Ettevõte: Saaremaa Prügila OÜ
Saatja: Mihkel Paljak
Dokumendi liik: Kiri
Teie: 18.09.2015 nr 4.6-8/15/3913
Meie: 04.10.2016. nr. 3 ”Kudjape jäätmekäitluskeskuse laiendamise kooskõlastamine”.
Edastan digitaalallkirjaga dokumendi, mida paberkandjal ei saadeta.
Lugupidamisega
Mihkel Paljak
Juhataja
Saaremaa Prügila OÜ
[email protected]
6320 2710
2606
1570
5140
Mõõdud; standard: Materjal: Mõõtkava: 1:30
Mass: kg
Konstrueeris: M. Moppel Projekt:
Kontrollis:
Nimetus:
Kuupäev: 25.03.2010 BioComp 6000
Leht: Tähis: Rev:
A3 Rev. Muudatus Kuupäev 1/2
Mõõdud; standard: Materjal: Mõõtkava: 1:28
Mass: kg
Konstrueeris: M. Moppel Projekt:
Kontrollis:
Nimetus:
Kuupäev: 25.03.2010 BioComp 6000
Leht: Tähis: Rev:
A3 Rev. Muudatus Kuupäev 2/2
92 00
3. 4.
70 20
4. 5. 70
4.
8 5
3. V1 Persp. veetorustik
K1 Persp. isevoolne kanalisatsioonitorustik
K1s Persp. survekanalisatsioonitorustik
50
4. N E Persp. kanalisatsioonipumpla
K2 Persp. sademeveetorustik
W1
Persp. a/b kate (2-kihiline)
W S 29.0
10.0 18.0 Persp. piirdekraav
la
isa
im
o st 1
2 p er 4.00
st
20
m om m
2 po
60.0
K
00
m
2 5 Ko
0
A= 3
A=
32.0
a ll)
rh
42.5
20
4. aa
(k
15
4.
r2
ste
po
m
Ko
20 2
5. m
60
10.0
70
W1
4. 6
K1
V1
70 2 A=
4.
K2
m
De200
0
75 = 14
3. 42.0 50.0 A
2
m
W1
45
K1
V1
A =
00 4.0
4.
W1
V1
K1
W1
V1
K1
W1
V1
K1
V1
K1
V1
K1
m
135
m 35
L=1 V1
0 L= e5
K1
e40
1s D
V1 D
K
V1
K1
V1
K1
V1
K1
V1
K1
V1
K1
V1
K1
K1 1
V
Alternatiiv 1: Konteinerkompostimine
Joonis 1-1. Asendiplaan 1:500. Formaat A2
21.03.2016
594x420
I
F
E
B
H
A
D
C
G
1
1
18000
2
2
4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000
I
F
E
B
H
A
D
C
G
I
F
E
B
H
A
D
C
G
1
1
3200
4500
18000
2
2
4500
3600
4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000
I
F
E
B
H
A
D
C
G
18.0
6.0 6.0 6.0
Kompostimisele Purustamisele
10.0
Mobiilsed vaheseinad
Uks 4.0x5.0
4.0
32.0
K1
6.0
De110 L=13
K1
K1
Haamerpurusti
De1K1
10 L
=12m K1
K1
Uks 4.0x5.0 De40
4.0
V1 Persp. veetorustik
K1 Persp. isevoolne kanalisatsioonitorustik
K1s Persp. survekanalisatsioonitorustik
Persp. kanalisatsioonipumpla
Persp. restkaev
Alternatiiv 1: Konteinerkompostimine
21.03.2016
210x297
V1 Persp. veetorustik
K1 Persp. isevoolne kanalisatsioonitorustik
K1s Persp. survekanalisatsioonitorustik
Persp. kanalisatsioonipumpla
V3 Persp. niisutusveetorustik
W1
Persp. a/b kate (2-kihiline)
Persp. piirdekraav
0
4.8
4.00
0
4.8
V3
DeV43
10.0
0L
=15
m
Tunnelkomposter
0
5.0
(kaarhall)
2 2
m m
38.0
18.0
5 10 28
0
A =2 A=
1
0
K1 De1
5.0
60 L=10
K1 m
V1
10.0
K1 1
0
W1
V
4.8
K1
V1 K1 K1 K1 K1 K1
0
V1 V1 V1
4.8
V1 V1
2
m
50
W1
A=
V1 1
K
0
4.8
6.0
66.0 54.5
W1
V1 1
K
W1
V1 1
K
W1
V1 1
K
V1 1
K
V1K1
m
L=1 V1 1
187
97m
K
0 L=
De5
e40
V1K1
K1s
V1 D
V1K1
V1K1
K1
V1 K1
V1
K1
V1 K1
K1 1
V
Alternatiiv 2: Tunnelkompostimine
Joonis 2-1. Asendiplaan 1:500. Formaat A2
21.03.2016
594x420
I
L
J
F
E
B
K
H
A
D
C
G
1
1
18000
2
2
4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000
I
L
J
F
E
B
K
H
A
D
C
G
1 2
L L
4000
3600 3600
4500 4500
K K
4000
3600 3600
4500 4500
J J
4000
3600 3600
4500 4500
I I
4000
3100
4500
H H
4000
G G
4000
F F
3600 3600 4000
4500 4500
E E
4000
D D
4000
C C
4000
B B
4000
A A
3200
4500
18000
1 2
Uks 3.6x4.5
Uks 3.6x4.5
V3 V3 V3 V3
K1
Uks 3.6x4.5
Uks 3.6x4.5
V3
V3 V3 V3 V3
K1
Uks 3.6x4.5
Uks 3.6x4.5
V3V3
Vesi mahu
V3 V3 V3 V3
V3
Uks 3.6x4.5
K1 K1
4.0
Kompressoriruum
K1
Kompostimisele Purustamisele
10.0
6.0 6.0 6.0
K1
K1
Mobiilsed vaheseinad
K1
Uks 4.0x5.0
Uks 4.0x5.0
4.0
32.0
K1
6.0
K1
K1
16.0
Haamerpurusti
K1
K1
Uks 4.0x5.0
4.0
18.0
V1 Veetorustik
K1 Isevoolne kanalisatsioonitorustik
K1s Survekanalisatsioonitorustik
Restkaev Alternatiiv 2. Tunnelkompostimine
V3 Niisutustorustik
Niisutuspumpla
21.03.2016
210x297
TEOSTATAVUSUURING
Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete
kompostimisrajatis
Tellija: Kuressaare Linnavalitsus
2016
Sisukord
1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4
2. Olemasoleva infrastruktuuri olukorra ja probleemide kirjeldus ........................................................ 4
2.1. Jäätmekäitluskorraldus Lääne- Saaremaal ................................................................................. 4
2.2. Kudjape jäätmejaam ................................................................................................................ 5
3. Alternatiivide analüüs ....................................................................................................................... 6
3.1. Alternatiivide analüüsi koostamisel kasutatud eeldused ......................................................... 6
3.2. Alternatiivlahenduste tehniline kirjeldus .................................................................................. 7
3.2.1. Alternatiiv 0 ...................................................................................................................... 7
3.2.2. Alternatiiv 1- Konteinerkompostimine .............................................................................. 9
3.2.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine ............................................................................... 11
3.3. Alternatiivlahenduste maksumus ning ekspluatatsioonikulud ............................................... 12
3.3.1. Alternatiiv 0 .................................................................................................................... 12
3.3.2. Alternatiiv 1 - Konteinerkompostimine ........................................................................... 13
3.3.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine ............................................................................... 16
3.4. Jäätmete vastuvõtuhinna prognoosid alternatiiviti................................................................. 18
4. Parima alternatiivi valik................................................................................................................... 19
4.1. Majanduslik võrdlus .................................................................................................................... 19
4.2. Keskkonnalane võrdlus ............................................................................................................... 20
5. Riskianalüüs ................................................................................................................................... 22
5.1. Majanduslikud riskid .............................................................................................................. 22
5.2. Organisatsioonilised riskid ..................................................................................................... 23
5.3. Õiguslikud riskid..................................................................................................................... 23
6. Projekti elluviimise plaan ................................................................................................................ 26
6.1. Projektijuht ............................................................................................................................. 26
6.2. Projekti finantseerimine ......................................................................................................... 27
6.3. Hankeplaan............................................................................................................................ 28
6.4. Projekti haldamine ................................................................................................................. 29
7. Lisad: .............................................................................................................................................. 30
7.1 Finantsmudel ......................................................................................................................... 30
2
7.2 Alternatiiv 1- konteinerkomposter .......................................................................................... 30
7.3 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise asendiplaan ................................................................ 30
7.4 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone plaan ................................................................ 30
7.5 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone 3D mudel ......................................................... 30
7.6 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise asendiplaan ..................................................................... 30
7.7 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone plaan ..................................................................... 30
7.8 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone 3D mudel .............................................................. 30
7.9 Liiva- mudapüüdur ................................................................................................................. 30
7.10 Nõrgveepumpla ..................................................................................................................... 30
7.11 Trummelsõel .......................................................................................................................... 30
7.12 Haamerpurusti ........................................................................................................................... 30
7.13 Hankeplaan ................................................................................................................................ 30
3
1. Sissejuhatus
Kuressaare Linnavalitsuse (Tellija) soovib rajada Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise aia- ja
haljastusjäätmete ning köögijäätmete käitlemiseks (Projekt).
Saaremaal puudub hetkel kaasaegne biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalus, suur osa
biolagunevatest jäätmetest lähevad ladestamisele segaolmejäätmetena või illegaalselt. Projekti
eesmärgiks on hakata Kudjape jäätmejaamas vastu võtma ja kohapeal käitlema (taaskasutustoiming
R3o) maksimaalses koguses biolagunevaid jäätmeid.
Käesoleva teostatavusuuringu eesmärgiks on investeeringuprojekti teostatavus- ja finantsanalüüsi
läbiviimine ning Projekti elluviimiseks sobivaimate tehniliste ja finantslahenduste väljapakkumine.
Teostatavusuuring on koostatud Kuressaare Linnavalitsuse tellimusel alljärgneva meeskonna poolt:
Nimi Ettevõte Positsioon projektis
Valdo Liiv OÜ VKM Konsult Projektijuht
Mait Kriipsalu Eesti Maaülikool Spetsialist
Ivo Raadla Technobalt Eesti OÜ Tehniline konsultant
Toomas Piirsalu OÜ Kiirvool Projekteerija
Kadri Mäsak OÜ Mak Analyse Finantsspetsialist
2. Olemasoleva infrastruktuuri olukorra ja probleemide kirjeldus
2.1. Jäätmekäitluskorraldus Lääne- Saaremaal
Piirkonna jäätmemajandust reguleerivateks peamisteks dokumentideks on:
- Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri, mis reguleerib jäätmehoolduse korraldust Lääne-
Saare, Pihtla, Torgu, Salme, Kihelkonna ja Mustjala valla ning Kuressaare linna
haldusterritooriumitel;
- Kuressaare linna, Lääne-Saare valla ja Pihtla valla ühine jäätmekava aastateks 2015-2020.
Kuressaare linnas ja endises Kaarma vallas toimub köögi- ja sööklajäätmete eraldi kogumine osana
korraldatud jäätmeveost, teistes valdades eraldi kogumist pole seni toimunud. Korraldatud jäätmeveo
teenuse osutaja leitakse avatud riigihanke raames, jäätmevedaja kohustub jäätmed viima samuti
riigihanke käigus leitud jäätmekäitluskohta.
