AutÕS eelnõu (tühja kasseti tasu)

Kultuuriministeerium Rahandusministeerium Meie 07.04.2020 nr 8-1/2294 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium AutÕS eelnõu (tühja kasseti tasu) Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis sisaldab ettepanekuid nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmiseks ning Patendiameti ülesannete laiendamiseks autoriõiguse valdkonnas. Kaaskirjale on lisatud eelnõu ja seletuskiri koos rakendusaktide kavanditega. Palume ühtlasi avaldada arvamust seletuskirjale lisatud Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 muutmise määruse kavandi kohta, mis sisaldab ettepanekuid salvestusseadmete ja – kandjate loetelu ning neilt kogutava nn tühja kasseti tasu määrade kohta. Kavandile on lisatud ka seletuskiri. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu saadetakse ametlikult kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks pärast autoriõiguse seaduse muutmise seaduse vastuvõtmist. Arvamused palun esitada 21 päeva jooksul käesoleva eelnõu saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Raivo Aeg minister Lisaadressaadid: Patendiamet Õiguskantsleri Kantselei Riigikohus Eesti Advokatuur Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjon Eesti Juristide Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Patendivolinike Koda Eesti Autorite Ühing Mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit Eesti Näitlejate Liit Eesti Fonogrammitootjate Ühing Mittetulundusühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit Eesti Heliloojate Liit Eesti Kirjanike Liit Eesti Lavastajate Liit Eesti Lavastuskunstnike Liit Eesti Interpreetide Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898 Eesti Filmitööstuse Klaster Eesti Ajakirjanike Liit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teenusmajanduse Koda Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohus Tartu Ülikooli õigusteaduskond Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituut Rahvusraamatukogu Rahvusarhiiv BSA (The Software Alliance) Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Rahvusringhääling MTÜ Eesti Kultuuri Koda Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Henrik Trasberg [email protected]  EELNÕU 26.03.2020 Autoriõiguse seaduse muutmise seadus (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) § 1. Autoriõiguse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 lõike 1 teises lauses ja § 27 lõikes 9 asendatakse sõnad „esitaja ja fonogrammitootja“ sõnadega „esitaja, fonogrammitootja ja filmi esmasalvestuse tootja“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 27 lõigetes 1–5 ning paragrahvi 95 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „Ühendus“ sõnaga „Liit“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 27 lõikes 6 asendatakse sõnad „Kollektiivse esindamise organisatsioon“ sõnadega „Tasu koguja“; 4) paragrahvi 27 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise korra, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrad.“; 5) paragrahvi 27 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Käesoleva paragrahvi 7. lõikes nimetatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasu määrade kehtestamisel lähtutakse järgmistest tingimustest: 1) kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele selle kahju hüvitamise, mis on neile tekkinud nende varaliste õiguste piiramise tõttu käesoleva seaduse § 26 1. lõikes nimetatud juhul; 2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib punktis 1 nimetatud kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks; 3) tasu maksimaalne määr on 6 eurot, aga mitte rohkem kui 15 protsenti vastavat liiki salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügihinnast Eestis.“; 6) paragrahvi 27 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Tasu jaotatakse autorite, teoste esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate vahel, lähtudes teoste ja fonogrammide kasutamisest ning muudest käesoleva seadusega ettenähtud tingimustest.“; 7) paragrahvi 27 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab hiljemalt kuus kuud pärast eelarveaasta lõppu jaotuskava, olles selle eelnevalt kooskõlastanud autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatega. Juhul kui käesoleva paragrahvi 9. lõikes nimetatud komisjon ei ole selleks ajaks jaotuskavas kokku leppinud, jagatakse tasu vastavalt eelmise perioodi kohta kinnitatud jaotuskavale.“; 1 8) paragrahvi 27 lõikes 12 asendatakse sõnad „kollektiivse esindamise organisatsiooni“ sõnadega „era- või avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse“; 9) paragrahvi 27 lõikes 13 asendatakse sõnad „kollektiivse esindamise organisatsioonil“ sõnaga „isikul“; 10) paragrahvi 27 lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega käesoleva paragrahvi 10. lõikes nimetatud tasu taotlemise korra.“; 11) paragrahvis 274, § 277 lõigetes 3–5, §-des 7926 ja 7928 ning § 87 lõikes 1 asendatakse sõna „Justiitsministeerium“ sõnaga „Patendiamet“ vastavas käändes; 12) paragrahvi 274 lõikes 3 asendatakse sõnad „Siseturu Ühtlustamise Ameti“ sõnadega „Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti“; 13) paragrahvi 87 lõike 1 teises lauses asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnaga „Valdkonna eest vastutav minister“; 14) paragrahvi 87 lõike 1 punktides 3 ja 5 asendatakse sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnaga „Justiitsministeerium“ vastavas käändes; 15) paragrahvi 87 lõike 11 neljandas lauses asendatakse sõnad „valdkonna eest vastutava ministri korraldusega“ sõnadega „Patendiameti peadirektori käskkirjaga“. § 2. Seaduse jõustumine Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 2, 4–7 ja 10–15 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, Toompea „........”...........................” 2020. a ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2020. a 2  Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 2 Rakendusakti ja selle seletuskirja kavand Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse autoriõiguse seaduse § 27 lõigete 7 ja 14 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruses nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirja ja § 1 täiendatakse pärast sõna „salvestusseadmete ja -kandjate loetelu“ sõnadega „ja neilt kogutava tasu määrad“; 2) määruse preambulis asendatakse sõnad „§ 27 lõike 14“ sõnadega „§ 27 lõigete 7 ja 14“; 3) paragrahvid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Tasu maksmise kord salvestusseadmete ja -kandjate tootmise, impordi ning Euroopa Liidu tolliterritooriumilt Eestisse toomise korral (1) Tootja, importija ja isik, kes toob Euroopa Liidu tolliterritooriumilt Eestisse salvestusseadmeid ja -kandjaid, teavitavad kaks korda aastas kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tasu kogujat §-s 3 nimetatud salvestusseadmete ja -kandjate kogusest, mis on toodetud, imporditud või toodud Euroopa Liidu tolliterritooriumilt Eestisse eelmise kuue kuu jooksul. Kui tasu kogujaga ei ole kokku lepitud teisiti, edastab salvestusseadmete või -kandjate tootja, importija või Euroopa Liidu tolliterritooriumilt Eestisse toov isik esimeses lauses nimetatud teavituse 20. juuliks jaanuarist kuni juunini kestva perioodi kohta ning 20. jaanuariks juulist kuni detsembrini kestva perioodi kohta. (2) Tasu maksavad tootja, importija ja isik, kes toob Euroopa Liidu tolliterritooriumilt Eestisse salvestusseadmeid ja -kandjaid, tasu koguja poolt esitatud arve alusel. § 3. Salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning tasu määr Tasu tuleb maksta järgmiste salvestusseadmete ja -kandjate eest vastavalt järgmistele määradele: Salvestusseade või -kandja Tasu määr (eurot tk kohta) 1 Süle- või tahvelarvuti 1,3 Lauaarvuti 1,3 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga telefon 1,3 Salvestusfunktsiooniga digiboks 1 Salvestusfunktsiooniga teler 2 Optilisele andmekandjale salvestav heli- või 1 videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed Sisemäluga MP3/MP4-mängija, muu heli- või 3 videomängija Väline kõvaketas 3 Sisemine arvutiga mitteintegreeritud kõvaketas 0,6 USB-mälupulk 0,5 Mälukaart 0,5 Optiline andmekandja – salvestuseta 0,03 “; 4) paragrahvi 4 pealkirja täiendatakse pärast sõna „finantseerimiseks“ sõnadega „toetuse saamise“. § 2. Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. Jüri Ratas Raivo Aeg Taimar Peterkop Peaminister Justiitsminister Riigisekretär 2  Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” muutmise määruse eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Autoriõiguse seadus1 (edaspidi AutÕS) annab autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatele (nt esitajad, fonogrammitootjad ja filmi esmasalvestuse tootjad) ainuõiguse lubada ja keelata teose, esituse või fonogrammi kasutamist teiste isikute poolt, sh õiguse lubada ja keelata selle reprodutseerimist (kopeerimist). Samas on üldsuse huvides ainuõigusi teatud juhtudel piiratud, nähes ette nn vaba kasutamise juhud. Ühe sellise juhuna võimaldab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ (edaspidi ka infoühiskonna direktiiv) art 5 lg 2 p b liikmesriikidel piirata reprodutseerimisõigust olukorras, kus reproduktsiooni teeb füüsiline isik isiklikuks kasutamiseks. Kui EL liikmesriik võimaldab sellist vaba kasutust, lasub tal kohustus tagada õiguste omajatele selle eest õiglane hüvitis.2 Eesti on seda võimalust kasutanud – AutÕS § 26 lg 1 näeb ette, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi kasutaja enda isiklikeks vajadusteks tingimusel, et õiguste omajatele tagatakse õiglane tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. AutÕS § 27 lg 1 kohaselt kogutakse tasu salvestusseadmete ja -kandjate tootmisel, importimisel või EL tolliterritooriumilt Eestisse toomisel või müümisel (nn tühja kasseti tasu), välja arvatud AutÕS § 27 lg-s 5 nimetatud juhtudel. AutÕS § 27 lg 14 kohaselt sätestatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määrusega nr 14 (edaspidi VV määrus). Alates 1996. a-st kehtiva süsteemi järgi maksavad salvestusseadmete ja -kandjate müüjad, tootjad, importijad või EL tolliterritooriumile toojad vastavalt 3% ja 8% kauba väärtusest tühja kasseti tasu, mis jaotatakse kord aastas õiguste omajate vahel. Paraku kogutakse alates 2014. a- st tühja kasseti tasu nii vähe, et jaotamisele kuuluvaks summaks on tulnud kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületavad kogutud summat). Selle põhjus seisneb asjaolus, et VV määrus, mis kehtestab seadmete ja andmekandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, on alates 2006. a-st püsinud muutumatuna, hõlmates üksnes järgmisi salvestusseadmeid ja -kandjaid: videokassetid (VHS), helikassetid, CD-d, minidiskid (MD) 1 RT I, 19.03.2019, 55 2 Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt võivad liikmesriigid näha reprodutseerimisõiguse puhul ette erandeid ja piiranguid, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise. 3 ning VHS-ile, DVD-le, helikassetile ja CD-le salvestavad salvestusseadmed. Seega ei arvesta kehtiv tühja kasseti tasu süsteem sellega, milliseid seadmeid ja andmekandjaid ning millises mahus tänapäeval audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste kopeerimiseks valdavalt kasutatakse. Käesoleva eelnõuga täiendatakse VV määruses sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, võttes arvesse muutunud tarbimisharjumusi audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste kopeerimisel. Samuti sätestatakse määruses tasu määrad, mida salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutakse. Viimati nimetatud muudatuse tingib asjaolu, et enne käesoleva eelnõu määrusena vastuvõtmist muudetakse AutÕS §-e 26 ja 27, kusjuures AutÕS § 27 lg 7 muudetud sõnastus näeb ette, et salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrad sätestatakse edaspidi VV määrusega. Koostoimes AutÕS-s tehtavate muudatustega on eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk kehtestada uuendatud tühja kasseti süsteem, mis võimaldaks õiguste omajatele õiglase hüvitise nende teoste isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest. Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Henrik Trasberg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene käsitleb VV määruses tehtavaid muudatusi selleks, et uuendada tühja kasseti tasu regulatsiooni. Teine paragrahv sisaldab kõnesolevate muudatuste jõustumisaega. Eelnõu §-ga 1 tehtavad muudatused: 2.1. Määruse reguleerimisala laiendamine Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja ja §-s 1 sätestatud reguleerimisala, lisades viite, et määrusega sätestatakse ka salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrad. Volitusnorm, mille kohaselt kehtestatakse salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus määrusega, nähakse alates 2021. aasta 1. jaanuarist ette AutÕS § 27 lg-s 7. Seetõttu täiendatakse eelnõu punktiga 2 määruse preambulit, viidates, et määrus kehtestatakse AutÕS § 27 lõigete 7 ja 14 alusel. Nimetatud muudatused tehakse selleks, et viia määrus kooskõlla AutÕS §-ga 27 alates 2021. a 1. jaanuarist kehtivas redaktsioonis, mille kohaselt sätestatakse salvestusseadmetelt ja - kandjatelt kogutava tasu määr VV määrusega. AutÕS varasema redaktsiooni kohaselt kehtestati tasu määr AutÕS § 27 lg-s 7. Seaduse tasandi asendamine määruse tasandiga aitab tagada, et kui tarbimisharjumused muutuvad või turule tulevad uued seadmed või andmekandjad, mida 4 teoste reprodutseerimiseks kasutatakse, on võimalik tühja kasseti tasu süsteemi paindlikumalt uuendada, kuna puudub vajadus selleks iga kord seadust muuta. Põhimõtted, millest lähtuvalt tuleb tasu määrad kehtestada, sätestab seadus (AutÕS § 27 lg 7 alates 2021. a 1. jaanuarist kehtivas redaktsioonis). Lisaks võimaldab valitud lahendus kehtestada sellise tühja kasseti tasu süsteemi, kus tasu määrad on erinevatel seadmete ja andmekandjate liikidel erinevad. See tagab õiglasema süsteemi, kuivõrd tasu määra saab kehtestada lähtuvalt sellest, kui palju igat konkreetset liiki salvestusseadet või -kandjat audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks kasutatakse. 2.2. Imporditud või müüdud salvestusseadmetest ja -kandjatest teavitamine Eelnõu punktiga 3 muudetakse esmalt määruse §-i 2, mis sätestab, millal peab tootja või sissevedaja imporditud või toodetud salvestusseadmetest ja -kandjatest tasu kogujat teavitama. Seni kehtinud sõnastuse kohaselt peab tootja, importija või EL-i territooriumilt salvestusseadmeid ja -kandjad Eestisse toonud isik teavitama tasu kogujat kord kuus salvestusseadmete ja -kandjate kogusest, mis on eelneval perioodil toodetud või Eestisse toodud. Eelnõuga tehtava muudatusega vähendatakse teavituskohustust kahe korrani aastas, vähendades seeläbi tasu maksmiseks ja kogumiseks kohustatud isikute halduskoormust. Seejuures lubab § 2 lg 1 teine lause kohustatud isikul leppida tasu kogujaks määratud isikuga kokku ka teistsuguses tähtajas. Kui teistsugust kokkulepet sõlmitud ei ole, edastab kohustatud isik teavituse 20. juuliks jaanuarist kuni juunini kestva perioodi kohta ning 20. jaanuariks juulist kuni detsembrini kestva perioodi kohta. Lisaks on § 2 lg-s 2 asendatud viide tasu kogujaks määratud „organisatsioonile“ viitega tasu kogujaks määratud „isikule“. See vastab AutÕS § 27 lg-s 12 tehtud muudatusele, mille kohaselt tasu kogujaks määratav isik ei pea olema kollektiivse esindamise organisatsioon. 2.3. Salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi täiendamine ning kogutava tasu suurus 2.3.1. Määrusega loodav tühja kasseti tasu süsteem Eelnõu punktiga 3 muudetakse ka määruse §-s 3 sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning sätestatakse tasu määrad. Tühja kasseti tasu kogutakse järgmistelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt vastavalt tabelis esitatud määradele: Salvestusseade või -kandja Tasu määr (eurot tk kohta) Süle- või tahvelarvuti 1,3 Lauaarvuti 1,3 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga telefon 1,3 Salvestusfunktsiooniga digiboks 1 Salvestusfunktsiooniga teler 2 5  Optilisele andmekandjale salvestav heli- või 1 videosalvestusseade, v.a arvutiga integreeritud seadmed Sisemäluga MP3/MP4-mängija, muu heli- või 3 videomängija Väline kõvaketas 3 Sisemine arvutiga mitteintegreeritud kõvaketas 0,6 USB-mälupulk 0,5 Mälukaart 0,5 Optiline andmekandja – salvestuseta 0,03 Tabel 1. Salvestusseadmetele ja -kandjatele kehtestatavad tasu määrad Võrreldes varem kehtinud süsteemiga on kogutava tühja kasseti tasu määrad eristatud seadmete ja andmekandjate liikide lõikes, võimaldades tasu määra eristada lähtuvalt sellest, kui palju konkreetset liiki salvestusseadet või -kandjat teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse. Teiseks on tühja kasseti tasu fikseeritud kindlas summas (mitte protsendina toote väärtusest). Tasud on kehtestatud kindlas summas tulenevalt asjaolust, et sama liiki seadmete ning andmekandjate hinnad võivad kordades erineda, isegi kui nende salvestusfunktsioon on sarnane ning mälumaht võrreldavas suurusjärgus. Pole alust arvata, et kallimat seadet või andmekandjat kasutatakse reprodutseerimiseks oluliselt rohkem kui sama liiki seadme või andmekandja odavamat alternatiivi, mistõttu ei ole ka põhjendatud kallimalt seadmelt kõrgema tasu küsimine. Seejuures nt nutitelefonide hinnavahe küündib Eesti turul ligi kahekümnekordseks (80–1650 €). Ühe võimaliku lahendusena kaaluti eelnõu koostamisel ka tasu määrade eristamist andmekandjate mälumahu põhiselt. Määruse eelnõu autorite hinnangul ei ole selline lahendus siiski põhjendatud. Andmekandjate mälumaht täna on väga kõrge, samas kui audiovisuaalsetest teostest ja teoste helisalvestistest tehakse isiklikuks kasutamiseks koopiaid vähe (vt selle kohta ka alapunkti 2.3.2). Näiteks 2017. a küsitluses nähtub, et üksnes 5,74% elanikkonnast on salvestanud üle 100 muusikateose ning 1,15% üle 100 audiovisuaalse teose aastas,3 kusjuures sellised koopiad jagunevad kõikide andmekandjate peale ning vähemalt osa sellistest koopiatest ei ole tehtud isikliku kasutamise erandi alusel (st osa koopiaid ei ole hõlmatud tühja kasseti tasu süsteemiga). Järelikult moodustavad enamikel juhtudel tühja kasseti tasu süsteemiga hõlmatud koopiad üksnes marginaalse osa andmekandjate mälumahust. Seega, kõrgem mälumaht ei tähenda, et andmekandjat kasutatakse oluliselt rohkem selliste koopiate hoiustamiseks, mille eest õiguste omajatele tuleb tagada tühja kasseti tasu süsteemi abil õiglane hüvitis. Samal ajal kaasneks tasu eristamisega mälumahu põhiselt suurem halduskoormus tühja kasseti tasu kinnipidamisel ja kogumisel. 2.3.2. Tühja kasseti tasuna kogutava hüvitise suurus Olulised asjaolud hüvitise kogusuuruse määramisel 3 Turu-uuringute AS, „Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel, Lisa: elanike küsitlusuuring“, 02.2017, küsimused 4,5,8 ja 9. Kättesaadav: https://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud. Nimetatud uuringu kohaselt tegi aasta jooksul salvestisi muusikast 41% inimestest, kellest omakorda 14% tegi üle 100 salvestise. Audiovisuaalsetest teostest tegi salvestisi 23% inimesi, kellest 5% tegi üle 100 salvestise. 6 Alates 2021. a 1. jaanuarist kehtiva AutÕS § 27 lg 71 p 1 redaktsiooni kohaselt peab kogutav tasu tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele kahju hüvitamise, mis on sellistele õiguste omajatele tekkinud nende varaliste õiguste piiramise tõttu AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud juhul. Õiguste omajatele isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise erandiga tekitatud kahju hüvitamiseks makstav õiglane hüvitis on EL õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada EL-is ühetaoliselt ning lähtuvalt infoühiskonna direktiivist ja seda tõlgendavatest kohtulahenditest.4 Euroopa Kohus on märkinud, et makstava hüvitise eesmärk on kompenseerida õiguste omajatele kahju, mis on neile tekkinud seetõttu, et nende teoseid võimaldatakse isiklikul eesmärgil loata reprodutseerida.5 Sellest lähtuvalt tuleb salvestusseadmetelt ja -kandjatelt makstava tasu määrade kehtestamisel arvestada, et need võimaldaksid koguda kokku summa, mis tagab õiguste omajatele õiglase hüvitise AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud vaba kasutamise erandi alusel tehtud reproduktsioonide eest. Õiglase hüvitise tagamisel tuleb võtta arvesse järgmisi asjaolusid: a) Muutunud on muusika ning audiovisuaalsete teoste tarbimise harjumused – voogedastusteenused nagu Spotify, YouTube, SoundCloud, Netflix, järelvaatamise teenused (nt Telia kordusTV ning Elisa järelvaatamise teenus) jm on muutunud peamisteks muusika kuulamise ning filmide ja telesaadete vaatamise viisideks. Paljudest uutest teoste helisalvestistest ja audiovisuaalsetest teostest ei olegi enam võimalik legaalseid reproduktsioone teha, kuna teosed on kättesaadavad üksnes teenuste raames. Selle tulemusel tehakse isikliku kasutamise eesmärgil järjest vähem reproduktsioone, mis mõjutab õiguste omajatele tekkiva kahju ja selle kompenseerimiseks makstava õiglase hüvitise suurust. b) Kuigi paljud voogedastusteenused võimaldavad salvestada teosest lokaalse koopia arvutisse või nutiseadmesse, siis sellise koopia tegemise õigus on osa teenusest, mille eest kasutaja maksab teenusepakkujale tasu ning mille eest teenusepakkuja maksab omakorda hüvitist õiguste omajatele. Olukorras, kus (i) teenuse kasutaja maksab teose sellise reprodutseerimise eest tasu ning (ii) õiguste omaja annab voogedastusteenuse pakkujaga sõlmitud lepinguga loa selliste reproduktsioonide tegemiseks, ei ole tegemist loata ning tasu maksmata tehtud reproduktsiooniga AutÕS § 26 lg 1 mõttes.6 Seega ei ole põhjendatud koguda sellisel viisil tehtud koopiatelt tühja kasseti tasu. Sellist järeldust kinnitab ka Euroopa Kohtu praktika – lahendite Copydan Båndkopi ja VG Wort kohaselt tuleks voogedastusteenuse kaudu tehtud koopialt maksta tühja kasseti tasu siis, kui riigisisene õigus välistab autori õiguse otsustada, kas ta lubab teose reprodutseerimist isiklikuks eesmärgiks.7 Sellises olukorras tuleks isiklikuks kasutamiseks tehtava koopia tegemise õigus alati seadusest ning autori poolt voogedastusteenuse osutajale antud nõusolekul puuduks juriidiline tähendus.8 Seevastu Eesti AutÕS ei piira teose varaliste õiguste omaja õigust anda nõusolek teose reprodutseerimiseks isikliku kasutamise eesmärgil. VG Wort lahendi kohaselt on sellises 4 Vt RKHKo, 29.09.2016, 3-3-1-9-16, p 14 ning EKo, 09.06.2016, C-470/14 EGEDA, p 38. 5 Vt EKo, 21.10.2011, C-467/08 Padawan SL vs. SGAE, p‑d 39-42 ja EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 21. 6 Vt ka António Vittorino, „Recommendations Resulting from the Mediation on Private Copying and Reprography Levies“, 31.01.2013, lk 7. 7 Vt EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p-d 63–67; 27.06.2013, liidetud kohtuasjades C-457/11– C-460/11 VG Wort jt, p 37. 8 Samas. 7  olukorras õiguste omaja poolt voogedastusteenuse osutajale antud nõusolek võimaldada teenuseosutaja klientidel teha isiklikke koopiaid õiguslikult relevantne – sellise nõusoleku tulemusel ei tee voogedastusteenuse kasutajad koopiaid vaba kasutamise erandi alusel, vaid õiguste omaja poolt antud nõusoleku alusel.9 Sel juhul ei ole tegemist juhtumiga, kus teost kopeeritakse õiguste omaja nõusolekuta, mistõttu ei ole alust sellist kopeerimist tühja kasseti tasu arvel hüvitada.10 c) Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt ei võimalda infoühiskonna direktiiv koguda tühja kasseti tasu illegaalsest allikast pärit teoste kopeerimisel.11 d) Samas ei tähenda eeltoodu, et audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste isikliku kasutamise otstarbel reprodutseerimist AutÕS § 26 lg 1 tähenduses enam ei toimu. Kantar Emori 2018. a küsitlusest nähtub, et muusikat tarbitakse endiselt olulises mahus ka andmekandjatele salvestatud digitaalsete failidena. Nimetatud uuringu kohaselt 12% vastanutest kuulas viimase kuu jooksul muusikat ostetud muusikasalvestiselt (nt MP3- faililt), 8% vastanutest ostis viimase kuu jooksul muusikat füüsilisel kandjal (nt CD, DVD, vinüülplaat) ning 4% ostis muusikasalvestisi digitaalsest poest.12 Sellistel andmekandjatel olevatest muusikafailidest isiklikuks kasutamiseks tehtavad koopiad on hõlmatud tühja kasseti tasuga. Justiitsministeeriumi tellimusel 2017. a-l Turu-uuringute AS tehtud küsitlusest „Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel“ nähtub, et vähemalt 41% vastanutest tegi 12 kuu jooksul muusikast audiosalvestisi.13 Kuigi osa salvestisi on selliseid, mis ei ole tehtud AutÕS § 26 lg-s 1 nimetatud erandi alusel (eelkõige võrgu kaudu tehtud tasuta/illegaalsed allalaadimised), siis on ilmne, et palju salvestisi tehakse ka legaalsetest allikatest. Näiteks nähtub Turu-Uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitlusest, et 7% inimestest on salvestanud muusikat originaal-CD-lt, -DVD-lt vms kandjalt, 2% on salvestanud raadiost ning 12% inimestest on salvestanud USB-mälupulgalt, kõvakettalt, CD-R-ilt, DVD-R-ilt või muult füüsiliselt kandjalt, mille puhul on eluliselt usutav, et suur hulk sellistest reproduktsioonidest on tehtud legaalselt soetatud muusikast. Seejuures on 42% nendest inimestest, kes on teoseid eelkirjeldatud viisil kopeerinud, teinud seda rohkem kui 10 korda aastas.14 Ka audiovisuaalseid teoseid kopeeritakse endiselt olulises mahus. Turu-uuringute ASi küsitlusest nähtub, et audiovisuaalsetest teostest tegi ühe aasta jooksul koopiaid 33% vastanutest.15 Kokku 13% juhtudel tehti koopia salvestisena televiisorist (nt digiboksi või teleri salvestusfunktsiooni kasutades), originaalandmekandjalt (CD-lt, DVD-lt, BD-lt) või füüsiliselt kandjalt, mille puhul polnud tegemist originaaliga (nt USB-mälupulgalt või 9 EKo, 27.06.2013, liidetud kohtuasjades C-457/11–C-460/11 VG Wort jt, p-d 38 ja 39. 10 Samas. 11 Vt nt EKo, 10.04.2014, C-435/12 ACI Adam BV jt vs. Stichting de Thuiskopie, p 41. 12 Aktsiaselts Emor, „Eesti elanike muusika kuulamise harjumused märts 2018. Uuringu aruanne“, 2018. Aruande koostaja: Kersten Jõgi. Kättesaadav: https://media.voog.com/0000/0041/3129/files/Muusika%20kuulamise%20uuring%202018-aruanne.pdf. Uuring tehti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel. 13 Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel (allviide 4), küsimus 4. 14 Samas, küsimus 5. 15 Samas, küsimus 8. 8  kõvakettalt). Seejuures on 37% nendest inimestest, kes on teoseid eelkirjeldatud viisil kopeerinud, reprodutseerinud rohkem kui 10 audiovisuaalset teost aastas.16 Võrdluseks, Soomes 2019. a-l avaldatud uuringust nähtub, et umbes 4,3% soomlasi kopeeris muusikat legaalsetest allikatest isiklikul otstarbel ning 16% kopeeris audiovisuaalseid teoseid legaalsetest allikatest isiklikul otstarbel.17 e) Kuigi tarbimisharjumuste muutumise tõttu on legaalselt soetatud teoste helisalvestistest ja audiovisuaalsetest teostest isiklikuks kasutamiseks koopiate tegemine praegu selgelt teisejärgulise tähendusega nii Eestis kui ka välismaal, siis koguarvult tehakse selliseid koopiaid endiselt palju. Näiteks Soome uuringust nähtub, et CD-lt, DVD-lt ja Blu-ray-kettalt kopeeriti 2018. a-l muusikateoseid 26–39 miljonit korda ning audiovisuaalseid teoseid ligi 225 miljonit korda.18 Seega, tarbimisharjumuste muutumisele vaatamata tehakse endiselt olulises mahus ka audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reproduktsioone, kasutades selleks tänapäevaseid salvestusseadmeid ja -kandjaid. Teisalt tuleb kõikide eelviidatud uuringute puhul arvestada, et paljudel juhtudel ei ole inimesed võimelised eristama selliseid koopiaid, millelt tuleks koguda tühja kasseti tasu, muudest koopiatest (sh on raske eristada legaalsetest allikatest pärit teoseid illegaalsetest allikatest pärit teostest). Seetõttu saab uuringutulemusi vaadelda pigem indikatiivset informatsiooni andva allikana. f) Lisaks tuleb arvestada, et eelkäsitletud küsitlused ei võta muusikateoste kõrval arvesse teiste teoste helisalvestisi, mida samuti AutÕS § 26 lg 1 tähenduses isiklikuks otstarbeks kopeeritakse ja mida tuleb õiglase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestada (näiteks audioraamatutest tehtud koopiad). g) Arvestades, et õiguste omajatele võimaldatav õiglane hüvitis on EL autonoomne mõiste, annab kohase hüvitise suurusest võimalikku indikatsiooni ka see, millises summas kogutakse tühja kasseti tasu teistes EL liikmesriikides. Alltoodud tabelis 2 on esitatud kõik EL liikmesriigid, mis on infoühiskonna direktiivi alusel ja sarnaselt Eestiga kehtestanud vaba kasutamise erandi, mis lubab füüsilisel isikul teha õiguste omaja loata koopiaid isiklikuks kasutamiseks. Tabelis 2 on välja toodud riikide kogutud tühja kasseti kogusumma ning võrreldud igas riigis kogutud tasu selle riigi rahvaarvuga, suhtega SKP-sse ning elanike keskmise sissetulekuga. 16 Samas, küsimus 10. 17 Soomes kopeeris 2018. a-l muusikat legaalsest allikast ligi 237 000 inimest ning audiovisuaalseid teoseid legaalsest allikast ligi 885 000 inimest – vt Taloustutkimus Oy, „Tutkimusraportti Yksityinen kopiointi 2018“ (soome keeles), 28.6.2018, lk 16. Kättesaadav: https://minedu.fi/documents/1410845/4449678/OKM_Yksityinen+kopiointi_Omnibus+2018_tiivistelm%C3%A 4raportti_28062018.pdf/f7f3ba60-b13f-4bd8-995a- dcbd002c2424/OKM_Yksityinen+kopiointi_Omnibus+2018_tiivistelm%C3%A4raportti_28062018.pdf. Ingliskeelne kokkuvõte kättesaadav siin: https://minedu.fi/documents/1410845/3547395/Private+copying+survey+2019.pdf/268a3b16-b840-56ff-bd7d- 4d908bd2c64a/Private+copying+survey+2019.pdf. 18 Samas, lk-d 25 ja 26. Oluline on täheldada, et 225 miljonit koopiat audiovisuaalsetest teostest on oluliselt erinev Eestis Turu-uuringute ASi uuringust nähtuvast statistikast: kuigi Eestis ja Soomes teeb sarnane osakaal inimestest koopiaid audiovisuaalsetest teostest (Eestis 13%, Soomes 16%), siis Eestis teeb sellistest inimestest üksnes 5% rohkem kui 100 koopiat aastas. Soome statistikast aga ilmneb, et iga audiovisuaalseid teoseid vähemalt korra aastas kopeerinud inimene teeb keskmiselt ligi 255 koopiat aastas. 9  2018. a 2018. a andmetest lähtuvalt Tasu SKP Keskmine Tühja kasseti inimese Tasu SKP Tasu (miljonit netopalk Rahvastiku- tasu kohta kohta sissetuleku EUR) (EUR) arv (in) kogusumma19 (EUR) (protsent)20 järgi Prantsusmaa 2527561,4 2225 66992000 226 132 535 € 3,38 0,0089 0,0126% Itaalia 1887249 1758 60483973 129 630 285 € 2,14 0,0069 0,0102% Saksamaa 3637051,6 2409 82790000 100 665 000 € 1,22 0,0028 0,0042% Hispaania 1299055 1806 47007367 40 428 723 €* 0,86 0,0031 0,0040% Madalmaad 830711,7 2155 17118084 33 500 000 €* 1,96 0,0040 0,0076% Belgia 483910,7 1920 11413058 19 093 679 €* 1,67 0,0039 0,0073% Ungari 141687 635 9778371 26 005 538 €* 2,66 0,0184 0,0349% Soome 250868,8 2509 5513130 11 000 000 € 2,00 0,0044 0,0066% Rootsi 501437,3 2735 10120242 10 285 138 € 1,02 0,0021 0,0031% Austria 414723,4 2324 8822267 10 076 591 € 1,14 0,0024 0,0041% Tšehhi 222140,1 873 10610055 6 120 000 €* 0,58 0,0028 0,0055% Taani 319683 3270 5781190 3 825 301 € 0,66 0,0012 0,0017% Portugal 216561,8 925 10290000 14 500 000 €* 1,41 0,0067 0,0127% Leedu 48457,5 693 2808901 3 124 440 € 1,11 0,0064 0,0134% Poola 533059,8 784 37976687 7 000 000 €* 0,18 0,0013 0,0020% Slovakkia 96887,7 780 5450000 3 370 000 €* 0,62 0,0035 0,0066% Horvaatia 55337,1 878 4076000 1 012 010 € 0,25 0,0018 0,0024% Läti 31713,5 738 1934379 329 306 € 0,17 0,0010 0,0019% Kreeka 198407,3 1955 10740000 102 034 € 0,01 0,0001 0,0000% Bulgaaria 21 59268,3 457 7050034 0€ 0 0 0% Sloveenia 22 EL KESKMINE 1,1523 0,0041 0,0070% Tabel 2. EL riikides kogutud tühja kasseti tasu Kogutava hüvitise võimalik kogusumma 19 Tärniga mittetähistatud summad on võetud WIPO ja Thuiskopje 2017. a-l avaldatud uuringust „International Survey on Private Copying – Law and Practice 2016“, lk 16. Kättesaadav: https://www.wipo.int/publications/en/details.jsp?id=4183. Värskemat üle-Euroopalist uuringut tühja kasseti tasuna kogutavate summade kohta seni koostatud ei ole. Tärniga tähistatud summad on vastavate riikide ministeeriumidelt saadud andmed 2018. a kohta. 