dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
TaotlusAvalik

Kudjape jäätmejaama laiendamise kooskõlastamine

Lennuamet · 5. oktoober 2016
Viit
4.6-8/16/3262-1
Registreeritud
5. oktoober 2016
Dokumendi liik
Taotlus
Funktsioon
4.6 Lennuväljade tegevuse korraldamine
Sari
4.6-8 Detailplaneeringute, kõrgtakistuste ja projektide kooskõlastamine
Toimik
4.6-8/2016
Vastutaja
Andres Lainoja (Lennuamet, Juhtkond, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf152 KB
  • 📎Lisa 1- Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatis- teostatavusuuring.zip2479 KB
  • 📎SP OÜ kiri nr.3, 04.10.16. Kudjape jäätmejaama laiendamise kooskõlastamine 30-09-16.bdoc36 KB

Sisu (failidest)

Ettevõte: Saaremaa Prügila OÜ Saatja: Mihkel Paljak Dokumendi liik: Kiri Teie: 18.09.2015 nr 4.6-8/15/3913 Meie: 04.10.2016. nr. 3 ”Kudjape jäätmekäitluskeskuse laiendamise kooskõlastamine”. Edastan digitaalallkirjaga dokumendi, mida paberkandjal ei saadeta. Lugupidamisega Mihkel Paljak Juhataja Saaremaa Prügila OÜ [email protected] 6320 2710 2606 1570 5140 Mõõdud; standard: Materjal: Mõõtkava: 1:30 Mass: kg Konstrueeris: M. Moppel Projekt: Kontrollis: Nimetus: Kuupäev: 25.03.2010 BioComp 6000 Leht: Tähis: Rev: A3 Rev. Muudatus Kuupäev 1/2 Mõõdud; standard: Materjal: Mõõtkava: 1:28 Mass: kg Konstrueeris: M. Moppel Projekt: Kontrollis: Nimetus: Kuupäev: 25.03.2010 BioComp 6000 Leht: Tähis: Rev: A3 Rev. Muudatus Kuupäev 2/2 92 00 3. 4. 70 20 4. 5. 70 4. 8 5 3. V1 Persp. veetorustik K1 Persp. isevoolne kanalisatsioonitorustik K1s Persp. survekanalisatsioonitorustik 50 4. N E Persp. kanalisatsioonipumpla K2 Persp. sademeveetorustik W1 Persp. a/b kate (2-kihiline) W S 29.0 10.0 18.0 Persp. piirdekraav la isa im o st 1 2 p er 4.00 st 20 m om m 2 po 60.0 K 00 m 2 5 Ko 0 A= 3 A= 32.0 a ll) rh 42.5 20 4. aa (k 15 4. r2 ste po m Ko 20 2 5. m 60 10.0 70 W1 4. 6 K1 V1 70 2 A= 4. K2 m De200 0 75 = 14 3. 42.0 50.0 A 2 m W1 45 K1 V1 A = 00 4.0 4. W1 V1 K1 W1 V1 K1 W1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 m 135 m 35 L=1 V1 0 L= e5 K1 e40 1s D V1 D K V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 1 V Alternatiiv 1: Konteinerkompostimine Joonis 1-1. Asendiplaan 1:500. Formaat A2 21.03.2016 594x420 I F E B H A D C G 1 1 18000 2 2 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 I F E B H A D C G I F E B H A D C G 1 1 3200 4500 18000 2 2 4500 3600 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 I F E B H A D C G 18.0 6.0 6.0 6.0 Kompostimisele Purustamisele 10.0 Mobiilsed vaheseinad Uks 4.0x5.0 4.0 32.0 K1 6.0 De110 L=13 K1 K1 Haamerpurusti De1K1 10 L =12m K1 K1 Uks 4.0x5.0 De40 4.0 V1 Persp. veetorustik K1 Persp. isevoolne kanalisatsioonitorustik K1s Persp. survekanalisatsioonitorustik Persp. kanalisatsioonipumpla Persp. restkaev Alternatiiv 1: Konteinerkompostimine 21.03.2016 210x297 V1 Persp. veetorustik K1 Persp. isevoolne kanalisatsioonitorustik K1s Persp. survekanalisatsioonitorustik Persp. kanalisatsioonipumpla V3 Persp. niisutusveetorustik W1 Persp. a/b kate (2-kihiline) Persp. piirdekraav 0 4.8 4.00 0 4.8 V3 DeV43 10.0 0L =15 m Tunnelkomposter 0 5.0 (kaarhall) 2 2 m m 38.0 18.0 5 10 28 0 A =2 A= 1 0 K1 De1 5.0 60 L=10 K1 m V1 10.0 K1 1 0 W1 V 4.8 K1 V1 K1 K1 K1 K1 K1 0 V1 V1 V1 4.8 V1 V1 2 m 50 W1 A= V1 1 K 0 4.8 6.0 66.0 54.5 W1 V1 1 K W1 V1 1 K W1 V1 1 K V1 1 K V1K1 m L=1 V1 1 187 97m K 0 L= De5 e40 V1K1 K1s V1 D V1K1 V1K1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 1 V Alternatiiv 2: Tunnelkompostimine Joonis 2-1. Asendiplaan 1:500. Formaat A2 21.03.2016 594x420 I L J F E B K H A D C G 1 1 18000 2 2 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 4000 I L J F E B K H A D C G 1 2 L L 4000 3600 3600 4500 4500 K K 4000 3600 3600 4500 4500 J J 4000 3600 3600 4500 4500 I I 4000 3100 4500 H H 4000 G G 4000 F F 3600 3600 4000 4500 4500 E E 4000 D D 4000 C C 4000 B B 4000 A A 3200 4500 18000 1 2 Uks 3.6x4.5 Uks 3.6x4.5 V3 V3 V3 V3 K1 Uks 3.6x4.5 Uks 3.6x4.5 V3 V3 V3 V3 V3 K1 Uks 3.6x4.5 Uks 3.6x4.5 V3V3 Vesi mahu V3 V3 V3 V3 V3 Uks 3.6x4.5 K1 K1 4.0 Kompressoriruum K1 Kompostimisele Purustamisele 10.0 6.0 6.0 6.0 K1 K1 Mobiilsed vaheseinad K1 Uks 4.0x5.0 Uks 4.0x5.0 4.0 32.0 K1 6.0 K1 K1 16.0 Haamerpurusti K1 K1 Uks 4.0x5.0 4.0 18.0 V1 Veetorustik K1 Isevoolne kanalisatsioonitorustik K1s Survekanalisatsioonitorustik Restkaev Alternatiiv 2. Tunnelkompostimine V3 Niisutustorustik Niisutuspumpla 21.03.2016 210x297 TEOSTATAVUSUURING Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatis Tellija: Kuressaare Linnavalitsus 2016 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 4 2. Olemasoleva infrastruktuuri olukorra ja probleemide kirjeldus ........................................................ 4 2.1. Jäätmekäitluskorraldus Lääne- Saaremaal ................................................................................. 4 2.2. Kudjape jäätmejaam ................................................................................................................ 5 3. Alternatiivide analüüs ....................................................................................................................... 6 3.1. Alternatiivide analüüsi koostamisel kasutatud eeldused ......................................................... 6 3.2. Alternatiivlahenduste tehniline kirjeldus .................................................................................. 7 3.2.1. Alternatiiv 0 ...................................................................................................................... 7 3.2.2. Alternatiiv 1- Konteinerkompostimine .............................................................................. 9 3.2.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine ............................................................................... 11 3.3. Alternatiivlahenduste maksumus ning ekspluatatsioonikulud ............................................... 12 3.3.1. Alternatiiv 0 .................................................................................................................... 12 3.3.2. Alternatiiv 1 - Konteinerkompostimine ........................................................................... 13 3.3.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine ............................................................................... 16 3.4. Jäätmete vastuvõtuhinna prognoosid alternatiiviti................................................................. 18 4. Parima alternatiivi valik................................................................................................................... 19 4.1. Majanduslik võrdlus .................................................................................................................... 19 4.2. Keskkonnalane võrdlus ............................................................................................................... 20 5. Riskianalüüs ................................................................................................................................... 22 5.1. Majanduslikud riskid .............................................................................................................. 22 5.2. Organisatsioonilised riskid ..................................................................................................... 23 5.3. Õiguslikud riskid..................................................................................................................... 23 6. Projekti elluviimise plaan ................................................................................................................ 26 6.1. Projektijuht ............................................................................................................................. 26 6.2. Projekti finantseerimine ......................................................................................................... 27 6.3. Hankeplaan............................................................................................................................ 28 6.4. Projekti haldamine ................................................................................................................. 29 7. Lisad: .............................................................................................................................................. 30 7.1 Finantsmudel ......................................................................................................................... 30 2 7.2 Alternatiiv 1- konteinerkomposter .......................................................................................... 30 7.3 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise asendiplaan ................................................................ 30 7.4 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone plaan ................................................................ 30 7.5 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone 3D mudel ......................................................... 30 7.6 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise asendiplaan ..................................................................... 30 7.7 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone plaan ..................................................................... 30 7.8 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone 3D mudel .............................................................. 30 7.9 Liiva- mudapüüdur ................................................................................................................. 30 7.10 Nõrgveepumpla ..................................................................................................................... 30 7.11 Trummelsõel .......................................................................................................................... 