dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Kiri väljaminevAvalik

Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse

Lennuamet · 3. oktoober 2016
Viit
4.6-10/16/3194-2
Registreeritud
3. oktoober 2016
Dokumendi liik
Kiri väljaminev
Adressaat
SA Läänemaa Arenduskeskus
Funktsioon
4.6 Lennuväljade tegevuse korraldamine
Sari
4.6-10 Lennuväljadega seotud kirjavahetus
Toimik
4.6-10/2016
Vastutaja
Andres Lainoja (Lennuamet, Juhtkond, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond)

Failid

  • 📎RE Kiltsi lennuväljaku sertifikaat väljak registrisse.msg2509 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Andres Lainoja </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=ANDRES.LAINOJA> Saaja: 'Andres Huul' Teema: RE: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Austatud Andres Huul Oma kirjas nimetate eesmärkidena lennuvälja registreerimist ja sertifitseerimist. Kuna tegu on erinevate menetlustega, selgitan pisut, mida kumbki endas kätkeb. 1. Lennuvälja registreerimisel antakse lennuväljale Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni juhenddokumendi 7910 (ICAO Doc 7910) kohane asukohatähis. See on unikaalne neljatäheline kood, mis määratakse konkreetsele lennuväljale. Samuti kantakse lennuväli Eesti visuaallennukaardile. Selle läbi on lennuvälja andmed üldsusele kättesaadavad ning soovijad saavad sinna lende planeerida. Registreerimise eeltingimuseks on lennuraja elementaarse ohutuse tagamine, st lennurajal ja selle vahetus läheduses ei tohi paikneda objekte, mis õhusõidukile või lennuohutusele ohtu kujutaksid. Ka peab raja mikroreljeef olema piisavalt sile ja kalletest vaba, et vältida õhusõiduki rajalt väljasõitu. Tagatud peavad olema ka raja otstes asuvad tõusu- ja lähenemispinnad, st õhusõiduki tõusu- ja lähenemissuunal ei tohi paikneda takistusi, mis ohutut maandumist ja õhkutõusu häirida võivad. Registreeritud lennuväljal ei või toimuda kommertslennutegevust ega koolitus- ja kontroll-lende. 2. Lennuvälja sertifitseerimisel annab Lennuamet välja sertifikaadi, mis kinnitab, et lennuväli vastab rahvusvahelistele ohutusnõuetele. Sellise lennuvälja ja selle käitaja pidevat nõuetele vastavust kontrollib Lennuamet jätkuva järelevalve käigus kogu sertifikaadi kehtivusaja vältel. Sertifitseeritud lennuväljal võivad toimuda kommerts-, koolitus- ja testlennud. Lennuvälja sertifitseerimise nõuded ja kord on sätestatud määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011015?leiaKehtiv. Ehk siis lennuvälja sertifitseerimine on mahukam (ja ka kulukam) protsess, kuid saadavad õigused on samuti suuremad. Kuna mainite, et soovite pakkuda väljakut esialgu hobilenduritele, siis piisaks lennuvälja registreerimisest. Kui hiljem tekib vajadus ärilise lennutranspordi või koolituslendude korraldamiseks, saab alustada sertifitseerimismenetlust. Nõuded lennuväljade parameetritele, taristule ja teenistustele sätestab ICAO Annex 14 (vt manust). Selles dokumendis sisalduvad nõuded rahvusvaheliseks lendudeks avatud lennuväljadele. Eesti kohaldab neid nõudeid kõigile sertifitseeritavatele lennuväljadele. Registreeritavale lennuväljale kohalduvad need selles ulatuses, mis on vajalik lennuohutuse tagamiseks. Kiltsi lennuvälja puhul oleksid siis nõuded järgmised: 1. Raja märgistus. Seda, kui suur osa rajast peab olema kasutatav ja märgistatud, määrab lennuvälja kasutava suurima õhusõiduki tüüp. Lisan manusesse väljavõtte juhenddokumendist (9981_AC_char), milles on näha, kui pikka rada mingi õhusõiduki tüüp vajab (4. tulp – reference field length). Eralennukid vajaksid reeglina vaid väikest osa Kiltsi raja kogupikkusest. Samas, kui piirate märgistusega vaid osa lennurajast ning plaanite raja hiljem täies pikkuses kasutusele võtta, peate arvestama, et vana märgistuse eemaldamine rajalt on keeruline ja kulukas protsess. Kiltsi rajal peab olema: a. lävemärgistus (nõuded asukohale ja mõõtmetele Annex 14 p 5.2.4, joonis 5-2); b. raja kursi märgistus (Annex 14 p 5.2.2, joonised 5-2 ja 5-3); c. soovitavalt ka raja telgjoone märgistus (Annex 14 p 5.2.3) 2. Rajal ja selle vahetus läheduses asuvad takistused tuleb eemaldada. See nõue kehtib ka nö negatiivsete takistuste (kraavid, kaevud jms) kohta. Avade katmisel puidust luukidega peab arvestama nende vastupidavusega. Ehk tuleb arvestada, kui rasket õhusõidukit luuk kanda suudab, samuti seda, kui kaua puit välitingimustes vastu peab. 3. Vuugivahede täitmine on vajalik, et vältida plaatide nihkumist üksteise suhtes. Samuti kipub betoon just täitmata nurkadest ja servadest murenema. Otseseid nõudeid või standardeid minu teada antud valdkonnas välja antud ei ole, seetõttu soovitan konsulteerida Pärnu lennuvälja juhataja Erki Teemägiga ([email protected] <mailto:[email protected]> , tel: 447 5000). Pärnu lennuväli on samuti betoonplaatidest rajaga ning praegu kasutatavas ulatuses (799x23 meetrit) on vuugivahed korralikult täidetud ja tasandatud. Suhtlesin temaga ja ta oli valmis vajadusel oma kogemusi jagama. 4. Nõuded raja servas asuva võsa jm takistuste kõrgusele tulenevad seda kasutatavate õhusõidukite nõuetest. Ehk siis enne konkreetsete piirangupindade kehtestamist oleks tarvis teada, kui suur osa lennurajast kasutusse võetakse. Maa-ameti ortofotolt Kiltsi lennuvälja kontrollides ma olulisi takistusi ei märganud, täpse hinnangu andmiseks tuleks kohapeal vaatlus läbi viia. 5. Nõuded ja soovitused tuulekotile on kirjas ICAO Annex 14 punktis 5.1.1. Masti kõrgusele nõudeid pole, tuulekott peab olema õhust nähtav ning võimalikult lagedal kohal, et vältida õhuvoolude turbulentsi. Püsikuludest. Lennuvälja sertifitseerimisega kaasneb riigilõiv, mille suurus visuaallennuväljale on riigilõivuseaduse § 166 kohaselt 275 eurot. Edaspidi tuleb sertifikaadi iga kehtivusaasta eest tasuda 90 eurot riigilõivu. Lennuvälja registreerimisel praegu riigilõivu ei rakendata. Samuti tuleks püsikuludena arvestada lennuraja hoolduse ja turvalisuse tagamisega. Ehk siis tuleb raja kasutamise ajal rada võimalikult puhas hoida ning viia miinimumini võimalus, et õhusõiduki stardi või maandumise ajal keegi lennurajale satub. Kui lennuväljale tekivad baseeruvad õhusõidukid, tuleb mõelda ka nende turvalisuse tagamisele. Hetkel ei ole mehitamata lennuvahendite lähetamisele ja vastuvõtmisele eraldi nõudeid kehtestatud, seetõttu tulenevad nõuded ja piirangud õhusõiduki käitamisparameetritest. Õhusõidukite käitamisel tuleb arvestada, et lennuvälja vahetus läheduses asub Kiltsi ohuala, kus toimub relvadest laskmine, mistõttu on lennutegevus otstarbekas ohuala käitajaga kooskõlastada. Lennuväli asub mittekontrollitavas õhuruumis, mistõttu lennuväljal sidekanalite nõuet ei ole. Kindlasti jäi praegu palju teemasid piisava põhjalikkusega käsitlemata. Vastan täiendavatele küsimustele esimesel võimalusel. Lugupidamisega Andres Lainoja Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor +372 610 3590 www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415 Lennuamet From: Andres Huul [mailto:[email protected]] Sent: Monday, September 26, 2016 2:34 PM To: Andres Lainoja <[email protected]> Subject: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse Lugupeetud Andres Lainoja Haapsalu linn, Ridala vald ja Kaitseliit langetasid 07.09.16 toimunud koosolekul põhimõttelise otsuse asuda Kiltsi lennuvälja registrisse kandmise (ja lennuväljaku sertifikaadi saamise) ettevalmistuste juurde. Plaan on kavandada tegevused ja rahastus selliselt, et registrisse kandmiseks (sertifikaadi saamiseks) vajalikud toimingud ja menetlused oleksid tehtud 2017 aasta juuniks. Kavatsus on pakkuda väljakut visuaallendudeks hobilendajatele. Kaugem idee on luua eeldused ärilise lennutegevuse alustamiseks. Sellega seoses soovin värskendada registrisse kandmise eelduseks olevate nõuete nimekirja. Palun võimalusel ka viiteid vajalikele dokumentidele ja hilisemat nõustamist. Meie varasemate kontaktide järel saadud juhtnööride järgi olid nõudmised: - raja tähistus väikelennukite maandumiseks vajalikus ulatuses (milline on vastav standard? Kui pikalt peab olema tähistatud – kas kogu maandusmisraja ulatuses?); - raja kõrval asuvate drenaažiavade katmine puidust luukidega; - maandumisraja vuugivahede tasandamine (kui palju ja kuidas? Millist standardit või kirjeldust saaks võtta aluseks hanke lähteülesandele?) - võsa eemaldamine raja servast - on tehtud, aga kas praegune olukord on piisav?; - tuulekoti paigaldamine (millise kõrgusega mast, kui suur tuulekott, kas on standard tuulekoti ja raami osas? Neid on erinevaid); Kas on veel midagi? Kas ja millised püsikulud kaasnevad registrisse kandmise järel? Millised on mehitamata tsiviil- ja kommertslennuvahendite lähetamise ja vastuvõtmisega seonduvad nõuded, sh sidekanalitele? Tervitustega Andres Huul Juhataja SA Läänemaa Arenduskeskus E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> Mob. +372 5557 2557 Tel +372 473 5538 Skype: andreshuul www.lak.ee <http://www.lak.ee/> http://invest.laanemaa.ee <http://invest.laanemaa.ee/> SA Läänemaa Arenduskeskus (LAK) on riigile kuuluv sihtasutus. Meie ajalugu ulatub aastasse 1995. Pakume tasuta nõustamist ettevõtjatele, potentsiaalsetele investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele omavalitsustele. Algatame ning viime ellu maakonnale olulisi projekte. Meie tegevust finantseerivad lepingute alusel Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Läänemaa Omavalitsuste Liit. LAK on osa üle-Eestilisest maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikust, töötajate koguarvuga üle 110.
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel