KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 1
LENNUNUDUSJULGESTUSE
JÄRELEVALVE KÄSIRAAMAT
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 1/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
1 MÕISTED
Aastane reisijatehulk (ingl Annual traffic volume)
saabuvate, lahkuvate ja transiitreisijate (loendatakse üks kord) koguarv.
Esinduslik valim (ingl Representative sample)
võimalike järelevalvevõimaluste hulgast tehtud valik, mis on piisav oma arvult ja
ulatuselt, et selle alusel saaks teha üldisi järeldusi standardite rakendamise kohta;
Haavatavus (ingl Vulnerability)
rakendatavate meetmete ja menetluste nõrk koht, mida võidakse ära kasutada
õigusvastase teo toimepanekuks.
Inspekteerimine (ingl Inspection)
lennuettevõtte, lennuvälja või mõne muu lennundusjulgestusega seotud ettevõtte poolt
kohaldatavate julgestusmeetmete ja –protseduuridega seonduvate aspektide
rakendamise kontrollimine, et kindlaks teha nende rakendamise tõhusus.
Järelevalveametnik (ingl National Auditor)
Lennuameti nimel lennundusjulgestuse riiklikku järelevalvet teostav ametnik.
Järelevalvetegevus (ingl Compliance monitoring activity)
Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu nõuete rakendamise hindamiseks
kasutatud menetlus või protsess.
Järeltegevus (ingl Follow-up activity)
korduv julgestusmeetmete ja –protseduuride kontrollimine, mille eesmärgiks on teha
kindlaks järelevalve teostamise käigus fikseeritud puuduste kõrvaldamiseks
kasutuselevõetud meetmed ning protseduurid.
Julgestusaudit (ingl Security Audit)
kohaldatavate julgestusmeetmete ja –protseduuride kõikide aspektide põhjalik
kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid rakendatakse järjepidevalt ja püsival
kvaliteeditasemel.
Julgestusintsident (ingl Security Incident)
Julgestust puudutav vahejuhtum, mis kahjustab isikute ja vara turvalisust ning
ohutust.
Kontrollimine (ingl Verification)
järelevalveametniku tegevus, mille abil tehakse kindlaks, kas konkreetset
julgestusmeedet tegelikult kasutatakse.
NCASP12 (ingl NCASP)
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 2/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (riiklik tsiviillennunduse
julgestusprogramm).
Puudus (ingl Deficiency)
lennundusjulgestuse nõuetele mittevastavus.
Test (ingl Test)
lennundusjulgestusmeetmete testimine, mille käigus väljendatakse või simuleeritakse
kavatsust sooritada õigusvastane tegu, eesmärgiga kontrollida olemasolevate
julgestusmeetmete tõhusust ja rakendamist.
Uurimine (ingl Investigation)
julgestust ohustava vahejuhtumi uurimine ja selle põhjuste selgitamine, et vältida
selle kordumist.
Vaatlus (ingl Observation)
järelevalveametniku teostatav visuaalne kontroll, et teha kindlaks julgestusmeetmete
või -menetluste rakendamine.
Vestlus (ingl Interview)
järelevalveametniku teostatav suuline kontroll, et teha kindlaks konkreetsete
julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine.
Ülevaatus (ingl Survey)
tegevuste hindamine eesmärgiga määrata kindlaks julgestusvajadused. Selle raames
selgitatakse nõrgad kohad, mida võidakse vaatamata julgestusmeetmete ja –
protseduuride rakendamisele kasutada ebaseaduslikeks sekkumisteks, ning esitatakse
soovitused väljaselgitatud ohu suurusele vastavate kompenseerivate kaitsemeetmete
võtmiseks.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 3/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
2 SISSEJUHATUS
2.1 Eessõna
Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat (edaspidi: Käsiraamat) on osa Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 (edaspidi: määrus)1 lisa II
punktis 3 viidatud riiklikust järelevalveprogrammist.
Käsiraamatus kirjeldatakse lennundusjulgestuse riikliku järelevalve (edaspidi: järelevalve)
organisatsioonilist struktuuri, järelevalvetegevuste planeerimise aluseid, järelevalvetegevuste
läbiviimist ja dokumenteerimist, tuvastatud puuduste kõrvaldamisega seotud tegevusi ning
sunnivahendi kohaldamise põhimõtteid.
Järelevalvetegevused hõlmavad julgestusauditeid, inspekteerimisi, teste, ülevaatusi ning
uurimisi. Järelevalve käigus hinnatakse tegevuse vastavust nii siseriiklikele kui ka
rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetele ja soovitustele, sealhulgas parimatele praktikatele13.
Käsiraamatu eesmärk on anda juhiseid Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna
teenistujatele (edaspidi: järelevalveametnik) järelevalvetegevuste läbi viimiseks kindlatel
alustel ning püsival kvaliteeditasemel. Tõhusa ja kvaliteetse järelevalve abil tagatakse
julgestusnõuete täitmine ja julgestusmeetmete asjakohane kohaldamine ning võimalike
puuduste kiire ja efektiivne kõrvaldamine.
2.2 Järelevalve teostamise põhialused
Käesoleva käsiraamatu koostamise ning Lennuameti lennundusjulgestuse järelevalve
teostamise aluseks on määruse1 lisas II toodud põhimõtted ning lennundusseadus2. Lisaks
võetakse järelevalvetegevuse planeerimisel, läbi viimisel ning järeltegevustes arvesse
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ning Euroopa Tsiviillennunduse
Konverentsi (ECAC), aga ka teiste riikide kogemusi ja parimat praktikat13.
Järelevalve käigus võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalvetegevuste
tulemusi ning järelevalvesubjektide sisejärelevalve tulemusi.
3 ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA VASTUTUS NING VAHENDID
3.1 Järelevalve teostamise organisatsiooniline struktuur ja vastutus
Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse2 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes
Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise
üle.
Vastavalt lennundusseadusele2 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelevalvet
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise
tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid
kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle.
Vastavalt Lennuameti põhimäärusele4 teostavad lennundusjulgestusalast järelevalvet
lennundusjulgestuse osakonna teenistujad. Lennundusjulgestuse osakonna ülesanded, õigused
ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega14. Lennuameti
struktuuri järgselt on lennundusjulgestuse osakonna koosseisus osakonnajuhataja ning kaks
vaneminspektorit, kes lisaks järelevalvega seotud ülesannetele täidavad ka muid määrusest1,
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 4/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
lennundusseadusest2 ning Lennuameti põhimäärusest4 tulenevaid ülesandeid.
Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega6.
3.2 Järelevalve teostamise vahendid
Lennuametit rahastatakse riigieelarvest ning Lennuamet tagab lennundusjulgestuse järelevalve
teostamiseks vajalikud vahendid.
Sellised vahendid hõlmavad järelevalveametnike teenistusse võtmiseks, tasustamiseks, nõutava
kompetentsi omandamiseks ja selle hoidmiseks vajalikke rahalisi vahendeid ning
järelevalvetoimingute läbiviimiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke materiaalseid ja
infotehnoloogilisi vahendeid.
Järelevalve teostamiseks ja dokumenteerimiseks on järelevalveametnike kasutuses vähemalt
järgmised vahendid:
lauatelefon;
arvutikomplekt vastavalt Lennuameti IT profiilile;
printeri, faksi ja paljundusmasina kasutamise võimalus;
fotoaparaat;
kontoritarbed;
STP testkohver;
improviseeritud lõhkeseadeldise osade imitatsioonid ja muud keelatud esemed;
transpordivahendi kasutamise võimalus;
tööülesannete täitmiseks vajalikud isikukaitsevahendid.
4 JÄRELEVALVEAMETNIKU TEENISTUSSE VÕTMINE, KVALIFIKATSIOON,
ÜLESANDED JA VOLITUSED
4.1 Järelevalveametniku teenistusse võtmine
Järelevalveametniku teenistusse võtmisel juhindutakse Lennuameti juhtimissüsteemi
kehtivatest personalidokumentidest5.
Järelevalveametniku valiku põhimõtete abil kindlustab Lennuamet, et järelevalvet teostav isik
on sobiv teenistusse võtmiseks ning võimeline täitma talle pandud tööülesandeid
nõuetekohaselt.
Lennuameti ametnik, kes teostab lennundusjulgestusalast järelevalvet:
peab vastama Avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusse võtmise tingimustele;
ei tohi omada lepingulisi ega rahalisi kohustusi järelevalve subjekti ees;
peab olema edukalt läbinud taustakontrolli;
peab omama lennundusalast, sisejulgeolekualast või juriidilist kõrgharidust;
peab valdama eesti keelt tasemel C1 või sellele vastaval tasemel ning inglise keelt
vähemalt tasemel B2 või sellele vastaval tasemel;
peab vastama Riigisaladuse seaduses sätestatud riigisaladusele juurdepääsuloa andmise
tingimustele;
peab omama oskusi ning isiksuseomadusi, täitmaks ametikoha ametijuhendiga6
määratletud tööülesandeid (sh suhtlemisoskus, analüüsivõime, algatusvõime,
koostöövõime ning motiveerimisoskus);
peab omama teoreetilisi ning praktilisi teadmisi lennundusest ning lennundusjulgestuse
korraldusest.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 5/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Nimetatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks esitab järelevalveametniku ametikohale
kandideeriv isik Lennuametile avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusse võtmiseks
nõutavad dokumendid, kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mille
alusel tehakse kindlaks isiku vastavus nimetatud tingimustele, misjärel vastava
järelevalveametniku ametikohale kandideeriva isikuga viiakse läbi vestlus enne isiku
ametikohale vastavuse üle otsustamist.
Lennuamet võib keelduda isiku teenistusse võtmisest järelevalveametniku ametikohale, kui isik
ei vasta eelpool toodud tingimustele.
4.2 Järelevalveametniku kvalifikatsioon, väljaõpe ja pädevuste hindamine
Järelevalveametniku kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse Lennuametis arengu- ja
hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatest juhtimissüsteemi protseduuridest5.
Järelevalveametnikul peab olema piisav kvalifikatsioon, mis hõlmab küllaldast teoreetilist ja
praktilist kogemust järelevalve valdkonnas. Kvalifikatsioonile esitatavad nõuded on
kehtestatud järelevalveametnike ametijuhenditega6.
Järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks peab järelevalveametnik omama vähemalt järgmisi
teadmisi ja oskusi:
teadmised lennundusjulgestuse õigusraamistikust, sh Chicago konventsiooni lisa 17
standardid, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi nr 8973
juhised, Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi dokumendi nr 30 II osa juhised,
Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad lennundusjulgestusalased nõuded, Eesti
siseriiklikud julgestusalaseid nõuded ja NCASP12 sätted ning nende kohaldamine;
teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja
hetkel aktuaalsetest ohtudest;
teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas
lennundusjulgestuses osalejate kohustustest ja vastutusest;
teadmised Euroopa Liidu ning rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalvetegevustest;
teadmised siseriikliku järelevalve põhimõtetest ning selleks kohaldatavatest menetlustest
ja meetoditest, sh lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatu ning enda ametijuhendi6
põhjalik tundmine ja oskus efektiivselt kasutada lennundusjulgestuse osakonna
käsiraamatut;
arusaamine järelevalveametniku rollist ning volitustest;
teadmised sellest, kuidas inimfaktor võib mõjutada julgestuse toimimist, sh
kontrollitavaid toiminguid;
praktilised teadmised julgestustehnilistest vahenditest, sh nendega seotud võimalustest ja
piirangutest;
praktilised teadmised kontrollitavatest julgestusalastest meetoditest ja menetlustest, sh
nende eesmärkidest ning nendega seotud piirangutest ja võimalustest;
oskus selgelt ja enesekindlalt väljenduda;
tööks vajalike võõrkeelte valdamine nõutaval tasemel.
Teenistusse võtmise järgselt määratletakse dokumentide ning vestluse alusel
järelevalveametniku vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja tehakse seejärel kindlaks ametniku
koolitusvajadus, lähtudes Lennuametis arengu- ja hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist
reguleerivatest juhtimissüsteemi protseduuridest5. Seejärel läbib järelevalveametnik
teoreetilise ja praktilise väljaõppe vastavalt kehtivale sisse elamist ja adapteerimist
reguleerivale juhtimissüsteemi protseduurile5. Väljaõppe käigus omandab või kinnistab
järelevalveametnik teadmised valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, teoreetilised ning
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 6/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
praktilised teadmised kohaldatavatest julgestusmeetmetest, samuti järelevalve teostamise
põhimõtetest ja meetoditest.
Järelevalveametniku kvalifikatsiooni säilitamiseks tema personaalset koolitusvajadust
hinnatakse ning selle kohta peetakse arvestust vastavalt kehtivatele arengu- ja
hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatele juhtimissüsteemi protseduuridele
5
.
4.3 Järelevalveametniku ülesanded
Lennundusjulgestuse osakonna põhiülesanded on määratletud lennundusjulgestuse osakonna
põhimääruses14 ning järelevalveametnike ülesanded on kehtestatud ametijuhenditega6.
Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks neist tulenevalt on:
osalemine lennundusjulgestusalaste nõuete ja meetmete väljatöötamises, analüüsis ja
rakendamises;
lennundusjulgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete riiklik järelevalve;
ettevõtete julgestusmeetmete ja -käsiraamatute kooskõlastamine;
lennundusjulgestuskoolituse riiklik järelevalve ja koolituskavade kooskõlastamine;
lennundusettevõtete protseduuride lihtsustamise alane järelevalve ameti
tegevusvaldkonnas;
Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise korraldamine ning nende üle
arvestuse pidamine;
lennundusjulgestusalane lennuväljade ehitusprojektide ja olemasolevate tsiviillennunduse
ehitiste ning rajatiste laiendamise või renoveerimise projektide ja ettevõtjate poolt
kasutatavate lennundusjulgestuse tehniliste vahendite kooskõlastamine;
relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi
kaasavõtmise taotluste,
esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale
võtmiseks esitatud taotluste kooskõlastamine;
lennundusjulgestusalasest läbivaatusest erandina vabastamise taotluste kooskõlastamine;
julgestusmeetmeid kohaldavate isikute, julgestuskoolitusi läbi viivate instruktorite
tunnustamine ning ettevõttes julgestuse eest vastutavate isikute kooskõlastamine;
Lennuametis töödeldava riigisaladuse ja EL, NATO ning teiste rahvusvaheliste
organisatsioonide salastatud teabe kaitse korraldamine ning salastatud teabekandjate üle
arvestuse pidamine;
Lennuameti teenistujatele salastatud teabele juurdepääsuloa taotlemise korraldamine.
4.4 Järelevalveametniku volitused
Järelevalvetegevuste läbi viimisel kannavad järelevalveametnikud nähtaval kohal neile
väljastatud töötõendit, mis annab õiguse siseneda kõigile tsiviillennunduse objektidele. Tõendi
nähtaval kohal kandmine ei ole nõutav julgestusmeetmete testimisel.
Lennundusjulgestuse järelevalveametnikele on antud järelevalvetegevuste läbiviimiseks
vajalikud volitused, sealhulgas:
kontrollida igat julgestusmeetmeid kohaldavat käitajat või üksust;
inspekteerida riiklikus registris olevaid õhusõidukeid;
inspekteerida riigis käitatavat õhusõidukit selle viibimisel riigis;
saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide
originaalidega ja saada nende ärakirju;
jäädvustada toiminguid, protseduure, rajatisi kirjalikult, fotograafiliselt või mõnel muul
elektroonilisel viisil;
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 7/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava
õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis tahes muu lennundustegevusega
seotud objekti, sealhulgas ehitise või seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise
ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;
kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel
ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele või kui isiku tegevuse või
tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või
turvalisus;
nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ja seadmete ekspertiise;
nõuda kohest puuduste kõrvaldamist või julgestusmeetme kordamist;
teha ettekirjutusi ja hoiatusi lennundusjulgestust reguleerivate õigusaktide täitmiseks
julgestusmeetmeid kohaldavale ettevõttele või lennundusspetsialistile;
kinni pidada õhtusõidukit riikliku järelevalve teostamise eesmärgil.
4.5 Tundliku sisuga teabe kaitse
Järelevalveametnik tagab talle järelevalve teostamisel teatavaks saanud teabe
konfidentsiaalsuse, kui seadusest ei tulene kohustus selle avaldamiseks. Mistahes
teabekandjaid, mis sisaldavad eraelulisi, ärisaladust puudutavaid või julgestuse seisukohalt
tundlikke andmeid, tähistatakse juurdepääsupiiranguga ning neid säilitatakse turvaliselt
vastavalt juhtimissüsteemi dokumendihalduse protseduuridele8.
5 JÄRELEVALVE PLANEERIMINE
5.1 Järelevalvetegevuste liigitus
Lennuamet teostab järelevalvet lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle lennundusettevõtjate
ning muude julgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete üle vastavalt lennundusseadusele2.
Järelevalvetegevused jagunevad liigiti lähtuvalt nende puhul kasutatavast metoodikast
julgestusaudititeks (ingl. Security Audit), inspekteerimisteks (ingl. Inspection), testideks,
(ingl. Test) ülevaatusteks (ingl. Survey) ning uurimisteks (ingl. Investigation).
Lisaks jaguneb järelevalve regulaarseks ning plaaniväliseks järelevalveks. Regulaarset
järelevalvet viiakse läbi vastavalt koostatud järelevalve aastaplaanile. Plaanivälise
järelevalvetegevuse läbiviimise põhjuseks on ettevõtte esitatud taotlus staatuse saamiseks,
julgestustasemele mõju avaldavad ettevõtte tegevuses või infrastruktuuris toimunud
muudatused, järelevalvetegevuse käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamise kontrollimine, aset
leidnud julgestusintsident, julgestusnõuete muutumine olulisel määral või Lennuametile
laekunud teade julgestust mõjutavatest asjaoludest.
Järelevalvetegevus jaguneb esmaseks (ingl. Initial) ning järeltegevuseks (ingl. Follow-up).
Järeltegevused viiakse läbi esmase järelevalvetegevuse käigus tuvastatud puuduste faktilise
kõrvaldamise kontrollimiseks ja selleks kohaldatud meetmete efektiivsuse hindamiseks.
Muudel asjaoludel läbiviidavad järelevalvetegevused liigituvad üldjuhul esmase
järelevalvetegevuse hulka.
Järelevalvetegevusi liigitatakse ka etteteatamata (ingl. Unannounced) ja etteteatamisega
(ingl. Announced) järelevalveks. Üldjuhul kuuluvad etteteatamisega järelevalvetegevuste hulka
julgestusauditid ning sisuliselt ka ülevaatused ja uurimised. Inspekteerimised ja testid viiakse
üldjuhul läbi eelneva etteteatamiseta. Siiski võidakse inspekteerimine või testid läbi viia
etteteatamisega juhul, kui see on möödapääsmatu ja kui selline etteteatamine ei kahjusta
järelevalvetegevuse tuleuste objektiivsust.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 8/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.2 Järelevalve aastaplaan
Regulaarset järelevalvet teostatakse vastavalt järelevalve aastaplaanile. Järelevalve aastaplaani
koostab lennundusjulgestuse osakonna juhataja hiljemalt jooksva aasta
15. jaanuariks ning teeb selle osakonna järelevalveametnikele kättesaadavaks elektrooniliselt
teegis L:\Public\AVSEC\Järelevalve aastaplaanid\.
Järelevalve aastaplaanis tuuakse välja kuude lõikes planeeritud järelevalvetegevused, märkides
järelevalve teostamise eeldatava aja, järelevalve subjekti, tegevuse liigi, ulatuse, tegevuse eest
vastutava järelevalveametniku (järelevalvetegevust koordineeriva ametniku) ja selles osalevad
järelevalveametnikud. Samuti lisatakse aastaplaani muu asjasse puutuv informatsioon, nt
märge selle kohta, et tegemist on järeltegevusega.
Järelevalvetoimingu läbiviimisel märgitakse järelevalve aastaplaanis tegevuse läbiviimise
täpne ajavahemik (toimingu algus ja lõpp), kaetud valdkonnad, järelevalvetegevuse hetkeseis
(toimik avatud või lõpetatud), tegevuseks kulunud inimtööpäevad, võimalikud puudused ja
muu asjakohane informatsioon.
Järelevalve aastaplaani koostamisel lähtutakse õigusaktide nõuetest, järelevalve prioriteetidest
ning olemasolevatest ressurssidest. Järelevalve prioriteetide määratlemisel võetakse arvesse
järgmisi asjaolusid:
üldised trendid nõuetele vastavuse osas siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, sh
sagedasemad ja korduva iseloomuga puudused, toimunud intsidendid;
ettevõtte statistilised näitajad (sh lennuoperatsioonide arv, reisijate arv, kauba ja posti
kogused);
ettevõtte tegevusega seotud eripärad (nt lennutegevuse liik või sagedus);
varasemate ettevõttesiseste, siseriiklike ja rahvusvaheliste järelevalvetegevuste
tulemused (sh tuvastatud puudused ja nende kõrvaldamise tulemuslikkus);
ettevõttesisese kvaliteedisüsteemi tõhusus puuduste avastamisel ja kõrvaldamisel;
muudatused ettevõtte tegevuses (sh organisatsiooni ülesehitust ja kasutatavat
infrastruktuuri puudutavad muudatused);
riskihinnang (nt konkreetne oht, konkreetne lennuettevõte, teatud lennud);
muudatused õigusaktides;
5.3 Järelevalvetegevuste minimaalne sagedus
Järelevalvetegevuste sageduse määramisel võetakse arvesse määruse1 lisas II toodud
põhimõtteid, aga ka aastaplaani koostamise aluseks olevaid konkreetse järelevalvesubjektiga
seotud objektiivseid kriteeriume.
Peamiste järelevalvetegevuste – julgestusauditite ning inspekteerimiste – maksimaalne intervall
lähtuvalt järelevalvesubjektist ning objektist (NCASP12 peatükist) on toodud tabelites 1, 2 ja 3.
Inspekteerimiste raames võidakse läbi viia teste, hindamaks kohaldatavate julgestusmeetmete
tõhusust. Testide läbiviimisel võetakse arvesse järelevalve subjekti eripäradest tulenevaid
asjaolusid, aga ka järelevalvetegevuse objektiks olevaid toiminguid. Otsuse testide
läbiviimiseks inspekteerimise raames teeb konkreetse järelevalvetegevuse läbiviimist
koordineeriv järelevalveametnik.
Uurimised ning ülevaatused viiakse läbi välistest teguritest (sh toimunud julgestusintsident,
muudatused julgestusnõuetes, ettevõtte tegevuses või infrastruktuuris) lähtuvalt ning üldjuhul
on tegemist plaaniväliste järelevalvetegevustega.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 9/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.4 Järelevalvetegevuste ulatus
Järelevalvetegevuse ulatus määratletakse vastavalt järelevalvetegevuse liigile ning järelevalve
subjektile.
Julgestusaudit hõlmab üldjuhul kõiki järelevalvesubjekti poolt kohaldatavaid
julgestusmeetmeid, kuid otstarbekuse kaalutlusel võidakse julgestusauditi ulatust laiendada ka
mitme subjekti tegevustele (nt kõik konkreetsel lennuväljal kohaldatavad julgestusmeetmed).
Julgestusauditi eesmärk on kindlaks teha, kas julgestusmeetmed ja –protseduurid on
kohaldatud kindlatel alustel (protseduurid, juhendid jms) ja püsival kvaliteeditasemel (tegevus
viiakse läbi vastavalt protseduuridele ja juhenditele mistahes ajal ja kohas).
Inspekteerimine hõlmab sõltuvalt järelevalvetegevuse eesmärgist ning järelevalvesubjekti
eripäradest üht või enamat otseselt seotud julgestusmeetmete kogumit. Otseselt seotud
julgestusmeetmete kogumid on kaks või enam NCASP12 alapeatükis toodud nõuet, mis
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 10/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
mõjutavad üksteist vahetult ning nõuete aluseks oleva eesmärgi saavutamist saab hinnata
üksnes selliseid nõudeid koos käsitledes. Selliste meetmete kogumid on toodud tabelis 4.
Testimine on õigusvastase teo simuleerimine, millega pannakse proovile rakendatavate
julgestusmeetmete tõhusus. Teste võidakse läbi viia eraldiseisva järelevalvetegevusena või
osana inspekteerimisest. Testitavate julgestusmeetmete hulk ei ole piiratud, kuid iga-aastane
järelevalveplaan peaksid sisaldama testimisi vähemalt järgmistes valdkondades:
julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontroll;
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 11/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
õhusõiduki kaitse;
reisijate ja käsipagasi läbivaatus;
töötajate ja neil kaasas olevate esemete läbivaatus;
registreeritud pagasi kaitse;
kauba või posti läbivaatus;
kauba ja posti kaitse.
Testide tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse ning tehakse õigustatud teadmisvajadusest
lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele.
Uurimine on julgestusintsidendile järgnev tegevus, mille käigus püütakse välja selgitada selle
põhjuseid (sh toimumisele kaasa aidanud asjaolusid). Uurimise ulatus sõltub konkreetse
intsidendiga seotud asjaoludest ning selle eesmärgiks ei peaks olema süüdlase karistamine,
vaid meetmete määratlemine samalaadse intsidendi kordumise vältimiseks või selle mõju
minimeerimiseks (nn just culture ). Erandiks on tahtlikult toime pandud rikkumised, mille
korral sõltuvalt asjaoludest tuleks kaaluda kas väärteomenetluse alustamist.
Uurimise käigus tuleks tuvastada vähemalt järgmised asjaolud:
kus, kuidas ja miks konkreetne julgestusalane rikkumine ja/või intsident toimus;
puudused, mis aitasid kaasa rikkumisele ja/või selgitus toimunud intsidendile;
kes on vastutav toimunud rikkumise ja/või intsidendi eest;
kas on olemas väärteokoosseis;
kelle poolt ning milliseid samme tuleks astuda, vältimaks rikkumiste ja/või intsidentide
kordumist.
Uurimistulemuste kokkuvõtet säilitatakse vastavalt juhtimissüsteemi dokumendihalduse
protseduuridele8 ja tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele
ettevõtetele, teistele asjasse puutuvatele riikidele ning tõsiste julgestusintsidentide korral ka
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonile.
Ülevaatus on julgestusvajaduste hindamine, mille raames selgitatakse välja nõrgad kohad
käitaja või üksuse julgestuskontseptsioonis ning vajadusel tuuakse välja soovitused
kompenseerivate meetmete võtmiseks. Et ülevaatusi viiakse läbi julgestusalaste nõuete,
ohutaseme või ettevõtte tegevuse muutumisel, määrab ülevaatuse ulatuse eelkõige selliste
muutuste mõjuala.
Ülevaatuse üldine metoodika ei erine oluliselt julgestusauditi või inspekteerimise metoodikast,
küll aga eesmärkide poolest. Et ülevaatuste käigus keskendutakse peamiselt haavatavuste ja
julgestusvajaduste kindlaks tegemisele, ei anta selle käigus hinnangut ettevõtte poolt
kohaldatavate julgestusmeetmete ja protseduuride vastavusele julgestusnõuetele.
Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse sarnaselt nõuetele vastavuse
kontrollimisele suunatud järelevalvetegevustega (v.a. hinnangud nõuetelevastavuse osas) ning
tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele.
6 JÄRELEVALVE TEOSTAMINE
6.1 Järelevalvetegevustega seotud piirangud
Sõltuvalt järelevalvetegevuse liigist ja ulatusest kaasneb sellega alati mõju julgestusmeetmeid
kohaldava ettevõtte tegevusele. Selline mõju on vältimatu, kuid mõju ulatust on võimalik viia
miinimumini tegevuste hea planeerimise ning ohutusnõuetega arvestamisega. Järgnevalt on
toodud mõned põhimõtted, mida tuleks järelevalvetegevuste läbiviimisel arvesse võtta:
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 12/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
ette valmistumisel tuleks intervjuud vastutavate isikutega hoolikalt läbi mõelda, et
saada maksimaalselt informatsiooni minimaalse arvu vestlustega;
rakendada tuleks mõistlikke meetmeid, vältimaks töötajate segamist nende
tööülesannete täitmisel intervjueerimise ajal;
õhusõiduki kinni pidamist või väljalennu viivitamist tuleks võimalusel vältida;
järgida tuleks kõiki ohutusnõudeid;
järgida tuleks julgestusnõudeid (välja arvatud juhul, kui viiakse läbi julgestus teste);
õhusõidukisse, hoonesse või alale juurdepääsu saavutamiseks ei tohiks kasutada jõudu;
ei tohiks avada õhusõiduki välisuksi, puutuda õhusõiduki kontrollpindu ega siseneda
lennuettevõtja vastutava, pädeva töötajata õhusõiduki kabiini;
ei tohiks juhtida mootorsõidukit vastavat volitust omamata lennuvälja lennualal;
hädaolukorras järelevalvetegevused üldjuhul peatatakse.
6.2 Järelevalvetegevuste põhietapid
Nõuetele vastavuse tuvastamisele suunatud järelevalvetegevuste – julgestusauditid,
inspekteerimised ja testid – koosnevad üldjuhul sarnastest põhietappidest, mille sisu sõltuvalt
tegevuse liigist mõningates piirides varieerub. Välistest teguritest ajendatud järelevalve-
tegevused – ülevaatused ja uurimised – koosnevad üldjuhul väiksemast arvust etappidest.
Täpsemalt on kõikide järelevalvetegevuste läbiviimist liigiti kirjeldatud Lennuameti
juhtimissüsteemi lennundusjulgestuse osakonna protseduurides9.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 13/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
6.1.1 Järelevalvesubjekti teavitamine
Etteteatatud järelevalvetegevuse korral teavitatakse selle etapi käigus järelevalve subjekti
kavandatava järelevalvetegevusega seonduvatest asjaoludest ning edastatakse vajadusel
järelevalvetegevuse aja- ja tegevuskava ning küsimustikud ja vajalikud materjalid. Üldjuhul
teavitatakse järelevalvesubjekti ette mitte vähem kui 30 kalendripäeva.
Järelevalvetegevusest teavitatakse ette üksnes juhul, kui see ei kahjusta järelevalve tulemuste
objektiivsust. Üldjuhul teavitatakse ette üksnes julgestusauditist. Julgestusauditist ette
teatamisel kooskõlastatakse toimumisaeg esmalt ettevõttes julgestuse eest vastutava isikuga
ning seejärel edastatakse järelevalvesubjektile auditi ajakava juhtimissüsteemi kehtival
järelevalve ajakava vormil10.
Kui järelevalvetegevuse läbiviimine ei ole muidu võimalik (nt ei ole võimalik pääseda
vajalikele aladele või ei ole muul juhul tagatud pädevate isikute kohalolek), võidakse
järelevalve subjekti teavitada ka inspekteerimisest. Uurimise ning ülevaatuse puhul võidakse
asjaomaseid ettevõtteid sellest eelnevalt teavitada, kui see aitab kaasa tegevuste läbi viimisele.
Sellistest järelevalvetegevustest teavitatakse vajaduse korral ette e-posti või telefoni teel.
6.1.2 Ettevalmistusetapp
Järelevalvetegevuseks põhjalik ettevalmistumine loob eeldused kohapealse tegevuse tõhusaks
läbiviimiseks. Ettevalmistumise põhjalikkus sõltub järelevalvetegevuse liigist ja ulatusest, aga
ka osalevate järelevalveametnike eelnevatest teadmistest järelevalvesubjekti julgestusalasest
korraldusest.
Ettevalmistusetapi käigus analüüsitakse olemasolevat informatsiooni ettevõtte kohta, sh
ettevõtte julgestuskäsiraamatut ja sellega seonduvaid dokumente, varasema järelevalvetegevuse
käigus kogutud informatsiooni ettevõtte julgestuskorralduse ning esinenud puuduste ja nende
kõrvaldamise kohta. Informatsiooni võidakse ettevalmistusetapis analüüsimiseks koguda ka
muudest allikatest, nt ettevõtte kodulehel avaldatud lennuplaanist, veebipõhistest
kaardiserveritest jms.
Etapi käigus valmistatakse ette järelevalvetegevuseks vajalikud töövahendid, sealhulgas
vajalikud kontroll-lehed, testesemed jms. Testide korral instrueeritakse selle etapi käigus
testisikuid nende kohustustest.
6.1.3 Sissejuhatav kohtumine
Sissejuhatav kohtumine on üks julgestusauditile iseloomulikest etappidest, muude
järelevalvetegevuste puhul seda üldjuhul ei kohaldata. Selle etapi käigus tutvustatakse
julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte (järelevalvesubjekti) esindajatele auditeerimise aluseid,
põhimõtteid, eesmärke ning sellega seotud muid asjaolusid (sh tegevus auditi ajal ning selle
järgselt). Vajadusel võidakse teha muudatusi eelnevalt kooskõlastatud auditi ajakavasse ning
leppida kokku auditi järgse selgituste jagamisega seotud asjaolud.
Sissejuhatava kohtumise läbiviimisega seotud juhised on toodud juhtimissüsteemi
auditeerimist käsitlevas dokumendis AD6xx [ Mõõtmise, analüüsi ja parendamise käsiraamat
(600)]10.
6.1.4 Kohapealne tegevus
Etapi käigus kogutakse informatsiooni üldjuhul julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte
tegevuskohas, kuid vajadusel võib tõendmaterjali koguda sellest väljaspool. Tõendmaterjali
kogumine toimub läbi vaatluste, vestluste, kontrollimise ja dokumentidega tutvumise. Lisaks
võidakse läbi viia teste nii osana inspekteerimist kui ka eraldiseisva tegevusena.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 14/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Kohapealse tegevuse raames võidakse kontrollida ka ettevõtte sisejärelevalve korraldust, sh
selle tulemusi konkreetset järelevalvetegevust puudutavas osas.
6.1.5 Selgituste jagamine
Etapi käigus antakse järelevalve subjektile esmane tagasiside läbi viidud järelevalvetegevuste
tulemustest. Julgestusauditi puhul antakse esmane tagasiside auditijärgsel selgituste jagamisel,
inspekteerimiste, testide, ülevaatuste ja uurimiste puhul võidakse esmane tagasiside edastada
ka telefonitsi, e-posti teel või posti teel. Selgituste jagamisel on oluline, et tagasiside antaks
võimalikult varakult – üldjuhul järelevalvetegevuse viimasel või sellele järgneval tööpäeval.
Selgituste jagamisel on oluline anda üldine esmane ülevaade järelevalvesubjekti julgestusalase
tegevuse nõuetele vastavuse tasemest ning peamistest leidudest. Seejuures tuleb arvesse võtta
nii leidude klassifikatsiooni kui ka selgituste adressaati. Üldjuhul tuleks esmasel selgituste
jagamisel vältida laskumist liigsetesse detailidesse. Siiski tuleb selgituste jagamisel välja tuua
kõik olulisemad puudused.
6.1.6 Dokumenteerimine
Etapi käigus koostatakse aruanne järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni põhjal.
Aruanne ja selles toodud hinnangud peavad põhinema järelevalvetegevuse käigus kogutud
faktilistel andmetel – vaatlustel, intervjuudel, fotodel, dokumentidel, testidel jms. Aruanne
sisaldab järelevalveametnike poolt koostatud lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest
julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende vastavusele kehtivatele
nõuetele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid.
Aruanne koostatakse Lennuohutuse infosüsteemis (LOIS). Aruande koostamisel lähtutakse
välja kujunenud praktikast ning juhtimissüsteemi auditeerimist15 ja asjaajamist8 reguleerivatest
dokumentidest. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:
järelevalvetegevuse liik;
järelevalvesubjekti nimetus;
järelevalvetegevuse läbiviimise aeg;
järelevalveametnike nimed;
järelevalvetegevuse ulatus;
hinnang nõuetelevastavusele koos viidetega NCASP12 asjaomastele sätetele;
vajadusel soovitused puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kõrvaldamise ajakava.
Järelevalvetegevus dokumenteeritakse võimalikult aegsasti – üldjuhul ühe nädala jooksul peale
järelevalvetegevuse lõpuleviimist kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Dokumenteerimine
võib suuremahuliste järelevalvetegevuste korral võtta ka kauem – sellisel juhul teavitatakse
sellest järelevalvesubjekti.
Järelevalve aruanne edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul Lennuohutuse Infosüsteemis
(LOIS), erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad
tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset
kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende
kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel
märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning
selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis.
6.1.7 Puuduste kõrvaldamine
Etapi käigus teavitatakse järelevalvesubjekti tuvastatud puudustest, määratletakse puuduste
kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning tegevuste läbiviimisel viiakse vajadusel läbi puuduste
kõrvaldamise kontrollimine.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 15/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Üldjuhul teavitatakse järelevalvesubjekti puudustest järelevalvetegevuse tulemuste (aruanne)
edastamise teel ning kohustatakse subjekti esitama määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamise
aja- ja tegevuskava. Ka võidakse ette anda puuduste kõrvaldamise lõpuleviimise
tähtaeg. Tõsiste puuduste korral võidakse nõuda ka kohest puuduste kõrvaldamist,
julgestusmeetme kordamist või kompenseerivate meetmete kohaldamist.
Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava tuleb kooskõlastada Lennuametiga, kes hindab
puuduste kõrvaldamiseks planeeritavate tegevuste tõhusust, asjakohasust ning välja pakutud
ajakava tegevuste läbiviimiseks. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamisel
teavitatakse sellest järelevalvesubjekti ning kohustatakse teda teavitama Lennuametit jooksvalt
puuduste kõrvaldamise lõpule viimisest.
Puuuduste kõrvaldamisest teavitamise järel viib Lennuamet vajadusel läbi kohapealse
kontrollimise, mille käigus tehakse kindlaks, kas puudus on kõrvaldatud püsivatel alustel ja
kindlal kvaliteeditasemel. Kohapealne kontrollimine ei ole vajalik juhul, kui järelevalvesubjekt
esitab asjakohased tõendid puuduse kõrvaldamise kohta.
6.1.8 Astmeline käsitlus
Järelevalvetegevuste käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetavad meetmed peavad
olema proportsionaalsed puuduse tõsiduse ning ettevõtte tegevusega selle kõrvaldamisel.
Sellest põhimõttest lähtuvalt kasutatakse puuduste kõrvaldamisel üldjuhul astmelist käsitlust,
mis koosneb järgmistest astmetest:
nõustamine ja konsulteerimine;
ettekirjutuse tegemine;
hoiatuse tegemine;
sunnivahendi kohaldamine.
Sõltuvalt tuvastatud puuduste iseloomust, aga ka varasematest järelevalvetulemustest võidakse
ülal loetletud menetlusi rakendada nii ükshaaval kui ka kombineeritult, samuti võidakse
puuduse kõrvaldamise nõudmisel üks või enam astet vahele jätta.
Nõustamise ja konsulteerimise eesmärk on selgitada isikule, kelle suhtes teostatakse
järelevalvet, abistaval ning informeerival viisil tema tegevuse mittevastavust
lennundusjulgestuse nõuetele ning selgitada välja puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused
ning nende teostamise mõistlik aeg.
Nõustamist ja konsulteerimist kohaldatakse puuduse kõrvaldamisel esimese astmena, kui
tegemist ei ole tõsise puudusega või kui järelevalvesubjekt on asunud puudust koheselt
efektiivselt kõrvaldama.
Nõustamine ja konsulteerimine viiakse üldjuhul läbi kirjalikus vormis, edastades
järelevalvesubjektile järelevalvetegevuse kokkuvõte, kus on välja toodud selle käigus ilmnenud
puudused, ning paludes subjektil edastada puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava.
Ettekirjutuse tegemist kohaldatakse tõsise puuduse korral puuduste kõrvaldamise esimese
astmena; samuti juhul, kui nõustamine ja konsulteerimine ei ole olnud tulemuslik.
Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest2, haldusmenetluse seadusest11 ning
asjaajamisekorrast8.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 16/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Hoiatuse tegemist kohaldatakse puuduse kõrvaldamisel juhul, kui järelevalve subjekt ei ole
täitnud määratud tähtajaks talle tehtud ettekirjutust. Seejuures võib hoiatuse teha ka koos
ettekirjutusega. Hoiatuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seadusest3.
Hoiatuses märgitakse hoiatuses toodud tähtajaks selle täitmata jätmisel rakendatava sunniraha
suurus. Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma, tuleb sunniraha
määrata iga kohustuse kohta eraldi.
Sunnivahendi rakendamise all peetakse silmas sunniraha rakendamist hoiatuses toodud
tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Tegemist on puuduste kõrvaldamise viimase
astmena, mida rakendatakse tõsiste ja püsivate puuduste korral ning selle rakendamisel
lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seadusest3.
6.2 Nõuetele vastavuse liigitus
Nõuetele vastavuse kontrollimisele suunatud järelevalvetegevuste – julgestusauditite,
inspekteerimiste ning testide – puhul on oluline, et nende käigus antavad hinnangud lähtuksid
ühtsetest alustest. See võimaldab järelevalvetegevuse tulemusi pikema ajavahemiku jooksul
analüüsida ning võrrelda erinevate julgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete julgestuse taset.
Ülevaatuste ning uurimiste puhul täpsemat hinnangut nõuetele vastavuse osas ei anta.
Järelevalvetegevuse käigus lähtutakse hinnangu andmisel nii kvalitatiivsetest kui ka
kvantitatiivsetest näitajatest. Üksikute sätete nõuetele vastavuse hindamisel tuleb silmas
pidada, et nende osakaal on kogu valdkonna (nt NCASP12 alapeatüki) hindamisel erinev.
Järelevalvetegevuste käigus kasutatakse tegevuse nõuetelevastavuse hindamisel tabelis 6
toodud hinnanguid.
Vastab täielikult nõuetele – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeede on õigesti
juurutatud.
Vastab nõuetele, aga soovitav täiustada – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui
julgestusmeede on küll juriidilises mõistes juurutatud, kuid järelevalvetegevuse käigus ilmneb,
et parendavad tegevused aitaksid tõhustada eesmärgi saavutamist. Klassifikatsiooni võidakse
kasutada ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste hulk minimaalne (kuni
10%).
Ei vasta nõuetele – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui üksik julgestusmeede või -
protseduur on küll juurutatud, kuid vaatlused kinnitavad, et selle efektiivsus ei ole alati tagatud.
Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste
hulk 10% kuni 40%.
Ei vasta nõuetele, tõsised puudused – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeedet
või –protseduuri ei ole juurutatud või kui julgestusmeetme juurutamisel tuvastatakse
süstemaatilisi puudusi, mis kahjustavad meetme või protseduuri tõhusust. Klassifikatsiooni
kasutatakse ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste suurem kui 40%.
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 17/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Ei kohaldata – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui sättega ei kehtestata nõudeid
järelevalve subjektiks olevale käitajale või üksusele või kui käitaja või üksus ei teosta nõude
aluseks olevaid tegevusi.
Ei leidnud kinnitust – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeetme kohaldamist ei
olnud võimalik kontrollida nt ajapuudusel või ebapiisava dokumentatsiooni tõttu või kui
hinnangu aluseks olev tõendmaterjal on vastuoluline. Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka
sätete kohta, mis defineerivad mõisteid või annavad järelevalve subjektile võimalusi, kuid ei
loo kohustusi.
7 ARUANDLUS
7.1 Aruanne koordineerivale komisjonile
Lennuamet valmistab ette lennundusjulgestuse nõuetele vastavuse taseme hindamiseks
aastaaruande järelevalve kohta koos järelevalve käigus tuvastatud puuduste kokkuvõttega.
Aruandes tuuakse välja peamised valdkonnad, kus nõuetelevastavuse tase on madalam, ning
analüüsitakse peamisi trende.
Aastaaruanne esitatakse lennundusseaduse2 alusel moodustatud lennundusjulgestusalast
tegevust koordineerivale komisjonile selle iga-aastasel kohtumisel.
7.2 Aruanne Euroopa Komisjonile
Lennuamet esitab igal aastal Euroopa Komisjonile aruande järelevalvemeetmete rakendamise
kohta vastavalt määruse1 lisa II liitele III. Aruanne esitatakse Komisjoni etteantud vormil
hiljemalt kolme kuu jooksul peale kalendriaasta lõppu.
VIITED:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
3. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 „Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
5. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid
6. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
10. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Mõõtmise,
analüüsi ja parendamise käsiraamat\VORMID
11. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
12. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist)
13. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 18/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast)
14. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
15. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Mõõtmise,
analüüsi ja parendamise käsiraamat\Dokumendid
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 19/19
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 2
Lennundusjulgestuse alase auditeerimise ja inspekteerimise protseduur
EESMÄRK
Lennundusjulgestuse alase auditeerimise ja inspekteerimise (edaspidi auditeerimine ja
inspekteerimine) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna
järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) auditeerimise ja inspekteerimisega seotud
tegevuses, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr
300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II selle rakendusaktid2, lennundusseaduse3, asendustäitmise ja
sunniraha seaduse4 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika11.
Protseduur peab tagama julgestusalaste auditeerimiste ning inspekteerimiste ühtse, ladusa ning
õiguslikult korrektse läbiviimise.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab auditeerimisi ning inspekteerimisi puudutavate tegevuste kirjeldusi ja
viitematerjali. Protseduur rakendub lennundusjulgestuse osakonnale.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse3 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet,
kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle.
Määruse1 kohaselt teostab Lennuamet regulaarset järelevalvet, mille tagamiseks planeeritakse
järelevalvealaseid tegevusi ning koostatakse järelevalve aastaplaan. Järelevalve aastaplaani
koostamisel võetakse arvesse Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendis „AD400
Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“6 toodud kriteeriume. Järelevalve aastaplaanis
tuuakse välja kuude lõikes planeeritud järelevalvetegevused, järelevalve teostamise eeldatav
ning tegelik aeg, järelevalve subjekt, tegevuse liik, ulatus, tegevuse eest vastutav ja selles
osalevad järelevalveametnikud.
Vastavalt lennundusseadusele3 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelvalvet
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise
tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid
kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest5 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad
ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna
põhimäärusega12. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud
ametijuhenditega7.
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 1/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalve teostamisel arvestatakse õigusaktide nõudeid ja rahvusvaheliste organisatsioonide
standardeid ning soovitusi, varasemate järelevalvetegevuste tulemusi ja järelevalvesubjekti
ettevõttesiseseid julgestuse järelevalvemeetmeid. Auditeerimise ja inspekteerimise eesmärgiks
on tagada võimalike puuduste kiire avastamine ja tõhus kõrvaldamine.
Järelevalvetegevuse ettevalmistamisel juhindub ametnik dokumendist „AD 400
Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“5. Lähtudes konkreetse järelevalvetegevuse
iseärasustest võib Lennuamet eelnevalt teavitada kontrollitavat isikut kavandatavast
järelevalvealasest tegevusest, selle ajakavast ning muudest järelevalvetegevusega seotud
asjaoludest. Samuti võib Lennuamet korraldada ühe või enam kohtumist kontrollitava isikuga,
täpsustamaks järelevalvealase tegevuse üksikasju. Ette teatamist kasutatakse üldjuhul üksnes
julgestusauditi puhul, erandlikel asjaoludel võidakse seda teha ka inspekteerimise korral, kui
selline etteteatamine ei kahjusta järelevalvetegevuse tulemuste objektiivsust. Ette teatamise eest
vastutab järelevalvetegevust koordineeriv järelevalveametnik ning tegevuses lähtutakse
Lennuameti juhtimissüsteemi üldisest auditeerimist käsitleva protseduuri AD6xx7 põhimõtetest.
Järelevalvetegevuse planeerimisel määratletakse konkreetse järelevalvetegevuse ulatus.
Konkreetseks järelevalvetegevuseks valmistuv järelevalveametnik tutvub põhjalikult
järelevalvetegevuse subjektiks oleva isiku julgestuskäsiraamatuga ning varasemate
järelevalvealaste tegevuste dokumentatsiooniga, pöörates seejuures tähelepanu varasemalt
esinenud puudustele ja nende kõrvaldamisega seotud asjaoludele. Järelevalvetegevuseks
valmistumisel võidakse informatsiooni koguda ka muudest kättesaadavatest allikatest, sh
internetilehtedelt (ettevõtte kodulehel olev statistika, lennuplaanid jms). Sõltuvalt planeeritud
järelevalvetegevuse iseärasustest tuleb ette valmistada vajalikud vahendid, sh kontroll-lehed,
vormid13, testesemed.
Inspekteerimise käigus kontrollitakse ühe või enama dokumendis „AD400 Lennundusjulgestuse
järelevalve käsiraamat5“ toodud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumi, auditeerimise käigus
aga kõigi järelevalvesubjekti poolt kohaldatavate julgestusmeetmete vastavust kehtivatele
nõuetele. Järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsioon dokumenteeritakse ning säilitatakse
koos teiste sama järelevalve dokumentidega. Järelevalve käigus kontrollitud julgestusmeetmete
vastavuse hindamisel kehtivatele nõuetele kasutatakse dokumendis „AD400
5
Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat “ toodud hindamissüsteemi.
Pärast konkreetset järelevalve alast tegevust tutvustatakse subjektile järelevalve tulemusi ning
vajadusel selgitatakse puuduste kõrvaldamise ja võimalike sunnivahendite kohaldamisega seotud
asjaolusid. Selgituste vorm, sisu, adressaat ning kestus sõltub konkreetsest järelevalvealasest
tegevusest ning järelevalve käigus tuvastatud puudusest. Julgestusauditi puhul antakse selgitused
auditijärgsel selgituste jagamisel suuliselt, inspekteerimisel võidakse esmane tagasiside edastada
nii suuliselt kui ka lihtkirjalikus vormis. Esmase tagasiside andmise eest järelevalve subjektile
vastutab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik.
Järelevalve aruanne edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul Lennuohutuse järelevalve
infosüsteemi (LOIS) kaudu. Erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve
subjektil puuduvad tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab
lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest,
hinnangut nende kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid
toiminguid. Vajadusel märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste
kõrvaldamisega. Aruannet ning selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis. Kokkuvõtte
koostamise ning selle edastamisega seonduvate tegevuste läbiviimise eest vastutab
järelevalvetegevust koordineerinud ametnik.
Järelevalvetegevuste käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks määrab Lennuamet järelevalve
subjektile tähtaja, mille jooksul tuleb esitada puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava.
Korrigeerivate tegevuste läbiviimiseks võib Lennuamet määrata tähtaja, tõsiste puuduste korral
aga nõuda ka puuduste kohest kõrvaldamist või kompenseerivate meetmete kohaldamist.
LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Tõsiste puuduste tuvastamisel teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile puuduste
kõrvaldamise aja- ja tegevuskava esitamiseks või vajadusel koheste korrigeerivate tegevuste või
kompenseerivate meetmete kasutuselevõtuks ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse
lennundusseadusest3, haldusmenetluse seadusest9 ning Lennuameti asjaajamiskorrast10.
Lennuamet hindab puuduste kõrvaldamise aja-ja tegevuskava, lähtudes järelevalve subjekti poolt
planeeritavate tegevuste tõhususest, asjakohasusest ning tegevuste läbiviimise ajalisest ulatusest,
mille järgselt otsustab selle kooskõlastamise. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava
kooskõlastamisel teavitatakse sellest järelevalvesubjekti ning kohustatakse teda teavitama
Lennuametit jooksvalt puuduste kõrvaldamise lõpule viimisest. Puuduste kõrvaldamise aja- ja
tegevuskava kooskõlastamata jätmisel teavitatab Lennuamet järelevalvesubjekti kirjalikult
kooskõlastamata jätmise põhjustest ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamise aja-ja tegevuskava
parandamiseks.
Puuduste kõrvaldamisest teavitamise järel viib Lennuamet vajadusel läbi kohapealse
kontrollimise, mille käigus tehakse kindlaks, kas puudus on kõrvaldatud püsivatel alustel ja
kindlal kvaliteeditasemel. Kohapealne kontrollimine ei ole vajalik juhul, kui järelevalvesubjekt
esitab asjakohased tõendid puuduse kõrvaldamise kohta.
Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile
hoiatuse asendustäitmise ja sunniraha seaduses4 sätestatud korras.
Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha asendustäitmise ja sunniraha
seaduses4 sätestatud korras ja hoiatuses märgitud ulatuses või tunnistab ettevõttele antud staatuse
osaliselt või täielikult kehtetuks.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Järelevalve aastaplaani Määrus1; “AD400 Lennundusjulgestuse Lennundusjulgestuse
koostamine järelevalve käsiraamat“6 osakonna juhataja
2. Vajadusel järelevalve “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust
subjekti teavitamine järelevalve käsiraamat“6 koordineeriv ametnik
järelevalvetegevusest ja
kohtumine subjektiga
3. Järelevalveks “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevuses
valmistumine järelevalve käsiraamat“5 osalevad ametnikud
4. Sisejuhatav kohtumine “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust
järelevalve subjektiga järelevalve käsiraamat“6; auditeerimise koordineeriv ametnik
(julgestusauditi puhul) protseduur8
5. Informatsiooni kogumine “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevuses
järelevalvetegevuse järelevalve käsiraamat“6 osalevad ametnikud
käigus
6. Esmane selgituste “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust
jagamine tulemuste kohta järelevalve käsiraamat“6; auditeerimise koordineeriv ametnik
protseduur8
7. Järelevalvetegevuse “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust
kohta aruande järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik,
10
koostamine, selle asjaajamiskord sekretär-asjaajaja.
registreerimine
dokumendihaldussüsteem
is
LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 5/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
8. Järelevalvetegevuste “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust
kokkuvõtte edastamine järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik
järelevalvesubjektile asjaajamiskord10
9. Järelevalvesubjekti Lennundusseadus3;“AD400 Järelevalvetegevust
nõustamine ja Lennundusjulgestuse järelevalve koordineeriv ametnik;
konsulteerimine või käsiraamat“6; asjaajamiskord10 Peadirektor; sekretär-
ettekirjutuse tegemine asjaajaja.
subjektile tõsiste
puuduste korral,
registreerimine
dokumendihaldussüsteem
is
10. Puuduste kõrvaldamise “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust
aja- ja tegevuskava järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik;
läbivaatamine ning selle asjaajamiskord10 sekretär-asjaajaja.
kooskõlastamine või
kooskõlastamata
jätmisest teavitamine,
registreerimine
dokumendihaldussüsteem
is
11. Puuduste kõrvaldamise “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust
kontrollimine, tulemuste järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik;
fikseerimine asjaajamiskord10 järelevalvetegevuses
dokumendihaldussüsteem osalev ametnik;
is sekretär-asjaajaja.
10. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus3; asendustäitmise ja Peadirektor;
ettekirjutuse tähtajaks sunniraha seadus4; “AD400 Järelevalvetegevust
täitamata jätmise korral, Lennundusjulgestuse järelevalve koordineeriv ametnik;
registreerimine käsiraamat“6; asjaajamiskord10 sekretär-asjaajaja.
dokumendihaldussüstee-
mis
11. Sunnivahendi Lennundusseadus3; asendustäitmise ja Peadirektor;
kohaldamine hoiatuse sunniraha seadus4; “AD400 Järelevalvetegevust
täitmata jätmise korral Lennundusjulgestuse järelevalve koordineeriv ametnik
käsiraamat“6; asjaajamiskord10
VIITED:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
2. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu
Teataja)
3. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
4. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
7. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Mõõtmise,
analüüsi ja parendamise käsiraamat\VORMID
9. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
10. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
11. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast)
12. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
13. Inspekteerimisel ja auditeerimisel kasutatavad vormid ja kontroll-lehed: M:\33 -
Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat\VORMID
Dagmar Agu-Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 5/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 3
Lennundusjulgestusalaste testide korraldamise protseduur
EESMÄRK
Lennundusjulgestuse alaste testide korraldamise (edaspidi testimine) protseduuri eesmärk on
juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi:
järelevalveametnik) testimisega seotud tegevuses, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II,
lennundusseaduse2, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse3 ning rahvusvahelised standardid ja
soovitatava praktika11.
Protseduur peab tagama julgestusalaste testimiste ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse
läbiviimise.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab testide korraldamist puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali ning
rakendub lennundusjulgestuse osakonnale.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse2 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet,
kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle.
Määruse1 kohaselt teostab Lennuamet regulaarset järelevalvet, mille tagamiseks planeeritakse
järelevalvealaseid tegevusi ning koostatakse järelevalve aastaplaan. Järelevalve aastaplaani
koostamisel võetakse arvesse dokumendis „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve
käsiraamat“6 toodud kriteeriume. Järelevalve aastaplaanis tuuakse välja kuude lõikes planeeritud
järelevalvetegevused, järelevalve teostamise eeldatav ning tegelik aeg, järelevalve subjekt,
tegevuse liik, ulatus, tegevuse eest vastutav ja selles osalevad järelevalveametnikud.
Vastavalt lennundusseadusele2 teostab Lennuamet riikliku järelvalvet lennundusjulgestus-
nõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja,
lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija,
kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja
ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise
üle.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest4 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna
täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna
põhimäärusega12. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud
ametijuhenditega5.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 1/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Lennundusjulgestuse alaste testimiste eesmärgiks on teha järelevalvetegevuse käigus kindlaks
rakendatavate julgestusmeetmete tõhusus, kasutades selleks simuleeritud julgestusintsidenti.
Järelevalve teostamisel arvestatakse õigusaktide nõudeid ja rahvusvaheliste organisatsioonide
standardeid ning soovitusi, varasemate järelevalvetegevuste tulemusi ning järelevalvesubjekti
siseseid julgestuse järelevalvemeetmeid.
Konkreetseks järelevalvetegevuseks valmistuv ametnik tutvub järelevalvetegevuse subjektiks
oleva isku julgestuskäsiraamatuga ning varasemate järelevalvealaste tegevuste
dokumentatsiooniga, pöörates seejuures tähelepanu varasemale esinenud puudustele ja nende
kõrvaldamisega seotud asjaoludele. Järelevalvetegevuseks valmistumisel võidakse
informatsiooni koguda ka muudest kättesaadavatest allikatest, sh internetilehtedelt (ettevõtte
kodulehel olev statistika, lennuplaanid jms). Sõltuvalt planeeritud järelevalvetegevuse
iseärasustest tuleb ette valmistada vajalikud vahendid, sh kontroll-lehed, vormid, testesemed.
Testimise ettevalmistamisel juhindub ametnik dokumendist „AD400 Lennundusjulgestuse
järelevalve käsiraamat“6 ja käesoleva protseduuri lisas olevast julgestusmeetmete testimise
protokollist.
Testimised kuuluvad reeglina ette teatamata järelevalvetegevuste hulka, mistõttu
järelevalvesubjekti testimisest eelnevalt ei teavitata. Erandina võidakse testimisest teavitada
järelevalvesubjekti juhul, kui varjatult testi läbiviimine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik.
Testide puhul, mille käigus kasutatakse tulirelvi, lõhkeseadeldisi või nende mulaaže, kaalutakse
hoolikalt nende vahendite avastamisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi ning võetakse
tarvitusele meetmed, mis tagavad võimalikult peatse normaalse töö jätkumise peale testi(de)
läbiviimist.
Lennundusjulgestuse osakonna väliste isikute kaasamisel testimisse väljastatakse testi
läbiviimise ajaks testijale peale vajalike juhiste andmist Lennuameti lennundusjulgestuse testija
kaart7 – sinise värvipõhimikuga plastikkaart mõõtmetega 85 x 54 mm, millele on kantud
väljastaja allkiri ja pitsat, fooliumtrükis pitsatijäljend, millel on riigivapi kujutis ja kiri
”Lennuamet”, ning telefoninumber, millele helistades on võimalik kontrollida testija volitusi
testi läbiviimiseks. Testijakaart tagastatakse peale testi läbiviimist järelevalvetegevust
koordineerivale ametnikule.
Testimise käigus kontrollitakse üht või enamat Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu
(NCASP)8 punktides 1.2.2, 1.3.1, 3.2.1, 3.2.2, 4.1.1, 4.1.2, 5.2, 6.2.1 või 6.6 sätestatud
julgestusmeedet. Järelevalvetegevuse planeerimisel tuleb määratleda konkreetse
järelevalvetegevuse ulatus. Testimise käigus kogutud informatsioon dokumenteeritakse ning
säilitatakse koos teiste sama järelevalve dokumentidega. Järelevalve käigus kontrollitud
julgestusmeetmete vastavuse hindamisel kehtivatele nõuetele kasutatakse dokumendis „AD400
Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat6“ toodud hindamissüsteemi.
Pärast testimise lõpetamist tutvustatakse järelevalve subjekti vastutavale isikule testimise
tulemusi ning vajadusel ja võimalusel selgitatakse testimisega kokku puutunud töötajaile
ilmnenud puudustega seotud asjaolusid - mil viisil testijal õnnestus seljatada julgestusmeetmed
ning millised olnuks võimalikud ennetavad vastumeetmed. Selgituste täpsem vorm, sisu,
adressaat ning kestus sõltub konkreetsest järelevalvealasest tegevusest ning järelevalve käigus
tuvastatud puudusest. Esmase tagasiside andmise eest järelevalve subjektile vastutab
järelevalvetegevust koordineeriv ametnik.
Järelevalvealase tegevuse lõppedes koostavad selles osalenud järelevalveametnikud järelevalve
aruande Lennuohutuse järelevalve infosüsteemis (LOIS) lähtudest Lennuameti
asjaajamiskorrast9. Järelevalve aruanne edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul LOISi kaudu,
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 2/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad
tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset
kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende
kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel
märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning
selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis. Kokkuvõtte koostamise ning selle edastamisega
seonduvate tegevuste läbiviimise eest vastutab järelevalvetegevust koordineerinud ametnik.
Järelevalvetegevuste käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks määrab Lennuamet järelevalve
subjektile tähtaja, mille jooksul tuleb esitada puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava.
Korrigeerivate tegevuste läbiviimiseks võib Lennuamet määrata tähtaja, tõsiste puuduste korral
aga nõuda ka puuduste kohest kõrvaldamist või kompenseerivate meetmete kohaldamist.
Tõsiste puuduste tuvastamisel teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile puuduste
kõrvaldamise aja- ja tegevuskava esitamiseks või vajadusel koheste korrigeerivate tegevuste
või kompenseerivate meetmete kasutuselevõtuks ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemisel
juhindutakse lennundusseadusest2, haldusmenetluse seadusest10 ning Lennuameti
asjaajamiskorrast9.
Lennuamet hindab puuduste kõrvaldamise aja-ja tegevuskava, lähtudes järelevalve subjekti
poolt planeeritavate tegevuste tõhususest, asjakohasusest ning tegevuste läbiviimise ajalisest
ulatusest, mille järgselt otsustab selle kooskõlastamise. Puuduste kõrvaldamise aja- ja
tegevuskava kooskõlastamisel teavitatakse sellest järelevalvesubjekti ning kohustatakse teda
teavitama Lennuametit jooksvalt puuduste kõrvaldamise lõpule viimisest. Puuduste
kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamata jätmisel teavitatab Lennuamet
järelevalvesubjekti kirjalikult kooskõlastamata jätmise põhjustest ning annab tähtaja puuduste
kõrvaldamise aja-ja tegevuskava parandamiseks.
Puuduste kõrvaldamisest teavitamise järel viib Lennuamet vajadusel läbi kohapealse
kontrollimise, mille käigus tehakse kindlaks, kas puudus on kõrvaldatud püsivatel alustel ja
kindlal kvaliteeditasemel. Kohapealne kontrollimine ei ole vajalik juhul, kui järelevalvesubjekt
esitab asjakohased tõendid puuduse kõrvaldamise kohta.
Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile
hoiatuse asendustäitmise ja sunniraha seaduses3 sätestatud korras.
Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha asendustäitmise ja sunniraha
seaduses3 sätestatud korras ja hoiatuses märgitud ulatuses või tunnistab ettevõttele antud
staatuse osaliselt või täielikult kehtetuks.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Järelevalve aastaplaani Määrus1; „AD400 Lennundusjulgestuse
koostamine Lennundusjulgestuse osakonna juhataja
järelevalve käsiraamat“6
2. Järelevalveks „AD400 Järelevalvetegevust
valmistumine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik
järelevalve käsiraamat“6
3. Testimise läbiviimine Määrus1; „AD400 Järelevalvetegevuses
Lennundusjulgestuse osalevad ametnikud
järelevalve käsiraamat“6
5. Selgituste jagamine „AD400 Järelevalvetegevust
järelevalvesubjekti Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 3/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
esindajale ja vajadusel järelevalve käsiraamat“6
testis osalenud töötajaile
6. Järelevalvetegevuse kohta „AD400 Järelevalvetegevust
aruande koostamine, Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik
aruande registreerimine järelevalve käsiraamat“6; Sekretär-asjaajaja
dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord9
7. Järelevalvetegevuste „AD400 Järelevalvetegevust
kokkuvõtte edastamine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik
järelevalvesubjektile järelevalve käsiraamat“6; Sekretär-asjaajaja
Asjaajamiskord9
8. Järelevalvesubjekti Lennundusseadus2; Järelevalvetegevust
nõustamine ja „AD400 koordineeriv ametnik;
konsulteerimine või Lennundusjulgestuse Peadirektor; sekretär-
ettekirjutuse tegemine järelevalve käsiraamat“6; asjaajaja.
subjektile tõsise puuduse Asjaajamiskord9
tuvastamisel, registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
9. Puuduste kõrvaldamise aja- „AD400 Järelevalvetegevust
ja tegevuskava Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik;
läbivaatamine ning selle järelevalve käsiraamat“6; sekretär-asjaajaja.
kooskõlastamine või Asjaajamiskord9
kooskõlastamata jätmisest
teavitamine, registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
10. Puuduste kõrvaldamise „AD400 Järelevalvetegevust
kontrollimine, tulemuste Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik;
6
fikseerimine järelevalve käsiraamat“ ; sekretär-asjaajaja
dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord9
11. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus2; Peadirektor;
ettekirjutuse tähtajaks „AD400 Järelevalvetegevust
täitamata jätmise korral, Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik;
registreerimine järelevalve käsiraamat“6; sekretär-asjaajaja.
dokumendihaldussüstee- Asjaajamiskord9;
mis Asendustäitmise ja
sunniraha seadus3
10. Sunnivahendi kohalda- Lennundusseadus2; Peadirektor,
mine hoiatuse täitmata „AD400 Järelevalvetegevust
jätmise korral Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik
järelevalve käsiraamat“6;
Asjaajamiskord9;
Asendustäitmise ja
sunniraha seadus3
VIITED:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
3. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 4/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
5. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
7. Testija kaart – näidis: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna
käsiraamat
8. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist)
9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
10. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
11. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11 märtsi 2008 määrus EÜ/300/2008, mis käsitleb
tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EÜ) nr 2320/2002);
c) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 täitmise juhised, dokument
nr 8973 “Julgestuse käsiraamat kaitsmaks tsiviillennundust ebaseaduslike
sekkumiste eest” (kuues väljaanne, 2002).
(vt Lennundusjulgestuse osakond)
12. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
Dagmar Agu-Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 5/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
LISA
Julgestusmeetmete testimise protokoll
EESMÄRK
Julgestusmeetmete testimise eesmärk on teha kindlaks kohaldatavate julgestusmeetmete tõhusus,
tuvastada võimalikke puudusi nii koolituses, protseduurides kui ka juhendites, aga aidata ka kaasa
julgestustöötajate motiveerimisele.
Julgestusmeetmete testimise protokolli eesmärgiks on juhendada teste läbiviivaid
järelevalveametnikke, määratleda testide läbiviimise metoodika ja seeläbi luua alused
kohaldatavate julgestusmeetmete tõhususe hindamise ühtsetele alustele, tehes testide tulemused
läbipaistvamaks ning statistiliselt võrreldavaks.
TESTIDE LÄBIVIIMINE
Julgestusmeetmete testi viib läbi selleks volitatud ja pädev isik (edaspidi testija). Lennuamet võib
määrata ühe või mitu testijat, kes ei ole järelevalveametnikud. Enamikel juhtudel aitab selline
tegutsemisviis kõrvaldada hälbeid, mis võivad olla tingitud sellest, et järelevalveametnikud on
lennujaamas hästi tuntud.
Testimiseks peavad testijad olema Lennuameti poolt põhjalikult ette valmistatud igaks
konkreetseks testiks. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik jälgib testi läbi viimist, eriti
juhtudel, kui kasutatakse relvade või lõhkeseadeldiste imitatsioone. Jälgimine tagatakse viisil, mis
ei kahjusta testi objektiivsust, kuid võimaldab liigsete viivitusteta reageerida.
Testijad peavad kandma kaasas testija volitusi tõendavat dokumenti, milleks on Lennuameti
lennundusjulgestuse testija kaart – sinise värvipõhimikuga plastikkaart mõõtmetega 85 x 54 mm,
millele on kantud väljastaja allkiri ja pitsat, fooliumtrükis pitsatijäljend, millel on riigivapi kujutis
ja kiri ”Lennuamet”, ning telefoninumber, millele helistades on võimalik kontrollida testija volitusi
testi läbiviimiseks. Testijakaart tagastatakse peale testi läbiviimist järelevalvetegevuse eest
vastutavale ametnikule.
TESTIDE METOODIKA
JUURDEPÄÄSU KONTROLL
Eesmärgid
Julgestuspiirangualal volitusteta isikute tõkestamiseks võetud meetmete tõhususe kindlaks
tegemine (läbipääsulube nähtaval kohal mitte kandvate isikute tõkestamine/nendest
teatamine); või
Juurdepääsukontrolli meetmete tõhususe kindlakstegemine seoses pääsuga
julgestuspiirangualale:
- läbi mistahes rajatiste, millest on pääs julgestuspiirangualale või
- läbi uste, väravate või pääslate, milledest on pääs julgestuspiirangualale.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 6/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Testimise metoodika
Tõkestamise kindlakstegemine:
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
b. Testija peidab enne testitavasse alasse sisenemist enda läbipääsuloa või testija volitusi
tõendava dokumendi;
c. Testija veendub, et testitavas alas viibivad töötajad, kelle ülesandeks on teostada patrulle ja
järelevalvet;
d. Testija viibib testitaval alal ligikaudu 2-3 minutit;
e. Kui testijat tõkestatakse, esitleb ta end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava
dokumendi;ning lõpetab testimise;
f. Kui tõkestamist ei toimu, ootab testija peale testitavalt alalt lahkumist selle vahetus
läheduses ligikaudu 3 minutit, tegemaks kindlaks, kas alal viibinud töötajad on loata isikust
teatanud julgestusüksusele ning viimane on teatele reageerinud;
g. Peale testimise alalt lahkumist märgib testimise eest vastutav järelevalvetegevust
koordineeriv ametnik ülesse täpse kellaaja, testitud ala ning testi tulemused.
NB! Kohustus tõkestada läbipääsuloata isikuid lasub eelkõige julgestustöötajatel, kes teostavad
järelevalvet või patrulle.
Juurdepääsukontrolli meetmete tõhususe kindlakstegemine läbi rajatiste, millest on pääs
julgestuspiirangualale:
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
b. Testija peidab enne testitavasse alasse sisenemist enda läbipääsuloa või testija volitusi
tõendava dokumendi;
c. Testija siseneb julgestuspiirangualaga piirnevasse rajatisse ning liigub läbi selle
julgestuspiirangualale;
d. Kui testija peatatakse julgestustöötajate poolt või tõkestatakse rajatises töötavate isikute
poolt, esitleb ta end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendi ning
lõpetab testimise;
e. Kui julgestuspiirangualale sisenemisel testijat ei peatata ega tõkestata, ootab testija
julgestuspiirangualal ligikaudu 3 minutit, tegemaks kindlaks, kas rajatises viibinud töötajad
on loata isikust teatanud julgestusüksusele ning viimane on teatele reageerinud;
f. Peale testimise alalt lahkumist märgib testimise eest vastutav järelevalvetegevust
koordineeriv ametnik ülesse täpse kellaaja, testitud ala ning testi tulemused.
Juurdepääsukontrolli meetmete tõhususe kindlakstegemine läbi väravate, uste ja pääslate,
milledest on pääs avatud alalt julgestuspiirangualale:
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
b. Testija vahetab lennuvälja läbipääsuloa mõne testimises osaleva isikuga või kasutab
võimalusel kehtetut läbipääsuluba;
c. Testija siseneb pääslasse või läbivaatuspunkti nagu tavaline töötaja;
d. Kui julgestustöötaja märkab kehtetut/vale läbipääsuluba, tutvustab testija end, esitades
kehtivat läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendi; ning lõpetab testimise;
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 7/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
e. Kui julgestustöötaja ei märka kehtetut/vale läbipääsuluba, siseneb testija
julgestuspiirangualale ning ootab ära testimise eest vastutava järelevalvetegevust
koordineeriv ametnik;
f. Peale testimise alalt lahkumist märgib testimise eest vastutav järelevalvetegevust
koordineeriv ametnik üles täpse kellaaja, testitud ala ning testi tulemused.
Testi hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse lennuvälja suurust, tuleks juurdepääsu kontrollimise teste läbi viia vähemalt kaks,
kuid mitte rohkem kui kuus igas kategoorias. Testimine tuleks läbi viia inspekteerimise alguses, et
tagada tulemuste adekvaatsus. Testi tulemusi tuleb võimalusel täiendada vaatlustega, tuvastamaks
võimalikke käitumismustreid. Viies läbi testi, mille käigus püütakse siseneda
julgestuspiirangualale läbi selle piiril asuva muu rajatise kui pääsla, tuleb lugeda tõsiseks
puuduseks ka olukorda, kus kasvõi ühes julgestuspiirangualaga piirnevas lennuväljale juurdepääsu
võimaldavas kohas ei kohaldata regulaarselt juurdepääsukontrolli meetmeid. Isikute tõkestamise
ning kehtetute/valede läbipääsulubade mittemärkamisega seotud puuduste tõsidust tuleb hinnata
lähtudes puuduse esinemise sagedusest. Enam kui 40% juhtudest korrektsete volitusteta isiku
lubamist julgestuspiirangualale tuleks üldjuhul käsitleda tõsise puudusena.
ÕHUSÕIDUKI LÄBIOTSIMINE
Eesmärk
Õhusõiduki läbiotsimise testimise eesmärgiks on teha kindlaks, et läbiotsimise käigus
kontrollitakse kõiki nõutud õhusõiduki osi.
Testimise metoodika
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
b. Testija teeb kindlaks, et õhusõiduki läbiotsimist ei ole veel teostatud;
c. Testija siseneb õhusõidukisse läbipääsuluba kandes nagu tavaline töötaja või isikuluba mitte
kandes, simuleerides volitusteta juurdepääsu, ning paigutab testeseme mõnesse Eesti
tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu punktis 3.1.2.1 loetletud õhusõiduki osasse.
d. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab kogu testimise vältel olema õhusõiduki
läheduses, suutmaks reageerida testeseme leidmisele õhusõiduki läbiotsimise käigus;
e. Vahetult enne reisijate pardaleminekut tutvustab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik end
õhusõiduki meeskonnale ning küsitleb meeskonnaliikmeid;
f. Kui meeskonnal on õnnestunud testese leida, võtab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik
selle meeskonnalt enda valdusesse;
g. Kui testeset ei leitud, võtab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik selle enda valdusesse
kohast, kuhu testija testeseme eelnevalt paigutas;
h. Peale õhusõidukist lahkumist märgib järelevalvetegevust koordineeriv ametnik üles täpse
kellaaja, testi läbiviimise koha ning tulemused.
NB! Oluline on kindlaks teha, kas lennuettevõtjal on kohustus teostada õhusõiduki
läbiotsimine (vt Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu alapeatükk 3.1).
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 8/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
NB! Testese tuleb õhusõidukisse paigutada enne läbiotsimise teostamist.
NB! Arvesse tuleb võtta võimalust, et mõned lennuettevõtjad jagavad õhusõiduki läbiotsimise
osadeks - mõningatel juhtudel viib osa läbiotsimisest läbi ettevõttega lepingulistes suhetes
olev teenusepakkuja (näiteks maapealset käitlust osutav ettevõte või õhusõidukite koristust
teostav ettevõte).
NB! Kui testeset ei ole mingil põhjusel olnud võimalik kätte saada enne õhusõiduki väljalendu,
tuleb sellest koheselt teavitada õhusõiduki käitajat.
Testi hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuettevõtja suurust, aga ka varasemaid
järelevalvetegevuste tulemusi, tuleks testimisi läbi viia vähemalt kolm, kuid mitte rohkem kui
kuus. Väga väikeste lennuettevõtjate või õhusõidukite puhul kus ei ole alati otstarbekas teste läbi
viia ning selle asemel tuleks teostada vaatlusi ning küsitleda õhusõiduki meeskonnaliikmeid.
Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, et teha kindlaks võimalikke käitumisviise.
Õhusõiduki läbiotsimise teostamisel esinevaid puudusi tuleks hinnata, võttes arvesse nõuetele
mittevastavuste esinemissagedust.
Testesemete mitte leidmist enam kui 40% juhtudest või õhusõiduki läbiotsimise mitteteostamist
tuleb lugeda tõsiseks puuduseks.
ÕHUSÕIDUKI KAITSE
Eesmärk
Õhusõiduki kaitseks rakendatavate meetmete testimise eesmärgiks on kontrollida, et lennuettevõtja
on taganud õhusõiduki nõuetekohase kaitse.
Testimise protseduur
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
b. Testija peidab enne õhusõidukile lähenemist enda läbipääsuloa või testija volitusi tõendava
dokumendi;
c. Testija siseneb õhusõidukisse;
d. Kui testijat tõkestatakse, tutvustab viimane end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi
tõendava dokumendining lõpetab testimise;
e. Kui testijat õhusõidukisse sisenemisel ei peatata, ootab ta selle pardal ligikaudu 2-3 minutit,
tegemaks kindlaks, kas töötajad on loata isikust teatanud julgestusüksusele ning viimane on
teatele reageerinud;
f. Peale testitavast õhusõidukist lahkumist märgib järelevalvetegevust koordineeriv ametnik üles
täpse kellaaja, testi läbiviimise koha ning tulemused.
Sama testi võib kasutada ka õhusõiduki lastiruumi kaitse testimiseks. Sel juhul siseneb testija
õhusõiduki lastiruumi.
NB! Test viiakse läbi üksnes juhul, kui õhusõiduki uksed on avatud ja abivahendeid
kasutamata ligipääsetavad.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 9/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
NB! Alati tuleb kindlaks teha, kas õhusõidukit jälgitakse ka mõnel muul viisil (videovalve vms).
Testi hindamine ja kokkuvõtted:
Võttes arvesse järelevalve subjektiks oleva lennuettevõtja käitatavate õhusõidukite arvu
konkreetsel lennuväljal, tuleks läbi viia vähemalt neli, kuid mitte rohkem kui kaheksa testimist.
Väga väikeste lennuettevõtjate puhul ei ole alati võimalik testimisi läbi viia ning testimise asemel
tuleks sel juhul teostada vaatlusi ning küsitlusi. Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, et
teha kindlaks võimalikke käitumisviise. Õhusõiduki kaitse tagamisel esinevaid puudusi tuleks
hinnata, võttes arvesse nõuetele mittevastavuste esinemissagedust. Volitusteta isikute tõkestamata
jätmist või selliste isikute õhusõidukisse sisenemisele mitte reageerimist enam kui 40% juhtudest
tuleks käsitleda tõsise puudusena.
REISJATE KÄSITSI LÄBIVAATUS
Eesmärk
Kontrollida läbivaatuse teostajate suutlikkust leida reisijatelt peidetud keelatud esemeid.
Testimise protseduur
a. Vajadusel tuleb eelnevalt hankida testijale pardakaart;
b. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega
seotud küsimustes, sealhulgas tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral;
c. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
d. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel
vajadusel viivitamatult sekkuda;
e. Testija kinnitab testeseme enda kehale. Testese peab sisaldama piisavalt metalli, et põhjustada
metallidetektorkaare alarmi;
f. Testija siseneb läbivaatuspunkti tavalise reisijana;
g. Testija läbib metallidetektorvärava ning järgib läbivaatuse teostaja korraldusi värava alarmi
korral;
h. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme, tutvustab testija end, esitades testija kaardi ning
selgitab, et tegu on testiga. Testija teavitab järelevalvetegevust koordineerivat ametnikku, kes
sekkub selles testi faasis;
i. Kui läbivaatuse teostaja ei leia testeset, läheb testija julgestuspiirangualale ning ootab ära
järelevalvetegevust koordineeriva ametniku.;
j. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb märke testi läbiviimise aja, koha, testeseme ning
tulemuste kohta;
k. Testija tagastab järelevalvetegevust koordineerivale ametnikule testeseme ja testija kaardi.
Sama testi võib läbi viia töötajate läbivaatuspunktis, kandes nähtaval kohal lennuvälja
läbipääsuluba ning esinedes lennuvälja töötajana.
NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi ning seetõttu isiku käsitsi läbivaatust ei
toimu, ei arvestata konkreetse testi tulemust.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 10/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi, kuid testija valitakse käsitsi läbivaatuseks
pisteliselt, võetakse testi tulemusi arvesse.
NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles,
kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja.
Testi hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust, tuleks läbi viia vähemalt üheksa
testimist. Väga väikestel lennuväljadel, kus on väga vähe reisijaid ning seetõttu ei ole võimalik
testimist objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi ning küsitlusi.
Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, et teha kindlaks võimalikke käitumisviise. Käsitsi
läbivaatuse teostamisel esinevate puuduste hindamisel tuleb arvesse võtta nõuetele
mittevastavuste sagedust ning tõsidust. Testesemete mitteleidmist enam kui 40% juhtudest, aga ka
süstemaatilist metallidetektorvärava alarmile mitte reageerimist tuleb käsitleda tõsise puudusena.
KÄSIPAGASI LÄBIVAATUS
Eesmärk
Testide eesmärk on läbivaatuse teostajate võimekuse hindamine seoses keelatud esemete
leidmisega käsipagasis.
Testimise protseduur
a. Vajadusel tuleb eelnevalt hankida testijale pardakaart;
b. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega
seotud küsimustes, sealhulgas tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral;
c. järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
d. Testimise eest vastutav isik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel viivitamatult
sekkuda.
e. Testija või järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peidab testeseme käsipagasisse viisil, et
selle leidmine oleks piisavalt keeruline. Testesemena kasutatakse üldjuhul lõhkeseadeldiste
imitatsioone;
f. Testija siseneb läbivaatuspunkti reisijana;
g. Testija läbib läbivaatuspunkti ning järgib julgestustöötajate korraldusi;
h. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme läbivalgustusaparaadi kuvandil või käsitsi läbivaatusel,
esitleb testija end, esitades testija kaardi ning selgitab, et tegu on testimisega. Testija teavitab
järelevalvetegevust koordineerivat ametnikku, kes sekkub selles testi faasis;
i. Juhul, kui läbivaatuse teostaja ei avasta testeset, siseneb testija julgestuspiirangualale ning
ootab järelevalvetegevust koordineeriva ametniku saabumist;
j. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb kirjeliku märke testi toimumise aja, koha,
kasutatud testeseme ning tulemuste kohta;
k. Testija tagastab järelevalvetegevust koordineerivale ametnikule testeseme ja testija kaardi.
l. Kui võimalik ja asjakohane, teostatakse samal läbivalgustusaparaadil samadel tingimustel
pagasi läbivalgustamine, et näidata järelevalvetegevust koordineerinud ametnikule,
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 11/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
järelevalvetegevuse subjektile ning kui asjakohane, ka läbivaatust teostanu töötajale pagasi
kuvandit.
NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles,
kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja.
Testimise hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust, tuleks läbi viia vähemalt üheksa testi.
Väga väikestel lennuväljadel, kus on väga vähe reisijaid ning seetõttu ei ole testimisi võimalik
objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi ning küsitlusi. Vaatlusi
ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, tegemaks kindlaks võimalikke käitumisviise. Käsipagasi
läbivaatuse teostamisel esinevate puuduste hindamisel tuleb arvesse võtta nõuetele
mittevastavuste sagedust ning tõsidust. Testesemete mitteleidmist enam kui 40% juhtudest tuleb
käsitleda tõsise puudusena.
MUUDE ISIKUTE KUI REISIJATE (TÖÖTAJATE) KÄSITSI LÄBIVAATUS
Eesmärk
Kontrollida läbivaatuse teostajate suutlikkust leida töötajatelt peidetud keelatud esemeid.
Testimise protseduur
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb nimekirja isikutest, keda kutsutakse osalema
testsessioonis (testisikud). Testsessioon koosneb vähemalt 9 testist;
b. Igale nimekirjas olevale isikule tuleb väljastada AS Tallinna Lennujaam läbipääsuluba
(edaspidi: lennuvälja läbipääsuluba);
c. Lennuvälja läbipääsuloa väljastamine testisikule toimub järgmist menetlust järgides:
Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb lennuvälja käitajale
kirjaliku taotluse, mille alusel lennuvälja käitaja tellib testisikutele
(ühekordsed) lennuvälja läbipääsuload, ilma et sellele eelneks
taustakontroll või töölevõtmise-eelne kontroll ning vastav koolitus;
Läbipääsuloale märgitakse andmed, mis on loetletud
ASi Tallinna Lennujaam protseduuris nr QLJ-E-K-03 „Läbipääsu- ja
sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord Lennart Meri Tallinna
lennujaamas“ punktis 6 (va punktis 6.1.4.3 sätestatu);
Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik annab taotluses sisendi
isiku kohta käiva informatsiooni osas, mis tuleks läbipääsuloale
märkida;
Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik kinnitab lennuvälja
käitajale taotluses kirjalikult, et nimetatud läbipääsuluba kasutatakse
vaid testimise eesmärgil ning ühekordselt. Samuti edastab
järelevalvetegevust koordineeriv ametnik lennuvälja käitajale
isikupoolset kirjalikku kinnitust testimisega seotud andmete
konfidentsiaalsuse kohta;
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 12/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Lennuvälja läbipääsuluba antakse testisikule vaid testimise ajaks. Iga
testi järgselt annab testija oma läbipääsuloa üle
järelevalveametnikule, kes edastab selle omakorda lennuvälja
käitajale, mille järgselt see hävitatakse.
d. Järelevalveametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega seotud küsimustes, sh
tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral, seejärel väljastab testisikule
Lennuameti testijakaardi ning lennuvälja läbipääsuloa;
e. järelevalveametnik ning testisik lepivad kokku kohtumispaiga lennuvälja
julgestuspiirangualal testeseme mitteleidmise puhul;
f. Järelevalveametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad
teda tunda);
g. Järelevalveametnik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel vajadusel
viivitamatult sekkuda;
h. Testija kinnitab testeseme enda kehale. Testese peab sisaldama piisavalt metalli, et
põhjustada metallidetektorkaare alarmi;
i. Testija siseneb läbivaatuspunkti tavalise töötajana;
j. Testija läbib metallidetektorvärava ning järgib läbivaatuse teostaja korraldusi värava alarmi
korral;
k. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme, tutvustab testija end, esitades testija kaardi ning
selgitab, et tegu on testiga. Testija teavitab järelevalvetegevust koordineerivat ametnikku,
kes sekkub selles testi faasis;
l. Kui läbivaatuse teostaja ei leia testeset, läheb testija julgestuspiirangualale ning ootab ära
järelevalvetegevust koordineeriva ametniku julgestuskontrollpunkti vahetus läheduses;
m. Järelevalveametnik teeb märke testi läbiviimise aja, koha, testeseme ning tulemuste kohta;
n. Testija tagastab järelevalve ametnikule lennuvälja läbipääsuloa, testeseme ja testija kaardi.
NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi ning seetõttu isiku käsitsi läbivaatust ei
toimu, ei arvestata konkreetse testi tulemust.
NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi, kuid testija valitakse käsitsi läbivaatuseks
pisteliselt, võetakse testi tulemusi arvesse.
NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles,
kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja.
MUUDE ISIKUTE KUI REISIJATEGA (TÖÖTAJAGA) KAASAS OLEVATE ESEMETE
LÄBIVAATUS
Eesmärk
Kontrollida läbivaatuse teostajate suutlikkust leida töötajatega kaasas olevate esemete hulgast
peidetud keelatud esemeid.
Testimise protseduur
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb nimekirja isikutest, keda kutsutakse
osalema testsessioonis (tstisikud). Testsessioon koosneb vähemalt 9 testist;
b. Igale nimekirjas olevale isikule tuleb väljastada lennuvälja läbipääsuluba.
c. Lennuvälja läbipääsuloa väljastamine testisikule toimub järgmist menetlust järgides.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 13/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb lennuvälja käitajale
kirjaliku taotluse, mille alusel lennuvälja käitaja tellib testisikutele
(ühekordsed) lennuvälja läbipääsuload, ilma et sellele eelneks
taustakontroll või töölevõtmise-eelne kontroll ning vastav koolitus.
Läbipääsuloale märgitakse andmed, mis on loetletud ASi Tallinna
Lennujaam protseduuris nr QLJ-E-K-03 „Läbipääsu- ja sõidukiloa
väljastamise ja kasutamise kord Lennart Meri Tallinna lennujaamas“
punktis 6 (va punktis 6.1.4.3 sätestatu).
Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik annab taotluses sisendi
isiku kohta käiva informatsiooni osas, mis tuleks läbipääsuloale
märkida.
Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik kinnitab lennuvälja
käitajale taotluses kirjalikult, et nimetatud läbipääsuluba kasutatakse
vaid testimise eesmärgil ning ühekordselt. Samuti edastab
järelevalvetegevust koordineeriv ametnik lennuvälja käitajale
isikupoolset kirjalikku kinnitust testimisega seotud andmete
konfidentsiaalsuse kohta;
Lennuvälja läbipääsuluba antakse testisikule vaid testimise ajaks. Iga
testi järgselt annab testija oma läbipääsuloa üle
järelevalveametnikule, kes edastab selle omakorda lennuvälja
käitajale, mille järgselt see hävitatakse.
d. Järelevalveametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega seotud küsimustes, sh
tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral, seejärel väljastab testisikule
Lennuameti testijakaardi ning lennuvälja läbipääsuloa;
e. Testija või järelevalveametnik peidab testeseme testisikuga kaasas olevate esemete vahele
viisil, et selle leidmine oleks piisavalt keeruline. Testesemena kasutatakse üldjuhul
lõhkeseadeldiste imitatsioone;
f. Järelevalveametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad
teda tunda );
g. Järelevalveametnik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel vajadusel viivitamatult
sekkuda;
h. Testija siseneb läbivaatuspunkti tavalise töötajana;
i. Testija läbib läbivaatuspunkti ning järgib julgestustöötajate korraldusi;
j. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme läbivalgustusaparaadi kuvandil või käsitsi läbivaatusel,
esitleb testija end, esitades testija kaardi ning selgitab, et tegu on testimisega. Testija teavitab
järelevalveametnikku, kes sekkub selles testi faasis;
k. Juhul, kui läbivaatuse teostaja ei avasta testeset, siseneb testija julgestuspiirangualale ning
ootab järelevalvetegevust koordineeriva ametniku saabumist;
l. Järelevalveametnik teeb kirjaliku märke testi toimumise aja, koha, kasutatud testeseme ning
tulemuste kohta;
m. Testija tagastab järelevalvetegevust koordineerivale ametnikule testeseme ja testija kaardi.
n. Kui võimalik ja asjakohane, teostatakse samal läbivalgustusaparaadil samadel tingimustel
testisikul kaasasolevate esemete läbivalgustamine, et näidata järelevalveametnikule,
järelevalvetegevuse subjektile ning kui asjakohane, ka läbivaatust teostanu töötajale pagasi
kuvandit.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 14/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles,
kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja.
Testimise hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust, tuleks läbi viia vähemalt üheksa testi.
Väga väikestel lennuväljadel, kus on väga vähe reisijaid ning seetõttu ei ole testimisi võimalik
objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi ning küsitlusi. Vaatlusi
ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, tegemaks kindlaks võimalikke käitumisviise. Käsipagasi
läbivaatuse teostamisel esinevate puuduste hindamisel tuleb arvesse võtta nõuetele
mittevastavuste sagedust ning tõsidust. Testesemete mitteleidmist enam kui 40% juhtudest tuleb
käsitleda tõsise puudusena.
REGISTREERITUD PAGASI KAITSE
Eesmärk
Testimise eesmärgiks on registreeritud pagasi kaitseks kohaldatavate meetmete tõhususe
kontrollimine.
Testimise protseduur
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
b. Testija peidab oma läbipääsuloa või testija volitusi tõendava dokumendi; enne
pagasitöötlusalale sisenemist;
c. Testija läheneb registreeritud pagasile ning saavutab sellega füüsilise kontakti. Kui teda
seejuures tõkestatakse, esitleb ta ennast, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava
dokumendi ning lõpetab testimise;
d. Kui testijat ei tõkestata peale füüsilist kokkupuudet pagasiga, ootab ta ligikaudu 2-3 minutit
pagasi vahetus läheduses veendumaks, et töötajad on teavitanud julgestusüksust ning sellele on
reageeritud;
e. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik fikseerib testi läbiviimise aja, koha ja tulemused
peale pagasitöötlusalalt lahkumist.
NB! Alati tuleb kindlaks teha muud võimalikud jälgimisviisid (valvekaamerad jms).
NB! Testimisel tuleb arvesse võtta pagasi paiknemist – testi ei kohaldata kriitilisel alal
hoiustatava pagasi suhtes.
Testi hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust tuleb läbi viia vähemalt kolm, kuid
mitte rohkem kui kuus testi. Väga väikestel lennuväljadel, kus toimub vähe lennuoperatsioone ning
testimist ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi
ja küsitlusi. Vaatlusi ja küsitlusi tuleb teostada igal juhul, selgitamaks välja võimalike
käitumisviise. Registreeritud pagasi kaitsega seotud puuduste hindamisel tuleb arvestada nõuetele
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 15/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
mittevastavuste esinemise sagedust. Registreeritud pagasi kaitse nõuetele mittevastavust enam kui
40% juhtudest tuleb lugeda tõsiseks puuduseks.
KAUBA JA POSTI LÄBIVAATUS
Eesmärk
Testimise eesmärgiks on läbivaatuse teostaja suutlikkuse hindamine seoses peidetud keelatud
esemete leidmisega kaubasaadetiste hulgast.
Testimise protseduur
a. Testija paigutab diskreetselt läbivaatamata kaubasaadetise peale või sisse testeseme
(improviseeritud lõhkeseadeldise imitatsiooni);
b. Kui läbivaatuse teostaja avastab testeseme, esitleb järelevalvetegevust koordineeriv ametnik
end, esitades töötõendi ning teavitab läbivaatajat testimisest;
c. Kui läbivaatuse teostaja ei leia testeset ega rakenda saadetise suhtes ka muid läbivaatuse
meetmeid, võib järelevalvetegevust koordineerinud ametnik paluda läbivaatuse teostajal anda
hinnang kaubasaadetise kuvandile, misjärel eemaldab testeseme kaubasaadetise juurest ning;
d. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik fotografeerib võimalusel läbivalgustusseadme abil
saadud kuvandit ning teeb kirjalikud märked testimise aja, koha, kasutatud testeseme ja
tulemuste kohta.
NB! Saadetise puhul tuleb kindlaks teha, et see ei ole eelnevalt julgestatud ning et selle
läbivaatuseks kasutatakse läbivalgustusseadet ja/või käsitsi läbivaatust.
NB! Testese tuleb kauba juurde paigutada nii, et see ei oleks visuaalsel vaatlemisel selgesti
tuvastatav.
NB! Testeseme paigutamisel tuleb arvesse võtta kasutatava läbivalgustusseadme eripära
(röntgenkiirte suunda) ning vajadust testese peale testi läbiviimist kergelt eemaldada.
NB! Läbivaatuse meetodi ja metoodika valik peab lähtuma saadetise sisust. Kui saadetise sisu
on analüüsimiseks liiga tihe, tuleb saadetise suhtes kasutada alternatiivseid meetodeid
(EDD, ETD) või metoodikat (läbivaatus teise nurga alt või osadena).
Testimise hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva ettevõtte suurust, viiakse läbi vähemalt kaks, kuid mitte
rohkem kui kaheksa testi. Väga väikeste kokkuleppeliste esindajate puhul, kelle eksportkauba
kogused on väikesed ning teste ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleb testimise
asemel teostada vaatlusi ja küsitlusi. Vaatlusi ja küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, selgitamaks
välja võimalikke käitumisviise. Hindamaks kauba läbivaatusega seotud puudusi, tuleb arvesse
võtta nõuetele mittevastavuste sagedust ja selle põhjuseid. Hoolikalt tuleb hinnata saadetise
läbivaatuse meetodi valikut ning selle kohaldamist. Siiski tuleb testeseme mitteleidmist enam kui
50% juhtudest, nagu ka läbivaatuse meetodi valet valikut koos eba-asjakohase kohaldamisega
käsitleda tõsise puudusena.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 16/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KAUBA JA POSTI KAITSE
Eesmärk
Testimise eesmärk on kontrollida kauba kaitseks kohaldatavate meetmete tõhusust kokkuleppelise
esindaja valdustes või lennuvälja lennualal.
Testimise protseduur
a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi
tulemusi (töötajad võivad teda tunda);
b. Testija peidab läbipääsuloa või testija volitusi tõendava dokumendi; enne kauba ladustamise
alale sisenemist;
c. Testija püüab selleks volitusi omamata pääseda juurde julgestatud lennukaubale;
d. Testija peab veenduma, et ladustatud kaupa kavatsetakse transportida õhuteed pidi;
e. Testija püüab saavutada füüsilise kontakti ladustatud kaubaga;
f. Kui testijat tõkestatakse, esitleb ta end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava
dokumendi ning lõpetab testimise;
g. Kui testijat ei tõkestata, ootab ta ligikaudu 2-3 minutit kauba vahetus läheduses, tegemaks
kindlaks, kas julgestusüksust on olukorrast teavitatud ning tegevusele on reageeritud;
h. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb kirjalikud märked testimise läbiviimise aja,
koha ja tulemuste kohta peale testimise alalt lahkumist.
NB! Alati tuleb kindlaks teha, kas kaupa jälgitakse mõnel muul viisil (valvekaamerad etc) ning
kas üldjuhul kaubatöötlusalale juurdepääsu kontrollitakse.
NB! Kauba kaitse testimisel on oluline tuvastada, kas kaup on juba läbinud julgestusmeetmed
ning kas sellele ei rakendata mingeid täiendavaid meetmeid enne laadimist õhusõidukile.
NB! Oluline on määratleda kauba asukoht – julgestuspiiranguala kriitilisel osal oleva kauba
kaitset ei testita.
Testimise hindamine ja kokkuvõtted
Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva ettevõtte suurust, viiakse läbi vähemalt kaks, kuid mitte
rohkem kui kaheksa testi. Väga väikeste kokkuleppeliste esindajate puhul, kelle eksportkauba
kogused on väikesed ning teste ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleb testimise
asemel teostada vaatlusi ja küsitlusi. Vaatlusi ja küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, selgitamaks
välja võimalikke käitumisviise. Hindamaks kauba kaitsega seotud puudusi, tuleb arvesse võtta
nõuetele mittevastavuste esinemise sagedust. Ebapiisavat kauba kaitset enam kui 40% juhtudest
tuleb käsitleda tõsise puudusena.
LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 17/17
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 4
Lennundusjulgestuse intsidentide uurimise protseduur
EESMÄRK
Lennundusjulgestuse intsidentide ja tsiviillennundusse ebaseaduslikke sekkumiste aktide
(edaspidi intsident) uurimise protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse
osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) lennundusjulgestuse intsidentide
ja/või sekkumiste uurimisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks lennundusseaduse¹,
Asendustäitmise ja sunniraha seaduse2, Väärteomenetluse seadustiku³, Eesti tsiviillennunduse
julgestuskäsiraamatu4, Lennuameti juhtimissüsteemi protseduuri „AD 400 Lennundusjulgestuse
järelevalve käsiraamat“5 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika13.
Protseduur peab tagama julgestusalaste intsidentide ja/või sekkumiste uurimise ühtse, ladusa
ning õiguslikult korrektse läbiviimise.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab uurimisi puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjal ning rakendub
lennundusjulgestuse osakonnale.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008
(edaspidi: määrus)6 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse6 mõistes
Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle.
Vastavalt lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelevalvet
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise
tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid
kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle.
Lähtudes lennundusseadusest1 teavitab lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude
kokkuleppeline tarnija Lennuametit viivitamatult kõikidest talle teada olevatest
lennunudusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest. Samuti teavitab lennuettevõtja,
lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline
esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija või mis tahes muu
julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või
ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Lennuametit kirjalikult hiljemalt järgmisel
tööpäeval ja edastab Lennuametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest7 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna
täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratud lennundusjulgestuse osakonna
põhimäärusega14. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud
ametijuhenditega8.
LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 1/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Lennundusjulgestuse intsidendi/sekkumise uurimine on suunatud järelevalvetegevus, mis
keskendub ühele või piiratud hulgale julgestusmeetmete aspektidele, mis võisid potentsiaalselt
omada tähtsust intsidendi/sekkumise toimumisel. Uurimise eesmärk on välja selgitada
lennundusjulgestuse alaste intsidentide/sekkumiste põhjused, et vältida nende kordumist
tulevikus.
Lennuamet registreerib ja säilitab intsidendist saadud teabe vastavalt juhtimissüsteemi
asjaajamiskorrale9. Teabe saamisel paljude kannatanutega intsidendist edastab Lennuamet selle
Siseministeeriumi teabeseirseosakonda vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. mai 2010. a määrusele
nr 57 „Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi
teavitamise kord“10.
Lennuamet analüüsib julgestusalase rikkumise või intsidendi kohta laekunud teavet ning
otsustab intsidendi uurimise vajalikkuse üle hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Uurimise
alustamine on kohustuslik tõsiste, vahetult lennundusjulgestust ohustavate intsidentide korral,
kui teabele tuginedes on alust pidada vajalikuks kompenseerivate või täiendavate
julgestusmeetmete kohaldamist.
Uurimise eesmärgiks on teha kindlaks intsidendiga seotud asjaolusid - kus, kuidas ja miks
konkreetne julgestusalane rikkumine ja/või intsident toimus; puudused, mis aitasid kaasa
rikkumisele; vajadus kompenseerivate või täiendavate julgestusmeetmete kohaldamiseks ning
kui asjakohane, siis kes on vastutav toimunud sekkumise ja/või intsidendi eest ja kas on olemas
väärteokoosseis.
Kui uurimise käigus ilmnenud asjaoludest ei lähtu teisiti, viiakse intsidendi uurimine läbi
intsidendist teavitamisele järgneva 30 päeva jooksul. Vajadusel otsustatakse kompenseerivate
meetmete kohaldamine enne uurimise lõpuleviimist.
Järelevalveametnikud fikseerivad uurimise käigus saadud informatsiooni uurimisaruandes.
Uurimisaruandes tuuakse välja ka meetmed, mida tuleb rakendada, vältimaks rikkumiste ja/või
intsidentide kordumist. Aruanne registreeritakse ja seda säilitatakse Lennuameti
lennundusjulgestuse osakonnas ning selle koopia tehakse teadmisvajadusest lähtuvalt
kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele.
Eesti tsiviilennunduse julgestuskäsiraamatu4 kohaselt viib lennuvälja käitaja või lennuettevõtja
läbi uurimise, mille käigus selgitab välja intsidendi asjaolud, ning esitab pärast
uurimistulemuste selgumist Lennuametile intsidendi kohta lõpliku ettekande, mis lisatakse
Lennuameti uurimisaruandele.
Ebaseadusliku sekkumise uurimine viiakse läbi koostöös teiste pädevate valitsusasutustega
(Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium jne).
Kui Lennuameti poolt läbi viidud uurimise käigus ilmneb väärteokoosseis ning võttes arvesse
uuritava intsidendi iseärasusi osutub menetluse alustamine otstarbekaks, alustab kohtuvälise
menetleja pädevust omav ametnik väärteo kohtuvälist menetlust vastavalt Väärteomenetluse
seadustikule3 ning Lennuametis väärteomenetluse läbiviimist reguleerivale juhtimissüsteemi
protseduurile14.
Kui uurimise käigus ilmnevad kuriteo tunnused, annab Lennuameti järelevalveametnik
menetluse üle pädevale ametkonnale.
Uurimise käigus ilmnenud tõsiste puuduste korral teeb Lennuamet asjaomasele ettevõttele
ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või kompenseerivate meetmete kohaldamiseks.
Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest1, Haldusmenetluse seadusest12 ning
Lennuameti juhtimissüsteemi asjaajamiskorrast9.
LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 2/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Lennuamet kooskõlastab ettevõtte poolt esitatud puuduste kõrvaldamise kava ning teostab
järelevalvet selle täitmise üle.
Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele hoiatuse
asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras.
Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha
seaduses2 sätestatud korras.
Lennuameti lennundusjulgestuse osakond edastab hiljemalt 30 tööpäeva jooksul kirjalikult
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO) esmase teabe toimunud
ebaseaduslikust sekkumisest ning juhtumki lõpparuande peale uurimise lõppkokkuvõtte
teegmist. Teabe ebaseadusliku sekkumisega seotud välisriigi õhusõiduki kohta edastab
Lennuamet Välisministeeriumile.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Intsidenti puudutava teabe Asjaajamiskord9. Lennundusjulgestuse osakonna
registreerimine teenistuja
2. Siseministeeriumi Hädaolukorrast või Lennuameti teenistuja
teabeseireosakonna hädaolukorra
teavitamine tekkimise vahetust
ohust
Siseministeeriumi
teavitamise kord10
3. Välisministeeriumi ICAO Annex 17 Lennundusjulgestuse osakonna
teavitamine intsidendis “Security”11 teenistuja
osalenud välisriigi
õhusõidukist
4. ICAO teavitamine ICAO Annex 17 Peadirektor; lennundusjulgestuse
ebaseaduslikust sekkumisest “Security”11 osakonna teenistuja;
Sekretär-asjaajaja
9
6. Uurimise läbiviimine, Asjaajamiskord Järelevalvetegevust koordineeriv
dokumenteerimine ametnik;
Järelevalvetegevuses
osalev ametnik;
Sekretär-asjaajaja
1
7. Vajadusel ettekirjutuse Lennundusseaduses Peadirektor;
tegemine kompenseerivate ; Haldusmenetluse Järelevalvetegevust koordineeriv
meetmete kohaldamiseks seadus12; ametnik;
Asjaajamiskord9
Sekretär-asjaajaja
8. Ettevõtte koostatud raporti Asjaajamiskord9 Järelevalvetegevust koordineeriv
lisamine uurimisaruandele ja ametnik;
registreerimine Sekretär-asjaajaja
dokumendihaldussüsteemis
LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 3/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9. Ebaseaduslikku sekkumist ICAO Annex 17 Peadirektor;
puudutava informatsiooni “Security”11 Lennundusjulgestuse osakonna
edastamine ICAOle peale teenistuja;
uurimise läbiviimist.
Sekretär-asjaajaja
10. Vajadusel kohtuvälise Väärteomenetluse Lennundusjulgestuse osakonna
menetluse alustamine protseduur14 teenistuja
11. Ettekirjutuse tegemine tõsise Lennundusseadus1; Peadirektor;
puuduse tuvastamisel, selle Asjaajamiskord9; Järelevalvetegevust koordineeriv
registreerimine „AD400 ametnik;
dokumendihaldussüstee-mis Lennundusjulgestuse
järelevalve Sekretär-asjaajaja
käsiraamat“5
12. Puuduste kõrvaldamise kava Asjaajamiskord10; Järelevalvetegevust koordineeriv
kooskõlastamine. „AD400 ametnik;
Kooskõlastuse Lennundusjulgestuse Sekretär-asjaajaja
registreerimine järelevalve
dokumendihaldussüsteemis käsiraamat“5
13. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor;
ettekirjutuse tähtajaks Asendustäitmise ja Järelevalvetegevust koordineeriv
täitamata jätmise korral, selle sunniraha seadus2; ametnik;
registreerimine Asjaajamiskord10;
dokumendihaldussüsteemis „AD400 Sekretär-asjaajaja
Lennundusjulgestuse
järelevalve
käsiraamat“5
14. Sunnivahendi kohaldamine Lennundusseadus1; Peadirektor;
hoiatuse täitmata jätmise Asendustäitmise ja Järelevalvetegevust koordineeriv
korral sunniraha seadus2; ametnik
Asjaajamiskord9;
„AD400
Lennundusjulgestuse
järelevalve
käsiraamat“5
VIITED:
1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
3. Väärteomenetluse seadustik (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
4. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist)
5. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.juuli 2006.a määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
8. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
10. Vabariigi Valitsuse 6. mai 2010. a määrusele nr 57 „Hädaolukorrast või hädaolukorra
tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord“ (vt Elektrooniline Riigi
Teataja)
11. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni Lisa 17 “Julgestus” (vt
lennundusjulgestuse osakond)
12. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
13. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast)
14. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 5/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 5
Lennundusjulgestusalase ülevaatuse protseduur
EESMÄRK
Lennundusjulgestuse alase ülevaatuse (edaspidi: ülevaatus) protseduuri eesmärk on juhendada
Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik)
ülevaatusega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks lennundusseaduse¹, Asendustäitmise ja
sunniraha seaduse2, ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika10.
Protseduur peab tagama julgestusalaste ülevaatuste ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse
läbiviimise.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab ülevaatusi puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali ning rakendub
lennundusjulgestuse osakonnale.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrusele (EÜ) nr 300/2008
(edaspidi: määrus)3 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse3 mõistes Lennuamet,
kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle.
Vastavalt lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelvalvet
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise
tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid
kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest4 lasub üldvastutus lennundusjulgestuse alaste
auditeerimiste ning inspekteerimiste eest lennundusjulgestuse osakonnal. Osakonnajuhataja ja
vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega5.
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Ülevaatuste eesmärgiks on määratleda julgestusvajadused, sealhulgas tuvastada haavatavused,
mida hoolimata juurutatud julgestusmeetmetest ja protseduuridest võidakse ära kasutada
saatmaks korda ebaseaduslikku sekkumist tsiviillennundusse ning võtta asjakohaseid samme
proportsionaalsete vastumeetmete kasutusele võtmiseks.
Ülevaatusi viiakse läbi juhtudel, kui on toimunud märkimisväärsed muudatused õigusaktides või
ühe või enama julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte tegevuses, mis toovad kaasa kõrgema
ohutaseme või ettenägematud haavatavused.
Lennuamet, saanud teavet muudatustest ettevõtte julgestusalases tegevuses või kavandatavatest
muudatustest julgestust reguleerivates õigusaktides, mis võivad omada märkimisväärset mõju
LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 1/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
lennundusjulgestusele, registreerib saadud teabe vastavalt Lennuametis asjaajamiskorrale6,
analüüsib talle edastatud informatsiooni ning otsustab ülevaatuse teostamise vajalikkuse üle.
Ülevaatuseks valmistuv järelevalveametnik tutvub järelevalvetegevuse subjektiks oleva isiku
julgestuskäsiraamatu ja muude asjakohaste dokumentidega ning varasemate järelevalvealaste
tegevuste dokumentatsiooniga, analüüsib saadud informatsiooni lennundusjulgestust
puudutavatest muudatustest ning koostab konkreetse järelevalvetegevuse plaani ja valmistab ette
vajalikud vahendid. Järelevalvetegevuse ettevalmistamisel juhindub järelevalveametnik
juhtimissüsteemi dokumendist „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“7.
Lähtudes konkreetse järelevalvetegevuse iseärasustest, võib Lennuamet eelnevalt teavitada
kontrollitavat isikut kavandatavast järelevalvealasest tegevusest, selle ajakavast ning muudest
järelevalvetegevusega seotud asjaoludest.
Ülevaatuse käigus vaadeldakse üht või enamat muudatusest mõjutatud julgestusalast aspekti,
pöörates tähelepanu mitte niivõrd rakendatud julgestusmeetmete ja protseduuride vastavusele
kehtivate nõuetega, vaid võimalikele haavatavustele ja julgestusvajadusele nendega seoses.
Pärast ülevaatuse läbiviimist tutvustatakse asjaomasele ettevõttele järelevalve käigus tuvastatud
haavatavusi ning selgitatakse nende kõrvaldamisega seotud asjaolusid. Selgituste sisu, adressaat
ning kestus sõltub konkreetsest järelevalve käigus tuvastatud haavatavustest.
Ülevaatuse tulemused fikseerib järelevalveametnik Lennohutus järelevalve infosüsteemis
(LOIS). Järelevalve aruandes kirjeldatakse teostatud toiminguid, leitud haavatavusi ning
Lennuameti samme haavatavuste kõrvaldamiseks. Aruannet säilitatakse Lennuametis,
teadmisvajadusest lähtuvalt võib Lennuamet esitada aruande koopia järelevalvetegevuse
subjektile.
Haavatavuste tuvastamisel kohustab Lennuamet asjaomast ettevõtet võtma tarvitusele meetmed
haavatavuse kõrvaldamiseks. Rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed välja
toodud haavatavuste tõsidusega. Lennuamet võib ette näha konkreetsed kompenseerivad
meetmed või kohustada ettevõtet koostama, kooskõlastamiseks esitama ning seejärel rakendama
aja- ja tegevuskava haavatavuste kompenseerimiseks ja/või kõrvaldamiseks.
Lennuamet kooskõlastab ettevõtte poolt esitatud haavatavuste kõrvaldamise kava ning teostab
järelevalvet selle täitmise üle.
Kui ülevaatuse käigus tuvastatakse tõsiseid haavatavusi, teeb Lennuamet järelevalve-tegevuse
subjektile ettekirjutuse kompenseerivate meetmete kohaldamiseks või korrigeerivate tegevuste
läbiviimiseks. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest1, Haldusmenetluse
seadusest8 ning Lennuametis asjaajamiskorrast6.
Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile
hoiatuse Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras.
Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha
seaduses2 sätestatud korras.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Ülevaatuse “AD400 Järelevalvetegevuses osalev
planeerimine ning ette Lennundusjulgestuse ametnik
valmistamine järelevalve käsiraamat“7
2. Vajaduse korral “AD400 Järelevalvetegevust
ettevõtte teavitamine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik
järelevalve käsiraamat“7
LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 2/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3. Informatsiooni “AD400 Järelevalvetegevuses osalev
kogumine ning Lennundusjulgestuse ametnik
fikseerimine järelevalve järelevalve käsiraamat“7
teostamise käigus
4. Selgituste jagamine “AD400 Järelevalvetegevust
järelevalve subjektile Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik
järelevalve käsiraamat“7
5. Järelevalvetegevuse “AD400 Järelevalvetegevust
kohta aruande Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik;
koostamine, aruande järelevalve käsiraamat“7; Järelevalvetegevuses osalev
registreerimine Asjaajamiskord6; ametnik;
dokumendihaldussüstee-
mis
6. Järelevalve subjekti “AD400 Järelevalvetegevust
teavitamine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik;
haavatavustest ja järelevalve käsiraamat“7
meetmete võtmiseks
kohustamine
7. Haavatavuste Asjaajamiskord6; Järelevalvetegevust
kompenseerimiseks koordineeriv ametnik;
ja/või kõrvaldamiseks
koostatud aja- ja
tegevuskava
kooskõlastamine LOISis
8. Ettekirjutuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor;
6
tõsiste haavatavuste Asjaajamiskord ; “AD400 Järelevalvetegevust
tuvastamisel, Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik;
registreerimine järelevalve käsiraamat“7
dokumendihaldussüstee- Sekretär-asjaajaja
mis
9. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor;
ettekirjutuse tähtajaks Asendustäitmise ja Järelevalvetegevust
täitamata jätmise korral, sunniraha seadus2; koordineeriv ametnik;
selle registreerimine Asjaajamiskord6; “AD400
dokumendihaldussüstee- Lennundusjulgestuse Sekretär-asjaajaja
mis järelevalve käsiraamat“7
10. Sunnivahendi kohalda- Lennundusseadus1; Peadirektor,
mine hoiatuse täitmata asendustäitmise ja Järelevalvetegevust
jätmise korral sunniraha seadus2; koordineeriv ametnik
majandus- ja
kommunikatsiooniministri
määrus nr 839;
Asjaajamiskord6;
VIITED:
1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 3/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
5. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
8. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
9. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005. määrus nr 83
„Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise kord“ (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
10. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast)
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 4/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 6
Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise protseduur
EESMÄRK
Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise (edaspidi kooskõlastamine) protseduuri eesmärk on
juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi:
järelevalveametnik) kooskõlastamisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20085 (edaspidi: määrus) ning selle
rakendusaktid10, lennundusseaduse1, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse2, Majandus- ja
kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005 määruse nr 83 “Lennundusjulgestuse järelvalve
teostamise kord”3 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika4.
Protseduur peab tagama ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise ühtse, ladusa ning
õiguslikult korrektse läbiviimise.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamist puudutavate tegevuste
kirjeldusi ja viitematerjali ning kohaldub lennundusjulgestuse osakonnale.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt määrusele5 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse5 mõistes Lennuamet,
kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle.
Tulenevalt määrusest5 koostab ja haldab iga lennuvälja käitaja, lennuettevõtja ning
julgestusmeetmeid kohaldav üksus oma julgestusprogrammi (edaspidi: julgestuskäsiraamat),
milles kirjeldab tema poolt rakendatavaid meetodeid ja menetlusi. Vastavalt lennundusseadusele1
esitab lennuvälja käitaja, lennuettevõtja ning julgestusmeetmeid kohaldav üksus oma
julgestuskäsiraamatu kooskõlastamiseks Lennuametile.
Vastavalt lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelvalvet
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja,
aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise
tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid
kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt
lennundusjulgestusnõuete täitmise üle.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori
volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega7.
LENNUAMET Protseduur AP 405/V4 Leht 1/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise eesmärgiks on eelkõige asjassepuutuvate isikute
poolt kohaldatavate lennundusjulgestuse meetmete efektiivsuse ning nõuetekohasuse tagamine.
Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamisel võetakse arvesse rahvusvaheliste
organisatsioonide (EÜ, ICAO, ECAC) standardeid ning soovitusi, siseriiklike õigusaktide
nõudeid ja ettevõtte tegevuse eripäradest tulenevaid asjaolusid.
Lennuametile esitatud ettevõtte julgestuskäsiraamatu registreerib sekretär – asjaajaja juhindudes
Lennuameti asjaajamiskorrast8. Kooskõlastamise eest vastutav järelevalveametnik vaatab
esitatud julgestuskäsiraamatu läbi 30 päeva jooksul alates selle registreerimisest Lennuameti
dokumendihaldussüsteemis. Läbivaatamisel kontrollib järelevalveametnik käsiraamatu vastavust
määrusele5 ja selle rakendusaktidele10 ning Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu
(edaspidi: NCASP)9 nõuetele ning ettevõtte reaalsele tegevusele. Käsiraamatu vastavusel
nimetatud nõuetele ja ettevõtte tegevusele kooskõlastab järelevalveametnik käsiraamatu ning
teavitab ettevõtet kirjalikult käsiraamatu kooskõlastamisest, juhindudes asjaajamiskorrast8.
Käsiraamatut hoitakse Lennuameti lennundusjulgestuse osakonnas lukustatavas büroomööblis
või viisil, mille puhul on takistatud teadmisvajadust mitteomava isiku juurdepääs käsiraamatule.
Läbi lennuohutuse järelevalve infosüsteemi (LOIS) edastatud julgestuskäsiraamatu menetlemine
toimub vastavalt LOIS kasutamist puudutavale korrale ja asjaajamiskorrale8.
Paberkujul esitatud käsiraamatu kooskõlastamisel märgistab järelevalveametnik ettevõtte
julgestuskäsiraamatu Lennuameti sellekohase templijäljendiga, märkides sellele enda nime,
ametikoha ning kooskõlastamise kuupäeva ja kinnitab kooskõlastuse enda allkirjaga või lisades
kooskõlastamise andmed käsiraamatu muudatuste lisalehele.
Käsiraamatu mittetäieliku vastavuse korral ülalnimetatud nõuetele või ettevõtte reaalsele
tegevusele teavitab ametnik ettevõtet käsiraamatu kooskõlastamata jätmisest ning nõustab
ettevõtet käsiraamatus esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ametnik määrab tähtaja, mille
jooksul peab ettevõte Lennuametile esitama parandatud käsiraamatu, ning teavitab sellest
Jr Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
k.
nr
1. Julgestuskäsiraamatu Asjaajamiskord8 Sekretär - asjaajaja
registreerimine
dokumendihaldussüstee
-mis
2. Julgestuskäsiraamatu Lennundusseadus1; määrus5; Lennundusjulgestuse osakonna
nõuetele vastavuse NCASP9; rakendusaktid10 juhataja või vaneminspektor
hindamine
3. Julgestuskäsiraamatu Lennundusseadus1; Lennundusjulgestuse osakonna
kooskõlastamine/koosk Asendustäitmise ja juhataja või vaneminspektor,
õlasta-mata jätmine sunniraha seadus2; Sekretär-asjaajaja
ning ettevõtte Haldusmenetluse seadus11;
teavitamine sellest, Asjaajamiskord8
vastuse registreerimine
dokumendihaldussüstee
mis
4. Ettevõtte nõustamine ja Lennundusseadus1; Lennundusjulgestuse osakonna
tähtaja määramine Asendustäitmise ja juhataja või vaneminspektor,
paranduste sunniraha seadus2; Peadirektor,
esitamiseks/ettekirjutuse Haldusmenetluse seadus11; Sekretär-asjaajaja
/hoia-tuse/sunniraha Asjaajamiskord8
kohaldamine
LENNUAMET Protseduur AP 405/V4 Leht 3/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
ettevõtet.
Julgestuskäsiraamatu määratud tähtajaks esitamata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele
lennundusseaduses1 sätestatud korras ettekirjutuse käsiraamatu esitamiseks. Ettekirjutuse
tegemisel juhindutakse lennundusseadusest1, Haldusmenetluse seadusest11 ning Lennuameti
asjaajamiskord8.
Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele hoiatuse
asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras.
Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha
seaduses2 sätestatud korras.
VIITED:
1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005. a määrus nr 83
“Lennundusjulgestuse järelvalve teostamise kord” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
4. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad Lennundusjulgestuse osakonnast)
5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.juuli 2006. a määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
7. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
9. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (NCASP)
10. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu
Teataja).
11. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
12. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 405/V4 Leht 3/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 7
Julgestuskoolituskavade heakskiitmise ning julgestusmeetmeid iseseisvalt
kohaldavate isikute tunnustamise protseduur
EESMÄRK
Julgestuskoolituskavade heaks kiitmise ja julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavate isikute
tunnustamise (edaspidi heaks kiitmise ja tunnustamise) protseduuri eesmärk on juhendada
vastavaid Lennuameti inspektoreid kehtivatest nõuetest ja vajalikest tegevusest, võttes aluseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20087 (edaspidi:
määrus), Lennundusseaduse1, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse2, Majandus- ja
taristuministri 26. märtsi 2015 määruse nr 25 “Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava
isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele”3 (edaspidi määrus
25), Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005 määruse nr 83
“Lennundusjulgestuse järelvalve teostamise kord”4 (edaspidi määrus 83) ning rahvusvahelised
standardid ja soovitatava praktika5.
Protseduur peab tagama heaks kiitmise ja tunnustamise ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse
läbiviimise.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab kooskõlastamist puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali ning
rakendub Lennundusjulgestuse osakonnale.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt määrusele7 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse7 mõistes
Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle.
Vastavalt Lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku järelvalvet lennundusjulgestus-
nõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja,
lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija,
kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja
ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise
üle.
Vastavalt Lennundusseadusele1 peab julgestusalase koolituskava ja selles tehtavad muudatused
heaks kiitma Lennuamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või
julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel
juhtudel. Lennundusseaduse kohaselt peab julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut
olema Lennuamet tunnustanud. Lisaks Nõuded julgestusega seotud ülesandeid täitva töötaja
koolitusele ning kvalifikatsioonile on toodud määruses7, Lennundusseaduses1 ning määruses
253.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna
täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud Lennundusjulgestuse osakonna
LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 1/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
põhimäärusega8. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud
ametijuhenditega9.
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Heaks kiitmise ja tunnustamise eesmärgiks on tagada ettevõtete lennundusjulgestuse alaseid
tööülesandeid täitvate isikute koolituste ning nende raames omandatavate oskuste ja teadmiste
vastavus rahvusvahelistele standarditele ning soovitustele ja siseriiklikele õigusaktidele.
Koolituskava heakskiitmine
Ettevõte esitab Lennuametile kooskõlastamiseks koolituskava, mille registreerib vastavalt
Lennuameti juhtimissüsteemi asjajamiskorrale10 sekretär- asjaajaja. Koolituskavas kirjeldatakse
lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitvate isikute koolituse põhimõtteid, kaetud
valdkondi ning ulatust ja mahtu. Koolituskava võib (erandjuhul) olla ettevõtte
julgestuskäsiraamatu osa.
Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna ametnik (edaspidi: järelevalveametnik) vaatab
esitatud koolituskava läbi 30 päeva jooksul peale selle registreerimist ning võtab seisukoha
selle vastavuse osas nii Lennundusseaduses1 kui ka määruses7 ning selle rakendusaktides
sätestatule.
Esitatud koolituskava vastavuse korral kehtivatele standardeile ning nõuetele ning vajadusel
kooskõlastab järelevalveametnik ettevõtte koolituskava Lennuameti sellekohase
pitsatijäljendiga, märgib sellele enda nime, ametikoha ning kooskõlastamise kuupäeva ja
kinnitab kooskõlastuse enda allkirjaga (ei kohaldata digitaalselt ettevõttele edastatud
kinnituskirja puhul). Järelevalveametnik teavitab ettevõtet kirjalikult koolituskava
kooskõlastamisest, juhindudes asjaajamiskorrast10.
Heakskiidetud koolituskavasid säilitatakse Lennundusjulgestuse osakonnas.
Koolituskava mittetäieliku vastavuse korral kehtestatud nõuetele või soovitustele teavitab
järelevalveametnik ettevõtet koolituskava kooskõlastamata jätmisest ning nõustab ettevõtet
kavas esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Järelevalveametnik määrab tähtaja, mille jooksul
peab ettevõte Lennuametile esitama parandatud koolituskava, ning teavitab sellest ettevõtet.
Nõuetele vastava koolituskava tähtajaks esitamata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele
ettekirjutuse puuduse kõrvaldamiseks Lennundusseaduses1 sätestatud korras. Juhul, kui
koolituskava on ettevõtte julgestuskäsiraamatu osa, vaatab järelevalveametnik programmi läbi
juhtimissüsteemi protseduuris „AP 405 Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise
protseduur”11 kirjeldatu kohaselt.
Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelvalvetegevuse subjektile
hoiatuse Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras.
Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha
seaduses2 sätestatud korras.
Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavate isikute tunnustamine
Lennundusjulgestusealase läbivaatuse teostaja tunnustamiseks esitab koolitaja Lennuametile
vastavasisulise taotluse ja lisab sellele koolituse teooria- ja praktilise osa testi tulemused
eksamiprotokolli näol. Järelevalveametnik kontrollib riigilõivu12 tasumist ning vaatab taotluse
läbi 5 tööpäeva jooksul alates taotluse ning muude nõutavate dokumentide registreerimisest
ning otsustab tunnustamise üle. Vajadusel võib Lennuamet nõuda muid teooria- või praktilise
osa testi sooritamist puudutavaid täiendavaid dokumente.
Järelevalveametnik annab tunnustuse vastavalt Lennundusseaduses1 ning Eesti
tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatus (edaspidi: NCASP)13 sätestatule. Tunnustuse andmisel
LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
määrab järelevalveametnik tunnustuse kehtivuse vastavalt taotletavatele pädevustele,
juhindudes NCASP12-is sätestatud kehtivusaegadest. Tunnustuse andmisel või selle andmisest
keeldumisel juhindub järelevalveametnik Lennuameti asjaajamise protseduurist10. Tunnustsue
andmisest keeldumise korral toob järelevalvemaetnik välja selle mõhjused.
Tunnustuse saanud isikud ning nende koolituste andmed kantakse lennundusjulgestuse
koolituste andmebaasi asukohas M:\AVSEC\Koolitused.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Koolituskava Asjaajamiskord10 Sekretär-asjaajaja.
registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
2. Tutvumine koolituskavaga Lennundusseadus¹; Lennundusjulgestuse
ning selle nõuetele määrus 253, määrus 834 osakonna juhataja või
vastavuse hindamine määrus7 vaneminspektor
3. Koolituskava kooskõlasta- Lennundusseadus¹, Lennundusjulgestuse
mine ning ettevõtte teavi- määrus 253, osakonna juhataja või
tamine kooskõlastusest, Asjaajamiskord10 vaneminspektor.
selle registreerimine Sekretär-asjaajaja.
dokumendihaldussüstee-
mis
4. Koolituskava kooskõlas- Lennundusseadus¹, Lennundusjulgestuse
tamata jätmine, ettevõtte määrus 253; osakonna juhataja või
teavitamine sellega seotud Asjaajamiskord10 vaneminspektor.
asjaoludest ning ettevõtte Sekretär-asjaajaja.
nõustamine, registreeri-
mine dokumendihaldus-
süsteemis
5. Ettekirjutuse tegemine Lennundusseadus1, Peadirektor,
subjektile puuduse määrus 834; Lennundusjulgestuse
tähtajaks kõrvaldamata Asjaajamiskord10 osakonna juhataja,
jätmisel, registreerimine vaneminspektor.
dokumendihaldus- Sekretär-asjaajaja.
süsteemis
6. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor,
ettekirjutuse tähtajaks asendustäitmise ja Lennundusjulgestuse
täitamata jätmise korral, sunniraha seadus2; osakonna juhataja.
registreerimine määrus 834; Sekretär-asjaajaja.
dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord10
7. Sunnivahendi kohalda- Lennundusseadus1; Peadirektor,
mine hoiatuse täitmata asendustäitmise ja Lennundusjulgestuse
jätmise korral sunniraha seadus2; osakonna juhataja
määrus 834 ;
Asjaajamiskord10
LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 3/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
8. Taotluse esitamine Lennundusseadus¹; Lennundusjulgestusealase
Lennuametile lennun- määrus 253; koolituse läbiviija.
dusjulgestusealase Asjaajamiskord10 Sekretär-asjaajaja.
läbivaatuse teostaja
tunnustamiseks, selle
registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
9. Taotluse läbi vaatamine Lennundusseadus, Lennundusjulgestuse
ning tunnustamise üle määrus 253; määrus7 osakonna juhataja;
otsustamine vaneminspektor
10. Julgestusotstarbelise määrus 253; Lennundusjulgestuse
läbivaatuse teostaja Asjaajamiskord10 osakonna juhataja;
tunnustamine või sellest vaneminspektor. Sekretär-
keeldumine, koolitaja asjaajaja.
teavitamine otsusest ning
selle registreerimine doku-
mendihaldussüsteemis
VIITED:
1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
3. Majandus- ja taristuministri 26. märtsi 2015 määrus nr 25 „Täpsemad nõuded
julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja
dokumenteerimisele“ (Elektrooniline Riigi Teataja)
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005. a määrus nr 83
“Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise kord” (vt Elektrooniline Riigi teataja)
5. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11 märtsi 2008 määrus EÜ/300/2008, mis käsitleb
tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EÜ) nr 2320/2002);
c) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 täitmise juhised, dokument
nr 8973 “Julgestuse käsiraamat kaitsmaks tsiviillennundust ebaseaduslike
sekkumiste eest” (kuues väljaanne, 2002).
(vt Lennundusjulgestuse osakond)
6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006.a. määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
9. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
10. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
11. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat
12. Riigilõivuseadus (vastu võetud 10.12.2014RT I, 30.12.2014, 1), vt Elektrooniline Riigi
Teataja
13. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist)
LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 4/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 5/5
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 8
Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade
väljaandmise protseduur
1. EESMÄRK
1.1 Lennuamet annab välja tsiviillennunduses riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate
ametnike läbipääsu- ning sõidukilube. Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade
väljaandmise protseduuri eesmärk on kehtestada läbipääsulubade vorm ning juhendada
Lennuameti teenistujaid läbipääsulubade ja sõidukilubade (edaspidi: load)
väljaandmisega seotud tegevustes, võttes aluseks Lennundusseaduse¹, rahvusvahelised
standardid ja soovitatava praktika2 ning Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu
(edaspidi: NCASP)3 põhimõtted. Protseduur peab tagama kõigi lubade ühtse, ladusa
ning õiguslikult korrektse väljaandmise.
1.2 Protseduur sisaldab Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade vormi ning lubade
väljaandmisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali, abistamaks Lennuameti
lennundusjulgestuse osakonna teenistujaid lubade väljaandmisel.
2. MÕISTED
2.1 Protseduuris kasutatakse järgmisi mõisteid:
Elukohariik – riik, kus isik on eelneva viie aasta jooksul alaliselt elanud kuue või
enama järjestikuse kuu jooksul.
Julgestuspiiranguala –lennuvälja lennuala osa, mis on määratletud esmatähtsa riski
alana ning kus lisaks juurdepääsukontrollile kohaldatakse muid julgestusmeetmeid.
Julgestuspiiranguala kriitiline osa –lennuvälja kõik sellised osad, kuhu pääsevad
läbivaadatud väljuvad reisijad ja mille kaudu võib liikuda läbivaadatud väljuv
registreeritud pagas või kus seda võib hoida, välja arvatud juhul, kui tegemist on
turvatud pagasiga.
Lennuala – lennuvälja liiklusala, sellega piirnev maastik ja ehitised või nende osad,
millele juurdepääs on piiratud.
Perroon – lennuvälja osa, kuhu paigutatakse õhusõidukid reisijate, kauba ja posti peale-
ning mahalaadimiseks, tankimiseks, tehniliseks hoolduseks või parkimiseks
Manööverdusala – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ettenähtud
lennuvälja osa, välja arvatud perroonid.
Tehnoloogiline ala – lennuala piirkond, mis ei ole manööverdusala ega perroon.
3. VOLITUSED JA VASTUTUSED
3.1 Vastavalt Lennundusseadusele1, Lennuameti põhimäärusele4 ja lennundusjulgestuse
osakonna põhimäärusele5 lasub üldvastutus Lennuameti lubade väljaandmise eest
lennundusjulgestuse osakonnal. Lennundusjulgestuse osakonna ametnike volitused ja
vastutus on määratletud ametijuhenditega6.
3.2 Lennuameti läbipääsuluba tõendab järelevalveametnike volitusi Lennundusseaduse1
mõistes. Läbipääsuloa kasutajal on lubatud tööülesannete täitmisel viibida Eesti
tsiviillennunduse objektidel (edaspidi objekt).
3.2.1 Lennuameti läbipääsuluba väljastatakse üksnes isikutele, kellel on põhjendatud vajadus
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 1/9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
siseneda Eestis asuva lennuvälja lennualale või kelle tööülesanded eeldavad viibimist
mistahes muudel tsiviillennunduse objektidel seoses riikliku või rahvusvahelise
tsiviillennunduse alase järelevalve teostamisega. Lennuameti läbipääsuluba võidakse
väljastada järgnevatele isikutele:
a) Lennuameti peadirektor;
b) Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja ja vaneminspektorid;
c) Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja ja
vaneminspektorid;
d) Lennuameti lennundustehnika osakonna juhataja ja vaneminspektorid;
e) Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna juhataja ja vaneminspektorid;
f) Lennuameti lepingulised töötajad, kui täidetakse tööülesandeid Lennuameti ja
isiku vahel sõlmitud töövõtu– või käsunduslepingu alusel ning sellised
tööülesanded eeldavad saatjata liikumise õigust lennuvälja lennualal;
g) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse
teenistujad juhataja kirjaliku taotluse alusel;
h) rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi poolt järelevalvet või uurimist
teostavatele isikutele objektidel järelevalve teostamise või uurimise ajaks,
tingimusel, et objektil saadab neid Lennuameti või lennujaama kehtivat
läbipääsuluba omav saatmisõigusega töötaja.
3.2.2 Punkti 3.2.1 alapunktides a – g viidatud isikutele väljastatakse Lennuameti
läbipääsuluba üksnes peale isikute ametisse nimetamist, käsundus- või töövõtulepingu
sõlmimist ning järgnevate eeltingimuste täitmist:
a) on kindlaks tehtud, et isikul on põhjendatud vajadus saatjata liikumiseks
lennuvälja lennualal või julgestuspiirangualal seoses ametijuhendist või
töölepingust või töövõtulepingust tulenevate ülesannetega;
b) isik on edukalt läbinud taustakontrolli vastavalt Lennundusseaduses1 sätestatule;
c) isik on edukalt läbinud julgestusvalmiduskoolituse loa taotlemisele eelneva 3
kuu jooksul (ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis e loetletud isikute korral);
d) isik omab eriõiguse (juhtimisõiguse) taotlemisel mootorsõiduki juhtimisõigust ja
on edukalt läbinud vajaliku lennuväljal liiklemise ja ohutuskoolituse.
Punkti 3.2.1 alapunktis h viidatud isikutele väljastatakse Lennuameti läbipääsuluba
üksnes peale Lennuameti peadirektori sellekohast korraldust.
3.3 Sõidukiluba annab õiguse siseneda tööülesannete täitmiseks sõidukiloal märgitud
mootorsõidukiga lennuvälja lennualale, kui sõidukit juhtiva isiku läbipääsuloale on
kantud märge mootorsõiduki juhtimise õiguse kohta.
3.3.1 Lennuameti sõidukiload väljastatakse üksnes Lennuameti sõidukitele ja punkti 3.2.1
alapunktides a – g viidatud isikute isiklikele sõidukitele, kui on põhjendatud vajadus
siseneda sõidukiga Eestis asuva lennuvälja lennualale seoses riikliku või rahvusvahelise
tsiviillennunduse alase järelevalve teostamisega.
3.3.2 Lennuameti sõidukiluba väljastatakse kõigile Lennuameti ametisõidukitele. Punkti 3.2.1
alapunktides a – g viidatud isikute kasutuses olevatele muudele sõidukitele väljastatakse
Lennuameti sõidukiluba üksnes peale teenistuja osakonna juhataja või peadirektori
sellekohast korraldust ning järgnevate eeltingimuste täitmist:
a) isikule on väljastatud Lennuameti läbipääsuluba, millele on kantud
juhtimisõigust kinnitav märge;
b) on kindlaks tehtud, et isikul on põhjendatud vajadus lennuvälja lennualale või
julgestuspiirangualale sõidukiga sisenemiseks seoses ametijuhendist või
käsundus- või töövõtulepingust tulenevate ülesannetega.
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 2 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4. LÄBIPÄÄSULOA JA SÕIDUKILOA VORM
4.1 Lennuameti läbipääsuluba7 on ristküliku kujuline RFID EM4102 kiibiga plastikkaart
mõõtmetega 85x54 mm, millele on kantud punktides 4.1.1 – 4.1.5 viidatud
informatsioon.
4.1.1 Läbipääsuloa esiküljele kantakse järgmised elemendid:
a) kasutaja foto;
b) kasutaja ees- ja perekonnanimi;
c) kasutaja isikukood;
d) kasutaja töökoht ja ametikoht eesti ja inglise keeles;
e) alad, millele isikul on läbipääsuloaga antud juurdepääs punktis 4.1.4 toodud loa
põhimiku värvi ning punktis 4.1.5 toodud tähekombinatsiooniga;
f) antavad eriõigused või piirangud punktis 4.1.5 toodud tähekombinatsiooniga;
g) loa kehtivusaeg formaadis pp/kk/aaaa;
h) fooliumtrükis pitsatijäljend, millel on riigivapi kujutis ja kiri ”Lennuamet”;
i) kasutaja allkirjakujutis.
4.1.2 Läbipääsuloa tagaküljele kantakse järgmised elemendid:
a) Lennuameti pitsat ja peadirektori allkiri;
b) loa number;
c) eesti- ja inglisekeelne tekst: „Tõendi kasutajal on õigus siseneda Eesti
tsiviillennunduse objektidele. The holder of this ID certificate has an authorized
access to all Estonian Civil Aviation objects”.
4.1.3 Lennuameti järelevalveametniku läbipääsuloa tagaküljele kantakse täiendavalt:
a) eesti- ja inglisekeelne tekst: „Lennuameti järelevalveametniku pädevused ja
õigused riikliku järelevalve teostamisel on sätestatud lennundusseaduse
§ 601 lg 2, § 60 2 lg 1 ja 2 The competence and rights of inspectors of the Civil
Aviation Administration are provided in section § 601 subparagraph 2, §60 2
subparagraph 1 and 2 of the Aviation Act”.
4.1.4 Läbipääsuloa põhimiku värvus näitab läbipääsuloa kasutaja õigust viibida vastavatel
lennuvälja osadel nende kohaldamisel:
Põhimiku värvus Läbipääsuloaga lubatud alad
Kollane tehnoloogiline ala, reisiterminal
Roheline tehnoloogiline ala, reisiterminal ja perroonid
Punane tehnoloogiline ala, reisiterminal, perroonid ja lähilennujuhi loal
manööverdusala
4.1.5 Läbipääsuloa esiküljele tähekombinatsioonina kantavad juurdepääsuõigused ja
eriõigused või piirangud nende kohaldamisel:
Tähis Juurdepääsu- või eriõigus
A lennuvälja lennuala, reisiterminali julgestuspiiranguala ning selle
kriitilised osad
J mootorsõiduki, mopeedi või jalgratta juhtimine lennuvälja lennualal
loa värvusega määratud aladel
C pardatoitlustuse tsehhi ala
K õigus tuua lennuvälja julgestuspiirangualale tööks vajalikke keelatud
esemeid
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 3 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
S isiklikul vastutusel ühe või mitme isiku saatmise õigus läbipääsuloale
märgitud aladel
VISITOR Üksnes volitatud saatjaga juurdepääsu võimaldav läbipääsuluba
4.2 Lennuameti sõidukiluba on punast värvi põhimikuga kuum-lamineeritud kaart
mõõtmetega 210x148 mm.
4.2.1 Sõidukiloa esiküljele kantakse järgmised elemendid:
4.1.1 sõiduki mark ja mudel;
4.1.2 sõiduki registreerimisnumber;
4.1.3 loa kehtivusaeg;
4.1.4 Lennuameti logo.
4.2.2 Sõidukiloa tagaküljele kantakse järgmised elemendid:
a) Lennuameti pitsat;
b) Lennuameti peadirektori allkiri ning väljaandmise kuupäev.
4.3 Lennuamet esitab nõudmise korral lennuväljade käitajatele läbipääsulubade ja
sõidukilubade näidised ning andmed Lennuameti poolt välja antud kehtivate lubade
kohta.
5. LÄBIPÄÄSULOA VÄLJASTAMINE
5.1 Läbipääsuloa taotlemine
5.1.1 Punkti 3.2.1 alapunktides b – f viidatud isikud pöörduvad Lennuameti läbipääsuloa
taotlemiseks ameti personalijuhi poole peale isiku ametisse nimetamist, käsundus- või
töövõtulepingu sõlmimist, samuti läbipääsuloa aegumisel.
5.1.2 Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isikutele taotleb Lennuameti läbipääsuloa
väljastamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise
osakonna juhataja.
5.1.3 Punkti 3.2.1 alapunktides a ja h viidatud isikutele Lennuameti läbipääsuloa
väljastamiseks annab korralduse Lennuameti peadirektor.
5.1.4 Läbipääsuloa taotlemisel sisestab personalijuht isiku kohta elektroonilises andmekogus
(M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas) toodud andmed ja teavitab hiljemalt
järgmisel tööpäeval loa taotlemisest lennundusjulgestuse osakonda e-kirja teel aadressil
[email protected]. Personalijuht lisab võrgukettale (Alamteeki M:\06-PILDIGALERII\LA
töötajad\Dokumendi fotod) taotleja isiku dokumendifoto. Kui isikuga on sõlmitud
tähtajaline töövõtu- või käsundusleping või kui isik vajab juurdepääsu üksnes piiratud
ajaks lisab taotleja tabeli vastavasse lahtrisse loa kehtivusaja. Võimalusel esitab taotleja
lennundusjulgestuse osakonnale järgnevad andmed ja dokumendid:
a) punktis 5.3.3 osutatud tõend taustakontrolli eduka läbimise kohta või punktis
5.3.2 loetletud dokumendid taustakontrolli läbi viimiseks;
b) tõendid julgestusvalmiduse koolituse eduka läbimise kohta taotlusele eelneva 3
kalendrikuu jooksul (ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis e loetletud isikute
korral).
Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isiku puhul esitab taotleja lennundusjulgestuse
osakonnale taotluse vormil VA 407-1.
5.1.5 Läbipääsuloa kaotamise või varguse korral ei ole vajalik esitada punktis 5.1.4 nimetatud
andmeid tingimusel, et väljastatavale läbipääsuloale kantavad volitused ei muutu ning
väljastatava loa kehtivusaeg ei ületa kaotatud või varastatud läbipääsuloa kehtivusaega.
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 4 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.1.6 Lennuameti lennundusjulgestuse osakond kontrollib esitatud andmeid ja ilma et see
piiraks punkti 5.1.5 kohaldamist, teavitab taotlejat punktis 5.1.4 loetletud, kuid
esitamata andmetest ja dokumentidest.
5.2 Läbipääsuloaga antavad õigused ja eriõigused
5.2.1 Läbipääsuloa taotlemisel väljastatakse vaikimisi punase värvipõhimikuga läbipääsuluba
ametijuhendiga määratletud vajadusest lähtuvate volitustega, kui loa taotleja ei ole
esitatud taotluses märkinud teisiti.
5.2.2 Punkti 3.2.1 alapunktides a, g ja h viidatud isikutele volituste ja eriõiguste andmise üle
otsustab konkreetsetest vajadustest lähtuvalt lennundusjulgestuse osakond.
5.2.3 Läbipääsuloa taotlemisel kantakse isiku läbipääsuloale ametijuhendiga määratud
vastavad eriõigusi väljendavad volitused, kui loa taotleja ei ole esitatud taotluses
märkinud teisiti.
Juhul, kui isikul on põhjendatud vajadus tööülesannete täimisel kasutada lennuvälja
lennualal mootorsõidukit, kantakse läbipääsuloale eriõigust väljendav täheline tunnus J.
Eriõiguse saamiseks peab isik tõendama, et omab mootorsõiduki juhtimisõigust ning on
läbinud lennuväljal liiklemise ja ohutuskoolituse.
Juhul, kui isikul on ametijuhendiga määratud vajadus tööülesannete täimisel kasutada
keelatud esemete kategooriatesse kuuluvaid esemeid, kantakse läbipääsuloale eriõigust
väljendav täheline tunnus K.
Punkti 3.2.1 alapunktides a – d ja f – g viidatud isikutele võidakse anda eriõigus terava
otsa või terava servaga esemete (terava otsa või terava servaga esemed, mida on
võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks) kaasa võtmiseks lennuvälja
julgestuspiirangualale.
Punkti 3.2.1 alapunktis e osutatud isikud võivad võtta lennuvälja julgestuspiirangualale
mistahes keelatud esemeid või nende mulaaže, kui see on vajalik järelevalvetegevuste
läbiviimiseks. Sellised esemed peavad kandma vastavat markeeringut.
5.3 Taustakontrolli läbiviimine
5.3.1 Enne punkti 3.2.1 alapunktides a – g viidatud isikutele läbipääsuloa väljastamist viiakse
viidatud isikute suhtes läbi taustakontroll, mille käigus tehakse kindlaks isiku sobivus
saatjata juurdepääsuks lennuvälja julgestuspiirangualale.
5.3.2 Taustakontrolli läbiviimiseks esitab kontrollitav lennundusjulgestuse osakonnale
täidetud ning allkirjastatud isikuandmete ankeedi8 ning muud andmed, mis võimaldavad
kontrollida punktis 5.3.4 nimetatud asjaolude esinemist.
Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga8 selles toodud elu- ja
töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või
ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest,
välja arvatud Eestist.
5.3.3 Lennundusjulgestuse osakond edastab punktis 5.3.2 viidatud dokumendid
Kaitsepolitseiametile. Kaitsepolitseiamet teavitab 15 päeva jooksul pärast dokumentide
kättesaamist Lennuametit kirjalikult kontrolliga tuvastatud punktis 5.3.4 toodud
asjaoludest või nende puudumisest.
Kui kontrolli läbiviimiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine
rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või
haridusasutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45
päevani.
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 5 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
5.3.4 Taustakontrolli tulemus loetakse mitteläbinuks ning Lennuameti läbipääsuluba ei
väljastata juhul, kui isiku suhtes ilmneb üks või mitu järgnevatest Lennundusseaduse §
469 lõikes 5 loetletud asjaoludest:
a) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana;
b) kontrollitav on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta
jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud;
c) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole
karistusregistrist kustutatud;
d) kontrollitav on isikuandmete ankeedis8 või sellele lisatud dokumentides
tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid;
e) kontrollitaval on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või
hasartmängusõltuvus;
f) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru
saada või seda juhtida;
g) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole
tuvastatavad.
5.3.5 Lennundusjulgestuse osakond teavitab taustakontrolli mitteläbimisel läbipääsuloa
väljastamisest keeldumisest punktis 5.1.1 või 5.1.2 osutatud taotluse esitajat.
5.4 Läbipääsuloa vormistamine ja väljastamine
5.4.1 Lennuameti lennundusjulgestuse osakond vaatab läbipääsuloa taotluse läbi 7 päeva
jooksul peale punktis 5.1.1 – 5.1.3 viidatud taotluse esitamist ning teavitab vajadusel
taotluse esitajat puuduvatest andmetest ja dokumentidest.
5.4.2 Peale kõigi punktis 5.1.4 loetletud andmete ja dokumentide esitamist ning vajadusel
punktis 5.3 osutatud taustakontrolli teostamist hindab lennundusjulgestuse osakond
taotluse, sealhulgas selles märgitud liikumis- ja eriõiguste põhjendatust. Vajadusel
pöördub menetleja taotluse esitaja poole täiendavate selgituste saamiseks.
Läbipääsuluba ei väljastata isikule, kes ei ole edukalt läbinud lennundusseaduse
paragrahv 469 kohast taustakontrolli.
5.4.3 Läbipääsuloa väljastamise otsuse korral edastab menetleja trükikojale taotluse
läbipääsuloa trükkimiseks, märkides taotluses ära loa trükkimiseks kasutatava tooriku
margi ning loale kantavad andmed, sh loa kehtivus, ning lisades taotlusele isiku
dokumendifoto.
Lennuameti läbipääsuloa kehtivus on kuni viis aastat. Punkti 3.2.1 alapunktis f ning h
viidatud isikutele väljastatava läbipääsuloa ajaline kehtivus on täiendavalt piiratud
käsundus- või töövõtulepingu või järelevalvetegevuse lõppemise kuupäevaga.
5.4.4 Läbipääsuloa taotluse menetleja edastab punktis 5.4.3 viidatud loale kantavad andmed
ning isiku foto elektrooniliselt ASi Tallinna Lennuväli lubadebüroole, lisades keelatud
esemete kaasa võtmiseks volituste andmisel (märge K läbipääsuloal) lubamisel ka
selliste esemete kategooriad. Läbipääsuloa valmimisel registreerib menetleja loa ASi
Tallinna Lennujaam lubadesüsteemis ning korraldab isiku liikumisõigustest lähtuvate
juurdepääsuõiguste andmise loa valdajale.
5.4.5 Läbipääsuluba väljastatakse loa kasutajale allkirja vastu ning loa andmed
registreeritakse elektroonilises andmekogus (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade
andmebaas). Allkirjastatud kinnitust loa väljastamise kohta säilitatakse
lennundusjulgestuse osakonnas.
Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isik ei ole tagastanud talle varasemalt väljastatud
läbipääsuluba, välja arvatud juhul, kui isik on esitanud kirjaliku teate loa kaotuse või
varguse korral.
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 6 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isik ei ole tõendanud julgestusvalmiduse koolituse
edukat läbimist taotlusele eelneva 3 kalendrikuu jooksul (ei kohaldata punkti 3.2.1
alapunktis e loetletud isikute korral). Luba võidakse väljastada peale koolituse läbimist
tõendavate dokumentide esitamist.
Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isik on taotlenud eriõigusena juhtimisõigust
lennuvälja lennualal, kuid ei ole esitanud tõendeid lennuväljal liiklemise ja
ohutuskoolituse läbimise kohta. Luba võidakse väljastada peale koolituse läbimist
tõendavate dokumentide esitamist.
6. SÕIDUKILOA VÄLJASTAMINE
6.1 Sõidukiloa taotlemine
6.1.1 Lennuameti mootorsõidukitele esitab sõidukiloa väljastamise taotluse sõiduki
esmakasutaja aegsasti, kuid mitte hiljem kui 15 päeva enne loa aegumist.
6.1.2 Punkti 3.2.1 alapunktides a – f viidatud isikute isiklikele sõidukitele sõidukiloa
väljastamiseks annab korralduse teenistuja osakonna juhataja.
6.1.3 Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isikute sõidukitele sõidukiloa väljastamiseks esitab
taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise büroo
juhataja.
6.1.4 Sõidukiloa taotlemisel täidab taotleja isiku kohta elektroonilises andmekogus (M:\LA
läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas) taotluse ja teavitab loa taotlemisest
lennundusjulgestuse osakonda e-kirja teel. Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isikule
korduva läbipääsuloa taotlemise korral tuleb esitada vormikohane taotlus VA 407-2.
6.2 Sõidukiloa vormistamine ja väljastamine
6.2.1 Lennuameti lennundusjulgestuse osakond vaatab sõidukiloa taotluse läbi 14 päeva
jooksul peale punktis 6.1.1 - 6.1.3 viidatud taotluse esitamist ning teavitab vajadusel
taotluse esitajat puuduvatest dokumentidest.
6.2.2 Peale punktis 6.1.4 viidatud dokumendi esitamist hindab lennundusjulgestuse osakond
taotluse põhjendatust. Vajadusel pöördub menetleja taotluse esitaja poole täiendavate
selgituste saamiseks.
Menetleja teeb kindlaks, et taotluses märgitud sõiduki valdaja omab Lennuameti
läbipääsuluba, millele on kantud eriõigus mootorsõiduki juhtimiseks lennuvälja
lennuala. Läbipääsuloa või vastava eriõiguse puudumisel teavitab menetleja taotluse
esitajat loa väljastamata jätmisest.
6.2.3 Sõidukiloa väljastamise otsuse korral tagab menetleja loa trükkimise, kasutades selleks
Lennuameti valduses olevaid vahendeid või vastava trükikoja teenuseid.
Lennuameti sõidukiloa kehtivus on kuni kaks aastat. Punkti 3.2.1 alapunktis f viidatud
isikutele väljastatava sõidukiloa ajaline kehtivus ei või ületada kahte aastat, kuid on
täiendavalt piiratud käsundus- või töövõtulepingu lõppemise kuupäevaga.
6.2.4 Sõidukiluba väljastatakse loa kasutajale allkirja vastu ning loa andmed registreeritakse
lennundusjulgestuse osakonna elektroonilises andmekogus (M:\LA läbipääsu- ja
sõidukilubade andmebaas). Allkirjastatud kinnitust loa väljastamise kohta säilitatakse
lennundusjulgestuse osakonnas.
Sõidukiluba ei väljastata juhul, kui isik ei ole tagastanud talle varasemalt väljastatud
sõidukiluba, välja arvatud juhul, kui isik on esitanud kirjaliku teate loa kaotuse või
varguse korral.
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 7 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isikul puudub Lennuameti läbipääsuluba või
eriõigus mootorsõiduki juhtimiseks lennuvälja lennualal.
7. LÄBIPÄÄSULUBADE JA SÕIDUKILUBADE HALDAMINE
7.1 Läbipääsulubade ja sõidukilubade tagastamine
7.1.1 Läbipääsuloa ning sõidukiloa valdaja on kohustatud selle viivitamatult tagastama
Lennuameti lennundusjulgestuse osakonnale osakonna nõudmisel, töö- või
teenistussuhte lõppemisel, juurdepääsuvajaduste muutumisel, loa aegumisel või
kehtetuks tunnistamisel.
7.1.2 Lennundusjulgestuse osakond hävitab tagastatud loa, vormistab ning allkirjastab
tagastatud loa hävitamisakti ja kannab märke loa hävitamise kohta elektroonilisse
andmekogusse (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas). Loa hävitamisakti
säilitatakse lennundus-julgestuse osakonnas.
7.1.3 Lennundusjulgestuse osakond teavitab RFID EM4102 kiibiga varustatud läbipääsuloa
hävitamisest ASi Tallinna Lennujaam lubadebürood.
7.2 Läbipääsuloa või sõidukiloa vargus, kaotamine või tagastamata jätmine
7.2.1 Läbipääsuloa ning sõidukiloa valdaja on kohustatud läbipääsuloa vargusest või
kaotamisest teavitama lennundusjulgestuse osakonda esimesel võimalusel ning
hiljemalt vargusele või loa kaotamisele järgneval tööpäeval lihtkirjalikus vormis.
7.2.2 Punktis 7.1.1 viidatud juhul läbipääsuloa või sõidukiloa tagastamata jätmise korral,
samuti läbipääsuloa või sõidukiloa kaotamise või varguse korral teavitab
lennundusjulgestuse osakond viivitamatult ASi Tallinna Lennujaam lubadebürood.
7.2.3 Lennundusjulgestuse osakond kannab märke läbipääsuloa või sõidukiloa kaotamise,
varguse või tagastamata jätmise kohta elektroonilisse andmekogusse (M:\LA läbipääsu-
ja sõidukilubade andmebaas).
7.2.4 Uut läbipääsuluba või sõidukiluba ei väljastata isikule, kes ei ole punktis 7.1.1 viidatud
juhtudel läbipääsuluba või sõidukiluba tagastanud ega ole punkti 7.2.1 kohaselt teatanud
loa vargusest või kaotamisest.
VIITED
1. Lennundusseadus (vt www.riigiteataja.ee)
2. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
(a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus)
(b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008, mis
käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 2320/2002 (EÜT L 97/72, 9.04.2008)
(c) Euroopa Komisjoni 04. märtsi 2010 määrus (EÜ) nr 185/2010, millega nähakse ette
üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks
(EÜT L 55, 05.03.2010)
3. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määrus nr 73 „Lennuameti
põhimäärus“ (vt www.riigiteataja.ee)
5. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni
juhtimise käsiraamat\Dokumendid
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 8 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
6. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise
käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
7. Läbipääsu- ja sõidukilubade näidised (M:\Public\ISO\400 Lennundusjulgestuse osakonna
käsiraamat \Vormid)
8. Siseministri 1. märtsi 2015 määrus nr 6 „Lennundusseaduse §-s 469 sätestatud
taustakontrolli läbiviimiseks esitatava isikuandmete ankeedi vorm“.
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 9 / 9
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 9
Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki
reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamise protseduur
EESMÄRK
Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi
kaasavõtmise kooskõlastamise protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti
lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) relva ja selle
laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise
kooskõlastamisega seotud toimingute teostamisel, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 (edaspidi: määrus)1 ning selle
rakendusaktid2, Relvaseaduse3, Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määruse nr 72 “Relva
ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise
kord” (edaspidi: määrus 72)4 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika5.
Protseduur peab tagama taotluse ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse kooskõlastamise ning
erinevate osapoolt koordineeritud tegevuse relva ja selle laskemoona õhusõidukisse
kooskõlastatud kaasavõtmisel.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki
reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali
abistamaks Lennuameti inspektoril hinnata kooskõlastamiseks esitatud taotluse põhjendatust
ning tagada kõigi osapoolte koordineeritud tegevus relva õhusõiduki reisijatesalongi
kaasavõtmisel.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse11 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet,
kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestusenõuete täitmise üle.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad
ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega7.
Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega8.
Vastavalt määrusele 724 ja Lennuameti põhimäärusele6 lasub üldvastutus relva ja selle
laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise
kooskõlastamise eest Lennuametil.
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Protseduuri kohaldatakse erandjuhtumil Politseiameti, Kaitsepolitseiameti või
Kaitseministeeriumi algatusel, kui see on möödapääsmatult vajalik nimetatud asutuse seadusest
LENNUAMET Protseduur AP 409/V3 Leht 1/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
tuleneva funktsiooni täitmiseks. Protseduuri kohaldatakse Eesti lennutegevusluba omava
lennuettevõtja käitatava õhusõiduki kommertslennule, samuti muule kommertslennule, mille
lähtekoht, sihtkoht või maandumiskoht on Eestis.
Politseiameti, Kaitsepolitseiameti või Kaitseministeeriumi esitatud taotlus registreeritakse
Lennuameti dokumendihaldussüsteemis sekretär-asjaajaja poolt vastavalt Lennuameti
juhtimissüsteemi asjaajamiskorrale9 ning edastatakse täitmiseks lennundusjulgestuse osakonnale.
Järelevalveametnik vaatab taotluse läbi, kontrollib esitatud andmed ning hindab kooskõlastuse
andmisel selle vastavust määruses 724 sätestatule. Kooskõlastuse andmisel teavitab
järelevalveametnik sellest taotleja, samuti asjaomaseid lennuettevõtjaid ning lennuvälju selliselt,
et kõikide osapoolte informeeritus oleks aegsasti tagatud. Teavitamisel lähtutakse Lennuametis
asjaajamist reguleerivast asjaajamiskorrast9.
Kui taotluses esineb puudusi, määrab järelevalveametnik tähtaja nende kõrvaldamiseks vastavalt
Haldusmenetluse seadusele10. Taotluse kooskõlastamisest keeldumise korral informeerib
järelevalveametnik sellest esimesel võimalusel taotlejat vastavalt Lennuametis asjaajamist
reguleerivale asjaajamiskorrale9.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Esitatud taotluse registreerimine Asjaajamiskord Sekretär- asjaajaja
Lennuameti
dokumendihaldussüsteemis ning
täitmiseks edastamine
2. Taotluse läbivaatamine, osapoolte Määrus 724; Lennundusjulgestuse
informeerimine taotluse Rahvusvahelised standardid osakonna juhataja või
kooskõlastamisest, kirjavahetuse ja soovitatav praktika5; vaneminspektor;
registreerimine rakendusmäärus2; Sekretär- asjaajaja
dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord
3. Taotluse kooskõlastamisest Asjaajamiskord Sekretär- asjaajaja
keeldumine ning selle
registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
VIITED
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu
Teataja)
2. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu Teataja)
3. Relvaseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
4. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määruse nr 72 “Relva ja selle laskemoona
kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kord” (vt
Elektrooniline Riigi Teataja)
5. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad Lennundusjulgestuse osakonnast)
c) ICAO dok. 9284 „Technical Instructions for the Safe Transport of Dangerous Goods
by Air“ (vt ICAO kodulehelt)
LENNUAMET Protseduur AP 409/V3 Leht 2/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.juuli 2006.a määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni
juhtimise käsiraamat\Dokumendid
8. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise
käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse
käsiraamat
10. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
11. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 409/V3 Leht 3/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 10
Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes
julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamise protseduur
EESMÄRK
Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste
kooskõlastamise (edaspidi: kooskõlastamine) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti
lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik)
kooskõlastamisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II ning selle
rakendusaktid2, lennundusseaduse3, Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (edaspidi:
NCASP)4 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika5.
Protseduur peab tagama taotluse ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse kooskõlastamise ning
erinevate osapoolte koordineeritud tegevuse riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes
julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamisel.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab kooskõlastamisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali abistamaks
järelevalveametnikul hinnata kooskõlastamiseks esitatud taotluse põhjendatust ning tagada
kõigi osapoolte koordineeritud tegevus riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes
julgestusalasest läbivaatusest kooskõlastatud erisuste kohaldamisel.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse3 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes
Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestusenõuete täitmise
üle.
Vastavalt määrusele1 ja selle rakendusaktidele2 ning NCASP-le4 on erandite ning
eriläbivaatuste kohaldamise lubamine riiklikku sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes
Lennuameti pädevuses.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna
täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna
põhimäärusega7. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud
ametijuhenditega8.
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Lennuamet kooskõlastab riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes tehtavad erisused
julgestusalasest läbivaatusest lennujaama julgestuspiirangualale sisenemisel Tallinna
lennujaama territooriumil erandjuhtumitena.
Taotlus Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste
kooskõlastamiseks registreeritakse Lennuametis vastavalt Lennuameti juhtimissüsteemi
asjaajamiskorrale9. Järelevalveametnik vaatab esitatud taotluse läbi 30 päeva jooskul alates
LENNUAMET Protseduur AP 411/V3 Leht 1/4
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
selle registreerimisest Lennuameti dokumendihaldussüsteemis või kui esitatud taotluses
esineb puudusi, siis nende kõrvaldamise kuupäevast alates.
Taotlus peab olema vormistatud erandit taotleva asutuse plangil asutuse juhi allkirjaga ning
taotlusele märgitakse isiku, kelle suhtes erisust taotletakse, nimi, isikukood, ametikoht ning
erisuse taotlemise põhjendus.
Järelevalveametnik kooskõlastab esitatud taotluse vastavalt asjaajamiskorrale9, kui taotluses
on esitatud kooskõlastuse andmiseks vajalikud andmed ning taotluses märgitud isik vastab
NCASPis4 esitatud tingimustele.
Kooskõlastuse andmata jätmise korral teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Taotluse registreerimine Asjaajamiskord9 Sekretär-asjaajaja
dokumendihaldussüsteemis
ning edastamine täitmiseks
lennundusjulgestuse
osakonnale
2. Taotluse läbivaatamine Määruse rakenduskatid2; Lennundusjulgestuse
ning selle nõuetele NCASP4 osakonna juhataja või
vastavuse hindamine vaneminspektor
3. Taotluse kooskõlastamine Asjaajamiskord9 Lennundusjulgestuse
ning taotluse esitaja osakonna juhataja või
teavitamine vaneminspektor.
kooskõlastusest, selle Sekretär-asjaajaja
registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
4. Taotluse kooskõlastamata Asjaajamiskord9 Lennundusjulgestuse
jätmine, taotluse esitaja osakonna juhataja või
teavitamine sellega seotud vaneminspektor.
asjaoludest ning Sekretär-asjaajaja
nõustamine, registreeri-
mine dokumendihaldus-
süsteemis
VIITED:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
2. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu
Teataja)
3. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
4. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist)
5. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
LENNUAMET Protseduur AP 411/V3 Leht 2/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast)
6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
8. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
Dagmar Agu - Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 411/V3 Leht 3/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
15.07.2016
käskkirjaga nr 1.1-1/16/49
Lisa 11
Keelatud esemete ning ainete
lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale
võtmise kooskõlastamise protseduur
EESMÄRK
Keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale
võtmise kooskõlastamise (edaspidi kooskõlastamine) protseduuri eesmärk on juhendada
Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik)
kooskõlastamisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II ning selle
rakendusaktid9, lennundusseaduse2 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika3.
Protseduur peab tagama taotluse ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse kooskõlastamise ning
erinevate osapoolte koordineeritud tegevuse keelatud esemete ja ainete lennuvälja
julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastatud kaasavõtmisel.
KÄSITLUS- JA KASUTUSALA
Protseduur sisaldab kooskõlastamisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali abistamaks
Lennuameti järelevalveametnikul hinnata kooskõlastamiseks esitatud taotluse põhjendatust
ning tagada kõigi osapoolte koordineeritud tegevus keelatud esemete ja ainete lennuvälja
julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastatud kaasavõtmisel.
VOLITUSED JA VASTUTUSED
Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle
pädev asutus. Lennundusseaduse2 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes
Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestusenõuete täitmise
üle.
Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (NCASP)5 kohaselt on keelatud esemete ja ainete
lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardalevõtmise kooskõlastamine
Lennuameti pädevuses.
Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest4 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks
lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste
lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna
täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna
põhimäärusega6. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud
ametijuhenditega7.
TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD
Lennuamet kooskõlastab keelatud esemete ning ainete kaasavõtmise lennuvälja
julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale, lähtudes Eesti tsiviillennunduse
julgestuskäsiraamatust5. Taotluse vorm10 on kättesaadav Lennuameti kodulehelt.
Taotlus keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki
pardale võtmiseks registreeritakse Lennuametis vastavalt Lennuameti juhtimissüsteemi
LENNUAMET Protseduur AP 412/V3 Leht 1/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
asjaajamiskorrale8. Järelevalveametnik vaatab esitataud taotluse läbi 30 päeva jooskul alates
selle registreerimisest Lennuameti dokumendihaldussüsteemis või kui esitatud taotluses esineb
puudusi, siis nende kõrvaldamise kuupäevast alates. Taotlus peab sisaldama järgnevaid
andmeid:
1) taotluse esitaja nimi (juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi)
ja kontaktandmed;
2) isiku, kellele kooskõlastust taotletakse, ees- ja perekonnanimi ning töö- või
ametikohanimetus;
3) kaasavõetavate keelatud esemete ja ainete loetelu ning nende kaasavõtmise põhjendus;
5) kuupäev(ad), millal keelatud esemeid või aineid soovitakse õhusõidukisse või lennuvälja
julgestuspiirangualale viia või ajavahemik, millal esemed/ained on tööülesannete täitmiseks
vajalikud;
6) lennuvälja nimetus ning lennu väljumisaeg ja lennu number keelatud esemete/ainete
õhusõiduki pardale võtmise korral;
7) kinnitus selle kohta, et isik on teadlik taotluses loetletud esemete ja ainete lennuvälja
julgestuspiirangualal ja/või õhusõiduki pardal eesmärgipärase kasutamise ning turvalise
hoidmise kohustusest;
8) taotluse esitaja (juriidilise isiku puhul esindaja) ees-ja perekonnanimi, kuupäev ja
allkiri.
Taotluse läbivaatamisel kontrollib järelevalveametnik, kas taotluse esitajal on põhjendatud
vajadus võtta keelatud esemete loetelus olevaid esemeid või aineid lennuvälja
julgestuspiirangualale või õhusõiduki salongi. Järelevalveametnik kooskõlastab esitatud
taotluse, kui selles on esitatud kooskõlastuse andmiseks vajalikud andmed ning isikul on
põhjendatud vajadus keelatud esemete ja ainete võtmiseks lennuvälja julgestuspiirangualale
ja/või õhusõidukisse. Kooskõlastuse andmise korral teavitab järelevalveametnik sellest
kirjalikult ka asjaomast lennuvälja ja lennuettevõtjat (kui keelatud esemed/ained võetakse
õhusõiduki pardale). Kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine vormistatakse vastavalt
Lennuameti juhtimissüsteemi asjaajamiskorrale8.
Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja
nr
1. Esitatud taotluse Eesti tsiviillennunduse
registreerimine julgestuskäsiraamat5, Sekretär- asjaajaja
dokumendihaldussüsteemis asjaajamiskord8
ning edastamine täitmiseks
lennundusjulgestuse
osakonnale
2. Taotluse läbivaatamine Määrus1; rakendusaktid9; Lennundusjulgestuse
ning selle nõuetele Eesti tsiviillennunduse osakonna juhataja või
vastavuse hindamine julgestuskäsiraamat5 vaneminspektor
3. Taotluse kooskõlastamine, Asjaajamiskord8 Lennundusjulgestuse
taotluse esitaja, lennuvälja, osakonna juhataja või
lennuettevõtja teavitamine vaneminspektor.
kooskõlastusest, selle Sekretär- asjaajaja
registreerimine
dokumendihaldussüsteemis
LENNUAMET Protseduur AP 412/V3 Leht 2/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
4. Taotluse kooskõlastamata Asjaajamiskord8, Lennundusjulgestuse
jätmine, taotluse esitaja lennundusjulgestusosakonna osakonna juhataja või
teavitamine sellega seotud põhimäärus6; ametijuhendid7 vaneminspektor.
asjaoludest ning Sekretär-asjaajaja
nõustamine, registreeri-
mine dokumendihaldus-
süsteemis
VIITED:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa
Liidu Teataja)
2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
3. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika:
a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus);
b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II
(kättesaadavad Lennundusjulgestuse osakonnast)
4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti
põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja)
5. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (NCASP), kättesaadav Lennuametist
6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100
Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid
7. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi
juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid
8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300
Dokumendihalduse käsiraamat
9. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu
Teataja)
10. Keelatud esemete kooskõlastamine - taotluse vorm: M:\33 - Juhtimissüsteem\400
Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat\VORMID
Dagmar Agu-Kruusmaa
Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor
LENNUAMET Protseduur AP 412/V3 Leht 3/3
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Isikute läbivaatuse inspekteerimise kontroll-leht
Lennuväli Kuupäev Kellaaeg Asukoht
Julgestustöötajate arv Inspektor
Isikud Andis WTMD Käsitsi Ei Käsitsi ETD Tähelepanekud
alarmi uuesti andnud
alarmi
10
20
30
40
50
LENNUAMET Vorm VA 400-2/V3 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Läbivalgustusseadme tööparameetrite hindamise kontroll-leht
(kasutamiseks standardse STP testkohvriga)
Kuupäev: Kellaaeg: Lennuväli:
Tootja ja mudel: Inspektor:
Seerianumber: Asukoht:
Optimaalne STP asukoht veolindil (vasakul, keskel, paremal):
Testi number Nõuded
1 Ühe traadi lahutusvõime 0.2546 mm isoleerimata tinutatud vasktraat, astmelise alumiiniumiga mitte kaetud
2 Kasulik läbivus 0.5105 mm isoleerimata tinutatud vasktraat, 11,1 mm alumiiniumi taga
3 Ruumiline lahutusvõime Vertikaalsed ja horisontaalsed 2.0 mm vaskvõred
4a Harilik läbivus (õhukese materjali kuva) 0.1 mm terasleht
4b Harilik läbivus (paksu materjali eristus) Pliivarras 26 mm terase taga (7. aste astmelisel terasel)
5 Materjalide eristamine 2 erinevat värvi soolal ja suhkrul
0.5105mm 0.2546mm 0.2019mm 0.1270mm
TEST SOOL
1 ja 2
TEST 5
SUHKUR
4.8mm
m
TEST 4b
7.9mm 14mm
m
11.1mm 16 mm
1.0 mm võre 2.0 mm võre 1.5 mm võre 18 mm
20 mm
22 mm
TEST 3
24 mm
26 mm
28 mm
TEST 4a
0.15 mm 0.10 mm 0.05 mm 30 mm
LENNUAMET Vorm VA 400-5/V3 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
Metallidetektorvärava tööparameetrite hindamise kontroll-leht
Kuupäev Kellaaeg Inspektor
Tootja ja mudel Seerianumber Asukoht
Paigaldatud Märkused
Värav suudab avastada määratud metallesemeid ja neist alarmiga märku anda 12.1.1.1
Värav suudab avastada metalleseme sõltumata selle asukohast ja asendist 12.1.1.2
Värav on kindlalt kinnitatud kõvale alusele ja selle tööd ei sega välised allikad 12.1.1.3
Väraval on visuaalne näidik, mis näitab, et see on sisse lülitatud 12.1.1.4
Värava tundlikkuse reguleerimise vahendid on kaitstud volitusteta juurdepääsu eest 12.1.1.5
Värav peab metallesemete avastamisel tekitama nähtava ja kuuldava alarmi 12.1.1.6
Värava nähtav alarm peab näitama avastatud signaali tugevust 12.1.1.7
Värava tööd ei tohi mõjutada välised segajad 12.1.1.8
Standard 2 lisanõuded 12.1.4
Väraval on pistelise alarmi funktsioon ja alarmi määra on võimalik seadistada
Värav suudab loendada seda ühes suunas läbinud isikuid
Värav suudab loendada tekitatud alarme
Värav suudab arvutada tekitatud alarmide hulga protsendina seda läbinud isikutest
Std 1 Std 2
A
B
C
D
E
F
LENNUAMET Vorm VA 400-6/V3 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
LENNUAMET
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:" " 20 .a
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: " " 20 .a
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9
KINNITATUD
Isikuloa taotluse vorm Lennuameti peadirektori
17.detsembri 2007
käskkirjaga nr 108
ISIKUANDMED
Ees- ja perekonnanimi :
(palun täita suurtähtkirjas)
Kodakondsus:
Isikukood:
Kontaktandmed:
______________________
Juhiloa nr (kui loale
märgitakse J)
Ametikoht eesti keeles:
Ametikoht inglise keeles:
Märge taustakontrolli tulemuse kohta:
Märge julgestusvalmiduse koolituse kohta:
_______________________________
(koolitaja nimi, ametikoht, kuupäev)
Märge liikluskoolituse kohta:
_______________________________
(koolitaja nimi, ametikoht, kuupäev)
TAOTLETAVAD ÕIGUSED
Loa kehtivus
Loa põhimiku värv, täheline kood
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi: Kuupäev:
Ametikoht: Allkiri:
VÄLJASTUSMÄRGE
Olen isikuloa nr. ……. kätte saanud, tutvunud isikuloa kasutamise tingimustega ja
kohustun neid täitma. Olen teadlik, et luba kuulub tagastamisele tähtaja või töösuhte
lõppemisel.
Loa kaotamisest kohustun viivitamatult teatama lennundusjulgestuse
osakonda.
Kuupäev: Valdaja allkiri:
LENNUAMET Vorm VA 407-1/V2 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
LENNUAMET
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: " " 20 .a
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: " " 20 .a
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9
KINNITATUD
Lennuameti peadirektori
Sõidukiloa taotluse vorm 17.detsembri 2007
käskkirjaga nr 108
TAOTLEJA ANDMED
Sõiduki mark : Mudel: Registreerimisnumber:
OMANIK/KASUTAJA
Ees- ja perekonnanimi:
Ametikoht:
Kasutusotstarve:
TAOTLETAVAD ÕIGUSED
Loa kehtivus
Loa põhimiku värv
Märge liikluskorra tundmise kontrolli kohta:
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi: Kuupäev:
Ametikoht: Allkiri:
VÄLJASTUSMÄRGE
Olen sõidukiloa kätte saanud ja tutvunud loa kasutamise tingimustega, kohustun neid
täitma.
Olen teadlik keelatud ja ohtlikest esemetest ning ainetest, mille viimine lennujaama
lennualale ei ole lubatud ja võimaldan nõudmisel sõiduki kontrollimise lennujaama
lennualale sisenemisel.
See luba on Lennuameti omand ja kuulub tagastamisele tähtaja või töösuhte
lõppemisel.
Loa kaotamisest kohustun viivitamatult teatama lennundusjulgestuse
osakonda.
Kuupäev: Taotleja allkiri:
LENNUAMET Vorm VA 407-2/V2 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
LENNUAMET
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud:" " 20 .a
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: " " 20 .a
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9
KINNITATUD
TAOTLUS KEELATUD ESEMETE NING AINETE
Lennuameti peadirektori
LENNUVÄLJA JULGESTUSPIIRANGUALALE JA/VÕI ÕHUSÕIDUKI PARDALE VÕTMISEKS
SEOSES TÖÖÜLESANNETE TÄITMISEGA17.detsembri 2007
käskkirjaga nr 108
Taotleja Taotluse esitaja nimi (juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja
perekonnanimi, kui taotleja on füüsiline isik)
Aadress: Taotluse esitaja postiaadress
Kontakttelefon: Faks: E-post:
Taotlen luba keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki
pardale võtmiseks seoses tööülesannete täitmisega alljärgnevalt:
Isiku ees- ja perekonnanimi Töö- või ametikoha nimetus
Kaasavõetavad keelatud esemed ja Keelatud esemete ning ainete loetelus loetletud
ained: esemed ning ained, mida soovitakse kaasa võtta
lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki
pardale
Põhjendus: Põhjendus keelatud esemete ja ainete
julgestuspiirangualale võtmise vajaduse kohta
Lennuvälja nimetus: Lennuvälja nimetus
Kuupäev:
Olen teadlik, et käesolevas taotluses loetletud esemeid ja aineid tuleb kasutada lennuvälja
julgestuspiirangualal ja/või õhusõiduki pardal eesmärgipäraselt ning nimetatud esemeid ja aineid
tuleb hoida turvaliselt.
Töötaja allkiri, ees- ja perekonnanimi Kuupäev
ning ametikoht
Taotluse esitaja allkiri, ees- ja Kuupäev
perekonnanimi ning ametikoht
LENNUAMET Vorm VA 412-1/V2 Leht 1/1
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
15.07.2016 nr 1.1-1/16/49
KÄSKKIRI
Tallinn
Juhtimissüsteemi dokumentide
kinnitamine
Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus”
§ 20 punktile 3:
1. Kinnitan:
1.1. AD 400 V7 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatu – lisa 1;
1.2. AP 401 V4 Lennundusjulgestuse alase auditeerimise ja inspekteerimise protseduuri – lisa2;
1.3. AP 402 V6 Lennundusjulgestusalaste testide korraldamise protseduuri – lisa 3;
1.4. AP 403 V6 Lennundusjulgestuse intsidentide uurimise protseduuri – lisa 4;
1.5. AP 404 V4 Lennundusjulgestusalase ülevaatuse protseduuri – lisa 5;
1.6. AP 405 V4 Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise protseduuri – lisa 6;
1.7. AP 406 V4 Julgestuskoolituse alaste dokumentide kooskõlastamise protseduur – lisa 7;
1.8. AP 407 V7 LA läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise protseduuri – lisa 8;
1.9. AP 409 V3 Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi
kaasavõtmise kooskõlastamise protseduuri – lisa 9;
1.10. AP 411 V3 Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste
kooskõlastamise protseduuri – lisa 10;
1.11. AP 412 V3 Keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja-või õhusõiduki
pardale võtmise kooskõlastamise protseduuri – lisa 11;
1.12. VA 400-2 V3 Isikute läbivaatuse inspekteerimise kontroll-lehe vormi – lisa 12;
1.13. VA 400-5 V3 Läbivalgustusseadme tööparameetrite hindamise kontroll-lehe vormi – lisa 13;
1.14. VA 400-6 V3 Metallidetektorvärava tööparameetrite hindamise kontroll-lehe vormi – lisa 14;
1.15. VA 407-1 V2 Isikuloa taotluse vormi – lisa 15;
1.16. VA 407-2 V2 Sõidukiloa taotluse vormi – lisa 16
1.17. VA 412-1 V3 Keelatud esemete kooskõlastamine - taotluse vormi – lisa 17.
2. Tunnistan kehtetuks:
2.1. Lennuameti peadirektori 03. aprilli 2009. a. käskkirja nr 15 p 1.13, 1.14, 1.15, 1.16;
2.2. Lennuameti peadirektori 30. juuni 2010. a. käskkirja nr 30 p 1.1, 1.2, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8;
2.3. Lennuameti peadirektori 31. oktoobri 2011. a. käskkirja nr 43 p 1.5, 1.6;
2.4. Lennuameti peadirektori 10. novembri 2014. a. käskkirja nr 33 p 1.3;
2.5. Lennuameti peadirektori 23. detsembri 2014. a. käskkirja nr 36 p 1.2;
2.6. Lennuameti peadirektori 14. aprilli 2015. a. käskkirja nr 19 p 1.6;
2.7. Lennuameti peadirektori 08. mai 2015. a. käskkirja nr 22 p 1.4;
2.8. Lennuameti peadirektori 29. juuni 2016. a. käskkirja nr 47 p 1.3.
(allkirjastatud digitaalselt)
Silja Vöörmann-Milošević
õigusnõunik
peadirektori osalistes ülesannetes