Lennuamet · 1. november 2016
Sisu (failidest)
Tekkepõhise eelarvestamise juhend Koostajad: AS PricewaterhouseCoopers Rahandusministeerium Riigi Tug i teenuste Keskus TE KKEPÕHISE EELARVESTAMISE JUHEND Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Sisukord PAGEREF _Toc448301010 \h 2 1 Eesmärk ja üldpõhimõtted PAGEREF _Toc448301011 \h 3 2 Kululaed ja SAP limiidid PAGEREF _Toc448301012 \h 6 3 Tulude eelarvestamine (v.a. toetused) PAGEREF _Toc448301013 \h 7 3.1 Tegevustulud PAGEREF _Toc448301014 \h 7 3.1.1 Maksutulud PAGEREF _Toc448301015 \h 7 3.1.2 Saadaolevad riigilõivud ja trahvid PAGEREF _Toc448301016 \h 9 3.1.3 Kaupade ja teenuste müük PAGEREF _Toc448301017 \h 9 3.1.4 Muud tulud PAGEREF _Toc448301018 \h 10 3.2 Finantstulud PAGEREF _Toc448301019 \h 11 4 Saadud ja antud toetused ja siirded PAGEREF _Toc448301020 \h 11 4.1 Saadud ja antud toetused PAGEREF _Toc448301021 \h 11 4.2 Saadud ja antud siirded PAGEREF _Toc448301022 \h 14 5 Kulude eelarvestamine (v.a. antud toetused ja siirded) PAGEREF _Toc448301023 \h 15 5.1 Tegevuskulud PAGEREF _Toc448301024 \h 16 5.1.1 Tööjõukulud PAGEREF _Toc448301025 \h 16 5.1.2 Majandamiskulud PAGEREF _Toc448301026 \h 17 5.1.3 Muud tegevuskulud PAGEREF _Toc448301027 \h 20 5.2 Finantskulud PAGEREF _Toc448301028 \h 20 5.3 Amortisatsioon ja põhivara allahindlused PAGEREF _Toc448301029 \h 20 6 Investeeringute eelarvestamine PAGEREF _Toc448301030 \h 21 7 Finantseerimistehingute eelarvestamine PAGEREF _Toc448301031 \h 22 8 Rahavoogude planeerimine PAGEREF _Toc448301032 \h 23 9 Eelarve täitmise aruandlus ja vahendite ülekandmine PAGEREF _Toc448301033 \h 24 10 Üleminekusätted PAGEREF _Toc448301034 \h 24 Lisa - Tekkepõhise riigi eelarve põhivaade (koond) PAGEREF _Toc448301035 \h 25 1 Eesmärk ja üldpõhimõtted Tekkepõhise eela rve juhendi eesmärk Tekkepõhise eelarve juhendi (edaspidi juhendi ) eesmärgiks on Eesti Vabariigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi riik ) tekkepõhise eelarvestamise printsiibi kehtestamine ning konkreetsete üldreeglite sätestamine, mis on vajalikud riigi ja riigieelarveliste asutuste ühtsetel põhimõtetel eelarvestamiseks. Juhend on mõeldud eelkõige praktiliseks materjaliks , sisaldades informatsiooni riigieelarve koostamiseks vajalike oluliste osade kohta, milleks on tulud, kulud, investeerimistehingud, finantseerimistehingud ja muu käesolevas juhendis käsitletu. Tekkepõhisuse printsiip Tekkepõhi s e eelarvestamise (sarnaselt tekkepõhise raamatupidamisarvestusega) puhul kajastatakse kõiki majandustehingud nende toimumise perioodis, sõltumata sellest, millal tehingu eest arveldatakse. Seega t ekkepõhine arvestus ei sõltu laekumistest ja väljamaksetest. Tekkepõhine eelarvestamine võtab arvesse kõik kulud (ka mitterahalised, nagu näiteks põhivara amortisatsioon ). Mitterahalisi tehinguid eristatakse eraldi arvestusliku eelarve liigiga (eelarveklassifikaatori liik 60 ) , mida on lubatud ületada. Tekkepõhine eelarvestamine annab ülevaate, kui palju saab eelarveaastal kulutuste tegemiseks kohustusi võtta , sõltumata sellest, millal tuleb kohustuste eest tasuda. Selleks, et saada ülevaadet eelarveaastal kulutuste eest tasumiseks vajaminevatest rahalistest ressurssidest, koostatakse tekkepõhise eelarve juurde ka rahavoo prognoos. Tuludest sõltuvate kulutuste eelarvestamine ja kajastamine Tuludest sõltuvate kulutuste eel arvestamisel lähtutakse eelarve aastal tekkepõhiselt tõenäoliselt teenitavate tulude mahust. Samas olenemata sellest, kui suures mahus prognoositi eelarves tuludest sõltuvaid kulutusi, avatakse limiit tuludest sõltuvate kulutuste tegemiseks olenevalt tulu liigist kas hetkel, mil majandustegevusest saadud tulu on tekkepõhiselt kajastatud või hetkel, mil toetus laekub või avatakse sildfinantseerimine välistoetusega seotud kulutuste tegemiseks . Majandustegevusest saadud tulu ja selle arvel kajastatud kulu hakatakse SAPis eristama eraldi eelarve liigiga 44, kuna selle limiit hakkab avanema tulu kajastamisel erinevalt toetustest, mis kajastatakse eelarve liigiga 40 kuni 43 ja mille korral limiit avaneb laekumisel või sildfinantseeri ngu saamisel. Lähetuskulude hüvitistena saadud tulu hakkab eelarvet suurendama sarnaselt majandustegevusest saadud tuluga nõude ja tulu arvele võtmise momendil (eelarve konto l 3591 kajastatud tulu suurendab eelarvet kontol 55). Juhul, kui üksus on kajastanud tulu ning teinud sellest sõltuvaid kulutusi (kulusid või investeeringuid) , kuid hiljem selgub, et kajastatud tulu summat tuleb vähendada (näiteks põhjusel, et nõue muutub ebatõenäoliseks või ilmneb ootamatu vajadus esitada kreeditarve), siis võib tekkida olukord, kus eelarve piirmäär väheneb ning tehtud kulutused ületavad piirmäära. Sel juhul ei tohi ü ksus teha täiendavaid kulutusi, kuni on teeninud täiendavat tulu, mis katab varasemast tuluvähendusest tekkinud puudujäägi. Hiljemalt aasta lõpu seisuga peab üksus leidma muudest eelarve liikidest (näiteks riigieelarvest) vahendid, et katta tekkinud eelarve ületamine , tõstes kulutused ringi sellele eelarve liigile . J uhendi koostamise lähtealus Juhend lähtub Riigieelarve seadusest, Eelarveklassifikaator i määrusest ja kassalise teenindamise eeskirjas t . Tekkepõhise eelarve koostamisel lähtutakse üldjuhul (kui ei ole sätestatud teisiti) samasugustest arvestuspõhimõtetest nagu on sätestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi RRÜ) ja Raamatu pidamise Toimkonna juhendites (edaspidi RTJ , arvestades RRÜ-s esitatud erisusi ja täpsustusi võrreldes RTJ- i dega ) raamatupidamise aruan netele . Ühtsete arvestuspõhimõtete rakendamine eelarvetele ja raamatupidamise aruannetele tagab nende võrreldavuse. Juhend sisaldab viiteid konkreetsetele RRÜ paragrahvidele ning RTJ punktidele, millel juhendi nõuded tuginevad. Juhend keskendub Eesti oludes olulistele eelarvestamise valdkondadele ning ei käsitle kõiki spetsiifilisi valdkondi . Eelarvestav üksus võib kehtestada oma eelarvestamise sise-eeskirjas täiendavad reeglid valdkondades, mis ei ole juhendis käsitletud, võttes arvesse tekkepõhisuse printsiipi. Valdkondades ja tehingute puhul , mida juhend ei käsitle , tuleb eelarvestamise põhimõte kooskõlastada Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ja Riigi Tugiteenuste Keskusega . Juhendi kohaldamine Juhendi subjektideks on Riigikogu, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantse lei, Riigikohus, Riigikantselei ja ministeeriumid oma valitsemisala ulatuses (edaspidi üksused) . Eelarve struktuur ja täpsusaste Tekkepõhise eelarve struktuur ja detailsusaste sätestatakse lähtudes riigieelarve seadusest. Eelarve koostatakse tuhandetes eurodes (kommentaar: küsimus ei ole lõplikult otsustatud, praegu koostatakse seda euro täpsusega) . Üleminekul tuhande euro täpsusega eelarvele ümardatakse eelarve matemaatilise ümardamisreegli järgi (näiteks juhul, kui eeldatavaks kuluks on 12 345 499 eurot, siis märgitakse eelarvesse antud kulureale 12 34 5 tuhat eurot ja kui eeldatavaks kuluks on 12 345 500 eurot, siis märgitakse eelarvesse antud kulureale 12 346 tuhat eurot ) . 2 Kululaed ja SAP limiidid Kassapõhise eelarve korral on siduvad kululaed ja SAP piirmääraga limiidid (eelarvet ületavat kulu ei ole võimalik SAP- i s teha) kassapõhisel eelarvel ja informatiivsed (eelarvet ületavat kulu on võimalik teha, SAP annab ainult hoiatava teate eelarvet ületava tehingu kohta) tekkepõhisel eelarvel. Tekkepõhisele eelarvele üle minnes on siduvad kululaed ja SAP piirmääraga limiidid tekkepõhisel eelarvel (välja arvatud mitterahalised ja arvestuslikud kulud, ( sh tulevikus plaanitakse muuta arvestuslikuks ka käibemaks, kuid mitte aastal 2017) mille l limiidid puuduvad) ja informatiivsed kassapõhisel eelarvel. Tekkepõhises riigieelarves jaotatakse eelarve sarnaselt k assapõhisele eelarve le liikideks, eelarveüksusteks (st asutusteks , aga soovi korral võib asutus jaotada eelarve SAPis veel detailsemateks eelarveüksusteks ), eelarve kontodeks (vähendatud mahus , nagu varem olid kassapõhise eelarve kontod) , eelarve objektideks ja tegevusaladeks ( COFOG või programm tegevuspõhise eelarve korral ). Lisandub arvestuslik mitterahaliste tehingute eelarve liik. Kui eelarve on lisaks t egevus põhine, kasutatakse riigieelarves ainult nelja eelarve kontot, mis tähistatakse tähega. Need on: T – tulud, K – kulud, I – investeeringud, F – finantseerimistehingud. T egevus põhise eelarve korral jaotatakse eelarve tegevusalade asemel programmide kaupa. Riigikogu tasandil ei jaotata tegevuspõhist eelarvet enam ühelgi juhul asutuste kaupa, vaid see jääb valitsemisala tasemele. Piirmääraga eelarve liikide 20 ja 30 korral tekib eelarve tekkepõhine limiit eelarve vastuvõtmisel. Seda ei ole lubatud ületada mõõdetuna tekkepõhisel printsiibil – st limiidist rohkem kulusid või investeeringuid või finantseerimistehinguid teha ei ole lubatud. Järelejäänud tekkepõhiselt mõõdetud eelarve viiakse üle järgmisesse eelarveaastasse sarnaselt sellele, nagu see on toiminud kassapõhise eelarve korral (st maksimaalselt 3% eelarve liigist 20 ja maksimaalselt 100% eelarve liigist 30 lähtudes konkreetsest rahandusministri käskkirjast). Arvestuslik u eelarve lii gi 6 0 korral, millega kajastatakse eelarves ja eelarve täitmises mitterahalised tehingud nagu amortisatsioon , on eelarve limiit hinnanguline ning seda võib ületada. Järelejäänud limiiti järgmisesse aastasse üle ei viida. Arvestuslikud mitterahalised tehingud , mida ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, võib jätta eelarvestamata. Mitterahaliste ks kirjeteks, mida on võimalik arvestuslikult prognoosida, loetakse vähemalt amortisatsioon ning põhivara müügitulu eelarvestamisel ka mahakantava põhivara jääkväärtus. Tuludest sõltuvate kulude eelarve liikide korral, mis algavad numbriga 4 , prognoositakse eelarve lähtudes tekkepõhistest tuludest ja kuludest , aga limiit kulutuste tegemiseks avatakse ole ne valt tulu liigist. Majandustegevusest laekuva tulu korral avatakse limiit kulutuste tegemiseks tulu tekkepõhisel kajastamisel ning seda vähen datakse tulu ebatõenäoliselt laekuvaks arvamisel . Toetuste korral avatakse limiit kulutuste tegemiseks toetus t e laekumisel. V älistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise korral võib selle avada laekumisest varem sildfinantseeringu andmisena . Edasiantavate maksude (eelarve liigi d , mis alga vad numbriga 5) reaalsed ülekanded edasiantavate maksude saajatele (kassapõhine kulu) tehakse kassapõhise maksutulu laekumise alusel . Tuludest sõltuvate kulude tegemiseks avatud limiiti kontrollitakse tekkepõhiselt. Tuludest sõltuvate kulude tegemiseks avatud eelarvet ei ole lubatud ületada. Tekkpõhise eelarve korral võib juhtuda, et peale aasta lõppu selgub (näiteks auditi käigus) ootamatult varem kajastamata kulutusi, mille tekkepõhine periood on eelmises (auditeerimisel olevas) aastas. Sel juhul võib lähtudes raamatupidamisreeglitest kajastada ebaolulised kulutused järgmises eelarveaastas. Kui selgunud kulutused on olulised, tuleb need siiski kajastada õiges majandusaastas. Kui vastava kulutuse jaoks ei jätku vahendeid järelejäänud eelarvest, siis tuleb kulutuste kajastamiseks lisada eelmisesse aastasse täiendav eelarve, mille võrra vähendatakse jooksva aasta eelarvet vastava eelarveklassifikaatori realt või otsustuse korras muult eelarveklassifikaatori realt, kui samasugusel eelarveklassifikaatori real järgmisel aastal olevast summast ei piisa. 