Liigiti kogutud aia- ja haljastusjäätmete kokkukogumist omavalitsustes sisuliselt ei toimu ja jäätmeid on
võimalik väikeses mahus tasuta üle anda Kudjape jäätmejaama, kust need veetakse hetkel
Pärnumaale (OÜ-le Paikre) kompostimiseks või ladestatakse sealsesse prügilasse.
2016 aastast kehtima hakanud ühise jäätmehoolduseeskirja kohaselt seatakse kõigile
jäätmevaldajatele kohustus koguda biolagunevad jäätmed muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle
vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, viia Kudjape jäätmejaama või kompostida tekkekohas.
Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidel jäätmevaldajatel ja kinnistutel, mis on
kasutuses.
4
Kompostimisvõimalused Kuressaares
Kuressaares on kompostimisvõimalus olemas Kullimäe reoveepuhastusjaamas, kuid seda
kasutatakse vaid reoveemuda kompostimiseks, köögi- ning haljastusjäätmete kompostimine ei ole
seal käesoleval ajal majanduslikult mõistlik ning määruse Biolagunevatest jäätmetest komposti
tootmise nõuded (RTI, 10.04.2013,1) kohaselt ei tohi biolagunevad jäätmed reoveesettega seguneda.
Kompostimisega on tegeletud Kuressaares ka linnavalitsuse allasutuse Kuressaare Linnamajandus
hallataval platsil Ringtee 9, kuid plats ei vasta kompostimisväljakule esitatud nõuetele, mistõttu ei või
seda köögi- ja haljastusjäätmete kompostimiseks kasutada.
Kudjape jäätmejaamas on olemas nõrgvee kogumisega plats, kuid lahtiselt ei või seal biojäätmeid
kompostida seoses Lennuameti poolt esitatud tingimustega (jäätmejaam jääb lennutrajektoori sisse,
kompostimisväljak võib ligi meelitada linde ja ohustada seeläbi lennuliiklust).
Kaasaegse kompostimisrajatise välja arendamisel tuleks maksimaalselt arvesse võtta olemasolevat
infrastruktuuri ja seadmestikku. Arvestades asjaolu, et Kudjape jäätmejaamas on olemas vajalik
taristu, masinapark, tööjõud ja võimekus kogu Saaremaa jäätmete vastuvõtmiseks ja käitlemiseks, ei
ole majanduslikult otstarbekas luua eraldiseisvat üksust biolagunevate jäätmete käitlemiseks ning
piisab olemasoleva jäätmejaama laiendamisest kaasaegse tehnoloogiaga.
Tellija poolt esitatud lähteandmete kohaselt tuleks Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete
kompostimisrajatise projekteerimisel arvestada alljärgnevas tabelis toodud perspektiivsete
jäätmekogustega.
Tabel 1. Perspektiivsed biolagunevate jäätmete kogused Kudjape Jäätmejaamas
Kogus t/ Kogus m³/
Nimetus aastas aastas
Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 254 635
Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed 900 2250
Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud
puidupõhised plaadid ning vineer* 700 1750
KOKKU 1 854 4 635
* puidupõhised plaadid ning vineer ega ka immutatud ja värvitud puit ei sobi komposti lähtematerjaliks
ning tuleb edaspidi välja sortida.
2.2. Kudjape jäätmejaam
Kudjape jäätmejaam kuulub OÜ-le Saaremaa Prügila, mis on 2007 aastal Kuressaare linna, Kaarma ja
Pihtla valla poolt moodustatud äriühing. Kudjape jäätmejaam on antud rendile AS Eesti
Keskkonnateenused ja seal osutab teenust OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam.
Jäätmejaamas praegu läbiviidavad tegevused on järgmised:
- kõigi vastuvõetavate jäätmete kaalumine;
- sorditud jäätmete vastuvõtt;
- liigiti kogutud jäätmete (müügipakend, paber-papp, klaastaara, plast) käsitsi järelsortimine
sortimisliinil;
- elektroonikaromude ja suurjäätmete sortimine ning ladustamine;
- segaolmejäätmete sortimine ja ümberlaadimine;
- vanarehvide ladustamine;
- metallijäätmete ladustamine;
- puidujäätmete töötlemine ja ladustamine, hakkepuidu tootmine;
5
- jäätmekütuse tootmine;
- ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine;
- ohtlike jäätmete kogumine.
Jäätmejaamas kokku kogutud, sorteeritud ja tihendatud jäätmed transporditakse edasi mandrile.
Suurem osa segaolmejäätmetest transporditakse Iru jäätmepõletustehasesse, ladestamisele kuuluvad
jäätmed viiakse Paikre prügilasse ning taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed vastavatesse
jäätmekäitlusettevõtetesse lõppkäitlemisele.
Kudjape jäätmejaamas on väikestes kogustes võimalik ära anda ka biolagunevaid jäätmeid, kuid
hetkel puudub seal nende käitlemiseks vajalik nn. suletud tehnoloogia, klassikalist lahtist
aunkompostimist ei ole võimalik rakendada Lennuameti piirangute tõttu.
3. Alternatiivide analüüs
3.1. Alternatiivide analüüsi koostamisel kasutatud eeldused
Majanduslikult kõige optimaalsema lahenduse välja selgitamiseks on leitud alternatiiviti võrreldavate
rahavoogude (investeeringute, asendusinvesteeringute ning ekspluatatsioonikulude, kompostmullast
tekkivate tulude ja arvestusperioodi lõpuks jäädava põhivara jääkväärtuse) diskonteeritud
nüüdisväärtused, mille leidmiseks on kasutatud 6%’st nominaalset diskonteerimismäära. Analüüs on
koostatud 30. aastaseks perioodiks (2017-2046) jooksevhindades.
Finants- ja majandusanalüüsi koostamisel on võetud aluseks EV Rahandusministeeriumi poolt
koostatud makromajanduslikud sisendandmed, mis on avaldatud struktuurifondide ja ministeeriumi
veebilehel. Kuni 2020. aastani on tegemist Rahandusministeeriumi 2016.a kevadise
majandusprognoosiga (valminud 05.04.2016), perioodil 2020-2040 toimub prognoosis üleminek RM
prognoosilt Euroopa Komisjoni „Ageing Report 2015“ projektsioonidele. Alates aastast 2041 on
kasutatud Euroopa Liidu majanduspoliitika komitee (Economic Policy Committee) poolt kokku lepitud,
kogu ELi kohta ühtsetel alustel loodud eeldusi eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse
hindamiseks.
Tabel 2. Tarbijahinnaindeksi prognoosid aastani 2046
INDIKAATOR Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026
THI % 2,7% 2,9% 2,8% 2,8% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7%
INDIKAATOR Ühik 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036
THI % 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6%
INDIKAATOR Ühik 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046
THI % 2,6% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,4% 2,4% 2,4%
Analüüsis on võetud kõigi võrreldud alternatiivide puhul aluseks Tabel 1 toodud perspektiivsed
biolagunevate jäätmete mahud.
Kõik alternatiivide investeeringud põhivarasse on jaotatud elueati (10 ja 40 aastat).
Asendusinvesteeringuid on nähtud ette 10. aastase elueaga põhivara amortiseerumise aastal (2027.a
ja 2037.a). Asendusinvesteeringu väärtuse leidmisel on võetud aluseks vastava põhivara
algmaksumus, mida on korrigeeritud tarbijahinnaindeksi kasvude alusel asendusinvesteeringu
aastasse. Jääkväärtuse leidmisel on lahutatud teostatud investeeringute (sh asendusinvesteeringute)
mahust arvestusperioodi põhivara kulumi maht.
6
3.2. Alternatiivlahenduste tehniline kirjeldus
Alljärgnevalt on kirjeldatud enimlevinud võimalusi biolagunevate jäätmete kompostimiseks ja
tehnoloogiate eripärasid:
- Aunkompostimine- ei võimalda avatult kompostida köögijäätmeid;
- Membraankattega aunkompostimine- sisuliselt siiski avatud süsteem;
- Tunnelkompostimine- ekspluateerimine keerukam ja kallim kui aunkompostimisel;
- Konteinerkompostimine- piiratud mahud, ei ole otstarbekas haljastusjäätmete korral;
- Trummelkompostimine- piiratud mahud, ei ole otstarbekas haljastusjäätmete korral, suured
alginvesteeringud ja ekspluatatsioonikulud;
- Pressimine- eelduseks vedeliku kasutamine metaantankis, pressimisjäägi kui ka käärimisjäägi
käitlemise probleem jääb;
- Hüdropulpimine- eelduseks vedeliku kasutamine metaantankis, käärimisjäägi käitlemise
probleem jääb;
- Biosüsi ehk pürolüüs- piiratud mahud ja turg, ei võimalda käidelda köögijäätmeid, suured
opereerimiskulud;
- Tahkekääritamine- Eestis praktika puudub, tekib küll soojus/gaas kuid käärimisjäägi käitlemise
probleem jääb.
Arvestades:
- piiratud jäätmemahtu;
- Lennuameti nõudeid;
- metaantanki puudumist;
- alginvesteeringute suurust,
on reaalselt elluviidavate alternatiividena biolagunevate jäätmete käitlemisel võimalik kaaluda vaid
konteinerkompostimist kombineerituna haljastusjäätmete aunkompostimisega ja tunnelkompostimist.
Mõlema alternatiivide analüüsis kaalutud tehnilise lahenduse puhul on eeldatud, et ülejäänud jäätmete
käitlemine toimub analoogselt 0- alternatiivis kirjeldatuga.
3.2.1. Alternatiiv 0
Nullalternatiivina on käsitletud olemasolevat olukorda Kudjape jäätmejaamas, kus biolagunevate
jäätmete käitlemist sisuliselt ei toimu.
Jäätmete vastuvõtt
Kudjape jäätmejaama saabuvad jäätmed jäätmevedaja või kliendi oma transpordiga. Jäätmejaamast
väljuvad jäätmed OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam jäätmeveokitega, rendiautodega või selle ettevõtte
transpordiga, kellele jäätmed üle antakse.
Jäätmejaama saabuvad jäätmete puhul kontrollitakse esmalt visuaalselt jäätmete vastavust
deklareeritule. Kui jäätmed vastavad deklareeritule, siis need kaalutakse ja ladustatakse selleks
ettenähtud kohtadesse. Kõik saabuvad jäätmed registreeritakse jäätmeliikide, -koguste ja
jäätmevedajate kaupa.
Jäätmete ajutine ladustamine
Jäätmejaama saabuvad jäätmed ladustatakse jaama territooriumile liikide kaupa, selleks ettenähtud
kohtadesse. Asfalteeritud platse kasutatakse eelkõige puidu, betooni, telliste, pinnase, vanametalli,
vanarehvide jms ladustamiseks.
Teiste jäätmete kogumiseks kasutatakse peamiselt metallist 1 – 30 m³ suuruseid vahetuskonteinereid,
mis vajadusel kaetakse ilmastikumõjude eest võrgu, tendi või kaanega.
Segaolmejäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ladustatakse eraldi kinnises ruumis,
vältimaks lindude juurdepääsu jäätmetele.
7
Pakendijäätmed ja vanapaber ladustatakse samuti eraldi ruumis, vältimaks nende märgumist ja
tuulega laialikandumist.
Segaolmejäätmed
Segaolmejäätmed võetakse vastu jäätmejaama sorteerimishoone eraldi ehitatud ruumi, kus
järelsorteerimise käigus võetakse neist välja ohtlikud jäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete
jäätmed, vanarehvid, samuti klaas, metall, kilejäätmed ja vanapaber ning muu jääde, mis on sobilik
jäätmekütuse tootmiseks või taaskasutamiseks. Jääkprügi – jäätmete liigiti kogumisest üle jääv
kasutuskõlbmatu sortimisjääk transporditakse suurte 30 m³ lahtiste või presskonteineritega mandrile
põletamisele või ladestamisele nõuetele vastavasse prügilasse.
Pakendijäätmed
Vanapaberi ja pakendijäätmete sortimiseks on jäätmejaama sorteerimishoonesse ehitatud soojustatud
ja ventileeritud sorteerimisliin 10 töökohaga.
Sorteeritud paberpakend, kartongpakend, plastpakend, paber ja kartong ning kilematerjal pressitakse
liikide kaupa pallidesse horisontaalse ja/või vertikaalse hüdropressiga. Valmis pallid ladustatakse
hoone sees liikide kaupa. Sobiva koguse tekkimisel laaditakse jäätmed autodele ja transporditakse
erinevate käitlejatega sõlmitud lepingute alusel edasisele töötlemisele. Vastuvõetud ja puhas
klaaspakend ja segapakend laaditakse otse veokile ja transporditakse lõppkäitlusele.
Jäätmekütuse tootmine
Jäätmekütuse valmistamiseks kasutatakse jäätmejaama saabuvaid põlevjäätmeid. Nendeks võivad
olla segaolme- ja ehitus – lammutusjäätmetest väljanopitud põlevad jäätmed, liigiti kogutud
pakendijäätmetest ja vanapaberist väljanopitud vähemväärtuslik osis, tööstusjäätmed (kummidetailide
valmistamise jäägid), samuti rõivad, tekstiil jms. Jäätmekütuse tootmiseks kasutatakse spetsiaalset
peenpurustit, millega tagatakse jäätmekütust vastuvõtva ettevõtte poolt nõutav tüki suurus.
Ohtlikud jäätmed
Ohtlike jäätmete käitluseks Kudjape jäätmejaamas on rajatud spetsiaalne, nõuetele vastav 270 m²
(15x18 m) suurune metallkarkassil ja profiilplekiga kaetud soojustamata viilhall, mille juurde kuulub
500 m² suurune asfaltplats ohtlike jäätmete ajutiseks ladustamiseks.
Ohtlike jäätmetega teostatakse järgnevad toimingud :
- jäätmete identifitseerimine;
- kaalumine ja sorteerimine;
- pakendamine ja märgistamine;
- ajutine ladustamine;
- veose komplekteerimine;
- transport edasisele käitlemisele.
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed
Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ajutiseks ladustamiseks on eraldi asetsev metallkarkassil ja
profiilplekiga kaetud soojustamata viilhall kasuliku pinnaga 565 m². Jäätmed sorteeritakse ja
transporditakse erinevate käitlejatega sõlmitud lepingute alusel edasisele töötlemisele.
Kompostimine
Kudjape jäätmejaamas puudub täna võimalus biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Kogu
kompleksi hoonestus, platsid ja nõrgveesüsteemid on projekteeritud ja kasutuses ülaltoodud
funktsioonide täitmiseks ja ilma täiendavate investeeringuteta seal biolagunevaid jäätmeid käidelda ei
saa.
Jäätmejaama saabuvad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmeid võetakse analoogselt
segaolmejäätmetega vastu kinnises segaolmejäätmete käitlemise hoones, kus need paigutatakse
8
selleks kohandatud lekkekindlasse multilift konteinerisse ja selle täitumisel saadetakse jäätmed ilma
eelneva töötluseta kompostimisele kas Paikuse prügilasse või põletamisele Iru jäätmeblokki.
Kudjape jäätmejaamas viimasel kolmel aastal keskmiselt vastuvõetud biolagunevate jäätmete
koguseks on ca 5 t/aastas. Perspektiivis planeeritavate, kuni 2000 t/ aastas lisanduvate biolagunevate
jäätmete vastuvõtmist tänane hoonestus isegi mitte ümberlaadimiseks ei võimalda. Olemasolevatel
asfaltplatsidel puudub biolagunevate jäätmete vastuvõtmiseks ja vaheladustamiseks hädavajalik
nõrgveesüsteem, lisaks meelitaks biolagunevate jäätmete lahtine käitlemine ligi linde ning tekiks
vastuolu Lennuameti poolt Kudjape jäätmekäitluskohale seatud piirangutega.
3.2.2. Alternatiiv 1- Konteinerkompostimine
Alternatiivina on käsitletud konteinerkompostimist kombineerituna aunkompostimisega.
Jäätmete vastuvõtt
Käesoleva alternatiivi korral suunatakse kõik jäätmejaamas vastuvõetavad biolagunevad jäätmed
pärast nende kaalumist edasi jäätmete vastuvõtu halli.
Jäätmete vastuvõtmiseks rajatakse ehitatavale asfaltplatsile (koos asfalteeritud juurdepääsuteega
jäätmekeskuse poolt) PVC kattega soojustamata kerghallina hoone vastavalt alltoodud andmetele:
- pikkus 32 m;
- laius 18 m;
- seina sisekõrgus 6 m
Vastuvõtuhalli põrand rajatakse betoonist, hoone teraskarkass ankurdatakse betoonseintele. Hoone
seinad ehitatakse kuni 3m kõrguseni betoonist, võimaldamaks jäätmete ladustamist vastu seina.
Katusekattematerjal paigaldatakse valgust läbilaskev, nii et hoones on tagatud piisav valgus päevasel
ajal töötamiseks ilma tehisvalgustuseta. Lisaks rajatakse halli laohoonete normidele vastava
elektrivalgustus. Hoones ei ehitata välja kütteseadmeid, otsaseintes on ventilatsiooniavad normaalse
õhutsirkulatsiooni tagamiseks, lisaks rajatakse halli sundventilatsioon. Hoone otsa- ja külgseina
paigaldatakse elektriline tõstuks mõõtudega L 4,0 x H 5,0 m koos jalgväravaga. Hall varustatakse
tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.
Asfaltplats (660 m²) ümbritsetakse sademevee ärajuhtimiseks vajalike piirdekraavidega. Hoone
põrandale rajatakse nõrgvee kogumiseks restkaevud, vesi pumbatakse läbi rajatava pumpla
Kuressaare linna ühiskanalisatsiooni. Hoonesse tuuakse ka veeühendus tehnoloogiliste seadmete ja
siseruumi pesu võimaldamiseks.
Vastuvõtuhall jagatakse teisaldatavate betoonvaheseintega tinglikult jäätmete vastuvõtualaks,
sorteerimis- ja purustamisalaks ning jäätmete vaheladustamise alaks.
Jäätmete eeltöötlus
Biolagunevate jäätmete eeltöötlus seisneb kompostimiskõlbmatute võõriste väljasortimises, jäätmete
peenestamises ja sõelumises ning kompostimiseks soodsa koostisega (C/N, poorsus, niiskus) segu
valmistamises.
Jäätmete (sh. puulehtede, okste jmt) peenestamine kiirendab lagunemist, temperatuur tõuseb ning
kompost valmib kuni kaks korda kiiremini. Eelistatud on haamerveskeid, mis jäätmeid ei lõika, vaid
rebivad, kuna karedat lõikepinda asustavad mikroorganismid kiiremini kui siledat. Biolagunevate
jäätmete purustamiseks hangitakse eelpurusti HAMMEL VN650 D või analoog.
Purustamiselt suunatakse materjal edasi õhkeraldi ja magnetiga trummelsõela, millega eemaldatakse
biolagunevatest jäätmetest võõrised ning saadakse kompostimiseks sobiv ühtlase konsistentsiga
materjal. Väljasorteeritud võõrised viiakse edasi jäätmejaama ja lähevad kas ladustamisele prügilasse
9
või jäätmekütuse tootmiseks. Biolagunevad jäätmed suunatakse edasi kas konteiner- või
aunkompostimisse.
Konteinerkompostimine
Purustatud köögi-ja sööklajäätmed kompostitakse multiliftkonteiner tüüpi täisautomaatses
kompostimisseadmes, mis paigutatakse vastuvõtuhalli kõrvale asfaltplatsile. Seade koosneb 30 m³
mahuga kompostimiskambrist, sissepuhke- ja väljatõmbe ventilaatoritest, nõrgvee pumbast ja
mahutist, niisutussüsteemist ning arvutiga juhitavast juhtimis- ja kontrollsüsteemist.
Kompostimisseadme arvuti salvestab automaatselt kõik vajalikud parameetrid nagu protsessi aeg,
konteineris oleva biomassi temperatuur ja hapniku sisaldus, nõrgvee tase kogumismahutis ja siseneva
õhu temperatuur. Vajadusel on võimalik kompostitavat massi niisutada ja reguleerida õhuga
varustamist. Kompostrist väljuv õhk filtreeritakse biofiltris. Olenevalt kompostitava materjali
omadustest, (koostis, fraktsiooni suurus, tihedus, niiskus) lisatakse sellele õhutamise parandamiseks
ja kompostimis-protsessi kiirendamiseks tugiainet. Kompostimisel kasutakse tugiainena puiduhaket,
puukoort või höövlilaaste ehk siis teisi vastuvõetavaid ja purustatud biolagunevaid jäätmeid.
Kompostitav materjal ja tugiaine segatakse frontaallaaduri või Allu sõelkopaga ühtlaseks massiks ja
tõstetakse kompostrisse.
Kompostimisprotsessi kestus konteineris on 7 - 14 päeva, sõltuvalt kompostitava materjali koostisest.
Temperatuur kompostimisprotsessi jooksul peab olema vähemalt 3 päeva üle 60 kraadi biolagunevate
jäätmete korral ja 1 h üle 70 kraadi loomsete kõrvalsaaduste korral. See on vajalik temperatuur
mikroobide hävimiseks. Kompostimass muutub hügieeniliseks, ehkki huumus tekib alles sellele
järgneva aunkompostimise jooksul. Edasi toimub komposti käitlemine aunades. Aunkompostimise
aktiivne faas, kus aunasid tuleb perioodiliselt segada, kestab soojal ajal 6-8 nädalat.
Perspektiivsete jäätmemahtude kompostimiseks on vajalik hankida kuni kaks konteinerkompostrit
(kordamööda ühte täidetakse-tühjendatakse, teises aga jäätmed komposteeruvad), seadmed
paigaldatakse vastuvõtuhalli kõrval olevale asfaltplatsile.
Aunkompostimine
Aunkompostimisele viiakse eelnevalt konteinerkompostris hügieniseerimise läbinud köögi- ja
sööklajäätmed ning värsked, kuid purustatud aia- ja haljastusjäätmed. Kirjeldatud jäätmemass ei
põhjusta enam lindude kogunemist, kuna seal puudub nende jaoks vajalik toit. Vajadusel on võimalik
aunad katta ka geomembraaniga.
Aunkompostimiseks rajatakse jäätmejaama kõrvale piirdekraavidega ümbritsetud asfaltplats (5 520
m²), mis on tinglikult jagatud kolmeks- kompostimisala, järelvalmimise ala ning laadimisala. Platsil
kogunev nõrgvesi kogutakse kokku ümbritsevates piirdekraavides ning juhitakse läbi liiva-mudapüüdja
loodusesse. Liiva-mudapüüdja toimib üksiti ka vahemahutina, kus kokkukogutavat vett on võimalik
kasutada kompostimisaunade niisutamiseks.
Auna kokkukuhjamine tehakse olemasoleva frontaallaaduri abil. Kompostiaunad tehakse 1,5–2 m
kõrged ja alt 3–5 m laiad, mida koredam mass, seda suurem võib olla aun. Aun ei tohi olla nii kõrge, et
ta omaenese raskuse all ülemäära tihedaks vajub. Aun kaetakse valmiskompostikihiga, mis kaitseb
kuivamise eest, aitab säilitada ühtlast temperatuuri, hoiab eemal linde ja putukaid ning toimib
haisufiltrina.
Komposti tuleb regulaarselt segada – mida sagedamini, seda kiirem on protsess. Segamine hajutab
niiskuse ja lõhub klombid, aitab lagugaasil lenduda, rikastab komposti õhuhapnikuga ning soodustab
bakterite elutegevust, mis omakorda hoiab kompostitava massi ühtlaselt soojana isegi jaheda ilmaga.
Kompostiaunu segatakse spetsiaalse aunapöörli abil, mis renditakse AS-ist Kuressaare Veevärk.
Aunade ülekuumenemise avastamiseks tuleb jooksvalt mõõta neis valitsevat temperatuuri. Kui see
tõuseb üle 70 °C, peab aunu lisaks segamisele ka niisutama.
Kui setet kompostitakse soojal ajal, aunasid korrapäraselt segatakse ning temperatuuri suudetakse
hoida 60–70 °C vahel, valmib kompost 3–4 kuuga.
10
Järelvalmimine
Valmiskompost jäetakse järelvalmima. Valmiskompost õhku palju ei vaja ning selle aun võib olla
kõrgem – 2,5–3 m.
Järelvalmimisaunad siiski anaeroobseks muutuda ei tohi ning seetõttu neid aeg-ajalt segatakse või
puhutakse neisse aunaaluste torude kaudu õhku. Järelvalmimise kestuseks on hinnanguliselt kuus
kuud.
Komposti väärtuse suurendamiseks valmiskompost sõelutakse, seda võib ka peenestada ning
mitmesuguste lisanditega rikastada. Sõelumisel väheneb komposti maht umbes kolmandiku võrra.
Suurem osa sõelmeist on lagunemata jäänud tugiained, mida võib uuesti kasutada.
3.2.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine
Alternatiivina on käsitletud tunnelkompostimist.
Jäätmete vastuvõtt
Käesoleva alternatiivi korral suunatakse kõik jäätmejaamas vastuvõetavad biolagunevad jäätmed
pärast nende kaalumist edasi jäätmete vastuvõtu ja kompostimise halli, milleks rajatakse ehitatavale
asfaltplatsile (koos asfalteeritud juurdepääsuteega jäätmekeskuse poolt) PVC kattega soojustamata
kerghallina hoone vastavalt alltoodud andmetele:
- pikkus 44 m;
- laius 18 m;
- seina sisekõrgus 6 m
Hoone on jagatud kaheks eraldiseisvaks osaks- jäätmete vastuvõtuala ja tunnelid kompostimiseks.
Vastuvõtuala
Halli jäätmete vastuvõtuala jagatakse teisaldatavate betoonvaheseintega kolmeks- jäätmete vastuvõtt,
sorteerimine ja purustamine ning jäätmete vaheladustamine. Lisaks asub halli selles osas
tehnoloogiline ruum kompressorile ja niisutuspumbale.
Halli põrand rajatakse betoonist, hoone teraskarkass ankurdatakse betoonseintele. Hoone seinad
ehitatakse kuni 3m kõrguseni betoonist, võimaldamaks jäätmete ladustamist vastu seina.
Katusekattematerjal paigaldatakse valgust läbilaskev, nii et hoones on tagatud piisav valgus päevasel
ajal töötamiseks ilma tehisvalgustuseta. Lisaks rajatakse halli laohoonete normidele vastava
elektrivalgustus. Hoones ei ehitata välja kütteseadmeid, otsaseintes on ventilatsiooniavad normaalse
õhutsirkulatsiooni tagamiseks, lisaks rajatakse halli sundventilatsioon. Hoone otsaseina ja mõlemasse
külgseina paigaldatakse elektriline tõstuks mõõtudega L 4,0 x H 5,0 m koos jalgväravaga. Hall
varustatakse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. Hoone põrandale rajatakse nõrgvee kogumiseks
restkaevud, vesi pumbatakse läbi rajatava pumpla Kuressaare linna ühiskanalisatsiooni. Hoonesse
tuuakse ka veeühendus tehnoloogiliste seadmete ja siseruumi pesu võimaldamiseks.
Kompostimisala
Halli teise osa moodustavad kolm tunnelit, kus toimub jäätmete kompostimine. Tunnelite põrand ja
seinad rajatakse analoogselt vastuvõtuhalli osale betoonist, kuid tunnelite põrandale paigaldatakse
lisaks õhutuskanalid ning nõrgvee kogumissüsteemi kaevud. Tunnelite kohale paigaldatakse
niisutussüsteemi torustik. Tunnelite otsaseintes asuvad elektriliselt ülestõstetavad lükanduksed.
Jäätmete järelvalmimiseks vajalik asfaltplats kogupindalaga 3 790 m² ümbritsetakse sademevee
ärajuhtimiseks vajalike piirdekraavidega, millele omakorda paigutatakse läbivooluga mahuti
niisutussüsteemi tarbeks.
11
Jäätmete eeltöötlus
Jäätmete eeltöötlus toimub jäätmete vastuvõtuhallis analoogselt alternatiiviga 1.
Tunnelkompostimine
Eeltöötluse läbinud jäätmed transporditakse frontaallaaduriga tunnelitesse 1,5-2 m kihina.
Sundõhustatavaid aunasid, mida aktiivselt ei segata, kutsutakse bioaunadeks..
Tunnelite näol on sisuliselt tegemist betoonmahutitega, mille põhjas on õhustustorustik ning laes
ventilatsiooni- ja niisutustorustik.
Sundõhustatavaid aunu sealhulgas bioaunu ei segata, seega tagatakse tunnelites mehaaniline
läbisegamine jäätmete ühest tunnelist teise tõstmise käigus. Õhustamiseks pannakse aunade alla
sissepuhketorustik, lagugaasid pääsevad hoonest välja kas läbi katusekattekanga või tunneli
otsaseintes olevate õhutusavade. Õhku antakse pidevalt või vahelduvalt, otsuse õhustamisvajaduse
kohta teeb operaator. Auna alla laotatakse koredat materjali (nt hakkpuitu), et õhk ühtlaselt laiali
jaguneks.
Protsess algab tunnelites kohe ning kuigi kompostimine päris lõpuni ei jõua, laguneb suurem osa
orgaanilisest ainest tunnelis viibitud aja jooksul (7–10 päevaga).
Reaktorist välja võetud kompost pannakse mõneks ajaks aunadesse laagerduma ja järelvalmima.
Järelvalmimine
Järelvalmimise protsess toimub asfaltplatsil lahtistes aunades analoogselt alternatiiviga 1.
3.3. Alternatiivlahenduste maksumus ning ekspluatatsioonikulud
Järgnevates alapeatükkides tuuakse ülevaade alternatiivide maksumusest, samuti
ekspluatatsioonikulude mahust ning selleks kasutatud ühikkuludest.
3.3.1. Alternatiiv 0
0- alternatiivi ei ole finantsanalüüsis võrdlusena kajastatud, kuna Kudjape jäätmejaama
olemasolev taristu ei võimalda täiendavate biolagunevate jäätmete käitlemist. Antud alternatiivi korral
ei teostata lisainvesteeringuid ning vastuvõetavad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
transporditakse analoogselt senisega kas Pärnusse Paikre prügilasse või Iru jäätmepõletustehasesse.
Kuna biolagunevate jäätmete kompostimist ei toimu, siis puuduvad selle alternatiivi korral ka tulud
kompostmulla müügist.
12
3.3.2. Alternatiiv 1 - Konteinerkompostimine
Konteinerkompostimiseks vajalike ehitustööde ja soetatavate seadmete maksumus on toodud
alljärgnevas tabelis.
Tabel 4. Konteinerkompostimise investeeringud
Pos. Nimetus Kogus Ühik Ühikhind Maksumus
1 Võsa raadamine ja juurimine 8 450 m² 1,00 8 450,00
Aluspinna koorimine, profileerimine,
killustikaluse ja kahekihilise asfaltkatte
2 rajamine 6365 m² 55,00 350 075,00
3 PVC hall (32x18x6m) 576 m² 150,00 86 400,00
4 PVC halli aluse betoonplatsi rajamine 576 m² 60,00 34 560,00
5 Nõrgveetorustik PVC hallis (sh 2 restkaevu) 25 m 120,00 3 000,00
6 Nõrgveepumpla rajamine 1 tk 4 000,00 4 000,00
7 Majandusjoogiveetoru PE De40mm rajamine 135 m 50,00 6 750,00
Survekanalisatsiooni PE De50mm rajamine
8 samas kaevikus veetoruga 135 m 50,00 6 750,00
Elektrivarustuse õhuliini rajamine (sh vajalikud
9 seadmed-kilbid elektrivarustuse tagamiseks) 45 m 40,00 1 800,00
10 Piirdekraavi rajamine h~1.0m 290 m 100,00 29 000,00
Bet.plaatidega voorderdatud kraavi rajamine
11 h~0.5m 60 m 120,00 7 200,00
12 Nõrgveetorustiku De200mm rajamine 16 m 130,00 2 080,00
13 Mudapüüdja rajamine V=10m3 1 komplekt 8 000,00 8 000,00
14 Trummelsõel õhkeraldi ja vahetatava sõelaga 1 komplekt 215 000,00 215 000,00
15 Haamerpurusti 1 komplekt 205 000,00 205 000,00
16 Konteinerkomposter 1 komplekt 67 000,00 67 000,00
17 Mobiiilne kompressor 1 komplekt 30 000,00 30 000,00
18 Maksumus kokku 1 065 065,00
19 Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve (5%) 53 253,25
20 KÕIK KOKKU 1 118 318,25
13
Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 1 investeeringute jaotus (jooksevhindades) aastates ja
vastavalt elueale, samuti on toodud tabelis ka investeeringute jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks.
Tabel 5. Alternatiivi 1 investeeringud vastavalt elueale, (jooksevhindades)
Investeeringud Ühik Alternatiiv 1
Algne investeering kokku (2017.a) EUR 1 118 318,25
sh eluiga 40 aastat EUR 548 065,00
sh eluiga 10 aastat EUR 517 000,00
sh projektijuhtimine ja omanikujärelvalve EUR 53 253,25
Seadmete asendusinvesteering aastal 2027 (eluiga 10
EUR 764 524,92
aastat)
Seadmete asendusinvesteering aastal 2037 (eluiga 10
EUR 990 152,45
aastat)
Jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks EUR 257 269,01
Alternatiiv 1 tulud:
• Tulud kompostmulla müügist – kompostimisel kaotatakse vastuvõetud biolagunevate jäätmete
mahust ca 30%, lisaks suunatakse 5% jäätmetest ladestamisele. Tekkiva kompostmulla kogus
on seega 1205,10 t/a. Kompostmulla hinnaks on arvestatud 6 EUR/t ja järgmistel aastatel on
ühikhinda kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.
Alternatiiv 1 ekspluatatsioonikulud:
• Aunasegaja rendikulud – aunasegaja renditasu on 90 eurot päevas, järgmistel aastatel on
ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile. Arvestustes on eeldatud,
et aunasegajat renditakse aprillist novembrini 2 korda kuus ehk kokku aastas 16 korral.
3
• Kulu ÜVK-teenusele – Vee tarve 5 m /kuus. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenushinnaks
3
arvestatud 3,37 EUR/m , mida järgmistel aastatel on kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu
alusel.