30 7.12 Haamerpurusti ........................................................................................................................... 30 7.13 Hankeplaan ................................................................................................................................ 30 3 1. Sissejuhatus Kuressaare Linnavalitsuse (Tellija) soovib rajada Kudjape jäätmejaama kompostimisrajatise aia- ja haljastusjäätmete ning köögijäätmete käitlemiseks (Projekt). Saaremaal puudub hetkel kaasaegne biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalus, suur osa biolagunevatest jäätmetest lähevad ladestamisele segaolmejäätmetena või illegaalselt. Projekti eesmärgiks on hakata Kudjape jäätmejaamas vastu võtma ja kohapeal käitlema (taaskasutustoiming R3o) maksimaalses koguses biolagunevaid jäätmeid. Käesoleva teostatavusuuringu eesmärgiks on investeeringuprojekti teostatavus- ja finantsanalüüsi läbiviimine ning Projekti elluviimiseks sobivaimate tehniliste ja finantslahenduste väljapakkumine. Teostatavusuuring on koostatud Kuressaare Linnavalitsuse tellimusel alljärgneva meeskonna poolt: Nimi Ettevõte Positsioon projektis Valdo Liiv OÜ VKM Konsult Projektijuht Mait Kriipsalu Eesti Maaülikool Spetsialist Ivo Raadla Technobalt Eesti OÜ Tehniline konsultant Toomas Piirsalu OÜ Kiirvool Projekteerija Kadri Mäsak OÜ Mak Analyse Finantsspetsialist 2. Olemasoleva infrastruktuuri olukorra ja probleemide kirjeldus 2.1. Jäätmekäitluskorraldus Lääne- Saaremaal Piirkonna jäätmemajandust reguleerivateks peamisteks dokumentideks on: - Lääne-Saaremaa jäätmehoolduseeskiri, mis reguleerib jäätmehoolduse korraldust Lääne- Saare, Pihtla, Torgu, Salme, Kihelkonna ja Mustjala valla ning Kuressaare linna haldusterritooriumitel; - Kuressaare linna, Lääne-Saare valla ja Pihtla valla ühine jäätmekava aastateks 2015-2020. Kuressaare linnas ja endises Kaarma vallas toimub köögi- ja sööklajäätmete eraldi kogumine osana korraldatud jäätmeveost, teistes valdades eraldi kogumist pole seni toimunud. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja leitakse avatud riigihanke raames, jäätmevedaja kohustub jäätmed viima samuti riigihanke käigus leitud jäätmekäitluskohta. Liigiti kogutud aia- ja haljastusjäätmete kokkukogumist omavalitsustes sisuliselt ei toimu ja jäätmeid on võimalik väikeses mahus tasuta üle anda Kudjape jäätmejaama, kust need veetakse hetkel Pärnumaale (OÜ-le Paikre) kompostimiseks või ladestatakse sealsesse prügilasse. 2016 aastast kehtima hakanud ühise jäätmehoolduseeskirja kohaselt seatakse kõigile jäätmevaldajatele kohustus koguda biolagunevad jäätmed muudest jäätmetest eraldi ja anda need üle vastavat õigust omavale jäätmekäitlejale, viia Kudjape jäätmejaama või kompostida tekkekohas. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidel jäätmevaldajatel ja kinnistutel, mis on kasutuses. 4 Kompostimisvõimalused Kuressaares Kuressaares on kompostimisvõimalus olemas Kullimäe reoveepuhastusjaamas, kuid seda kasutatakse vaid reoveemuda kompostimiseks, köögi- ning haljastusjäätmete kompostimine ei ole seal käesoleval ajal majanduslikult mõistlik ning määruse Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded (RTI, 10.04.2013,1) kohaselt ei tohi biolagunevad jäätmed reoveesettega seguneda. Kompostimisega on tegeletud Kuressaares ka linnavalitsuse allasutuse Kuressaare Linnamajandus hallataval platsil Ringtee 9, kuid plats ei vasta kompostimisväljakule esitatud nõuetele, mistõttu ei või seda köögi- ja haljastusjäätmete kompostimiseks kasutada. Kudjape jäätmejaamas on olemas nõrgvee kogumisega plats, kuid lahtiselt ei või seal biojäätmeid kompostida seoses Lennuameti poolt esitatud tingimustega (jäätmejaam jääb lennutrajektoori sisse, kompostimisväljak võib ligi meelitada linde ja ohustada seeläbi lennuliiklust). Kaasaegse kompostimisrajatise välja arendamisel tuleks maksimaalselt arvesse võtta olemasolevat infrastruktuuri ja seadmestikku. Arvestades asjaolu, et Kudjape jäätmejaamas on olemas vajalik taristu, masinapark, tööjõud ja võimekus kogu Saaremaa jäätmete vastuvõtmiseks ja käitlemiseks, ei ole majanduslikult otstarbekas luua eraldiseisvat üksust biolagunevate jäätmete käitlemiseks ning piisab olemasoleva jäätmejaama laiendamisest kaasaegse tehnoloogiaga. Tellija poolt esitatud lähteandmete kohaselt tuleks Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatise projekteerimisel arvestada alljärgnevas tabelis toodud perspektiivsete jäätmekogustega. Tabel 1. Perspektiivsed biolagunevate jäätmete kogused Kudjape Jäätmejaamas Kogus t/ Kogus m³/ Nimetus aastas aastas Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed 254 635 Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed 900 2250 Saepuru, sh puidutolm, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer* 700 1750 KOKKU 1 854 4 635 * puidupõhised plaadid ning vineer ega ka immutatud ja värvitud puit ei sobi komposti lähtematerjaliks ning tuleb edaspidi välja sortida. 2.2. Kudjape jäätmejaam Kudjape jäätmejaam kuulub OÜ-le Saaremaa Prügila, mis on 2007 aastal Kuressaare linna, Kaarma ja Pihtla valla poolt moodustatud äriühing. Kudjape jäätmejaam on antud rendile AS Eesti Keskkonnateenused ja seal osutab teenust OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam. Jäätmejaamas praegu läbiviidavad tegevused on järgmised: - kõigi vastuvõetavate jäätmete kaalumine; - sorditud jäätmete vastuvõtt; - liigiti kogutud jäätmete (müügipakend, paber-papp, klaastaara, plast) käsitsi järelsortimine sortimisliinil; - elektroonikaromude ja suurjäätmete sortimine ning ladustamine; - segaolmejäätmete sortimine ja ümberlaadimine; - vanarehvide ladustamine; - metallijäätmete ladustamine; - puidujäätmete töötlemine ja ladustamine, hakkepuidu tootmine; 5 - jäätmekütuse tootmine; - ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine; - ohtlike jäätmete kogumine. Jäätmejaamas kokku kogutud, sorteeritud ja tihendatud jäätmed transporditakse edasi mandrile. Suurem osa segaolmejäätmetest transporditakse Iru jäätmepõletustehasesse, ladestamisele kuuluvad jäätmed viiakse Paikre prügilasse ning taaskasutatavad ja ohtlikud jäätmed vastavatesse jäätmekäitlusettevõtetesse lõppkäitlemisele. Kudjape jäätmejaamas on väikestes kogustes võimalik ära anda ka biolagunevaid jäätmeid, kuid hetkel puudub seal nende käitlemiseks vajalik nn. suletud tehnoloogia, klassikalist lahtist aunkompostimist ei ole võimalik rakendada Lennuameti piirangute tõttu. 3. Alternatiivide analüüs 3.1. Alternatiivide analüüsi koostamisel kasutatud eeldused Majanduslikult kõige optimaalsema lahenduse välja selgitamiseks on leitud alternatiiviti võrreldavate rahavoogude (investeeringute, asendusinvesteeringute ning ekspluatatsioonikulude, kompostmullast tekkivate tulude ja arvestusperioodi lõpuks jäädava põhivara jääkväärtuse) diskonteeritud nüüdisväärtused, mille leidmiseks on kasutatud 6%’st nominaalset diskonteerimismäära. Analüüs on koostatud 30. aastaseks perioodiks (2017-2046) jooksevhindades. Finants- ja majandusanalüüsi koostamisel on võetud aluseks EV Rahandusministeeriumi poolt koostatud makromajanduslikud sisendandmed, mis on avaldatud struktuurifondide ja ministeeriumi veebilehel. Kuni 2020. aastani on tegemist Rahandusministeeriumi 2016.a kevadise majandusprognoosiga (valminud 05.04.2016), perioodil 2020-2040 toimub prognoosis üleminek RM prognoosilt Euroopa Komisjoni „Ageing Report 2015“ projektsioonidele. Alates aastast 2041 on kasutatud Euroopa Liidu majanduspoliitika komitee (Economic Policy Committee) poolt kokku lepitud, kogu ELi kohta ühtsetel alustel loodud eeldusi eelarvepoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse hindamiseks. Tabel 2. Tarbijahinnaindeksi prognoosid aastani 2046 INDIKAATOR Ühik 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 THI % 2,7% 2,9% 2,8% 2,8% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% 2,7% INDIKAATOR Ühik 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2035 2036 THI % 2,7% 2,7% 2,7% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% 2,6% INDIKAATOR Ühik 2037 2038 2039 2040 2041 2042 2043 2044 2045 2046 THI % 2,6% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,5% 2,4% 2,4% 2,4% Analüüsis on võetud kõigi võrreldud alternatiivide puhul aluseks Tabel 1 toodud perspektiivsed biolagunevate jäätmete mahud. Kõik alternatiivide investeeringud põhivarasse on jaotatud elueati (10 ja 40 aastat). Asendusinvesteeringuid on nähtud ette 10. aastase elueaga põhivara amortiseerumise aastal (2027.a ja 2037.a). Asendusinvesteeringu väärtuse leidmisel on võetud aluseks vastava põhivara algmaksumus, mida on korrigeeritud tarbijahinnaindeksi kasvude alusel asendusinvesteeringu aastasse. Jääkväärtuse leidmisel on lahutatud teostatud investeeringute (sh asendusinvesteeringute) mahust arvestusperioodi põhivara kulumi maht. 6 3.2. Alternatiivlahenduste tehniline kirjeldus Alljärgnevalt on kirjeldatud enimlevinud võimalusi biolagunevate jäätmete kompostimiseks ja tehnoloogiate eripärasid: - Aunkompostimine- ei võimalda avatult kompostida köögijäätmeid; - Membraankattega aunkompostimine- sisuliselt siiski avatud süsteem; - Tunnelkompostimine- ekspluateerimine keerukam ja kallim kui aunkompostimisel; - Konteinerkompostimine- piiratud mahud, ei ole otstarbekas haljastusjäätmete korral; - Trummelkompostimine- piiratud mahud, ei ole otstarbekas haljastusjäätmete korral, suured alginvesteeringud ja ekspluatatsioonikulud; - Pressimine- eelduseks vedeliku kasutamine metaantankis, pressimisjäägi kui ka käärimisjäägi käitlemise probleem jääb; - Hüdropulpimine- eelduseks vedeliku kasutamine metaantankis, käärimisjäägi käitlemise probleem jääb; - Biosüsi ehk pürolüüs- piiratud mahud ja turg, ei võimalda käidelda köögijäätmeid, suured opereerimiskulud; - Tahkekääritamine- Eestis praktika puudub, tekib küll soojus/gaas kuid käärimisjäägi käitlemise probleem jääb. Arvestades: - piiratud jäätmemahtu; - Lennuameti nõudeid; - metaantanki puudumist; - alginvesteeringute suurust, on reaalselt elluviidavate alternatiividena biolagunevate jäätmete käitlemisel võimalik kaaluda vaid konteinerkompostimist kombineerituna haljastusjäätmete aunkompostimisega ja tunnelkompostimist. Mõlema alternatiivide analüüsis kaalutud tehnilise lahenduse puhul on eeldatud, et ülejäänud jäätmete käitlemine toimub analoogselt 0- alternatiivis kirjeldatuga. 3.2.1. Alternatiiv 0 Nullalternatiivina on käsitletud olemasolevat olukorda Kudjape jäätmejaamas, kus biolagunevate jäätmete käitlemist sisuliselt ei toimu. Jäätmete vastuvõtt Kudjape jäätmejaama saabuvad jäätmed jäätmevedaja või kliendi oma transpordiga. Jäätmejaamast väljuvad jäätmed OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam jäätmeveokitega, rendiautodega või selle ettevõtte transpordiga, kellele jäätmed üle antakse. Jäätmejaama saabuvad jäätmete puhul kontrollitakse esmalt visuaalselt jäätmete vastavust deklareeritule. Kui jäätmed vastavad deklareeritule, siis need kaalutakse ja ladustatakse selleks ettenähtud kohtadesse. Kõik saabuvad jäätmed registreeritakse jäätmeliikide, -koguste ja jäätmevedajate kaupa. Jäätmete ajutine ladustamine Jäätmejaama saabuvad jäätmed ladustatakse jaama territooriumile liikide kaupa, selleks ettenähtud kohtadesse. Asfalteeritud platse kasutatakse eelkõige puidu, betooni, telliste, pinnase, vanametalli, vanarehvide jms ladustamiseks. Teiste jäätmete kogumiseks kasutatakse peamiselt metallist 1 – 30 m³ suuruseid vahetuskonteinereid, mis vajadusel kaetakse ilmastikumõjude eest võrgu, tendi või kaanega. Segaolmejäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ladustatakse eraldi kinnises ruumis, vältimaks lindude juurdepääsu jäätmetele. 7 Pakendijäätmed ja vanapaber ladustatakse samuti eraldi ruumis, vältimaks nende märgumist ja tuulega laialikandumist. Segaolmejäätmed Segaolmejäätmed võetakse vastu jäätmejaama sorteerimishoone eraldi ehitatud ruumi, kus järelsorteerimise käigus võetakse neist välja ohtlikud jäätmed, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed, vanarehvid, samuti klaas, metall, kilejäätmed ja vanapaber ning muu jääde, mis on sobilik jäätmekütuse tootmiseks või taaskasutamiseks. Jääkprügi – jäätmete liigiti kogumisest üle jääv kasutuskõlbmatu sortimisjääk transporditakse suurte 30 m³ lahtiste või presskonteineritega mandrile põletamisele või ladestamisele nõuetele vastavasse prügilasse. Pakendijäätmed Vanapaberi ja pakendijäätmete sortimiseks on jäätmejaama sorteerimishoonesse ehitatud soojustatud ja ventileeritud sorteerimisliin 10 töökohaga. Sorteeritud paberpakend, kartongpakend, plastpakend, paber ja kartong ning kilematerjal pressitakse liikide kaupa pallidesse horisontaalse ja/või vertikaalse hüdropressiga. Valmis pallid ladustatakse hoone sees liikide kaupa. Sobiva koguse tekkimisel laaditakse jäätmed autodele ja transporditakse erinevate käitlejatega sõlmitud lepingute alusel edasisele töötlemisele. Vastuvõetud ja puhas klaaspakend ja segapakend laaditakse otse veokile ja transporditakse lõppkäitlusele. Jäätmekütuse tootmine Jäätmekütuse valmistamiseks kasutatakse jäätmejaama saabuvaid põlevjäätmeid. Nendeks võivad olla segaolme- ja ehitus – lammutusjäätmetest väljanopitud põlevad jäätmed, liigiti kogutud pakendijäätmetest ja vanapaberist väljanopitud vähemväärtuslik osis, tööstusjäätmed (kummidetailide valmistamise jäägid), samuti rõivad, tekstiil jms. Jäätmekütuse tootmiseks kasutatakse spetsiaalset peenpurustit, millega tagatakse jäätmekütust vastuvõtva ettevõtte poolt nõutav tüki suurus. Ohtlikud jäätmed Ohtlike jäätmete käitluseks Kudjape jäätmejaamas on rajatud spetsiaalne, nõuetele vastav 270 m² (15x18 m) suurune metallkarkassil ja profiilplekiga kaetud soojustamata viilhall, mille juurde kuulub 500 m² suurune asfaltplats ohtlike jäätmete ajutiseks ladustamiseks. Ohtlike jäätmetega teostatakse järgnevad toimingud : - jäätmete identifitseerimine; - kaalumine ja sorteerimine; - pakendamine ja märgistamine; - ajutine ladustamine; - veose komplekteerimine; - transport edasisele käitlemisele. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete ajutiseks ladustamiseks on eraldi asetsev metallkarkassil ja profiilplekiga kaetud soojustamata viilhall kasuliku pinnaga 565 m². Jäätmed sorteeritakse ja transporditakse erinevate käitlejatega sõlmitud lepingute alusel edasisele töötlemisele. Kompostimine Kudjape jäätmejaamas puudub täna võimalus biolagunevate jäätmete kompostimiseks. Kogu kompleksi hoonestus, platsid ja nõrgveesüsteemid on projekteeritud ja kasutuses ülaltoodud funktsioonide täitmiseks ja ilma täiendavate investeeringuteta seal biolagunevaid jäätmeid käidelda ei saa. Jäätmejaama saabuvad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmeid võetakse analoogselt segaolmejäätmetega vastu kinnises segaolmejäätmete käitlemise hoones, kus need paigutatakse 8 selleks kohandatud lekkekindlasse multilift konteinerisse ja selle täitumisel saadetakse jäätmed ilma eelneva töötluseta kompostimisele kas Paikuse prügilasse või põletamisele Iru jäätmeblokki. Kudjape jäätmejaamas viimasel kolmel aastal keskmiselt vastuvõetud biolagunevate jäätmete koguseks on ca 5 t/aastas. Perspektiivis planeeritavate, kuni 2000 t/ aastas lisanduvate biolagunevate jäätmete vastuvõtmist tänane hoonestus isegi mitte ümberlaadimiseks ei võimalda. Olemasolevatel asfaltplatsidel puudub biolagunevate jäätmete vastuvõtmiseks ja vaheladustamiseks hädavajalik nõrgveesüsteem, lisaks meelitaks biolagunevate jäätmete lahtine käitlemine ligi linde ning tekiks vastuolu Lennuameti poolt Kudjape jäätmekäitluskohale seatud piirangutega. 3.2.2. Alternatiiv 1- Konteinerkompostimine Alternatiivina on käsitletud konteinerkompostimist kombineerituna aunkompostimisega. Jäätmete vastuvõtt Käesoleva alternatiivi korral suunatakse kõik jäätmejaamas vastuvõetavad biolagunevad jäätmed pärast nende kaalumist edasi jäätmete vastuvõtu halli. Jäätmete vastuvõtmiseks rajatakse ehitatavale asfaltplatsile (koos asfalteeritud juurdepääsuteega jäätmekeskuse poolt) PVC kattega soojustamata kerghallina hoone vastavalt alltoodud andmetele: - pikkus 32 m; - laius 18 m; - seina sisekõrgus 6 m Vastuvõtuhalli põrand rajatakse betoonist, hoone teraskarkass ankurdatakse betoonseintele. Hoone seinad ehitatakse kuni 3m kõrguseni betoonist, võimaldamaks jäätmete ladustamist vastu seina. Katusekattematerjal paigaldatakse valgust läbilaskev, nii et hoones on tagatud piisav valgus päevasel ajal töötamiseks ilma tehisvalgustuseta. Lisaks rajatakse halli laohoonete normidele vastava elektrivalgustus. Hoones ei ehitata välja kütteseadmeid, otsaseintes on ventilatsiooniavad normaalse õhutsirkulatsiooni tagamiseks, lisaks rajatakse halli sundventilatsioon. Hoone otsa- ja külgseina paigaldatakse elektriline tõstuks mõõtudega L 4,0 x H 5,0 m koos jalgväravaga. Hall varustatakse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. Asfaltplats (660 m²) ümbritsetakse sademevee ärajuhtimiseks vajalike piirdekraavidega. Hoone põrandale rajatakse nõrgvee kogumiseks restkaevud, vesi pumbatakse läbi rajatava pumpla Kuressaare linna ühiskanalisatsiooni. Hoonesse tuuakse ka veeühendus tehnoloogiliste seadmete ja siseruumi pesu võimaldamiseks. Vastuvõtuhall jagatakse teisaldatavate betoonvaheseintega tinglikult jäätmete vastuvõtualaks, sorteerimis- ja purustamisalaks ning jäätmete vaheladustamise alaks. Jäätmete eeltöötlus Biolagunevate jäätmete eeltöötlus seisneb kompostimiskõlbmatute võõriste väljasortimises, jäätmete peenestamises ja sõelumises ning kompostimiseks soodsa koostisega (C/N, poorsus, niiskus) segu valmistamises. Jäätmete (sh. puulehtede, okste jmt) peenestamine kiirendab lagunemist, temperatuur tõuseb ning kompost valmib kuni kaks korda kiiremini. Eelistatud on haamerveskeid, mis jäätmeid ei lõika, vaid rebivad, kuna karedat lõikepinda asustavad mikroorganismid kiiremini kui siledat. Biolagunevate jäätmete purustamiseks hangitakse eelpurusti HAMMEL VN650 D või analoog. Purustamiselt suunatakse materjal edasi õhkeraldi ja magnetiga trummelsõela, millega eemaldatakse biolagunevatest jäätmetest võõrised ning saadakse kompostimiseks sobiv ühtlase konsistentsiga materjal. Väljasorteeritud võõrised viiakse edasi jäätmejaama ja lähevad kas ladustamisele prügilasse 9 või jäätmekütuse tootmiseks. Biolagunevad jäätmed suunatakse edasi kas konteiner- või aunkompostimisse. Konteinerkompostimine Purustatud köögi-ja sööklajäätmed kompostitakse multiliftkonteiner tüüpi täisautomaatses kompostimisseadmes, mis paigutatakse vastuvõtuhalli kõrvale asfaltplatsile. Seade koosneb 30 m³ mahuga kompostimiskambrist, sissepuhke- ja väljatõmbe ventilaatoritest, nõrgvee pumbast ja mahutist, niisutussüsteemist ning arvutiga juhitavast juhtimis- ja kontrollsüsteemist. Kompostimisseadme arvuti salvestab automaatselt kõik vajalikud parameetrid nagu protsessi aeg, konteineris oleva biomassi temperatuur ja hapniku sisaldus, nõrgvee tase kogumismahutis ja siseneva õhu temperatuur. Vajadusel on võimalik kompostitavat massi niisutada ja reguleerida õhuga varustamist. Kompostrist väljuv õhk filtreeritakse biofiltris. Olenevalt kompostitava materjali omadustest, (koostis, fraktsiooni suurus, tihedus, niiskus) lisatakse sellele õhutamise parandamiseks ja kompostimis-protsessi kiirendamiseks tugiainet. Kompostimisel kasutakse tugiainena puiduhaket, puukoort või höövlilaaste ehk siis teisi vastuvõetavaid ja purustatud biolagunevaid jäätmeid. Kompostitav materjal ja tugiaine segatakse frontaallaaduri või Allu sõelkopaga ühtlaseks massiks ja tõstetakse kompostrisse. Kompostimisprotsessi kestus konteineris