3 Tulude eelarvestamine (v.a. toetused) Eelarve t ulud o n eelarveperioodi tekkepõhised t ulud , mida on võimalik kasutada eelarveperioodi kulutuste katteks. Tekkepõhises eelarves planeeritakse tulud vastavalt nende tekkimise hetkele (s.t. on tekkinud nõudeõigus ja tulude laekumine on väga tõenäoline), sõltumata raha laekumise hetkest. Tulu kajastatakse ainult juhul, kui raha laekumine on tõenäoline. Tulude eelarve ei sisalda ebatõenäolise lt laekuva i d summasid ( st tulud planeeritakse netomeetodil) . K ui teenuse osutamise ja raha laekumise vahel ei ole olulist ajalist erinevust (näiteks riigilõivud), võib arvestust pidada kassapõhiselt. Tulude korral, mis on aluseks k onkreetsete kulutuste tegemisel (tuludega seotud kulutused) , jälgitakse tulude ja kulude vastavuse printsiipi (näiteks saadud sihtfinantseerimine, maksutulu edasiandmine). R egulaarselt laekuvate tulude puhul (näiteks igakuiselt laekuv renditulu) ei erine tekkepõhiselt eelarvestatavad summad üldjuhul oluliselt kassapõhiselt eelarvestatavatest summadest. Aasta kokkuvõttes tekivad võimalikud erinevused sellest, kui eelarveaastal laekuvad tasud eelmisel aastal teenitud tulude eest (näiteks jaanuaris laekuvad eelmise aasta detsembri rendid) ning eelarve aastal tekkinud tulud laekuvad järgmisel eelarveaastal (näiteks eelarveaasta detsembri rent laekub järgmise aasta jaanuaris). Seega vahe võrreldes kassapõhise eelarvega on netosummas võrdne järgmisel aastal laekuvate eelarveaasta tulude ja eelmise aasta eest eelarveaastal laekuvate tulude vahega. E baregulaarselt laekuvate tulude puhul (näiteks kasum põhivara müügist) on vaja prognoosida, milli ses summas eelarve aasta jooksul vastavaid tulusid võib tekkida. Tulude prognoosimisel tuleb lähtuda teenuste osutamise või varade müügi hetkest, mitte nende eest tasumise hetkest. Ebaregulaarsete t ulude prognoosimisel võib muuhulgas lähtuda eelmiste aastate kogemusest, võttes samas arvesse vahepeal toimunud arenguid. Kõikide tululiikide eelarved on arvestuslikud ja mitte piiravad. Tegevust ulud Maksut ulud Maksutulu ( eelarve konto 30) kajastatakse tekkepõhiselt, lähtudes maksukohustuse tekkimise hetkest, sõltumata sellest, millal esitatakse maks udeklaratsioon või millal maks tegelikult laekub. Lisaks maksutulule prognoositakse eelarve koostamisel ka ebatõenäoliselt laekuvate maksunõuete hulka, mis arvatakse eelarves maha prognoositavast maksutulust (samuti eelarve kontol 30). Andmaks täpsemat informatsiooni teoreetilisest maksimaalsest maksutulust ning laekumata jäävast maksutulust, peetakse raamatupidamises eraldi arvestust tekkinud maksu tulu üle ( raamatupidamise konto klass 30) ning laekumata jäävate maksunõuete kulu üle ( raamatupidamise kontogrupp 6012), kuid eelarves on lubatud neid prognoosida netosummana. Kui maksutulu kuulub seaduse alusel edasikandmisele (näiteks KOVile), kajastatakse samaaegselt maksutuluga ka maksu eda sikandmise kulu ( eelarve konto 601 ). Täiendavaid juhiseid maksutulu kajastamise kohta on toodud RRÜ § -s 20. N äide – käibemaksu tulu 2018 tekkepõhises eelarves kajastatakse käibemaksu tulu prognoos 2018 jaanuar-detsember käibemaksu deklaratsioonides maksumaksjate poolt d eklareeritava käibemaksu kohustuse kohta. 2018 eelarveaasta käibemaksu tulu sisaldab ka 2018 detsembri deklaratsioonides deklareeritud käibemaksu kohustust, kuigi need deklaratsioonid tuleb esitada (ja maks tasuda) alles 2019 jaanuaris. 2018 eelarveaasta käibemaksu tulu ei sisalda 2018. aasta jooksul laekunud makseid, mis on tasutud varasemates käibemaksu deklaratsioonides tekkinud kohustuste katteks. Lähtudes varasemate aastate kogemusest võetakse prognoosi misel arvesse ka tõenäoliselt laekumata jäävat käibemaksunõuete hulka, mi lle võrra vähendatakse eelarves maksu tulu , st maksutulu prognoositakse netosummana (deklaratsioonid brutosummas miinus ebatõenäoliselt laekuvaks loetav maksutulu) . Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul prognoositi vaid käibemaksu laekumisi, mis ei pruukinud olla tasutud eelarveaasta eest . Näide – füüsilise isiku tulumaks 2018 e elarveaasta füüsilise isiku tulumaksu prognoos sisaldab 2018 eest deklareeritavat üksikisiku tulumaksu, sõltumata sellest, millal vastavad maksed laekuvad. Eelarve prognoosi tegemisel võetakse arvesse ka 2018 füüsilise isiku tuludeklaratsioonide alusel (mis tuleb esitada hiljemalt 31.03.2019) järgmisel aastal tehtavaid tagasimakseid (vähendavad eelarvestatavat maksutulu) ja juurdemakseid (suurendavad eelarvestatavat maksutulu) ning samuti tuleb tulu vähendusena eelarvestada ebatõenäoliselt laekuv tulumaks. Kuna vastavalt seadusele tuleb teatud protsent laekuvast füüsilise isiku tulumaksust teistele osapooltele edasi kanda, kajastatakse eelarves ka vastav edasikantava tulumaksu kulu (kontogrupp 601 ). Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul prognoositi eelarveaasta jooksul saadavaid tulumaksu laekumisi ja tehtavaid tagasimakseid, mis ei pruukinud olla saadud ja makstud eelarveaasta eest . Saadaolevad riigilõivud ja trahvid Tulu riigilõivudest (kontorühm 320) ja trahvidest ( eelarve konto 38 3 ) on lubatud eelarvesta da kassapõhiselt, kuna tõenäoliselt ei eksisteeri olulisi erinevusi kassapõhise ja tekkepõhise kajastamise puhul. Riigilõivud Kuna riigilõivud laekuvad üldjuhul kas vahetult enne teenuse osutamist või teenuse osutamisega samal ajal, siis enamasti on teenuse osutamise ja raha laekumise hetk samas eelarve perioodis. Seetõttu on riigilõive lubatud prognoosida ja aruannetes kajastada kassapõhiselt. Trahvid T rahvinõuete puhul eksisteerib sageli ebakindlus nende laekumise suhtes, mille tõttu tulu kajastamiseks vajalikud tingimused võivad täi tuda alles trahvinõude laekumisel. Seetõttu on aktsepteeritav trahvitulu prognoosida kassapõhiselt, lähtudes selle tõenäolisest laekumisest. Raamatupidamise aruannetes tuuakse eraldi välja nii väljastatud trahvide brutosumma kui ebatõenäoliselt laekuvad trahvinõuded; eelarve koostamisel prognoositakse vaid tõenäoliselt laekuvaid trahvitulusid (netosummas). Kaupade ja teenuste müük Tulud teenuste müügist sisaldavad muuhulgas tulu majandustegevusest ja kasutusrendist ( eelarve kontod 322 ja 323). Tulu kaupade ja teenuste müügist kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, millal müük eeldatavasti aset leiab (st millal ant akse ostjale üle vastav kaup või osutat akse teenus), eeldusel, et müügi eest saadava tasu laekumine on tõenäoline. Käibemaksukohustuslased eelarvestavad tulu kaupade ja teenuste müügist ilma käibemaksuta. Näide – huvialaringide tasude kajastamine Tekkepõhises eelarves kajastatakse eelarveaasta eest (st jaanuar-detsember arvetel esitatud) tõenäoliselt laekuvaid tasusid, sõltumata laekumise hetkest. Tulu prognoosi vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate tasude summa võrra (eelarvestatakse netotulu) . Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul prognoositakse laekumisi, sõltumata sellest, millise perioodi eest laekumine toimus. Näide – kasutusrendi t ulude kajastamine Üksusel on sõlmitud hoone kasutusrendi leping 5 aastaks igakuiste maksetega 20 000 eurot kuus. Tekkepõhises ee larves kajastatakse aasta rendit ulu 12 x 20 000 = 240 000 eurot, sõltumata rendimaksete laekumise hetkest. Juhul, kui aasta keskel korrigeeritakse rendimaksete suurust (näiteks inflatsiooni võrra), tuleks tõenäolist kor rigeerimist võtta arvesse rendit ulu eelarvestamisel. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul sõltuks rendikulu suurus rendimaksete ajastusest. Kui renti makstakse perioodiliselt iga kuu eest järgmisel kuul, oleks erinevus rendi kogusummas ainult juhul, kui aastavahetusel muutub rendimakse suurus. Kui renti makstakse perioodiliselt samas kuus, võrdub kassapõhine eelarve tekkepõhise eelarvega. Näide – saastekvootide müük Üksus plaanib 2018. aasta jooksul müüa 10 miljoni euro eest saastekvoote, kuid on tõenäoline, et pool rahast laekub alles 2019. aastal. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tulu lähtudes müügitehingu tõenäolisest toimumise hetkest (st 2018 eelarves kajastub tulu 10 miljonit eurot) , sõltumata raha laekumise hetkest. Asjaolu, et osa rahast laekub tõenäoliselt hiljem, võetakse arvesse rahavoogude prognoosis. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul oleks 5 miljonit kajastunud 2018 ja 5 miljonit 2019 eelarves. Majandustegevusest laekuv tulu ( riigi eelarve s liik 40, SAPis liik 4 4 , eelarve konto 322) on riigieelarves arvestuslik ning tekitab SAPis piirmääraga limiidi tulu tekkepõhise kajastamise hetkel . Kui osa tulust arvatakse ebatõenäoliselt laekuvaks (raamatupidamises kajastatakse kulu kontogrupis 605), vähendatakse tulu limiiti. Ebatõenäoliselt laekuvat tulu ei pea planeerima, kuid kui seda tehakse, kajastatakse seda eelarves samuti riigieelarves eelarve liigil 40 (SAPis 44) , eelarve kontol 322. Eelarveaasta lõpuks järele jäänud ja uude aastasse üle viidavat limiiti mõõdetakse tekkepõhiselt. Muud tulud Muid tulusid eelarvestatakse lähtudes nende tõenäolisest toimumise ajast, sõltumata sellest, millal nende eest tasutakse. Näide – põhivara müük Üksus plaanib 2018 müüa hoone, mille bilansiline jääkväärtus on 1,8 miljonit eurot. Müügist loodetakse saada 2 miljonit eurot , mis tõenäoliselt laekub alles 2019 . Tekkepõhises eelarves kajastatakse eraldi eelarvekontodel: põhivara müügi eest saadavat tasu – antud näites 2 miljonit (eelarve konto 381); ja müüdava põhivara jääkväärtust – antud näites 1,8 miljonit (eelarve konto 3819, eelarve liik 60 , arvestuslik mitterahaline eelarve ) . Põhivara müügist saadavat tasu kajastatakse tuluna ning põhivara müügil mahakantavat jääkväärtust kuluna selle aasta eelarves, millal tehing tõenäoliselt aset leiab (antud näites 2018), mitte siis, kui raha laekub (2019). Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul kajastatakse müügist laekuvat summat siis, kui see tõenäoliselt laekub (2019). Eelarve ei kajasta müüdud põhivara jääkväärtust. Finantstulud Finantst ulud e hulka loetakse finantsinvesteeringutelt teenitud intresse , dividende ja muid finantsinvesteeringutega otseselt seotud tulusid . Finantstulusid kajastatakse tekkepõhiselt (st perioodis, milles eest nad on arvestatud) sõltumata nende tasumise hetkest . Intresside ja dividendide nõude tekkimise hetk on enamasti samas eelarve perioodis, mil need välja makstakse, mistõttu kassa- ja tekkepõhise eelarvestamise puhul olulisi erinevusi ei ole. Finantstulu , v.a dividenditulu osalustelt, kajastatakse eelarve kontorühmas 655. Dividenditulu osalustelt kajastatakse selle olulisuse tõttu eraldi eelarve kontol 652010. Näide – intressit ulud Üksus on väljastanud laen u summas 1 miljon eurot intressimääraga 5% aastas. Tekkepõhises eelarves kajastatakse intressit ulu summas 50 000 eurot, sõltumata sellest, millal intresse tasutakse. Juhul, kui intresside laekumine on ebatõenäoline, korrigeeritakse tulu prognoosi tõenäoliselt laekumata jääva summa võrra. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Võimalikke erinevusi võib tekitada intressimaksete laekumise ajastus ja summa muutus (näiteks juhul, kui eelarveaastal laekuvad intressimaksed eelmi se aasta eest, ning osa eelarve aasta eest arvestatud intresse laekub järgmisel aastal, ning „nihkesse läinud“ summad on erinevad). Näide – dividendit ulud Dividenditulusid kajastatakse tekkepõhises eelarves lähtudes dividendide väljakuulutamise hetkest (mitte nende laekumise hetkest). Üldjuhul langeb dividendide väljakuulutamine ja nende maksmine samasse eelarveaastasse, mistõttu erinevusi võrreldes dividenditulu laekumisega ei teki. Saadud ja antud toetused ja siirded Saadud ja antud toetused Saadud ja antud toetustena käsitletakse teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute , sh avaliku sektori üksuste või rahvusvaheliste organisatsioonide (näiteks Euroopa Liidu) poolt saadud või neile antud rahalisi ja mitterahalisi vahendeid, mille eest ei anta või saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Riigisiseseid riigieelarve vahenditest (mitte välistoetuste edasiandmise ja nende riikliku kaasfinantseerimisega seotud) antud ja saadud toetusi ühelt riigiasutuselt teisele käsitletakse siiretena eraldi eelarve kontodel 70 ja 71, mitte saadud ja antud toetustena. T oetuste kajastamine sõltub sellest, kas tegemist on sotsiaaltoetusega, tegevustoetusega või projektipõhise toetusega (RRÜ §24 kasutab mõistet „sihtfinantseerimine“ ) : Sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele , v.a. ettevõtluseks. Antud sotsiaaltoetusi kajastatakse kuluna tekkepõhiselt perioodis, mille eest sotsiaaltoetus on m ääratud . Kuna enamasti makstakse sotsiaaltoetusi samas eelarveperioodis, mille eest need on m ääratud , siis ei erine tekkepõhiselt eelarvestatud sotsiaaltoetuste kulu oluliselt kassapõhisest kulust. Antud sotsiaaltoetusi kajastatakse eelarve kontol 41. Näited sotsiaaltoetustest: Vanaduspension, sünnitoetused, lapsetoetused, õppetoetused , ajateenijate tasud ja toetused . Tegevustoetused – toetused, mille puhul toetuse andja ei sätesta rangeid piiranguid toetuse kasutamiseks ega nõua detailset aruandlust toetuse kasutamise l tehtud kulutuste kohta. Saadud ja antud tegevustoetusi kajastatakse kassapõhiselt toetuse maksmise/ laekumise hetkel. Saadud tegevustoetusi kajastatakse eelarve kontol 352 ja antud tegevustoetusi eelarve kontol 452. Näited tegevustoetustest: MKM poolt EASile majanduskulude katteks antav toetus HTM poolt õppeasutustele antav õppurite arvust lähtuv toetus Kohalikele omavalitsustele riigieelarvest antav toetus - ja tasandusfond Erinevate organisatsioonide liikmemaksud Projektipõhised toetused – toetused, mille kasutamine on piiratud väga konkreetse sihtotstarbega ning mille kasutamise kohta toetuse andja nõuab aruandlust. Saadud ja antud projektipõhiseid toetusi kajastatakse tuluna (saaja aruannetes) ja kuluna (andja aruannetes) samal hetkel, kui leiavad aset kulutused, mille katteks need toetused on mõeldud. Juhul, kui nii toetuse andja kui saaja on avaliku sektori üksused, kajastavad nad toetuse andmise kulu ja toetuse saamise tulu samas perioodis. Toetuse saaja kajastab tulu s amas perioodis , kui teeb toetuse kasutamiseks ettenähtud kulutused. Toetuse andja kajastab kulu lähtudes toetuse saajalt saadud aruandest, milles toetuse saaja näitab ära, millisel perioodil ta kulutused tegi. Seega kooskõlastavad toetuse andja ja saaja toetuse kajastamise hetke toetuse kasutamise kohta koostatava aruande alusel. Saadud projektipõhiseid toetusi kajastatakse kontorühmas 350 ja antud projektipõhiseid toetusi kontorühmas 450. Projektipõhis t e toetustena kajastatakse ka mitterahalisi toetusi, kus toetuse andja annab toetuse saajale tasuta üle mingi varaobjekti. Näiteks Maanteeamet annab KOV i le üle kergliik l ustee. Mitterahalisi toetusi kajastatakse saaja poolt tuludes eelarve kontol 35029 ja andja poolt kuludes eelarve kontol 45029 varaobjekti üleandmise-vastuvõtmise perioodil arvestuslikena, st eelarve liigiga 60 . Mitterahalisi toetusi eelarvestatakse ainult juhul, kui nende andmine või saamine on eelarve koostamise ajal teada. Näited projektipõhistest toetustest: Euroopa Liidu fondide s t saadavad toetused , millel on konkreetne eesmärk ja eelarve R iigiasutuse poolt mittetulundusühingule konkreetseks otstarbeks antud toetus, mille eesmärgipärased kulud kuuluvad saaja poolt tõendamisele ja ülejääk kuulub tagastamisele Juhul, kui toetuse vahendaja on kohustatud projektipõhise toetuse edasi andma („sihtfinantseerimise vahendamine“ – vt RRÜ §28), kajastab toetuse vahendaja samaaegselt toetuse saamise tuluga ( eelarve konto 35 0 ) samas summas toetuse üleandmise kulu ( eelarve konto 45 0 ) . Saadud toetuste eelarvestamisel lähtutakse parimast teadmisest eelarveaasta jooksul tõenäoliselt saadavate toetuste osas , lähtudes nende arvel tehtavate kulutuste tekkepõhisest perioodist . Toetusi, mille saamine ei ole teada või on vähetõenäoline, eelarves ei kajastata. Euroopa Liidu fondidelt saadavaid toetusi eelarvestatakse rakendusüksuste eelarvetes või rakendusasutu s te (ministeeriumide) eelarvetes, kui rakendusüksus on sihtasutus. Saadud toetusena Rahandusministeeriumilt planeeritakse lisaks riiklik kaasfinantseerimine. Saadud toetuste eelarve on arvestuslik ning seda ei avata SAPis limiidina. Saadud toetuste eelarve ava takse SAPis toetuse laekumisel või sildfinantseerimise saamisel . Antud toetuste eelarvestamisel lähtutakse toetuste andmise aluseks olevast regulatsioonist (näiteks sotsiaaltoetuste puhul), eelarve koostamise ajaks võetud kohustustest toetuste maksmiseks , parimast hinnangust eelarveaasta jooksul tõenäoliselt maksmisele kuuluvate tegevus toetuste osas või hinnangust projektipõhiste toetuste arvel tehtavate kulutuste kohta . Näide – Antud tegevustoetuste eelarvestamine HTM poolt õppeasutustele antava õppurite arvust lähtuva tegevustoetuse eelarvestamisel lähtutakse parimast hinnangust selle kohta, kui palju eelarveaastal vastavaid toetusi välja makstakse. Kuna tegevustoetuste kajastamine toimub kassapõhiselt, siis erinevusi võrreldes kassapõhise eelarvega ei ole. Näide – Euroopa Liidu l t saadud toetuste (projektipõhised toetused) eelarvestamine Euroopa Liidu l t saadavate toetuste eelarvestamisel hindab üksus projekte, mille taotlusvoorud on juba toimunud ja mille korral toetuse saamine on kindel. Üksus kajastab oma tulude eelarves „Saadud toetusena“ kõige tõenäolisema hinnangu kulutuste kohta, mille katteks laekub (kas eelarveaastal või varem või hiljem) Euroopa Liidu toetus. Näiteks juhul, kui üksus plaanib 2018-2019 teha investeeringu summas 20 miljonit eurot (mõlemal aastal 10 miljonit), millest 70% (14 miljonit) kaetakse Euroopa Liidu toetusega ning sealjuures 8 miljonit laekub 2018, 5 miljonit 2019 ja 1 miljon 2020, siis kajastab üksus oma tekkepõhises eelarves järgmised summad: 2018: Tulu EL toetustest 7 miljonit (70% tehtud investeeringust); investeering kokku 10 miljonit, sh 7 miljonit eelarve liigiga 40 ja 3 miljonit eelarve liigiga 30 2019: Tulu EL toetusest 7 miljonit (70% tehtud investeeringust); investeering 10 miljonit, sh 7 miljonit eelarve liigiga 40 ja 3 miljonit eelarve liigiga 30 2020: Tulu EL toetusest ei kajastata Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhises eelarves kajastuks tulu EL toetustest vastavalt maksete laekumisele (ehk 8 miljonit 2018, 5 miljonit 2019 ja 1 miljon 2020), mitte kulutuste tegemise perioodil Investeering kajastuks vastavalt arvete maksmisele, mitte põhivara arvele võtmisele Näide – Euroopa Liidust saadud toetuste (projektipõhised toetused) vahendamine Üksus, mis vahendab Euroopa Liidust saadavaid toetusi lõppsaajale, kajastab oma eelarves nii saadud toetuste tulu kui edasikantavate toetuste kulu. Mõlema eelarvestamisel hindab üksus, kui palju teeb toetuse lõppsaaja eelarveaasta jooksul kulu sid ja investeeringuid, mille katteks vahendaja Euroopa Liidu toetuseid edasi annab. Juhul, kui eeltoodud näites oleks toetusel vahendaja, kajastaks ta oma eelarves järgmisi summasid: 2018: Tulu EL toetustest 7 miljonit; Kulu edasiantavatest toetustest 7 miljonit 2019: Tulu EL toetustest 7 miljonit; Kulu edasiantavatest toetustest 7 miljonit 2020: Tulu ega kulu EL toetusest ei kajastata Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhises eelarves kajastuks nii tulu kui kulu EL toetustest vastavalt maksete laekumisele (ehk 8 miljonit 2018, 5 miljonit 2019 ja 1 miljon 2020), mitte lõppsaaja poolt kulutuste tegemisele . Näide – Antud projektipõhiste toetuste eelarvestamine Sotsiaalministeerium annab MTÜle toetust aidsivastase kampaania läbiviimiseks kokku summas 20 000 eurot. Kampaania viiakse läbi 2018-2019, 50% toetusest makstakse kampaania alguses ja ülejäänud 50% pärast kampaania lõpetamist. Eeldatavasti viiakse 80% kampaaniast läbi 2018 ja 20% 2019 aasta jooksul. Sotsiaalministeerium kajastab 2018 eelarves kulu 16 000 eurot (80% kogukulust) ja 2019 eelarves kulu 4 000 eurot (20% kogukulust), sõltumata maksete tegemisest. Raamatupidamises (eelarve täitmise aruandes) lähtutakse kulu kajastamisel tegelikult 2018.a. lõpuks läbiviidud kampaania mahust, mille kohta MTÜ esitab aruande. Sotsiaalministeerium kajastab kulu toetuste andmisest samas summas ja perioodides nagu MTÜ kajastab tulu toetuse saamisest. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhises eelarves kajastuks nii tulu kui kulu vastavalt tõenäolistele maksetele ehk 10 000 mõlemal aastal. Saadu d ja antud siirded Kõiki riigisiseseid ülekandeid ühelt riigiasutuselt teisele, mille allikaks on kodumaine riigieelarve raha ja mis ei ole seotud välisprojektide läbiviimisega, (RRÜ kasutab nende kirjeldamiseks mõistet „siirded“) eelarvestatakse ja kajastatakse analoogiliselt tegevustoetustele – st andja eelarves kuluna (eelarve kontol 71) ja saaja eelarves tuluna (eelarve kontol 70) kassapõhisel perioodil . Siirete planeerimisel seetõttu pole erinevusi kassapõhise eelarvega võrreldes. Siirete eelarvestamisel lähtutakse parimast hinnangust selle kohta, kui palju eelarveaastal siirdeid (makseid) tehakse. Kui eelarve planeerimisel on teada projektipõhiseid antavaid kodumaiseid toetusi ning on teada, et taotlusvoorus võib osaleda ka riigiasutusi, planeeritakse toetused objekti koodiga algusega TK (tegevuskulud) ilma eelarve kontota ning eelarve jaotatakse pe a le taotlusvoorude toimumist täpsemalt eelarve kontodele 45 ja 71. Näide – Riigisiseste ülekannete (siirete) eelarvestamine MKM plaanib jaotada ühistranspordifirmadele tegevustoetust maavalitsuste kaudu. T oetus eelarvestatakse kassapõhiselt lähtudes väljamaksete mahust antud siirdena maavalitsustele (eelarve liik 20, eelarve konto 71) . Maavalitsuste eelarves planeeritakse sama summa saadud siirdena ning tegevustoetuse andmisena ühistranspordifirmadele (eelarve liik 42, siirde saamine eelarve kontol 70 ja kulutamine eelarve kontol 45) samuti kassapõhiselt . Siirded võivad olla ka mitterahalised, st riigiasutused annavad üksteisele üle põhivara o bjekte, reorganiseerimise korral ka nõudeid ja kohustusi. Mitterahalisi siirdeid ei pea eelarvestama, kui need ei ole ette teada. Mitterahalised siirded kajastatakse eelarve liigiga 60 eelarve kontode 700010 ja 710010 kaudu. 5 Kulude eelarvestamine (v.a. antud toetused ja siirded ) Eelarve kulud on eelarveperioodi tekkepõhised kulud, mis on vajalikud selleks eelarveperioodiks seatud eesmärkide täitmise ks . Investeeringuid ei loeta tekkepõhise eelarvestamise mõistes kuludeks. Kulusid, investeeringuid ja rahalise väljaminekuga finantseerimistehinguid nimetatakse käesolevas juhendis kulutusteks. Tekkepõhises eelarves planeeritakse kulud vastavalt nende tekkimise hetkele (s.t. on tekkinud kulude eest tasumise kohustus), sõltumata raha maksmise hetkest. Kulude puhul, mis toimuvad regulaarselt (näiteks igakuiselt makstavad palgad), ei erine tekkepõhiselt eelarvestatavad summad üldjuhul oluliselt kassapõhiselt eelarvestatavatest summadest. A asta kokkuvõttes tekivad e rinevus ed selles t , kui eelarveaastal tasut akse eelmisel aastal tekkinud kulude eest (näiteks jaanuaris välja makstavad eelmise aasta detsembri palgad ) ning eelarveaastal tekkinud kulud makstakse välja järgmisel eelarveaastal (näiteks eelarveaasta detsembri palk makstakse välja järgmise aasta jaanuaris). Seega vahe võrreldes kassapõhise eelarvega on netosummas võrdne järgmisel aastal väljamakstavate eelarveaasta kulude ja eelmise aasta eest eelarveaastal makstavate kulude vahega. Kulude puhul, mis toimuvad ebaregulaarselt (näiteks IT-teenused, mida ostetakse vastavalt tekkinud vajadusele), on vaja prognoosida, millises summas eelarveaasta jooksul vastavaid kulusid võib tekkida. Kulude prognoosimisel tuleb lähtuda teenuste osutamise või kaupade saamise hetkest, mitte nende eest tasumise hetkest. Ebaregulaarsete kulude prognoosimisel võib muuhulgas lähtuda eelmiste aastate kogemusest, võttes samas arvesse vahepeal toimunud arenguid. Kulude eelarve on limiteeritud lähtudes eelarve liigist. Eelarve liigi 20 ja 30 korral on tekkepõhine eelarve limiteeritud (rohkem kohustusi võtta ja kuluks kanda ei ole lubatud). Kulud, mida tehakse tulude arvel (eelarve liigid algusega 4 ja 5), saavad tegeliku limiidi olenevalt tulu liigist. M ajandustegevusest saadud tulu korral tekib limiit tulu kajastamisel ja toetuste korral laekumisel, erandina välistoetuste ja kaasfinantseerimise korral ka sildfinantseeringu avamisel . Arvestuslikud rahalised kulud (eelarve liik 10 , näiteks pensionikulu) on limiteeritud lähtudes muudest seadustest või lepingutest. Mitterahalised kulud ( näiteks amortisatsioon , põhivara jääkväärtuse maha kandmine müügi korral, varade mitterahaline üleandmine-vastuvõtmine , eelarve liik 60 ) on samuti a rvestuslikud ja sisuliselt limiteerimata ning need võib jätta eelarves arvesse võtmata juhul , kui need ei ole usaldusväärselt prognoositavad (näiteks põhivara allahindlused ja muud mitteregulaarselt esinevad mitterahalised kulud) . Igal juhul prognoositakse eelarves mitterahalistest kuludest amortisatsioonikulu ja ka müüdava põhivara jääkväärtus t eeldusel, et eelarves on prognoositud põhivara müügist saadav tulu. Tegevuskulud Tööjõukulud Tööjõukuludeks on töötajatele makstava d palgad, lisatasud, preemiad, puhkusetasud, erisoodustused ja muud hüvitised ning nendega kaasnevad sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksed. Tööjõukulude hulka loetakse ka koondamistasud , puhkusetasu kohustuste muutus aasta alguse ja lõpu vahel ning pensionid (vt RRÜ kontoplaani kontoklass 50). Näide – tööjõukulud Eelarveaasta tööjõukulud sisaldavad: Üksuse kõigi töötajate aasta palk (st kuupalk x 12), sõltumata väljamakse ajast. Eelarve võtab arvesse ka teadaolevaid või prognoositavaid palga- ja töötajate arvu muutusi. Puhkusetasu enamasti eraldi ei prognoosita, kuna juhul, kui töötajad võtavad oma puhkuse eelarveaasta jooksul välja, sisaldub see töötaja aastapalga (st 12 kuu palga) sees. Kui asutus võimaldab töötajatele olulisel määral puhkusepäevade õiguse edasilükkamist järgmistesse aastatesse, võib tekkida vajadus puhkusetasu kohustuste muutust eraldi prognoosida. Tõenäolised eelarveaasta eest makstavad boonused, lisatasud, erisoodustused ja muud hüvitised, sõltumata väljamakse ajast (näit. 2018 jaanuaris 2017. aasta eest makstav boonus peaks kajastuma 2017 eelarves). Koondamistasud, kui need on eelarve koostamise ajaks teada või prognoositavad. Sotsiaal- ja töötuskindlustusmaksed kõigilt eelnevatelt tasudelt sõltumata nende maksmise ajast . Juhul, kui maksumäärad muutuvad, tuleb seda arvesse võtta nende eelarvestamisel. Pensionikulu, mille arvestamisel lähtutakse Riigi Tugiteenuste Keskuselt saadavatest sisenditest (eelarve liigiga 10) . Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Olulisi erinevusi regulaarselt makstavate töötasude osas esineb tõenäoliselt harva. Väiksemaid erinevusi võib tekitada väljamakse ajastus, kui eelarveaastaga seotud tasusid ja preemiaid makstakse välja järgneval (või eelneval) aastal. Pensionite arvestuslik eelarve sisaldab vaid jooksva aasta eest väljateenitud pensionieraldise muutust ning ei võta arvesse pensionikohustuse kindlustusmatemaatilist muutust (kuna seda RRÜ kohaselt ei kajastata kuluna, vaid otse netovara muutusena) . Majandamiskulud Majandamiskuludeks on üksuse kõikvõimalikud muud tegevuskulud, nagu näiteks bürootarbed , kinnisvara haldamiskulud , sideteenused, transpordikulud, infotehnoloogilised kulud, koolituskulud (vt RRÜ kontoplaani kontoklass 55) jne. Majandamiskuludes kajastuvad kasutusrendi kulud, kuid ei kajastu kapitalirendi lepingutega kaasnevad väljaminekud (need kajastuvad investeerimis - ja finantseerimistehingutena). Majandamiskulusid eelarvestatakse lähtudes eelarveklassifikaatori ja SAPi kontoplaaniga sätestatud eelarve kontode struktuurist ja detailsusastmest. Majandamiskulusid kajastatakse perioodis, millal need aset leiavad (st millal saadi vastav teenus või tarbiti vastav lattu varem soetatud kaup või soetati ostmisel kuluks arvatav kaup ) , sõltumata sellest, millal saadakse vastav arve või selle eest tasutakse . Teenuse või kauba ostmisel tasutavat käibemaksu kajastatakse eraldi kirjel ( eelarve konto 601000 , kuid see koond atakse koos majanduskulu dega eelarve liigile 55 ) . Käibemaksukulu eelarve liik plaanitakse tulevikus muuta arvestuslikuks (liigiks 10), kuid 2017. aasta eelarves seda muudatust veel ei tehta. Omatuludest sõltuvaid kulusid ei tohi eelarves tada suuremas summas, kui on eelarvestatud tulusid, millest nende finantseerimine sõltub. Näide – koolituskulude kajastamine Üksus sõlmib 2017.aasta oktoobris lepingu koolituste tellimiseks summas 10 000 eurot. Koolitused viiakse läbi 2017 novembris-detsembris. Koolituste arve väljastatakse 10.01.2018 ning selle eest tasutakse 2018 veebruaris. Tekkepõhises eelarves kajastatakse koolitustega seonduvat kulu 2017, kuna see on eelarveaasta, mil vastav teenus saadakse . Arve kuupäev ja selle tasumise kuupäev ei mõjuta vastava kulu kajastamise hetke. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul oleks koolituskulu (koos käibemaksuga) kajastatud arve eest tasumise aastal, ehk 2018. Näide – kasutusrendi kulude kajastamine Üksusel on sõlmitud hoone kasutusrendi leping 5 aastaks igakuiste m aksetega 20 000 eurot kuus. Tekkepõhises eelarves kajastatakse aasta rendikulu 12 x 20 000 = 240 000 eurot, sõltumata rendimaksete tegemise hetkest. Juhul, kui aasta keskel korrigeeritakse rendimaksete suurust (näiteks inflatsiooni võrra), tuleks tõenäolist korrigeerimist võtta arvesse rendikulu eelarvestamisel . Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul sõltuks rendikulu suurus rendimaksete ajastusest. Kui renti makstakse perioodiliselt iga kuu eest järgmisel kuul, oleks erinevus rendi kogusummas ainult juhul, kui aasta jooksul muutub rendimakse suurus. Kui renti makstakse perioodiliselt samas kuus, võrdub kassapõhine eelarve tekkepõhise eelarvega. Pikaajalised lepingud Pikaajaliste teenuse osutamise lepingutega kaasnevat kulu tuleb jagada perioodide vahel, mil vastavat teenust saadakse. Näide – pikaajaline teenuse ostmise leping Üksus sõlmib 2017.a. detsembris 2-aastase IT-süsteemide hoolduslepingu aastateks 2018-2019 kogutasuga 1 miljon eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu eest tasutakse pärast teenuste osutamist 20 20 jaanuaris. Tekkepõhises eelarves kajastatakse nii 2018 kui 2019 eelarves kulu 500 000 eurot , lisaks planeeritakse mõlemasse aastasse kaasnev käibemaksukulu 20%, st 100 000 eurot kummassegi aastasse (eeldusel, et mõlemal aastal osutatakse teenust ligikaudu samas mahus – osutatud teenuse mah t võib olla iga-aastaselt sama, kuna seda eraldi dokumendi alusel hiljem ei fikseerita, või kui seda peaks fikseerima kas üleandmis-vastuvõtu akt või mõni muu raamatupidamise dokument , siis lähtudes sellest dokumendist ), sõltumata sellest, millal leping sõlmiti või selle eest tasuti. Käibemaksu kajastatakse eraldi kirjel 601000, kuid koondatakse eelarve liigile 55 . Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul oleks kogu kulu (koos käibemaksuga) kajastatud lepingu eest tasumise aastal, ehk 2020. Varud Bilansis kajastatavate varude puhul (näiteks strateegilised varud) eelarvestatakse ja kajastatakse kulu perioodis, mil antud varud kasutusele võetakse või maha kantakse (mitte perioodis, mil varud soetatakse ). Bürootarbeid (näiteks paber, kirjutusvahendid ja printeritahm) ja muid sarnaseid esemeid, mis võetakse kasutusele varsti pärast nende soetamist, ei kajastata bilansis varudena, vaid need kajastatakse majanduskuluna soetamise hetkel. Täiendavaid juhiseid varude kajastamise kohta on toodud RRÜ §38. Näide – bilansis kajastatavate varude eelarvestamine Üksus soetab 2017 lõpus varud summas 100 000 eurot, mille eest tasutakse 2018 jaanuaris. Varud kasutatakse eeldatavalt 4 aasta jooksul. Tekkepõhises eelarves kajastatakse igal aastal kulu, lähtudes varude hinnangulisest kasutusele võtmisest ja mahakandmisest (juhul, kui varusid kasutatakse igal aastal võrdselt, kajastatakse igal aastal eelarves kulu 25 000 eurot). Eelarve täitmise aruandes kajastatakse kulu vastavalt varude tegelikule kasutamisele ja mahakandmisele. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul oleks kogu kulu kajastatud maksmise aastal ehk 20 18 . Näide – b ürootarvete eelarvestamine Üksus plaanib 2018.a. jooksul soetada bürootarbeid summas 50 000 eurot. Osa bürootarvetest võetakse kasutusele kohe, osa vastavalt vajadusele kas sama või järgneva aasta jooksul. Kuna bürootarvete soetamise ja kasutuselevõtmise vahel ei ole enamasti pikka ajalist viivitust, ei pea neid kajastama varuna ning neid kajastata kse kuluna soetamise momendil. 2018 tekkepõhises eelarves kajastatakse kulu summas 50 000 eurot, sõltumata bürootarvete kasutusele võtmise hetkest ning nende eest tasumise hetkest. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul oleks kulu kajastatud bürootarvete eest tasumise hetkel, mis võib erineda nende soetamise hetkest . Väheväärtuslik vara Majanduskuludeks loetakse ka väheväärtusliku vara soetamist – vastavat kulu kajastatakse vara soetamise hetkel. V äheväärtuslikuks varaks loetakse vara soetusmaksumusega alla põhivara arvelevõtmiseks kehtestatud piirmäära. Näide – väheväärtusliku vara eelarvestamine Üksus soetab 2017 lõpus kontorimööblit maksumusega alla 2000 euro. Mööbli eest tasutakse 2018 jaanuaris. Tekkepõhises eelarves kajastatakse mööbel (mille soetusmaksumus jääb alla 2000 euro) kuluna selle soetamise hetkel ehk 2017. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhise eelarve puhul oleks kogu kulu kajastatud maksmise aastal ehk 2018. Põhivara remont ja hooldus Majanduskuludeks loetakse põhivara remonti ja hool dust, kuid ei loeta põhivara soetamist ja parendusi (n ee d kajastuvad investeeringute eelarves) . Põhivara parendusteks loetakse tehtud töid väärtusega alates põhivara soetamise piirmäärast , mi da kasutatakse tulevikus rohkem kui ühe aasta jooksul . Täiendavad juhised, mis aitavad eristada põhivara remonti ja hooldust (ehk majandamiskulusid) parendustest (ehk investeeringutest) on toodud R RÜ-s (§ 43) ja Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 5. Majanduskuludeks ei loeta ka põhivaralt arvestatud amortisatsiooni (see kajastub eelarves eraldi arvestuslikul kirjel eelarve liigiga 60 ). Näide – põhivara remont ja hooldus Üksus planeerib 2018 aasta jooksul värvida seinu ja vahetada tapeete ühes hoones (eeldatav maksumus 1500 eurot) ja vahetada katus ühes teises hoones (eeldatav maksumus 50 000 eurot). S einte värvimine ja tapeedi vahetamine loetakse remondikuluks ning kajastatakse majanduskulude eelarves. Katuse vahetus suurendab oluliselt hoone kasulikku eluiga, mistõttu seda loetakse parenduseks ning kajastatakse investeeringute eelarves. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Võimalikke erinevusi võib tekitada arvete eest tasumise ajastus. Muud tegevuskulud Muid aset leidvaid tegevuskulusid eelarvestatakse lähtudes nende tõenäolisest toimumise ajast, sõltumata sellest, millal nende eest tasutakse. Näide – kohtuprotsessidega seotud kulud Üksusel on pooleli kohtuprotsess, mis jõuab 2018 Riigikohtuni ja advokaatide hinnangul tõenäoliselt kaotatakse. Kaotuse korral tuleks hagejale (füüsiline isik) tasuda kompensatsiooni 1 miljon eurot. Kompensatsiooni maksmise tõenäoline aeg on 2019. Tekkepõhises eelarves kajastatakse 2018 kulu summas 1 miljon eurot, kuna kohtuprotsess toimub 2018 ja kaotus on tõenäoline. Kui eelarve koostamise ajal ei olnud kulu veel teada, on võimalik selle erakorralisuse tõttu taotleda raha 2018 eelarvesse Vabariigi Valitsuse reservist. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhiselt kajastatakse kulu kompensatsiooni maksmise aastal. Finantskulud Finantskulud e hulka loetakse laenudelt, kapitalirendikohustustelt ja muudelt võlainstrumentidelt tasutavaid intresse ja viiviseid , aga ka muudelt diskonteeritud pikaajalistelt kohustustelt arvestatud intresse . Finantskulusid kajastatakse tekkepõhiselt (st perioodis, mille eest nad on arvestatud) sõltumata nende tasumise hetkest. Diskonteeritud arvestuslikelt kohustustelt arvestatud intressikulu on arvestuslik (näiteks pensionieraldiste korral , eelarve liik 10 ). Näide – intressikulud Üksusel on laen summas 1 miljon eurot intressimääraga 5% aastas ja tähtajaga 3 aastat . Tekkepõhises eelarves kajastatakse igal eelarveaastal intressikulu summas 50 000 eurot, sõltumata sellest, millal intresse tasutakse. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Võimalikke erinevusi võib tekitada intressimaksete tasumise ajastus. Amortisatsioon ja põhivara allahindlused Amortisatsioon kaja statakse eelarves eraldi kirjel , lähtudes raamatupidamisest saadud andmetest ja võttes arvesse täiendavaid põhivara soetusi , müüke ja mahakandmisi (kui need on teada) , mi s muudavad prognoositavat eelarveaasta amortisatsiooni . Eelarvestatud amortisatsioonikulu on arvestusliku iseloomuga, mitte piirav. Amortisatsioon kajastatakse eelarve kontol 61 eelarve liigiga 6 0 . Põhivara täiendavaid allahindlusi, sh nende mahakandmisel tekkivat täiendavat kulumit ei eelarvestata. Kuna eelarve on arvestuslik, siis tegelikus eelarve täitmises kajastuvad allahindlused samuti kulumi koosseisus. Põhivara mahakandmise korral on allahindlused leitavad põhivara kontodelt (mahakandmine rahavoo koodiga 12 , amortisatsioon ja täiendav allahindlus ilma maha kandmiseta rahavoo koodiga 11). 6 Investeeringute eelarvestamine Investeeringute eelarves kajastatakse eelarveaastal planeeritavad materiaalse põhivara (näiteks riigi või avalikkuse poolt kasutatavad hooned, infrastruktuuri rajatised, sõidukid) , kinnisvarainvesteeringute (väljarentimiseks mõeldud maa ja hooned) , immateriaalse põhivara (näiteks tarkvara) ja bioloogilise vara (näiteks mets) soetused ja parendused. Põhivara soetused kajastatakse selle aasta eelarves, mil toimub vara omandi üleminek ostjale. Juhul , kui vara ehitatakse pikema perioodi jooksul (näiteks suuremahulised infrastruktuuri objektid), kajastatakse investeeringute eelarves igal aastal selle eelarveaasta jooksul ehitatud osa (akteerimis- või üleandmis- ja vastuvõtmisakti põhjal). Selleks, et jälgida vara soetamist kapitalirendiga , luuakse eraldi eelarve liik 33. Eelarve liigiga 30 eelarvestatakse ja kajastatakse põhivara soetused, mis tasutakse tarnijatele ilma laenukohustust võtmata. Investeeringute tegemisel tasutav käibemaks kajastatakse eraldi eelarve kontol 601 002 , kuid koondatakse eelarve liigile 15 (tulevikus planeeritakse selle muutust arvestuslikuks tegevuskuluks , kuid aastal 2017 seda muudatust ei tehta ). Näide – materiaalse põhivara soetus Üksus plaanib 2018. aastal soetada põhivara su mmas 5 miljonit eurot, millest 4 miljonit tasutakse 2018 ja 1 miljon aastal 2019 peale esialgse garantii möödumist. 2018 t ekkepõhises investeeringute eelarves kajastatakse põhivara soetusena 5 miljonit eurot, kuna ostja omandab kontrolli vara üle 2018. aastal, sõltumata sellest, et osa ostuhinnast tasutakse järgneval aastal. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhises eelarves oleks 4 miljonit kajastatud 2018 ja 1 miljon 2019 eelarves. Näide – pikaajaline ehitusprojekt Üksus sõlmib lepingu uue haigla ehituseks. Ehitustööd toimuvad 2018-2020, kokku läheb ehitus maksma 10 miljonit eurot. Iga aasta lõpus akteeritakse teostatud ehitustööde maht ning järgneva aasta algul tasutakse proportsionaalselt tehtud ehitustööde mahule. Eeldatavasti viiakse 2018 läbi 20%, 2019 70% ja 2020 10% ehitustöödest. T ekkepõhises investeeringute eelarves kajastatakse põhivara soetusena 2018. aastal 2 miljonit, 2019. aastal 7 miljonit ja 2020. aastal 1 miljon eurot, sõltumata sellest, et tegelikud maksed toimuvad järgnevatel eelarveaastatel. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhises eelarves oleks kajastatud 2019. aastal 2 miljonit, 2020. aastal 7 miljonit ja 2021. aastal 1 miljon eurot. Näide – auto ost kapitalirendi lepinguga Üksus sõlmib 2018 kapitalirendi lepingu uue sõiduauto ostmiseks. Auto maksab 20 000 eurot, millest 5 000 eurot tasutakse sissemaksena kohe ning ülejäänud 15 000 eurot koos intressidega 5 aasta jooksul. T ekkepõhises eelarves kajastatakse : 2018: investeeringute eelarves 20 000 eurot (eelarve konto 15, eelarve liik 3 3 ); finantseerimistehingute eelarves 15 000 eurot (eelarve konto 205, eelarve liik 3 3 ) ja finantseerimistehingute eelarves lisaks 2018 tehtavad kapitalirendikohustuse tagasimaksed (eelarve konto 206, eelarve liik 3 3 ); finantskulude eelarves 2018 eest arvestatud intressikulud (eelarve konto 650, eelarve liik 3 3 ) ; kulude eelarves kajastatakse arvestuslikuna proportsionaalne (sõltuvalt vara arvele võtmise hetkest) osa amortisatsioonikulust (eelarve liik 60.) 