dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Kiri sissetulevAvalik

Ministeeriumide sõidukite rentimise majanduslik otstarbekus

Lennuamet · 7. september 2016
Viit
1.8-24/16/2951-1
Registreeritud
7. september 2016
Dokumendi liik
Kiri sissetulev
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.8 Raamatupidamisarvestuse korraldamine (2007-2016)
Sari
1.8-24 Haldusalane kirjavahetus
Toimik
1.8-24/2016
Vastutaja
Tiina-Mae Kuusik (Lennuamet, Juhtkond, Juhtkond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf66 KB
  • 📎VK_60123_MKM_soidukid_KA_edastamine_KKotto_29_08_16.bdoc630 KB

Sisu (failidest)

Tere! Saadan infoks Riigikontrolli kontrollaruande lõpliku variandi sõidukite auditi kohta. Kena päeva jätku! Ülle Kallas ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS 26.08.2016–29.08.2016 Avaliku teabe seadus, § 35 lg 1 p 19 Riigikontrolli seadus, § 48 lg 2 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Kas riigi raha kasutamine sõidukitega seonduvalt on säästlik, läbipaistev ja kontrollitav? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Head lugejad Riigi sõidukid, eriti kõrgemate ametnike või ministrite autod, on perioodiliselt olnud avalikkuse huviorbiidis, sest paljudele on see köitvam teema kui nii mõnigi sadu miljoneid eurosid maksev keeruline projekt või kulukas poliitika. Siiski tuleb ka sellele teemale muu kõrval tähelepanu pöörata, sest kuigi riigi sõidukite ülalpidamiseks kulutatavad summad pole küll eelarve peamiseks kuluallikaks, nõuab sõidukite haldamine – soetamine, korrashoidmine ja sõitude üle arvepidamine ning kõige muu seonduvaga tegelemine – märkimisväärset ressurssi paljudelt ametnikelt. Aastate jooksul on riigi sõidukite hulk vähenenud, samas pole allesjäänud autode kasutamise intensiivsus suurenenud, mis näitab, et autosid on jätkuvalt liiga palju. Ametisõidukite soetamist ja kasutamist on püüdnud korrastada erinevad valitsused, kuid alati see pole õnnestunud. Riigikontrolli audit annab ülevaate valdkonnast ning käsitleb probleeme, millega selles valdkonnas tuleb edasi tegeleda. Mul on hea meel tõdeda, et Rahandusministeerium asus juba auditi tegemise ajal selle tulemusi kasutama ning paljusid Riigikontrolli ettepanekuid on ministeerium valdkonna korrastamise kavandamisel arvesse võtnud. Loodan, et see ei jää see vaid plaaniks ning võetakse vastu põhimõttelised otsused, mis aitavad riigi sõidukiparki ja selle toimimist optimeerida – et meil oleks just sellised autod, mis vaja, ning et need oleksid soetatud ja kasutatud mõistlikult. Alar Karis riigikontrolör augustis 2016 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 1 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus 2 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Kas riigi raha kasutamine sõidukitega seonduvalt on säästlik, läbipaistev ja kontrollitav? Kokkuvõte auditeerimise tulemustest Mida ja miks me Riigikontroll on iga-aastastes raamatupidamise aastaaruande ja tehingute auditeerisime? seaduslikkuse auditites korduvalt juhtinud tähelepanu sõidukite rentimisega seotud probleemidele ning soovitanud Rahandusministeeriumil need lahendada, kuid seda ei ole seni tehtud. 2015. aasta sügisel moodustas Rahandusministeerium ametisõidukite temaatikaga tegeleva töörühma, kes saab oma töös arvesse võtta käesoleva aruande soovitusi. Riigikontroll auditeeris, kas riigiasutused (ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused) majandavad sõidukeid otstarbekalt, järgides seejuures riigivaraseaduse, riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse nõudeid. Selleks kontrollis Riigikontroll, kuidas riigiasutused riigi kehtestatud õiguslikus raamistikus sõidukite soetamist planeerivad, rahastamisviise leiavad, riigihankeid korraldavad ja sõidukeid kasutavad. Ajavahemikul 01.01.2013–30.06.2015 oli riigiasutuste käsutuses kokku 11 667 sõidukit, millest 42% olid sõiduautod ja maasturid ning 41% eriotstarbelised sõidukid. Peale riigiasutuste järelevalve-, riigi- ja korrakaitsetegevuse kasutatakse sõidukeid ka kõrgemate ametnike esindussõitudeks ning teenistujate lähetus- ja majandussõitudeks. Riigiasutuste sõidukite soetamist ja kasutamist reguleeritakse riigivaraseaduse, riigieelarve seaduse ja riigihangete seaduse ning ligikaudu 20 aastat tagasi kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustega 1. Mida me auditi tulemusel Riigikontrolli hinnangul võimaldab riigieelarve koostamise leidsime ja järeldasime? põhimõtete ülevaatamine, sõidukite soetamise ja kasutamise regulatsiooni korrastamine ning ühtse praktika kujundamine muuta sõidukite majandamist säästlikumaks ning kasutada vara heaperemehelikumalt. Samuti aitavad need tegevused vähendada eksimusi riigihangete korraldamisel ja riigieelarve seaduse järgimisel. Jättes kõrvale kõrgemate riigiteenijate käsutustes olevad sõidukid, on Riigikontrolli arvates võimalik riigiasutuste käsutuses olevate sõidukite arvu optimeerida, parandades nende kasutamise eesmärgipärasust ja kasutades sõidukeid intensiivsemalt. 1 Vabariigi Valitsuse 07.05.1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine“ ning 22.07.1997. a määrus nr 142 „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes“. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 3 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus ■ Ühtlustades soetatavate sõidukite tehnilisi omadusi, tehes ühishankeid ning analüüsides, milliseid sõidukeid on 3–5 aasta järel vaja uue vastu vahetada ja milliseid on mõistlikum pikema aja jooksul kasutada, on riigiasutustel võimalik sõidukite soetamisel säästa raha. ■ Riigikontrollil ei olnud taasesitamist võimaldavas vormis võimalik tagantjärele hinnata, milliseid rahastamisviise olid riigiasutused sõidukite soetamisel kaalunud ning kuidas vastava otsuseni jõudnud. Ka Rahandusministeerium ei ole keskselt hinnanud, kas majanduslikult otstarbekam on sõidukeid kohe välja osta või rentida. ■ Jättes kõrvale kõrgemad riigiteenijad, kellel on lubatud tööülesannetest tulenevalt teha ametiautoga personaalseid sõite, ilmnes, et ka tavatöötajad teevad ametisõidukitega erasõite, mis ei ole kooskõlas riigivaraseaduse põhimõttega valitseda riigivara eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult. Maksuseaduste järgi tuleb ametisõidukiga tehtud erasõitudelt tasuda erisoodustusmaksu, mis lisandub sõiduki majandamiskuludele. ■ Sõidukeid kasutatakse vähem, kui nende rentimisel või soetamisel on plaanitud, mistõttu on võimalik sõidukite arvu riigiasutustes optimeerida ning seeläbi kulusid kokku hoida. Samuti oleks võimalik sõidukeid valitsemisalasiseselt riigiasutuste vahel ristkasutada ning seeläbi sõidukite koguarvu vähendada. ■ Sõidukite efektiivse majandamise eesmärgil kasutatakse töösõitude tegemiseks ka teenistujate isiklikke sõiduautosid ja need sõidud hüvitatakse. Samas peab riigiasutus hüvitiselt tasuma erisoodustusmaksu, kui maksuvabastuse piirmäära ületatakse. Igakuiselt ja fikseeritud summas makstav hüvitis isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest võib olla käsitletav teenistuja lisatuluna, mistõttu peaks kaaluma selle väljamaksmist töötasuna. ■ Riigiasutused on sõlminud kapitalirendi lepinguid, millega on riigile võetud kohustusi. Enamik kapitalirendi tingimustel sõlmitud lepingud ei ole aga raamatupidamises kohustusena kajastatud, mistõttu pole neid kohustusi arvestatud ka rahandusstatistikas. Mida me auditi tulemusel Riigikontroll soovitab Rahandusministeeriumil kui tõhusa riigihalduse soovitasime? eest seisval ning riigi finants- ja eelarvepoliitika eest vastutajal teha järgmist: ■ analüüsida sõidukite haldamise ja ristkasutusega seotud tegevuste ühte kesksesse üksusesse koondamise vajalikkust ja võimalikkust. Näiteks võiks valitsemisala asutused või ühishoones paiknevad ministeeriumid kasutada samu sõidukeid. See võimaldaks vähendada sõidukite arvu; 4 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus ■ otsustada, millist sõidukite hankimise rahastamisviisi, millistel puhkudel edaspidi kasutada, ning töötada välja konkreetsed põhimõtted erinevate rahastamisviiside rakendamiseks; ■ kehtestada riigiasutuse sõidukite soetamise ja kasutamise põhimõtted ning rendilepingute tüüpvormid, ajakohastades seejuures valitsuse 1997. aasta määrused; ■ soodustada sõidukite tsentraalset hankimist, koondades Riigi Tugiteenuste Keskusesse vajalik kompetentsus ja pakkudes valitsemisaladele teenust. Riigikontroll soovitab Rahandusministeeriumil koostöös teiste ministeeriumidega analüüsida tööülesannete täitmiseks vajalike sõidukite arvu valitsemisalas ning kaaluda seeläbi sõidukite arvu optimeerimist. Rahandusministeerium nõustus enamiku Riigikontrolli soovitustega. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 5 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Sisukord Riigiasutuste sõidukiparki saab optimeerida 7 Riigiasutuste sõidukipargis on enam kui 9000 sõidukit 7 Riigiasutuste sõidukite aastased ülalpidamiskulud moodustavad 5% riigi majandamiskuludest 9 Riigiasutuste sõidukite andmed tuleb korrastada 10 Sõidukeid saab majandada säästlikumalt 11 Sõidukeid renditakse eesmärgiga kasutada neid enam, kui tegelikult on kasutatud 11 Tavasõidukite kasutamist erasõitudeks tuleb selgemalt reguleerida 13 Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamist tuleb analüüsida 15 Riigiasutused saaksid hankida sõidukeid säästlikumalt 17 Tuleb hinnata, kas sõidukeid on majanduslikult otstarbekam välja osta või rentida 17 Riigiasutuste nõuded hangitavatele sõidukitele vajavad ühtlustamist 20 Rangemate keskkonnanõuetega arvestamine hangetes aitaks säästa keskkonda ja raha 21 Riigiasutused võiksid sõidukite hankimisel rohkem koostööd teha 23 Sõidukite soetamisel ei ole lähtutud riigieelarve seaduse reeglistikust 25 Ligikaudu kolmandik sõlmitud rendilepingutest vastab kapitalirendi tingimustele 25 Riigiasutused saaksid vältida lepingute sõlmimisel riigile kahjulikke tingimusi 27 Sõidukite rendilepingute mõju riigi rahandusstatistikale ei ole arvestatud 28 Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused 31 Auditi iseloomustus 34 Auditi eesmärk 34 Hinnangu andmise kriteeriumid 34 Lisa 1. Ministeeriumide valitsemisalade sõidukipargid sõiduki tüüpide kaupa 37 Lisa 2. Rendi kapitali- ja kasutusrendiks klassifitseerimise põhimõtted 38 Lisa 3. Näited riigiasutuste hankedokumentides kasutatud lepingutingimuste kohta, mis aitavad tagada lepingu vastavuse kasutusrendi tingimustele 39 Lisa 4. Sõidukite keskkonnanäitajate ja kulude võrdlus kasutusaja (5 ja 10 aastat) jooksul võrdse aastase läbisõidu (20 500 km*) korral (näide auditi valimis olnud sõidukite põhjal) 40 6 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigiasutuste sõidukiparki saab optimeerida Riigi sõidukipargi jaotus Riigiasutuste sõidukipargis on enam kui 9000 sõidukit auditeeritud perioodil 1. Ministeeriumide ja nende valitsemisala asutuste (edaspidi ühise nimetusega riigiasutuste) sõidukipargist ülevaate saamiseks küsis Liiklusregister on andmekogu, mille üks Riigikontroll nii riigiasutustelt kui ka Maanteeameti hallatavast eesmärk on pidada arvestust sõidukite üle. Sõiduk on teel liiklemiseks ette liiklusregistrist perioodil 01.01.2013–30.06.2015 riigiasutuste käsutuses nähtud või seal liiklev seade, mis liigub olnud sõidukite nimekirja. Käesolevas auditis tehtud järeldused mootori või muul jõul. riigiasutuste sõidukite arvu ja koosseisu kohta põhinevad Riigikontrollile Allikas: liiklusseadus, § 2 p 73 ja § 173 lg 1 esitatud andmetel. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite 2. Riigiasutuste ja liiklusregistri ühildatud andmete järgi käsutasid registris kajastuvad need sõidukid, mille riigiasutused auditeeritud perioodil kokku 11 667 sõidukit (sh Kaitseväe puhul on põhjendatud nende Kaitseväele ja Kaitseliidu sõidukite registris olevad 4344 sõidukit), nendest ligikaudu kuuluvuse näitamine musta taustaga 42% käsutasid Kaitseministeeriumi ja 24% Siseministeeriumi registreerimismärgi kaudu. Liiklusregistris valitsemisalad (vt joonist 1) 2. Riigiasutustest olid suurimad sõidukite registreeritakse muu hulgas ka Kaitseväe käsutajad Kaitsevägi (4873), Politsei- ja Piirivalveamet (1710), rendisõidukid, mille omanik on rendileandja. Päästeamet (804), Sotsiaalministeerium (439), Maanteeamet (331), Keskkonnaamet (279) ja Keskkonnainspektsioon (273). Ülejäänud 30.06.2015. a seisuga oli Kaitseväe ja riigiasutustel oli alla 200 sõiduki. Kaitseliidu sõidukite registris kokku 4344 Kaitseväe sõidukit. Joonis 1. Riigiasutuste käsutuses olnud sõidukite arv ministeeriumide valitsemisalade Allikas: Kaitseministeerium kaupa ajavahemikul 01.01.2013–30.06.2015 2% Kaitseministeerium (4 929) 1% 1% 2% Siseministeerium (2 827) 4% Maaeluministeerium (810) 5% Keskkonnaministeerium (803) 6% Haridus- ja Teadusministeerium (646) 42% 7% Sotsiaalministeerium (563) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (524) 7% Rahandusministeerium (192) Justiitsministeerium (178) 24% Välisministeerium (130) Kultuuriministeerium (65) Allikas: koostanud Riigikontroll riigiasutustelt ja liiklusregistrist saadud andmete alusel 2 Riigikontrolli ülevaade sisaldab kõiki auditeeritud perioodil (01.01.2013–30.06.2015) toimunud sõidukite liikumisi (sh kasutusse andmist, võõrandamist, rendileandjale tagastamist). Kuna sõidukid liikusid ka ühe valitsemisala sees või valitsemisalade vahel, kajastub sama sõiduk riigiüleses arvestuses kaks või enam korda. Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri väljavõte ei ühildu täielikult auditeeritud perioodiga, vaid on võetud registrist 30.06.2015. a seisuga. Kaitseministeeriumi sõidukite hulgas sisalduvad ka eriotstarbelised (kaitseotstarbelised) sõidukid. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 7 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Teadmiseks, et 3. Auditeeritud perioodi lõpus ehk 30.06.2015. aasta seisuga oli riigiasutustel kokku 6400 sõidukit, millele lisanduvad Kaitseväe ja liiklusregistris registreeritutest on Kaitseliidu sõidukite registris olevad 4344 sõidukit, mis ei olnud 30.06.2015. a seisuga riigis enim liiklusregistris arvel ega olnud auditis tehtud analüüsi aluseks. kasutatav sõiduk alla 5 aasta vanune, Riigikontrollile esitatud andmete põhjal võib välja tuua, et liiklusregistris diiselmootori ja universaalkerega arvel olevatest sõidukitest on enim Škoda, Toyota ja Mitsubishi 3 sõiduauto, mille mootori maht on 2 liitrit (1968 cm3) ja võimsus 103 kW. sõidukimarke, populaarsemateks mudeliteks on Škoda Octavia ja Toyota Corolla (vt tabelit 1). Tabel 1. Asutuste valduses olnud populaarsemad (st üle 100 sõiduki) margid ja mudelid 30.06.2015.* a seisuga Sõiduki Sõidukite Sõiduki margi Sõidukite Peamine Sõiduki mark arv populaarseim arv valitsemisala tüüp mudel Škoda 862 Octavia 602 Siseministeerium sõiduauto Toyota 526 Corolla 144 Siseministeerium sõiduauto Sotsiaal- Mitsubishi 519 i-MiEV 475 sõiduauto ministeerium Volks- Transporter 365 76 Siseministeerium kaubik wagen Kasten Peugeot 350 308 120 Maaeluministeerium sõiduauto Respo 308 751 107 Siseministeerium haagis Astra Sports Rahandus- Opel 296 52 sõiduauto Tourer ministeerium BT-600 ja VTL- Tiki Treiler 247 36 Siseministeerium haagis 600 Citroën 239 Berlingo 153 Siseministeerium kaubik Nissan 219 Almera 64 Siseministeerium sõiduauto Hyundai 194 i30 65 Maaeluministeerium sõiduauto Majandus- ja Suzuki 163 SX4 75 Kommunikatsiooni sõiduauto ministeerium Kia 140 Ceed 83 Maaeluministeerium sõiduauto Mercedes- 139 VITO 113 CDI 16 Siseministeerium kaubik Benz Ford 138 Focus 34 Siseministeerium sõiduauto P94 GB4X2NZ Scania 130 30 Siseministeerium veoauto 220 * Analüüs ei sisalda Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris olevat 4344 sõidukit, mis ei olnud liiklusregistris arvel. Allikas: Riigikontrolli arvutused liiklusregistrist saadud andmete alusel 4. Riigikontrollile antud selgituste kohaselt hindavad asutused üldjuhul enda sõidukipargi optimaalseks ja selle vähendamist lähiajal plaanis ei ole, välja arvatud Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Maanteeamet, kes korrastasid 2015. aastal oma sõidukiparki. Vähendati sõidukite arvu, paigaldati sõidukitele positsioneerimist võimaldavad seadmed ning piirati selliseid sõite, millelt tuli tasuda erisoodustusmaksu. 3 Mitsubishi i-MiEV-d on elektriautod, mille Eesti riik sai Kyoto kliimaprotokolli raames sõlmitud heitkoguse ühikutega kauplemise teel. 8 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Edaspidi on neil asutustel kavas sõidukeid ristkasutada ja nende arvu täiendavalt vähendada. Eriotstarbeline sõiduk on ette nähtud 5. Liiklusregistris registreeritud riigi sõidukipark jagunes 30.06.2015. kindla funktsiooni täitmiseks, milleks on aasta seisuga vanuse järgi järgmiselt: alla 5 aasta vanuseid sõidukeid vaja spetsiaalselt kohandatud keret ja/või 49%, 5–10 aasta vanuseid sõidukeid 23% ning üle 10 aasta vanuseid varustust. sõidukeid 28%. Kõige rohkem on uusi sõidukeid kogu riigi alla 5- Majandus- ja kommunikatsiooniministri aastastest sõidukitest Siseministeeriumi valitsemisalas (32% sõidukeid ei 03.06.2011. a määrus nr 37 ole vanemad kui 5 aastat), järgnevad Sotsiaalministeeriumi (15%) ja Eriotstarbelisi sõidukeid kasutatakse Maaeluministeeriumi (12%) valitsemisalad. Riigiasutused kasutavad oma näiteks kaitseotstarbel, koolide ülesannete täitmiseks erinevat tüüpi sõidukeid – tava- ja eriotstarbelisi õppetegevuses, tehnilise järelevalve ning sõidukeid. Riigiasutuste käsutuses auditeeritud perioodil olnud 11 667 piirivalves ja päästetöödel. sõidukist suurema osa moodustavad sõiduautod, sh maasturid (42%), ning Tavasõidukid on käesoleva aruande järgnevad eriotstarbelised sõidukid (41%). (Vt joonist 2 ja detailsemat kontekstis sõidukid, mis ei ole jaotust lisast 1.) eriotstarbelised. 6. Ministeeriumide ja nende allasutuste sõidukite kasutusotstarve lähtub üldjuhul tegevusvaldkonnast (nt järelevalve, riigi- ja korrakaitse). Peale eriotstarbeliste sõidukite soetatakse sõidukeid ka eri tasandi juhtidele või nende asetäitjatele individuaalseks ning töötajatele ühiseks kasutamiseks. Tavasõidukeid kasutatakse lähetus- ja majandussõitudeks ning eraldi on kasutusel nn esindussõidukid ministrite, kantslerite ning mõningatel juhtudel ka asekantslerite ja asutuste juhtide teenindamiseks. Joonis 2. Riigiasutuste käsutuses olnud sõidukipargi jaotus sõiduki liikide kaupa perioodil 01.01.2013–30.06.2015 1% 2% sõiduauto, sh maastur 4% 10% eriotstarbeline 42% atv, mootorsaan, mootorratas, haagis veoauto buss, kaubik, väikebuss 41% kombain, laadur, liikurmasin, teetöömasin, traktor Allikas: koostanud Riigikontroll riigiasutustelt saadud andmete alusel Riigiasutuste sõidukite aastased ülalpidamiskulud moodustavad 5% riigi majandamiskuludest Sõidukitele tehtud kulud 7. Riigi raamatupidamise andmetel kulutasid riigiasutused auditeeritud perioodil ehk ajavahemikul jaanuar 2013 kuni juuni 2015 nii eriots- tarbelistele kui ka tavasõidukitele aastas keskmiselt 5% majandamis- kuludest ehk 25,6 miljonit eurot (vt tabelit 2). Kõige suurema osa kuludest moodustavad rendimaksed ja isikliku sõiduvahendi kasutamise hüvitised. Suurimad aastased väljaminekud on ootuspäraselt kahes riigi suurima sõidukipargiga ministeeriumis – Siseministeeriumis ja Kaitseministeeriumis –, moodustades kokku ligi 62% riigiasutuste sõidukitele tehtavatest kuludest. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 9 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Tabel 2. Ministeeriumide valitsemisalade keskmised kulud (tuhandetes eurodes) sõidukitele perioodil 01.01.2013–30.06.2015 Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Kaitseministeerium* Maaeluministeerium Teadusministeerium Justiitsministeerium Kommunikatsiooni- Välisministeerium Siseministeerium ministeerium Majandus- ja Haridus- ja KOKKU Aasta keskmine sõidukite kogukulu 1739 798 5629 1800 380 1719 1537 819 10 126 459 590 25 596 Rent ja isikliku sõiduvahendi 810 471 1120 1047 183 829 581 474 4760 208 58 10 541 kasutamise hüvitis Kütus 577 209 2911 433 115 564 555 219 3056 122 162 8923 Remont ja hooldus 154 58 729 173 38 130 221 48 971 36 158 2716 Kindlustus 91 21 46 69 22 80 91 30 529 19 105 1103 Muud maismaasõidukite 107 39 823 78 22 116 89 48 810 74 107 2313 majandamiskulud Aasta keskmised 512 majandamiskulud 38 730 28 670 102 92 24 861 13 975 15 252 64 671 16 763 87 512 96 389 23 100 415 Osakaal ministeeriumi 4 3 5 7 3 11 2 5 12 0 3 5 majandamis- kuludest, % * Kaitseministeeriumi sõidukipargi kohta tabelis esitatud kulusumma ei ole täielik, sest rivi- ja lahingumasinatega seotud kulud kajastatakse ka teistel kulukontodel, kui on tavapärane. Allikas: Riigikontrolli arvutused saldoandmike infosüsteemi andmetel Sõidukipõhise kuluarvestuse 8. Riigikontrolli audiitorid uurisid, kuidas riigiasutused lisaks üldisele olemasolu raamatupidamisarvestusele sõidukitega kaasnevate kulude üle arvestust peavad. Selgus, et kui mõned asutused peavad sõidukite kaupa üsna detailset kuluarvestust (sh on teada rendimakse, kindlustuskulu, kütuse-, remondi- ja hoolduskulu, korrashoiu- ja remondimaterjali- ning muu kulu), siis on ka asutusi, kellel kuluarvestus sõidukite kaupa puudub. Detailset sõidukipõhist kuluarvestust peetakse üldjuhul raamatupidamistarkvara abil. Samas on riigiasutusi, kes on kasutusele võtnud ka eraldi infosüsteemi, mille abil peetakse igapäevast sõidukipõhist kulu- ja läbisõiduarvestust (nt tarkvara „Sõiduk“ Siseministeeriumi valitsemisalas). Riigikontrolli arvates võimaldab sõidukite kohta peetav detailne kuluarvestus analüüsida ja põhjendada sõidukite kasutamist ning soetamist puudutavaid otsuseid ning on vajalik suure sõidukipargiga asutustele. Riigiasutuste sõidukite andmed tuleb korrastada Erinevused riigiasutuste ja 9. Võrreldes riigiasutuste esitatud andmeid liiklusregistri andmetega, liiklusregistri andmetes tuvastas Riigikontroll, et ligikaudu 1/3 sõidukite andmetes esines erinevusi, mis auditi käigus osaliselt kõrvaldati. Peamiste erinevuste põhjustena võib välja tuua järgmist. ■ Osa riigiasutusi ei olnud (nt aastalõpu inventuurides) enda valduses olevate sõidukite seisukorda ja olemasolu füüsiliselt kontrollinud ega sõidukite arvestuse andmeid liiklusregistriga võrrelnud. Seetõttu oli liiklusregistris asutuste nimel sõidukeid, mille nad olid juba rendileandjale tagastanud või kolmandale osapoolele võõrandanud. Sõiduki tagasi saanud rendileandja või 10 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Registriandmete muutmiseks peab selle uus omanik ei olnud registriandmeid muutnud, mistõttu sõiduki omanik või tema esindaja esitama kajastus sõiduk registris endiselt riigiasutuse kasutuses olevana. Maanteeametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete ■ muutumisest arvates. Riigiasutused esitasid Riigikontrollile sõidukite kohta puudulikku infot või vigaseid andmeid. Näiteks jäeti esitamata info maha Allikas: liiklusseadus, § 77 lg 3 kantud, kasutuskõlbmatute, varastatud või õppevahendina kasutuses olevate sõidukite kohta. Andmeid täpsustades selgus, et riigiasutus on jätnud oma raamatupidamisest ja liiklusregistrist kasutuskõlbmatud sõidukid maha/välja kandmata. ■ Esines juhtumeid, kus rendileandja ei olnud liiklusregistris märkinud, et renditud sõidukite vastutav kasutaja/omanik on riigiasutus, mistõttu kajastusid need sõidukid nimekirjas, mille asutused esitasid Riigikontrollile oma sõidukite kohta, aga ei kajastunud registris. 10. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile koostöös teiste ministeeriumidega: korraldada sõidukeid puudutavate andmete korrastamine. Rahandusministeeriumi vastus: Maanteeameti sõidukite registriosakonna andmetel toimus riigiasutuste poolne sõidukite andmete korrastamine 2015. aasta sügisel. Täiendava meetmena kaalutakse sõiduautode töörühma tehtud ettepanekut registreerida riigiasutuste varasid kajastavates infosüsteemides lisaks omandis olevatele sõidukitele ka kasutusrendis olevad sõidukid, et luua keskne ja terviklik pilt riigi omandis ja kasutuses olevast transportvarast. Sõidukeid saab majandada säästlikumalt Sõidukeid renditakse eesmärgiga kasutada neid enam, kui tegelikult on Sõidukite kasutamise kasutatud säästlikkus 11. Riigikontroll küsis riigiasutustelt pisteliselt andmeid nende kasutuses olevate tavasõidukite tegeliku keskmise aastase läbisõidu kohta. Samuti Lepingus fikseeritud maksimaalsest võrdlesid audiitorid rendilepingu alusel kasutatavate tavasõidukite läbisõidust sõltub rendimaksete suurus. keskmist tegelikku aastast läbisõitu lepingus kokku lepitud maksimaalse Näiteks sarnaste sõidukite kasutamisel läbisõiduga. Selgus, et umbes 70% auditeeritud sõidukitest kasutatakse * tasuti õiguse eest sõita aastas planeeritust vähem. Teisisõnu renditakse sõidukeid ka siis, kui nende 25 000 km 2988 eurot/aastas, kuid tegelik kasutamise vajadus on vähene, või tasutakse rendimaksetega tegelikult sõideti aastas keskmiselt 13 000 suurema läbisõidu eest, kui on tegelikult kasutatakse. km; * tasuti õiguse eest sõita aastas 37 500 12. Riigikontrolli arvates tuleks maksumaksja raha säästliku kasutamise 3708 eurot/aastas, kuid tegelikult sõideti tagamiseks enne sõiduki ostmist hoolikalt läbi mõelda, kas see ikka on aastas keskmiselt 28 000 km tegelikkuses vajalik ja leiab piisavalt intensiivset kasutust. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 11 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Teadmiseks, et 13. Sõidukite säästlikuks majandamiseks võib Riigikontrolli arvates praktiseerida sõidukite ristkasutust, näiteks valitsemisalasiseselt Läti on püüdnud muuta sõidukite riigiasutuste vahel ja ühishoones paiknevate ministeeriumide vahel ning majandamist efektiivsemaks autotransporditeenuse sisseostmisega, võtta kasutusele sõidukite infosüsteem, milles saab igapäevaselt jälgida kuid ebaõnnestunult. sõidukite kasutamise intensiivsust ning vajaduse korral broneerida endale sobilik sõiduk. Läti rahandusministeeriumi autotransporditeenuse sisseostmise 14. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile: analüüsida eesmärk oli saada kvaliteetne teenus ja vähendada halduskulusid, mille tavasõidukite kasutamist, kaaludes tulemusena planeeriti väikest ja tõhusat ■ sõidukite ristkasutuse võimalusi erinevate riigiasutuste vahel, sh riigihaldust, vastutuse delegeerimist, töötajate arvu ja seeläbi kulude nt sõidukite infosüsteemi kasutusele võtmist, mis võimaldaks vähenemist ning olemasoleva inimressursi sõidukite igapäevase kasutamise jälgimist ning ristkasutamist; kasutamist poliitika elluviimiseks, mitte tehniliste küsimuste lahendamiseks. ■ sõidukite haldamisega seotud tegevuste ühte kesksesse üksusesse Lätlaste audit aga näitas, et kulud olid kasvanud, sest ministeerium oli (nt valitsemisalasiseselt ja ühishoones paiknevate keskendunud inimressursi vähendamisele, ministeeriumide vahel) koondamise võimalikkust. hindamata teenuse sisseostmisega kaasnevaid kulusid. Rahandusministeeriumi vastus: ministeeriumite ühishoone puhul on analüüsitud muuhulgas tugivaldkondade konsolideerimisvõimalusi ning selle tulemusel tehtud ettepanekutele tuginedes saab ühishoones olema ühine haldusosakond ja ühised sõiduautod koos selleks vajaliku broneerimissüsteemiga. Üleriigiliselt on riigireformi ühe osana plaanis riigimajade loomine (erinevate riigiasutuste esindatus ühes hoones), mille puhul on samuti võimalik tugitegevuste (sh sõidukipargi) konsolideerimine. Erinevas asukohas asuvate riigiasutuste ühtset autoparki on katsetatud (nt Rahandusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet), kuid see ei ole siiani ennast õigustanud. Samas, mitmesuguste IT-süsteemide ja tehnoloogilistest muutustest tulenevate arengute (näiteks isejuhtivad autod) valguses tuleb seda tulevikus põhjalikumalt kaaluda. 15. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile koostöös teiste ministeeriumidega: eelarveraha sihipärase ning säästliku kasutamise tarvis analüüsida, kas ja kui mitme sõiduki kasutamine on vajalik tööülesannete täitmiseks, ning optimeerida sõidukite arvu. Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium tellis valitsussektori asutuste ressursside ja eelarve kasutamise seire- ja analüüsimetoodika koostamise („Valitsussektori asutuste ressursside ja eelarve kasutamise seire- ja analüüsimetoodika“), mille üks fookusvaldkondadest oli maismaasõidukite kulude seire. Analüüsides keskselt erinevate asutuste kulusid (näiteks asutuste keskmisi kulusid 1 km läbimiseks), on võimalik leida ja osutada riigis kasutusel olevatele parimatele praktikatele ja seeläbi neid laialdasemalt kasutusele võtta. Rahandusministeerium ei pea õigeks hinnata keskselt asutuste tööks vajaliku vallasvara piisavust/mittepiisavust. Tööks vajalike vahendite optimaalne planeerimine, soetamine ja haldamine on riigivara seadusest tulenevalt iga riigivara valitseja kohustus. 12 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Tavasõidukite kasutamist erasõitudeks tuleb selgemalt reguleerida 16. Riigikontroll kontrollis, kuidas ministeeriumid ja riigiasutused on reguleerinud tavasõidukite töösõitudeks ning isiklikuks otstarbeks kasutamist ning kuidas on kehtestatud reegleid järgitud. Selleks vaadati üle sõidukite kasutamisega seonduv õiguslik regulatsioon ja asutuste asjakohased sisekorrad. Küsiti riigiasutustelt sõidukite kasutusotstarbe ja -intensiivsuse kohta ning kontrolliti pisteliselt sõidupäevikute pidamist ametiautodega tehtud sõitude kohta ja sõidupäevikutesse märgitud sõitude eesmärgi vastavust riigiasutuse tegevusele. 17. Riigivara, sealhulgas sõidukite valitsemist reguleerib riigivaraseadus, mis kohustab kasutama sõidukeid heaperemehelikult ehk kasutama sõidukeid ainult töösõitudeks (sihipärasus), nii palju kui see on vajalik (säästlikkus), ja nii nagu on ette nähtud (seaduslikkus). Vabariigi Kõrgemad riigiteenijad on Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrus valitsusasutuste ametiautode kasutamise President, Riigikogu esimees ja aseesimees, korrastamise 4 kohta annab õiguse ametiautot personaalselt otstarbel peaminister, Riigikohtu esimees ja liikmed, kasutada vaid peaministril, ministritel, riigisekretäril, ministeeriumide riigikontrolör, õiguskantsler, ministrid, riigisekretär jne. kantsleritel, Riigikantselei peadirektoril ja maavanematel. Jättes kõrvale kõrgemate riigiteenijate vajaduse kasutada ametiautot tööülesannetest Allikas: kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, § 3 tulenevalt personaalselt, tuvastasid audiitorid riigiasutuste tavasõidukite kasutamise puhul järgmist. 18. Riigikontrolli audit näitas, et enamik riigiasutusi on kehtestanud ametisõidukite kasutamist reguleerivad korrad, milles on muu hulgas kokku lepitud, kas ja kuidas sõidupäevikut pidada ning ametisõidukit isiklikuks otstarbeks kasutada. 19. Asutuste praktika ametiautoga erasõitude võimaldamisel võib jagada kaheks – osa asutusi laseb töötajal tehtud erasõidud kilomeetrite alusel kinni maksta ning teised maksavad erasõitudelt tulu- ja sotsiaalmaksu (erisoodustusmaksu, vt ka tabelit 3), mille osa asutusi arvab töötaja palgast maha. Riigikontroll on kehtivatest õigusaktidest lähtudes arvamusel, et ametisõidukid on soetatud ametisõitude tegemiseks, mitte isiklikuks otstarbeks. Seetõttu tohib ametisõidukitega erasõite teha vaid põhjendatud juhtudel, neid vastavalt maksustades ning selle hüvitamist nõudes. Töötajale tekkiva tulu väärtus on 256 20. Enamik riigiasutusi peab ametisõidukite kasutamise kohta eurot kuus, kui ametiautot kasutatakse sõidupäevikuid, kuid puuduliku dokumenteerimise tõttu ei ole alati isiklikeks sõitudeks ilma sõidupäevikut võimalik aru saada sõidu seotusest tööga. Mitmed suuremat sõidukiparki pidamata. haldavad asutused on võtnud kasutusele elektroonsed lahendused, näiteks Näiteks, 2015. a kehtinud maksumäärade on paigaldanud sõidukitele positsioneerimist võimaldavad seadmed, mis korral tekib riigiasutusel ametiauto hõlbustavad sõitude üle arvepidamist. Osa riigiasutusi ei pidanud töötajale isiklikeks sõitudeks kasutada sõidupäeviku täitmist vajalikuks, sest sisekordadega on isiklike sõitude andmisel ühes kuus tulumaksukulu 64 eurot ja sotsiaalmaksukulu 106 eurot, mis tegemine keelatud ning sellest tulenevalt eeldatakse sõidukite kasutamist teeb ühe sõiduki aastaseks lisakuluks vaid tööga seotud sõitudeks. Riigikontroll juhib tähelepanu, et sõiduki 2035 eurot. kasutamise seotust tööga on võimalik tõendada nii sõidupäeviku kui ka Kui sõitude üle peetakse arvestust, muude tõendite või dokumentidega. Kui sõiduki kasutamise sihtotstarvet võimaldab kord arvestada tulu väärtuse ei tõendata, on see Maksu- ja Tolliameti tõlgenduse kohaselt võrdsustav sõidetud kilomeetrite alusel (kuni 0,3 eurot sõiduki kasutamisega isiklikuks otstarbeks ehk töötaja tuluga, millelt kilomeetri eest). riigiasutus peab tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu. Allikas: rahandusministri 13.01.2011. a määrus nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“ 4 Vabariigi Valitsuse 07.05.1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine“ Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 13 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Teadmiseks, et 21. Riigikontroll koondas riigiasutustelt ning Maksu- ja Tolliametilt saadud andmetele tuginedes perioodil 01.01.2013–30.06.2015 näiteks Leedul on õnnestunud riigiasutuste ametiautode isiklikeks sõitudeks kasutamiselt tasutud maksud tabelisse sõidukite kulusid kokku hoida: (vt tabelit 3). Tabelist nähtub, et ametiautode erasõitudeks kasutamiselt  Pärast elektroonilise järelevalve makstavad maksud on aasta-aastalt vähenenud, mis viitab erasõitude süsteemi rakendamist, et pidada tegemise vähenemisele. sõidukite kasutamise üle arvestust, vähenesid Leedu riigiasutustes Tabel 3. Ametiautode erasõitudeks kasutamiselt tasutud erisoodustusmaks ministeeriumide kütusekulud kolmandiku võrra. kaupa perioodil 01.01.2013–30.06.2015  Kui osa ministeeriumide vanemametnikest hakkas ametisõiduki Valitsemisala Maksude summa (eurodes) asemel kasutama isiklikku autot ning 2013 2014 2015* vastavalt kasutusele kompensatsiooni saama, vähenesid kulud võrreldes Majandus- ja 215 061 170 618 121 094 Kommunikatsiooniministeerium asutusele kuuluvate sõidukitega 1,5–2 korda. Kaitseministeerium 122 880 114 688 47 616  Kehtestati ranged sõidupäeviku Maaeluministeerium 81 591 70 911 63 091 pidamise ja täitmise nõuded – varem oli neid täidetud nädalase või koguni Haridus- ja Teadusministeerium 35 333 37 575 37 321 kuise intervalliga. Sotsiaalministeerium 18 953 19 968 17 920  Koondati esindussõidukite haldamine ühte asutusse. Siseministeerium 12 985 10 681 9 216  Riigiasutustele kuuluvaid sõidukeid Rahandusministeerium 8 399 8 399 9 158 hakati märgistama logo või muu Kultuuriministeerium 8 125 7 936 5 406 tähistusega. Justiitsministeerium 4 469 3 850 4 070 Keskkonnaministeerium 4 393 5 249 4 294 Välisministeerium 0 0 0 KOKKU 512 189 449 875 319 186 * Tabelis on 2015. aasta summad ehk 2015. aasta 6 kuu tulemus on ekstrapoleeritud tervele aastale. Allikas: Riigikontroll Maksu- ja Tolliameti ning riigiasutuste esitatud andmete järgi 22. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile: riigivara heaperemeheliku valitsemise, sh tavasõidukite sihipärase kasutamise tagamiseks ■ kehtestada ühtsed ametisõidukite erasõitudeks kasutamise põhimõtted, arvestades seejuures kõrgemate riigiteenijate tööülesannetest tulenevat vajadust kasutada sõidukit personaalselt; ■ kaaluda sõidukitele positsioneerimist võimaldavate seadmete paigaldamist ja/või leida sobiv lahendus sõitude üle arvestuse pidamiseks. Rahandusministeeriumi vastus: käesoleva auditi ja Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud riigiasutuste sõiduautode kasutamise analüüsile tuginedes kehtestatakse nii ühtsed põhimõtted ametisõidukite erasõitudeks kasutamise kohta kui ka ühtlustatakse nõudeid tehtavate sõitude üle arvestuse pidamise kohta. Koos käesoleva auditi soovitustega kaalub Rahandusministeerium sõiduautode töörühma ettepanekut korraldada 2016. aasta sügisel riigiasutustele ühishange GPS-seire ja sellega kaasneva 14 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus broneerimissüsteemi teenuse hankimiseks, toetudes täna juba antud süsteemi kasutavate asutuste teadmistele ja kogemustele. Kavas on reguleerida senisest ühtlasemalt ka asutuse sõidukite personaalse kasutamise (ametisõidukite) ja erasõitude võimaldamise kord. Eelnõu konkreetsete ettepanekutega, arvestades ka käesoleva auditi tähelepanekuid, valmib kava kohaselt 2016. aasta sügiseks. Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamist tuleb analüüsida Isikliku sõiduauto kasutamine 23. Mitmed riigiasutused kompenseerivad oma töötajatele seadusega töösõitudeks ettenähtud korras isikliku sõiduautoga tehtud töösõidud. Isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitist (edaspidi isikliku sõiduauto hüvitis) maksavad riigiasutused peamiselt kahel viisil, kuid esineb ka nende kahe variandi kombinatsioone: Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksmise kord kehtestab hüvitise ■ töötajale on määratud asutuse juhi käskkirjaga igakuine isikliku maksmise põhimõtted ning sõitude üle arvestuse pidamise vajaduse, kusjuures sõiduauto hüvitise piirmäär. Hüvitise maksuvabastuse piirmäära ületavalt summalt tasutakse erisoodustusmaksu;  kuni 31.08.2014 võis sõitude üle arvestust pidamata maksuvabalt ■ riigiasutuse juhi loal saab töötaja õiguse kasutada töösõitudeks hüvitada kuni 64 eurot ning arvestust pidades kuni 256 eurot kuus (ühe isiklikku sõiduautot ning hüvitist makstakse sõidupäeviku alusel kilomeetri eest 0,3 eurot); 0,3 eurot kilomeetri eest, kuid üldjuhul mitte rohkem kui hüvitise  alates 01.09.2014 ei tohi sõitude üle maksuvabastuse piirmäär. arvestust pidamata hüvitist maksta, siis on see palgalisa, ning arvestust 24. Isikliku sõiduauto hüvitise maksmise korraldus riigiasutustes muutus pidades võib maksuvabalt maksta läbipaistvamaks pärast 2014. aasta 1. septembrit, mil koos hüvitist 335 eurot kuus (ühe kilomeetri tulumaksuseadusega uuendati ka Vabariigi Valitsuse kehtestatud korda 5. eest 0,3 eurot); Uuendatud nõuete kohaselt ei ole lubatud isikliku sõiduauto hüvitist Hüvitise maksuvaba piirmäära ületavalt maksta, kui tehtud sõitude üle arvestust ei peeta. Juhul kui hüvitist ilma summalt makstakse erisoodustusmaksu. arvestust pidamata siiski makstakse, kajastatakse ja maksustatakse seda Näiteks, makstes sõidupäevikut pidavale hüvitist kui töötasu. töötajale iga kuu 500 eurot isikliku sõiduauto hüvitist, tekib asutusele 2015. a 25. Selle korra muutmisest alates peab enamik hüvitist saavaid töötajaid kehtinud maksumääradega tulumaksukulu isikliku sõiduautoga tehtud töösõitude üle arvestust, kuid osal kontrollitud 41 eurot ja sotsiaalmaksukulu 68 eurot, juhtudel ei vastanud arvestus kehtestatud korrale. Enim eksiti nõude vastu mis teeb aastaseks kogukuluks 6000 eurot märkida üles tehtud töösõidu eesmärk. Samuti tehti vigu Maksu- ja hüvitist ja 1312 eurot maksudeks. Tolliametile isikliku sõiduauto hüvitist puudutavate andmete esitamisel – kas jäeti vastav aruanne esitamata või esitati see vigaste andmetega. 26. Ministeeriumides ja allasutustes perioodil 01.01.2013–30.06.2015 makstud isikliku sõiduauto hüvitised on esitatud tabelis 4. Töötajatele ühes kuus makstud hüvitis jäi vahemikku 10– 695 eurot. Riigikontrolli arvates võib isikliku sõiduauto hüvitis, mida on makstud üle piirmäära ja regulaarselt (igakuiselt) määratud summas, viidata töötajale makstavale palgalisale. Riigikontrolli hinnangul tuleb töötajale maksta töötasu, mitte peita töötasu erinevatesse kompensatsioonidesse. See ei ole kooskõlas eelarveraha läbipaistva ja sihipärase kasutamise põhimõtetega . 5 Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 15 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Tabel 4. Töötajatele makstud isikliku sõiduauto hüvitis ministeeriumide valitsemisalade kaupa perioodil 01.01.2013–30.06.2015 Valitsemisala 2013 2014 2015 Summa Isikute arv Summa Isikute arv Summa Isikute arv (eurodes) (eurodes) (eurodes)* Keskkonnaministeerium 504 281 219 472 005 208 359 284 185 Siseministeerium 402 822 1078 436 816 2078 375 940 913 Haridus- ja Teadusministeerium 304 473 579 288 446 616 277 456 andmed puuduvad Majandus- ja 172 496 133 145 966 154 21 538 43 Kommunikatsiooniministeerium Maaeluministeerium 130 706 134 130 843 104 73 016 53 Rahandusministeerium 83 284 152 163 567 201 177 432 142 Justiitsministeerium 64 828 195 65 318 164 64 766 106 Sotsiaalministeerium 51 188 165 64 347 166 80 558 127 Kultuuriministeerium 45 009 76 31 162 40 18 128 31 Kaitseministeerium 33 801 105 30 467 91 32 916 70 Välisministeerium 6 0 0 0 0 0 0 KOKKU 1 792 888 2836 1 828 937 3822 1 481 034 1670 * Tabelis on 2015. aasta summad ehk 2015. aasta 6 kuu tulemus on ekstrapoleeritud tervele aastale. Allikas: Riigikontroll Maksu- ja Tolliameti ning riigiasutuste esitatud andmete järgi 27. Riigikontrolli arvates on vaja analüüsida isikliku sõiduauto hüvitise majanduslikku tasuvust ehk hüvitisele lisanduvat maksukohustust arvesse võttes hinnata, kas ja mis ulatuses võib isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamine olla riigiasutustele majanduslikult soodsam kui ametisõiduki rentimine või soetamine. 28. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile: ■ analüüsida, kas isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamine on riigile majanduslikult tasuvam võrreldes riigiasutuse ametisõiduki kasutamisega; ■ kehtestada analüüsist lähtuvad hüvitiste piirmäärad riigiasutustes. Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium on seisukohal, et isikliku sõiduauto omamine ei saa olla kohustuslik ning riik kui tööandja peab tagama tööks vajalikud vahendid kõigile teenistujatele. Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud sõiduautode töörühma poolt läbi viidud analüüsile tuginedes on Vabariigi Valitsuse määruses nr 164 (14.07.2006) „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta reeglina piisav isikliku autoga tehtud ametisõidu kulude katmiseks. Seega, poolte kokkuleppel on teenistuja isikliku sõiduauto kasutuse kompenseerimine teatud juhtudel majanduslikult tasuv. 6 Tabelis 4 on kajastatud Vabariigi Valitsuse 14.07.2006. a määruse nr 164 alusel makstud hüvitiste summad, mille hulka ei kuulu Välisministeeriumi poolt välisteenistuse seaduse alusel makstavad hüvitised. Eelpool nimetatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel Välisministeeriumis hüvitisi auditeeritaval perioodil ei makstud. 16 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Rahandusministeeriumi hinnangul on kompensatsiooni maksmise piirmäärade kehtestamine vajalik, kuna alates läbisõidust 14 000 km/aastas (kompensatsioonina 4200 eurot aastas) on reeglina asutusel majanduslikult kasulikum soetada sõiduauto ning anda see töövahendina teenistujale kasutamiseks. Riigiasutused saaksid hankida sõidukeid säästlikumalt Tuleb hinnata, kas sõidukeid on majanduslikult otstarbekam välja osta või rentida 29. Riigikontroll uuris, kas riigiasutused on sõidukeid välja ostes või Majanduslikult otstarbekas tehing rentides eelnevalt analüüsinud sõlmitavate lepingute majanduslikku tähendab, et see tehing on asutuse otstarbekust. Samuti analüüsiti riigiasutuste sõidukite soetamise põhitegevuseks vajalik ja sihipärane ning lepinguid, muu hulgas nendest tulenevaid rahalisi väljaminekuid. sõlmitud võimalikult soodsatel tingimustel. 30. Riigiasutustel ei olnud Riigikontrollile esitada dokumenteeritud analüüse ega põhjendusi selle kohta, milliseid rahastamisviise oli kaalutud ning kuidas oli otsuseni jõutud. Enamasti vastati, et sõidukite hankimine toimub lähtuvalt vajadustest. Varasema praktika põhjal leidsid mõned asutused, et väljaost on soodsaim, samas märkisid nad, et väljaostetud sõiduki korral võib olla keeruline prognoosida ja planeerida eelarvesse hooldus- ja remondikulusid ning sõiduk hiljem realiseerida. Samas osa asutusi märkis, et vähe kasutatud ja hästi hooldatud sõiduki turuhind võib olla rohkem kui kaks korda kõrgem kui tagastatava sõiduki lepingujärgne jääkväärtus, mistõttu võib jääkväärtusega sõidukeid välja ostes ning neid turuhinnaga müües teenida märgatavat tulu. Ühe aspektina toodi välja ka võimalus loovutada väljaostetud sõiduk uue soetatava sõiduki sissemakseks. 31. Sõidukite väljaost eeldab investeeringuteks vajaliku summa ettenägemist riigieelarves ja pikaajaline osamaksetega rent või väljaost eraldi luba kohustuse võtmiseks. Kasutusrendilepingu positiivse küljena toodi välja asjaolu, et riigiasutustel on mugav sõidukit lihtsalt kasutada ja see hiljem tagastada, müügi pärast muretsemata, ning seda, et fikseeritud makseid on eelarvesse lihtne planeerida. Sealsamas toodi välja, et kasutusrendilepingute sõlmimisega kaasnevad täiendavad kulud, näiteks intressi- ja kaskokindlustuskulud. 32. Riigikontrolli arvates viitavad riigiasutustelt saadud vastused asjaolule, et soovitakse vältida kohustuste võtmisega kaasneva paberimajanduse ning järelturuga tegelemist. Majanduslikult otstarbekama 33. Majanduslikult otstarbeka tehingutüübi selgitamiseks vaatasid tehingutüübi selgitamine – audiitorid läbi ja analüüsisid 112 perioodil 01.01.2013–30.06.2015 väljaost või rent sõlmitud sõidukite väljaostu ja rendilepingut. Riigiasutused on kohe välja ostnud sõidukid, mille ostu on finantseeritud erinevatest välismaistest ja kodumaistest toetusmeetmetest ning milles rendiga kaasnevad intressikulud ei ole abikõlblikud. Samuti on kohe välja ostetud sõidukid, mida on plaanis vähem kasutada, mis maksavad vähem ja on väiksemad (mootorrattad, mootorsaanid, maastikusõidukid), ning eriotstarbelised sõidukid (päästeautod, eritellimusel ümberehitatud sõidukid). Rendilepinguid on riigiasutused sõlminud enamasti 3–5 aastaks, harva ka 7 aastaks. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 17 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus 34. Kuigi riigiasutuse soetatud sõidukid on omadustelt igaüks isemoodi ja nende soetamiseks sõlmitud lepinguid ei saa võrrelda kestuse ega muude kokkulepitud tingimuste poolest, juhib Riigikontroll tähelepanu järgmistele probleem- ja otsustuskohtadele efektiivsema tehingutüübi hindamisel. ■ Auditi käigus saadud selgituste kohaselt on riigiasutused Majanduslik eluiga on periood, mille vältel vara on eeldatavasti majanduslikult hinnanud sõidukite majanduslikuks elueaks 10 aastat, kuid kasutatav. rendilepinguid sõlmides planeeritakse sõidukeid kasutada ja Kasulik eluiga on periood, mille jooksul enamasti kasutataksegi vaid 3–5 aastat (kasulik eluiga). ettevõte vara tõenäoliselt kasutab. Riigikontrolli arvates tuleb läbi mõelda, millistel juhtudel on Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhendid nr 9 põhjendatud sõidukite sage vahetamine ja sellega seoses „Rendid“ ja nr 5 „Materiaalne ja immateriaalne kokkuvõttes suuremate kulude tegemine ning millal kasutatakse põhivara“ sõidukit pikema aja jooksul. ■ Kui sõiduki kohesel väljaostmisel tuleb korraga maksta suurem summa, siis rendileping võimaldab väljamakseid pikemale perioodile hajutada. Siiski, ka liisingulepingute sõlmimisel tasuti korraga esimese sissemaksena kuni 45% renditud sõiduki maksumusest ja mida suurema sissemakse riigiasutused tegid, seda väiksemad olid igakuised rendimaksed. ■ Ilmestamaks sõiduki esimese sissemakse, jääkväärtuse ning rendiperioodi mõju rendilepinguga kaasnevatele väljaminekutele, on tabelis 5 toodud 20 000 eurot maksva sõiduki väljaostu ja rentimise erinevad stsenaariumid. Kapitali- ja kasutusrendi- lepingutega kaasnevates kuludes olulisi erinevusi ei ole, kuid kapitalirendilepingu lõppedes saab pärast jääkväärtuse tasumist sõiduki endale. Kuna mõlema, nii kapitalirendi kui ka sõiduki kohese väljaostu eesmärk on sõiduki soetamine, on nendest majanduslikult soodsam sõiduki kohene väljaost. Suurendades lepingu perioodi 3-lt aastalt 5-le aastale, väheneb igakuine rendimakse peaaegu poolteist korda, kuid lepingu summaarne intressikulu suureneb rohkem kui poolteist korda. Tabel 5. Väljaostu ja rendilepinguga kaasnevad väljamaksed erinevatel tingimustel VÄLJAOST KAPITALIRENT KASUTUSRENT KAPITALIRENT KASUTUSRENT sissemakse 100%, sissemakse 30%, sissemakse 0%, jääkväärtus 0% jääkväärtus 30% jääkväärtus 30% lepingu lõppedes saab sõiduki JAH JAH EI JAH EI endale sõiduki maksumus käibemaksuta 20 000 € 20 000 € 20 000 € 20 000 € 20 000 € aastane intressimäär* 4% 4% 4% 4% rendiperiood 3 aastat: liisingumakse kuus 256 € 256 € 433 € 433 € kogu perioodi intressikulu kokku 1223 € 1223 € 1600 € 1600 € rendiperiood 5 aastat: liisingumakse kuus 167 € 167 € 278 € 278 € kogu perioodi intressikulu kokku 2040 € 2040 € 2670 € 2670 € * Aluseks võetud rahandusministri 11.12.2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ §-s 48 lg 7 kehtestatud diskontomäär. Allikas: Riigikontrolli arvutused 18 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus ■ Analüüsides kapitali- ja kasutusrendilepingutega kaasnevaid kulusid, selgus, et neis ei ole olulisi erinevusi, kuid kapitalirendi- lepingu lõppedes saab sõiduki jääkväärtuse tasumisel sõiduki endale. Arvestades asjaolu, et teatud kulud jäävad samaks nii sõidukit välja ostes kui ka rentides, kuid rendilepingutega kaasneb täiendav väljaminek lepingutasule, kaskokindlustusele ja intressidele, on majanduslikult soodsaim sõiduk kohe välja osta. ■ Kontrollitud lepingutes oli rendilepingute intress kuni 6% ja Sisemise intressimäära arvutus hõlmab kõiki finantskohustusega seoses tegelikult sisemine intressimäär kuni 14%. Riigikontroll juhib tähelepanu, makstavaid tehingukulutusi. et intressi arvestusse arvatakse ka sõiduki jääkväärtus, mis oli Allikas: Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 3 kontrollitud lepingute puhul kuni 45% sõiduki maksumusest. Ja „Finantsinstrumendid“ seda vaatamata sellele, et rendisõiduki tagastamisel sõidukit jääkväärtuses tegelikult välja ei osteta. Seega on liisingulepingud kulukamad, kui lepingus on fikseeritud. ■ Rendileandjad piiravad rendile antud sõidukite läbisõitu 100 000 – 275 000 kilomeetrile rendiperioodil, sest prognoositava läbisõidu alusel kujuneb rendileandja jaoks sõiduki jääkmaksumus. Mitmetes lepingutes oli ette nähtud tasu lepinguga lubatud kilometraaži ületamise eest (0,02–0,5 eurot iga ületatud kilomeetri eest). Seega on vaja analüüsida sõidukite läbisõitu ja kasutamise intensiivsust, et leida, millise kasutuse Teadmiseks, et korral on auto soetamine majanduslikult põhjendatud ja millisel juhul on mõistlik kavandada sõidukite ristkasutust asutuste vahel. Eestis on ametiautode (v.a alarmsõidukid) kasutamisele kehtestatud8 järgmised 35. Riigikontrolli hinnangul on vaja otsustada, millise rahastamismudeli piirnormid: alusel vara kasutusele võtta. Variante selleks on kolm:  ministri ametiauto soetamise piirhind kuni 25 565 eurot, ülalpidamiskulud ■ osta sõiduk kohe välja, kui riigil on selleks piisavalt raha; kuni 5944 eurot aastas ehk 495 eurot kuus; ■ taotleda riigile kohustuste võtmiseks luba (kapitalirent) ning osta  ministeeriumi kantslerite, maavanema sõiduk välja pikema aja jooksul; ametiauto soetamise piirhind kuni 17 896 eurot, ülalpidamiskulud kuni ■ sõlmida kasutusrendilepinguid, kui riigil on vajadus 4730 eurot aastas ehk 394 eurot kuus; väljaminekuid hajutada, riik ei soovi sõidukite järelturuga  valitsusasutuse sõiduauto soetamise tegeleda või sõidukeid pikema aja jooksul kasutada. piirhind kuni 10 226 eurot. Lätis ja Leedus on sõidukite kasutamise 36. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: töötada välja piirnormid kehtestatud järgmisel viisil: põhimõtted, mis võimaldavad riigiasutustel otsustada ja otsuseid  Leedus on kulupiirid määratud põhjendada, millist sõidukite soetamise/kasutamise rahastamismudelit ja vastavalt asutuse tüübile millal kasutada. (omavalitsused, kõrgemad haridusasutused, ministeeriumid, Rahandusministeeriumi vastus: sõiduautode töörühma poolt on esitatud põhiseaduslikud institutsioonid jt). näidisarvutused ja soovitused, mille kohaselt on keskmise või keskmisest  Lätis on piirnormid kehtestatud kolmes madalama kasutusintensiivsuse ja pikaajalise kasutamise (kuni 10 aastat) grupis vastavalt sellele, millise taseme korral majanduslikult efektiivsem sõiduk välja osta (mitte kasutada ametnikule sõidukit hangitakse, ning on liisingut). Riigieelarve planeerimise vaates tähendab seniste kasutusrendi defineeritud, millised kulud tuleb vahendite (tegevuskulud) üleviimist investeeringuteks. Töörühm arvesse võtta. analüüsib täiendavalt kõnealuse meetme mõju riigieelarvele ja pakub välja konkreetsed üleminekustrateegiad hiljemalt sügisel 2016. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 19 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigiasutuste nõuded hangitavatele sõidukitele vajavad ühtlustamist 37. Riik on Vabariigi Valitsuse seadusega 7 andnud riigieelarve raha kasutavatele riigiasutustele õiguse sooritada ülesannete täitmiseks vajalikke toiminguid oma pädevuse piirides, olles seejuures aruandekohustuslikud Vabariigi Valitsuse või vastava ministri ees. Vabariigi Valitsuse 1997. aasta määrustega 8 on kehtestatud ametiauto soetamise piirhinnad, ülalpidamiskulude aastased piirnormid ja isiklikeks sõitudeks kasutamise õigus. Määrusi pärast nende vastuvõtmist muudetud ei ole, mistõttu reguleeritakse praegu valitsusasutuste sõidukite soetamist peaaegu 20 aastat tagasi kehtestatud piirmääradega ning neid võib pidada vananenuteks. Samas pole neid määrusi muudetud või kehtetuks tunnistatud. 38. Seega on riik andnud riigiasutustele õiguse otsustada, kas ja milliseid sõidukeid nad oma ülesannete täitmiseks vajavad, kuid seejuures tuleb lähtuda vastavatest õigusaktidest. 39. Riigikontroll kontrollis pisteliselt perioodil 01.01.2013–30.06.2015 sõlmitud sõidukite soetamise lepinguid (kokku 112 lepingut), milles uute sõidukite maksumus jäi teenistujatel vahemikku 11 100 – 37 400, kantsleritel 19 500 – 52 200 ning ministritel 27 800 – 62 500 eurot (käibemaksuta). Riigikontrolli arvates põhjustab asutuste soetatud tavasõidukite suure hinnaerinevuse asjaolu, et riigiasutuste nõuded sõiduki tehniliste omaduste suhtes on oluliselt erinevad, kuigi nende sõidukitega täidetavad tööülesanded on sarnased. 40. Kui soetatava sõiduki omadused või renditeenuse sisu on riigiasutuse Erinevad nõuded sõidukitele enda määrata, siis sõidukite soetamise protsessi kuni lepingu sõlmimiseni Riigihangete seadus kohustab muu reguleerib riigihangete seadus. Riigikontrolli audiitorid analüüsisid hulgas tagama, et hankija raha kasutataks perioodil 01.01.2013–30.06.2015 korraldatud sõidukite soetamise läbipaistvalt, otstarbekalt ja säästlikult, hangetest 78 hanget, sh hangete tehnilisi kirjeldusi. Selgus, et isikuid koheldaks võrdselt ning riigiasutuste hangitavate sõidukite tehnilised kirjeldused erinevad oluliselt konkurentsitingimusi kasutataks detailsuse poolest – alustades paarikümnest nõudepunktist lõpetades ligi efektiivselt ära. saja nõudega. Riigiasutused põhjendasid sõidukite omaduste valikuotsuseid enamikul juhtudel vajadusega lähtuda asutuse tegevuse Teadmiseks, et eripärast. Riigikontrolli arvates ei pruugi hangete tehnilises kirjelduses esitatud nõuded olla asutuse põhitegevust ega sõiduki kasutamise Tšehhis on alates 2016. aastast sõiduki eesmärki arvesse võttes olla alati põhjendatud ning vajavad seetõttu kasutamise otstarbest lähtudes määratud hangitavate sõidukite kümme kategooriat ühtlustamist. ning igaühel neist on vastav tehniliste nõuete nimekiri. 41. Auditeeritud perioodil 01.01.2013–30.06.2015 korraldatud riigihangete tulemusena on veidi üle poole (54%) tavasõidukite hankelepingutest sõlmitud madalaima hinnaga ning ülejäänud majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Riigikontroll vaatas muu hulgas üle ka majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel sõiduki hankimiseks kehtestatud hindamiskriteeriumid. Riigiasutused on kasutanud erinevates kombinatsioonides peamiselt viit kriteeriumi: keskmine kütusekulu (l / 100 km); heitgaaside CO2-sisaldus (g/km); pakkumuse hind kokku; sõiduki kasutusrendi kuumakse ning hooldus- ja/või remonttööde maksumus. 7 Vabariigi Valitsuse seadus, vastu võetud Riigikogus 13.12.1995. 8 Vabariigi Valitsuse 07.05.1997. a määrus nr 95 „Valitsusasutuste ametiautode kasutamise korrastamine“ ning 22.07.1997. a määrus nr 142 „Ametisõitude korraldamine ja kulunormid valitsusasutustes“. 20 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus 42. Riigikontroll peab vajalikuks riigi raha säästlikumaks kasutamiseks kehtestada sõidukite soetamiseks keskne standard, milles oleks muu hulgas arvestatud, millise tehnilise kirjeldusega sõidukit mingi ameti (alates ministrist ja riigiasutuste juhtkonnast ning lõpetades riigiasutuse spetsialistiga) töökohustuste täitmiseks tarvis on. 43. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: riigi raha säästlikumaks kasutamiseks koostada riigiasutuse sõidukite soetamist reguleeriv standard, mis hõlmaks sarnastel ametikohtadel kasutavate sõidukite kulupiire ja piirhindu ning sõidukite tehnilisi nõudeid, seejuures ajakohastades valitsuse 1997. aasta määrused. Rahandusministeeriumi vastus: kava kohaselt hakkab standardiseeritavate, tavakasutuses olevate sõiduautode hankimine toimuma läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Hankimine toimub standardse tehnilise kirjelduse alusel, mistõttu rahalised piirmäärad ei ole enam vajalikud – standardites kokkulepitud minimaalsed nõuded ning turumajanduslik konkurents tagavad asutuste vajadustele vastavad sõidukid, mis hangitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. Rangemate keskkonnanõuetega arvestamine hangetes aitaks säästa keskkonda ja raha 44. Riigihangete seaduse kohaselt peab hankija võimaluse korral Teadmiseks, et eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi. Sõidukite puhul on riigihangete korraldamisel olulisemateks keskkonnanäitajateks heitgaaside teke ja kütuse tarbimine, keskkonnanõuetega arvestamiseks on mis peaksid olema võimalikult väikesed. Keskkonnanõuetega Euroopa Komisjon töötanud välja juhised. arvestamine hangetes aitab saavutada riiklikke keskkonnaeesmärke (nt Mitmed riigid (nt Belgia, Rootsi, CO2-emissiooni vähendamine transpordis), kuid samas võimaldab see Saksamaa) on keskkonnanõuetega säästa ka raha. Kuigi Eestis ei ole kohustuslik nende nõuetega arvestada, arvestamise seadnud valitsusasutuste peaks just avalik sektor näitama eeskuju. Riigikontroll analüüsis, sõidukite hangetes kohustuslikuks. ■ kas auditeeritud hangete tehnilises kirjelduses ja hindamiskriteeriumides on seatud tingimusi keskkonnanäitajate, eelkõige kütusekulu ja heitgaaside (CO2, NOx jt) kohta; ■ millised on auditeeritud sõidukite keskkonnanäitajad ning milline võiks olla rahaline ja keskkonnasääst, kui hangetes arvestataks keskkonnanõuetega. Keskkonnanõuete lisamine 45. Keskkonnanõudeid on võimalik lisada peamiselt sõiduki hanke hangete tehnilisse kirjeldusse tehnilisse kirjeldusse ja/või hindamiskriteeriumidesse. Kuigi paljudes ja hindamiskriteeriumidesse Riigikontrolli vaadatud hangetes olid tehnilises kirjelduses nõuded selle kohta, kui suur tohib olla kütusekulu ja CO2-heide, ei olnud need nõuded kuigi ranged. 46. Lisaks tehnilisele kirjeldusele saab keskkonnanäitajate eest anda lisapunkte pakkumuste hindamisel. Hindamiskriteeriumide kasutamise eelduseks on majanduslikult soodsaima pakkumuse, mitte odavaima hinna eelistamine. Riigikontroll leidis, et ligi pooltes vaadatud hangetes oli valitud majanduslikult soodsaim pakkumine. Neist omakorda 40% hanke puhul oli kasutatud pakkumuste hindamisel vähemalt ühte keskkonnanäitajat (kütusekulu ja/või CO2 piirväärtust). Üldjuhul jäi keskkonnanäitajate osatähtsus hindamispunktidest 10–30% vahemikku, kuid on positiivne näide, kus Rahandusministeerium on osatähtsuseks määranud 50%. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 21 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigiasutuste sõidukid on 47. Keskkonnanõuete mittekasutamisele hangetes või nende leebusele keskmisest saastavamad viitab ka Riigikontrolli auditeeritud sõidukite analüüs, kus 58 sõiduauto 9 keskmine kütusekulu oli 7,7 l / 100 km kohta ja CO2-heide 174 g/km kohta. Võrreldes kontrollitud autode CO2-heite keskmist suurust Eestis 2014. aastal registreeritud uute sõidukite keskmisega (147 g/km) ja ELi riikide vastava näitajaga (126 g/km), on näha, et valimis olnud riigiasutuste sõidukid saastavad keskkonda keskmiselt rohkem) 10. Keskkonnasäästlike sõidukite 48. Saastavamad ja kütust enam tarbivad sõidukid on ka kulukamad. soetamisel on võimalik Tabeli 2 andmete järgi moodustab kütusekulu 1/3 ministeeriumide säästa ka raha kogukulust sõidukitele. Tabel lisas 4 võrdleb auditi valimis olnud keskmist autot keskkonnahoidlikuma alternatiiviga. Andmed näitavad, et kütusesäästlikum sõiduk tarbib 1/3 vähem kütust ja võib 10aastase Teadmiseks, et kasutusea jooksul olla kokku üle 9000 euro soodsam keskmisest autost. Ka on paremate keskkonnanäitajatega sõiduki CO2-heide 1/4 võrra  sõiduautod ja kaubikud eraldavad 15% ELi CO2-heitest; väiksem. Riigikontrolli valimis olnud kõigi sõidukite (112 tk) kogu aastane kütusetarbimine oli üle 150 000 liitri. Nende sõidukite kütuse  ELi eesmärk on aastaks 2015 tarbimise vähendamine näiteks 1/4 võrra säästaks riigi kulutusi aastas vähendada uute sõidukite CO2-heidet keskmiselt 130 g/km kohta. See 45 000 euro ning vähendaks CO2-heidet 80 tonni võrra. tähendab keskmiselt kütusetarvet 5,6 l / 100 km kohta bensiiniauto puhul 49. Lisaks juhib Riigikontroll tähelepanu Vabariigi Valitsuse ja 4,9 l / 100 km diiselauto puhul; määrusele 11, mis käsitleb energia- ja keskkonnamõju nõudeid  aastaks 2021 soovitakse CO2-heidet maanteesõidukite ostmisel ning mille rakendamine on kohustuslik üle vähendada 95 g/km kohta. 40 000 euro maksvate hangete puhul. Riigikontroll tuvastas valimi Allikas: Euroopa Komisjoni koduleht (14.03.2016. a hangete seast ühe positiivse näite (Maaeluministeerium), kus parima seisuga) sõiduki väljaselgitamiseks oli keskkonna mõju väljendatud rahas. http://ec.europa.eu/clima/policies/transport/vehicles/c ars/index_en.htm 50. Riigikontrolli hinnangul on riigiasutused kasutanud sõidukite hankimisel küll keskkonnanõudeid (eelkõige kütusekulule ja CO2- heitele), kuid need on olnud üldjuhul liiga leebed. Selle tõttu on riigiasutuste soetatud sõidukid keskmiselt saastavamad ning ei ole kasutatud ära võimalust vähendada transpordist tekkivat keskkonnasaastet ning ühtlasi hoida kokku raha. 51. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile koostöös Keskkonnaministeeriumiga: ■ kehtestada riigiasutustele rangemad keskkonnanõuded (eelkõige kütusekulu ja saasteaine heitkoguse kohta), millega tuleb riigihangete korraldamisel arvestada, et säästa keskkonda ja samas ka riigi raha; ■ kaaluda sõidukite hankimisel, kas sõiduki soetamine on vajalik, milliseid nõudeid seada, ning hinnata sõiduki keskkonnamõju ja -kulu kogu selle kasutusea jooksul. Rahandusministeeriumi vastus: Vabariigi Valitsuse istungil 30.06.2016 määrati Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste riigihangetes vabatahtlikuks keskseks hankijaks. 9 Antud juhul analüüsiti üksnes M1-kategooria sõidukeid (sõiduautod). 10 Transpordimaksude rakendamise võimalused Eestis. Ernst & Young, 2015, lk 8. 11 Riigihangete seaduse paragrahvi 31 lõige 21 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 27.10.2011. a määrus nr 138 „ Kogu kasutusiga hõlmavad energiamõju ja keskkonnamõju nõuded maanteesõidukite ostmisel“. 22 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Keskne hankimine võimaldab lisaks eelpool mainitule rakendada asutusteüleselt rangemaid keskkonnanõudeid hangitavatele sõidukitele. Keskmisest rangemaid keskkonnanõudeid on arvestatud standardsete tehniliste kirjelduste väljatöötamisel. Sõiduki kasutamise mõju keskkonnale arvestatakse pakkumuste hindamise käigus väärtuspunktide andmisel vastavate näitajate eest. Riigiasutused võiksid sõidukite hankimisel rohkem koostööd teha 52. Ministeeriumid ja riigiasutused on auditeeritud perioodil 01.01.2013– 30.06.2015 korraldanud sõidukite soetamiseks rohkem kui 200 riigihanget, millest 55% on avatud hankemenetlused ning 40% lihthanked 12. Ühisosa puudumine sõidukite 53. Riigikontrolli audiitorid uurisid, kas riigiasutused korraldavad riigihankes sõidukite soetamiseks ühishankeid, ning said vastuseks, et üldjuhul hangitakse sõidukeid iseseisvalt. Isegi kui mõne ministeeriumi valitsemisala asutused teevadki sõidukite hankimisel koostööd, puudus tihtilugu nende korraldatud hankes ühisosa ehk üks hange oli jaotatud mitmeks osaks ja soetati mitut, erinevate tehniliste omadustega sõidukitüüpi. Esimest korda tegid 2014. aastal sõidukite soetamisel koostööd kolm riigiasutust – Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsevägi ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. Ka see hange oli jaotatud 19 osaks, mille raames soetati tehniliste omaduste poolest erinevaid sõidukeid: 61 sõidukit Politsei- ja Piirivalveametile, 189 Kaitseväele ning 3 sõidukit Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. Ühisosas selle riigihanke raames kokkuleppele ei jõutud, sest ei suudetud kokku leppida ühistes nõuetes. 54. Ühisosa puudumist sõidukite soetamise riigihangetes põhjendati eelkõige sellega, et igal riigiasutusel on põhitegevusest tulenevad spetsiifilised nõuded sõidukitele ning riigiasutused on hankinud sõidukeid eri aegadel ja erinevaks kasutusperioodiks. Riigihangete korraldamise 55. Riigikontroll auditeeris, kas riigiasutused on sõidukite soetamisel protsess lähtunud riigihangete seadusest. Kuigi auditeeritud sõidukite soetuste puhul on asutused üldiselt järginud riigihangete seadust, tuvastas Riigikontroll siiski mitmesuguseid rikkumisi ja probleeme riigihangete korraldamise tavapraktikas. Kõige enam esines rikkumisi riigihangete korraldamisel väiksemates riigiasutustes. See kinnitab Riigikontrolli arvamust, et väiksematel riigiasutustel käib hangete korraldamine sageli üle jõu ning neil puuduvad võimalused riigihankevaldkonnas kompetentsuse kasvatamiseks. Sõidukite tsentraalne 56. Riigikontrolli arvates ei pruugi sõidukite üksikult hankimine olla riigi hankimine raha säästlik kasutamine, kuna kasutamata jääb suuremas koguses sõidukite ühishankimisel tekkiv säästu võimalus ning võimalus hoida kokku ka hanke korraldamisega kaasnevaid halduskulusid. Riigikontrolli arvates võib olla majanduslikult otstarbekam hankida sõidukeid tsentraalselt. Sellisel juhul koguneks tsentraalsesse hankeüksusse riigihangete korralduslikku poolt hästi valdav oskusteave, mida 12 Riigihangete seadus kohustab juhul kui soetatava sõiduki(te) või renditeenuste maksumus ületab 10 000 eurot korraldama lihthanke ning alates 40 000 eurost avatud hankemenetluse. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 23 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus täiendavad enda igapäevatööd kõige paremini tundvate asutuse konkreetsed soovid. Tsentraalse hankeüksuse üks roll peaks olema leida ministeeriumide välise eksperdina sõidukisoovide ühisosa ning kõrvaldada üleliigsed tehnilised omadused. 57. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: soodustada sõidukite tsentraalset hankimist, tehes seda näiteks Riigi Tugiteenuste Keskusesse vajalikku kompetentsust koondades ja valitsemisaladele teenust pakkudes. Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) alustab 2016. aasta sügisel riigiasutuste sõiduautode ühishanke ettevalmistamist eesmärgiga kuulutada riigihange välja 2017. aasta alguses. Esialgu on RTK poolt korraldatavas riigihankes osalemine riigiasutustele vabatahtlik, kuid alates 2018. aasta algusest on plaanis muuta see kohustuslikuks (2017. aastal valmistatakse ette ka vastav VV korraldus). RTK ülesandeks on koostada pakkujate kvalifitseerimistingimused, pakkumuste vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid, samuti raam- ja hankelepingu tingimused, mida saavad kasutada kõik riigiasutused. Seega, RTK kaudu hankimisel väheneb eeldatavalt nii riigiasutuste kui ka pakkujate halduskoormus ning ühtlustub ja tõuseb hangete korraldamise kvaliteet. Finantseerijate 58. Sõidukeid rentides on ministeeriumides ja riigiasutustes levinud domineerimine võrreldes praktika, et peale sõiduki hangitakse samaaegselt 3–5aastase rendi sõidukimüüjatega finantseerimise teenust. Sellest tulenevalt on enamik rendilepinguid sõlmitud renditehingut finantseerivate pankade, nende tütarettevõtete või sõidukite rendile spetsialiseerunud ettevõtetega, kes soetavad riigiasutuse soovitud sõiduki sõidukimüügiettevõttelt. Riigihangete seaduse kohaselt ei või üks renditehingut finantseeriv ettevõte esitada ühispakkumist mitme eri sõidukimüüjaga. Riigihangete seadus aga ei ole reguleerinud protsessi, kuidas renditehingu finantseerija eri sõidukimüüjate pakutavate sõidukite hulgast valiku teeb. Riigikontroll näeb siin ohtu riigihanke läbipaistvusele ja konkurentsitingimuste efektiivsele ärakasutamisele, kuna renditehingu võimalikke finantseerijaid on vähem kui sõidukimüügiettevõtjaid, mistõttu ei pruugi olla kõigil potentsiaalsetel müüjatel võimalik riigihankes osaleda ning puudub kindlus, et hanke eesmärk on saavutatud mõistliku hinnaga. 59. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimiseks analüüsida, kas on vajalik ja võimalik hankida sõidukeid ja finantseerimisteenust eraldi. Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud töörühm on teiste riikide praktikale tuginedes kujundanud seisukoha, et Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt korraldatavate sõiduautode riigihangete puhul hangitakse sõidukid ja finantseerimine (kasutusrendi puhul) eraldi. Täpsed tingimused ja toimemudel töötatakse välja RTK poolt 2016. aasta sügisel (tähtaeg 1. detsember 2016). 24 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Sõidukite soetamisel ei ole lähtutud riigieelarve seaduse reeglistikust 60. Riigikontroll on juba aastaid mitmetes ministeeriumide ning riigi raamatupidamise aastaaruannete ja tehingute seaduslikkuse auditites juhtinud tähelepanu, et riigiasutused ei järgi rendilepingute sõlmimisel riigieelarve seadust. 61. Riigieelarve seadusega kehtestatakse riigieelarve raha kasutamise Riigieelarve seadus kohustab muu hulgas tagama riigieelarve raha säästliku, reeglid ning igal eelarveaastal määratakse asutustele ülesannete tõhusa, mõjusa, õiguspärase ja läbipaistva täitmiseks vajalik summa riigieelarves. Riigieelarve seaduse kohaselt kasutamise. võivad asutused soetada sõidukeid kolmel järgmisel viisil: Kapitalirent on rent, mille puhul olulised ■ vara omandiõigusega seotud riskid ja osta sõiduk kohe välja ehk taotleda riigieelarvest raha hüved kanduvad üle rentnikule. investeeringuteks ning tasuda sõiduki jooksvad ülalpidamiskulud Omandiõigus võib, kuid ei pruugi, majandamiskuludest; lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. ■ soetada või kasutada sõidukit pikema perioodi jooksul, taotledes Riskide ja hüvede ülekandumine rentnikule tähendab, et kõik sõiduki riigile kohustuste võtmiseks, sh kapitalirendiks, luba ning kasutamisega kaasnevad jooksvad ja kajastades seda eelarves finantseerimistehinguna; erakorralised kulud tasub ning kasu ja tulu saab rentnik. ■ kasutada sõidukit riigile pikaajalist kohustust võtmata ehk tasudes rendimakseid iga-aastastest majandamiskuludest. Rahandusministeerium teeb 62. Kui iga-aastastele majandamiskuludele kehtestatakse eelarvega eelvaliku eelarvetaotlustest, üldine limiit, siis sõiduki soetamiseks investeeringute eelarvest tuleb mis suunatakse Vabariigi Rahandusministeeriumile esitada täiendav info, mis muu hulgas peab sisaldama investeerimisprojekti vajalikkuse põhjendust ja mõju Valitsusele otsustamiseks prognoosi. Kui soovitakse sõlmida kapitalirendi lepingud, tuleb esitada Teadmiseks, et selgitus lepingu kestuse, vara soetusmaksumuse, kasutuselevõtmise aasta, intressimäära ja iga-aastase maksekohustuse kohta. Seejuures võib riigiasutuste jooksva aasta kasutus- ja Rahandusministeerium taotluste menetlejana mitte nõustuda kapitalirendilepingute eelarve investeeringuvajaduse taotluse või riigile kohustuste võtmisega. 13 planeerimisel tuleb arvestada järgmist: Riigikontrolli hinnangul on sellise info küsimine Rahandus-  kapitalirenditehingute ministeeriumile vajalik, et saada ülevaade riigi investeeringutest ja klassifitseerimisel lähtutakse kohustustest. rahandusministri 11.12.2003. a määrusest nr 105 „Riigi 63. Auditi käigus saadud info põhjal ei ole ükski ministeerium ega selle raamatupidamise üldeeskiri“; valitsemisala asutus auditeeritud perioodil Rahandusministeeriumilt  uutest sõlmitavatest kapitali- ja kapitalirendi tingimustele vastavate tehingute tegemiseks luba küsinud kasutusrendi lepingutest tulenev ega vastavat soovi riigieelarve infosüsteemi kaudu esitanud, sest nende pikaajaliste kohustuste juurdekasv arvates Rahandusministeerium kapitalirenti ei soosi. esitatakse määruse lisas 2 toodud vormil ja see kajastatakse nii üldise mõjuna kui ka valitsemisalade kaupa 64. 2015. aasta lõpus on Päästeametile 2015. aasta riigieelarve seaduse riigieelarve seaduse eelnõu muutmise seadusega antud luba muuta kasutusrendilepingud seletuskirjas. kapitalirendilepinguteks. Allikas: riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord, § 14 lg 2; Ligikaudu kolmandik sõlmitud rendilepingutest vastab kapitalirendi § 15 lg 1 tingimustele 65. Riigieelarve seadusega on riigiasutustel keelatud võtta võlakohustusi ning teha tehinguid kapitalirendi tingimustel, kui selleks pole riigieelarvega luba antud ja eelarves raha ette nähtud. Uute kasutus- ja 13 Riigieelarve seadus, § 35 lg 1 ja 4. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 25 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus kapitalirendilepingute eelarve planeerimist täpsustab rahandusministri 09.01.2015. aasta määrus 14. Selle kohaselt tuleb rendilepingute klassifitseerimisel lähtuda riigi raamatupidamise reeglitest, mis omakorda suunavad juhinduma Raamatupidamise Toimkonna asjakohasest juhendist (RTJ) 15. 66. Ministri kehtestatud kord ei sätesta aga olemasolevate rendilepingute riigieelarves kajastamise põhimõtteid, mistõttu on senini lahendama Riigikontrolli korduvalt viidatud probleemid, mis on seotud kapitalirendi tingimustele vastavate lepingute kajastamisega. Endiselt ei planeerita selliseid lepinguid iga-aastases riigieelarves finantseerimistehinguna ega kajastata ka raamatupidamises korrektselt varana ja kapitalirendi- kohustusena. 67. Riigikontrolli arvamusel on kasutusrendileping selline leping, mille tingimuste kohaselt on rentnikul võimalik sõiduk tagastada mõistliku etteteatamisaja jooksul ilma täiendavate kuludega, välja arvatud ennetähtaegse lõpetamise eest määratav trahv, mis ei ületa kolme kuu rendimaksete summat. 68. Riigikontrolli arvates tulenevad vead lepingute kasutus- ja kapitalirendiks klassifitseerimisel eelkõige sellest, et lähtutakse RTJ 9 üksikutest nõuetest (vt lisa 2 p-d 3 ja 4), kuid ei võeta arvesse juhendi kui terviku mõtet ehk ei hinnata, kas sõiduki kasutamisest tulenevad hüved ja riskid kanduvad üle rentnikule. Seda mitte arvestades eksitakse klassifitseerimise põhiprintsiibi vastu ehk rendilepingut kajastatakse nii raamatupidamises kui ka riigieelarves kasutusrendina. Lisaks eksimustele rendilepingute tõlgendamisel ei ole riigiasutused küsinud luba riigile kohustuste võtmiseks ning seega ei ole selliste lepingute sõlmimine riigieelarve seadusega lubatud. 69. Riigikontrolli hinnangul kanduvad riskid ja hüved sõiduki rentnikule, kui leping sisaldab tingimust, mille kohaselt ei saa riigiasutus lepingut enne tähtaega lõpetada, ilma et ta ei oleks kohustatud tasuma liisinguandjale kõiki rendimakseid. Seda tingimust sisaldas enam kui veerand auditi käigus kontrollimiseks valitud rendilepingutest, kuid ükski neist ei olnud raamatupidamises kajastatud varana ja kapitalirendi- kohustusena ega eelarve koostamisel näidatud finantseerimistehinguna. 70. Riigikontrolli auditeeritud lepingutest kümnendik sisaldas ka teisi kapitalirendi tingimusi: õigus osta vara pärast lepingu lõppemist jääkväärtuses välja (ja seda õigust ka kasutati); rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus on ligilähedane renditava vara õiglasele väärtusele (üle 90%) rendilepingu jõustumise hetkel; kohustus katta renditava vara väärtuse langusest tingitud kahjumid (raamatupidamislik jääkväärtus on suurem kui tegelik realiseerimishind); kohustus hüvitada lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevad kahjud (vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingujärgne võlgnevuse, põhimaksete ja vara jääkväärtuse summa). Seetõttu tulnuks need lepingud asutuse raamatupidamises kajastata kapitalirendina ja riigieelarves rahastada finantseerimistehingute eelarvest. 14 Riigi eelarvestrateegia ja ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord. 15 Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 9 „Rendiarvestus“. 26 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus 71. Riigikontrolli arvates võimaldab hankedokumentides ühtsete lepingutingimuste kindlaks määramine vältida kapitalirendi tingimustele vastavate lepingute sõlmimist. Sellist lähenemist on mõni riigiasutus juba kasutanud (näited lepingutingimuste kohta on esitatud lisas 3). Samuti võimaldab lepingu riikliku vormi kasutamine vältida nii liisinguandjate tüüp- ja eritingimusi, mille järgi tavajuhul võtab varaga seonduvad riskid ja hüved enda kanda rentnik, kui ka riigile kahjulikke tingimusi. Riigiasutused saaksid vältida lepingute sõlmimisel riigile kahjulikke tingimusi 72. Aastate jooksul on Riigikontroll juhtinud tähelepanu ka probleemile, Kahjulikud on tingimused, mis lepingu et riigiasutused sõlmivad rendilepingud, mis sisaldavad riigile kahjulikke (enne)tähtaegsel lõpetamisel toovad tingimusi. Riigikontrolli hinnangul võib lugeda kahjulikeks näiteks rentnikule kaasa ebamõistlikke kulusid. järgmisi lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevaid tingimusi, millest üks või mitu esines enam kui kolmandikus auditeeritud lepingutes: ■ rentnik peab lepingu katkestamise soovist teatama ette enam kui kolm kuud; ■ rentnik peab hüvitama vara võõrandamise kulud (müügiteenuse- ja/või tagastusteenuse kulu, liisingueseme ekspertiisikulu, remondikulu ja/või puhastuse kulu, müügikohta pukseerimise kulu, monteerimise/demonteerimise kulu); ■ rentnik peab katma ülesütlemisega seotud otsese varalise kahju; ■ kui vara hävib või muutub kasutuskõlbmatuks või läheb rentniku valdusest välja tema tahte vastase sündmuse või asjaolu tõttu, mida kindlustuslepingu järgi ei peeta kindlustusjuhtumiks, kohustub liisinguvõtja tasuma liisinguandjale summa, mis koosneb lepingu tähtaja lõpuni arvestatud tasumata põhimaksetest ja vara jääkväärtusest. 73. Riigikontrolli soovitused Rahandusministeeriumile: ■ Koostada riigiasutustele selge ja üheselt tõlgendatav lepingute klassifitseerimise juhend. ■ Suunata ministeeriume eelarve koostamise protsessis taotlema luba finantseerimistehinguteks, et kõrvaldada juba sõlmitud lepingutest tulenevad riigieelarve seaduse rikkumised ja välistada eksimused uute rendilepingute planeerimisel. ■ Juhtida riigiasutuste tähelepanu asjaolule, et uute sõlmitavate rendilepingutega ei tohi kokku leppida riigile kahjulikes tingimustes. ■ Koostada rendilepingute tüüpvormid, mida asutused saaksid kasutada riigihankedokumentide osana, vältimaks, et lepingud sisaldavad kapitalirendi tingimusi ja/või kahjulikke tingimusi. Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskuse kui keskse hankija roll on lisaks hankemenetluste läbiviimisele ka kompetentsikeskusena riigiasutustele nõustamisteenuse pakkumine. Läbi Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 27 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus ühtsete hanketingimuste ja tüüplepingute väheneb oluliselt risk riigile kahjulike tingimustega hankelepingute sõlmimiseks. Tüüpsed ja turuosalisi kaasavalt välja töötatud hanke- ja lepingutingimused tehakse kättesaadavaks kõigile avaliku sektori asutustele, kes saavad neid ka enda poolt korraldatavates riigihangetes kasutada. Sõidukite rendilepingute mõju riigi rahandusstatistikale ei ole arvestatud Valitsemissektori konsolideeritud võlg 74. Euroopa Liidu majanduspoliitika raames kontrollitakse on valitsemissektori koguvõlg aasta lõpu eelarvedistsipliinist kinnipidamist valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja seisuga konsolideerituna valitsemis- võlaga seotud kvantitatiivsete kriteeriumite alusel – valitsemissektori sektorite vahel ja sektoritesiseselt. See puudujääk ei tohi ületada 3% sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja koosneb järgmistest kohustuste valitsemissektori konsolideeritud võlg (teisisõnu ka Maastrichti võlg) kategooriatest: sularaha ja hoiused, peab olema väiksem kui 60% SKP-st. On oluline, et need näitajad oleksid võlaväärtpaberid ja laenud. arvutatud kvaliteetsete (täielike ja korrektsete) andmete põhjal õigesti. Eesti valitsemissektoril sularaha ja hoiuste Arvutuse õigsuse eest vastutab Statistikaamet, kuid andmete kvaliteetsuse kategoorias kohustusi ei ole. peavad tagama andmeid esitavad asutused ning reeglid raamatupidamises Allikas: Statistikaamet kajastamise kohta peab kehtestama Rahandusministeerium. 75. Valitsemissektori moodustavad keskvalitsuse (mh ministeeriumid, nende allasutused), kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide allsektorid. Võlg koosneb Eesti puhul laenudest ja võlaväärtpaberitest. Laenudena kajastatakse võla arvestuses ka kapitalirenti, mistõttu peavad rendilepingud olema raamatupidamises korrektselt klassifitseeritud. ESA on määratluste, klassifikaatorite ja 76. Eesti Statistikaamet tugineb rahandusstatistika tegemisel Euroopa arvestusreeglite kogum, mis võimaldab rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemile 16(ESA). Selle arvutada võrreldavaid, ajakohaseid ja süsteemi põhimõtted rendilepingute kajastamisel ühtivad riigi usaldusväärseid rahvamajanduse raamatupidamise reeglitest tulenevate rendilepingute klassifitseerimise arvepidamise näitajaid. põhimõtetega (vt lisa 4). Statistikaamet võtab võla arvutamise aluseks Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemis spetsiifilistel bilansikontodel kajastatud summad. Rahandusstatistikaks vajalik 77. Bilansis mittekajastatud lepingute ja neist tulenevate kohustuste üle info on bilansivälistel arvestuse pidamiseks on riigis kasutusele võetud bilansivälised kontod. kontodel Riigikontroll tuvastas auditi tulemusena, et neil kontodel kajastatakse muu hulgas ka kapitalirendi tingimustele vastavaid lepinguid, kuigi raamatupidamise reeglite kohaselt peaksid need kohustused olema bilansis arvele võetud (vt p-d 65–71). 78. Riigikontroll on oma varasemate auditite ja selle auditi käigus tuvastanud, et eksimused, mis tehakse lepingute kasutus- ja kapitalirendi tingimustele vastavaks klassifitseerimisel ja mida on kirjeldatud punktides 65–71, esinevad nii keskvalitsuse kui ka kohalike omavalitsuste tasandil. 79. Bilansivälistelt kontodelt Statistikaamet aga täiendavaid andmeid ei otsi ega kasutata. Seda kahel põhjusel: ■ Amet sai asjaolust, et bilansivälistel kontodel võiks kajastuda info, mis peaks olema esitatud bilansikontodel ja mis seeläbi mõjutaks võlakoormuse arvestust, teadlikuks nüüd, kui 16 Alates 01.09.2014 ESA 2010, enne ESA 95. 28 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigikontroll sellele auditi käigus tähelepanu juhtis. Kuna Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteemi ja riigi raamatupidamise reeglid lepingute klassifitseerimise kohta on omavahel kooskõlas, siis peab võlakoormuse arvutamiseks vajalik info olema bilansist leitav. ■ Selleks, et Statistikaamet saaks bilansivälistel kontodel kajastatud infot arvesse võtta, on tal vaja teada, millal ja kui suure kogusummaga leping sõlmiti, kui suured on lepingu kuumaksed ning millisel raamatupidamise kulukontol need täpselt kajastatakse. Bilansivälistel kontodel 80. Riigikontroll leidis, et bilansivälistel kontodel kajastatu ei hõlma kajastatu ei ole õige ega kõiki asjakohaseid lepinguid. Peale tulevaste perioodide rendimaksete, täielik millest ei ole võimalik lepingute katkestamisel hoiduda, kajastatakse neil kontodel ekslikult ka makseid, mis on seotud lepingutega, mida saab katkestada. 81. Statistikaamet ei pea vajalikuks kontrollida saldoandmike infosüsteemis esitatud info õigsust, kuna usaldab avaliku sektori vandeaudiitoreid, kes seda auditeerivad. Vandeaudiitorite ülesanne on auditi käigus veenduda, et raamatupidamise infosüsteemis, raamatupidamise aastaaruandes ja saldoandmike infosüsteemis esitatud info on õiglane ning omavahel vastavuses. Samas ei ole vandeaudiitorid pidanud alati oluliseks rendilepingutega seonduvat kontrollida, lähtudes auditi eesmärgist ja lähenemisviisist. Vältimatud kulud rendilepingute puhul on 82. Peale kapitalirendi tingimustele vastavate lepingute on riigiasutused tulevaste perioodide rendimaksed, millest sõlminud kasutusrendilepinguid, mis sisaldavad vältimatuid kulusid. ei ole võimalik rendilepingu katkestamisel Sellistest tingimustest tulenevad kohustused tuleb kajastada bilansis koos hoiduda. Sellised kulud tulenevad lepingu nõudega rendileandja vastu. tingimusest teatada lepingu ennetähtaegse lõpetamise soovist teatud arvu kuid ette. 83. Riigikontroll leidis auditis, et peaaegu kolmandik kontrollitud rendilepingutest sisaldas vältimatuid kulusid. Vältimatute kulude puhul on tegemist reaalsete kohustustega, mis rahvamajanduse arvepidamise süsteemi mõistes tuleb arvestada kohustuste hulka finantskontol. 84. Kokkuvõtvalt saab auditis kontrollitud lepingute põhjal öelda, et 2/3 riigiasutuste sõlmitud ja bilansikontodel kajastamata rendilepingutest mõjutab riigi rahandusstatistikat. Kolmandik neist tuleks arvesse võtta kapitalirendina võlakoormuse arvutamisel ning kolmandik vältimatutest kuludest tuleneva kohustusena finantskontol. 85. Riigikontrolli soovitus Rahandusministeeriumile: nõuda Riigi Tugiteenuste Keskuselt koostöös riigiasutuste raamatupidajatega kõigi sõlmitud rendilepingute ülevaatamist ning raamatupidamises kajastamist vastavuses lepingutingimuste ja raamatupidamise reeglitega, et tagada valitsussektori statistika tegemise aluseks korrektsed andmed. Rahandusministeeriumi vastus: riigiavaraseadusest tulenevalt vastutab iga asutus varaga tehtavate tehingute korrektsuse ja õiguspärasuse eest. Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 9 (RTJ 9) kehtestab küll kriteeriumid rendilepingute klassifitseerimiseks, kuid lõplik otsus sõltub tehingu sisust, arvestades kasutada olevaid eelarvelisi vahendeid, planeeritud vara kasutamise stsenaariumi jne. Seega ei ole võimalik keskselt ja üheselt otsustada, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendiga. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 29 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) raamatupidamisteenuse osutajana nõustab asutusi ja kontrollib alati oma võimaluste piires, et tehingud oleksid õigesti kajastatud. RTK on viinud arvestusse parandused, kui on leidnud vea ja saanud asutusega kokkuleppele, et tehing oli valesti klassifitseeritud. Kuivõrd lepingu klassifitseerimine on lepingu sõlmija (asutuse) hinnang, arvestades lisaks lepingutingimustele ka laiemat konteksti, on Rahandusministeeriumi ja RTK seisukoht, et valitsussektori statistika tegemise aluseks olevad andmed on korrektsed. Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll ei nõustu Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga, nagu oleksid valitsussektori rahandusstatistika tegemise aluseks olevad andmed korrektsed. Esiteks, riigiasutuste sõlmitud kapitalirendilepingud mõjutavad riigi võlakoormust ja selleks, et nende sõlmimisega kaasnevate kohustuste kohta oleks Statistikaametil õiged andmed, tuleb nimetatud lepingutega seotud varad ja kohustused bilansis vastavalt kajastada. Seda aga täies ulatuses tehtud ei ole. Teiseks, finantskonto saldo arvutamisel/leidmisel tuleb arvesse võtta lepingutest tulenevaid vältimatuid kulusid, mille kohta ei ole aga võimalik saada korrektset infot, sest bilansivälistel kontodel, kus vastavat infot kajastada tuleb, ei ole seda korrektselt ega kõikehõlmavalt tehtud. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Zibo finantsauditi osakonna peakontrolör 30 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigikontrolli soovitused ja auditeeritu vastused Riigikontroll andis auditi Rahandusministeeriumile mitmeid soovitusi. Rahandusministeerium saatis 07.07.2016 oma vastuse Riigikontrolli soovitustele. Üldised kommentaarid auditiaruande kohta Täname Riigikontrolli esitatud auditiaruande eest. Sissejuhatuseks lisame, et Rahandusministeeriumi algatusel kutsuti kokku 2015. aasta lõpus töörühm sõiduautode keskse hankimise ettevalmistamiseks. Töörühma tegevusest võtsid osa viie ministeeriumi esindajad ja suuremate sõidukiparkidega riigiasutused (Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Maanteeamet). Töörühma aruannet ja koostatud tõhustamiskava ettepanekuid arutati juunis 2016 Rahandusministeeriumi juhtkonnas ning ettepanekud esitatakse ka valitsuskabinetile. Muuhulgas analüüsiti töörühmas ka riigiasutuste sõiduautode kasutamist ja haldamist, et koostöös käesoleva auditi järelduste ja soovitustega valdkonna regulatsioone parandada ja kaasajastada. Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused Sõidukeid puudutavate andmete korrastamine Rahandusministeeriumi vastus: Maanteeameti sõidukite registriosakonna andmetel toimus riigiasutuste poolne sõidukite andmete korrastamine 2015. 10. Soovitus Rahandusministeeriumile koostöös aasta sügisel. teiste ministeeriumidega: korraldada sõidukeid puudutavate andmete korrastamine. Täiendava meetmena kaalutakse sõiduautode töörühma tehtud ettepanekut registreerida riigiasutuste varasid kajastavates infosüsteemides lisaks (p 9) omandis olevatele sõidukitele ka kasutusrendis olevad sõidukid, et luua keskne ja terviklik pilt riigi omandis ja kasutuses olevast transportvarast. Sõidukite kasutamise analüüsimine Rahandusministeeriumi vastus: ministeeriumite ühishoone puhul on analüüsitud muuhulgas tugivaldkondade konsolideerimisvõimalusi ning selle 14. Soovitused Rahandusministeeriumile: tulemusel tehtud ettepanekutele tuginedes saab ühishoones olema ühine analüüsida tavasõidukite kasutamist, kaaludes haldusosakond ja ühised sõiduautod koos selleks vajaliku ■ sõidukite ristkasutuse võimalusi erinevate broneerimissüsteemiga. riigiasutuste vahel, sh nt sõidukite Üleriigiliselt on riigireformi ühe osana plaanis riigimajade loomine (erinevate infosüsteemi kasutusele võtmist, mis riigiasutuste esindatus ühes hoones), mille puhul on samuti võimalik võimaldaks sõidukite igapäevase kasutamise tugitegevuste (sh sõidukipargi) konsolideerimine. jälgimist ning ristkasutamist; Erinevas asukohas asuvate riigiasutuste ühtset autoparki on katsetatud (nt ■ sõidukite haldamisega seotud tegevuste ühte Rahandusministeerium ja Maksu- ja Tolliamet), kuid see ei ole siiani ennast kesksesse üksusesse (nt õigustanud. Samas, mitmesuguste IT-süsteemide ja tehnoloogilistest valitsemisalasiseselt ja ühishoones muutustest tulenevate arengute (näiteks isejuhtivad autod) valguses tuleb paiknevate ministeeriumide vahel) seda tulevikus põhjalikumalt kaaluda. koondamise võimalikkust. (p-d 11–13) Sõidukite arvu optimeerimine Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium tellis valitsussektori asutuste ressursside ja eelarve kasutamise seire- ja 15. Soovitus Rahandusministeeriumile koostöös analüüsimetoodika koostamise („Valitsussektori asutuste ressursside ja teiste ministeeriumidega: eelarveraha sihipärase eelarve kasutamise seire- ja analüüsimetoodika“), mille üks ning säästliku kasutamise tarvis analüüsida, kas fookusvaldkondadest oli maismaasõidukite kulude seire. Analüüsides ja kui mitme sõiduki kasutamine on vajalik keskselt erinevate asutuste kulusid (näiteks asutuste keskmisi kulusid 1 km tööülesannete täitmiseks, ning optimeerida läbimiseks), on võimalik leida ja osutada riigis kasutusel olevatele parimatele sõidukite arvu. praktikatele ja seeläbi neid laialdasemalt kasutusele võtta. (p-d 11–13) Rahandusministeerium ei pea õigeks hinnata keskselt asutuste tööks vajaliku vallasvara piisavust/mittepiisavust. Tööks vajalike vahendite optimaalne planeerimine, soetamine ja haldamine on riigivara seadusest tulenevalt iga riigivara valitseja kohustus. Riigivara heaperemehelik valitsemine Rahandusministeeriumi vastus: käesoleva auditi ja Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud riigiasutuste sõiduautode 22. Soovitused Rahandusministeeriumile: kasutamise analüüsile tuginedes kehtestatakse nii ühtsed põhimõtted riigivara heaperemeheliku valitsemise, sh ametisõidukite erasõitudeks kasutamise kohta kui ka ühtlustatakse nõudeid tavasõidukite sihipärase kasutamise tagamiseks tehtavate sõitude üle arvestuse pidamise kohta. ■ kehtestada ühtsed ametisõidukite Koos käesoleva auditi soovitustega kaalub Rahandusministeerium erasõitudeks kasutamise põhimõtted, sõiduautode töörühma ettepanekut korraldada 2016. aasta sügisel arvestades seejuures kõrgemate riigiasutustele ühishange GPS-seire ja sellega kaasneva riigiteenijate tööülesannetest tulenevat broneerimissüsteemi teenuse hankimiseks, toetudes täna juba antud vajadust kasutada sõidukit personaalselt; süsteemi kasutavate asutuste teadmistele ja kogemustele. ■ kaaluda sõidukitele positsioneerimist Kavas on reguleerida senisest ühtlasemalt ka asutuse sõidukite personaalse võimaldavate seadmete paigaldamist ja/või kasutamise (ametisõidukite) ja erasõitude võimaldamise kord. leida sobiv lahendus sõitude üle arvestuse Eelnõu konkreetsete ettepanekutega, arvestades ka käesoleva auditi Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 31 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused pidamiseks. tähelepanekuid, valmib kava kohaselt 2016. aasta sügiseks. (p-d 16–21) Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamine Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeerium on seisukohal, et isikliku sõiduauto omamine ei saa olla kohustuslik ning riik kui tööandja peab 28. Soovitused Rahandusministeeriumile: tagama tööks vajalikud vahendid kõigile teenistujatele. ■ analüüsida, kas isikliku sõiduauto Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud sõiduautode töörühma poolt töösõitudeks kasutamise hüvitamine on läbi viidud analüüsile tuginedes on Vabariigi Valitsuse määruses nr 164 riigile majanduslikult tasuvam võrreldes (14.07.2006) „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto riigiasutuse ametisõiduki kasutamisega; kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ sätestatud ■ piirmäär 0,30 eurot kilomeetri kohta reeglina piisav isikliku autoga tehtud kehtestada analüüsist lähtuvad hüvitiste ametisõidu kulude katmiseks. Seega, poolte kokkuleppel on teenistuja isikliku piirmäärad riigiasutustes. sõiduauto kasutuse kompenseerimine teatud juhtudel majanduslikult tasuv. (p-d 23–27) Rahandusministeeriumi hinnangul on kompensatsiooni maksmise piirmäärade kehtestamine vajalik, kuna alates läbisõidust 14 000 km/aastas (kompensatsioonina 4200 eurot aastas) on reeglina asutusel majanduslikult kasulikum soetada sõiduauto ning anda see töövahendina teenistujale kasutamiseks. Sõidukite hankimise rahastamismudel Rahandusministeeriumi vastus: sõiduautode töörühma poolt on esitatud näidisarvutused ja soovitused, mille kohaselt on keskmise või keskmisest 36. Soovitus Rahandusministeeriumile: töötada madalama kasutusintensiivsuse ja pikaajalise kasutamise (kuni 10 aastat) välja põhimõtted, mis võimaldavad riigiasutustel korral majanduslikult efektiivsem sõiduk välja osta (mitte kasutada liisingut). otsustada ja otsuseid põhjendada, millist Riigieelarve planeerimise vaates tähendab seniste kasutusrendi vahendite sõidukite soetamise/kasutamise (tegevuskulud) üleviimist investeeringuteks. Töörühm analüüsib täiendavalt rahastamismudelit ja millal kasutada. kõnealuse meetme mõju riigieelarvele ja pakub välja konkreetsed (p-d 29–35) üleminekustrateegiad hiljemalt sügisel 2016. Sõidukite hankimist reguleeriv standard Rahandusministeeriumi vastus: kava kohaselt hakkab standardiseeritavate, tavakasutuses olevate sõiduautode hankimine toimuma 43. Soovitus Rahandusministeeriumile: riigi raha läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse. Hankimine toimub standardse tehnilise säästlikumaks kasutamiseks koostada kirjelduse alusel, mistõttu rahalised piirmäärad ei ole enam vajalikud – riigiasutuse sõidukite soetamist reguleeriv standardites kokkulepitud minimaalsed nõuded ning turumajanduslik standard, mis hõlmaks sarnastel ametikohtadel konkurents tagavad asutuste vajadustele vastavad sõidukid, mis hangitakse kasutavate sõidukite kulupiire ja piirhindu ning majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel. sõidukite tehnilisi nõudeid, seejuures ajakohastades valitsuse 1997. aasta määrused. (p-d 37–42) Keskkonnanõuetega arvestamine Rahandusministeeriumi vastus: Vabariigi Valitsuse istungil 30.06.2016 määrati Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) valitsusasutuste ja nende 51. Soovitused Rahandusministeeriumile hallatavate riigiasutuste riigihangetes vabatahtlikuks keskseks hankijaks. koostöös Keskkonnaministeeriumiga: Keskne hankimine võimaldab lisaks eelpool mainitule rakendada ■ kehtestada riigiasutustele rangemad asutusteüleselt rangemaid keskkonnanõudeid hangitavatele sõidukitele. keskkonnanõuded (eelkõige kütusekulu ja Keskmisest rangemaid keskkonnanõudeid on arvestatud standardsete saasteaine heitkoguse kohta), millega tuleb tehniliste kirjelduste väljatöötamisel. riigihangete korraldamisel arvestada, et säästa keskkonda ja samas ka riigi raha; Sõiduki kasutamise mõju keskkonnale arvestatakse pakkumuste hindamise käigus väärtuspunktide andmisel vastavate näitajate eest. ■ kaaluda sõidukite hankimisel, kas sõiduki soetamine on vajalik, milliseid nõudeid seada, ning hinnata sõiduki keskkonnamõju ja -kulu kogu selle kasutusea jooksul. (p-d 44–50) Sõidukite tsentraalne hankimine Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) alustab 2016. aasta sügisel riigiasutuste sõiduautode ühishanke ettevalmistamist 57. Soovitus Rahandusministeeriumile: eesmärgiga kuulutada riigihange välja 2017. aasta alguses. Esialgu on RTK soodustada sõidukite tsentraalset hankimist, poolt korraldatavas riigihankes osalemine riigiasutustele vabatahtlik, kuid tehes seda näiteks Riigi Tugiteenuste alates 2018. aasta algusest on plaanis muuta see kohustuslikuks (2017. Keskusesse vajalikku kompetentsust koondades aastal valmistatakse ette ka vastav VV korraldus). ja valitsemisaladele teenust pakkudes. RTK ülesandeks on koostada pakkujate kvalifitseerimistingimused, (p-d 52–56) pakkumuste vastavustingimused ja hindamiskriteeriumid, samuti raam- ja hankelepingu tingimused, mida saavad kasutada kõik riigiasutused. Seega, RTK kaudu hankimisel väheneb eeldatavalt nii riigiasutuste kui ka pakkujate halduskoormus ning ühtlustub ja tõuseb hangete korraldamise kvaliteet. Sõidukite ja finantseerimisteenuse hankimine Rahandusministeeriumi vastus: Rahandusministeeriumi poolt kokku kutsutud töörühm on teiste riikide praktikale tuginedes kujundanud 59. Soovitus Rahandusministeeriumile: seisukoha, et Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt korraldatavate sõiduautode 32 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigikontrolli soovitused Auditeeritu vastused riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimiseks riigihangete puhul hangitakse sõidukid ja finantseerimine (kasutusrendi analüüsida, kas on vajalik ja võimalik hankida puhul) eraldi. Täpsed tingimused ja toimemudel töötatakse välja RTK poolt sõidukeid ja finantseerimisteenust eraldi. 2016. aasta sügisel (tähtaeg 1. detsember 2016). (p 58) Riigieelarve seaduse järgimine Rahandusministeeriumi vastus: Riigi Tugiteenuste Keskuse kui keskse hankija roll on lisaks hankemenetluste läbiviimisele ka 73. Soovitused Rahandusministeeriumile: kompetentsikeskusena riigiasutustele nõustamisteenuse pakkumine. Läbi ■ Koostada riigiasutustele selge ja üheselt ühtsete hanketingimuste ja tüüplepingute väheneb oluliselt risk riigile tõlgendatav lepingute klassifitseerimise kahjulike tingimustega hankelepingute sõlmimiseks. Tüüpsed ja turuosalisi juhend. kaasavalt välja töötatud hanke- ja lepingutingimused tehakse kättesaadavaks ■ kõigile avaliku sektori asutustele, kes saavad neid ka enda poolt Suunata ministeeriume eelarve koostamise korraldatavates riigihangetes kasutada. protsessis taotlema luba finantseerimistehinguteks, et kõrvaldada juba sõlmitud lepingutest tulenevad riigieelarve seaduse rikkumised ja välistada eksimused uute rendilepingute planeerimisel. ■ Juhtida riigiasutuste tähelepanu asjaolule, et uute sõlmitavate rendilepingutega ei tohi kokku leppida riigile kahjulikes tingimustes. ■ Koostada rendilepingute tüüpvormid, mida asutused saaksid kasutada riigihankedokumentide osana, vältimaks, et lepingud sisaldavad kapitalirendi tingimusi ja/või kahjulikke tingimusi. (p-d 60–72) Rahandusstatistika Rahandusministeeriumi vastus: riigiavaraseadusest tulenevalt vastutab iga asutus varaga tehtavate tehingute korrektsuse ja õiguspärasuse eest. 85. Soovitus Rahandusministeeriumile: nõuda Raamatupidamise Toimkonna juhend nr 9 (RTJ 9) kehtestab küll kriteeriumid Riigi Tugiteenuste Keskuselt koostöös rendilepingute klassifitseerimiseks, kuid lõplik otsus sõltub tehingu sisust, riigiasutuste raamatupidajatega kõigi sõlmitud arvestades kasutada olevaid eelarvelisi vahendeid, planeeritud vara rendilepingute ülevaatamist ning kasutamise stsenaariumi jne. Seega ei ole võimalik keskselt ja üheselt raamatupidamises kajastamist vastavuses otsustada, kas tegemist on kasutus- või kapitalirendiga. lepingutingimuste ja raamatupidamise reeglitega, et tagada valitsussektori statistika Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) raamatupidamisteenuse osutajana nõustab tegemise aluseks korrektsed andmed. asutusi ja kontrollib alati oma võimaluste piires, et tehingud oleksid õigesti kajastatud. RTK on viinud arvestusse parandused, kui on leidnud vea ja (p-d 74–84) saanud asutusega kokkuleppele, et tehing oli valesti klassifitseeritud. Kuivõrd lepingu klassifitseerimine on lepingu sõlmija (asutuse) hinnang, arvestades lisaks lepingutingimustele ka laiemat konteksti, on Rahandusministeeriumi ja RTK seisukoht, et valitsussektori statistika tegemise aluseks olevad andmed on korrektsed. Riigikontrolli kommentaar: Riigikontroll ei nõustu Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse seisukohaga, nagu oleksid valitsussektori rahandusstatistika tegemise aluseks olevad andmed korrektsed. Esiteks, riigiasutuste sõlmitud kapitalirendilepingud mõjutavad riigi võlakoormust ja selleks, et nende sõlmimisega kaasnevate kohustuste kohta oleks Statistikaametil õiged andmed, tuleb nimetatud lepingutega seotud varad ja kohustused bilansis vastavalt kajastada. Seda aga täies ulatuses tehtud ei ole. Teiseks, finantskonto saldo arvutamisel/leidmisel tuleb arvesse võtta lepingutest tulenevaid vältimatuid kulusid, mille kohta ei ole aga võimalik saada korrektset infot, sest bilansivälistel kontodel, kus vastavat infot kajastada tuleb, ei ole seda korrektselt ega kõikehõlmavalt tehtud. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 33 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Auditi iseloomustus Auditi eesmärk Auditi eesmärk oli hinnata kas, ministeeriumid ja nende allaasutused majandavad sõidukeid heaperemehelikult. Auditi põhiküsimused olid järgmised: ■ selgitada, kas riigiasutused on analüüsinud sõidukite soetamise vajadust, kooskõla asutuse põhitegevusega ja tehinguga kaasnevaid kulusid ning pidanud arvestust tegelikult tekkinud kulude üle; ■ hinnata, kas soetatud sõidukeid on kasutatud riigiasutuste põhitegevuseks ja on seetõttu vajalikud ■ Hinnata, kas sõidukeid on soetatud riigieelarve seaduse põhimõtetega kooskõlas. ■ Selgitada, milline on Riigikontrolli hinnangul majanduslikult efektiivsem tehingu tüüp (väljaost või rent) sõidukite soetamiseks. ■ Hinnata, kas sõidukeid on hangitud majanduslikult otstarbekalt ning riigihangete seaduse üldpõhimõtetega kooskõlas, s.h kas on eelistatud keskkonnasäästlikke lahendusi. ■ Selgitada, kas ja kuidas mõjutavad sõlmitud rendilepingud valitsussektori võlakoormust. Hinnangu andmise kriteeriumid Riigikontrolli hinnangul eksitakse oluliselt riigivara heaperemeheliku valitsemise vastu, kui: ■ Riigiasutused ei ole analüüsinud sõidukite soetamise vajadust ja/või soetatud sõidukid ei ole asutuse põhitegevuseks vajalikud. ■ Riigiasutused ei ole soetanud sõidukeid majanduslikult otstarbekalt. ■ Asutused on sõlminud sisult riigieelarve seaduses keelatud kapitalirendi ja/või riigile majanduslikult kahjulikke lepinguid. ■ Asutused on eksinud riigihangete seaduse põhimõtete vastu. Riigikontroll mõistab heaperemehelikkuse all asja valdaja kohustust heauskselt soetada, käsutada ja majandada riigivara mõistlikule inimesele omase hoolsusega. Seejuures eristatakse heaperemehelikku käsutamist ja heaperemehelikku majandamist. Sõidukite käsutamine tähendab nende kasutusse andmist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist või hävitamist. Heaperemehelik käsutamine tähendab, et riigi vara kasutatakse ja hangitakse ainult selle otstarbe kohaselt (sihipärasus); nii palju, kui see on vajalik (säästlikkus) ja nii, nagu on ette nähtud (seaduslikkus). Heaperemehelik majandamine tähendab kohustust tagada riigivara hoidmiseks ja säilimiseks vajalik keskkond ja turvalisus; kontrollida perioodiliselt riigivara seisukorda ja vajaduse korral riigivara hooldada; kasutada riigivara vaid selle otstarbe kohaselt. Auditi ulatus ja käsitlusviis Auditeeritavad olid kõik ministeeriumid ja nende valitsemisala asutused (ehk riigiasutused), va Kaitsepolitseiamet ja Teabeamet ning põhiseaduslikud institutsioonid ja Riigikantselei. Auditi käigus analüüsiti infot riigiasutustes ajavahemikus jaanuar 2013 kuni juuni 2015 kasutusel olnud kõigi sõidukite kohta. 34 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Auditi planeerimise käigus küsiti infot Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmebaasist ja kõigilt ministeeriumidelt nende valitsemisalas kasutuses olnud sõidukite kohta ning ajavahemikus jaanuar 2013 kuni juuni 2015 toimunud majandustehingute kohta (vt lisa 1). Saadud info alusel koostati riigiasutuste sõidukipargist ja kasutusotstarbest ülevaade ning valiti ministeeriumide eripära ja riske arvestades välja auditeeritavad sõidukid. Kontrollitavate lepingute valikul võeti aluseks kogu lepingute maht, majandustehingu tüüp ning sõiduki soetamise eesmärk. Auditeeritud perioodil soetatud sõidukid jagati 18 rühma, lähtudes sellest, kas sõiduki soetamisel on korraldatud hankemenetlus ja/või sõlmitud leping, milline on omandivorm ning sõiduki tüüp. Lähteandmed saadi liiklusregistrist ja asutuste vastustest. Igast rühmast valiti detailseks kontrollimiseks vähemalt üks sõiduk (Sise- ja Kaitseministeeriumi puhul valiti autopargi suurusest tulenevalt igast rühmast testimiseks kaks sõidukit). Iga valitud tehingu puhul kontrolliti ka vastava hankemenetluse korraldamist. Peale kirjeldatud skeemi alusel valitud sõidukite kontrolliti ka spetsiifilisi tehinguid, see tähendab asutuse igapäevases tegevuses ebatavapäraseid sõidukeid, tavapärasemast võimsamaid sõidukeid, mitte e-menetlusega läbiviidud hankemenetlusi jms. Detailsete testide käigus kontrolliti kokku 112 sõiduki soetust, sh 39 väljaostu, 71 kasutusrenti, 2 tehingut, mil sõiduk osteti liisingu lõppedes välja, ning 5 tehingut, mil sõiduk tagastati lepingu lõppedes liisinguandjale. Auditi käigus selgitati välja, kas riigiasutused on hankinud ja kasutanud sõidukeid majanduslikult otstarbekaimal viisil, tehes seda oma valikute mõistlikkust põhjendades ning riigivaraseadust, riigihangete seadust ja riigieelarve seadusi järgides. Selgitati, kas ja kuidas mõjutavad sõlmitud rendilepingud valitsussektori võlakoormust. Kontrolliti, kuidas on riigiasutused sisekordades reguleerinud sõidukite soetamist, nende töösõitudeks ja isiklikuks otstarbeks kasutamist, ning kas kehtestatud reegleid on järgitud. Uuriti, kas teiste riikide kõrgemad kontrolliasutused (Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Soome, Rootsi, Taani, Norra, Holland ja Suurbritannia) on auditeerinud avaliku sektori sõidukite soetamist ja kasutamist, millised põhimõtted kehtivad riigiasutustele sõidukite soetamisel ja kasutamisel, ning milline on riigi sellealane üldine praktika. Auditi korraldamisel lähtuti ISSAI standardist 4100 „Finantsaruannete auditist eraldi tehtava vastavusauditi suunised“ sätestatud põhimõtetest. Standardi kohaselt määratletakse auditi olulisus (planeerimisel ja tulemuste hindamisel) ja riskid ning antakse kokkuvõttev hinnang auditeeritud valdkonna kohta. Auditi lõpetamise aeg Audit lõpetati 2016. aasta aprillis, kohapealseid audititoiminguid tehti 2015. aasta augustist kuni 2016. aasta aprillini. Auditi meeskond Auditi meeskonda kuulusid vanemaudiitor Gerli Eisberg, finantsauditi osakonna audiitorid ja tulemusauditi osakonna keskkonnavaldkonna audiitor Viire Viss. Kontaktandmed Auditi kohta saab lisainfot Riigikontrolli kommunikatsiooniteenistusest tel +372 640 0704 või +372 640 0777, e-post [email protected] Auditiaruande elektrooniline koopia (pdf) on saadaval koduleheküljel www.riigikontroll.ee. Auditiaruande kokkuvõte on saadaval ka inglise keeles. Auditiaruande number Riigikontrolli asjaajamissüsteemis on 2-1.8/16/60123/57. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 35 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Riigikontrolli postiaadress on: Narva mnt 11a 15013 TALLINN Tel +372 640 0700 Faks +372 661 6012 [email protected] 36 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Lisa 1. Ministeeriumide valitsemisalade sõidukipargid sõiduki tüüpide kaupa Justiitsministeerium Haridus- ja Teadus- Kommunikatsiooni- Kaitseministeerium Välisministeerium Siseministeerium ministeerium ministeerium ministeerium ministeerium ministeerium ministeerium ministeerium Majandus- ja Sõiduki tüüp Keskkonna- Rahandus- Sotsiaal- Kultuuri- Maaelu- Osakaal KOKKU eriotstarbeline 25 4418 10 2 294 4749 41% sõiduauto 258 137 398 271 54 429 481 178 1798 557 77 4638 40% haagis 100 12 10 202 3 35 64 4 350 2 2 784 7% maastur 16 2 19 145 7 107 10 5 311 3% kaubik/väikebuss 39 3 47 1 3 28 117 2 43 283 2% ATV, mootorsaan jms 9 4 111 3 10 124 2 263 2% traktor 109 5 21 1 2 75 16 229 2% buss 37 15 81 2 30 1 1 167 1% veoauto 33 6 6 28 29 30 132 1% mootorratas 10 5 67 82 1% kombain 4 12 16 0% laadur 5 2 1 1 9 0% liikurmasin 3 3 0% teetöömasin 1 1 0% KOKKU 646 178 4929 803 65 524 810 192 2827 563 130 11 667 100% Allikas: koostanud Riigikontroll riigiasutustelt ja liiklusregistrist saadud andmete alusel (perioodil 01.01.2013–30.06.2015 kasutuses olnud sõidukite kohta) 17. 17 Sõidukite käsutamine tähendab nende kasutusse andmist, üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, mahakandmist või hävitamist. Riigikontrolli statistiline ülevaade sisaldab sõidukite liikumisi (sh kasutusse andmist, üleandmist, võõrandamist) nii ühe valitsemisala sees kui ka erinevate valitsemisalade vahel (sellisel juhul kajastub sama sõiduk riigiüleses arvestuses kaks või enam korda). Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 37 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Lisa 2. Rendi kapitali- ja kasutusrendiks klassifitseerimise põhimõtted Rendilepingu puhul on tegu kapitalirendilepinguga juhul, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule; vastasel juhul peetakse rendilepingut kasutusrendilepinguks. Rendilepingu klassifitseerimine kapitali- või kasutusrendilepinguks sõltub tehingu sisust, mitte lepingu juriidilisest vormist. Järgmised kriteeriumid viitavad üldjuhul olukordadele, kus põhilised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule, mistõttu on tegu kapitalirendilepinguga (väljavõte RTJ 9-st): ■ renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpuks üle rentnikule; ■ rentnikul on eelisõigus osta renditavat vara hinna eest, mis on eeldatavasti oluliselt madalam selle vara õiglasest väärtusest eelisõiguse kasutamise kuupäeval, ning rendi jõustumise hetkel on piisavalt kindel, et rentnik seda õigust kasutab; ■ lepinguperiood katab suure osa (üle 75%) renditava vara majanduslikust elueast, isegi kui omandiõigus ei lähe üle; ■ rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus peaaegu sama suur (üle 90%) kui renditava vara õiglane väärtus; ■ renditud vara on niivõrd spetsiifiline, et ainult rentnik saab seda ilma suuremate modifikatsioonideta kasutada, mistõttu on tõenäoline rendilepingu pikendamine nii, et see katab suure osa vara majanduslikust elueast. Järgmisena on esitatud näited olukordade kohta, mis koos või eraldi võivad samuti tingida rendi liigitamise kapitalirendiks: ■ kui rentnik lõpetab lepingu enne tähtaega, siis hüvitab ta katkestamisest tulenevad kahjud rendileandjale; ■ renditava vara jääkväärtuse õiglase väärtuse muutusest tingitud kasumid ja kahjumid võtab enda kanda rentnik (nt vähendatakse rendimakset rendiperioodi lõpus vara müügist saadavate sissetulekute võrra); ■ rentnikul on võimalus renti rendiperioodile järgnevaks perioodiks pikendada turul kehtivatest rendihindadest tunduvalt madalama hinnaga. 38 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Lisa 3. Näited riigiasutuste hankedokumentides kasutatud lepingutingimuste kohta, mis aitavad tagada lepingu vastavuse kasutusrendi tingimustele Riigiasutused on hankedokumentidesse lisanud näiteks järgmisi tingimusi: ■ pakkumuse kohase rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus ei tohi olla üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest (sõidukite jääkväärtus ei tohi olla väiksem kui 10%); ■ kasutusrendi lepinguperiood ei tohi katta üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; ■ hankija ei soovi sõidukeid rendiperioodi lõpus välja osta. Lepingute kasutusrendi tingimustele vastavust aitab tagada ka hankedokumentidesse lepinguvormi lisamine, kui vorm sisaldaks näiteks järgmisi tingimusi: ■ sõiduki jääkväärtus rendiperioodi lõppedes on vähemalt 10%; ■ hankelepingu lõppemisel sõidukid tagastatakse pakkujale ning hankija ei saa sõidukite omanikuks; ■ kasutusrendi esimene osamakse ehk sissemakse on 0% sõiduki maksumusest; ■ vara hävimise või röövimise korral on pakkuja kohustatud asendama sõiduki samaväärse sõidukiga; ■ rentnikul on õigus igal ajal leping korraliselt üles öelda, teatades sellest kolm kuud rendileandjale kirjalikult ette; ■ rendileandja kohustub tagama sõiduki kohustusliku kindlustuse ja vabatahtliku kahjukindlustuse. Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 39 Ministeeriumide sõidukite majandamise otstarbekus Lisa 4. Sõidukite keskkonnanäitajate ja kulude võrdlus kasutusaja (5 ja 10 aastat) jooksul võrdse aastase läbisõidu (20 500 km*) korral (näide auditi valimis olnud sõidukite põhjal) Näitaja Auto 1 Auto 2 Erinevus (keskmine auto**) (keskkonnasõbralik auto***) (Auto 1 – Auto 2) Hind (eurot) 15 823 11 986 3837 3 Mootori maht (cm ) 1997 1798 199 Mootori võimsus (kW) 94 132 –38 CO2 emissioon (g/km) 172 131 41 CO2 emissioon kokku 5 a / 10 17,6 / 35,2 13,4 / 26,8 4,2 / 8,4 a (tonni) Kütusekulu (l / 100 km 7,9 5,7 2,2 Kütuse hind** (eurot/l) 1,206 (D) 1,212 (B) –0,006 Tarbitud kütus 5 a / 10 a 8097 / 16 194 5842 / 11 684 2255 / 4510 (liitrit) Kütusekulu 5 a /10 a (eurot) 9765 / 19 530 7081 / 14 162 2684 / 5368 Ostuhind ja 5 a kütusekulu 25 588 19 067 Sääst: 6521 kokku (eurot) Ostuhind ja 10 aasta 35 353 26 148 Sääst: 9205 kütusekulu kokku (eurot) * Auditi valimi sõidukite aastane keskmine läbisõit ** Auditi valimis olnud n-ö keskmise sõiduki näitajad: mootori maht 1968 m3, võimsus 103 kW, diisel, CO2-heide 174 g/km, kütusetarve 7,7 l / 100 km kohta *** ELi eesmärk oli aastaks 2015 vähendada uute sõidukite CO2-heidet keskmiselt 130 g/km. See tähendab kütusetarbimist keskmiselt 5,6 l / 100 km bensiini- ja 4,9 l / 100 km diiselautodele. **** Keskmine hind 2015. a, arvestatud ei ole kütusehinna muutustega. D – diisel, B – bensiin Allikas: Riigikontrollile edastatud andmete põhjal 40 Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 26. august 2016 Hr Kristen Michal majandus- ja taristuminister Majandus- ja 29.08.2016 nr 2-2.8/16/60123/59 Kommunikatsiooniministeerium Pr Liisa Oviir ettevõtlusminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kontrolliaruande "Ministeeriumide sõidukite rentimise majanduslik otstarbekus" edastamine Austatud härra Michal ja proua Oviir Saadan Teile kontrolliaruande nr 2-1.8/16/60123/57 "Ministeeriumide sõidukite rentimise majanduslik otstarbekus" . Vastavalt Riigikontrolli seaduse § -le 51 avalikustab Riigikontroll kontrolliaruande. Koos aruandega avalikustatakse aruande kohta ka auditeeritavate vastused. Juhin Teie tähelepanu sellele, et lisatud kontrolliaruanne on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks kuni kontrolliaruande avalikustamiseni. Riigikontroll avalikustab audititulemused pärast 29.08.2016. Kontrolliaruanne on saadetud ka Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimehele, haridus- ja teadusministrile, rahandusministrile, riigihalduse ministrile, justiitsministrile, keskkonnaministrile, kultuuriministrile, maaeluministrile, välisministrile, siseministrile, sotsiaalkaitseministrile, tervise- ja tööministrile, kaitseministrile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Zibo Peakontrolör Finantsauditi osakond Lisa: kontrolliaruanne nr 2-1.8/16/60123/57 (AK) Gerli Eisberg 640 0799 [email protected]
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel