26.09.2016 nr 1.1-1/16/55
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73
“Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 104 V17 Ametiautode kasutamise korra – lisa 1;
1.2. AD 208 V12 Lennuameti teenistuslähetuste korra – lisa 2;
1.3. AP 122 V6 Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduuri – lisa 3.
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Lennuameti peadirektori 07. juuni 2016. a. käskkirja nr 45 p 1.1;
2.2. Lennuameti peadirektori 15. aprilli 2015. a. käskkirja nr 20 p 1.2;
2.3. Lennuameti peadirektori 22. juuni 2015. a. käskkirja nr 32 p 1.1.
(allkirjastatud digitaalselt)
Silja Vöörmann-Milošević
õigusnõunik
peadirektori osalistes ülesannetes
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
26.09.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/55
Lisa 1
AMETIAUTODE KASUTAMISE KORD
1. ÜLDINE
1.1 Käesolev kord määratleb ülesanded ja vastutused Lennuameti kasutuses olevate
ametiautode (edaspidi autode) sihipärase kasutamise, tehnilise korrasoleku ning
sõidupäeviku täitmise üle.
1.2 Lennuameti toimimiseks ja ülesannete täitmiseks on asutusel kasutuses kolm autot:
1.2.1 Mitsubish I-Miev reg märk 198BHB
1.2.2 Renault Megane reg märk 219BJH
1.2.3 Ford Mondeo reg märk 249BPV
1.3 Lennuameti töökorralduses on lubatud kasutata rendiautot, juhul kui teised ametiautod on
broneeritud ametisõitudeks teiste teenistujate poolt.
1.4 Rendiauto vajadusest tuleb teavitada finants-haldusnõunikku vähemalt kolm tööpäeva enne
ametisõitu. Finants-haldusnõunik võtab vajalikud pakkumised ja tellib auto etteantud
tähtajaks.
1.5 Autode kasutajateks on kehtivat juhtimisõigust omavad Lennuameti teenistujad, kes on
kantud sõiduki registreerimistunnistusele või sõiduki kasutamiseks väljastatud volikirjale.
Volikirja väljastamise õigus on sõiduki omanikul või volitatud esindajal.
1.6 Autode kasutamise kulud kaetakse Lennuameti eelarves sõidukite ülalpidamiseks
ettenähtud vahenditest.
1.7 Finants-haldusnõunik on määratud Lennuameti autode vastutavaks isikuks ametiautode
kasutamise ja hoolduse korraldamisel.
1.8 Autode kasutamise korras ettenähtud nõuete täitmise eest vastutavad kõik autode
kasutajad.
1.9 Autode, välja arvatud Ford Mondeo reg märgiga 249BPV, dokumente (registreerimis-
tunnistus, liiklus- ja kaskokindlustuspoliisid, volikirjad jms), parkimiskaarte ja lepingulise
hankija poolt väljastatud kliendikaarte hoitakse sõitude vahelisel ajal üheskoos auto
võtmetega vastavas kapis, kus iga auto jaoks on sisse seatud eraldi sahtel. Tagavaravõtmed
asuvad finants-haldusnõuniku töökohas lukustatud kapis.
1.10 Ametiautode kasutamisest mitteametisõitudeks tuleb teavitada vastutavat isikut.
Elektriautoga Mitsubishi I-Miev ei ole lubatud mitteametisõite teha.
1.11 Autode tankimiseks on lubatud kasutada ainult lepinguliselt hankijalt ostetud kütust.
Lepingulise hankija valik tehakse vastavalt Lennuameti hankeprotseduurile ning kasutajaid
informeerib vastutav isik.
1.12 Lennuameti elektriautole on lepinguline laadimispunkt Valukoja Parkimismajas, aadressil
Valukoja 4c, Tallinn.
1.13 Auto kasutamise soov tuleb fikseerida MS Outlooki vastavas kalendris, mis on loodud
igale autole eraldi.
1.14 Sõitude puhul, mida tehakse Tallinnas või selle lähiümbruses tuleb eelistada elektriautot.
Elektriautot on võimalik Tallinna piires parkida tasuta va. südalinna ja vanalinna
piirkonnas. Parkimise täpsem info on kättesaadav Lennuameti intranetist.
1.15 Autosid on õigus nädalavahetusel kasutada üksnes juhul, kui ametiülesanded seda ette
näevad.
LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 1/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
1.16 Autode kasutajatel on lubatud ametiülesannete täitmisel kasutada mobiiltelefoniga e-
parkimise võimalust Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduuris kehtestatud
korras.
1.17 Autode kasutajad, kellel ei ole ametitelefoni ja kes ametiülesandeid täites pargivad ameti-
või isikliku sõiduauto tasulisele parkimisalale on õigus taotleda kulude hüvitamist esitades
kirjaliku põhjendatud taotluse koos telefonikõnede väljavõttega või parkimistšekiga
peadirektorile.
1.18 Süülise tegevuse tagajärjel tekitatud kahju hüvitamise ulatuse otsustab peadirektor
teenistuja poolt esitatud selgituse alusel. Kahjuhüvitamise summa suuruse määramisel
arvestatakse teenistuja süülisuse astet, majanduslikku olukorda ja kahju suurust.
1.19 Ametiauto osalise või täieliku hävimisega seotud kulud hüvitab teenistuja peadirektori
otsusega tingimusel, kui nimetatud kulud ei kuulu hüvitamisele kindlustusseltsi poolt
rendileandja/liisinguandja ja kindlustusseltsi vahel sõlmitud kindlustuslepingu alusel.
Sellisel juhul annab teenistuja peadirektori otsusele kirjaliku nõusoleku kahju hüvitamise
või sellest keeldumise kohta.
2. KASUTAJA KOHUSTUSED
2.1 Kasutaja kohustub:
2.1.1 kasutama autot hoolikalt ning heaperemehelikult (sh jälgima, et autosalongi ei jääks
isiklikke asju ja prügi);
2.1.2 veenduma enne väljasõitu sõiduki korrasolekus ning jälgima teel olles selle
tehnoseisundit;
2.1.3 kaasas kandma sõiduki registreerimistunnistust kehtiva tehnoülevaatuse märkega,
liiklus- ja kaskokindlustuse poliise ja volikirja;
2.1.4 teavitama kõikidest probleemidest vastutavat isikut;
2.1.5 kasutama elektriautot peamiselt linnasõitudeks;
2.1.6 arvestama elektriauto puhul sõitudega nii, et päevane kilometraaž jääks ca 100 km
piiresse;
2.1.7 mitte andma autot kolmandate isikute kasutusse;
2.1.8 teavitama vastutavat isikut esimesel võimalusel auto korrasolekuks vajalikest hooldus-
ja remonditöödest;
2.1.9 teavitama liiklusõnnetusest, ärandamisest, autosse sissemurdmisest ning autoosade
vargusest koheselt politseid ja vastutavat isikut;
2.1.10 tasuma ise liikluseeskirjade ja parkimiskorra rikkumise eest määratud trahvid;
2.1.11 teavitama muudest tähelepanekutest ja kahjustustest ainult vastutavat isikut (nt
taatlemata tulekustuti, nõuetele mittevastav apteek või tõkiskingade kadumine);
2.1.12 teavitama kliendikaardi kaotuse või varguse korral vastutavat isikut;
2.1.13 korraldama vajadusel autopesu, jälgides auto põhiselt põhimõtet kuni kolm (3) korda
kuus. Juhul, kui autopesu tuleb kasutada rohkem, kui kolm (3) korda kuus tuleb see
kooskõlastada vastutava isikuga;
2.1.14 tankima auto, kui sõidujärgselt jääb paaki alla veerandi täispaagist;
2.1.15 laadima elektriauto peale igat pikemat kasutamist;
2.1.16 kasutama kütuse ja esmavajalike autotarvikute eest tasumiseks lepingulise hankija
kliendikaarte;
2.1.17 hoidma ja kasutama kliendikaarti eesmärgipäraselt;
2.1.18 tegema kliendikaardi kasutamise kohta märke sõidupäeviku vastavasse lahtrisse (kütus,
autopesu või muu);
2.1.19 parkima auto sõitude vahelisel ajal järgmiselt:
2.1.19.1 219BJH ja 249BPV EuroPark EP90 tsooni Ülemiste piirkonnas või mujal
ainult juhul, kui tööülesandeid täitma minnes on see majanduslikult ja
ajaliselt otstarbekas. Auto registrimärgiga 219BJH mujal parkimine
kooskõlastatakse vastutava isikuga;
LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 4/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
2.1.19.2 198 BHB Valukoja parkimismajja (Valukoja 4c) või mujal ainult juhul,
kui tööülesandeid täitma minnes on see majanduslikult ja ajaliselt
otstarbekas. Mujal parkimine kooskõlastatakse vastutava isikuga.
2.1.20 parkima auto sõidu lõpetamisel vastavalt liiklusseadusele;
2.1.21 märkima autos olevasse sõidupäevikusse sõiduandmed sisse peale sõidu lõpetamist
ning lähetuste puhul peale lähetusest naasmist;
lisama autodokumentide vahele kulutusi tõendavad dokumendid kütusele, autopesule või ostetud
toodetele.
3. VASTUTAVA ISIKU KOHUSTUSED
3.1 Vastutav isik kohustub:
3.1.1 korraldama autode kasutamist, tehnoülevaatust, remonti ning korralist hooldust
arvestades seejuures hooldusraamatute tingimusi. Auto volikirjas märgitud kasutajad
abistavad võimalusel vastutavat isikut nimetatud tööde läbiviimisel;
3.1.2 korraldama liiklus- ja kaskokindlustuse lepingute pikendamist ning arvete tähtaegset
tasumist;
3.1.3 kontrollima, et autos oleks nõuetele vastav autoapteek, töökorras ja taadeldud
tulekustuti ning tõkiskingad;
3.1.4 hankima uue kliendikaardi selle kaotuse või varguse korral;
3.1.5 korraldama vajadusel sisepuhastusi;
3.1.6 tagama kindlustusjuhtumi korral kindlustusandja informeerimise;
3.1.7 hankima rendiauto, kui selleks tekib vajadus;
3.1.8 jälgima, et auto registreerimismärgiga 219 BJH läbisõit ühes aastas ei ületaks lepingus
26 000 kilomeetrit ning auto registreerimisnumbriga 249BPV läbisõit ühes aastas ei
ületaks lepingus 30 000 kilomeetrit (auto läbisõidu jälgimist tehakse esinduses käidud
arvetel olevale läbisõidule);
3.1.9 korraldama sõidupäevikute pidamist ja esitamist.
4. ARUANDLUS
4.1 Ametiautode (198 BHB, 219 BJH) kasutamisel peetakse sõidupäevikut VA 104-2, milles
kajastatakse:
4.1.1 auto omaniku, valdaja nimi või asutuse nime ja registrikoodi;
4.1.2 auto margi ja riikliku registreerimismärgi andmeid;
4.1.3 kasutamise perioodi;
4.1.4 autoga seotud kliendikaardi numbrit;
4.1.5 sõidu kuupäeva;
4.1.6 sõidu eesmärki iga sõidukorra puhul (marsruut);
4.1.7 läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäitu iga sõidukorra puhul;
4.1.8 läbisõitu (km);
4.1.9 ostetud toodete/teenuste kogused (kütus – liitrites, ostetud autopesu ja muud
tooted - eurodes);
4.1.10 kasutaja nime ja allkirja.
4.2 Autole registreerimismärgiga 249BPV sõidupäeviku täitmist ei kohaldata.
4.3 Vastutav isik kontrollib kütuse hankija igakuise aruande alusel kliendikaardiga tehtud
tehingute vastavust käesolevale korrale ja mittevastavuse korral (põhjendamatud ostud,
teenused) esitab kasutajale nõude mitteõiguspäraste tehingute tasumiseks.
LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 3/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4.4 Vastutav isik koondab sõidupäevikute info igakuiselt autode lõikes ja teeb selle
kättesaadavaks elektroonses vormis, esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui 10.
kuupäevaks
4.5 Lennuameti auto kasutamisel ametikohustustega mitteseotud sõitudeks tuleb kasutajal
tasuda Lennuametile kulud, mille arvutamisel lähtutakse tulumaksuseadusest ja
rahandusministri 13.01.2011. a määrusest nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“
järgmiselt:
- 219 BJH vastavalt ametikohustustega mitteseotud sõitudeks läbitud kilomeetritele
arvestusega 0,30 eurot/ km.
Summa eelneva kuu eest tasutakse kasutaja poolt hiljemalt järgneva kuu 5-ndaks
kuupäevaks Rahandusministeeriumi SEB pank a/a nr EE891010220034796011,
Swedbank a/a nr EE932200221023778606, Danske Bank a/a nr EE403300333416110002,
Nordea pank a/a nr EE701700017001577198 viitenumbriga 2800045496.
4.6 Auto registreerimismärgiga 249 BPV eest tasutakse Maksu- ja Tolliametile summas 256
eurot, kuna sõitude üle ei peeta sõidupäevikut. Auto on antud soodustingimustel
Lennuameti peadirektori kasutusse. Peadirektor kompenseerib Lennuametile
ametikohustustega mitte seotud sõitude eest 45 eurot kuus.
VIITED
1. Raamatupidamise seadus
2. Tulumaksuseadus
3. Rahandusministri 13.01.2011. a määrus nr 2 „Erisoodustuse hinna määramise kord“
Koostaja:
Tiina-Mae Kuusik
finants-haldusnõunik
LENNUAMET Dokument AD 104/V17 Leht 4/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
26.09.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/55
Lisa 2
Lennuameti teenistuslähetuste kord
1. ÜLDSÄTTED
1.1. Teenistuslähetus (edaspidi lähetus) on teenistuja saatmine kindlaksmääratud
ajavahemikul peadirektori korraldusel teenistusülesannete täitmiseks või tööalaseks
enesetäiendamiseks väljapoole alalise teenistuskoha asukohta. Teenistuja lähetamist
välisriiki loetakse välislähetuseks.
1.2. Lähetatule säilitatakse lähetuse ajaks teenistuskoht ja töötasu.
1.3. Lähetuste korraldamisel ning kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse
19.12.2012 määrusest nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude
hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ ja
Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrusest nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste
maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja
kord“.
2. TEENISTUJA LÄHETAMINE
2.1. Lennuameti lähetused toimuvad vastavalt peadirektori poolt kinnitatud iga-aastasele
lähetuste- ja koolituste plaanile, mille koostab personalijuht koostöös osakondade
juhatajatega.
2.2. Lähetus- ja koolituslähetustaotluste menetlemine toimub riigitöötaja
iseteenindusportaali lähetuste ja koolituste moodulis (edaspidi RTIP portaalis).
Lähetuse vormistamine RTIP portaalis
2.3. Lähetustaotluse algatab teenistuja RTIP lähetuste moodulis, lisades sinna kõik
vajalikud dokumendid (kutse, garantiikiri, auditi kokkulepe jne). Teenistuja lisab
lähetuse dokumendid üldandmete lehele.
2.4. Koolitustaotluse algatab teenistuja RTIP koolituste moodulis pärast koolituskutse või
kinnituse saamist. Teenistuja lisab koolituse/registreeringu kinnituse üldandmete
lehele.
2.5. Lähetusse mineku taotlemiseks valib lähetatav RTIP vastavas moodulis lähetuse liigi:
Siselähetus (lähetuste moodul);
Välislähetus (lähetuste moodul);
Koolituslähetus (koolituste moodul)
Väliskoolituslähetus (koolituste moodul).
2.6. Uue lähetustaotluse alustamisel määrab teenistuja lähetatavate teenistujate arvu:
Üks – kui osaleb üks teenistuja;
LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 1/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Mitu ehk ühislähetus – kui osaleb üle ühe teenistuja ja igale lähetatule tekib oma
lähetuskorraldus;
Grupp ehk grupilähetus – kui osaleb üks või rohkem teenistujat ning
lähetusaruanne esitatakse ühiselt (kõikide grupi liikmete jaoks tekib üks ühine
lähetuskorraldus). Grupilähetusel ei saa küsida avanssi ja määrata asendajat.
2.7. RTIP portaalis tuleb üldandmete lehele lisada lisainfo ja märkuste lahtrisse
lähetuse/koolituse plaanilisus (number vastavalt koolituse või lähetuse plaanile).
2.8. Lähetuskulude kompenseerimiseks saab taotleda avanssi lähetuskulude päevarahade
ulatuses.
2.9. Erakorraliste, edasilükkamatute riigisiseste lähetuste korral kohustub teenistuja
hiljemalt järgneval tööpäeval vormistama lähetuse RTIP portaalis tagantjärele.
2.10. Riigipühal toimuva lähetuse (sh koolituslähetuse) korral tuleb esitada enne RTIP
portaalis lähetustaotluse esitamist avaldus riigipühal töötamise kohta DHSis ning
suunata avaldus kinnitamiseks peadirektorile ja teadmiseks personalijuhile.
2.11. Lähetuse korraldus tekib automaatselt peale taotluse kinnitamist RTIP portaalis.
Reisikorraldus
Reisikorraldaja pakkumiste võtmisel lähtub finants-haldusnõunik sõlmitud lepingutest
ja hangetest. Süsteemi väliselt võib hinnapakkumisi võtta üksnes peadirektori
nõusolekul ja ainult juhul, kui lepingupartneri pakutav teenus on kallim või ei vasta
soovitud kriteeriumitele.
2.12. Lähetuseks vajaliku transpordi, majutuse ja kindlustuspakkumised tellitakse läbi
reisikorraldusfirmade, kellega on sõlmitud hankelepingud.
2.13. Tellimiseks vajaliku täpsustava informatsiooni (nt ürituse toimumise kellaajad ja
aadressi, pagasi olemasolu jmt) sisestab teenistuja RTIP portaali võimalikult täpselt.
2.14. Vajadusel vormistatakse lähetatavale lisariskikindlustus (nt JAATO koolitused)
3. ARUANDLUS JA LÄHETUSKULUDE HÜVITAMINE
3.1. Lähetatu täidab RTIP portaalis kuluaruande ja sisuaruande 3 tööpäeva jooksul peale
lähetusest saabumist. Kuluaruandele lisab lähetuses viibinud teenistuja
kuludokumentide failid (pardakaardid, transpordipiletid jms) ning
originaalkuludokumendid viib finants-haldusnõunikule.
3.2. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks on finants-haldusnõuniku poolt kooskõlastatud
ja peadirektori poolt kinnitatud lähetuskulude aruanne.
3.3. Kuludokumendid peavad vastama raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele ja
sisaldama järgmisi andmeid:
dokumendi nimetus ja number;
koostamise kuupäev;
tehingu majanduslik sisu;
LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
.
tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa).
3.4. Teenistujale hüvitatakse dokumentaalselt tõestatud sõidu-, majutus- ja muud
lähetusega seotud kulud.
3.5. Lähetuskulutude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused eurodesse
välislähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga
päevakursi alusel.
3.6. Lähetuse ühildamisel puhkusega (näiteks jääb teenistuja peale lähetuse lõppu
puhkusele ega naase kohe lähtekohta), ei loeta tagasisõidupiletit lähetusega seotud
kuluks.
3.7. Siselähetuseks kasutatakse üldjuhul Lennuameti ametiautot ning selle kasutamine
toimub vastavalt ametiautode kasutamise korrale.
3.8. Erandjuhtudel, kui ametiautot ei ole võimalik kasutada, võib peadirektori nõusolekul
kasutada isiklikku sõiduautot. Isikliku sõiduauto kasutamise kulude hüvitamisel
lähtutakse Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrusest nr 164 „Teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja
hüvitise maksmise kord“. Kulude hüvitamiseks esitab teenistuja peadirektorile
avalduse, milles näitab ära:
1) sõiduautot kasutava isiku ees- ja perekonnanimi;
2) sõiduauto riikliku registreerimismärgi andmed ning kasutamise õigust tõendava
dokumendi koopia;
3) sõiduauto läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäidu iga teenistus-, töö- või
ametiülesannete täitmisel tehtud sõidu korral;
4) kuupäev ja sõidu eesmärk iga teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel tehtud
sõidu korral.
3.9. Takso kasutamise kulud sõiduks Tallinna lennujaama, sadamasse, bussijaama ja
raudteejaama või lähetusest saabumisel kompenseeritakse ainult hilisõhtuste ja
varahommikuste reiside puhul (takso sõidukviitung peab olema väljastatud
ajavahemikus kl 22.00 kuni 08.00). Sõidukviitungil peab olema märgitud kuupäev ja
kellaaeg, teenuse osutaja nimi ja Äriregistri kood.
3.10. Välisriigis liigeldes tuleb eelistada ühistransporti ning sõidudokumendid esitada koos
kuluaruandega. Sõidukviitungil peab olema märgitud kuupäev ja kellaaeg, teenuse
osutaja nimi.
Muude kulude hüvitamine
3.11. Välisriiki lähetatule hüvitatakse reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Üldjuhul
korraldab reisikindlustuse ja viisa vormistamise finants-haldusnõunik. Teenistuja enda
poolt vormitatud reisikindlustuse ja viisa kulude hüvitise saamiseks esitab teenistuja
kindlustuspoliisi või viisa koopia ja maksmist tõendava dokumendi.
3.12. Parkimistasu lennujaama, sadama, bussijaama või raudteejaama parklas lähetuse ajal
ei hüvitata.
LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 5/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3.13. Muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude (nt linnasisesed sõidud, sideteenused
jms) hüvitamise otsustab teenistuja lähetusse saatnud isik kulu tõendavate
dokumentide alusel.
Päevaraha maksmine
3.14 Teenistujale makstakse välislähetuses oldud aja eest päevaraha seaduses lubatud
alammäära ulatuses 32 eurot.
3.15 Alammäärast erinevalt arvestatakse päevaraha lähetuse puhul Norra Kuningriiki 50
eurot ning Prantsuse Vabariiki 43 eurot.
3.16 Lähetusse sõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui välisriiki suunduv sõiduk väljub
hiljemalt kell 21.00. Lähetusest saabumise päeva eest makstakse päevaraha, kui sõiduk
saabub peale kella 3.00.
3.17 Lähetuse päevaraha määra võib vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas
viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine.
3.18 Juhul, kui Lennuameti asemel maksab päevaraha muu isik või asutus, on lähetatav
kohustatud esitama Lennuametile muu isiku või asutuse kinnituse päevaraha
maksmise kohta. Kui muu isiku või asutuse poolt makstav päevaraha on väiksem kui
päevaraha alammäär, kompenseerib Lennuamet päevaraha määra ja muu isiku või
organisatsiooni poolt makstava summa vahe.
3.19 Juhul, kui lähetatava sõidu- või majutuskulude kompenseerimine muu isiku või
asustuse poolt toimub Lennuameti arvele, on lähetatav kohustatud esitama
Lennuametile muu isiku või asutuse kinnituse kulude kompenseerimise kohta. Kulude
kohesel katmisel muu isiku või asutuse poolt näidatakse lähetuse taotluses kulude
tasuja.
4. LÄHETUSES VIIBITUD PUHKEAJA HÜVITAMINE
4.1. Kui lähetuses oldud aeg langeb puhkepäevale, siis üldjuhul kasutab lähetatu
puhkeaega lähetuskohas.
4.2. Kui lähetuskohta lähetamine näeb ette töötamist puhkeajal või puhkepäeval,
hüvitatakse töötatud aeg puhkeaja või puhkepäevaga võrdeliselt tööülesannete
täitmiseks kulunud ajale. Hüvitamise aeg lepitakse kokku vahetu juhiga.
4.3. Üldjuhul riigipühale lähetusi ei planeerita. Kõik riigipühal toimuvad lähetused tuleb
eelnevalt kooskõlastada peadirektoriga.
4.4. Riigipühal toimuva lähetuse hüvitamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 40
ning teenistuja peab enne lähetuse toimumist esitama DHS-s avalduse ja märkima
avalduses hüvitamise liigi ning aluse:
4.4.1. ATS § 40 lg 4 ja ATS § 39 lg 6 alusel: 2,5-kordne palk proportsionaalselt;
4.4.2. ATS § 40 lg 6 ja ATS § 39 lg 6 alusel: 1,5-kordne palk proportsionaalselt ja
lisaks vaba aeg proportsionaalselt;
LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
.
4.4.3. Proportsionaalsuse tähendus riigipüha päeval algava ja lõppeva lähetuse korral:
transpordivahendi (lennuk/laev/Lennuameti auto) Tallinnast väljumise aeg,
kuni kohtumise lõpu aeg/ transpordivahendi (lennuk/laev/Lennuameti auto)
Tallinnasse saabumise aeg.
4.4.4. Kui riigipühal toimuv lähetus jääb järjestikuse lähetuse sisse, arvestatakse
riigipühal töötatud aega tööpäeva ulatuses ehk 8 tundi.
4.5. Kui riigipühal toimuva lähetuse algus ja/või lõpp jääb samale päevale (riigipühale),
loetakse tööülesannete täitmise alguseks lennuki, laeva vms planeeritud väljumisaeg
ning lõpuks saabumisaeg.
VIITED
1. Avaliku teenistuse seadus
2. Töölepingu seadus
3. Raamatupidamise seadus
4. Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määrus nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise,
lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha
määr“
5. Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise
kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“
6. Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete
täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise
kord“
7. Välisministri 20.12. 2006 määrus nr 11 „Linnade koefitsiendid“
8. AD 104 Ametiautode kasutamise kord
9. AP 203 Koolitus, teadlikkus ja pädevus
10. AP 122 Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduur
11. AD 303 LA asjaajamiskord
(M:\33 - Juhtimissüsteem)
Koostaja:
Tiina-Mae Kuusik
Finants-haldusnõunik
LENNUAMET Dokument AD 208/V12 Leht 5/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
26.09.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/55
Lisa 3
Lennuameti majandustegevuse korraldamise protseduur
1. EESMÄRK
Käesolev protseduur kirjeldab ja reguleerib Lennuameti majandustegevuse korraldamist
kooskõlas õigusaktidega ja määratleb selle teostamisel osalevate teenistujate tööjaotuse.
2. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Käesolev protseduur täpsustab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi
MKM) valitsemisala raamatupidamise sise-eeskirjas ja MKMi valitsemisel oleva riigivara
kasutamise ja käsutamise korras ning MKM-i valitsemisala eelarve koostamise, muutmise ja
täitmise jälgimise juhendis kirjeldatud tegevuste rakendamist Lennuametis.
3. VOLITUSED JA VASTUTUSED
3.1 Lennuameti finantsplaani tähtaegse esitamise ning eelarve täpse ja otstarbeka täitmise,
majandustegevuse korraldamise ja riigivara sihipärase kasutamise eest vastutab
peadirektor.
3.2 Lennuameti eelarve ja finantsaruandluse korraldamise ning informatsiooni vahetamise
eest on vastutavaks isikuks määratud ametijuhendiga finants-haldusnõunik.
3.3 Tarnijate õigeaegset hindamist korraldab finants-haldusnõunik.
4. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS
4.1 Lennuameti raamatupidamist korraldab tsentraalselt MKM-i eelarveosakond ning
raamatupidamisarvestust teostab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi: keskus), kelle
õigused, kohustused ja vastutus on määratud MKM-i ja keskuse vahel sõlmitud
tugiteenuste osutamise kokkuleppega.
4.2 Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku info ja dokumentatsiooni edastamise
kord ja tegevuste jaotus MKM-i, Lennuameti ja keskuse vahel on esitatud tugiteenuste
osutamise kokkuleppe lisas nr 1 „MKM valitsemisala personali- ja palgaarvestuse
toimemudel“ ja lisas nr 2 „MKM valitsemisala finantsarvestuse toimemudel“.
4.3 Raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP, mis sisaldab
pearaamatut, ostu- ja müügireskontrot. Lisaks põhivarade arvestust, personali- ja
palgaarvestust, koolituste ja lähetuste arvestust ja ostu- ja müügilepingute arvestust.
4.4 Lisaks on kasutusel ka riigitöötaja iseteenindusportaal (edaspidi: RTIP) mis sisaldab
väike- ja väheväärtuslike varade arvestust ning lähetuste, koolituste ja
puhkustearvestust.
5. EELARVE KOOSTAMINE, MUUTMINE, KINNITAMINE, SISESTAMINE JA
TÄITMINE
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 1/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.1 Eelarve koostamisel, muutmisel ja jälgimisel lähtutakse eelkõige riigieelarve seadusest
ja raamatupidamise seadusest ning nende alamaktidest. Samuti lähtutakse MKMi
kehtestatud juhenditest ja kordadest.
5.2 MKMi valitsemisala eelarvete koostamist ja muutmist koordineerib eelarveosakond,
andes vajalikke suuniseid valitsemisala asutustele ja valdkonna juhtidele. Finantsplaani
kavandamisel lähtub eelarveosakond valitsemisalale RESiga kinnitatud kululagedest.
5.3 Lähtudes etteantud piirsummadest koostavad asutused finantsplaani, kus kajastatakse
vastavalt eelarve projekti koostamise korrale, tulud, kulud, investeeringud ja
finantseerimistehingud koos põhjalike selgitustega.
5.4 Eelarve osakond kontrollib asutuste finantsplaani vastavust nõuetele ja koostab seejärel
valitsemisala tegevuskava juurde kuuluva finantsplaani projekti. Eelarve osakond tagab
koostöös asutusega vajadusel finantsplaani muutmise. Eelarve osakond korraldab
vajadusel valitsemisala tegevuste rahastamiseks vajalike lisataotluste esitamise
Rahandusministeeriumile.
5.5 Eelarveaasta jooksul on võimalik Vabariigi Valitsuse korraldusega muuta asutuse
tööjõu ja majanduskulude vahelist jaotust ja investeeringute objektilist liigendust.
5.6 Eelarveosakond koostöös valdkonna juhtide ja MKM-i sisuosakondadega analüüsib
muudatus ettepanekute vajadust ja otstarbekust ning heakskiidu saamisel edastab need
Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse korralduse ettevalmistamiseks.
5.7 Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamine administratiivse ja
majandusliku sisu järgi liigendust on võimalik vaid riigieelarve muutmisega või
lisaeelarvega. Eelarveosakond teavitab Vabariigi Valitsuse poolt riigieelarve muutmise
seaduse eelnõu või lisaeelarve eelnõu algatamisest asutuse ja valdkonna juhte ning
edastab neile vajalikud tähtajad ja lisamaterjalid.
5.8 Eelarveosakond koostab vajalikud dokumendid ja vajadusel analüüsib neid koostöös
sisu osakondadega ja vormistab nõutul kujul.
5.9 Valdkonna kavandatavate sisuliste muudatuste või lisaraha taotlemise korral
kooskõlastatakse asutuse poolt esitatav ettepanek/taotlus valdkonna juhiga.
5.10 Vabariigi Valitsuse reservist vahendite taotlemine toimub vastavalt kehtestatud korrale.
Rahandusministeeriumile esitatav taotlus kooskõlastatakse valdkonna juhi ja eelarve
osakonnaga.
5.11 Eelarveaastaks vastu võetud riigieelarve seaduse ja vastavasisulise Vabariigi Valitsuse
korralduse alusel kinnitab minister piirmääraga ja arvestuslike vahendite kohta
eelarveaasta alul oma käskkirjaga asutuste eelarved administratiivse ja majandusliku
sisu lõikes kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Samuti kinnistab minister oma allkirjaga
Vabariigi Valitsuse korraldusega ning muudatus- ja lisaeelarvega eelarveaasta jooksul
tehtavad muudatused asutuse eelarves.
5.12 Eelmise aasta lõpuks kasutamata jäänud ja rahandusministri loa alusel jooksva aasta
eelarvesse üle kantud vahendite lisandumisel asutuse eelarvesse kinnitab muudetud
eelarve asutuse juht oma käskkirjaga.
5.13 Vabariigi Valitsuse reservist täiendatavate vahendite lisandumisel asutuse eelarvesse
või sisemiste muudatuste tegemisel tööjõu- või majanduskulude eelarvesse kinnitab
muudetud eelarve asutuse juht oma käskkirjaga.
5.14 Eelarveosakond jälgib valitsemisala asutuste eelarve täitmist jooksvalt SAP BO
aruannete alusel. Samade aruannete alusel koostab eelarveosakond vajadusel asutuse
tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute aruande ning saadab e-posti
teel asutusele analüüsimiseks ja põhjalike selgituste andmiseks. Ülevaatliku
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
koondanalüüsi valitsemisala eelarve täitmise kohta koostab eelarveosakond üks kord
kvartalis ning see esitatakse kantslerile ja valdkonna juhtidele teadmiseks ja tagasiside
saamiseks.
5.15 Riigieelarve kulude tegemisel peavad asutused lähtuma oma kinnitatud eelarvest.
Asutuse juhi poolt täiendavalt liigendatud kulude osas on lubatud asutuse tööjõu- ja
majanduskulude kuni 5% kinnitatud eelarve sisemise ületamine samaliigiliste kulude
arvel.
5.16 Rahandusministeeriumi poolt teostatava riigieelarve seire käigus tulude, kulude,
investeeringute ja finantseerimistehingute eelarve täitmise kohta esitatavatele
küsimustele vastuste saamiseks küsib eelarveosakond vastavalt vajadusele asutustelt,
valdkonna juhtidelt ja sisuosakondadelt täiendavat informatsiooni.
6. DOKUMENDIRINGLUSE KORRALDAMINE, GRUPEERIMINE JA
SÄILITAMINE
6.1 Lennuametile saabunud dokumendid üldisele elektronposti aadressile, postiga,
kullerpostiga ja käsipostiga võetakse vastu, avatakse ning registreeritakse vastavalt
asjaajamiskorrale.
6.2 Raamatupidamisdokumentide grupeerimisel toimikutesse ja nende säilitamisel
lähtutakse toimemudelitest, asjaajamiskorrast ja dokumentide loetelust.
6.3 Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat alates selle majandusaasta
lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Originaaldokumente säilitatakse
asutuses. Asutusse paberkandjal ja e-posti teel saabunud ostuarveid arhiveeritakse
eArvekeskuses.
6.4 Euroopa Liidu toetuste ja välisvahendite algdokumente (sh lepinguid) grupeeritakse ja
säilitatakse projektide või fondide põhiselt asutustes, lähtudes asutuste dokumentide
loetelus nimetatud tähtajast.
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
7. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KONTROLLIMINE
7.1 Asutuse majandustehingute teostamise aluseks üldjuhul on võlaõigusseaduse või muude
seaduste alusel sõlmitud lepingud. Lepingute sõlmimist reguleerib Lennuameti
hankeprotseduur.
7.2 Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või
algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Lennuamet dokumenteerib kõik oma
majandustehingud vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normdokumentidele ning
saadab dokumentatsiooni keskusele. Lennuamet vastutab, et kõik asutuse
majandustehinguid kajastavad dokumendid jõuavad keskusesse tähtaegselt.
7.3 Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel on
järgmised andmed:
7.3.1 dokumendi nimetus ja number;
7.3.2 koostamise kuupäev;
7.3.3 tehingu majanduslik sisu;
7.3.4 tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
7.3.5 tehingu osapoolte nimed;
7.3.6 tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
7.3.7 asutuse volitatud isiku allkiri, asutuse finantstöötaja allkiri;
7.3.8 vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
7.4 Loetelus kolme viimast nõuet ei kohaldata, kui nendes punktides nimetatud andmed on
kajastatud vastavate algdokumentide alusel koostatud koonddokumendis.
7.5 Raamatupidamise algdokumendi allkirjaks loetakse:
7.5.1 omakäeline allkiri paberkandjal dokumendil;
7.5.2 digitaalallkiri;
7.5.3 dokumendi menetlemiseks ette nähtud infotehnoloogilises süsteemis antud
kooskõlastus või kinnitus, kui seda on võimalik elektrooniliselt säilitada ning kui
kooskõlastuse või kinnituse andjat ja selle andmise kuupäeva on võimalik
dokumendi säilitustähtaja jooksul tuvastada.
7.6 Dokumendikäive MKM-i, asutuse ja keskuse vahel on reguleeritud toimemudelites.
8. TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST
8.1 Lennuamet kajastab majandustegevusest saadava tuluna aeronavigatsioonilise kaardi
ning piloodi lennuraamatu müüki.
8.2 Majandustegevusest saadav tulu laekub sularahana (vt. peatükki sularahakassa) ning e-
riigikassa kontole ülekannetena.
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9. SULARAHAKASSA
9.1 Tulenevalt riigilõivuseadusest on Lennuametil loodud sularahakassa kuni 45-euroste
riigilõivude vastuvõtmiseks ning trükiste müümiseks, milleks on aeronavigatsiooniline
kaart ning piloodi lennuraamat.
9.2 Sularahaoperatsioone teostab finants-haldusnõunik, kellel on ametijuhendiga määratud
kassapidaja kohustused ning varaline vastutus. Finants-haldusnõuniku äraolekul
asendab sularahaoperatsioonides teda sekretär-asjaajaja.
9.3 Sularahaoperatsioonide asendamine puhkuse perioodil vormistatakse üleandmise-
vastuvõtmise aktina, kus märgitakse kassas olev summa üleandmise kuupäeval,
asendamise periood, kausta number, viimane sissetuleku- ja väljamineku order. Akti
allkirjastavad kassapidaja kohustusi täitev finants-haldusnõunik ning asendajana
sekretär-asjaajaja. Akti kinnitab peadirektor. Akti ei tule vormistada, kui tegemist on
lühiajalise eemal viibimisega töökohalt (lõuna, koolitus vms).
9.4 Sularaha hoidmiseks on tagatud vastavad tingimused sh. tulekindel raudkapp teenistuja
vahetus läheduses. Võtmed asuvad finants-haldusnõuniku käes.
9.5 Kassa arvestuses kasutatakse järgmisi dokumente:
9.5.1 kassa sissetuleku order (kohustuslikud rekvisiidid on asutuse nimetus, aadress,
registreerimise nr, orderi nr, kuupäev, maksja nimi, selgitus, summa numbrite ja
sõnadega, kassapidaja allkiri);
9.5.2 kassa väljamineku order (kohustuslikud rekvisiidid on asutuse nimetus, orderi nr,
koostamise kuupäev, summa numbritega, selgitus (sularaha panka), summa
numbrite ja sõnadega, kuupäev, kassapidaja allkiri);
9.5.3 kassaraamat, kuhu kassapidaja registreerib sissetuleku ja väljamineku ordereid
(kohustuslikud rekvisiidid on sissetuleku ja väljamineku dokumendi number,
kellelt saadud või kellele välja antud ja summa).
9.6 Sularaha viiakse panka hiljemalt järgmisel tööpäeval, kui see ületab kassalimiiti,
milleks on 320 eurot. Laekumine kajastatakse Rahandusministeeriumi avatud
pangakontole, märkides ülekandele viitenumbriks riigilõivude puhul 2900073106 ja
omatulu 2400081779. Kassast muid väljamakseid ei tehta.
9.7 Sularaha jääki võrdleb kassapidaja kassaraamatuga kuupäevadel, mil toimub sularaha
panka viimine. Vastava võrdluse aluseks on võetud müüdavate trükiste ja sularahas
vastuvõetud riigilõivu kogused, et ametile kaasneks võimalikult väike halduskoormus
ning aja – ja rahakulu.
9.8 Peale panka viimist peab kassasse jääma vahetusraha kuni 15 (viisteist) eurot va.
aastalõpp, kui kogu raha viiakse 31. detsembril panka.
9.9 Rahandusministeeriumi poolt on Lennuametile väljastatud Swedbank AS kontokaart
arveldusarve numbriga EE932200221023778606, kuhu kogutakse kõik riigilõivud ning
muud riigiasutustele maksmisele kuuluvad summad. Kontokaart ja peadirektori
kinnitatud volitus õiguste andmisega sularahaoperatsioonideks pangaga on aluseks
sularaha äraviimisel.
9.10 Kassa liikumiste kohta koostab kassapidaja kohustusi täitev teenistuja iga kuu sularaha
koondaruande (MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli lisa nr 2.6) koos
lisadega (kuu sissetuleku orderid, väljamineku orderid, maksekorraldus ning
kassaraamat) registreerides vastavalt asjaajamiskorrale dokumendihaldussüsteemis.
Finants-haldusnõuniku saadab kooskõlastatud dokumendi kinnitamiseks peadirektorile.
Kinnitatud aruanne edastatakse keskusele raamatupidamiskannete tegemiseks vastavalt
toimemudelile.
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9.11 Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga ning ootamatu
inventuuri vähemalt kahel korral aastas (vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse
toimemudelile).
9.12 Sularahakassa inventuuri viib läbi peadirektori käskkirjaga asutuse teenistujatest
moodustatud kaheliikmeline komisjon. Inventuuri juures osaleb kassaoperatsioonide
eest vastutav isik.
9.13 Sularahakassa inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused
dokumenteeritakse sularahakassa inventuuriaktiga, mis allkirjastatakse inventuuri
osaliste poolt ning edastatakse keskusele.
9.14 Inventuuri tulemuste kohta koostatakse sularahakassa inventuuriakt, milles kajastatakse:
9.14.1 inventuuri läbiviimise kuupäev;
9.14.2 komisjoni koosseisu kuuluvate teenistujate nimed ja ametikohad;
9.14.3 viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;
9.14.4 paber- ja metallraha kogused ja summad;
9.14.5 sularaha jääk ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
9.14.6 komisjoni liikmete ja kassapidaja allkirjad.
9.15 Akti kinnitab asutusejuht.
9.16 Sularahakassa inventuuriakt edastatakse peale allkirjastamist keskusele.
10. RIIGILÕIVUDE ARVESTUS
10.1 Riigilõivudega seotud toimingud (sh laekumiste jälgimine, riigilõivu tagastamise
korraldamine) toimuvad vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli
punkti 4.3 järgi.
10.2 Lennuameti e-riigikassa riigilõivukonto vaatajaõigused on antud finants-
haldusnõunikule, lennutegevuse (lennundusload), lennundustehnika (õhusõidukite
registri pidamine), lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna
vaneminspektoritele. Teised osakonnad kontrollivad riigilõivude laekumist enne
toimingu/teenuse osutamist maksekorraldusega.
10.3 Isikult/asutuselt laekunud riigilõivu tagastamise taotlus registreeritakse vastavalt
asjaajamiskorrale Lennuameti dokumendihaldussüsteemis. Taotlus suunatakse
kontrollimiseks riigilõivu väljaandnud osakonna vastavate toimingute eest vastutavale
teenistujale. Teenistuja kontrollib taotluses esitatud andmeid vastavalt
riigilõivuseadusele ning otsustab, kas riigilõiv kuulub tagastamisele või mitte.
Tagastamisele kuuluv riigilõiv kinnitatakse osakonna teenistuja poolt ning suunatakse
finants-haldusnõunikule, kes lisab ülekandmiseks vajalikud tunnused ning suunab
taotluse peadirektorile kinnitamiseks. Peale kinnitamist suunatakse taotlus keskuse
raamatupidajale ülekandmiseks.
10.4 Vastavalt riigilõivuseadusele toimub Lennuameti poolt väljastatud sertifikaatide
hoidmise eest riigilõivu tasumise arvestus koostöös osakondade ja finants-
haldusnõunikuga. Arvestuse kohta on sisse viidud eraldi exceli tabel, mis asub avalikul
kettal L:\Riigilõivude tasumine sertifikaadi hoidmise eest (alates 2012).xlsx ning on
kõikidele osapooltele kättesaadav. Arvestust peetakse vastavalt riigilõivuseadusest
tulenevatele tähtaegadele.
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
10.5 Riigilõivu tagastamise taotluse vorm VA 122-2 on kinnitatud peadirektori käskkirjaga.
11. MÜÜGIARVED
11.1 Teatis müügiarve väljastamiseks vormistatakse vastavalt finantsarvestuse toimemudelile
Lennuametisse saabunud info alusel finants-haldusnõuniku poolt, registreeritakse
dokumendihaldussüsteemis ning edastatakse keskusele müügiarve koostamiseks SAP-i
müügimoodulis. Müügiarve edastab keskuse raamatupidaja kliendile ning lisab koopia
finants-haldusnõunikule, kes lisab arve dokumendihaldussüsteemis teatisele.
11.2 Müügiarved keskkonna müra mõõtmise seadme elektrienergia eest esitatakse AS
Tallinna Lennujaamale kord kvartalis.
12. OSTUARVETE MENETLEMINE
12.1 Lennuameti ostuarvete menetlemine toimub e-Arvekeskuses. Tegemist on Riigi
Tugiteenuste Keskuse ja Omniva kontserni kuuluva emaettevõtte AS Eesti Postiga
vahelise lepinguga, kus riigiasutustel (k.a Lennuamet) on avatud ostuarvete
digitaliseerimine, e-arvete menetlemine, arvete säilitamine ja SAP-ga infovahetuse
teenuse kasutamise võimalus.
12.2 Arveid on võimalik tarnijatel saata kolmel erineval viisil:
12.2.1 E-arve otse Eesti Post AS arvehalduslahendusse (e-Arvekeskus); E-arved
saabuvad automaatselt Lennuameti ostuarvete registrisse. Need ei vaja
digitaliseerimist ja arved saab koheselt saata e-Kinnitusringile.
12.2.2 PDF arve asutuse e-posti aadressile; Tarnijatel on võimalus edastada
elektroonilisi arveid PDF formaadis Lennuameti e-posti aadressile või e-
arvetekeskuse e-posti aadressile.
12.2.3 Paberarve edastamine posti teel. Tarnijatel on võimalus edastada paberarveid
otse Lennuametile postiteel või Eesti Postile, märkides ümbrikule märksõna
„ARVED“, unikaalse sihtnumbri 15510 linna nimega TALLINN. Antud
sihtnumber võimaldab Eesti Posti sorteerimisliinil asutusele mõeldud arved välja
sorteerida ning koheselt digitaliseerimisele suunata.
12.3 Lepingulised tarnijad edastavad arved elektrooniliselt aadressile
[email protected] või
[email protected]. Paberkandjal saabunud arved võetakse vastu,
skaneeritakse arved pdf kujul ning edastatakse aadressile lennuamet@e-
arvetekeskus.eu.
12.4 Ostuarvete edastamiseks kasutab Lennuamet talle avatud e-posti aadressi lennuamet@e-
arvetekeskus.eu. Kõik arved, mis edastatakse e-postiga peavad olema PDF-formaadis.
Teistes formaatides arveid e-postiga vastu ei võeta. Iga ostuarve edastatakse koos arvet
puudutava muu infoga (saateleht vms) eraldi e-postina. PDF faili nime osas erinõudeid
ei kohaldata.
12.5 Lennuameti e-Arvekeskuse administraator on finants-haldusnõunik, kellel on kõik
kasutusõigused, sh ettevõtte seadete määramise, kasutusõiguste andmise ja asenduste
määramise, kinnitusringide ja konteeringute õigused.
12.6 Finants-haldusnõunik kontrollib saabunud arvete õigsust ning tagab, et:
12.6.1 dokument peab kajastama majandustehingut õigesti;
12.6.2 dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt
sõlmitud lepingule;
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
12.6.3 tehing on seaduspärane ja vajalik;
12.6.4 tehing on kooskõlas asutuse eelarvega, ning eelarve täitmise ja jälgimise
põhimõtetega;
12.6.5 tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;
12.6.6 kokkuleppe sõlmimisel on lähtutud Lennuameti hankeprotseduurist tulenevatest
nõuetest;
12.6.7 dokument on asutuse poolt kontrollitud ja kinnitatud vastavalt asutuses kehtivale
korrale.
12.7 E-Arvekeskusel on ostuarvete sisestuse tähtajaks üks ööpäev (24h), võõrkeelsetel kaks
ööpäeva (48h). Ostuarvet puudutavate probleemide korral tuleb pöörduda e-postiga aadressile
[email protected].
13. KREDIITKAARDID
13.1 Krediitkaardi taotlemine ning sulgemine käib vastavalt MKMi valitsemisala
finantsarvestuse toimemudelile.
13.2 Krediitkaart väljastatakse vajadusel ainult peadirektorile asutuse ülesannetega
seonduvate kulutuste eest tasumiseks.
13.3 Krediitkaarti kasutatakse välislähetuses või toodete/teenuste eest tasumiseks ainult sel
juhul, kui kulutuste eest puudub võimalus tasuda tavapärase ostuarve ülekande teel e-
riigikassa kaudu.
13.4 Krediitkaart on isikuline ning kaardi kasutaja vastutab, et kaart ei satuks kolmandate
isikute kätte ning selle kaotamisel teavitab koheselt panka.
13.5 Krediitkaardi kasutaja esitab iga kuu kohta järgneva kuu alguses krediitkaardiga
tasumise korral krediitkaardi kasutamise aruande vastavalt MKMi valitsemisala
finantsarvestuse toimemudelile lisades sellele kaardiga tasutud arved, maksekviitungid,
kaardiga seotud konto väljavõtted ja muud kuludokumendid.
13.6 Isiklikuks otstarbeks Lennuameti krediitkaarti ei kasutata. Kuludokumendite ja
ebaõigete kulude summad nõutakse krediitkaardi kasutajalt sisse.
13.7 Krediitkaardi kasutamise aruande vorm VA 122-1 on kinnitatud peadirektori
käskkirjaga.
14. KULUDE HÜVITAMINE
14.1 Lennuameti teenistujad, kes on tasunud ametile vajaminevate kaupade või teenuste eest
vormistavad kulude hüvitamise taotluse läbi dokumendihaldussüsteemi, registreerivad
taotluse vastavalt asjaajamiskorrale, lisades kulu ning maksmist tõendava dokumendi,
allkirjastavad digitaalselt ning suunavad selle kooskõlastamiseks finants-
haldusnõunikule. Peadirektori poolt kinnitatud kuludokument edastatakse vastavalt
MKM-i valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli kohaselt keskusele ülekande
sooritamiseks.
14.2 Taotlus kulude hüvitamiseks vormistatakse ka juhul, kui teenistujal on õigus taotleda
tervisekontrolli reguleeriva korra kohaselt kulude osalist hüvitamist (nt prillid).
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
15. LÄHETUSKULUD
15.1 Sise- ja välislähetusse saatmine on reguleeritud vastavalt Lennuameti teenistuslähetuse
korrale ning MKMi valitsemisala personali ja palgaarvestuse toimemudelile.
15.2 Euroopa Komisjoni määruse tulenevatest järelevalve nõuetest võib teostada tehnika
osakond järelevalvet õhusõidukitele teises riigis, kui kõik sõiduga kaasnevad kulud
katab vastuvõtja. Vastuvõtja esitab Lennuametile kulude hüvitamise kohta garantiikirja.
Lennuamet tasub enne lähetusse minekut lähetatule päevarahad, mis hiljem esitatud
arve alusel hüvitatakse vastuvõtja poolt.
16. LAUA- JA MOBIILTELEFONIDE PIIRMÄÄRAD
16.1 Tagamaks arvestuse Lennuameti eelarvest tasutavate sidekulude (laua- ja
mobiiltelefonid) üle on kõikide teenistujate lauatelefonide piirmäärad ühe kuu kohta
20.- eurot ning mobiiltelefoni piirmäärad peadirektorile 100.- eurot ja teistele
teenistujatele 20.- eurot kuus, koos parkimistasuga.
16.2 Arvestust ei peeta lennutegevuse ja lennundusjulgestuse osakonna kasutuses olevatele
vihjetelefoni numbritele.
16.3 Kui piirmäära ületanud summa on seotud ametiülesannete täitmisega, on teenistujal
õigus ühekordselt taotleda piirmäärast ületatud kulude arvestamist piirmäärale lisaks,
esitades kirjaliku põhjendatud taotluse peadirektorile.
16.4 Piirmäära ületatud summa tasub teenistuja kohustuse tekkimisele järgneva kuu
viimaseks tööpäevaks Rahandusministeeriumi SEB pank arveldusarvele
EE891010220034796011, Swedbank arveldusarvele EE932200221023778606, Danske
Bank arveldusarvele EE403300333416110002 või Nordea pank arveldusarvele
EE701700017001577198 märkides maksekorralduses viitenumbriks 2800045496.
16.5 Kasutades isiklikku mobiiltelefoni ametiülesannete täitmiseks (kõned ja e-parkimine)
on õigus teenistujal taotleda kulu hüvitamist esitades kirjaliku põhjendatud taotluse
koos telefonikõnede väljavõttega peadirektorile.
17. ISIKLIKU SÕIDUAUTO KASUTAMINE
17.1 Lennuametis kasutatakse teenistus-, töö või ametiülesannete täitmisel isikliku
sõiduautot ainult juhul, kui ametiautode kasutamine ei ole võimalik.
17.2 Isikliku sõiduauto kasutamine koos kirjaliku põhjendusega tuleb eelnevalt
kooskõlastada peadirektoriga.
17.3 Isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise puhul
tuleb lähtuda Vabariigi Valituse 14.07.2006 vastu võetud määrusest nr 164 „Teenistus-,
töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse
pidamise ja hüvitise maksmise kord“.
18. VARADE ARVESTUS
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
18.1 Riigivara omandamist, valdamist, kasutamist, arvestust, kasutamiseks andmist,
üleandmist, võõrandamist, kõlbmatuks tunnistamist, maha kandmist ja hävitamist
reguleerib riigivaraseadus ning muud asjasse puutuvad õigusaktid ja korrad.
18.2 Varade arvestust (põhi, väike, rendi ja tasuta kasutusse antud vara) peetakse asutuses
riigitöötaja iseteenindusportaali varade moodulis aadressil www.riigitootaja.ee. Portaali
sisenemine toimub ID-kaardiga. Varade moodulis on Lennuameti varahalduriks finants-
haldusnõunik. Asutuse reeglite seadistamine toimub aadressil www.riigitootaja.ee/etip-
admin/.
18.3 Põhivara kaardi avab SAP-s keskuse raamatupidaja, kes täidab kaardil põhiandmed
(vara number, vara inventarinumber, vara nimetus, vara lisakirjeldus, vastutav
struktuuriüksus, soetusmaksumus, jääkmaksumus, kogus ja koguse ühik ning eluiga).
Asutuse varahaldur lisab moodulis põhivarale üldandmed, milleks on asukoht, vastutaja
ja kasutaja.
18.4 Kõik väikevarade haldamisega seotud toimingud teeb portaalis varahaldur.
Infotehnoloogiliste seadmete hankimisega tegeleb MKM. Rendivarade arvestust
peetakse RTIP portaalis, rendivarad tagastatakse peale hanke lõppu rendile andjale.
18.5 Väikevarade kasuliku eluea arvestamisel lähtutakse MKMi valitsemisala
raamatupidamise sise-eeskirjast.
18.6 Teenistuja tööle võtmisel ja lahkumisel vormistatakse varade moodulis vara
üleandmise-vastuvõtmise akt.
18.7 Varade eest vastutav isik määratakse peadirektori käskkirjaga. Kui vastutavat isikut ei
ole määratud, on varade eest vastutav asutuse juht.
18.8 Lennuamet peab bilansivälist arvetust varude üle, milleks on aeronavigatsiooni kaart,
piloodi lennuraamat, inspektorite vormijoped ning kingitused, mida soetatakse
koguseliselt rohkem ja hoiustatakse. Aeronavigatsiooni kaardi hoiustamise ja müügi
eest vastutavad lennuliiklusteeninduse- ja lennuväljade osakonna vaneminspektor ja
finants-haldusnõunik. Piloodi lennuraamatute hoiustamise eest müügi ja varude eest
vastutab finants-haldusnõunik.
19. VARADE JA VARUDE INVENTEERIMINE
19.1 Lennuameti kõigi oluliste varade ja varude põhjalik inventuur (aastainventuur) viiakse
läbi vähemalt üks kord aastas.
19.2 Aastainventuuride (põhi- ja väikevara, varud) hajutamiseks võib neid korraldada kas
aastalõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu. Inventuuride
läbiviimise hetkeseisu valib asutus selliselt, et oleks tagatud inventuuride lõppaktide
tähtaegne jõudmine keskusesse enne aastaaruande koostamist.
19.3 Inventuuri läbiviimise sageduse ja ulatuse puhul lähtutakse Riigi raamatupidamise
üldeeskirjast § 51.
19.4 Varade ja varude inventuuri läbiviimiseks moodustatakse varade moodulis inventuuri
korraldusega komisjon ja määratakse inventuuri läbiviimise eest vastutav isik.
Inventuurikomisjon koosneb vähemalt 3 liikmest, esimees ja kaks komisjoni liiget.
Varade eest vastutav isik osaleb inventeerimiskomisjoni töös selgituste andjana.
19.5 Inventuuri korraldusega:
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
19.5.1 kohustatakse komisjoni läbi viima inventuuri;
19.5.2 fikseeritakse inventuuri läbiviimise hetkeseis;
19.5.3 fikseeritakse inventuuri läbiviimise aeg (algus- ja lõpptähtaeg);
19.5.4 määratakse koondakti esitamise tähtaeg asutuse juhile;
19.6 Inventuuri korralduse ettevalmistamise korraldab finants-haldusnõunik.
Inventeerimiskomisjoni tööd koordineerib ja koondaktide koostamise eest vastutab
inventeerimiskomisjoni esimees.
19.7 Inventeerimiskomisjon vastutab inventuuri õigeaegse läbiviimise eest, lugemislehtede
kontrollitavate väärtuste tegelike koguste kohta tõepäraste ja täpsete andmete
esitamise eest ja inventuuriaktide õigeaegse vormistamise eest.
19.8 Varasid ja varusid inventeeritakse nende asukoha ja kasutajate kaupa.
19.9 Võimalusel viiakse varade inventuur läbi elektroonselt kasutades selleks
inventeerimise tarkvara. Inventuuri elektroonilise baasi koostamine toimub koostöös
keskusega vastavalt MKMi valitsemisala finantsarvestuse toimemudeli punktile 9.1.2.
19.10 Inventeerimisel määratakse varade ja varude tegelik jääk kindlaks nende üle lugemise
teel. Varade üle lugemise andmed fikseeritakse ettetäidetud inventeerimisnimestikes,
millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja vastutav isik.
19.11 Varude inventeerimisel, mida ei kajastata RTIP varade moodulis (aeronavigatsiooni
kaart ja piloodiraamatud)võrreldakse tellitud ja müüdud koguseid ning vormistatakse
inventeerimisakt, mis kinnitatakse inventeerijate poolt ja registreeritakse DHS-is.
19.12 Inventuuri tulemused vormistatakse inventuuriaktiga, millele kirjutavad alla kõik
komisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik. Inventuuriakti kinnitab peadirektor.
19.13 Inventuuriakti põhjal koostatakse varade maha kandmise, allahindluse ja järelejäänud
kasuliku eluiga muutmist vajavad aktid, millele lisatakse inventuuri nimekiri
kasutajate lõikes koos inventuurikomisjoni maha kandmise ettepanekutega.
19.14 Aastainventuuri lõpetamise kohta vormistatakse lõppakt.
19.15 Erakorraline inventuur viiakse läbi:
19.15.1 varaliselt vastutavate isikute vahetuse korral ülekandmise-vastuvõtmise
päeva seisuga;
19.15.2 varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvitamise samuti väärtuste
riknemise (üleujutus, põlengu, jm) kindlakstegemisel.
VIITED:
1. Raamatupidamise seadus;
2. Riigieelarve seadus;
3. Riigivaraseadus;
4. Raamatupidamise Toimkonna juhendid;
5. Riigi raamatupidamise üldeeskiri;
6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala raamatupidamise sise-
eeskiri;
7. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarve koostamise,
muutmise ja täitmise jälgimise juhend;
8. Vabariigi Valitsuse määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“.
9. VA 122-1 – Krediitkaardi kasutamise aruande vorm;
10. VA 122-2 – Riigilõivu tagastamise taotluse vorm;
Koostas: Tiina-Mae Kuusik
Finants-haldusnõunik
LENNUAMET Protseduur AP 122/V6 Leht 14/13
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800