on 7 - 14 päeva, sõltuvalt kompostitava materjali koostisest. Temperatuur kompostimisprotsessi jooksul peab olema vähemalt 3 päeva üle 60 kraadi biolagunevate jäätmete korral ja 1 h üle 70 kraadi loomsete kõrvalsaaduste korral. See on vajalik temperatuur mikroobide hävimiseks. Kompostimass muutub hügieeniliseks, ehkki huumus tekib alles sellele järgneva aunkompostimise jooksul. Edasi toimub komposti käitlemine aunades. Aunkompostimise aktiivne faas, kus aunasid tuleb perioodiliselt segada, kestab soojal ajal 6-8 nädalat. Perspektiivsete jäätmemahtude kompostimiseks on vajalik hankida kuni kaks konteinerkompostrit (kordamööda ühte täidetakse-tühjendatakse, teises aga jäätmed komposteeruvad), seadmed paigaldatakse vastuvõtuhalli kõrval olevale asfaltplatsile. Aunkompostimine Aunkompostimisele viiakse eelnevalt konteinerkompostris hügieniseerimise läbinud köögi- ja sööklajäätmed ning värsked, kuid purustatud aia- ja haljastusjäätmed. Kirjeldatud jäätmemass ei põhjusta enam lindude kogunemist, kuna seal puudub nende jaoks vajalik toit. Vajadusel on võimalik aunad katta ka geomembraaniga. Aunkompostimiseks rajatakse jäätmejaama kõrvale piirdekraavidega ümbritsetud asfaltplats (5 520 m²), mis on tinglikult jagatud kolmeks- kompostimisala, järelvalmimise ala ning laadimisala. Platsil kogunev nõrgvesi kogutakse kokku ümbritsevates piirdekraavides ning juhitakse läbi liiva-mudapüüdja loodusesse. Liiva-mudapüüdja toimib üksiti ka vahemahutina, kus kokkukogutavat vett on võimalik kasutada kompostimisaunade niisutamiseks. Auna kokkukuhjamine tehakse olemasoleva frontaallaaduri abil. Kompostiaunad tehakse 1,5–2 m kõrged ja alt 3–5 m laiad, mida koredam mass, seda suurem võib olla aun. Aun ei tohi olla nii kõrge, et ta omaenese raskuse all ülemäära tihedaks vajub. Aun kaetakse valmiskompostikihiga, mis kaitseb kuivamise eest, aitab säilitada ühtlast temperatuuri, hoiab eemal linde ja putukaid ning toimib haisufiltrina. Komposti tuleb regulaarselt segada – mida sagedamini, seda kiirem on protsess. Segamine hajutab niiskuse ja lõhub klombid, aitab lagugaasil lenduda, rikastab komposti õhuhapnikuga ning soodustab bakterite elutegevust, mis omakorda hoiab kompostitava massi ühtlaselt soojana isegi jaheda ilmaga. Kompostiaunu segatakse spetsiaalse aunapöörli abil, mis renditakse AS-ist Kuressaare Veevärk. Aunade ülekuumenemise avastamiseks tuleb jooksvalt mõõta neis valitsevat temperatuuri. Kui see tõuseb üle 70 °C, peab aunu lisaks segamisele ka niisutama. Kui setet kompostitakse soojal ajal, aunasid korrapäraselt segatakse ning temperatuuri suudetakse hoida 60–70 °C vahel, valmib kompost 3–4 kuuga. 10 Järelvalmimine Valmiskompost jäetakse järelvalmima. Valmiskompost õhku palju ei vaja ning selle aun võib olla kõrgem – 2,5–3 m. Järelvalmimisaunad siiski anaeroobseks muutuda ei tohi ning seetõttu neid aeg-ajalt segatakse või puhutakse neisse aunaaluste torude kaudu õhku. Järelvalmimise kestuseks on hinnanguliselt kuus kuud. Komposti väärtuse suurendamiseks valmiskompost sõelutakse, seda võib ka peenestada ning mitmesuguste lisanditega rikastada. Sõelumisel väheneb komposti maht umbes kolmandiku võrra. Suurem osa sõelmeist on lagunemata jäänud tugiained, mida võib uuesti kasutada. 3.2.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine Alternatiivina on käsitletud tunnelkompostimist. Jäätmete vastuvõtt Käesoleva alternatiivi korral suunatakse kõik jäätmejaamas vastuvõetavad biolagunevad jäätmed pärast nende kaalumist edasi jäätmete vastuvõtu ja kompostimise halli, milleks rajatakse ehitatavale asfaltplatsile (koos asfalteeritud juurdepääsuteega jäätmekeskuse poolt) PVC kattega soojustamata kerghallina hoone vastavalt alltoodud andmetele: - pikkus 44 m; - laius 18 m; - seina sisekõrgus 6 m Hoone on jagatud kaheks eraldiseisvaks osaks- jäätmete vastuvõtuala ja tunnelid kompostimiseks. Vastuvõtuala Halli jäätmete vastuvõtuala jagatakse teisaldatavate betoonvaheseintega kolmeks- jäätmete vastuvõtt, sorteerimine ja purustamine ning jäätmete vaheladustamine. Lisaks asub halli selles osas tehnoloogiline ruum kompressorile ja niisutuspumbale. Halli põrand rajatakse betoonist, hoone teraskarkass ankurdatakse betoonseintele. Hoone seinad ehitatakse kuni 3m kõrguseni betoonist, võimaldamaks jäätmete ladustamist vastu seina. Katusekattematerjal paigaldatakse valgust läbilaskev, nii et hoones on tagatud piisav valgus päevasel ajal töötamiseks ilma tehisvalgustuseta. Lisaks rajatakse halli laohoonete normidele vastava elektrivalgustus. Hoones ei ehitata välja kütteseadmeid, otsaseintes on ventilatsiooniavad normaalse õhutsirkulatsiooni tagamiseks, lisaks rajatakse halli sundventilatsioon. Hoone otsaseina ja mõlemasse külgseina paigaldatakse elektriline tõstuks mõõtudega L 4,0 x H 5,0 m koos jalgväravaga. Hall varustatakse tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga. Hoone põrandale rajatakse nõrgvee kogumiseks restkaevud, vesi pumbatakse läbi rajatava pumpla Kuressaare linna ühiskanalisatsiooni. Hoonesse tuuakse ka veeühendus tehnoloogiliste seadmete ja siseruumi pesu võimaldamiseks. Kompostimisala Halli teise osa moodustavad kolm tunnelit, kus toimub jäätmete kompostimine. Tunnelite põrand ja seinad rajatakse analoogselt vastuvõtuhalli osale betoonist, kuid tunnelite põrandale paigaldatakse lisaks õhutuskanalid ning nõrgvee kogumissüsteemi kaevud. Tunnelite kohale paigaldatakse niisutussüsteemi torustik. Tunnelite otsaseintes asuvad elektriliselt ülestõstetavad lükanduksed. Jäätmete järelvalmimiseks vajalik asfaltplats kogupindalaga 3 790 m² ümbritsetakse sademevee ärajuhtimiseks vajalike piirdekraavidega, millele omakorda paigutatakse läbivooluga mahuti niisutussüsteemi tarbeks. 11 Jäätmete eeltöötlus Jäätmete eeltöötlus toimub jäätmete vastuvõtuhallis analoogselt alternatiiviga 1. Tunnelkompostimine Eeltöötluse läbinud jäätmed transporditakse frontaallaaduriga tunnelitesse 1,5-2 m kihina. Sundõhustatavaid aunasid, mida aktiivselt ei segata, kutsutakse bioaunadeks.. Tunnelite näol on sisuliselt tegemist betoonmahutitega, mille põhjas on õhustustorustik ning laes ventilatsiooni- ja niisutustorustik. Sundõhustatavaid aunu sealhulgas bioaunu ei segata, seega tagatakse tunnelites mehaaniline läbisegamine jäätmete ühest tunnelist teise tõstmise käigus. Õhustamiseks pannakse aunade alla sissepuhketorustik, lagugaasid pääsevad hoonest välja kas läbi katusekattekanga või tunneli otsaseintes olevate õhutusavade. Õhku antakse pidevalt või vahelduvalt, otsuse õhustamisvajaduse kohta teeb operaator. Auna alla laotatakse koredat materjali (nt hakkpuitu), et õhk ühtlaselt laiali jaguneks. Protsess algab tunnelites kohe ning kuigi kompostimine päris lõpuni ei jõua, laguneb suurem osa orgaanilisest ainest tunnelis viibitud aja jooksul (7–10 päevaga). Reaktorist välja võetud kompost pannakse mõneks ajaks aunadesse laagerduma ja järelvalmima. Järelvalmimine Järelvalmimise protsess toimub asfaltplatsil lahtistes aunades analoogselt alternatiiviga 1. 3.3. Alternatiivlahenduste maksumus ning ekspluatatsioonikulud Järgnevates alapeatükkides tuuakse ülevaade alternatiivide maksumusest, samuti ekspluatatsioonikulude mahust ning selleks kasutatud ühikkuludest. 3.3.1. Alternatiiv 0 0- alternatiivi ei ole finantsanalüüsis võrdlusena kajastatud, kuna Kudjape jäätmejaama olemasolev taristu ei võimalda täiendavate biolagunevate jäätmete käitlemist. Antud alternatiivi korral ei teostata lisainvesteeringuid ning vastuvõetavad biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed transporditakse analoogselt senisega kas Pärnusse Paikre prügilasse või Iru jäätmepõletustehasesse. Kuna biolagunevate jäätmete kompostimist ei toimu, siis puuduvad selle alternatiivi korral ka tulud kompostmulla müügist. 12 3.3.2. Alternatiiv 1 - Konteinerkompostimine Konteinerkompostimiseks vajalike ehitustööde ja soetatavate seadmete maksumus on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 4. Konteinerkompostimise investeeringud Pos. Nimetus Kogus Ühik Ühikhind Maksumus 1 Võsa raadamine ja juurimine 8 450 m² 1,00 8 450,00 Aluspinna koorimine, profileerimine, killustikaluse ja kahekihilise asfaltkatte 2 rajamine 6365 m² 55,00 350 075,00 3 PVC hall (32x18x6m) 576 m² 150,00 86 400,00 4 PVC halli aluse betoonplatsi rajamine 576 m² 60,00 34 560,00 5 Nõrgveetorustik PVC hallis (sh 2 restkaevu) 25 m 120,00 3 000,00 6 Nõrgveepumpla rajamine 1 tk 4 000,00 4 000,00 7 Majandusjoogiveetoru PE De40mm rajamine 135 m 50,00 6 750,00 Survekanalisatsiooni PE De50mm rajamine 8 samas kaevikus veetoruga 135 m 50,00 6 750,00 Elektrivarustuse õhuliini rajamine (sh vajalikud 9 seadmed-kilbid elektrivarustuse tagamiseks) 45 m 40,00 1 800,00 10 Piirdekraavi rajamine h~1.0m 290 m 100,00 29 000,00 Bet.plaatidega voorderdatud kraavi rajamine 11 h~0.5m 60 m 120,00 7 200,00 12 Nõrgveetorustiku De200mm rajamine 16 m 130,00 2 080,00 13 Mudapüüdja rajamine V=10m3 1 komplekt 8 000,00 8 000,00 14 Trummelsõel õhkeraldi ja vahetatava sõelaga 1 komplekt 215 000,00 215 000,00 15 Haamerpurusti 1 komplekt 205 000,00 205 000,00 16 Konteinerkomposter 1 komplekt 67 000,00 67 000,00 17 Mobiiilne kompressor 1 komplekt 30 000,00 30 000,00 18 Maksumus kokku 1 065 065,00 19 Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve (5%) 53 253,25 20 KÕIK KOKKU 1 118 318,25 13 Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 1 investeeringute jaotus (jooksevhindades) aastates ja vastavalt elueale, samuti on toodud tabelis ka investeeringute jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks. Tabel 5. Alternatiivi 1 investeeringud vastavalt elueale, (jooksevhindades) Investeeringud Ühik Alternatiiv 1 Algne investeering kokku (2017.a) EUR 1 118 318,25 sh eluiga 40 aastat EUR 548 065,00 sh eluiga 10 aastat EUR 517 000,00 sh projektijuhtimine ja omanikujärelvalve EUR 53 253,25 Seadmete asendusinvesteering aastal 2027 (eluiga 10 EUR 764 524,92 aastat) Seadmete asendusinvesteering aastal 2037 (eluiga 10 EUR 990 152,45 aastat) Jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks EUR 257 269,01 Alternatiiv 1 tulud: • Tulud kompostmulla müügist – kompostimisel kaotatakse vastuvõetud biolagunevate jäätmete mahust ca 30%, lisaks suunatakse 5% jäätmetest ladestamisele. Tekkiva kompostmulla kogus on seega 1205,10 t/a. Kompostmulla hinnaks on arvestatud 6 EUR/t ja järgmistel aastatel on ühikhinda kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Alternatiiv 1 ekspluatatsioonikulud: • Aunasegaja rendikulud – aunasegaja renditasu on 90 eurot päevas, järgmistel aastatel on ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile. Arvestustes on eeldatud, et aunasegajat renditakse aprillist novembrini 2 korda kuus ehk kokku aastas 16 korral. 