Tere
Edastame Lennuameti poolsed ettepanekud riigivara valitsemise korra muutmiseks. Ettepanekud on
esitatud faili sees kommentaaridena kuna Pdf failivorming ei võimalda muudmoodi.
Lugupidamisega
Tiina-Mae Kuusik
From: Heli Just
Sent: Friday, November 18, 2016 12:06 PM
To: Lennuamet <
[email protected]>
Cc: Noreply Lennuamet <
[email protected]>
Subject: RE: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise korra
muutmine
Tere
Nö kehtiv kord on aastast 2014 ja suure tõenäosusega ka Lennuametile saadetud – st kõikidele
ministeeriumi allasutustele.
Me ei soovi korra kommenteerimist, vaid ettepanekuid selle muutmiseks, sest hakkame seda muutma
lähtuvalt RVSi 1. juulist kehtima hakanud muudatustele.
Tervitades
Heli Just
From:
[email protected] [mailto:
[email protected]]
Sent: Friday, November 18, 2016 11:42 AM
To: Heli Just <
[email protected]>
Subject: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise korra
muutmine
Tere
Oleme Teie kirja kätte saanud. Teie soov on, et kommenteeriksime korda, kuid kahjuks ei ole
antud dokumenti lisatud kirjavahetusele.
Kas oleks võimalik saada antud dokument?
Tervitustega
Tiina-Mae Kuusik
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
käskkirja „Riigivara valitsemise kord Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas“
lisa 1
Riigivara valitsemise kord
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas
1. Üldsätted
1.1. Riigivara valitsemise kord (edaspidi kord) reguleerib Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel (sh volitatud asutuse valduses) oleva
riigivara omandamist, valdamist, kasutamist, arvestust, kasutamiseks andmist ja
võtmist, valitsemise üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist
ja hävitamist ning inventuuri läbiviimist.
1.2. Riigivara valitsemine toimub ainult seaduste, raamatupidamise korraldamise eeskirjade,
teiste õigusaktide sätete ja korra kohaselt.
1.3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigivara kasutamise
eesmärgiks riigivõimu teostamine ja tulu saamine, kui konkreetse vara jaoks ei ole
asutuse juht määranud muud eesmärki.
1.4. Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.4.1. asutus – ministeerium või volitatud asutus;
1.4.2. ministeerium – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigivara valitsejana;
1.4.3. volitatud asutus – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala
asutus, kelle valdusesse vara on antud;
1.4.4. vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Vara
jaguneb:
1.4.4.1. põhivara – kinnis- ja vallasvara, sh materiaalne ja immateriaalne vara, mille üle
peab asutus bilansilist arvestust raamatupidamise korraldamise eeskirjade kohaselt;
1.4.4.2. väheväärtuslik vara (väikevara) – vallasvara, mis ei ole põhivara ja mille üle
peetakse bilansivälist arvestust;
1.4.4.3. rendivara – asutuse rendile (kasutusele) võetud vara, mille üle peetakse bilansivälist
arvestust;
1.4.4.4. kasutamiseks antud vara – asutuselt teisele isikule tasuta kasutamiseks antud vara,
mille üle peetakse bilansivälist arvestust;
1.4.4.5. varud – materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste
osutamisel;
1.4.5. vara kirjeldus – vara täielik nimetus, identifitseerivad andmed, soetamise aeg,
soetusmaksumus, jääkväärtus ning riigi andmekogudes registreeritud vara puhul
vastav registreerimisnumber;
2
1.4.6. teenistuja – asutuse avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või
töö- või muu lepingu alusel asutuse huvides tegutsev isik, kellele on vastutus vara
eest korras määratud viisil üle antud;
1.4.7. vara eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab kõikide varadega tehtud toimingute
korrektsuse eest ning teostab kontrolli vara omandamise, arvestuse ja kasutamise
ning ka vastutavate isikute töö üle. Vara eest vastutavaks isikuks on asutuse juht või
asutuse juhi määratud teenistuja(d);
1.4.8. vara arvestuse eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab vara üle arvestuse
pidamise eest. Vara arvestuse eest vastutavaks isikuks on vara eest vastutav(ad)
isik(ud) või asutuse juhi määratud teenistuja(d);
1.4.9. vara soetamise eest vastutav isik – teenistuja, kes on volitatud korraldama vara
omandamist ning vastutab vara omandamise korrektse teostamise eest. Vara
omandamise eest vastutavaks isikuks on vara eest vastutav(ad) isik(ud) või asutuse
juhi määratud teenistuja(d);
1.4.10. RTK – Riigi Tugiteenuste Keskus, raamatupidamisarvestuse teenuse osutaja
asutusele;
1.4.11. SAP – riigiarvestuse majandustarkvara;
1.4.12. RTIP – Riigitöötaja Iseteenindusportaal, milles toimub asutuse vara üle arvestuse
pidamine ja automatiseeritud andmevahetus SAPiga.
1.5. Vara käsutamise otsustab (v.a juhul kui riigivaraseaduses (edaspidi RVS) või korras on
sätestatud teisiti):
1.5.1. minister – kinnisvara ning vallasvara puhul siis, kui vara kasutamiseks andmiseks
või võõrandamiseks on RVSist tulenevalt vajalik Vabariigi Valitsuse eelnev nõusolek;
1.5.2. kantsler – vallasvara puhul hariliku väärtusega 10 000 eurot (käibemaksuta summas)
ja rohkem, samuti vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise (v.a
punktis 1.5.1. nimetatud juhtudel);
1.5.3. volitatud asutuse juht – vallasvara puhul hariliku väärtusega kuni 10 000 eurot
(käibemaksuta summas), samuti vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja
hävitamise (v.a. punktis 1.5.1 nimetatud juhtudel).
1.6. Vara osas, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus
ministeeriumile vara käsutamise taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
1.6.1. vara kirjeldus (kinnisasja puhul registriosa number, katastritunnus, riigi
kinnisvararegistri objekti kood, asukoht ja võimalusel muud vara käsutamise
otsustamiseks vajalikud andmed, sh asendiplaan, väljavõte detailplaneeringust,
ehitusprojektist või muudest dokumentidest);
1.6.2. vara käsutamise sisu ja põhjendus;
1.6.3. vara käsutamise ettepanek koos õigusliku alusega;
1.6.4. vara kasutamiseks andmise tähtaeg või märge, et vara antakse kasutamiseks
tähtajatult koos põhjendusega;
1.6.5. vara otsustuskorras võõrandamisel või kasutamiseks andmisel andmed õigustatud
isiku kohta (nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht);
1.6.6. vara võõrandamisel või kasutamiseks andmisel alghinna määramise ettepanek juhul,
kui see määratakse ning seda tõendav hindamisaruanne (v.a juhul, kui vara antakse
3
kasutamiseks tasuta või alla hariliku väärtuse) või vara bilansiline maksumus
vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja (edaspidi üldeeskiri) sätetele;
1.6.7. tasu määramise tingimused ja põhjendused ning tasu muutmise reeglid;
1.6.8. vara võõrandamisel või kasutamiseks andmisel lisatingimused valikpakkumisel;
1.6.9. kinnitused, et vara ei ole vajalik volitatud asutustele (v.a vara kasutamiseks andmisel
või üleandmisel ministeeriumi valitsemisala piires);
1.6.10. muud andmed, mis on vajalikud vara käsutamise otsustamiseks.
1.7. Vara osas, mille käsutamiseks on vajalik Vabariigi Valitsuse eelnev nõusolek, tuleb
volitatud asutusel esitada ministeeriumile vara käsutamise taotlus koos Vabariigi
Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirjaga, mis sisaldab RVSis ning korras
kehtestatud nõudeid.
1.8. Ministeerium vaatab saabunud taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust, viib läbi
vastava menetluse ning teeb otsuse vara käsutamise kohta RVSis ja selle alusel antud
õigusaktides sätestatud korras.
1.9. Ministeerium edastab vara käsutamise taotluse koos asjakohase dokumentatsiooniga
Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks järgmistel alustel:
1.9.1. vara riigile omandamine (v.a õigusaktides lubatud volituse olemasolul);
1.9.2. vara kasutamiseks võtmine;
1.9.3. vara kasutamiseks andmine (v.a koormamine reaalservituudi, reaalkoormatise või
ostueesõigusega, samuti tehnovõrgu või –rajatisega seotud isikliku kasutusõigusega);
1.9.4. vara võõrandamine (v.a reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse
võõrandamine);
1.9.5. vara teisele riigivara valitsejale üleandmine;
1.9.6. riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule vara üleandmine;
1.9.7. muud RVSist tulenevad otsuste eelnõud.
1.10. Vara osas, mille kasutamiseks andmise või võõrandamise otsustab minister või kantsler,
selgitab asutus eelnevalt välja vara vajalikkuse asutustele (v.a vara kasutamiseks
andmisel avalikes huvides või üleandmisel ministeeriumile või teisele volitatud
asutusele eelneva kokkuleppe alusel).
1.11. Vara käsutamist taotlenud asutus kannab andmed vara vajalikkuse väljaselgitamise,
varaga seotud muudatuste, riigi andmekogust väljaarvamise või viib läbi muu ette
nähtud tegevuse riigi andmekogudes 10 päeva jooksul vara käsutamise toimingu
teostamisest või esitab viivitamatult andmed ministeeriumile nende sissekandmiseks
riigi andmekogudesse. Dokumentatsioon sõltuvalt menetluse liigist sisaldab vähemalt
järgmisi andmeid:
1.11.1. andmed vara arvelevõtmiseks ja andmete sissekandmiseks riigi andmekogudesse;
1.11.2. vara võõrandamise leping;
1.11.3. vara üleandmise-vastuvõtmise akt;
1.11.4. vara mahakandmise akt;
1.11.5. vara hävitamise või hävitamiseks andmise akt;
1.11.6. muud andmed, mis on vajalikud vara käsutamise menetluses.
4
1.12. Kõikidesse riigi andmekogudesse peavad kande muudatused olema esitatud hiljemalt 30
päeva jooksul dokumentide vormistamisest arvates.
2. Vara valitsemise üleandmine
2.1. Vara valitsemise üleandmine on valitsemise üleandmine teisele riigivara valitsejale.
2.2. Kinnisvara, piiratud asjaõiguse ja väärtpaberite valitsemine antakse teisele riigivara
valitsejale üle Vabariigi Valitsuse otsuse alusel. Vara valitsemise üleandmise otsuse
eelnõu esitab Vabariigi Valitsusele ministeerium.
2.3. Vallasvara, välja arvatud väärtpaberite, valitsemine antakse teisele riigivara valitsejale
või ministeeriumi valitsemisala piires üle asutuste kirjalikul kokkuleppel.
2.4. Vara valitsemise üleandmise dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi dokumente:
2.4.1. vara üleandmise taotlus;
2.4.2. vara üleandmise otsus;
2.4.3. vara üleandmise-vastuvõtmise akt.
3. Vara kasutamiseks võtmine
3.1. Vara kasutamiseks võtmine on igasugune teise isiku omandis või otseses valduses oleva
vara tasuta või tasu eest kasutamiseks võtmine riigivõimu teostamiseks, tulu saamiseks
või muu asutuse juhi või Vabariigi Valitsuse otsusega määratud avaliku eesmärgi
täitmiseks.
3.2. Asutusele kasutamiseks võetav hoonestatud kinnisvara liigitatakse üldotstarbeliseks ja
eriotstarbeliseks, millele kohaldatavad lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise
alused on kehtestatud RVSi alusel Vabariigi Valitsuse määrusega. Muud erisused, sh
riigile kinnisvarateenuseid osutava äriühinguga sõlmitava sisetehingu tingimused, võib
määrata Vabariigi Valitsus.
4. Vara kasutamiseks andmine
4.1. Vara kasutamiseks andmine on igasugune ministeeriumi valitsemisel ja asutuse valduses
oleva vara tasuta või tasu eest teisele isikule kasutamiseks andmine (v.a vara teenistujale
kasutamiseks andmine).
4.2. Vara antakse kasutamiseks tähtajatult või tähtajaliselt. Tähtaega määramata antakse vara
kasutamiseks, kui vara on riigile riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil
tulevikus tõenäoliselt vaja või kui asutus muul põhjusel peab jätma endale õiguse
lepingut igal ajal lõpetada. Tähtaja määramisel võetakse arvesse vara kasutamise
eesmärki, eeldatavat püsimise aega ja vajalikkust riigile tulevikus, mh ka varal asuvate
taotleja omandisse jäävate ehitiste olemasolu (näiteks raudtee- või teerajatised).
4.3. Vara, mille harilik väärtus on 10 000 eurot (käibemaksuta summas) või rohkem, võib
kasutamiseks anda, kinnisasja või hoonestusõigust koormata reaalservituudi,
ostueesõiguse või reaalkoormatisega, samuti tehnovõrgu või –rajatisega seotud isikliku
kasutusõigusega avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras, samuti
tasuta või alla hariliku väärtuse RVSis sätestatud korras.
4.4. Vara antakse otsustuskorras teisele isikule kasutamiseks üldjuhul ainult heategevaks
otstarbeks või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi asutatud sihtasutusele, riigi
5
äriühingule või kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse või põhikirjaga pandud
ülesannete täitmiseks (v.a koormamine reaalservituudi, reaalkoormatise või
ostueesõigusega, samuti tehnovõrgu või –rajatisega seotud isikliku kasutusõigusega).
Otsustuskorras kasutamiseks andmise eelistamine peab olema objektiivselt põhjendatud.
4.5. Asutus tellib harilikule väärtusele vastava turupõhise kasutustasu määramiseks
hindamisaruande üldiselt tunnustatud eksperdilt arvestades valitsevat head tava ja
sõlmitava kasutuslepingu tingimusi. Kasutamiseks andmise otsuse vastuvõtmise ajal ei
tohi hindamisaruanne olla vanem kui kuus kuud. Hindamisaruande võib jätta tellimata
RVSis ja üldeeskirjas kehtestatud korras.
4.6. Vara võib kasutamiseks anda harilikust väärtusest madalama tasu eest, kuid tasu eest,
mis tagab vara majandusliku säilimise. Tasu, mis tagab vara majandusliku säilimise,
sisaldab üldjuhul remondi- ja tehnohooldusteenuse tasusid.
4.7. Teisele riigivara valitsejale või volitatud asutusele asja kui tervikut üldjuhul
kasutamiseks ei anta (v.a ministeeriumi nõusolekul kinnisasja kasutamiseks andmisel
osaliselt või ajutiselt vastavalt asutuste vahel sõlmitavale vara kasutamise
kokkuleppele).
4.8. Riigivara valitsejate või volitatud asutuste vahelise sõlmitava vara kasutamise
kokkulepe valmistab ette asutus ning taotleb ministeeriumilt eelnevat nõusolekut.
Sõlmitud vara kasutamise kokkulepe tuleb asutusel koostöös teise riigivara valitseja või
volitatud asutusega kanda ka riigi andmekogusse.
4.9. Vara kasutamiseks andmise dokumentatsioon sisaldab:
4.9.1. taotlus ja seda toetavad dokumendid kooskõlas korra punktiga 1.6;
4.9.2. Vabariigi Valitsuse nõusolek (v.a vara puhul hariliku väärtusega alla 10 000 euro
(käibemaksuta summas) kui vara antakse kasutamiseks järgmiselt:
4.9.2.1. otsustuskorras;
4.9.2.2. tähtajaga üle 10 aasta;
4.9.2.3. vallasasja harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem ja vallasasi antakse
kasutamiseks tähtajaga üle ühe aasta;
4.9.2.4. Rahandusministeerium ei anna kooskõlastust RVSis sätestatud korras või peab
tehingu olulisuse tõttu vajalikuks pöördumist Vabariigi Valitsuse poole.
4.9.3. vara kasutamiseks andmise otsus;
4.9.4. avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetluse puhul enampakkumise
läbiviimise protokoll ja tulemuste kinnitamise otsus;
4.9.5. kasutusleping;
4.9.6. tasu määramise tingimused, sh muutmise reeglid üle aastase tähtajaga lepingute
puhul;
4.9.7. vara üleandmise-vastuvõtmise akt (v.a notariaalselt tõestatud lepingute puhul);
4.9.8. muud andmed, mis on vajalikud vara kasutamiseks andmise menetluses.
5. Vara võõrandamine
5.1. Vara võõrandamine on igasugune vara tasuta või tasu eest võõrandamine teisele isikule.
6
5.2. Vara, mille harilik väärtus on 10 000 eurot (käibemaksuta summas) või rohkem, sh
väärtpaberid, võib võõrandada avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või
otsustuskorras, samuti tasuta, alla hariliku väärtuse või vahetamise teel RVSis sätestatud
korras. Otsustuskorras võõrandamise eelistamine peab olema objektiivselt põhjendatud.
5.3. Vara võõrandatakse otsustuskorras teisele isikule üldjuhul ainult heategevaks otstarbeks
või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigi asutatud sihtasutusele, riigi äriühingule
või kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse või põhikirjaga pandud ülesannete
täitmiseks. Otsustuskorras võõrandamise eelistamine peab olema objektiivselt
põhjendatud.
5.4. Väärtpaberite võõrandamisel järgitakse lisaks RVSis sätestatud erisusi.
5.5. Asutus tellib kinnisvara hariliku väärtuse tuvastamiseks hindamisaruande üldiselt
tunnustatud eksperdilt arvestades valitsevat head tava ja raamatupidamise seadusega
kehtestatud põhimõtteid.
5.6. Vallasvara harilik väärtus selgitatakse välja eksperdiarvamuse või turupõhise võrdleva
objektiivse hinnavaatluse teel.
5.7. Võõrandamisotsuse vastuvõtmise ajal ei tohi hindamisaruanne olla vanem kui kuus
kuud. Rahandusministeeriumi eelneval kirjalikul nõusolekul ei pea hindamisaruannet
tellima.
5.8. Vara võõrandamise dokumentatsioon sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
5.8.1. taotlus ja seda toetavad dokumendid kooskõlas korra punktiga 1.6;
5.8.2. Vabariigi Valitsuse nõusolek (v.a vara puhul hariliku väärtusega alla 10 000 euro
käibemaksuta summas) kui vara võõrandatakse järgmiselt:
5.8.2.1. otsustuskorras (sh väärtpaberi võõrandamisel ja nõuete võõrandamisel summas 10
000 eurot või rohkem) või valikpakkumisel;
5.8.2.2. üleandmise teel mitterahalise sissemaksena eraõiguslikule juriidilisele isikule;
5.8.2.3. Rahandusministeerium ei anna kooskõlastust RVSis sätestatud korras või peab
tehingu olulisuse tõttu vajalikuks pöördumist Vabariigi Valitsuse poole.
5.8.3. vara võõrandamise otsus;
5.8.4. avaliku enampakkumise või valikpakkumise menetluse puhul enampakkumise
läbiviimise protokoll ja tulemuste kinnitamise otsus;
5.8.5. võõrandamise leping;
5.8.6. vara üleandmise-vastuvõtmise akt (v.a notariaalselt tõestatud lepingute ja
väärtpaberite puhul);
5.8.7. muud andmed, mis on vajalikud vara võõrandamise menetluses.
5.9. Põhivara arvatakse bilansist välja vara võõrandamise otsuse ja vara üleandmise-
vastuvõtmise akti alusel.
6. Vara soetamine ja asutusesisene kasutamine
6.1. Vara soetuse eest vastutav isik korraldab vajalike vahendite ostmise ja asutusse
kohaletoomise lühima võimaliku aja jooksul arvestades riigihangete seadusest ja
muudest õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
7
6.2. Vara antakse teenistujale kasutamiseks teenistuskoha ruumides või väljaspool neid
tööülesannete täitmiseks.
6.3. Kasutamiseks antud vara eest vastutab teenistuja, arvestades avaliku teenistuse
seaduses, töölepingu seaduses, võlaõigusseaduses ja muudes õigusaktides sätestatut.
Vara kasutamiseks andmisel peab kasutamiseks andja teavitama teenistujat ning
teenistuja andma nõusoleku vara kasutamiseks võtmisega kaasnevast vastutusest vara
säilimise eesmärgil ning kohustusest kasutada vara heaperemehelikult ja süü olemasolul
hüvitada tekkinud kahju.
6.4. Vara kasutamiseks saamisel peab teenistuja veenduma selle töökorras olekus ning
kõikidest häiretest või vigadest vara funktsionaalses kasutamises teavitab teenistuja
vastavat asutusesiseselt määratud struktuuriüksust, kes korraldab häirete või vigade
põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse või remontimise.
6.5. Asutusel on õigus igal ajal nõuda vara tagastamist, eelkõige teenistussuhte lõppemisel
või juhul, kui peaks ilmnema kõrvalekaldeid vara eesmärgipärasest kasutamisest.
Teenistuja peab vara tagastama samas seisukorras nagu ta selle kasutamiseks sai,
arvestades selle normaalset kulumist.
6.6. Teenistujal on keelatud anda vara kasutamiseks kolmandatele isikutele. Kolmandatele
isikutele vara kasutamiseks andmisel eeldatakse tekkinud kahju korral teenistuja süüd.
7. Vara arvestamine
7.1. Asutuses peetakse kõikide varade arvestust RTIPis. Asutuse liitumine RTIPi varade
mooduliga toimub kokkuleppel asutusega.
7.2. Bilansilist arvestust põhivara üle peetakse SAPis, millest vahetatakse andmeid RTIPiga
automaatselt. Andmed põhivara kohta määratakse RTIPis.
7.3. Arvestust vara üle peetakse RTIPis vastavalt selle võimalustele ja järgides asutuse
erinevaid vajadusi. Arvestus vara üle RTIPis määratakse juhisega (kättesaadav RTK
kodulehelt).
7.4. Arvestust vara üle peetakse RTIPis vara liikide lõikes: põhi-, väike-, rendi- ja
kasutamiseks antud vara. Vara liigid jaotatakse varaklassidesse ja määratakse RTIPis
üleriigiliselt ühtselt (lisa 2).
7.5. Arvestust väikevara üle peetakse RTIPis, kui vara soetusmaksumus käibemaksuta
summas on 200 kuni 1999,99 eurot. Mõne varaklassi osas võib arvestust pidada ka
väiksema soetusmaksumusega väikevara üle lähtudes asutuse vajadustest.
7.6. Varaklassi gruppi „Mööbel“ kuuluva väikevara üle RTIPis üldjuhul arvestust ei peeta
ning see tuleb asutuse vara nimekirjast asutuse juhi otsuse alusel välja arvata kui
asutuses ei määrata teisiti.
7.7. RTIPis arvestatakse rendivarana asutuse rendile võetud vara, mille maksumus
näidatakse nullväärtuses.
7.8. RTIPis arvestatakse kasutamiseks antud varana asutuselt teisele isikule tasuta
kasutamiseks antud vara, mille maksumus näidatakse soetusmaksumuses.
7.9. Põhivara ja bilansiväliselt arvestatava vara (väike- ja rendivara) üle peetakse arvestust
selle asutuse vara nimekirjas, kes soetab vara ja vastutab vara edasise korrahoiu ning
kasutamisega seotud toimingute eest. Asutusele soetatud materiaalse ja immateriaalse
IT-vara (k.a väike- ja rendivara) üle peetakse arvestust RTIPis ministeeriumi vara
nimekirjas, lisades varale vara valdava asutuse asukoha, nime ja kasutajad.
8
7.10. Vara registreerimise ja vastavate toimingute teostamise RTIPis ning riigi andmekogudes
korraldab asutuse vara arvestuse eest vastutav isik, kui ei ole määratud teisiti.
7.11. Vara märgistatakse unikaalse inventarinumbriga. Vara arvestuse eest vastutav isik
korraldab vastava kleebise kinnitamise varale, kui ei ole määratud teisiti.
7.12. Üldjuhul asutuses varude üle bilansilist arvestust ei peeta. Vajadusel korraldab varude,
sh materjalide ja tarvikute üle bilansivälise arvestuse pidamise asutuse juht.
8. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine
8.1. Vara tunnistatakse kõlbmatuks ja kantakse maha:
8.1.1. vara ei ole asutustele riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil vajalik ega
ole ette näha selle vajaduse tekkimist tulevikus;
8.1.2. vara kasutamiseks andmise või võõrandamise kulud ületavad asutuse põhjendatud
hinnangul saadavat tulu, mistõttu ei ole majanduslikult otstarbekas vara kasutamiseks
anda või võõrandada;
8.1.3. vara on osaliselt või täielikult hävinud, riknenud, varastatud, kadunud või muul
põhjusel kasutuskõlbmatuks või võõrandamatuks muutunud.
8.2. Vara kõlbmatuks tunnistamise eeltingimus peab olema kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis tõendatud. Soovituslikult tellitakse sõltumatu ekspertiisiakt vara
kõlbmatuks tunnistamiseks vara puhul, mille vigastuse põhjust, suurust ja selle
parandamise võimalikkust ning kasumlikkust ei osata ise määrata. Ekspertiisiakti ei pea
tellima vara puhul, mille soetusmaksumus on alla 2000 euro käibemaksuta summas või
mis on vanem kui viis aastat.
8.3. Vara mahakandmise ja hävitamise korraldab vara valdav asutus.
8.4. Vara hävitamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse keskkonnaorganite, päästeameti
jt asjakohaste ametite ning organisatsioonide ettekirjutusi. Vara hävitatakse võimalikult
odavalt ja keskkonnasäästlikult.
8.5. Vara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise dokumentatsioon ning
protseduurid vormistatakse RTIPis vastavalt korra punktis 7.3. märgitud RTIPi varade
juhendile. Vara mahakandmise dokumentatsioon sisaldab järgmisi dokumente:
8.5.1. vara kõlbmatuks tunnistamise taotlus, millele lisatakse vajadusel täiendavad
dokumendid;
8.5.2. vara mahakandmise otsus;
8.5.3. vara hävitamise või hävitamiseks andmise akt.
9. IT-vara võõrandamine, kasutamiseks andmine, üleandmine, kõlbmatuks
tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine
9.1. IT-vara käsutamine (v.a igapäevane töövahendite jaotamine) tuleb kooskõlastada
vastava asutuse IT-vara eest vastutava struktuuriüksusega, kellele esitatakse
vastavasisuline kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotlus.
9.2. IT-vara käsutamise taotluse saamisel kontrollib vastava asutuse IT-vara eest vastutav
struktuuriüksus taotluse põhjendatust ning selgitab välja, kas vara on vajalik
ministeeriumile või volitatud asutustele.
9
9.3. Kui ilmneb IT-vara vajalikkus mõnele asutusele, tuleb IT-vara eelistatult üle anda
vastava taotluse esitanud asutusele.
9.4. Materiaalse IT-vara kasutamiseks andmise korral tuleb nende korrasolek eelnevalt üle
kontrollida vastava asutuse IT-vara eest vastutavas struktuuriüksuses.
9.5. Kui vara ei vajata ministeeriumi valitsemisalas ja vara kõlbmatuks tunnistamine,
mahakandmine ja hävitamine ei ole piisavalt põhjendatud, võtab ministeeriumi
infotehnoloogiaosakond vara üle ning korraldab võõrandamise, üleandmise teisele
riigivara valitsejale või tasuta võõrandamise heategevaks otstarbeks.
9.6. IT-vara hävitamise korraldab vara valdav asutus. IT-vara antakse hävitamiseks üle
aktiga elektri- või elektroonikaseadmete jäätmekäitlusega tegelevale organisatsioonile.
10. Vara inventuur
10.1. Vara inventuur (edaspidi inventuur) viiakse läbi vähemalt üks kord aastas ja mitte varem
kui kaks kuud enne aruandeaasta lõppemist.
10.2. Lisaks punktis 10.1. nimetatud inventuurile võib asutuse juhi otsuse alusel läbi viia
täieliku või osalise vara inventuuri.
10.3. Inventuuri läbiviimisel järgitakse üldeeskirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas
kehtestatud nõudeid ning kasutatakse RTIPi võimalusi (kui asutus on RTIPi varade
arvestuse mooduliga liitunud).
10.4. Inventeeritakse põhi-, väike-, rendi-, kasutamiseks antud vara ja varusid (asutuses
varude üle arvestuse pidamisel). Asutuses varaklassi grupi „Mööbel“ üle arvestuse
pidamisel võib inventuuri selle varaklassi osas asutuse juhi otsuse alusel otstarbekusest
lähtudes jätta tegemata.
10.5. Inventuuri ladusaks läbiviimiseks inventuuri läbiviimise ajal vara kasutajaid üldjuhul ei
muudeta ega vara liikumist võimaldata.
10.6. Inventuuri dokumentideks on elektroonilised lugemislehed, inventeerimisnimestikud,
inventuuriaktid, seletuskirjad nende olemasolul ning inventuuri lõppakt. Inventuuri
dokumentide vormistamisel kasutatakse RTIPi võimalusi (kui asutus on RTIPi varade
arvestuse mooduliga liitunud). Inventuuri lõppakt edastatakse raamatupidamisüksusele
RTKs.
10.7. Inventuuri teostamiseks moodustatakse inventeerimiskomisjon (edaspidi komisjon),
mille koosseisu kinnitab kantsler või asutuse juht. Komisjon peab olema vähemalt
kaheliikmeline. Iga inventeerimisobjekti peab lugema vähemalt kaks komisjoni liiget.
10.8. Asutuse juhi otsusega määratakse:
10.8.1. inventuuri läbiviimise algus- ja lõpptähtaeg;
10.8.2. inventuuri tulemuste raamatupidamisüksusele esitamise tähtaeg;
10.8.3. lõppakti asutuse juhile esitamise tähtaeg.
10.9. Komisjoni esimees:
10.9.1. peab olema teadlik inventuuri läbiviimise nõuetest;
10.9.2. tutvustab komisjoni liikmetele inventuuri tegemise metoodikat ja nõudeid;
10.9.3. vajadusel väljastab ja kogub inventuuri dokumente;
10.9.4. juhib komisjoni tööd ning kontrollib inventuuri läbiviimist;
10
10.9.5. teeb varaarvestust pidava isikuga koostööd ülevaate pidamiseks vara liikumise korral
inventuuri ajal ning peab vastavat arvestust;
10.9.6. vajadusel otsustab kasutamiseks antud vara lugemise asendamise teenistuja kirjaliku
kinnitusega vara olemasolu kohta;
10.9.7. kontrollib inventeerimise akti täitmist ning edastab inventuuri läbiviimise tulemused
raamatupidamisüksusele;
10.9.8. inventuuri läbiviimise tulemuste erinevuste esinemisel otsustab korduslugemise
vajaduse;
10.9.9. kinnitab inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid.
10.10. Komisjoni liikmed:
10.10.1. täidavad komisjoni esimehe korraldusi;
10.10.2. kinnitavad inventuuri läbiviimist tõendavad dokumendid (komisjoni ettepanekud,
inventuuri- ja koondaktid vm dokumendid nende olemasolul);
10.10.3. loevad varasid, hindavad vara seisukorda ja kasutamise otstarbekust ning märgivad
lugemislehele (sh elektroonilisele) vastavad märkused ja ettepanekud;
10.10.4. omavad ülevaadet inventuuri ajal liikunud vara osas.
10.11. Vara arvestuse eest vastutav isik tagab inventuuri käigus liikunud varale vastava märke
tegemise RTIPis ning teavitab vara liikumisest ka komisjoni esimeest.
10.12. Vara inventeeritakse tehnilise vahendi abil, vajadusel kasutatakse inventuuri
dokumente. Lugemise käigus märgitakse jooksvalt vähemalt andmed loetud vara
olemasolu, asukoha muutumise ja vara seisukorra kohta.
10.13. Inventuuri võrdlus tehakse ja inventuuri lõppakti vormistamisel kasutatakse RTIPi
võimalusi (kui asutus on RTIPi varade arvestuse mooduliga liitunud).
10.14. Inventuuri lõppakt, mis vormistatakse eraldi põhi-, väike-, rendi- ning kasutamiseks
antud vara kohta, koosneb vähemalt järgmistest dokumentidest:
10.14.1. puudu- ja ülejääkide akt;
10.14.2. põhivara eluea muutmise ettepanekute akt;
10.14.3. inventeeritud varade märkuste akt;
10.14.4. inventeeritud varade koond;
10.14.5. inventuuri lõppakt.
10.15. Inventuuri lõppakti kinnitab asutuse juht. Erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab
asutuse juht või tema volitatud isik.