Hankija vastus vaidlustusele nr 12.2-10/158

Meie 12.10.2022 nr 1-4/22-154 VOLIKIRI Riigi Info-ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (registrikoodiga 77001613) , tegutsedes oma seadusliku esindaja direktor Ergo Tars isikus, volitab õigus-ja hankeosakonna juhatajat, Mirjam Virosiim-Kuhi (isikukoodiga 47807084725), esindama Riigi Info-ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskust ning tegema kõiki menetlustoiminguid kohtutes haldus-, tsiviil- ja kriminaalasjades kõigi õigustega, mis seadusega on ettenähtud hagejale, kostjale, kolmandale isikule või kahjukannatajale ning Rahandusministeeriumi juures asuvas riigihangete Vaidlustuskomisjoni vaidlustusmenetluses koos kõigi õigustega, mis on riigihangete seaduses ette nähtud hankijale või vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmandale isikule. Volikiri on kehtiv kuni 31.12.2023 või esindaja töösuhte lõppemiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Ergo Tars direktor Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / registrikood 70001613  Riigihangete vaidlustuskomisjon [email protected] Meie 23.10.2023 nr 5-7/23-94-3 Hankija vastus vaidlustusele nr 12.2-10/158 Vaidlustaja: ADM Interactive OÜ Registrikood 10474271 Kursi tn 3, 10415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Veiko Vaske, vandeadvokaat Advokaadibüroo NOVE Estonia pst 9, 10143 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus Registrikood 77001613 Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn Hankija esindaja: Mirjam Virosiim-Kuhi, õigus- ja hankeosakonna juhataja Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus E-post: [email protected] Kolmas isik: Trinidad Wiseman OÜ Registrikood 11244225 Meistri 14, 13517 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Jaana Nõgisto, vandeadvokaat Advokaadibüroo Jaana Nõgisto [email protected] Austatud vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustaja ADM Interactive OÜ on esitanud vaidlustuse hankes viitenumbriga 263446. Hankija vastab esmalt vaidlustuses esitatud väidetele (I), seejärel annab hankija omapoolse hinnangu hankija tegevuse õiguspärasuse osas (II). I 1.1. Proovitöö kriteerium jaguneb neljaks alakriteeriumiks: 1.1.1. lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks (alakriteerium 1); 1.1.2. lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus. (alakriteerium 2); 1.1.3. lahenduse dokumentatsioonis kirjelduse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet (alakriteerium 3); Lõõtsa 8a / 11415 Tallinn / [email protected] / www.rit.ee / Registrikood 77001613  1.1.4. spetsiifika mõistmist ja oskust näha seda funktsionaalsust suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus (alakriteerium 4). 1.2. Vaidlustaja näeb hankijapoolseid puudusi pakkumuse hindamisel kõikides alakriteeriumites. 1.3. Esimese kriteeriumina on hankija sätestanud järgneva: „lahenduse disaini vastavus RIT stiiliraamatule, WCAG 2 nõuetele ja sobivus mobiilsest seadmest kasutamiseks (alakriteerium 1)“. Hindamistabelis on hankija kirjeldus vastava hinde 8 kohta järgnev: „Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles, stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekib 1 - 2 küsimust või märkust.“ Hankija on vaidlustaja hinnet põhjendanud järgmise kommentaariga: „Pakutud disain on hästi lahendatud ja esitatud. Disainikeeles , stiiliraamatu nõuetes ja ligipääsetavuse aspektides on puudusi. Tekkis allolev märkus: väga korrektselt on kasutatud RIT stiiliraamatust toodud kahte värvi, rohelist ja musta ja seetõttu ei teki ka kasutajal silmaga kiiresti eristusi erinevate nuppude vahel, kas tegu on nimekirjaga, tegevust pakkuva nupuga ja kui on tegevust pakkuva nupuga, siis silmaga ei saa kiiresti aru, mis laadi tegevusega võib olla tegu, sest nupud on mingite tegevuste korral ühte värvi ja seetõttu ei pruugi kasutaja leida mingeid nuppe ülesse.“ Hankija selgitab oma hinde ja tagasiside lähtepunkte. Hankija on hinnanud, et pakkuja loodud disain on hästi lahendatud, RITi stiiliraamatu vastavus on tagatud, kuid disainikeeles on lähtutud väga napist värvide valikust ja jäädud lõpuni kinni RITi stiiliraamatu pakutule, pakkumata ise lahendusi, mille põhjal saaks hankija hinnata töö suurepäraseks. RHADis ei ole välja toodud, et muid kombinatsioone värvidest ei peaks või ei tohi kasutada. Modernse disainikeele puhul peaks muuhulgas tagatud olema: 1.3.1. oluliste elementide vaheline visuaalse suuruse hierarhia, et kõik oleks lihtsalt leitav ja kasutatav. 1.3.2. minimalism erinevate valikute osas, et menetlust oleks võimalik teha minimaalse arvuti klikkide ja aja süvenemisega. 1.3.3. kasutatav ilma juhendmaterjalita, suunava töövooga. Pakkuja poolt esitatud disain on hästi lahendatud ja disainitud, kuid hankija ei saa pakutud disaini suurepäraseks lugeda. Hankija leiab, et kujunduselementide värvipakett, mis edastavad informatsiooni või on juhitavad, ei ole Pakkuja poolt hästi läbi mõeldud – hankija ei saa aru, mis alusel on mingitele nuppudele valitud värv ja kuju, olgu siis tegu kasutaja jaoks positiivse tegevusega, näiteks meiligrupiga liitumisega, või negatiivse tegevusega, või neutraalse tegevusega nagu näiteks „Sulge“ nupp. Hankija leiab, et pakutud disainilahendusega ei teki kasutajal kindlustunnet, mis tegevust mingi kujunduselement sisaldab ning kasutajat väsitab selline lahendus. Üks pakkujatest, kes sai maksimumpunktid käsitletava kriteeriumi puhul, küll arvestas RIT stiiliraamatuga, kuid laiendas neljale põhitoonile tuginevat värvipaletti, kuna leidis, et ainult põhitoonid ei toeta keeruka süsteemi kasutajakeskset ülesehitamist. Seega võttis see pakkuja kasutusele täiendatud veebisüsteemide komponentide kogumi ning sellest tingituna on antud pakkuja poolt esitatud disainilahendus modernne, hästi arusaadav kasutajale, kasutajal tekib visuaalselt peale vaadates arusaam, kus midagi asub ning mis funktsionaalsust mingi nupp endas kannab. Teine pakkuja, kes sai maksimumpunktid, arvestas RIT stiiliraamatus toodud nõudeid ning lisas juurde täiendava kontseptsiooni disainelementidest, mis sisaldasid kujunduselemente, värve, erinevaid tekste koos alltekstidega, juurdepääsetavust ja seda kõike koos selgitustega Hankijale, miks kasutab pakkuja just sellist disainikeelt nagu ta kasutas ning miks see on hea kasutajale. Hankijal tekkis veendumus, et pakutud disainikeel on modernne ning kasutajale kergesti arusaadav ning ligipääsetav 1.4. Teise kriteeriumina on hankija sätestanud järgneva: „Lahenduse intuitiivsus, kasutajasõbralikkus, nutikate ideede kasutamine, kaasaegsus“ Hindamistabeli kirjeldus hinde 6 osas: Pakutud disain on keskpäraselt lahendatud ja esitatud. Disainikeeles on puudusi või ei ole pakutud kontseptsioon intuitiivne-oluline pole kohe leitav. Tekib 3 - 4 küsimust või märkust.“ Hankija on vaidlustaja hinnet põhjendanud järgmise kommentaariga: „Pakutud disain on keskpäraselt 2/6  lahendatud ja esitatud. Disainikeeles on puudusi või ei ole pakutud kontseptsioon intuitiivne-oluline pole kohe leitav. Tekkisid allolevad märkused: toodud lahenduses ei ole pakutud uusi nutikaid ideid, millega saaks hankija töövoogude digitaliseerimisele uudset kvaliteeti anda (1); puudu jääb kasutajasõbralikkusest, heaks näiteks on siin vaates „Avalikud meiligrupid“ meiligruppide reastatus üksteise alla. Kasutajal võib olla ebamugav, või ta ei oskagi leida ülesse kahekümnest või rohkemast meiligrupist õiget ja ta lihtsalt loobub otsingust (2); mobiilivaates, vaate paremal küljel olevad nupud, kus nupule vajutades saab kasutaja valida nimekirjast talle sobiva tegevuse, on disainitud kasutajale mitte kasutajasõbralikult. Kasutajal võib olla raske vajutada näpuga just talle vajaminevat tegevust nii väikselt kujundatud nimekirjast. (3)“ Hankija avab enda hindamisotsuse lähtepunkte järgmiselt: (1)Hankijal oli nutikate ideede kasutamise ootus, mida väljendas hindamismaatriks. Hankija ei tuvastanud nutikate ideede esitamist. Kui pakkuja leiab, et ta need esitas, siis oleks olnud parim võimalus neid näiteks kontseptsiooni ja lahenduse kirjelduses ära nimetada, näiteks kujul: (a.) Pakkuja teeb ettepaneku kasutada mingis kohas lisa-töövoogu. (b.) Pakkuja teeb ettepaneku mingi rolli vaadet taaskasutada. (c.) Pakkuja toob uue ideena välja mõtte/lahenduskäigu, mis tooks kasu lõppkasutajale ja/või hankijale antud ideed rakendades. (2) Hankija hindab, et pakkuja poolt toodud lahenduses jääb puudu kasutajasõbralikkusest ning meiligruppide üksteise alla reastamine on vaid üks näide. Hankija tõi antud näite välja, kuna antud näide näitab, et pakkuja ei ole mõistnud täiel määral Hankija poolt püstitatud ülesande spetsiifika mõistmist ning seetõttu on ka iseteenindusportaali lõppkasutajale disainitud vaade keskpärane. Hankijal on tavapärane situatsioon, kus lõppkasutajale kuvatavate meiligruppide hulk on mitmekordne ning selle kuvamine jadana eksitab lõppkasutajat ning kasutaja võib loobuda antud funktsionaalsuse kasutamisest üldse. (3) Kolmanda tagasisidepunktina avaldatud kommentaar on hankija hinnangul arusaadav, kuna on viidatud ühele konkreetsele puudusele kasutajasõbralikkuse osas. 1.5. Kolmanda kriteeriumina sätestas hankija „lahenduse dokumentatsioonis kirjeldatuse selgus, sisukus, täpsus ja kvaliteet“. Hindamistabeli kohaselt kujunes vaidlustaja hinne läbi kriteeriumi: „Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud. Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust.“ Hankija on vaidlustaja hinnet põhjendanud järgmise kommentaariga: „Pakutud kontseptsiooni kirjeldus on hästi struktureeritud, sõnastatud ja põhjendatud Esitatud dokumentatsioon katab olulised lahenduse aspektid, aga ei anna lisandväärtust. Esitatust saab järeldada, et pakkujal on kogemus tänapäevaste veebiliideste loomisega ja sellele toetava dokumentatsiooni loomisega. Tekkis allolev märkus: dokumentatsioonis on olemas üldised vaadete kirjeldused, kuid ei ole lisandväärtust metoodikate ega protsesside kohta.“ Hankija selgitab, et pakkumuse dokumentatsioonis on pakkuja pikas nimekirjas esitanud ja selgitanud lahenduse vaateid. RHAD toodud ülesanne oli "vabas vormis kontseptsiooni ja lahenduse kirjeldus". Kontseptsiooni kirjelduse hulgas ootaks hankija kogenud pakkujalt muuhulgas metoodikate või tööprotsesside kirjeldamist, et tekiks täpsem arusaam miks või kuidas kasutatud lahendusteni jõuti, kuidas võiks toimida lahenduse peal tööprotsessid. Lahenduse kirjeldus on esitatud pika linkide ja piltide jadana ning seetõttu ei teki süsteemsust (ei ole lihtsasti arusaadav). Pakutud kontseptsioon katab olulised lahenduse aspektid, kuid ei anna piisavalt põhjendusi, miks pakkuja lahendas hankija poolt pakutud kasutajalood just nii, nagu ta lahendas. Hankija ei saa täit kindlustustunnet, et pakkuja poolt pakutud lahendus on parim lõppkasutaja jaoks. Hankija hindamismetoodika kirjutab lahti, et 10 punkti saab see pakkuja, kelle pakutud kontseptsiooni kirjeldus on selgelt struktureeritud, suurepäraselt sõnastatud ja põhjendatud ning kelle dokumentatsioon selgitab suurepäraselt pakutavat lahendust. Pakkuja dokumentatsioonis piisavaid põhjendusi ei ole toodud. 1.6. Neljanda kriteeriumiga sätestas hankija „spetsiifika mõistmise ja oskuse näha toote funktsionaalsust 3/6  suures pildis kogu iseteenindusportaali vaates: lahenduse terviklikkus, optimaalsus“. Hindamistabelis on sätestatud vaidlustaja hinde kriteeriumiks järgnev: „pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Kogu lahenduse osas tekib 3 - 4 küsimust või märkust.“ Hankija on vaidlustaja hinnet põhjendanud järgmise kommentaariga: „Pakkuja pakub toimivaid ja juba aastatega end tõestanud lahendusi. Pakkujal on kogemus sarnaste lahenduste disainimisega. Tekkisid allolevad märkused: lahenduse terviklikkus jääb puudulikuks. Toodud on ära vaid konkreetsed juhtumid selgitamata, mis nende taga on, miks lahendati need just nii, nagu lahendati; sidusus vaadete vahel puudub; lahenduse optimeerimiseks ei ole välja pakutud ühtegi ideed (näiteks meiligruppide nimistuid oleks saanud grupeerida).“ Hankija selgitab hindamise lähtealustest ning antud kommentaari tagamaid. Hankija on oma hindes ja tagasisides lähtunud sellest, et pakkuja ei ole oma pakkumuses puudutanud seda, kuidas loodud disainivaated iseteenindusportaali laiemasse kontseptsiooni võiksid haakuda: terviklikkus ja oskus näha funktsionaalsust suuremat pilti. Proovitöö hindamismetoodika oli hankija poolt üles ehitatud selliselt, et mitu küsimust või märkust proovitöö hindamisel tekib, vastavalt sellele sai proovitöö punkte. Seega ei pidanudki hankija vajalikuks pakkumuste hindamise etapis pakkujalt proovitöö kohta küsimusi küsida. Pakkuja küll viitab, et lahenduse pakkumisel pole sisendina antud seda, et millises mahus liste peaks lahendus kuvama – see haakub punktiga spetsiifika mõistmine, et riigis on liste väga palju. Ülaltoodust ei saa hankija kindlust, et pakkuja proovitöö tooks maatriksis toodud "selge lisaväärtuse". Pakkuja toob oma dokumentatsioonis ka ise välja, et "Kasutajatestidest tuli ka välja, et kasutajatele jääb antud hetkel selgusetuks, kuidas antud õiguste halduse keskkonda satutakse (samuti eelpool välja toodud osa, näiteks iseteeninduskeskkonna töölaud) ja miks meiligruppe on vaja luua või hallata või nendes osaleda", aga pakkuja pole selle infoga oma kontseptsiooni juures ka edasi töötanud. 1.7. Hankija hindas pakkumusi hindamismetoodika kohaselt, pakkumust hindasid hankekomisjoni liikmed kollektiivselt. See oli kirjas hindamismetoodikas (vt p 1.2.2), mistõttu on arusaamatu vaidlustaja väide selle kohta, et hindamistulemuse õigustuseks on asjaolu, et hinne moodustus hindamiskomisjoni liikmete hinnangute põhjal. Hankija järgis pakkumuste hindamisel enda kehtestatud hindamismetoodikat, hankija ei ole hindamiskriteeriume ega alamkriteeriume loonud ega muutnud tagantjärele, pärast pakkumuste avamist nagu vaidlustaja väidab. Vaidlustaja on rõhutanud vaidlustuse p 13, et ta ei vaidlusta hindamiskriteeriume, kuid samas on vaidlustuses viidatud, et hindamismaatriksis kasutatud määratlemata õigusmõisteid on sisustatud kaootiliselt ja meelevaldselt ning hindamisel on lähtutud eeldustest, mida pakkujal ei olnud võimalik hindamiskriteeriumide põhjal ette teada, mille etteteadmise korral oleks tal aga olnud võimalik oma pakkumust vastavalt kujundada. Juhul, kui pakkujale ei olnud hindamismaatriks selge ega arusaadav oleks saanud pakkuja selle kohta hankijalt enne pakkumuse esitamist selgitust küsida. Hankija hinnangul on kaudselt/osaliselt tegemist hindamiskriteeriumite ja hindamismetoodika vaidlustamisega, mille vaidlustamistähtaeg on möödunud. Riigihanke alusdokumente oleks pakkuja saanud või pidanud vaidlustama enne pakkumuste esitamise tähtaega 1.8. Eelnevast tulenevalt leiab hankija, et vaidlustaja etteheited pakkumuste hindamisele on pelgalt hankija kaalutlustes kahtlemine. Vaidlustaja poolt esitatud väited lähtuvad üksnes vaidlustaja enda pakkumuse hindamisest, ilma kõiki pakkumusi ja lahendusi nägemata, st ilma võrdluspildita tugevatest proovitöödest (näidislahendustest). II 2.1. Hindamismetoodika valik – kas määratleda üldised hindamise kriteeriumid ja/või detailid – on vastustaja otsustada. (vt RKHKo 3-20-1198, p 19). 4/6 2.2. Hankija on riigihanke alusdokumentides sätestanud enda üldised vajadused ning andnud ka laia hindamismaatriksi proovitööde/ võimalike lahenduste hindamiseks. Etteheide, mille kohaselt hankija sätestatud hindamiskriteeriumid on liialt üldised on esitatud alles hankevaidlustusega. Pakkuja ei esitanud hanke jooksul ühtegi sellekohast väidet küsimuste/selgitustaotluste instrumendi läbi. Hankija leiab, et hanke iseloomu arvestades, ei pidanud detailselt ette kirjutama, kuidas soovitud tulemust saavutada. Vastupidisel juhul oleks vastustaja püstitatud ülesanne proovitöö hindamiseks muutunud suuresti sisutuks. Samuti pärsiksid väga selge kirjeldus proovitöö teisi väärtusi hankija jaoks ning kaotaks hankija hinnangul oma olemusliku mõtte. Riigikohus on leidnud, et hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda (RKHKo 3-20-1198, p 20). 2.3. Hankija nõustub, et nii vaidlustuskomisjonil kui ka kohtul on hindamisotsuste kontrollimisel oluliselt suurem kontrolliulatus, kuid ka hindamisotsuste puhul ei asu vaidlust lahendav organ hindaja rolli, vaid võtab seisukoha üksnes hindamisotsuse vastavuse osas riigihanke alusdokumentides. VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). 2.4. Tallinna Halduskohus on oma 15.12.2021, 3-21-2474 (p 40) otsuses leidnud, et hindamiskriteeriumid peavad võimaldama objektiivset hindamist, kuid hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada. Hindamiskriteeriumid ei pea olema detailsed ega sisaldama alakriteeriume. Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. 2.5. Hankija möönab, et hindamise põhjendamine on olnud napisõnaline, kuid ei nõustu, et antud hinnangud oleksid meelevaldsed või alusetud. Ka Tallinna Halduskohus on oma otsuses 17.09.2021, 3-21-1811 (p-d 37, 43, 47) selgitanud, et vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi vaidlustusmenetluses täpsustada. Sellest tulenevalt on hankija täpsustanud oma kommentaaride sisu ning andnud vaidlustajale antud hinde osas oluliselt kaalukama sissevaate (I osas) ning leiab, et täpsustava hinnangu andmisega jõuavad pooled menetlusrahuni. 2.6. Eeltoodust tulenevalt hankija leiab, et hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1) ning hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus edukaks on õiguspärane ja põhjendatud. Kuivõrd hankija otsus on õiguspärane, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata ning menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Hankija on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mirjam Virosiim-Kuhi osakonnajuhataja Lisad: Lisa 1. Volikiri Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse esindamiseks Lisaadressaadid: ADM Interactive OÜ 5/6  Trinidad Wiseman OÜ vandeadvokaat Veiko Vaske Fredy Bogomolov [email protected] 6/6