20 Tühja kasseti tasuna kogutud summa osakaal SKP-st. 21 Tühja kasseti tasu kogumise süsteem ei toimi. 22 Uus tasu kogumise süsteem hakkas toimima 2020. a-l, mistõttu adekvaatsed andmed tasu suurusest puuduvad. 23 Viidatud tasu on EL keskmine riikide lõikes. EL liikmesriikide mediaankeskmine on 1,06 eurot inimese kohta. Kui jagada kogu EL-s kogutava tasu suurus tasu koguvate riikide kogurahvastikuarvuga, tuleb EL keskmiseks tasu suuruseks rohkem kui 1,43 eurot – vt Thuiskopje uuringu (allviide 19), lk 26. 10 Kõnealuse eelnõu tulemusel kogutava hüvitise kogusummast annavad indikatsiooni asjassepuutuvate salvestusseadmete ja -kandjate 2018. a impordimahud (tabel 3), millest on maha arvestatud vastavate seadmete ja andmekandjate ekspordimahud24 (andmed pärinevad Statistikaametilt): Salvestusseade või -kandja 2018 import-eksport (tk) Süle- või tahvelarvuti 92817 Lauaarvuti 4057 Nutitelefon, MP3/MP4-mängijaga 545299 telefon Salvestusfunktsiooniga digiboks ~100000 Salvestusfunktsiooniga teler 33914 CD-, DVD-, BD-videosalvestusseade 13458 Sisemäluga MP3/MP4-mängija, muu 5121 heli- või videomängija Väline kõvaketas 29880 USB-mälupulk 277228 Mälukaart 21266 Mitteintegreeritud sisemine kõvaketas 125807 Optiline andmekandja – salvestuseta 117984 Tabel 3. Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate arv (impordi ja ekspordi vahe) 2018. aastal Statistikaameti andmetel Eelnõu ettevalmistamise käigus on aga selgunud, et mitmete kaubagruppide puhul on Statistikaameti arvud suuremad tegelikest impordimahtudest. Näiteks viitasid seadmete edasimüüjad Justiitsministeeriumiga peetud konsultatsioonide ajal BRC Market Expertsi tehtud analüüsile, mille kohaselt müüakse Eestis aastas ligikaudu 350 000 nutitelefoni, mis on oluliselt vähem, kui nähtub Statistikaameti andmetest. Vaatamata puudustele Statistikaameti andmetes ei ole Justiitsministeeriumile kättesaadavad paremad andmed salvestusseadmete ja -kandjate tegelike impordimahtude kindlakstegemiseks. Tühja kasseti tasuna kogutava summa tegeliku suuruse hindamise muudavad keeruliseks ka järgmised asjaolud: 1) Tühja kasseti tasu ei koguta salvestusseadmetelt ja -kandjatelt, mis on Eestist eksporditud (vt AutÕS § 27 lg 5 p 2). Asjaolu, et eksporditavatelt kaupadelt tasu ei koguta, tähendab praktikas seda, et salvestusseadmete ja/või -kandjate eksportija peab esitama tasu kogujale avalduse importija poolt tasutud tühja kasseti tasu (mis on toote hinna osana eelduslikult kõnealusele eksportijale edasi kantud) tagasimaksmiseks. Seetõttu mõjutab tühja kasseti 24 Tabeli veerg „2018 import-eksport“ lähtub Statistikaametile teatatud seadmete ja andmekandjate impordimahtudest, millest on lahutatud ekspordimahud. Nimelt ei koguta tühja kasseti tasu salvestusseadmetelt ja -kandjatelt, mis on Eestist eksporditud (vt AutÕS § 27 lg 5 p 2). 11  tasuna kogutava summa suurust see, kui aktiivselt seadmete ja andmekandjate eksportijad tagasinõudeid esitavad. Oluline on täheldada, et tabelis 3 kajastatud Statistikaameti andmete puhul on eksporditud kaubad juba imporditud kaupadest maha arvestatud, mistõttu tegelikult kogutava tühja kasseti tasu kogusumma on kõrgem niivõrd, kui eksporditavatelt seadmetelt ja andmekandjatelt on tühja kasseti tasu makstud, kuid seda summat eksportijate poolt tagasi ei nõuta. 2) Toote hinna osana makstud tühja kasseti tasu on õigus tagasi nõuda ka juriidilistel isikutel, kuna neile ei laiene audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise erand, mistõttu ei saa neilt nõuda ka tühja kasseti tasu maksmist (vt AutÕS § 27 lg 5 p 3). Seetõttu mõjutab kogutava summa suurust see, kui aktiivselt juriidilised isikud tagasinõudeid esitavad. 3) Kogutava summa tegelik suurus sõltub ka tasu koguja võimekusest tasude sissenõudmisel ning seadmete ja andmekandjate tootjate ja sissevedajate seaduskuulekusest tasu maksmisel. 4) Peale Eestisse imporditud seadmete ning andmekandjate tuleks tühja kasseti tasu maksta ka Eestis toodetud kaupadelt, mida tabel 3 arvesse ei võta. Eeltoodud põhjustel ei ole tühja kasseti tasuna tegelikult kogutava summa suurust võimalik täpselt prognoosida enne, kui uus tasu kogumise süsteem on praktikas rakendunud. Statistikaameti andmetele tuginedes oleks tühja kasseti tasuna kogutava summa suurus Eestisse toodavatelt kaupadelt 1 349 385 eurot aastas. Sellele lisanduvad Eestis toodetud ning müüdud tooted (eelkõige puudutab see Eestis kokku pandud laua- ja sülearvuteid) ning eksporditud toodetelt kogutud tasu, mida eksportijad ei ole tagasi küsinud. Asjaolusid kogumis hinnates on aga realistlik, et kogutav summa saab olema ligi 900 000 eurot, mis oleks 0,68 eurot inimese kohta. Võrreldes perioodiga, mil tühja kasseti tasu süsteem Eestis veel tõhusalt toimis, oleks tegemist enam kui kolm korda suurema summaga (enim koguti tühja kasseti tasu aastal 2007, mil kogutud summa oli kokku 283 452 eurot). Samal ajal jääks selline summa alla EL liikmesriikides täna keskmiselt kogutavale tasule ühe inimese kohta ning moodustaks 0,0033% Eesti SKP-st (EL keskmiselt kogutakse tasu, mis vastab 0,0041%-le liikmesriigi SKP-st). Madalam summa võrreldes EL keskmisega on põhjendatud mh seetõttu, et audiovisuaalsetest teostest ning teoste helisalvestistest tehtavate koopiate hulk on voogedastusteenuste üha laiema kasutamise tõttu pidevalt vähenemas, mida paljudes riikides kehtestatud tasu määrad ei kajasta. 2.3.3. Salvestusseadmete ja -kandjate kataloog ning tasu määrad Asjaolud, millest on salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel lähtutud AutÕS § 27 lg 71 p 2 kohaselt (alates 2021. a 1. jaanuarist kehtivas redaktsioonis) peab salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr olema proportsionaalne sellega, millises ulatuses tekib õiguste omajatele kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud juhul. Sama sätte p 3 kohaselt on tasu maksimaalne määr 6 eurot, aga mitte rohkem kui 15% salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügihinnast. 12 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et kui digitaalse kopeerimise seadmed ja andmekandjad on tehtud füüsilistele isikutele kättesaadavaks, piisab ainuüksi nende võimest teoseid reprodutseerida selleks, et põhjendada isiklikuks tarbeks kopeerimise tasu kohaldamist.25 Ühtlasi tuleneb kohtupraktikast, et asjaolu, et salvestusseade või -kandja on mitmefunktsiooniline või et seadme reprodutseerimisfunktsioon on seejuures teisejärguline, ei tähenda, et selliselt seadmelt ei peaks tasu koguma.26 Teisalt, seni kui puudub tarbimisharjumus teatud seadme või andmekandja kasutamiseks audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks, ei ole õiguste omajatel tekkinud ka märkimisväärset kahju, mistõttu ei ole sellistelt seadmetelt või andmekandjatelt tasu kogumine õigustatud. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et kui ilmneb, et teatava seadme või andmekandja kasutajad teatavat funktsiooni praktikas peaaegu ei kasuta, võib õiguste omajatele tekkivat kahju lugeda minimaalseks, mille tulemusel ei pruugi kõnealuse funktsiooni kättesaadavaks tegemisega hüvitise maksmise kohustust tekkida.27 Samuti on Euroopa Kohus leidnud, et ülekompenseerimine, mis kahjustaks teatud liiki teoste kasutajaid, ei ole kooskõlas nõudega tagada tasakaal õiguste omajate ja kaitstud teoste kasutajate vahel.28 See tähendab, et tasu ei peaks maksma sellist liiki salvestusseadmete ja -kandjate kasutajad, mida praktikas teoste helisalvestiste ega audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks sisuliselt ei kasuta. Nimetatud põhimõtetest lähtuvalt on käesoleva eelnõuga salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi täiendatud selliste seadmete ja andmekandjatega, mis (i) võimaldavad audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste salvestamist või hoiustamist ning (ii) mille kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks on piisavalt ulatuslik, et õiguste omajatele tekkinud kahju ei ole üksnes minimaalne. Tuleb arvestada, et jätkuva digiteerumise ja asjade interneti leviku tingimustes sisaldab järjest suurem hulk eri liiki seadmeid sisemälu ja/või salvestusfunktsiooni, kuid mille puhul ei ole praeguseks kujunenud välja tarbimisharjumust neid kasutada audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste salvestamiseks või muul viisil reprodutseerimiseks ning mis seetõttu ei põhjusta õiguste omajatele märkimisväärset kahju. Seetõttu on määrusest välja jäetud nt kantavad andmekandjad (nutikellad, -prillid, muud sarnased aksessuaarid), mängukonsoolid, salvestusfunktsiooniga köögi- ja targa kodu tehnika (nt targad külmkapid) ning sisemäluga transpordivahendid. Nimetatud seadmete ja andmekandjate kasutamine audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks on niivõrd marginaalne, et ei ole põhjendatud neilt tasu koguda. On aga võimalik, et aja jooksul selline tarbimisharjumus teatud seadmete või andmekandjate puhul siiski tekib, millisel juhul on võimalik määrusega kehtestatud salvestusseadmete ja -kandjate loetelu vastavalt täiendada. Seadmete ja andmekandjate loetelust, millelt tasu kogutakse, on välja jäetud ka e-lugerid, mille kasutusfunktsioon on kitsalt seotud e-raamatute lugemisega, mitte teoste helisalvestiste või audiovisuaalsete teoste tarbimisega. 25 EKo, 21.10.2011, C-467/08 Padawan SL vs. SGAE, p 56; EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 25. 26 EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi, p 26. 27 Samas, p-d 28 ja 29. 28 EKo, 12.11.2015, C-572/13 Hewlett-Packard Belgium, p-d 85 ja 86. Vt ka EKo, 11.07.2011, C-521/11 Amazon.com International Sales jt, p-d 30 ja 31. 13 Tasu ei koguta ka videokaameratelt, veebikaameratelt, salvestavatelt droonidelt, diktofonidelt ja analoogsetelt video- ja helisalvestusseadmetelt, mis on spetsiifiliselt suunatud uute salvestiste loomisele ja mille puhul puudub märkimisväärne tarbimisharjumus kasutada selliseid seadmeid olemasolevate audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks. Võrreldes VV määruses nr 14 varem sätestatud salvestusseadmete ja -kandjate loeteluga ei koguta tasu minidiskidelt, videokassettidelt ning helikassettidelt, kuna selliseid andmekandjaid salvestuste tegemiseks sisuliselt enam ei kasutata. Nutitelefonid ning süle-, laua- ja tahvelarvutid Tühja kasseti tasu summas 1,3 eurot kogutakse nutitelefonidelt ja MP3/MP4-mängijaga telefonidelt ning süle-, laua- ja tahvelarvutitelt. Nimetatud seadmed võimaldavad reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid ja teoste helisalvestisi – seejuures võimaldavad nutitelefonid ning arvutid (i) audiovisuaalseid teoseid ja helisalvestisi hoiustada, (ii) kopeerida teoseid ühelt andmekandjalt teisele ning (iii) laadida teoseid alla (nt kasutajale kuuluvast pilveserverist). Tasu kogumist sellistelt seadmetelt põhjendab ka asjaolu, et kui helisalvestiste ning audiovisuaalsete teoste reproduktsioone tehakse, kasutatakse selleks eelkõige just nutiseadmeid ja arvuteid.29 Turu-uuringute ASi küsitluses osalenud inimestest, kes tegid viimase aasta jooksul muusikast koopiaid, 49% salvestasid muusikat nutitelefoni ning 57% salvestasid muusikat süle- või lauaarvuti sisemisele kõvakettale. Tahvelarvutisse laadis muusikat 10% inimestest. Inimestest, kes tegid viimase aasta jooksul koopiaid audiovisuaalsetest teostest, salvestas 21% neid teoseid nutitelefoni, 59% laua- või sülearvutisse ning 9% tahvelarvutisse.30 Soomes tehtud uuringust nähtuvalt salvestab muusikat nii nutitelefoni kui ka arvutisse ligi 57% nendest inimestest, kes muusikat on viimase aasta jooksul andmekandjale salvestanud.31 Videoid salvestab Soome uuringu kohaselt nutitelefoni ning arvutisse vastavalt 20,7% ning 24% sellistest inimestest, kes audiovisuaalseid teoseid on kopeerinud.32 Ka EL-s tervikuna nähtub selge trend koguda tasu nutitelefonide ning süle-, laua- ja tahvelarvutite impordilt. Kokku 21-st riigist, mis on praeguseks kehtestanud süsteemi audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise hüvitamiseks, vähemalt 14 koguvad tasu nutitelefonidelt ning 13 süle- ja lauaarvutitelt.33 Tasu suuruse kehtestamisel nutitelefonidele ning süle-, laua- ja tahvelarvutitele on arvestatud asjaoluga, et sellised nutiseadmed on väga paljude funktsioonidega, sh võrreldes teiste salvestusseadmete ning -kandjatega. See toob kaasa olukorra, kus nutiseadmed on olemas 29 Elanike käitumine audio- ning videosalvestiste kopeerimisel (allviide 4), küsimus 6. 30 Samas, küsimus 10. 31 Tutkimusraportti Yksityinen kopiointi 2018 (allviide 19), lk 17. Kokku salvestab muusikat digitaalsele andmekandjale aastas ligi 21% Soome inimestest – vt uuringu lk 15. 32 Samas, lk 18. 33 Vt selle kohta Thuiskopje uuringu (allviide 21), lk 10 ja 11. Kättesaadav: https://www.wipo.int/publications/en/details.jsp?id=4183. Tuleb aga arvestada, et loetelu ei ole täielik ega sisalda uusimaid andmeid. Justiitsministeeriumi andmetel kogutakse lisaks seal nimetatud riikidele nutitelefonidelt ja/või arvutitelt tühja kasseti tasu ka nt Hispaanias, Portugalis, Tšehhis (tasu ei koguta nutitelefonidelt), Leedus, Slovakkias ning Sloveenias. 14 valdaval osal Eesti tarbijaskonnast, kuid audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste kopeerimiseks tühja kasseti tasu süsteemiga hõlmatud viisil kasutab neid üksnes väike hulk inimesi. Seetõttu võtab neile seadmetele kehtestatud tasu suurus ühelt poolt arvesse seda, et enamik seadme soetanud inimesi ei kasuta seda teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks. Samal ajal, arvestades nutiseadmete äärmiselt laia levikut, moodustab nutitelefonidelt ning süle-, laua- ja tahvelarvutitelt kogutav kogutasu siiski keskse osa tühja kasseti tasuna kogutavast kogusummast, mis on vastavuses asjaoluga, et kui helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste koopiaid tehakse, kasutatakse selleks enim just nutiseadmeid. Enamiku nutitelefonide hind jääb üldjuhul vahemikku 150–700 eurot, sülearvutite hind vahemikku 400–900 eurot, tahvelarvutite hind vahemikku 150–600 eurot ning lauaarvutite hind vahemikku 250–3000 eurot.34 Seega moodustab tühja kasseti tasu nutitelefonide hinnast üldjuhul 0,14–0,67%, sülearvutite hinnast 0,11–0,25%, tahvelarvutite hinnast 0,16–0,67% ning lauaarvutite hinnast 0,03–0,4%. Tasu ei koguta nuputelefonidelt, kuivõrd selliste telefonide kasutusala piirdub üldjuhul helistamisfunktsiooniga, mistõttu ei ole põhjendatud selliste telefonide pealt koguda tasu teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimise hüvitamiseks. Tasu ei koguta ka serverarvutite pealt, kuna selliseid arvuteid kasutatakse eelkõige juriidiliste isikute poolt ja/või ärilisel eesmärgil. AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud erand kohaldub aga üksnes füüsilistele isikutele, kes reprodutseerivad audiovisuaalseid teoseid ning teoste helisalvestisi isiklikeks vajadusteks. Seetõttu ei ole õigustatud tasu võtmine seadmetelt, mida ei kasuta füüsilised isikud isiklikul otstarbel. Tasu ei koguta ka arvutikomponentidelt ning osaliselt kokkupandud arvutitelt (nt nn barebone-tüüpi arvutid), millel tarbijale müümise hetkel puudub integreeritud massmäluseade (kõvaketas või pooljuhtketas). Välised kõvakettad, USB-mälupulgad, mälukaardid ja optilised andmekandjad Välistele kõvaketastele, USB-mälupulkadele, mälukaartidele ning optilistele andmekandjatele kehtestatav tasu on järgmine: - väline kõvaketas – 3 eurot - mälukaart – 0,5 eurot - USB-mälupulk – 0,5 eurot - optiline andmekandja – 0,03 eurot CD-de, DVD-de ning VHS- ja helikassettide kasutamine teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste salvestamiseks on praeguseks valdavalt asendunud uute andmekandjatega, milleks on eelkõige välised kõvakettad, USB-mälupulgad ning mälukaardid. Turu-uuringute ASi küsitlusest nähtuvalt salvestab: - välisele kõvakettale muusikateoseid 10% ning audiovisuaalseid teoseid 22% inimestest, kes selliseid teoseid on aasta jooksul kopeerinud; - USB-mälupulgale muusikateoseid 37% ning audiovisuaalseid teoseid 33% inimestest, kes selliseid teoseid on aasta jooksul kopeerinud; 34 Aluseks on suuremate Eesti edasimüüjate veebipoodides kättesaadavad andmed. 15 - DVD-le või Blu-ray-kettale muusikateoseid 6% ning audiovisuaalseid teoseid 9% inimestest, kes selliseid teoseid on aasta jooksul kopeerinud. Mälukaartide kohta puuduvad andmed nende kasutamise kohta audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste hoiustamiseks. Tegemist on aga andmekandjatega, mida kasutatakse mh MP3/MP4-mängijates ning nutitelefonides täiendava salvestusmahu saamiseks, mistõttu on ilmne, et ka mälukaarte kasutatakse nii teoste helisalvestiste kui ka audiovisuaalsete teoste salvestamiseks. Tasu kogutakse kõikidelt mälukaarditüüpidelt (sh SD-, MicroSD-, CF-, MS-, XD-, XQD-, SM-, MMC-tüüpi mälukaardid ning nende kaartide edasiarendused). Optilised andmekandjad, millelt tasu kogutakse, on CD-R, CD-RW, DVD-R, DVD-RW, BD- R, BD-RE, BD-R. Võrreldes määruse varasema redaktsiooniga on lisandunud Blu-ray- toorikud, mille kasutusotstarve on oluliselt seotud just audiovisuaalsete teoste salvestamisega. Välistest kõvaketastest on tasuga hõlmatud nii HDD kõvakettad kui ka SSD-pooljuhtkettad. Välised kõvakettad on teiste andmekandjatega võrreldes kõige suurema mälumahuga, kõige kallimad ning hea vastupidavusega, mistõttu need sobivad eriti hästi nt halvema kestvusega andmekandjatel (originaal-CD-del ning -DVD-del) ning arvuti sisemisel kõvakettal oleva muusikakollektsiooni, filmide ja telesaadete ümbersalvestamiseks ning hoiustamiseks. Sel põhjusel kogutakse välistelt kõvaketastelt ka suurem tasu võrreldes nt nutiseadmetega. Kuivõrd väliste kõvaketaste hind on üldjuhul vahemikus 60–100 eurot, mälukaartidel 5–30 eurot, USB-mälupulkadel 5–20 eurot ning optilistel andmekandjatel 0,2–0,6 eurot, moodustavad nimetatud andmekandjate suhtes kehtestatavad tühja kasseti tasu määrad enam- vähem ühesarnase osa nende hinnast. Välistelt kõvaketastelt kogutav tühja kasseti tasu moodustab nimetatud keskmisest hinnast 3–5%, USB mälupulkade puhul 2,5–10%, mälukaartide puhul 1,67–10% ning optiliste andmekandjate puhul 5–15%. Optilisele andmekandjale salvestav heli- või videosalvestusseade Tühja kasseti tasu summas 1 eurot seadme pealt kogutakse optilisele andmekandjale (CD-le, DVD-le ja BD-le) salvestavatelt heli- või videosalvestusseadmetelt. Erinevalt määruse varasemast redaktsioonist ei koguta enam tasu videokassettidele ning helikassettidele salvestavatelt seadmetelt, kuna selliseid andmekandjaid salvestuste tegemiseks sisuliselt enam ei kasutata. Tasu hakatakse aga koguma Blu-Ray tooriketele salvestavatelt seadmetelt. Tasu ei koguta optilistele andmekandjatele salvestavatelt salvestusseadmetelt, mis on integreeritud arvutiga. Arvutiga mitteintegreeritud sisemine kõvaketas Tühja kasseti tasu summas 0,6 eurot seadme pealt kogutakse ka arvutist eraldi müüdavatelt (st arvutiga mitteintegreeritud) sisemistelt kõvaketastelt. Tasuga on hõlmatud nii arvutiga mitteintegreeritud HDD-kõvakettad kui ka SSD-pooljuhtkettad. Võrreldes arvutite ning väliste kõvaketastega on arvutiga mitteintegreeritud sisemistelt kõvaketastelt väiksema tasu küsimine põhjendatud järgmiste asjaoludega: 16 1) Kuigi funktsioonide poolest on arvutiga mitteintegreeritud sisemine kõvaketas võrreldav nt välise kõvakettaga, võimaldades salvestada suures mahus audiovisuaalseid teoseid ning helisalvestisi, on selliste andmekandjate tegelik kasutusala paljudel juhtudel seotud professionaalse või ärilise tegevusega (nt kasutamine serverarvutites). 2) Tuleb arvestada, et personaalarvutis kasutamiseks ei soetata mitteintegreeritud sisemisi kõvakettaid üldjuhul täiendavaks andmekandjaks, vaid eesmärgiga asendada arvuti olemasolev kõvaketas. See tähendab, et selliseid andmekandjaid ei kasutata paljudel juhtudel uute koopiate tegemiseks, vaid selleks, et asendada vanal kõvakettal asunud koopia, ning koopia asendamisega kaasnev majanduslik kahju on õiguste omajate jaoks väiksem võrreldes uue koopia tegemisega. Arvestades, et sisemiste kõvaketaste hind jääb üldjuhul vahemikku 50–200 eurot, moodustab tühja kasseti tasu hinnanguliselt 0,3–1,2% nende andmekandjate hinnast. Sisemäluga MP3/MP4-mängijad, muud sisemäluga heli- või videomängijad Sisemäluga MP3/MP4-mängijatelt ning muudelt sisemäluga heli- või videomängijatelt kogutakse tühja kasseti tasu 3 eurot. Erinevalt teistest andmekandjatest ongi sellised heli- ja videomängijad spetsiaalse funktsiooniga, milleks on võimaldada helisalvestiste või audiovisuaalsete teoste taasesitamist, mistõttu kasutatakse selliste andmekandjate sisemälu helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste hoiustamiseks. Seetõttu on põhjendatud, et nendelt seadmetelt kogutava tasu suurus on proportsionaalselt suurem võrreldes multifunktsionaalsete seadmete ja andmekandjatega. Arvestades, et heli- ja videomängijate (sh MP3/MP4-mängijate) hind jääb üldjuhul vahemikku 25–80 eurot, moodustab tühja kasseti tasu nende hinnast hinnanguliselt 3,75–12%. Tasu ei koguta MP3/MP4-mängijatelt ning muudelt heli- või videomängijatelt, millel puudub sisemälu, kuna need pole käsitatavad andmekandjana. Salvestusfunktsiooniga telerid ja digiboksid Tühja kasseti tasu kogutakse sellistelt teleritelt ja digiboksidelt, mis võimaldavad TV- programmis näidatavaid saateid salvestada kas teleri või digiboksi enda sisemällu või teleri või digiboksiga ühendatavale andmekandjale (nt USB-mälupulk). Sellistelt teleritelt kogutav tühja kasseti tasu on 2 eurot ning digiboksidelt 1 euro. Salvestusfunktsiooniga telerid ning digiboksid võimaldavad salvestada TV-programmis näidatavaid saateid ja filme terves mahus ning tarbida salvestatud sisu vabalt valitud ajal, mistõttu on tegemist audiovisuaalsetest teostest isiklikuks kasutamiseks koopiate tegemiseks eriti hästi sobivate seadmetega. Seejuures on oluline arvestada, et TV-programmi saadete ja filmide kasutamise eest makstav litsentsitasu on keskeltläbi oluliselt suurem nt muusikateoste keskmisest litsentsitasust. Seetõttu jääb õiguste omajatel selle eest saamata võrdlemisi suur litsentsitulu. Turu-uuringute ASi küsitluse kohaselt vaatab audiovisuaalset sisu digiboksi salvestatud failidelt 9% inimestest ning audiovisuaalsest sisust on teinud salvestava digiboksiga koopiaid 17 5% inimestest. Soomes 2019. a-l läbi viidud uuringust ilmnes, et Soomes tehakse teleritega massiliselt koopiaid audiovisuaalsetest teostest. Sellele tuginedes on eluliselt usutav, et ka Eestis võib selliste koopiate tegemine olla kasvanud võrreldes 2017. a uuringuga, eriti arvestades seda, et salvestusfunktsioon on eelkõige just uuematel teleritel. Võttes arvesse, et salvestavate teleritega tehakse koopiaid just TV-programmis näidatavatest audiovisuaalsetest teostest, millel on kõrge väärtus, ning asjaolu, et telerite kasutusiga on kõrgem kui telefonidel ning arvutitel, on põhjendatud koguda salvestavatelt teleritelt ka mõnevõrra suuremat tasu võrreldes nutiseadmetega. Arvestades, et salvestavate telerite hind jääb üldjuhul vahemikku 400–1200 eurot, moodustab tühja kasseti tasu hinnanguliselt 0,16–0,5% selliste seadmete hinnast. Salvestavate digibokside hind jääb tavaliselt vahemikku 40–200 eurot, millest tühja kasseti tasu moodustab 0,5–2,5%. Tühja kasseti tasu ei koguta sellistelt teleritelt ja digiboksidelt, mis võimaldavad üksnes taasesitada andmekandjale salvestatud heli- ja audiovisuaalfaile, kuid millel endal puudub salvestusfunktsioon. See tähendab, et tasu ei koguta ka teleritelt, millel on küll teatud mahus sisemälu, kuid millel puudub salvestusfunktsioon, kuivõrd eelduslikult ei ole sellisel juhul sisemälu mõeldud suuremahuliste audiovisuaalfailide hoiustamiseks. 2.4. Muud muudatused Punktiga 4 täpsustatakse § 4 pealkirja. Tegemist on tehnilise täpsustusega. Eelnõu § 2 sisaldab jõustumisnormi, mille kohaselt eelnõu §-s 1 sätestatud muudatused jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril, tulenevalt autoriõiguse seaduse muutmise seaduse jõustumisest. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas EL õigusega. Eelnõuga tagatakse Eesti õiguse vastavus infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-le b ning seda sisustavale Euroopa Kohtu praktikale. 4. Määruse mõjud Muudatus I: salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrad sätestatakse VV määrusega. Kaasnev mõju Ia: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm Mõju Riigikogu ja Vabariigi Valitsus Tühja kasseti tasu määrade uuendamiseks ei ole edaspidi vaja iga kord seadust muuta, vaid muudatused saab teha VV määrusega, mis vähendab seadusandja seadusandlikku koormust. Vabariigi Valitsus peab kehtestama õiglase hüvitise määra, millega kaasneb vajadus viia teatud aja tagant läbi 18  tarbijauuringuid, hindamaks, kas ning millises ulatuses tehakse audiovisuaalsetest teostest ning teoste helisalvestistest reproduktsioone AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud erandi alusel. Kaasnev mõju Ib: majanduslik mõju Sihtrühm Mõju Autorid, teoste esitajad, Muudatus aitab tagada, et tarbimisharjumuste muutumise fonogrammi-tootjad ning filmi tulemusel või uute seadmete või andmekandjate turule esmasalvestuse tootjad tulekul, mida teoste reprodutseerimiseks kasutatakse, on võimalik tühja kasseti tasu süsteemi senisest kiiremini ja paindlikumalt uuendada. Muudatus aitab seeläbi tagada õiguste omajatele kohase kompensatsiooni ka pikas perspektiivis, vähendades riski, et tulevikus kordub a-tel 2006–2020 esinenud olukord, kus süsteem püsis muutumatuna vaatamata olulistele muutustele inimeste tarbimisharjumustes seoses salvestusseadmete ja - kandjate kasutamisega. Tarbijad Tarbijate perspektiivist tagab tühja kasseti tasu määrade kehtestamine VV määrusega õiglasema süsteemi, kuna võimaldab kogutava tasu määra eristada salvestusseadmete ja -kandjate kaupa lähtuvalt sellest, kui palju konkreetset liiki seadmeid ja andmekandjaid teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimiseks kasutatakse. Seeläbi maksavad tarbijad, kes soetavad seadmeid, mida teoste kopeerimiseks kõige rohkem kasutatakse, ka proportsionaalselt suuremat tasu. Muudatus nr 2: toodetud või Eestisse toodud salvestusseadmete ja -kandjate kohta aruannete esitamise kohustuse kehtestamine sagedusega kaks korda aastas. Kaasnev mõju: mõju salvestusseadmete ja -kandjate tootjate ja sissevedajate halduskoormusele Sihtrühm Mõju Salvestusseadmete ja -kandjate Muudatuse tulemusel väheneb salvestusseadmete ja - tootja, importija või neid EL kandjate tootjate, importijate ja neid EL tolliterritooriumilt Eestisse toovtolliterritooriumilt Eestisse toovate isikute isik halduskoormus, kuna Eestisse toodud või siin toodetud seadmete ja andmekandjate koguste kohta aruannete esitamine tasu kogujaks määratud isikule väheneb seniselt ühelt korralt kuus või kvartalis kahe korrani aastas. Autorid, esitajad, fonogrammi- Kuna ka varem on tühja kasseti tasu arvel makstav tootjad ning filmi esmasalvestuse õiglane hüvitis makstud õiguste omajatele välja kord tootjad aastas, siis autorite, esitajate, fonogrammitootjate ning filmi esmasalvestuse tootjate jaoks mõju puudub. 19 Muudatus nr 3: selliste salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi täiendamine, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrade muutmine. Kaasnev mõju 3a: majanduslik mõju Sihtrühm Mõju Autorid, esitajad, fonogrammi- Muudatuste tulemusel suureneb audiovisuaalsete teoste tootjad ning filmi esmasalvestuse ja teoste helisalvestiste õiguste omajate tulubaas, kuivõrd tootjad VV määrusega sätestatud loetellu lisatakse kõik olulisemad salvestusseadmed ja -kandjad, millega teoste helisalvestisi ning audiovisuaalseid teoseid salvestatakse ja muul viisil reprodutseeritakse. Organisatsioonid, mis tegelevad AutÕS § 27 lg 10 kohaselt jaotatakse kuni 10% tühja muusika- ja filmikultuuri kasseti tasuna kogutavast summast organisatsioonidele arendamise ning koolitus- ja muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammidega teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel. Tühja kasseti tasuna kogutava summa suurenemine annab täiendavaid rahalisi vahendeid sellise tegevuse toetamiseks. Seeläbi on muudatusel positiivne mõju loomesektori valdkonnale tervikuna, võimaldades rahastada sektori arendamiseks olulisi projekte ning stimuleerides loometegevust. Tarbijad Enamik Eestis elavaid inimesi kasutab salvestusseadmeid ja -kandjaid, millelt pärast käesoleva eelnõu määrusena jõustumist kogutakse tühja kasseti tasu. Kuivõrd muudatuse tulemusel eelduslikult suureneb salvestusseadmete ja -kandjate hind tühja kasseti tasu võrra, on muudatusest mõjutatud kõik selliseid seadmeid ja andmekandjaid soetavad isikud. Arvestades salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu võrdlemisi madalat määra, ei mõjuta võimalik seadmete ja andmekandjate hinnatõus leibkonna toimetulekut. Näiteks nutitelefoni keskmine hind 2019. a-l oli 425 eurot, millest 1,3-eurone tühja kasseti tasu mõjutaks hinda vähem kui 0,31%. Tühja kasseti tasu vähest mõju tarbijatele illustreerib ka asjaolu, et kui tühja kasseti tasuna kogutaks umbes 900 000 eurot a-s, oleks tasu suurus ühe inimese kohta keskmiselt ligi 0,68 euro. Salvestusseadmete ja -kandjate Sarnane tühja kasseti tasu kogumise süsteem on sisse tootja, importija või neid EL seatud enamikus EL liikmesriikides ning ka mitmes tolliterritooriumilt Eestisse toov kolmandas riigis (sh Venemaal). Seejuures on paljudes isik sellistes riikides andmekandjatelt ja seadmetelt kogutava tasu määr kõrgem kui Eestis. Seega ei pane eelnõuga kehtestatav lahendus Eesti ettevõtjaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes enamiku välismaiste konkurentidega. Praktikas võib esineda probleeme tasu kogumisega kolmandatest riikidest pärit veebipoodidest, millel puudub Eestis tegevuskoht, kuid mis võimaldavad Eesti 20  elanikel tellida otse selliselt teenusepakkujalt salvestusseadmeid ja -kandjaid. Kuigi ka sellised veebipoed on kohustatud maksma Eestisse imporditud salvestusseadmetelt ja -kandjatelt tühja kasseti tasu, siis kui seda ei tehta, võimaldab see pakkuda seadmeid ja andmekandjaid selle võrra soodsamalt. Seejuures võib tasu kogujaks määratud isikul olla keeruline sellistelt kolmandatest riikidest pärit veebipoodidelt ka maksmata tasu sisse nõuda. Kirjeldatud negatiivset mõju aitab maandada asjaolu, et tühja kasseti tasu määr on piisavalt madal, et see ei mõjuta oluliselt seadmete ja andmekandjate hinda. Seetõttu ei aseta see seadusekuulekalt käituvaid ettevõtjaid ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Arvestades tühja kasseti tasu madalaid määrasid, ei ole põhjust arvata, et väheneb selliste seadmete ja andmekandjate tarbimine. Seega ei mõjuta eelnõu kahjulikult infotehnoloogia sektorit ega kõnealuste seadmete ja andmekandjate sissevedajaid ja müüjaid. Kaasnev mõju 3b: Mõju salvestusseadmete ja -kandjate tootjate, sissevedajate ning juriidilisest isikust ostjate halduskoormusele Sihtrühm Mõju Salvestusseadmete ja -kandjate Muudatusega kaasneb nimetatud isikute jaoks täiendav tootja, importija või neid EL halduskoormus, kuna neil tekib kohustus: (i) pidada tolliterritooriumilt Eestisse toov määruses sätestatud salvestusseadmetelt ja -kandjatelt isik kinni tühja kasseti tasu ning edastada see tasu kogujale ning (ii) pidada Eestisse toodud, siin toodetud või müüdud salvestusseadmete ja -kandjate kohta arvet ning edastada sellekohane teave kaks korda aastas tasu kogujale. Salvestusseadmeid ja -kandjaid Tasutud tühja kasseti tasu on õigus nõuda tagasi ostvad juriidilised isikud ning juriidilistel isikutel ning salvestusseadmete ja -kandjate eksportijad eksportijatel (vt AutÕS § 27 lg 5 p-d 2 ja 3). Tasu tagasisaamiseks tuleb nimetatud isikutel esitada tasu kogujale kirjalik taotlus vastavalt AutÕS § 27 lg-le 6. Kuna eelnõuga täiendatakse senist salvestusseadmete ja - kandjate loetelu, mõjutab kõnealune regulatsioon edaspidi suuremat hulka ettevõtjaid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei eelda riigilt erilisi tegevusi. Samuti ei kaasne määrusega riigi jaoks otseseid materiaalseid kulusid ega tulusid. 6. Määruse jõustumine 21 Määrus jõustub 2021. a 1. jaanuaril. Samal ajal jõustuvad tühja kasseti tasu puudutavad muudatused AutÕS-s. Pikem jõustumisaeg tagab, et salvestusseadmete ja -kandjate tootjatel ja sissevedajatel on piisav ajavaru, et teha vajalikud ettevalmistused salvestusseadmetelt ja - kandjatelt tasu kogumise ja teavitamisega seotud protsesside juurutamiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The Software Alliance), Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut. 22  26.03.2020 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seaduse (edaspidi AutÕS) §-des 26 ja 27 sätestatud nn tühja kasseti tasu kogumise süsteemi ning antakse osa Justiitsministeeriumi ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üle Patendiametile. AutÕS § 26 lubab autori nõusolekuta reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi kasutaja enda isiklikeks vajadusteks tingimusel, et autorile, teose esitajale ja fonogrammitootjale tagatakse õiglane tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. AutÕS § 27 lg 1 kohaselt kogutakse tasu salvestusseadmete ja -kandjate importimisel Eestisse või nende toomisel Eestisse Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt (edaspidi ka tühja kasseti tasu). AutÕS § 27 lg 14 kohaselt sätestatakse salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, Vabariigi Valitsuse (edaspidi ka VV) määrusega.1 Kõnesoleva eelnõuga uuendatakse tühja kasseti tasu süsteemi, millest kõige olulisemate muudatustena: 1) laiendatakse isikute ringi, kelle vahel tühja kasseti tasu jagatakse, ka filmi esmasalvestuse tootjatele ning 2) muudetakse senist süsteemi, mille kohaselt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus on sätestatud AutÕS-s. Selle asemel volitatakse Vabariigi Valitsust kehtestama tasu suurus määrusega ning sätestatakse tingimused, millest Vabariigi Valitsus peab tasu suuruse ning salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel lähtuma. Esimese muudatuse eesmärk on tagada hüvitise maksmine ka filmi esmasalvestuse tootjatele, kuivõrd AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud ainuõiguste piirang, mis lubab reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid isiklikeks vajadusteks, piirab ka filmi esmasalvestuse tootjate varaliste õiguste teostamist. Teine muudatus võimaldab kehtestada salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi ning neilt kogutava tasu VV määrusega, mitte osaliselt seadusega (tasu suurus) ja osaliselt VV määrusega (salvestusseadmete ja -kandjate kataloog) nagu praegu. See tagab süsteemi suurema paindlikkuse ja võimaluse seda korrigeerida vastavalt muutustele tarbijakäitumises, mh selles, milliseid seadmeid ja andmekandjaid helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse. Koostoimes VV määruses nr 14 tehtavate muudatustega on kirjeldatud muudatuste laiem eesmärk uuendada tühja kasseti süsteemi selliselt, et see võimaldaks õiguste omajatel saada õiglast hüvitist audiovisuaalsete teoste ja fonogrammide isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest ning oleks kooskõlas Euroopa Liidu õigusest tulenevate nõuetega. Lisaks eeltoodule antakse eelnõuga osa Justiitsministeeriumi ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üle Patendiametile. Need ülesanded on orbteose 1 Selleks on Vabariigi Valitsus võtnud vastu 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja - kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord” (edaspidi VV määrus nr 14). 1 staatust käsitleva info vahendaja roll Eestis, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide (edaspidi ka KEO) tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine. Tegemist on rakenduslike ülesannetega, mille täitmiseks on sobivam asutus Patendiamet, kes teostab juba praegu täidesaatvat riigivõimu tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas. Eelnõu vastab Justiitsministeeriumi programmile aastateks 2020–2023, mis näeb ette Patendiameti kujundamise tänapäevaseks intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks ning peab vajalikuks kaaluda Patendiameti pädevuse laiendamist autoriõiguse valdkonnas, andes ametile KEO-de ja orbteoste järelevalve pädevuse. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Tühja kasseti tasu uuendamisega seotud eelnõu ja seletuskirja osad on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Henrik Trasberg ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja osad, mis puudutavad Patendiameti kujundamist intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks, s.o eelnõu § 1 punktid 11–15 on ette valmistanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Gea Lepik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Liidu (EL) õiguse rakendamisega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ2 (edaspidi ka infoühiskonna direktiiv) art 5 lg 2 p b annab liikmesriikidele võimaluse teatud tingimustel autorite ja teiste õiguste omajate reprodutseerimisõigust isiklikul otstarbel kasutamiseks piirata. Eesti on seda võimalust kasutanud, lubades füüsilisel isikul teha mis tahes kandjal koopiaid audiovisuaalsetest teostest või teoste helisalvestistest isiklikuks tarbeks.3 Kui EL liikmesriik võimaldab sellist vaba kasutust, lasub tal kohustus tagada õiguste omajale selle eest õiglane hüvitis.4 Seoses Patendiameti kujundamisega intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks muudetakse eelnõuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/28/EL5 art 3 lg 5 järgset pädevat asutust Eestis. Teiseks muudetakse eelnõuga asutust, kes teostab riiklikku järelevalvet KEO-de tegevuse üle. Nõuded KEO-dele on kehtestatud mh Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. a direktiiviga 2014/26/EL.6 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas – ELT L 167, 22.06.2001, lk 10–19. 3 Tegemist on AutÕS §-des 26 ja 27 sätestatud regulatsiooniga, mida täiendab VV määrus nr 14. 4 Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/28/EL, 25. oktoober 2012, orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta (EMPs kohaldatav tekst) – ELT L 299, 27.10.2012, lk 5–12. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL, 26. veebruar 2014, autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kollektiivse teostamise ning muusikateose internetis kasutamise õiguse multiterritoriaalse litsentsimise kohta siseturul – ELT L 84, 20.3.2014, lk 72–98. 2 Eelnõu tühja kasseti tasu puudutav osa on seotud ka Vabariigi Valitsuse 2019–2023 tegevusprogrammiga, mille punkti 10.10 kohaselt tuleb välja töötada loovisikute ja ühiskonna huve arvestav lahendus nn tühja kasseti tasu süsteemi kaasajastamiseks.7 Eelnõu ettevalmistuse käigus on Justiitsministeerium tühja kasseti tasu süsteemi muutmise küsimuses konsulteerinud asjaomaste kollektiivse esindamise organisatsioonidega (Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing), salvestusseadmete ja - kandjate maaletoojatega, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liiduga ning samuti Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga. 23.01.2020 korraldati puudutatud isikutele mõeldud avalik konsultatsioon ümarlaua vormis, mille eel saatis Justiitsministeerium huvirühmadele dokumendi oma ettepanekutega. Seoses teatud autoriõiguse valdkonna funktsioonide üleandmisega Patendiametile on Justiitsministeerium eelnõu ettevalmistamise käigus konsulteerinud Patendiametiga. Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seadust (RT I, 19.03.2019, 55). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Pärast eelnõu seadusena vastuvõtmist muudetakse ka VV määrust nr 14. Muudatustega täiendatakse senist salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, ning sätestatakse tasu suurus, mida sellistelt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutakse. 2. Seaduse eesmärk 2.1. Muudatused seoses tühja kasseti tasu süsteemiga a. Kehtiv regulatsioon ning selle puudujäägid Autoriõigus annab õiguste omajale mh ainuõiguse lubada ja keelata oma teose või muu õiguste objekti reprodutseerimist (kopeerimist) teiste isikute poolt.8 Samas on üldsuse huvides ainuõigusi teatud juhtudel piiratud, nähes ette nn vaba kasutamise juhud. Ühe sellise juhuna on piiratud reprodutseerimisõigust, lubades füüsilisel isikul teha õiguste objektidest mis tahes kandjal koopiaid isiklikuks tarbeks.9 Vastava piirangu kehtestamise võimalus tuleneb EL õigusest, kuid kui EL liikmesriik võimaldab sellist vaba kasutust, lasub tal kohustus tagada õiguste omajale selle eest õiglane hüvitis.10 Kehtiv AutÕS § 26 lg 1 näeb ette, et autori nõusolekuta on lubatud reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi kasutaja enda isiklikeks vajadusteks, kuid autoril, teose esitajal ja fonogrammitootjal on õigus saada õiglast tasu teose või fonogrammi sellise kasutamise eest. AutÕS § 27 lg 1 kohaselt kogutakse tasu salvestusseadmete ja -kandjate 7 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019–2023, kinnitatud 30. 05.2019, kättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 8 Vt AutÕS § 13 lg 1 p 1, mille aluseks on mh infoühiskonna direktiivi art 2. 9 Vt AutÕS § 18 lg 1, § 26 lg 1 esimene lause ja § 75 lg 1 p 1. 10 Infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p b kohaselt võivad liikmesriigid näha reprodutseerimisõiguse puhul ette erandeid ja piiranguid, kui kõne all on mis tahes kandjal reproduktsioonid, mille füüsiline isik on teinud isiklikuks tarbeks ning mille kasutuseesmärk ei ole otseselt ega kaudselt kaubanduslik, tingimusel, et õiguste valdajad saavad õiglase hüvitise. 3 importimisel Eestisse või nende toomisel Eestisse Euroopa Ühenduse tolliterritooriumilt (välja arvatud AutÕS § 27 lg-s 5 nimetatud juhtudel). AutÕS § 27 lg 14 kohaselt sätestatakse nende salvestusseadmete ja -kandjate loetelu, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, Vabariigi Valitsuse määrusega. AutÕS § 27 lg 7 kohaselt maksavad salvestusseadmete ja -kandjate müüjad või importijad tühja kasseti tasu salvestusseadmete puhul 3% ja salvestuskandjate puhul 8% kauba väärtusest. Tasu jaotatakse õiguste omajate vahel üks kord aastas. Alates 2014. a-st kogutakse tühja kasseti tasu nii vähe, et jaotamisele kuuluvaks summaks on tulnud kinnitada 0 eurot (tasu kogumise ja jaotamise halduskulud ületavad kogutud summat). Selle põhjus seisneb asjaolus, et VV määrus nr 14, mis kehtestab salvestusseadmete ja andmekandjate kataloogi, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, on alates 2006. a-st püsinud muutumatuna, hõlmates üksnes järgmisi salvestusseadmeid ning andmekandjaid: videokassetid (VHS), audiokassetid, CD-d, minidiskid (MD) ning VHS-ile, DVD-le, audiokassetile ja CD-le salvestavad salvestusseadmed. Seega ei arvesta kehtiv tühja kasseti tasu süsteem vahepeal toimunud muutustega tarbijakäitumises ja sellega, milliseid salvestusseadmeid ning andmekandjaid praegu muusika ja audiovisuaalsete teoste kopeerimiseks valdavalt kasutatakse. Teise puudujäägina ei võimalda kehtiv õigus maksta hüvitist filmi esmasalvestuse tootjatele vaatamata asjaolule, et AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud ainuõiguste piirang, mis lubab reprodutseerida audiovisuaalseid teoseid isiklikeks vajadusteks, piirab ka filmi esmasalvestuse tootjate varaliste õiguste teostamist. b. Kohtuvaidlused seoses tühja kasseti tasu süsteemiga Õiguste omajate esindusorganisatsioonid on korduvalt esitanud halduskohtusse kaebuse, leides, et kehtiv tühja kasseti tasu süsteem ei vasta infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-st b tulenevatele nõuetele, kuivõrd ei võimalda õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et autoriõigusega kaitstud teoseid on võimalik isikliku kasutamise eesmärgil reprodutseerida. 18.02.2013 esitasid Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Esitajate Liit halduskohtusse kaebuse Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 831 416 eurot aastatel 2010‒2013 tekitatud kahju eest, mis seisnes selles, et autoritel, esitajatel ning fonogrammitootjatel on jäänud nendel aastatel saamata AutÕS §-des 26 ja 27 sätestatud õiglane hüvitis audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikuks otstarbeks reprodutseerimise erandi rakendamise eest. Riigikohus möönis oma 29.09.2016. a otsuses, et infoühiskonna direktiivist tuleneb liikmesriigile selge kohustus luua mehhanism, mis tagaks õiglase hüvitise saamise.11 Riigikohus pidas ilmselgeks, et autoritel on jäänud aastatel 2010–2013 vähemalt osa tulust VV määruse nr 14 täiendamata jätmise tõttu saamata ning et määruse täiendamata jätmise näol on tegemist infoühiskonna direktiivi rikkumisega.12 Tallinna Ringkonnakohus, viidates Riigikohtu otsusele, rahuldas 31.10.2017. a otsusega osaliselt kaebajate nõude ja mõistis Eesti Vabariigilt õiguste omajate kasuks kahjuhüvitisena välja 80 000 eurot.13 25.07.2018 esitasid üheksa õiguste omajate esindusorganisatsiooni uue kaebuse halduskohtusse saamata jäänud tühja kasseti tasu hüvitamiseks aastate 2014–2017 eest summas 42 065 859 eurot. 13.11.2019. a otsusega rahuldas halduskohus kaebuse osaliselt, mõistes Eesti Vabariigilt 11 RKHKo, 29.09.2016, 3-3-1-9-16, p-d 18 ning 19. 12 RKHKo, 29.09.2016, 3-3-1-9-16, p 21. 13 TlnRnKo, 31.10.2017, 3-13-366. 4 õigustatud isikute kasuks välja hüvitise summas 816 559 eurot.14 Nii kaebajad kui ka Eesti Vabariik on eelnõu koostamise ajaks esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. c. Seadusemuudatuse eesmärk Eeltoodust nähtuvalt esineb pikka aega kestnud olukord, mil õiguste omajad ei ole saanud teoste isiklikuks otstarbeks kopeerimise eest õiglast hüvitist. Koostoimes VV määruses tehtavate muudatustega on seadusemuudatuse eesmärk kehtestada uuendatud tühja kasseti tasu süsteem, mis võimaldaks õiguste omajatel saada õiglast hüvitist nende teoste ja muude õiguste objektide isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest ning tagaks Eesti õiguse kooskõla infoühiskonna direktiiviga. Tühja kasseti tasu puudutavas regulatsioonis tehtavate muudatuste teiseks eesmärgiks on võimaldada hüvitise maksmist ka filmi esmasalvestuse tootjatele. d. Võimalikud lahendused Eelnõu koostamisele on eelnenud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“15 § 1 lg 2 p-st 2 lähtudes väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine kahel korral. 2012. a aprillis koostas Justiitsministeerium esimest korda VTK tühja kasseti tasu regulatsiooni muutmiseks, milles tehti ettepanek tühja kasseti süsteemi muutmiseks, tagamaks õiguste omajatele õiglane hüvitis nende teoste isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest. Eelnõu koostamiseni ei jõutud. 2015. a keskel algatas Justiitsministeerium huvirühmadega arutelu tühja kasseti tasu kogumisega seonduvate aspektide teemal (Justiitsministeeriumi 02.06.2015. a kiri nr 1-12/4136). Kiri saadeti 18 asutusele ja organisatsioonile. 2015. a lõpus koostas Justiitsministeerium saadud tagasisidest lähtuvalt teise VTK tühja kasseti tasu süsteemi ajakohastamiseks. Kuigi ka 2015. a VTK tulemusel eelnõu koostamiseni ei jõutud, tehti ka seal ettepanek tühja kasseti süsteemi muutmiseks. Selleks, et viia AutÕS § 26 lg-s 1 kehtestatud vaba kasutamise erand, mis lubab audiovisuaalseid teoseid ja teose helisalvestisi reprodutseerida isiklikuks otstarbeks, kooskõlla infoühiskonna direktiiviga ning tagada õiguste omajatele õiglane hüvitis nende teoste isiklikeks vajadusteks kopeerimise eest, ilmnes üldistatult kaks sobivaimat lahendust: 1) minna õiguste omajatele hüvitise maksmisel üle riigieelarvest rahastatavale mudelile või 2) jätkata süsteemiga, kus kogutakse tühja kasseti tasu salvestusseadmete ja -kandjate impordilt või müügilt, ajakohastades salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tasu kogutakse, ning kogutava tasu määra. 2015. a VTK kohta saadud tagasisidest nähtus, et organisatsioonid, kes esindavad autoreid või autoriõigusega kaasnevate õiguste omajaid (Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Audiovisuaalautorite Ühing, Eesti Kultuuri Koda, filmitootjad) soovisid pigem jätkata seadmelõivu põhise süsteemiga õiglase hüvitise kogumiseks. Ettevõtjate huve esindavad organisatsioonid (Eesti Kaubandus- Tööstuskoda, Teenusmajanduse Koda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) samas eelistasid peamiselt riigieelarvest finantseeritavat süsteemi. 2015. a VTK-st nähtuvalt ei olnud Justiitsministeeriumil selget eelistust parima võimaliku lahenduse suhtes. 14 TlnHaKo, 13.11.2019, 3-18-1490. 15 RT I, 29.12.2011, 228. 5 2017. a-l valmis Justiitsministeeriumi tellimusel analüüs „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikuks otstarbeks kopeerimise erandi rakendamisel autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate poolt saamata jäänud tulu arvutamise metoodika“, milles tehti soovitus minna Eestis üle riigieelarvest rahastatavale mudelile.16 Oluline on aga täheldada, et riigieelarvest rahastatava mudeli puhul on keeruline tagada kooskõla Euroopa Liidu õigusega, ilma et kaasneks ebaproportsionaalsed administratiivkulud. Euroopa Kohus leidis oma 09.06.2016. a otsuses seoses Hispaanias kasutusel olnud riigieelarvest rahastatava süsteemiga, et selline lahendus on kooskõlas infoühiskonna direktiivi art 5 lg 2 p-ga b üksnes juhul, kui on tagatud, et õiguste omajatele makstava õiglase hüvitise kulud kannavad isiklikuks tarbeks tehtud koopiate kasutajad ehk füüsilised isikud.17 See tähendab, et riigieelarvest õiguste omajatele eraldatav tasu peaks olema kogutud viisil, mis tagaks, et seda ei maksaks juriidilised isikud. Rahandusministeeriumiga 2018. ja 2019. a-l toimunud konsultatsioonide käigus selgus, et olemasolevasse maksuregulatsiooni sellise sätte lisamine, mis võimaldaks õiguste omajatele makstavat hüvitist arvestada üksnes füüsilistelt isikutelt laekunud maksu(de) arvelt, nõuaks märkimisväärset administratiivkoormust kaasa toovaid muudatusi. Vaatamata ülalnimetatule tegi Justiitsministeerium 2018. a-l VV-le ettepaneku minna õiguste omajatele hüvitise maksmisel üle riigieelarvest rahastatavale mudelile alates 2020. a-st. VV kiitis 20.12.2018. a kabinetiistungil selle lähenemise heaks. 15.08.2019. a toimunud VV kabinetiistungil otsustati aga jätkata senise süsteemiga, kus kogutakse tühja kasseti tasu salvestusseadmete ja -kandjate impordilt või müügilt, uuendades senist süsteemi selliselt, et see tagaks õiguste omajatele õiglase hüvitise. e. Kavandatav lahendus Eeltoodud põhjustel jätkatakse eelnõuga senise süsteemiga, kus kogutakse tühja kasseti tasu salvestusseadmete ja -kandjate impordilt või müügilt, kuid ajakohastatakse salvestusseadmete ja -kandjate kataloogi, millelt tasu kogutakse, ning kogutava tasu määra. Kavandatav lahendus saavutatakse kõnesoleva eelnõu ja VV määruse nr 14 muutmise koostoimes. Kõnesoleva eelnõuga võimaldatakse kehtestada salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutav tasu VV määrusega, mis võimaldab tasumäära salvestusseadmete ja -kandjate kaupa õiglaselt eristada. Pärast eelnõu seadusena jõustumist muudetakse VV määrusega nr 14 kehtestatud salvestusseadmete ja -kandjate kataloog, millelt tasu kogutakse, ning sätestatakse kogutava tasu määrad lähtuvalt sellest, kui palju konkreetset liiki seadmeid ja andmekandjaid helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimiseks kasutatakse. Tehtavad muudatused võimaldavad koguda õiguste omajate kasuks õiglase hüvitise audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste isiklikuks kasutamiseks kopeerimise võimaldamise eest. Teisalt võimaldab valitud lahendus kehtestada tarbijate jaoks õiglasema süsteemi, kus kogutava tasu määrasid eristatakse salvestusseadmete ja -kandjate kaupa lähtuvalt 16 Eeva Mägi, „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikuks otstarbeks kopeerimise erandi rakendamisel autorite ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajate poolt saamata jäänud tulu arvutamise metoodika“, Justiitsministeerium, Tallinn 2017, lk 41 jj. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/audiovisuaalse_teose_ja_teose_helisalvestise_isiklikuks_otstarbeks_ kopeerimise_erandi_rakendamine_ning_saamata_jaanud_tulu_arvutamise_metoodika.pdf 17 EKo, 09.06.2016, C-470/14 EGEDA, p-d 24, 25, 29, 30, 36, 39-42. 6 sellest, kui palju konkreetset liiki seadmeid ja andmekandjaid fonogrammide ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse. Ühtlasi aitavad tehtavad muudatused tagada, et kui tarbimisharjumused muutuvad või turule tulevad uued seadmed ja andmekandjad, mida on võimalik teoste reprodutseerimiseks kasutada, on võimalik tühja kasseti tasu süsteemi paindlikult uuendada, ilma et selleks oleks vaja iga kord seadust muuta. Lisaks täiendatakse eelnõuga isikute ringi, kelle vahel tühja kasseti tasu jagatakse, ka filmi esmasalvestuse tootjatega. 2.2. Muudatused seoses Patendiameti kujundamisega intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks Eelnõuga antakse osa Justiitsministeeriumi rakendusliku iseloomuga ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üle Patendiametile. Võrreldes Justiitsministeeriumiga, kelle põhitegevuseks on riigi õigus- ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine ning õigusloome koordineerimine,18 on Patendiamet kõnealuste rakenduslike ülesannete täitmiseks sobivam asutus. Täpsemalt antakse Patendiametile ülesanne: 1) tegutseda orbteose staatust käsitleva info vahendajana Eestis, s.o pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/28/EL art 3 lg 5 tähenduses; 2) teostada riiklikku järelevalvet KEO-de tegevuse üle, tagades AutÕS 9. ptk-s sätestatud nõuetest19 kinnipidamise; 3) korraldada AutÕS § 87 alusel moodustatud autoriõiguse komisjoni tööd. Praegu tegeleb Patendiamet riigi majanduspoliitika elluviimisega tööstusomandi valdkonnas, kuid eraldi asutust riigi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste alase poliitika elluviimiseks ei olegi. Kuna erinevad intellektuaalse omandi valdkonnad on omavahel tihedalt seotud, nende valdkondade aluspõhimõtted, probleemid (sh õiguste jõustamisel, teadlikkuse suurendamisel) ja sageli ka võimalikud kasusaajad (nt ettevõtted) on sarnased, on põhjendatud laiendada Patendiameti pädevust ka autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas.20 Eelnõu täidab Justiitsministeeriumi programmis aastateks 2020–2023 ette nähtud eesmärki, et Patendiametist tuleb kujundada tänapäevane intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskus, mis nõustab ettevõtjaid intellektuaalse omandi küsimustes, tagab kiire ja tõhusa intellektuaalse omandi registreerimise menetluse ning vaidluste kiire kohtueelse lahendamise.21 Ühe meetmena selle saavutamiseks nimetab programm Patendiameti pädevuse laiendamist autoriõiguse vallas, andes ametile KEO-de ning orbteoste järelevalve pädevuse.22 Eesmärk kujundada Patendiamet ümber intellektuaalse omandi kompetentsikeskuseks on seatud ka Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2019–2022.23 Ka pärast seaduse jõustumist jääb Justiitsministeeriumile ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas, mis ei seondu otseselt õigusloome 18 Vt Justiitsministeeriumi põhimääruse p 7. – Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrus nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ (RT I 1997, 1, 7; RT I, 29.12.2017, 55). 19 Nende nõuete aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/26/EL. 20 Juba 2015. a-l Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/26/EL ülevõtmise eelnõu (autoriõiguse seaduse muutmise seadus 163 SE) seletuskirjas on märgitud, et KEO-de üle riiklikku järelevalvet teostava asutusena võiks tulevikus kaaluda Patendiametit (vt lk 39). 21 Justiitsministeeriumi programm „Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum“, lk 11. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_programm_2020-2023.pdf. 22 Samas, lk 12. 23 Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019 - 2022, lk 9. Kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/justiitsministeeriumi_arengukava_2019-2022.pdf. 7 koordineerimisega (vt nt AutÕS § 27 lg-d 9, 11 ja 12 ning § 288 lg-d 2, 3 ja 5). Need ülesanded puudutavad riigieelarvest eraldatud vahendite jaotamist või on seotud õiguspoliitika elluviimisega, mistõttu nende (osalist) üleandmist Patendiametile ei peeta praegu vajalikuks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimene käsitleb AutÕS-is tehtavaid muudatusi selleks, et uuendada tühja kasseti tasu regulatsiooni ja astuda samme Patendiameti kujundamiseks intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks. Teine paragrahv sisaldab kõnesolevate muudatuste jõustumisaega. Eelnõu §-s 1 sisalduvad muudatused: Punktiga 1 laiendatakse AutÕS § 26 lg 1 teises lauses sätestatud loetelu õiguste omajatest, kellel on õigus saada õiglast hüvitist audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks reprodutseerimise eest, lisades loetellu ka filmi esmasalvestuse tootjad. Samuti sätestatakse AutÕS § 27 lg-s 9, et tühja kasseti tasu jaotamiseks moodustatavasse komisjoni kuulub ka filmi esmasalvestuse tootjaid esindav kollektiivse esindamise organisatsioon. AutÕS §-s 731 lg 1 p 1 kohaselt on filmi esmasalvestuse tootjatel mh ainuõigus lubada ja keelata filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil. AutÕS § 26 lg 1 lubab isikliku kasutamise eesmärgil loata reprodutseerida mh audiovisuaalseid teoseid, mis on AutÕS § 731 lg 2 kohaselt üks filmi liik. See tähendab, et selline vaba kasutamise erand piirab ka nende filmi esmasalvestuse tootjate varaliste õiguste teostamist, kelle toodetud film on käsitatav audiovisuaalse teosena. Tagamaks filmi esmasalvestuse tootjatele kohase hüvitise selle eest, et nende ainuõigusi AutÕS § 26 lg 1 alusel piiratakse, on õiglane laiendada tühja kasseti tasuna kogutud hüvitise maksmist ka kõnealusele sihtgrupile. Analoogselt makstakse kehtiva õiguse alusel hüvitist ka fonogrammitootjatele, kelle varalisi õigusi AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud vaba kasutamise erand samuti piirab. Ka paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides saavad filmitootjad tühja kasseti tasu arvel hüvitist (nt FR, GR, HU, IT, LV, LT, NE, PL).24 Punktiga 2 asendatakse AutÕS § 27 lg-tes 1–5 ning § 95 lg 2 p-s 2 sõna „Ühendus“ sõnaga „Liit“ vastavas käändes. Tegemist on tehnilise täpsustusega. Punktidega 3, 8 ja 9 muudetakse AutÕS § 27 lg-d 6, 12 ja 13. Lõikes 12 nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister võib tühja kasseti tasu kogujaks kinnitada mitte üksnes KEO, vaid ka muu era- või avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse. Sellega seoses muudetakse ka § 27 lg-tes 6 ja 13 kasutatud termineid. Muudatuse eesmärk on võimaldada määrata tühja kasseti tasu koguja ka olukorras, kus KEO-d ei ole võimelised või huvitatud tasu ise koguma. Uus sõnastus võimaldab sel juhul määrata tasu kogujaks ka mõne teise usaldusväärse isiku, mh vajaduse korral Justiitsministeeriumi. Punktiga 4 muudetakse AutÕS § 27 lg-t 7. Kehtivas õiguses näeb säte ette salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määrad. Muudatusega nähakse ette volitusnorm, mis võimaldab VV-l kehtestada tasu suurus määrusega. Sellega seoses tuuakse § 27 lg-sse 7 ka praegu lg 14 p-s 1 sisalduv volitusnorm, mis käsitleb seotud küsimusi. 24 Vt WIPO ja Thuiskopje 2017. a avaldatud uuring „International Survey on Private Copying – Law and Practice 2016“, lk 13. Kättesaadav: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_1037_2017.pdf. 8 Eelnevaga muudetakse senist süsteemi, mille kohaselt salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu suurus on sätestatud AutÕS-s. Selle asemel volitatakse VV-d kehtestama tasu suurus määrusega. Selline muudatus aitab kehtestada paindlikuma ja tarbijate jaoks õiglasema süsteemi, kus tasu määrasid eristatakse salvestusseadmete ja -kandjate kaupa lähtuvalt sellest, kui palju konkreetset liiki seadmeid ja andmekandjaid teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste reprodutseerimiseks kasutatakse. Samuti aitab see muudatus tagada, et kui tarbimisharjumused muutuvad või turule tulevad uued seadmed ja andmekandjad, mida teoste reprodutseerimiseks kasutatakse, on võimalik tühja kasseti tasu süsteemi paindlikult uuendada, ilma et oleks vaja iga kord seadust muuta. Võimude lahususe põhimõte ning Eesti Vabariigi põhiseaduse § 4 näevad ette, et Vabariigi Valitsust kui täidesaatva võimu organit saab üldjuhul volitada andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust täpsustavaid määrusi. Tagamaks eelnimetatuga kooskõla, sätestatakse seadusega (vt lg 71) tingimused, millele kehtestatav salvestusseadmete ja –kandjate loetelu ning tasu määrad peavad vastama, ja kaalutlused, millest VV peab lähtuma, samuti tasu maksimaalne määr. Punktiga 5 kehtestatakse AutÕS § 27 lg-s 71 nõuded, millest VV peab salvestusseadmete ja - kandjate loetelu ning nendelt kogutava tasu määrade kehtestamisel lähtuma. Tasu maksimaalne määr on 6 eurot, aga mitte rohkem kui 15 protsenti vastavat liiki salvestusseadme või -kandja keskmisest hulgimüügihinnast Eestis. Mõeldud on konkreetset liiki salvestusseadme või -kandja (nt USB-mälupulk, nutitelefon, mälukaart) hulgimüügihinna aritmeetilist keskmist. Seda suurust on võimalik ligikaudselt arvutada, tuginedes Statistikaameti andmetele, milles on esitatud Eestisse imporditud salvestusseadmete ja –kandjate kogused ning imporditud kauba koguväärtus salvestusseadmete ja –kandjate liikide lõikes.25 Vajadusel on võimalik Statistikaameti informatsiooni täiendada avalikult kättesaadavate andmetega ning maaletoojatelt ja müüjatelt saadavate andmetega. Arvestada tuleb asjaoluga, et kättesaadavad andmed on paratamatult ebatäielikud, mistõttu tuleb võimaliku veaga arvestada ka tasu määrade kehtestamisel. Tasu määrade kehtestamisel peab VV lähtuma veel kahest tingimusest: 1) kogutav tasu peab tagama autoritele, teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ja filmi esmasalvestuse tootjatele selle kahju hüvitamise, mis on neile tekkinud nende varaliste õiguste piiramise tõttu AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud juhul; 2) salvestusseadme või -kandja lisamine loetellu ja sellelt kogutava tasu määr peavad olema proportsionaalsed sellega, millises ulatuses tekib punktis 1 nimetatud kahju eelduslikult seetõttu, et vastavat liiki salvestusseadmeid või -kandjaid kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks. Seoses esimese tingimusega on oluline märkida, et õiguste omajatele isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimise erandiga tekitatud kahju hüvitamiseks makstav õiglane hüvitis on Euroopa Liidu õiguse autonoomne mõiste, mida tuleb sisustada Euroopa Liidus ühetaoliselt ning lähtuvalt infoühiskonna direktiivist ja seda tõlgendavatest kohtulahenditest.26 Euroopa Kohus 25 Kuigi Statistikaameti andmestikus ei ole toodud välja kauba hulgimüügihinda, vaid on viidatud „väärtusele“, siis imporditava kauba väärtus sisaldab kauba ostuhinda ja neid kulusid, mis on seotud kauba veo ja kindlustusega maa riigipiirini, mis seega on ligilähedane kauba hulgimüügihinnale. Vt kauba väärtuse definitsiooni kohta lähemalt: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Majandus/25Valiskaubandus/03Valiskaubandus_alates_2004/VK_14.htm. 26 Vt RKHKo, 29.09.2016, 3-3-1-9-16, p 14 ning EKo, 09.06.2016, C-470/14 EGEDA, p 38. 9 on märkinud, et makstava hüvitise eesmärk on kompenseerida õiguste omajatele kahju, mis on neile tekkinud seetõttu, et nende teoseid võimaldatakse isiklikul eesmärgil loata reprodutseerida.27 Sellest lähtuvalt tuleb ka salvestusseadmetelt ja -kandjatelt makstava tasu määrade kehtestamisel arvestada, et need võimaldaksid koguda kokku summa, mis tagab õiguste omajatele õiglase hüvitise AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud vaba kasutamise erandi alusel tehtud reproduktsioonide eest. Esimese tingimusega seoses tuleb samas arvestada ka infoühiskonna direktiivi preambulit, mille p 31 kohaselt peab olema tagatud õiguste ja huvide tasakaal eri liiki õiguste valdajate huvide vahel, samuti eri liiki õiguste valdajate ning kaitstud objekti kasutajate vahel. Euroopa Kohus on leidnud, et sellega ei oleks kooskõlas õiguste omajate ülekompenseerimine.28 Seega ei tohi salvestusseadmetele ja -kandjatele kehtestatavate tasude määrad olla sellised, et kogutava tasu eeldatav kogusumma tooks kaasa õiguste omajate ilmse ülekompenseerimise. Hüvitise kohasust aitaksid hinnata regulaarsed (vähemalt iga 4 või 5 aasta tagant) tarbijakäitumise uuringud selle kohta, kas ning millises ulatuses tehakse audiovisuaalsetest teostest ja teoste helisalvestistest reproduktsioone AutÕS § 26 lg-s 1 sätestatud erandi alusel ning milline on seega õiguste omajatele selliste reproduktsioonide tegemisest tekkiv kahju. Teine tingimus tähendab, et salvestusseadmete ja -kandjate loetelu kehtestamisel peab hindama, kas ja millist liiki salvestusseadmed ja -kandjad põhjustavad õiguste omajatele kahju seeläbi, et selliseid seadmeid kasutatakse audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks. Kuni puudub tarbimisharjumus teatud seadme või andmekandja kasutamiseks audiovisuaalsete teoste ja helisalvestiste reprodutseerimiseks, ei ole õiguste omajatel tekkinud ka märkimisväärset kahju, mistõttu ei ole sellistelt seadmetelt või andmekandjatelt tasu kogumine õigustatud. Ka Euroopa Kohus on selgitanud, et kui ilmneb, et teatava andmekandja ükski kasutaja teatavat funktsiooni praktikas peaaegu ei kasuta, võib õiguste omajatele tekkivat kahju lugeda minimaalseks, mistõttu ei pruugi kõnealuse funktsiooni kättesaadavaks tegemisega hüvitise maksmise kohustust tekkida.29 Konkreetse salvestusseadme või -kandja liigi (nt optilised andmekandjad, USB-mälupulgad, nutitelefonid jne) suhtes kehtestatava tasu määr peab olema proportsionaalne sellega, kui suur kahju tekib õiguste omajatele seetõttu, et vastavat liiki seadet või andmekandjat kasutatakse audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks AutÕS § 26 lg 1 alusel. Salvestusseadme või andmekandja liigilt kogutava tasu määra kehtestamisel tuleks mh võtta arvesse järgmisi asjaolusid: a) kui palju kasutatakse selliseid seadmeid ja andmekandjaid audiovisuaalsete teoste ja teoste helisalvestiste reprodutseerimiseks isiklikuks kasutamiseks; b) kas reprodutseeritakse audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi – kuivõrd audiovisuaalsete teoste (sh saated, teose tunnustele vastavad filmid) kasutamise eest makstav litsentsitasu on keskmiselt oluliselt suurem heliteoste keskmisest litsentsitasust, siis on ka nendest isiklikuks kasutamiseks tehtud reproduktsioonide väärtus proportsionaalselt suurem; c) kas audiovisuaalsete teoste või teoste helisalvestiste salvestamine või muul viisil kopeerimine kuulub peamiste funktsioonide hulka, milleks selliseid seadmeid või andmekandjaid soetatakse, või on selline funktsioon teisejärguline, nt kuna seda kasutatakse harva või üksnes väikse hulga seadme- või andmekandja kasutajate poolt. 27 Vt EKo, 21.10.2011, C-467/08 Padawan SL v SGAE, p‑d 39-42 ja EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi v Nokia Danmark, p 21. 28 EKo, 12.11.2015, C-572/13 Hewlett-Packard v Reprobel, p 85-86. Vt ka EKo, 11.07.2011, C-521/11 Amazon.com International Sales jt, p-d 30-31. 29 EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi v Nokia Danmark, p-d 28 ja 29. 10 Eeltoodu tuleneb mh Euroopa Kohtu praktikast, mille kohaselt (i) salvestusseadmelt ja -kandjalt kogutava tasu määramisel tuleb võtta arvesse seda, kui palju konkreetseid seadmeid või andmekandjaid kopeerimiseks kasutatakse ning (ii) seadme mitmefunktsioonilisus ja reprodutseerimisfunktsiooni teisene tähtsus võivad avaldada mõju õiglase hüvitise suurusele.30 Punktiga 6 muudetakse AutÕS § 27 lg-t 8, lisades viite, et tühja kasseti tasuna kogutud summa jaotatakse hüvitisena ka filmi esmasalvestuse tootjatele (vt selle kohta lähemalt eelnõu § 1 p- ga 1 tehtud muudatust ning seletuskirja põhjendusi). Samuti on lisatud tasu jaotamise tingimustesse viide, et tasu jagamisel tuleb arvesse võtta ka muid AutÕS-st tulenevaid nõudeid. Muu hulgas peab tasu jaotamisel lähtuma AutÕS § 79 lg-st 3, mille kohaselt saab tasu jaotada vaid KEO kaudu. See ei välista senise praktika jätkumist, kus tasu otsustatakse jaotada ka näiteks loomeliitudele või muudele tasu jaotamises mitteosalevatele esindusorganisatsioonidele, kelle üldkoosolekul omakorda otsustatakse vastava summa kasutamine. Konkreetse õiguse teostamine (osalemine tasu jaotuse otsuse tegemisel) saab siiski toimuda vaid KEO kaudu. Eelnõu väljatöötamise ajal ei ole filmi esmasalvestuse tootjad sellist esindusorganisatsiooni moodustanud, millel oleks õigus filmi esmasalvestuse tootjaid esindada ning mis vastaks AutÕS IX peatüki 1. jaos KEO-le sätestatud nõuetele. See tähendab, et ka filmi esmasalvestuse tootjad peavad tasu jaotamisel osalemiseks moodustama KEO. Üksnes sellisel KEO-l on pädevus ja legitiimsus, et esindada filmi esmasalvestuse tootjaid tühja kasseti tasu jagamist puudutavatel läbirääkimistel ja otsustada, kuidas filmi esmasalvestuse tootjatele eraldatavat hüvitist õigustatud isikute vahel õiglaselt jagada. Punktiga 7 muudetakse AutÕS § 27 lg-t 11. Kehtivas sõnastuses näeb säte ette, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab kogutud tasu jaotuskava hiljemalt kolm kuud pärast eelarveaasta lõppu. Seda tähtaega pikendatakse eelnõuga kuue kuuni. Lisaks, kui praegu tuleb jaotuskava enne kooskõlastada autorite, esitajate ja fonogrammitootjate esindajatega, siis eelnõuga täiendatakse seda loetelu ka filmi esmasalvestuse tootjatega. Pikema perioodi põhjus on selles, et eelduslikult suureneb tulevikus oluliselt jagamisele kuuluv hüvitis ning täienenud on ka nende õiguste omajate ring, kellel on õigus osale kogutud tasust. See võib omakorda tähendada keerukamaid läbirääkimisi, mistõttu on mõistlik jätta nende edukaks lõpetamiseks ja jaotuskava kinnitamiseks senisest pikem aeg. Samuti täiendatakse AutÕS § 27 lg-t 11 teise lausega, mille kohaselt juhul, kui § 27 lg-s 9 nimetatud komisjon ei ole lg-s 11 nimetatud tähtaja jooksul (s.o eelnõu kohaselt 6 kuu jooksul) jaotuskavas kokku leppinud, jagatakse tasu vastavalt eelmise perioodi kohta kinnitatud jaotuskavale. Sellega nähakse ette tagavaravariant juhuks, kui jaotuskava väljatöötamiseks moodustatud komisjon ei suuda jaotuskavas kokku leppida ajaks, mil see tuleks seaduse kohaselt kinnitada. Punktiga 10 muudetakse AutÕS § 27 lg-s 14 sisalduvat volitusnormi. Seoses sellega, et praegu § 27 lg 14 p-s 1 sisalduv volitusnorm viiakse eelnõuga üle § 27 lg-sse 7, jäetakse lg 14 sõnastusest alles vaid osa, mis vastab p-le 2. Punktiga 11 asendatakse AutÕS §-s 274, § 277 lg-tes 3–5, §-s 7926, §-s 7928 ja § 87 lg-s 1 sõna „Justiitsministeerium“ sõnaga „Patendiamet“ vastavas käändes. 30 EKo, 05.03.2015, C-463/12 Copydan Båndkopi v Nokia Danmark, p 27. 11 AutÕS § 274 lg 1 sätestab pädeva asutuse orbteose staatust käsitleva info vahendajana Eestis. Selleks on praegu Justiitsministeerium, kuid eelnõu kohaselt saab selleks Patendiamet. Pädeval asutusel on sisuliselt kaks ülesannet. Saades avalikult mäluasutuselt või Eesti Rahvusringhäälingult AutÕS § 274 lg-s 2 märgitud teabe orbteoseks tunnistatud teose kohta, edastab pädev asutus selle teabe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) andmebaasi. Kui aga hiljem leiab kinnitust orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi õiguste kuuluvus, edastab pädev asutus selle teabe EUIPO peetavasse orbteoste andmebaasi vastavalt AutÕS §-le 277. AutÕS IX peatükk reguleerib õiguste kollektiivset teostamist ning peatüki 3. jagu sätestab riikliku järelevalve KEO-de tegevuse üle. AutÕS § 7926 kohaselt teostab peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud nõuete täitmise üle riiklikku järelevalvet Justiitsministeerium. Enamik nõudeid, mille täitmise üle riiklikku järelevalvet teostatakse, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/26/EL. Liikmesriigi kohustus tagada nende nõuete täitmise järelevalve tuleneb viidatud direktiivi art 36 lg-st 1. Eelnõuga pannakse riikliku järelevalve teostamise kohustus Patendiametile. Sellega seoses asendatakse § 7928 viited Justiitsministeeriumile viidetega Patendiametile. Koos riikliku järelevalve teostamisega on mõistlik anda Patendiametile üle ka direktiivi art-tes 37 ja 38 sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmine.31 AutÕS § 87 lg 1 näeb ette autoriõiguse komisjoni moodustamise Justiitsministeeriumi juurde. Komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja täidab AutÕS § 87 lg 1 p-des 1–5 loetletud ülesandeid, mh lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel. Eelnõuga nähakse ette autoriõiguse komisjoni viimine Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde. Arvestades komisjoni ülesannete rakenduslikku iseloomu, on Patendiamet nende täitmiseks sobivam. Juba praegu tegeleb Patendiamet mh tööstusomandi esemete õiguskaitset puudutavate vaidluste kohtueelse lahendamise korraldamisega. Punktiga 12 asendatakse AutÕS § 274 lg-s 3 sõnad „Siseturu Ühtlustamise Ameti“ sõnadega „Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti“. Asutuse nimetus muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/242432 art 1 p-ga 7, põhjendades seda sellega, et uus nimetus kajastab paremini ameti tegelikku tööd.33 Punktiga 13 asendatakse AutÕS § 87 lg 1 teises lauses sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnadega „Valdkonna eest vastutav minister“. Sätte kehtiva sõnastuse kohaselt nimetab komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks Vabariigi Valitsus. Arvestades komisjoni rolli ja ülesandeid, oleks komisjoni liikmete nimetamiseks sobivam isik valdkonna eest vastutav minister, s.o justiitsminister. Ei ole mõistlikku põhjust, miks komisjoni liikmed tuleks nimetada Vabariigi Valitsuse tasemel. Ka tööstusomandi apellatsioonikomisjoni, kes lahendab tööstusomandi 31 Ka teistes liikmesriikides täidab direktiivi art-tes 36–38 nimetatud pädeva asutuse rolle üks asutus, vt https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/publication-collective-management-organisations- competent%20authorities-collective-rights-management-directive. 32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2424, 16. detsember 2015, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused). – ELT L 341, 24.12.2015, lk 21–94. Viidatud määrus on praeguseks asendatud konsolideeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1001, 14. juuni 2017, Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (EMPs kohaldatav tekst). – ELT L 154, 16.6.2017, lk 1–99. 33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2424 põhjenduspunkt 2. 12 õiguskaitsega seotud vaidlusi, nimetab liikmed tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse34 § 40 lg 5 kohaselt valdkonna eest vastutav minister, kelleks on justiitsminister. Punktiga 14 asendatakse AutÕS § 87 lg 1 p-des 3 ja 5 sõnad „Vabariigi Valitsus“ sõnaga „Justiitsministeerium“ vastavas käändes. Muudetav säte loetleb autoriõiguse komisjoni ülesanded. Kehtiva sõnastuse p 3 kohaselt teeb autoriõiguse komisjon Vabariigi Valitsusele ettepanekuid autoriõigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks ning ühinemiseks rahvusvaheliste lepingutega. Punkti 5 kohaselt täidab autoriõiguse komisjon ka muid Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid. Arvestades, et intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimise eest vastutab Vabariigi Valitsuse seaduse35 (VVS) § 59 lg 1 kohaselt Justiitsministeerium ja autoriõiguse komisjon tegutseb praegu ja jääb ka pärast eelnõu seadusena jõustumist tegutsema Justiitsministeeriumi valitsemisalas (vt VVS § 59 lg 3 p 2), on loogilisem, et komisjon teeb õigusloomet ja rahvusvaheliste lepingutega liitumist puudutavaid ettepanekuid Justiitsministeeriumile. Vajaduse korral saab Justiitsministeerium teha vastava ettepaneku Vabariigi Valitsusele või rahvusvaheliste lepingutega ühinemise küsimustes Välisministeeriumile (VVS § 69 lg 1). Ka punktis 5 viidatud muid ülesandeid võiks komisjonile anda vahetult Justiitsministeerium, kelle valitsemisalas komisjon tegutseb. Seejuures on Vabariigi Valitsusel VVS § 30 lg 31 alusel võimalik anda korraldusega ülesandeid mh Justiitsministeeriumile. Punktiga 15 muudetakse AutÕS § 87 lg 11 neljandat lauset. Kehtivas sõnastuses näeb see ette, et vajadusel kaasatakse valdkonna eest vastutava ministri korraldusega komisjoni tegevusse sõltumatuid eksperte väljastpoolt komisjoni. Arvestades, et komisjon viiakse Justiitsministeeriumi juurest Patendiameti juurde, ei ole põhjendatud jätta komisjoni tegevusse ekspertide kaasamise pädevust justiitsministrile, vaid vastava korralduse võiks anda Patendiameti peadirektor. Seetõttu asendatakse sättes viide valdkonna eest vastutava ministri korraldusele viitega Patendiameti peadirektori käskkirjale. Eelnõu § 2 sisaldab jõustumisnormi, mille kohaselt eelnõu § 1 kõik p-d peale p-de 3, 8 ja 9 jõustuvad 2021. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu § 1 p-d 3, 8 ja 9, millega nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister võib tühja kasseti tasu kogujaks kinnitada mitte üksnes KEO, vaid ka muu era- või avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse, jõustuvad üldises korras. See muudatus ei nõua ettevalmistavaid tegevusi, mistõttu üleminekuaeg ei ole vajalik. Ühtlasi annab see suurema paindlikkuse tühja kasseti tasu koguja määramiseks vajaduse korral juba 2020. aastal. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatakse samu termineid kui kehtivas AutÕS-s ning muudatusi ei ole ette nähtud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu väljatöötamise peamine eesmärk on viia kehtiv AutÕS ja selle rakendusaktid kooskõlla infoühiskonna direktiiviga. Probleem direktiivi eesmärgi täitmisega on tekkinud just kehtiva õiguse alusel, mis ei võimalda õiguste omajatel saada õiglast hüvitist teostest isiklikuks otstarbeks tehtavate koopiate eest. 34 RT I 2003, 18, 98; RT I, 19.03.2019, 64. 35 RT I 1995, 94, 1628; RT I, 12.12.2018, 8. 13 Ühtlasi muudetakse eelnõuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/28/EL art 3 lg 5 kohast pädevat asutust Eestis ning KEO-de tegevuse üle riikliku järelevalve teostajat, sh seoses KEO-de vastavusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/26/EL tulenevatele nõuetele. 6. Seaduse mõjud Muudatus I: loetelu õiguste omajatest, kellel on õigus saada tühja kasseti tasu, täiendatakse ka filmi esmasalvestuse tootjatega. Kaasnev mõju I: majanduslik mõju Sihtrühm: filmi esmasalvestuse tootjad Filmi esmasalvestuse tootjatele antakse õigus osaleda AutÕS § 27 alusel kogutava tasu jagamisel, mille tulemusel suureneb filmi esmasalvestuse tootjate tulubaas. Lisaks, kuna tühja kasseti tasuna kogutud hüvitise jaotuskava väljatöötamisel saab AutÕS § 27 lg 9 kohaselt osaleda üksnes õiguste omajaid esindav KEO, mida filmi esmasalvestuse tootjatel eelnõu väljatöötamise seisuga ei ole, annab muudatus täiendava stiimuli sellise esindusorganisatsiooni loomiseks. Muudatus II: salvestusseadmetelt ja -kandjatelt kogutava tasu määr sätestatakse VV määruses. Kaasnev mõju IIa: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Riigikogu ja Vabariigi Valitsus AutÕS § 26 lg 1 alusel kogutava tasu määra uuendamiseks ei ole edaspidi vaja iga kord seadust muuta, vaid muudatused saab teha VV määrusega, mis vähendab seadusandja seadusandlikku koormust. Vabariigi Valitsus peab kehtestama õiglase hüvitise määra, millega kaasneb vajadus viia teatud aja tagant läbi tarbijauuringuid, hindamaks, kas ning millises ulatuses tehakse audiovisuaalsetest teostest ning teoste helisalvestistest reproduktsioone AutÕS § 26 lg-s 1 nimetatud erandi alusel. Kaasnev mõju IIb: majanduslik mõju Sihtrühm: teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste omajad ning Eestis tegutsevad KEO-d, salvestusseadmete ja -kandjate tarbijad Muudatus aitab tagada, et kui muutuvad tarbimisharjumused või turule tulevad uued seadmed või andmekandjad, mida teoste reprodutseerimiseks kasutatakse, on võimalik tühja kasseti tasu süsteemi senisest kiiremini ja paindlikumalt uuendada. Muudatus aitab seeläbi tagada õiguste omajatele kohase kompensatsiooni ka pikas perspektiivis, vähendades riski, et tulevikus kordub a-tel 2006–2020 esinenud olukord, kus süsteem püsis muutumatuna, vaatamata olulistele muutustele inimeste tarbimisharjumustes seoses salvestusseadmete ja -kandjate kasutamisega. 14 Tarbijate perspektiivist tagab selline muudatus õiglasema süsteemi, kuna võimaldab kogutava tasu määra eristada salvestusseadmete ja -kandjate kaupa lähtuvalt sellest, kui palju konkreetset liiki seadmeid ja andmekandjaid teoste helisalvestiste ja audiovisuaalsete teoste isiklikuks kasutamiseks reprodutseerimiseks kasutatakse. Seeläbi maksavad tarbijad, kes soetavad seadmeid, mida teoste kopeerimiseks kõige rohkem kasutatakse, ka proportsionaalselt suuremat tasu. Muudatus III: orbteoste pädeva asutuse, KEO-de üle järelevalve teostamise ja autoriõiguse komisjoni töö korraldamise ülesanded antakse Patendiametile. Seaduseelnõuga kaasnevad mõjud riigiasutuste korraldusele (Justiitsministeeriumile ja Patendiametile) ning tõhusamaks muutub riiklik järelevalve KEO-de tegevuse üle, orbteostega seotud rakenduslike ülesannete täitmine ja autoriõiguse komisjoni tegevuse koordineerimine, mis avaldab soodsat mõju kogu autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonna arendamisele. Kaasnev mõju IIIa: mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Patendiameti ametnikud ja töötajad (seisuga 24.01.2020 kokku 56 ametnikku ja töötajat) Patendiameti ametnikud ja töötajad hakkavad täitma senisega võrreldes uusi ülesandeid (riiklik järelevalve KEO-de tegevuse üle, autoriõiguse komisjoni töö korraldamine, orbteoste pädeva asutuse rolli täitmine). Selleks vajab Patendiamet umbes kolme lisatöötajat. Kaasnev mõju IIIb: riikliku järelevalve teostamine KEO-de tegevuse üle muutub tõhusamaks Sihtrühm: Eestis tegutsevad kollektiivse esindamise organisatsioonid (Eesti Autorite Ühing, mittetulundusühing Eesti Audiovisuaalautorite Liit, mittetulundusühing Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing) ja nende liikmed AutÕS IX peatükk, mis reguleerib õiguste kollektiivset teostamist, näeb ette nõuded KEO-dele ja nende tegevusele. Muu hulgas on reguleeritud õiguste teostamisest saadava tulu kasutamine ja õiguste omajatele jaotamine, kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused (sh mõistlike tariifide kehtestamine) ning KEO-lt teabe andmine nii õiguste omajatele nende õiguste teostamise kohta kui ka kasutajatele ja laiemale avalikkusele (sh läbipaistvusaruande esitamine, teabe avalikustamine veebilehel). Seni on nende kohustuste täitmise üle teostanud riiklikku järelevalvet Justiitsministeerium. Kuna riikliku järelevalve teostamine ei seondu Justiitsministeeriumi ülesannetega (s.o õiguspoliitika kavandamise ja õigusloome koordineerimisega) ja selleks ei ole ministeeriumis eraldi inimesi (ministeeriumi ainus autoriõiguse valdkonna nõunik tegeleb valdkonna õigusloome koordineerimisega), on selle funktsiooni täitmine Patendiametis eelduslikult põhjalikum ja tõhusam. See aitab tagada, et KEO-d täidavad neile seatud nõudeid, mis on nii nende liikmete (autorid, esitajad, fonogrammitootjad) kui ka kasutajate huvides. Kaasnev mõju IIIc: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/28/EL tulenevate rakenduslike ülesannete täitmine seoses orbteostega koondub Patendiametisse, mis avaldab soodsat mõju kogu valdkonna arendamisele. Sihtrühm: Patendiamet 15 Direktiivi art 3 lg 5 kohaselt peab igas Euroopa Liidu liikmesriigis olema määratud pädev asutus, kelle peamiseks kohustuseks on teabe kogumine mäluasutustelt nende poolt orbteoseks tunnistatud teoste ja fonogrammide kohta ning vastava info edastamine EUIPO loodud orbteoste andmebaasi. Sisulisi otsuseid teoste või fonogrammide orbteoseks tunnistamise kohta pädev asutus ei tee, samuti ei saa pädev asutus nt mäluasutustelt saadud informatsiooni tagasi lükata. Kogu vastutus kaitstava objekti orbteoseks tunnistamise ning piisavalt hoolika otsingu tegemise eest lasub mäluasutustel. Pädeva asutuse ülesannete täitmisega kaasnev koormus ei ole senises praktikas olnud märkimisväärne: EUIPO orbteoste andmebaasi kohaselt on seisuga 29.01.2020 Eesti mäluasutused lisanud andmebaasi 25 teost (aastatel 2015 ja 2016), alates 2017. aastast ei ole Eesti mäluasutused andmebaasi lisanud mitte ühtegi orbteost. Pädeva asutuse ülesannetena Eesti kontekstis võib välja tuua veel nt mäluasutuste töö koordineerimise ühtse praktika kujundamiseks hoolikate otsingute tegemisel ja dokumenteerimisel, kohaste allikate36 ajakohasuse analüüsi ning vajaduse korral nimekirja täiendamise ettepanekute tegemise, samuti suhtluse EUIPO-ga praktilistes küsimustes (nt kirjetepõhine masslaadimine mäluasutuste poolt). Kaasnev mõju IIId: autoriõiguse komisjoni tegevuse koordineerimine muutub tõhusamaks, kaaluda on võimalik komisjoni töökorralduse täpsustamist, sh põhjendatud juhul õigusaktides. Sihtrühm: autoriõiguse komisjon Autoriõigusealaseid vaidlusi lahendab autoriõiguse komisjon lepitusmenetluses,37 lahendatavate vaidluste maht ei ole seni olnud märkimisväärne (1 või 2 avaldust aastas, kusjuures aastatel 2018 ja 2019 ei esitatud komisjonile ühtegi avaldust). Samas tuleb silmas pidada, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL) 2019/79038 tulenevalt võib komisjonile edaspidi ülesandeid juurde tulla.39 Tulevikus laienevate ülesannete valguses on vaja tagada komisjoni tegutsemisvõime tasemel, mis tagaks kõigi ülesannete korrektse täitmise. Selleks võib tulevikus kaaluda komisjoni menetluse täpsemat reguleerimist (praegu järgib komisjon lepitusseadust) ning töökorralduse muutmist (sh liikmete tasustamine tehtava töö eest). 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Tühja kasseti tasu süsteemi muutmise tulemusel peab VV lisaks salvestusseadmete ja -kandjate kataloogile, millelt tühja kasseti tasu kogutakse, kehtestama ka tasu määrad, mida konkreetset 36 Justiitsministri 30.01.2015. a määrus nr 2 „Orbteoseks tunnistamisele eelneva hoolika otsingu allikad“ (RT I, 27.01.2015, 10). 37 Lepitusseadus, RT I 2009, 59, 385. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/790, 17. aprill 2019, mis käsitleb autoriõigust ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi digitaalsel ühtsel turul ning millega muudetakse direktiive 96/9/EÜ ja 2001/28/EÜ. 39 Nt direktiivi art-st 13 liikmesriikidele tulenev kohustus võimaldada vaidlevatel pooltel pöörduda vahendaja poole juhul, kui on tekkinud vaidlus lepingu sõlmimisel audiovisuaalteoste kättesaadavuse tagamiseks nõudevideoteenuste kaudu või art-st 21 tulenev kohustus luua võimalus vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks erinevate autorilepinguid puudutavate muude küsimustega seoses (läbipaistvuskohustuse täitmine või lepingu kohandamise kord vastavalt direktiivi art-tele 19 ja 20). Direktiiv peab olema üle võetud 7. juuniks 2021. 16 liiki seadmetelt või andmekandjatelt kogutakse. Kohase tasu määramine eeldab, et VV hindab kahju, mis on õiguste omajatele tekkinud seetõttu, et audiovisuaalseid teoseid või teoste helisalvestisi on võimalik isikliku kasutamise eesmärgil loata reprodutseerida. Sellise kahju hindamine eeldab teatud aja tagant tarbimisharjumuste uurimist, hindamaks, kas ning millises ulatuses tehakse audiovisuaalsetest teostest ning teoste helisalvestistest reproduktsioone. Muid täiendavaid kulusid (ega tulusid) riigile ega kohalikule omavalitsusele tühja kasseti tasu süsteemi muutmisega ei kaasne. Seoses Patendiameti kujundamisega intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks on seaduse rakendamisel vaja viia praegu Justiitsministeeriumi juures tegutsev autoriõiguse komisjon Patendiameti juurde. Selleks tuleb Patendiametil tagada autoriõiguse komisjonile tööks vajalikud tingimused, sh määrata komisjoni tööd koordineeriv inimene. Lisaks peab Patendiamet hakkama teostama riiklikku järelevalvet KEO-de tegevuse üle ning täitma üksikuid teisi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud ülesandeid. Kõigi kirjeldatud ülesannete täitmiseks vajab Patendiamet lähiaastatel eelduslikult umbes kolme lisatöötajat. Uute inimeste töölevõtmine on vajalik, kuna Patendiametis puudub praegu autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonna (sh KEO-de tegevuse üle riikliku järelevalve teostamise) kompetents ning tegemist on ameti seniste ülesannetega võrreldes uute ülesannetega. Nende inimeste palkamiseks vajalike vahendite eraldamiseks riigieelarvest esitatakse 2020. aastal RES lisataotlus aastatel 2021–2024 igal aastal 148 000 euro eraldamiseks (personalikulud 130 000 eurot ja uue osakonna majanduskulud 18 000 eurot). Praegu on autoriõiguse komisjoni esimeheks nimetatud Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik.40 Kuna ametis oleva komisjoni volitused lõpevad 7. mail 2020, peab Vabariigi Valitsus nimetama sellest ajast uue komisjoni. Pärast 2021. aasta 1. jaanuari tuleks kaaluda komisjoni esimehe määramist Patendiameti ametnike või töötajate seast. Euroopa Liidu õigusest tulenevate rollide (orbteoste pädev asutus, KEO-de üle järelevalve teostamine) Patendiametile üleminekuga seoses on seaduse jõustumisel vaja Euroopa Liidu institutsioone teavitada vastavatest muudatustest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2012/28/EL teavitamiskohustust otsesõnu ei tulene, küll aga on liikmesriigi pädeva asutuse jaoks vaja luua juurdepääs orbteoste andmebaasile.41 Selleks on vaja EUIPO-le edastada pädeva asutuse üldine elektronposti aadress ja konkreetse isiku kontaktandmed, kes vastavate küsimustega tegeleb. Seoses KEO-de tegevusega on Euroopa Komisjoni teavitamise kohustused nähtud ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/26/EL art-tes 36–38.42 Direktiivi art 36 lg-st 3 tulenevalt tuleb teavitada Euroopa Komisjoni sellest, et muutunud on KEO-dele kehtestatud nõuete täitmise üle järelevalvet teostav asutus. Direktiivi art 37 käsitleb teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel ja art 38 käsitleb Euroopa Komisjoni teavitamist seoses Euroopa riigiüleste litsentsilepingute sõlmimisega KEO-de poolt. Koos 40 Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a määruse nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“ p 3. 41 Pädevate asutuste kohta leiab info EUIPO kodulehelt: https://euipo.europa.eu/tunnel- web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/Orphan_works/CNA_contacts_en.pdf. Eesti pädevaks asutuseks on hetkel Justiitsministeerium. 42 Info liikmesriikide pädevate asutuste kohta on kättesaadav Euroopa Komisjoni kodulehel: https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/publication-collective-management-organisations- competent%20authorities-collective-rights-management-directive. Eesti pädevaks asutuseks on hetkel Justiitsministeerium. 17 direktiivist tulenevate nõuete täitmise üle järelevalve teostamisega on mõistlik anda Patendiametile üle ka art-tes 37 ja 38 nimetatud pädeva asutuse roll.43 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määrust nr 14 „Audiovisuaalse teose ja teose helisalvestise isiklikeks vajadusteks kasutamise kompenseerimiseks tasu maksmise kord, salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel tasu taotlemise kord”.44 Nimetatud määruses tuleb uuendada salvestusseadmete ja -kandjate loetelu ning kehtestada nendelt kogutava tühja kasseti tasu määrad. Vastava Vabariigi Valitsuse määruse kavand koos seletuskirjaga on lisatud käesoleva eelnõu seletuskirjale eraldi dokumendina (Lisa 2). Seoses Patendiameti kujundamisega intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks tuleb muuta justiitsministri 28. jaanuari 2016. a määrust nr 5 „Patendiameti põhimäärus“.45 Määruses tehtavate muudatuste kavand on lisatud eelnõu seletuskirja lõppu (Lisa 1). Ühtlasi tuleb muuta Vabariigi Valitsuse 21. juuni 2007. a korraldust nr 310 „Autoriõiguse komisjoni moodustamine“,46 mille p 7 näeb praegu ette Justiitsministeeriumi kohustuse tagada komisjoni teenindamine ja finantseerimine. Viide Justiitsministeeriumile tuleb asendada viitega Patendiametile. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 p-d 3, 8 ja 9, millega nähakse ette, et valdkonna eest vastutav minister võib tühja kasseti tasu kogujaks kinnitada mitte üksnes KEO, vaid ka muu era- või avalik-õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse, jõustuvad üldises korras. See muudatus ei nõua ettevalmistavaid tegevusi, mistõttu üleminekuaeg ei ole vajalik. Eelnõuga tehtavad ülejäänud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2021. Samaaegselt peaksid jõustuma ka Vabariigi Valitsuse 17. jaanuari 2006. a määruse nr 14 muudatused, võimaldamaks uue tühja kasseti tasu süsteemi rakendada alates 2021. a algusest. Seega tuleb pärast seaduse vastuvõtmist jätta täiendav jõustumisperiood määruse vastuvõtmiseks ning võimaldamaks salvestusseadmete ja -kandjate tootjatele, maaletoojatele ja müüjatele piisav ajavaru, et teha vajalikud ettevalmistused nendelt seadmetelt ja andmekandjatelt tasu kogumise ja teavitamisega seotud protsesside juurutamiseks. Piisava ajavaru tagamiseks võiks seaduse Riigikogus vastuvõtmise ning selle jõustumise vahele jääda vähemalt kolm kuud. Ühtlasi võimaldab selline jõustumistähtaeg ajavaru seaduse rakendamisega seotud funktsioonide üleviimiseks Patendiametisse autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas, sh vajalikus ulatuses Patendiameti töökorralduse muutmiseks. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon 43 Aastal 2017 on teatatud Euroopa Komisjonile, et Eestis on pädevaks asutuseks Justiitsministeerium. 44 RT I, 29.12.2011, 156. 45 RT I, 30.01.2016, 1; RT I, 12.04.2019, 3. 46 RTL 2007, 52, 963; RT III, 08.05.2015, 7. 18 Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kultuuriministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Patendiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi ja IT-õiguse komisjonile, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Patendivolinike Kojale, Eesti Autorite Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Esitajate Liit, Eesti Näitlejate Liidule, Eesti Fonogrammitootjate Ühingule, mittetulundusühingule Eesti Audiovisuaalautorite Liit, Eesti Heliloojate Liidule, Eesti Kirjanike Liidule, Eesti Lavastajate Liidule, Eesti Lavastuskunstnike Liidule, Eesti Interpreetide Liidule, Eesti Filmitööstuse Klastrile, Eesti Ajakirjanike Liidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Teenusmajanduse Kojale, Tallinna Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudile, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Rahvusraamatukogule, Rahvusarhiivile, BSA-le (The Software Alliance), Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Rahvusringhäälingule, MTÜ-le Eesti Kultuuri Koda ning sihtasutusele Eesti Filmi Instituut. 19  Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (nn tühja kasseti tasu süsteemi muutmine ning Patendiameti ülesannete laiendamine) eelnõu seletuskirja juurde Lisa 1 Rakendusakti kavand Patendiameti põhimääruse muutmise määrus § 1. Patendiameti põhimääruse muutmine Justiitsministri 28. jaanuari 2016. a määruses nr 5 „Patendiameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 1, §-s 8, § 10 punktides 5, 7 ja 9 ning § 13 lõike 4 punktides 2, 5, 7 ja 19 asendatakse sõna „tööstusomandi“ sõnadega „intellektuaalse omandi“, § 10 lõikes 8 asendatakse sõna „tööstusomandialase“ sõnadega „intellektuaalse omandi alase“ ning § 13 lõike 4 punktis 6 asendatakse sõna „tööstusomandikaitse“ sõnadega „intellektuaalse omandi kaitse“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevusele kehtestatud nõuete täitmise üle;“; 3) paragrahvi 10 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses: „12) teostab seaduses sätestatud korras riiklikku järelevalvet kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevusele kehtestatud nõuete täitmise üle;“; 4) paragrahvi 13 lõike 2 punktis 12 ja lõike 3 punktis 7 tunnistatakse kehtetuks sõna „ministeeriumi“; 5) paragrahvi 13 lõiget 4 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses: „71) kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevusele kehtestatud nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamine;“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril. 20