Kaebuse nr 1790-o riigilõivu tagastus

.............................................................................................................................. MAKSEKORRALDUS NR 746a MAKSJA KUUPÄEV OÜ PATENDI- & KAUBAMÄRGIBÜROO KOITEL 31.12.2018 MAKSJA KONTO REG NR SELGITUS EE222200221001122818 10309069 Kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv, M201700725, MAKSJA PANK lisamakse Swedbank AS SAAJA NIMI RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO VIITENUMBER EE932200221023778606 2900082375 SAAJA PANK SUMMA Swedbank AS 0.23 EUR MAKSJA ALLKIRJAD PANGA MÄRGE ARHIVEERIMISTUNNUS 2018123100266098  Tööstusomandi apellatsioonikomisjon Saadetud aadressile [email protected] Otsus nr 1790-o, 19.05.2020 – kaebus kaubamärgi M201700725 „1Apteek + värviline kujutis“ registreerimisest keeldumise kohta Tagasimakse taotlus kaebuse eest tasutud riigilõivu kohta. Seoses kaebuse rahuldamisega palume tagastada maksekorraldustega nr. 746 ja 746a (21/12/2018 ja 31/12/2018) kaebuse eest tasutud riigilõiv summas 160 €. Riigilõiv tasuti maksekorraldustega Rahandusministeeriumi kontole EE932200221023778606 Swedbanka, viitenumbriga 2900082375. Raha palume tagastada: OÜ Patendi- ja Kaubamärgibüroo KOITEL (reg. nr. 10309069), a/a EE222200221001122818 Swedbank. 26. august 2020 Lugupidamisega, /digitaalselt allkirjastatud/ R. Koitel patendivolinik Lisa. m/k (2 tk)  .............................................................................................................................. MAKSEKORRALDUS NR 746 MAKSJA KUUPÄEV OÜ PATENDI- & KAUBAMÄRGIBÜROO KOITEL 21.12.2018 MAKSJA KONTO REG NR SELGITUS EE222200221001122818 10309069 Kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv, M201700725 MAKSJA PANK Swedbank AS SAAJA NIMI RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO VIITENUMBER EE932200221023778606 2900082375 SAAJA PANK SUMMA Swedbank AS 159.77 EUR MAKSJA ALLKIRJAD PANGA MÄRGE ARHIVEERIMISTUNNUS 2018122100715661  PATENDIAMET TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON ___________________________________________________________________________ OTSUS nr 1790-o Tallinn, 19.05.2020 Kaebus nr 1790 – kaubamärgi „1Apteek + kuju” (taotlus nr M201700725) registreerimisest keeldumise vaidlustamine Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, koosseisus Sulev Sulsenberg (eesistuja), Tanel Kalmet ja Priit Lello, vaatas kirjalikus menetluses läbi 1Apteek OÜ kaebuse Patendiameti otsuse peale kaubamärgi „1Apteek + kuju” (taotlus nr M201700725) registreerimisest keeldumise kohta. Asjaolud ja menetluse käik 31.12.2018 esitas 1Apteek OÜ (edaspidi ka kaebaja; esindaja patendivolinik Raivo Koitel) tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (edaspidi ka komisjon) kaebuse Patendiameti 01.11.2018 otsuse nr 7/M201700725 peale, millega Patendiamet keeldus värvilise kombineeritud kaubamärgi „1Apteek + kuju” registreerimisest klassides 5, 35 ja 44: „Klass 5 – Farmaatsia-, meditsiini- ja veterinaariapreparaadid; meditsiinilised hügieenitarbed; meditsiinilised või veterinaarsed dieettoidud ja dieetained, imikutoidud; meditsiinilised toidulisandid inimestele ja loomadele; vitamiinid; plaastrid, sidemematerjalid; desinfektsioonivahendid; ravimteed, meditsiinilised mineraal- ja mikroelemendipreparaadid. Klass 35 – Jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), sh interneti kaudu; ravimite ja muude apteegikaupade jae- ja hulgimüük, sh interneti kaudu. Klass 44 – Raviminõuanne, ravimiinfo, farmaatsiakonsultatsioon; ravimiinfo ja tervishoiualane nõustamine; apteegiteenused retseptiravimite valmistamiseks; optikuteenused; tervishoid; kõik eelnevad teenused ka osutatuna interneti kaudu; veterinaarteenused; hügieeni- ja iluhooldusteenused inimestele ja loomadele.” Komisjon võttis kaebuse menetlusse 15.01.2019. Kaebaja on seisukohal, et Patendiamet on kaubamärgiseaduse (edaspidi KaMS) § 9 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel põhjendamatult keeldunud kaubamärgile „1Apteek + kuju” õiguskaitse andmisest. Kaebajal ja Patendiametil on erinev arusaam kaubamärgina registreeritava tähise olemuse osas – täpsemalt numbri 1 puudumises või olemasolus kaubamärgi koosseisus, kusjuures Patendiamet leiab, et ka tarbija ei suuda eristada tähise kooseisus number 1 olemasolu. Patendiamet leiab, et kaebaja kaubamärgi puhul on tegemist ebaoluliselt muudetud sõnaga „Apteek“, mille koosseisus on kahes värvis kujutatud stiliseeritud A-täht. Kaebaja seevastu on arvamusel, et tegemist on kahevärvilise kombineeritud tähisega, millel on kujutatud sinisena sõna „Apteek“, millele on üheselt eraldi tajutavana lisatud roosas värvis number „1“, mis kombinatsioonis moodustavad terviktähise „1Apteek“. Kaebaja märgib, et vaidlust ei ole selle osas, et sõna „Apteek“ on eristusvõimetu ja kirjeldav sõna. Patendiamet on kaevatavas otsuses samas nõustunud, et numbri 1 ja tähe või kirjeldava sõna kombi- natsioon (viitena ennekõike kaubamärgile nr 43571 „1Partner + kuju“) on kaubamärgina registreeritav. Kaebaja leiab, et tema kaubamärgitaotlus M201700725 on samuti numbri 1 ja sõna kombinatsioon ning seega selle registreerimine ei ole vastuolus Patendiameti varasema praktikaga ja sellest tulenevalt omakorda kaubamärgiseadusega. Aadress: Telefon: Faks: Toompuiestee 7 627 7942 645 1342 15041 Tallinn e-mail: [email protected] http://toak.epa.ee/ Kaebaja seisukoht on, et tehislikult moodustatud numbri „1“ ja sõna „Apteek“ kombinatsioon – mille tehislikkust rõhutab ka kahe värvi kombinatsioon –, näitab üheselt ära, et kaubamärgi koosseisus on ka eraldi number „1“ ja mitte vaid stiliseeritud „A“ täht. Samuti on kaebaja hinnangul kaubamärgi koosseisus kasutatud ebatavalisi värve apteegikaupade ja -teenuste kontekstis, mis samuti suurendab tähise eristusvõimet. Seetõttu leiab kaebaja, et tegemist tervikliku kombineeritud tähisega, millel on kaubamärgina registreerimiseks piisav minimaalne eristusvõime ja see ei ole kirjeldav klasside 5, 35 ja 44 kaupade/teenuste osas. Kaebaja osutab, et kaubamärgi registreerimisel tuleb silmas pidada registreerimiseks esitatud kaubamärgi omadusi, kaupu ja teenuseid, mille suhtes kaubamärki soovitakse registreerida, samuti territooriumi, mille jaoks registreerimist taotletakse ja asjaomase avalikkuse taju, seda kaubanduses ja/või nimetatud kaupade või teenuste keskmise tarbija puhul, kes on piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vt komisjoni otsus 1530-o „Solutab“, lk 11; Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-456/01 P ja C-457/01, punkt 35; Euroopa Kohtu otsus C-25/05 P, punkt 25). Kaebaja märgib, et tähise kontrollimisel on oluline, et selle tähendus (kui see on olemas) seostuks tähise kui terviku tähendusega, mitte selle koostisosade võimalike tähendustega eraldi võetuna (Euroopa Üldkohtu otsus T-315/03, punkt 56). Samuti on tarbija seisukohast oluline, et keskmine tarbija tajub tavaliselt kaubamärki tervikuna ja ei analüüsi tema erinevaid detaile (C-251/95). Seega tarbija ei vaevu kaubamärgitaotleja kaubamärgi eristusvõimele hinnangu andmisel seda mõttes osadeks jagama, vaid tugineb tähise üldmuljele, milleks käesoleval juhul on kahes värvis terviktähis “1Apteek”. Kaebaja osutab ka, et isegi kahest kirjeldavast sõnast/elemendist koosneva kaubamärgi registreerimine on võimalik, kui tähiste kombinatsioon moodustab kokku uue sekundaarse tähendusega tähise või kui selline kombinatsioon ei ole tavapärane kaitstavate kaupade osas (T-360/00, p 47; C-553/08 P). Samuti ei loeta Euroopa Kohtu praktika kohaselt eristusvõimetuteks ja kirjeldavateks kaubamärke, mis on toodete teatud omaduste suhtes üksnes sugestiivsed või vihjavad, mida vahel nimetatakse ka ebamääraseks või kaudseks toodetele viitamiseks (T-135/99, p 29). Ka käesoleval juhul võib kaebaja hinnangul pidada registreerimiseks esitatud tähist kõige rohkem vihjavaks, mitte aga kirjeldavaks ja eristusvõimetuks, mistõttu on registreerimiseks esitatud tähis kaubamärgiseaduse kohaselt tervikuna registreeritav. Kaebaja leiab, et KaMS § 9 lg 1 p 2 kohase absoluutse keeldumisaluse mittekohaldamiseks piisab kaubamärgi minimaalsest eristusvõimest. Kaebaja hinnangul tekitab stiliseeritud numbri „1“ ja tähe „A“ eripärane kombinatsioon/sümbioos terviktähisele selle minimaalse eristusvõime – see loob mulje, mis on piisavalt erinev seda lihtsalt