2019-2022: finantseerimistehingute eelarves vastava aasta eest tehtavad kapitalirendikohustuse tagasimaksed (eelarve liik 3 3 ); finantskulude eelarves vastava aasta eest arvestatud intressikulud (eelarve liik 3 3 ) ; kulude eelarves kajastatakse arvestuslikuna iga-aastane amortisatsioonikulu (eelarve liik 60 ) Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Kassapõhises eelarves oleks kajastatud 2018. aastal finantseerimistehinguna 5 tuhat ja jooksva aasta kapitalirendi tagasimaksed. Intressimakseid oleks kajastatud maksete tegemise perioodis, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on arvestatud. Kapitalirendikohustuse tagasimaksed oleks eelarvestatud sarnaselt tekkepõhise eelarvega. Amortisatsioonikulu ei oleks eelarvestatud. Näited Euroopa Liidu toetuse abil tehtavate investeeringute kohta on toodud peatükis 4 ja põhivara parenduste kohta peatükis 5.1.2. 7 Finantseerimistehingute eelarvestamine Finantseerimistehingute eelarves kajastat akse eelarveaastal planeeritav finantskohustuste võtmine (näiteks laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ning võlakirjade emiteerimine) ja varem võetud finantskohustuste tasumine, aga ka finantsinvesteeringute (näiteks aktsiad ja osalused) ost ja müük . Finantskohustuste võtmine ja tagasimaksmine Laenukohustuste võtmist ja nende tagasimaksmist kajastatakse maksete tegemise hetkel; seega ei erine tekkepõhine kajastamine kassapõhisest kajastamisest. Näide – laenu võtmine ja tagasimaksmine Üksus võtab 2018 laenu summas 100 miljonit eurot, mis makstakse tagasi võrdsetes osades järgmise 10 aasta jooksul. Laen kannab i ntressi 5% aastas. Tekkepõhises finantseerimistehingute eelarves kajastatakse 2018 raha laenuvõtmisest 100 miljonit eurot (eelarve konto 205 ) ning järgnevatel aastatel tagasimakseid igal aastal 10 miljonit eurot (eelarve konto 206 ) . Kulude eelarves kajastatakse tekkepõhiselt arvestatud intressikulu, sõltumata sellest, millal intresse tasutakse. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Laenu võtmist ja tagasimakseid kajastatakse analoogiliselt tekkepõhise eelarvega. Võimalikke erinevusi võib tekitada intressimaksete tasumise ajastus (juhul, kui ühe eelarveaasta eest arvestatud intresse tasutakse järgneval eelarveaastal) . Finantsinvesteeringute müük Kasumeid/kahjumeid f inantsinvesteeringute müügist kajastatakse selle aasta eelarves, mil müügitehingud eeldatavasti aset leiavad. Näide – kasumid/ kahjumid Riigikassa poolt hallatavate finantsinstrumentide müügilt Rii gikassa plaanib 2018. aasta jooksul teenida enda poolt hallatavate finantsinstrumentide müügilt kasumit 40 miljonit eurot. 2018 t ekkepõhises eelarves kajastatakse kasumit finantsinvesteeringute müügilt summas 4 0 miljonit eurot. Erinevus võrreldes kassapõhise eelarvega: Eeldusel, et raha finantsinstrumenti de müügist laekub samal eelarve aasta l , erinevusi kassapõhise eelarvega ei ole. 8 Rahavoogude planeerimine Võimalda ma ks Riigikassal prognoosida riigi rahavoogusid, peavad eelarvestamisega tegelevad üksused esitama täiendavat infot oluliste erinevuste kohta eelarves tekkepõhiselt arvestatud tulude ja kulude ning kassapõhiste laekumiste ja väljamaksete kohta. Erinevusi tekkepõhise ja kassapõhise arvestuse vahel loetakse selles kontekstis oluliseks, kui need kas üksikult või kokku ületavad: 10% vastava üksuse vastava eelarve rühma mahust ( näiteks tegevustuludest tekkinud summaarne erinevus peab olema vähemalt 10% tegevus tulude kogueelarvest, et seda lugeda oluliseks; sama kehtib tegevuskulude, investeeringute ja finantseerimistehingute puhul) ; või 10 miljonit eurot. Arvesse ei võeta mitterahalisi tehingui d liigiga 60. Infot ei ole vaja esitada erinevuste kohta, mis jäävad alla 1 miljoni euro, isegi juhul, kui need ületavad 10% vastava üksuse vastava eelarverühma mahust. Olulisi erinevusi võivad põhjustada näiteks: ühekordsed suured tehingud, kus maksmine toimub varem või hiljem kui teenuse või vara saamine; maksud, mille puhul märkimisväärne osa kogutud maksudest tagastatakse või saadakse juurde järgmisel eelarve aastal (näiteks üksikisiku tulumaks) ; pensionieraldised ja muud eraldised, mille korral eelarveaasta väljamaksed erinevad eelarveaasta eraldiste moodustamise ja eraldistelt arvestatud intressikulust ; laovarude muutuse prognoos, kui planeeritakse soetada oluliselt rohkem või vähem võrreldes kasutatavate (kuluks arvatavate) varude ga . Täiendav informatsioon erinevuste kohta esitatakse Riigikassa poolt nõutud formaadis. 9 Eelarve täitmise aruandlus ja vahendite ülekandmine Riigi ja tema üksuste raamatupidamise aastaaruanne koostatakse samadest arvestuspõhimõtetest ja struktuurist lähtuvalt nagu eelarve. Seega sisaldab raamatupidamise aastaaruanne ühtlasi informatsiooni eelarve täitmise kohta ning täiendavat eelarve täitmise aruannet ei koostata. Raamatupidamise aastaaruandes esitatakse tulemiaruande andmed samas struktuuris, nagu riigieelarves, sealhulgas valitsemisalade ja asutuste kaupa, kui riigieelarve kehtestatakse sellises detailsuses. Kuu- või kvartalipõhised vahearuanded koostatakse samas struktuuris . Raamatupidamise aastaaruanne lõpetatakse peale auditeerimist hiljemalt 15. maiks. Kuigi esialgsed aruanded on kättesaadavad veebruari lõpuks, võivad need auditeerimise käigus veel muutuda. Seega lõplik eelarve täitmise aruandlus ja ülekantavad jäägid selguvad 15. m aiks. Samas toetuste ja maksudega seotud ülekantavad jäägid selguvad nii nagu seni, kohe aasta algul, kuna nende puhul arvestatakse tegelikku kulutuste tegemise limiiti samasugustel põhimõtetel, nagu kassapõhise eelarve korral. 1 0 Üleminekusätted Riigi ja riigieelarveliste asutuste esimene tekkepõhine eelarve koostatakse 2017 eelarveaasta kohta. Selleks, et vältida eelarves kulude kajastamata jätmist kassapõhiselt eelarvelt tekkepõhisele eelarvele ülemineku hetkel , kehtestatakse piirmäärad kohustustele, mida üksus tohib võtta 2016. eelarveaastal ostetud kaupade, teenuste ja põhivara suhtes , mille eest tasutakse 2017 või hiljem . Piirmäärade ületamisel arvestatakse ületatav summa maha 2016. aastast 2017. aastasse üleviidavast eelarvest ning selle ebapiisavuse korral lisaks 2017. a asta tekkepõhisest eelarvest. 2017. aasta tekkepõhise eelarve koostamisel järgitakse järgnevaid üleminekusätteid: 2017 tekkepõhiselt arvestatud kulud peavad kajastama ka neid teenuseid, mille eest on tasutud 2016 või varem, kuid mis leiavad aset 2017. aastal. Analoogiliselt, 2017 tekkepõhiselt arvestatud tulud peavad kajastama ka neid riigi poolt osutatavaid teenuseid, mille eest on saadud ettemaks 2016 või varem, kuid mis osutatakse 2017. aastal. Näide – üksus maksis 2016 kokku 30 000 eurot IT-teenuste eest, millest 2/3 osutati 2016. aastal ja 1/3 osutatakse 2017. aastal. 2017 tekkepõhine eelarve peab sisaldama 10 000 eurot nende IT-teenuste katteks, mille eest on küll juba varem tasutud, kuid mis osutatakse 2017. aastal. Olulisi erinevusi tekkepõhise eelarve ja rahavoogude vahel näidatakse rahavoogude plaanis. 2017 investeeringute eelarve sisaldab vaid neid investeeringuid, mille omandiõigus läks ostjale üle 2017 (isegi kui nende eest on tasutud juba 2016) ning ei sisalda selliseid investeeringuid , mille eest küll tasutakse 2017, kuid mille omandiõigus läks ostjale üle juba 2016. Näide – üksus ostis 2016 põhivara summas 50 000 eurot, mille omandiõigus läks üle 2016, kuid mille eest tasutakse 2017. 2017 tekkepõhises eelarves ei kajastata põhivara soetamist, hoolimata sellest ,et selle eest tasutakse 2017 ja see ei kajastunud ka 2016 eelarves. Lisa 1 - Tekkepõhise riigi eelarve põhivaade (koond) TULUDE JA KULUDE EELARVE EELARVE TASAKAALU ARVESTUSSE KAASATUD TULUD (TEGEVUSTULUD) Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6 968 Saadud toetused 1 007 Riigilõivud 70 K aupade ja teenuste müük 70 Tasu põhivara müügist 39 Muud tulud 16 4 Intressi- ja dividendi tulud 185 TEGEVUSTULUD KOKKU 8 447 EELARVE TASAKAALU ARVESTUSSE KAASATUD KULUD (TEGEVUSKULUD) Pensionid ja sotsiaaltoetused -2 065 Muud toetused ja ülekanded -4 214 Muud tegevuskulud kokku , sh -1976 Tööjõukulud Majandamis kulud Muud kulud - 73 Finantskulud -19 TEGEVUSKULUD KOKKU - 8 347 TEGEVUSTULEM 100 EELARVE TASAKAALU ARVESTUSSE MITTEKAASATUD TULUD JA KULUD Põhivara amort isatsioon ja väärtuse muutus -27 0 Müüdud põhivara jääkväärtus -30 Kasum / kahjum finantsinvesteeringute müügist 20 TULEM MITTEKAASATUD TULUDEST JA KULUDEST -280 EELARVEAASTA KOOND TULE M -180 INVESTEERINGU TE JA PÕHIVARA EELARVE Põhivara eelarveaasta alguses 6 372 Investeeringud põhivara soetamisse 198 Põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus -2 70 Müüdud põhivara jääkväärtus - 30 Põhivara mitterahaline saamine 10 Põhivara eelarveaasta lõpus 6 280 ********************************************************************************* FINANTSKOHUSTUSTE MUUTUSTE EELARVE % SKPst Finantskohustused eelarveaasta alguses 1 200 10,9% Finantskohustuste võtmine 160 Finantskohustuste tasumine -70 Finantskohustused eelarveaasta lõpus 1 290 11,1% ********************************************************************************** EELARVE TASAKAALU ARVESTUS EUROSTATI JÄRGI % SKPst Tegevustulem 100 0,1% Investeeringud põhivarasse -198 -0,2% Muud korrigeerimised (Lisa X) 20 0,0% EELARVE PUUDUJÄÄK -7 8 -0,1% RAHAVOOGUDE EELARVE Rahavood tegevustuludest 8 394 Rahavood tegevuskuludest - 8 350 RAHAVOOD TEGEVUSTULUDEST JA –KULUDEST KOKKU 44 RAHAVOOD INVESTEERIMIS- JA FINANTSEERIMISTEHINGUTEST Investeeringud p õhivara soetamisse -1 70 Netorahavoog finantsinvesteeringute ostust ja müügist 20 Finantskohustuste võtmine -30 Finantskohustuste tasumine 20 RAHAVOOD INVESTEERIMIS- JA FINANTSEERIMISTEHINGUTEST KOKKU -1 80 EELARVEAASTA NETORAHAVOOD -1 1 6 RAHA JA SELLE EKVIVALENDID EELARVEAASTA ALGUSES 63 0 Eelarveaasta netorahavood -11 6 RAHA JA SELLE EKVIVALENDID EELARVEAASTA LÕPUS 514 Lisa 2 – Piirmäärad lubatud kohustustele 31.12.2016 seisuga 2016. aasta kassapõhises eelarves kajastuvad ainult need kulutused, mille eest on tasutud 2016. aasta jooksul, sõltumata sellest, millal kulutuse d tehakse . 