Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste korduv avalik arutelu

Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu I avaliku väljapaneku (25.10.2021 – 25.11.2021) käigus laekunud seisukohad ning nende vastused Jrk Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga arvestamine/mittearvestamine nr 1 Tardek OÜ/ Ohaka Teeme ettepaneku Ladiska kinnistu maa üldplaneering järgi muutmiseks Seisukohaga arvestatakse, nimetatud Energia OÜ perspektiivseks tootmismaaks. katastriüksustele on antud tootmise maa-ala (Tarmo Pajuri) Katastrid järgmised: juhtotstarve. 22.11.2021 85101:012:0063 85101:012:0064 2 Tardek OÜ/ Ohaka Teeme ettepaneku nende kinnistute sihtotstarbe muutmise uue Seisukohaga ei arvestata. Nimetatud kinnistud on Energia OÜ üldplaneeringu järgi tootmismaaks. riigiomandis. Kinnistute riigivara valitsejad on (Tarmo Pajuri) Pildil näidatud ala mis jääb riigikaitselistest piirangutest välja. Riigimetsa Majandamise Keskus ja Maa-amet. Maa- 21.10.2021 85101:012:2600 amet on esitanud omalt poolt põhjendatud kirjaliku 85101:012:0053 ettepaneku maade kasutamise kohta. Narva-Jõesuu 85101:012:0093 Linnavalitsus on arvestanud Maa-ameti 85101:012:0094 ettepanekuga ja määranud antud kinnistutele mäe- ja 85101:012:0095 turbatööstuse maa-ala juhtotstarve (kuna maavarade registri andmetel asub seal mäeeraldis). 3 Tardek OÜ/ Ohaka Saadame ettepaneku tootmismaaks muutmiseks uues üldplaneeringus. Seisukohaga ei arvestata. Kinnistusraamatu Energia OÜ 85101:011:0074 andmetel (24.01.2024) ei ole Tardek OÜ/ Ohaka (Tarmo Pajuri) 85101:011:0100 Energia OÜ kirjas toodud katastriüksuste 24.10.2021 maaomanik. Selgitame, et ettepaneku üldplaneeringu koostamisse võib teha igaüks, kuid kui ettepaneku tegija ei ole maaomanik on vajalik 1 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel esitada taotlusele juurde maaomaniku volikiri ning oma taotlust põhjendada. Informeerime, et tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide rajamine. Narva-Jõesuu linna on lubatud rajada 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹ „Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2 alusel ainult oma katastriüksuse tarbeks mõeldud päikeseelektrijaam, mille päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW ning mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. 4 TÜ Energiaühistu Mitmel pool Eestis saab päikeseparke rajada maatulundusmaale, kuid Selgitus. (Märt Helmja, meie andmetel kehtib teie vallas üldplaneering, mis selle välistab. Et Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst juhatuse liige) hetkel on käimas üldplaneeringu uuendamine, siis palume teil kaaluda keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide 08.11.2021 võimalust selline välistav tingimus ära muuta. rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹ Lisaks näeme, et kehtivates üldplaneeringutes on palju maid, mille osas „Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2 otstarve ja plaanid on ajas muutunud. Näiteks on eelmise alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse üldplaneeringuga ette nähtud perspektiivseid elamumaad, kuid tarbeks päikeseelektrijaam päikesepaneelide tegelikkuses pole need realiseerinud. Ka selliste maade puhul ei peaks koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud olema päikeseparkide rajamine olema välistatud. Seda enam, et kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Juhime teie päikesepargid on oma olemuselt ajutised rajatised, mille eemaldamine tähelepanu, et vastavalt maakatastriseaduse §-le 18¹ pole võimatu. Näiteks on mitmel pool väärtuslikel põllumaadel jt lg 3 on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav maa. päikeseparkidele vaid ajutiseks kasutuseks antud maade puhul Samas lõikes on välja toodud ka, et tootmismaa on projekteerimistingimustes nähtud ette kasutada päikesepargi rajamisel tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi nn. kolmjalgraamide süsteemi, mis ei tekita pinnasele jäädavaid teenindav maa. Päikeseelektrijaam peab seaduse muudatusi ja mida on lihtne eemaldada. Palume ka teil kaaluda, et neil kohaselt asuma tootmismaal. 2 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel maadel, kus võib tulevikus olla soov rajada elamuid vms, näha planeeringus ette, et maale võib siiski päikesepargi rajada kui kasutatakse raamisüsteemi, mis ei vaja paigaldamisel ja eemaldamisel kaevetehnika kasutamist objektil ega ka betooni valamist. 5 Terviseamet Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud esitatud Narva-Jõesuu Seisukohaga arvestatakse. (Marje Muusikus, linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva- Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on osakonnajuhataja joesuu.ee/uus-uldplaneering ning märgib, et KSH aruandes lk 59 korrigeeritud. Ida märgitakse, et „Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab reginaalosakond) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AS Narva Vesi ning AS KA 09.11.2021 kiri nr Vaiko.“ Sellega seoses juhime tähelepanu, et AS-l KA Vaiko on ärinimi 9.3-4/21/13197-2 muutunud ning alates 2020. aastast ettevõtte ärinimi on AS Narva-Jõesuu Kommunaal. 6 MTÜ Narva Kristlik „Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu raames palun määrata krundi Seisukohaga arvestatakse. Nelipüha Kogudus Savikalda (85101:001:0292) sihtotstarbeks puhkeala. Kuna Narva Kristlik Üldplaneeringus määratakse Savikalda Immanuel Nelipühi Kogudus Immanuel on MTÜ, siis antud krunti ei plaanita ärilisel katastriüksuse (tunnus: 85101:001:0292) maa-alale (Vadim Šutov) eesmärgil kasutada. Antud territooriumit plaanitakse arendada ja puhke- ja virgestustegevuse maa-ala maakasutuse 15.11.2021 kasutada puhkealana MTÜ liikmete ning nende laste jaoks. Selleks juhtotstarve. kavatsetakse rajada järgnevad hooned: Selgitame, et üldplaneeringuga ei määrata 1. Elumaja. sihtotstarvet. Üldplaneeringuga saab määrata vaid 2. Köök – söökla toitude valmistamiseks ja puhkajate maakasutuse juhtotstarvet, mis võib olla sihtotstarbe toitlustamiseks. määramise aluseks. 3. Elamukompleks puhkajatele elukohaks. Sihtotstarve määratakse maakatastriseaduses 4. Saun puhkajatele ja puhkajate riietuse pesemiseks. sätestatu alusel. Maakastriseaduse § 18 lõike 1 5. Majandusplokk vajamineva inventari ja sisustuse hoiustamiseks.“ punkti 1 kohaselt ehitisteta katastriüksusele määratakse sihtotstarve maa tegeliku kasutuse alusel või detailplaneeringu koostamise kohustuse 3 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Olles avalikustamise raames läbi vaadanud üldplaneeringu esialgsed puudumisel üldplaneeringu alusel, sama lõike punkti dokumendid, leidsime, et krunti Savikalda (85101:001:0292) plaanitakse 3 kohaselt ehitist teenindavale katastriüksusele kasutada rohealana, s.t tühja maana. määratakse kogu ulatuses ehitise kasutamise MTÜ Narva Kristlik Nelipühi Kogudus Immanuel väljendab oma otstarbest tulenev sihtotstarve ehitise tegeliku kategoorilist vastuseisu antud otsusele ja palub tungivalt arvestada meie kasutuse, ehitusloa, ehitisteatise, linna- või arvamusega edaspidisel Narva-Jõesuu üldplaneeringu koostamisel. vallavalitsuse kirjaliku nõusoleku või kasutusloa Seoses sellega palume Teid, linnapea ja aselinnapea, pöörata meie alusel. küsimuse lahendamisele erilist tähelepanu ja meid kirjalikult informeerida Lisaks juhitakse tähelepanu, et vaadeldav planeeringu läbiviimise tulemustest. katastriüksus piirneb Pimestiku Ojaga, mille ehituskeeluvöönd on 25 m. Kui astang on kõrgem kui 5 meetrit, tuleb ehituskeeluvööndit (ja veekaitsevööndit ning piiranguvööndit) arvestada astangust mitte põhikaardile kantud veekogu veepiirist (täpsemalt on ehituskeeluvööndist kirjas looduskaitseseaduse 6. peatükis „Rand ja kallas“). 7 Maa-amet KSH aruande peatükis 3.2.1 Maastik ja maakasutus on märgitud Seisukohaga arvestatakse. (Artu Ellmann, (tsiteerin): „Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad üleriigilise tähtsusega Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on peadirektori põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad.“ Selgusetuks jääb, korrigeeritud. asetäitja mida tähistab lauses number „2“. Samuti pole tänasel päeval enam peadirektori asjakohane jaotada maardlaid kohaliku tähtsusega ning üleriigilise ülesannetes) tähtsusega maardlateks. Vabariigi Valitsuse 09.06.2005 määrus nr 131 16.11.2021 Üleriigilise tähtsusega maardlad kehtis kuni 31.12.2016. Palume Kiri nr 6- täpsustada. 3/21/15937-2 KSH aruande peatükis 3.2.2.3 Maavarad on selgitatud, et maavaradest Seisukohaga arvestatakse. esineb vaadeldaval alal lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva. Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruannet on Märgime, et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole maavarana arvel korrigeeritud. 4 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel sinisavi, samuti palume kruusaliiva asemel kasutada mõistet „kruus“. Samuti märgime, et KSH aruande samas peatükis esitatud Tabelis 5 märgitud Süsinõmme maardla ei asu Narva-Jõesuu linna territooriumil. Täiendavalt informeerime, et võrreldes seisuga 03.12.2020 on muutunud aktiivsete ja taotletavate mäeeraldiste koosseis. Seletuskirja peatükis 2.6.17 Mäe-ja turbatööstuse maa-ala on kirjeldatud, Seisukohaga arvestatakse. et Narva-Jõesuu linna territooriumil on 2021. aasta seisuga väljastatud kolm kaevandamise luba põlevkivi ja liiva kaevandamiseks. Omavalitsuse territooriumil asuvad Sirgala põlevkivikarjäär, Narva põlevkivikarjäär ja Kirikuküla liivakarjäär. Märgime, et praeguseks kehtib Narva-Jõesuu linna territooriumil neli maavara kaevandamise keskkonnaluba, mäeeraldiste korrektsed nimetused on järgmised: Sirgala karjäär, Narva karjäär, Kirikuküla liivakarjäär ja Kirikuküla II liivakarjäär. Palume täpsustada. Märgime, et olemasolevate mäeeraldiste teenindusmaade aladele on Seisukohaga arvestatakse. märgitud mäetööstusmaa juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud mäetööstuse maa-ala juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise teenindusmaad. Võimalik, et juhtotstarbe määramisel on lähtutud katastriüksuse sihtotstarbest. Palume mäetööstusmaa juhtotstarve määrata kogu mäeeraldiste (sh taotletavate) teenindusmaade ulatuses. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Palume üldplaneeringu koostamisel kasutada keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Keskkonnaregistri 5 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel seaduse § 6 kohaselt peab planeeringute koostamisel kasutama üksnes keskkonnaregistrisse kantud keskkonnaandmeid. Planeeringu täiendamiseks palume küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0 &request=GetCapabilities . Palume märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud. Lisaks palume kaaluda üldplaneeringu joonistele altkaevandatud alade lisamist, et üldplaneering kajastaks täielikumalt informatsiooni kaevandamisest mõjutatud alade kohta. Tallinna Tehnikaülikooli poolt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel 2015. aastal koostatud töö „Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine“, mille tekstiosa ja ruumiandmed on kättesaadavad aadressil: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised- andmed/Polevkivi-altkaevandatud-alad-p501.html. Samuti palume jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist. Seletuskirja peatükis 2.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad Seisukohaga arvestatakse. ja juhud on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on kohustuslik olulise keskkonnamõjuga objektide kavandamisel. Selgitame, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlatel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii 6 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise igakordne nõudmine halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume seletuskirjas täpsustada, et detailplaneeringu koostamise kohustus ei kohaldu maavara kaevandamise korral. Maa-amet nõustub ka sellega, et üldplaneeringu seletuskirjas täpsustatakse, et mäetööstusmaade määramisel, uute kaevandamiskohtade avamisel ja olemasolevate karjääride laiendamisel tuleb kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering. Seletuskirja peatükis 4.5 Kultuuriväärtuslikud objektid on selgitatud, et kui Seisukohaga arvestatakse. Narva-Jõesuu linnas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid rajatisi, sh teed, karjäärid vms, tuleb eelnevalt konsulteerida Muinsuskaitseametiga. Sarnast mõtet on korratud ka KSH aruande peatükis 4.1.1.6 Üldplaneeringu mõju kultuurimälestistele, kus on märgitud (tsiteerin) „Kui Muinsuskaitseametilt saadakse kaardikihid, kus edastatakse info Narva-Jõesuus kindlate alade kohta, kus on suurem potentsiaal veel avastamata arheoloogiapärandi leidmiseks, tuleb üldplaneeringus antud aladel suuremate maastikku muutvate rajatiste, sh teede, karjääride vms planeerimisel ette näha kohustust teha koostööd Muinsuskaitseametiga.“ Palume maardlate aladele üldplaneeringuga 7 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel mitte kehtestada kaevandamise eelduseks tingimusi, mis ei tulene seadusest. Muinsuskaitseseaduse 2. jagu „Arheoloogiline leid ja arheoloogiline leiukoht“ sätestab kõigile kohustuslikud ettevaatusmeetmed, et vältida arheoloogilise leiukoha ja arheoloogilise leiu rikkumist ning hävitamist. Palume seletuskirjas täpsustada, et kaevandamisloa andmise menetlustes otsustab arheoloogiatundlikel aladel arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kooskõlastamise vajalikkuse kaevandamisloa andja. Alternatiivina palume eelnimetatud tingimused muuta soovituslikuks. Maa-amet ei nõustu Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 06.10.2021 kirjaga nr Teadmiseks võetud. 7-1.1/10 edastatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. 8 SA Ida-Virumaa Üldplaneeringu seletuskirjast: Lk 51 p.4.2 ja lk 86 Väärtuslikud maastikud: Seisukohaga arvestatakse. Tööstusalade Üldplaneeringu koostamise raames määrati väärtuslike maastike hulka Narva ja Sirgala karjääri ala eemaldatakse Arendus lisaks kaks kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku: Sirgala ja Narva väärtuslike maastike hulgast. Ala jääb (Tiit Kuusmik, karjääri ala. IVIA teeb ettepaneku Narva karjääri ala välja võtta väärtuslike rohevõrgustikku ning tagada tuleb selle säilimine ja juhatuse liige) maastike hulgast. järgida tuleb üldplaneeringus toodud tingimusi. 18.11.2021 Põhjendus: kiri nr 1-502 • Hetkel on käimas Auvere Agropargi detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine, mistõttu on teada, et Narva karjääri ala planeeritakse kasutusele võtta majandustegevuse otstarbel (sealhulgas on ala äri- ja tootmismaana kantud koostatava üldplaneeringu kaardile); maa- 8 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ala arvamine väärtuslike maastike hulka toob kaasa täiendavaid seadusandlike piiranguid ja kitsendusi, mille tõttu muutub projekti elluviimine bürokraatiast tulenevalt oluliselt aeglasemaks ja kulukamaks; • Eestis määratakse üldjuhul väärtuslikeks maastikeks alasid, millel on ümbritsevast suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Narva karjääri ala ei ole ühtegi neist, täna ja ka keskmises ajaperspektiivis toimub Narva karjääri territooriumil aktiivne kaevandusega seotud materjali vedu ning territoorium on kinnine aktiivne karjääriala, millele puudub vaba ligipääs; • Üldplaneeringus ei ole põhjendusi, millist kasu omavalitsuse arengule annaks Narva karjääri maa-ala väärtusliku maastikuna määratlemine. Seda eriti olukorras kus Auvere Agropargi projekti elluviimisega (detailplaneering koostamisel) antaks endistele rekultiveeritud väheväärtuslikele maadele uus innovatiivne majanduslik kasutus. Üldplaneeringu seletuskirjast: p 4.2. 8) Sirgala ja Narva karjääri Seisukohaga arvestatakse. bioloogilise (metsa istutus) korrastamise läbinud alade raadamine on Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust on muudetud keelatud ilma detailplaneeringu koostamiseta ja keskkonnamõjude vastavalt ettepanekule. hindamise läbi viimiseta. Alade rohevõrgustiku esindatus ja sidusus peab olema tagatud. IVIA teeb ettepaneku täiendada sõnastust, et ei tekiks tulevikus asjaamisega seotud ja õiguslikke takistusi tõlgendamisel ja sõnastada punkt järgnevalt: Sirgala ja Narva karjääri bioloogilise (metsa istutus) korrastamise läbinud alade raadamine on keelatud ilma detailplaneeringu 9 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel koostamiseta ja keskkonnamõjude hindamise või keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimiseta. Alade rohevõrgustiku esindatus ja sidusus peab olema tagatud. 9 Transpordiamet 1. Üldplaneeringu dokumentides vajavad ühtlustamist ning täpsustamist Seisukohaga arvestatakse. (Marek Lind, kitsendused ja põhimõtted, mis tulenevad maakonnaplaneeringut juhtivspetsialist, täpsustavast teemaplaneeringust „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori projekteerimise täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ (edaspidi osakonna taristu teemaplaneering). kooskõlastuste a. 2+2 trassikoridor on kenasti kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele, Seisukohaga arvestatakse. Maakasutuse joonisel üksus) kuid info puudub maakasutust kajastavatelt plaanidelt. Meie praktika kajastatakse riigitee 2+2 tee- ja trassikoridor. 23.11.2021 näitab, et lokaalsete arenduste korral on trassikoridoriga seotud Pöörame teie tähelepanu sellele, et Laagna külas kiri nr 7.1- informatsioon kriitilise tähtsusega, sest maaomanike huvi kipub piirduma asuva kehtiva üldplaneeringuga kooskõlas oleva 2/21/24208-2 vaid maakasutusega seotud joonistega. Järgneval joonisel (vt joonis nr 1) Relvamehe maaüksuse (katastritunnus on illustreeriva näitena väljavõte Laagna küla Relvamehe 85101:002:0332) ja selle kontaktvööndiala detailplaneeringu alast, kus perspektiivne maakasutus ja teedevõrgustik detailplaneeringu menetlus on lõpetatud Narva- on otseses konfliktis perspektiivse 2+2 trassiga. Kuna tegu on olulise Jõesuu Linnavalitsuse 09.05.2023 korraldusega nr muutusega piirkonna liikluskorralduses, siis on sobilik ja vajalik kajastada 161 (teavitasime teid sellest 15.05.2023 kirjaga nr 7- riigitee 2+2 trassikoridor maakasutuse plaanidel (st minimaalselt 150 m 1.2/11). laiune teemaplaneeringus tumedama roosaga tähistatud tee-ja teekaitsevööndi ala). 10 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Joonis nr 1. Väljavõte maakasutuse plaanilt. Punase joonega on näidatud 2+2 tee ligikaudne asukoht. b. Trassikoridori kajastamine maakasutusplaanidel võimaldab arendajal Seisukohaga arvestatakse. teha kohe algusest paremaid ruumiotsuseid. Oluline on järgida, et trassikoridoris lubatakse üksnes tegevusi, mis ei välista põhimaantee ja selle toimimiseks vajalike rajatiste väljaehitamise võimalust. Näiteks, meie 22.11.2019 kirja nr 15-2/19/40629-3 punkt 6 kohaselt ei ole soovitatav riigiteedelt leviva müra sisse planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 11 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel c. Tuleb arvestada, et 2+2 realiseerumise korral on juurdepääs Seisukohaga arvestatakse. põhimaanteele võimalik ainult liiklussõlmede kaudu, st likvideeritakse kõik olemasolevad mahasõidud ja kohalike teede ristumiskohad. Seletuskirja punkti 5.1.2 lisada teemaplaneeringu seletuskirjast tulenevalt järgnev tekstilõik: Põhimaantee rekonstrueerimisel I klassi maanteeks suletakse mahasõidud ja juurdepääsud maanteega piirnevatele kinnistutele ja majapidamistele, et tagada sõidu sujuvus ja liiklusohutus 2+2 trassil. Juurdepääsude sulgemisega samaaegselt lahendatakse ja korraldatakse koheselt ka juurdepääs maaüksustele või aladele kogujateede ja eritasandiliste ristmike kaudu. d. Ääremärkusena tekitab segadust seletuskirja lk 60 lause: OLT Seisukohaga arvestatakse. loenduse andmed ning paiknemine muutub Tallinn – Narva E20 trassi välja ehitamisel. Kaaluda, kas lause on sellisel kujul vajalik. Lõigu eelnev lause kirjeldab kenasti, et OLT on ajas ju ruumis muutuv ning täpsed loendusandmed saab Transpordiametilt. e. Palume täpsustada lk 60 punkti 1: „riigitee nr 1 Tallinna–Narva Seisukohaga arvestatakse. põhimaanteel Sinimäe aleviku ulatuses (km 189,45–192,42) 50 m (skeem 11). Sinimäe aleviku Mere tn 1 (85101:001:0101) ja Mere tn 2 (85101:001:0103) katastriüksusel on lubatud olemasoleva õueala piires ehitada.“ Kui silmas on peetud põhikaardi järgset õueala, siis tuleb tähele panna, et teemaplaneeringu trassikoridor ulatub nendele kinnistutele ning ei ole välistatud, et olemasolevatest hoonetest riigitee poole projekteeritakse 2+2 trassi elemendid. Hoonestust on võimalik juurde kavandada arvestades kinnistute hoonestusjoont, st olemasolevate hoonetega samale joonele või olemasolevatest hoonetest põhjapoole. 12 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel f. Taristu ja tehnovõrkude joonisel on maakonnaplaneeringu Seisukohaga arvestatakse. leppemärkides likvideeritav tee joonobjektina (vt joonis nr 2). Palume kasutada selgemini eristatavat tähistust: nt punase ristiga. Selgitus anda teemaplaneeringuga analoogselt „likvideeritav juurdepääs“. Joonis nr 2 (paremal). Väljavõte Taristu ja tehnovõrkude joonise legendist. 2. Vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõigetele 1 ja 3 tuleb Seisukohaga arvestatakse. üldplaneeringus käsitleda transpordivõrgustiku ja tehnorajatistega seotud kitsendusi. Sellega seoses juhime tähelepanu, et planeeringu alal paiknevad navigatsioonimärgid 001 Narva-Jõesuu tuletorn, 015 Narva- Jõesuu jõesihi alumine tulepaak ja 016 Narva-Jõesuu jõesihi ülemine tulepaak. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002 a määrusele nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ §4 lõikele 1 tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga, mis on nüüdse Transpordiameti osa. Sisuliselt tähendab see piiranguid ehitustegevusele (s.h. ka tugevate valgusallikate kasutamisele) vältimaks navigatsioonimärkide nähtavuse vähendamist veekogult vaatlemisel. Seetõttu palume käsitleda navigatsioonimärke üldplaneeringu 13 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel seletuskirjas 5.1 all ning kanda need ka üldplaneeringu joonisele 4 Maakasutus Narva-Jõesuu linn. Navigatsioonimärkide asukohti ja andmeid on võimalik vaadata kaardirakenduses Nutimeri püsimärkide kihi all (https://gis.vta.ee/nutimeri/) või navigatsioonimärkide andmekogus (https://nma.vta.ee/aton/). 3. EhS § 92 lg 6 kohaselt on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku Seisukohaga arvestatakse. ülesandeid täidab Transpordiamet. Sellest tulenevalt on sobilik asendada endine Maanteeameti nimi Transpordiametiga. 10 Riigimetsa RMK-l on Lüganuse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise Seisukohaga arvestatakse. Majandamise hindamise eelnõu ja kaardikihtide osas järgmised seisukohad: Seletuskirja lisatakse täpsustus. Keskus Üldplaneeringuga on matkaradasid, suusaradasid ja terviseradasid (Alar Süda, planeeritud riigimetsa Pimestiku, Sillamäe ja Sinimägede piirkonnas. metsaülem) RMK on nõus matka- ja suusaradade rajamisega riigimetsa tingimusel, et 24.11.2021 nende haldaja on tingimused RMK-ga läbi arutanud ja sõlmib radade kiri nr 3- haldamiseks RMK-ga maarendilepingu. 1.1/2021/5783 Üldplaneeringuga on Viivikonna asula ümbruse riigimetsa planeeritud Seisukohaga arvestatakse osaliselt. kompaktse asustusega ala (lisa 1). Vältima peaks kompaktse asustusega Viivikonna kompaktse asustusega ala sees olevatele alade planeerimist majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema riigimetsa maadele näidatakse loodusliku ala põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud. maakasutuse juhtotstarve. Kompaktse asustusega ala piire ei muudeta. Üldplaneeringuga on Narva-Jõesuu linna ümbruse riigimetsa ja Selgitus. kaitsealale ning Sinimäe asula lähedale riigimetsa planeeritud Narva-Jõesuu linnasisene linn ja Sinimäe alevik on tiheasustusala (lisa 2). Vältima peaks tiheasustusalade planeerimist kogu ulatuses määratud tiheasustusaladeks, sest majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema põhjendatud ja antud alad on vastavalt planeerimisseadusele kogu RMK-ga läbi räägitud. ulatuses detailplaneeringu kohustuslik. Tiheasustusala ei piira RMK tegevust. 14 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Üldplaneeringuga on Energeetiku AÜ, Koiduvalguse AÜ ja Saare AÜ Seisukohaga arvestatakse. ümbruse riigimetsa planeeritud kitsas riba aiandusühistu ala (lisad 3, 4). Palume arvestada, et tegemist on üldplaneeringuga RMK ei ole aiandusühistu laienemisega riigimetsamaale nõus. ning joonised on koostatud üldplaneeringu täpsusastmes. Üldplaneeringuga nähakse Narva-Jõesuu linnas ette kaks perspektiivset Selgitus. tuulepargi ala. Allpool on kujutatud 2 perspektiivset tuulepargi ala siniselt Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale ning nendel asuvad RMK alad kollaselt. RMK alade kogupindala kahel eemaldatakse üldplaneeringust tuulepargi alad. alal on näidatud alumises tabelis. 15 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Üldplaneeringu seletuskirja punktis 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ on kirjas, et tuulegeneraatorite rajamine on lubatud ainult taristu ja tehnovõrkude joonisele kantud tuulepargi piirjoonest lõuna poole. Kui soovitakse rajada tuuleparki väljapoole üldplaneeringus määratud tuulepargi ala, tuleb koostada eriplaneering (kui tuulepargi alal paiknevad tuulegeneraatorid on kõrgemad kui 30 m vastavalt planeerimisseadusele). Pildil on kujutatud tuulepargi piirjoonest (sinine joon) lõuna pool asuvad RMK alad kollaselt. Lilla värviga on kujutatud kõik RMK alad kogu Narva- Jõesuu omavalitsuses. RMK alade kogupindala tuulepargi piirjoonest (sinine joon) lõuna pool on näidatud alumises tabelis. 16 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Üldplaneeringus toodud tuulepargi piirjoonest lõuna pool asub RMK alasid kokku ca 4 803 ha (sh. 2 224 ha, mis asuvad üldplaneeringus toodud kahel perspektiivsel tuulepargi alal). RMK on välja töötamas mudelit taastuvenergeetika arendamiseks sobivate alade leidmiseks RMK maadel. Seetõttu ei esita me hetkel täiendavaid ettepanekuid RMK alade osas. Pärast analüüsi mudeli valmimist esitame täpsustatud ettepanekud antud alade kohta. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 71: „Vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuna metsamaa peab jääma metsa kasvatamiseks, ning väärtuslikel põllumajandusmaadel. Metsamaale on lubatud tuulepargi rajamine, kui ei takistata metsa majandamist.“ Seletuskirjas toodud lõik on vastuoluline. Lõigu esimene pool ütleb, et metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel tuleb vältida tuuleenergeetika arendamist. Lõigu teine pool ütleb, et metsamaale on lubatud tuulepargi rajamine. Teeme ettepaneku täpsustada sõnastust järgmiselt: „RMK aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud planeeritavatele tuulepargi aladele ja tulevikus eriplaneeringu aladele, on tuulepargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulepargi valmimist on RMK-l õigus riigimetsamaal tuulepargi aladel jätkata metsa majandamist“. 17 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud tingimused tuulepargi rajamiseks Selgitus. aktiivses metsamajanduslikus kasutuses olevatel aladel, kuid ei selgu Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale päikesepargi rajamise tingimused. RMK on üldisel seisukohal, et eemaldatakse üldplaneeringust tuulepargi alad. päikeseparke ei tohi rajada metsamaadele. Esmajärjekorras peaks Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst võimalike asukohtadena läbi vaatama reformimata riigimaad. keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide Päikesepargid tuleks rajada mittemetsamaadele, rohumaadele ja rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹ metsastamata karjäärialadele. Endisi karjääre ei tohi automaatselt lugeda „Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2 potentsiaalseteks päikeseenergiaaladeks. Kui karjäär on edukalt alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse metsastatud, tuleb seda käsitleda metsamaana. tarbeks mõeldud päikeseelektrijaame, mille päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW ning mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Riigimetsamaale on hulgaliselt planeeritud väärtuslikke maastikke (lisa 5, Selgitus. 6, 7), mille mõte jääb vahel segaseks. Küsitav on väärtusliku maastiku Väärtuslikud maastikud on planeeritud määramine Narva ja Sirgala karjääri aladele. Kui väärtuslik maastik on maakonnaplaneeringus. planeeritud tulundusmetsa, ei ole raiepiirangud mõistlikud. Kas on Sirgala ja Narva karjääri väärtuslikud maastikud mõttekas väärtuslikku maastikku planeerida kaitsealale (Auga eemaldatakse üldplaneeringu käsitlusest. sihtkaitsevöönd) – dubleerib. Riigimetsamaadele on määratud mitmeid väärtuslikke põllumaid (lisa 8). Seisukohaga arvestatakse. RMK ei nõustu väärt põllumaade määramisega riigimetsamaadele kuna kõik nad on kas metsastatud (kvartalid NA318, NA271, NA292) või ajutiselt rendile antud rohumaa (kvartal NA322) mis peale maakasutust samuti metsastatakse. 18 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Vältima peaks tihe- ja hajaasustusalade, elamumaa, ärimaa, ehitiste Selgitus. planeerimist majandatavasse riigimetsa. Vajadusel peab see olema Palume täpsustada, milliste maa-aladega on täpselt põhjendatud ja RMK-ga läbi räägitud. küsimused. Tuletame meelde, et RMK on esitanud oma seisukohad Narva-Jõesuu Seisukohaga arvestatakse. linna üldplaneeringu ja KMH väljatöötamise kavatsuse osas oma 27.11.2019 kirjaga nr 3-1.1/11. 11 Kaitseministeeriu 1. Kaitseministeerium ei nõustu üldplaneeringu eelnõu seletuskirja Seisukohaga arvestatakse kirjas toodud m peatükis 2.6.16 „Riigikaitse maa-ala ja riigikaitselised ehitised“, KSH tingimustel: Alates 2020. aastast toimub (Oliver Tüür, aruande eelnõu peatüki „Müra“ alalõigus „Riigikaitselised ehitised“ ja harjutusvälja laienduse projekteerimine ja projekti riigikaitseliste üldplaneeringu joonistel Kaitseministeeriumile tehtud ettepanekuga keskkonnamõju hindamine, mis lähtuvad infosüsteemide ja olemasoleva Sirgala harjutusvälja ja selle perspektiivse laienduse ala ning maakonnaplaneeringus kavandatud piiridest. innovatsiooni piiranguvööndi ulatuse vähendamiseks. Sirgala harjutusväli ja selle Keskkonnamõju hindamise raames viiakse läbi osakonna juhataja) perspektiivne laiendusala ning piiranguvööndi ulatus on määratud Ida- erinevaid keskkonnauuringuid, sh modelleeritakse 25.11.2021 Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering). võimalikku müra, mis võimaldab harjutusvälja kiri nr 12-3/21/3702 Samas on selgitus Sirgala harjutusvälja laiendamise vajaduse ja asukoha laienduse kavandamisel valida optimaalseim ja kohta. Palume kogu Sirgala harjutusvälja ja selle laienduse ala ning sobivaim lahendusvariant, et minimeerida piiranguvööndi ulatus viia üldplaneeringu eelnõus kooskõlla riigikaitselisest tegevusest tulenevat võimalikku maakonnaplaneeringus kehtestatuga. negatiivset keskkonnamõju, sh müra. Harjutusvälja laiendamise kavandamisel arvestatakse nii Kaitseministeerium ja Kaitsevägi peavad jätkuvalt vajalikuks harjutusvälja ümbritsevate asulate paiknemise kui ka realiseerimist maakonnaplaneeringus kavandatud maa-alal. Alates 2020. olemasolevate keskkonnatingimustega. Uus aastast toimub harjutusvälja laienduse projekteerimine ja projekti tulevane laskeväli ning õppe- ja treeningalad keskkonnamõju hindamine, mis lähtuvad maakonnaplaneeringus kavandatakse asustusest võimalikult kaugele ning kavandatud piiridest. Keskkonnamõju hindamise raames viiakse läbi oluliselt on juba vähendatud ehitamise ja raadamise erinevaid keskkonnauuringuid, sh modelleeritakse võimalikku müra, mis mahtu võrreldes esialgu planeerituga. võimaldab harjutusvälja laienduse kavandamisel valida optimaalseim ja 19 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel sobivaim lahendusvariant, et minimeerida riigikaitselisest tegevusest Meile teadaolevalt on 2022. aasta tulenevat võimalikku negatiivset keskkonnamõju, sh müra. Harjutusvälja augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja laiendamise kavandamisel arvestatakse nii ümbritsevate asulate laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringus paiknemise kui ka olemasolevate keskkonnatingimustega. Uus tulevane lähtutakse antud tutvustusest ning eelnõu viiakse laskeväli ning õppe- ja treeningalad kavandatakse asustusest võimalikult sellega kooskõlla. kaugele ning oluliselt on juba vähendatud ehitamise ja raadamise mahtu võrreldes esialgu planeerituga. Paraku tuleb harjutusvälja laiendusalal teede ning laske- ja väljaõppealade rajamisel arvestada paljude erinevate aspektidega (sh ohualade suunad ja ulatused, võimalik veetaseme tõus peale kaevandamistegevuse lõppemist, maastiku eripärad, loodusväärtused jms), mistõttu on harjutusvälja laiendamiseks vajalik kogu maakonnaplaneeringus kavandatud ala ning alternatiivi laienduse ulatusele või asukohale ei ole. Maakonnaplaneeringus on määratud Sirgala harjutusväljale ja selle laiendusele piiranguvöönd 2 km harjutusvälja piirist. Piiranguvöönd on vajalik riigikaitselise ehitise (harjutusvälja) töövõime tagamiseks. Selgitame, et piiranguvöönd ei too vaikimisi kaasa ühtki konkreetset piirangut maakasutusele või ehitiste ehitamisele. Erinevatest seadustest (näiteks ehitusseadustik, planeerimisseadus, maapõueseadus), tuleneb kohustus kooskõlastada Kaitseministeeriumiga tegevused riigikaitselise ehitise piiranguvööndis. See tagab ühelt poolt, et Kaitseministeeriumil on ülevaade riigikaitselise ehitise ümbruses toimuvast ning lähtudes riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumitest on võimalik loamenetlustes seada tingimusi riigikaitselise ehitise töövõime, julgeoleku ja ohutuse 20 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel tagamiseks. Teisalt annab piiranguvöönd seal tegutsejale teavet, et tema tegevusel võib olla mõju riigikaitselisele ehitisele või riigikaitselisest ehitisest võib tuleneda mõju tema tegevusele. Nii näiteks on Kaitseministeerium järjepidevalt teavitanud harjutusväljade piiranguvööndites elamute ja muude müratundlike ehitiste detailplaneeringute, projekteerimistingimuste ja ehituslubade menetluses kooskõlastuse taotlejaid võimalikest mürahäiringutest ning soovitanud rakendada ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel neid häiringuid leevendavaid ehituslikke meetmeid. Samuti on Kaitseministeerium soovitanud harjutusväljade piiranguvöönditesse müratundlikke ehitisi või maakasutusi mitte kavandada. Lähtudes harjutusväljade töövõime tagamise vajadusest ei ole seni olnud põhjust ühegi tegevuse täielikuks keelamiseks erinevate harjutusväljade piiranguvööndites. Samas tuleb arvestada, et harjutusvälja kasutatakse selliseks riigikaitseliseks tegevuseks, millega paratamatult kaasnevad keskkonnahäiringud nagu müra, vibratsioon, tolm jms. Nende tekkimist ja levimist harjutusväljast väljapoole ei ole võimalik täielikult vältida. Seetõttu soovitab Kaitseministeerium harjutusvälja laienduse piiranguvööndisse müratundlikke ehitisi mitte kavandada, nagu on märgitud ka teie üldplaneeringu eelnõu seletuskirja peatükis 2.6.16. 2. Lähtudes punktis 1 esitatud selgitusest palume korrigeerida Seisukohaga arvestatakse üldplaneeringu eelnõus kavandatud Viivikonna küla tiheasustusalal elamu maa-ala ulatust ning mitte kavandada elamu maa-ala juhtotstarvet Mustanina külas Kaevuri AÜ 56 kinnisasjast (katastritunnus 85101:001: 0692) lõuna poole. Elamu maa-ala täpsema piiri määratlemiseks oleme vajadusel valmis andma täiendavaid selgitusi ja soovitusi. 21 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Praegu on maakasutuse joonistel (joonised 1 ja 8) elamu maa-alana tähistatud ka Mustanina külas asuvad riigimaad Kirsi tn 23 // 25 // 27 // Aiandi katastriüksus 85101:011:0077, mille kehtiv sihtotstarve on sihtotstarbeta maa ning Vaivara metskond 5 katastriüksus 85101:011:0004, mille kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa. Nimetatud maaüksused asuvad maakonnaplaneeringus määratud Sirgala harjutusvälja laienduse naabruses. Nendele üldplaneeringus elamumaa juhtotstarbe kavandamine väljendab seisukohta, nagu oleks sellele maa- alale elamute püstitamine sobiv ja soovitav. Kaitseministeeriumi hinnangul see nii ei ole, arvestades tulevikus võimalikke Sirgala harjutusvälja laienduselt lähtuvaid mürahäiringuid. Palume veelkord kaaluda ja hinnata selles piirkonnas uute elamu maa-alade kavandamise otstarbekust ja asukohta ning planeerida uued elamu maa-alad võimalikult kaugele maakonnaplaneeringuga määratud Sirgala harjutusvälja laienduse piirist. Eelnimetatud aladele palume kavandada müra suhtes vähem tundlik maakasutus. Võimalusel palume soodustada seal metsa kasvatamist, mis aitaks leevendada laiendatud harjutusväljalt levida võivaid mürahäiringuid. 3. Punktis 1 märgitud põhjustel ei nõustu Kaitseministeerium Seisukohaga arvestatakse. üldplaneeringu seletuskirja peatükis 12 „Ettepanek maakonnaplaneeringu Sirgala karjääri väärtuslik maastik eemaldatakse muutmiseks“ Sirgala karjääri ala väärtusliku maastiku moodustamisega üldplaneeringust. ning sellele alale seletuskirja peatükis 4.2 märgitud väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste kehtestamisega. Palume Sirgala karjääri alale, mis hõlmab maakonnaplaneeringus määratud Sirgala harjutusvälja laiendusala, uut kohaliku tähtsusega väärtusliku maastiku ala mitte moodustada. 22 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Sirgala harjutusvälja perspektiivne laienduse ala asub endise pealmaakaevanduse alal, kus rekultiveerimistööde käigus on looduslik maastik ja reljeef ümber kujundatud tehislikuks maastikuks ning vanematele kaevandusaladele on istutatud mets. Tegemist ei ole kultuurilisajaloolise või puhkemajandusliku väärtusega alaga, kus oleks säilinud traditsioonilisi ja algseid piirkonnale iseloomulikke maastikke, asustust või maakasutust. Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse maa-ala kasutatakse tulevikus eelkõige sõjalise väljaõppe korraldamiseks ning selleks vajalike alaliste ja ajutiste ehitiste rajamiseks. Sellisele maa-alale uue väärtusliku maastiku moodustamine ning sellest tulenevalt täiendavate kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine ei ole asjakohane ning takistaks väljaõppe eesmärkide täitmist. Sirgala harjutusvälja laiendamiseks ja kasutusele võtmiseks toimub juba keskkonnamõju hindamine, mille käigus hinnatakse muuhulgas kavandatava tegevuse mõju loodusväärtustele, metsadele ja kaitsealuste liikidele ning esitatakse sobivaimad lahendusvariandid soovitud tegevuste elluviimiseks ja mõjude leevendamiseks. Kaitseministeeriumi hinnangul on keskkonnamõju hindamine sobiv vahend arvestamaks harjutusvälja laiendusalal asuvate loodusväärtustega. Üldplaneeringus täiendavate maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine harjutusvälja perspektiivsele laiendusalale ei ole vajalik ega ka põhjendatud. 23 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 4. Palume täiendada üldplaneeringu eelnõud ning kajastada joonistel ja Seisukohaga arvestatakse. seletuskirjas Jõhvi- Vasknarva maanteed ja Sirgala harjutusvälja ühendava tee ligikaudne asukoht vastavalt kirjale lisatud failile. Harjutusvälja laienduse projekteerimise raames oleme kavandanud võimaliku uue tee asukoha, mis tänase olukorraga võrreldes oleks märkimisväärselt otsem, ohutum ja ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku vahel. Teel oleks ka laiem funktsioon, kuna see võiks vähemalt osaliselt olla kasutatav avaliku teena lähipiirkonna elanikele, millest võiks tekkida selge kasu piirkonna arengule. Täpse trassi asukoha ja avalikuks kasutamiseks jäävad lõigud täpsustame edasise projekteerimise käigus koostöös Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ja teiste omavalitsustega, kelle territooriumil tee paikneb. 5. Palume üldplaneeringu eelnõust välja jätta tingimused ja võimalused Seisukohaga arvestatakse. elektrituulikute rajamiseks Narva-Jõesuu linna territooriumil ning märkida Tuuleparkide ja üksikute tuulikute rajamist ei käsitleta üldplaneeringus selgesti, et Narva- Jõesuu linna territooriumile ei ole üldplaneeringus ning lisatakse täpsustus elektrituulikute püstitamine lubatud, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik „Narva-Jõesuu linna territooriumile ei ole lubatud Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamine, kuna töövõimet. mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste Kaitseministeerium palus juba Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu töövõimet.“ lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse menetluses 26.11.2019 kirjas nr 12-3/19/4252, et üldplaneeringus ei kavandataks Narva-Jõesuu linna territooriumile mistahes kõrgusega elektrituulikuid. Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ Narva-Jõesuu linna territooriumile kavandatud potentsiaalsete tuuleparkide maa-alade kohta on samas kirjas selgitus, et need ei ole 24 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel realiseeritavad, kuna elektrituulikute püstitamine Narva-Jõesuu linna territooriumil vähendab oluliselt riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Sama seisukohta väljendab kohalikele omavalitsustele, sealhulgas Narva-Jõesuu linnale saadetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 01.06.2021 kiri nr 17-7/2021/3487-1 „Tuuleenergeetika ja üldplaneeringud“, milles tutvustatakse ja selgitatakse võimalusi tuuleenergeetika kavandamiseks Eestis. Kirjas on esitatud skemaatiline kaart, millel on näidatud maa-alad, kus pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades maa- alad, kus pärast riigikaitseliste kompensatsioonimeetme käivitumist (eri piirkondades eeldatavalt 2024. ja 2025. aastal) on võimalik elektrituulikute rajamine ning kus leevenevad senised kõrguspiirangud. Antud kirjast nähtub, et ka kavandatud kompensatsioonimeetmete rakendumisel piirangud Narva-Jõesuu linnas paraku ei leevene ning ka edaspidi ei saa Narva- Jõesuu linna territooriumile elektrituulikuid püstitada. Arvestades, et edaspidi ei saa Kaitseministeerium ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 ja kaitseministri 26.06.2015 määruse nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta “ § 4 lõike 2 ja § 5 lõike 2 alusel kooskõlastada Narva-Jõesuu linna territooriumil ühegi elektrituuliku planeeringut ega projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud, on elektrituulikute rajamise võimaluste ja tingimuste esitamine üldplaneeringus eksitav ja perspektiivitu. 6. Palume täiendada päikeseelektrijaamade (päikeseparkide) rajamise Selgitus. tingimusi üldplaneeringus. 25 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Praegu on üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.2 „Päikeseenergia“ Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst eristatud kolme tüüpi päikeseelektrijaamu (PEJ), millest üks on alla 50 kW keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide võimsusega oma tarbeks paigaldatav PEJ ning kaks on üle 50 kW rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹ võimsusega osaliselt või täielikult elektrienergia tootmise, jaotamise ja „Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2 müügi eesmärgil rajatud PEJ (seletuskirjas nimetatud päikesepark). alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse tarbeks päikeseelektrijaam päikesepaneelide Palume PEJ-de rajamiseks lisada tingimus, et kõigi üle 50 kW võimusega koguvõimsusega mitte üle 50 kW, mis on ühendatud PEJ –de planeeringud ning projekteerimistingimuste või ehitusloa kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. eelnõud tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel Kõigi üle 50 kW võimusega PEJ –de planeeringud kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, kuna sõltuvalt asukohast ja ning projekteerimistingimuste või ehitusloa eelnõud võimsusest võivad sellised PEJ-d Narva-Jõesuu linna territooriumil tuleb ehitusseadustiku § 120 lõike 1 punkti 3 alusel vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Soovitame selliste PEJ-de kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. rajamise soovi korral alustada koostööd Kaitseministeeriumiga võimalikult varases PEJ kavandamise etapis, et välja selgitada täpsemad riigikaitselised tingimused ja võimalused. 12 Vjatšeslav Külaots Seoses Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu muutmisega palun, jätta Seisukohaga arvestatakse. Külaotsa kinnistu (katastritunnus 85101:012:0059) tootmismaaks reserveeritud ala piirkonnas. Käesoleval ajal kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu rohevõrgustiku kaardi alusel asub Külaotsa kinnistu tootmismaaks reserveeritud alal. Maakatastriseaduse §181 lg3 p4 kohaselt on tootmismaa tootmiseesmärgil kasutatav maa. Tootmismaa on tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas: tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa. Ehitusregistri andmetel on Külaotsa kinnistul (katastritunnus 85101:012:0059) L351 Eesti EJ - Balti AJ 330 kV õhuliin, ehr kood: 26 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 220576440, ehitisealune pind-2392,5m2; L356 Eesti EJ - Paide 330 kV õhuliin, ehr kood: 220576443, ehitisealune pind-8279,5m2; L373 Eesti EJ - Kingisepp 330 kV õhuliin, ehr kood: 220576448, ehitisealune pind- 2073,5m2. Tehnorajatise ja kõrgpingeliini koridor juba hõlmab väga palju kinnistu pindalad kogu kinnistu pindalast, ning seoses sellega on otstarbekas jätta kinnistule staatus „reserveeritud tootmismaa“. Samuti uue Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu punkti 2.6.11 alusel kinnistu asub TOOTMISE MAA-ALA piirkonnas. SEGAOTSTARBEGA Maa-ala, võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Segaotstarbega maa-alade planeerimisega on jäetud rohkem valikuvabadust ning paindlikkust kohaliku omavalitsuse arengule (uue Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu punkt 2.6.13). Samuti palun teha muudatus uues Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu Seisukohaga mitte arvestatud. punktis 5.2.3.2 Päikeseenergia ning jätta võimaluseks lubada ehitada Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst Päikeseenergia tootmise pargid mitte ainult lõuna poole Tallinn – Tapa – keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide Narva raudteed vaid samuti põhja poole, näiteks kuni TALLINNA-NARVA rajamine. Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud maanteeni, või vähemalt teha erand minu kinnistule katastritunnus koostööst keelatakse Narva-Jõesuu linnas 85101:001:0074. päikeseparkide rajamine. 26.06.2015 määruse nr 16 § 6¹ „Raadiosüsteemi töövõime kriteeriumid“ lõigete 1 ja 2 alusel on lubatud rajada ainult oma katastriüksuse tarbeks mõeldud päikeseelektrijaame, mille päikesepaneelide koguvõimsus ei ole üle 50 kW ning mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. 27 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 13 Eesti Raudtee AS Eesti Raudtee on tutvunud avalikule väljapanekule esitatud ÜP ja KSH (Riho Vjatkin, eelnõuga ehitusteenistuse ning esitab alljärgnevad ettepanekud seletuskirjas ja joonistel juht) kajastamiseks: 06.10.2021 1. Hoonestusalade planeerimisel arvestada raudteeveeremist tulenevate Seisukohaga arvestatakse. kiri nr 7-1.1/10 mõjudega, sh võimaliku vibratsiooni ning müraga. Uute hoonestusalade rajamise korral raudtee vahetusse lähedusse ei võta AS Eesti Raudtee endale kohustusi keskkonnaparameetrite (müra, vibratsioon) leevendamiseks. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirjas. 2. Rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud Seisukohaga arvestatakse. ning mille kogukõrgus on 30 m ja enam (nt tuulikud, mobiilimastid), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee kaitsevööndi piirist oleks võrdne rajatise kogukõrgusega. Tuuliku puhul tuleb masti kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis 3. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb Seisukohaga arvestatakse. lähtuda nähtavuse tagamise tingimustest, mis on valdkonnaga seotud normides, standardites ning regulatsioonides sätestatud. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis. 4. Uue raudteeülesõidukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb Seisukohaga arvestatakse. lähtuda majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ nõuetest ning täiendavatest nõuetest, mis on sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis. 28 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 5. Uue raudteeülekäigukoha projekteerimiseks ja ehitamiseks ning Seisukohaga arvestatakse. liiklusohutuse tagamiseks on nõuded sätestatud Raudtee tehnokasutuseeskirja lisas 4 „Raudteeülesõidukoha ja -ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend”. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis. 6. ÜP Taristu joonisel tähistada leppemärgiga olemasolevad Seisukohaga arvestatakse. raudteeülesõidukohad ja raudteeülekäigukohad. Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil on Vaivara, Sinimäe, Auvere ja Soldina raudteeülesõidukohad ning üks nõuetekohane raudteeülekäigukoht Vaivara raudteejaamas. 7. Kui üldplaneeringuga kavandatakse uusi raudteeületuskohti, siis teeme Seisukohaga arvestatakse. ettepaneku tähistada need eraldi leppemärgiga perspektiivsed Üldplaneeringuga ei planeerita uute raudteeületuskohad. ÜP seletuskirjas palume lisada, et tehnilised raudteeületuskohtade rajamist. lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt AS Eesti Raudtee tehnilistes tingimustes ning valdkonnaga seotud normides, standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele. Samuti tuleb arvestada et uute samatasandiliste raudteeületuskohtade projekteerimisel tuleb hinnata nendega kaasnevat mõju liiklusohutusele ja vastavalt EhS §73 lõikes 4 sätestatule on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, kui projekteerimistingimuste ja ehitusloa väljastajal, õigus põhjendatud juhul nõuda riskianalüüsi või muu asjakohase analüüsi koostamist, et hinnata kavandatud tegevuse mõju raudtee seisukorrale ja raudteeliiklusele. 8. Kaubarongide parema teenindamise eesmärgil on planeeritud Vaivara Seisukohaga arvestatakse. raudteejaama laiendamine. Jaama põhjakülge kavandatakse juurde ehitada kaks rööbasteed (jaamateed). Olemasolev raudtee kaitsevöönd 29 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel laieneb põhja poole. Käesolevale kirjale on lisatud Vaivara raudteejaama laiendamise eskiis. Palume kajastada Vaivara jaama laienduse kavatsus ÜP Taristu joonisel ja seletuskirjas. 9. Vaivara jaama laiendamise korral tekib raudtee hooldustöid Seisukohaga arvestatakse. teenindavale autotranspordile juurdepääsu vajadus raudteemaale Suvila tee nr 8510110 ja Konna üldmaa 4 (51401:001:1028) kaudu. Palume määrata Konna üldmaa 4 maatükil paiknev tee kohalikuks avaliku kasutusviisiga teeks, et selle kaudu oleks tulevikus tagatud juurdepääsuvõimalus raudteemaale ja kajastada eeltoodu vastavalt ÜP joonisel ja seletuskirjas. 10. Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja Vabariigi Seisukohaga arvestatakse. Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus on alustatud kontaktvõrgu projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud alajaamad, alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste teenindamiseks Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil selgub projekteerimise käigus. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis. 11. Pikemas perspektiivis, rongide liiklussageduse suurenemise ja Seisukohaga arvestatakse. kaubavoogude läbilaskevõime ammendumise riski korral, on Tapa-Narva liinil planeeritud jaamavahedes rajada paralleelselt olemasoleva raudtee 30 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel peateega teine peatee (raudtee telgede vahega ligikaudu 4,3 meetrit). Palume kajastada teise peatee perspektiivi ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis. 14 Keskkonnaamet Keskkonnaamet on tutvunud avalikustatud Narva-Jõesuu linna (Helen Manguse, üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande keskkonnakorraldu (KSH) eelnõuga. Keskkonnaamet esitab järgnevad tähelepanekud ja se büroo juhataja) märkused. 25.11.2021 1. Looduskaitse kiri nr 6-5/21/21363- 1.1.KSH ptk-s 4.1.3.1 on esitatud: „Ehitada saab ainult neid ehitisi ja teha Seisukohaga arvestatakse. 2 saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri võimaldab.“ Palume lisada ka looduskaitseseaduse viite. 1.2.ÜP ptk-s 2 „Alade üldised maakasutus-ja ehitustingimused“ (lk 9) on Seisukohaga arvestatakse. välja toodud, et kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada Seletuskirja on täpsustatud järgmiselt: „Kuni 20 m2 ehitusloata ja ilma kirjaliku nõusolekuta. ehitusaluse pinnaga väikeehitist võib ehitada Juhime tähelepanu, et ehitusseadustiku kohaselt on ehitiste ehitusloata ja ehitusteatiseta, kui seda ei piira muu püstitamiseks vajalik kas ehitusluba või ehitusteatis, mitte enam regulatsioon või seadus (nt kaitseala kaitse- kirjaliknõusolek. Kaitstavatel loodusobjektidel tuleb ehitiste püstitamisel eeskiri, looduskaitseseadus).“ järgida kaitse-eeskirja. Kui kaitse-eeskirja kohaselt tuleb igasugune ehitustegevus kooskõlastada kaitseala valitsejaga on alla 20 m 2 ehtiste püstitamine võimalik kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekul. Rannal ja kaldal on alla 20 m2 ehitiste ehitamine keelatud. Palume antud punkti täiendada. 1.3.ÜP-s (lk 11) on käsitletud piirete rajamist mererannal Seisukohaga arvestatakse. Kuna ehituskeeluvööndis. Juhime tähelepanu, et ehituskeeluvöönd ei kehti ehituskeeluvööndis tegutsemine on sätestatud üksnes mererannal, vaid ka järvel, jõel, ojal ja maaparandussüsteemi looduskaitseseadusega, siis segaduse vältimiseks eesvoolul (looduskaitseseadus (LKS)§ 38). Palume ÜP-d korrigeerida. 31 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel on ÜP selestukirjast lk 11 eemaldatud lõik, mis käsitleb merekalda ehituskeeluvööndit. 1.4.ÜP ptk-s 4.7 (lk 59) on esitatud: „Maastiku üksikelemendi ümber Seisukohaga arvestatakse. moodustatakse 50 meetri kaugusele ulatuv kaitsevöönd, kui kaitse alla võtmisel ei sätestata selle väiksemat ulatust.“ Looduse üksikobjekti ümber moodustatakse 50 meetri raadiuses piiranguvöönd, kui kaitse alla võtmise otsusega ei ole kehtestatud väiksemat ulatust (LKS § 68 lg 1). Palume asendada „maastiku üksikelement“ „looduse üksikobjektiga“. 1.5.ÜP ptk-s 5.1.1„Teed“on välja toodud liikluskorralduseüldised Seisukohaga arvestatakse. põhimõtted (lk 63). Palume lisada punkti 11 (juurdepääsuteed kinnistutele) märkus, et LKS alusel on erateede ehitamine ranna ja kalda EKV-s keelatud. LKS § 38lg 5 p 10 sätestab erandi üksnes kehtestatud üldplaneeringu või detailplaneeringu alusel kavandatud avalikult kasutatavale teele. Erateede ehitamiseks tuleb taotleda EKV vähendamist LKS-s sätestatud korras. 1.6.ÜP ptk-s 5.1.7 „Matkarajad ja terviserajad“ (lk 68) on välja toodud: (p Seisukohaga arvestatakse. 5) „Vastavalt looduskaitseseadusele on kaitseala piirangvööndis keelatud mootorsõidukiga liiklemine (sh radade hooldamine)“. Selgitame, et kaitstavatel loodusobjektidel sh kaitsealadel tuleb sõidukitega liiklemisel järgida kaitstava loodusobjekti kaitseks kehtestatud kaitsekorda (kaitse- eeskirja). Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti on sihtkaitsevööndis ja piiranguvööndis keelatud sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine (LKS § 30 lg 2 p 5 ja § 31 lg 2 p 10). Palume peatükki korrigeerida ja täpsustada. 1.7.ÜP ptk-s 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ (lk 70-72) on välja toodud, et Narva- Selgitus. Jõesuu linna territooriumil on reserveeritud kaks perspektiivset tuulepargi 32 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ala – korrastatud Narva karjääri maa-alal ja Kõrgesoo alal, kuid KSH Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole aruandes neid käsitletud ei ole. Samas paikneb vahetult Kõrgesoo ala tuuleparkide rajamine lubatud ning antud teema kõrval Narva-Mustajõe tee ääres I kaitsekategooria liigi kalakotka elupaik eemaldatakse üldplaneeringust. ja Narva karjääri maa-ala kõrval Narva karjääri kalakotka püsielupaik. Tegemist on häiringute suhtes tundlike liikidega. Tuginedes teadusallikatele ja ekspertteadmisele on Keskkonnaamet töötanud välja omapoolsed soovitused (seisuga 10.11.2021), kuidas kohaliku omavalitsuse üldplaneeringute koostamise käigus tuuleenergeetika arendusalasid (olulise ruumilise mõjuga objektide) looduskaitselisi väärtusi arvestades planeerida, et negatiivset mõju vältida. I kaitsekategooria liigi kalakotka puhvervööndiks tuleb arvestada 2000 m. 1.8.