Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
[email protected] Teie 10.10.2024 Meie 31.10.2024 KL 127-24 K innisasja avalikes huvides omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu st Eesti Omanike Keskliit (EOKL) tänab võimaluse eest esitada oma seisukoht avalikes huvides omandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (KAHOS eelnõu ) kohta , millega kohandatakse elamumajanduse ümberkorraldamise eesmärgil korteriomandi omandamis e regulatsiooni. EOKL nõustub, et tühjenevate kortermajade probleem on ajas kasvav ning selle lahendamine eeldab riiklikku sekkumist. Samas ei ole KAHOS e elnõu probleemi lahendamisel sobiv lahendus . Esiteks tuleb arvestada, et tühjenevate kortermajade probleem puudutab kümneid tuhandeid eluasemeid, millega tegelemise ks on KAHOS liiga bürokraatlik . Teiseks ei taga KAHOS eluaseme omanikule sobiv at asendus elamispind a, kuna võõrandamismenetluse läbiviija ei ole ole kvaliteetse asendus elamispinna leidmiseks kohustatud . Kolmandaks ei piiritle KAHOS eelnõu piisavalt selgelt, millisel juhul alust atakse korteriomandi sundomandamist ja millisel juhul mitte. Neljandaks on riik ise vastutustundetult korterelamute tühjenemist soosinud , eelistad es toetada keskmisest jõukamaid kortermaju , tekitades sellega tagajärje, millega ta nüüd KAHOS eelnõud õigustab . EOKL leiab, et tühjenevate kortermajade probleem i lahend amiseks tuleb avada korteriomandi - ja korteriühistuseadus (KrtS) ning vaadata, millised on KrtS võimalused kortermajade elujõulisuse parandamisel. Näiteks on mõistlik kaaluda korteriühistu instituu d i vastutus e ja õiguse te suurendamist . T äna on korteriühistu õigused piira tud võlaõiguslike kohustustega kaasomandi korrashoidmisel , mida saab teiste riikide praktika (Soome, Rootsi, Holland , jne) näitel oluliselt laiendada . Kuna tühjad korteriomandid muutuvad pikas perspektiivis igal-juhul kõigi korteriomanike probleemiks, siis on mõistlik kaasata nende lahendamisesse ka korteriühistu. EOKL hinnangul tuleb siin lähtuda valitsevast kohtupraktika st , mille kohaselt vastutab korteriühistu k aasomandist lähtuva kahju eest korteriomanik u ees sõltumata süü olemasolust . S iit edasi ei ole enam vahet, kas korteriü histu kannab riskivastutust ainult kaasomandi eseme või terve projektijärgse korterelamu eest. Viimati kirjeldatud olukoral oleks aga korteriomandite väärtusetuks muutumise probleemile mi tu positiivset lahendust. Esiteks paraneb korteriühistute teadlikus, korterelamu korrashoiutegevuste planeerimisel kaob mõte jagada korter elamut kaasomandiks ja reaalsosaks , väheneb järelevalveasutuste ( KOV, TTJA , Päästeamet ) halduskoormus , lihtsustuvad riigi võim alused pakkuda korterioma n ikele tuge , kuna 525 000 subjekti (500 000 korteriomanikku ja 25 000 korteriühistut) asemel piisab 25 000 subjekt (korteri ühistud) nõustamisest ja toetamisest. Lisaks eeltoodule tuleb hinna ta , kas tänane olukord, kus korteriomanikud loobivad korteriomandist riigi kasuks , on kooskõlas asjaõigusseaduse § -ga 126 . Selle sätte kohaselt saab k innisomandist loobu da üksnes k innisasja - ehk terve maatüki omanik . Maatükk kuulub k orteriomandi koosseisu aga üksnes osaliselt, mõtteli se osa na . Õ iguslikult oleks märksa targeb lahendada tühjenevat est korterite st loobumise probleem kahes etapis , kus e s malt loobu b korteriomanik korteriomandist korteriühistu kasuks, kellel on suurim motivatsioon ja võimalus probleem ühistu siseselt lahendada. Kui see ei õnnestu, siis teises etapis loovutavad oma korter ioman di juba kõik omani kud , tehes vastava otsuse kvalifitseeritud häälte enamuse või kokkuleppe alusel . Rii k peab seejuures tagama kõigile loovutajatele elamispin nad , mis eeldab tänaste eluasemepoliitika dogmadest lahti laskmist ja süsteemset tegelemist elusasemevaldkonna probleemidega. Lugupidamisega, Andry Krass Juhatuse esimees