• Energiakulu – aastane nõrgveepumpla energiakulu 600 eurot ja PVC hallis 1200 eurot,
konteinerkompostri energiakulu 2400 eurot aastas ning mobiilsel kompressoril 500 eurot
aastast, mis teeb kokku aastaseks energiakuludeks 4700 eurot, mis järgmistel aastatel on
kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule.
• Kütusekulu – frontaallaaduri päevane kütusekulu on 50 eurot, frontaallaadurit kasutatakse
keskmiselt korra nädalas. Trummelsõela kütusekulu on 20eur/h, trummelsõela töömaht on
20t/h, mis teeb aastaseks tööajaks 72,96 tundi (köögi- ja sööklajäätmete maht 254t/a ja
kompostmuld 1205,10 t/a). Haamerpurusti kütusekulu tunnis on 20 eurot ja tööaeg aastas
92,70 tundi, arvestades et töömaht on 20t/h ja vastuvõetavate biolagunevate jäätmete maht
on prognoositavalt 1854t/a. Ühikkulusid on järgmistel aastatel kasvatatud tarbijahinnaindeksi
kasvu võrra.
• Hoolduskulud – Nõrgvee pumpla aastane hoolduskulu 100 eurot, PVC halli hoolduskulud
500eur/a, trummelsõela hooldus 1000 eur/a, haamerpurusti hoolduskulud 1000 eur/a,
konteinerkompostri hoolduskulud 500 eur/a ja mobiilsel kompressoril samuti 500 eur/a.
Järgmistel aastatel on hoolduskulusid tõstetud iga-aastaselt vastavalt tarbijahinnaindeksi
kasvule.
• Võõrise vedu Paikresse – Võõris moodustab 5% vastuvõetud biolagunevatest jäätmetest. Ühe
veo maksimaalseks mahuks on 20 tonni jäätmeid, järelikult teostatakse aasta jooksul 5 vedu.
Ühe veo transpordikulud on 162 eurot (sh kokku ca 300km kütuse kulud, praamipiletid),
järgmistel aastatel on ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile.
• Ladestamise kulu Paikresse – vastavalt OÜ Paikre kehtivale hinnakirjale võetakse
mugavusteenusena jäätmeid vastu hinnaga 88,42 eur/t. Järgnevatel aastatel on ühikkulu
kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile.
14
Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 1 rahavood aastatel 2017-2046, detailsem arvestustabel on
toodud Lisas Finantsmudel. Alternatiivi 1 väljaminevate rahavoogude nüüdisväärtus on 2 005 767,21
eurot.
Tabel 6. Alternatiivi 1 rahavood aastatel 2017-2046
ALTERNATIIV 1 Ühik 2017 2018 2027 2037 2046
INVESTEERINGUD
Alginvesteering EUR 1 118 318,25 0,00 0,00 0,00 0,00
Asendusinvesteering EUR 0,00 0,00 764 524,92 990 152,45 0,00
Jääkmaksumus EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 -257 269,01
TULUD
Tulud kompostmulla
EUR
müügist -7 230,60 -9 200,73 -11 916,06 -14 841,15
Kulud
Rendikulu EUR 1 440,00 1 832,36 2 373,13 2 955,67
Kulu ÜVK-teenusele EUR 202,20 257,29 333,23 415,03
Energiakulu EUR 4 700,00 5 980,61 7 745,62 9 646,97
Kütusekulu EUR 5 913,10 7 524,25 9 744,81 12 136,92
Hoolduskulud EUR 3 600,00 4 580,90 5 932,81 7 389,17
Võõrise vedu
EUR 810,00 1 030,70 1 334,88 1 662,56
Paikresse
Ladestamise kulu
EUR 8 196,53 10 429,85 13 507,92 16 823,77
Paikresse
Rahavood kokku EUR 1 118 318,25 17 631,23 786 960,15 1 019 208,79 -221 080,07
15
3.3.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine
Konteinerkompostimiseks vajalike ehitustööde ja soetatavate seadmete maksumus on toodud
alljärgnevas tabelis.
Tabel 7. Tunnelkompostimise investeeringud
Pos. Nimetus Kogus Ühik Ühikhind Maksumus
1 Võsa raadamine ja juurimine 5 700 m² 1,00 5 700,00
Aluspinna koorimine, profileerimine,
killustikaluse ja kahekihilise asfaltkatte
2 rajamine 3840 m² 55,00 211 200,00
3 PVC hall (44x18x6m) 792 m² 150,00 118 800,00
4 PVC halli aluse betoonplatsi rajamine 792 m² 60,00 47 520,00
5 Nõrgveetorustik PVC hallis (sh 6 restkaevu) 55 m 120,00 6 600,00
6 Nõrgveepumpla rajamine 1 tk 4 000,00 4 000,00
7 Niisutusveetoru PE De40mm rajamine 15 m 50,00 750,00
Majandusjoogiveetoru PE De40mm
8 rajamine 197 m 50,00 9 850,00
Isevoolse kanalisatsiooni De160mm
9 rajamine samas kaevikus veetoruga 10 120,00 1 200,00
Survekanalisatsiooni PE De50mm rajamine
10 samas kaevikus veetoruga 187 m 50,00 9 350,00
Elektrivarustuse õhuliini rajamine (sh
vajalikud seadmed-kilbid elektrivarustuse
11 tagamiseks) 45 m 40,00 1 800,00
12 Piirdekraavi rajamine h~1.0m 185 m 100,00 18 500,00
13 Mahuti paigaldamine V=10m3 1 komplekt 8 000,00 8 000,00
Trummelsõel õhkeraldi ja vahetatava
14 sõelaga 1 komplekt 215 000,00 215 000,00
15 Haamerpurusti 1 komplekt 205 000,00 205 000,00
Aereerimissüsteemi rajamine (sh kanalid
16 65m, juhtautomaatika, kompressor) 1 komplekt 85 000,00 85 000,00
Niisutussüsteemi rajamine (sh torud 65m,
17 armatuur, pump) 1 komplekt 40 000,00 40 000,00
18 Maksumus kokku 988 270,00
19 Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve (5%) 49 413,50
20 KÕIK KOKKU 1037 683,50
16
Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 2 investeeringute jaotus (jooksevhindades) aastates ja
vastavalt elueale, samuti on toodud tabelis ka investeeringute jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks.
Tabel 8. Alternatiivi 2 investeeringud vastavalt elueale, (jooksevhindades)
Investeeringud Ühik Alternatiiv 2
Algne investeering kokku (2017.a) EUR 1 037 683,50
sh eluiga 40 aastat EUR 443 270,00
sh eluiga 10 aastat EUR 545 000,00
sh projektijuhtimine ja omanikujärelvalve EUR 49 413,50
Seadmete asendusinvesteering aastal 2027 (eluiga 10
EUR 713 469,31
aastat)
Seadmete asendusinvesteering aastal 2037 (eluiga 10
EUR 924 029,25
aastat)
Jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks EUR 202 707,86
Alternatiiv 2 tulud:
• Tulud kompostmulla müügist – kompostimisel kaotatakse vastuvõetud jäätmete mahust ca
30%, lisaks suunatakse 5% jäätmetest ladestamisele. Tekkiva kompostmulla kogus on seega
1205,10 t/a. Kompostmulla hinnaks on arvestatud 6 EUR/t ja järgmistel aastatel on ühikhinda
kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel.
Alternatiiv 2 ekspluatatsioonikulud:
3
• Kulu ÜVK-teenusele – Vee tarve 5 m /kuus. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenushinnaks
3
arvestatud 3,37 EUR/m , mida järgmistel aastatel on kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu
alusel.
• Energiakulu – aastane nõrgveepumpla energiakulu 600 eurot ja PVC hallis 1200 eurot ja
tunnelite energiakulu 6000 eur/a, mis teeb kokku aastaseks energiakuludeks 7800 eurot, mis
järgmistel aastatel on kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule.
• Kütusekulu – frontaallaaduri päevane kütusekulu on 75 eurot, frontaallaadurit kasutatakse
keskmiselt korra nädalas. Trummelsõela kütusekulu on 20 eur/h, trummelsõela töömaht on 20
t/h, mis teeb aastaseks tööajaks 72,96 tundi (köögi- ja sööklajäätmete maht 254t/a ja
kompostmuld 1205,10 t/a). Haamerpurusti kütusekulu tunnis on 20 eurot ja tööaeg aastas
92,70 tundi, arvestades et töömaht on 20t/h ja vastuvõetavate biolagunevate jäätmete maht
on prognoositavalt 1854t/a. Ühikkulusid on järgmistel aastatel kasvatatud tarbijahinnaindeksi
kasvu võrra.
• Hoolduskulud – Nõrgvee pumpla aastane hoolduskulu 100 eurot, PVC halli hoolduskulud 500
eur/a, trummelsõela hooldus 1000 eur/a, haamerpurusti hoolduskulud 1000 eur/a ja tunneli
hoolduskulu 1000 eur/a. Järgmistel aastatel on hoolduskulusid tõstetud iga-aastaselt vastavalt
tarbijahinnaindeksi kasvule.
• Võõrise vedu Paikresse – Võõris moodustab 5% vastuvõetud biolagunevatest jäätmetest. Ühe
veo maksimaalseks mahuks on 20 tonni jäätmeid, järelikult teostatakse aasta jooksul 5 vedu.
Ühe veo transpordikulud on 162 eurot (sh kokku ca 300km kütuse kulud, praamipiletid),
järgmistel aastatel on ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile.
• Ladestamise kulu Paikresse – vastavalt OÜ Paikre kehtivale hinnakirjale võetakse
mugavusteenusena vastu jäätmeid hinnaga 88,42 eur/t. Järgnevatel aastatel on ühikkulu
kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile.
17
Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 2 rahavood aastatel 2017-2046, detailsem arvestustabel on
toodud Lisas Finantsmudel. Alternatiivi 2 väljaminevate rahavoogude nüüdisväärtus on 1 943 474,47
eurot.
Tabel 9. Alternatiivi 2 rahavood aastatel 2017-2046
ALTERNATIIV 2 Ühik 2017 2018 2027 2037 2046
INVESTEERINGUD
Alginvesteering EUR 1 037 683,50 0,00 0,00 0,00 0,00
Asendusinvesteering EUR 0,00 0,00 713 469,31 924 029,25 0,00
Jääkmaksumus EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 -202 707,86
TULUD
Tulud kompostmulla
müügist EUR -7 230,60 -9 200,73 -11 916,06 -14 841,15
Kulud
Kulu ÜVK-teenusele EUR 202,20 257,29 333,23 415,03
Energiakulu EUR 7 800,00 9 925,27 12 854,43 16 009,87
Kütusekulu EUR 7 213,10 9 178,46 11 887,22 14 805,23
Hoolduskulud EUR 3 600,00 4 580,90 5 932,81 7 389,17
Võõrise vedu
810,00 1 030,70 1 334,88 1 662,56
Paikresse EUR
Ladestamise kulu
8 196,53 10 429,85 13 507,92 16 823,77
Paikresse EUR
Rahavood kokku EUR 1 037 683,50 20 591,23 739 671,06 957 963,69 -160 443,38
3.4. Jäätmete vastuvõtuhinna prognoosid alternatiiviti
Jäätmehindade prognoosimisel on aluseks võetud Kudjape Ümberlaadimisjääma OÜ 2013.a esimese
poolaasta rentniku detailne aruanne (sh vastuvõetavate jäätmete mahud, kulud, tulud), 2013-2014.a
majandusaastaaruanded ning Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosid.
Olemasolevaid kulusid ning ühikkulusid on alternatiivide võrreldavuse eesmärgil kohandatud 2018
(ehk investeeringu järgsesse aastasse) hindadesse vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. Täiendavalt
on eeldatud, et ülejäänud jäätmeliikide (va biolagunevad jäätmed) maht, mis Kudjapes vastu võetakse
jääb 2013.a tasemele - ca 5200t/a. Viimastele lisanduvad analüüsis Tabelis 1 toodud mahus
biolagunevad jäätmed.
Järgmises tabelis on toodud alternatiiviti biolagunevate – ja ülejäänud jäätmeliikide keskmistatud
omahinnad, mis ei sisalda teenuspakkuja poolt soovitavat kasumikomponenti. Küll aga on alternatiivi 1
ja 2 biolagunevate jäätmete omahinna leidmisel arvestatud alternatiivide analüüsis prognoositud
tuluga kompostmulla müügist (mis on lahutatud maha jagamisele minevatest kuludest).
18
Tabel 10. Jäätmete keskmistatud omahinnad
INDIKAATOR Alternatiiv 1 Alternatiiv 2
MAHUD Ühik 2018 2018
Biolagunevad jäätmed t/a 1 854,00 1 854,00
Kõik muud jäätmed t/a 5 207,77 5 207,77
KOKKU t/a 7 061,77 7 061,77
KOKKU KULUD EUR 649 388,14 652 537,27
sh jagamisele kõigi jäätmete peale EUR 334 508,82 334 508,82
sh lisanduvate biolagunevate jäätmete kulud EUR 93 533,54 96 682,67
sh vaid muude jäätmete kulud EUR 221 345,78 221 345,78
JÄÄTMETE KESKMISTATUD OMAHINNAD Ühik 2018 2018
Biolagunevad jäätmed EUR/t 93,92 95,62
Kõik muud jäätmed EUR/t 89,87 89,87
Alternatiiviti leitud keskmistatud jäätmete omahinna analüüsist selgub, et kõige madalamat
biolagunevate jäätmete vastuvõtu hinda suudetakse 2018.a pakkuda 1 alternatiivi korral. Samas on
biolagunevate jäätmete omahind suhteliselt väikese erinevusega ja kui alternatiiv 1 puhul lisaks
alginvesteeringutele asendamisele välja vahetada ka 1 olemasolev konteinerkomposter, siis tõstaks
see alternatiivi 1 omahinna tonni kohta kõrgemaks kui alternatiivil 2 (97,71 eur/t).
Kogu eelnev analüüs eeldab, et tänu biolagunevate jäätmete vastuvõtmisele vähenevad ka ülejäänud
jäätmete vastuvõtu hinnad tulenevalt üldkulude jagamisest kõigi jäätmeliikide peale laiali. Kui aga
eeldada, et üldkulud kaetakse üksnes olemasolevate muude jäätmete vastuvõtu tuludest, siis on
muude jäätmete keskmistatud omahinnaks 2018. aastal 106,74 eurot tonni kohta ning biolagunevate
jäätmete puhul otsekuludel põhinev omahind alternatiiv 2 korral 2018.a ca 52,15 eur/t.
Kui arvestada 55%-lise toetusega ja eeldusega, et sihtfinantseeringuga soetatud põhivara kulumit
hinda ei arvestata, siis oleksid jäätmete hinnad alternatiiv 2 korral järgmised:
- jagades üldkulud kõigi jäätmete vahel, kujuneks biolagunevate jäätmete hinnaks 75,19 eur/t;
- jagades üldkulud vaid muudele jäätmetele, siis kujuneks lisanduvate biolagunevate jäätmete
käitlushinnaks 31,72 eur/t.
4. Parima alternatiivi valik
4.1. Majanduslik võrdlus
Majanduslikult optimaalseima tehnoloogilise alternatiivi valik põhineb diskonteeritud rahavoogude
analüüsil, võttes arvesse nii investeeringute maksumust kui ekspluatatsioonikulusid (millest on maha
lahutatud kompostmullast saadavad tulud ja põhivara jääkväärtus) 30.a arvestusperioodil.
Järgmises tabelis on toodud alternatiiviti väljaminevate rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtused.
Tabel 11. Alternatiivide väljaminevate rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtused
Väljaminevate
Indikaator Ühik
rahavoogude NPV
ALTERNATIIV 1 EUR 2 005 767,21
ALTERNATIIV 2 EUR 1 943 474,47
Alternatiivide võrdlusest järeldub, et majanduslikult odavam on alternatiiv 2 ehk
tunnelkompostimine.
19
4.2. Keskkonnalane võrdlus
Alternatiiv 0- tänane olukord
Kuressaares linnas puudub hetkel biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalus. Kudjape
jäätmejaamas on küll võimalus biolagunevaid jäätmeid üle anda, kuid hetkel need sisuliselt segatakse
segaolmejäätmetega ja lähevad kas ladestamisele või põletamisele, biolagunevate jäätmete
tekkekohast sorteerimist ja käitlemist ei toimu. Tegevus on vastuolus jäätmeseaduse ja riiklike
keskkonnaeesmärkidega ega ole sellisena jätkusuutlik.
Alternatiiv 1- konteinerkompostimine
Alternatiiv 1 koosneb kahest osast, köögi- ja sööklajäätmete konteinerkompostimisest ning aia- ja
haljastusjäätmete aunkompostimisest.
Alljärgnevalt on välja toodud tehnoloogia plussid ja miinused:
Plussid Miinused
Aunkompostimine Sobib tegelikult igasuguste, sh Aeglane ja töömahukas. Aunad
olmejäätmete jaoks. Samal platsil võib võtavad palju ruumi. Komposti peab
rajada eri liiki orgaaniliste jäätmete tihti läbi segama. Vaja on suurt
jaoks eraldi aunad. Suhteliselt odav. kõvakattega platsi ja aunapöörleid.
Sagedase läbisegamise tõttu on Ilmastiku mõju on suur – külmaga
kompost ühtlaste omadustega. protsess aeglustub. Valgvesi ja
lagugaasid võivad põhjustada
keskkonnaprobleeme. NB! Kudjape
jäätmejaamas ei ole Lennuameti
nõuete tõttu võimalik köögi- ja
sööklajäätmete aunkompostimine,
kuna see meelitaks ligi linde.
Konteiner Protsess on kiire, hästi juhitav ja Kompostrid on kallid ning protsess
kontrollitav ning hügieeniline, energiamahukas. Seadmete jõudlus
komposti kvaliteet ühtlane. Lagugaase on väike. Heitõhk tuleb filtreerida.
saab koguda ja puhastada ning Segamisseadmeteta reaktoris jääb
kompostimissoojust saaks suuremate kompost klompi ning niiskus,
koguste korral ära kasutada. toitained ja hapnik ei jagune
Komposter võtab vähe ruumi. ühtlaselt. Komposti järelvalmimiseks
on vaja lisaruumi.
20
Alternatiiv 2- tunnelkompostimine
Tunnelkompostimine plussid ja miinused:
Plussid Miinused
Tunnelkompostimine Õhustamine on automaatne ning Sundõhustusele kulub palju energiat,
tööjõudu kulub vähe. Ei ole vaja õhustusseadmed on kallid ning
kalleid reaktoreid ja aunapöörleid. nende jaoks on vaja hoonet.
Protsess on kiire, hästi juhitav ja Kompost jääb klompi ning niiskus,
kontrollitav ning hügieeniline. Haisu toitesoolad ja hapnik ei jagune
tekib vähem kui lahtise aunas ühtlaselt. Komposti
aunkompostimisega, lagugaase saab järelvalmimiseks on vaja lisaruumi.
vajadusel koguda ja puhastada ning
kompostimissoojust saaks suuremate
koguste korral ära kasutada.
Ilmastikumõju on väike. Sobib
igasuguste, sh olmejäätmete jaoks.
Eri liiki orgaaniliste jäätmete jaoks
saab kasutada erinevaid tunneleid.
Kompostimisala võtab vähem ruumi
võrreldes aunkompostimisega
Taastuvenergia kasutamine kompostimisel
Teostatavusuuringu lähteülesandena oli seatud eesmärgiks pakkuda Saaremaa biolagunevate
jäätmete kompostimiseks tehniline lahendus, mis oleks võimalikult autonoomne, keskkonnahoidlik,
innovaatiline ja praktiline (veeringlus süsteemides, tekkiva soojuse ärakasutamine, taastuvenergia
kasutamine jmt).
Arvestades perspektiivseid kompostitavaid mahtusid Saaremaal, ei ole jäätmete endi taaskasutamine
energia tootmiseks võimalik väikeste koguste tõttu. Nt. metaantanki kasutuselevõtmine eeldaks
jäätmekoguseid suurusjärgus 12 000 m³ aastas. Alternatiivenergiabloki (nt. päikeseenergia või
tuulegeneraatorid) kasutuselevõtt ei ole otstarbekas, kuna kompleksil ei ole konstantset suurt
energiakulu ja pigem on elektrit vaja hetkeliselt suurtes kogustes jäätmete purustamisel, aunade
õhustamisel ja nõrgvee pumpamisel. Ehk siis tegeliku vajaduse korral tuleb paratamatult osta elektrit
väljast.
Kompostimisprotsessil tekkiva soojuse ärakasutamine on teoreetiliselt võimalik mõlema alternatiivi, nii
konteinerkompostimise kui ka tunnelkompostimise korral, kuid siin tulevad taaskord takistuseks
väiksed jäätmemahud. Biolagunevate jäätmete käitluskompleks ise küttesüsteemi ei vaja (hooned on
soojustamata ja ilma olmeruumideta), lähim hoone mis Kudjapel kütet vajab, on kontorihoone, kuid
see jääb linnulennult kompleksist 200 m kaugusele, küttevajaduse on väike ja investeeringu tegemine
oleks ilmselgelt ebaotstarbekas.
Pakutud tehniliste alternatiivide juures on mõlema variandi puhul arvestatud kompostimisväljakute
nõrgvee kokkukogumisega läbi mahutite, mis võimaldab vee taaskasutamist komposti niisutamiseks.
21
Kokkuvõte
Mõlema tehnilise lahenduse, nii konteinerkompostimise kui tunnelkompostimise juures on arvestatud
Lennuameti nõudega, et planeeritavas biolagunevate jäätmete käitlemiskompleksis oleks lindude
ligipääsu võimalused ladustatud jäätmetele viidud miinimumini. Jäätmete vastuvõtmine, purustamine
ja sõelumine toimub suletud hoones ning nõrgvesi kogutakse kokku ja juhitakse torustike kaudu linna
kanalisatsioonisüsteemi. Aunkompostimisele viiakse alles eelnevalt konteinerkompostris
hügieniseerimise läbinud köögi- ja sööklajäätmed, mis enam lindude kogunemist ei põhjusta, kuna
seal puudub nende jaoks vajalik toit. Tunnelkompostimise puhul toimub kogu protsess kuni
järelvalmimise faasini suletud süsteemis, seega on ka lindude kogunemine välditud. Mõlema
alternatiivi puhul rajatakse küll asfaltplatsid komposti järelvalmimiseks, kuid seal hoitava
valmiskomposti näol on sisuliselt tegemist mullahunnikutega, mis enam linde juurde ei meelita.
Keskkonnakaitseliselt on eelistatud siiski tunnelkompostimine, kuna kogu süsteem rajatakse
kinnisena. Kompostimisprotsess on seega ilmastikukindel, mis võimaldab kompostimist ka külmemal
perioodil, samuti on välistatud võimalikud nõrgvee puhastamise probleemid suurte valingvihmade
korral. Tunnelkompostimise eelisena saab välja tuua ka asjaolu, et jäätmete eelsorteerimine ei pea
olema nii põhjalik kui kombineeritud konteiner- ja aunkompostimise korral, kuna jäätmete käitlemine
hoolimata nende olemusest toimub identse protsessina.