2017. aasta tekkepõhises eelarves kajastuvad ainult need kulutused, mis leidsid aset 2017. aasta jooksul, sõltumata sellest, millal nende eest tasuti. Seega eksisteerib oht, et kulutused, mis leidsid aset 2016. aasta jooksul, kuid mille eest tasutakse 2017 või hiljem (teiste sõnadega, üksuse poolt seisuga 31.12.2016 võetud kohustused), ei kajastu kummagi aasta eelarves. Selleks, et vältida eelarves kulude kajastamata jätmist kassapõhiselt eelarvelt tekkepõhisele eelarvele ülemineku hetkel, kehtestatakse piirmäärad kohustustele, mida asutus tohib võtta seisuga 31.12.2016. Pii rmäära arvestus sõltub kulutuse liigist , millest tulenevalt antud kohustus on tekkinud ning on seotud vastava kohustuse kontorühmaga . Ülevaade piirmäärade arvestusest erinevatest kulu tuse liikidest tekkivatele kohustustele seisuga 31.12.2016 Kulutuse liik Piirmäärade arvestus Arvestuslikud kulud Piirmäärasid ei seata. Võimalikud piirangud võivad tuleneda muudest seadustest või lepingutest. Kohustused on eristatavad eelarve liigiga 10 , 40-44, 50-59 . Maksukohustused Piirmäärasid ei seata. Võimalikud piirangud võivad tuleneda muudest seadustest või lepingutest. Kohustused on eristatavad kontode järgi. Need kajastatakse kontogrupis 2000, 2030, 2530, kontodel 202001-202004 ja 203561-203564. Eraldised Piirmäärasid ei seata. Võimalikud piirangud võivad tuleneda muudest seadustest või lepingutest. Kohustused on eristatavad kontode järgi. Need kajastatakse kontorühmades 206 ja 256. Tööjõukulud Piirmäära arvestus valemiga: Kohustus ed seisuga 31.12.2015 x Tööjõukulude muutuse indeks. Arvesse võetakse kohustused, mis kajastuva d eelarve liigiga 20 ja 30 kohustuste kontodel algusega 20 või 25, välja arvatud maksukohustuste ja eraldiste kontod ja puhkusetasude kohustuse konto 202010 , e elarve kontol 5 0 . Puhkusetasude kohustusele kontol e 202010 piirmäära ei seata. Majandamiskulud Piirmäära arvestus valemiga: Kohustus ed seisuga 31.12.2015 x Majandamiskulude muutuse indeks. Arvesse võetakse kohustused, mis kajastuvad eelarve liigiga 20, 21 ja 30 kontodel algusega 20 ja 25, välja arvatud maksukohustuste j a eraldiste kontod, eelarve kontol 5 5 (sh ka 601000, 608 ) . Antavad toetused T oetuste piirmäär , mille korral ei tule toetuste andmise kohustusi selgitada, on väiksem kahest: kas toetuste andmise kohustused seisuga 31.12.2015 või 10 000 eurot. Kui toetustega seotud kohustuste kogusumma on suurem kui toetuste andmise kohustused seisuga 31.12.2015 või ületa vad 10 000 eurot , siis tuleb kohustuste nimekiri projektide või sotsiaaltoetuste liikide kaupa esitada Rahandusministeerium ile, kes jaotab kohustused p iirmäära sisse mahtuvateks ja piirmäära ületavateks. T oetustena võetakse arvesse kohustused, mis kajastuvad eelarve liigiga 20, 21 ja 30 kohustuste kontodel algusega 20 ja 25, v.a maksukohustuste ja eraldiste kontod, eelarve kontodel algusega 4 5 . Investeeringute soetamisest tekkivad kohustused Investeeringuga seotud kohustuste piirmäär, mille korral ei tule kohustusi selgitada, on väiksem kahest: kas investeeringutega seotud kohustused seisuga 31.12.2015 või 10 000 eurot. Kui investeeringutega seotud kohustuste kogusumma ületab piirmäära, siis tuleb investeeringuprojektidega seotud kohustuste nimekiri iga investeeringu projekti kaupa esitada Rahandusministeeriumi le, kes jaotab kohustused piirmäära sisse mahtuvateks ja piirmäära ületavateks. Kohustustena võetakse arvesse kohustused, mis kajastuvad kontodel algusega 20 ja 25, v.a maksukohustuste ja eraldiste kontod, eelarve liigiga 20 , 21 ja 30 , eelarve kontol algusega 15 (sh ka 601002 ) . Finantseerimistehingutest tekkivad kohustused Eraldi p iirmäärasid ei seata , ku na piirangud tulenevad muudest seadustest või otsustatud kapitalirendilepingute sõlmimise lubadest . Kohustustena võetakse arvesse kohustused, mis kajastuvad eelarve liigiga 20 , 21 ja 30 konto de l 203200 ning kontorühmades 208 ja 258 , eelarve kontoga 206 , 650 (sh ka 601005 ) . Muud kohustused Piirmäära arvestus valemiga: Kohustus ed seisuga 31.12.2015 x Majandamiskulude muutuse indeks. Arvesse võetakse kohustused, mis kajastuvad eelarve liigiga 20, 21 ja 30 kontodel algusega 20 ja 25, välja arvatud maksukohustuste ja eraldiste kontod, eelarve kontol 60 0 . Kohustused, mille korral tegevuskulude eelarve on täpsustatud objekti koodiga Kohustustele, millel on eelarve objekti kood algusega VV ja OR , pii rmäärasid ei seata. Objekti koodi TK korral toimub piirmäära arvestus valemiga: Kohustus ed seisuga 31.12.2015 x Objekt koodiga kulude muutuse indeks . Muudele objekti koodidele rakendatakse olenevalt eelarve kontost eraldi sama valemit nagu ilma objekti koodita eelarve korral. Piirmäärade rakendamist koos näidetega on selgitatud allpool. Piirmäärade ületamisel arvestatakse ületatav summa maha esimeses järjekorras 2016. aastast 2017. aastasse ülekantavast eelarvest ning juhul, kui sellest ei jätku, 2017.a. tekkepõhisest eelarvest. Kohustuste kontod, millel olevad kohustused võetakse piirmäärade jälgimisel arvesse Kohustused võetakse piirmäära ületamise arvestusse juhul, kui need on võetud arvele konto del algusega: 201 Võlad tarnijatele; 202, v.a 202090, Võlad töötajatele; 203290, Muud viitvõlad; 203540-203560 Toetuste andmise kohustused; 2036 Muud kohustused; 250 Pikaajalised võlad tarnijatele; 2535 Pikaajalised toetuste andmise kohustused; 2536 Pikaajalised muud kohustused. Eelarve liigid, millega arvelevõetud kohustused võetakse piirmäärade jälgimisel arvesse Kohustused võetakse piirmäära ületamise arvestusse juhul, kui nende eelarve liik on 20, 21 või 30. Objekti koodide arvesse võtmine piirmäärade jälgimisel Objekti koodidega seatud eelarve korral jälgitakse piirmäära iga objekti kohta eraldi , v. a objekti koodide korral algusega VV, OR ja IN . Kohustustele, millel on eelarve objekti kood algusega VV ja OR, piirmäärasid ei seata. Objekti koodiga IN arvestatud kohustuste korral lähtutakse piirmäära jälgimisel kõigist investeeringutega seotud kohustustest kokku (eelarve kontoga 15) ning kohustuste piirmäära ületamisel võetakse analüüsimise alla kõik investeeringutega seotud kohustused projektide kaupa. Objekti koodi TK korral toimub piirmäära arvestus valemiga sõltumata eelarve kontost, kusjuures kohustuste piirmääraks seatakse sama objekti koodiga kohustuste jääk seisuga 31.12.2015 korrutatud sama objekti koodiga eelarve muutuse indeksiga (2016 eelarve / 2015 eelarve). Ülejäänud objekti koodide korral võetakse aluseks valem, mis kehtib vastavalt selle objekti koodiga koos kasutatud eelarve kontole. Näiteks eelarve liigiga 20, eelarve objekti koodiga SE000028 ja eelarve kontoga 55 kohustute korral rakendatakse valemit: kohustuste jääk seisuga 31.12.2015 nende tunnuste ga korrutatud samade tunnustega eelarve muutuse indeks (2016 eelarve / 2015 eelarve). Samas kohustuste korral eelarve liigiga 20, eelarve objekti koodiga SE000028 ja eelarve kontoga 206 või 650 limiidi ületamist ei kontrollita, kuna tegemist on finantseerimistehingutega. Kohustused, mille korral piirmäära ei seata Arvestuslike kulude puhul , st eelarve liik ide 10, 40-44, 50-59 korral , sh näiteks pensionikulu , tulude arvel kohustuste võtmine , kohustustele seisuga 31.12.2016 eraldi piirmäärasid ei seata. Lisaks ei seata piirmäärasid saadud ettemaksetele (kontogrupid 2038, 2039, 2538), maksukohustustele (kontogrupid 2030, 2530, kontod 202001-202004, 203561-203564) ja eraldistele (kontorühmad 206 ja 256), finantseerimistehingutele (konto 203200, kontorühmad 208, 258). Võimalikud piirangud sellistele kohustustele, millele piirmäära ei seata, t ulene vad muudest seadustest või lepingutest. Tegelike kohustuste võtmisel liikidega 40-44 peab SAPis olema selleks eelarve avatud , sh majandustegevusest ja kodumaistest toetustest saadud tulu peab olema 2016 laekunud. Piirmäärasid ei seata ka Vabariigi Valitsuse eelarvest ja omandireformi reservist makstavatele kohustustele, kuna nende puhul seab piirmäära eraldatud summa. Kohustuste piirmäära kontrollimine iga asutuse kohta Kohustuste arvestus ja piirmääradega võrdlus viiakse läbi iga asutuse kohta eraldi lähtudes asutuse bilansis olevatest tegelikest kohustustest seisuga 31.12.2016 ja 31.12.2015 ning asutusele jaotatud tegelikust (lõplikust) eelarvest aastatel 201 6 ja 201 5 . Eelarve, mis võetakse eelarve muutuse indeksi arvutamisel arvesse Eelarvena võetakse arvesse lõplik eelarve aasta lõpuks aastatel 2016 ja 2015, arvestamata üle viidavaid jääke ja RIBist tekkinud suurendusi (lähetuskulude hüvitisi). Seega arvesse võetakse nimetatud aasta eelarve seadus ja Vabariigi Valitsuse liigendus, eelarve muutmise seadus ja eelarve liigenduse kvartaalsed muutmised . Töö jõukuludega seotud kohustused ( eelarve liigid 20 ja 30, eelarve konto 50 , v.a kohustused objekti koodidega algusega TK ) Tööjõukuludega (sh palgad, lisatasud, preemiad, puhkusetasud jne) seotud kohustuste puhul kehtib seisuga 31.12.2016 lubatud kohustuse arvestusel järgmine piirmäär: Lubatud kohustus seisuga 31.12.2016 = Kohustus seisuga 31.12.2015 x T ööjõukulude muutuse indeks Asutuse t ööjõukulud 201 6 eelarves Tööjõukulude muutuse indeks = -------------------- ---------------- Asutuse t ööjõukulud 201 5 eelarves Piirmäära ületavad summad arvestatakse maha esimeses järjekorras 2016. aastast 2017. aastasse ülekantavast eelarvest ning juhul, kui sellest ei jätku, 2017.a. tekkepõhisest eelarvest. Näide – piirmäära arvestus tööjõukulud ega seotud kohustustele Asutuse tööjõukulude eelarve aastatel 2015-2017 on järgmine: 2015 (kassapõhine): 100 000 eurot 2016 (kassapõhine): 105 000 eurot 2017 (tekkepõhine): 110 000 eurot Asutus maksab tavapäraselt palgad välja järgneva kuu alguses, mistõttu tema bilansis kajastus seisuga 31.12.2015 tööjõukuludega seotud kohustus summas 15 000 eurot, mis koosnes detsembri töötasust, tulemustasust ja detsembris tehtud erisoodustustest ilma maksukulude ja välja maksmata puhkusetasu kohustustega. Asutuse piirmäär tööjõukuludega seotud lubatud kohustustele seisuga 31.12.2016 on: Lubatud kohustus seisuga 31.12.2016 = 15 000 x 1,05 = 15 750 eurot (Tööjõukulude muutuse indeks = 105 000 / 100 000 = 1,05) Sõltumata piirmäärast peab üksus oma bilansis korrektselt (lähtudes riigi raamatupidamise üldeeskirjast) kajastama kõiki bilansipäevaks tekkinud kohustusi. Näiteks juhul, kui üksuse tegelik tööjõukuludega seotud kohustus seisuga 31.12.2016 oleks 20 000 eurot, arvestatakse piirmäära ületav summa 4 250 eurot maha 2016. aastast 2017. aastasse üle viidavast eelarvest ning kui sellest ei jätku, siis 2017. aasta eelarvest. 2017. aastal eelmise aasta eest väljamakstavad tasud, mis ei ületa piirmäärasid (st seisuga 31.12.2016 kogunenud piirmäärast väiksema kohustuse tasumine), ei mõjuta 2017 tekkepõhist eelarvet ega selle täitmise aruannet. Majandamiskuludega seotud kohustused ( eelarve liigid 20, 21, 30 , eelarve konto 55 , v .a kohustused eelarve objekti algusega TK) Majandamiskuludega (sh kommunaalkulud, bürootarbed, sideteenused, kasutusrendi kulud, infotehnoloogilised kulud, koolituskulud jne) seotud kohustuste puhul kehtib seisuga 31.12.2016 lubatud kohustuse arvestusel järgmine piirmäär: Lubatud kohustus seisuga 31.12.2016 = Kohustus seisuga 31.12.201 5 x Majandamis kulude muutuse indeks Asutuse m ajandamiskulud 201 6 eelarves Asutuse m ajandamis kulude muutuse indeks = -------------------- -------------------- A sutuse majandamiskulud 201 5 eelarves Piirmäära ületavad summad arvestatakse maha esimeses järjekorras 2016. aastast 2017. aastasse ülekantavast eelarvest ning juhul, kui sellest ei jätku, 2017.a. tekkepõhisest eelarvest. Näide – piirmäära arvestus majandamis kulud ega seotud kohustustele Asutus e majandamiskulude eelarve aastatel 2015-2017 on järgmine: 2015 (kassapõhine): 100 000 eurot 2016 (kassapõhine): 98 000 eurot 2017 (tekkepõhine): 103 000 eurot Asutus e bilansis seisuga 31.12.2015 kajastusid majandamiskuludega seotud kohustused summas 10 000 eurot (mis koosnesid põhiliselt detsembri kommunaaltasudest, kasutusrendist ja sidekuludest) ja ettemaksud summas 5 000 eurot (2017 aset leidvate koolituste ja ostetavate bürootarvete eest). Asutus e piirmäär majandamiskuludega seotud lubatud kohustustele seisuga 31.12.2016 on: Lubatud kohustus seisuga 31.12.2016 = 1 0 000 x 0,98 = 9 80 0 eurot ( Majandamis kulude muutuse indeks = 98 000 / 100 000 = 0,98 ) Tehtud ettemaks ed seisuga 31.12.2015 või 31.12.2016 ei mõjuta lubatud kohustuste piirmäära arvestust. Sõltumata piirmäärast peab üksus oma bilansis korrektselt (lähtudes riigi raamatupidamise üldeeskirjast) kajastama kõiki bilansipäevaks tekkinud kohustusi. Näiteks juhul, kui üksuse tegelik majandamiskuludega seotud kohustus seisuga 31.12.2016 oleks 13 000 eurot, arvestatakse piirmäära ületav summa 3 200 eurot maha 2016. aastast 2017. aastasse üle viidavast eelarvest või kui sellest ei jätku, siis ka 2017. aasta eelarvest. 2017. aastal eelmise aasta eest makstavad arved, mis ei ületa piirmäärasid (st seisuga 31.12.2016 kogunenud piirmäärast väiksema kohustuse tasumine), ei mõjuta 2017 tekkepõhist eelarvet ega selle täitmise aruannet. 2017. aastal saadavad bürootarbed ja koolitused, mille eest oli tasutud juba 2016. aastal (st 31.12.2016 seisuga tehtud ettemaksu realiseerumine kaupade ja teenuste näol) kajastub 2017 tekkepõhises eelarves ja selle täitmise aruandes kuluna . Antavate toetustega seotud kohustused ( eelarve liigid 20, 21, 30, eelarve kontod algusega 4 , v.a kohustused eelarve objekti algusega TK ) Tegevustoetusi ( kontorühm 452) k ajastatakse kassapõhiselt, mistõttu nende kajastamisel kohustusi ei teki ja puudub vajadus erald i piirmäärade seadmiseks . Sotsiaaltoetuste (eelarve konto 41) ja p rojektipõhiste toetuste puhul ( eelarve konto 450) (eelarve liigid 20 ja 21) tuleb Rahandusministeeriumi riigi eelarve osakonna ga kooskõlastada üle viidavate kohustuste nimekiri, kui toetuste andmisega seotud kohustused kokku ületavad kahest väiksemat, kas kohustuste jääki seisuga 31.12.2015 või 10 000 eurot. Selleks esitatakse Rahandusministeeriumile kohustuste nimekiri, kus on esitatud projektipõhiste toetustega seotud kohustused p rojektid e kaupa ning sotsiaaltoetused sotsiaaltoetuse liigi kaupa . Rahandusministeeriumi riigi eelarve osakonna poolt aktsepteerimata kohustused arvestatakse maha üksuse le 2016. aastast 2017. aastasse üle viidavast eelarvest ja kui sellest ei piisa, siis ülejäänu veel 2017 eelarvest. Näide – piirmäära arvestus antavate toetustega seotud kohustustele Ministeerium sõlmis 2016. aastal kokkuleppe sihtasutusega uue muuseumi hoone ehituse toetamiseks summas 10 miljonit eurot. Hoone ehitusest 30% valmis 2016. aasta lõpuks. Kogu toetus kantakse lepingujärgselt üle 2017. aastal. Ministeerium kajastab oma bilansis seisuga 31.12.2016 kohustust seoses antavate toetustega summas 3 miljonit eurot (30% x 10 miljonit, st vastavalt bilansipäevaks toimun u d kulutustele). Kuna projektist tulenev kohustus ületab piirmäära (10 000 eurot), tuleb see kooskõlastada Rahandusministeeriumi eelarve osakonnaga. Eeldusel, et Rahandusministeerium aktsepteerib võetud kohustust , ei mõjuta selle tasumine järgmisel aastal 2017 . aasta tekkepõhist eelarvet ega selle täitmise aruannet. Rahandusministeeriumi poolt aktsepteerimata osa kohustusest arvatakse maha 2016. aastast 2017. aastasse üle viidavast eelarvest ja juhul, kui sellest ei jätku, siis ülejäänud osas 2017 eelarvest. Investeeringute soetamisest tekkivad kohustused ( eelarve liigid 20, 21, 30, eelarve konto 15 ) Investeeringute soetamisest tekkivate kohustuste puhul kehtib eelnevat aktsepteerimist mittevajavatele kohustustele seisuga 31.12.2016 järgmine piirmäär: Väiksem kahest: Investeeringute soetamisest tekkinud k ohustus seisuga 31.12.2015 või 10 000 eurot. Piirmäära ületavad kohustused tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumi riigi eelarve osakonnaga. Rahandusministeeriumi riigi eelarve osakonna poolt aktsepteerimata kohustuste summad arvestatakse maha üksuse le 2016. aastast 2017. aastasse üle viidavast eelarvest ja vajadusel ka 2017 eelarvest. Näide – piirmäära arvestus investeeringute soetamisest tekkinud kohustustele Üksuse bilansis seisuga 31.12.2015 kajastusid põhivara soetamisega seotud kohustused summas 6 000 eurot (mis tulenes detsembris ostetud arvutitest) ja ettemaks summas 8 000 eurot (2017 tarnitava mööbli eest). Üksuse piirmäär investeeringute soetamisest tekkinud lubatud kohustustele seisuga 31.12.2016 on väiksem kahest: kohustus seisuga 31.12.2015 ja 10 000 eurot. Kuna üksuse kohustus seisuga 31.12.2015 oli väiksem kui 10 000 eurot, siis kehtib talle piirmäär 6 000 eurot. Võimalik ettemaks seisuga 31.12.2015 või 31.12.2016 ei mõjuta lubatud kohustuste piirmäära arvestust. Sõltumata piirmäärast peab üksus oma bilansis korrektselt (lähtudes riigi raamatupidamise üldeeskirjast) kajastama kõiki bilansipäevaks tekkinud kohustusi. Näiteks juhul, kui üksuse tegelik investeeringutega seotud kohustus seisuga 31.12.2016 oleks 15 000 eurot, tuleb piirmäära ületav summa (15 000 – 6 000 = 9 000) kooskõlastada Rahandusministeeriumi eelarve osakonnaga. Eeldusel, et Rahandusministeerium aktsepteerib võetud kohustust, ei mõjuta selle tasumine järgmisel aastal 2017. aasta tekkepõhist eelarvet ega selle täitmise aruannet. Rahandusministeeriumi poolt aktsepteerimata osa kohustusest arvatakse maha 2016. aastast 2017. aastasse üle viidavast eelarvest või ka 2017 investeeringute eelarvest. 2017. aastal tarnitav põhivara, mille eest oli ettemaks tasutud juba 2016. aastal kajastub 2017 tekkepõhises eelarves ja selle täitmise aruandes. Finantseerimistehingutest tekkivad kohustused ( eelarve liigid 20, 21, 30, 33, eelarve kontod 206, 650 ) Kuna finantseerimistehingute sõlmimine (näiteks kapitalirendi või laenukohustuste võtmine ) nõuab eraldi Vabariigi Valitsuse heakskiitu, siis finantseerimistehingutest tekkivatele kohustustele seisuga 31.12.2016 piirmäärasid ei seata. Erisused Teatud juhtudel ei ole võimalik rakendada ülaltoodud automaatseid valemeid. See võib juhtuda näiteks asutuste reorganiseerimise tulemusena, kus teatud asutused suleti või oluline osa nende tegevusest viidi teise asutusse, mille tulemusena kohustused seisuga 31.12.2015 ja 31.12.2016 ei ole võrreldavad või eelarved aastatel 201 5 ja 201 6 ei ole võrreldavad vms. See võib juhtuda ka näiteks olukorras, kus ühel aastal olid teatud liiki kulud riigieelarves eristatud teatud kindla objekti koodiga, mida teisel aastal ei kasutatud või objekti koodiga eelarved need teatud põhjusel oluliselt erinesid . Näiteks seoses EL eesistumisega rakendati eraldi objekti koodi SE000033 alates 2016. a astast ning seisuga 31.12.2015 sellise objekti koodiga kohustusi veel ei arvestatud. Sellistel juhtudel vaatab Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond asutuse vastavad kohustused seisuga 31.12.2016 üle ja otsustab, kas võetud kohustuste võrra tuleb 2016. aastast 2017. aastasse üle viidavat eelarvet vähendada või isegi 2017. a eelarvet vähendada. Asutused pööravad ise Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna tähelepanu olukordadele, kus automaatsed valemid ei anna sisuliselt õiget tulemust , mill istel juhtudel on vaja kohustusi teisiti limiteerida või teha reaalsete kohustuste olemasolu korral otsuseid üle viidavate jääkide ja 2017. a eelarve korrigeerimiseks.
Tere kolleegid!
Saadan veelkordselt RM poolt välja antud tekkepõhise eelarvestamise juhendi, mille järgi peaksime kõik
2017.a elama hakkama.
Meil on mõtetes novembri teises pooles korraldada MKMis paari-kolmetunnine kokkusaamine RM
spetsialistidega, kes koordineerivad ja korraldavad riigis tekkepõhisele eelarvestamisele ülemineku
protsessi. Arvan, et meile kõigile tuleks see kindlasti kasuks
Kuid on väga keeruline RM spetsialistidele öelda, et rääkige tekkepõhisusest kõike... Seetõttu lubasime
ette saata küsimused, mis asutustele hetkel kõige segasemad on, millega kõige kiirem ja millele pole
võimalik ka lisatud juhendist üheseid ja selgeid vastuseid saada.
Seega palun teid hiljemalt esmaspäevaks, 7.novembriks minu meilile saata teiepoolsed
läbimõeldud küsimused seoses 2017.a kehtima hakkava tekkepõhise eelarvega (kohustused, rahavood,
ülekantavad vahendid, ministri tekkepõhised eelarve käskkirjad, eelarve kajastamine SAPis jne jne).
Kuigi oma mahult ei peaks tekkepõhisel eelarvel ja kasutatavatel rahavoogudel tavapäraselt olulist
erinevust olema, siis teatud erisused võivad asutustel siiski põhjendatult tekkida, eriti üleminekuaastal.
Mõtleme juba laiemalt, nii üleminekul 2016.aastast 2017.aastasse kui ka edaspidi, tekkepõhine eelarve-
rahavood.
Aeg läheb kiirelt ja juba varsti ongi ootamatult 2017.a käes. Kahjuks on ka meile kõik uus jaanuarikuus,
seega võib juhtuda, et me ei oska kõikidele teie küsimustele vastuseid anda. Seetõttu palun kasutage
kindlasti võimalust konkreetseteks küsimusteks ja omavaheliseks aruteluks plaanis oleval kokkusaamisel.
Küsige kõike julgesti!!! Või mida arvate?
Jään teie küsimusi ootama. Iga ettepanek või arvamus on samuti teretulnud!
Parimate soovidega
Pille