Käskkiri

KÄSKKIRI 01.04.2025 nr 23 Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord Tervise- ja sotsiaalkaitseministri 01.03.2024 käskkirja nr 24 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ punkti 25 alapunkti 5 alusel ning Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ §3 lõike 2, lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 alusel: 1. Kinnitan „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise korra“. 2. Tunnistan kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse direktori 04.07.2022 käskkirja nr 28 „Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Arm Direktor  Lisa 1 Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord Muudatus Kommentaar Muudatuse sisu Töötervishoiuteenuste ja tervise Sissejuhatus Lisatud on alapunktid „eesmärk“ edendamise kulude hüvitamise ja „üldpõhimõtted“ kord Kolmandas osas on maha võetud Kuvariga töötamisel tekkinud kaks punkti, sest esimene neist nägemishäirete korral võib sisaldub eelnevas punktis ning töötaja kokkuleppel tööandjaga teine punkt ei ole päriselt käia nägemisteravuse kontrollis kooskõlas seaduse mõttega ning on keeruline praktikas rakendada. silmaarsti või optometristi (edaspidi silmaarst) juures. Töötajal on lubatud tervisekontrollis käia ka võimaluse korral ravikindlustuslepingu partneri juures. Sellisel juhul katab töötaja kontrolli tasu enda ravikindlustushüvitise arvelt. p 4.1.1 Tõstsime prillihüvitise määra 200 4.1.1. Kui töötervishoiu- või eurolt 300 euroni ning silmaarsti (ka siis, kui see pole täpsustatud on kahe aastast tehtud tööandja korraldatud perioodi. tervisekontrolli raames) kontrolli raames selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud ja töötaja vajab seetõttu tööks kuvariga prille (või läätsesid), hüvitatakse kuvariga tööks ettenähtud prillide (prilliklaasid ja –raamid) või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt läätsed) maksumus kuni 300 eurot (koos käibemaksuga) kahe aasta jooksul alates viimasest hüvitamisest. Töötaja omaosalus arvest on 50%. p 4.2.2 Selleks, et tagada töötajatele 4.2.2. Ennetustegevuse või kompetentne teenus, on taastusraviga seotud kulud tööandja seadnud taastusraviga hüvitatakse, kui teenust on seotud kulutuste hüvitamiseks osutanud vastava eriala teenuse osutajale eelduse. tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omav isik. p 4.3.1 Lisandus täpsem kirjeldus, milline 4.3.1.. Töötajale hüvitatakse teenus on hüvitatav psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud teenuse (psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe vastuvõtt. sh vaimse tervise  hindamise testid, nt ATH) kulud summas kuni 480 eurot (koos käibemaksuga) kalendriaastas Loobusime uute töötajate puhul Kui töötaja ei ole TEHIKus proportsionaalsuse nõudest täiskalendriaastat töötanud, hüvitatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud kulud proportsionaalselt töötatud ajale. P 4.3.2. Laiendasime määratlust ka 4.3.2. Psühhosotsiaalsete väljaõppega, et suurendada ohutegurite ennetustegevuse või teenuse kättesaadavust raviga seotud kulud hüvitatakse kui teenust on osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud isik või vastavat kutsetunnistust omav ja/või vastava väljaõppe saanud isik. Loobusime ootusest RTK Hüvitise tasumise kohta teeb personaliarvestajale Riigi Tugiteenuste Keskuse personaliarvestaja RTIPist saadud info alusel märke töötaja isikukaardile. p 5.2; 5.2.1; 5.2.2; 5.2.3; 5.2.4. Laiendasime kasutusulatust 5.2. Tervise edendamise vastavalt tulumaksuseaduse kuludena hüvitatakse: muudatusele 5.2.1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasud (sh välisriigis toimuva spordiürituse osavõtutasud); 5.2.2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutused (liikmemaksud, osalustasud, kasutustasud); 5.2.3. kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja; 5.2.4. ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. p 5.4. Võtsime maha võimaluse 5.4. Tervise edendamise taotluse esitamiseks kulude hüvitamiseks esitab personalijuhile, sest kogu hüvitise töötaja taotluse Stebby kasutamine käib Stebby portaalis keskkonnas. Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord Tervise- ja sotsiaalkaitseministri 01.03.2024 käskkirja nr 24 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ punkti 25 alapunkti 5 alusel ning Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõike 2, lõike 5 punkti 1 ja lõike 6 alusel kehtestan Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) töötajatele töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise korra. 1. Eesmärk 1.1. Töötervishoiuteenuste ja tervise edendamise kulude hüvitamise kord (edaspidi kord) reguleerib Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (edaspidi TEHIK) töötajatele töötervishoiu teenuse osutamist ning töötervishoiu edendamisega seotud kulude hüvitamist. 1.2. Korra eesmärk on töötajate terviseriskide vähendamine ning ennetamine. 2. Üldpõhimõtted 2.1. Töötervishoiuteenuste ja tervist edendavate kulude hüvitamisel lähtub TEHIK töötervishoiu ja tööohutuse seadusest; riskianalüüsist ning järgnevast korrast. 2.2. Korra kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmisel muudetakse korda reeglina ühe kuu jooksul, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. 2.3. Töötervishoiuteenuste ja tervist edendavate kulude hüvitamiseks kuuluvate kulude piirmäärade kinnitamisel võetakse aluseks TEHIK majanduslikke võimalusi ning tulumaksuseaduse § 48 sätestatud töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulude loetelu, millele ei rakendata erisoodustusmaksu. 3. Töötervishoiu teenuse korraldamine 3.1. TEHIK korraldab töötajatele töökeskkonna mõjude hindamiseks tervisekontrolli (edaspidi tervisekontroll) vähemalt kord kolme aasta jooksul vastavalt töötervishoiuarsti märgitud ajale või kui töötajal tekib selleks põhjendatud vajadus. 3.2. Töötajal on õigus küsida täiendavat tervisekontrolli kuvariga töötamisel tekkinud nägemishäirete või luu- ja lihasvaevuste (nt valud kaela- või õlapiirkonnas, selja alaosas) tekkimisel mõistliku aja möödumisel pärast eelmist tööandja poolt korraldatud tervisekontrolli. 3.3. Regulaarse (so kord kolme aasta jooksul ning kokkuleppel vajadusel) tervisekontrolli kulud katab TEHIK. 3.4. Töötaja suunatakse esmasesse tervisekontrolli nelja kuu jooksul alates tööle asumisest. 4. Töötervishoiuga seotud kulude hüvitamine 4.1. Nägemist korrigeerivate abivahendite osaline hüvitamine. 4.1.1. Kui töötervishoiu- või silmaarsti (ka siis, kui see pole tehtud tööandja korraldatud tervisekontrolli raames) kontrolli raames selgub, et töötaja nägemisteravus on vähenenud ja töötaja vajab seetõttu tööks kuvariga prille (või läätsesid), hüvitatakse kuvariga tööks ettenähtude prillide (prilliklaasid ja –raamid) või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite (nt läätsed) maksumus kuni 300 eurot (koos käibemaksuga) kahe aasta jooksul alates viimasest hüvitamisest. Töötaja omaosalus arvest on 50%. 4.2. Ennetustegevuse või taastusravi hüvitamine.  4.2.1. Töötajale hüvitatakse töötervishoiuarsti otsuses määratud ennetustegevuse või taastusravi, sh ka luu-lihaskonna väljakujunenud vaevuste leevendamisega seotud tegevused (edaspidi taastusravi), kuni 250 euro ulatuses (koos käibemaksuga) kalendriaastas. 4.2.2. Ennetustegevuse või taastusraviga seotud kulud hüvitatakse, kui teenust on osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud või vastavat kutsetunnistust omav isik. 4.3. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või ravi hüvitamine. 4.3.1. Töötajale hüvitatakse psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud teenuse (psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe vastuvõtt. sh vaimse tervise hindamise testid, nt ATH) kulud summas kuni 480 eurot (koos käibemaksuga) kalendriaastas. 4.3.2. Psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või raviga seotud kulud hüvitatakse kui teenust on osutanud vastava eriala tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kantud isik või vastavat kutsetunnistust omav ja/või vastava väljaõppe saanud isik. 4.4. Töötervishoiuteenuste kulude hüvitamiseks esitab töötaja riigitöötaja portaali (edaspidi RTIP) kaudu majanduskulude aruande, millele lisab tasumist tõendava dokumendi. Nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise taotlusele lisatakse RTIPi ka prillide retsept; psühhosotsiaalsete ohutegurite ennetustegevuse või ravi korral teenust osutanud isiku nimi ning teenuse sisu kirjeldus. 5. Tervise edendamise kulude hüvitamine 5.1. Tervise edendamiseks hüvitatakse soovi korral töötajatele (sh töövõtulepinguga olevale töötajale) kulud kuni 100 euro (koos käibemaksuga) ulatuses kvartalis. Kui töötaja ei ole kogu kvartalit töötanud, makstakse tervise edendamise hüvitist proportsionaalselt töötatud ajale. 5.2. Tervise edendamise kuludena hüvitatakse: 5.2.1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasud (sh välisriigis toimuva spordiürituse osavõtutasud); 5.2.2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutused (liikmemaksud, osalustasud, kasutustasud); 5.2.3. kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja; 5.2.4. ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. 5.3. Tervise edendamise kuludena ei kuulu hüvitamisele: 5.3.1. spordiriided, –tarvikud ja –vahendid; 5.3.2. toitlustuskulud, spordijoogid; 5.3.3. transpordikulud; 5.3.4. muud tervise edendamisega otseselt mitte seotud kulud. 5.4. Tervise edendamise kulude hüvitamiseks esitab töötaja taotluse Stebby keskkonnas. 6. Korras märgitud hüvitisi ei summeerita, ei lükata edasi teise arvestusperioodi ega saa kanda üle teisele isikule (isikupõhine arvestus).