Saatja: Andres Lainoja </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=ANDRES.LAINOJA>
Saaja: 'Andres Huul'
Teema: RE: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse
Austatud Andres Huul
Oma kirjas nimetate eesmärkidena lennuvälja registreerimist ja
sertifitseerimist. Kuna tegu on erinevate menetlustega, selgitan pisut,
mida kumbki endas kätkeb.
1. Lennuvälja registreerimisel antakse lennuväljale
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni juhenddokumendi 7910
(ICAO Doc 7910) kohane asukohatähis. See on unikaalne neljatäheline
kood, mis määratakse konkreetsele lennuväljale. Samuti kantakse
lennuväli Eesti visuaallennukaardile. Selle läbi on lennuvälja andmed
üldsusele kättesaadavad ning soovijad saavad sinna lende planeerida.
Registreerimise eeltingimuseks on lennuraja elementaarse ohutuse
tagamine, st lennurajal ja selle vahetus läheduses ei tohi paikneda
objekte, mis õhusõidukile või lennuohutusele ohtu kujutaksid. Ka peab
raja mikroreljeef olema piisavalt sile ja kalletest vaba, et vältida
õhusõiduki rajalt väljasõitu. Tagatud peavad olema ka raja otstes asuvad
tõusu- ja lähenemispinnad, st õhusõiduki tõusu- ja lähenemissuunal ei
tohi paikneda takistusi, mis ohutut maandumist ja õhkutõusu häirida
võivad.
Registreeritud lennuväljal ei või toimuda kommertslennutegevust ega
koolitus- ja kontroll-lende.
2. Lennuvälja sertifitseerimisel annab Lennuamet välja
sertifikaadi, mis kinnitab, et lennuväli vastab rahvusvahelistele
ohutusnõuetele. Sellise lennuvälja ja selle käitaja pidevat nõuetele
vastavust kontrollib Lennuamet jätkuva järelevalve käigus kogu
sertifikaadi kehtivusaja vältel. Sertifitseeritud lennuväljal võivad
toimuda kommerts-, koolitus- ja testlennud. Lennuvälja sertifitseerimise
nõuded ja kord on sätestatud määruses
https://www.riigiteataja.ee/akt/108072011015?leiaKehtiv.
Ehk siis lennuvälja sertifitseerimine on mahukam (ja ka kulukam)
protsess, kuid saadavad õigused on samuti suuremad.
Kuna mainite, et soovite pakkuda väljakut esialgu hobilenduritele, siis
piisaks lennuvälja registreerimisest. Kui hiljem tekib vajadus ärilise
lennutranspordi või koolituslendude korraldamiseks, saab alustada
sertifitseerimismenetlust.
Nõuded lennuväljade parameetritele, taristule ja teenistustele sätestab
ICAO Annex 14 (vt manust). Selles dokumendis sisalduvad nõuded
rahvusvaheliseks lendudeks avatud lennuväljadele. Eesti kohaldab neid
nõudeid kõigile sertifitseeritavatele lennuväljadele. Registreeritavale
lennuväljale kohalduvad need selles ulatuses, mis on vajalik
lennuohutuse tagamiseks. Kiltsi lennuvälja puhul oleksid siis nõuded
järgmised:
1. Raja märgistus. Seda, kui suur osa rajast peab olema kasutatav
ja märgistatud, määrab lennuvälja kasutava suurima õhusõiduki tüüp.
Lisan manusesse väljavõtte juhenddokumendist (9981_AC_char), milles on
näha, kui pikka rada mingi õhusõiduki tüüp vajab (4. tulp – reference
field length). Eralennukid vajaksid reeglina vaid väikest osa Kiltsi
raja kogupikkusest. Samas, kui piirate märgistusega vaid osa lennurajast
ning plaanite raja hiljem täies pikkuses kasutusele võtta, peate
arvestama, et vana märgistuse eemaldamine rajalt on keeruline ja kulukas
protsess. Kiltsi rajal peab olema:
a. lävemärgistus (nõuded asukohale ja mõõtmetele Annex 14 p
5.2.4, joonis 5-2);
b. raja kursi märgistus (Annex 14 p 5.2.2, joonised 5-2 ja 5-3);
c. soovitavalt ka raja telgjoone märgistus (Annex 14 p 5.2.3)
2. Rajal ja selle vahetus läheduses asuvad takistused tuleb
eemaldada. See nõue kehtib ka nö negatiivsete takistuste (kraavid,
kaevud jms) kohta. Avade katmisel puidust luukidega peab arvestama nende
vastupidavusega. Ehk tuleb arvestada, kui rasket õhusõidukit luuk kanda
suudab, samuti seda, kui kaua puit välitingimustes vastu peab.
3. Vuugivahede täitmine on vajalik, et vältida plaatide nihkumist
üksteise suhtes. Samuti kipub betoon just täitmata nurkadest ja
servadest murenema. Otseseid nõudeid või standardeid minu teada antud
valdkonnas välja antud ei ole, seetõttu soovitan konsulteerida Pärnu
lennuvälja juhataja Erki Teemägiga (
[email protected]
<mailto:
[email protected]> , tel: 447 5000). Pärnu lennuväli on
samuti betoonplaatidest rajaga ning praegu kasutatavas ulatuses (799x23
meetrit) on vuugivahed korralikult täidetud ja tasandatud. Suhtlesin
temaga ja ta oli valmis vajadusel oma kogemusi jagama.
4. Nõuded raja servas asuva võsa jm takistuste kõrgusele
tulenevad seda kasutatavate õhusõidukite nõuetest. Ehk siis enne
konkreetsete piirangupindade kehtestamist oleks tarvis teada, kui suur
osa lennurajast kasutusse võetakse. Maa-ameti ortofotolt Kiltsi
lennuvälja kontrollides ma olulisi takistusi ei märganud, täpse hinnangu
andmiseks tuleks kohapeal vaatlus läbi viia.
5. Nõuded ja soovitused tuulekotile on kirjas ICAO Annex 14
punktis 5.1.1. Masti kõrgusele nõudeid pole, tuulekott peab olema õhust
nähtav ning võimalikult lagedal kohal, et vältida õhuvoolude
turbulentsi.
Püsikuludest. Lennuvälja sertifitseerimisega kaasneb riigilõiv, mille
suurus visuaallennuväljale on riigilõivuseaduse § 166 kohaselt 275
eurot. Edaspidi tuleb sertifikaadi iga kehtivusaasta eest tasuda 90
eurot riigilõivu. Lennuvälja registreerimisel praegu riigilõivu ei
rakendata.
Samuti tuleks püsikuludena arvestada lennuraja hoolduse ja turvalisuse
tagamisega. Ehk siis tuleb raja kasutamise ajal rada võimalikult puhas
hoida ning viia miinimumini võimalus, et õhusõiduki stardi või
maandumise ajal keegi lennurajale satub. Kui lennuväljale tekivad
baseeruvad õhusõidukid, tuleb mõelda ka nende turvalisuse tagamisele.
Hetkel ei ole mehitamata lennuvahendite lähetamisele ja vastuvõtmisele
eraldi nõudeid kehtestatud, seetõttu tulenevad nõuded ja piirangud
õhusõiduki käitamisparameetritest. Õhusõidukite käitamisel tuleb
arvestada, et lennuvälja vahetus läheduses asub Kiltsi ohuala, kus
toimub relvadest laskmine, mistõttu on lennutegevus otstarbekas ohuala
käitajaga kooskõlastada. Lennuväli asub mittekontrollitavas õhuruumis,
mistõttu lennuväljal sidekanalite nõuet ei ole.
Kindlasti jäi praegu palju teemasid piisava põhjalikkusega käsitlemata.
Vastan täiendavatele küsimustele esimesel võimalusel.
Lugupidamisega
Andres Lainoja
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna vaneminspektor
+372 610 3590
www.ecaa.ee | Lõõtsa 5, Tallinn 11415
Lennuamet
From: Andres Huul [mailto:
[email protected]]
Sent: Monday, September 26, 2016 2:34 PM
To: Andres Lainoja <
[email protected]>
Subject: Kiltsi lennuväljaku sertifikaat, väljak registrisse
Lugupeetud Andres Lainoja
Haapsalu linn, Ridala vald ja Kaitseliit langetasid 07.09.16 toimunud
koosolekul põhimõttelise otsuse asuda Kiltsi lennuvälja registrisse
kandmise (ja lennuväljaku sertifikaadi saamise) ettevalmistuste juurde.
Plaan on kavandada tegevused ja rahastus selliselt, et registrisse
kandmiseks (sertifikaadi saamiseks) vajalikud toimingud ja menetlused
oleksid tehtud 2017 aasta juuniks.
Kavatsus on pakkuda väljakut visuaallendudeks hobilendajatele. Kaugem
idee on luua eeldused ärilise lennutegevuse alustamiseks.
Sellega seoses soovin värskendada registrisse kandmise eelduseks
olevate nõuete nimekirja. Palun võimalusel ka viiteid vajalikele
dokumentidele ja hilisemat nõustamist.
Meie varasemate kontaktide järel saadud juhtnööride järgi olid
nõudmised:
- raja tähistus väikelennukite maandumiseks vajalikus ulatuses (milline
on vastav standard? Kui pikalt peab olema tähistatud – kas kogu
maandusmisraja ulatuses?);
- raja kõrval asuvate drenaažiavade katmine puidust luukidega;
- maandumisraja vuugivahede tasandamine (kui palju ja kuidas? Millist
standardit või kirjeldust saaks võtta aluseks hanke lähteülesandele?)
- võsa eemaldamine raja servast - on tehtud, aga kas praegune olukord
on piisav?;
- tuulekoti paigaldamine (millise kõrgusega mast, kui suur tuulekott,
kas on standard tuulekoti ja raami osas? Neid on erinevaid);
Kas on veel midagi?
Kas ja millised püsikulud kaasnevad registrisse kandmise järel?
Millised on mehitamata tsiviil- ja kommertslennuvahendite lähetamise ja
vastuvõtmisega seonduvad nõuded, sh sidekanalitele?
Tervitustega
Andres Huul
Juhataja
SA Läänemaa Arenduskeskus
E-mail:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Mob. +372 5557 2557
Tel +372 473 5538
Skype: andreshuul
www.lak.ee <http://www.lak.ee/>
http://invest.laanemaa.ee <http://invest.laanemaa.ee/>
SA Läänemaa Arenduskeskus (LAK) on riigile kuuluv sihtasutus. Meie
ajalugu ulatub aastasse 1995. Pakume tasuta nõustamist ettevõtjatele,
potentsiaalsetele investoritele, mittetulundusühingutele ja kohalikele
omavalitsustele. Algatame ning viime ellu maakonnale olulisi projekte.
Meie tegevust finantseerivad lepingute alusel Ettevõtluse Arendamise
Sihtasutus ja Läänemaa Omavalitsuste Liit. LAK on osa üle-Eestilisest
maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustikust, töötajate koguarvuga
üle 110.