moodustavate osade kombinatsioonist (C-265/00 ja C-363/99; komisjoni otsus 1650-o). Kaebaja leiab, et tema kaubamärgitaotluse puhul on tähise kujunduses, s.o sõna ja numbri kombineerimisviisis ja kahe värvi kasutamises olemas fantaasia element. Kaebaja leiab ka, et KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel tuleb tõendada, et konkreetne tähis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki või muud moodi kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest. Käesoleval juhul aga välistab kaebaja hinnangul sellise ühese võimaluse „1“ ja „A“ ebatavaline kombinatsioon kaubamärgi kujunduses. Seejuures osutab kaebaja, et ka komisjon on lahendis nr 1556-o („Rehvid24“) leidnud, et tavapäratu ja keeleloogikat eirav tähis on võimeline edukalt eristama ühe ettevõtte pakutavaid kaupu ja teenuseid teiste ettevõtjate samaliigilistest kaupadest ja teenustest, s.t täitma kaubamärgi funktsiooni. Tarbijad on kaebaja hinnangul ka harjunud tavapärases ärikommunikatsioonis nägema sarnase ülesehitusega kaubamärke (nt „1Partner“ või „1Autorent“), mistõttu ei saa käesoleval juhul eeldada, et eksisteeriks avalik huvi, mis dikteeriks kaebaja tähist selle reproduktsioonis esineval kujul pidamist kirjeldava iseloomuga tähiseks. Kaebaja ei nõustu Patendiameti käsitlusega, et kaubamärgi „1Apteek + kuju” puhul on tegemist pelgalt tähe A esimese posti tavapärasest erineva muudatusega, vaid leiab, et tegemist on tähe A ja sõna „apteek“ ning numbri 1 ühendusega – see on kaebaja hinnangul kaubamärgireproduktsioonil objektiivselt kujutatud asjaolu, mida rõhutab ka kahe väga erineva värvi kasutamine. Seda saab järeldada muu hulgas sellest, et: - erinevalt T tähest ei ole A tähel eraldi vertikaalset tähe ülaosa (katust); - A tähe vasakpoolse posti katuse olemasolu eristab seda parempoolsest postist, mis näitab objektiivselt, et tegu ei ole lihtsalt kunstilise stiliseeringuga, vaid tähe A ja numbri 1 kombinatsiooniga; - A tähe selliselt n-ö osalise katusega kujutamise puhul ei ole teadaolevalt tegemist tuntud kirjafondiga; - number 1 on ülejäänud sõnaosast rõhutatult teist värvi, mis näitab, et number 1 on A tähe külge poogitud; 2  - kaebaja kaubamärgitaotlusel on Patendiameti andmebaasis kujutise klasside all eraldi välja toodud klassid 27.07.01, 27.07.11 ja 27.07.17, mis osutavad numbrielementidele, näidates seega üheselt, et kaubamärgireproduktsioonis on kasutatud numbrit; - kaubamärgitaotleja nimi on 1Apteek OÜ, millest samuti nähtub üheselt, et tegemist on numbri 1 ja sõna „apteek“ kombinatsiooniga. Ülaltoodust tulenevalt leiab kaebaja, et eraldi numbri „1“ olemasolu tähise koosseisus on üheselt tõendatud ning kaebaja tähise puhul ei ole tegemist pelgalt ebaoluliselt muudetud sõnaga „Apteek“. Ühtlasi leiab kaebaja, et tarbija on harjunud, et turul on ka teisi sarnaseid kaubamärke, mis on numbri ja ühe tähe erivärvilised kombinatsioonid ja mis mõjutavad seega tarbija taju, et täht ja number on kombinatsioonis ning mille puhul ei saa lähtuda asjaolust, et tegemist on pelgalt tähe ebaolulise muudatusega. Kaebaja osutab siinkohal kaubamärkidele nagu „A2“, „1Partner“ eri variatsioonid, „1Autorent“, „A1 AutoOne“, „Solar1“, „AUTOKLAAS1“, „F1 Formula1“, „Rehvid24“, „A24“. Kaebaja märgib, et ülaltoodud tähiste ainus erinevus kaebaja kaubamärgitaotlusest seisneb selles, et numbrid ei ole tähega või sõnaga ühendatud, vaid paiknevad selle kõrval. See aga ei tähenda kaebaja hinnangul, et tema kaubamärgis tähega A ühendatud number 1 ei oleks reproduktsioonil eraldi esile toodud (eri värvi) ja selgelt tajutav. Kaebaja peab seejuures märgiliseks, et registreeritud kaubamärki „1Partner“ kasutatakse praktikas ka kujul, kus numbri 1 ja tähe vahel moodustub terviklik ühendus. Kaebaja osutab ka varasemale kaubamärgile „CRE4TIVE“, mis on samuti eristusvõimetu/kirjeldava sõna „creative“ ja numbri 4 kombinatsioon. Kaebaja peab tema tähise tajumisel oluliseks ka numbri 1 asukohta. Kaubamärkide tajumisel on suurem tähtsus nende algusosal kui lõpuosal – kuna käesoleval juhul algab tähis numbri 1 ja A tähe kombinatsiooniga, siis köidab see tarbija tähelepanu kohe tähise tajumisel, mitte aga ei ähmastu kuidagi tähise keskel või lõpuosas. Tulenevalt kaubamärgireproduktsioonist, aga samuti varasemalt registreeritud ja turul kasutatavatest kontseptuaalselt sarnastest kaubamärkidest, tajub piisavalt informeeritud ja mõistliku tähelepanelikkusega tarbija kaebaja hinnangul üheselt, et tema kaubamärgitaotluse puhul on tegemist numbri ja sõna kombinatsiooniga (lisaks ka värvilise kombinatsiooniga) ning sellega on täidetud ka KaMS § 3 kohane kaubamärgi funktsioon. Kaebaja viitab ka Patendiameti 10.04.2018 kaubamärgialasele ümarlauale, kus Patendiamet andis patendivolinikele ülevaate viimase aja praktikast eristusvõimetu sõnaga kujutismärkide eristusvõime hindamisest ning kus muu hulgas toodi näited järgmiste tervikuna eristusvõimeliste tähiste kohta: „Natural Candles + kuju“ (teise „l“-tähe koha peal küünla kujutis), „PREMIUM ADVOKAADIBÜROO LAW OFFICE + kuju“ (esimene „E“ täht esitatud kujul „≡“), „PILETIPUNKT + kuju“ (esimene „P“-täht kombineeritud noodi kujutisega). Arvestades osutatud kolme tähise eristusvõime olemasolu heakskiitmist Patendiameti poolt, milles terviktähise väljalugemisel ei saa olla kahtlust, et tegemist on üheselt reproduktsioonil tajutava sõnaga, peab kaebaja veelgi arusaamatumaks Patendiameti käsitlust kaebaja kaubamärgi osas, et eraldi värvilise numbri 1 lisamine teist värvi tähele A, kusjuures number 1 ei imiteeri kuidagi ei kirjapildilt ega häälduselt tähte A, võimaldab sellest välja lugeda üksnes tähe A ja ei midagi muud. Samal ümarlaual tõi Patendiamet ka näite eristusvõimelise tähise „Baker + kuju“ kohta, kus Patendiamet selgitas, et tõepärase kokamütsi silueti paigutamine tähe B otsa ei ole sellisel kujul tavapärane ning kuigi mütsi üksi kujutamine võib olla eristusvõimetu, on kaubamärgil sellises kombinatsioonis ja stiliseeringus terviklik eristusvõime. Kaebaja leiab, et ülaltoodud analoogiat saab rakendada ilmselt ka registreeringutele „apteek + kuju“ (kus sõna „apteek“ kõrval on kujutatud arsti kohvri kujutist) ja „iApteek“. Kaebaja osutab, et Euroopa Kohus on oma varasema õiguspraktikaga kinnitanud, et kuigi ameti varasemad otsused ei ole siduvad, tuleks nende põhjendusi ja tulemusi siiski asjaomase juhtumi kohta otsust tehes nõuetekohaselt arvesse võtta (C-51/10 P, punktid 73–74). Kaebaja leiab, et käesoleval juhul kaubamärgitaotluse registreerimisest keeldumisel on Patendiamet eiranud hea halduse põhimõtet, mis toob kaasa olukorra, mil rikutud on võrdse kohtlemise põhimõtet ja kaebaja õiguslikku ootust varasemalt registreeritud tähistele kontseptuaalselt sarnase tähise mitteregistreerimisega. Kaebaja viitab ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) kaubamärkide kontrolli suunistele (B osa, 4. jaotis), mille kohaselt tuleb hinnang anda kujutuslikkuse künnisele (suuniste p 2.3.4), s.o kas tähis on piisavalt kujutuslik, et saavutada selle registreerimiseks nõutav minimaalne eristusvõime. Kujutiselementide olemasolu võib anda kirjeldavast ja/või eristusvõimeta sõnalisest elemendist koosnevale tähisele eristusvõime, et seda saaks kaubamärgina registreerida. Oluline on, et vastav kujutiselement on suuruse, asendi ja nt ka erineva värvilahenduse tõttu tähisel selgesti äratuntav. Kui sõnaline element on kirjeldav/eristusvõimetu, tuleb eraldi hinnata kas: - kujutiselement on silmapaistev ja/või ootamatu ja/või üllatav ja/või ebatavaline ja/või meelevaldne; 3  - suudab tarbijale jätta tähisest kohese ja kestva mälupildi, juhtides tähelepanu mujale sõnalise osa eristusvõimeta/kirjeldavast sõnumist; - on olemuselt selline, et nõuab tarbijapoolset sõnalise osa mõistmiseks/äraarvamiseks tõlgendamist. Kaebaja leiab, et need tingimused on ka käesoleval juhul täidetud. Muu hulgas leiab kaebaja, et terviktähise „1Apteek + kuju” tõlgendamine nõuab tarbijapoolset pingutust, kuivõrd tarbija peab seda tähis tajudes täiendavalt analüüsima, mida sellega öelda tahetakse – kas tegemist on „ühe apteegiga“, „esimese apteegiga“, „nr 1 apteegiga“, „ühe ja ainsa apteegiga“, „ühe teise apteegiga“, „ühe apteegiga paljudest“ jmt. Selliste tõlgenduste olemasolu näitab kaebaja hinnangul üheselt, et tegemist on tähisega, mille mõtestamiseks peab tarbija vaimselt pingutama ja fantaasiat rakendama ning seeläbi on kaebaja kaubamärgis kasutatud nimetus eristatud teiste apteekide nimetustest – nii kaubamärkidest kui ka üldnimetusest „apteek“. Kaebaja viitab siinjuures ka EUIPO teise apellatsioonikoja lahendile nr R 1641/2007-2, milles leiti, et tähis „DVB + kuju“ on eristusvõimeline ja mitte liiki näitav tähis klasside 9 ja 38 (elektroonika, sideseadmed ja -teenused) osas (selgituseks märgib kaebaja, et tähekombinatsioon DVB on vastavas valdkonnas otseselt kirjeldav ja eristusvõimetu akronüüm ingliskeelsest terminist Digital Video Broadcasting ning sellised akronüümid ei ole registreeritavad EUIPO suunise p 2.3.2.4 kohaselt). EUIPO apellatsioonikoda leidis selles lahendis, et kuigi tähis viitab akronüümile DVB, on sellest arusaamiseks ja tajumiseks vaja teatud vaimset pingutust – muu hulgas leiti, et seda tähist võib tajuda ka kui DV3, kuna number 3 on ühte sulanud tähega B ning et tähise kujutamiseks kaubamärgis toodud kujul puudub vastav kirjafont. Kokkuvõttes leidis apellatsioonikoda, et tegemist on tehisliku ebatavalise kujundusega, millel on piisav (kuigi mitte kõrge) stiliseerituse aste ja järelikult on sellel ka minimaalne eristusvõime. Kaebaja lisab omalt poolt, et kaubamärgi kujundamisel kasutatud loomingulisus ei pea vastama suurele leidlikkusele, vaid piisab ka, et selles on rakendatud üksnes teatud loovuse või keelelise või kunstilise ettekujutuvõime taset (C-329/02 P, punktid 40, 41). Seoses oma kaubamärgitaotluse värvilahendusega peab kaebaja lisaks vajalikuks märkida, et KaMS § 9 lg 1 p 2 välistab üksiku värvi registreerimise kaubamärgina. Kahe ja enama värvi kombinatsioon on aga eelduslikult automaatselt eristusvõimeline, kui selgelt on näha eri värvide suhe ja asend, et need oleks süstemaatiliselt paigutatud, seostades värve eelnevalt kindlaks määratud ja ühtsel viisil (C- 49/02, p 33; T-293/10, p 50). Käesoleval juhul ei ole kaebaja hinnangul tegemist värvide abstraktse jaotusega, vaid selgelt on eristatav roosa ja sinise värvi suhe, asend ning erinev proportsioon. Värvikombinatsiooni korral saab keeldumine põhineda ainult konkreetsetel asjaoludel või põhjendustel – näiteks kui on tavapärane või loomulik, et värv lisatakse toote tavapärasele värvile (nt valge on loomulik pesuainetablettide värv ning kui sellel on punane kiht, siis on tegemist ainult värvi lisamisega, mitte aga eristusvõime kahe värvi kombinatsiooniga) või kui värv on kaupade/teenuste olemuslik omadus, sellel on tehniline otstarve või see on üldlevinud (punane kustuti). See kehtib ka teenuseid tähistavate värvimärkide puhul (T-404/09). Käesoleval juhul ei ole aga roosa ja sinise kombinatsioon apteegikaupade ja -teenuste osas kaebaja hinnangul eristusvõimetu või nende liigile, omadustele näitav. Järelikult annab tähisele „1Apteek“ kahe selgepiirilise ja vastavate kaupade/teenustega mitteseotud värvi lisamine selle registreerimiseks täiendava elemendina piisava minimaalse eristus- võime. Kaebaja leiab kokkuvõtlikult, et kaubamärgiga „1Apteek + kuju” hõlmatud kaupade/teenuste puhul ei ole tavapärane numbri 1 kasutamine koos tähega A, kusjuures number 1 on paigutatud tähe A külge (omavahel ühendatud terviktähiseks), ning isegi kui üksi on need kaks tähist eristusvõimetud, siis sellises kombinatsioonis ja stiliseeringus, samuti ka värvikombinatsioonis saab neil olla terviklikuna eristusvõime. Järelikult ei ole täidetud Patendiameti keeldumise otsuses viidatud KaMS § 9 lg 1 p-de 2 ja 3 tingimused ning kaebaja tähis on klasside 5, 35 ja 44 kaupade/teenuste osas kaubamärgina registreeritav. Kaebaja palub komisjonil tühistada Patendiameti otsus mitte registreerida Eestis klassides 5, 35, 44 kaubamärk „1Apteek + kuju” (taotlus nr M201700725) ning kohustada Patendiametit vastavalt KaMS § 41 lg-le 3 kaubamärgi uue ekspertiisi käigus arvestama komisjoni seisukohtadega. Kaebusele on lisaks riigilõivu tasumise maksekorraldustele ja volikirjale lisatud kaevatav Patendiameti 01.11.2018 otsus nr 7/M201700725, kaubamärgitaotluse nr M201700725 väljavõte Patendiameti andmebaasist, kaubamärgitaotluse nr M201700725 ekspertiisi käigus Patendiametiga peetud kirjavahetus. 16.04.2019 esitas Patendiamet komisjonile oma seisukoha kaebuse kohta. Patendiamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsus nr 7/M201700725, milles 4 amet keeldus kombineeritud tähise sõnalise osaga „Apteek“ kaubamärgina registreerimisest taotleja nimele KaMS § 39 lg 2 alusel, on seaduslik ja põhjendatud. Seoses KaMS § 9 lg 1 p-ga 3 märgib Patendiamet, et nimetatud sätte kohaselt ei saa registreerida kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest, mida on võimalik kasutada nende kaupade või teenuste kirjeldamiseks, mille suhtes märgi registreerimist soovitakse. Selle sätte eesmärgiks olev avalik huvi nõuab, et kõik tähised, mida on võimalik äritegevuses kasutada nende kaupade või teenuste kirjeldamiseks, mille suhtes märgi registreerimist soovitakse, peavad jääma vabalt kasutatavaks kõigile ettevõtjatele selleks, et neil oleks võimalik neid tähiseid kasutada oma kaupade või teenuste samade iseloomulike tunnuste kirjeldamiseks. Seetõttu ei ole märgid, mis koosnevad üksnes kirjeldavatest tähistest, kaubamärgina registreerimiseks sobivad. Patendiamet on seisukohal, et sõna „Apteek“ on klassidesse 5, 35 ja 44 kuuluvaid kaupu ja teenuseid otseselt kirjeldav tähis. Sellega on nõustunud ka kaebaja, leides, et vaidlust ei ole selles, et sõna „Apteek“ kirjeldab registreerimiseks esitatud kaupade ja teenuste omadusi. Mis puudutab terviktähise kujutislikku osa, siis asjaolu, et sõna „Apteek“ esitäht A on kaubamärgireproduktsioonil kahes värvis ning A tähe esimene post on tavapärasest erinevaks muudetud, ei muuda Patendiameti hinnangul tarbija seisukohalt terviktähise kirjeldavat iseloomu. Tarbija lähtub oma otsustes sõnalisest tähisest „Apteek“, mis on otseselt kõnealuseid kaupu ja teenuseid kirjeldav. Sellest tulenevalt jõudis Patendiamet järeldusele, et tähist „Apteek“ on tervikuna võimalik kasutada eespool nimetatud klasside 5, 35 ja 44 kaupade ja teenuste kirjeldamiseks ning tähis ei ole KaMS § 9 lg 1 punktist 3 tulenevalt kaubamärgina registreeritav. Osutades KaMS § 9 lg 1 p-le 2 ning Euroopa Kohtu otsustele C-136/02 P (p 29) ja C-37/03 P (p 60) leiab Patendiamet, et kaebaja taotletav tähis koosneb klasside 5, 35 ja 44 kaupu ning teenuseid kirjeldavast sõnast „Apteek“, mida on ebaolulisel määral muudetud. Kohtupraktikast tuleneb, et sõnamärk, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2008/95/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti c mõistes kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, on samade kaupade või teenuste suhtes direktiivi artikli 3 lõike 1 punkti b mõistes eristusvõimetu (C-363/99, p 86; C-265/00, p 19). Patendiamet leiab, et kaebaja taotletava terviktähise kujundus ei ole piisav kirjeldava tähise eristusvõimeliseks muutmiseks. KaMS § 9 lg 1 p 2 tähenduses eristusvõime hindamisel tuleb arvestada esiteks kaupu ja teenuseid, mille tähistamiseks kaubamärgi registreerimist taotletakse, ja teiseks tuleb hinnata registreerimiseks esitatud tähise tajumist asjassepuutuva avalikkuse poolt, kelleks on vastava kauba või teenuse keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik ning arukas (C-363/99, p 34). Kuna kõnealuseid klassi 5, 35 ja 44 kaupu ning teenuseid võib tarbida igaüks (st tegu pole spetsiifilisele sihtgrupile suunatud kauba või teenusega), on Patendiameti hinnangul asjaomaseks avalikkuseks kogu tarbijaskond. Seetõttu tuleb tähist analüüsida keskmise Eesti tarbija seisukohalt, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Patendiamet on seisukohal, et taotletav tähis „Apteek + kuju“ kirjeldab tervikuna ülal viidatud klassidesse 5, 35 ja 44 kuuluvate kaupade ja teenuste liiki ning omadusi, nimelt kaupade ja teenuste pakkumise kohta. Kõnealuste teenuste tarbijaskond tajub tähist „Apteek“ kõnealuste kaupade ja teenuste kontekstis kohana, kus valmistatakse ja müüakse ravimeid, samuti pakutakse teisi ravimitega seotud teenuseid. Väljakujunenud Euroopa kohtupraktika kohaselt on tähis, mis on kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, samade kaupade või teenuste suhtes eristusvõimetu (C-363/99, p 86; C-265/00, p 19). Seega on tähis „Apteek“ nimetatud kaupade ja teenuste osas Patendiameti hinnangul ka eristusvõimetu. Tähise kujunduslikku poolt – asjaolu, et sõna „Apteek“ esitäht A on kaubamärgi reproduktsioonil kahes värvis ning A tähe esimene post on tavapärasest erinevaks muudetud – ei pea Patendiamet seejuures piisavaks andmaks kirjeldavale tähisele eristusvõimet. Amet leiab, et kirjeldavale tähisele lisatud graafilise disaini elemendid on oma olemuselt sedavõrd pealiskaudsed ja minimaalsed, et neil puudub kaubamärgile tervikuna piisav mõju, et anda tähisele tajutav eristusvõime. Elementidel ja nende ühendamise viisil puuduvad Patendiameti hinnangul omadused, mille tõttu saaks kaubamärk täita oma põhifunktsiooni taotlusega hõlmatud kaupade ja teenustega seoses ning mis võimaldaks sellel toimida kaupade ja teenuste päritolunäitajana. Seoses kaebaja seisukohaga, et tema kõnealuse tähise näol on tegemist tehislikult moodustatud numbri „1“ ja sõna „Apteek“ kombinatsiooniga ning et tegu on tervikliku kombineeritud tähisega, millel on kaubamärgina registreerimiseks piisav minimaalne eristusvõime, on Patendiameti hinnangul terviktähise puhul tegemist väheolulise muudatusega kaupade ja teenuste omadusi kirjeldavast sõnast „Apteek“. Patendiamet ei nõustu taotleja väitega, et kaubamärgi kujunduses on sõna „Apteek“ suurele algustähele lisatud stiliseeritud number 1 ja seega ei ole õigustatud väide, et tegemist on tähisega “1Apteek”. Patendiamet leiab, et tarbija jaoks on tegemist tähe „A“ ebaolulise muudatusega sõna “Apteek” koosseisus. Seejuures, isegi kui hüpoteetiliselt väita, et kaebaja kaubamärgi täht „A“ on kujundatud viisil, et omavahel on üheks tervikuks ühendatud number 1 ja A-täht, ei muuda see 5 Patendiameti hinnangul terviktähist eristusvõimeliseks. Minimaalse eristusvõime tekkimiseks peab terviktähis teatavasti looma tarbijale mulje, mis on piisavalt erinev sellest, kui on seda lihtsalt moodustavate osade kombinatsioon. Patendiameti hinnangul praegusel juhul tarbijale sellist muljet ei teki – tegemist on sõnaga „Apteek“, ja seda vaatamata sellele, et A-tähe esimene post on teist värvi ja teda on ebaolulisel määral muudetud. Nagu ka kaebaja õigesti on märkinud, tajub keskmine tarbija tavaliselt kaubamärki tervikuna ja ei analüüsi selle eri detaile. Patendiameti hinnangul puudub igasugune põhjus, miks tarbija peaks märgil nägema midagi enamat kui vähesel määral muudetud esitähega sõna „Apteek” – esitähe ühe osa napp stiliseerimine ei muuda üldmuljet, et reproduktsioonil on sõna „Apteek“. Patendiamet ei nõustu kaebaja väitega, et tema tähise numbriosa on rõhutatult ülejäänud sõnaosast erinevat värvi, mis samuti rõhutab asjaolu, et tegemist ei ole A-tähega, vaid mingi muu eraldisesiva elemendiga (number 1), mis on A-tähe külge poogitud. Patendiameti hinnangul ei ole kaebaja märgil üldmuljelt numbriosa – on esitäht „A“, mida on muudetud, mh on tähe „A“ esimene post ülejäänud märgist erinevat värvi. Isegi kui väita, et täht „A“ on kujundatud viisil, et omavahel on üheks tervikuks ühendatud number 1 ja A-täht, ei ole Patendiameti hinnangul kujundus selline, mis tarbija seisukohast muudab märgi millekski enamaks kui stiliseeritud sõnaks „Apteek”. Seoses kaebaja väitega, et erinevalt T-tähest ei ole A-tähel eraldi tähe vertikaalset ülaosa (katust), mistõttu ei saa tarbija pidada seda üksnes stiliseeritud A-täheks, viitab Patendiamet, et maailmas laialt levinud programmis, Microsoft Wordis toodud šriftide loetelus on näha, et kirjastiilides kasutatakse A- tähe ülaosas kaldu paiknevat kriipsu. Seega erinevalt taotleja arvamusest on Patendiamet kindel, et praegusel juhul esineb tähisel vaid tähe „A“ väheoluline muudatus. Visuaalselt ei ole tähisel „Apteek“ midagi ebatavalist – kõik elemendid, sõna „Apteek” ise, tähestiku tavaline kirjastiil ja erinevat värvi osa tähest „A“ ning kriips üleval on oma olemuselt nii ebaolulised, et need ei anna taotletavale kaubamärgile tervikuna eristusvõimet. Kõnealuse tähise puhul ei esine mingeid omadusi, mis võimaldavad kaubamärgil täita oma põhiülesannet seoses kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade ja teenustega (C-37/03 P, punkt 74). Tähis ei saa eesti keelt kõnelevate keskmiste tarbijate silmis kaupu või teenuseid muu päritoluga kaupadest või teenustest eristada, asjaomane avalikkus loeb Patendiameti hinnangul tähist kahtlemata kui „Apteek”. Seoses kaebaja viitega, et tema nimi on 1Apteek OÜ, millest üheselt nähtub, et tegemist on number 1 ja sõna „apteek” kombinatsiooniga, leiab Patendiamet, et ärinimi ja registreerimiseks esitatud tähis ei ole identsed. Kaebaja ärinimi on tõepoolest 1Apteek OÜ, kuid registreerimiseks on esitatud stiliseeritud tähis „Apteek”. Patendiamet ei nõustu, et ta on eiranud varasemat praktikat kontseptuaalselt sarnaste kaubamärkide registreerimisel. Kaebaja toodud näidete puhul esineb märkidel number koos sõnalise osaga (täht või kirjeldav sõna; nt kaubamärk „1Partner + kuju“) või on neil märkidel selgelt sõnalisest osast eristuv kujunduselement (nt „BAKER + kuju“, „Natural Candles + kuju“). Kaebaja viidet, et kaubamärki „1Partner“ kasutatakse tegelikkuses ka kujul „1 + tähe terviklik ühendus“ ei ole asjakohane, kuna registreeritud ning õiguskaitse on saanud just tähis 1Partner, mis Patendiameti hinnangul omakorda võibki osutada sellele, et kaubamärgi omanik hindab selle registreeritavuse võimalikkust minimaalseks. Seoses kaebaja argumendiga, et Patendiamet on võtnud vastu mitmeid sarnaseid registreerimistaotlusi, viitab Patendiamet Euroopa Kohtu praktikale, mille kohaselt kuuluvad „otsused piiratud pädevuse ja mitte vaba kaalutlusõiguse valdkonda“. Seepärast tuleb märgi registreeritavust Euroopa Liidu kaubamärgina hinnata üksnes Euroopa Liidu kaubamärgi määruse alusel, nagu liidu kohtud on seda tõlgendanud, ja mitte ameti varasema otsustuspraktika põhjal (C-37/03 P, p 47; T- 36/01, p 35). Patendiamet rõhutab, et teeb igale kaubamärgile ekspertiisi eraldi – lähtudes sellest, milline võib iga konkreetse tähise puhul olla tarbija üldmulje registreerimiseks esitatud tähisest. Patendiameti hinnangul ei saa kaebaja kaubamärgi puhul lähtuda kaebaja korduvalt esitatud hinnangust, et tähele „A“ on eraldi lisatud number 1. Amet kordab veelkord oma seisukohta, et terviktähise seisukohalt on tegemist stiliseeritud tähega „A“ sõna „Apteek” koosseisus. Patendiamet on taotlejaga nõus, et stiliseeringu asukoht võib olla oluline selles, kuidas tarbija tähist tajub. Praegusel juhul on algustähte „A“ minimaalselt muudetud, tähist üldmuljelt vaadeldes on selgelt näha „A“ mõlemad postid, millest esimene on ülejäänud märgist erinevat värvi. Patendiameti hinnangul ei ole tähte „A“ muudetud viisil, mis oleks tarbija jaoks üldmuljelt midagi enamat kui sõna „Apteek” esimene täht. Mis puudutab kaebaja viiteid EUIPO praktikale, selgitab Patendiamet, et kaubamärgitaotluste ekspertiisi aluseks ei ole EUIPO praktika. Patendiamet on ka seisukohal, et taotleja esitatud näited EUIPO praktikast ei ole võrreldavad registreerimiseks esitatud märgiga ning juhib veelkord tähelepanu, et Patendiamet teeb igale kaubamärgitaotlusele ekspertiisi ning vaatleb märke tervikuna koos muude (kujundus)elementidega üldmuljena selles kontekstis, mis konkreetsel ekspertiisihetkel esineb. Kõiki asjaolusid vaadeldakse ja hinnatakse alati kogumis, konkreetse juhtumi kontekstist lähtuvalt. Alati tuleb analüüsida juhtumi täpseid asjaolusid. Ka komisjon on öelnud, et iga 6 kaubamärgitaotlust käsitletakse eraldi vastavate kaupade/teenuste ja turu kontekstis (komisjoni otsus nr 829-o) ning et iga lahend ja registreering sõltub individuaalsetest asjaoludest, mistõttu varasematele registreeringutele viitamine ei ole reeglina asjakohane (otsus nr 800-o). Patendiamet viitab ka avalikult kättesaadavale Euroopa kaubamärkide ja disainilahenduste võrgustiku intellektuaalomandiametite ühisteatisele CP-3 „Ühisteatis eristusvõimet käsitleva ühise praktika kohta – kirjeldavaid/eristusvõimetuid sõnu sisaldavad kujutiskaubamärgid“. Patendiamet selgitab, et Patendiameti või teiste Euroopa ametite praktika ei ole muutunud mitte ühisteatise tõttu, vaid ühisteatis on koostatud selleks, et võtta kokku kohtulahenditest, reaalsest turuolukorrast jm johtunud suuremad praktikamuutused. CP3 on loodud eesmärgiga koondada ja formuleerida Euroopa Liidu ametite, k.a Eesti Patendiameti praktikat kujutismärkide osas ühes dokumendis, st tegu on Patendiameti ekspertiisijuhisega. CP3 annab märku, et nii Euroopa Liidu kui Eesti ameti ekspertiisipraktika on 2007. aastaga võrreldes muutunud, mis on ka ootuspärane, arvestades, et tegu on enam kui kümne aasta taguse ajaga. Praktika muutub mitmete asjaolude tõttu – teisenevad turuolud, lisandub kohtulahendeid jm. Patendiameti hinnangul ei ole praegusel juhul registreerimiseks esitatud tähise stiliseerimisel kasutatud elementide kombinatsioonil ühtegi aspekti, mis võimaldaks kõnealusel tähisel toimida kaubandusliku päritolunäitajana. Patendiamet on otsustanud kõnealusest kaubamärgist keelduda tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p-dest 2 ja 3 ning Patendiameti kujutiskaubamärkide praeguseks hetkeks välja kujunenud ekspertiisipraktikast. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on iga kaubamärgi registreerimisest keeldumise juhtum sõltumatu ja nõuab eraldi läbivaatamist. Lisaks on asjakohane pidada silmas üldist avalikku huvi. Seoses kaebaja viitega EUIPO teise apellatsioonikoja lahendile tähise „DVB + kuju“ vaidluses märgib Patendiamet, et selles vaidluses leiti, et vaja läheb mõningaid vaimseid pingutusi, millele järgneb tõlgendusmõõt, et tähise „DVB“ tähendust jagada. Leiti, et märgi vasakpoolne element on osaliselt võetud suurest D-tähest – „D“ kaare asemel, mis peaks liituma vertikaalse kalda ülemise ja alumise servaga, ulatub joon ülespoole, allapoole ja paremale nurga all, ja siis ülespoole paremale samasse nurka, moodustades n-ö „V“ kuju. Parempoolne element on numbri „3” kujul, mille ülemine ots ühendub ülespoole kaldu. Sõltuvalt vaatenurgast võib märk olla stiliseeritud „DV3“, „D13“, „DVB“ või isegi „LV3“ või „LVB“. Patendiameti hinnangul ei saa seega praegusel juhul isegi hüpoteetiliselt rakenduda DVB vaidluse analoogia, vastupidi, see kinnitab veelkord Patendiameti läbiviidud analüüsi põhjalikkust ja õigsust. Patendiamet peab oluliseks juhtida tähelepanu asjaolule, et esmapilgul analoogilisena tunduvate tähiste registreerimisele viitamine ei ole alati asjakohane, kuivõrd kaubamärgiõiguses ei anta õiguskaitset vaid tähise reproduktsioonist lähtudes. Näiteks taotluse esitamise kuupäevaks kasutamise tulemusena eristusvõime omandanud kaubamärgi ja üldtuntud kaubamärgi puhul ei kohaldata KaMS § 9 lg 1 p-des 2–4 sätestatut (KaMS § 9 lg 2) ning kaubamärgi õiguskaitse ei hõlma automaatselt kõiki valdkondi, vaid on seotud registreeringus loetletud kaupade ja/või teenustega. Kokkuvõtvalt märgib Patendiamet, et lähtub ekspertiisi läbiviimisel Euroopa Kohtu vastavatest otsustest ning teeb analüüsi kogumis praktikaga. Seejuures on primaarse tähtsusega leida tähisele n-ö oma koht selles. Kõnealusel juhul oleks tähise „Apteek“ kaubamärgina registreerimine Patendiameti hinnangul ebaaus, ebaõiglane ning avalik huvi saaks kahjustatud. Kaubamärk peab olema eriline, et üks tarbija saaks seda ka teistele soovitada, toote või teenuse pakkuja peab olema kergesti tuvastatav ning eristatav. Nagu nähtub Euroopa Kohtu praktikast, ei tohi registreerimistaotluste kontroll olla pinnapealne, vaid see peab olema range, põhjalik ja täielik, et vältida kaubamärkide alusetut registreerimist. Õiguskindluse ja hea halduse eesmärgil peab tagama, et ei registreeritaks kaubamärke, mille kasutamise saaks kohtus edukalt vaidlustada. Praegusel juhul tooks kaebaja kaubamärgi kujutis (Apteek) kaasa selle, et kaubamärgikaitse objekt oleks liiga ulatuslik, mis ei oleks kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega ega seadusega. Selleks et märgist tuleneva kaitse täpne objekt oleks selge ning tarbijate ja ettevõtjate jaoks tajutav ning täidaks seega oma päritolutähise põhiülesannet, andmata seejuures ebaproportsionaalseid konkurentsieeliseid, peab see olema eristusvõimeline ning mitte lihtsalt kirjeldav. Ka ei ole vaidlust selles, et kaebaja tähise koosseisus olev sõna „Apteek“ on eraldi võetuna klassides 5, 35 ning 44 kaupa ja teenust kirjeldav ega saa olla ainuõiguse objektiks. Tähis on Patendiameti hinnangul piisavalt stiliseeritud siis, kui selle graafiline üldmulje on olulisem kui pelk tähe või numbri esitamine. Praegusel juhul on Patendiamet aga tuvastanud, et kombineeritud tähis sõnalise osaga „Apteek” tervikuna ei ole võimalda kaebaja teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristada. Lähtudes eeltoodust ja tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p-dest 2 ja 3 palub Patendiamet komisjonil jätta kaebus rahuldamata. 7 Patendiameti seisukohale on lisatud näited Microsoft Wordis kasutatud A-tähe kirjastiilide kohta. 20.05.2019 esitas kaebaja komisjonile omapoolse vastuse seoses Patendiameti seisukohtadega. Kaebaja leiab, et kogu vaidlus taandub arusaamisele, kas tegemist on stiliseeritud värvilise tähisega „1Apteek“ või üksnes sõnaga „Apteek“, mida on ebaoluliselt muudetud. Kaebaja ei nõustu Patendiameti käsitlusega, et tegemist on sõnaga „Apteek“, mille algustähe A esimene post on teist värvi ja mida on ebaolulisel määral muudetud ning kaebaja jääb oma kaebuses ning varasemas Patendiametiga peetud kirjavahetuses toodud seisukohtade juurde. Seoses Patendiameti toodud šriftide näidetega leiab kaebaja, et kui Patendiameti näidetes on tähe A ülaosas kasutatavad kriipsud alati koos tähe A allosas olevate kriipsudega, siis kaebaja kaubamärgitaotluse puhul ei ole neid alumisi kriipsusid kasutatud. See asjaolu muudab kaebaja hinnangul tema kasutatud kujunduse mittestandardseks võrreldes standardsete kirjatüüpidega. Kui lähtuda Patendiameti käsitlusest, et tegemist on üksnes tähe A kujundusega, siis käesoleval juhul on kujutatud üksnes tähe A vasakul ülaosas olev kriips, mis muudab sellise tähe A kujutamise mittestandardseks kirjatüübiks, mis omakorda annab sellele eristusvõime. See on kaebaja hinnangul analoogne kaebuses toodud „PILETIPUNKT + kuju“ näitega, kus esitäht „p“ kujutatud ebastandardses kirjatüübis annab tähisele tervikuna eristusvõime muu hulgas klassi 41 teenuste osas (mille osas sõna „piletipunkt“ ise oleks eristusvõimetu ja kirjeldav). Kaebaja jääb endale kindlaks, et tema kaubamärgis ei ole tegemist mitte üksnes A tähe minimaalse kujundusega, vaid sellele on selgelt lisatud eraldi number 1, mis üldmuljelt muudab selle enamaks kui sõna „Apteek“ esimene täht. Muu hulgas annab numbri 1 kasutamine nii A tähe kui ka terviksõna 1Apteek koosseisus tarbijale selle tähise osas tõlgendusmõõdu, mis on tulenevalt nii kaebuses viidatud „DVB“ lahendist kui ka intellektuaalomandiametite ühisteatisest CP-3 n-ö piiripealsete juhtumine eristusvõime hindamisel olulise tähtsusega. Kaebaja leiab, et tema kaubamärgi puhul on tegemist piisavalt stiliseeritud kirjatüübiga, kus tähist 1Apteek on võimalik erinevalt tõlgendada (nt üks apteek, esimene apteek), milleks aga tarbija peab rakendama vaimset pingutust. Kaebaja märgib, et ka Patendiamet on sisuliselt nõustunud, et kaubamärgi „1Partner“ (kujul, kus numbri 1 ja tähe vahel moodustub terviklik ühendus) registreerimise võimalikkus on minimaalne, seega mitte võimatu. Kuna oma olemuselt on kaubamärgid „1Apteek + kuju“ ja „1Partner + kuju“ sarnase ülesehitusega, leiab kaebaja, et kui ühel neist on (minimaalne) eristusvõime, on see ka teisel. Seoses CP-3 ühisteatisele viitamisega peab kaebaja vastuoluliseks Patendiameti seisukohta, et alati ei ole asjakohane esmapilgul analoogilisena tunduvate tähiste registreerimisele viitamine, kuivõrd tegemist võib olla ka omandatud eristusvõime ja/või üldtuntud kaubamärkidega. Kaebaja on käesolevas asjas viidanud üksnes oma olemuselt analoogilistele ja tavapärastel alustel registreeritud kaubamärkidele, mis on kaitstavate kaupade/teenuste osas tavasõnadega eristusvõimetud, mitte aga erandjuhtumeil registreeritutele (omandatud eristusvõime ja/või üldtuntus eristusvõimet välistavates valdkondades). Kaebaja lisab, et kaebaja eesmärk ei ole keelata teistel kasutada sõna „Apteek“, vaid eristada enda apteeki teistest apteekidest kahes vastavas valdkonnas mittetavapärases värvis kujutatud sõna ja numbri kombinatsioonis, millel tervikuna on selleks minimaalne eristusvõime. Kaebaja palub tühistada Patendiameti otsuse mitte registreerida klassides 5, 35 ja 44 kaubamärki „1Apteek + kuju” ning kohustada Patendiametit vastavalt KaMS § 41 lg-le 3 kaubamärgi uue ekspertiisi käigus arvestama komisjoni seisukohtadega ning kaubamärki tervikuna registreerima. 25.06.2019 esitas Patendiamet komisjonile omapoolse vastuse seoses kaebaja täiendavate seisukohtadega. Patendiamet jääb kõigi oma varasemate seisukohtade juurde ning vastuseks kaebaja viidatud registreeritud ning registreerimata kaubamärkidele ja kohtuotsustele teeb Patendiamet ettepaneku spekulatiivne arutelu lõpetada ning keskenduda üksnes taotleja märgile. Patendiamet rõhutab, et teadaolevalt on kaubamärgitaotluste menetluses iga juhtum unikaalne ning Euroopa kohtulahenditest ning ühisteatistest saab üle võtta vaid üldiseid põhimõtteid ja juhiseid. Varasemalt registreeritud kaubamärkide näol ei ole tegemist akrediteeritud õigusallikatega. Registreerimata tähiste väljatoomist peab Patendiamet täiel määral õiguslikult ebakompetentseks lähenemiseks, mis viib mõttekäigu ja tähelepanu kõne all olevast tähisest eemale, ei aita kaasa konkreetse olukorra mõistmisele ning kokkuvõtvalt loob vale ettekujutuse asjast. 8 Patendiamet leiab, et kaebaja tähise kujunduslik pool – asjaolu, et sõna „Apteek“ esitäht A on kaubamärgi reproduktsioonil kahes värvis ning A-tähe esimene post on tavapärasest erinevaks muudetud – ei ole piisav andmaks kirjeldavale tähisele eristusvõimet. Kirjeldavale tähisele lisatud graafilise disaini elemendid on oma olemuselt sedavõrd pealiskaudsed ja minimaalsed, et neil puudub kaubamärgile tervikuna piisav mõju, et anda tähisele tajutav eristusvõime. Seoses vaatlusaluse tähise kirjastiiliga soovib Patendiamet rõhutada, et sellises kirjastiilis tähti kasutatakse äritegevuses tavapäraselt. Kaebaja kaubamärgis sisalduv terve sõna on kujundatud ühes kirjastiilis ning kahtlemata ei ole tegemist kaasaegses ärimaailmas harva esineva kirjastiili kasutamisega. Patendiamet leiab, et kõnealusel juhul puuduvad elementidel ja nende ühendamise viisil omadused, mille tõttu saaks kaubamärk täita oma põhifunktsiooni taotlusega hõlmatud kaupade ja teenustega seoses ning mis võimaldaks sellel toimida kaupade ja teenuste päritolunäitajana. Patendiamet peab oluliseks selgitada, et minimaalse eristusvõime tekkimiseks peab terviktähis looma tarbijale mulje, mis on piisavalt erinev sellest, kui on seda lihtsalt moodustavate osade kombinatsioon. Patendiameti hinnangul tarbijale käsitletaval juhul sellist muljet ei teki – tegemist on sõnaga „Apteek“ ja seda vaatamata sellele, et A-tähe esimene post on teist värvi ja seda on ebaolulisel määral muudetud. Kokkuvõtvalt märgib Patendiamet, et kaubamärgile antava kaitse ulatus peab olema arusaadav ning selgelt piiritletud, et olla kooskõlas intellektuaalomandi kaitse heade tavadega ning seadustega. Selleks et märgist tuleneva kaitse täpne objekt oleks selge ning tarbijate ja ettevõtjate jaoks tajutav ning täidaks seega oma päritolutähise põhiülesannet, andmata seejuures ebaproportsionaalseid konkurentsieeliseid, peab see olema eristusvõimeline ning mitte lihtsalt kirjeldav. Praegusel juhul on Patendiamet tuvastanud, et kombineeritud tähis sõnalise osaga „Apteek“ tervikuna ei võimalda kaebaja teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristada. Patendiamet palub komisjonil jätta kaebus rahuldamata. 24.07.2019 esitas kaebaja komisjonile vastuse Patendiameti 25.06.2019 seisukohtadele. Kaebaja märgib, et mõistab, et iga kaubamärgi menetlus on unikaalne ja üldjuhul ei ole varasemat identset kaubamärki, millele hilisema märgi ekspertiisi käigus eristusvõime olemasolu põhjendamisel tugineda. Samas, nagu ka Patendiamet ise esile toob, saab näiteks kohtulahenditest ja ühisteatisest üle võtta üldisi põhimõtteid ja juhiseid, mida Patendiamet peab rakendama uute märkide ekspertiisis ja milledele tuginedes saavad kaubamärgitaotlejad teha järeldusi uute eristusvõimeliste kaubamärkide väljatöötamisel. Kaebaja leiab, et retooriliselt võib küsida, et kui Patendiameti(te) poolt on välja töötatud üldised põhimõtted, mida igapäevaselt rakendatakse (nt ühisteatis) ja ka seotud isikuid nendest teavitatakse (Patendiameti ümarlauad), aga kui neid põhimõtteid ei järgita Patendiameti(te) endi poolt samaaegsetes ja ka hilisemates menetlustes, siis milleks ja kellele need üldised põhimõtted ja juhised on üldse välja töötatud. Kaebaja viitab taas kord Patendiameti 10.04.2018 kaubamärgialasele ümarlauale, kus Patendiamet tõi kaubamärgid „PILETIPUNKT + kuju“ ja „Baker + kuju“ näiteks kui tähised, mille sõnalised osad on eristusvõimetud, kuid mis on olnud registreeritavad stiliseeritud esitähtedest tulenevalt. Kaebaja märgib, et kaubamärgid „PILETIPUNKT + kuju“ ja „Baker + kuju“ on ühtlasi ka kaubamärgi „1Apteek + kuju” n-ö kaasaegseteks, s.t kõik kolm kaubamärgitaotlust on esitatud juunis-juulis 2017. Kaubamärgid „PILETIPUNKT + kuju“ ja „Baker + kuju“ on konstrueeritud identsena võrreldes kaebaja kaubamärgiga – esitähele on lisatud eraldiseisev ja eraldi tajutav element – ning nende registreerimine Patendiameti poolt sisuliselt samal ajal, kui kaebaja kaubamärgi registreerimisest keelduti, kinnitab kaebaja hinnangul Patendiameti kehtivat õiguslikku praktikat, et esitähele lisaelemendi lisamine (külge pookimine) muudab eristusvõimetu ja kirjeldava sõna tervikuna üldmuljelt piisavalt stiliseerituks, et see kaubamärgina registreerida. Kaebaja põhjendatud õiguslik ootus on, et kui Patendiamet on lugenud tervikuna piisavalt eristusvõimelisteks samaaegselt kaubamärgitaotlusega menetluses olevad tähised, mis on samuti moodustatud kirjeldavast sõnast, millele lisatud graafilise disaini elemendid on oma olemuselt pealiskaudsed ja minimaalsed (lisaks kaitstavat valdkonda kirjeldavad) ning millel puudub tähisele tervikuna piisav mõju (Patendiameti sõnastuses), siis on seda ka iga järgnev tähis, mis on niisamuti konstrueeritud. Kaebaja leiab, et ka käesoleval juhul on kaubamärgitaotlusega esitatud stiliseeritud kahes eri värvis kujutatud stiliseeritud terviktähise osas täidetud eristusvõimelisuse tingimused, mis on kooskõlas CP3 ühisteatise vastava üldpõhimõttega. Selliselt konstrueeritud terviktähise registreerimisest keeldumisel on Patendiamet läinud otsesse vastuollu tema enda juhiste ja intellektuaalomandi kaitse igapäevapraktikas kehtivate üldiste põhimõtete rakendamisega, mille tagajärjeks on õiguse ebaõige ja mitteühene rakendamine, mis on vastuolu üldise hea halduse tava ja intellektuaalomandi kaitse heade 9 tavadega ning sellega rikutakse otseselt kaebaja põhjendatud õiguslikku ootust kaubamärgiõiguse ühesele rakendamisele. Kaebaja palub jätkuvalt kaebus rahuldada ning kaubamärgitaotlus M201700725 registreerida. Kaebaja seisukohtadele on lisatud Patendiameti ja patendivolinike kaubamärgialase 10.04.2018 ümarlaua protokoll. 26.08.2019 esitas Patendiamet komisjonile vastuse kaebaja 24.07.2019 seisukohtadele. Patendiamet jääb täies ulatuses kõigi oma varasemate seisukohtade juurde. Patendiamet leiab, et on oma seisukohti väljendanud ja põhjendanud ning kuivõrd kaebaja 24.07.2019 kirjas uusi asjaolusid ei ole toodud, siis ei pea amet vajalikuks neid korrata. Patendiamet rõhutab taas, et varasemalt registreeritud kaubamärkide näol ei ole tegemist akrediteeritud õigusallikatega, millele saab menetluse raames tugineda. Patendiamet peab oluliseks selgitada, et kujutismärgi puhul on ülitähtis, et selle juures kasutatakse ebastandardseid stiliseeritud kirjamärke või vormingut, graafilisi elemente või värvi. Sõnalise osaga kujutismärgiks on pildid, sümbolid, abstraktsed kujundid, stiliseeritud kujutised või geomeetrilised kujundid jms kombinatsioonis sõnalise elemendiga. Väga oluline on meeles pidada, et tähis on piisavalt stiliseeritud siis, kui selle graafiline üldmulje on olulisem kui pelk tähe või numbri esitamine. Praegusel juhul on Patendiamet tuvastanud, et kujutismärk sõnalise osaga „Apteek“ tervikuna ei ole võimeline kaebaja teenuseid teiste ettevõtjate omadest eristama. Patendiamet palub jätkuvalt jätta kaebus rahuldamata. 04.12.2019 esitas kaebaja komisjonile oma lõplikud seisukohad. Kaebaja jäi kõigi oma varasemate seisukohtade juurde, korrates neist põhilisemaid. Seoses Patendiameti 26.08.2019 seisukohas öelduga, et kujutismärgi puhul on ülitähtis, et selle juures kasutatakse ebastandardseid stiliseeritud kirjamärke või vormingut, graafilisi elemente või värvi ning et tähis on piisavalt stiliseeritud siis, kui selle graafiline üldmulje on olulisem kui pelk tähe või numbri esitamine, märgib kaebaja, et temagi nõustub sellise üldkäsitlusega. Samas leiab kaebaja, et tema kaubamärgitaotluse puhul ongi tegemist ebastandardse stiliseeritud kirjamärgi või vormingu kasutamisega ning ka kaubamärgi värvikombinatsioon erineb tavapärastest värvidest, mida kaitstavates valdkondades on harjutud kasutama. Kaebaja märgib, et numbri 1 ja tähe või kirjeldava sõna kombinatsiooni põhimõttelist registreeritavust kinnitavad ennekõike Patendiameti varasemad otsused kaubamärkide „1Partner + kuju“ (reg nr 43571) ja „1autorent + kuju“ (reg nr 54273) kohta, nagu kinnitab seda ka Patendiameti hiljutine otsus sõnalise kaubamärgi “1it” (reg nr 57176) registreerimisel infotehnoloogia valdkonnas (klassides 9 ja 37). Sarnase kontseptsiooniga kaubamärkidest on Patendiamet registreeritavaks pidanud ka märke „PILETIPUNKT + kuju“ (reg nr 56084) ja „Baker + kuju“ (reg nr 55771). Seega ei ole kaebaja hinnangul tema kaubamärgi registreerimine vastuolus Patendiameti varasema praktikaga ja sellest tulenevalt omakorda kaubamärgiseadusega. Kaebaja peab vajalikuks eraldi esile tuua, et tema hinnangul ei ole Patendiamet kaubamärgitaotluse M201700725 ekspertiisi käigus järginud õiguse üldise kohaldamise ja hea halduse tava ning üldist kaubamärkide õiguskaitse praktikat, mille tulemusena puudub käesolevas asjas Patendiameti kaubamärgiekspertiisis järjepidevus ja millega on rikutud kaubamärgitaotleja õiguslikku ootust oma kombineeritud kaubamärgi registreerimisele vastavalt Patendiameti kehtivale asjakohasele praktikale. Kaebaja palub kaebus rahuldada ning kaubamärgitaotlus M201700725 registreerida. 07.01.2020 esitas Patendiamet komisjonile oma lõplikud seisukohad. Patendiamet märkis, et on kaebaja seisukohtadele juba vastanud ning ei pea vajalikuks oma argumente ja seisukohti uuesti korrata, kuivõrd see ei ole menetlusökonoomia huvides vajalik ega otstarbekas. Patendiamet jääb kõigi oma esialgsetes ja täiendavates seisukohtades esitatu juurde ning lähtudes eeltoodust ja tulenevalt KaMS § 9 lg 1 p-dest 2 ja 3 palub komisjonil jätta kaebus rahuldamata. 23.04.2020 alustas komisjon käesolevas asjas lõppmenetlust. 10 Komisjoni seisukohad ja otsus Komisjon, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab järgmist. Käesolevas asjas on vaatluse all taotluses nr M201700725 registreerimiseks esitatud kaubamärk, mille taotluse esitamise kuupäev on 17.07.2017. Alates 01.04.2019 kehtiva KaMS § 72 lg 14 kohaselt Patendiameti tehtud otsuse peale esitatud kaebuse või vaidlustusavalduse lahendamisel ning otsuse tühistamise korral uue otsuse tegemisel taotluse kohta, mis on esitatud enne 2019. aasta 1. aprilli ja mille kohta on tehtud otsus pärast 2004. aasta 1. maid, kohaldatakse taotluse esitamise ajal kehtinud kaubamärgi registreerimisest keeldumise aluseid ja lähtutakse asja menetlemise ajal kehtivast menetlusnormist. Seega kuulub käesolevas asjas kaubamärgi õiguskaitset välistavate asjaolude tuvastamise osas kohaldamisele kaubamärgiseadus selle 17.07.2017 kehtinud redaktsioonis. Menetlusnormide osas kuuluvad samas kohaldamisele kehtivad tööstusomandialased õigusaktid, sh KaMS ja tööstusomandi õiguskorralduse aluste seadus (TÕAS) nende käesoleval ajal kehtivates redaktsioonides. Kaebaja on esitanud kaebuse Patendiameti 01.11.2018 otsuse nr 7/M201700725 peale, millega Patendiamet keeldus taotluses nr M201700725 registreerimiseks esitatud kaubamärgi registreerimisest tuginedes KaMS § 9 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavatele asjaoludele. Kaubamärgitaotluse nr M201700725 esitamise kuupäeval 17.07.2017 kehtinud: - KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime, kaasa arvatud üksik stiliseerimata täht, üksik stiliseerimata arv või üksik värv; - KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud. Käesolevas asjas vaatluse all oleva kaebaja kaubamärgi reproduktsioon koos kaupade ja teenustega, mille osas Patendiamet kaubamärgi registreerimisest keeldus, on järgmine: Klass 5: Farmaatsia-, meditsiini- ja veterinaariapreparaadid; meditsiinilised hügieenitarbed; meditsiinilised või veterinaarsed dieettoidud ja dieetained, imikutoidud; meditsiinilised toidulisandid inimestele ja loomadele; vitamiinid; plaastrid, sidemematerjalid; desinfektsioonivahendid; ravimteed, meditsiinilised mineraal- ja mikroelemendipreparaadid. Klass 35: Jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), sh interneti kaudu; ravimite ja muude apteegikaupade jae- ja hulgimüük, sh interneti kaudu. Klass 44: Raviminõuanne, ravimiinfo, farmaatsiakonsultatsioon; ravimiinfo ja tervishoiualane nõustamine; apteegiteenused retseptiravimite valmistamiseks; optikuteenused; tervishoid; kõik eelnevad teenused ka osutatuna interneti kaudu; veterinaarteenused; hügieeni- ja iluhooldusteenused inimestele ja loomadele. Komisjon tähistab järgnevalt kaebuse esemeks oleva kaubamärgi nimega „1Apteek + kuju“, samas rõhutades, et KaMS § 12 lõike 1 kohaselt on kaubamärgi õiguskaitse ulatuse määramise aluseks selle (registrisse kantud või – käesoleval juhul – taotluses sisalduv) reproduktsioon, mitte kaubamärgi nimi, millega sellele bibliograafilisel eesmärgil viidatakse. Patendiamet on kaebaja kaubamärgi registreerimisest taotletavate kaupade ja teenuste osas keeldunud põhjendustel, et kaubamärk „1Apteek + kuju” on kaupu ja teenuseid kirjeldav (KaMS § 9 lg 1 p 3) ning kaubamärgil puudub eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2). Kaebaja sellega ei nõustu ja leiab, et Patendiamet on põhjendamatult keeldunud kaubamärgile õiguskaitse andmisest. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et kaebaja kombineeritud kaubamärgis sisalduv sõna „Apteek“ on vaatlusaluste kaupade ja teenustega seonduvalt eristusvõimetu ja kirjeldav. Kaebaja ja Patendiameti vaheline vaidlus taandub põhiosas menetlusosaliste erinevale nägemusele kaubamärgina taotletava tähise olemuse osas, s.o peamiselt numbri „1“ puudumisele või olemasolule kaubamärgi koosseisus. Seejuures Patendiamet leiab, et tarbija ei suuda tähise kooseisus numbrit 1 eristada ning et tegemist on ebaoluliselt muudetud sõnaga „Apteek“, mille A-täht on stiliseeritud kahes värvis, samas kui kaebaja on arvamusel, et tegemist on kahevärvilise kombineeritud tähisega, mis sisaldab sinisena sõna „Apteek“, millele on eraldi tajutavana lisatud roosas värvis number „1“. 11 Komisjon nõustub menetlusosalistega, et kaubamärgi kaitstavuse hindamisel tuleb lähtuda sellise keskmise tarbija tajust, kes on piisavalt teadlik, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (vt ka nt Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-456/01 P ja C-457/01, p 35; C-363/99, p 34; C-210/96, p 31). Komisjon jagab kaubamärgi „1Apteek + kuju” tajumise küsimuses kaebaja seisukohti. Komisjon nõustub kaebajaga, et vaatlusaluse kombineeritud kaubamärgi puhul on tegemist stiliseeritud värvilise tähisega „1Apteek“ ja mitte pelgalt sõnaga „Apteek“, mida on ebaoluliselt muudetud. Kaebaja käsitluse õigsust kinnitab komisjoni hinnangul eelkõige asjaolu, et kaubamärgis sisalduv number „1“ on omanäolisel ja huvitaval moel sulandatud kokku A-tähe nn esimese postiga (number 1 on „poogitud“ A-tähe külge), kusjuures number „1“ on esitatud erksavärvilises roosas toonis, mis sellele järgneva tagasihoidlikuma sinise tooni kõrval torkab iseäranis hästi silma. Komisjon leiab, et tarbija paneb numbrit „1“ sõnas „1Apteek“ eriti hästi tähele ka seetõttu, kuna erksavärviline roosa toon paikneb just sõna alguses, pälvides sellega tarbija tähelepanu koheselt ja vajaduseta kaubamärgi kompositsiooni põhjalikumalt süüvida. Komisjon peab vajalikuks märkida, et ei nõustu siiski kaebajaga selles, et kuivõrd kaebaja ärinimi on 1Apteek OÜ, siis sellestki nähtub üheselt, et kaebaja kaubamärgi puhul on tegemist numbri „1“ ja sõna „apteek” kombinatsiooniga. Komisjon märgib esiteks, et tarbijad ei pruugi turusituatsioonis teada, milline on ühe või teise kaubamärgi omaniku ärinimi ning sellisel juhul ei aita ärinimi kaubamärgi n-ö tõlgendamisele kaasa. Teiseks, kaubamärk on vara, mis on võõrandatav ja mis võib üle minna ka õigusjärgluse korras, mis kaebaja näitel tähendab, et kaubamärk, mis täna on tema nimel, võib tulevikus kuuluda isikule, kelle ärinimes ei sisaldu sõna „1Apteek“. Seetõttu leiab komisjon, et kaubamärk peab siiski ise, oma olemuselt suutma täita kaubamärgi põhifunktsiooni eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (KaMS § 3). Komisjon leiab aga, et see tingimus käesoleval juhul ka on täidetud (kaebaja ärinimest olenemata) ning kaebaja kaubamärgi puhul on tervikuna – sõltumata sõnalise osa, mis hõlmab nii numbrit „1“ kui sõna „Apteek“, eristusvõimetusest – tagatud klasside 5, 35 ja 44 kaupade ja teenuste osas vähemalt minimaalne eristusvõime. Eeltoodud asjaoludel ei saa komisjon nõustuda Patendiameti käsitlusega, et kaebaja kaubamärgi puhul on tegemist pelgalt sõnaga „Apteek“, mille algustähe A esimene post on teist värvi ja mida on ebaolulisel määral muudetud. Isegi juhul, kui tarbija ei peaks tajuma kaebaja kaubamärgi roosas toonis algusosa just numbrina „1“, ei ole komisjoni hinnangul sellel määravat tähtsust, sest A-tähe stiliseering kahes värvitoonis (roosa ja sinine), nagu ka sõna „Apteek“ kujutamisel kasutatud kirjašrift, muudab kaebaja kaubamärgi tervikuna ikkagi piisavalt omanäoliseks ja huvitavaks, tagades seeläbi minimaalse eristusvõime. Komisjon ei pea seejuures asjakohasteks Patendiameti toodud Microsoft Wordi šriftide näiteid A-tähe kirjastiilide kohta, kuna need ei ole samased kaebaja kaubamärgis kasutatud kirjastiiliga (nt puuduvad kaebaja kaubamärgi tähe A alaosas nn kriipsud), rääkimata sellest, et Patendiameti toodud näidetes ei ole üheski kujutatud A-tähte roosa ja sinise värvitooni kombinatsioonis. Komisjon nõustub seega kaebajaga, et kaebaja kaubamärgis kasutatud kirjatüübi kujundus on mittestandardne võrreldes muude kirjatüüpidega. Komisjon leiab neil asjaoludel, et kaubamärk „1Apteek + kuju” ei ole pelgalt ebaoluliselt muudetud sõna „Apteek“ ega ka mitte pelgalt tähiste „1“ ja „Apteek“ kombinatsioon, vaid kombinatsioon, mis sisaldades küll ka kirjeldavaid ja eristusvõimetuid tähiseid „1“ ja „Apteek“, on siiski tulenevalt kasutatud kujunduslikest ja stiilielementidest (kirjastiil, värvilahendused) käsitletav ebahariliku ning tervikuna eristusvõimelise kombinatsioonina, millega on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu ja teenuseid teise omadest. Komisjon soovib lisaks märkida, et kuigi teistele kaubamärgiregistreeringutele viitamisel ei ole otsustavat tähendust, sest iga kaubamärki tuleb hinnata individuaalselt vastavalt asjakohastele õigusaktidele (vt ka Euroopa Kohtu otsus C-37/03 P, p-d 47-49), siis käesoleval juhul kaebaja poolt välja toodud sarnase kontseptsiooniga kaubamärgiregistreeringud siiski täiendavalt toetavad kaebaja seisukohti. Kaebaja on viidanud muu hulgas järgmistele registreeringutele: - , reg nr 56084, kl 16, 35, 41 - , reg nr 55771, kl 30 - , reg nr 43571, kl 36 - , reg nr 54273, kl 37, 39 - „1it“, reg nr 57176, kl 9, 35, 37 12 Loetletud märkidest mitmete puhul ei ole välistatud, et neis sisalduvad sõnalised osad eraldivõetuna ei oleks tõenäoliselt tähistatavaid kaupu ja teenuseid silmas pidades registreeritavad, kuid mille registreerimist on eeldatavasti sõnaliste elementide kombineeritusest ja stiilielementidest tulenevalt Patendiamet siiski pidanud võimalikuks. Iseäranis võib ülal viidatud märkidest esile tuua kaubamärgi „1it“, mida Patendiamet on käsitlenud kaitstavana isegi sõnalise (s.o ilma kujundelementideta) kaubamärgina, seda muu hulgas infotehnoloogia valdkonnaga seotud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Komisjoni hinnangul näitavad viidatud kaubamärgiregistreeringud, et ka kaebaja kaubamärgi „1Apteek + kuju“ registreerimine ei oleks Patendiameti praktikas midagi erakordset ega tähendaks paradigma muutust, pigem vastupidi – kaebajal võib olla õigustatud ootus, et ka tema sarnase kontseptsiooniga kaubamärk registreeritakse sarnaselt Patendiameti senise praktikaga. Kõigest ülaltoodust tulenevalt leiab komisjon, et kaebaja kaubamärgi „1Apteek + kuju“ osas ei esine KaMS § 9 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavaid asjaolusid. Kaebus kuulub seetõttu rahuldamisele. Kuna kaebus rahuldatakse, makstakse kaebajale tagasi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (TÕAS § 61 lg 22). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TÕAS §-st 61 ja KaMS § 9 lg 1 p-dest 2 ja 3, komisjon o t s u s t a s: 1) kaebus rahuldada, tühistada Patendiameti 01.11.2018 otsus nr 7/M201700725 1Apteek OÜ kaubamärgi „1Apteek + kuju” (taotlus nr M201700725) registreerimisest keeldumise kohta klassides 5, 35 ja 44 ja kohustada Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades; 2) maksta kaebajale tagasi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Kaebaja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjoni otsuse peale Harju Maakohtusse kahe kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse avaldamisest arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses, kaasates puudutatud isikuna Patendiameti. Kaebaja teavitab viivitamata apellatsioonikomisjoni kaebuse esitamisest. Kui kaebust ei ole esitatud, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus kahe kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele. Kui kaebus esitatakse, kuid kohus ei võta seda menetlusse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub apellatsioonikomisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Sulsenberg Tanel Kalmet Priit Lello 13  Saatja: EPA TOAK <[email protected]> Saadetud: 26.08.2020 12:20 Adressaat: Renate Saar <[email protected]> Teema: FW: Kaebuse nr 1790 otsuse edastamine Manused: image002.jpg; mk746a.pdf; kaebus 1790-M201700725-1Apteek-riigiloivu tagastus-26- 08-20.asice; mk 746.pdf; 1790-o.asice Tere, Edastan riigilõivu tagastamise taotluse. Tervitades Marit From: Koitel Patent and Trademark Agency <[email protected]> Sent: Wednesday, August 26, 2020 12:11 PM To: EPA TOAK <[email protected]> Subject: RE: Kaebuse nr 1790 otsuse edastamine Tere Lisatud on kaebaja taotlus kaebuse eest tasutud riigilõivu tagastamiseks. Palun kinnitage kättesaamist. Lugupidamisega -- Raivo Koitel patendivolinik KOITEL Patendi- & Kaubamärgibüroo Tina 26, 10126 Tallinn tel: 6 033 260 faks: 6 033 261 e-post: [email protected] www.koitel.ee KONFIDENTSIAALSUSTEATIS Käesoleva kirja sisu ja võimalikud manused võivad sisaldada konfidentsiaalset infot. Juhul kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, ei ole Teil õigust selle kirja sisu/manuseid kasutada ja kuidagi edasi jagada. Palun kustutage see kiri oma arvutisüsteemist ning ühtlasi teavitage meid Teile ekslikult saadetud kirjast. Täname. From: EPA TOAK <[email protected]> Sent: Wednesday, May 20, 2020 11:52 AM To: Koitel Patent & Trademark Agency <[email protected]>; Karol Rummi <[email protected]>; Liina Puu <[email protected]>; Viivika Langu <[email protected]>; Cady Kaisa Rivera <[email protected]>; Igor Skorohodov <[email protected]> Subject: Kaebuse nr 1790 otsuse edastamine Asutus PATENDIAMET, Tööstusomandi apellatsioonikomisjon Meie viit 1790-o Meie kpv 20.05.2020 Pealkiri Kaebuse nr 1790 otsuse edastamine Palun kinnitage kättesaamist 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega Marit Soomets Sekretär Patendiamet Tööstusomandi apellatsioonikomisjon Tel: 627 7942, [email protected] Toompuiestee 7, 15 041 Tallinn  Koostatud:28.08.2020 11:20:06 Konto väljavõte Organisatsioon: JUSTIITSMINISTEERIUM E-konto number: 2900082375 EUR RLS§115 ja § 116 Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamine ja kaebuse vaidlustusavalduse esitamine, nr 11400-11500 Töökood Kuupäev Dokumendi Maksja/saaja Maksja/saaja konto Maksja/saaja nimi Viitenumber Summa Kande Kande Summa number regsitrikood kande valuuta valuuta konto valuutas kurss valuutas Panga arhiveerimiskood Eelarve Selgitus 20181221000175195106 21.12.2018 10309069 EE222200221001122818 OÜ PATENDI- & 2900082375 159.77 EUR 1.0000 159.77 KAUBAMÄRGIBÜROO KOITEL 2018122100716901-1 Kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv, M201700725 20181231000175502351 31.12.2018 10309069 EE222200221001122818 OÜ PATENDI- & 2900082375 0.23 EUR 1.0000 0.23 KAUBAMÄRGIBÜROO KOITEL 2018123100268695-1 Kaebuse esitamise eest tasutud riigilõiv, M201700725, lisamakse Periood 21.12.2018 - 31.12.2018 Perioodi algjääk: 7 171.00 Perioodi kreeditkäive: 0.00 Perioodi deebetkäive: 160.00 Perioodi lõppjääk: 7 331.00 Hetkeseisuga 28.08.2020 kell 11:20 Vabad vahendid: 10 320.00 Reserveeritud:: 0.00 Kinnitan: Kinnitan: asutuse juht juhataja raamatupidamise eest vastutav isik peaspetsialist pitsat pitsat