dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
Käskkiri; otsusAvalik

Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine

Lennuamet · 15. juuli 2016
Viit
1.1-1/16/49
Registreeritud
15. juuli 2016
Dokumendi liik
Käskkiri; otsus
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1.1-1/2016
Vastutaja
Evelina Geryak (Lennuamet, Juhtkond, Lennundusjulgestuse osakond)

Failid

  • 📎1.1-11649 15.07.2016 Käskkiri; otsus.bdoc4512 KB

Sisu (failidest)

KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 1 LENNUNUDUSJULGESTUSE JÄRELEVALVE KÄSIRAAMAT LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 1/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 1 MÕISTED Aastane reisijatehulk (ingl Annual traffic volume) saabuvate, lahkuvate ja transiitreisijate (loendatakse üks kord) koguarv. Esinduslik valim (ingl Representative sample) võimalike järelevalvevõimaluste hulgast tehtud valik, mis on piisav oma arvult ja ulatuselt, et selle alusel saaks teha üldisi järeldusi standardite rakendamise kohta; Haavatavus (ingl Vulnerability) rakendatavate meetmete ja menetluste nõrk koht, mida võidakse ära kasutada õigusvastase teo toimepanekuks. Inspekteerimine (ingl Inspection) lennuettevõtte, lennuvälja või mõne muu lennundusjulgestusega seotud ettevõtte poolt kohaldatavate julgestusmeetmete ja –protseduuridega seonduvate aspektide rakendamise kontrollimine, et kindlaks teha nende rakendamise tõhusus. Järelevalveametnik (ingl National Auditor) Lennuameti nimel lennundusjulgestuse riiklikku järelevalvet teostav ametnik. Järelevalvetegevus (ingl Compliance monitoring activity) Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu nõuete rakendamise hindamiseks kasutatud menetlus või protsess. Järeltegevus (ingl Follow-up activity) korduv julgestusmeetmete ja –protseduuride kontrollimine, mille eesmärgiks on teha kindlaks järelevalve teostamise käigus fikseeritud puuduste kõrvaldamiseks kasutuselevõetud meetmed ning protseduurid. Julgestusaudit (ingl Security Audit) kohaldatavate julgestusmeetmete ja –protseduuride kõikide aspektide põhjalik kontrollimine, et teha kindlaks, kas neid rakendatakse järjepidevalt ja püsival kvaliteeditasemel. Julgestusintsident (ingl Security Incident) Julgestust puudutav vahejuhtum, mis kahjustab isikute ja vara turvalisust ning ohutust. Kontrollimine (ingl Verification) järelevalveametniku tegevus, mille abil tehakse kindlaks, kas konkreetset julgestusmeedet tegelikult kasutatakse. NCASP12 (ingl NCASP) LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 2/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (riiklik tsiviillennunduse julgestusprogramm). Puudus (ingl Deficiency) lennundusjulgestuse nõuetele mittevastavus. Test (ingl Test) lennundusjulgestusmeetmete testimine, mille käigus väljendatakse või simuleeritakse kavatsust sooritada õigusvastane tegu, eesmärgiga kontrollida olemasolevate julgestusmeetmete tõhusust ja rakendamist. Uurimine (ingl Investigation) julgestust ohustava vahejuhtumi uurimine ja selle põhjuste selgitamine, et vältida selle kordumist. Vaatlus (ingl Observation) järelevalveametniku teostatav visuaalne kontroll, et teha kindlaks julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine. Vestlus (ingl Interview) järelevalveametniku teostatav suuline kontroll, et teha kindlaks konkreetsete julgestusmeetmete või -menetluste rakendamine. Ülevaatus (ingl Survey) tegevuste hindamine eesmärgiga määrata kindlaks julgestusvajadused. Selle raames selgitatakse nõrgad kohad, mida võidakse vaatamata julgestusmeetmete ja – protseduuride rakendamisele kasutada ebaseaduslikeks sekkumisteks, ning esitatakse soovitused väljaselgitatud ohu suurusele vastavate kompenseerivate kaitsemeetmete võtmiseks. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 3/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 2 SISSEJUHATUS 2.1 Eessõna Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat (edaspidi: Käsiraamat) on osa Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 (edaspidi: määrus)1 lisa II punktis 3 viidatud riiklikust järelevalveprogrammist. Käsiraamatus kirjeldatakse lennundusjulgestuse riikliku järelevalve (edaspidi: järelevalve) organisatsioonilist struktuuri, järelevalvetegevuste planeerimise aluseid, järelevalvetegevuste läbiviimist ja dokumenteerimist, tuvastatud puuduste kõrvaldamisega seotud tegevusi ning sunnivahendi kohaldamise põhimõtteid. Järelevalvetegevused hõlmavad julgestusauditeid, inspekteerimisi, teste, ülevaatusi ning uurimisi. Järelevalve käigus hinnatakse tegevuse vastavust nii siseriiklikele kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide nõuetele ja soovitustele, sealhulgas parimatele praktikatele13. Käsiraamatu eesmärk on anda juhiseid Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna teenistujatele (edaspidi: järelevalveametnik) järelevalvetegevuste läbi viimiseks kindlatel alustel ning püsival kvaliteeditasemel. Tõhusa ja kvaliteetse järelevalve abil tagatakse julgestusnõuete täitmine ja julgestusmeetmete asjakohane kohaldamine ning võimalike puuduste kiire ja efektiivne kõrvaldamine. 2.2 Järelevalve teostamise põhialused Käesoleva käsiraamatu koostamise ning Lennuameti lennundusjulgestuse järelevalve teostamise aluseks on määruse1 lisas II toodud põhimõtted ning lennundusseadus2. Lisaks võetakse järelevalvetegevuse planeerimisel, läbi viimisel ning järeltegevustes arvesse Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) ning Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC), aga ka teiste riikide kogemusi ja parimat praktikat13. Järelevalve käigus võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalvetegevuste tulemusi ning järelevalvesubjektide sisejärelevalve tulemusi. 3 ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR JA VASTUTUS NING VAHENDID 3.1 Järelevalve teostamise organisatsiooniline struktuur ja vastutus Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse2 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Vastavalt lennundusseadusele2 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelevalvet lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle. Vastavalt Lennuameti põhimäärusele4 teostavad lennundusjulgestusalast järelevalvet lennundusjulgestuse osakonna teenistujad. Lennundusjulgestuse osakonna ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega14. Lennuameti struktuuri järgselt on lennundusjulgestuse osakonna koosseisus osakonnajuhataja ning kaks vaneminspektorit, kes lisaks järelevalvega seotud ülesannetele täidavad ka muid määrusest1, LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 4/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 lennundusseadusest2 ning Lennuameti põhimäärusest4 tulenevaid ülesandeid. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega6. 3.2 Järelevalve teostamise vahendid Lennuametit rahastatakse riigieelarvest ning Lennuamet tagab lennundusjulgestuse järelevalve teostamiseks vajalikud vahendid. Sellised vahendid hõlmavad järelevalveametnike teenistusse võtmiseks, tasustamiseks, nõutava kompetentsi omandamiseks ja selle hoidmiseks vajalikke rahalisi vahendeid ning järelevalvetoimingute läbiviimiseks ja dokumenteerimiseks vajalikke materiaalseid ja infotehnoloogilisi vahendeid. Järelevalve teostamiseks ja dokumenteerimiseks on järelevalveametnike kasutuses vähemalt järgmised vahendid:  lauatelefon;  arvutikomplekt vastavalt Lennuameti IT profiilile;  printeri, faksi ja paljundusmasina kasutamise võimalus;  fotoaparaat;  kontoritarbed;  STP testkohver;  improviseeritud lõhkeseadeldise osade imitatsioonid ja muud keelatud esemed;  transpordivahendi kasutamise võimalus;  tööülesannete täitmiseks vajalikud isikukaitsevahendid. 4 JÄRELEVALVEAMETNIKU TEENISTUSSE VÕTMINE, KVALIFIKATSIOON, ÜLESANDED JA VOLITUSED 4.1 Järelevalveametniku teenistusse võtmine Järelevalveametniku teenistusse võtmisel juhindutakse Lennuameti juhtimissüsteemi kehtivatest personalidokumentidest5. Järelevalveametniku valiku põhimõtete abil kindlustab Lennuamet, et järelevalvet teostav isik on sobiv teenistusse võtmiseks ning võimeline täitma talle pandud tööülesandeid nõuetekohaselt. Lennuameti ametnik, kes teostab lennundusjulgestusalast järelevalvet:  peab vastama Avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusse võtmise tingimustele;  ei tohi omada lepingulisi ega rahalisi kohustusi järelevalve subjekti ees;  peab olema edukalt läbinud taustakontrolli;  peab omama lennundusalast, sisejulgeolekualast või juriidilist kõrgharidust;  peab valdama eesti keelt tasemel C1 või sellele vastaval tasemel ning inglise keelt vähemalt tasemel B2 või sellele vastaval tasemel;  peab vastama Riigisaladuse seaduses sätestatud riigisaladusele juurdepääsuloa andmise tingimustele;  peab omama oskusi ning isiksuseomadusi, täitmaks ametikoha ametijuhendiga6 määratletud tööülesandeid (sh suhtlemisoskus, analüüsivõime, algatusvõime, koostöövõime ning motiveerimisoskus);  peab omama teoreetilisi ning praktilisi teadmisi lennundusest ning lennundusjulgestuse korraldusest. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 5/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Nimetatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks esitab järelevalveametniku ametikohale kandideeriv isik Lennuametile avaliku teenistuse seaduses sätestatud teenistusse võtmiseks nõutavad dokumendid, kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid ning muud dokumendid, mille alusel tehakse kindlaks isiku vastavus nimetatud tingimustele, misjärel vastava järelevalveametniku ametikohale kandideeriva isikuga viiakse läbi vestlus enne isiku ametikohale vastavuse üle otsustamist. Lennuamet võib keelduda isiku teenistusse võtmisest järelevalveametniku ametikohale, kui isik ei vasta eelpool toodud tingimustele. 4.2 Järelevalveametniku kvalifikatsioon, väljaõpe ja pädevuste hindamine Järelevalveametniku kvalifikatsiooni hindamisel lähtutakse Lennuametis arengu- ja hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatest juhtimissüsteemi protseduuridest5. Järelevalveametnikul peab olema piisav kvalifikatsioon, mis hõlmab küllaldast teoreetilist ja praktilist kogemust järelevalve valdkonnas. Kvalifikatsioonile esitatavad nõuded on kehtestatud järelevalveametnike ametijuhenditega6. Järelevalvega seotud ülesannete täitmiseks peab järelevalveametnik omama vähemalt järgmisi teadmisi ja oskusi:  teadmised lennundusjulgestuse õigusraamistikust, sh Chicago konventsiooni lisa 17 standardid, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi nr 8973 juhised, Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi dokumendi nr 30 II osa juhised, Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad lennundusjulgestusalased nõuded, Eesti siseriiklikud julgestusalaseid nõuded ja NCASP12 sätted ning nende kohaldamine;  teadmised varasematest ebaseaduslikest sekkumistest tsiviillennundusse, terroriaktidest ja hetkel aktuaalsetest ohtudest;  teadmised lennundusjulgestuse eesmärkidest ja korraldusest, sealhulgas lennundusjulgestuses osalejate kohustustest ja vastutusest;  teadmised Euroopa Liidu ning rahvusvaheliste organisatsioonide järelevalvetegevustest;  teadmised siseriikliku järelevalve põhimõtetest ning selleks kohaldatavatest menetlustest ja meetoditest, sh lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatu ning enda ametijuhendi6 põhjalik tundmine ja oskus efektiivselt kasutada lennundusjulgestuse osakonna käsiraamatut;  arusaamine järelevalveametniku rollist ning volitustest;  teadmised sellest, kuidas inimfaktor võib mõjutada julgestuse toimimist, sh kontrollitavaid toiminguid;  praktilised teadmised julgestustehnilistest vahenditest, sh nendega seotud võimalustest ja piirangutest;  praktilised teadmised kontrollitavatest julgestusalastest meetoditest ja menetlustest, sh nende eesmärkidest ning nendega seotud piirangutest ja võimalustest;  oskus selgelt ja enesekindlalt väljenduda;  tööks vajalike võõrkeelte valdamine nõutaval tasemel. Teenistusse võtmise järgselt määratletakse dokumentide ning vestluse alusel järelevalveametniku vastavus kvalifikatsiooninõuetele ja tehakse seejärel kindlaks ametniku koolitusvajadus, lähtudes Lennuametis arengu- ja hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatest juhtimissüsteemi protseduuridest5. Seejärel läbib järelevalveametnik teoreetilise ja praktilise väljaõppe vastavalt kehtivale sisse elamist ja adapteerimist reguleerivale juhtimissüsteemi protseduurile5. Väljaõppe käigus omandab või kinnistab järelevalveametnik teadmised valdkonda reguleerivatest õigusaktidest, teoreetilised ning LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 6/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 praktilised teadmised kohaldatavatest julgestusmeetmetest, samuti järelevalve teostamise põhimõtetest ja meetoditest. Järelevalveametniku kvalifikatsiooni säilitamiseks tema personaalset koolitusvajadust hinnatakse ning selle kohta peetakse arvestust vastavalt kehtivatele arengu- ja hindamisvestluste ning koolituste läbiviimist reguleerivatele juhtimissüsteemi protseduuridele 5 . 4.3 Järelevalveametniku ülesanded Lennundusjulgestuse osakonna põhiülesanded on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimääruses14 ning järelevalveametnike ülesanded on kehtestatud ametijuhenditega6. Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks neist tulenevalt on:  osalemine lennundusjulgestusalaste nõuete ja meetmete väljatöötamises, analüüsis ja rakendamises;  lennundusjulgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete riiklik järelevalve;  ettevõtete julgestusmeetmete ja -käsiraamatute kooskõlastamine;  lennundusjulgestuskoolituse riiklik järelevalve ja koolituskavade kooskõlastamine;  lennundusettevõtete protseduuride lihtsustamise alane järelevalve ameti tegevusvaldkonnas;  Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise korraldamine ning nende üle arvestuse pidamine;  lennundusjulgestusalane lennuväljade ehitusprojektide ja olemasolevate tsiviillennunduse ehitiste ning rajatiste laiendamise või renoveerimise projektide ja ettevõtjate poolt kasutatavate lennundusjulgestuse tehniliste vahendite kooskõlastamine;  relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise taotluste,  esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmiseks esitatud taotluste kooskõlastamine;  lennundusjulgestusalasest läbivaatusest erandina vabastamise taotluste kooskõlastamine;  julgestusmeetmeid kohaldavate isikute, julgestuskoolitusi läbi viivate instruktorite tunnustamine ning ettevõttes julgestuse eest vastutavate isikute kooskõlastamine;  Lennuametis töödeldava riigisaladuse ja EL, NATO ning teiste rahvusvaheliste organisatsioonide salastatud teabe kaitse korraldamine ning salastatud teabekandjate üle arvestuse pidamine;  Lennuameti teenistujatele salastatud teabele juurdepääsuloa taotlemise korraldamine. 4.4 Järelevalveametniku volitused Järelevalvetegevuste läbi viimisel kannavad järelevalveametnikud nähtaval kohal neile väljastatud töötõendit, mis annab õiguse siseneda kõigile tsiviillennunduse objektidele. Tõendi nähtaval kohal kandmine ei ole nõutav julgestusmeetmete testimisel. Lennundusjulgestuse järelevalveametnikele on antud järelevalvetegevuste läbiviimiseks vajalikud volitused, sealhulgas:  kontrollida igat julgestusmeetmeid kohaldavat käitajat või üksust;  inspekteerida riiklikus registris olevaid õhusõidukeid;  inspekteerida riigis käitatavat õhusõidukit selle viibimisel riigis;  saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada nende ärakirju;  jäädvustada toiminguid, protseduure, rajatisi kirjalikult, fotograafiliselt või mõnel muul elektroonilisel viisil; LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 7/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  keelata või peatada lennukõlblikkuse või keskkonnakõlblikkuse nõuetele mittevastava õhusõiduki, samuti lennuvälja või kopteriväljaku või mis tahes muu lennundustegevusega seotud objekti, sealhulgas ehitise või seadme käitamine, kui ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;  kõrvaldada lennundustegevusega seotud ülesannete täitmiselt isik, kui kontrolli tulemusel ilmneb, et tema pädevus ei vasta kehtestatud nõuetele või kui isiku tegevuse või tegevusetuse tulemusel ei ole tagatud käitamise ohutus, lennu- ja keskkonnaohutus või turvalisus;  nõuda põhjendatud juhtudel ehitise ja seadmete ekspertiise;  nõuda kohest puuduste kõrvaldamist või julgestusmeetme kordamist;  teha ettekirjutusi ja hoiatusi lennundusjulgestust reguleerivate õigusaktide täitmiseks julgestusmeetmeid kohaldavale ettevõttele või lennundusspetsialistile;  kinni pidada õhtusõidukit riikliku järelevalve teostamise eesmärgil. 4.5 Tundliku sisuga teabe kaitse Järelevalveametnik tagab talle järelevalve teostamisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse, kui seadusest ei tulene kohustus selle avaldamiseks. Mistahes teabekandjaid, mis sisaldavad eraelulisi, ärisaladust puudutavaid või julgestuse seisukohalt tundlikke andmeid, tähistatakse juurdepääsupiiranguga ning neid säilitatakse turvaliselt vastavalt juhtimissüsteemi dokumendihalduse protseduuridele8. 5 JÄRELEVALVE PLANEERIMINE 5.1 Järelevalvetegevuste liigitus Lennuamet teostab järelevalvet lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle lennundusettevõtjate ning muude julgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete üle vastavalt lennundusseadusele2. Järelevalvetegevused jagunevad liigiti lähtuvalt nende puhul kasutatavast metoodikast julgestusaudititeks (ingl. Security Audit), inspekteerimisteks (ingl. Inspection), testideks, (ingl. Test) ülevaatusteks (ingl. Survey) ning uurimisteks (ingl. Investigation). Lisaks jaguneb järelevalve regulaarseks ning plaaniväliseks järelevalveks. Regulaarset järelevalvet viiakse läbi vastavalt koostatud järelevalve aastaplaanile. Plaanivälise järelevalvetegevuse läbiviimise põhjuseks on ettevõtte esitatud taotlus staatuse saamiseks, julgestustasemele mõju avaldavad ettevõtte tegevuses või infrastruktuuris toimunud muudatused, järelevalvetegevuse käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamise kontrollimine, aset leidnud julgestusintsident, julgestusnõuete muutumine olulisel määral või Lennuametile laekunud teade julgestust mõjutavatest asjaoludest. Järelevalvetegevus jaguneb esmaseks (ingl. Initial) ning järeltegevuseks (ingl. Follow-up). Järeltegevused viiakse läbi esmase järelevalvetegevuse käigus tuvastatud puuduste faktilise kõrvaldamise kontrollimiseks ja selleks kohaldatud meetmete efektiivsuse hindamiseks. Muudel asjaoludel läbiviidavad järelevalvetegevused liigituvad üldjuhul esmase järelevalvetegevuse hulka. Järelevalvetegevusi liigitatakse ka etteteatamata (ingl. Unannounced) ja etteteatamisega (ingl. Announced) järelevalveks. Üldjuhul kuuluvad etteteatamisega järelevalvetegevuste hulka julgestusauditid ning sisuliselt ka ülevaatused ja uurimised. Inspekteerimised ja testid viiakse üldjuhul läbi eelneva etteteatamiseta. Siiski võidakse inspekteerimine või testid läbi viia etteteatamisega juhul, kui see on möödapääsmatu ja kui selline etteteatamine ei kahjusta järelevalvetegevuse tuleuste objektiivsust. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 8/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 5.2 Järelevalve aastaplaan Regulaarset järelevalvet teostatakse vastavalt järelevalve aastaplaanile. Järelevalve aastaplaani koostab lennundusjulgestuse osakonna juhataja hiljemalt jooksva aasta 15. jaanuariks ning teeb selle osakonna järelevalveametnikele kättesaadavaks elektrooniliselt teegis L:\Public\AVSEC\Järelevalve aastaplaanid\. Järelevalve aastaplaanis tuuakse välja kuude lõikes planeeritud järelevalvetegevused, märkides järelevalve teostamise eeldatava aja, järelevalve subjekti, tegevuse liigi, ulatuse, tegevuse eest vastutava järelevalveametniku (järelevalvetegevust koordineeriva ametniku) ja selles osalevad järelevalveametnikud. Samuti lisatakse aastaplaani muu asjasse puutuv informatsioon, nt märge selle kohta, et tegemist on järeltegevusega. Järelevalvetoimingu läbiviimisel märgitakse järelevalve aastaplaanis tegevuse läbiviimise täpne ajavahemik (toimingu algus ja lõpp), kaetud valdkonnad, järelevalvetegevuse hetkeseis (toimik avatud või lõpetatud), tegevuseks kulunud inimtööpäevad, võimalikud puudused ja muu asjakohane informatsioon. Järelevalve aastaplaani koostamisel lähtutakse õigusaktide nõuetest, järelevalve prioriteetidest ning olemasolevatest ressurssidest. Järelevalve prioriteetide määratlemisel võetakse arvesse järgmisi asjaolusid:  üldised trendid nõuetele vastavuse osas siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, sh sagedasemad ja korduva iseloomuga puudused, toimunud intsidendid;  ettevõtte statistilised näitajad (sh lennuoperatsioonide arv, reisijate arv, kauba ja posti kogused);  ettevõtte tegevusega seotud eripärad (nt lennutegevuse liik või sagedus);  varasemate ettevõttesiseste, siseriiklike ja rahvusvaheliste järelevalvetegevuste tulemused (sh tuvastatud puudused ja nende kõrvaldamise tulemuslikkus);  ettevõttesisese kvaliteedisüsteemi tõhusus puuduste avastamisel ja kõrvaldamisel;  muudatused ettevõtte tegevuses (sh organisatsiooni ülesehitust ja kasutatavat infrastruktuuri puudutavad muudatused);  riskihinnang (nt konkreetne oht, konkreetne lennuettevõte, teatud lennud);  muudatused õigusaktides; 5.3 Järelevalvetegevuste minimaalne sagedus Järelevalvetegevuste sageduse määramisel võetakse arvesse määruse1 lisas II toodud põhimõtteid, aga ka aastaplaani koostamise aluseks olevaid konkreetse järelevalvesubjektiga seotud objektiivseid kriteeriume. Peamiste järelevalvetegevuste – julgestusauditite ning inspekteerimiste – maksimaalne intervall lähtuvalt järelevalvesubjektist ning objektist (NCASP12 peatükist) on toodud tabelites 1, 2 ja 3. Inspekteerimiste raames võidakse läbi viia teste, hindamaks kohaldatavate julgestusmeetmete tõhusust. Testide läbiviimisel võetakse arvesse järelevalve subjekti eripäradest tulenevaid asjaolusid, aga ka järelevalvetegevuse objektiks olevaid toiminguid. Otsuse testide läbiviimiseks inspekteerimise raames teeb konkreetse järelevalvetegevuse läbiviimist koordineeriv järelevalveametnik. Uurimised ning ülevaatused viiakse läbi välistest teguritest (sh toimunud julgestusintsident, muudatused julgestusnõuetes, ettevõtte tegevuses või infrastruktuuris) lähtuvalt ning üldjuhul on tegemist plaaniväliste järelevalvetegevustega. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 9/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 5.4 Järelevalvetegevuste ulatus Järelevalvetegevuse ulatus määratletakse vastavalt järelevalvetegevuse liigile ning järelevalve subjektile. Julgestusaudit hõlmab üldjuhul kõiki järelevalvesubjekti poolt kohaldatavaid julgestusmeetmeid, kuid otstarbekuse kaalutlusel võidakse julgestusauditi ulatust laiendada ka mitme subjekti tegevustele (nt kõik konkreetsel lennuväljal kohaldatavad julgestusmeetmed). Julgestusauditi eesmärk on kindlaks teha, kas julgestusmeetmed ja –protseduurid on kohaldatud kindlatel alustel (protseduurid, juhendid jms) ja püsival kvaliteeditasemel (tegevus viiakse läbi vastavalt protseduuridele ja juhenditele mistahes ajal ja kohas). Inspekteerimine hõlmab sõltuvalt järelevalvetegevuse eesmärgist ning järelevalvesubjekti eripäradest üht või enamat otseselt seotud julgestusmeetmete kogumit. Otseselt seotud julgestusmeetmete kogumid on kaks või enam NCASP12 alapeatükis toodud nõuet, mis LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 10/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 mõjutavad üksteist vahetult ning nõuete aluseks oleva eesmärgi saavutamist saab hinnata üksnes selliseid nõudeid koos käsitledes. Selliste meetmete kogumid on toodud tabelis 4. Testimine on õigusvastase teo simuleerimine, millega pannakse proovile rakendatavate julgestusmeetmete tõhusus. Teste võidakse läbi viia eraldiseisva järelevalvetegevusena või osana inspekteerimisest. Testitavate julgestusmeetmete hulk ei ole piiratud, kuid iga-aastane järelevalveplaan peaksid sisaldama testimisi vähemalt järgmistes valdkondades:  julgestuspiirangualadele juurdepääsu kontroll; LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 11/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  õhusõiduki kaitse;  reisijate ja käsipagasi läbivaatus;  töötajate ja neil kaasas olevate esemete läbivaatus;  registreeritud pagasi kaitse;  kauba või posti läbivaatus;  kauba ja posti kaitse. Testide tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse ning tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele. Uurimine on julgestusintsidendile järgnev tegevus, mille käigus püütakse välja selgitada selle põhjuseid (sh toimumisele kaasa aidanud asjaolusid). Uurimise ulatus sõltub konkreetse intsidendiga seotud asjaoludest ning selle eesmärgiks ei peaks olema süüdlase karistamine, vaid meetmete määratlemine samalaadse intsidendi kordumise vältimiseks või selle mõju minimeerimiseks (nn just culture ). Erandiks on tahtlikult toime pandud rikkumised, mille korral sõltuvalt asjaoludest tuleks kaaluda kas väärteomenetluse alustamist. Uurimise käigus tuleks tuvastada vähemalt järgmised asjaolud:  kus, kuidas ja miks konkreetne julgestusalane rikkumine ja/või intsident toimus;  puudused, mis aitasid kaasa rikkumisele ja/või selgitus toimunud intsidendile;  kes on vastutav toimunud rikkumise ja/või intsidendi eest;  kas on olemas väärteokoosseis;  kelle poolt ning milliseid samme tuleks astuda, vältimaks rikkumiste ja/või intsidentide kordumist. Uurimistulemuste kokkuvõtet säilitatakse vastavalt juhtimissüsteemi dokumendihalduse protseduuridele8 ja tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele, teistele asjasse puutuvatele riikidele ning tõsiste julgestusintsidentide korral ka Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonile. Ülevaatus on julgestusvajaduste hindamine, mille raames selgitatakse välja nõrgad kohad käitaja või üksuse julgestuskontseptsioonis ning vajadusel tuuakse välja soovitused kompenseerivate meetmete võtmiseks. Et ülevaatusi viiakse läbi julgestusalaste nõuete, ohutaseme või ettevõtte tegevuse muutumisel, määrab ülevaatuse ulatuse eelkõige selliste muutuste mõjuala. Ülevaatuse üldine metoodika ei