3 • Kulu ÜVK-teenusele – Vee tarve 5 m /kuus. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenushinnaks 3 arvestatud 3,37 EUR/m , mida järgmistel aastatel on kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. • Energiakulu – aastane nõrgveepumpla energiakulu 600 eurot ja PVC hallis 1200 eurot, konteinerkompostri energiakulu 2400 eurot aastas ning mobiilsel kompressoril 500 eurot aastast, mis teeb kokku aastaseks energiakuludeks 4700 eurot, mis järgmistel aastatel on kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. • Kütusekulu – frontaallaaduri päevane kütusekulu on 50 eurot, frontaallaadurit kasutatakse keskmiselt korra nädalas. Trummelsõela kütusekulu on 20eur/h, trummelsõela töömaht on 20t/h, mis teeb aastaseks tööajaks 72,96 tundi (köögi- ja sööklajäätmete maht 254t/a ja kompostmuld 1205,10 t/a). Haamerpurusti kütusekulu tunnis on 20 eurot ja tööaeg aastas 92,70 tundi, arvestades et töömaht on 20t/h ja vastuvõetavate biolagunevate jäätmete maht on prognoositavalt 1854t/a. Ühikkulusid on järgmistel aastatel kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu võrra. • Hoolduskulud – Nõrgvee pumpla aastane hoolduskulu 100 eurot, PVC halli hoolduskulud 500eur/a, trummelsõela hooldus 1000 eur/a, haamerpurusti hoolduskulud 1000 eur/a, konteinerkompostri hoolduskulud 500 eur/a ja mobiilsel kompressoril samuti 500 eur/a. Järgmistel aastatel on hoolduskulusid tõstetud iga-aastaselt vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. • Võõrise vedu Paikresse – Võõris moodustab 5% vastuvõetud biolagunevatest jäätmetest. Ühe veo maksimaalseks mahuks on 20 tonni jäätmeid, järelikult teostatakse aasta jooksul 5 vedu. Ühe veo transpordikulud on 162 eurot (sh kokku ca 300km kütuse kulud, praamipiletid), järgmistel aastatel on ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile. • Ladestamise kulu Paikresse – vastavalt OÜ Paikre kehtivale hinnakirjale võetakse mugavusteenusena jäätmeid vastu hinnaga 88,42 eur/t. Järgnevatel aastatel on ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile. 14 Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 1 rahavood aastatel 2017-2046, detailsem arvestustabel on toodud Lisas Finantsmudel. Alternatiivi 1 väljaminevate rahavoogude nüüdisväärtus on 2 005 767,21 eurot. Tabel 6. Alternatiivi 1 rahavood aastatel 2017-2046 ALTERNATIIV 1 Ühik 2017 2018 2027 2037 2046 INVESTEERINGUD Alginvesteering EUR 1 118 318,25 0,00 0,00 0,00 0,00 Asendusinvesteering EUR 0,00 0,00 764 524,92 990 152,45 0,00 Jääkmaksumus EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 -257 269,01 TULUD Tulud kompostmulla EUR müügist -7 230,60 -9 200,73 -11 916,06 -14 841,15 Kulud Rendikulu EUR 1 440,00 1 832,36 2 373,13 2 955,67 Kulu ÜVK-teenusele EUR 202,20 257,29 333,23 415,03 Energiakulu EUR 4 700,00 5 980,61 7 745,62 9 646,97 Kütusekulu EUR 5 913,10 7 524,25 9 744,81 12 136,92 Hoolduskulud EUR 3 600,00 4 580,90 5 932,81 7 389,17 Võõrise vedu EUR 810,00 1 030,70 1 334,88 1 662,56 Paikresse Ladestamise kulu EUR 8 196,53 10 429,85 13 507,92 16 823,77 Paikresse Rahavood kokku EUR 1 118 318,25 17 631,23 786 960,15 1 019 208,79 -221 080,07 15 3.3.3. Alternatiiv 2 - Tunnelkompostimine Konteinerkompostimiseks vajalike ehitustööde ja soetatavate seadmete maksumus on toodud alljärgnevas tabelis. Tabel 7. Tunnelkompostimise investeeringud Pos. Nimetus Kogus Ühik Ühikhind Maksumus 1 Võsa raadamine ja juurimine 5 700 m² 1,00 5 700,00 Aluspinna koorimine, profileerimine, killustikaluse ja kahekihilise asfaltkatte 2 rajamine 3840 m² 55,00 211 200,00 3 PVC hall (44x18x6m) 792 m² 150,00 118 800,00 4 PVC halli aluse betoonplatsi rajamine 792 m² 60,00 47 520,00 5 Nõrgveetorustik PVC hallis (sh 6 restkaevu) 55 m 120,00 6 600,00 6 Nõrgveepumpla rajamine 1 tk 4 000,00 4 000,00 7 Niisutusveetoru PE De40mm rajamine 15 m 50,00 750,00 Majandusjoogiveetoru PE De40mm 8 rajamine 197 m 50,00 9 850,00 Isevoolse kanalisatsiooni De160mm 9 rajamine samas kaevikus veetoruga 10 120,00 1 200,00 Survekanalisatsiooni PE De50mm rajamine 10 samas kaevikus veetoruga 187 m 50,00 9 350,00 Elektrivarustuse õhuliini rajamine (sh vajalikud seadmed-kilbid elektrivarustuse 11 tagamiseks) 45 m 40,00 1 800,00 12 Piirdekraavi rajamine h~1.0m 185 m 100,00 18 500,00 13 Mahuti paigaldamine V=10m3 1 komplekt 8 000,00 8 000,00 Trummelsõel õhkeraldi ja vahetatava 14 sõelaga 1 komplekt 215 000,00 215 000,00 15 Haamerpurusti 1 komplekt 205 000,00 205 000,00 Aereerimissüsteemi rajamine (sh kanalid 16 65m, juhtautomaatika, kompressor) 1 komplekt 85 000,00 85 000,00 Niisutussüsteemi rajamine (sh torud 65m, 17 armatuur, pump) 1 komplekt 40 000,00 40 000,00 18 Maksumus kokku 988 270,00 19 Projektijuhtimine ja omanikujärelevalve (5%) 49 413,50 20 KÕIK KOKKU 1037 683,50 16 Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 2 investeeringute jaotus (jooksevhindades) aastates ja vastavalt elueale, samuti on toodud tabelis ka investeeringute jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks. Tabel 8. Alternatiivi 2 investeeringud vastavalt elueale, (jooksevhindades) Investeeringud Ühik Alternatiiv 2 Algne investeering kokku (2017.a) EUR 1 037 683,50 sh eluiga 40 aastat EUR 443 270,00 sh eluiga 10 aastat EUR 545 000,00 sh projektijuhtimine ja omanikujärelvalve EUR 49 413,50 Seadmete asendusinvesteering aastal 2027 (eluiga 10 EUR 713 469,31 aastat) Seadmete asendusinvesteering aastal 2037 (eluiga 10 EUR 924 029,25 aastat) Jääkväärtus arvestusperioodi lõpuks EUR 202 707,86 Alternatiiv 2 tulud: • Tulud kompostmulla müügist – kompostimisel kaotatakse vastuvõetud jäätmete mahust ca 30%, lisaks suunatakse 5% jäätmetest ladestamisele. Tekkiva kompostmulla kogus on seega 1205,10 t/a. Kompostmulla hinnaks on arvestatud 6 EUR/t ja järgmistel aastatel on ühikhinda kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. Alternatiiv 2 ekspluatatsioonikulud: 3 • Kulu ÜVK-teenusele – Vee tarve 5 m /kuus. AS Kuressaare Veevärk ÜVK-teenushinnaks 3 arvestatud 3,37 EUR/m , mida järgmistel aastatel on kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu alusel. • Energiakulu – aastane nõrgveepumpla energiakulu 600 eurot ja PVC hallis 1200 eurot ja tunnelite energiakulu 6000 eur/a, mis teeb kokku aastaseks energiakuludeks 7800 eurot, mis järgmistel aastatel on kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. • Kütusekulu – frontaallaaduri päevane kütusekulu on 75 eurot, frontaallaadurit kasutatakse keskmiselt korra nädalas. Trummelsõela kütusekulu on 20 eur/h, trummelsõela töömaht on 20 t/h, mis teeb aastaseks tööajaks 72,96 tundi (köögi- ja sööklajäätmete maht 254t/a ja kompostmuld 1205,10 t/a). Haamerpurusti kütusekulu tunnis on 20 eurot ja tööaeg aastas 92,70 tundi, arvestades et töömaht on 20t/h ja vastuvõetavate biolagunevate jäätmete maht on prognoositavalt 1854t/a. Ühikkulusid on järgmistel aastatel kasvatatud tarbijahinnaindeksi kasvu võrra. • Hoolduskulud – Nõrgvee pumpla aastane hoolduskulu 100 eurot, PVC halli hoolduskulud 500 eur/a, trummelsõela hooldus 1000 eur/a, haamerpurusti hoolduskulud 1000 eur/a ja tunneli hoolduskulu 1000 eur/a. Järgmistel aastatel on hoolduskulusid tõstetud iga-aastaselt vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. • Võõrise vedu Paikresse – Võõris moodustab 5% vastuvõetud biolagunevatest jäätmetest. Ühe veo maksimaalseks mahuks on 20 tonni jäätmeid, järelikult teostatakse aasta jooksul 5 vedu. Ühe veo transpordikulud on 162 eurot (sh kokku ca 300km kütuse kulud, praamipiletid), järgmistel aastatel on ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile. • Ladestamise kulu Paikresse – vastavalt OÜ Paikre kehtivale hinnakirjale võetakse mugavusteenusena vastu jäätmeid hinnaga 88,42 eur/t. Järgnevatel aastatel on ühikkulu kasvatatud vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosile. 17 Järgmises tabelis on toodud alternatiivi 2 rahavood aastatel 2017-2046, detailsem arvestustabel on toodud Lisas Finantsmudel. Alternatiivi 2 väljaminevate rahavoogude nüüdisväärtus on 1 943 474,47 eurot. Tabel 9. Alternatiivi 2 rahavood aastatel 2017-2046 ALTERNATIIV 2 Ühik 2017 2018 2027 2037 2046 INVESTEERINGUD Alginvesteering EUR 1 037 683,50 0,00 0,00 0,00 0,00 Asendusinvesteering EUR 0,00 0,00 713 469,31 924 029,25 0,00 Jääkmaksumus EUR 0,00 0,00 0,00 0,00 -202 707,86 TULUD Tulud kompostmulla müügist EUR -7 230,60 -9 200,73 -11 916,06 -14 841,15 Kulud Kulu ÜVK-teenusele EUR 202,20 257,29 333,23 415,03 Energiakulu EUR 7 800,00 9 925,27 12 854,43 16 009,87 Kütusekulu EUR 7 213,10 9 178,46 11 887,22 14 805,23 Hoolduskulud EUR 3 600,00 4 580,90 5 932,81 7 389,17 Võõrise vedu 810,00 1 030,70 1 334,88 1 662,56 Paikresse EUR Ladestamise kulu 8 196,53 10 429,85 13 507,92 16 823,77 Paikresse EUR Rahavood kokku EUR 1 037 683,50 20 591,23 739 671,06 957 963,69 -160 443,38 3.4. Jäätmete vastuvõtuhinna prognoosid alternatiiviti Jäätmehindade prognoosimisel on aluseks võetud Kudjape Ümberlaadimisjääma OÜ 2013.a esimese poolaasta rentniku detailne aruanne (sh vastuvõetavate jäätmete mahud, kulud, tulud), 2013-2014.a majandusaastaaruanded ning Rahandusministeeriumi tarbijahinnaindeksi kasvu prognoosid. Olemasolevaid kulusid ning ühikkulusid on alternatiivide võrreldavuse eesmärgil kohandatud 2018 (ehk investeeringu järgsesse aastasse) hindadesse vastavalt tarbijahinnaindeksi kasvule. Täiendavalt on eeldatud, et ülejäänud jäätmeliikide (va biolagunevad jäätmed) maht, mis Kudjapes vastu võetakse jääb 2013.a tasemele - ca 5200t/a. Viimastele lisanduvad analüüsis Tabelis 1 toodud mahus biolagunevad jäätmed. Järgmises tabelis on toodud alternatiiviti biolagunevate – ja ülejäänud jäätmeliikide keskmistatud omahinnad, mis ei sisalda teenuspakkuja poolt soovitavat kasumikomponenti. Küll aga on alternatiivi 1 ja 2 biolagunevate jäätmete omahinna leidmisel arvestatud alternatiivide analüüsis prognoositud tuluga kompostmulla müügist (mis on lahutatud maha jagamisele minevatest kuludest). 