Parimaks alternatiiviks nii majanduslikult kui keskkonnaalaselt on seega alternatiiv 2-
tunnelkompostimine.
5. Riskianalüüs
5.1. Majanduslikud riskid
Olulisemad majanduslikud riskid koostatud analüüsi tulemustele on seotud eelkõige tegelike
jäätmemahtude erinevusega analüüsitust ning samuti mõjutab analüüsi tulemusi oluliselt
investeeringute väärtuse muutus prognoositust.
Kogu eelnev alternatiivide analüüs eeldab, et alates 2018. aastasi võetakse Kudjapel vastu iga-
aastaselt 1854 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kui aga nimetatud jäätmemahud muutuvad, mõjutab see
ka alternatiivide analüüsi tulemusi, mis on esitletud peatükis 4. Järgmises tabelis on toodud
alternatiivide analüüsi tulemused ±10% ja ±20% biolagunevate jäätmete mahu erinevuse korral
analüüsitust.
Tabel 12. Biolagunevate jäätmemahtude muutuse mõju alternatiivide rahavoogudele
Indikaator Väljuvate rahavoogude NPV
Biolagunevate
jäätmemahtude -20% -10% 10% 20%
muutus
ALTERNATIIV 1 1 943 656,71 1 976 439,34 2 041 200,75 2 073 863,66
ALTERNATIIV 2 1 867 510,77 1 906 638,50 1 986 672,66 2 026 108,24
Eelneva tabeli põhjal saab järeldada, et hoolimata jäätmemahtude muutusest jääb eelistatud
alternatiiviks variant 2- tunnelkompostimine.
22
Järgnevalt on hinnatud investeeringute väärtuse muutuse mõju alternatiivide rahavoogudele.
Tabel 13. Investeeringute väärtuse muutuse mõju alternatiivide rahavoogudele
Indikaator Väljuvate rahavoogude NPV
Investeeringute
-20% -10% 10% 20%
muutus
ALTERNATIIV 1 1 664 922,22 1 835 344,71 2 176 189,70 2 346 612,20
ALTERNATIIV 2 1 625 212,85 1 784 343,66 2 102 605,29 2 261 736,10
Investeeringute väärtuse muutuse korral jääb samuti eelistatuks alternatiiv 2- tunnelkompostimine.
Mõlema alternatiivi korral oleks teoreetiliselt võimalik investeeringute mahtu oluliselt vähendada kui
biolagunevate jäätmete eel- ja järeltöötluseks vajalikud mobiilsed seadmed, milledeks on trummelsõel
ja haamerpurusti, renditaks. Nimetatud investeeringud moodustavad ca 40% (420 000 EUR)
alginvesteeringute kogumahust, samas kui seadmete reaalne kasutusaeg arvestades nende tegelikku
jõudlust on suhteliselt väike. Analoogsete seadmete rendihind Eestis on trummelsõela puhul 100 eur/h
ja purusti puhul 130 eur/h, mis teeks lihtsustatud arvutuse korral mõlema seadme rendikuluks aastas
kokku ca 20 000 EUR-i. Seadmete rentimise teeb komplitseerituks aga asjaolu, et kuigi nende
kasutusaeg kokku on lühike, on neid vaja igakordselt jäätmete vastuvõtmisel ja sellist 1 h/päevas
renditeenust potentsiaalsed tarnijad ei paku, seadmete aastaringsel rentimisel ületaks kulud aga juba
alginvesteeringuid.
Ekspluatatsioonikulude mõningane muutus (üksiku ühikkulu kõikumine ±10%) mõjutab alternatiivide
analüüsi tulemusi oluliselt väiksemal määral.
5.2. Organisatsioonilised riskid
Kompostimiskeskuse majandamisel puudub sisuline vahe sellel, kas operaatoriks oleks tänane rentnik
OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam või varade omanik OÜ Saaremaa prügila. Kehtiv rendileping
võimaldab rentniku tegevuse lõpetamisel automaatselt kogu süsteemi ülevõtmist OÜ Saaremaa
Prügila poolt, suure tõenäosusega jätkaks ka enamik tänastest töötajatest nn. uue omanikuga ja
igapäevatöös ei kompleksi majandamisel ega ka jäätmete üleandja jaoks midagi ei muutuks.
Suurimaks probleemiks on siiski ebapiisavad jäätmevood, mis kokkuvõttes muudaks majandamise
ebaefektiivseks ja tõstaks jäätmekäitluse hinda. Organisatsioonilise poole pealt tulekski enim
tähelepanu pöörata jäätmevoogude tagamisele, mida saab korraldada omavalitsuste koostöös
korraldatavate ühishangete abil. Muuhulgas tuleks arvestada ka seda, et mahutabelis ei ole hetkel
arvestatud Saaremaal asuvate toiduainetööstuste jäätmetega, mida ühel hetkel on samuti vaja
käitlema hakata. Kohalikul omavalitsusel erinevalt OÜ-st Saaremaa Prügila saaks siin kindlasti olla
suunav roll.
5.3. Õiguslikud riskid
Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid
alates 2013 aasta 16 juulist olla üle 30 massiprotsendi ja alates 2020 aasta 16 juulist üle 20
massiprotsendi. Seaduse kohaselt peab jäätmehoolduses kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed,
et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid ja jäätmete
kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Kuressaare linnas on täna tagatud kõik nõuded segaolmejäätmete käitlemiseks- - toimib korraldatud
jäätmevedu, samuti on riigihankega valitud majanduslikult optimaalseim jäätmete vastuvõtja ja käitleja,
kuid olemasolev taristu ei võimalda biolagunevate jäätmete nõuetekohast käitlemist ja
jäätmeseaduses sätestatud sihtarvude täitmist.
23
Biolagunevaid jäätmeid on võimalik ladestamisel asemel taaskasutada, tootes neist komposti.
Biolagunevate jäätmete käitlemist reguleerib Keskkonnaministri määrus nr. 7 (08.04.13)
„Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“. Kompostimiskeskuse rajamisel ja
biolagunevate jäätmete käitlemisel tuleb arvestada eelnimetatud määrusest tulenevate kriteeriumitega,
mille alusel jäätmed lakkavad peale kompostimisprotsessi olemast jäätmed ja mis võimaldaks
komposti turustada. Komposti sertifitseerimist saab taotleda SA-lt Taaskasutatavate Materjalide
Sertifitseerimiskeskus. Sertifitseerimise maksumus sõltub tootmisega seotud tegevuskohtade arvust,
tootmisprotsessi keerukusest ja sellest tulenevalt sertifitseerimiskeskuse personali (s.h. eksperdi,
proovivõtja jne) sertifitseerimisprotsessi läbiviimiseks kuluvast tööajast ning analüüsimist vajavate
proovide arvust.
Järgnevalt on toodud komposti sertifitseerimise protsessi skeem:
24
Komposti sertifitseerimise protsessi skeem
25
6. Projekti elluviimise plaan
Projekti elluviimist saab vaadelda kolme eraldiseisva etapina, milledeks on Projekti rakendumiseks
vajalike eeltööde teostamine, Projekti elluviimine ning hilisem kompostimiskeskuse haldamine ja
ettevõtte töökorraldus.
Projekti elluviimiseks vajalike eeltöödena on koostatud käesolev teostatavusuuring, mis saab olema
alusdokumendiks Projekti kaasrahastamiseks abirahade taotlemisel Ühtekuuluvusfondist.
Rahastamistaotluse koosseisus tuleb lisaks teostatavusuuringule täiendavalt esitada alljärgnevad
dokumendid:
- taotlusvorm;
- projekti keskkonnamõju eelhinnang;
- rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt koostatud investeeringu tasuvuse analüüs.
Positiivse rahastamisotsuse järgselt on võimalik alustada Projekti elluviimist. Projekt on plaanitud ellu
viia aastal 2017. Rahastamistaotluse esitamisele eelnevalt täiendavaid ehitusuuringuid läbi ei pea
viima, kompostimiskeskus on võimalik rajada projektijuhi poolt läbiviidava projekteerimis-
ehitushankega, kus sätestatakse töövõtja kohustusena geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute
läbiviimine projekteerimistööde faasis. Projekteerimis-ehitustööde teostaja, seadmete tarnija ning
projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks viiakse OÜ Saaremaa Prügila poolt
läbi avatud hankemenetlused.
Projekti raames ehitatavad rajatised ja seadmed võetakse OÜ Saaremaa Prügila poolt arvele
põhivarana. Kompostimiskeskuse väljaehitamise järgselt antakse see rendile OÜ-le Kudjape
Ümberlaadimisjaam. Arvestades jäätmemahtusid ja kasutatavat tehnoloogiat, ei ole vajalik täiendava
tööjõu palkamine või struktuurimuudatused ettevõttes.
6.1. Projektijuht
Projekti elluviimise põhiraskust kannab Taotleja – OÜ Saaremaa Prügila. Taotleja nimel vastutab
projekti rahaliste vahendite kasutamise ja projekti eesmärkide saavutamise eest ettevõtte tegevjuht.
Taotleja rakendab projekti elluviimiseks meeskonna, mille ülesandeks on projekti sujuv ja tõrgeteta
elluviimine.
Projekti meeskonda OÜ Saaremaa Prügila poolt kuuluvad tegevjuht ja raamatupidaja.
Tegevjuht annab aru ettevõtte nõukogule, mis on seirekomisjoni funktsioonis.
Tegevjuht vastutab ressursside planeerimise ja projekti strateegiliste eesmärkide saavutamise eest
ning infovahetuse korraldamise eest projekti sidusgruppidega, sh. KIK-i ja kohalike omavalitsustega.
Projekti raames korraldatavate hangete hindamiskomisjoni koosseisu määrab oma otsusega ettevõtte
juhatus, kaasates komisjoni koosseisu vajadusel tehnilisi eksperte.
Raamatupidaja ülesanneteks on:
- projekti raames arvete õigeaegne tasumine ja nõuetekohane kirjendamine;
- projekti kulgemise kohta finantsaruandluse baasandmete koostamine;
- projekti käigus tasutud arvete nõuetekohane arhiveerimine.
Projekti projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks korraldatakse avatud
hankemenetlusega riigihange ja valitakse 2016. aasta lõpuks välja Projektijuht.
Projektijuhi poolt teostatavad tööd on:
- ehitustööde ja seadmete hangete dokumentatsiooni koostamine;
- hangete läbiviimine;
- pakkumiste hindamine;
26
- lepingute ettevalmistamine;
- ehitustööde koordineerimine projektijuhina;
- ehitustööde järelevalve (omanikujärelevalve) teostamine (Fidic insener);
- lepingute administreerimine;
- väljamaksetaotluste koostamine;
- aruandluse koostamine.
Hankedokumentide koostamise, Projektijuhi ja Inseneri funktsioonide koondamisel ühte lepingusse on
lähtutud põhimõttest konkretiseerida vastutust ja saavutada parim võimalik tulemus optimaalseimate
kuludega.
Projektijuhi lepingut finantseerib OÜ Saaremaa Prügila Projekti abikõlbulike kulude ühe osana.
6.2. Projekti finantseerimine
Projekti finantseerimiseks on teoreetiliselt olemas neli võimalust:
- Projekti finantseerimine ettevõtte omavahenditest;
- Projekti finantseerimine laenuga;
- Projekti kaasfinantseerimine SA KIK Keskkonnaprogrammist;
- Projekti kaasfinantseerimine Ühtekuuluvusfondist.
Projekti finantseerimine ettevõtte omavahenditest
Seisuga 31.12.2015 oli ettevõtte Saaremaa Prügila pangakontol ca 102 000 eurot, mis moodustas ca
99% kogu ettevõtte käibevarast. Lühiajaliste kohustuste suurus eelmise aasta lõpu seisuga on ca
30 200 eurot. Seega on ettevõtte käibekapital positiivne ning ettevõttel on ca 70 000 euro väärtuses
vahendeid, mis ei ole kaetud lühiajaliste kohustustega. Samas on ettevõttel ka 180 000 euro
väärtuses pikaajalisi kohustusi.
Ettevõtte Saaremaa Prügila 2015.a käive oli 127 200 eurot, samas rahalised tegevuskulud (va kulum)
üle 41 300 euro ja põhivara kulum 204 930 eurot (millest küll osa moodustab ka sihtfinantseerimise
abil soetatud põhivara amortisatsioon).
Seega ei suuda suure tõenäosusega ettevõte 2017. aastal teostada alternatiivi 1 või 2 investeeringuid
selleks ajaks olemasolevatest omavahenditest.
Üheks alternatiiviks on investeeringute rahastamine omaniku abiga, kes selleks kas suurendab
ettevõtte omakapitali või annab vahendid sihtfinantseeringu näol.
Projekti finantseerimine laenuga
Ettevõtte käibekapital oli 2015. aasta lõpu seisuga positiivne ning laenukattekordaja suurem kui 3
(väärtus loetakse piisavaks, kui see on üle 1,1), seega on ettevõttel võimalus taotleda investeeringute
katmiseks ka laenu. Täpsema maksimaalse laenuvõime välja selgitamiseks tuleb aga koostada
detailsem laenutaotleja rahavoogude prognoos.
Projekti kaasfinantseerimine SA KIK Keskkonnaprogrammist
Kompostimisrajatistele on võimalik toetust taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse
keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse alamprogrammist.
Tavajäätmetega seoses toetatakse Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi
kasutusele võtmist, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamist.
Võimalik on taotleda toetust ka biojäätmete kompostimisväljaku rajamiseks, kuid toetuse suurus ilma
käibemaksuta peab sellisel juhul jääma alla 200 000 euro projekti kohta.
Omafinantseering keskkonnaprogrammis peab OÜ Saaremaa Prügila puhul olema vähemalt 50% KIKi
finantseeritava projekti abikõlblike kulutuste maksumusest.
27
Teoreetiliselt on võimalik toetust taotleda ka avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (nt. Saaremaa
Omavalitsuste Liidul), omafinantseeringuga vähemalt 10% projekti abikõlblike kulutuste maksumusest,
kuid sellisel juhul tuleks eelnevalt KIK-iga kooskõlastada perspektiivne kompostimiskeskuse
opereerimisskeem.
Projekti kaasfinantseerimine Ühtekuuluvusfondist
Kompostimisrajatistele on võimalik toetust taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt
hallatavast Ühtekuuluvusufondist meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste
„Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine”
raames.
Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus (kohalike
omavalitsuste ühisasutus) või kohalike omavalitsuste ühendus ja eraõiguslik juriidiline isik. Kui toetust
taotletakse biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks kompostimise teel, siis projekti abikõlblike kulude
suurus peab olema vähemalt 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 5 miljonit eurot ettevõtja
kohta. Projekti riigiabina antava toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on OÜ-le
Saaremaa Prügila 55% projekti abikõlblikest kuludest ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 35%
projekti abikõlblikest kuludest.
Tegevuskulude finantseerimine
Keskkonnaministeeriumi poolt on ette valmistatud Jäätmeseaduse muutmise eelnõu, mis näeb alates
2017 aastast ette kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetuse andmise jäätmehoolduse
kulude osaliseks katmiseks. Seaduse eelnõu kohaselt on võimalik taotleda toetust 4 eur/ aastas iga
aadressiobjekti kohta.
Seaduse muudatuse kohaselt antakse kohalikule omavalitsuse üksusele toetust juhul, kui:
- tema territooriumil töötab jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse
kasutamine teises kohaliku omavalitsuse üksuses;
- tema territooriumil on korraldatud jäätmevedu;
- tal on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri;
- ta on asutanud jäätmevaldajate registri.
Kuressaare linnal oleks kõik eelnimetatud tingimused biolagunevate jäätmete käitluskompleksi
väljaehitamisel täidetud.
6.3. Hankeplaan
Projekt on plaanitud ellu viia aastal 2017, kusjuures kokku viiakse läbi neli hanget.
Hange 1- Projektijuhtimise ja omanikujärelevalve hange
Hankedokumentide koostamine, projektijuhtimine ja ehitusjärelevalve on käesolevas Projektis
ühendatud. Projektijuhi leidmiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange. Lepingu
üldtingimused on FIDIC poolt koostatud ja publitseeritud väljaande “Client-Consultant Model Service
Agreement, 3rd edition 1998” eestikeelne tõlge “Tellija/Konsultandi Teenuste Näidiskokkulepe”,
kolmas väljaanne 1998, ehk nn „valge“ FIDIC.
Hange 2- Kudjape kompostimiskeskuse projekteerimine ja ehitamine
Projekteerimis-ehitustööde teostamiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange.
Hankedokumendid ja Tellija Tingimused koostatakse teostatavusuuringus toodud tehnilise lahenduse
põhjal. Ehitustööde peatöövõtjaga sõlmitava lepingu üldtingimused on Töövõtulepingu tingimused
seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks elektri- ja seadmete paigaldamiseks ning ehitus-
ja inseneritöödeks, kui projekteerib Töövõtja, esimene väljaanne 1999, mis on koostatud ja
28
publitseeritud Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt ehk nn. „kollane“
FIDIC
Hange 3- Trummelsõela ostmine
Seadme ostmiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange. Hankedokumendid ja Tellija
Tingimused koostatakse teostatavusuuringus toodud tehnilise lahenduse põhjal. Hankelepingu
formaadiks on ostu- müügileping.
Hange 4- Haamerpurusti ostmine
Seadme ostmiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange. Hankedokumendid ja Tellija
Tingimused koostatakse teostatavusuuringus toodud tehnilise lahenduse põhjal. Hankelepingu
formaadiks on ostu- müügileping.
6.4. Projekti haldamine
Projekti elluviimise järgselt kuuluvad kõik projekti raames soetatud varad OÜ-le Saaremaa Prügila.
Rajatav kompostimiskeskus antakse kehtivat rendilepingut laiendades opereerimiseks üle OÜ-le
Kudjape Ümberlaadimisjaam analoogsetel tingimustel ülejäänud kompleksiga.
Osaühingule Kudjape Ümberlaadimisjaam on jäätmejaamas tegutsemiseks välja antud jäätmeload,
jäätmejaam on varustatud teenuse osutamiseks vajaliku tehnika, seadmete ja tööjõuga,
jäätmekäitluskoha võimsus ületab mitmekordselt tegelikke jäätmekoguseid ning olemasolevat
segaolme- ja pakendijäätmete käitlemise kompleksi biolagunevate jäätmete käitlemise lisandumisel
laiendada ei ole vaja.
Rendilepingu lõppemisel ja/ või rentniku suutmatuse korral olemasolevat rendilepingut jätkata on OÜ-l
Saaremaa Prügila võimalik kogu kompleksi haldamine rentnikult üle võtta, moodustades praegu
rentniku puhul toimiva ettevõttega identne struktuur ja töökorraldus.
29
7. Lisad:
7.1 Finantsmudel
7.2 Alternatiiv 1- konteinerkomposter
7.3 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise asendiplaan
7.4 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone plaan
7.5 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone 3D mudel
7.6 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise asendiplaan
7.7 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone plaan
7.8 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone 3D mudel
7.9 Liiva- mudapüüdur
7.10 Nõrgveepumpla
7.11 Trummelsõel
7.12 Haamerpurusti
7.13 Hankeplaan
30
1 2 3 4 5 6
Objekt:
Pos. Nimetus Tehnilised andmed Kogus
1 Korpus PE 1
18
2 Teeninduskaev PE, D= 1
4 3 3 Luuk Al / PE / malm 1
A 4 Ventilatsioonitoru PE 1
5 Redel, libisemiskindel AISI316 1
6 Soojustusluuk Styrofoam 1
7 Survetorustik AISI304, DN kompl.
8 Pumbajalg malm 1/2
6
250
9 Pump Q= l/s, H= m 1/2
10 Tagasilöögiklapp malm, DN 1/2
5 11 Kuulkraan messing, DN 1/2
16 12 Kaabli läbiviigutoru PE, D63 / 50 1
13 Sisendtoru PE, D= kompl.
14 Ujuklüliti POM 1/2/3
H1
15 2
15 Pumba juhtsiinid AISI304 kompl.
B 16 Pumbatõstekett AISI316 kompl.
17
200
13 17 Väljundtoru DN 1
C
H
18 Pumpla juhtkilp 1
11 Pumpla kõrgus, H
14 Sisendtoru mõõdud
10 H1 C nurk
1180
1
7
C 8
9
Sisendtorude nurki mõõdetakse survetorust päripäeva.
D
12
D
Iseankurduv pumpla D1050
Date Engin. Signature Sheets Name
Rv
Number
All rights reserved.
Hr. Kristo Vallimäe Lennuamet Lõõtsa 5 Teie: 18.09.2015 nr 4.6-8/15/3913 Tallin n 1141 Meie: 04 .10.2016 nr. 3
[email protected] Kudjape jäätmekäitluskeskus e laiendamise kooskõlastamine Saaremaa Prügila OÜ osanikomavalitsused, Kuressaare Linnavalitsus, Lääne-Saare ja Pihtla Vallavalitsus, soovivad edasi arendada Saare mk., Lääne-Saare vallas, Kudjape alevikus asuvat Kudjape jäätmekäitluskeskust. J äätmekäitluskeskus asub Jäätmejaama maaüksusel ( 27003:001:0907). Kuressaare lennujaama läheduse tõttu palusime oma 08.09.15 kirjaga Lennuameti seisukohta, millistel tingimustel on võimalik Kudjape jäätmekäitluskeskuse laiendamine. Teie 18.09.2015 nr 4.6-8/15/3913 vastuskirja kohaselt tuleb Kuressaare lennuvälja lennuohutuse tagamiseks Kudjape jäätmekäitluskeskuse laiendamisel tagada, et planeeritavas biolagunevate jäätmete käitlemiskompleksis oleks lindude ligipääsu võimalused ladustatud jäätmetele viidud miinimumini, samuti palusite Lennuametit teavitada, mil viisil kavatsetakse piirata lindude ligipääsu ladustatavatele jäätmetele. Tänaseks on valminud Kuressaare Linnavalitsuse poolt tellitud töö „Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatis- teostatavusuuring“ (Lisa 1), mille eesmärgiks oli jäätmekäitluskeskuse laiendamiseks sobivaimate tehniliste ja finantslahenduste väljapakkumine. Teostatavusuuringu kokkuvõtte kohaselt on majanduslikult ja keskkonnaalaselt sobivaimaks tehniliseks lahenduseks tunnelkompostimise tehnoloogial põhineva kompleksi rajamine. Edastame Teile üle vaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnimetatud teostatavusuuringu. Palume Teie sisukohta, kas kirjeldatud lahenduse kohane projekti elluviimine oleks Lennuametile vastuvõetav või soovite mingis osas tehnilise lahenduse täiendamist Kuressaare lennuvälja lennuoh u tusest tulenevalt. Lisa 1- Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatis- teostatavusuuring Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Pa ljak Juhataja