27.10.2016 nr 1.1-1/16/58
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 204 V1 Esmaabi andmise ning töötervishoiu ja -ohutuse korra – lisa 1;
1.2. AD 553 V3 Aeronavigatsiooniteenuse osutamise, lennujuhtimiskoolituse,
lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise järelevalve juhendi – lisa 2;
1.3. AD 602-3 V1 Siseauditi kontroll-lehe täitmise juhendi – lisa 3;
1.4. Juhtimissüsteemi käsiraamatu V12 – lisa 4;
1.5. VA 602-1 V4 Siseauditi plaani vormi – lisa 5;
1.6. VA 602-3 V1 Siseauditi kontroll-lehe vormi – lisa 6.
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Lennuameti peadirektori 19. septembri 2013. a. käskkirja nr 48 p 1;
2.2. Lennuameti peadirektori 18. veebruari 2005. a. käskkirja nr 51 p 4;
2.3. Lennuameti peadirektori 29. juuni 2015. a. käskkirja nr 35 p 1.1;
2.4. Lennuameti peadirektori 15. mai 2013. a. käskkirja nr 31 p 1.4;
2.5. Lennuameti peadirektori 31. märtsi 2009. a. käskkirja nr 14 p 1.9.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Reinfeldt
õigusnõunik
peadirektori osalistes ülesannetes
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
27.10.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/58
Lisa 3
Siseauditi kontroll-lehe täitmise juhend
EESMÄRK
Siseauditi kontroll-lehe (edaspidi kontroll-lehe) täitmise juhendi eesmärgiks on kirjeldada
nõuded, läbi mille rakendamise tagatakse kontroll-lehe korrektne täitmine.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Kontroll-lehe täitmise juhend käsitleb kontroll-lehe VA 602-3 täitmist.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Kontroll-lehti täidab vastava valdkonna auditeerimiseks määratud audiitor. Kontroll-lehtede
täitmise korrektsuse eest vastutab kontroll-lehtede täitja.
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
1. Üldinfo
Kontroll-lehe esilehel (näidis 1) toodud väljad tulenevad siseauditi plaani vormi VA 602-1
(näidis 2) kasutatavatest väljadest, et oleks tagatud selge ülevaade, missuguse siseauditi plaani
punkti antud kontroll-leht puudutab.
Näidis 1
Näidis 2
LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 1/5
Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
2. Kontroll-lehe esilehe täitmine
Kontroll-lehe esilehe täitmine käib näidisel 3 näidatud meetodil.
Näidis 3
3. Kontroll-lehe täitmine
3.1. Kontroll-lehe veerud
Kontroll-leht sisaldab näidises 4 toodud veerge.
Näidis 4.
Nõude viite lahtrisse sisestatakse õigusaktist, standardist või Lennuameti dokumendist tuleneva
nõude viide.
LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 2/5
Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Nõue lahtris kirjeldatakse nõue ise.
Dokumendi viite lahtris kirjeldatakse:
a) õigusaktist või standardis tuleneva nõude puhul Lennuameti dokumendi viide või
nimetus, kus antud nõue on kirjeldatud;
b) Lennuameti dokumendi nõude puhul auditeerimisel kontrollitud dokumendid.
Kommentaarid lahtris kirjutatakse oluline info, kuidas nõue on täidetud või mille põhjal saab
väita, et nõue ei ole täidetud.
Staatus lahtrisse sisestatakse, kas :
a) nõudele vastavus on tuvastatud (vastavus - C),
b) nõudele on tuvastatud mittevastavus (mittevastavus - N/C),
c) nõue on mittekohalduv (mittekohalduv - N/A) või
d) nõudele vastavust ei kontrollitud (ei kontrollitud - N/V)
3.2. Kontroll-lehe read
Siseaudiitorite poolt kasutatavad kontroll-lehed on eeltäidetud Lennuametile kohalduvate
regulatsioonide ja standardi nõuetega (näidis 4) ehk kajastavad nn High Level Checklist-i.
Erinevate tasemete nõuete eristamiseks kasutatakse taustavärvi kodeerimst (näidis 5).
a) Valge - määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuded (IR).
b) Beez - määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise
aktsepteeritud meetodite (AMC) nõuded.
c) Roheline - määruse (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirjade nõuete täitmise
juhendmaterjalide (GM) nõuded.
d) Sinine – Lennuameti dokumentidest tulenevad nõuded ja lisaküsimused.
3.3. Kontroll-lehtedesse Lennuameti dokumentidest tulenevate nõuete ja lisaküsimuste
lisamine
Siseaudiitor, auditi ettevalmistuse käigus, sisestab kontroll-lehtedesse regulatsioonist või
standardist tuleneva nõude juurde Lennuameti dokumendist (protseduurid, dokumendid,
juhendid jms) tulenevad täspsustavad nõuded antud regulatsioonist või standardist tuleneva
nõude täitmiseks ehk koostab nn Low Level Checklist-I (näidis 5). Samuti sisestab ka kontroll-
lehtedesse vajadusel lisaküsimused, mis ei tulene otseselt Lennuameti dokumentidest,
veendumaks protsesside toimivuses.
Sellisel moel saab siseaudiitor hinnata ära Lennuameti dokumentide vastavuse õigusaktide ja
standardite nõuetele (Desktop Audit).
Low Level Checklist peaks sisaldama küsimusi sellisel tasemel, et tekiks veendumus protsesside
hallatuses.
LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 3/5
Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Näidis 5
3.4. Kontroll-lehtede täitmine auditeerimisel
Dokumendi viite lahtrisse sisestatakse Low Level Checklist-s vaadeldud dokumentide viited.
Auditeerimise käigus sisestatakse kommentaari lahtrisse info, kuidas tagatakse vastavus või
mille põhjal saab väita, et nõue ei ole täidetud. Kommentaaride lahtrisse sisestatud detailne
kirjeldus võimaldab järgneval valdkonda auditeerival siseaudiitoril paremini ettevalmistuda.
Staatuse lahter täidetakse vastavalt punktile 3.1.
4. Kontroll-lehe allkirjastamine
Peale kontroll-lehe täitmist allkirjastab kontroll-lehe täitja kontroll-lehe digitaalselt ja
registreerib koos siseauditi raportiga dokumendihaldussüsteemis.
5. Kontroll-lehtedes salvestatud info kasutamine
Täidetud ja digitaalselt allkirjastatud kontroll-lehti kasutatakse järgnevate auditite läbiviimisel
hoidmaks kokku ettevalmistus aega ja saamaks ülevaade eelnevate auditite käigus esinenud
probleemidest ja kontrollimata jäänud nõuetest.
VIITED
1. AP 602 Siseauditi protseduur
2. VA 602-1 Siseauditi plaani vorm
3. VA 602-2 Siseauditi raporti vorm
4. VA 602-3 Siseauditi kontroll-lehe vorm
5. Peadirektori poolt kinnitatud siseauditi plaan
(M:\33 - Juhtimissüsteem)
Martin Vali
LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 4/5
Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Juhtimissüsteemide vaneminspektor
LENNUAMET Vorm AD 602-3/V1 Leht 5/5
Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Terminid
Juhtsiseaudiitor
Siseaudiitori kood
Plaanitud auditite arv
Tähendused
Määratud juhtsiseaudiitor
Siseaudiitori kood nt Martin Vali - MV
Plaanitud auditite arv auditi tsükli jooksul
Vastav audit kajastub auditite
plaani isikute ja kuude lõikes Auditit summeritakse
tabelis
Veebr
Märts
Nr Teema Nõue Protseduur
Jaan
Apr
Juhtimine
A1
A2
A3
A4
OPS
B1
B2
B3
B4
AIR
C1
C2
C3
C4
ATM/ANS
D1
D2
D3
D4
ADR
E1
E2
E3
E4
SEC
F1
F2
F3
F4
FCL/MED
G1
G2
G3
FSTD
H1
H2
Juuni
Juuli
Dets
Sept
Nov
Aug
Mai
Okt
Juhtimine
OPS
AIR
ATM/ANS
ADR
SEC
FCL/MED
FSTD
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
27.10.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/58
Lisa 6
Siseauditi kontroll-leht
Valdkond:
Nr:
Teema:
Auditi kp:
Auditeeritav:
Juhtsiseaudiitor:
Audiitor:
Nõuded:
Seotud
protseduurid:
LENNUAMET Vorm VA 602-3/V1 Leht 1/2
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Nõude viide Nõue Dokumendi viide Kommentaarid Staatus
LENNUAMET Vorm VA 602-3/V1 Leht 2/2
Lõõtsa 5/ 11415 Tallinn / 610 3500 / ecaa @ecaa.ee / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
27.10.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/58
Lisa 1
ESMAABI ANDMISE NING TÖÖTERVISHOIU JA –OHUTUSE KORD
1. ÜLDOSA
1.1. Käesolev kord reguleerib Lennuametis esmaabi andmise ning töötervishoiu- ja
tööohutusalase töö korraldamist.
1.2. Teenistujate esmaabi korralduse aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse seadus ja Vabariigi
Valitsuse määrus “Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine”.
1.3. Töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamisel Lennuametis lähtutakse töötervishoiu ja
tööohutuse seadusest ja selle alusel kehtestatud määrustest. Antud korraga tutvumine tööle
asumisel on kohustuslik kõigile ametnikele ja töötajatele (edaspidi teenistuja).
2. ESMAABIVAHENDID
2.1 Lennuamet on kohustatud korraldama teenistujatele esmaabikoolituse.
2.2 Esmaabivahendite ja esmaabikoolituse kulud kantakse Lennuameti eelarvest.
2.3 Lennuamet on kohustatud kindlustama esmaabivahendite olemasolu töökohal.
2.4 Nõuetekohaselt märgistatud esmaabivahendite komplekt asub Lennuameti kontoritarvete
kapis ja suures köögis valges kapis. Asukohad on nõuetekohaselt märgistatud.
2.5 Esmaabi komplekti juures on komplektis olevate esmaabivahendite loetelu ja
esmaabiandmise juhend.
2.6 Lennuameti peadirektor määrab oma käskkirjaga esmaabivahendi komplekti eest vastutaja.
3. ESMAABI ANDMINE
3.1 Tööõnnetuse korral annab Lennuameti teenistuja, kes on läbinud esmaabi koolituse
viivitamatult kannatanule esmaabi ja vajadusel korraldab kannatanu toimetamise raviasutusse
kutsudes selleks kohale kiirabi.
3.2 Kuni kiirabi saabumiseni tuleb kannatanule anda esmaabi ning seda peab andma selleks
väljaõppe saanud teenistuja.
4. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS
4.1 Töötervishoiu all mõistetakse teenistuja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja
meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist teenistuja võimetele ning teenistuja
füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 1/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi
saavutamiseks, mis võimaldab teenistujal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.
4.2 Tööohutuse üldise seisukorra eest vastutab ameti juht (edaspidi tööandja). Ohutu
töökeskkonna loomiseks ning teenistujate töövõime säilitamiseks määrab tööandja ametisse
töökeskkonnaspetsialisti, kes teeb koostööd teenistujate ja töökeskkonnavolinikuga.
Teenistujad valivad töökeskkonnavoliniku, kes esindab neid töötervishoiu ja tööohutuse
küsimustes.
4.3 Tööandja ja teenistujad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks
tööandja konsulteerib teenistujate ja töökeskkonnavolinikuga igas töökeskkonnaga seotud
küsimuses, töökeskkonna parandamise abinõude kavandamisel arvestab nende
ettepanekutega ning kaasab nad kavandatu elluviimisele.
4.4 Lennuameti teenistujate töötervishoiuga seotud küsimustega tegeleb peadirektori
käskkirjaga määratud töökeskkonnaspetsialist.
4.5 Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku nimed ning esmaabiandjate nimekiri on kättesaadav
siseveebis (http://siseveeb.ecaa.ee/tookeskkond-ja-tootervishoid-2/).
5. TÖÖKESKKONNASPETSIALIST
5.1 Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev teenistuja, kelle tööandja on määranud
täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid kohustusi;
5.2 Töökeskkonnaspetsialisti kohustused:
5.2.1 Tagab teenistujate tervise- ja eraeluandmete konfidentsiaalsuse;
5.2.2 Suunab teenistuja tervisekontrolli vastavalt nõuetele;
5.2.3 Korraldab tervishoiuteenuse osutamist;
5.2.4 Teatab tervisekontrolli tulemustest asutuse juhtkonnale ainult seda, millised
piirangud on teenistujale tööülesannete täitmiseks seatud tervise vastunäidustuste
tõttu;
5.2.5 Peab registrit esmaabiandjatest;
5.2.6 Tagab kõigile esmaabivahendite kättesaadavuse;
5.2.7 Teavitab teenistujaid kutsetöö ja töökeskkonnaga seotud ohtudest;
5.2.8 Korraldab töökohal esmaabi andmiseks määratud teenistujatele esmaabikoolituse
selleks ettenähtud vahenditest;
5.2.9 Kontrollib töökohtadel esmaabi andmise olukorda ja vastavust antud korrale;
5.2.10 Viib läbi süstemaatilist töökeskkonna kontrolli;
5.2.11 Korraldab töökeskkonna riskianalüüsi;
5.2.12 Tutvustab teenistujatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollib
nende täitmist;
5.2.13 Esitab tööõnnetuse korral vajalikud andmed Tööinspektsioonile;
5.2.14 Teatab ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata
teenistujatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuab tööandjalt puuduse
kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 2/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
6. TÖÖKESKKONNAVOLINIK
6.1 Töökeskkonnavolinik on teenistujate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes
ning tema volitused kehtivad kuni neli aastat;
6.2 Lennuametis valitakse üks töökeskkonnavolinik;
6.3 Töökeskkonnavoliniku kohustused:
6.3.1 Jälgida, et töökohas oleksid rakendatud töötervishoiu ja tööohutuse abinõud ning
et teenistujad oleksid varustatud töökorras isikukaitsevahenditega;
6.3.2 Osaleda oma töölõigus toimunud tööõnnetuse ja kutsehaigestumise uurimisel;
6.3.3 Teatada ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudusest viivitamata
teenistujatele ja tööandjale või tema esindajale ning nõuda tööandjalt puuduse
kõrvaldamist võimalikult lühikese aja jooksul;
6.3.4 Tunda teenistujatele kohustuslikke juhendeid ja õigusakte;
6.3.5 Jälgida, et teenistujad saaksid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajalikud
teadmised, juhendamise ja väljaõppe.
7. TÖÖANDJA JA TEENISTUJA PÕHIKOHUSTUSED JA ÕIGUSED
7.1. Tööandja on kohustatud:
7.1.1. Andma igale teenistujale kindla töökoha või tööpiirkonna.
7.1.2. Tagama töö korraldamisel teenistuja tervisele ohutud töötingimused vastavalt
tööohutusalastele õigusaktidele, nende puudumisel aga töötama välja meetmed
selle tagamiseks.
7.1.3. Tutvustama töölevõtmisel tööohutuse ja tuleohutuse nõudeid, selgitama
teenistujale tema töö võimalikke ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama
töötervishoiu- ja tööohutusalast väljaõpet ja vajadusel täiendõpet.
7.1.4. Mitte rakendama teenistujat töödel, mille tegemiseks ta pole välja õpetatud.
7.1.5. Nõudma teenistujatelt töötervishoiu ja tööohutuse alaste õigusaktide, juhendite ja
eeskirjade täitmist.
7.1.6. Järgima tööseadusandluse sätteid, võtma tarvitusele meetmed tööõnnetuste ja
kutsehaiguste vältimiseks.
7.1.7. Tagama teenistuja tööõnnetuse ja tervisekahjustuste vastu kindlustamise
seadusega ettenähtud korras.
7.1.8. Viima läbi süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli, analüüsima selle tulemusi
ja vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale.
7.1.9. Viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitab välja töökeskkonna
ohutegurid, hindab ohutegurite mõju teenistujate tervisele, koostab kirjaliku
tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või
vähendamiseks ja teavitab teenistujaid riskianalüüsi tulemustest ja
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.
7.1.10. Korraldama teenistujate tervise kontrollimise ja kandma sellega seotud kulud.
7.1.11. Kindlustama kohustuslike esmaabivahendite olemasolu (sotsiaalministri
13.12.1999 määrus nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“ § 4) ja
ruumi, kus vajadusel saab anda esmaabi ja hoida kannatanut arstiabi saabumiseni.
7.1.12. Koolitama teenistujaid, kes vajaduse korral oskaksid anda esmaabi.
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 3/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7.1.13. Andma teenistujale asjakohase tööriietuse, kui teenistuja tööiseloom seda nõuab.
Tööriietus on ettenähtud kandmiseks tööülesannete täitmisel lennuvälja
territooriumil ja angaarides liikudes (helkurjope või -vest).
7.1.14. Tagama tööriietuse regulaarse puhastamise mitte rohkem kui kaks korda aastas.
7.2. Teenistuja on kohustatud:
7.2.1. Täitma kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid ning
allkirjastama tööalase juhendamise kaardi.
7.2.2. Täitma tööandja, tema esindaja ja töökaitse järelevalvet teostavate isikute
seaduslikke korraldusi.
7.2.3. Järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust.
7.2.4. Tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks
tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda
7.2.5. Käima tervisekontrollis vastavalt sotsiaalministri 24.04.2003 määrusele nr 74
“Töötajate tervisekontrolli kord”.
7.2.6. Vajadusel kasutama tööandja poolt temale määratud isiklikke ohutusvahendeid,
mille vajadus ja kasutamise kord määratakse kindlaks tööohutusjuhendite või
-eeskirjadega.
7.2.7. Hoidma asutuse vara ja vahendid ning töökoht korras ja puhtana.
7.2.8. Osalema nõutud väljaõppel ja tegutsema vastavalt tööandja poolt kinnitatud
juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks
keskkonda.
7.2.9. Teatama õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust viivitamatult teenistujale
tööalaseid korraldusi andvale isikule või töökeskkonnaspetsialistile.
7.2.10. Keelduma tööst, mis ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist, teatades
sellest koheselt tööandjale.
7.2.11. Kohe teatama töökeskkonnaspetsialistile ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust
olukorrast, tööõnnetusest.
7.2.12. Täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja
töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.
7.2.13. Osalema ohutu töökeskkonna loomisel.
7.2.14. Tahtlikult mitte määrima ja rikkuma tööriietust.
7.2.15. Töösuhte lõppemise korral tagastama talle antud tööriietuse.
7.3. Teenistujal on õigus:
7.3.1. Nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning
vajadusel ühis- ja isikukaitsevahendeid ja tööriideid.
7.3.2. Saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest,
tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli
tulemustest ja tööinspektori ettekirjutustest tööandjale.
7.3.3. Tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma
töökohalt või ohtlikult alalt.
7.3.4. Keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute
tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest
viivitamatult tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 4/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7.3.5. Pöörduda töökeskkonnaspetsialisti või töökeskkonnavoliniku poole, kui tema
arvates tööandja poolt rakendatavad abinõud ja antud vahendid ei taga
töökeskkonna ohutust.
8. ÜLDNÕUDED TÖÖKESKKONNALE
8.1 Töökeskkonna ja töökoha tingimused peavad vastama Vabariigi Valitsuse 14.06.2007
määrusele nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ning
Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusele nr 362 “Kuvariga töötamise töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded” nõuetele.
8.2 Töökeskkond on ümbrus, milles teenistuja töötab.
8.3 Töökoht on tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu
teenistujal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel.
8.4 Töökohad peavad olema sobivad neid kasutavatele inimestele ja olema kooskõlas tehtava
tööga. Hädaolukorras peab olema võimalik kiiresti töökohalt lahkuda.
8.5 Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja
tervisekahjustusi ning säilitada teenistuja töövõime ja heaolu.
8.6 Tööruumi ehitus- ja viimistlusmaterjalid peavad olema tervisele ohutud ning kergesti
puhastatavad.
8.7 Töötamiskoht peab olema kujundatud nii, et teenistuja saaks oma asendit muuta ja leida
sobiva tööasendi. Töötamiskoha vaba ruumi suurus peab olema arvestatud selliselt, et
teenistuja saaks oma tööülesandeid piisava liikumisvabadusega täita. Tooli ja töölaua
paigutus peavad tagama teenistujale ergonoomiliselt õige kehaasendi. Tooli kõrgus peab
olema reguleeritav ning seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetav.
8.8 Töökoha sisekliima (õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus) peab olema
tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva
sisekliima määramisel tuleb arvestada teenistujatete arvu ruumis, teenistujate vaimset ja
füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutatavate töövahendite spetsiifikat ning
tehnoloogilise protsessi laadi.
8.9 Töö peab olema korraldatud selliselt, et teenistuja saab silmade ülepinge ja sundasendis
töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete
tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab teenistuja saama perioodiliselt
pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga
töötamise ajast. Näidisharjutused on toodud lisas 1 ja 2.
8.10 Töökoht, mööbel ja töövahendid peavad olema puhtad. Sama kehtib ka põrandate, seinte ja
lagede kohta. Puhastustöö peab toimuma vastavalt vajadusele ja efektiivselt.
8.11 Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema pääste- ja
esmaabivahendid, ohumärgid ja muud ohutusvahendid.
8.12 Asutuse ruumides ei tohi suitsetada.
9. TÖÖÕNNETUSEST TEATAMINE
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 5/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.1 Tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine ja teatamine toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse
03.04.2008 määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja
uurimise kord”.
9.2 Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama vahetule juhile või
tööandjale ning töökeskkonnaspetsialistile.
9.3 Tööõnnetuses viga saanud kannatanule tuleb kiiresti tagada esmaabi ja vajadusel tuleb ta
toimetada raviasutusse. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse korral peab säilitama
õnnetuskoha ja selle juurde kuuluvad töövahendid puutumatuna töö jätkamise lubamiseni
tööinspektori või politsei poolt. Juhtunust tuleb informeerida vajadusel vastavat
kindlustusorganit.
9.4 Raskest tööõnnetusest tuleb peale arstilt teatise saamist viivitamatult kirjalikult teavitada
Tööinspektsiooni (kannatanud ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon, tööõnnetuse koht,
kuupäev, kellaaeg, sündmuse lühikirjeldus, tööandja aadress, teatise edastaja ees- ja
perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon). Surmaga lõppenud tööõnnetuse korral tuleb
teavitada viivitamatult ka politseid telefoni teel, ootamata arsti teatise saamist.
9.5 Tööandja peab uurima kõiki tööõnnetusi. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada
tööõnnetuse asjaolud ja põhjused ning kindlaks määrama abinõud samalaadse juhtumi
kordumise vältimiseks.
9.6 Lennuameti peadirektori poolt moodustatud uurimiskomisjon on kohustatud hiljemalt 10
tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist läbi viima tööõnnetuse uurimise ja koostama
tööõnnetuse raporti kolmes eksemplaris vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele
nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord” lisas 2
toodud vormile. Raporti üks eksemplar jääb Lennuametile, teised eksemplarid tuleb 3
tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist esitada Tööinspektsioonile ja
kannatanule.
9.7 Kutsehaiguse asjaolud on tööandja kohustatud välja selgitama ja kutsehaigestumise raporti
koostama 20 tööpäeva jooksul pärast kutsehaigestumiseteatise saamist vastavalt Vabariigi
Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise,
teatamise ja uurimise kord” lisas 5 toodud vormile. Uurimistoimingutes osaleb hääleõigusega
töökeskkonnavolinik.
10. TERVISEKONTROLL
10.1 Töökeskkonnaspetsialist koostab tervisekontrolli suunatavate teenistujate nimekirja
vastavalt sotsiaalministri 24.04.2003 määruse nr 74 “Töötajate tervisekontrolli kord” lisas
2 toodud vormile.
10.2 Teenistuja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu
jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui
üks kord 3 aasta jooksul.
10.3 Teenistujal, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, peab tegema
tervisekontrolli, mis hõlmab:
10.3.1 silmade ja nägemise kontrolli,
10.3.2 luu- ja lihaskonna kontrolli.
10.4 Teenistujate tervisekontrolli otsused säilitatakse Lennuametis. Otsuseid säilitatakse kuni 10
aastat peale töösuhte lõppemist.
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 6/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
10.5 Kui tervisekontrolli käigus selgub, et teenistuja nägemisteravus on halvenenud, siis peab
Lennuamet hüvitama teenistujale prillide või muud nägemisteravust korrigeerivate
abivahendite maksumuse teenistuja poolt esitatud arve alusel mitte rohkem kui 64 eurot
ulatuses iga kahe aasta järel.
10.6 Kui tervisekontrolli käigus selgub, et teenistuja tervis on mitteergonoomiliste
töötingimuste tõttu halvenenud, siis peab Lennuamet rakendama abinõusid töötamiskoha
ergonoomilise kujunduse parandamiseks.
10.7 Teenistujate tervisekontroll viiakse läbi tööajal ja Lennuameti kulul.
VIITED
1. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus
2. Vabariigi Valitsuse määrus nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine“
3. Vabariigi Valitsuse määrus nr 362 „Kuvariga töötamise tervishoiu ja tööohutuse nõuded“
4. Sotsiaalministri määrus nr 74 „Töötajate tervisekontrolli kord“
5. Vabariigi Valitsuse 03.04.2008 määrusele nr 75 “Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise
registreerimise, teatamise ja uurimise kord”
6. Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrusele nr 176 „Töökohale esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded“
Koostaja: Tiina-Mae Kuusik
finants-haldusnõunik
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 7/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
LISA 1
NÄIDISHARJUTUSED SILMADELE
Harjutusi tee istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud, silmade suurima
liikumisulatusega, hingates normaalse rütmiga.
Harjutusi vali soovi kohaselt kas üks või kaks, varieeri neid päeva jooksul.
1. Harjutus
Sule silmad, silmalihaseid pingutamata loenda arve 1-4, seejärel ava silmad ning vaadates
kaugusesse loenda arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
Vaadates ninaotsale loenda arve 1-4, seejärel suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee
seda 4-5 korda.
Sirge seljaga, pead pööramata tee silmadega aeglaselt ringliigutusi üles-paremale-alla-
vasakule ning vastassuunas üles-vasakule-alla-paremale. Seejärel vaata kaugusesse,
loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
Pead liigutamata suuna pilk üles, samal ajal loenda arve 1-4; suuna pilk otse, loenda arve 1-
6. Seda harjutust tee samalaadselt ka alla-otse, paremale-otse ja vasakule-otse.
Suuna pilk diagonaalselt ühele ja teisele poole, seejärel otse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-
5 korda.
2. Harjutus
Pilguta silmi silmalihaseid pingutamata, loendades arve 10-15.
Pead pööramata vaata suletud silmadega paremale, loendades arve 1 kuni 4, seejärel otse,
loendades arve 1-6; seejärel samalaadselt vasakule-otse, alla-otse, üles-otse. Tee seda 4-5
korda.
Vaata silmadest 20-30 cm kaugusele sirutatud nimetissõrmele, loendades arve 1-4, seejärel
suuna pilk kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 4-5 korda.
Tee avatud silmadega keskmises tempos 3-4 ringliigutust ja kinnita pilgu suund paremale;
tee ringliigutusi vastassuunas ja kinnita pilgu suund vasakule, seejärel lõõgasta silmalihaseid
vaatega kaugusesse, loendades arve 1-6. Tee seda 2-3 korda.
3. Harjutus
Mõlema käe nimetissõrmega masseeri ringjate liigutustega silmade ümbrust kulmude kohalt
meelekohale ja sealt õrnemate liigutustega piki alalaugu sisemise silmanurgani.
Vaata 40 cm kauguselt sõrmeotsale, seejärel lähenda sõrm silmadele, sõrme pidevalt
jälgides. Antud harjutust teosta 5-6 korda.
Vaata aknast kaugusse, seejärel lähedal asuvat eset või sõrmeotsa. Tee seda 5-6 korda.
Vaata vaheldumisi üles-alla, paremale-vasakule. Tee seda 5-6 korda.
Tee silmadega ringliigutusi. Tee seda 6-7 korda.
Sule silmad, kattes need 10 sekundiks peopesaga. Tee seda 3-4 korda
Pane suletud silmadele jahe või külm kompress 2-3 minutiks.
Masseeri õrnalt meelekohti 10 sekundit.
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 8/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
LISA 2
Harjutused õlavöötmelihaste pinge vähendamiseks
LENNUAMET Dokument AD 204/V1 Leht 9/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
27.10.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/58
Lisa 4
JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 1/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
SISUKORD
1. Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3
1.1. Käsitlusala .................................................................................................................... 3
1.2. Juhtimissüsteemi käsiraamatu olemus ja kasutamine ................................................... 3
1.3 Lennuameti tegevuse eesmärk ja tegevusvaldkond ........................................................... 4
2. Juhtkonna kohustused ......................................................................................................... 10
2.1. Kvaliteedi- ja ohutuspoliitika ..................................................................................... 10
2.2. Kvaliteedieesmärgid ja ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajad ............................. 10
2.3. Teenistujate kohustused, volitused ............................................................................. 11
3. Ressursijuhtimine ................................................................................................................... 12
3.1. Inimressursid .................................................................................................................. 12
3.2. Finantsid ......................................................................................................................... 13
3.3. Infrastruktuur ja töökeskkond ......................................................................................... 13
3.4. Informatsioon................................................................................................................... 13
4. Juhtimissüsteem .................................................................................................................. 14
4.1. Juhtimissüsteemi struktuur ......................................................................................... 14
4.2. Protsesside juhtimine ja vastutamine .............................................................................. 15
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 2/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
1. Sissejuhatus
1.1. Käsitlusala
Lennuametis on rakendatud juhtimissüsteem, mille loomisel on aluseks võetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 20.veebruari 2008 määrus (EÜ) nr 216/2008, tema rakendusaktid ja nõuete
täitmise aktsepteeritud meetodid ning juhendmaterjalid (edaspidi EASA nõuded), rahvusvaheline
standard EN-ISO 9001 ning Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuded ja
soovitused.
Juhtimissüsteemi käsitlusalaks on lennuohutuse tagamine:
õhusõidukite lennukõlblikkuse ja hoolduse,
õhusõidukite käitajate,
lennundusspetsialistide,
lennundusspetsialistide koolituse,
lennundusjulgestuse,
aeronavigatsiooniteenuse osutamise ja
lennuväljade/ kopteriväljakute
lennuprotseduuride väljatöötajate
üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamise teel.
Rakendatud juhtimissüsteem:
spetsifitseerib nõuded ametile kohaldatavates õigusaktides ja vastavalt vajadusele ISO
9001 standardis sätestatu täitmiseks;
võimaldab järjepidevat nõuetele vastavat teenuse pakkumist, mis vastab riigi ja erinevate
huvigruppide ootustele;
demonstreerib võimekust keskkonnasäästlikult tegutsedes saavutada jätkusuutlik ja
ühtlaselt kõrge ohutustase eesti lennunduses.
1.2. Juhtimissüsteemi käsiraamatu olemus ja kasutamine
Juhtimissüsteemi käsiraamat on Lennuameti juhtimissüsteemi kirjeldav alusdokument, mis
sisaldab organisatsiooni kirjeldust, kvaliteedi- ja ohutuspoliitikat, juhtimissüsteemi struktuuri
ülesehitust, juhtkonna ja teenistujate vastutusi juhtimissüsteemi rakendamisel organisatsioonis.
Juhtimissüsteemi käsiraamat on mõeldud eelkõige erinevatele huvipooltele ja koostööpartneritele
üldteabe andmiseks rakendatud juhtimissüsteemi ülesehitusest ja olemusest. Juhtimissüsteemi
käsiraamat on ette nähtud nii organisatsioonisiseseks kui ka organisatsiooniväliseks kasutamiseks.
Juhtimissüsteemi käsiraamatut hoiab ajakohasena organisatsiooni juhtimissüsteemide
vaneminspektor (JSVI). Juhtimissüsteemi käsiraamatut vaadatakse üle regulaarselt, sagedusega
mitte harvemini kui üks kord aastas, üldjuhul juhtkonnapoolse ülevaatuse käigus.
Juhtimissüsteemi käsiraamat koosneb peatükkidest, mis moodustavad ühtse terviku.
Juhtimissüsteemi käsiraamatu muudatused versioonitakse ning kinnitatakse.
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 3/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Muudatusettepanekute tegemise õigus on igal teenistujal ja töötajal. Muudatusettepanekud vaatab
läbi JSVI, misjärel ameti peadirektor kinnitab juhtimissüsteemi käsiraamatu uue versiooni.
Juhtimissüsteemi käsiraamat on elektroonilisel kujul kättesaadav kõigile teenistujatele Public
kettalt kaustast (M:\33 - Juhtimissüsteem) ja on ohjatav JSVI poolt.
1.3 Lennuameti tegevuse eesmärk ja tegevusvaldkond
Lennuamet on Eesti Vabariigis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas
tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ja mis teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet
ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.
Eelnevale lisaks Lennuamet (oma vastutusalas):
o edastab klientidele ja muudele huvigruppidele informatsiooni nõuetest ja standarditest
ning aitab neid tõlgendada ja rakendada;
o kaasab huvigruppe reguleerimisesemete kaardistamiseks ja seeläbi põhimääruseliste
ülesannete tulemuslikumaks täitmiseks;
o abistab teisi riiklike institutsioone õigusloomes ning lennundusega seotud arengukavade
väljatöötamisel;
o töötab välja ning juurutab riikliku lennundusohutusprogrammi (SSP);
o koordineerib lennundusalaste projektide elluviimist ja osaleb neis.
Lennuamet loodi 1. aprillil 1990. aastal lennuohutuse järelevalve teostamiseks ning esialgeselt ka
õigusliku keskkonna loomiseks tsiviillennunduses.
1992. aastal ühines Eesti 1944. aasta rahvusvahelise tsiviillennunduse konvensiooniga ja astus
ühtlasi Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) liikmeks. 1995. aastal sai Eesti
Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) liikmeks.
Lennuamet on täielikult riigieelarvest finantseeritav ametkond.
Lennuamet osaleb mitmetes rahvusvahelistes koostööprogrammides, mille eesmärkideks on
lennundusohutuse taseme tõstmine.
Alates 1996. aastast on ametis tehtud mitmeid struktuurimuudatusi, millest viimane kinnitati 08.
aprillil 2016.a.
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 4/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Peadirektor
Lennutegevuse osakond (7)
Lennundusohutusnõunik (1)
Osakonna juhataja
Vaneminspektorid
Juhtimissüsteemide
vaneminspektor (1)
Lennuliiklusteeninduse ja
lennuväljade osakond (6)
Õigusnõunik (2) Osakonna juhataja
Vaneminspektorid
Finants-haldusnõunik
Lennundustehnika osakond (5)
Personalijuht Osakonna juhataja
Vaneminspektorid
Sekretär-asjaajaja
Lennundusjulgestuse
osakond (3)
Osakonna juhataja
Vaneminspektorid
Joonis Lennuameti struktuur
Lennuameti missioon: Arendame koos partneritega ohutut ja keskkonnasäästlikku
lennundust
Lennuameti visioon: Lennuohutuse tagamisel oleme kõrgeimat erialast kompetentsi omav,
tunnustatud ja tulevikku vaatav organisatsioon
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 5/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Lennuameti põhikliendid/huvipooled Lennuameti klientidele/huvipooltele
(järelevalve subjektid) pakutavad teenused (riiklik ja
haldusjärelevalve)
Lennuettevõtjad lennuettevõtjate tegevuse nõuetele
vastavuse kontroll nii lennundusohutuse-
kui ka jugestuse valdkonnas, tunnustamine
ning tegevuslubade väljaandmine
relva ja selle laskemoona kaasavõtmise
kooskõlastamine ärilises lennutranspordis
kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi;
julgestusintsidentide uurimised;
ettevõttes lennundusjulgestuse eest vastutava
isiku heaks kiitmine;
julgestuskäsiraamatu ja selle muudatuste
kooskõlastamine;
Keerukate mootorõhusõidukite Esitatud deklaratsioonide põhjal nõuetele
mitteärilised käitajad vastavuse kontroll, erilubade väljaandmine
Muude kui keerukate mootorõhusõidukite Käitajate tegevuse nõuetele vastavuse
mitteärilised käitajad kontroll, erilubade väljaandmine
Mehitamata õhusõidukite käitajad Ühekordsete lubade väljaandmine, lendude
kooskõlastamine
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 6/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldavad jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate
organisatsioonid organisatsioonide tegevuse nõuetele
vastavuse kontroll, tunnustamine ning
tegevuslubade väljaandmine
Lennundustehnika lennundustehnika hooldusorganisatsioonide
hooldusorganisatsioonid tegevuse nõuetele vastavuse kontroll,
tunnustamine ning tegevuslubade
väljaandmine
Lennundustehnilise töötaja lennundustehniliste töötajate
koolitusorganisatsioonid koolitusorganisatsioonide tegevuse nõuetele
vastavuse kontroll, tunnustamine ning
tegevuslubade väljaandmine
Aeronavigatsiooniteenuse osutajad lennuliiklusteenistuse tegevuse nõuetele
vastavuse kontroll, tunnustamine ning
tegevuslubade väljaandmine;
meteoroloogiateenuse, side-, navigatsiooni-
ja seireteenuse ning aeronavigatsiooniteabe
teenuse osutajate nõuetele vastavuse
kontroll, tunnustamine ning tegevuslubade
väljaandmine;
maapealsete raadioside, raadionavigatsiooni
ja meteoseadmete sertifitseerimine;
ettevõtte julgestuse juhtimissüsteemi
muudatuste kooskõlastamine ja järelevalve
rakendamise üle;
ettevõttes lennundusjulgestuse eest vastutava
isiku heaks kiitmine;
julgestusintsidentide uurimised;
tsiviillennundusrajatiste projekteerimise,
kooskõlastamine, olemasolevate
tsiviillennundusehitiste laiendamise või
rekonstrueerimisega seotud dokumentide
kooskõlastamine lennundusjulgestusalastes
küsimustes;
Lennuväljad ja kopteriväljakud lennuväljade ja kopteriväljakute
ehitusprojektide kooskõlastamine ning
nende käitamise nõuetele vastavuse kontroll
ja vastavate tegevuslubade väljaandmine;
tsiviillennundusrajatiste projekteerimise,
kooskõlastamine, olemasolevate
tsiviillennundusehitiste laiendamise või
rekonstrueerimisega seotud dokumentide
kooskõlastamine lennundusjulgestusalastes
küsimustes;
lennundusjulgestusalase järelevalve
teostamine;
julgestuskäsiraamatu ja selle muudatuste
kooskõlastamine;
ettevõtetes lennundusjulgestuse eest vastutava
isiku heaks kiitmine;
julgestusintsidentide uurimised;
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 7/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Lennukoolituse teostajad lennukoolituse teostajate tegevuse kontroll
ja tunnustamine; lennunduspersonali
koolituse ja täiendõppe programmide
kooskõlastamine
julgestuskoolitusi läbiviivate instruktorite
tunnustamine ja lennundusjulgestusalaste
koolituskavade kooskõlastamine ning
järelevalve nende rakendamise üle.
Õhusõidukite käitajad või omanikud registritoimingud õhusõidukitega,
lennukõlblikkuse tuvastamine (sh välismaal
auvate õhusõidukite lennukõlblikkuse
tuvastamine) ning lennukõrblikkust
tõendavate dokumentide väljaandmine
Õhusõiduki meeskonnaliikmed ja õhusõiduki meeskonnaliikmete ja
lennuinformaatorid ning nendega seotud lennujuhtide teadmiste nõuetele vastavuse
koolitusorganisatsioonid kontroll, eksamite läbiviimine ning
vastavate tegevuslubade väljaandmine;
meditsiiniline järelevalve;
koostöös Kaitsepolitseiametiga taustakontrolli
läbiviimine isiku suhtes enne isikule
õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi
väljastamist
Lennundustehnilised töötajad lennundustehniliste töötajate nõuetele
vastavuse kontroll ja tegevuslubade
väljaandmine
Euroopa Liidu ja rahvusvahelised koostöö EL lennunduse arengu ja
lennundusorganisatsioonid lennuohutuse ja lennundusjulgestuse
tagamise osas
Siseriiklikud ametiasutused nõustamine tsiviillennunduse küsimustes,
osalemine lennundusalastes
ekspertkomisjonides ja seadusandluse
väljatöötamises;
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
lennundusjulgestusalases tegevuses nõuandva
komisjoni töös osalemine;
vajadusel komitee juurde moodustatud
lennundusjulgestuse ekspertgrupi kokku
kutsumine lennundusjulgestuse küsimuste
lahendamiseks
lennuväljade lähiala kõrgehitiste ja –
Muud ettevõtted rajatiste planeeringute ja projektide
ekspertiis ja kooskõlastamine;
julgestusmeetmeid kohaldavate isikute
tunnustamine.
Lennukauba ja –posti valmistamise ja Kokkuleppelise esindaja ja tuntud saatjate
käitlemisega seotud ettevõtted tunnustamine ja registreerimine ning
järelevalve vastavat tegevusluba omavate
isikute üle.
Pardavarude valmistamise ja käitlemisega Pardavarude kokkuleppeliste tarnijate
seotud ettevõtted. tunnustamine ja registreerimine ning
järelevalve vastavat tegevusluba omavate
isikute üle.
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 8/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Kaudseteks klientideks on tsiviillendude lennundusohutuse ja lennundusjulgestuse
reisijad tagamine
Ameti tegevust reguleerivad õigusaktid
Amet on kohustatud juhinduma oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Eestile siduvatest
rahvusvahelistest konventsioonidest ja lepingutest tulenevatest nõuetest ning Euroopa Liidu
õigusaktidest. Lisaks eelnimetatutele järgib Lennuamet mitmesuguseid lennundusalaseid
normdokumente ning kasutab vastavusjälgimise funktsiooni rakendamisel rahvusvahelise
standardi ISO 9001 elemente.
Ameti peadirektor tagab, et teenistujatele oleksid teada ameti teenustele, protsessidele ja
tegevustele rakendatavad seadusandlikud ja muud nõuded.
Lennuameti tegevust ja lennundusvaldkonda reguleerivate dokumentide nimekiri koos vastavate
viidetega/linkidega dokumentide elektroonilisele allikale on üleval Lennuameti koduleheküljel
Internetis (www.ecaa.ee), kus nad on kättesaadavad nii Lennuameti teenistujatele kui ka välistele
huvipooltele.
Lennuameti staatuse, tegevusvaldkonna, eesmärgid ja põhiülesanded, struktuuri ja juhtimise korra
sätestab Lennuameti põhimäärus. Vastavalt sellele on ameti tegevuse eesmärgiks riigi poliitika
elluviimine ja ohutuse tagamine tsiviillennunduse valdkonnas. Amet teostab riiklikku ja
haldusjärelvalvet ameti tegevusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise
üle, rakendab vajadusel riiklikku sundi, osaleb oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide,
poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel ning valmistab ette ja viib ellu oma
tegevusvaldkonnaga seotud projekte.
Lennuametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist majandus- ja
kommunikatsiooniminister kantsleri ettepanekul.
Ameti struktuuriüksusteks on osakonnad. Osakonda juhib osakonna juhataja või peadirektori poolt
määratud ametnik. Osakondade struktuurid ning põhiülesanded ja kohustused määratakse
peadirektori poolt kinnitatud osakondade põhimäärustega.
Lisaks kuuluvad ameti struktuuri teenistujad, kes ei ole ühegi osakonna koosseisus ning kes
alluvad vahetult peadirektorile.
Teenistujate kohustused, õigused ja vastutus määratakse peadirektori poolt kinnitatud
ametijuhenditega ning on kirjeldatud ameti protseduurides ja juhendites.
Iga ametikoha kohustused, volitused ja vastutused ning tegutsemisõigused peavad olema piisavad
kvaliteedi- ja ohutuspoliitikaga ning Lennuameti põhimäärusega määratletud eesmärkide
täitmiseks.
Ameti juhtkond integreeritud juhtimissüsteemi mõistes on peadirektori poolt käskkirjaga
määratud juhtimissüsteemi juhtrühm.
Teenistujate peamised kohustused on toodud peatükis 2.
Lennuameti kui organisatsiooni funktsioneerimiseks on olulisel kohal ameti efektiivne juhtimine.
See tähendab eelkõige, et ameti koosseisu kuuluvad struktuuriüksused ja teenistujad peavad
teadma oma ülesandeid ning nende tegevus (tegevusetus) ei tohi saada takistuseks teistele
teenistujatele/struktuuriüksustele nende konkreetsete ülesannete tähtajaliseks ja kvaliteetseks
täitmiseks.
Esmatähtsateks loetakse:
- organisatsiooni struktuuri ja juhtimist;
- efektiivset infovahetust nii ameti siseselt kui väliselt;
- teenistujate ülesannete, volituste ja vastutuste fikseerimist ja kontrolli täitmise üle;
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 9/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
- teenistujate pidevat koolitust ning oskuste ja vilumuste täiendamist;
- organisatsiooni paindlikkust ning pidevat arengut ja parendamist.
Olulisel kohal on klientide pädev teenindamine ning kliendi soovide ja vajaduste täitmine
Lennuametile antud volituste ning ameti tegevusele kehtestatud nõuete piires ja ulatuses. Klientide
pädevaks teenindamiseks, rahvusvaheliste, Euroopa Liidu (EL) ja siseriiklikest õigusaktidest
tulenevate nõuete täpseks täitmiseks parendatakse oma tööprotsesse pidevalt, võttes aluseks
Lennuametis läbiviidud rahvusvaheliste- ja EL lennundusorganisatsioonide auditite, siseauditite
tulemusi ning klientide/huvipoolte reklamatsioone, kliendiküsitluse käigus saadud tagasisidet ja
ettepanekuid.
2. Juhtkonna kohustused
2.1. Kvaliteedi- ja ohutuspoliitika
Lennuamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutseva allasutusena
omab juhtimisfunktsiooni ning teostab tsiviillennunduse riiklikku ja haldusjärelevalvet ning
kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Tagamaks jätkusuutlik ja ühtlaselt
kõrge ohutustase, järelevalve toimingute teostamise nõuetele vastavust, kvaliteeti ja tähtaegadest
kinnipidamist, on Lennuametis välja töötatud ja juurutatud rahvusvahelise standardi ISO 9001
vastavusjälgimise funktsiooni elemente sisaldav ja ohutusjuhtimissüsteemi nõuetele (ICAO
konventsiooni lisa 19 ning dok 9859) vastav juhtimissüsteem.
Lennuameti kvaliteedi- ja ohutusalase tegutsemise põhimõtted:
kindlustada kõrgetasemeline lennundusohutus järelevalve teostamise, ohutusriskide
tuvastamise ja parendusmeetmete kaudu;
toimida kooskõlas õiguslike ja muude nõuetega;
olla nii siseselt kui väliselt ohutuskultuuri edendaja ja lennunduse jätkusuutliku arengu
toetaja;
kasutada olemasolevaid inim- ja finantsressursse eesmärgipäraselt;
tagada Lennuameti ametnike piisav koolitus, motivatsioon ja pädevus seatud ülesannete
täitmiseks;
tagada klientide rahulolu efektiivse, pädeva ja tähtaegse teenindamise teel;
tagada juhtimissüsteemi toimivus ja pidev parendamine.
Käesolev kvaliteedi- ja ohutuspoliitika ehk meie tegutsemise põhimõtted on edastatud ja selgitatud
kõikidele ameti teenistujatele. Poliitika rakendamiseks on koostatud strateegia, mille raames on
püstitatud eesmärgid ja tulemuslikkuse indikaatorid.
Lennuameti strateegia on dokumenteeritud ja kinnitatud (vt Organisatsiooni käsiraamat).
2.2. Kvaliteedieesmärgid ja ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajad
Juhtimissüsteemi tulemuslikkuse mõõdetavad eesmärgid :
Esitatud taotlused menetletakse tähtaegselt ning taotluste menetlemisajad ja järelevalve
tulemuste esitamise ajad lühenevad (jälgitavus LOIS aruannete põhjal)
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 10/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Klientide tagasiside soovitusindeksi metoodikat kasutades ja rahulolu Lennuameti
tegevusega (põhjendatud kaebused/kohtulahendid puuduvad)
Menetlus- ja järelevalveprotsessi kasutatavus LOIS infosüsteemis (jälgitav LOIS
etappidena) ning nende tähtaegsus
Tööjõu voolavuse %
Lennundusohutusalase teadlikkuse tõus (ohutuskultuuri edendajana tagatakse järelevalve
tulemuste paranemine jne)
Õhusõidukite perroonikontrollide teostamine eesti lennuväljadel
Ohutusalase tulemuslikkuse põhinäitajad jagunevad kolme gruppi:
I avalikkusele suunatud näitajad, mida jälgitakse ka Euroopa Liidu ja ICAO tasemel
(lennuõnnetuste arv, hukkunute arv ja tõsiste lennuintsidentide arv)
II lennundussüsteemi toimivuse näitajad keskenduvad toimivusele ja konkreetsetele
ohutusriskidele (ohtustaseme parandamise meetmed)
III põhjuslikud näitajad, mis kajastavad II grupi näitajate põhjuslikkust(ennetava laadiga
ohutusalased eesmärgid, mis aitaksid vältida II gruppi kuuluvaid juhtumeid)
Ameti juht koostöös juhtimissüsteemi juhtrühmaga püstitab mõõdetavad tegevuseesmärgid, mis
on vastavuses ameti poliitikatega ja võtavad arvesse nii ameti kui klientide ja muude huvipoolte
hetke- ja tulevikuvajadusi, samuti ameti protsesse ja üldisi strateegilisi eesmärke.
Eesmärgid on püstitatud kindlaks ajaperioodiks ning võimaluse korral esitatud kvantitatiivsel
kujul ja kajastatud Lennuameti strateegias 2015-2018.
Kvaliteedi- ja ohutuspoliitika, Lennuameti strateegia kui ka vastavad eesmärgid vaadatakse aja- ja
asjakohasuse seisukohalt üle vähemalt üks kord aastas. Vajaduse korral toimub nende muutmine.
2.3. Teenistujate kohustused, volitused
Ameti teenistujad on kohustunud andma oma panuse juhtimissüsteemi loomisesse ja
alalhoidmisesse. Peadirektori vastutusel on ergutada meeskonda tegutsema juhtimissüsteemi
parendamiseks ja eraldada vajalikud ressursid juhtimissüsteemi elementide rakendamiseks.
Teenistujate ja töötajate kohustused, volitused ja vastutused on järgmised.
Peadirektori ja juhtimissüsteemi juhtrühma kohustuseks on:
1) kehtestada kvaliteedi- ja ohutuspoliitika ning eesmärgid kooskõlas Lennuameti strateegiaga;
2) tagada juhtimissüsteemi eesmärkide täitmine;
3) teostada regulaarseid juhtkonnapoolseid ülevaatusi;
4) teostada lennundusohutuse tagamise ülevaatusi (andmete analüüs, riiklike riskide hindamise
ülevaatus ja ohutusalase järelevalve ülevaatus).
5) tagada SSP (riiklik ohutusprogramm) arendamine ja juurutamine
Peadirektori kohustuseks on:
1) tagada vajalike ressursside olemasolu;
2) määrata vastutav isik ja eraldada vajalikud ressursid juhtimissüsteemi loomiseks,
rakendamiseks ja arendamiseks;
3) määrata teenistujate ja töötajate kohustused koos vastutuste piiritlemisega;
4) koolitada personali;
5) tagada tõhus infovahetus kõikide huvipooltega;
6) taotleda regulaarseid siseauditeid ja teostada juhtimissüsteemi regulaarseid ülevaatusi;
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 11/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7) edastada kogu ametkonnale partnerite jt osapoolte õiguslike ja muude nõuete rahuldamise
tähtsus.
8) SSP väljatöötamise töörühma juhatamine
Peadirektoril on volitused nõuda aruandlust kõikidelt teenistujatelt ja töötajatelt juhtimissüsteemi
väljatöötamise, rakendamise ja arendamisega seotud küsimustes.
Peadirektori eestvedamine ja initsiatiiv on olulised tegurid mõjusa ja tõhusa juhtimissüsteemi
väljatöötamisel ja töökorras hoidmisel.
Lennundusohutusnõuniku kohustuseks on:
1) rakendada ja arendada ohutusjuhtimise elemente lennundusohutusprogrammiga seonduvalt;
2) tagada ohutusalaste põhimõtete (kaasa arvatud õiglase suhtumise) tulemuslik järgimine;
3) korraldada ohutusalast infovahetust seotud osapooltega;
4) edendada ohutuskultuuri ja ohutusalast teadlikkust nii sisemiselt kui välimiselt
5) SSP väljatöötamise ja juurutamise koordineerimine
JSVI kohustuseks on:
1) luua, rakendada, hoida töökorras ja arendada juhtimissüsteemi elemente ning esitada lahendusi
ja algatada tegevusi mistahes kvaliteediga seotud probleemide lahendamiseks;
2) jälgida juhtimissüsteemi vastavust asjaomastele nõuetele ja protseduuride asjakohasust, mis
muuhulgas hõlmab siseauditite planeerimist ja korraldamist ;
3) organiseerida ja ette valmistada regulaarselt juhtimissüsteemi juhtkonnapoolseid ülevaatuseid;
4) teavitada teenistujaid juhtimissüsteemi põhimõtetest ja muudest Lennuametile kehtestatud
nõuetest ning ameti eesmärkidest.
Lennundusohutusnõunikul ja JSVI-l on volitused nõuda aruandlust kõikidelt teenistujatelt ja
töötajatelt juhtimissüsteemi väljatöötamise, rakendamise ja arendamisega seotud küsimustes.
JSVI on Lennuameti juhtkonna esindaja kvaliteedialastes küsimustes ja allub otse peadirektorile.
Lennundusohutusnõunik on Lennuameti juhtkonna esindaja ohutusalastes küsimustes ja allub otse
peadirektorile.
Osakondade juhatajate kohustuseks on:
1) tagada, et nende alluvuses olevad osakonnad ja teenistujad saavad aru ja rakendavad
juhtimissüsteemis dokumenteeritud nõudeid;
2) kaasata teenistujaid eesmärkide saavutamise protsessi.
3) järelevalve teostamine, sh riski-põhine järelevalve ja juhtimissüsteemi hindamine
Igal osakonna juhatajal on volitused ja ka vastutus korrigeerida või peatada tema
vastutusvaldkonda kuuluv protsess või tegevus, kui selle teostamisel esineb kõrvalekaldeid
dokumenteeritud nõuetest.
3. Ressursijuhtimine
Ressursid loovad aluse suutlikkuseks ja toimivuseks valitud tegevusvaldkonnas. Olulisemateks
ressurssideks on inimressursid, omandatud kogemused, eelarvelised ressursid ja töökeskkond ehk
seadmed ja tehnoloogia. Ressursside arendus kuulub ameti strateegiliste ülesannete hulka.
Ressursside ratsionaalne kasutamine aga võimaldab teostada efektiivset majandamist. Nendest
saab aluse ka pideva parendamise protsess.
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 12/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3.1. Inimressursid
Ameti eesmärkide ja strateegia elluviimiseks ning juhtimissüsteemi töökorras hoidmiseks ja
pidevaks parendamiseks on vajalik kvalifitseeritud inimressurss.
Lennuametis töötab ca 30 inimest. Tööjõu erialane struktuur ja pädevus on suuresti varieeruv.
Suurem osa teenistujatest on oma valdkonna head asjatundjad, kellel on piisav töökogemus antud
valdkonnas. Lennuameti teenistujate hulka kuulub ka mitmeid ametnikke, kellel märkimisväärne
töökogemus oma valdkonnas on alles omandamisel. Nende teenistujate jaoks on Lennuamet
käivitanud arenguprogrammid, mis koosnevad iseseisvast koolitusest vahetu juhi kaasabil
(teoreetiline ja praktiline), sisekoolitustest ning väliskoolitustest.
Teenistujate valikul ning ametikohtade kujundamisel lähtutakse personali hariduslikust tasemest,
isiklikust võimekusest ja sobivusest vastavale ametikohale. Pädevusnõuded igale ametikohale on
toodud ametijuhendites. Vajaliku pädevuse ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja
rakendamine toimub protseduuri AP 203 “Koolitus, teadlikkus ja pädevus” järgides. Teadmiste ja
oskuste parandamine toimub koolituste käigus. Arendamisvajadus määratakse igal aastal
teenistuja ja tema otsese juhi vahelise koostöövestluse tulemusena, mis on aluseks järgmise
perioodi koolituskava koostamisel.
3.2. Finantsid
Peadirektor plaanib, teeb kättesaadavaks ja ohjab finantsressursse, mis on vajalikud
juhtimissüsteemi rakendamiseks ja töökorras hoidmiseks ning organisatsiooni eesmärkide
saavutamiseks.
Finantsressursside ohje hõlmab ka tegeliku kasutamise võrdlust plaanilisega, millest lähtuvalt
võetakse kasutusele vajalikud meetmed.
3.3. Infrastruktuur ja töökeskkond
Ametikohustuste täitmiseks sobiva infrastruktuuri ja töökeskkonna tagamise eest on vastutav
peadirektor. Nõuded on toodud töösisekorraeeskirjades, mis on koostatud kooskõlas Eesti
Vabariigi seadustega.
Töötervishoid ja tööohutus tagatakse vastavate kordade, juhendite, protseduuride, seaduste jm
seadusandlike korralduste ja määruste järgimisega. Lennuameti teenistusse asujatele korraldatakse
vastav esmane juhendamine. Ohutusnõuete ja seadusandlike nõuete järgimine on kõikidele
Lennuameti teenistujatele kohustuslik.
Vajaduse korral toimub ameti üldkoosolek, kus informeeritakse teenistujaid asutuse lähiaja
suurematest ettevõtmistest ja käsitletakse olulisemaid probleeme. Kõigil teenistujatel ja töötajatel
on võimalus teha jooksvalt parendusettepanekuid vastavate protsesside parendamiseks.
Oskusteave
Oskusteabe moodustavad lennundusala normatiiv-tehnilised ja erialased dokumendid.
Materiaal-tehnilised vahendid
Põhitegevusaladel tegutsemiseks on soetatud vajalikud materiaal-tehnilised vahendid, IT süsteem,
büroosisustus, side- ja transpordivahendid.
3.4. Informatsioon
Asutusevälise info hankimine toimub järgmisi meetodeid kasutades:
- vahetud kontaktid;
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 13/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
- post;
- e-post;
- telefon;
- erialakirjandus;
- internet.
Info liikumine asutuses erinevate tasandite vahel toimub telefoni, e-posti, organisatsiooni
sisevõrgu (Intranet, Skype), erinevat tüüpi koosolekute ja nõupidamiste ning vahetu kontakti
kaudu.
4. Juhtimissüsteem
4.1. Juhtimissüsteemi struktuur
Juhtimissüsteem hõlmab enda all organisatsioonilise struktuuri, kavandamistoimingud,
kohustused, tavad, protseduurid ja ressursid, mis on vajalikud organisatsiooni juhtimise
teostamiseks ning kvaliteedi- ja ohutuspoliitika väljatöötamiseks, elluviimiseks, tulemuslikkuse
saavutamiseks, üle vaatamiseks ja järgimiseks. Juhtimissüsteemi arendus on järk-järguline ja
pidev protsess. Juhtimissüsteemi arendades on põhitähelepanu pööratud süsteemi otstarbekusele,
efektiivsusele ja nõuetest tulenevatele vajadustele. Lennuameti juhtimissüsteemi väljaarendus ja
teostus lähtub asutuse struktuurist, tegevusvaldkonnast ning organisatsiooni tüübist, arvestades
eesmärgiga võimalikult hästi täita Lennuametile esitatavaid nõudeid, huvipoolte ootusi ning
optimaalselt kasutada ameti ressursse.
Juhtimissüsteemi võib vaadelda kui alusraamistikku, mis on pidevalt jälgitav ja perioodiliselt
ülevaadatav, et tulenevalt muutuvatest sise- ja välismõjust anda organisatsiooni kvaliteedi- ja
ohutusalasele tegevusele kõige õigem suund.
Joonis 4.1. Juhtimissüsteemi struktuur
JUHTIMISSÜSTEEMI
KÄSIRAAMAT
TOIMIMISVALDKONDADE KÄSIRAAMATUD
100 ORGANISATSIOONI JUHTIMISE 510 LENNUTEGEVUSE
KÄSIRAAMAT KÄSIRAAMAT
Põhimäärused; visioonid; eesmärgid; protseduurid; Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID
juhendid; korrad; VORMID
520 LENNUNDUSTEHNIKA
KÄSIRAAMAT
200 INIMRESSURSI JUHTIMISE Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID
KÄSIRAAMAT
Korrad, protseduurid; juhendid; VORMID
530 LENNULIIKLUSTEENINDUSE
JA LENNUVÄLJADE KÄSIRAAMAT
Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID
300 DOKUMENDIHALDUSE KÄSIRAAMAT
Korrad; protseduurid; juhendid; näidised; VORMID
400 LENNUNDUSJULGESTUSE
KÄSIRAAMAT
600 MÕÕTMISE, ANALÜÜSI JA Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID
PARENDAMISE KÄSIRAAMAT
Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID
570 LENNUNDUSLUBADE
KÄSIRAAMAT
Korrad; protseduurid; juhendid; VORMID
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 14/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
TEATMESTUD
(vt Dokumentide loetelu 300)
Lennuameti põhi- ja tugiprotsessid on kirjeldatud juhtimissüsteemi dokumentides, mis koostatakse
vastavate valdkondade teenistujate poolt, juhindudes järgmistest põhimõtetest:
a) kõik kvaliteeti ning ohutust mõjutavad põhi- ja tugiprotsessid peavad olema identifitseeritud ja
sobivalt planeeritud;
b) määratud peavad olema planeeritud tegevuste täitmise ja jälgimise eest vastutajad;
c) protsessid peavad olema kirjeldatud lähtuvalt nõuetest ja vajadustest teostada kõiki tegevusi
optimaalselt – so täita vajalikud nõuded ja vastata huvipoolte ootustele, kulutades selleks
võimalikult vähe ressursse;
d) olulised kvaliteeti ja ohutust mõjutavad tegevused tuleb dokumenteerida, et tagada nende
jälgitavus, mõõtmine ja tulemuste analüüs;
e) arusaadav peab olema protsesside vastastikune mõju (valdkondi läbivad ühistegevused)
f) tuleb rakendada meetmeid, mis on vajalikud plaanitud tulemuste saavutamiseks ja protsesside
pidevaks parendamiseks.
Juhtimissüsteemi protsessid on oma põhiolemuses enamasti üles ehitatud neljafaasilistena (PDCA
tsükkel):
I faas II faas
Plaanimine Teostamine
IV faas III faas
Korrigeerimine Kontrollimine
Lennuameti juhtimissüsteem on kõikide, käesolevas käsiraamatus kirjeldatud, protsesside ja
protseduuride kogum (vt joonis 4.3).
Juhtimissüsteem realiseerub erinevate toimikute (käsiraamatute ja teatmestute) süsteemi kaudu,
mis peegeldab tema ülesehitust ja olemust (vt joonis 4.1).
Olemuslikult võib toimikuid jagada kahte põhigruppi:
– kirjeldavad, seletavad, toimimist toetavad toimikud (käsiraamatud);
– tegevuslikkust väljendavad ja tõestavad toimikud (teatmestud).
Protseduurid, juhendid, korrad ja muud juhenddokumendid on mõeldud asutusesiseseks
kasutamiseks ning need on koondatud toimimisvaldkondade käsiraamatutesse.
Tõendusdokumendid (täidetud dokumendivormid, kirjavahetus, käskkirjad, lepingud, aktid,
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 15/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
memod, protokollid jm ohjatavad dokumendid, mis tõendavad tehtud toimingute teostamist
asutuses) on koondatud teatmestutesse (vt. Dokumentide loetelu).
Käsiraamatute ja teatmestute ning nende kättesaadavusest, ajakohastamisest jms annavad täpsema
ülevaate protseduurid „Dokumendi- ja andmeohje” ning „Tõendusdokumentide ohje”.
4.2. Protsesside juhtimine ja vastutamine
Kogu toimimine baseerub protsesside juhtimise põhimõttel. Lennuameti põhi- ja tugiprotsessid on
kujutatud all oleval joonisel :
Joonis 4.3. Lennuameti põhi- ja tugiprotsessid
Organisatsiooni juhtimine Dokumendihaldus
Inimressursside juhtimine
ORGANISATSIOONI INIMRESSURSI JUHTIMISE DOKUMENDIHALDUSE
JUHTIMISE KÄSIRAAMAT KÄSIRAAMAT KÄSIRAAMAT
RISKIDE OHJE
KLIENT/ KLIENDI /
HUVIPOOL HUVIPOOLE
Lennuohutuse tagamine õhusõidukite lennukõlblikkuse ja hoolduse, TAGASISIDE
RAHULOLU
õhusõidukite käitajate, lennundusspetsialistide, lennundusspetsialistide
KÜSITLUSED,
koolituse, lennundusjulgestuse, aeronavigatsiooniteenuse osutamise ja
REKLAMATSIO
lennuväljade/ kopteriväljakute üle riikliku järelevalve teostamise teel. ONID
REGULATSIOO ÜHTLASELT
NID LENNUNDUSJULGESTUSE KÄSIRAAMAT KÕRGE
LENNUTEGEVUSE KÄSIRAAMAT VÄLJUND/ OHUTUSTASE
SISEND LENNUNDUSLUBADE KÄSIRAAMAT
TEENUS
LENNUNDUSTEHNIKA KÄSIRAAMAT
NÕUDED LENNULIIKLUSTEENINDUSE JA LENNUVÄLJADE KÄSIRAAMAT Ohutuskokkuvõt
ted (analüüs)
OHUTUSSALA KESKKONNA
NE TEAVE JA
PARENDAMINE
SÄÄSTLIKKUS
SOOVITUSED
PIDEV
(ohutust TAGASISIDE
mõjutavad
juhtumid)
VÄLISAUDITID,
KOLMANDA NÕUETELE
OSAPOOLE VASTAVUS
Mõõtmine, analüüs ja parendamine AUDITID
MÕÕTMISE, ANALÜÜSI JA PARENDAMISE KÄSIRAAMAT
JUHTKONNAPOOLNE ÜLEVAATUS; OHUTUSTEABE ANALÜÜS
Kõik põhiprotsessid on kaetud oma kindlate protseduuridega, mis viitavad selle protsessiga seotud
kordadele, juhenditele, vormidele. Joonisel 4.3 toodud protseduuride eest põhivastutajad on
esitatud alljärgnevas tabelis (vt tabel 4.4). Protseduuride eesmärgid ja kasutusalad, volitused ja
vastutused ning täpsed protsessikirjeldused on esitatud konkreetsetes protseduurides .
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 16/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Tabel 4.4. Valdkonnavastutused
Protsedu Tegevusalad Vastutajad
uri tähis
Lennutegevuse osakonna Juhataja
Lennundusjulgestuse osakonna
Lennundustehnika osakonna
lennuväljade osak. juhataja
Lennuliiklusteeninduse ja
Lennundusohutusnõunik
Finants-haldusnõunik
Lennundusmeditsiini
Sekretär-asjajaja
vaneminspektor
Personalijuht
Õigusnõunik
Peadirektor
juhataja
juhataja
JSVI
AP 102 Juhtimine TV KV KV KV KV
AP 106 Sise-, välis- ja TV KV KV KV KV KV KV KV
kriisikommunikatsioon
AP 109 Hanketegevus TV KV
AP 120 Ohutusalase teabe KV TV KV KV KV KV
käsitlemine
Käskkiri SSP väljatöötamine TV KV KV KV KV
28.01.201 (töörühm)
4 nr 1.1-
1/14/4
AD 121 Ohutusjuhtimise süsteemi KV TV TV TV
hindamine
AD 116 Väärteomenetlused KV TV TV TV TV
AP 203 Koolitus, teadlikkus ja TV KV KV KV KV KV KV KV
pädevus
AD 204-01 Töötervishoiu ja tööohutuse TV KV KV
alane tegevus
AP 301 Dokumendi- ja andmeohje KV KV KV TV KV KV KV KV KV KV
AD 303 Asjaajamiskord ( sh KV KV TV KV KV KV KV KV KV KV KV KV
tõendusdokumentide ohje)
AD 510-4 Lennuettevõtja sertifikaadi KV TV
(AOC) esmane
väljaandmine
AD 510-5 Lennuettevõtja sertifikaadi KV TV
(AOC) muutmine
AD 510-7 Lennuettevõtja sertifikaadi KV TV
nõuetele vastavuse
hindamine jätkuva
järelevalve käigus
AD 510-9 Ametlikud kinnitused ja KV TV
nõusolekud
AD 510-10 Erandite tegemine KV TV
AD 510-11 Üldkorralduslike ettekirjutuste KV TV
(käitamisdirektiivide)
väljaandmine
AD 510-12 Kvalifikatsiooni ja koolituse KV TV
nõuded inspektoritele
AD 510-13 Dokumentide säilitamine KV TV
AD 510-14 Välisoperaatorite lennuloa KV TV
taotluste menetlemine ja
lubade väljastamine
AD 510-15 Ühekordsete lubade KV TV
väljastamine
AD 515 Lennutegevuse erilubade
väljaandmise protseduur
KV TV
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 17/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
AP 511 Õhusõiduki KV TV
meeskonnaliikmete
sertifikaatide väljaandmise
protseduur
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 18/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
AP 571 Lennunduskoolitusealane KV TV
järelevalve
AP 572 Lennunduslubade KV TV
väljastamine
AP 573 Lennundusmeditsiinialane KV KV TV
järelevalve
AP 574 Teooriaeksamite KV TV
vastuvõtmise protseduur
AP 575 Lennunduslubade FCL osa KV TV
kohaseks loaks
konverteerimine ja
tunnustamine
AP 576 Kontrollpilootide järelevalve KV TV
protseduur
Lennutreeningseadme
järelevalve
AP 577 KV TV
AP 511 Õhusõiduki KV TV
meeskonnaliikmete
sertifikaatide väljaandmine
AP 521 Hooldusorganisatsiooni KV TV
sertifitseerimine
AP 522 Jätkuvat lennukõlblikkust KV TV
korraldava organisatsiooni
(CAMO) sertifitseerimine
AP 523 Õhusõiduki lennukõlblikkuse KV TV
järelvalve
AP 524 Lennundustehnilise töötaja KV TV
loa väljaandmine
AP 526 Tsiviilõhusõidukite registri KV TV
pidamine
AP 527 Lennundustehnilise KV TV
personali
koolitusorganisatsiooni
sertifitseerimine
AP 528 Õhusõiduki lennukõlblikkuse KV TV
kontrollimine
AP 529 Õhusõiduki muudatustööde KV TV
heakskiitmine
AP 531 Lennujuhtimis- ja raadio- KV TV
navigatsiooniseadmete
sertifitseerimine
AP 553 Aeronavigatsiooniteenuste KV TV
osutaja sertifitseerimine
AP 533 Lennuvälja ja kopteriväljaku KV TV
meteoroloogilise teeninduse
korralduse ja teenindamise
edastamise inspekteerimise
ja järelevalve protseduur
AP 551 Lennuväljade ja kopteri- KV TV
väljakute sertifitseerimine
AP 552 Lennujuhtimiskoolitaja KV TV
sertifikaadi väljastamine
AP 561 Aeronavigatsioonilise teabe KV TV
koostamine ja edastamine
AP 401 Lennundusjulgestusalane KV TV
auditeerimine ja
inspekteerimine
AP 402 Lennundusjulgestusalaste KV TV
testide korraldamine
AP 403 Lennundusjulgestuse KV TV
insidentide uurimine
AP 404 Lennundusjulgestusalane KV TV
ülevaatus
AP 405 Ettevõtte julgestusmeetmete KV TV
kooskõlastamine
AP 406 Julgestuskoolituse alaste KV TV
dokumentide
kooskõlastamine
AP 407 Lennuameti KV TV
läbipääsulubade ja
sõidukilubade väljaandmine
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 19/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
AP 409 Relva ja selle laskemoona KV TV
kommertseesmärgil
kasutatava õhusõiduki
reisijasalongi kaasavõtmise
kooskõlastamine
AP 411 Riigi sisejulgeolekut KV TV
tagavate ametnike suhtes
julgestusalasest
läbivaatusest erisuste
kooskõlastamise protseduur
AP 412 Keelatud esemete ning KV TV
ainete lennuvälja
julgestuspiirangualale ja/või
õhusõiduki pardale võtmise
kooskõlastamise protseduur
AP 601 Seire, analüüs ja TV KV KV KV KV KV KV KV
parendamine
AP 602 Juhtimissüsteemi siseaudit KV TV KV
AP 603 Mittevastavus. Korrigeeriv ja KV TV KV KV KV KV KV KV
ennetav tegevus
AP 604 Juhtkonnapoolne ülevaatus TV KV KV
AP 605 Järelevalve protseduur KV TV KV KV KV KV KV KV
AD 601 Auditeerimise juhised ja KV TV KV KV KV KV KV KV
põhimõtted
TV – täisvastutus; KV – kaasvastutus (sama valdkonna eest täiendav vastutaja)
Martin Vali
Juhtimissüsteemide vaneminspektor
LENNUAMET Juhtimissüsteemi käsiraamat/V12 Leht 20/20
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
27.10.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/58
Lisa 2
AERONAVIGATSIOONITEENUSE OSUTAMISE,
LENNUJUHTIMISKOOLITUSE, LENNULIIKLUSVOO
JUHTIMISE JA ÕHURUUMI KORRALDAMISE
JÄRELEVALVE JUHEND
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 1/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3
Järelevalve juhendi muutmise kord ............................................................................................ 4
Järelevalve ulatus, eesmärgid ja liigid........................................................................................ 5
Järelevalve ulatus ................................................................................................................... 5
Järelevalve eesmärgid ............................................................................................................ 5
Järelevalve liigid .................................................................................................................... 5
Järelevalve planeerimine ............................................................................................................ 6
Ohutusnäitajate jälgimine (VÄLJATÖÖTAMISEL SSP raames) .......................................... 6
Riskide hindamine .................................................................................................................. 6
Järelevalve aastaplaani koostamine ........................................................................................ 6
Järelevalve/auditi ulatus ..................................................................................................... 7
Järelevalve läbiviimine ............................................................................................................... 7
Dokumentatsiooni kontroll/ülevaatus .................................................................................... 7
Audit/inspekteerimine ............................................................................................................ 8
Auditi algatamine ............................................................................................................... 8
Auditi ettevalmistamine ..................................................................................................... 8
Auditi läbiviimine .............................................................................................................. 9
Järelevalve aruanne ja ettekirjutus ................................................................................... 10
Järelevalvearuande ja ettekirjutuse levitamine ................................................................. 12
Tõendusdokumentide ohje ................................................................................................... 12
Konfidentsiaalsus ................................................................................................................. 12
Järeltegevused ...................................................................................................................... 13
Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll .................................................. 13
Õhuruumi korraldamise ja kasutamise järelevalve .................................................................. 13
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 2/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Sissejuhatus
Juhendi eesmärk
Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga pakkuda riikliku ja haldusjärelvalve asutuse
(Lennuamet) inspektoritele harmoniseeritud juhiseid aeronavigatsiooniteenuse osutamise,
lennujuhtimiskoolituse, lennuliiklusvoo juhtimise ja õhuruumi korraldamise järelevalve
korraldamiseks ja teostamiseks, võttes aluseks lennundusseaduse, Euroopa Liidu õigusaktid
ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika.
Juhend peab tagama kõigi osakonna toimingute ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse
teostamise. Juhend sisaldab peamiselt järelevalvet puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viiteid
abistamaks osakonna järelevalveametnikel hinnata ettevõtete/organisatsioonide nõuetele
vastavust. Juhendi koostamisel on kasutatud Eurocontrol´i poolt välja töötatud
juhendmaterjale.
Järelevalve ulatus
Riiklike järelevalveasutuste tegevus ja ülesanded on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning
direktiiv 2004/36/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ)
nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus),
määrusega (EÜ) nr 550/2004, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta
määrusega (EÜ) nr 552/2004 Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta
(koostalitlusvõime määrus), Komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 1034/2011 lennuliikluse
korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta ning komisjoni määrusega
(EL) nr 805/2011, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad lennujuhtide lubade ning
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 kohaste teatavate tõendite kohta.
Kuigi vastutus teenuse ohutu osutamise eest lasub teenuse osutajal, peavad liikmesriigid
tagama tõhusa järelevalve riiklike järelevalveasutuste kaudu.
Euroopa Ühistaeva määruse nr 550/2004 artikli 2 alusel on riigi poolt nimetatud riikliku
järelvalve asutuse (Lennuamet) ülesandeks tagada aeronavigatsiooniteenuste osutajate ohutu
ja tõhus tegutsemine Eesti vastutusalas olevas õhuruumis.
Riikliku järelvalve asutuse ülesandeks on tuvastada, kas teenuse osutajad vastavad Euroopa
Parlamendi ja Nõukogu määrusega nr 550/2004 (Teenuse osutamise määrus) ning Komisjoni
rakendusmäärusega (EL) nr 1035/2011 kehtestatud aeronavigatsiooniteenuste osutamise
ühistele nõuetele.
Vastavalt Komisjoni määrusele (EL) nr 1034/2011, millega sätestatakse lennuliikluse
korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve, teostavad riiklikud
järelevalveasutused ohutusjärelevalvet aeronavigatsiooniteenuste ning lennuliiklusvoo
juhtimise ja õhuruumi korraldamise suhtes kohaldavate nõuete järelevalve osana, et jälgida
kõnealuste tegevuste ohutust ja kontrollida kohaldatavate ohutusnõuete ja nende
rakenduskorra täitmist. Selleks kehtestavad riklikud järelevalveasutused protsessi, mille
kaudu kontrollitakse ettevõtte/organisatsiooni vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 3/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
ohutusnõuetele (sh sertifikaadile lisatud ohutusalased tingimused) enne
aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks vajaliku sertifikaadi väljastamist või uuendamist,
organisatsioonide pidevat vastavust kohaldatavatele regulatiivsetele ohutusnõuetele,
ohutuseesmärkide, ohutusnõuete ja muude ohutusalaste tingimuste täitmist (mis on
määratletud deklaratsioonis süsteemide vastavustõendamise kohta, sealhulgas mis tahes
asjakohases määruse (EÜ) nr 552/2004 kohaselt väljastatud deklaratsioonis süsteemi
koostisosade vastavuse või kasutussobivuse kohta ja riski hindamise ja maandamise
menetlustes) ning ohutuseeskirjade täitmist. Nimetatud protsess peab põhinema
dokumenteeritud korral ning andma andma juhised ohutusjäelevalve teostamiseks.
Järelevalve juhendi muutmise kord
Muudatuste ja paranduste sisse viimine käsiraamatusse toimub vastavalt Dokumendi- ja
andmeohje protseduurile (AP 301).
Muudatusettepanekuid järelevalve juhendisse võivad teha kõik Lennuameti töötajad.
Lennuameti töötajatel on õigus esitada lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna
juhatajale ettepanekuid järelevalve juhendi täiendamiseks või muudatuste tegemiseks.
Ettepanekuid võib esitada kas suuliselt või kirjalikult.
Juhendi muudatused vormistab lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või
tema poolt määratud isik ning edastab vastavad muudatusettepanekud kooskõlastamiseks
juhtimissüsteemide vaneminspektorile. Kui muudatus eeldab mõne teise Lennuameti
osakonna/töötajate tööprotseduuride või töökorralduse muutmist, esitatakse
muudatusettepanek kooskõlastamiseks ka vastavale osakonnale/töötajale.
Muudatustega peavad tutvuma kõik lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna töötajad
(tutvumine fikseeritakse dokumendihaldusprogrammis).
Juhendi muudatusettepanek kinnitatakse peadirektori käskkirjaga.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 4/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalve ulatus, eesmärgid ja liigid
Järelevalve ulatus
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond teostab järelevalvet kõigi sertifitseeritud
aeronavigatsiooniteenuse osutajate (ATS, CNS, MET, AIS) ja lennujuhtimiskoolitajate üle.
Aeronavigatsiooniteenuseosutajate järelevalve käigus kontrollitakse ka vastavust
koostalitusvõime (IOP), lennuliiklusvoogude juhtimise (ATFM), õhuruumi korraldamise
(ASM) ja lennujuhtimis- ja raadionavigatsiooniseadmetele kehtestatud nõuetele.
Järelevalve eesmärgid
Järelevalvet teostatakse järgmistel eesmärkidel:
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse kontrollimine (sertifikaadi
väljaandmise eesmärgil);
aeronavigatsiooniteenuse osutaja jätkuva nõuetele vastavuse kontrollimine
(sertifikaadi kehtivuse ajal);
järelkontroll (peale inspekteerimist);
aeronavigatsiooniteenuse osutaja nõuetele vastavuse kontrollimine enne planeeritavate
muudatuste rakendamist (sertifikaadi kehtivuse ajal);
kontrollida uute nõuete, ohutuseesmärkide, ohutusnormide, ohutusjuhiste ja muude
ohutusalaste tingimuste rakendamist ja täitmist aeronavigatsiooniteenuse osutaja poolt;
lennuliiklusvoo juhtimise nõuetele vastavuse kontrollimine;
õhuruumi korraldamise nõuetele vastavuse kontrollimine.
Järelevalve võib olla plaaniline või plaaniväline, tulenevalt ANS, ATFM, ASM teenuse
osutaja infrastruktuuri, süsteemi, protsessi, toote või teenuse olulisest muudatusest, tingituna
toimunud intsidentidest ja õnnetusjuhtumitest või järelkontrolli vajadusest.
Järelevalve liigid
• Esmane järelevalve (audit/inspekteerimine) – algatatakse taotleja esitatud taotluse
alusel kui organisatsioonil või isikul puudub eelnev tegevusluba või sertifikaat.
• Eelkülastus – organisatsiooni külastamine eesmärgiga hinnata valmidust
sertifitseerimiseks.
• Plaaniline/jätkuv järelevalve – kindla perioodiga planeeritud pidev järelevalve, millest
eelnevalt informeeritakse järelevalve subjekti.
• Etteteatamata järelevalve – vajadus järelevalveks tekib ohutusalasest teabest või
tuvastatud puuduste/ettekirjutuste tõsidusest. Järelevalve subjekti eelnevalt ei
informeerita.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 5/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
• Re-sertifitseerimise audit – kindlaks perioodiks väljaantud sertifikaat/luba vajab
uuendamist.
• Plaaniväline järelevalve (audit/inspekteerimine) – eesmärgiga uurida konkreetseid
probleeme, mis on pideva järelevalve käigus avastanud või mille uurimise vajalikkuse
on põhjustanud ohutusalane teave (ettekanded, vahejuhtumid jms). Eelnevalt
informeeritakse järelevalve subjekti.
• Muudatusaudit – järelevalve algatatakse kui organisatsioon taotleb sertifikaadi
muutmist, eelkõige sertifikaadil oleva tegevusulatuse muutmist või ka organisatsiooni
nime, asukoha muutmist.
• Järelaudit/järelinspekteerimine (follow-up) – eesmärgiga leida kinnitust
mittevastavustele suunatud tegevuste rakendatuses. Ka ettekirjutuste täitmise
kontrollimiseks läbiviidav järelaudit.
Järelevalve planeerimine
Ohutusnäitajate jälgimine (VÄLJATÖÖTAMISEL SSP raames)
Lennuamet kontrollib ja hindab regulaarselt saavutatud ohutuse taset, et määrta kindlaks, kas
see vastab kehtestatud ohutusnõuetele.
Ohutusnäitajate jälgmise tulemusena määratakse kindlaks valdkonnad, kus ohutusnõuete
täitmist on vaja esmajärjekorras auditite käigus kontrollida.
Riskide hindamine
Plaanilise/jätkuva järelevalve plaani koostamisel tuleb arvestada:
• järelevalve subjekti suurust ja tegevuste keerukust;
• toimunud intsidente, õnnetusjuhtumeid, surmaga lõppenud õnnetusjuhtumeid ja
inimohvrite arvu;
• varasemate järelevalve tegevuste tulemusi;
• järelevalve subjekti suutlikkust tõhusalt teha parandusi ja rakendada korrigeerivaid
tegevusi;
• teiste osapoolte ohutus- ja kvaliteediauditite tulemusi
• funktionaalsetesse süsteemidesse tehtud muudatusi
Järelevalve plaani koostamine
Osakonna juhataja koostab planeeritud järelevalve teostamiseks järelevalve plaani kahe
aastase vaatega. Plaan koostatakse ja säilitatakse Public kettal osakonna kaustas. Plaanis
täpsustatakse iga auditi ulatus (kontrollitavad valdkonnad ja nõuded) arvestades
regulatsioonide nõudeid järelevalve perioodsusele. Esialgses järelevalve plaanis ei kajastata
etteteatamist välistavaid järelevalve toiminguid ning jooksvalt esitatud taotlustest tulenevat
järelevalvet. LOIS planeerimismoodulisse sisestatakse järelevalve plaan ühe aastase vaatega.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 6/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Enne järelevalve aastase plaani kinnitamist LOIS-is edastab lennuliiklusteeninduse ja
lennuväljade osakonna juhtaja plaani kõikidele asjaomastele teenuseosutjatele tutvumiseks ja
kommenteerimiseks. Järelevalve aastane plaan kinnitatakse LOIS-is jaanuari kuu jooksul.
Auditeerimise vajaduse määrab lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhtaja
koostöös osakonna töötajatega, võttes arvesse aeronavigatsiooniteenuse osutajale,
lennuliiklusvoo juhtimisele ja õhuruumi korraldamisele omaseid spetsiifilisi või regulatiivseid
nõudeid ning muid asjakohaseid faktoreid.
Tüüpilisteks asjaoludeks auditeerimise sageduse määramisel on eelnevate auditite tulemused,
märkimisväärsed muutused ohutust mõjutavas infrastruktuuris, organisatsioonis, protsessides
(meetodites või tehnoloogias) ja protseduurides või muutused juhtimissüsteemis endas.
Auditid toimuvad regulaarselt, mitte harvem kui üks kord aastas, osakonna järelevalve plaani
(tööplaani) kohaselt, kui ei ole ilmnenud mittevastavusi.
Intervallide ja ajastamise määramisel arvestatakse aeronavigatsiooniteenuse osutaja
juhtimissüsteemi keerukust ja lennuoperatsioonide arvu, eriti nende muutusi.
Tähelepanu pööratakse ka Lennuameti poolsele usaldusele teenuse osutaja suhtes, mis
põhineb ohutusega seotud juhtumite või toimunud õnnetuste ja intsidentide arvul.
Järelevalve planeerimisel tuleb tagada, et kahe aasta jooksul kontrollitakse kõigi
sertifitseeritud aeronavigatsiooniteenuse osutajate vastavust kehtestatud nõuetele kõigis
olulistes valdkondades.
Järelevalve/auditi ulatus
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja koostöös osakonna töötajatega
otsustab, milliseid süsteemi elemente, objekte ja organisatsioonilisi elemente teatud aja
jooksul tuleb auditeerida, kandes need osakonna järelevalve aastaplaani. Ulatus ja põhjalikkus
peab vastama Lennuameti informatsiooni vajadustele ning ohutusnäitajate jälgimise
tulemustele. Auditi ulatuse määramisel tuleb arvestada järgmiste teguritega: kas auditeerimine
on seotud esmakordse sertifikaadi väljaandmisega, sertifikaadi korduva väljaandmisega,
muudatustega teenuse osutamisel, mis võivad mõjutada teenuse osutaja vastavust kehtivatele
nõuetele või on tegemist nö “vahepealse” ehk plaanivälise auditiga.
Auditi ulatuse määramisel tuleb tugineda õigusaktides ja muudes dokumentides toodud
nõuetele, millele käitaja infrastruktuur, juhtimissüsteem või mõni muu valdkond peab
vastama.
Järelevalveks vajalikud ressursid peavad olema piisavad kavandatud ulatuse ja põhjalikkuse
saavutamiseks.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 7/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalve läbiviimine
Dokumentatsiooni kontroll/ülevaatus
Järelevalve planeerimise alguses palub auditit juhtiv vaneminspektor auditeeritaval edastada
vajalikud dokumendid ja andmeid (näiteks siseauditi tulemused, käsiraamatud, riskianalüüs,
ohutusalased andmed, jne). Üle vaadatakse ka eelmised järelevalve aruanded ja ettekirjutused.
Dokumentatsiooni ülevaatus tuleb teha enne auditi kohapeal läbiviimist, et määrata kindlaks
süsteemi vastavus auditi kriteeriumidele. Mõnes olukorras võib selle ülevaatuse edasi lükata
kuni kohapealsete tegevuste alguseni, kui see ei kahjusta auditi läbiviimise mõjusust.
Vajadusel võib viia läbi ka eelneva kohalkäigu ettevõttes/organisatsioonis, et saada parem
ülevaade olemasolevast olukorrast ning vajadusel hankida lisainformatsiooni.
Kui dokumentatsioon leitakse olevat ebapiisav, peab auditit juhtiv vaneminspektor
informeerima auditeeritavat ja osakonna juhatajat. Sellises olukorras tuleb vastu võtta otsus,
kas jätkata auditiga või peatada see, kuni dokumentatsiooniga seotud probleemide
lahendamiseni.
Dokumentatsiooni ülevaatuse korraldamise eest vastutab auditit juhtiv vaneminspektor.
Audit/inspekteerimine
Auditi algatamine
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja määrab iga auditi jaoks auditit
juhtiva vaneminspektori ning rühma liikmed. Auditi rühma valimisel tuleb arvestada
protseduuri AD 601 nõudeid.
Auditeerimisse võib vajadusel kaasata teiste osakondade töötajaid, Lennuameti poolt
tunnustatud eksperte/organisatsioone, vaatlejaid. Lennuameti poolt tunnustatud
ekspertide/organisatsioonide ja vaatlejate kaasamisel tuleb kaasatavate ekspertide ja
vaatlejatega nende roll konkreetses auditis eelnevalt kirjalikult kokku leppida.
Auditit juhtiv vaneminspektor vastutab kõigi auditi etappide korrektse läbiviimise eest.
Auditit juhtiv vaneminspektor alustab järelevalve menetluse ning koostab ajakava võttes
arvesse auditi põhjalikkuse ja ulatuse ning edastab selle järelevalve subjektile vähemalt kaks
nädalat enne järelevalve toimumist. Ajakava saadetakse läbi LOIS infosüsteemi või läbi
dokumendihaldussüsteemi. Järelevalve subjekti ei teavitata ja ajakava ei edastata juhul kui
tegemist on etteteatamata auditiga.
Ajakava koostamisel määratakse auditi eesmärgid, käsitlusala ja kriteeriumid.
Auditi eesmärgid määravad, mida auditiga tuleb saavutada. Eesmärgid tulenevad õigusaktide
nõuetest, protseduuridest ning eelmiste auditite tulemustest.
Auditi käsitlusala kirjeldab auditi mahtu ja piire, nagu füüsilisi asukohti, organisatsioonilisi
üksuseid, tegevuste ja protsesside kirjeldust, samuti ka selleks kuluvat ajaperioodi.
Auditi kriteeriume kasutatakse hindamise alusena, millega võrreldes määratakse vastavus ja
need võivad sisaldada rakendatavaid poliitikaid, protseduure, standardeid, seadusi ja
määruseid, juhtimissüsteemide nõudeid, lepingulisi nõudeid või mingi kindla sektori
käitumiskoodekseid.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 8/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Auditi ettevalmistamine
Töödokumendid
Auditiks vajaminevate töödokumentide ettevalmistamise eest vastutab iga auditi rühma liige
isiklikult. Töödokumentide ettevalmistamine algab auditi läbiviimiseks vajaliku
dokumentatsiooni ülevaatamisest. Ette tuleb valmistada töödokumendid auditi käigu
talletamiseks. Kohustuslikeks dokumentideks on LOIS kontroll-lehed, kus peavad kajastatud
olema kõik auditi käigus kontrollitud määruste nõuded, kaasa arvatud Chicago konventsiooni
lisade nõuded. Kasutada võib juba eelnevalt LOIS koostatud kontroll-lehti, vajadusel tuleb
muuta olemasolevat kontroll-lehte või koostada uus kontroll-leht.
Auditi läbiviimine
Avakoosolek
Avakoosolek tuleb läbi viia koos auditeeritava juhtkonnaga või, kus sobiv, koos nendega, kes
vastutavad auditeeritavate talituste või protsesside eest.
Avakoosoleku eesmärgiks on :
- auditi plaani kinnitamine;
- lühiülevaate andmine, kuidas auditi tegevusi korraldatakse (põhimõtete tutvustamine );
- suhtlemiskanalite kinnitamine;
- auditeeritavale küsimuste esitamiseks võimaluse andmine;
Koosolekut juhatab auditit juhtiv vaneminspektor ning tõendusmaterjal osavõtjate kohta tuleb
säilitada.
Päevakorda tuleb võtta järgmised teemad:
a) osalejate tutvustamine, k.a. ülevaade nende rollidest;
b) auditi eesmärkide, käsitlusala ja kriteeriumite kinnitamine;
c) auditi ajakava ja muude asjassepuutuvate kokkulepete kinnitamine koos
auditeeritavaga, nagu lõppkoosoleku kuupäev ja kellaaeg, mistahes vahepealsed koosolekud
auditirühma ja auditeeritava juhtkonna vahel ja mistahes viimased muudatused
organisatsioonis;
d) auditi läbiviimiseks kasutatavad meetodid ja protseduurid k.a. auditeeritava
teavitamine, et auditi tõendusmaterjalid põhinevad ainult olemasoleva informatsiooni
valikulisel uurimisel ja seetõttu on auditeerimisel määramatuseelement (s.t. kui
kõrvalekaldumisi ei fikseeritud, ei tähenda see seda, et neid üldse ei pruugi olla);
e) auditirühma ja auditeeritava vaheliste ametlike teavitamistekanalite kinnitamine
(näiteks, aruandluse esitamise viisid jms);
f) auditil kasutatava keele kinnitamine;
g) kinnitamine, et auditi vältel hoitakse auditeeritavat auditi edenemisega kursis;
h) konfidentsiaalsusega seonduvate asjaolude kinnitamine;
i) kinnitamine, et auditirühmale vajalikud ressursid ja võimalused on olemas;
j) vastava tööohutuse, hädaolukordade ja turvalisuse protseduuride kinnitamine
auditirühmale;
k) mistahes saatjate olemasolu, nende rollide ja identiteetide kinnitamine;
l) aruandluse meetod, sh mittevastavuste klassifitseerimine;
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 9/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
m) informatsioon tingimuste kohta, mille puhul võidakse audit peatada;
n) informatsioon auditi läbiviimist või järelduste tegemist puudutava mistahes
apellatsioonisüsteemi kohta (ettekirjutuse või otsuse, s.t. haldusakti peale on võimalik esitada
vaie Tallinna Halduskohtule või Lennuametile 30 päeva jooksul alates haldusakti
teadasaamise päevast, aadressil Lõõtsa 5, Tallinn 11415; e-mail aadressil
[email protected] või
telefonil +372 610 3500).
Informatsiooni kogumine ja kontrollimine/faktituvastus
Faktilist informatsiooni tuleb koguda vestlustest, dokumentide ja andmetega tutvumisest,
toimingute vaatlemisest ning auditeeritava infrastruktuuri osa olukorrast lähtuvalt. Olulisena
tunduvad vihjed mittevastavustele tuleb üles märkida ja analüüsida isegi siis, kui nad antud
auditi konteksti ei kuulu. Vestlustest kogutud informatsiooni tõepärasust tuleb kontrollida
lisavestluste, vaatluste, mõõtmiste ja kogutud andmete analüüsi abil.
Auditit juhtiv vaneminspektor korraldab vajadusel auditeerimise ajal teiste auditeerijatega
vahekoosolekuid tulemuste hindamiseks. Sellest tulenevalt võib auditit juhtiv vaneminspektor
muuta vaneminspektorite tööülesandeid ja auditeerimisplaani tagamaks optimaalset
eesmärkide saavutamist.
Auditit juhtiv vaneminspektor peab koheselt oma vahetule ülemusele ja auditeeritavale
ettevõttele teatama kui ilmneb, et auditi eesmärgid ei ole saavutatavad.
Leiud
Kõik leiud tuleb dokumenteerida. Peale faktituvastust vaatavad auditi teostajad üle kõik leiud
ja selekteerivad mittevastavused, mis omakorda peavad olema esitatud üheselt mõistetavalt ja
faktidele tuginedes. Mittevastavused peavad viitama antud auditeerimisel aluseks olevatele
nõuetele või muudele dokumentidele. Leiud peavad olema hoolikalt formuleeritud ning auditit
juhtiva vaneminspektori poolt läbi vaadatud ja analüüsitud.
Kõik tähtsamad leiud tuleb lõppkoosolekul ära märkida, kusjuures teenuseosutaja/järlevalve
subjekt peab leidudega nõustuma.
Lõpukoosolek
Auditeerimise lõppedes ja enne järelevalve aruande ja vajadusel ettekirjutuse ettevalmistamist
korraldatakse koosolek aeronavigatsiooniteenuse osutaja/järelevalve subjekti juhtkonna
esindajate ja võtmeisikutega. Lõpukoosolekut juhatab auditirühma juht. Koosoleku
põhieesmärk on leidude esitlemine (eriti mittevastavuste) nii, et auditi tulemus oleks üheselt
mõistetav.
Iga mistahes eriarvamus, mis puudutab auditi leide ja/või järeldusi auditirühma ja
auditeeritava vahel, tuleb läbi arutada ja võimalusel lahendada, et ära hoida hilisemaid
vaideid. Mittelahendamise korral tuleks eriarvamused dokumenteerida. Soovituste andmise
korral tuleks rõhutada, et soovitused ei ole siduvad.
Juhtiv vaneminspektor informeerib teenuseosutajat ka võimalikest parandatavatest ja
ennetavatest tegevustest olemata kohatult detailne ja ettekirjutusi tegev. Teenuseosutajale
peab jääma võimalus määratleda ja leida Lennuametiga vajalik kokkulepe edasise tegevuse ja
ajakava suhtes seoses leitud mittevastavuste ja lahknevustega.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 10/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Samuti edastatakse informatsioon Lennuameti poolse lõpparuande ja edasise järelevalve osas.
Järelevalve aruanne ja ettekirjutus
Järelevalve aruanne koostatakse peale igat auditit, vajadusel koostatakse ettekirjutus. Aruanne
koostatakse üldjuhul LOIS süsteemis. Järelevalve aruande sisu on kindlaks määratud LOIS-is.
Järelevaleve aruande ja ettekirjutuse ettevalmistust juhib auditit juhtiv vaneminspektor, kes
vastutab selle täpsuse ja täielikkuse eest.
Järelevalve aruanne allkirjastatakse digitaalselt LOIS-is. Järelevalve aruande allkirjastavad
üldjuhul kõik auditeerimisel osalenud Lennuameti ametnikud (va. vaatlejad), kuid vähemalt
auditit juhtiv vaneminspektor.
Järelevalve aruande tulemusena tehakse vajadusel peadirektorile ettepanek sertifikaadi
väljastamiseks, sertifikaadi väljastamisest keeldumiseks, sertifikaadi kehtetuks
tunnistamiseks, sertifikaadi kehtivuse peatamiseks või sertifikaadi kehtivuse taastamiseks.
Lõppkoosoleku ja aruande väljaandmise vahelisel ajal toimuv suhtlus toimub koordineeritult
auditit juhtiva vaneminspektoriga.
Ettekirjutus tehakse üldjuhul tõsise otseselt lennuohutust mõjutavate mittevastavuste korral
(kui on vajalik rakendada piiranguid), või väikese kõrvalekaldumise korral, kui nõustamine ja
konsulteerimine ei ole olnud tulemuslik. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse korrakaitse
seaduses ja lennundusseaduses ettekirjutuse kohta esitatavatest nõuetest. Lennuameti
järelevalve korras tehtud ettekirjutus peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma
järgmised andmed:
a. isiku või asutuse nimi, kellele ettekirjutus on suunatud;
b. andmed ettekirjutuse objektiks oleva toimingu kohta;
c. ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
d. ettekirjutuse tegemise põhjendus;
e. vaidlustamisviide
f. vajadusel hoiatus ja sunnivahendi kohaldamine (sunniraha või sertifikaadi peatamine,
kehtetuks tunnistamine)
g. ettekirjutuse tegemise kuupäev, ettekirjutuse teinud isiku nimi, ametikoht,
ametinimetus ja allkiri.
Ettekirjutusele lisatakse puudust tõendav dokument või tehakse viide dokumendile, kui see on
eelnevalt edastatud. Lähtudes järelvalve käigus avastatud kõrvalekaldumise seotusest
lennuohutusega, võib ettekirjutuse tegemisest loobuda ja saata teenuse osutajale
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 11/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
mittevastavust käsitleva dokumendi koos eelnevalt kokkulepitud korrigeerimistähtaegadega.
Eelpool mainitud otsuse teeb osakonna juhataja konsulteerides vaneminspektoritega.
Ettekirjutus on järelevalvemenetluse tulemusel antav haldusakt, mis põhineb
menetlustoimingutel ning järelevalve aruandel. Ettekirjutust säilitatakse Lennuametis.
Puuduse kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes
arvestatakse seda edaspidises järelevalvealases tegevuses.
Ettekirjutus kuulub määratud tähtajaks täitmisele ning selle vaidlustamine ei peata
ettekirjutuse täitmist.
Lennuamet teeb hoiatuse juhul, kui ettekirjutus jäetakse ettekirjutuses märgitud tähtajaks
täitmata. Hoiatuse eesmärgiks on juhtida isiku tähelepanu täitmata jäetud ettekirjutusele.
Sõltuvalt puuduse raskusest, võib ettekirjutuse teha koos hoiatusega.
Hoiatus moodustab osa ettekirjutusest. Hoiatust säilitatakse Lennuametis. Puuduse
kõrvaldamata jätmise või puuduliku kõrvaldamisega seotud probleemi süvenedes arvestatakse
sedaedaspidises järelevalvealases tegevuses.
Ettekirjutuse ja hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras või peatab või tunnistab sertifikaadi
kehtetuks, kui see nõue ettekirjutuse täitmata jätmise korral tuleneb lennundusseadusest.
Sunnivahendi kohaldamist puuduse kõrvaldamise nõudmisel kasutatakse tõsisema ja
püsivama puuduse korral viimase meetmena. Sunnivahendit rakendatakse sõltuvalt puuduse
iseloomust ning isiku tegevusest puuduse kõrvaldamisel.
Järelevalvearuande ja ettekirjutuse levitamine
Järelevalve aruanne ja vajadusel ettekirjutus edastatakse Lennuameti poolt teenuseosutajale.
Aruandele ja ettekirjutusele võib lisada ka esialgsele parandatavate ja ennetavate tegevuste
plaanile esitatavad nõuded.
Kui aruannet ja ettekirjutust pole võimalik kokkulepitud aja jooksul esitada, tuleb järelevalve
subjekti teavitada hilinemise põhjustest ning määrata uus väljaandmise kuupäev.
Ettekirjutused ja üldkorralduslikud ettekirjutused, mis klassifitseeruvad Komisjoni
rakendusmääruse (EL) 1034/2011 artikli 13 järgi ohutuseeskirjadeks, tuleb lisaks edastada
Euroopa Lennuohutusametile, Komisjonile ja teistele asjaomastele pädevatele asutustele.
Tõendusdokumentide ohje
Isiklikud töödokumendid tuleb säilitada vähemalt auditi lõpuni ja järelevalvearuande
koostamiseni. Täidetud kontroll-lehed ja järelevalve käigus kogutud tõendusdokumendid,
mille põhjal on koostatud leid, säilitatakse LOIS-is. Muude dokumentide säilitamine pärast
auditi lõppemist on korraldatud Lennuameti dokumentide loetelus. Konfidentsiaalset ja
ärisaladusi sisaldavat informatsiooni tuleb auditirühma liikmete poolt alati sobivalt kaitsta.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 12/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Konfidentsiaalsus
Auditirühm ei tohi avaldada dokumentide sisu või mistahes muud auditi jooksul saadud
informatsiooni või auditi aruannet mistahes muule osapoolele ilma sõnaselge nõusolekuta
auditeeritavalt organisatsioonilt, väljaarvatud juhul, kui seadus seda nõuab. Kui dokumentide
sisu avaldamine on nõutav, tuleb sellest viivitamatult informeerida auditeeritavat
organisatsiooni.
Järeltegevused
Korrigeerivate tegevuste määratlemise ja algatamise eest vastutab teenuseosutaja/järelevalve
subjekt. See on eelkõige vajalik võimalike põhjuste kõrvaldamiseks ja sarnaste
mittevastavuste vältimiseks tulevikus.
Teenuseosutaja esitab tegevuskavad leidude korrigeerimiseks koos tähtajaga. Antud
tegevuskavad kooskõlastab ja järelkontrolli teostab Lennuamet. Kui korrigeeriv tegevus pole
vastuvõetav, esitab Lennuamet vajalikud muudatused.
Kui auditi ajal avastatud mittevastavusel on otsene ja negatiivne mõju ohutusele, rakendab
auditit juhtiv vaneminspektor ettenähtud korra kohaselt meetmeid, kas koheseks
rakendamiseks või ajutisteks muudatusteks tegevuses.
Korrigeeriva tegevuse lõpuleviimist ja mõjusust tuleb kontrollida järgmistel auditeerimistel.
Ettekirjutuse täitmist tuleb Lennuameti poolt kontrollida ettekirjutuses määratud tähtaja
saabudes. Vajadusel tuleb selleks läbi viia järelaudit, mis viiakse läbi vastvalt käesolevale
juhendile.
Lennuliiklusvoogude juhtimise meetmete järgimise kontroll
Vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude
juhtimise ühised eeskirjad, artiklile 11, peab Lennuamet järgima lennuliiklusvoogude
juhtimise kohasest väljalennuajas kinni pidamist. Juhul kui aasta jooksul peab 80 % või
vähem lendudest lähtelennuväljadel kinni lennuliiklusvoogude juhtimise kohasest
väljalennuajast kinni palub lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema
poolt määratud isik kõnealuse lennuvälja ATSi üksusel esitada asjakohane informatsioon ja
teave meetmete kohta, mis on võetud lennuliiklusvoogude juhtimise kohastest
väljalennuaegadest kinnipidamiseks.
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud isik vaatab
iga aasta lõpus üle lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest kinnipidamise. Vajadusel
edastatakse seotud osapooltele märgukiri lennuliiklusvoogude juhtimise meetmetest
kinnipidamise parendamise kohta.
Õhuruumi korraldamise ja kasutamise järelevalve
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 13/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Vastavalt Komisjoni määruse (EL) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised eeskirjad
õhuruumi paindlikuks kasutamiseks, teostab Lennuamet järelevalvet õhuruumi paindliku
kasutamise kontseptsiooni eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldajate
(aeronavigatsiooniteenuse osutaja) üle. Lisaks kontrollib Lennuamet eel-taktikalise ja
taktikalise tasandi kohaldajate igapäevase töö vastavuse ASM õhuruumi korraldamise
käsiraamatu üle, kinnitatud õhuruumi kasutamise komisjoni 26.02.2014 otsusega.
Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja või tema poolt määratud vastava
koolitusega vaneminspektor teostab järelevalvet kord kahe aasta jooksul õhuruumi paindliku
kasutamise eel-taktikalise ja taktikalise tasandi kohaldaja nõuetest kinnipidamise üle. Infot
järelevalve tulemuste üle jagatakse õhuruumi kasutamise korraldamise komisjoni koosolekul,
kus komisjon võtab vajadusel ette parendavad tegevused.
LENNUAMET Protseduur AD 553/V3 Leht 14/14
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800