Vaidlustuskomisjoni teade riigihankes 263446 vaidlustuse esitamise kohta

< OTSUS Vaidlustusasja number 156-23/263446 Otsuse kuupäev 15.11.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus OÜ LOREX-GRUPP vaidlustus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse riigihankes „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus“ (viitenumber 263446) Trinidad Wiseman OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, OÜ LOREX-GRUPP, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, esindaja Mirjam Virosiim-Kuhi Kolmas isik, Trinidad Wiseman OÜ, esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada OÜ LOREX-GRUPP vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse otsus Trinidad Wiseman OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta (04.10.2023 käskkirja nr 5-1/23/53-1 p 3). 2. Mõista Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuselt OÜ LOREX- GRUPP kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2860 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.07.2023 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Veebipõhise iseteeninduskeskkonna arendus“ (viitenumber 263446) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 22.08.2023. a, esitasid pakkumuse ADM Interactive OÜ, AS Fujitsu Estonia, FOB Solutions OÜ, AggileWorks AS, Webquer OÜ, OÜ BPW Consulting, HEISI IT OÜ, OÜ LOREX-GRUPP, AS HELMES, Javan OÜ, OÜ Singelton Group, Gikora OÜ, UPTIME OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ. 2. Hankija 04.10.2023 otsusega tunnistati edukaks Trinidad Wiseman OÜ pakkumus (Hankija 04.10.2023 käskkirja nr 5-1/23/53-1 p 3). 3. 16.10.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) OÜ LOREX-GRUPP (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 24.10.2023 kirjaga nr 12.2-10/156 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 27.10.2023 ja neile vastamiseks 01.11.2023. Vaidlustuskomisjon pikendas 15.10.2023 e-kirjaga täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamise tähtaega kuni 30.10.2023 ja neile vastamise tähtaega kuni 03.11.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid seisukohad Hankija ja Kolmas isik. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, OÜ LOREX-GRUPP, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Hankija tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse, mis sai 87,93 punkti. Vaidlustaja pakkumus sai 85,95 punkti. Vaidlustaja pakkumus on hindamise kriteeriumi „Proovitöö täiuslikkus“ (RHAD lisa 5 p 1.2.2) (edaspidi proovitöö kriteerium) alusel saanud 40-st võimalikust punktist 30. Vaidlustaja edukaks osutumiseks piisab, kui Vaidlustaja pakkumus saab proovitöö kriteeriumis 2 punkti rohkem. 5.2. Proovitöö kriteerium jaguneb neljaks alakriteeriumiks: 1) lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks (edaspidi Alakriteerium 1); 2) lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus. (edaspidi Alakriteerium 2); 3) lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet (edaspidi Alakriteerium 3); 4) spetsiifika mõistmine ja oskus näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus (edaspidi Alakriteerium 4). Igas alakriteeriumis oli võimalik saada maksimaalselt 10 punkti ja punktiskoor võis väheneda 2-punktilise sammu kaupa. Alakriteeriumides 1, 2 ja 3 sai Vaidlustaja pakkumus 8 punkti, Alakriteeriumis 4 sai Vaidlustaja pakkumus 6 punkti. Vaidlustaja pakkumus pidanuks kõikides alakriteeriumides saama 10 punkti. 2 (11) 5.3. Vaidlustaja pakkumusele tuleb Alakriteeriumis 1 anda 10 punkti (Vaidlustaja pakkumus sai 8 punkti) 5.3.1. Alakriteeriumis 1 hinnatakse lahenduse vastavust RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivust mobiilsest seadmest kasutamiseks. 10 punkti antakse siis, kui Pakutud disain on suurepäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeel on modernne, arvestab RITi stiiliraamatut ja ligipääsetavuse aspekte, täiendavaid küsimusi ei ole; 8 punkti antakse siis, kui Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekib 1-2 küsimust või märkust. 5.3.2. Hankija põhjendas Vaidlustaja pakkumusele 8 punkti andmist nii: Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekkis allolev märkus: UI disainis on üldiselt kasutatud RIT stiiliraamatus toodud põhivärve musta ja rohelist. Oleks oodanud värvide laiemat kasutust, et kasutajal oleks olnud visuaalselt kergem teha otsuseid. Seega on 8 punkti antud seepärast, et Vaidlustaja on kasutajaliidese disainis (UI disain) kasutanud põhivärvidena musta ja rohelist. See väide on tõsi, kuid Hankija ei saanud selle eest punkte maha võtta. 5.3.3. Punkte anti lahenduse vastavuse eest Hankija stiiliraamatule. Hankija stiiliraamatu järgi on Hankija tunnusvärvideks roheline, must ja valge. Hankija ei saa samaaegselt nõuda lähteülesandes stiiliraamatu kasutamist ning hindamismetoodikas teavitada, et hinnatakse lahenduse vastavust stiiliraamatule, ja hiljem võtta punkte maha selle eest, et stiiliraamatut kasutati. 5.3.4. Hankija ei või hinnata pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud. 5.4. Alakriteeriumis 3 ei ole Hankija põhjendanud Vaidlustaja pakkumusele 8 punkti andmist 5.4.1. Alakriteeriumis 3 hinnatakse lahenduse dokumentatsiooni kirjelduse selgust, sisukust, täpsust ja kvaliteeti. 10 punkti sai siis, kui Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on selgelt struktureeritud, suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud. Dokumentatsioon selgitab suurepäraselt pakutavat lahendust. Esitatust nähtub selgelt, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetavad dokumentatsiooni loomisega. Täiendavaid küsimusi ei ole; 8 punkti sai siis, kui Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud. Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekib 1-2 küsimust või märkust. 5.4.2. Hankija põhjendas Vaidlustaja pakkumusele 8 punkti andmist nii: Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekkis allolev märkus: dokumentatsioonis on olemas üldised vaadete kirjeldused, kuid ei ole lisandväärtust metoodikate ega protsesside kohta. Seega on Hankija võtnud 2 punkti maha põhjendusel, et dokumentatsioon ei paku lisandväärust metoodikate ega protsesside kohta. Hankija ei ole kuidagi põhjendanud, miks ei paku Vaidlustaja dokumentatsioon lisandväärtust. Hankija on kopeerinud hindamismetoodika hindamisotsusesse ümber, punktide andmist sisuliselt põhjendamata. 5.4.3. Põhjendamiskohustuse rikkumise tõttu tuleb eeldada, et Vaidlustaja pakkumus ei ole Alakriteeriumi 3 kontekstis puudulik. 3 (11) 5.5. Vaidlustaja pakkumusele tuleb Alakriteeriumis 4 anda 10 punkti (Vaidlustaja pakkumus sai 6 punkti) 5.5.1. Alamkriteeriumis 4 hinnatakse spetsiifika mõistmist ja oskust näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus. 10 punkti sai siis, kui Esitatust nähtub selgelt, et pakkuja vaatab suuremat pilti, pakub optimaalseid ja nutikaid lahendusi ning toob oma kogemusega selge lisaväärtuse. Pakkujal on tugev kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Täiendavaid küsimusi ei ole; 6 punkti sai siis, kui Pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Kogu lahenduse osas tekib 3-4 küsimust või märkust. 5.5.2. Hankija põhjendas Vaidlustaja pakkumusele 6 punkti andmist nii: Pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Tekkisid allolevad märkused: lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks. Toodud on ära vaid konkreetsed juhtumid selgitamata, mis nende taga on, miks lahendati need just nii, nagu lahendati; sidusus vaadete vahel puudub; lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (näiteks meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida). Seega Hankija väitel on lahenduse terviklikkus jäänud puudulikuks ning ta on põhjendanud seda kolme märkusega, millest üks on lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (nt meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida). See märkus on otseselt vale. 5.5.2.1. Hankija ei või hinnata seda, mida ta eelnevalt teatavaks ei ole teinud, st Alakriteeriumis 4 ei hinnata seda, kui mitu ideed on pakutud välja lahenduse optimeerimiseks. 5.5.2.2. Isegi kui oleks võimalik hinnata, kui mitu ideed on pakutud välja lahenduse optimeerimiseks – ei vasta tõele see, et ühtegi ideed välja pakutud ei ole. Vaidlustaja on proovitöös teinud ettepaneku prototüübi optimeerimiseks. 5.5.2.3. Hankija näide (meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida) on Vaidlustaja pakkumuses realiseeritud. Kuigi ka teised Hankija märkused on ebaõiged, jääb nimetatud märkuse ära langemisel alles 2 märkust ja sellest piisab, et Vaidlustaja proovitööle tulnuks Alakriteeriumis 4 anda 8 punkti. 5.6. Vaidlustaja täiendas 30.10.2023 oma seisukohti. 5.6.1. Alakriteerium 1 5.6.1.1. Kui Hankija arvates ei ole Vaidlustaja pakutud värvipalett omane modernsele disainikeelele, ei oleks Hankija pidanud RHAD-is sätestama, et ta hindab vastavust enda stiiliraamatule. Hindamismetoodika ei näe ette proovitööde võrdlust. 5.6.1.2. Kolmas isik väidab, et stiiliraamatut pidi üksnes „arvestama“, mitte järgima. Kolmas isik jätab välja toomata, et hinnatakse lahenduse disaini vastavust RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivust mobiilsest seadmest kasutamiseks. Sõna „vastavus“ tähendab EKI järgi ühtesobivust, kooskõlalisust, kokkukäimist ja ühtelangevust. 5.6.1.3. Kolmas isik väidab, et kui Vaidlustaja pidas ennast stiiliraamatu tunnusvärvidega seotuks, pidi ta RHAD-ist aru saama, et maksimumpunktide saamine võib osutuda problemaatiliseks. Kolmas isik ei ole selgitanud, miks oleks Vaidlustaja pidanud jõudma järelduseni, et Hankija stiiliraamatu järgimine teeb problemaatiliseks Alakriteeriumis 1 maksimumpunktide saamise. 4 (11) 5.6.1.4. Selgituste küsimata jätmine ei oma tähtsust. Kui praegusel juhul on ebaselge, kas proovitöö pidi „vastama“ stiiliraamatule või pidi stiiliraamatuga üksnes „arvestama“ ja stiiliraamatu järgimise eest sai punkte maha võtta, tuleb RHAD-i tõlgendada konkurentsi laiendavalt – nii, et mõlemal juhul on pakkujal võimalik saada maksimumpunktid. 5.6.2. Alakriteerium 3 Hankija on esitanud täiendavad põhjendused, mida ei saa arvestada. Kuna haldusaktist endast ei nähtu põhjendusi Vaidlustajalt punktide maha võtmiseks, tuleb eeldada, et Vaidlustaja pakkumus ei ole alakriteeriumi 3 kontekstis puudulik. 5.6.3. Alakriteerium 4 5.6.3.1. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isikuga, et Hankija on esitanud 4 märkust, mitte 3. Esimene lause (lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks) on järgmises lauses esitatud ja semikooloniga eraldatud märkuste üldnimetaja. Lahenduse terviklikkus, optimaalsus on Alakriteeriumi 4 pealkiri, seega saab lause lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks olla üksnes järeldus, mille Hankija on teinud teiste märkuste pinnalt, mitte eraldiseisev märkus. 5.6.3.2. Vaidlustaja on esitanud ettepaneku lahenduse optimeerimiseks. 6. Hankija, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Alakriteerium 1 Vaidlustaja loodud disain on hästi lahendatud, RIT-i stiiliraamatu vastavus on tagatud, kuid disainikeeles on lähtutud väga napist värvide valikust ja jäädud lõpuni kinni RIT-i stiiliraamatu pakutule, pakkumata ise lahendusi, mille põhjal saaks Hankija hinnata töö suurepäraseks. RHAD-is ei ole välja toodud, et muid kombinatsioone värvidest ei tohi kasutada. Modernse disainikeele puhul peaks muuhulgas olema tagatud (a.) oluliste elementide vaheline visuaalse suuruse hierarhia, et kõik oleks lihtsalt leitav ja kasutatav, (b.) minimalism erinevate valikute osas, et menetlust oleks võimalik teha minimaalse arvuti klikkide ja aja süvenemisega, (c.) kasutatav ilma juhendmaterjalita, suunava töövooga. 6.2. Alakriteerium 3 6.2.1. Pakkumuses on Vaidlustaja pikas nimekirjas esitanud ja hästi selgitanud lahenduse vaateid. RHAD-s toodud ülesanne oli vabas vormis kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldus. Kontseptsiooni kirjelduse hulgas ootas Hankija kogenud pakkujalt muuhulgas metoodikate või tööprotsesside kirjeldamist, et tekiks täpsem arusaam miks või kuidas kasutatud lahendusteni jõuti, kuidas võiks kasutuslugude üleselt toimida lahenduse peal tööprotsessid. Lahenduse kirjeldus on esitatud pika linkide ja piltide jadana ning ei teki süsteemsust (kirjeldus pole lihtsasti arusaadav). 6.2.2. Vaidlustaja pakutud kontseptsioon katab olulised lahenduse aspektid, kuid ei anna piisavalt põhjendusi, miks Vaidlustaja lahendas Hankija pakutud kasutajalood just nii nagu ta lahendas. Hankija ei saa täit kindlustustunnet, et pakutud lahendus on parim lõppkasutaja jaoks. Hankija hindamismetoodika kirjutab lahti, et 10 punkti saab see pakkumus, milles pakutud kontseptsiooni kirjeldus on selgelt struktureeritud, suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud. Dokumentatsioon selgitab suurepäraselt pakutavat lahendust. Vaidlustaja dokumentatsioonis ei ole toodud piisavaid põhjendusi. 6.3. Alakriteerium 4 5 (11) 6.3.1. Vaidlustaja ei ole oma pakkumuses puudutanud seda, kuidas pakutud lahendused iseteenindusportaali laiemasse kontseptsiooni võiksid haakuda: terviklikkus ja oskus näha funktsionaalsuse suuremat pilti. Portaali suure pildi haakumine on esitatud ainult vaadetel. Keeruline on kommenteerida või küsida täpsustusi, kui esitatud proovitöö ning selle selgitused on napid. Proovitöö hindamismetoodika oli üles ehitatud selliselt, et mitu küsimust või märkust proovitöö hindamisel tekib, vastavalt sellele sai proovitöö punkte. Seega ei pidanud Hankija vajalikuks pakkumuste hindamise etapis pakkujalt proovitöö kohta küsimusi küsida. 6.3.2. Vaidlustaja esitatud disain on hästi lahendatud ja disainitud, kuid Hankija ei saa pakutud disaini lugeda suurepäraseks. Hankija leiab, et Vaidlustaja ei oska näha iseteenindusportaali funktsionaalsust suurest pildis ning on esitanud portaali disaini liiga ühekülgselt. 6.3.3. Vaidlustaja etteheited pakkumuste hindamisele on pelgalt Hankija kaalutlustes kahtlemine. Vaidlustaja väited lähtuvad Vaidlustaja enda pakkumuse hindamisest, ilma kõiki pakkumusi ja lahendusi nägemata (ilma võrdluspildita tugevatest proovitöödest). 6.4. Hankija möönab, et hindamise põhjendamine on olnud napisõnaline, kuid ei nõustu, et antud hinnangud oleksid meelevaldsed või alusetud. 6.5. Hankija esitas 03.11.2023 täiendava seisukoha. 6.5.1. Vaidlustaja leiab, et Hankija on eksinud pakkumuste hindamise metoodika ja nõutava põhjendamisstandardi vastu. Vaidlustaja on Hankija selgitustest ebaõigesti aru saanud. Hankija tugines kehtestatud hindamismaatriksile ja järgis pakkumuste hindamisel enda kehtestatud hindamismetoodikat. Hankija ei ole hindamiskriteeriume ega alamkriteeriume tagantjärele loonud ega muutnud. Juhul, kui Vaidlustajale ei olnud hindamismaatriks selge ega arusaadav oleks tulnud selgitusi küsida. 6.5.2. Hankija ei soovinud viidata võrdlevale metoodikale, vaid asjaolule, et hindamisel on Hankijal ka võrdluspilt, mida Vaidlustajal ei ole. 6.5.3. Hankija on Alakriteeriumi 3 alusel hindamises lahti selgitanud oma mõtte, mille kohaselt oodati proovitöös pakkuja poolt lahendusi, mis annavad Riigihanke käigus soetatavale lahendusele lisandväärtust. Hankija sooviks oli proovitöö käigus veenduda, et pakkuja on võimeline välja pakkuma lahendusi, mis toetavad lõpplahenduse hõlpsat kasutust oma ülesehituselt jms. 6.5.4. Vaidlustaja proovitöös lk-l 7 esitatud ettepanek (Ettepanek: taotluse tagasilükkamisel võib vormile lisada kommentaaride kasti nii, et grupi omanik saaks sisestada ka selgitavat kommentaari, mis saadetakse taotlejale (prototüübil ei ole realiseeritud)) ei ole Vaidlustaja väidetud optimeerimise idee. Vaidlustaja soovitab disainitud vormile lisada lisavälja kommentaari kasti näol, mis võib teatud stsenaariumite puhul teha töövoogu kasutaja jaoks optimeerimise asemel pikemaks. Seetõttu ei pea Hankija pakutud lahendust optimeerivaks või lisandväärtust loovaks. 6.5.5. Ekslik on Vaidlustaja väide, et Hankija on hinnanud vastavust stiiliraamatule, kui kriteerium nõuab, et arvesse on võetud stiiliraamatus nõutut. 7. Kolmas isik, Trinidad Wiseman OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. 7.1. Alakriteerium 1 6 (11) 7.1.1. Vaidlustaja ei vaidle vastu Hankija seisukohale, et Vaidlustaja proovitöö värvikasutus ei võimalda kasutajal piisavalt hästi teha valikuid. Seega Hankija märkus on iseenesest õige ja alakriteeriumi tähenduses ka asjakohane, kuna alakriteeriumis hinnatakse disainikeelt, ligipääsetavust ja sobilikkust mobiilist kasutamiseks. 7.1.2. Kolmas isik ei nõustu, et RHAD-st tuleneks Hankija juhis digitaalse kasutajaliidese puhul rangelt piirduda RIT stiiliraamatu lk-l 61 nimetatud kolme tunnusvärviga ning tunnusvärvide kombineerimine teiste värvidega on keelatud. 7.1.3. RIT stiiliraamatust järeldub selle suunatus eelkõige trükigraafikale ja RIT stiiliraamat ei ole ette nähtud otseste piirangute seadmiseks digitaalse väljundi loomisel. 7.1.4. Läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning piisava ja arusaadava põhjendusega on Hankija omistanud Vaidlustaja pakkumusele Alakriteeriumis 1 8 punkti, sest Hankijal tekkis vastavalt hindamismaatriksis sätestatule 1-2 asjakohast küsimust või märkust, seega maksimumpunkte (10 p) ei saanud Vaidlustaja pakkumusele selles alakriteeriumis anda. 7.1.5. Isegi kui Hankija oleks kehtestanud sellise reegli, et maksimumpunkte saab alakriteeriumi lõikes vaid kitsalt stiiliraamatus antud tunnusvärve kasutava lahenduse eest ja sekundaarse värvivaliku pakkumisel võetakse punkte maha, siis Vaidlustaja pidi mõistma, et samas alakriteeriumis hindab Hankija ka disainikeele kvaliteeti, ligipääsetavust ja WCAG 2 nõudeid. Vaidlustaja pidi sel juhul mõistma, et tema käsitlus eeldab teatavat konkurentsi sama alakriteeriumi koosseisus hinnatavate näitajate vahel. Seekaudu pidi Vaidlustaja arvestama, et kui ta lähtub kitsalt stiiliraamatu tunnusvärvidest, võib ta punkte kaotada disainikeele kvaliteedi arvelt, ja vastupidi. Juhul, kui Vaidlustaja pidas ennast stiiliraamatu tunnusvärvidega rangelt seotuks, pidi ta RHAD-st aru saama, et maksimumpunktide saamine võib osutuda antud alakriteeriumi puhul problemaatiliseks. 7.1.6. Üllatav on Vaidlustaja etteheide, et kui Hankija soovis, et proovitöös kasutatakse ulatuslikult erinevaid värve, oleks ta pidanud nii kirjutama.. Hankija on pakkujatelt soovinud loovtööd ja asjakohane ei ole ette kirjutada loovtöö tulemust ning piirata või juhendada pakkujaid loovtöö koostamisel ülemäära palju. Hankija ei ole RHAD-s määranud, et pakkujad tohivad kasutada ainult stiiliraamatu tunnusvärve. Vaidlustaja ei ole vaidlustanud RHAD-i juhiste detailsust ega küsinud Hankijalt täpsustusi. 7.2. Alakriteerium 3 7.2.1. Peaasjalikult heidab Vaidlustaja Hankijale ette hindamistulemuse põhjendamist. Hindamismaatriksi kirjeldustest vastava alakriteeriumi kohta on võimalik aru saada, et Hankija hindab proovitöö dokumenteerimisel ja kirjeldamisel lisandväärtuse loomist (10 punkti asemel annab Hankija 8 punkti, kui dokumentatsioon ei anna lisandväärtust). RHAD lisa 6 p-i 1 kohaselt tuleb proovitöös esitada nii disainivaated kui kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldus. Proovitöö dokumentatsiooni puhul tunnustab Hankija maksimaalsete punktidega ainult lisandväärtust sisaldavat dokumentatsiooni. Lisandväärtuse olemasolu või puudumist pole Hankija RHAD-s defineerinud, pakkujad pole selle kohta ka selgitusi küsinud. Seega pidi Vaidlustaja leppima, et Hankija võib asuda hindamiskriteeriumi kaalutlusõiguse alusel sisustama hindamise käigus. 7.2.2. Hankija on tuvastanud nn negatiivse faktina Vaidlustaja proovitöö dokumentatsioonis protsesside ja metoodikate kohta lisandväärtuse puudumise. Vaidlustaja ei ole esile toonud, milline on tema dokumentatsioonis pakutud/kirjeldatud lisandväärtus. Kolmandale isikule on arusaadav, et dokumentatsioonis kajastatav arenduse lisandväärtus saabki seisneda arenduses rakendatavates metoodikates ja protsessides (disaini visuaalset poolt hinnatakse teise ala 7 (11) kriteeriumide raames), mille kaudu saab Hankija kvalitatiivselt väärtuslikuma toote ja mida tuleb maksimumpunktide saamiseks dokumentatsioonis kirjeldada. Kui pakkkuja pole seda oma dokumentatsioonis suutnud välja tuua, pole Hankijal vastavat lisandväärtust ka võimalik tuvastada. 7.2.3. Tarkvaraarenduses on tavapärane, et tarkvara dokumentatsioon ja kirjeldused koostataksegi protsesside ja metoodikate kohta. Hankijale ei ole seega ette heidetav, et lisandväärtuse olemasolu või puudumist on Hankija hinnanud justnimelt protsesside ja metoodikate lisandväärtuse osas. Vaidlustaja ei ole ka väitnud, et tema pakkumuse dokumentatsioon sisaldas asjakohast lisandväärtust mujal. 7.2.4. Vaidlustaja pakkumust hinnates leidis Hankija, et Vaidlustaja disainivaated on esitatud „üldiselt“. Kolmas isik järeldab, et Vaidlustaja disainivaated oleksid võinud olla esitletud täpsemalt ja sisukamalt, et vastata hinnangule „suurepärane“ (10 p), kuid et nad olid kirjeldatud „üldiselt“, vastasid nad hinnangule „hea“ (8 p – esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid). Ainuüksi seetõttu on pakkumusele selles alakriteeriumis omistatud punktide arv õige. 7.3. Alakriteerium 4 7.3.1. Hankija on teinud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel alakriteeriumis neli asjakohast etteheidet, mis õigustavad hindamismaatriksi alusel 6 punkti andmist. Märkust lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks on võimalik vaadelda kas eraldiseisva märkusena, mida Hankijal on menetluses võimalik täpsustada, või p-des 2 ja 3 esitatud märkuste üldnimetajana. 7.3.2. Vaidlustaja ei vaidlusta märkusi 1-3 ehk lahenduse terviklikkuse aspektides tehtud kriitikat. Vaidlustaja ei nõustu märkusega nr 4 lahenduse optimaalsuse kohta. Vaidlustaja arvab, et tema proovitöös pakutav optimaalne ja nutikas, lisaväärtust pakkuv lahendus seisneb selles, et (a) Vaidlustaja on proovitöös teinud ettepaneku prototüübi optimeerimiseks ja (b) tema lahendus näeb ette meiligruppide grupeerimise vastavalt sellele, kas kasutaja on meiligrupi omanik või liige. Kasutajat, kes pole kumbki (omanik ega liige), see grupeerimise võimalus ei puuduta. Kolmanda isiku hinnangul seab Vaidlustaja oma pakkumuse kvaliteedile ebamõistlikult madala lävendi. 7.3.2.1. Lahendust ei tee nutikaks, optimaalseks ja lisandväärtust pakkuvaks asjaolu, et Vaidlustaja viitab proovitöös prototüübi optimeerimise vajadusele/võimalusele. Prototüüp on pakutava lahenduse saavutamiseks kasutatav instrument, mitte lahendus iseeneses. 7.3.2.2. Vaidlustaja väide, et tema lahendus võimaldab meiligruppe eristada liikme ja omaniku vaates, ei taga lahenduse optimaalsust ega lükka ümber Hankija märkust meiligruppide „nimistute“ grupeerimata jätmise kohta. 7.4. Kolmas isik esitas 03.11.2023 täiendava seisukoha. 7.4.1. Stiiliraamat ise ei kohustanud Vaidlustajat digitaalse sisu loomisel lähtuma ainult rohelisest ja mustast värvist (ning tegema selle arvelt mööndusi disainikeele kvaliteedis), seda ei kohustanud tegema ka RHAD. Stiiliraamatut järgiva (ja „arvestava“) lahenduse sai pakkuda ka nii, et lahenduses sisaldub digitaalse sisu loomiseks vajalik sekundaarne värvivalik, mis hõlbustab kasutajal teha otsuseid. 7.4.2. Vaidlustaja esitab (tähtaega ületades) vaidlustuse uue alusena väite, et tegelikult on Vaidlustaja disainilahendus vaatamata piiratud värvivalikule kasutaja jaoks arusaadav. Isegi kui 8 (11) Vaidlustaja osundatud uusi asjaolusid tuleks menetleda, siis puudub vaidlustuskomisjonil võimalus sisuliselt ümber hinnata Hankija käsitlust, kas Vaidlustaja proovitöö disainilahendus võimaldas kasutajal lihtsalt teha valikuid ja otsuseid või mitte. 7.4.3. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei ole lisandväärtuse andmata jätmist vastuses vaidlustusele sisustanud. Kolmanda isiku hinnangul on Hankija sisustanud, mida ta lisandväärtuse andmise all silmas pidas ja mis jäi Vaidlustaja proovitöö dokumentatsiooni ja kirjelduste kvaliteedis selles vaates puudu. 7.4.4. Alakriteeriumis 3 on Hankija jätnud maksimumpunktid andmata, kuna Vaidlustaja proovitöö dokumentatsioonis ei olnud kirjeldus mitte väga hästi, vaid hästi koostatud – kattis põhilised aspektid, kuid ei andnud lisandväärtust. Hankija täpsustas, et kogenud pakkujalt ootas ta maksimumpunktide andmiseks lisandväärtust just sellest, dokumentatsiooni kirjeldus annaks Hankijale täpsema arusaamise, miks pakub Vaidlustaja Hankijale just selliseid lahendusi ja kuidas hakkavad need lahendused Hankija kasuks tööle. Kolmas isik saab sellest aru nii, et vaatamata hindamiskriteeriumis sätestatud lisandväärtuse ootusele, ei ole Vaidlustaja püüdnud või ei ole Vaidlustajal õnnestunud Hankijale pakutavat lisandväärtust esitleda ning proovitöö esitlus jättis dokumentatsiooni hindamiskriteeriumi raames antud osas soovida. 7.4.5. Vaidlustaja selgitab, et on teinud lahenduse optimeerimiseks ettepaneku proovitöö lk-l 7. Kolmas isik ei näe Vaidlustaja seisukohast, millega on tegemist (ärisaladus), kuid palub vaidlustuskomisjonil kontrollida, ega Kolmas isik ei täienda vaidlustuse alust (RHS § 191 lg 1 ls 2). Vaidlustuses on nimetatud lahenduse optimeerimisena (a) prototüübi optimeerimiste võimalust tulevikus (mida Hankija ei saa arvestada, sest tegemist ei ole proovitöös pakutud tarkvaralahenduse optimeerimisega; prototüüpi ei saa muuta pärast pakkumuse tähtaega; arenduse käigus on kõike võimalik muuta, kuid Hankija saab hinnata ikkagi ainult proovitööd ja seda, kuidas seal on funktsionaalsused lahendatud) ning (b) meiligruppide eristamist omaniku/liikme vaatest (mis oli RHAD lisa 6-s sätestatud proovitöö miinimumnõue ja ei lähe tarkvara optimeeriva lahendusena arvesse). Lisaks ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik ümber hinnata Hankija sisulist hinnangut, et Vaidlustaja osundatu ei optimeeri tarkvaralahendust. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest nähtuvalt on Vaidlustaja pakkumus kogumis saanud 85,95 punkti ning Kolmanda isiku pakkumus 87,93. Seega Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuse vahe on 1,98 punkti. Proovitöö kriteeriumi alusel on Vaidlustaja pakkumus saanud 40-st võimalikust punktist 30 (hindamisprotokolli kohaselt on vähem punkte saadud kõikides alakriteeriumides). Kuna punktide omistamise samm on hindamismaatriksis (RHAD lisa 5) kõikides alakriteeriumides kindlaks määratud ühetaoliselt (10, 8, 6, 4 ja 2), siis selleks, et vastavalt RHS § 117 lg-le 1 oleks edukaks tunnistatud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim pakkumus, ei tohi Hankija olla eksinud Vaidlustaja pakkumuse hindamisel ühegi alakriteeriumi alusel (iga eksimus omab hindamise tulemusele vähemalt 2 punkti suurust mõju). 9. Alakriteerium 1 - lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks. 9.1. Hindamismaatriksi kohaselt omistatakse Alakriteeriumi 1 kohaldamisel pakkumusele 8 punkti, kui: Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt 8 punkti omistamiseks peab põhjendustest 9 (11) nähtuma järgnev: - millised puudused on Hankija tuvastanud; - millised küsimused ja/või märkused Hankijal tekkisid. Lisaks juhib vaidlustuskomisjon tähelepanu asjaolule, et Alakriteeriumi 1 sõnastusest nähtuvalt ei ole alakriteeriumi sisuks hinnata pakutava lahenduse disaini kõiki aspekte vaid üksnes lahenduse disaini vastavust RIT-i stiiliraamatule ja WCAG 2 nõuetele ning lahenduse disaini sobivust mobiilsest seadmest kasutamiseks. Seega seostades Alakriteeriumi 1 sõnastuse ja hindamismaatriksi rakendamiseks nõutavad põhjendused omavahel, peavad Hankijal tekkinud küsimused ja/või märkused sisaldama endas Hankija tuvastatud puudust (puudusi), kusjuures need puudused peavad olema seostatavad pakutava lahenduse disaini vastavusega RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele või lahenduse disaini sobivusega mobiilsest seadmest kasutamiseks. 9.2. Vaidlustaja pakkumusele on antud 8 punkti järgmise põhjendusega: Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekkis allolev märkus: UI disainis on üldiselt kasutatud RIT stiiliraamatus toodud põhivärve musta ja rohelist. Oleks oodanud värvide laiemat kasutust, et kasutajal oleks olnud visuaalselt kergem teha otsuseid. 9.2.1. Vaidlust ei ole, et Vaidlustaja proovitöös pakutud lahenduse disain vastab WCAG 2 nõuetele ja see sobib mobiilsest seadmest kasutamiseks. Hankija küsimus/märkus seondub vastavusega RIT stiiliraamatule, täpsemalt RIT stiiliraamatus toodud värvide kasutamisega. Ei saa olla vaidlust, et RIT-i stiililaamatus on kasutatud vaid 3 värvi: musta, rohelist ja valget (https://rit.ee/brand). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul ei ole vaidluse sisuks see, kas teiste värvide kasutamine oli RHAD-ist tulenevalt lubatud või keelatud, vaid üksnes see, mida sai Hankija Alakriteeriumi 1 alusel hinnata (vastavust RIT-i stiiliraamatule). Isegi kui RHAD ei sätesta teiste värvide kasutamise keeldu, jääb arusaamatuks, kuidas on teiste värvide kasutamisel tagatud lahenduse disaini vastavus RIT-i stiiliraamatule või kuidas see pole tagatud RIT-i stiiliraamatus nähtava 3 värvi kasutamisega (milles seisneb mittevastavus RIT-i stiiliraamatule). Hankija põhjendus, et ta oleks oodanud värvide laiemat kasutust, et kasutajal oleks olnud visuaalselt kergem teha otsuseid, ei põhjenda seda. Vastupidi – Alakriteeriumi 1 sõnastusest nähtuvalt pidanuks Hankija ootustele vastama pakutava lahenduse disaini (täpne) vastavus RIT stiiliraamatule ja asjaolu, et Hankija ootab tegelikult rohkemate hindepunktide omistamiseks värvide laiemat kasutust, ei saanud Alakriteeriumist 1 olla pakkujatele ettenähtav. 9.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et proovitöö ei saa vastata RIT stiiliraamatule, kui selles kasutatakse RIT stiiliraamatus toodust erinevaid värve. Hankija ei saa samaaegselt nõuda stiiliraamatule vastavust ja hinnata madalamate punktidega seda, kui lähtutud on täpselt stiiliraamatus sätestatust. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja võis olla Alakriteeriumi 1 sisust arvamusel, et teiste värvide kasutamist hinnatakse madalamalt. Asjaolu, et 10 punkti omistamiseks pidanuks pakutud disain (disainikeel) arvestama RIT-i stiiliraamatut ei muuda vaidlustuskomisjoni seisukohta – kui RIT-i stiiliraamat kasutab disainis 3 värvi (must, roheline, valge), siis on sellega arvestatud, kui pakutava lahenduse disainis on kasutatud musta, rohelist ja valget. Hankija ei ole toodnud välja ühtegi põhjendust, millest nähtuks Vaidlustaja proovitöös pakutava lahenduse disaini mittevastavus RIT-i stiiliraamatule. 9.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Alakriteeriumi 1 järgi Vaidlustaja proovitööd hinnates ei ole Hankija tuvastanud puudust Vaidlustaja proovitöös pakutava lahenduse disainis õigesti, sh ei põhjenda Hankijal tekkinud üks küsimus/märkus 8 punkti andmist Vaidlustaja pakkumusele. Hankija pidi proovitöö hindamisel lähtuma pakkujatele teatavaks tehtud Alakriteeriumi 1 sisust ja punktide andmise alustest ning Hankija ei saanud pärast pakkumuste esitamist asuda sisustama oma tegelikke ootusi erinevalt 10 (11) Alakriteeriumis 1 sätestatust. 10. Kuna otsuse p-s 9 (ja selle alapunktides) on vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et Hankija on põhjendamatult omistanud Alakriteeriumi 1 alusel Vaidlustaja pakkumusele 8 punkti (Hankija tuvastatud puudust Vaidlustaja pakkumuses ei esine) ja tehtud vea mõju hindamise tulemusele on 2 punkti, siis ei ole võimalik väita, et viga ei oma mõju hindamise tulemusele ja Kolmanda isiku pakkumus oleks hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaim ka juhul, kui küsimuste/märkuste puudumisel tuleks Vaidlustaja pakkumusele omistada Alakriteeriumi 1 alusel maksimaalsed punktid. Vaidlustuskomisjon ei pea antud juhul asja lahendamiseks vajalikuks analüüsida punktide omistamise õigsust Alakriteeriumide 2-4 alusel, kuna sõltumata sellest, kas Vaidlustaja väidetud puudused Alakriteeriumide 2-4 kohaldamisel esinevad või mitte, on ainuüksi Alakriteeriumi 1 ebaõige kohaldamise mõju hindamise tulemusele nii suur, et Hankija ei ole kooskõlas RHS §117 lg-ga 1 põhjendatult edukaks tunnistanud pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt majanduslikult soodsaimat pakkumust ja Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, mis põhineb ebaõigel hindamise tulemusel, tuleb tunnistada kehtetuks (vt ka p 8). 11. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 11.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõiv 1280 eurot. 11.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 3586 eurot käibemaksuta 16,3 tunni õigusabi osutamise eest (tunnitasuga 220 eurot käibemaksuta). Lähtuvalt vaidluse sisust, keerukusest ja materjalide mahust (vaidlustus ei olnud tavapärasest keerukam ega mahukam) leiab vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 13 tunni ulatuses summas 2860 eurot käibemaksuta ning need tuleb Hankijalt välja mõista. 11.3. Hankija ja Kolmanda isiku kulud vaidlustusmenetluses jäävad nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 11 (11)