18 Tabel 10. Jäätmete keskmistatud omahinnad INDIKAATOR Alternatiiv 1 Alternatiiv 2 MAHUD Ühik 2018 2018 Biolagunevad jäätmed t/a 1 854,00 1 854,00 Kõik muud jäätmed t/a 5 207,77 5 207,77 KOKKU t/a 7 061,77 7 061,77 KOKKU KULUD EUR 649 388,14 652 537,27 sh jagamisele kõigi jäätmete peale EUR 334 508,82 334 508,82 sh lisanduvate biolagunevate jäätmete kulud EUR 93 533,54 96 682,67 sh vaid muude jäätmete kulud EUR 221 345,78 221 345,78 JÄÄTMETE KESKMISTATUD OMAHINNAD Ühik 2018 2018 Biolagunevad jäätmed EUR/t 93,92 95,62 Kõik muud jäätmed EUR/t 89,87 89,87 Alternatiiviti leitud keskmistatud jäätmete omahinna analüüsist selgub, et kõige madalamat biolagunevate jäätmete vastuvõtu hinda suudetakse 2018.a pakkuda 1 alternatiivi korral. Samas on biolagunevate jäätmete omahind suhteliselt väikese erinevusega ja kui alternatiiv 1 puhul lisaks alginvesteeringutele asendamisele välja vahetada ka 1 olemasolev konteinerkomposter, siis tõstaks see alternatiivi 1 omahinna tonni kohta kõrgemaks kui alternatiivil 2 (97,71 eur/t). Kogu eelnev analüüs eeldab, et tänu biolagunevate jäätmete vastuvõtmisele vähenevad ka ülejäänud jäätmete vastuvõtu hinnad tulenevalt üldkulude jagamisest kõigi jäätmeliikide peale laiali. Kui aga eeldada, et üldkulud kaetakse üksnes olemasolevate muude jäätmete vastuvõtu tuludest, siis on muude jäätmete keskmistatud omahinnaks 2018. aastal 106,74 eurot tonni kohta ning biolagunevate jäätmete puhul otsekuludel põhinev omahind alternatiiv 2 korral 2018.a ca 52,15 eur/t. Kui arvestada 55%-lise toetusega ja eeldusega, et sihtfinantseeringuga soetatud põhivara kulumit hinda ei arvestata, siis oleksid jäätmete hinnad alternatiiv 2 korral järgmised: - jagades üldkulud kõigi jäätmete vahel, kujuneks biolagunevate jäätmete hinnaks 75,19 eur/t; - jagades üldkulud vaid muudele jäätmetele, siis kujuneks lisanduvate biolagunevate jäätmete käitlushinnaks 31,72 eur/t. 4. Parima alternatiivi valik 4.1. Majanduslik võrdlus Majanduslikult optimaalseima tehnoloogilise alternatiivi valik põhineb diskonteeritud rahavoogude analüüsil, võttes arvesse nii investeeringute maksumust kui ekspluatatsioonikulusid (millest on maha lahutatud kompostmullast saadavad tulud ja põhivara jääkväärtus) 30.a arvestusperioodil. Järgmises tabelis on toodud alternatiiviti väljaminevate rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtused. Tabel 11. Alternatiivide väljaminevate rahavoogude diskonteeritud nüüdisväärtused Väljaminevate Indikaator Ühik rahavoogude NPV ALTERNATIIV 1 EUR 2 005 767,21 ALTERNATIIV 2 EUR 1 943 474,47 Alternatiivide võrdlusest järeldub, et majanduslikult odavam on alternatiiv 2 ehk tunnelkompostimine. 19 4.2. Keskkonnalane võrdlus Alternatiiv 0- tänane olukord Kuressaares linnas puudub hetkel biolagunevate jäätmete kompostimisvõimalus. Kudjape jäätmejaamas on küll võimalus biolagunevaid jäätmeid üle anda, kuid hetkel need sisuliselt segatakse segaolmejäätmetega ja lähevad kas ladestamisele või põletamisele, biolagunevate jäätmete tekkekohast sorteerimist ja käitlemist ei toimu. Tegevus on vastuolus jäätmeseaduse ja riiklike keskkonnaeesmärkidega ega ole sellisena jätkusuutlik. Alternatiiv 1- konteinerkompostimine Alternatiiv 1 koosneb kahest osast, köögi- ja sööklajäätmete konteinerkompostimisest ning aia- ja haljastusjäätmete aunkompostimisest. Alljärgnevalt on välja toodud tehnoloogia plussid ja miinused: Plussid Miinused Aunkompostimine Sobib tegelikult igasuguste, sh Aeglane ja töömahukas. Aunad olmejäätmete jaoks. Samal platsil võib võtavad palju ruumi. Komposti peab rajada eri liiki orgaaniliste jäätmete tihti läbi segama. Vaja on suurt jaoks eraldi aunad. Suhteliselt odav. kõvakattega platsi ja aunapöörleid. Sagedase läbisegamise tõttu on Ilmastiku mõju on suur – külmaga kompost ühtlaste omadustega. protsess aeglustub. Valgvesi ja lagugaasid võivad põhjustada keskkonnaprobleeme. NB! Kudjape jäätmejaamas ei ole Lennuameti nõuete tõttu võimalik köögi- ja sööklajäätmete aunkompostimine, kuna see meelitaks ligi linde. Konteiner Protsess on kiire, hästi juhitav ja Kompostrid on kallid ning protsess kontrollitav ning hügieeniline, energiamahukas. Seadmete jõudlus komposti kvaliteet ühtlane. Lagugaase on väike. Heitõhk tuleb filtreerida. saab koguda ja puhastada ning Segamisseadmeteta reaktoris jääb kompostimissoojust saaks suuremate kompost klompi ning niiskus, koguste korral ära kasutada. toitained ja hapnik ei jagune Komposter võtab vähe ruumi. ühtlaselt. Komposti järelvalmimiseks on vaja lisaruumi. 20 Alternatiiv 2- tunnelkompostimine Tunnelkompostimine plussid ja miinused: Plussid Miinused Tunnelkompostimine Õhustamine on automaatne ning Sundõhustusele kulub palju energiat, tööjõudu kulub vähe. Ei ole vaja õhustusseadmed on kallid ning kalleid reaktoreid ja aunapöörleid. nende jaoks on vaja hoonet. Protsess on kiire, hästi juhitav ja Kompost jääb klompi ning niiskus, kontrollitav ning hügieeniline. Haisu toitesoolad ja hapnik ei jagune tekib vähem kui lahtise aunas ühtlaselt. Komposti aunkompostimisega, lagugaase saab järelvalmimiseks on vaja lisaruumi. vajadusel koguda ja puhastada ning kompostimissoojust saaks suuremate koguste korral ära kasutada. Ilmastikumõju on väike. Sobib igasuguste, sh olmejäätmete jaoks. Eri liiki orgaaniliste jäätmete jaoks saab kasutada erinevaid tunneleid. Kompostimisala võtab vähem ruumi võrreldes aunkompostimisega Taastuvenergia kasutamine kompostimisel Teostatavusuuringu lähteülesandena oli seatud eesmärgiks pakkuda Saaremaa biolagunevate jäätmete kompostimiseks tehniline lahendus, mis oleks võimalikult autonoomne, keskkonnahoidlik, innovaatiline ja praktiline (veeringlus süsteemides, tekkiva soojuse ärakasutamine, taastuvenergia kasutamine jmt). Arvestades perspektiivseid kompostitavaid mahtusid Saaremaal, ei ole jäätmete endi taaskasutamine energia tootmiseks võimalik väikeste koguste tõttu. Nt. metaantanki kasutuselevõtmine eeldaks jäätmekoguseid suurusjärgus 12 000 m³ aastas. Alternatiivenergiabloki (nt. päikeseenergia või tuulegeneraatorid) kasutuselevõtt ei ole otstarbekas, kuna kompleksil ei ole konstantset suurt energiakulu ja pigem on elektrit vaja hetkeliselt suurtes kogustes jäätmete purustamisel, aunade õhustamisel ja nõrgvee pumpamisel. Ehk siis tegeliku vajaduse korral tuleb paratamatult osta elektrit väljast. Kompostimisprotsessil tekkiva soojuse ärakasutamine on teoreetiliselt võimalik mõlema alternatiivi, nii konteinerkompostimise kui ka tunnelkompostimise korral, kuid siin tulevad taaskord takistuseks väiksed jäätmemahud. Biolagunevate jäätmete käitluskompleks ise küttesüsteemi ei vaja (hooned on soojustamata ja ilma olmeruumideta), lähim hoone mis Kudjapel kütet vajab, on kontorihoone, kuid see jääb linnulennult kompleksist 200 m kaugusele, küttevajaduse on väike ja investeeringu tegemine oleks ilmselgelt ebaotstarbekas. Pakutud tehniliste alternatiivide juures on mõlema variandi puhul arvestatud kompostimisväljakute nõrgvee kokkukogumisega läbi mahutite, mis võimaldab vee taaskasutamist komposti niisutamiseks. 21 Kokkuvõte Mõlema tehnilise lahenduse, nii konteinerkompostimise kui tunnelkompostimise juures on arvestatud Lennuameti nõudega, et planeeritavas biolagunevate jäätmete käitlemiskompleksis oleks lindude ligipääsu võimalused ladustatud jäätmetele viidud miinimumini. Jäätmete vastuvõtmine, purustamine ja sõelumine toimub suletud hoones ning nõrgvesi kogutakse kokku ja juhitakse torustike kaudu linna kanalisatsioonisüsteemi. Aunkompostimisele viiakse alles eelnevalt konteinerkompostris hügieniseerimise läbinud köögi- ja sööklajäätmed, mis enam lindude kogunemist ei põhjusta, kuna seal puudub nende jaoks vajalik toit. Tunnelkompostimise puhul toimub kogu protsess kuni järelvalmimise faasini suletud süsteemis, seega on ka lindude kogunemine välditud. Mõlema alternatiivi puhul rajatakse küll asfaltplatsid komposti järelvalmimiseks, kuid seal hoitava valmiskomposti näol on sisuliselt tegemist mullahunnikutega, mis enam linde juurde ei meelita. Keskkonnakaitseliselt on eelistatud siiski tunnelkompostimine, kuna kogu süsteem rajatakse kinnisena. Kompostimisprotsess on seega ilmastikukindel, mis võimaldab kompostimist ka külmemal perioodil, samuti on välistatud võimalikud nõrgvee puhastamise probleemid suurte valingvihmade korral. Tunnelkompostimise eelisena saab välja tuua ka asjaolu, et jäätmete eelsorteerimine ei pea olema nii põhjalik kui kombineeritud konteiner- ja aunkompostimise korral, kuna jäätmete käitlemine hoolimata nende olemusest toimub identse protsessina. Parimaks alternatiiviks nii majanduslikult kui keskkonnaalaselt on seega alternatiiv 2- tunnelkompostimine. 5. Riskianalüüs 5.1. Majanduslikud riskid Olulisemad majanduslikud riskid koostatud analüüsi tulemustele on seotud eelkõige tegelike jäätmemahtude erinevusega analüüsitust ning samuti mõjutab analüüsi tulemusi oluliselt investeeringute väärtuse muutus prognoositust. Kogu eelnev alternatiivide analüüs eeldab, et alates 2018. aastasi võetakse Kudjapel vastu iga- aastaselt 1854 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kui aga nimetatud jäätmemahud muutuvad, mõjutab see ka alternatiivide analüüsi tulemusi, mis on esitletud peatükis 4. Järgmises tabelis on toodud alternatiivide analüüsi tulemused ±10% ja ±20% biolagunevate jäätmete mahu erinevuse korral analüüsitust. Tabel 12. Biolagunevate jäätmemahtude muutuse mõju alternatiivide rahavoogudele Indikaator Väljuvate rahavoogude NPV Biolagunevate jäätmemahtude -20% -10% 10% 20% muutus ALTERNATIIV 1 1 943 656,71 1 976 439,34 2 041 200,75 2 073 863,66 ALTERNATIIV 2 1 867 510,77 1 906 638,50 1 986 672,66 2 026 108,24 Eelneva tabeli põhjal saab järeldada, et hoolimata jäätmemahtude muutusest jääb eelistatud alternatiiviks variant 2- tunnelkompostimine. 22 Järgnevalt on hinnatud investeeringute väärtuse muutuse mõju alternatiivide rahavoogudele. Tabel 13. Investeeringute väärtuse muutuse mõju alternatiivide rahavoogudele Indikaator Väljuvate rahavoogude NPV Investeeringute -20% -10% 10% 20% muutus ALTERNATIIV 1 1 664 922,22 1 835 344,71 2 176 189,70 2 346 612,20 ALTERNATIIV 2 1 625 212,85 1 784 343,66 2 102 605,29 2 261 736,10 Investeeringute väärtuse muutuse korral jääb samuti eelistatuks alternatiiv 2- tunnelkompostimine. Mõlema alternatiivi korral oleks teoreetiliselt võimalik investeeringute mahtu oluliselt vähendada kui biolagunevate jäätmete eel- ja järeltöötluseks vajalikud mobiilsed seadmed, milledeks on trummelsõel ja haamerpurusti, renditaks. Nimetatud investeeringud moodustavad ca 40% (420 000 EUR) alginvesteeringute kogumahust, samas kui seadmete reaalne kasutusaeg arvestades nende tegelikku jõudlust on suhteliselt väike. Analoogsete seadmete rendihind Eestis on trummelsõela puhul 100 eur/h ja purusti puhul 130 eur/h, mis teeks lihtsustatud arvutuse korral mõlema seadme rendikuluks aastas kokku ca 20 000 EUR-i. Seadmete rentimise teeb komplitseerituks aga asjaolu, et kuigi nende kasutusaeg kokku on lühike, on neid vaja igakordselt jäätmete vastuvõtmisel ja sellist 1 h/päevas renditeenust potentsiaalsed tarnijad ei paku, seadmete aastaringsel rentimisel ületaks kulud aga juba alginvesteeringuid. Ekspluatatsioonikulude mõningane muutus (üksiku ühikkulu kõikumine ±10%) mõjutab alternatiivide analüüsi tulemusi oluliselt väiksemal määral. 5.2. Organisatsioonilised riskid Kompostimiskeskuse majandamisel puudub sisuline vahe sellel, kas operaatoriks oleks tänane rentnik OÜ Kudjape Ümberlaadimisjaam või varade omanik OÜ Saaremaa prügila. Kehtiv rendileping võimaldab rentniku tegevuse lõpetamisel automaatselt kogu süsteemi ülevõtmist OÜ Saaremaa Prügila poolt, suure tõenäosusega jätkaks ka enamik tänastest töötajatest nn. uue omanikuga ja igapäevatöös ei kompleksi majandamisel ega ka jäätmete üleandja jaoks midagi ei muutuks. Suurimaks probleemiks on siiski ebapiisavad jäätmevood, mis kokkuvõttes muudaks majandamise ebaefektiivseks ja tõstaks jäätmekäitluse hinda. Organisatsioonilise poole pealt tulekski enim tähelepanu pöörata jäätmevoogude tagamisele, mida saab korraldada omavalitsuste koostöös korraldatavate ühishangete abil. Muuhulgas tuleks arvestada ka seda, et mahutabelis ei ole hetkel arvestatud Saaremaal asuvate toiduainetööstuste jäätmetega, mida ühel hetkel on samuti vaja käitlema hakata. Kohalikul omavalitsusel erinevalt OÜ-st Saaremaa Prügila saaks siin kindlasti olla suunav roll. 5.3. Õiguslikud riskid Jäätmeseaduse kohaselt ei tohi prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas biolagunevaid jäätmeid alates 2013 aasta 16 juulist olla üle 30 massiprotsendi ja alates 2020 aasta 16 juulist üle 20 massiprotsendi. Seaduse kohaselt peab jäätmehoolduses kasutusele võtma kõik vajalikud meetmed, et vältida või vähendada nii palju kui võimalik jäätmetest põhjustatud keskkonnahäiringuid ja jäätmete kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele. Kuressaare linnas on täna tagatud kõik nõuded segaolmejäätmete käitlemiseks- - toimib korraldatud jäätmevedu, samuti on riigihankega valitud majanduslikult optimaalseim jäätmete vastuvõtja ja käitleja, kuid olemasolev taristu ei võimalda biolagunevate jäätmete nõuetekohast käitlemist ja jäätmeseaduses sätestatud sihtarvude täitmist. 23 Biolagunevaid jäätmeid on võimalik ladestamisel asemel taaskasutada, tootes neist komposti. Biolagunevate jäätmete käitlemist reguleerib Keskkonnaministri määrus nr. 7 (08.04.13) „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“. Kompostimiskeskuse rajamisel ja biolagunevate jäätmete käitlemisel tuleb arvestada eelnimetatud määrusest tulenevate kriteeriumitega, mille alusel jäätmed lakkavad peale kompostimisprotsessi olemast jäätmed ja mis võimaldaks komposti turustada. Komposti sertifitseerimist saab taotleda SA-lt Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus. Sertifitseerimise maksumus sõltub tootmisega seotud tegevuskohtade arvust, tootmisprotsessi keerukusest ja sellest tulenevalt sertifitseerimiskeskuse personali (s.h. eksperdi, proovivõtja jne) sertifitseerimisprotsessi läbiviimiseks kuluvast tööajast ning analüüsimist vajavate proovide arvust. Järgnevalt on toodud komposti sertifitseerimise protsessi skeem: 24 Komposti sertifitseerimise protsessi skeem 25 6. Projekti elluviimise plaan Projekti elluviimist saab vaadelda kolme eraldiseisva etapina, milledeks on Projekti rakendumiseks vajalike eeltööde teostamine, Projekti elluviimine ning hilisem kompostimiskeskuse haldamine ja ettevõtte töökorraldus. Projekti elluviimiseks vajalike eeltöödena on koostatud käesolev teostatavusuuring, mis saab olema alusdokumendiks Projekti kaasrahastamiseks abirahade taotlemisel Ühtekuuluvusfondist. Rahastamistaotluse koosseisus tuleb lisaks teostatavusuuringule täiendavalt esitada alljärgnevad dokumendid: - taotlusvorm; - projekti keskkonnamõju eelhinnang; - rakendusüksuse kehtestatud juhendi kohaselt koostatud investeeringu tasuvuse analüüs. Positiivse rahastamisotsuse järgselt on võimalik alustada Projekti elluviimist. Projekt on plaanitud ellu viia aastal 2017. Rahastamistaotluse esitamisele eelnevalt täiendavaid ehitusuuringuid läbi ei pea viima, kompostimiskeskus on võimalik rajada projektijuhi poolt läbiviidava projekteerimis- ehitushankega, kus sätestatakse töövõtja kohustusena geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute läbiviimine projekteerimistööde faasis. Projekteerimis-ehitustööde teostaja, seadmete tarnija ning projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks viiakse OÜ Saaremaa Prügila poolt läbi avatud hankemenetlused. Projekti raames ehitatavad rajatised ja seadmed võetakse OÜ Saaremaa Prügila poolt arvele põhivarana. Kompostimiskeskuse väljaehitamise järgselt antakse see rendile OÜ-le Kudjape Ümberlaadimisjaam. Arvestades jäätmemahtusid ja kasutatavat tehnoloogiat, ei ole vajalik täiendava tööjõu palkamine või struktuurimuudatused ettevõttes. 6.1. Projektijuht Projekti elluviimise põhiraskust kannab Taotleja – OÜ Saaremaa Prügila. Taotleja nimel vastutab projekti rahaliste vahendite kasutamise ja projekti eesmärkide saavutamise eest ettevõtte tegevjuht. Taotleja rakendab projekti elluviimiseks meeskonna, mille ülesandeks on projekti sujuv ja tõrgeteta elluviimine. Projekti meeskonda OÜ Saaremaa Prügila poolt kuuluvad tegevjuht ja raamatupidaja. Tegevjuht annab aru ettevõtte nõukogule, mis on seirekomisjoni funktsioonis. Tegevjuht vastutab ressursside planeerimise ja projekti strateegiliste eesmärkide saavutamise eest ning infovahetuse korraldamise eest projekti sidusgruppidega, sh. KIK-i ja kohalike omavalitsustega. Projekti raames korraldatavate hangete hindamiskomisjoni koosseisu määrab oma otsusega ettevõtte juhatus, kaasates komisjoni koosseisu vajadusel tehnilisi eksperte. Raamatupidaja ülesanneteks on: - projekti raames arvete õigeaegne tasumine ja nõuetekohane kirjendamine; - projekti kulgemise kohta finantsaruandluse baasandmete koostamine; - projekti käigus tasutud arvete nõuetekohane arhiveerimine. Projekti projektijuhtimise ja omanikujärelevalve teenuse osutaja leidmiseks korraldatakse avatud hankemenetlusega riigihange ja valitakse 2016. aasta lõpuks välja Projektijuht. Projektijuhi poolt teostatavad tööd on: - ehitustööde ja seadmete hangete dokumentatsiooni koostamine; - hangete läbiviimine; - pakkumiste hindamine; 26 - lepingute ettevalmistamine; - ehitustööde koordineerimine projektijuhina; - ehitustööde järelevalve (omanikujärelevalve) teostamine (Fidic insener); - lepingute administreerimine; - väljamaksetaotluste koostamine; - aruandluse koostamine. Hankedokumentide koostamise, Projektijuhi ja Inseneri funktsioonide koondamisel ühte lepingusse on lähtutud põhimõttest konkretiseerida vastutust ja saavutada parim võimalik tulemus optimaalseimate kuludega. Projektijuhi lepingut finantseerib OÜ Saaremaa Prügila Projekti abikõlbulike kulude ühe osana. 6.2. Projekti finantseerimine Projekti finantseerimiseks on teoreetiliselt olemas neli võimalust: - Projekti finantseerimine ettevõtte omavahenditest; - Projekti finantseerimine laenuga; - Projekti kaasfinantseerimine SA KIK Keskkonnaprogrammist; - Projekti kaasfinantseerimine Ühtekuuluvusfondist. Projekti finantseerimine ettevõtte omavahenditest Seisuga 31.12.2015 oli ettevõtte Saaremaa Prügila pangakontol ca 102 000 eurot, mis moodustas ca 99% kogu ettevõtte käibevarast. Lühiajaliste kohustuste suurus eelmise aasta lõpu seisuga on ca 30 200 eurot. Seega on ettevõtte käibekapital positiivne ning ettevõttel on ca 70 000 euro väärtuses vahendeid, mis ei ole kaetud lühiajaliste kohustustega. Samas on ettevõttel ka 180 000 euro väärtuses pikaajalisi kohustusi. Ettevõtte Saaremaa Prügila 2015.a käive oli 127 200 eurot, samas rahalised tegevuskulud (va kulum) üle 41 300 euro ja põhivara kulum 204 930 eurot (millest küll osa moodustab ka sihtfinantseerimise abil soetatud põhivara amortisatsioon). Seega ei suuda suure tõenäosusega ettevõte 2017. aastal teostada alternatiivi 1 või 2 investeeringuid selleks ajaks olemasolevatest omavahenditest. Üheks alternatiiviks on investeeringute rahastamine omaniku abiga, kes selleks kas suurendab ettevõtte omakapitali või annab vahendid sihtfinantseeringu näol. Projekti finantseerimine laenuga Ettevõtte käibekapital oli 2015. aasta lõpu seisuga positiivne ning laenukattekordaja suurem kui 3 (väärtus loetakse piisavaks, kui see on üle 1,1), seega on ettevõttel võimalus taotleda investeeringute katmiseks ka laenu. Täpsema maksimaalse laenuvõime välja selgitamiseks tuleb aga koostada detailsem laenutaotleja rahavoogude prognoos. Projekti kaasfinantseerimine SA KIK Keskkonnaprogrammist Kompostimisrajatistele on võimalik toetust taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse alamprogrammist. Tavajäätmetega seoses toetatakse Eestis uudse tehnoloogilise lahendusega taaskasutussüsteemi kasutusele võtmist, sealhulgas käitlustehnoloogia soetamist. Võimalik on taotleda toetust ka biojäätmete kompostimisväljaku rajamiseks, kuid toetuse suurus ilma käibemaksuta peab sellisel juhul jääma alla 200 000 euro projekti kohta. Omafinantseering keskkonnaprogrammis peab OÜ Saaremaa Prügila puhul olema vähemalt 50% KIKi finantseeritava projekti abikõlblike kulutuste maksumusest. 27 Teoreetiliselt on võimalik toetust taotleda ka avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel (nt. Saaremaa Omavalitsuste Liidul), omafinantseeringuga vähemalt 10% projekti abikõlblike kulutuste maksumusest, kuid sellisel juhul tuleks eelnevalt KIK-iga kooskõlastada perspektiivne kompostimiskeskuse opereerimisskeem. Projekti kaasfinantseerimine Ühtekuuluvusfondist Kompostimisrajatistele on võimalik toetust taotleda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt hallatavast Ühtekuuluvusufondist meetme „Ettevõtete energia- ja ressursitõhusus” tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine” raames. Toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus (kohalike omavalitsuste ühisasutus) või kohalike omavalitsuste ühendus ja eraõiguslik juriidiline isik. Kui toetust taotletakse biolagunevate jäätmete ringlussevõtuks kompostimise teel, siis projekti abikõlblike kulude suurus peab olema vähemalt 200 000 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 5 miljonit eurot ettevõtja kohta. Projekti riigiabina antava toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on OÜ-le Saaremaa Prügila 55% projekti abikõlblikest kuludest ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele 35% projekti abikõlblikest kuludest. Tegevuskulude finantseerimine Keskkonnaministeeriumi poolt on ette valmistatud Jäätmeseaduse muutmise eelnõu, mis näeb alates 2017 aastast ette kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest toetuse andmise jäätmehoolduse kulude osaliseks katmiseks. Seaduse eelnõu kohaselt on võimalik taotleda toetust 4 eur/ aastas iga aadressiobjekti kohta. Seaduse muudatuse kohaselt antakse kohalikule omavalitsuse üksusele toetust juhul, kui: - tema territooriumil töötab jäätmejaam või on elanikele tagatud jäätmejaama teenuse kasutamine teises kohaliku omavalitsuse üksuses; - tema territooriumil on korraldatud jäätmevedu; - tal on kehtiv jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri; - ta on asutanud jäätmevaldajate registri. Kuressaare linnal oleks kõik eelnimetatud tingimused biolagunevate jäätmete käitluskompleksi väljaehitamisel täidetud. 6.3. Hankeplaan Projekt on plaanitud ellu viia aastal 2017, kusjuures kokku viiakse läbi neli hanget. Hange 1- Projektijuhtimise ja omanikujärelevalve hange Hankedokumentide koostamine, projektijuhtimine ja ehitusjärelevalve on käesolevas Projektis ühendatud. Projektijuhi leidmiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange. Lepingu üldtingimused on FIDIC poolt koostatud ja publitseeritud väljaande “Client-Consultant Model Service Agreement, 3rd edition 1998” eestikeelne tõlge “Tellija/Konsultandi Teenuste Näidiskokkulepe”, kolmas väljaanne 1998, ehk nn „valge“ FIDIC. Hange 2- Kudjape kompostimiskeskuse projekteerimine ja ehitamine Projekteerimis-ehitustööde teostamiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange. Hankedokumendid ja Tellija Tingimused koostatakse teostatavusuuringus toodud tehnilise lahenduse põhjal. Ehitustööde peatöövõtjaga sõlmitava lepingu üldtingimused on Töövõtulepingu tingimused seadmestamiseks ja projekteerimiseks-ehitamiseks elektri- ja seadmete paigaldamiseks ning ehitus- ja inseneritöödeks, kui projekteerib Töövõtja, esimene väljaanne 1999, mis on koostatud ja 28 publitseeritud Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni (FIDIC) poolt ehk nn. „kollane“ FIDIC Hange 3- Trummelsõela ostmine Seadme ostmiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange. Hankedokumendid ja Tellija Tingimused koostatakse teostatavusuuringus toodud tehnilise lahenduse põhjal. Hankelepingu formaadiks on ostu- müügileping. Hange 4- Haamerpurusti ostmine Seadme ostmiseks viiakse läbi avatud hankemenetlusega riigihange. Hankedokumendid ja Tellija Tingimused koostatakse teostatavusuuringus toodud tehnilise lahenduse põhjal. Hankelepingu formaadiks on ostu- müügileping. 6.4. Projekti haldamine Projekti elluviimise järgselt kuuluvad kõik projekti raames soetatud varad OÜ-le Saaremaa Prügila. Rajatav kompostimiskeskus antakse kehtivat rendilepingut laiendades opereerimiseks üle OÜ-le Kudjape Ümberlaadimisjaam analoogsetel tingimustel ülejäänud kompleksiga. Osaühingule Kudjape Ümberlaadimisjaam on jäätmejaamas tegutsemiseks välja antud jäätmeload, jäätmejaam on varustatud teenuse osutamiseks vajaliku tehnika, seadmete ja tööjõuga, jäätmekäitluskoha võimsus ületab mitmekordselt tegelikke jäätmekoguseid ning olemasolevat segaolme- ja pakendijäätmete käitlemise kompleksi biolagunevate jäätmete käitlemise lisandumisel laiendada ei ole vaja. Rendilepingu lõppemisel ja/ või rentniku suutmatuse korral olemasolevat rendilepingut jätkata on OÜ-l Saaremaa Prügila võimalik kogu kompleksi haldamine rentnikult üle võtta, moodustades praegu rentniku puhul toimiva ettevõttega identne struktuur ja töökorraldus. 29 7. Lisad: 7.1 Finantsmudel 7.2 Alternatiiv 1- konteinerkomposter 7.3 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise asendiplaan 7.4 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone plaan 7.5 Alternatiiv 1- konteinerkompostimise hoone 3D mudel 7.6 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise asendiplaan 7.7 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone plaan 7.8 Alternatiiv 2- tunnelkompostimise hoone 3D mudel 7.9 Liiva- mudapüüdur 7.10 Nõrgveepumpla 7.11 Trummelsõel 7.12 Haamerpurusti 7.13 Hankeplaan 30 1 2 3 4 5 6 Objekt: Pos. Nimetus Tehnilised andmed Kogus 1 Korpus PE 1 18 2 Teeninduskaev PE, D= 1 4 3 3 Luuk Al / PE / malm 1 A 4 Ventilatsioonitoru PE 1 5 Redel, libisemiskindel AISI316 1 6 Soojustusluuk Styrofoam 1 7 Survetorustik AISI304, DN kompl. 8 Pumbajalg malm 1/2 6 250 9 Pump Q= l/s, H= m 1/2 10 Tagasilöögiklapp malm, DN 1/2 5 11 Kuulkraan messing, DN 1/2 16 12 Kaabli läbiviigutoru PE, D63 / 50 1 13 Sisendtoru PE, D= kompl. 14 Ujuklüliti POM 1/2/3 H1 15 2 15 Pumba juhtsiinid AISI304 kompl. B 16 Pumbatõstekett AISI316 kompl. 17 200 13 17 Väljundtoru DN 1 C H 18 Pumpla juhtkilp 1 11 Pumpla kõrgus, H 14 Sisendtoru mõõdud 10 H1 C nurk 1180 1 7 C 8 9 Sisendtorude nurki mõõdetakse survetorust päripäeva. D 12 D Iseankurduv pumpla D1050 Date Engin. Signature Sheets Name Rv Number All rights reserved. Hr. Kristo Vallimäe Lennuamet Lõõtsa 5 Teie: 18.09.2015 nr 4.6-8/15/3913 Tallin n 1141 Meie: 04 .10.2016 nr. 3 [email protected] Kudjape jäätmekäitluskeskus e laiendamise kooskõlastamine Saaremaa Prügila OÜ osanikomavalitsused, Kuressaare Linnavalitsus, Lääne-Saare ja Pihtla Vallavalitsus, soovivad edasi arendada Saare mk., Lääne-Saare vallas, Kudjape alevikus asuvat Kudjape jäätmekäitluskeskust. J äätmekäitluskeskus asub Jäätmejaama maaüksusel ( 27003:001:0907). Kuressaare lennujaama läheduse tõttu palusime oma 08.09.15 kirjaga Lennuameti seisukohta, millistel tingimustel on võimalik Kudjape jäätmekäitluskeskuse laiendamine. Teie 18.09.2015 nr 4.6-8/15/3913 vastuskirja kohaselt tuleb Kuressaare lennuvälja lennuohutuse tagamiseks Kudjape jäätmekäitluskeskuse laiendamisel tagada, et planeeritavas biolagunevate jäätmete käitlemiskompleksis oleks lindude ligipääsu võimalused ladustatud jäätmetele viidud miinimumini, samuti palusite Lennuametit teavitada, mil viisil kavatsetakse piirata lindude ligipääsu ladustatavatele jäätmetele. Tänaseks on valminud Kuressaare Linnavalitsuse poolt tellitud töö „Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatis- teostatavusuuring“ (Lisa 1), mille eesmärgiks oli jäätmekäitluskeskuse laiendamiseks sobivaimate tehniliste ja finantslahenduste väljapakkumine. Teostatavusuuringu kokkuvõtte kohaselt on majanduslikult ja keskkonnaalaselt sobivaimaks tehniliseks lahenduseks tunnelkompostimise tehnoloogial põhineva kompleksi rajamine. Edastame Teile üle vaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnimetatud teostatavusuuringu. Palume Teie sisukohta, kas kirjeldatud lahenduse kohane projekti elluviimine oleks Lennuametile vastuvõetav või soovite mingis osas tehnilise lahenduse täiendamist Kuressaare lennuvälja lennuoh u tusest tulenevalt. Lisa 1- Kudjape jäätmejaama biolagunevate jäätmete kompostimisrajatis- teostatavusuuring Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Mihkel Pa ljak Juhataja
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel