Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine

Ministeeriumid 29.06.2020 nr 2-3/20-0272/4260 Riigikantselei Vabariigi Valitsuse 25.05.2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused" muutmine Esitame kooskõlastamiseks valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25.05.2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raul Siem väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. eeelnõu 2. seletuskiri Liivi Karpištšenko 625 6375 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 18.06.2020 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja arhiiviseaduse § 6 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruses nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 pealkiri ning lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Teenus ja protsess (1) Teenus määruse tähenduses on otsene avalik teenus, kaudne avalik teenus ja tugiteenus. (2) Otsest avalikku teenust osutab asutus füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule (edaspidi isik) tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, et võimaldada isikul täita seadusest tulenevat kohustust või kasutada seadusest tulenevat õigust.“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Otseste avalike teenuste osutamise kanal on teenindusbüroo, infotelefon, veebikeskkond või muu füüsiline või elektrooniline kontaktpunkt, mille kaudu isik pöördub asutuse poole, et saada otsest avalikku teenust, või asutus pöördub isiku poole, et teda teavitada tema kohustusest või õigusest või talle proaktiivse teenuse osutamisest.“; 3) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Sündmusteenus koondab mitu sama sündmuse või olukorraga seotud otsest avalikku teenust (edaspidi osateenus) nii, et näib kasutajale ühe teenusena. Sündmusteenust osutab mitu asutust ühiselt, et isik saaks ühe pöördumise tulemusel täita kõiki kohustusi ja kasutada kõiki õigusi, mis tal tekivad ühe sündmuse või olukorra tõttu.“; 4) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kaudset avalikku teenust osutab asutus üldistes huvides ja selle otsene kasusaaja ei ole identifitseeritav.“; 5) 2. peatüki, §-de 4 ja 5 pealkirju ning § 5 lõike 1 sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „teenuste“ sõnadega „ja teabehalduse“; 6) paragrahvi 4 lõike 1 punktist 1, § 6 punktist 5, § 10 pealkirjast, § 10 lõikest 3 ja § 13 lõikest 12 jäetakse välja sõnad „otsene avalik“ vastavas käändes; 7) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) teenuste eesmärkide ja mõõdikute seadmisel ning kuluarvestuse süsteemi arendamisel ja elluviimisel Rahandusministeerium;“; 8) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) riigi infosüsteemi arhitektuuri ja riigi infosüsteemi kesksete komponentide nõuete seadmisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;“; 9) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Lõike 2 punktides 1–3 sätestatud ülesannete täitmise toetamiseks võib koordineerija moodustada nõukogu, kuhu kuuluvad ministeeriumide ja Riigikantselei nimetatud esindajad ning vajaduse korral koordineerija nimetatud teised isikud. Nõukogu töökord kinnitatakse koordineerija käskkirjaga. Nõukogu koosseis ja koosolekute materjalid avaldatakse koordineerija veebilehel ning vajaduse korral muul viisil.“; 10) paragrahvi 6 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) mõõdetava ja tajutava väärtuse tekkimise teenuse sihtrühmale;“; 11) paragrahvi 6 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) teenuste osutamise dokumenteerimise optimaalses mahus;“; 12) paragrahvi 7 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Ülevaate koostamisel määrab asutus kindlaks: 1) põhiülesande täitmise käigus või tulemusel osutatavad teenused ja neid reguleerivad õigusaktid; 2) teenuste osutamise käigus tekkiva teabe § 12 lõigetes 3 ja 4 sätestatud viisil; 3) iga teenuse sihtrühma ja teenuse osutamisega tekkiva väärtuse; 4) teenuste osutamise protsessid; 5) otseste avalike teenuste osutamise kanalid.“; 13) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 7 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Asutus hindab teenuste kvaliteeti vähemalt kord aastas.“; 15) paragrahvi 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 7 lõike 9 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Osateenuseid osutavad asutused lepivad kokku sündmusteenuse: 1) arendamise ja haldamise eest vastutava asutuse; 2) osutamise protsessi, kanalid ja tähtaja; 3) osateenuste osutamise tähtajad, kui see on vajalik; 4) osutamist reguleerivate õigusaktide muutmise, kui see on vajalik; 5) tehnilise lahenduse ja selle kasutamise, kui see on vajalik; 6) osutamiseks vajalikud ressursid vastutavas ja teistes asutustes; 7) väljatöötamise või arendamise ja osutamise muud üksikasjad.“; 18) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Asutusel on oma teenuste ajakohane loetelu, mis sisaldab teenuste kvaliteedinäitajaid iga kalendriaasta kohta. (2) Asutus kasutab teenuste loetelu koostamiseks ühtset kirjeldusvormi ja masinloetavat kirjelduskeelt. (3) Asutus avaldab teenuste loetelu ja kvaliteedinäitajad koordineerija hallatavas teenuste keskses kataloogis. (4) Asutus arvestab teenuste loetelu koostamisel ja avaldamisel ning kvaliteedinäitajate arvutamisel ja avaldamisel koordineerija juhiseid.“; 19) paragrahvi 9 lõike 5 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Asutus annab otsese avaliku teenuse kasutajale teavet teenuse osutamise tähtaja kohta ja teavet teenuse kulgemisest, kui teenus on seotud isiku pöördumisega asutuse poole ja selle lahendamisega.“; 20) paragrahvi 9 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks; 21) paragrahvi 12 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Asutus koostab ülevaate lõigetes 3 ja 4 sätestatud viisil.“; 22) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Andmekogudesse andmete kogumisel lähtutakse isikult andmete ühekordse küsimise põhimõttest.“; 23) paragrahvi 14 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Dokumente vahetavad põhiseaduslikud institutsioonid, valitsusasutused ja kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutused ning võimaluse korral teised asutused omavahel infosüsteemide andmevahetuskihi (edaspidi X-tee) dokumendivahetuskihi kaudu. Koos dokumendiga edastatakse dokumenti kirjeldavad metaandmed, mis vastavad RIHAs registreeritud dokumendivahetuse metaandmete loendile.“; 24) paragrahvi 14 lõike 6 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „X-tee dokumendivahetuskihti haldab ja selle toimimise tagab Riigi Infosüsteemi Amet.“; 25) paragrahvi 14 lõike 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks. Jüri Ratas Peaminister Raul Siem Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  18.06.2020 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 27. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused (edaspidi määrus või TKTA) eelnõu täiendab valitsusasutuste teenuste osutamise regulatsiooni lähtuvalt valitsusasutuste tegevuspõhisele riigieelarvele ülemineku ehk TERE2020 projekti tulemustest. TKTA kehtestamisel 2017. a oli TERE2020 alles algusjärgus. Seetõttu keskenduti TKTAs üksnes sellele osale asutuste teenustest, mida käsitles 2013. a valminud „Avalike teenuste korraldamise roheline raamat“ – kodanikele ja ettevõtjatele (edaspidi isik) suunatud teenustele, mis hõlmavad isiku otsest asjaajamist asutusega. TKTA peamine eesmärk oli vähendada liigset bürokraatiat nii isikute jaoks kui ka asutustes. TKTA ettevalmistamisel lepiti kokku, et TKTA ei käsitle selliseid avalikke teenuseid nagu näiteks hariduse andmine või vanemaealiste sotsiaalkaitse ega ka kaudseid avalikke teenuseid nagu poliitikakujundamine või järelevalve korraldamine. Selliste teenuste jaoks oli tol ajal kavas välja töötada eraldi õigusakt. Nii TERE2020 läbiviimisel kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juures tegutseva avalike teenuste nõukogu (edaspidi ATN) tegevuse käigus sai selgeks, et positiivsete tulemuste saavutamiseks peab asutuste teenuseid arendama ja hindama tervikvaates. Kuna TKTA põhimõtted on asjakohased mis tahes teenuste arendamisel, otsustati loobuda teenuste korraldamise reguleerimisest kahes eraldi õigusaktis ning teha vajalikud muudatused TKTAs. See aitab ühtlasi üle saada avaliku teenuse mõistega seotud terminoloogilistest probleemidest, mida käsitleti pikemalt juba kehtiva TKTA seletuskirjas ning mida on korduvalt arutatud ATNis. Bürokraatia vähendamise ja teenuste kasutajakesksuse eesmärk ei ole asjakohasust kaotanud ning eelnõu ettevalmistamisel on seda eesmärki arvestatud. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud ka vahepealseid muutusi, sh TKTA rakendustähtaegade möödumist. Lisaks võeti arvesse ettepanekuid, mis esitati TKTA muutmise eelnõu kooskõlastamisel 2019. a lõpus. Kooskõlastamisel olnud eelnõus olid ka andmehalduse nõuded, mida Rahandusministeerium soovis lisada avaliku teabe seaduse alusel. Praeguseks on Rahandusministeerium andmehalduse TKTAs reguleerimise kavast loobunud. TKTA rakendamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium andnud juhised: https://mkm.ee/sites/default/files/content-editors/lyhijuhised_tkta_rakendajatele_vers_1_1.pdf Eelnõu vastuvõtmise järel tehakse juhistes vajalikud muudatused. Eelnõu valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna teenuste arendamise osakonna nõunikud Liivi Karpištšenko (tel 625 6375; [email protected]) ja Helena Lepp (tel 715 3407; [email protected]) ning Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Eneken Lipp (tel 611 3190; [email protected]). Eelnõu juriidilise kvaliteedi osas on teinud ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel 7153403; [email protected]). Eelnõus toodud muudatused on läbi arutatud ATNis, kuhu kuuluvad kõigi ministeeriumite ja Riigikantselei esindajad. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on laiendada teenuste korraldamise nõudeid valitsusasutuste kõigile teenustele, et tagada teenuste ühtlane areng ja mõistete ühtsus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 alusel annab valitsus määrusi valitsusasutuste asjaajamise ja töö korraldamiseks. Teabehalduse korraldamist reguleerivas 4. peatükis tehakse üksikuid täpsustusi, mille eesmärk on arvesse võtta vahepeal toimunud muutusi – avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) täiendamist, X-tee uue dokumendivahetuskihi valmimist ja rakendustähtaegade möödumist. See peatükk kohaldub arhiiviseaduse § 6 lõikes 2 sätestatud alustena kõigile avalike ülesannete täitjatele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Eelnõuga teatavad muudatused, mis tulenevad määruse reguleerimisala laiendamisest valitsusasutuste kõigile teenustele: Täpsustatakse ja täiendatakse teenuste korraldamisega seotud mõistete selgitusi seoses TERE teenuste hõlmamisega (määruse § 2). Paragrahvi 2 pealkirja täiendatakse sõnaga „protsess“. Muudatus on tehnilist laadi. Paragrahvi 2 lõikes 1 täpsustatakse teenuse mõiste tähendust TKTAs. Uue sõnastuse järgi on teenus kas otsene või kaudne avalik teenus või siis tugiteenus. See liigitus vastab teenuste liikidele, mida kasutatakse tegevuspõhisel riigieelarvestamisel (edaspidi TERE). TERE liigituse järgi jagunevad tugiteenused omakorda sisemisteks (osutatakse oma asutuses) ja välisteks (osutatakse teisele asutusele) tugiteenusteks, mis on kooskõlas kehtiva TKTA § 2 lõikega 5. Paragrahvi 2 lõikest 2 eemaldatakse tekstiosa „teeninduskontakti kaudu mis tahes suhtluskanalis (edaspidi kanal)“. Muudetud sõnastuses katab otsese avaliku teenuse mõiste kõik avalikud teenused, mille kasutajaid on võimalik identifitseerida. Oluline ei ole mitte see, et seda teenust osutatakse suhtluskanali kaudu, vaid see, et teenuse kasutaja saab realiseerida oma õiguse või kohustuse. Paragrahvi 2 lisatakse lõige 21, milles selgitatakse varasemast täpsemalt otseste avalike teenuste osutamise kanali tähendust TKTAs ja selle kasutamist, sh kasutamist proaktiivsete teenuste osutamisel. Selgitus sisaldab olulisemate kanalite loetelu. Paragrahvi 2 lõikes 4 täpsustatakse sündmusteenuse selgitust. Muudatus on seotud otseste avalike teenuste mõiste laiendamisega ja otseste avalike teenuste osutamise kanali kohta lisatud selgitusega. Sündmusteenus ei ole teenuse liik, vaid otseste avalike teenuste osutamise viis. See küll näib kasutajale ühe teenusena, kuid tegelikkuses on selle taga komplekt teenuseid, mida või mille tegevusi osutatakse kindlas järjekorras (või osaliselt samaaegselt) ja kindlate tingimuste olemasolul. Sündmusteenus võib lisaks valitsusasutuste teenustele sisaldada ka KOV-ide vm avalikke ülesandeid täitvate asutuste teenuseid. Sündmusteenus käivitatakse, kui isik alustab teenuse kasutamist veebikeskkonnas või sündmusteenusega seotud asutuses, või pärast asutuse proaktiivset pöördumist isiku poole. Asutuse pöördumine võib tähendada ka seda, et isik saab oma ametliku e-posti aadressile teate, et tema elus toimunud sündmuse tõttu on talle avatud personaalne teenus teabeväravas eesti.ee. Praeguseks on loodud ettevõtte alustamise teenus ja töötaja töölevõtmise teenus ning töös on rida inimese elusündmustest (lapse sünd, lähedase surm jne) lähtuvaid sündmusteenuseid. Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 41, milles selgitatakse kaudse avaliku teenuse tähendust. Kaudseks avalikuks teenuseks on näiteks valdkonnapoliitika (hoolekandepoliitika, hariduspoliitika vm) kujundamine, millest kasu saajad on küll olemas, kuid neid ei ole võimalik identifitseerida üksiku isiku tasandil. Kaudne avalik teenus on ka järelevalveteenus, näiteks suplus- ja joogivee terviseohutuse korraldamine või müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse järelevalve korraldamine. Tekstiosa „otseste avalike“ jäetakse välja neist sätetest, mis kohalduvad kõigi teenuste korraldamisel (määruse § 4 lg 1 punkt 1, § 6 punkt 5, § 10 pealkiri, § 10 lõige 3 ja § 13 lõige 12). Valitsusasutuses peab olema määratud – ja reeglina ongi määratud – üks isik, kes vastutab asutuse teenuste haldamise ja arendamise eest tervikvaates, mitte eraldi liikide kaupa (kehtiva TKTA § 4 lg 1 p 1) ning lisaks igale teenusele n-ö omanik (§ 4 lg 3). Samamoodi peab mis tahes liiki teenuste arendamine olema kaasav ja lähtuma üldistest eesmärkidest (§ 6 p 5) ning asutuse sisesed aktid ja juhised võivad reguleerida mis tahes liiki teenuste osutamise täpsemat korraldust (§ 10 pealkiri ja lg 3). Lisaks ei ole vaja piirangut, et eesti.ee teabeväravas avaldatakse üksnes otseseid avalikke teenuseid kirjeldav teave (§ 13 lg 12), kuna samavõrd võib olla asjakohane kirjeldada eesti.ee-s kaudset avalikku teenust, näiteks kaasavat õigusloomet. Sätestatakse muudatused teenuste ja teabehalduse asutuste ülese arengu koordineerimise korralduses (määruse § 5). Paragrahvi 5 lõikes 1 olevat koordineerijate loetelu täiendatakse Rahandusministeeriumiga (edaspidi RM) ning ühtlasi sätestatakse, et Riigi Infosüsteemi Ameti (edaspidi RIA) asemel on koordineerijaks MKM. Sätestatakse, et RM koordineerib teenuste eesmärkide ja mõõdikute seadmist ning kuluarvestuse süsteemi arendamist ja elluviimisel (§ 5 lg 1 p 11). See on seotud RMi põhimääruses sätestatud ülesandega korraldada ja koordineerida riigieelarve koostamist ning seirata ja hinnata riigieelarve vahendite ja riigiressursside kasutamist. RIA koordineerimine praktilise rakendamise tasandil asendatakse MKMi koordineerimisega poliitikakujundamise tasandil (§ 5 lg 1 p 3). See on kooskõlas koordineerija ülesannetega, mis on sätestatud § 5 lõikes 2 ning ministeeriumi ja ameti omavahelise tööjaotusega. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduses, MKMi põhimääruses ja RIA põhimääruses sätestatule koordineerib MKM riigi infosüsteemi arengut, kujundab riigi infopoliitikat ja strateegiat informaatika valdkonnas ning suunab ja koordineerib RIA tegevust. MKMi valdkonnapoliitika kujundamine hõlmab ka otsuseid riigi infosüsteemi kui terviku arhitektuuri ning selle kesksete (s.o keskselt ja taaskasutamiseks loodud) komponentide üle, et tagada erinevate infosüsteemide koostalitusvõime ja e-teenuste areng. Riigi infosüsteemi keskseteks komponentideks on näiteks infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee ja riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA, aga ka riigi autentimisteenus TARA, Eesti autentimisteenus välisriigi teenustesse sisenemiseks, isiku elektrooniline postkast, keskne koodivaramu jm. Paragrahvi 5 lõikes 4 asendatakse koordineerijat toetava nõukogu loomise nõue selle loomise võimalusega. Koordineerijal on võimalus valida, kas ta täidab § 5 lg 2 punktides 1–3 sätestatud ülesanded n-ö ametlikult asutatud nõukogu toel või mõnel muul kaasaval viisil. Kui koordineerija nõukogu asutab, kehtivad sellele ja selle liikmetele § 5 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded. Kindlasti jätkab oma tegevust MKMi juures tegutsev avalike teenuste nõukogu ning Andmekaitse Inspektsiooni (edaspidi AKI) juures tegutseb TKTA alusel asutatud avaliku teabe nõukogu. RM aga koordineerib oma valdkonda laiema koostöövõrgustiku kaudu ning riigi infosüsteemi ja kesksete komponentide nõudeid aitab MKMil seada arhitektuuripaneel, mille koosseis võib erineda sõltuvalt arutatavatest küsimustest. Lisaks jäetakse § 5 lõikest 4 välja nõue kinnitada nõukogu koosseis koordineerija käskkirjaga. Kuna ministeeriumid ja Riigikantselei nimetavad oma esindaja nõukogusse ise ning kuna seniste kogemuste järgi vahetuvad nõukogu liikmed suhteliselt tihti, on selline nõue osutunud bürokraatlikuks ja liiga koormavaks. See asendatakse nõudega avaldada koosseis koordineerija veebilehel, et tagada läbipaistvus – nt saab valitsemissala asutuse töötaja kiirelt leida, kes nende ministeerium nõukogus esindab ja temaga ühendust võtta. Teenuste korraldamise regulatsiooni täpsustatakse nii, et see hõlmab asutuse kõigi teenuste korraldamist (määruse 3. peatükk). Paragrahvi 6 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „ja huvirühmadele“ [tekkiva väärtuse]. Samuti jäetakse sõnad „huvirühma“ ja „neile“ [tekkiva väärtuse] välja § 7 lg 2 punktist 3. Huvirühma all mõeldi TKTAs teenusega kaudselt seotud suuremat (identifitseerimata) kasusaajate rühma, nagu on selgitatud algses seletuskirjas. TERE raames kaardistati aga ka identifitseerimata kasusaajatele suunatud ehk siis kaudsed avalikud teenused (vt näiteid § 2 lg 41 kohta antud selgitustes). Ka kaudsetel teenustel määratakse kindlaks sihtrühm. Paragrahvi 6 punktist 4 eemaldatakse tekstiosa „asutuse ülesannete täitmise ja“. Kuna muudetud sõnastuses TKTA katab kõik asutuse teenused ehk siis kõigi ülesannete täitmise, piisab nõudest, et teenuste osutamist dokumenteeritakse optimaalses mahus. Kehtima jääb algne eesmärk, et dokumenteerimise maht oleks läbi mõeldud ehk siis et dokumenteerimist ei tehtaks üksnes dokumenteerimise pärast. TKTA praeguses tekstis kehtib osa § 7–9 nõudeid üksnes „olulistele“ otsestele avalikele teenustele. See oli TKTA vastuvõtmise ajal asjakohane, kuna otseste avalike teenustena käsitati ainult osa otsestest teenustest või isegi teenuste tegevusi ning nende kõigi regulaarne analüüs ja hindamine polnud vajalik. Muudetud sõnastuses katab TKTA asutuse kõik teenused ja teenuste „olulisusega“ seotu on välja jäetud § 7 lõigetest 2 ja 4 ning paragrahvist 8. Kehtetuks on tunnistatud § 9 lõige 7. Paragrahvi § 7 lõigete 2 ja 4 teksti muutmisega sätestatakse, et asutusel on ülevaade kõigi teenuste ja nende kvaliteedi kohta. Asutustel on ülevaade kõigist oma teenustest loodud TERE2020 käigus ning ülevaade isiku pöördumisega seotud teenustest TKTA § 18 lõike 2 alusel. Samuti peab asutusel olema ülevaade teenustega seotud teabest (§ 7 lg 2 p 2) arhiivieeskirja alusel, mis kehtib juba 2012. aastast. Vastavalt TKTA § 7 lõikele 1 tuleb ülevaade hoida ajakohasena ehk siis muudatuste korral tuleb ülevaadet uuendada. Paragrahvi § 7 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks, kuna TERE tulemusel on igale teenusele määratud üks omanik ning teenust ei osuta mitu asutust koos. Asutuse teenuse osutamise saab delegeerida teisele asutusele või eraõiguslikule isikule vastavalt halduskoostöö seadusele. Ühiselt saavad asutused osutada sündmusteenust (vt ka selgitust § 2 lg 4 kohta), mille korraldamist reguleerib TKTA § 7 lõige 9. Sellest sättest eemaldatakse kehtetuks tunnistatud lõikele 7 viitav lause ning sündmusteenuse arendamiseks ja haldamiseks vajalike kokkulepete loetelu sätestatakse uues lõikes 91. Kokkulepete loetelu on täpsustatud minimaalselt. Sündmusteenuse iga osateenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse eest jääb jätkuvalt vastutama seda osutav asutus. Kokku tuleb aga leppida, kes vastutab sündmusteenuse kui terviku haldamise ja arendamise eest. Kui üldvastutaja puudub, tekib oht, et sündmusteenuse arendamine jääb ühekordseks projektiks nagu juhtus nt Helsingi linna liikuvusteenuste projektiga. Samuti tuleb kokku leppida, milliste kanalite kaudu jõuab isik teenuseni ning vajaduse korral ka õigusaktide muutmine, osateenuste osutamise tähtajad ja tehniline lahendus. Läbi tuleb arutada ja kokku leppida sündmusteenuseks vajalikud ressursid asutustes. MKM on valitsusele esitamiseks ette valmistanud sündmusteenuste arendus- ja haldusmudeli, et sündmusteenuste juhtimist ja kokkulepete toimimist paremini toetada. Paragrahv 8 sõnastatakse ümber, et teenuste loetelu regulatsioon kataks kõik asutuse teenused. Asutused on oma kõigi teenuste loetelu juba loonud TERE raames ning teenuste andmeid esitatakse sealt RMi kui ühe koordineerija hallatavasse kesksesse kataloogi – kuluarvestuse infosüsteemi KAIS ja strateegilise juhtimise infosüsteemi SJIS. Kogutud andmeid kasutatakse, et hinnata teenuste kulu ja tulemuslikkust ning planeerida ressursse tulemustest lähtuvalt. Asutuse TERE teenuste loetelus on ära näidatud, millised teenused ja nende tegevused on seotud isiku pöördumisega (praeguses sõnastuses nn „TKTA teenusega“). Nende kohta esitatakse vajalikud andmed MKMi kui teise koordineerija hallatavasse riigiteenused.ee kataloogi, kuhu on andmeid kogutud juba 2016. aastast. Kogutud andmeid kasutatakse, et riigiteenuste kvaliteeti hinnata kasutaja vaadet (sh rahulolu ja halduskoormust) arvestades ning et toetada proaktiivsete ja sündmusteenuste arengut. Keskse kataloogi haldamise all on mõeldud sisulist haldust. Mõlemad koordineerijad on andnud juhised teenuste kirjeldamiseks, kvaliteedinäitajate arvutamiseks ja andmete esitamiseks. Juhised on ette valmistatud koostöös asutustega, sh ATNiga. Andmed ja näitajad (täpsemini näitajate väärtused) esitatakse kesksetesse kataloogidesse sellises mahus ja koosseisus, nagu on ette nähtud juhistes. Sellega tekib tervikülevaade asutuste teenustest ja nende kvaliteedist, mis aitab teenuseid ja tegevusi paremini planeerida. Välja on jäetud nõue avaldada keskses kataloogis juba avaldatud loetelu ka asutuse enda veebilehel. Tulevikukava on üksainus teenuste kataloog, mis võimaldab ka seoste haldamist (sh riigiportaaliga eesti.ee) ja andmete automaatset edastamist. Teenuste ühtse sisuhalduse kontseptsiooni ja lahenduse väljatöötamist on koostöös RIAga alustatud. Ühtse lahenduse valmimisel ei vaja TKTA uut muutmist, kuna § 8 lõiked 3 ja 4 on kohaldatavad nii praeguses kui ka tulevases olukorras. Kuni lahenduse valmimiseni jätkub andmete esitamine praegusel viisil, kuid MKM on vähendanud riigiteenused.ee kataloogi edastatava info mahtu. Näiteks ei pea eelnõu jõustumisel sellesse kataloogi enam esitama teavet väliste tugiteenuste kohta. RM on ette valmistamas KAISi ja SJISi ühendamist. Paragrahvi 9 lõike 5 sõnastust täiendatakse tekstiosaga „kui teenus on seotud isiku pöördumisega asutuse poole ja selle lahendamisega“. Kõigi TERE2020 raames kindlaksmääratud otseste avalike teenuste käigus ei ole asjakohane teavitada kasutajat teenuse osutamise tähtajast ja teenuse kulgemisest. Samas tuleb seda jätkuvalt teha, kui isik on esitanud pöördumise ja ootab selle lahendamist. 3.2. Eelnõuga teatavad muudatused, mis tulenevad TKTA vastuvõtmise järel toimunud muutustest: Teabest ülevaate koostamise regulatsiooni tehakse muudatus seoses ülevaate koostamise tähtaja möödumisega (määruse § 12 lg 2). Arhiivieeskirja järgi pidi asutustel olema oma tegevuse käigus tekkivast teabest ülevaade juba 2012. a. Sageli hõlmas ülevaade aga ainult dokumendihaldussüsteemides olevat teavet, mistõttu sätestati TKTAs, kuidas koostada ülevaade üle kõigi infosüsteemide ja hoiukohtade. Tervikülevaate loomiseks anti § 18 lõikes 6 rakendustähtaeg 01.07.2018. a. Kuna praeguseks peab asutustel teabest ülevaade olema, jäetakse § 12 lõike 2 sissejuhatusest välja tekstiosa: „Kui ühe või mitme põhiülesande kohta puudub lõikes 1 nimetatud ülevaade või kui see on aegunud“. Säte katab jätkuvalt olukorrad, kus ülevaade tuleb luua nt asutuste ühinemisel, uue asutuse moodustamisel vm põhjusel. Analoogne muudatus on tehtud § 7 lõike 2 sissejuhatusse, kuna möödunud on ka § 18 lg 2 rakendustähtaeg ning valitsusasutused said teenustest ülevaate TERE2020 käigus. Teabe jagamist käsitlevat sätet täiendatakse seoses AvTSis tehtud muudatusega (määruse § 14 lg 2). Paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse lausega „Andmekogusse andmete kogumisel lähtutakse isikult andmete ühekordse küsimise põhimõttest.“ Analoogne nõue, millega teenuste korraldamisel arvestada, on juba sätestatud § 9 lõikes 2 ja põhineb AvTSi § 46 lõikes 2 sätestatul. § 14 lõike 2 täiendamine on aga vajalik, kuna § 9 ei kohaldu kõigile avalikke ülesandeid täitvatele asutustele ja isikutele ning kuna AvTSi lisati 2019. a märtsis selgesõnalise andmete topelt küsimise keeld (AvTS § 431 lg 3). Lause sõnastamisel on võetud arvesse RStSi ja AvTSi muutmise seaduse teisele lugemisele esitatud seletuskirja, kus selgitati, et lisatud sätte eesmärgiks on vähendada andmete esitajate ehk siis kodanike ja ettevõtjate halduskoormust. X-tee dokumendivahetust käsitlevates sätetes tehakse muudatus seoses DVK kasutamise lõpetamisega (määruse § 14 lg 5 ja 6). Sätestatakse, et asutused vahetavad dokumente omavahel X-tee dokumendivahetuskihi vahendusel. Praeguseks ajaks on lõppenud asutuste üleminek varasemalt DVK lahenduselt dokumendivahetuskihi DHX lahendusele ning DVK on suletud. Vältimaks olukorda, kus sätet peaks hakkama muutma, kui DHXi asemel võetakse tulevikus kasutusele järgmine lahendus, on eelnõus loobutud lühendi kasutamisest. 4. Eelnõu mõju Kuna tegemist on määruse muutmise eelnõuga, on mõju käsitletud algse määruse seletuskirja mõjuanalüüsi kontekstis ja tehtavate muudatuste kontekstis. TKTA eelnõu 20.03.2017. a seletuskirjas hinnati selle mõju järgmiselt: „Määrusel endal ei ole otsest sotsiaalset, sh demograafilist mõju ega otsest mõju riigi julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ja looduskeskkonnale. Määruse rakendamisel tekib aga kaudne positiivne mõju kõigis valdkondades. Teabehalduse oskuslik korraldus aitab langetada kiiresti õigeid otsuseid, mis toetab infoühiskonna arengukavas seatud nutika riigivalitsemise eesmärki. Head otsesed avalikud teenused vähendavad isikute halduskoormust, toetavad isikuid nende kohustuste täitmisel ja annavad neile oma õiguste realiseerimiseks mugavad võimalused. Proaktiivsed ning sündmusteenused tagavad, et teenus jõuab kõigini, kes seda vajavad, mis on eriti oluline riskirühmadesse kuuluvate isikute puhul.“ TKTA reguleerib valitsusasutuste tööd teenuste korraldamisel. Seega kodanikke ja ettevõtjaid mõjutab TKTA kaudselt, teenuste parema kvaliteedi ja avaliku sektori tõhususe kaudu. Käesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused suurendavad määruse positiivset mõju, kuna samu põhimõtteid rakendatakse edaspidi kõigi teenuste – ka nende, mis algse TKTA reguleerimisalasse ei kuulunud – korraldamisel. Selgemini tuuakse välja, et koos teenuste korraldamisega tuleb tagada ka teabehalduse korraldus ja kvaliteet. Teenuste arengu keskse koordineerimise vaates tekib rohkem selgust, kuna täpsustub koordineerimise ulatus riigi infosüsteemi arhitektuuri ja nõuete küsimustes ja kuna lisatakse ka Rahandusministeeriumi koordineerimisülesanne. Alates 2017. a lõpust on TKTA koordineerijad ja Rahvusarhiiv regulaarselt kohtunud, et omavahel infot vahetada ja tegevusi kooskõlastada. Toimunud on ka kaks koordineerijate ühist teabepäeva asutustele – 2018. ja 2019. a novembris. Kavas on erinevate juhiste baasil luua lihtsalt kasutatavad koondjuhised. Neisse tegevustesse kaasatakse edaspidi ka Rahandusministeerium. Regulaarselt käivad koos avalike teenuste nõukogu MKMi juures ja avaliku teabe nõukogu AKI juures ning vajaduse korral saavad ka uued koordineerijad oma seniste koostöövõrgustike töö ümber korraldada määruse § 5 lõigete 4 ja 5 alusel. Mõju valitsusasutustele Muudatused ei suurenda asutuste töökoormust, küll aga loovad selgema regulatsiooni, millest teenuste haldamisel, arendamisel ja osutamisel lähtuda. Valitsusasutused on oma teenused TERE raames kaardistanud ning neile mõõdikud seadnud ja esitavad andmeid KAISi ja SJISi. MKMi riigiteenuste kataloogi on asutused andmeid esitatud alates 2016. a. Seega on asutustel oma teenuste loetelu olemas, kuid seda ja selle kohta kesksetesse kataloogidesse edastatud andmeid tuleb hoida ajakohasena. Paranema peab kvaliteedi hindamine asutustes ja kvaliteedinäitajate esitamine, milleks nii RM kui ka MKM on juhised andnud. Juhised on valminud koostöös asutuste ja ATNiga ning neid ka uuendatakse samal viisil. Eelnõus ei sätestata asutustele uusi kohustusi võrreldes olemasoleva olukorraga, vaid selles on arvesse võetud juba toimunud muutusi ja tuleviku eesmärke. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, eeldatavad kulud ja tulud MKM ja RIA kavandavad koos RMiga teenuste haldamise ja juhtimise ühtse lahenduse ja süsteemi loomist ning eelnõus sätestatu toetab seda suunda. Tegevus on algatatud, kuna asutustele on olnud ebamugav esitada sama teenusega seotud andmeid mitmesse eri kataloogi ja see on avaldanud ebasoodsat mõju ka kogutud andmete kvaliteedile. Kuna isikule suunatud info peab olema kättesaadav ka teabeväravas eesti.ee, on RIA alustanud teenuste sisuhalduse kontseptsiooniga ja selle testimine (POC ehk proof of concept) asutustega on kavas käesoleva, 2020. aasta teises poolaastas. Kavas on luua üks keskne kataloog, millel on tulevikus seosed ka andmekogude kirjeldustega RIHAs ja võimalusel asjaomaste õigusaktidega Riigi Teatajas. Lahenduse väljatöötamisse kaasatakse ka asutusi. Lisaks on RMil kavas ühendada KAIS ja SJIS ning hetkel on käimas eelanalüüs. Kuni uute lahenduste valmimiseni jätkub andmete esitamine senisel viisil, et tagada ülevaade ka riigi ulatuses. MKM on vähendanud riigiteenused.ee kataloogi esitatavate andmete hulka, sh ei pea sellesse kataloogi enam esitama andmeid väliste tugiteenuste kohta. Sündmusteenuste arendamist toetava tegevusena esitab MKM 2020. a valitsusele kinnitamiseks sündmusteenuste arendus- ja haldusmudeli. Lisaks rahastatakse aastatel 2020–2023 Euroopa Regionaalarengu Fondi toetusskeemi „Avalike teenuste koosvõime loomine“ raames sündmusteenuste eel- ja detailanalüüse ning väikearendusi summas 2,9 miljonit eurot. Toetusskeemi tegevuste elluviija on MKM. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7 Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõus sätestatu sisaldus TKTA muutmise määruse esialgses eelnõus, mis 10.12.2019. a esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS. Esialgse eelnõuga soovis RM lisada TKTAsse ka andmehalduse nõuded ja tingimused AvTSi § 434 lõike 12 alusel, kuid on sellest praeguseks loobunud. Esialgse eelnõu kooskõlastamisel esitatud asjaomaseid märkusi ja arvamusi on arvesse võetud käesoleva eelnõu koostamisel. Täpsustatud sõnastuses eelnõu ja seletuskirja on läbi vaadanud ATN. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõigile ministeeriumitele ja Riigikantseleile.