ÜP ptk-s 5.2.3.3 „Maasoojussüsteem“ (lk 75) on välja toodud, et Seisukohaga arvestatakse. Kuna maasoojusrajatiste rajamine EKV-s on keelatud ning kaitstaval ehituskeeluvööndis tegutsemine on sätestatud loodusobjektil on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Juhime tähelepanu, looduskaitseseaduses, siis segaduse vältimiseks on et maasoojussüsteemidele saab rakendada LKS § 38 lg 4 p-st 9, mille antud lause ÜP-st eemaldatud. puhul EKV-s ei laiene ehituskeeld olemasoleva elamu tarbeks rajatavale tehnovõrgule ja rajatistele. Märgime, et mistahes ehitise püstitamisel kaitstavale loodusobjektile tuleb enamasti küsida kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut. Jääb arusaamatuks, miks on see tingimus toodud vaid maasoojussüsteemide kohta. 1.9.KSH-s ptk-s 3.3.2 „Tehniline infrastruktuur“ (lk 62) on välja toodud: Seisukohaga arvestatakse. „Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 38 lg 5 ei laiene muulile KSH aruannet on korrigeeritud. ehituskeeluvöönd.“ Palume parandada sõnastust st vastavalt LKS §-le 38 lg 5 ei laiene muulile mitte ehituskeeluvöönd vaid ehituskeeld. LKS § 38 lg 4 ja lg 5 sätestab ehituskeeluvööndis ehitamist võimaldavad erandjuhud 33 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel st tegemist on ehitistega, mille püstitamine on ehituskeeluvööndis võimalik. 1.10. Kuna Narva-Jõesuu linnas on igal pool rohkelt invasiivse karuputke Seisukohaga arvestatakse. kasvukohti, siis võiks ÜP-s kajastada, et edaspidi detailplaneeringuid tehes või ehitustegevust kavandades tuleb arvestada invasiivsete võõrliikide kasvukohtadega. Tõrjes olevad ja hävinud kolooniad on jälgitavad Maa-ameti geoportaalis. 1.11. ÜP ptk-s 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on eraldi välja toodud Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud), mis Auvere soo (Kõrgesoo) arvatakse välja suurtootmise hõlmab ligi poole Narva-Jõesuu linna territooriumist ning katab tunduvalt piirkonnast. suuremat ala kui Maakasutuse joonisel kujutatud tootmise, tehnoehitiste ja jäätmekäitluse maa-ala kokku. Samuti kattub keskkonnaohtliku Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole suurtootmise piirkond riigikaitse maa-alaga. Samuti sisaldab suurtootmise võimalik Narva-Jõesuu linna tuuleparke ja üksikuid piirkond mitmeid kaitstavaid loodusobjekte ja kaitsealuste liikide leiukohti elektrituulikuid rajada. Vastavalt Kaitseministeeriumi (sh Mustajõe loodusala, projekteeritav Virgina võtmeheina püsielupaik seisukohale ÜP materjale korrigeeritakse. jm). Palume selgitada, kas ja millised kitsendused elu- ja majandustegevusele suurtootmise piirkonnas rakenduvad. Selgitame, et keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonnas ei rakendu kitsendusi, aga selle Ühtlasi paikneb suurtootmise piirkonna kirdeosas (Auvere kajastamine üldplaneeringus annab võimaluse soos/Kõrgesoos) u 300 ha suurune rahvusvaheliselt oluline väikeluige (II keskkonnaohtlike tootmiste rajamiseks. Antud kaitsekategooria ja linnudirektiivi I lisa liik) ööbimisala, kus peatuvate piirkonnas tuleb järgida kehtivat seadusandlust (sh lindude arv ületab 180 isendi piiri e. Ramsari 1% kriteeriumi (maksimaalne looduskaitseseadust). Täpsustame, et arvukus on olnud 250). Taristu joonisel on see ala planeeritud ühtlasi ka keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonna teema tuulepargi alaks. Eesti on vastutusriik väikeluige kaitse korraldamisel ning vaadatakse ÜP lahenduses üle ja ala piire tema kaitseks tuleb rakendada erimeetmeid, sh oluline roll on ka korrigeeritakse. ööbimisalade kaitsel. Kokkupõrked tuulegeneraatoritega on liigile olulise 34 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel tähtsusega ohutegur. Seega tuleb settebasseinidest põhja-ida-kagu suunda jääv veel säilinud Auvere soo ala välja arvata kõikide arenduste ja tootmistega seotud planeeringutest ja jätta see ala inimtegevusest puutumatuks sooalaks. 1.12. ÜP-s (lk 71) on välja toodud tuuleenergia arendamise tingimused, Selgitus. kus on esitatud: „Tuuleparkide rajamiseks kasutada eelkõige endiseid Tulenevalt Kaitseministeeriumi esitatud kaevandusalasid, muid aktiivsest inimkasutusest väljapoole jäävaid alasid seisukohtadele eemaldatakse tuuleparkide teema …“. Palume seda tingimust täpsustada, kuna inimtegevusest kõrvale üldplaneeringust. jäänud alad võivad ühtlasi olla ka kõrge loodusväärtusega looduslikud alad, kuhu tuuleparkide eelisjärjekorras arendamine looduskaitselistest aspektidest lähtuvalt ei peaks olema soositud. 1.13. ÜP lisades (lk 9) „Miljööväärtuslikud alad ja objektid“ on välja toodud: Seisukohaga arvestatakse. Mereranna piirkond. „Liivaranna ja liivaluidete erosiooniprotsessist Seletuskirja lisatakse täpsustus kaitseks on tarvis kõrg- ja madalhaljastuse istutamine liivaluidetele“. „Liivaranna ja liivaluidete erosiooniprotsessi kaitseks Liivarannale ja –luidetele on iseloomulik just lahtise liiva olemasolu, ning on tarvis kõrg- ja madalhaljastuse istutamine luidete dünaamika on looduslik protsess, mille täisistutamine hävitab. liivaluidetele – avatud/liikuva liivaga luidetele ei tehta Palume veidi täpsustada istutusalade ulatust mereranna suunal. istutusi. Tuleb lähtuda olemasolevast haljastuse vööndist.“ 1.14. ÜP lisades (lk 10) „Miljööväärtuslikud alad ja objektid“ on välja Seisukohaga arvestatakse. toodud: Kungla, Raja, Piiri ja Metsa tänavaga piiretletud ala. „…eelkõige tuleb istutada puid rannajoonele et kaitsta liivaluiteid erosioonist“. Ilmselt on see lause sattunud lõiku kogemata, sest kirjeldatud kvartal asub rannajoonest eemal (ligi 1 km kaugusel). 1.15. Maakasutuse joonisel on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku Selgitus. maaüksuse (Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda Katastriüksuse sihtotstarve on juba määratud elamumaaks. Ehituskeeluvööndis ja kaitsealal 35 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel selle maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV- ehitamiseks tuleb maaomanikul saada s, kus elamuehitus ei ole lubatud. Keskkonnaameti nõusolek ka siis kui ala on üldplaneeringus määratud elamumaaks. 1.16. Taristu joonisel on märgitud trassikoridoride sarnase leppemärgiga Seisukohaga arvestatakse. heleoranžid joonobjektid piki Udria maastikukaitsealal (MKA) asuvate Tingmärgid muudetakse rohkem eristuvateks. Jõe ojade sänge. Ei ole aru saada, millise planeeritava tegevusega või sängides on kujutatud lammimuldade leviku piirid. taristuga võiks olla tegemist, kuid Udria MKA-l tuleb lähtuda kaitse- eeskirjast ja õigusaktidest. Palume joonis üle kontrollida ja korrigeerida. 1.17. ÜP ptk-s 2.6.8 „Kalmistu maa-ala“ palume lisada kõrvalotstarbena Seisukohaga arvestatakse. ka looduslik maa-ala (palu-karukellade kasvukoha säilitamine Riigiküla kalmistul). Riigiküla kalmistu laiendusalal asuv palu-karukella leiukoht on väga esinduslik. LKS § 55 lg 7kohaselt on II kaitsekategooria taimede kahjustamine keelatud. Palu-karukell ei talu liigi kaitse tegevuskava kohaselt ümberistutamist. Keskkonnaamet ja Narva-Jõesuu linnavalitsus on jõudnud kokkuleppele, et palu-karukella kasvukoha kõige esinduslikumale osale kalmistut ei laiendata, muus osas katsetatakse ümberistutamist. 1.18. ÜP ptk-s 2.6.15 (lk 37) on esitatud: „Väikesadamate arendamine ei Seisukohaga arvestatakse. tohi kahjustada Natura 2000 alade kaitstavaid loodusväärtusi.“ Märgime, et väikesadamade arendamine ei tohi kahjustada mitte üksnes Natura 2000 alade loodusväärtusi vaid ka teisi, sh siseriikliku kaitse all olevaid loodusväärtusi (Narva jõe alamjooksu hoiuala). 1.19. ÜP ptk-s4.2 (lk 42) Sinimäe väärtuslikul (Udria loodusala) maastikul Seisukohaga arvestatakse. ei tohi „kunagise kuurordi imago taastamine ja piirkonna puhkemajanduse arendamine“ kahjustada ala loodusväärtusi. KSH ptk-s 4.1.4 ei ole 36 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju analüüsida. 1.20. Palume täiendada ÜP skeemi 9 ja selle allkirja –milline on Selgitus. maakonnaplaneeringu järgne rohevõrgustik ja milline ÜP rohevõrgustik. Skeemil 9 on kujutatud ainult üldplaneeringuga Lisaks märgime, et kavandatavad tegevused (tuulepargid, kavandatud rohevõrgustik. harjutusväljakud, kaevandamine) on vastuolus rohevõrgustiku Selgitame, et rohevõrgustiku teema vaadatakse ÜP põhimõtetega. koostamisel üle ning nii ÜP seletuskirja ja jooniseid KSH ptk-s4.1.2 ei käsitleta vastuolu, et rohevõrgustiku aladele kui ka KSH aruannet täiendatakse. Näiteks on kavandatakse tuuleparke, harjutusväljakut jne. Palume lisada analüüs. otsustatud rohevõrgustikust välja arvata Lennuvälja kinnistu (85101:003:1275). Vastavalt Kaitseministeeriumi seisukohale ei ole võimalik Narva-Jõesuu linna tuuleparke ja üksikuid elektrituulikuid rajada ning selle kohaselt ÜP materjale korrigeeritakse. 1.21. ÜP ptk-s 4.7 „Kaitstavad loodusobjektid“ esitatud on väga üldine Seisukohaga arvestatakse. informatsioon (ei käsitleta projekteeritavaid kaitstavaid alasid) ja peatükk KSH aruannet täiendatakse. ei iseloomusta sisuliselt ÜP ala. Kohati ebatäpne, nt liikide kaitses on olulisteks dokumentideks liigi kaitse tegevuskavad. Kirjeldatakse kohaliku omavalitsuse kaitse tasandit, kuid kas selliseid objekte alal on (lisas 12 ei ole neid nimetatud)?Märgime, et Keskkonnaameti nõusolek on vajalik ka muudel juhtudel kui ainult ehitustegevuseks. Mis on „vaba ehitustegevus“? 1.22. ÜP ptk-s 5.1.9 on esitatud: „Liiklemine on lubatud selleks ettenähtud Seisukohaga arvestatakse. maastikusõidukite (motokrossi) alal.“ Kus on motokrossi alad? Palume läbi mõelda olemasolev olukord ja sõnastus, et ei tekiks vastuolu puhke- 37 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ja virgestusaladel mootorsõidukitega sõitmise keeluga (LKS § 37 lg 3 p 6). Ptk-s on esitatud: „Riigimetsas (väljas pool teid ja looduskaitsealadel) on keelatud maastikusõidukiga (samuti mootorrataste, mootorsõidukitega) sõitmine välja arvatud kui see on seotud riigimetsa majandamise ja hooldamisega.“ Palume lisada ka maastikukaitsealadel ja püsielupaikades. Märgime, et kaitstaval alal liiklemist reguleerib ala kaitse-eeskiri. 1.23. KSH-s (lk 104) on arvestatud ainult Sirgala harjutusväljaku Selgitus. laiendamise puhul müra ja ehituspiirangute mõju Viivikonna ja Sirgala KSH aruandest on viidatud mõju hinnang (müra osas) küladele. Märgime, et ei ole käsitletud mõju loodusväärtustele, sh eemaldatud. piirnevatele Natura 2000 aladele ja kaitsealadele. Palume hinnata ka Sirgala harjutusvälja laiendamine toimub mõjusid lootuväärtustele, Natura 200 aladele ja kaitsealadele. ehitusprojekti alusel, millele koostatakse ka keskkonnamõjude hindamine. Ehitusprojekti KMH programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal. Meile teadaolevalt toimub 2022. aasta augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on harjutusvälja laienemisega arvestatud, kuid eraldi mõju hindamist sellele ÜP KSH-s läbi ei viida, kuna harjutusväljaku laienemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse projekti KMH-s (mis võimaldab täpsemat hindamist). Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohtadele ei ole laienduse ala ja selle piiranguvööndit võimalik muuta. 38 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 1.24. KSH ptk-s 3.2.5.2 ei ole käsitletud projekteeritavaid püsielupaiku. Seisukohaga arvestatakse. KSH aruande ptk-i Palume peatükki täiendada. 3.2.5.2 on vastavalt täiendatud. Üldplaneeringuga ei ole projekteeritavate kaitsealuste loodusobjektidele kavandatud perspektiivseid maa-alasid või objekte. Negatiivne mõju projekteeritavatele püsielupaikadele üldplaneeringu elluviimisel puudub. 2. Ehituskeeluvööndi vähendamine Seisukohaga arvestatakse. 2.1.Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek (1) on tehtud Narva jõel Narva-Jõesuu linnas Kalda tn 10 katastriüksusel. EKV vähendamine on vajalik avalikult kasutatava slipi rajamiseks, kalapaatide veeskamiseks ning paadisilla rajamiseks. Samuti on planeeritud alale rajada paadikuurid, mida saab vajadusel ööbimiseks kasutada ja mõnekümne toaga külalistemaja kaugemalt tulnud kalastushuvilisetele. Juhime tähelepanu, et ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele (looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 5 p 2). Kalda tn 10 katastriüksusele kavandatavad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised slipp, paadisild, paadikuur kuuluvad erandite alla ja nende ehitiste jaoks EKV-d ei vähendata. Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete kavandamist EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb Kalda tn 10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate hoonete rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 39 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 4 p 5).Palume EKV vähendamise ettepanek Kalda tn 10 katastriüksusel eelnevaga kooskõlla viia. 2.2.EKV vähendamise ettepanekud (2 ja 3) on tehtud Narva jõel Külmajõe Antud lahenduse väljatöötamisel on lähtutud Narva- SÜ, Valgejõe SÜ, Mustajõe SÜ, Ehavalguse AÜ ja Saare AÜ aladel Jõesuu linna ja Keskkonnaameti esindajate 22. juuli veekaitsevööndi piirini; Tõrvajõel Energeetiku AÜ, Vikerkaare AÜ aladel 2021 nõupidamise tulemustest. Küsimuse veekaitsevööndi piirini ja Kudruküla ojal Viljapea AÜ aladel lahendamisel tehakse edasist koostööd veekaitsevööndi piirini olemasolevatel hoonetel. Keskkonnaametiga. Küsimust on käsitletud KSH ÜP-s (lk 45, 48) on esitatud kirjeldused, millises ulatuses EKV aruandes ptk-s 4.2.1 „Narva-Jõesuu suvila- ja vähendamist taotletakse, kuid puuduvad põhjendused, mille jaoks on EKV aiandusühistute perspektiivne areng“. vähendamine vajalik. Samuti pole neid piirkondi käsitletud KSH aruandes. Valdavalt asuvad aiandusühistute piirkonnas elamumaa sihtotstarbega hoonestatud õuemaad. Selgitame, et juhul, kui EKV-s asuvad elamisfunktsiooniga hooned, rakendub LKS § 38 lg 4 p 1sätestatud erand, mille kohaselt ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Eeltoodut arvestades palume täiendada ja korrigeerida EKV vähendamise ettepanekud 2 ja 3. 2.3.ÜP kohaselt jäävad vähendatud EKV-d kehtima muutmata kujul. Neid Seisukohaga arvestatakse. piirkondi on kirjeldatud lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“. Vähendatud EKV on kantud taristu ja tehnovõrkude joonisele. Ettepanek parandada lisas 14 esitatud sõnastust. Tegemist ei ole enam EKV vähendamise ettepanekutega vaid vähendatud EKV-ga. 2.4.KSH ptk-s 2.1 (lk 12) on esitatud: „Maakasutuse planeerimisel on Seisukohaga arvestatakse. arvestanud veekogude kaldaaladega ning asustust ei suunata pinnaveekogude kaldaalale.“ Väide on vastuolus EKV vähendamisega. Palume sõnastust korrigeerida. 40 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 3. Vesi 3.1. ÜP-ga lahendatakse üldplaneeringuga tehnovõrkude ja rajatiste Seisukohaga arvestatakse. üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste ning sanitaarkaitsealaga veehaarete asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine (planeerimisseadus § 75 lg 1 p-de 3 ja 30). Samuti Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“§ 24 lg 1 kohaselt sama määruse §-des 4-8 sätestatud kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määruse redaktsioonis. „Taristu ja tehnovõrkude“ joonisel on kajastatud suuremate reoveepuhastite asukohad, kuid ei ole planeeringu joonisele kantud nende kujasid. Palume täiendada planeeringujoonist. 3.2. ÜP ptk-s 5.2.3.3 „Maasoojussüsteem“ on välja toodud: „Ühisveevärgi Seisukohaga arvestatakse. puurkaevude sanitaarkaitsealas on maasoojussüsteemide rajamine keelatud.“ Palume täiendada, et maasoojussüsteemide rajamine on keelatud kõikide puurkaevude sanitaarkaitse-ja hooldusaladel. 3.3. KSH ptk-s 3.2.3.3 „Põhjaveevarud“ on tabelis 13 välja toodud Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaministri 06.04.2006 kinnitatud põhjaveevarud Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. Vastavalt ptk-s 4.1.5.2 „Põhjavee tarbimine“ toodule, on eriti oluline võimalikult kiiresti läbi viia põhjaveevarude ümberhindamine, et vältida põhjavee ületarbimist. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kuni 31.12.2045 on Keskkonnaministri 26.07.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/333 kehtestatud Narva karjääri põhjaveevarudega alale Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveevarud koguses 180 m3ööpäevas (puurkaevud PRK0003416 ja PRK0003434). Keskkonnaministri 22.10.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/441 on Narva- 41 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Jõesuu vallasisese linna põhjaveevarudega alale Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveevarud –1 600 m3 ööpäevas (puurkaevud PRK0002079, PRK0002080, PRK0002081, PRK0002082, PRK0002083, PRK0002085, PRK0002089, PRK0002089, PRK0002091, PRK0002092 ja PRK0002093). Palume ptk-des 3.2.3.3 ja 4.1.5.2 parandada ja täiendada eeltoodud andmetega kinnitatud põhjaveevarude kohta. 3.4.KSH ptk-s 3.3.2 „Tehniline infrastruktuur“ on välja toodud: „Narva- Seisukohaga arvestatakse. Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni KSH aruannet on korrigeeritud. teenust AS Narva Vesi ning AS KA Vaiko.“Juhime tähelepanu, et Narva- Jõesuu linna haldusterritooriumil osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust AktsiaseltsNarva Vesi ning NARVA-JÕESUU KOMMUNAAL AS. Palume KSH aruannet korrigeerida. 3.5.KSH ptk-s 3.2.3.5 „Pinnaveekogumid“ on välja toodud: „Eesti Seisukohaga arvestatakse. pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnangu kohaselt on Narva_4 pinnaveekogumi seisund väga halb ning ülejäänud kahe seisund halb (Narva_1, Narva_2).“Juhime tähelepanu, et veekogumite koondseisundile 2020 on veekogum Narva_4 halvas seisundis (mitte väga halvas seisundis perioodil 2013-2020).Keemiline seisund on 2010-2019 seire ja uuringute tulemuste põhjal hea ning kajastub Keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ § 2 toodud ohtlike ainete sisaldust pinnavees, settes ja/või elustikus. Palume andmed 42 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel pinnaveekogumi Narva_4 seisundi kohta parandada ning lisada andmed pinnaveekogumi Narva-Kunda lahe rannikuvesi seisundi kohta. 3.6.KSH ptk-s 4.1.5.2 (lk 87-88) „Põhjavee tarbimine“ on ekslikult Seisukohaga arvestatakse. Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum nimetatud Veronika põhjaveekogumiks. Palume eemaldada ebatäpsus. 3.7. Lisas 13 veealade tabelis on puudu Läänemeri. Palume tabelit Seisukohaga arvestatakse. täiendada 3.8.ÜP-s (lk 38) on välja toodud: „Harjutusvälja laienduse rajamisel tuleb Antud lõik võetakse üldplaneeringu seletuskirjast arvestada võimalike mõjudega Vasavere veehaardele. Eriti oluline on välja. läänepoolse filterekraani säilitamine, kuna selle kahjustamine võib mõjutada Vasavere järve veetaset.“ Palume selgitada, mida selle all on mõeldud. Negatiivset kaudset mõju Kurtna järvestikule ei saa eitada, kuid Narva-Jõesuu ÜP-s käsitletud harjutusväli ei piirne Kurtna järvestikuga, vaid neid eraldab 4-5 km laiuselt Toila ja Alutaguse valla ala. Vasavere järv/Pannjärve karjäär on tehisveekogu ning veetaseme mõjutamise suhtes on tundlikumad pigem Martiska ja Kuradijärv ja harjutusväljale lähemal asuvad, st enam mõjutatud on pigem Liivjärv ja Valgejärv. 4. Metsandus Selgitame, et kõrghaljastuse säilitamise tingimused 4.1. ÜP ja KSH kohaselt on vastavalt maakasutuse juhtotstarbele seatud ÜP-s ei ole seotud raiekeeluga vaid ehitustegevuse kõrghaljastuse säilitamise nõue. Palume täpsustada, kas see tähendab suunamisega. täielikku või osalist (nt millised raieliigid) raiekeeldu. 4.2.Palume ÜP jõustudes saata Keskkonnaametile alade kohta, kus Seisukohaga arvestatakse. Keskkonnaametil tuleb metsateatiste menetlemisel ja raiete osas otsuse tegemisel arvestada mistahes ÜP-ga seatud tingimusi (sh alad, kus tuleb raie kooskõlastada/raiest teavitada) kaardifail (soovitavalt *tab , *shp või *mif formaadis) koos selgitustega, kus milline nõue kehtib. See on vajalik 43 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel selleks, et saaksime vajalikud alad kanda otse metsaregistrisse ÜP kitsenduste kaardikihile ja vastavaid tingimusi metsateatiste menetlusel arvestada. 4.3.Linna rohealade kohta palume kaardikiht edastada Maa-ametile Seisukohaga arvestatakse. nende andmebaasis asuva linnade rohealade kaardikihi uuendamiseks. Seal hakkab vastavalt metsaseaduse § 42 lg-le3 kehtima kohustus raied kooskõlastada kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Soovitatav on sellele ka ÜP-s viidata. 4.4.„Väärtuste“ joonisel ja ÜP seletuskirja skeemil 9 (lk 57) ei ole Seisukohaga arvestatakse. rohevõrgustiku elementide piirid päris kattuvuses. Palume rohevõrgustiku piirid üle kontrollida. 5. Maapõu Seisukohaga arvestatakse. 5.1.KSH aruandes palume sõnade „kaevandusluba“, „kaevandustegevus“ jms asemel kasutada mõisteid „kaevandamisluba“ (või maavara kaevandamise keskkonnaluba) ja „kaevandamistegevus“. Mõiste „kaevandus“ on seotud vaid allmaakaevandamisega. Seega ei ole soovituslik kasutada ka sõna „allmaakaevandus“. ÜP-s palume sõnade „kaevandustööd“, „pealmaakaevandus“, „kaevandustegevus“, „kaevandusluba“ jms asemel kasutada korrektseid mõisteid. Sõna „rekultiveerimine“ asemel kasutada „korrastamine“. 6. Müra. Lõhn. Õhukvaliteet Seisukohaga arvestatakse. 6.1.Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et Narva-Jõesuu ÜP „Maakasutus“ Üldplaneeringus on seatud tingimused müra, lõhna kaardi kohaselt on kohati tootmismaad ja elamumaad kõrvuti planeeritud. või õhukvaliteedi seotud probleemide ennetamiseks. Võimalusel vältida eelnimetatud maakasutustega maa-alade kõrvuti paiknemist või võtta kasutusele vajalikud meetmed võimalike müra, lõhna või õhukvaliteediga seotud probleemide ennetamiseks. 44 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 7. Üldised teemad Selgitus. Kõik üldplaneeringus toodud tingimused ei 7.1.ÜP ptk-s „Piirded“ (lk 11) on välja toodud: „… vaatekoridorides ei tohi peagi olema KSH aruandes dubleeritud. KSH piirded (piirdeaed, hekid) ja muud ehitised sulgeda vaateid ja kahjustada aruandes on antud hinnang üldplaneeringu maastiku vaadeldavust.“ KSH aruandes sellist tingimust välja toodud ei realiseerumisega kaasnevast mõjust vaatekoridoride ole. Palume KSH aruannet täiendada. säilimisele. Tingimuse KSH aruandesse sisseviimise põhjendus puudub. 7.2.ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike hoonete maa-ala. Seisukohaga arvestatakse. Arengupiirkondade ja maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa- ala. Palume ühtlustada. 7.3.Palume üle vaadata KSH aruande ja ÜP vormistust (peatükkide ja Seisukohaga arvestatakse. jooniste/skeemide nummerdus ei klapi) 7.4.Kõik KSH esitatud Maa-ameti geoportaalil põhinevad joonised on Selgitus. näha ainult osaliselt ning sageli jääb kuvamata just ÜP-piirkond. Vaid Tegemist on arvatavasti Teie tarkvara veaga. Meie osaliselt on näha ka joonis 16 (lk 62). Palume edaspidi üldplaneeringu PDFis on kõik joonised kogu ulatuses nähtavad. KSH kooskõlastamisel esitada kaardimaterjal MapInfo kaardikihtidena. aruandes esitatud jooniseid ei esitata eraldi kaardikihtidena. Tegemist on illustreerivate joonistega. 7.5.Palume joonisele „Väärtused ja piirangud“ lisada projekteeritavad Seisukohaga arvestatakse, joonise „Väärtused ja kaitsealad, vääriselupaigad ja hoiualad. Lisaks soovitame kasutada piirangud“ tingmärke proovitakse muuta selgemaks, erinevat tähistust liikide ja kaitsealuste üksikobjektide tähistamiseks kuid selgitame, et kaitsealuseid loodusobjekte joonisel. Samuti palume Natura 2000 alade puhul kasutada selgemat käsitletakse ÜP-s n-ö taustinfona. Tegemist on ajas tähistust, sh kajastada see legendis. Nt Struuga loodusala näib asuvat muutuva infoga ning täpset ja asjakohast infot tuleb Kudruküla kandis põllumaal. vaadata vastavatest andmebaasidest. ÜP materjalides on tähtis ennekõike ÜP-ga kavandatava esiletoomine. 45 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 7.6. ÜP ptk-s 2.1 (lk 12)„Juhul kui katastriüksuse piir ulatub veekogu Seisukohaga arvestatakse. veepiirini, ei tohi piire takistada inimeste ja loomade liikumist kallasrajal.“ Kui on tegemist karjatatava alaga, on kallasraja sulgemine loomadele vajalik (Keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 38 lg 5). 7.7.ÜP ptk-s 2.1 (lk 12) on välja toodud allmärkus „väärtuslikuks Selgitame, et antud teema vaadatakse üle ja kõrghaljastuseks loetakse ka heas seisukorras võõrliike“.Samuti on sama täiendatakse. märkus välja toodud KSH-s (lk 13 ja 71) Palume täpsustada sõnastust. Märgime, et kohati jääb ebaselgeks, kas kõrghaljastusena käsitletakse ainult tiheasustusaladel olevaid puid või ka metsamaad. 7.8.ÜP ptk-s 2.6.4 (lk 25) on välja toodud: „Suure puhke- ja Seisukohaga arvestatakse. virgestustegevuse potentsiaaliga on endised kruusa-ja liivakarjäärid …“. Kas puhkeala potentsiaali nähakse ainult endistes kruusa- ja liivakarjäärides, miks mitte nt põlevkivikarjäärides? 7.9.ÜP ptk-s2.6.15 on nimetatud neljast sadamast ainult kolm. Palume Seisukohaga arvestatakse. lisada Kudruküla sadama ja täpsustada lautrikohtade tingimusi. Seletuskirjas on nimetatud planeeritud sadamad. Olemasolevate sadamate nimekiri on toodud lisas7. Palume täpsustada vea asukoht. 7.10. ÜP ptk-s 2.6.16 „Riigikaitsemaa“. Maakasutuse joonis erineb taristu Selgitus. joonisest. Sh ei ole riigikaitsemaaks märgitud mitte üksnes planeeritav ja Olemasolev harjutusväljak on samuti kasutuses ning perspektiivne, vaid ka olemasolev harjutusväljak. Riigikaitsemaa on me ei näe põhjust, miks see ei peaks olema ÜP märgitud u 170 m kaugusele Viivikonna loodusalast, kus asub Narva maakasutuse joonisel kajastatud. karjääri kalakotka püsielupaik ja projekteeritav Mustanina virgiinia Harjutusväli ja selle laiendus on kajastatud vastavalt võtmeheina püsielupaik. Lisaks Sirgala harjutusväljakule on ÜP-alal maakonnaplaneeringule ning ala arendamisel peab mitmeid kinnistuid, mille sihtotstarve on riigikaitsemaa, kuid neid ei Kaitseministeerium arvestama ka looduskaitseliste käsitleta ei ÜP-s ega KSH-s. piirangutega. Palume eelneva põhjal jooniseid korrigeerida. 46 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Teiste riigikaitse maa-alade puhul on tegemist olemasolevate objektidega ning puudub vajadus nende eraldiseisvaks kajastamiseks üldplaneeringus. 7.11. ÜP ptk-s 3 on viide Keskkonnainspektsioonile. Palume parandada Seisukohaga arvestatakse. Keskkonnaametiks. 7.12. Lisas12 on trükiviga: Hundinurga mitte Hundinurge. Palume Seisukohaga arvestatakse. trükiviga parandada. 7.13. Taristu joonisel ei ole eristatud, millised on olemasolevad ja millised Seisukohaga arvestatakse, taristu joonist perspektiivsed matka- ja terviserajad ning puhkekohad. Palume joonist täiendatakse. ÜP seletuskirja lisatakse juurde, et täiendada. ÜP ptk-s 5.1.7 „Matkarajad“ ei ole välja toodud tingimus, et kaitstavatel loodusobjektidel tuleb matkaraja kaitstavatele aladele kavandatavad rajad on vaja kooskõlastada rajamine kooskõlastada Keskkonnaametiga Keskkonnaametiga. Palume peatükki täiendada. 7.14. ÜP ptk-s 5.1.8 „Veeskamiskoht“ on jäänud arusaamatuks kas Seisukohaga arvestatakse. nimetatud on veeskamiskohad on olemasolevad või alles planeeritavad? Palume täpsemalt lahti kirjutada juurdepääsukanalite jm rajamisega seonduvad tingimused, sh kooskõlastuste vajadus. 7.15. KSH ptk-s 3.2.1.2 on väärtuslike maastikena kirjeldatud kahte alal Seisukohaga arvestatakse. (Sinimäe ja Narva-Jõesuu). Samas KSH joonise 6 (lk 30) oleva kaardi Väärtuslike maastike käsitlus on ÜP-s vastavalt legendis on nimetatud Narva (paiknemine ei ole vormistuse tõttu näha). saabunud seisukohtadele muutunud. ÜP-s ei käsitleta kahte nimetatud kohaliku tähtsusega väärtuslikku KSH-s ei ole Narva väärtuslikku maastikku käsitletud, maastikku (Sirgala ja Narva karjääri alad). ÜP-s ei käsitleta kirjeldatud kuna see ei ulatu Narva-Jõesuu territooriumile. KSH väärtuslike alade piiride muutmist. KSH joonisel 6 näidatud kaart ei kattu joonist korrigeeritakse. ÜP 7.16. KSH ptk-s 4.1.1.1 esitatud väide, et ÜP lahenduse mõju maastikule Seisukohaga arvestatakse. üldises skaalas puudub, kuna säilitatakse olemasolevat olukorda. Väide KSH aruannet on korrigeeritud. Täiendavalt toome välja, et ÜP lahendus on vastavalt saabunud 47 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel on arusaamatu, sest planeeritakse suuremahulisi tuuleparke, seisukohtadele muutunud. Narva-Jõesuu linna harjutusväljakuid jne. Palume sõnastust korrigeerida. territooriumile ei tohi tuule- ja päikeseparke rajada kuna see vähendaks riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Sirgala harjutusvälja laiendamine toimub ehitusprojekti alusel, millele koostatakse ka keskkonnamõjude hindamine. Ehitusprojekti KMH programmi avalik väljapanek toimus 2020. aastal. Meile teadaolevalt toimub 2022. aasta augustis/septembris esimene Sirgala harjutusvälja laienduse lahenduse tutvustamine. Üldplaneeringu maakasutuse lahenduses on harjutusvälja laienemisega arvestatud, kuid eraldi mõju hindamist sellele ÜP KSH-s läbi ei viida, kuna harjutusväljaku laienemisega kaasnevaid keskkonnamõjusid hinnatakse projekti KMH-s (mis võimaldab täpsemat hindamist). Vastavalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohtadele ei ole laienduse ala ja selle piiranguvööndit võimalik muuta. 7.17. KSH ptk-s 4.1.1.2 ilmneb, et kui maakonnaplaneeringus käsitletakse Selgitus. väärtusliku põllumajandusmaana massiive, mis on suuremad kui 0,3 ha, Kui seadus kehtima hakkab siis kehtestatakse ka siis ÜP-s alates 5 ha. Põhjenduseks tuuakse, et väiksemaid alasid ei ole alad antud seaduse järgi. majanduslikult otstarbekas harida. Kas ja kui palju alasid jäi selle Teie poolne seisukoht: „Võrreldes suurte muudatuse tõttu välja? Märgime, et viidatud väärtusliku massiividega on just väikesed põllulapid ja põllumajandusmaa seaduse eelnõu kohaselt on massiivi suuruspiiriks 2 poollooduslikud kooslused olulised elurikkuse ha, st oluliselt vähem kui ÜP-s. Võrreldes suurte massiividega on just kaitsmisel ning neid tasub hoida ja väärtustada.“ ei ole asjakohane. Väärtuslike põllumajandusmaade 48 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel väikesed põllulapid ja poollooduslikud kooslused olulised elurikkuse kaitse on vajalik, et tagada riigi julgeolek toidu kaitsmisel ning neid tasub hoida ja väärtustada. tootmisel, mitte et kaitsta elurikkust. See tähendab, et väärtusliku põllumajandusmaa ja sellele kaitsetingimuste määramisel lähtutakse põllumajanduslikust tootmisest, mitte elurikkuse kaitsest. 15 Enefit Power AS 1. Juhime planeeringu koostaja tähelepanu, et Narva-Jõesuu Seisukohaga arvestatakse. (Andres Vainola, Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 on kehtestatud "Kehtivat juhatuse esimees) üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala 25.11.2021 detailplaneeringu kehtestamine". Palume üldplaneeringu koostajal viia kiri nr NJ-JUH- üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbed vastavusse eelnimetatud 6/1089-2 detailplaneeringu ala ulatuses kehtestatud maakasutuse sihtotstarvete ja planeeringulahedusega. 2. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 24.11.2020 korraldusega nr 500, mida on Seisukohaga arvestatakse. muudetud 10.08.2021 korraldusega nr 372 " Metsapipra maaüksuse ehitise teenindamiseks vajaliku maa ja katastriüksuse sihtotstarbe määramine hoonestusõiguse seadmiseks riigimaale ning arvamuse andmine maa riigi omandisse jätmise kohta" on määratud Enefit Power AS omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajalik maa hoonestusõiguse seadmise eesmärgil riigimaale ja katastriüksuse (katastritunnus 51401:001:0408) sihtotstarve, pindala ja lähiaadress Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas, Auvere külas. Palume üldplaneeringu koostajal viia eelnimetatud katastriüksuse ulatuses maakasutuse juhtotstarve vastavusse kohaliku omavalitsuse poolt määratud maakasutuse sihtotstarbega. 49 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 3. Teeme planeeringu koostajale ettepaneku mitte määrata Auvere külas Seisukohaga ei arvestata. Selgitame, et Sadulakivi karjääriväli kinnisasja (katastritunnus 85101:012:2600) vaadeldavas asukohas asub maavarade registri maakasutuse juhtotstarbeks mäetööstusmaa, kuna nimetatud kinnisajalt andmetel olemasolev mäeeraldis, mistõttu tuleb on maavara väljatud ning Enefit Power AS on teostanud Sadulakivi üldplaneeringus sinna määrata mäe- ja turbatööstuse karjääriväli kinnisasjal korrastamistööde käigus rekultiveerimise maa-ala juhtotstarve (sisend saadud Maa-ametilt). (metsakultuuride istutus). 4. Üldplaneeringu joonisel Taristu ja tehnovõrgud on tähistatud Narva Seisukohaga arvestatakse. karjääri läbiva lintkonveieri võimalik asukoht. Käesolevaga kirja lisana esitame planeeringu koostajale plaani lintkonveieri ja seda teenindava tee täpsustava asukohaga Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil. Palume üldplaneeringu koostajal arvestada planeeringu edasisel menetlemisel esitatava konveierlahendusega. 5. Üldplaneeringu joonisel Maakasutus on määratletud Narva karjääri Seisukohaga arvestatakse. tööstusterritoorium (katastritunnusega 85101:012:0100) kinnisasja maakasutuse juhtotstarve jäätmehoidla maa. Kuna tegemist on Enefit Power AS Narva karjääri teenindava tööstusterritooriumiga, kus paiknevad administratiivhooned, tootmishooned, tootmise abihooned, tööstusrajatised, reovee puhastusrajatised ja raudtee, siis teeme planeeringu koostajale ettepaneku määrata Narva karjääri tööstusterritooriumi üldplaneeringu kohaseks maakasutuse juhtotstarbeks tootmismaa – kõrvalotstarve – transpordimaa ja jäätmehoidla maa. 6. Üldplaneeringu Maakasutus joonisel on endised (rekultiveeritud) Narva Seisukohaga arvestatakse osaliselt. karjääri maa-alad tähistatud äri- ja tootmismaa maakasutuse Nimetatud teedele tehakse avalikuks kasutuseks juhtotstarbega (alale on Narva-Jõesuu Linnavolikogu 25.07.2020 määramise ettepanek. Tee liiki (kõrvalmaantee) ei otsusega nr 147 algatatud Narva-Jõesuu linna Mustanina külas Auvere tooda ÜP-s välja. 50 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Agropargi ja selle lähiala detailplaneering ning selle keskkonnamõju strateegiline hindamine). Märgime, et eelnimetatud arendusalale puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, mistõttu teeme ettepaneku määrata üldplaneeringuga Toori tee (katastritunnusega 85101:011:0065) ja Narva karjääri tööstusterritoorium (katastritunnusega 85101:012:0100) katastriüksustel paiknev tee kuni Sõsara katastriüksuseni (85101:001:0964) avalikult kasutatavaks kõrvalmaanteeks. 7. Eelnimetatud ettepanekuga seonduvalt juhime üldplaneeringu Seisukohaga arvestatakse, Toori teele koostamist korraldava omavalitsuse tähelepanu asjaolule, et Alutaguse (katastritunnusega 85101:011:0065) ja Narva valla üldplaneeringu kohaselt on vahetult Narva-Jõesuu linnaga piirnevad karjääri tööstusterritoorium (katastritunnusega Narva karjääri maa-alad perspektiivselt kavandatud tootmismaa 85101:012:0100) katastriüksustel paiknev teele kuni juhtotstarbega. Tagamaks eelnimetatud aladele juurdepääs (sh avalikult Sõsara katastriüksuseni (85101:001:0964) tehakse kasutatavalt teelt) ja olukorras, kus Narva karjääri tegevuse lõpetamise ÜP-s avalikuks kasutuseks määramise ettepanek. järgselt täituvad senised tranšeed veega, teeme ettepaneku näha ette koostatavas üldplaneeringus põhimõtteliste lahendustena juurdepääsuteed ja tehnovõrkude koridorid nii Narva karjääri tööstusterritooriumi suunal kui ka Auvere tööstusterritooriumi suunal eelnimetatud aladele mööda olemasolevaid puistanguid. 8. Teeme ettepaneku näha ette koostatavas üldplaneeringus võimalus Seisukohaga arvestatakse. ühendada perspektiivselt Vaivara-Viivikonna-Sirgala raudtee (kuulub Enefit Power AS) Sillamäe sadama raudteega (kuulub AS Sillamäe Sadam). Esitame käesoleva kirja lisana ühendusraudtee asukoha skeemi, mis arvestab Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „E20 Jõhvi–Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ lahendusega ning määratleb 51 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel võimaliku raudteetunneli asukoha AS Eesti Raudtee kuuluva Vaivara-Oru jaamavahe raudtee all. 9. Üldplaneeringu seletuskirja (lk 13) punktis 2.2. Detailplaneeringu Selgitus. koostamise kohustusega alad ja juhud alapunktis 9 Detailplaneeringu Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst koostamise kohustusega alad on sätestatud üldtingimus, et keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide detailplaneering tuleb koostada päikesepargi rajamisel. rajamine. Oleme seisukohal, et eeltoodud tingimus on liialt koormav, ebatäpne ning ei haaku planeeringu seletuskirja punkti 5.2.3.2 Päikeseenergia kajastatud sisu ja tingimustega. Üldplaneeringu seletuskirjas eristatakse kahte erinevat päikeseparkide rajamise põhimõtet: oma tarbeks rajatud päikesepaneelide kavandamise tingimused ja suurtootmise päikeseparkide rajamise tingimused. Punktis Suurtootmise päikeseparkide rajamise tingimused on märgitud järgnev: 1) päikesepargi rajamist menetletakse avalikkust kaasates (projekteerimistingimuste avatud menetlus) välja arvatud juhul kui park rajatakse kasutusest välja langenud tootmise maa-alale, tootmismaale (sh üldplaneeringuga kavandatud), tööstusalale või karjääri ja kui parke kavandatakse alale, kus elamud ei paikne naabruses (1 km); Eelnimetatud sõnastuses jääb ebaselgeks, millistel juhtudel ja maakasutustingimustest lähtuvalt on võimalik kasutusest välja langenud tootmise maa-alale, tootmismaale (sh üldplaneeringuga kavandatud), tööstusalale või karjääri …….kavandada päikeseparke projekteerimistingimuste alusel. Samuti jääb ebaselgeks tingimuse, kus elamud ei paikne naabruses (1 km), sätestamise alused ja põhjused, kuna näiteks punktis Oma tarbeks rajatud päikesepaneelide kavandamise 52 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel tingimused on lubatud päikeseparke (kuni 50 kW võimsusega) rajada tiheasustusalal nii maapinnal kui ka hoonete katustel. Seega palume selgitada, miks tootmismaadel, tootmis- ja tööstusaladel ning karjäärides ei tohi kavandatav päikesepark olla elamutele lähemal kui 1 km, samas kui tiheasutusaladel ja linnalises keskkonnas on päikesepargi rajamine lubatud. 2) päikesepargi rajamisel, mille võimsus ületab 500 kW, tuleb koostada detailplaneering (põhjendatud juhul võib linnavalitsus planeeringu koostamise asemel anda välja projekteerimistingimused läbi avaliku menetluse). Palume planeeringu koostajal selgitada, millistele andmetele või tehnilistele näitajatele tuginedes on sätestatud päikesepargi rajamisel võimsusega seotud limiteeriv tingimus - 500 kW, kui tuleb koostada detailplaneering. Juhime tähelepanu, et täna rajatavete päikeseparkide praktika ületab kordades eelnimetatud võimusnäitajat ja halduspraktikas on päikeseparkide rajamine projekteerimistingimuste alusel pigemini reegel, kui erand ning detailplaneeringu koostamise kohustus pigemini erandjuht. Päikesepargid ei ole tänase planeerimisseaduse vaates rajatised, millel lasub detailplaneeringu koostamise kohustus. Sellesisulise nõude sisse viimine on vastuolus taastuvenergia direktiiviga (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2018/200), kuna suurendab oluliselt tarbetut halduskoormust päikeseparkide rajamisel ja opereerimisel. Lisaks märgime, et Ehitusseadustiku (EhS) § 26 punkt 1 sätestab järgneva: „projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus“. EhS § 3 punktis 2 on 53 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel sätestatud, et „Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.“ Seega on päikeseparkide korral tegu ehitusloakohustusliku rajatisega ja projekteerimistingimusi üldjuhul EhS põhjal ei väljastata. Üldine praktika on, et pädev asutus annab ehitusloa. Punktis 5.2.3.2 Päikeseenergia on sätestatud järgnevad tingimused: Selgitus. • tootmiste kohapeal elektrienergia kasutamise eesmärgil rajatud Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst päikesepark (sh päikesepargi toimimiseks vajalik infrastruktuur)- keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide päikesepark võimsusega üle 50 kW, millest saadav elektrienergia rajamine. tarbitakse Narva-Jõesuu linna piires asuvas tootmises. Lubatud on ületootmisest tingituna väikeses mahus (elektrienergia tootmisest ca 15% ulatuses) elektrienergia müümine. Antud elektritootmisi on lubatud püstitada ainult üldplaneeringus kavandatud äri maa-aladele, tootmise maa-aladele ning äri ja tootmise maa-aladele (v.a Narva-Jõesuu linnasises linnas) või lõuna poole Tallinn – Tapa – Narva raudteed (skeem 10). Küsimus: Mida peetakse silmas „ületootmise“ all ja kuidas kavatseb kohalik omavalitsus seda kontrollida? Mis asjaoludel ja miks sätestab kohalik omavalitsus 15% tingimuse elektrienergia võrku müümisel. Millest tulenevalt see % on määratud ja mis asjaoludest tulenevalt peab kohalik omavalitsus vajalikuks antud valdkonda reguleerida ning kuidas kavatseb seda kontrollida? • suurtootmise elektrienergia tootmise, jaotamise ja müügi eesmärgil rajatud päikesepark (sh päikesepargi toimimiseks vajalik infrastruktuur)- päikesepark võimsusega üle 50 kW, millest saadav elektrienergia müüakse elektrivõrku. 54 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Selgitame, et ka suurtootmises rajatakse päikeseparke (on need siis maapinnal või siis ehitise tarindile kinnituvad ja võimsamad kui 50 kW) nii tootmise omatarbe katmiseks kui ka elektrienergia edastamiseks võrku. Kuna päikeseelektri tootmine on sõltuv ilmastikust ning tarbija elektrikasutus otseselt sõltuv seadmete kasutamisest, rajatakse päikesepargid põhimõttel, et elektrienergiat on võimalik võrku anda või võrgust võtta vastavalt vajadusele. Seega oleme seisukohal, et sõltumata päikesepargi võimsusest, on ebamõistlik sätestada kohaliku omavalitsuse poolt tingimus, kas ja kui palju tohib/ei tohi elektritootja (päiksepargi omanik) müüa toodetud elektrienergiat elektrivõrku, kuna tegemist on tootmisest ja tarbimisest tingitud asjaoludega, mille reguleerimine ei kuulu kohaliku omavalitsuse pädevusse. Eeltoodust tulenevalt ja selguse huvides teeme kohalikule omavalitsusele ettepaneku üldplaneeringu seletuskirja punktis Päikeseenergia päikeseparkide kavandamise tingimuste sätestamisel keskenduda maakasutuse ja ehitusõiguse saavutamise tingimuste täpsele ning taastuvenergia valdkonna arengut soosivale määratlemisele, jättes kõrvale soovi reguleerida või sätestada päikeseparkidega toodetud elektrienergia edasise kasutuse, edastamise ja müügiga seonduvate tingimuste määratlemise. 10. Üldplaneeringu seletuskirjas lk 81 on nimetatud: Selgitus. Enefit Energiatootmine AS Eesti Elektrijaama tuhaväljad – õige on Enefit Sirgala ja Narva karjääri väärtuslikud maastikud Power AS elektrijaamad, õlitehased ja tuhaväljad ning eelnimetatud eemaldatakse üldplaneeringu käsitlusest. objektidega seotud ehitised, samuti Narva karjääri tööstusterritoorium. Üldplaneeringu seletuskirja lk 86 on märgitud: Väärtuslikud maastikud. Üldplaneeringuga moodustati Narva-Jõesuu haldusterritooriumile kaks 55 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel uut kohaliku tähtsusega väärtuslikku maastikku: Sirgala karjääri ala ja Narva karjääri ala. Mõlema väärtusliku maastiku puhul on tegemist vanade põlevkivikarjääri aladega, mis on taasmetsastatud ning millel on olemas rekreatsiooniline ja kultuuriline väärtus. Narva karjääri ala on kasutusel metsakatsetuste läbiviimiseks. Kommentaar: Selguse huvides on vaja täpsustada väärtuslike maastike nimetusi, et need ei laieneks kogu karjäärialale. Näiteks Sirgala karjääri põhja-ala, Narva karjääri põhja-ala või leida neile uued nimed kohapealsete suuremate maaüksuste nimede põhjal. 11. KSH märkused: Seisukohaga arvestatakse. • lk 42 parandada põhjaveevarude tabelis – Narva karjääri põhjaveevarud V2vr 180 m3/ööp kuni 31.12.2045; • lk 107 on kirjutatud: Seisukohaga arvestamist kaalutakse. KSH aruanne teeb ettepaneku täpsustada, mõistet “sõltuvalt” ehk milliste tootmisotstarvete puhul ja millise katastriüksuse täisehituse juures hakkab antud tingimus kehtima. Üldplaneeringu seletuskirjas on (seisuga 30.08.2021) tootmise maa-ala haljastuse teemat muudetud vastavalt: Tootmise maa-aladel on minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%, millest vähemalt 50% peab olema kõrghaljastus. Väiketootmise puhul tuleb katastriüksuse vaba ala haljastada. Müra häiringute ennetamise koha pealt on palju efektiivsemaks hajaasustuse alale üldplaneeringuga seatud tingimus, mis ütleb, et tootmise maa-alale tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest. Puhvertsoon tuleb rajada tootmismaa katastriüksusele. 50 m laiused 56 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel rohelised puhvertsoonid suudavad vähesel määral müra vähendada. Antud tingimus sobib hajaasustusse, kus pole ruumipuudust. Teeme ettepaneku üldplaneeringu ja KSH sõnastust täpsustada järgnevalt : Tootmise maa-alale tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest juhul, kui tootmisest tekkiv müra ületab elamute juures kehtestatud müra norme • KSH lk 14 tabel 3 - Toota elektrit mahus, mis rahuldab Eesti Selgitus. Viidatud tabelis on analüüsitud, kuidas tarbimisvajadust,…. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lahenduses on • Kommentaar: Asjakohane oleks lisaks tuule- ja päikeseparkidele arvestatud Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 nimetada ka põlevkivil põhinevat elektritootmist, aastani 2030 saame eesmärkidega. Põlevkivil põhinevat elektritootmist ei põlevkivi töötlemisest siiski arvestatava osa Eestis tarbitavast elektrist. ole antud juhul välja toodud, kuna seda teemat Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030-s on märksõnad „põlevkivi“, üldplaneering ei käsitle. „elektrijaam“ ja „õlitööstus“ nimetatud. • KSH lk 25 on kirjas - Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Eesti Seisukohaga arvestatakse. soojuselektrijaama settebasseinid. KSH aruandesse lisatakse lause: Õige on: Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Enefit Power AS Eesti “Haldusterritooriumi kaguosas asuvad Enefit Power Elektrijaama, Auvere elektrijaama ja õlitehaste tööstusterritooriumid, AS Eesti Elektrijaama, Auvere elektrijaama ja tuhaväljad ja settebasseinid. õlitehaste tööstusterritooriumid, tuhaväljad ja Lisaks – peatüki nimi on Looduslik keskkond – korrektne lähenemine settebasseinid.”. oleks, et enne kirjeldatakse looduslikku keskkonda (ja põhjalikumalt), Selgitame, et tegemist on sissejuhatava tekstiga. seejärel viidatakse inimtegevusest tugevasti mõjutatud aladele. Täpsem looduskeskkonna kirjeldus on antud järgnevates alapeatükkides. Kuna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi keskkond on oluliselt mõjutatud ja muudetud inimtegevuse tõttu on peetud 57 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel vajalikuks selle ka kohe alguses (sissejuhatavas lõigus) tähelepanu pöörata. • KSH lk 25 p. 3.2.1 on kirjas: Linna lõuna- ja edelaosa hõlmavad Seisukohaga arvestatakse. üleriigilise tähtsusega põlevkivimaardla 2 Estonia ja Sirgala kaeveväljad KSH aruannet korrigeeritakse järgmiselt: “Narva- (Narva-Jõesuu linna arengukava kuni 2025, 2018; Maa-ameti geoportaal, Jõesuu linna piiresse jäävad osa Sirgala ja Narva 2020). kaeveväljadest”. Palume täpsustada tegelikku situatsiooni: N-J linna piiresse jäävad osa Sirgala ja Narva kaeveväljadest. • KSH lk 31 3.2.2.3 Maavarad on kirjas: Maavaradest esineb vaadeldaval Seisukohaga arvestatakse. alal lubjakivi, turvast, sinisavi, liiva ja kruusaliiva. Kommentaar: Andestamatu ebatäpsus – välja on jäänud põlevkivi! Järgmises lauses on põlevkivi nimetatud, aga see ei vabanda. • KSH lk 32 Joonis 10 on halvasti loetav – ei ole üheselt arusaadavad Selgitus. Viidatud joonis on väljavõte Maa-ameti põlevkivi levialad. geoportaalist (täpsemalt kaardirakendusest 1:50 000 geoloogiline baaskaart), mille järgi ei jää Narva- Jõesuu linna territooriumile põlevkivi leviala või perspektiivala. • KSH lk 33 Joonisel 11 on välditud maavara „põlevkivi“ – mis põhjusel? Selgitus. Viidatud joonis on väljavõte Maa-ameti Kas mäeeraldise teenindusmaa piir on kogu ulatuses kaardile kantud? geoportaalist, täpsemalt kaardirakendusest Kas teenindusmaa tähistamine joonisel sinise joonega on asjakohane – maardlate rakendus. Joonisel ei ole välditud maavara jätab vale arusaama nagu oleks tegemist veekogudega (kanalitega)? “põlevkivi”. Joonise eesmärk on kirjeldada valla territooriumile jäävaid maardlaid (ja turbaalasid) eristamata sellest missuguse maavaraga on tegemist, nii nagu Maa-ameti kaardirakenduses see on kujutatud. Väljavõte legendist on ka võetud Maa- ameti kaardirakenduseset. 58 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel • KSH lk 34 - Soovitame tekstis läbivalt kasutada Maapõueseaduse Seisukohaga arvestatakse. kohast terminit „maavara kaevandamise luba“ • KSH lk 34 on kirjas: Eesti põlevkivimaardlas põlevkivi kaevandamise Seisukohaga arvestatakse. esi liigub järk-järgult lõuna suunas, kus kasulik põlevkivikihind asub järjest KSH aruandesse lisatakse täpsustus, et sügavamal. Kuna sügavusel üle 30 m on üldjuhul majanduslikult allmaatehnoloogiale minnakse üle juhul, kui see on otstarbekam kaevandada põlevkivi kaevandustes, suureneb edaspidi majanduslikult otstarbekas ning tehnoloogiliselt allmaakaevandamise osakaal ja väheneb pealmaakaevandamise võimalik. osatähtsus (Keskkonnaministeerium, 2015). Lähitulevikus (vähem kui 5 aasta jooksul) on Narva karjääris plaanis võtta kasutusele allmaakaevandustehnoloogia. Esialgselt toimuks peal- ja allmaatehnoloogiate kooskasutamine, mis hiljem sujuvalt liiguks üle täielikult allmaatehnoloogiale. Kommentaar – viidatud on 2015. a. allikale, mis tänaseks on vananemas. Allmaatehnoloogiale minnakse üle juhul, kui see on majanduslikult otstarbekas ning tehnoloogiliselt võimalik. Käesoleval ajal on projekt töös, kuid otsust kaevandamisviisi valikuks ei ole tehtud. • KSH lk 57 on kirjas: Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumi kaguosas Seisukohaga arvestatakse. asub Eesti Energia AS Eesti Elektrijaam, mis kuulub Narva elektrijaamade KSH aruandes andmeid uuendatakse. koosseisu. Tegemist on soojuselektrijaamaga, mille põhikütuseks on põlevkivi. Kommentaar: andmed on vananenud, õige on Enefit Power AS Eesti elektrijaam, Auvere elektrijaam, õlitööstus. • KSH lk 63 - p. 3.3.5 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted - on Seisukohaga arvestatakse. vajalik Enefit Power AS ettevõtete andmeid uuendada. 59 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel • KSH lk 63 p. 3.3.6 on kirjas: Eesti SEJ tuhaväljak on eriti ohtlik Selgitame, et KSH-s oli kajastatud riigiregistri jääkreostusobjekt. Objekti alla mõistetakse tuhavälja ja Eesti elektrijaama andmeid seisuga 15.06.2022 ning too hetk oli Eesti tootmisterritooriumi ja Vaivara ohtlike jäätmete keskust. SEJ tuhaväljak registreeritud jääkreostusobjektina. Jääkreostusobjektil leitavad saaste liigid on: põlevkivi koldetuhk, lenduvad KSH andmeid uuendatakse (selgitatakse välja, kas orgaanilised ühendid, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud, fenoolid, 2024. aasta seisuga on Eesti SEJ tuhaväljak naftasaadused. Sealne põhjavesi on reostunud naftasaaduste, fenoolide, jääkreostusobjektina registreeritud või mitte). PAH'dega ja halogeenorgaaniliste ühenditega (VOC). Kommentaar: Eesti Elektrijaama tuhaväljale ladestatav tuhk on hinnatud mitteohtlikuks jäätmeks. Vastavalt kehtivale arusaamale ei ole põlevkivituhk ohtlik ükskõik millisest käitisest. Palume tutvuda Narva- Jõesuu Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr 105 on kehtestatud "Kehtivat üldplaneeringut muutva Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala detailplaneeringu kehtestamine" planeeringu materjalidega, kus nimetatud teemavaldkond leiab põhjalikku käsitlemist. • Hiljaaegu valimis LIFE programmi raames kaevandusvee uuring, mis Võtame teadmiseks. muu hulgas käsitleb ka tranšeesse nr 13 moodustunud veekogu ehk Rästikmetsa järve. Aruande saab EKUK-ist (hr Indrek Tamm). Soovitame tutvuda. 16 KC Energy OÜ Perspektiivsed tuulepargi alad Selgitus. (Ott Antsmaa) Ülplaneeringu seletuskirja eelnõu peatüki 5.2.3.1 kohaselt nähakse Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst 25.11.2021 üldplaneeringuga Narva-Jõesuu linna ette kaks perspektiivset tuulepargi keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide ala. Samas peatükis on toodud, et perspektiivsetele tuulepargi aladele ei rajamine. ole lubatud püstitada rajatisi ja ehitisi, mis tulevikus välistaksid tuulepargi Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohast rajamise. eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema. Teadaolevalt on uute maismaatuuleparkide rajamise üheks peamiseks piiravaks teguriks viimase kümnendi jooksul olnud riigikaitselised 60 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel piirangud, mille kohaselt mõjutavad elektrituulikud negatiivselt riigikaitseradarite tööd ning võimet avastada madalatel kõrgustel lendavaid objekte. Probleemi lahendamiseks otsustas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta aprillis toimunud kabinetiistungil teha investeeringuid õhuseirevõimekuse parandamiseks, et leevendada suurel osal Mandri- Eesti aladest riigikaitselisi kõrguspiiranguid tuuleparkide rajamiseks. Tehtud otsuste tulemusel sai Kaitseministeerium mandaadi investeeringute tegemiseks kompensatsiooniradaritesse, mille paigaldamise järel vabaneb eeldatavalt 2025. aastaks suur osa Mandri- Eestist tuuleparkide rajamise kõrguspiirangutest. Paraku ei vabane eeltoodud meetmete rakendamise järel kõrguspiirangutest joonisel 1 toodud punasest joonest ida poole jääv piirkond, kuhu kuuluvad ka Narva-Jõesuu uue üldplaneeringu järgi perspektiivseteks tuuleenergia aladeks määratavad alad. Riigikaitseliste piirangute jätkumise tõttu võib eeldada, et planeeritud perspektiivsetele aladele ei ole võimalik ka tulevikus rajada konkurentsivõimelisi ja ärilist perspektiivi omavaid tuuleparke. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta üldplaneeringus perspektiivseteks tuulepargi aladeks määratud piirkonnad perspektiivseteks taastuvenergia aladeks, mis võimaldaksid antud asukohtades arendada taastuvenergia tootmist tehnoloogianeutraalsel viisil ning võimaldada avalikku projekteerimistingimuste menetlust kasutades antud asukohas ka päikeseelektrijaamade rajamist. 61 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 17 VKG Elektrivõrgud 1. Seletuskirja punktis 5.2.1 on öeldud, et „põhiliinide osas ei ole Selgitus. (Erik Raal, muudatusi ette nähtud“. Mille alusel seda väidetakse? VKG Elektrivõrgud Põhiliini all mõeldakse põhivõrgu liine (110-330 kV tehnikadirektor) OÜ-ga ei ole selles osas mitte keegi ühendust võtnud. Muudatuste liinid). 27.11.2021 vajadused kõrgepingeliinidega on olemas. Mida tähendab mõiste Seletuskirja muudetakse. „põhiliin“? VKG elektrivõrgud ja KOV-i vaheline koosolek koostatava ÜP osas toimus 28.02.2023. 2. Seletuskirja punktis 5.2.1 on öeldud, et „täiendavate liinide Seisukohaga arvestatakse. väljaehitamine peab toimuma projektipõhiselt seoses liitumissooviga“. Seletuskirja korrigeeritakse. Täiendavate liinide ehitamise vajadus ei saa sõltuda ainult liitumise soovijatest. 3. Lisa 15 pealkirjaks on „AS Elektrilevi olemasolevad liinid ja alajaamad“. Selgitus. Kas AS Elektrilevi omab liine Narva-Jõesuu linnas? Lisa 15 olev nimekiri eemaldatakse, sest info on kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalist. 62 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 4. Ülevaates elektriliinidest ja alajaamadest puuduvad VKG Elektrivõrgud Selgitus. OÜ kõrgepingepaigaldised. Lisa 15 olev nimekiri eemaldatakse, sest info on kättesaadav ka Maa-ameti geoportaalist. 5. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid. Selgitus. Kui soovite oma liine samuti kuvada üldplaneeringu kaartidel siis palun need edastada kas .shp, .tab või .dwg kujul. 6. Seletuskirja punkt 5.2.3.2. Mille tõttu piiratakse elektrivõrku müüdavat Selgitus. elektrienergiat? Kuidas planeeritakse kontrollida, et toodetud Tulenevalt Kaitseministeeriumiga tehtud koostööst elektrienergia tarbitakse Narva-Jõesuu linna piires asuvas tootmises? keelatakse Narva-Jõesuu linnas päikeseparkide Mida tähendab „suurtootmise päikesepark“? rajamine. 7. Kuidas kajastuvad üldplaneeringus Eesti ja laiemalt Euroopa Liidu Selgitus. Seda kuidas üldplaneeringus on arvestatud ambitsioonid ning eesmärgid kliimapoliitika täitmiseks. Nende mõju on kliimapoliitika eesmärkidega on analüüsitud KSH märkimisväärne. Näiteks „Fit for 55“. aruande ptk-s 2 “Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide ja keskkonnapoliitikaga”, ptk-s 4.6 “Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine” ning ptk-s 4.8 “Kliimaneutraalsus”. 8. Kuidas mõjutab üldplaneeringut plaan elektrifitseerida Tallinn-Narva Selgitus. raudtee? Kas on vajadus uute kõrgepinge alajaamade järgi? Vastavalt Eesti Raudtee esitatud seisukohtadele tekib jah vajadus uute alajaamade järgi. Eesti Raudtee esitas järgmise seisukoha “Lähtuvalt Üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“ ja Vabariigi Valitsuse otsusest elektrifitseerida raudteeliiklus on alustatud kontaktvõrgu 63 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel projekteerimise ettevalmistustöödega ning ehitus on kavandatud aastatele 2023-2028. Ehitatakse välja kontaktvõrk koos mastidega ja nende teenindamiseks vajalikud alajaamad, alajaamade ja kontaktvõrgu vahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda lisamaa vajadus (näiteks veoalajaama ja elektriliinide rajamiseks). Täiendav maaressursi vajadus nende rajatiste teenindamiseks Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil selgub projekteerimise käigus. Palume kajastada eeltoodut ÜP seletuskirja „Raudtee“ peatükis.“. 18 Arne Pilvar Kõige olulisem ja suurema mõjuga nii looduskeskkonnale, kui 28.11.2021 külakogukonnale on muutused maakasutuses. Selgitus: Narva-Jõesuu hajaasustusega piirkonna suurim keskkonna probleem Üldplaneeringus ei ole käsitletud eraldi looduslike tuleneb põllumajandusliku tootmise järsust muutumisest põhiliselt rohumaade teemat. Käsitletud on väärtuslike loomakasvatuslikust (1990 aastal ca 4000 suursarvlooma) põllumajandusmaade teemat, mis osaliselt kattub viljakasvatuslikule- koduloomade arvukuse vähenemine üle kümne korra. looduslike rohumaadega. Siit tulenevalt on kordades vähenenud ka looduslike rohumaade Üldplaneeringuga ei ole võimalik seada tingimusi osatähtsus. karjatamise jätkumiseks. Looduslikud rohumaad on eluliselt vajalik keskkond paljudele linnu ja loomaliikidele. 64 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Loomapidamise nii suur vähenemine on avaldanud mõju ka osade putukate arvukuse olulisele vähenemisele, mis omakorda mõjutab lindude toidulaua kaudu oluliselt lindude arvukust. Metsade ja põldude osakaal on suurenenud pidevalt looduslike rohumaade metsastumise ja ülesharimise tagajärjel. Üldplaneeringus on seatud tingimused asustuse Leian, et Narva- Jõesuu üldplaneeringus on vaja pöörata nii suurele suunamiseks. Palume täpsemalt välja tuua looduskeskkonna muutusele olulist tähelepanu. Lugedes hetkel koostatud piiranguid tekitavad tingimused, et saaksime neid uut planeeringut ei leia ma selle probleemi käsitlust. täpsemalt ülevaadata. Looduslike rohumaade säilimise ainsaks tagatiseks on nende karjatamine s.o. rohumaade säilimise tagatiseks on talumajapidamiste olemasolu. Käeolevast planeeringu projektist leian aga maapiirkonna allesjäänud Üldplaneeringu rohevõrgustiku lahendust on asustusele täiendavate tegevuspiirangute seadmist. Seega käesolev töö analüüsitud KSH aruande ptk-s 4.1.2 “Mõju eeldab tulevikus looduskeskkonnale üha suurema kahju tekitamist. rohevõrgustikule”, kus on välja toodud ka järgmine: Oluliselt kergem ja odavam on säilitada, kui likvideeritut taastada. “Tallinn – Narva põhimaantee nr 1 ristub mitmes N.n. rohekoridoride käsitlus on väga halvasti üles ehitatud. Peamine või kohas rohevõrgustiku aladega ning toimib barjäärina tegelikult ainus loomade liikumise takistus Narva-Jõesuu linna eraldades kummalegi poole teed jäävad territooriumil on Tallinn-Narva maantee. Sellest teemast on aga antud töös rohevõrgustiku alad omavahel. Ida-Viru kõrvale hiilitud (lahendatakse projekteerimise käigus). Millal hakatakse maakonnaplaneeringu teemaplaneeringus „E20 projekteerima ja millal ehitama? 10 või mitme aasta pärast! Mis nii kaua Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja juhtub? Kui palju loomi peab sellel teel hukkuma? Miks ei ole Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ on ette ettepanekut piirata oluliste loomade ülekäigu kohtades nähtud olemasoleva maantee ümberehitamine nelja liikluskiirust??? Vähemalt pimedal ajal. realiseks I klassi maanteeks. Teemaplaneeringus on Etepanek käsitleda põhjlikumalt looduslike rohumaade määratud konfliktalad põhimaantee trassil, kus on vähenemisest tulenevaid probleeme metsloomade väljakujunenud liikumiskoridorid (üle (maas pesitsevad linnud, jänesed, siilid, konnad jne). maantee). Antud konfliktialad on välja toodud ka Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Tegemist on metsloomade peamiste liikumistrajektooridega, mis 65 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ristuvad maanteega ja kus oleks vaja lahendada loomade ohutu jõudmine teisele poole maanteed eritasandilise ristumisega ökoduktide või –tunnelite abil. Üldplaneeringu etapis rohevõrgustiku konfliktikohtadele leevendusmeetmete seadmine ei ole asjakohane, kuna hetkel ei ole teada maantee tervikliklahendus ning arvestatud ei ole välitööde läbiviimisega. Otstarbekas on rohevõrgustiku toimimisele lahenduste otsimine tee projekti ja selle KMH raames, kus saab vajadusel läbi viia ka detailsemaid uuringuid ning analüüse, et välja töötada sobivaimad meetmed rohevõrgustiku sidususe toimimise tagamiseks.”. Üldplaneeringuga ei ole võimalik seada piiranguid liikluskiirusele. Riigiteede osas reguleerib antud teemat Transpordiamet. Kas koduloomade pidamiseks vajalikud koplid on nüüd keelatud??? Seisukohaga ei arvestata. Karjatada tohib edaspidi ainult jahimeeste tarvis metsloomi. Meil ei ole probleeme metsloomade liikumisega külades vaid talunikule vajaliku Hajaasustusaladele seatud tingimused analüüsitakse keskkonna säilimisega. Külad tühjenevad regulaarselt ja siin loome uusi läbi ning vajadusel tehakse korrektuurid. Kindlasti ei piiranguid külaelule???? jäeta välja kõiki hajaasustuses asustuse Tänaseks hajaasustuses allesjäänud majapidamised on olnud suunamiseks seatud tingimusi, sest ka aastakümneid ühe koha peal ja on eksisteerinud metsloomadega koos maapiirkonnas on oluline asutuse arengu suunamine. teineteist segamata. 66 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Jah vahepeal väga vohama läinud metssigade populatsioon segas talupidamist, aga siin tuli loodus ise asja korda seadma (sigade katk). Inimene ei saanud ju aru, et metssigu oli liiga palju. Seakatk on järjekordne tõestus inimeste tehtud vigadele. Kasvuhoonete rajamise piirang seab täiendava piirangu mitte soodustuse väiketootmisele. Traditsioonilise talu elamu fassaad ei ole suunatud tänava poole vaid siseõue poole. Traditsioonilises talus oli hooneid rohkem kui kolm- elamu, laut, saun, ait, vankrikuur ja heinaküün. Hooned paiknesid ringikujuliselt moodustades sisehoovi. Ainus väljasurev liik on talunikud. Kokkuvõtteks leian, et antud tööst tuleks välja jätta kõik hajaasustuse kohta käivad täiendavad piirangud (punkt 2.5), kui Üldplaneeringus ei ole võimalik reguleerida toetuse loodusele ja niigi hääbuvale talumajapidamisele täiendava kahju andmiste regulatsioone. tekitavad nõuded. Hajaasustuse aladest tuleks välja jätta Kudruküla jõeäärne ala ja Narva ning Sillamäe linnaga vahetult piirnevad alad, sest neis piirkondades on mingi ehitushuvi veel olemas. Piirang lintvundamentidele ehitatavatele piirdeaedadele peab jääma- see ei ole taluehitis. Lisada tuleb looduslikel rohumaadel peetavate loomade toetused. Miljööväärtuslike alade kehtestamiseks peavad olema alad, mitte üksikud Selgitus. majad. Eeltöö selles valdkonnas on väga puudulik. Võimalik, et mingi Üldplaneeringuga on määratud nii miljööväärtuslikud piirkond vajaks sellist regulatsiooni, aga selle planeeringu käigus tehtud alad kui ka objektid. Alad on määratud aladena töö ei taga toimiva(te) ala(de) määratlemist. hõlmates kindlaid piirkondi. 67 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Ettepanek jätta käeolevast üldplaneeringust miljööväärtuslike alade Antud teemal ei koostata eraldi teemaplaneeringut. määratlemine välja ja naasta teemaplaneeringuga selle teema Konkreetsed ettepanekud miljööväärtuslike alade käsitluse juurde. osas on oodatud eelnõu koostamise ja avaliku väljapaneku ajal. Käsitlemata on mereerosiooni kahjulik mõju Udria maastikukaitse Selgitus. alal. Tegemist on teemaga, mida tuleb käsitleda maastikukaitseala kaitsekorralduskavas. Mis on väärtuslikud maastikud? Selgitus. Pakun välja looduslikud rohumaad. Mis saab täna olla väärtuslikum. Väärtuslikud maastikud on määratud Sellest tulenevalt vajab täpsemat määratlust, mis ikkagi on väärtus maakonnaplaneeringuga ning neid on maastiku mõttes. üldplaneeringuga võimalik ainult täpsustada. Meil Mis maksab selle või teise maastiku säilitamine ja mis läheb „maksma” puuduvad piisavad põhjendused kui seda enam ei ole. maakonnaplaneeringu muutmiseks. Lahendada vaatekoridoride teema koos miljööväärtuslike alade Seisukohaga ei arvestata. määratlemisega. Antud teemal ei koostata eraldi teemaplaneeringut. Konkreetsed ettepanekud miljööväärtuslike alade ja vaatekoridoride osas on oodatud eelnõu koostamise ja avaliku väljapaneku ajal. Ebaselgeks jääb tuulepargi määratlust mis tuleks täpsustada. Kas kaks Selgitus. 100W mikrotuulikut moodustavad tuulepargi? !! Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale Mikrotuulikud ei saa ju mingit tuuleparki moodustada, kui neid just sadade eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema. kaupa paigaldama ei hakata. Samuti nagu päikesepargil tuleb siin määrata maksimaalne võimsus näiteks 50kW. 19 Aia tn 4 omaniku Ettepanek jätta Aia tn 4 (51301:002:0013) KÜ sihtotstarbeks ärimaa Seisukohaga arvestatakse. ettepanek 100%. Krundi omanik on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse majutushoonete püstitamiseks. 68 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel (Detailplaneeringu koostaja Ülle Kadak, K-Projekt AS) 15.11.2021 20 Nipress OÜ Ettepanek määrata Vabaduse tn 33 (51301:002:0120) KÜ sihtotstarbeks Seisukohaga ei arvestata. 22.11.2021 ärimaa 100%. Kinnistul kehtib Narva-Jõesuu Linnavolikogu 03.10.2012 otsusega nr 120 kehtestatud detailplaneering, mille järgi on kinnistu planeeritud kasutamise otstarve 25% äri- ja 75% elamumaa. KÜ sihtotstarve oli viidud detailplaneeringuga kooskõlla Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 04.05.2016 korraldusega nr 67 kinnistu omaniku taotluse alusel. Linnavalitsusel puuduvad piisavad põhjendused mitte arvestada kehtiva detailplaneeringuga üldplaneeringu koostamisel. 21 Adven Eesti AS 1.Ettepanek määrata Narva-Jõesuu kaugküttepiirkond vastavalt Seisukohaga arvestatakse osaliselt. 22.11.2021 ettepaneku Lisale 1. Võttes arvesse asjaolu, et koostatav üldplaneering on järgmiste vähemalt 10 aastate arengu visioon, soovib KOV luua eeldused kaugküttevõrgu laiendamiseks. Selleks on eriti vajalik, et mere läheduses asuvad olemasolevad ja perspektiivsed majutusfunktsiooniga hooned asuksid kaugkütte piirkonnas. 2. Täiendada alajaotust „5.2.5. Soojavarustus“ alljärgnevalt: Seisukohaga arvestatakse. 69 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel • Soojamajanduse väljaarendamine toimub vastavalt arengukavadele (sh Narva-Jõesuu linna soojusmajanduse arengukava 2016-2026), • Kaugkütte piirkonnad hõlmavad: Narva-Jõesuu linnasisese linna kesklinna osa,Olgina ja Sinimäe alevikku. Narva-Jõesuu linnasiseses linnas kasutavadsoojavõrgu küttesüsteeme põhiliselt kortermajad ja ühiskondlikud asutused.Katlamajad kasutavad kütusena biomassi, looduslikku gaasi ning alevikes kapõlevkiviõli. 22 Maaelu- Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on Selgitus. ministeerium muu hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja Täpsustame, et üldplaneeringu seletuskirjas 12.11.2021 tööstusmaid, laohoone maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“ toodud sõnastus Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“ on märgitud järgmist: üle ja muudetakse arusaadavamaks. Selgitame, et „Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid üldplaneeringu maakasutuse joonisel on vastavalt ette nähtud tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast tulenevatele hajaasustuse aladel maakasutus kujutatud osaliselt, kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki tingimusi, st üksikuid elamu maa-alasid ei ole välja toodud. siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud on Näidatud on suuremad elamuarenduseks sobilikud peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning piirkonnad ning detailplaneeringutega kavandatud tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, suuremad elamualad. KSH aruanne viiakse siis toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande üldplaneeringuga kooskõlla. eelnõu lk-l 21 on kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit (Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud maaüksus). 70 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk- l 21 märgitud kinnitus ei ole omavahel arusaadavas kooskõlas. Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Seisukohaga arvestatakse. Üldplaneeringu Kui põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa seletuskirja sõnastust korrigeeritakse. sihtotstarbega haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid Põllumajanduslike tootmismaade all mõeldakse maid, siis ei ole nimetatu kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud põllumajanduslikke tootmishooneid. tingimustega ning KSH aruande lk-l 21 märgituga. Põllumajanduslike tootmismaade alla ei arvestata looduslikke rohemaid ja haritavaid maid. KSH aruanne viiakse üldplaneeringuga kooskõlla. 71 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on Selgitus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võimalik kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. (endine Rahandusministeerium) on antud lahendust Planeerimisseaduse § 75 lõike 4 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve aktsepteerinud ning kui üldplaneering annab üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve. See võimaluse antud piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb määrata üksnes kavandada, siis on see võimalik. Üldplaneeringu üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on märgitud seletuskirjas vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“ seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa. toodud sõnastus üle ja muudetakse Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on arusaadavamaks. oluline mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja täpsustada seletuskirja nii, et maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus ja selgus. 23 Korteriühistu Ettepanek rajada transpordimaal aadressil Mäe tn 9, Narva-Jõesuu linn, Selgitus. Karja 18v Narva-Jõesuu linn (tunnus 51401:001:0298) avaliku parkla läheduses Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna 25.11.2021 asuvate kortermajade elanike vajaduseks. territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Mäe tn 9 on määratud transpordimaaks, mis tulevikus võib sealhulgas kasutatud parkla ehitamiseks. 24 Narva Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet (edaspidi Seisukohaga arvestatakse. Linnavalitsus Amet) on tutvunud 06.10.2021 kirjaga nr 7-1.1/10 ning Narva-Jõesuu linna 29.11.2021 üldplaneeringu (ÜP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande materjalidega ning toob välja omapoolsed tähelepanekud: - Palume täpsustada kaartide tingmärke, näiteks taristu kaardil Olginas on helesinise joonega kaardistatud reovee kogumisala, kuid seda pole täpsemalt käsitletud. Lisaks puudub Narva-Jõesuu 72 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel linnapiiri punane punktiir tingmärkide tabelist ning võib tekkida ekslik arvamus, et tegemist on planeeritava kergliiklusteega, - Juhime tähelepanu, et skeemide numbrid on segamini (nt kordub Seisukohaga arvestatakse. skeem 10). - Perspektiivseteks olulise ruumilise mõjuga ehitisteks olete välja Selgitus. toonud Narva lennuvälja – kui rajatakse vähemalt 1 000 m Lennuvälja planeerimiseks koostatakse eraldi pikkuse kõvakattega maandumisrajaga lennuväli. Käesolev detailplaneering. lennuväli on Narva linnale lähedal, kuid ÜP eelnõu koostamisel pole Narva-Jõesuu linn lennuvälja lahenduse väljatöötamisel Narva linnaga koostööd teinud. Samuti on lennuvälja KSH aruande eelnõus puudulikult käsitletud. - Võiks täpsemalt käsitleda Narva-Jõesuuga sadamaga seotud Seisukohaga ei arvestata. sadamate võrgustikku, sh kajastada Narva sadamat, Toila, Narva-Jõesuu linna sadamaid on kajastatud nii Sillamäe sadamat. seletuskirjas kui ka KSH-s. Sadamate võrgustiku kajastamine ei ole üldplaneeringu ülesanne. - Kas Narva-Jõesuu veevarustust lahendatakse mh Narva linna Selgitus. vee- ja kanalisatsioonitrassi arvelt? Kui jah, siis kas Narva-Jõesuu Üldplaneeringusse on kantud kõik kehtestatud linna ÜP eelnõu on kooskõlastatud Narva Vesi AS-iga? Näiteks detailplaneeringud, mis on kooskõlastatud Rootsilõvi detailplaneeringu planeeritava ala suurus on ca 31 ha. tehnovõrkude valdajate poolt. ÜP eelnõus puudub igasugune käsitlus käesoleva ala Narva-Jõesuu veevarustus on põhjalikumalt tehnovõrkudega- ja rajatistega varustamisest. lahendatud Narva-Jõesuu linna ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengukavas. - Hetkel on Narva-Narva-Jõesuu kergliiklustee märgitud taristu Seisukohaga arvestatakse. kaardil kui planeeritud kergliiklustee, tänaseks on see valmis ehitatud ja kasutusel. Lisaks on taristu kaardil mõned 73 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel kergliiklusteed märgitud lilla punktiiriga, kuid tingmärkide tabelis ei ole seda punktiiri välja toodud. - Narva-Jõesuu linnas on Olgina ja sh Tõrvajõe piirkonnas ette Selgitus. nähtud suur äri- ja tootmisala, kuid üksikasjalikumat piirkonna Suured äri- ja tootmismaa-alad Olgina ja Tõrvajõe arendust pole eraldi käsitletud. piirkonnas on määratud vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele. - Palume välja tuua meetmed, mis vähendavad Narva-Jõesuu äri- Selgitus. ja tootmisalade mõju nendega piirnevale Narva elamumaale Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning (müra vähendamine, visuaalne mõju jms). kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides toodud. - Palume kajastada, millist mõju avaldab Narva-Jõesuu äri- ja Selgitus. tootmismaa sellega piirnevale Äkkeküla spordikeskusele? Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning Kindlasti esineb visuaalset mõju, vaatamata sellele, et pole kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides lubatud mõju üle krundi piiride. Millised meetmed on rakendatud toodud. olemasolevate mõjude vähendamiseks (näiteks 10-20 meetriste rohekoridorid)? - Vastavalt maakasutuse kaardile on Olgina alevikku enamasti Selgitus. ümbritseb äri- ja tootmismaa. Kas on hinnatud liiklusvoogusid, Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning kuidas olemasolev teede taristu hakkab teenindama käesolevat kõik leevendusmeetmed on antud dokumentides piirkonda – kas on hinnatud liiklusvoogusid, näiteks kuidas toodud. hakkavad raskeveokid - Taristu kaardil ei ole arvestatud kehtiva Narva linna ÜP kohase Seisukohaga arvestatakse. Olginast Kudrukülla kulgeva suusarajaga. - Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt on Selgitus. ette nähtud E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine. Samas vastavalt 74 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel maakasutuse kaardile on kavandatava teelõigu Narva jõe Otseseid piiranguid seoses trassikoridoriga kaldapiirkonnas ette nähtud elamumaa. Millised kitsendused on üldplaneeringuga ei seata. Kõik piirangud tulenevad seatud seoses kavandatava trassikoridoriga? teemplaneeringust ja neid tuleb järgida. - Väärtuste kaardil olevad andmed on vastuolus Narva linna Selgitus. kehtiva ÜP-ga. Näiteks Narva linnas peaks Äkkeküla rohekoridor Nimetatud piirkonna arenguvisioon on määratud jätkuma, kuid Narva-Jõesuus algab üle linnapiiri äri- ja vastavalt kehtivatele detailplaneeringutele. tootmismaa. Kuna alal on kehtestatud detailplaneering siis alale rohevõrgustiku kavandamine ei tagaks selle toimimist. Lisaks on rohevõrgustiku korrigeerimisel aluseks võetud maakonnaplaneeringus kavandatud võrgustik, mis ei näe ette alale rohekoridori. - Rohekaart – konfliktikohad: milles seisneb täpsemalt konflikt? Selgitus. KSH-s on märgitud – Tallinn-Narva uue 3-realise mnt ehitus, aga Tallinn-Narva maanteega seotud konfliktikohad on seda ei vaadelda ÜP raames. Samas on eraldi teemaplaneeringu üle toodud teemaplaneeringust ning neid on koostamisel tehtud eraldi uuringud ja mõjude hindamine. täpsemalt käsitletud teemaplaneeringus. - Kas Narva-Jõesuu ÜP koostamisel on teostatud eraldi Kasutatakse olemasolevaid andmeid. radooniuuringut või olemasolevad andmed põhinevad ainult Eesti Geoloogiateenistuse andmetel? - KSH aruande kohaselt Kudruküla põhjavesi asub kaitstud alas. Kasutatud on olemasolevaid andmeid. Kas on teostatud vastavaid uuringuid, mis kinnitavad antud piirkonnas põhjavee kaitstust? - Narva-Jõesuu linna Olgina arengupiirkonna kaardil on Narva Selgitus. linna piiriäärne suur ala määratud äri- ja tootmisalaks. Narva Antud alad on planeeritud detailplaneeringutega ning linnas on selle ala lähedal elamumaa, kus asub suvilate piirkond. kogu täpsem informatsioon on leitav sealt. Juhul, kui sinna tuleb suur ja/või ohtlik tootmine, siis see võib Üldplaneeringuga ei ole linna piiri äärde kavandatud avaldada negatiivset mõju nii keskkonnale kui ka inimeste olulise ruumilise mõjuga ehitisi. 75 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel heaolule, kuna antud piirkond põhjaveekaitstuse kaardi järgi on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Perspektiivseteks olulise ruumilise mõjuga ehitisteks on oodata eraldi keskkonnamõjude hindamine ning Narva Linnavalitsusega kooskõlastamine. - Narva-Jõesuu linna ÜP KSH aruande kohaselt Narva-Jõesuu Seisukohaga arvestatakse. linnas jäätmejaamasid ega jäätmekogumispunkte ei asu. KSH aruannet korrigeeritakse ja lisatakse juurde Lähimad kogumispunktid paiknevad Narva linnas ja Sillamäel. teave Adoxa OÜ jäätmekäitluskoha kohta. Arusaamatuks jääb Olgina külas toimiv ettevõte Adoxa OÜ aadressil Töökoja tn 3. 25 Keskkonna- Oleme tutvunud veebilehel http://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering Seisukohaga arvestatakse. ministeerium kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist: 30.11.2021 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.6.15 Sadama maa-ala on toodud sadama maa-ala maakasutuse juhtotstarbega alade üldised tingimused ning kasutamise ja arendamise põhimõtted. Teeme ettepaneku lisada tingimus, et sadama teenuste osutamisel peab olema tagatud keskkonnakaitse nõuete täitmine sadamaseaduse kohaselt. 2. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6 Selgitus. Rohevõrgustik esitatud skeem 9. Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale tugialad ja koridor ei kattu üldplaneeringu joonisega 3. Väärtused ja eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema. piirangud. Lisaks juhime tähelepanu, et vastavalt rohevõrgustiku planeerimisjuhendile tuleb üldplaneeringus lisaks rohevõrgustiku ruumielementide määratlemisele (tugiala, rohekoridor) välja tuua rohevõrgustiku vastavus hierarhilisele tasemele ehk väärtusklassile – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Hierarhilised tasemed annavad olulist infot otsustajale hilisemal rohevõrgustiku tingimuste rakendamisel. Näiteks uushoonestuse või 76 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel tuulepargi lubamine riikliku tähtsusega tugialale vajab veelgi põhjalikumat kaalumist kui kohaliku tähtsusega tugialal. Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ on rohevõrgustiku hierarhilised tasemed määratud, mis tuleks üle kanda linna üldplaneeringusse. 3. Üldplaneeringuga on kavandatud kaks perspektiivset tuulepargi ala, Selgitus. mis on kantud joonisele 2. Taristu ja tehnovõrgud. Lisaks on Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.1 Tuuleenergia märgitud, et eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema. tuulegeneraatorite rajamine on lubatud ainult taristu ja tehnovõrkude joonisele kantud tuulepargi piirjoonest lõuna poole. Juhime tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole välistatud (Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45 lg 2). KSH raames on läbi viidud küll Natura eelhindamine, kuid selle käigus ei ole hinnatud tuuleparkide arendusala mõju Natura 2000 aladele. Keskkonnaministeeriumi hinnangul tuleb üldplaneeringus määrata potentsiaalseteks tuulepargi arendamise aladeks eelkõige need piirkonnad, millel on olemasoleva teabe põhjal (arvestatud puhvrid piirangutega aladest ja kaitstavatest loodusobjektidest) veendumus nende sobivusel. Kui alasid käsitletakse üldplaneeringus tuulepargi arendamiseks potentsiaalselt sobivate aladena, siis tuleb neid sellisena hinnata ka KSH aruande eelnõus ning mõjude hindamist ei saa jätta järgmisesse planeerimise etappi. 4. Keskkonnaamet on koostanud soovituse maismaatuuleparkide Selgitus. planeerimisele (puhvrid), mida planeerijad ja kohalikud omavalitsused Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohale saavad tuuleparkide planeerimisel aluseks võtta. Tegemist on parimal eemaldatakse üldplaneeringust tuuleparkide teema. olemasoleval teabel põhineva soovitusega, mis lähtub tuuleparkide poolt 77 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel potentsiaalselt mõjutatud elustikurühmade käitumuslikust iseloomust ning liigirühmade ohustatusest (st mitte pelgalt kuuluvusest teatud kaitsekategooriasse), mille järgimine üldisel tasemel planeeringuid koostades võimaldab minimeerida negatiivse mõju elustikule. Palume antud dokumendis toodud soovitustega arvestada. Hetkel on planeeritud tuulepargi alade vahetus läheduses ka näiteks I kaitsekategooria linnuliigi püsielupaik ja Natura 2000 Puhatu linnuala. Kuigi hetkel ei ole võimalik tuuleenergiat antud aladel arendada, siis võib see olla võimalik lähitulevikus. 5. Keskkonnaministeeriumil on töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku Selgitus. analüüs“, mis valmib septembris 2022. Laiapõhjalisem teave maismaa Tulenevalt Kaitseministeeriumi esitatud linnustikust (peamised rändeteed, ööbimis- (puhke-) ja toitumisalad) seisukohtadele eemaldatakse tuuleparkide teema koondatud analüüsina aitab meie hinnangul paremini planeerida üldplaneeringust. potentsiaalseid tuuleenergiaks sobivaid maismaa-alasid ilma Narva-Jõesuu linna aladele. Ptk-i 5.2.3.1 loodusväärtusi kahjustamata ja vastuollu minemata riiklike ning „Tuuleenergia“ kaalutakse sellise tingimuse sisse rahvusvaheliste kohustustega. Antud töös esitatakse ka soovitused viimist, mis näeb ette, et tuuleenergia kavandamisel tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute ja tuuleparkide rajamise tuleb arvestada tööga „Üle-eestiline järgselt vajalike järelseire meetodite kohta (esitatakse kirjeldatud maismaalinnustiku analüüs“. metoodikad). Samuti valmib juhis tuulepargi eeluuringuks ja rajamise järgseks järelseireks koos miinimumnõuetega (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringu kestus ja perioodid jt). Seetõttu peame vajalikuks, et üldplaneeringu seletuskirja peatükki 5.2.3.1 Tuuleenergia lisatakse tuuleenergia arendamise tingimuste loetellu, et tuuleenergia kavandamisel tuleb arvestada tööga „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“. 78 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 6. KSH aruande eelnõu peatükis 3.2.3.3 Põhjaveevarud tooduga seoses Seisukohaga arvestatakse. juhime tähelepanu, et Narva karjääri ja Narva-Jõesuu linna põhjaveevarud on 2021. aastal ümber hinnatud, põhjaveevaruga alad välja eraldatud ja keskkonnaministri käskkirjaga kehtestatud. Vaja on vastavad parandused üldplaneeringus ja KSH aruande eelnõus sisse viia ja varudega (ka põhjaveevaruga aladega) on vaja arvestada tootmistegevuse ja elamualade planeerimisel. 7. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.4 Mõju Natura 2000 aladele ei ole Seisukohaga arvestatakse. arvesse võetud tegevuste piiriülest mõju. Natura eelhindamine on läbi viidud vaid Narva-Jõesuu linna piires asuvatele Natura 2000 aladele, kuid mitmetel üldplaneeringuga kavandatud tegevustel võib mõju ulatuda ka kaugemale. Palume täiendada Natura hindamise peatükki ja kaasata hindamisse ka lähedalasuvad Puhatu linnuala ja Puhatu loodusala ning vajadusel ka Kurtna loodusala. 8. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse Seisukohaga arvestatakse. suunamine on kirjas, et uue asustuse kavandamine suurendab põhjavee Selgitame täiendavalt, et järelevalve teostamine ja reostuskoormust, kui ei peeta kinni Narva-Jõesuu Linnavolikogu usaldusväärse ülevaade koostamine on võimalik 26.09.2018 määrusest nr 43 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri“. üksnes riikliku registri alusel, näiteks EHR. Palume teksti täiendada, et reovee kohtkäitluse nõuete täitmise tagamiseks peab kohalikul omavalitsusel olema usaldusväärne ülevaade kasutatavatest kohtkäitlussüsteemidest ja nende seisukorrast ning omavalitsus peab tegema ka vajadusepõhist järelevalvet. 9. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.5.1 Põhjavee kaitstus ja asustuse Selgitus. suunamine on kirjas, et vastavalt Narva-Jõesuu Linnavolikogu 26.09.2018 Määruse muutmise menetlus toimub üldplaneering määrusele nr 43 on Narva-Jõesuu linna Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina menetluse väliselt. ja Vaivara reoveekogumisaladel omapuhastite kasutamine ja heitvee 79 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel pinnasesse immutamine keelatud. Oleme seisukohal, et eelnimetatud VeeS § 124 lg 3 sätestab, et reoveekogumisalal määrus nr 43 peab olema kooskõlas veeseaduses (edaspidi VeeS) koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub sätestatuga. VeeS § 124 lg 3 alusel reoveekogumisalal koormusega alla ühiskanalisatsioon, võib lisaks reovee lekkekindlate 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks reovee kogumismahutite kasutamisele rajada reovee lekkekindlate kogumismahutite kasutamisele rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud süvapuhastatud reovett suublasse. reovett suublasse. Nõuded reovee puhastamisele on sätestatud VeeS § Selgitame, et Narva-Jõesuu, Sinimäe, Olgina ja 128 lg 7 alusel keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61. Palume Vaivara reoveekogumisaladel on olemas vastavalt KSH aruande eelnõud täiendada. ühiskanalisatsioon, millest tuleneb ka kohustus sellega liituda ning omapuhastite kasutamise ja heitvee pinnasesse immutamise keeld. 10. KSH aruande eelnõu peatükis 4.6 Kliimamuutustega kaasnevad Seisukohaga ei arvestata. mõjud ja nendega kohanemine on kirjas, et tulenevalt sademete hulga Üldplaneeringu seletuskirjas on antud tingimused suurenemisest, tuleb kompaktse asustusega/linnaliste alade arendamisel kohaliku omavalitsuse territooriumil sademevee eelistada lahendusi, mis vähendavad kõvakattega alade pindala osakaalu immutamiseks ja sademevee süsteemide toimimise ning mis soodustavad sademevee ja sulavee imbumist maapinda tagamiseks ning nendest meie hinnangul vähendades üleujutusohtu. Palume KSH aruande eelnõus ka sademevee üldplaneeringu tasandil piisab. Kohapõhiseid looduspõhiste lahenduste kavandamise aluseid täpsemini kajastada, sest looduslikke või kombineeritud sademeveelahendusi juba üldplaneeringu tasemel tuleb arvestada vajalike maa-aladega käsitletakse vajadusel detailplaneeringute looduspõhiste ja kombineeritud sademeveelahenduste kasutamiseks koostamisel või projekteerimistingimuste andmisel. uutes asumites. 26 Jelena Golubeva Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“. Selgitus. 01.12.2021 Antud lisas esitatud Kudrukülas avaliku kasutusse määratud eratee kulgeb mööda Välja kinnistud (85101:003:0245) Eesvälja kinnistu Olete esitanud täiendavalt ka omad ettepanekud (85101:003:0036) ja Puhke (85101:003:0307) kinnistuni. Palun täiendada 29.07.2022. antud lisa ja pikendada avaliku kasutusse määratud eratee autotranspordi 80 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel teenindamiseks mööda Välja kinnistud (85101:003:0245) kuni Saare Teie poolt esitatud ettepanekud Saare kinnistu kinnistu piirini (85101:003:0057) juurdepääsu osas on seotud eraomandis oleva teega, mis asetseb Välja kinnistul. Üldplaneeeringu koostamise raames vaadatakse korduvalt üle teie ettepanek ning võetakse ühendust Välja kinnistu omanikega selgitamaks välja ka nende soovid tee valduse ja kasutamise osas. 27 Muinsuskaitse- Leiame, et Narva-Jõesuu linna keskkonnamõju strateegilise hindamise Seisukohaga arvestatakse. amet aruandes on riiklikku kultuuripärandit käsitletud väga üldsõnaliselt, 10.12.2021 mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata ja ÜP ja KSH aruande eelnõud vajavad selles osas täiendamist ja edasi töötamist. Ettepanek lisada analüüs, milles tuua välja üldplaneeringu lahenduse Seisukohaga arvestatakse. mõju riiklikele kultuurimälestistele. 81 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Soovitame käsitleda XX sajandi arhitektuuriobjekte, mille seast soovitame Selgitus. valida välja piirkonna ajaloo seisukohalt olulised väärtuslikud XX sajandi arhitektuuriobjektid on läbi analüüsitud üksikobjektid ning osaliselt määratud miljööväärtuslikeks objektideks, millele on määratud arendus- ja ehitustingimused. Palume täiendada kultuuripärandi ülevaadet Muinsuskaitseameti poolt Seisukohaga arvestatakse. koostatava avastamata arheoloogiapärandi ja arheoloogiatundlike alade käsitluse ja kaardimaterjaliga. Arvestades olemasolevat infot mälestiste, Palume esitada arheoloogiatundlike alade kaardikiht muististe ja leiuteadete kohta, piirkonna asustuse ajalugu ja esimesel võimalusel. looduskeskkonna tingimusi, on Muinsuskaitseamet prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade välja selgitamist, analüüsimist ning kaardile kandmist. Viidates MuKS § 3 lg 7, mille kohaselt riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist, teeme ettepaneku arvestada ehitustegevuse planeerimisel arheoloogiatundlike aladega (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikihid ja seletuskiri edastatalse 2021. aasta detsembri lõpuks. Palume täiendada üldplaneeringu eelnõud ja lisada ülevaade riiklikust Selgitus. kultuuripärandist. Soovitame ülevaate koostamisel lähtuda Ülevaade riiklikust kultuuripärandist on leitav üldplaneeringu nõustikust ja Muinsuskaitseameti poolt koostatud väärtuste ja piirangute jooniselt ning seletuskirja üldplaneeringute koostamise juhendmaterjalist. On oluline, et planeeringu peatükist 4.5 ja tabeli kujul ka lisast 11. lahendus arvestaks kultuuripärandi kui avaliku huviga ning üldplaneering sisaldaks infot, kuidas kultuuripärandiga arvestatud on. 82 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud kultuuripärandiga ning täpsemalt käsitletakse seda KSH aruandes. Palume lisada ptk 4.5 järgnev ülevaade: Kultuurimälestised näitavad Seisukohaga arvestatakse. piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada nendega kui olulise avaliku huviga. Kultuurimälestistena kaitse all olevad hooned hoida võimalusel kasutuses. Kasutusest väljas olevatele leida (uus) võimaluse korral sobiv kasutusotstarve. Tagada ümbruse heakord ja mälestise vaadeldavus Korrigeerida Lisa 11 ja ajakohastada objektide seisukorra kohta käiv info, Seisukohaga arvestatakse. milles on esitatud praeguseks aegunud teave. Samuti soovitame eemaldada lisast kaitse alla võtmise käskkirja viited, mis ei ole üldplaneeringu kontekstis hädavajalik info. Vaadata üle mälestiste kaitsevööndeid puudutav info, mis on esitatud ebaühtlaselt. Palume täiendada Lisa nr 10 ja täpsustada: Seisukohaga arvestatakse. - „Vana Luteri kalmistu“ paikneb Narva-Jõesuu linnakalmistu alal kvartalis 2, 3, 4, ja 5; - lisada tabelisse Rootsi kants. Palume korrigeerida väärtuste kaarti ja muuta maa-alalised mälestised Seisukohaga arvestatakse. visuaalselt selgelt loetavaks; Palume täiendada ptk 2.6.8 ja lisada, et vastavalt Kalmistuseaduse § 4 lg Selgitus. 4 tuleb kalmistu rajamisel ja laiendamisel planeeringuga näha ette Üldplaneeringu seletuskiri täiendatakse vastavalt vähemalt 50 m laiune puhvervöönd kalmistu välispiirist, kuhu on keelatud kehtivale seadusele. 83 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra, välja arvatud kalmistut teenindav rajatis. Soovitame mõistete tabelis tuua välja kultuuripärandiga seotud mõisted ja Seisukohaga arvestatakse. nende definitsioonid (nt kultuurimälestis, miljööväärtuslik üksikobjekt, miljööala, arheoloogiatundlik ala). Soovitame käsitleda linna ruumilise arengu põhimõtete juures ka linna Seisukohaga arvestatakse. ajaloo-, kultuuri- ja miljööväärtuseid, kuna linnal on silmapaistev ajalugu ning seda ilmestavad tänini säilinud olulised objektid. Soovitame lisada seletuskirja ja väärtuste kaardile täpsustuse mälestise Seisukohaga arvestatakse. kaitsevööndi kohta: üldjuhul on kultuurimälestise kaitsevöönd 50 m mälestise väliskontuurist või piirist, tihedalt koos asuvatele mälestistele on üldjuhul määratud ühine kaitsevöönd. Mälestise kaitsevööndi ulatus tuleb kontrollida igakordselt kultuurimälestiste registrist. Soovitame analüüsida Muinsuskaitseameti uuringute tulemusi (XX Selgitus. sajandi arhitektuur, maa-arhitektuur jne) ja pärandkultuuri objekte, et Muinsuskaitseameti uuringute tulemusi on selekteerida välja Narva-Jõesuu linna seisukohast olulised väärtuslikud analüüsitud ning olulised väärtuslikud objektid ka üksikobjektid. tähistatud ning neile on seatud arendus- ja ehitustingimused. Soovitame lisada ptk 4.4 lause: XX sajandi arhitektuuri nimekirja Seisukohaga arvestatakse osaliselt. kuuluvate objektide lammutamise soovi korral teha koostööd XX sajandi arhitektuuri objektide nimekiri on Muinsuskaitseametiga eesmärgiga anda ametile võimalus kaaluda objekti üldplaneeringu koostamise käigus läbi analüüsitud mälestiseks tunnistamise menetluse algatamise vajadust või kaasata ning osaliselt rakendatakse objektidele amet juba mälestiseks tunnistamise ettepaneku saanud objekti edasisse miljööväärtuslike objektide kaitsetingimusi. Täpne saatusesse. nimekiri objektidest, mida väärtustatakse on toodud üldplaneeringu lisades. 84 / 85 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH eelnõu I avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Soovitame täiendada ptk 2.2 ja lisada: Detailplaneeringu muinsuskaitse Seisukohaga arvestatakse. eritingimused koostatakse, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Eritingimuste koostamise kord on toodud kultuuriministri 24.04.2019 vastu võetud määruses nr 15 „Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“. Muinsuskaitseametiga kooskõlastatult ei pea eritingimusi koostama juhul, kui kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala või kinnismälestise säilimist ja vaadeldavust. Palume täiendada ptk 4.5 alljärgneva teabega: Prognoositud Seisukohaga arvestatakse osaliselt. Selgitus. arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida KMH kohustusega tegevuste osas täiendatakse planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust üldplaneering vastavalt kehtivale seadusele. arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m². KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3). 85 / 85  Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku (15.07.2022 – 15.08.2022) käigus laekunud seisukohad ning nende vastused Jrk Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Seisukohaga nr arvestamine/mittearvestamine 1 Riigi Kinnisvara Oleme varasemalt Raim Sarvega suhelnud Piiri tee 11 kinnistu osas. Raim tegi Selgitus. Riigi Kinnisvara AS ei ole (Kärt Vabrit, ettepaneku antud kinnistule määrata elamumaa juhtfunktsiooni ja RKAS nõustub enam Piiri tee 11 kinnistu omanik, projektidirektor) antud ettepanekuga. Nimelt anud kinnistu ei ole enam riigile vajalik ning ÜP edaspidiselt suhtleme kinnistu 19.04.2022 juhtfunktsioonis määratud riigikaitsemaa juhtfunktsioon ei ole enam vajalik. Kuna puudutavates küsimustes uue riigikaitset saab teostada vaid riik, siis ei ole võimalik, et teine omanik seal omanikuga. Piiri tee 11 kinnistu uus riigikaitse maa juhtfunktsiooni kasutaks. omanik on esitanud üldplaneeringu koostamise raames oma taotluse koos visiooniga Piiri tee 11 arenguks. Teavitame, et vaatame esitatud taotluse läbi jooksvalt üldplaneeringu koostamise ajal ning edastame maaomanikule kirjaliku seisukoha. 2 Jelena Burkova Plaanis on osta krunt, katastritunnus 85101:001:0374, pindala 10128 m² Selgitus. 19.07.2022 (https://xgis.maaamet.ee/ky/85101:001:0374) Krundi sihtotstarve on 100% Vuti katastriüksus asub Maatulundusmaa. Soovime sinna rajada elamiseks talu ja muuta maa sihtotstarve hajaasustusalal, kus on lubatud rajada 100% elamumaaks. Palun selgitage, mida peame tegema, et muuta maa ühepereelamuid ja abihooneid ilma sihtotstarvet ja kas sellel on mingeid piiranguid? sihtotstarbe muutmiseta ning minimaalseks katastriüksuse suuruseks elamu ehitamiseks 2 ha. Vastavalt üldplaneeringule on kohalikul omavalitsusel õigus teha 1 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel erandeid, võttes arvesse piirkonna katatsriüksuste struktuuri, maakorralduslikke võimalusi ja/või minimaalsest suurusest kõrvalekalde suurust. Maa sihtotstarbe muutmiseks tuleb esitada kirjalik avaldus kohalikule omavalitsusele. 3 Krister Arusoo Teen ettepaneku märkida Tõrvajõe külas asuvate Lillemäe (katastritunnus Seisukohaga ei arvestata. 19.07.2022 85101:003:0451; 85101:003:0452) ja Iljasoru (katastritunnus 85101:003:0015) Tegemist on suure maa-alaga, mis kinnistute sihtotstarbeks uues Narva-Jõesuu üldplaneeringus äri- ja tootmismaa. osaliselt on mõjutatud perspektiivse Lillemäe kinnistu on kehtivas üldplaneeringus suures osas ärimaa ja Iljsoru kinnistu maakonnaplaneeringuga kavandatud suures osas elamumaa. 2+2 trassi teekoridoriga ja sellega seotud kitsendustega. Lisaks ulatuvad 85101:003:0452 ja 85101:003:0015 kinnistutele olemasoleva ja kavandaud lennujaama piirangu- ja kaitsevööndid. Eeltoodu arvesse võttes leiame, et antud kinnistute edaspidine areng äri- ja tootmismaa funktsiooniga nõuab detailplaneeringute koostamist, mille käigus selgitatakse välja, kas sihtotstarbe muutmine on võimalik ja kui suurel määral. 2 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 4 Transpordiamet Tutvusime muudetud üldplaneeringu dokumentidega ning täname, et olete meie Seisukohaga arvestatakse. (Marek Lind, ettepanekud arvesse võtnud. Palume veeteede seisukohast materjale järgnevaga Maa-alade juhtotstarbed ühtlustatakse juhtivspetsialist) täiendada. ning korrigeeritakse 22.07.2022 navigatsioonimärgi leppemärki. Hetkel on meresõiduohutusega seotud maa-aladel erinev juhtotstarve. Palume Kiri nr 7.2- kaalude juhtotstarvete ühtlustamist. 1/22/14464-2 5 K-Projekt AS Vaatasin üle meie kirja ja avalikul väljapanekul oleva üldplaneeringu materjali. Selgitus. (Ülle Kadak) Suur tänu, olete meie ettepanekuid arvesse võtnud ja üldplaneeringusse kandnud. Kuna Aia tn 45 katastriüksusel on tänu 25.07.2022 kõrvalolevatele kinnistutele välja Küsimus tekkis Aia tn 45 krundi ehituskeeluala vähendamisega. Seda ei olnud kujunenud ehitusjoon ning hooneid ei mainitud. soovita rajada ehitusjoonest mere poole siis puudub vajadus eraldi Kas see jäi märkamata, või eeldate, et kuna uue hoone asukoht ei lähe ettepoole ehituskeeluvööndi vähendamiseks naaberhoonetest, ei ole seal vaja ehituskeeluvööndit vähendada, vaid saab antud alal. arvestada olemasoleva ehitusjoonega? 6 Jelena Golubeva Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohad esimese avaliku väljapaneku ajal Esmakordselt olete oma ettepaneku 29.07.2022 laekunud ettepanekutele on esitatud üldplaneeringu materjalide kaustas (fail „7. esitanud 01.12.2021. Eelnõu avaliku väljapaneku seisukohtade tabel.pdf" kaustas „Menetlusdokumendid" või vaata siin) http://narva-joesuu.ee/et/uus-uldplaneering. Kraavi küsimus (ettepanekut on arvestatud): üldplaneeringu joonist ja 01.12.2021 veebikeskkonnas ZOOM kell 18.30-20.00 toimus avaliku seletuskirja on korrigeeritud vastavalt väljapaneku tulemuste avalik arutelu. Arutelu protokolliti. Avaliku arutelu ettepanekule, kraavi uus asukoht on käigus olen esitanud omapoolseid ettepanekuid Narva-Jõesuu linna näidatud planeeringu “Taristu ja üldplaneeringu dokumentide osas. Ettepanek oli sh esitatud Narva-Jõesuu linna tehnovõrgud” joonisel. Kinnistu üldplaneeringu lisa „Taristu ja tehnovõrgud“ Saare kinnistu (85101:003:0057) omanik saab selle põhjal taotleda 3 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel sademevee kraavi (vooluveekogu) asukoha osas. Kraav asukohaks on Saare projekteerimistingimused kraavi kinnistu ja kraav kulgeb mööda Saare kinnistu piiri veekogusse (jõkke), ehitamiseks. halvendamata Jõekalda kinnistu (naaberkinnistu) olemasolevat olukorda (esitatud all oleval pildil). Juurdepääsu küsimus (on toodud selgitus): hetkel on üldplaneeringu „Taristu ja tehnovõrgud“ joonisel Välja kinnistul asuv eratee määratud avalikuks kasutuseks. Siinkohal selgitame, et Teie poolt esitatud ettepanekud Saare kinnistu juurdepääsu osas on seotud eraomandis oleva teega, mis asetseb Välja kinnistul, mistõttu vaadatakse üldplaneeringu koostamise raames korduvalt üle Teie ettepanek ning võetakse ühendust Välja kinnistu Skeem avaliku kasutusse määratud erateest autotranspordi teenindamiseks ja omanikega selgitamaks ka nende kraavi asukohast Saare kinnistul. soovid tee valduse ja kasutamise Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise osas. Narva-Jõesuu Linnavalitsus aruande eelnõu seisukohtade tabelis nr 7 puuduvad andmed minu poolt esitatud teavitab teid täiendavalt oma otsusest ettepanekust kraavi osas. Sellega seoses esitan korduva ettepaneku kraavi osas Saare kinnistu juurdepääsu osas. (kraavi asukoht on esitatud eelpool oleval pildil) ning palun arvestada sellega Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus. Ehituskeeluvööndi vähendamise küsimus (ettepanekut ei arvestata): Täiendavalt taotlen Saare kinnistul võimalikku ehituskeeluvööndi vähendamist selgitame, et kuna kinnistu asub järgimaks tulevikus väljakujunenud ehitusjoont ja hoonestusstruktuuri. osaliselt väljaspool ehituskeeluvööndit 4 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel siis puudub põhjendus, miks tuleb hoonestus ehitada just ehituskeeluvööndisse ning üldplaneeringu raames ei tehta alale ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut. 7 Maa-amet Seletuskirja peatükis 2.6.17 MÄE- JA TURBATÖÖSTUSE MAA-ALA on Seisukohaga arvestatakse. (Artu Ellmann, selgitatud, et üldplaneeringu mäe- ja turbatööstuse maa-ala juhtotstarve on peadirektori asetäitja kavandatud kehtivate mäeeraldiste teenindusmaade ja taotletavate peadirektori mäeeraldiste teenindusmaade ulatuses. Märgime, et olemasolevate ülesannetes) mäeeraldiste teenindusmaade aladele on märgitud mäetööstusmaa 29.07.2022 juhtotstarve osaliselt, samas kohati on märgitud mäetööstuse maa-ala Kiri nr 6-3/21/15937- juhtotstarve aladele, kus ei asu mäeeraldise teenindusmaad. Võimalik, et 6 juhtotstarbe määramisel on lähtutud katastriüksuse sihtotstarbest. Palume mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramisel mitte lähtuda katastriüksuse sihtotstarbest ning määrata mäetööstusmaa juhtotstarve kogu mäeeraldiste (sh taotletavate) teenindusmaade ulatuses. Selgitame, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstusmaa või turbatööstusmaa juhtotstarve puudub või ei ole kaardipildis (joonistel) kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75 lõike 1 punktiga 15, mille kohaselt üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Planeeringu täiendamiseks ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&reques t=GetCap abilities või laadida piirid alla GIS-failidena veebilehelt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee). Palume 5 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud. Samuti palume jooniste koostamisel jälgida, et juhtotstarbed ei varjutaks üksteist. Maa-amet nõustub ka alternatiivse variandiga, kui ühele alale antakse mitu (alternatiivset) juhtotstarvet ning seletuskirjas tuuakse vastavad selgitused. Näiteks nõustub Maa-amet Sirgala karjääri puhul lahendusega, kus ala tähistatakse kahe erineva viirutusega: mäetööstuse maa-ala ja riigikaitse maa- ala. Samuti nõustub Maa-amet Narva karjääri ja Narva põlevkivikarjäär II puhul lahendusega, kus ala on tähistatud kahe erineva viirutusega: kehtiv mäetööstuse maa-ala ja perspektiivne äri- ja tootmismaa. Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Puhkova kruusamaardla Seisukohaga arvestatakse. (registrikaart nr 0713) elamu maa-ala juhtotstarbega. Püsiva iseloomuga ehitiste Elamu maa-ala eemaldatakse ehitamine maardlale halvendab maavara kaevandamise võimalust. Selgitame, et Puhkova kruusamaardla alalt. maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik kasutada maad eluhoonete ehitamiseks ja tagada maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt kruusa kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitis ehitatud, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Tagamaks maavarale juurdepääsu ja kaevandamisväärsena säilimise olemasolevat olukorda, palume Puhkova kruusamaardla alal ehitiste ehitamist võimaldavat juhtotstarvet mitte määrata aladele, kus juba ei asu olemasolevat hoonestust. Maa-amet nõustub Puhkova kruusamaardla alal ainult Kase katastriüksuse idanurgas olemasolevate hoonete teenindamiseks vajalikul alal 6 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel elamumaa juhtotstarbe määramisega. Püsiva iseloomuga hoonete rajamine Puhkova kruusamaardla alale on lubatud peale maavara ammendamist. Üldplaneeringu joonise Maakasutus kohaselt kattub Laagna kruusamaardla Selgitus. (registrikaart nr 0770) segaotstarbega maa juhtotstarbega. Seletuskirja peatükis Laagna kruusamaardla kattub 2.6.13 SEGAOTSTARBEGA MAA-ALA on selgitatud (tsiteerin): „Segaotstarbega segaotstarbega maa-alaga kuhu on maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais planeeritud golfiväljaku rajamine. kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, Antud teema kohta lisatakse ühiskondlike hoonete maa-ala, puhke- ja virgestustegevuse maa-ala ja/või seletuskirja täpsustus. transpordi maa-ala. Omavalitsuse kaalutlusotsusel on lubatud ka väiketootmine.“ Tagamaks maavarale juurdepääsu, palume maardlaga kattuvale alale mitte määrata ehitiste ehitamist võimaldava maa juhtotstarvet või täpsustada seletuskirja selliselt, et Laagna kruusamaardlaga kattuval segaotstarbega maa juhtotstarbega alal on lisaks eelnimetatud kasutustele võimalik ka maavarade kaevandamine ja segaotstarbega maa juhtotstarbega maardla alale on püsiva iseloomuga hoonete rajamine lubatud peale maavara ammendamist. Seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik on selgitatud, et Sirgala ja Narva karjääri Selgitus. aladel tuleb säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust. Sirgala ja Narva karjääridega Narva- Selgitame, et maavara kaevandamise käigus ei ole võimalik säilitada taimestikku. Jõesuu linnas on tegemist Ka osaline taimestiku säilitamine tähendaks maavara säästva kasutamise kaevandatud ja korrastatud aladega, põhimõtete eiramist, kuna väga suur osa maavarast jääks kaevandamata. seega soovime jätta kehtima Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et Sirgala ja Narva karjääri korrastatud üldplaneeringus toodud " Sirgala ja aladel säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust. Narva karjääri korrastatud aladel säilitada vähemalt 30% olemasolevast metsamaa kõlvikust" 7 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Ettepanek tuua eraldi välja tingimused karjäärialadele oli tehtud just Agropargi detailplaneeringust lähtuvalt selleks, et väärtustada aastakümneid tehtud ja õnnestunud korrastustöid ning ka sellepärast, et meil linnas on selliseid kaevandatud ja korrastatud karjääri alasid tuhandeid hektareid. On olemas üks nurgake karjäärist kus ei ole kaevandatud, kuid sellele kehtib juba väljastatud kaeveluba jne. 8 SA Ida-Viru Punkt 2.6.11 “Maksimaalne katastriüksuse täisehitusprotsent on 50%” muuta Seisukohaga arvestatakse Investeerigute täisehitusprotsent 70-le. osaliselt. Agentuur Kuna punktis 2.6.11 on kajastatud Selgitus: IVIA planeerib Auvere Agroparki arendades suures mahus katmikalasid, (Teet Kuusmik, tootmismaadele määratud üldised mille puhul ei ole mõistlik kinnistut täita vaid pooles osas kasvuhoonega ning jätta juhatuse liige) tingimused, ei ole antud ettepanekuga iga kasvuhoone kõrvale pool tühja maad. Samas punktis 2.6.11 mainitud 29.07.2022 arvestada täies mahus võimalik. “minimaalne lubatud haljastuse osakaal 30%” muuta 10% samadel põhjustel, mis Kiri nr 1-536 Üldplaneeringu seletuskirja lisatakse eelnevalt kirjas. erand, et võttes arvesse projekti omapära Agropargi detailplaneeringu alal on võimalik täpsustada kinnistute täisehitusprotsent detailplaneeringu koostamise käigus ning vastavalt kinnistu kasutamise eesmärkidele, arvestades ka detailplaneeringu 8 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel käigus tehtuid uuringuid ja keskkonnamõju hindamisi. Punkt 4.6 arvata rohevõrgustiku aladest välja skeemil 11 märgitud Seisukohaga ei arvestata. karjäärialad. Narva ja Sirgala karjäärid on määratud rohevõrgustiku koosseisu Ida-Viru Selgitus: Tegemist on tehismaastikega, mis on loodusväärtusetud ning igast maakonnaplaneeringuga 2030+. Kuigi küljest looduslikult või tehislikult loomade liikumisele suures osas piiratud. Sirgala ja Narva karjääri alad on tõepoolest rohevõrgustiku seisukohast mõnevõrra erandlikud arvestades seda, et antud aladel ei ole mets ja maastik säilinud oma looduslikul kujul, ei tähenda see seda, et seal oleks välistatud rohevõrgustiku toimimine täielikult. Ka maakonnaplaneeringu KSH aruandes on välja toodud, et kuigi üldiselt võib välja tuua, et kaevandatud alad ja hiljem metsastatud alad on looduslikult pigem väheväärtuslikud ja madala liigirikkusega, siis toimivad need alad siiski rohelise võrgustiku osadena ning pikemas perspektiivis alade looduslikkus ja liigirikkus tasapisi taastub. Näiteks leidub EELIS-e andmetel (seisuga 09.08.2022) Sirgala karjääri korrastatud aladel I, II ja II 9 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel kaitsekategooria aluseid taimeliike, mis viitab sellele, et tegemist ei ole täiesti loodusväärtusetu alaga. Samuti on maakonnaplaneeringu KSH-s välja toodud, et karjääride kaevandatud alad on korrastuse järgselt mõeldud funktsioneerima rohelise võrgustikuna. Eeltoodu tõttu ei ole põhjendatud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga Sirgala ja Narva karjääride välja arvamine rohevõrgustikust. Punkt 4.6 Arendustegevus ja ehitamine punkt 2. Arusaamatu on lõigus Palume täpsustada, mis antud punkti “rohevõrgustiku rohekoridoris tuleb vältida seda katkestavate aedade ning muude osas jääb arusaamatuks. Antud ulukite liikumist takistavate rajatiste püstitamine järgides seejuures, et aladel tingimus puudutab ainult ehitades peab koridori alaga risti suunas vähemalt 50 m laiune koridori riba jääma rohevõrgustiku koridore ning eesmärk katkematuks” nõue koridori alaga risti suunas. on tagada nende toimivus. Agropargi alal on eelnõu kohaselt ainult Selgitus: Palume ümber sõnastada arusaadavalt või üldplaneerigust välja võtta. rohevõrgustiku tugiala. Punktiga 5.2.3.4 keelatakse kogu linna territooriumil päikeseparkide rajamine Seisukohaga ei arvestata. määramata ajaks. Teeme ettepanek nõudest üldplaneeringus loobuda. Antud punkt on üldplaneeringusse lisatud koostöös Selgitus: Leiame, et üldplaneeringuga ei peaks tegema pikaajalisi kitsendusi Kaitseministeeriumiga, et tagada tehnoloogiatele, mis muutuvad ja arenevad väga kiiresti, seda olukorras, kus riigikaitseliste seadmete töövõime. oleme energiakriisis ning taastuvenergialahendused on hädavajalikud nii täna kui Ehituskeeld on toodud ptk 5.2.3.2. tulevikus mitte ainult elanikele, vaid ka väiksematele ja suurtele ettevõtetele. 10 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Riigikaitselisi piiranguid seab Vabariigi Valitsus või Kaitseministeerium oma Vastav peatükk üldplaneeringus õigusaktidega vastavalt muutuvale olukorrale. Teeme ettepaneku võtta vaadatakse üle ning viiakse kooskõlla üldplaneeringust välja lõik “Tulenevalt riigikaitseliste ehitiste seatavatest Kaitseministeeriumi kirjas sätestatuga. piirangutest on Narva-Jõesuu linnas lubatud rajada ainult oma katastriüksuse tarbeks kuni 50 kW võimsusega päikesepaneele, mis on ühendatud kuni 0,4 kV madalpinge jaotusvõrguga. Päikeseparkide rajamine on keelatud.” 9 Politsei- ja Politsei- ja Piirivalveamet olles tutvunud Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu Selgitus. Piirivalveamet keskkonnamõju strateegilise aruande eelnõuga esitame omapoolsed Antud detailsusastmega teemasid ei (Tarvo Kaiva, ettepanekud liikluskorralduse muutmiseks: lahendata üldplaneeringu raames. politseikapten, Ida Kohalik omavalitsus võtab probleemi 1. Koidu tn 3, Narva-Jõesuu Päästekomando hoone väljasõiduteele prefektuuri, Narva teatavaks ja edastab info antud paigaldada peatumiskeelu märk ja komando väljasõit tähistada kollase politseijaoskond, teemaga tegelevale spetsialistile. joonega. Sillamäe piirkonnagrupp 2. Narva-Jõesuu Linna väljasõiduteele suvisel ajal paigaldada kuni Udria grupijuht) mälestusmärgini soovituslik kiirus märgid 70 või pidevalt 70 maksimum. Suvel 08.08.2022 pargitakse randa suunduvate juhtide poolt parem tee äär sõidukeid täis ja on kiri nr 2.1-3/21438-2 muutunud ohtlikuks liiklejate jaoks. 10 Suvesaare AÜ Tõlgitud, orginaaldokument asub menetlusdokumentide kaustas Seisukohaga ei arvesta. 08.08.2022 Üldplaneeringuga on planeeritud Narva-Jõesuu Linnavolikogu otsuse projektiga on ette nähtud aiandusühistu AÜ likvideerida Auvere küla Suvesaare vkt Suvesaar hoonete lammutamine. 1 (kü tunnus: 51501:001:0011) Esitame hoonete lammutamisele vastuväite, kuna hooned on ehitatud 1972. aastal (endine kü lähiaadress Narva Eesti Põlevkivi ametiühingu otsuse alusel baasiks „Viivikond“. Ehitada lubati metskond 17) katastriüksusel veekogu mõlemale küljele (olemas on tunnistajad). paiknevad hooned. Antud hoonetel puuduvad ehitus- ja kasutusload ehk 11 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 1987. aastal baas “Viivikond” vormistati ümber AÜ-ks Koiduvalgus, kus peavad hooned on alale püstitatud asuma ka meie dokumendid, kuid selgus, et miskipärast meie 11 hoonet pole ebaseaduslikult. Katastriüksusele ja ümber vormistatud. hoonetele puudub juurdepääs mööda 1988. a moodustasime juristi abiga oma AÜ Suvesaar (registrikood 803435621), maismaad, mistõttu on raskendatud mille kohta on Viru Maakohtus avatud …, kus asuvad 11 ehitist (käesoleval ajal 10 vajadusel päästetehnika juurdepääs ehitist). hoonetele. Ainuke ligipääs hoonetele Me sõlmisime lepingu AÜ-ga Koiduvalgus territooriumil tee kasutamiseks, on tagatud läbi Koiduvalguse sisustasime autodele parkla, tagasime prügi äraveo, rajasime paadikai, kus asub aiandusühistu ja mööda veekogu. valvepaat meditsiinilise abi ja teiste teenuste osutamiseks, paigaldasime joogivee Katastriüksus on riigiomandis. kraani, lepingu eest tasusime igal aastal AÜ-le Koiduvalgus 40 eurot iga Hooned on hetkel aktiivselt kasutusel majapidamise kohta. Hoonete elektriga varustamine toimub päikesepaneelide abil, eraisikute poolt. kuna elame saarel maist kuni oktoobrini. Viime läbi ettevalmistustööd detailplaneeringu koostamiseks: 1) AÜ Suvesaar vormistamine 2) Leping juurdepääsutee, kraanivee kasutamiseks, autode parkimisplatsi ja paatide hoiustamisplatsi kasutamiseks AÜ-ga Koiduvalgus 3) Päästeameti poolt väljastatud otsus 4) Vastus järelpärimisele hoone kohta, mis asub Narva metskond nr 17 5) Keskkonnamõju eelhinnang 6) Geodeetiline mõõdistus 7) Leping projekteerimistööde tegemiseks OÜ-ga Olegta 07.05.2015 ei algatanud Vaivara Vallavalitsus detailplaneeringut. 2021. aastal pöördusime Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljini poole meie hoonete vormistamiseks AÜ-ks Suvesaar. Saime vastuse: „Kuna hooned on ehitatud enne ehituskeelu kehtestamist, siis nii või teisiti pole mingisugust seaduslikku alust nende hoonete lammutamise 12 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel nõudmiseks. Kuid keskkonna seisukohast lähtudes tööd selles regioonis ei tohi laieneda. Alates 1972. aastast pole uusi hooneid rajatud (v.a vanade ehitiste remont). Palume meie vastuväide AÜ Suvesaar hoonete lammutamisele läbi vaadata ja anda meile positiivne vastus arvestades meie vanust (70-85 aastat) ja anda luba meie hoonete kasutamiseks 15-20 aastaks erikokkuleppe alusel, kuna elame saarel maist kuni oktoobrini. 11 Tarbijakaitse ja TTJA palub teha üldplaneeringu seletuskirjas järgnevad muudatused: Seisukohaga arvestatakse. Tehnilise 1. Muuta üldplaneeringu seletuskirja leheküljel nr 73 punkti nr 11 järgnevalt: Järelevalve Amet "tehnilised lahendused uue raudteeületuskoha rajamiseks ning täpne asukoht 08.08.2022 määratakse kindlaks projekteerimisel vastavalt valdkonnaga seotud normides, kiri nr 16-6/18-0179- standardites ja regulatsioonides sätestatud nõuetele." 012 2. Palun eemaldada leheküljel 73 punkt 12. Seisukohaga arvestatakse. 12 Elering AS Palume uuendada peatükki 5.2.1 Elektri põhivõrk: Seisukohaga arvestatakse. 05.08.2022 Peatükki korrigeeritakse. ● Rekonstrueeritakse 330 kV õhuliin Viru-Tsirguliina L353 olemasolevas (Kristen Tammerand, liinikoridoris. Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2025. elektrisüsteemide ● Narva-Jõesuu linna territooriumil vabaneb L356 Viru-Paide liinikoridor, analüütik) kuna liini rekonstrueerimisel ühendatakse liini Viru poolne ots uude rajatavasse Mustvee 330 kV alajaama ehk Viru-Paide liinist saab Viru- Mustvee liin (liini ehitus on planeeritud perioodil 2023-2025). ● 330 kV õhuliinidest Balti-Tartu L300 ja Balti-Püssi L359 moodustatakse kolme otsaga Tartu-Balti-Püssi 330 kV õhuliin, mille tõttu kaob osaliselt L300 lõik (Balti alajaamast kuni ristumiseni Sirgala ühendusliinidega). Eeldatavalt lõppevad rekonstrueerimistööd aastal 2023. 13 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ● Balti alajaama suunduvate 110 kV liinide konfiguratsiooni plaanitakse optimeerida (allolev joonis). Optimeerimise käigus demonteeritakse osaliselt 110 kV liinid Balti-Sirgala ja Balti-Eesti OT kuni Balti alajaamani. 110 kV liin Balti-Püssi katkestatakse mastist M98 (Allika alajaama lähedal) ja ühendatakse kokku 330 kV õhuliini Tartu-Balti rekonstrueerimise käigus vabanenud osaga ning tekkiv Ahtme-Balti liin kulgeb vabanenud Tartu-Balti 330 kV õhuliini koridoris kuni Tartu-Balti allesjäänud osani. Edasi kulgeb Ahtme-Balti 110 kV liin Tartu-Balti 330 kV liiniga ühistel mastidel kuni Ahtme alajaamani. ● Olemasolevad liinid Balti-Püssi ja Sirgala-Ahtme ühendatakse kokku ühistel mastidel paiknevas osas, mille tulemusena tekib Püssi-Allika liin. Allika alajaam muudetakse läbijooksvaks alajaamaks. Alajaama Eesti OT esimene toide ühendatakse haruna liinile Allika-Balti ja teine toide haruna liinile Ahtme-Balti. ● Sirgala alajaam ja selle ühendusliinid L117 ja L119 lähevad üle VKG-le (joonisel sinisega tähistatud). 14 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Lisaks juhime tähelepanu, Elering AS ei planeeri Narva-Jõesuu linna Seisukoht võetakse teadmiseks. territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse Narva-Jõesuu linna territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena. Elering AS-i hallatavad kõrgepingeliinid on enamuses õhuliinid pingel 110-330 kV. Selliste õhuliinide ümber ehitamisel kaabelliinideks või segaliinideks (õhu+kaabelliin) tekivad erinevad tehnilised probleemid: ● Kaabli läbilaskevõime on õhuliini omast väiksem. 15 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ● Segaliinide puhul on kaabelliinil ja õhuliinil väga erinevad parameetrid, mis raskendab releekaitse lahendust. ● Taaslülitusautomaatikat ei saa kaabelliini puhul kasutada kuna kaabelliinidel ei esine mööduvaid rikkeid. Seega kaableid automaatselt ei taaslülitata, mis vähendab kogu süsteemi töökindlust. ● Kaabelliini remont võtab tunduvalt rohkem aega kui õhuliini remont. Ajavahe on vähemalt 10 korda. ● Õhuliini rikkeid on tunduvalt lihtsam ja kiirem avastada, kui kaabelliini rikkeid. ● Kui 110 ja 330 õhuliinid on ühistel mastidel ja 110 kV liinile on ühendatud kaabelliin, siis 330 kV liini riketel võib tekkida olukord, kus 330 kV lühisvool võib muuta 110 kV kaabli kasutuskõlbmatuks. ● Majanduslikult on 1 km 110 kV kaablit 5,5 korda kallim 110 kV õhuliini 1 km maksumusest. 13 Gaasivõrk AS Lisaks kaugkütte arendamisele näha ette ka võimalus gaasivõrgu arendamiseks. Seisukohaga arvestatakse. (Rasmus Paris, Üldplaneeringuga näha ette gaasivõrgu arendamine tööstuslikul otstarbel ning Täpsustus lisatakse seletuskirja. juhtivspetsialist) samuti biometaani tootmisjaamade ja sisestuspunktide ning gaasitanklate loomise 10.08.2022 eesmärgil AS-i Gaasivõrk võrgupiirkonna alas. kiri nr 3-5/142-22 Võrgupiirkondade alad koos võrguettevõtjate nimedega kajastada üldplaneeringu KOV otsus: võrgupiirkondade alad joonisel. kajastatakse eraldi linna GIS rakenduses, mida võetakse kasutusele. Selles kajastuv info on aktuaalne ja uuendatav, kuid aga planeeringus kajastatud pole võimalik 16 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel muuta planeeringut muutmata ja vastava menetluse läbi viimata. Enne projekteerimist on vaja taotleda AS-lt Gaasivõrk projekteerimistingimusi Seisukohaga arvestatakse. projekteerimise planeerimiseks gaasipaigaldise kaitsevööndis. Täpsustus lisatakse seletuskirja. 14 Keskkonnaagentuu Tutvunud alates 15.07.2022.a. avalikule väljapanekule pandud Narva-Jõesuu r linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise (Taimar Ala, direktor) hindamise aruande eelnõuga, on Keskkonnaagentuuril alljärgnevad 10.08.2022 ettepanekud: 1. Jätta Vaivara Ohtlike Jäätmete käitluskeskusest idas paiknev maa-ala välja rohevõrgustikust ja tähistada see kui tootmismaa. Lisame ka illustreeriva plaani, kus on punase piirjoonega tähistatud hetkel RMK haldusalas oleva metsamaa piirid, mis peaksid võimaldama tulevikus tootmismaa sihtotstarbega maaüksustel ringmajandusega tegelemist. Seisukohaga arvestatakse. Üldplaneeringu KSH aruandes on analüüsitud vaadeldava ala väljaarvamist rohevõrgustikust ptk-s 4.1.2.1 ning jõutud järeldusele, et ala välja arvamisel puudub oluline mõju Narva-Jõesuu linna rohevõrgustiku toimimisele. 17 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 2. Laiendada olulise ruumilise mõjuga ehitisega seonduvate tegevuste ala Seisukohaga arvestatakse. eelmises punktis toodud RMK metsaala kaguosale (85101:012:0124), mis on tähistatud punase joonega. Määratleda see maa-ala Toome selgituseks välja, et tootmismaana, kus on võimalik teostada ka jäätmete töötlemist, sh nt vaadeldava tootmis maa-ala ringlusse võtmisega seonduvaid tegevusi. Eesmärgiks oleks kasutada määramisel ORM objektiks on vajalik olemasolevat Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse katastriüksust kui esmalt läbi viia üldplaneeringu KSH jäätmete ladestusala (jäätmehoidla) ja kavandada selle kõrvale ala (nn aruandes asukoha sobivuse analüüs. RMK maa-ala), kuhu on võimalik rajada täiendavaid töötlemis- ja Tulenevalt sellest, et antud hetkel laohooneid ning asjakohaseid muid ehitisi. Kuna tegevuses kasutatakse puudub igasugune täpsem info ühist taristut olulise ruumilise mõjuga ehitisega seotud tegevustega vaadeldava ORM objekti kohta (välja (ohtlike jäätmete keemilise töötlemise või ladustamise paik), siis oleks arvatud selle “kategooria” vastavalt mõistlik kajastada üldplaneeringus tootmisala tervikuna kui olulise Vabariigi Valitsuse määrusele nr 102) on KSH ptk-s 4.7 “Olulise ruumilise 18 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ruumilise ehitisega seotud ala, kusjuures ladestamisalana käsitleda mõjuga ehitised” läbiviidud asukoha olemasoleva käitise asukoha katastriüksust (85101:012:0130). analüüs väga üldine. 3. Täiendada eelnõud, nähes ette juhud ja alad, millal ei ole vajalik Seisukohaga ei arvestata. koostada detailplaneeringut tootmis- ja laohoonete ehitamiseks, nagu Kohalik omavalitsus on näiteks üldplaneeringus fikseeritud tootmismaadele üksikute detailplaneeringu kohustusega alade tootmishoonete ehitamise korral. määramisel otsustanud, et tootmise maa-alade planeerimisel tuleb koostada detailplaneering. Taotleme Narva- Jõesuu linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise Seisukohaga arvestatakse. hindamise aruande eelnõus käsitleda käitisega seotud tegevuste laienemist Rõhutame, et kuna antud hetkel käitise asukohast itta kuni raudteeni. Käsitleda muuhulgas jäätmete ringlusse puudub igasugune täpsem võtmisega seotud temaatikat, sh sotsiaalmajanduslikest aspektidest ja informatsioon kavandatava tegevuse keskkonnakaalutlustest tulenevalt. Hetkel on KSH aruande eelnõus meie poolt kohta on KSH aruandes läbiviidud pakutud tootmismaa piiride laiendamine käsitletud joonisel 16 (Väljalõige analüüs väga üldine (teemat on Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu kaardist). käsitletud KSH aruandes ptk 4.7 “Olulise ruumilise mõjuga ehitised”, ptk 4.1.2 “Mõju rohevõrgustikule”, ptk 4.1.3 “Mõju kaitsvatele loodusobjektidele” ja ptk 4.1.4.2 “Natura eelhindamine”), sh mõju analüüs sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Jäätmete ringlusesse võtmise temaatikat on käsitletud KSH aruandes niipalju, et on välja toodud, 19 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel et kavandatav tegevus toetab Euroopa Liidu ja Eesti riigi jäätmepoliitika eesmärke, luues võimalusi ohtlike jäätmete ümbertöötlemiseks ja uuesti ringlusesse võtmiseks. Teema täpsemaks käsitlemiseks on vaja kavandatava tegevuse kohta rohkem infot. 15 Maaeluministeeriu Maaeluministeerium esitas Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH m aruande eelnõu esimese avaliku väljapaneku ajal oma tähelepanekud (Marko Gorban, 11.11.2021 kirjaga nr 4.1-5/1853-1. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse seisukohti Põllumajandus- ja väljendavas tabelis on antud nõustuv vastus vaid meie poolt tehtud ühele maaelupoliitika tähelepanekule, kuid ülejäänud meie tähelepanekud ei ole selles tabelis asekantsler kantsleri kajastatud. Maaeluministeerium teavitas sellest 28. juulil e-kirjaga Narva-Jõesuu ülesannetes) Linnavalitsuse arendusosakonda ning palus anda üldplaneeringu koostajate 10.08.2022 vastused meie kõikidele tähelepanekutele. Kuni käesoleva ajani ei ole kiri nr 4.1-5/1274-1 Maaeluministeerium antud küsimuses tagasisidet saanud ning Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõusse ei ole ka meie tähelepanekutega arvestavaid muudatusi tehtud. Tulenevalt eeltoodust jääb Maaeluministeerium oma 11.11.2021 kirjas nr 4.1- 5/1853-1 toodud seisukohtadele. 20 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Maaeluministeeriumi 11.11.2021 kiri nr 4.1-5/1853-1 Selgitus. Täpsustame, et Üldplaneeringu eelnõu seletuskirja jaotises 2.6.11 „Tootmise maa-ala“ on muu üldplaneeringu seletuskirjas hulgas märgitud, et tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“ maid ning põllumajanduslikke tootmismaid. Seletuskirja jaotises 2.5 „Hajaasustus“ toodud sõnastus üle ja muudetakse on märgitud järgmist: „Hajaasustusalal on võimalik kavandada erinevaid uusi arusaadavamaks. Selgitame, et juhtotstarbeid vastavalt ettenähtud tingimustele (ptk 2.6) ning asukohast üldplaneeringu maakasutuse joonisel tulenevatele kohaspetsiifilistele tingimustele (ptk 3-9). Kui järgitud on kõiki on hajaasustuse aladel maakasutus tingimusi, siis ei ole tegemist üldplaneeringut muutva lahendusega. Kui järgitud kujutatud osaliselt, st üksikuid elamu on peatükkides 2.6 ning 3-9 etteantud maakasutus- ja ehitustingimusi ning maa-alasid ei ole välja toodud. tegemist ei ole detailplaneeringu koostamise kohustusega ala või juhuga, siis Näidatud on suuremad toimub arendustegevus ehitusseadustiku alusel“. KSH aruande eelnõu lk-l 21 on elamuarenduseks sobilikud piirkonnad kinnitatud, et üldplaneeringu lahenduses on perspektiivseid maakasutuse ning detailplaneeringutega juhtotstarbeid kavandatud vaid tiheasustusaladele, välja arvatud kaks erandit kavandatud suuremad elamualad. (Perjatsi küla Elina maaüksus ja Riigiküla kalmistu laiendusega seotud KSH aruanne viiakse maaüksus). üldplaneeringuga kooskõlla. Käsitledes eelnimetatud nõudeid kogumis, oleme arvamusel, et seletuskirja jaotistes 2.6.11 ja 2.5 toodud tingimuste ning KSH aruande lk-l 21 märgitud kinnitus ei ole omavahel arusaadavas kooskõlas. 21 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Esmalt ei ole üheselt mõistetav põllumajandusliku tootmismaa tähendus. Kui Seisukohaga arvestatakse. põllumajandusliku tootmismaa all on mõeldud maatulundusmaa sihtotstarbega Üldplaneeringu seletuskirja sõnastust haritavaid maid ja looduslikke rohumaid või mõlemaid maid, siis ei ole nimetatu korrigeeritakse. Põllumajanduslike kooskõlas seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustega ning KSH aruande lk-l 21 tootmismaade all mõeldakse märgituga. põllumajanduslikke tootmishooneid. Põllumajanduslike tootmismaade alla ei arvestata looduslikke rohemaid ja haritavaid maid. KSH aruanne viiakse üldplaneeringuga kooskõlla. Teiseks on seletuskirja jaotises 2.5 märgitud, et hajaasustusalal on võimalik Selgitus. Regionaal- ja kavandada erinevaid uusi juhtotstarbeid …jne. Planeerimisseaduse § 75 lõike 4 Põllumajandusministeerium (endine kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav maa-ala Rahandusministeerium) on antud kasutamise valdav otstarve. See tähendab, et maakasutuse juhtotstarbed tuleb lahendust aktsepteerinud ning kui määrata üksnes üldplaneeringuga ning erinevaid uusi juhtotstarbeid, nagu on üldplaneering annab võimaluse antud märgitud seletuskirja jaotises 2.5 toodud tingimustes, määrata ei saa. piirkonnas erinevaid juhtotstarbeid Oleme seisukohal, et maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel on oluline kavandada, siis on see võimalik. mõju ning sellest tulenevalt peavad olema üldplaneeringu tingimused ja nõuded Üldplaneeringu seletuskirjas kõikidele isikutele ka aastaid pärast üldplaneeringu kehtestamist arusaadavad ja vaadatakse ptk-s 2.5 „Hajasustus“ üheselt mõistetavad. Palume korrigeerida ja täpsustada seletuskirja nii, et toodud sõnastus üle ja muudetakse maakasutuse juhtotstarvete osas oleks tagatud üheselt mõistetavus ja selgus. arusaadavamaks. Lisaks osundame Maaeluministeeriumi seisukohale, et üldplaneeringuga tuleks Seisukohaga ei arvestata. määrata väärtusliku põllumajandusmaa kohta põllumajandusmaa sihtotstarbelist Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse kasutust tagav maakasutuse juhtotstarve. Seaduse eelnõu § 3 punktiga 3 on tagatud vastavate tingimustega kavandataksegi täiendada planeerimisseaduse § 75 lõikega 5, mille kohaselt ning eraldi maakasutuse juhtotstarvet tuleb määrata väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa ei määrata. sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Oleme arvamusel, et 22 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel see annaks nii kohaliku omavalitsuse üksusele kui ka riigile suurema kindluse, et üldplaneeringuga määratavad väärtuslikud põllumajandusmaad saavad ajatu kaitse ning nende võimalik hõlmamine muul otstarbel oleks minimeeritud. 2) Seletuskirja jaotises 4.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on toodud väärtusliku Seisukohtadega arvestatakse põllumajandusmaa kasutuse ja arendamise tingimused ning märgitud, et osaliselt. väärtuslike põllumajandusmaade määramisel on võetud aluseks Põllumajandusuuringute Keskuse poolt väljastatud kaardikiht ja maakonnaplaneering, mida on üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatud. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringus vaadeldakse väärtuslikke põllumajandusmaid, mille pindala algab viiest hektarist. Samas jaotises on kinnitatud, et koostamisel on väärtusliku põllumajandusmaa määratluse aluseid ja kasutamistingimusi reguleeriv seaduseelnõu, millest tuleb peale seaduse kehtima hakkamist planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda. Nimetatud jaotises 4.1 toodud tingimuste kohaselt tuleks maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel; väljaspool kompaktse asustusega alasid asuvate maa- alade kruntimisel ning hoonestamisel on prioriteediks terviklike põllumassiivide säilitamine ning lubatud on üksiku elamu rajamine, eelistades selleks vanu talukohti. Hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel. Lisaks on seletuskirja jaotises 5.2.3.1 „Tuuleenergia“ toodud nõue, et vältida tuleb tuuleenergeetika arendamist väärtuslikel põllumajandusmaadel, ning jaotises 5.2.3.2 „Päikeseenergia“ toodu kohaselt ei ole üldjuhul ka päikeseparkide rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud. 23 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Maaeluministeerium osundab üldplaneeringu koostajate tähelepanu järgmistele asjaoludele: Seletuskirja sõnastust täpsustatakse - seletuskirja jaotises 4.1 on toodud tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud (välja arvatud üksiku elamu rajamine). väärtuslikul põllumajandusmaal detailplaneeringu algatamine. See tähendab, et nimetatud keeld hõlmab seletuskirja jaotises 2.2 „Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud“ toodud juhtude välistamist ehk väärtuslikule põllumajandusmaale on igasugune ehitamine, välja arvatud üksiku elamu rajamine, keelatud. Selline kinnitus on toodud ka KSH aruande eelnõu jaotises 4.1.1.2 „Üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele“. KSH hindaja on seisukohal, et üldplaneeringu mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele on positiivne, kuna see seab väärtuslikele põllumajandusmaadele kasutuse ja arendamise tingimused eesmärgiga tagada nende säilitamine võimalikult suures ulatuses ning nende kasutamine sihipäraselt vaid põllumajanduslikuks tegevuseks. Näiteks on üldplaneeringuga lubatud väärtuslikule põllumaale ehitada vaid üksik elamu ja seda tingimusel, et on tagatud tervikliku põllumassiivi säilimine. Samuti on välja toodud, et hajaasustuses ei ole lubatud detailplaneeringute algatamine väärtuslikel põllumajandusmaadel. Maaeluministeerium toetab KSH hindaja järeldusi. Siinjuures aga soovitame üldplaneeringu koostajatel kaaluda seletuskirja jaotises 4.1 toodud ehitamist keelava tingimuse selgemat ja täpsemat sõnastamist. Meie hinnangul on isikutele arusaadavam, kui üldplaneeringu seletuskirjas seatakse otsene ehitamist keelav 24 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel tingimus, hoidudes kaudse- või topeltkeelu (ehitamise keeld läbi detailplaneeringu algatamise keelu) seadmisest. -seletuskirja lisatakse väärtusliku - seletuskirja jaotises 4.1 toodud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja põllumajandusmaa mõiste. kasutustingimused sedastavad üldise ehituskeelu (v.a üksikelamute ehitamise võimalus), kuid sõnastamata on väärtusliku põllumajandusmaa mõiste. Leiame, et viide, et peale seaduse kehtima hakkamist tuleb planeerimis- ja ehitustegevusel juhinduda seadusest, on ebapiisav sellise olukorra ajal või juhul, kui üldplaneering on kehtestatud, kuid vastavat seadust mitte. Tulenevalt sellest palume lisada seletuskirja jaotisesse 4.1 seaduse eelnõu §-ga 355 kooskõlas olev väärtusliku põllumajandusmaa definitsioon. -kui seadus vastu võetakse siis hakkab kehtima seadus aga hetkel - seaduse eelnõu §-s 368 ja §-s 359 on toodud regulatsioonid väärtusliku kaalutakse antud tingimuste lisamist põllumajandusmaa metsastamise ja maastikuelemendi rajamise kohta. seletuskirja. Seletuskirja jaotises 4.1 ei ole nimetatud küsimusi käsitletud. 3) Maaeluministeerium analüüsis Narva-Jõesuu linna üldplaneeringuga Seisukohaga arvestatakse määratavate väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti ja võrdles saadud tulemit osaliselt. Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud põllumajandusmaa massiive, ÜP KSH aruannet täiendatakse seal hulgas eelduslikult väärtuslikke põllumajandusmaid, kajastava kaardikihi üldplaneeringu elluviimise mõju andmetega. Meie poolt tehtud analüüsi tulemusena selgus, et väärtuslikele põllumajandusmaadele Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardikihi (2017. a seisuga) osas. Analüüs viiakse läbi eelkõige alusel peaks olema kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil väärtuslikke üldises skaalas. Vaadatakse üle põllumajandusmaid u 1000 hektarit. Üldplaneeringuga kavandatakse määrata suuremad väärtusliku väärtuslikuks põllumajandusmaaks rohkem kui 1400 hektari ulatuses põllumajandusmaa massiivid, mis põllumajandusmaa massiive ehk u 400 hektari võrra eeldatust rohkem. See üldplaneeringu lahenduse elluviimisel tähendab, et üldplaneeringuga kavandatakse määrata väärtuslikeks ka neid 25 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel põllumajandusmaid, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet väiksem kui Ida- kaoksid. Alternatiivide võrdlemist läbi Viru maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (38 hindepunkti). ei viida. Samas näitab analüüs, et üldplaneeringuga kavandatakse rohkem kui 300 hektari ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade hulgast välja arvata massiive, mille boniteet on 38 hindepunkti ja rohkem (sh on 156 hektari ulatuses massiive suurusega alla viie hektari). Üldplaneeringu maakasutuse kaardilt nähtub, et väärtuslikest põllumajandusmaadest on välja arvatud kaks suurt, üle 30 hektari suurust massiivi (Vaivara külas ja Olgina külas), kuhu on kavandatud elamumaad. KSH aruande eelnõus ei ole väärtuslike põllumajandusmaade hõlmamisega seotud mõjusid analüüsitud ja hinnatud. Maaeluministeerium ei ole sellisele väärtuslike põllumajandusmaade määramise meetodile vastu, kuid kindluse mõttes palume KSH hindajal hinnata suuremate põllumajandusmaa massiivide, mille boniteet on vähemalt 38 hindepunkti, väärtuslike põllumajandusmaade hulgast väljaarvamisega seotud mõjusid ja kaaluda võimalikke alternatiive. 4) Nii seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõus on kasutatud termineid „väärtuslik Seisukohaga arvestatakse. põllumajandusmaa“ ja „väärtuslik põllumaa“. Looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla muu hulgas ka väärtuslik põllumaa. Seetõttu tuleks üldplaneeringus üheselt mõistetavuse tagamiseks kasutada väärtusliku põllumajandusmaa kohta üksnes väärtusliku põllumajandusmaa mõistet. Palume selles osas dokumente korrigeerida. 16 Natalja Solovieva Ettepanek aiandusühistutes ja suvilaühistutes kehtivate ehitustingimuste osas: Seletuskirja täpsustatakse Sisuliselt kõik aiandus- ja suvilaühstud asuvad hajaasustusega piirkonnas. Max alljärgnevalt: Hajaasustuse piirkonnas lubatud hoonete arv krundil - 1+2, 5 m kinnistu piirist ja kõrgusega kuni 9 m. ÜPs on lubatud 1-korruselised abihooned, 26 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel (Narva-Jõesuu pole kajastatud hajaasustuse piirkonnas paiknevate abihoonete kõrgus ja mille kõrgus määratakse vastavalt Linnavalitsuse korruselisus. vajadusele, ja kuni 2-korruselised ehitusspetsialist) elamud kõrgusega kuni 9m. Seletuskirja p 2.6.1 ELAMU MAA-ALA on toodud kõrguse ja korruselisuse piirang 10.08.2022 e-kiri Suvilate maa-alal lubatud kuni 7,5 m elamu ja abihoonetele. Ettepanek mitte piirata abihoonete korruselisust ühe kõrgused 2-korruselised elamud ja korrusega. Uue ÜP-ga abihoonete kõrgus on suurendatud 5,5 meetrini kuid kuni 5,0 m kõrgused 1-korruselised lubatud on ainult 1 korrus. Ettepanek lubada 2 korruste abihoonete rajamist max abihooned. kõrgusega 5,5 m. Tiheasustusaladel lubatud kuni 9 m kõrgused 2-korruselised elamud ja Vähendada aiamajade lubatud max kõrgust 7,5 meetrini, nagu ka kehtivas Vaivara kuni 5,0 m kõrgused 1-korruselised valla üldplaneeringus. abihooned. 17 Kaitseministeerium Korduval avalikul väljapanekul olevas üldplaneeringu eelnõus palume korrigeerida Seisukohaga arvestatakse (Oliver Tsarski, riigikaitselise ehitise Sirgala harjutusvälja nimetust. Praegu on dokumentides innovatsiooni märgitud „Sirgala harjutusväljak“, mis ei ole täpne nimetus. Õige on „Sirgala osakonnajuhataja harjutusväli“. Palume nimetus korrigeerida läbivalt kõigis üldplaneeringu asetäitja, dokumentides. osakonnajuhataja ülesannetes) Lisaks palume täiendada üldplaneeringu seletuskirja peatükki 2.6.16 „Riigikaitse Seisukohaga arvestatakse 11.08.2022 maa-ala“ järgmise selgitusega. kiri nr 12-1/22/2648 Sirgala harjutusvälja laiendamise käigus kavandatakse Jõhvi-Vasknarva maanteed ja Sirgala harjutusvälja ühendav uus teelõik, mis on otsem, ohutum ja ressursse säästvam ühendustee Sirgala harjutusvälja ja Kaitseväe Jõhvi linnaku vahel. Kavandatava teelõigu ligikaudne asukoht on kajastatud üldplaneeringu 27 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“. Täpne tee asukoht ja võimalikud avalikult kasutatavad lõigud täpsustatakse projekteerimise käigus. Sama ettepaneku, kajastada kavandatavat teed nii üldplaneeringu joonisel kui ka seletuskirjas, esitas Kaitseministeerium ka oma varasemas kirjas. Avalikul väljapanekul oleval joonisel „Taristu ja tehnovõrgud“ on tee asukoht markeeritud, kuid puudub selgitus seletuskirjas. 18 Keskkonnaamet Selgitus. (Helen Manguse, Antud tootmise maa-ala on piirkonda 1. Looduskaitse juhataja, planeeritud Narva-Jõesuu keskkonnakorralduse 1.1.KSH aruande ptk-s 4.1.4.1 (lk 84) on kirjutatud „Mustajõe loodusala Linnavolikogu 28.08.2019 otsusega nr büroo) (RAH0000169) – Loodusala piires ning selle läheduses ei planeerita 105 kehtestatud detailplaneeringuga 11.08.2022 üldplaneeringuga maakasutuse muudatusi ega objekte, mis võiksid ala ja selle “Narva-Jõesuu linna territooriumil kiri nr 6-5/22/12773- kaitse eesmärke ebasoodsalt mõjutada“. Maakasutuse kaardil piirneb loodusala Auvere külas asuva Õlitehase maa-ala 2 vahetult tootmise maa-alaga ning KSH aruandes ei ole analüüsitud võimalikku detailplaneering”. Paralleelselt mõju loodusalale. Kui ebasoodsad mõjud Natura 2000 võrgustiku alale ei ole detailplaneeringuga koostati välistatud, ei saa Keskkonnaamet ÜP-d kooskõlastada. keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, kus hinnati detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivaid mõjusid ümbritsevale keskkonnale, sh hinnati mõju Mustajõe loodusalale. Keskkonnaamet on andnud detailplaneeringu KSH aruandele kooskõlastuse 27.05.2019 kirjaga nr 6- 28 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 5/19/74-5. Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu KSH aruandesse lisatakse viide antud detailplaneeringule ja selle KSH aruandele ptk-s 4.1.4.1 “Natura- eelhindamine”. 1.2 ÜP seletuskirja ptk-s 2.6.11 (lk 34) „Tootmise maa-ala“ eraldi välja toodud Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaohtliku suurtootmise piirkond (skeem 2, lillaga piiritletud) ja Keskkonnaohtliku suurtootmise „Maakasutuse kaardil“ toodud tootmiseala piirid ei ühti, materjalides ei selgu piirkonna teema vaadatakse ÜP erinevuse põhjus. Skeemil 2 toodud keskkonnaohtliku suurtootmise piirkonda jääb lahenduses üle ja ala piire ka Mustajõe loodusala. Palume üheselt arusaadavalt kaardi ja skeemi vahelised korrigeeritakse. ebakõlad kõrvaldada. 1.3 Ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise ettepanek Kalda tn 10 Selgitus. (51301:001:0170). KSH aruande kohaselt on EKV vähendamine vajalik alale Kalda tn 10 asub täielikult mõnekümne toaga külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete rajamiseks. ehituskeeluvööndis ning seetõttu ei ole Edastatud materjalidest ei selgu, kas on kaalutud külalistemaja ja võimalik hooneid kavandada ööbimisvõimalustega hoone asukohti väljapoole EKV-d ning olemasoleva hoone väljaspoole ehituskeeluvööndit. rekonstrueerimist ja laiendamist? Keskkonnaameti kirjas 25.11.2021 nr 6- Olemasolevad hooned on 5/21/21363-2 on toodud välja „Külalistemaja ja ööbimisvõimalustega hoonete amortiseerunud ning nende kavandamist EKV-sse tuleb põhjendada ja kaaluda nendele hoonetele teisi rekonstrueerimine külalistemajaks ei asukohaalternatiive EKV-st väljaspool. Ehitisregistri andmetel paikneb Kalda tn ole võimalik. 10 katastriüksusel hoone (47 m2). EKV-s on olemasolevate hoonete rekonstrueerimine võimalik. Ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise 29 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5)“. 1.4 ÜP lisas 14 „Ehituskeeluvööndi vähendamine“ esitatud sõnastus ei ole Viga on parandatud. jätkuvalt korrektne, kuna tegemist ei ole enam EKV vähendamise ettepanekutega vaid vähendatud EKV-ga. 1.5 ÜP lisas maakasutuse kaardil on elamumaaks kavandatud Põhjaranniku Seisukohaga arvestatakse. maaüksuse Udria maastikukaitsealal asuv osa. Palume mitte määratleda selle Alale on Vaivara Vallavolikogu maaüksuse kaitsealal asuvat osa elamumaaks, sest see asub EKV-s, kus 26.08.2010 otsusega nr 56 elamuehitus ei ole lubatud. kehtestatud detailplaneering “Kiviranna maaüksuse detailplaneering”. Antud kinnistu on detailplaneeringuga määratud elamumaaks, kuid maastikukaitsealale ei ole ette nähtud ehitustegevust. 1.6 ÜP seletuskirja ptk 4.2 (lk 55) kohaselt on Sinimäe väärtuslikul (Udria Seisukohaga arvestatakse loodusala) maastikul planeeritud „taastada Meriküla-Udria kunagine kuurordi osaliselt. imago ning arendada piirkonna puhkemajandust“. KSH aruandes ei ole jätkuvalt Seletuskirja lisatakse täiendus Udria analüüsitud külastuse mõju loodusala väärtuste säilimisele. Palume mõju loodusalal tuleb läbi viia KSH analüüsida. eelhinnang ja eelhinnangus käitleda külastuse mõju loodusalale. 1.7 Juhime tähelepanu, et 6. juunist 2022 on kehtetuks tunnistatud Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaregistri seadus ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 Kõik andmed uuendatakse ning alusel on asutatud andmekogu Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Seoses korrigeeritakse viide. keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamisega muutub viide 30 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel keskkonnaregistrile tühiseks. Palume andmete kasutamisel viidata: „ EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur“. Juhime tähelepanu, et keskkonnaregistri andmed on ÜP eelnõus esitatud seisuga 21.12.2020, KSH aruandes seisuga 09.11.2020, Väärtuste kaardil seisuga 03.12.2020. Soovitame andmed üle vaadata ja kaasajastada. 2. Vesi Seisukohaga arvestatakse. 2.1.Hooldusala veeseaduse (VeeS) § 154 lg 2 alusel on salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on sama § lg 5 kohaselt tegevus piiratud. Vastavalt VeeS § 154 lg-tele 1 ja 3 on avatud soojussüsteemi puurkaevul 10-meetriline hooldusala. Kinnise süsteemi soojuspuurkaevu ümber hooldusala ei moodustata. Lähtuvalt eeltoodust palume ÜP pt k -s 5.2.3.3. kinnise soojuussüsteemi puurkaevude korral sõna "hooldusala " asemel kasutada "teenindusala ". 2.2 .KSH aruande ptk-s 3.2.3.4 (lk 44) on välja toodud kehtetuks tunnistatud Seisukohaga arvestatakse. keskkonnaluba nr L.VV/325553. Aktsiaseltsile Narva Vesi on 15.12.2021 korraldusega nr DM-108488- 27 antud keskkonnaluba nr KL-512749. 3. Maapõu Seisukohaga arvestatakse. 3.1.KSH aruande ptk-s 2.2.1 (lk 19) palume sõna "kaevandusaladel" asemel kasutada "kaevandamisaladel". Ptk-s 3.2.2.3.1 (lk 35) palume sõna "rekultiveerimine" asemel kasutada „korrastamine“. Tabeli 11 (lk 42) allmärkuses palume sõna "kaevanduspiirkondades" asemel kasutada "kaevandamispiirkondades". Ptk-s 3.3.1.2 (lk 56) palume sõna 31 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel "allmaakaevandus" asemel kasutada "kaevandus" ja sõna "kaevandusmahud" asemel kasutada "kaevandamismahud". 4. Metsandus 4.1.ÜP seletuskirja ptk-s 4.6 (lk 62) on rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste all mh välja toodud: „rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Kooskõlastuse andmiseks aluseks on Keskkonnameti antud kinnitus/hinnang, et maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud metsa uuendus kohustuse (sh saanud ettekirjutuse).“ Juhime tähelepanu, et metsaseaduse § 42 lg 3 kohaselt ei tohi planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud Narva-Jõesuu linna alal kasvavat metsa raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie omavalitsusüksuses on lisaks linnale kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. See ka külad, kus metsaseaduse § 42 lg 3 tähendab, et kõik raied linna rohealadel tuleb nagunii kooskõlastada kohaliku ei kohaldu. omavalitsusega. Lisaks, nii noores metsas (<20 a) on lageraie erandlik. Lageraie lubatavuse kriteeriumid on sätestatud keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ §-s 3. Arusaamatu on, miks alla 20 aasta vanuses puistus lageraie kooskõlastamise aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa Seisukohaga ei arvesta. Antud ÜP uuendamise kohustuse täitmise kohta. Metsa uuenemist hinnatakse pärast raiet seletuskirja osa lisati seoses tegelikust ning mets peab olema uuenenud hiljemalt viis aastat (loo, siirdesoo, madalsoo, elust võetud juhtumist. Näiteks esitati raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat) pärast raiet või lageraie metsateatis noorendiku metsa hukkumist (metsaseadus § 24 lg 3). arenguklassi (jooksev vanus 13 aastat) kuuluvale metsaeraldusele 32 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ning lubav otsus anti lähtuvalt keskkonnaministri 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui puistu enamuspuuliigiks on puuliik, mis ei ole nimetatud lõikes 12, on lageraie lubatud igas vanuses." Antud eraldusel valgustusraie teostamisel oleks saavutatud kasvukohale vastav õige peapuuliik. Lõpptulemuseks oli antud näitel tegemist ca 30 ha suuruse raiega rohevõrgustikus. Kohaliku omavalitsusena ei soovi tekitada energiavõsa istandusi rohevõrgustiku kuuluval metsamaal. Täpsustame, et antud ÜP seletuskirja osa puudutab kogu ÜP rohevõrgustiku ning metsaseaduse § 42 lg 3 vastavad rohealaks määratud alad, kus raied tehakse kohaliku omavalitsuse nõusolekul on määratud täiendavalt. KOV teeb koostööd Keskkonnaametiga. 5. Üldised teemad Seisukohaga arvestatakse. 33 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 5.1.Parandamata on jäänud, et ÜP ptk-s 2.6.3 on kasutatud mõistet Ühiskondlike hoonete maa- ala. Maakasutuse joonistel Ühiskondlike ehitiste maa-ala. Palume endiselt ühtlustada. 5.2.ÜP materjalidega ei ole esitatud asutuste ja isikute ettepanekuid, Kodulehel oleval lingil on olemas kõik vastuväiteid ja küsimusi ning ülevaadet nende arvestamisest või arvestamata menetlusdokumendid, kus on jätmise põhjendustest. nähtavad esitatud ettepanekud ja nendele esitatud vastused. 19 Terviseamet Terviseameti Ida regionaalosakond on tutvunud korduvalt esitatud Narva- Selgitus. (Marje Muusikus, Jõesuu linna üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõuga aadressil http://narva- Määrus kehtib olenemata osakonnajuhataja, joesuu.ee/uus-uldplaneering ning täiendavalt juhib tähelepanu asjaolule, et üldplaneeringust ja kui antud Ida asutatav supluskoht (Narva jõe kaldal) peab vastama sotsiaalministri supluskoht vastab määruses toodud regionaalosakond) 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele siis määrust rakendatakse. 11.08.2022 nõuetele. Me ei näe vajadust antud teema kiri nr 9.3- kajastamiseks. 4/21/13197-5 20 AS Eesti Raudtee Oleme tutvunud ÜP ja KSH aruande eelnõuga mille materjalid on Seisukohaga arvestatakse. (Riho Vjatkin, kättesaadavad https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering ja esitame ehitusteenistuse juht) käesolevaga ettepaneku kas oleks asjakohane lisada ÜP seletuskirja peatükk 15.08.2022 „5.1.6 Raudtee“ Rööbasteede arendamise põhimõtted ploki alla ka järgmine kiri nr 21-1/3890-5 punkt: Olemasolevate raudteerajatiste laiendamine ja ümberehitamine (s.h jaamateede juurde- või ümberehitamine tiheasustusalasse jäävas Vaivara jaamas) ning Tapa-Narva liini raudtee teise peatee ehitamine toimub projekteerimistingimuste alusel läbi avatud menetluse. 21 RMK on dokumentidega tutvunud ja teatab järgmist: Seisukohaga arvestatakse 34 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Riigimetsa 1. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.2 „Väärt maastikud“ alapunkti 7 „Narva- Seletuskirja vastav peatükk Majandamise Jõesuu väärt maastik“ lk 55 on märgitud, et keelatud on männimetsa, pajuvõsa täpsustatakse alljärgnevalt: Keskus ja põõsastiku eemaldamine, et vältida liivaluidete erodeerimist. Kui mõeldud Tiheasustusalal, kõikidel maa (Alar Süda, on ka raideid riigimetsamaal majandusmetsas, siis palun lisada, et raie kasutamise sihtotstarvetel on rannaga metsaülem) vajadusel täidetakse kõiki keskkonnakaitselisi tingimusi. Kõrgendatud avaliku ja kallastega piirnevate liivaluidete 15.08.2022 huviga metsa majandamise vajadusel koostatakse kümne aasta majandamise erodeerimise vältimiseks keelatud kiri nr 3- kava mis kooskõlastatakse eelnevalt omavalitsuse ja kogukonnaga. väärtuslike puude raie ja elujõulise 1.1/2021/5783 põõsarinde raie. Eelpool nimetatud alas on lubatud kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja loal olemasoleva avaliku huviga taristu/ rajatiste (nt kraavid) hooldamiseks minimaalselt vajalik raie ja eesmärkidele vastav hooldusraie. Maatulundusmaa metsamaa raietele kehtib Metsaseadus ja sellega seotud õigusaktide nõuded. 2. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti Selgitus. „Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 1 all lk 61 on Antud punktiga ei seata piiranguid märgitud, et säilitada tuleb maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus – raietegevusele. Kui ala metsakooslused, poollooduslikud ja looduslikud niidud ja neid ühendavad taasmetsastatakse siis on tagatud koridorid. Oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, rohevõrgustiku toimimine. puude gruppide ja puittaimestiku ribade ning väikesepinnaliste biotoopide (kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel) säilimine. RMK on seisukohal, et metsaseaduse alusel toimunud metsa majandamisega ei rikuta rohevõrgustiku toimimist. Metsakasutuse-kasvatuse läbiviimisel on 35 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel kindlustatud taasmetsastumine ja rohevõrgustiku sidusus. Seepärast ei ole raiepiirangud rohevõrgustiku aladel põhjendatud. 3. Üldplaneeringu seletuskirja p. 4.6 „Rohevõrgustik“ alapunkti Seisukohaga arvestatakse ja „Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused“ p. 6 all lk 62 on sõnastust täpsustatakse, mõeldud oli märgitud, et rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka raadamist. koridoris) lageraie korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus tegevusele. Metsaseaduse alusel ei ole võimalik alla 20 aastases metsas lageraiet teha. Võibolla on siin mõeldud raadamist (lageraie rajatiste jaoks kus metsamaa kategooria muutub mittemetsamaaks). Raadamised on lubatud vaid planeeringute ja projektide alusel kus metsateatise kinnitab keskkonnaamet. Nimetatud punkti sõnastus vajab täpsustamist. 4. Riigimetsamaa majandusmetsa on planeeritud elamumaad (skeemil Selgitus. kollaselt) katastritunnustele nr 32201:001:0112, 32201:001:0719 (lisa 1 ja 2). Palun tähele panna, et tegemist on RMK ei pea õigeks elamumaa planeerimist metsamaale. Elamumaa üldplaneeringuga, kus kaardid on planeerimine mittemetsamaale peaks maaomanikuga igal konkreetsel juhul koostatud üldplaneeringu läbi arutama. täpsusastmes. Erinevat tüüpi hoonestust (sh elamuid) saab alale rajada ainult maaomaniku nõusolekul. Üldplaneering on pikaajaline arengudokument ning kõiki juhtotstarvete muudatusi ei arutata maaomanikega läbi. 36 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 5. Haljasalade kaardikihil on haljasalaks märgitud maad (skeemil kollaselt) Selgitus. katastritunnustel nr 32223:001:0037, 85101:012:0111, 85101:001:0737 (lisad Kõik haljasaladele seatud tingimused 3, 4, 5). Metsamaale määratud haljasalad ei tohi kaasa tuua piiranguid metsa on toodud seletuskirjas. hooldamisele ja majandamisele. Hooldamata mets kaotab haljasalana väärtuse. Vajadusel võib metsaraietööd majandatavasse metsa määratud haljasalal omavalitsusega kooskõlastada. 6. Üldplaneeringu seletuskirja p. 5.2.3.1. „Tuuleenergia“ all lk 76 on märgitud, Selgitus. et Narva-Jõesuu linna territooriumil ei ole lubatud tuulegeneraatorite ja Palun vaadata uusi kaardikihte, kus on tuuleparkide rajamine, kuna mistahes kõrgusega elektrituulik Narva-Jõesuu muudatused sisse viidud. Narva- linna territooriumil vähendab riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Samas on Jõesuu linna kodulehelt avaneval lingil üldplaneeringu kaardikihil (skeemil pruunilt) riigimetsamaale märgitud mitu on toodud nii uued joonised kui ka tuuleenergia ala (lisa 6). Palun kaardikiht viia kooskõlla seletuskirjaga. kaardikihid. 7. Väärtuslike põllumaade kaardikihil on märgitud ära ala (skeemil roheliselt) Seisukohaga arvestatakse. katastritunnusel nr 51401:001:0140 (lisa 7). Ala on osaliselt metsastunud ja pinnalt alla 5 ha. Palun ala välja võtta väärtuslike põllumaade hulgast. 22 Enefit Power Kehtiva Vaivara valla üldplaneeringu (kehtestatud 2010) põhilahendus näeb Seisukohaga arvestatakse. (Andres Vainola, ette perspektiivse torujuhtme asukoha Balti Soojuselektrijaama ja Eesti juhatuse esimees) Elektrijaama ühendamiseks. Teeme ettepaneku kanda eelnimetatud 15.08.2022 nr NJ- joonobjekti (torujuhtme) planeeringulahendus üle koostatava Narva-Jõesuu JUH-6/1089-5 linna üldplaneeringu põhilahendusse, eesmärgiga säilitada võimalus ühendada Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam perspektiivse torujuhtmega. 37 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 23 VKG elektrivõrgud NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. KOV teeb koostööd VKG (Erik Raal, elektrivõrgud AS-ga) 1. Narva linna poolt on tulnud ettepanekuid seoses kõrgepinge õhuliinidega ning Tehnikadirektor) kuna antud õhuliinid läbivad mõlemaid omavalitsusi, on eelnevalt vajalik üheskoos 22.08.2022 e-kiri Täpsustus: 28.04.2023 toimus VKG läbi arutada võimalikud uued trassi koridorid. elektrivõrgud ja Narva-Jõesuu Linnavalitsuse ühine koosolek. Ühtlasi on vajalik koostöös kohaliku omavalitsusega läbi arutada trassi koridorid Koostöö raames selgunud vajalikud Olgina piirkonnas, kus varasemates planeeringutes on ette nähtud õhuliinide muudatused on ÜP-sse sisse viidud. asendamist maakaabeliinidega. 2. Kaardimaterjalidel puuduvad VKG Elektrivõrgud kõrgepingeliinid. 3. Seoses vajadusega elektrifitseerida Tallinn-Narva raudtee, peame vajalikuks arutada järgmist: elektrivõrgu (35-110 kV) alajaamasid koos liinidega, mis on vajalik rajada või rekonstrueerida võimsuse tagamiseks liitumispunktis Eesti Raudteega ehk elektripaigaldised, mis üldjuhul jäävad väljapoole raudteemaad ning kuuluvad elektrivõrgu ettevõttele. Leiame, et kui antud vajadus on, siis on vaja see üldplaneeringu raames läbi arutada ning vajadused ära kaardistada. 24 Narva Vesi AS NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu KOV võtab ettepaneku tegijaga (Hilje Õunapuu, Narva-Jõesuu linna ÜVK arengukava koostamise käigus. ühendust, et teha koostööd. projektijuht) Narva Vesi palub Narva-Jõesuu linnavalitsust sätestada käesoleval ajahetkel 06.09.2022 e-kiri koostamisel olevasse Narva-Jõesuu üldplaneeringusse riigiomandisse ja/või munitsipaalomandisse kuuluvatele kinnistutele ühisveevarustus- ja/või kanalisatsioonirajatiste rajamine ning vastavalt vajadusele ka maa-alade sihtotstarbe muutmine alljärgnevatel põhjustel. 38 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 1. Narva-Jõesuu linna ühisveevarustuse teenuse parandamiseks, sh joogiveehaarde toiteala ning joogiveekvaliteedi kaitsmiseks, on linnal otstarbekas rajada kolm asenduspuurkaevu olemasolevate asemel, kuna kolmel praegu toimival puurkaevul (PK5 – Karja 25a, PK7 - Vilde 32 ja PK9 – Metsa 9c), ei ole tagatud veeseaduse § 149 lg 1 p 2 kohane minimaalne sanitaarkaitseala - 30 m. Mittenõuetekohaste sanitaarkaitsealade laiendamine ning tagamine samal kinnistul, kus puurkaevud praegu asetsevad, pole võimalik, kuna eraomandis olevate kõrvalkinnistute hoonestus on piiravaks ja takistavaks asjaoluks. Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks asenduspuurkaevudele oleks järgmised kinnistud: * 51301:016:0002, Narva metskond 31, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn. Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu kirde nurgas, Vambola tn mõttelise pikenduse lähedal. Asenduspuurkaevu maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa. * 51301:009:0001, Narva metskond 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald. Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: maatulundusmaa 100%. Asenduspuurkaevu asukoht võiks olla kinnistu idapool, J. Poska tn vahetus läheduses. Asenduspuurkaevu maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa. * 51301:001:0067, J. Poska tn 69b, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald. Omanikuks riik. Maa sihtotstarve: elamumaa 100 %. Asenduspuurkaevu 39 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel asukoht võiks olla kinnistu läänepool, E. Vilde tn. poole. Asenduspuurkaevu maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa. 2. Narva-Jõesuu reovee kokkukogumise ning ärajuhtimise teenuse parandamiseks ning tulenevalt veeseaduse § 105 lg 1 nõudest on linnal vajadus rajada uus reovee pumpla koos purgimissõlmega või ainult purgmissõlm (kui reovett ei tule pumbata survekanalisse). Nimelt, veeseaduse § 105 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus, kelle administratiivterritooriumil asub üle 2000 i.e-ga reoveekogumisala (milleks Narva-Jõesuu on), kohustatud rajama purgimissõlme. Täna purgimissõlme Narva-Jõesuu reoveekogumisalal (üle 2000 i.e) ei ole. Reoveepumpla võib vajada avariilise väljalasu kanalitoru näol rajamist Narva jõkke. Uueks võimalikuks pakutavaks asukohaks reoveepumplale koos purgimissõlmega või ainult purgimissõlmele (kui reovett ei tule pumbata survekanalisse) oleks järgmine kinnistu: * 51401:001:0165, J. Poska tn 100, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu vald. Omandivorm: munitsipaalomand. Maa sihtotstarve: üldkasutatav maa 90 %, veekogude maa 10 %. Reoveepumpla/purgimissõlme asukoht võiks olla kinnistu läänepool, J. Poska tn vahetus läheduses. Reoveepumpla/purgimissõlme maa-ala selle sanitaarkaitsealaga peaks olema tootmismaa. Reoveepumpla võib vajada avariilise väljalasu kanalitoru näol rajamist kuni väljundiga Narva jõkke. 25 Keskkonnaministee NB! Ettepanekud on laekunud peale üldplaneeringu avaliku väljapaneku lõppu. Selgitus. Antud ÜP seletuskirja osa rium lisati seoses tegelikust elust võetud 40 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel (Meelis Münt, Oleme tutvunud veebilehel https://narva-joesuu.ee/uus-uldplaneering juhtumist. Näiteks esitati lageraie kantsler) kättesaadavate materjalidega ning soovime märkida järgmist: metsateatis noorendiku arenguklassi 24.08.2022 nr 7- (jooksev vanus 13 aastat) kuuluvale 1. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 4.6 Rohevõrgustik (lk 62) on 15/21/5640-4 metsaeraldusele ning lubav otsus anti rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste ja kitsenduste punktis 6 märgitud, et lähtuvalt keskkonnaministri rohevõrgustiku metsamaal (nii rohevõrgustiku tugialal kui ka koridoris) lageraie 27.12.2006 määruse nr 88 „Metsa korral, kus metsa vanus on alla 20 aasta, on vajalik linnavalitsuse kooskõlastus majandamise eeskiri“ §-s 3 lg 2 "Kui tegevusele. Kooskõlastuse andmiseks aluseks on Keskkonnaameti antud puistu enamuspuuliigiks on puuliik, kinnitus/hinnang, et maa(metsa)omanik on täitnud Metsaseaduses ettenähtud mis ei ole nimetatud lõikes 12, on metsa uuendus kohustuse (sh saanud ettekirjutuse). lageraie lubatud igas vanuses." Antud eraldusel valgustusraie teostamisel Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt üldplaneeringuga lahendatakse oleks saavutatud kasvukohale vastav rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning õige peapuuliik. Lõpptulemuseks oli nendest tekkivate kitsenduste määramine ja sama lõike punkti 14 kohaselt antud näitel tegemist ca 30 ha suuruse üldplaneeringuga lahendatakse rohealade määramine ning nende kaitse- ja raiega rohevõrgustikus. kasutustingimuste seadmine. Metsaseaduse § 42 lõike 3 kohaselt planeeringuga Kohaliku omavalitsusena ei soovi linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda tekitada energiavõsa istandusi kohaliku omavalitsuse nõusolekuta ning raie kooskõlastatakse kohaliku rohevõrgustiku kuuluval metsamaal. omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Üldplaneeringu kohaselt paikneb Täpsustame, et antud ÜP seletuskirja Narva-Jõesuu linna haldusüksuse territooriumil asuvas Narva-Jõesuu linnas kui osa puudutab kogu ÜP rohevõrgustiku asustusüksuses rohevõrgustik. Üldplaneeringust ei selgu, kas linna kui ning metsaseaduse § 42 lg 3 vastavad asustusüksuse rohevõrgustiku puhul on tegemist Plans § 75 lõike 1 punkti 14 rohealaks määratud alad, kus raied mõistes rohealadega, kus kehtib nagunii metsaseaduse § 42 lõikes 3 toodud nõue. tehakse kohaliku omavalitsuse Palume üldplaneeringut täpsustada. Plans § 75 lõike 1 punkti 10 kohaselt saab nõusolekul on määratud täiendavalt. üldplaneeringuga määrata rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ja kitsendused. Oleme seisukohal, et kooskõlastamise nõude korral peab aga 41 / 42 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel selguma, mida kohalik omavalitsus kooskõlastuse andmisel hindab. Samuti jääb arusaamatuks miks alla 20 aasta vanuses puistus lageraie kooskõlastamise aluseks peaks olema Keskkonnaameti hinnang metsa uuendamise kohustuse täitmise kohta. 2. Üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.2.3.3 Maasoojussüsteem (lk 77) on Selgitus. kirjas, et maasoojussüsteemi rajamiseks tuleb esitada vähemalt ehitusteatis. Kuna ehitusseadustikus ei ole lahti Vertikaalsed maasoojussüsteemid (puuraugud ja puurkaevud) rajatakse kirjutatud horisontaalsetele maasoojus ehitusseadustiku lisa 1 alusel kõik ehitusloaga. süsteemidele esitatavad nõuded, peame vajalikuks antud punkt seletuskirjas jätta. 3. KSH aruande eelnõus ei ole Natura eelhindamise peatükis välja toodud Seisukohaga arvestatakse. kavandatava ehituskeeluvööndi vähendamise mõju Struuga loodusalale. Juhime tähelepanu, et strateegilist planeerimisdokumenti ei tohi kehtestada, kui kavandatava tegevuse ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku alale pole välistatud (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus § 45 lg 2). Palume KSH aruande eelnõud täiendada. 42 / 42  Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel Narva-Jõesuu linna üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu koostamise käigus jooksvalt laekunud seisukohad ning nende vastused Jrk Esitaja Ettepaneku lühikirjeldus Kommentaar nr 1 Artur Eistre (Sinimäe Ratas Omanikuna on esitatud kinnistute juhtotstarbe muutmise ettepanek (Lehmalauda Ettepanekuga arvestatakse ja OÜ/Virumaa Mets OÜ) 85101:003:0488, Kõrgemäe tn 2 51401:001:0315, Vasikalauda 85101:003:0967 üldplaneeringusse viiakse vastavad kinnistute juhtotstarbe muutmine äri-ja tootmismaaks). korrektuurid jargmisel üldplaneeringu koostamise etapil. 2 Erika Pällo Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (juurdepääs Erbertali Ettepanekuga arvestatakse, kinnistu 85101:002:0401 juurde). informeerime, et jargmisel üldplaneeringu koostamise etapil informeeritakse ka teisi omanike kelle kinnistutel asub see tee. 3 Kim Allikas (Green Life Capital OÜ) Omanikuna on esitatud kinnistu juhtotstarbe muutmise ettepanek (Piiri tee 11 Ettepanekuga arvestatakse ja 51301:007:0009 juhtotstarbe muutmise ettepanek segaotstarbeks). üldplaneeringusse viiakse vastavad korrektuurid jargmisel üldplaneeringu koostamise etapil. 4 Protrena OÜ Omanikuna on esitatud kinnistu juhtotstarbe muutmise ettepanek (J.Poska tn 13 Ettepanekuga arvestatakse ja 51301:001:0180 kasutamise sihtotstarve osaliselt elamumaaks üldplaneeringusse viiakse vastavad (70%) ja osaliselt ärimaaks (30%), elamumaa maakasutus otstarve korterelamu korrektuurid jargmisel üldplaneeringu maa ala). koostamise etapil. 5 OÜ MURBARAN Omanikuna on esitatud ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks (L. Koidula Üldplaneeringu koostamise jargmisel tn 65 51301:012:0013). etapil eraldiseisvalt võetakse 1/3 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 6 Ingka Investments Estonia OÜ Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel etapil eraldiseisvalt võetakse ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 7 Karo Mets OÜ Tulenevalt planeerimisseaduse §76 lõikest 2 lõikest 2 avaldas soovi olla kaasatud Üldplaneeringu koostamise jargmisel üldplaneeringu koostamisse. etapil eraldiseisvalt võetakse ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 8 Olga Anderžanova Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (Koiduneeme kinnistu Üldplaneeringu koostamise raames on 51401:001:0210 osas). võetud ühendus ettepaneku esitaja ja sellle esindajaga. 9 Ivan Gavrilov Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (Vanatamme kinnistu Üldplaneeringu koostamise jargmisel 85101:001:0325 osas). etapil eraldiseisvalt võetakse ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 10 Erki Jaanson Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel etapil eraldiseisvalt võetakse ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 11 Sergey Moshniko Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse (juurdepääs Laokünka Üldplaneeringu koostamise jargmisel kinnistu 51401:001:0204 juurde). etapil eraldiseisvalt võetakse ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 2/3 Narva-Jõesuu linna ÜP ja KSH aruande eelnõu II avaliku väljapaneku seisukohtade tabel 12 Sergey Moshniko Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse Üldplaneeringu koostamise jargmisel etapil eraldiseisvalt võetakse ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 13 Sergei Dmitrijev Avaldas soovi olla kaasatud üldplaneeringu koostamisse. Üldplaneeringu koostamise jargmisel etapil eraldiseisvalt võetakse ühenduste ettepaneku esitajaga selle täpsustamiseks. 3/3