erine oluliselt julgestusauditi või inspekteerimise metoodikast, küll aga eesmärkide poolest. Et ülevaatuste käigus keskendutakse peamiselt haavatavuste ja julgestusvajaduste kindlaks tegemisele, ei anta selle käigus hinnangut ettevõtte poolt kohaldatavate julgestusmeetmete ja protseduuride vastavusele julgestusnõuetele. Ülevaatuse tulemused dokumenteeritakse ja säilitatakse sarnaselt nõuetele vastavuse kontrollimisele suunatud järelevalvetegevustega (v.a. hinnangud nõuetelevastavuse osas) ning tehakse õigustatud teadmisvajadusest lähtudes kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele. 6 JÄRELEVALVE TEOSTAMINE 6.1 Järelevalvetegevustega seotud piirangud Sõltuvalt järelevalvetegevuse liigist ja ulatusest kaasneb sellega alati mõju julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte tegevusele. Selline mõju on vältimatu, kuid mõju ulatust on võimalik viia miinimumini tegevuste hea planeerimise ning ohutusnõuetega arvestamisega. Järgnevalt on toodud mõned põhimõtted, mida tuleks järelevalvetegevuste läbiviimisel arvesse võtta: LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 12/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  ette valmistumisel tuleks intervjuud vastutavate isikutega hoolikalt läbi mõelda, et saada maksimaalselt informatsiooni minimaalse arvu vestlustega;  rakendada tuleks mõistlikke meetmeid, vältimaks töötajate segamist nende tööülesannete täitmisel intervjueerimise ajal;  õhusõiduki kinni pidamist või väljalennu viivitamist tuleks võimalusel vältida;  järgida tuleks kõiki ohutusnõudeid;  järgida tuleks julgestusnõudeid (välja arvatud juhul, kui viiakse läbi julgestus teste);  õhusõidukisse, hoonesse või alale juurdepääsu saavutamiseks ei tohiks kasutada jõudu;  ei tohiks avada õhusõiduki välisuksi, puutuda õhusõiduki kontrollpindu ega siseneda lennuettevõtja vastutava, pädeva töötajata õhusõiduki kabiini;  ei tohiks juhtida mootorsõidukit vastavat volitust omamata lennuvälja lennualal;  hädaolukorras järelevalvetegevused üldjuhul peatatakse. 6.2 Järelevalvetegevuste põhietapid Nõuetele vastavuse tuvastamisele suunatud järelevalvetegevuste – julgestusauditid, inspekteerimised ja testid – koosnevad üldjuhul sarnastest põhietappidest, mille sisu sõltuvalt tegevuse liigist mõningates piirides varieerub. Välistest teguritest ajendatud järelevalve- tegevused – ülevaatused ja uurimised – koosnevad üldjuhul väiksemast arvust etappidest. Täpsemalt on kõikide järelevalvetegevuste läbiviimist liigiti kirjeldatud Lennuameti juhtimissüsteemi lennundusjulgestuse osakonna protseduurides9. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 13/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 6.1.1 Järelevalvesubjekti teavitamine Etteteatatud järelevalvetegevuse korral teavitatakse selle etapi käigus järelevalve subjekti kavandatava järelevalvetegevusega seonduvatest asjaoludest ning edastatakse vajadusel järelevalvetegevuse aja- ja tegevuskava ning küsimustikud ja vajalikud materjalid. Üldjuhul teavitatakse järelevalvesubjekti ette mitte vähem kui 30 kalendripäeva. Järelevalvetegevusest teavitatakse ette üksnes juhul, kui see ei kahjusta järelevalve tulemuste objektiivsust. Üldjuhul teavitatakse ette üksnes julgestusauditist. Julgestusauditist ette teatamisel kooskõlastatakse toimumisaeg esmalt ettevõttes julgestuse eest vastutava isikuga ning seejärel edastatakse järelevalvesubjektile auditi ajakava juhtimissüsteemi kehtival järelevalve ajakava vormil10. Kui järelevalvetegevuse läbiviimine ei ole muidu võimalik (nt ei ole võimalik pääseda vajalikele aladele või ei ole muul juhul tagatud pädevate isikute kohalolek), võidakse järelevalve subjekti teavitada ka inspekteerimisest. Uurimise ning ülevaatuse puhul võidakse asjaomaseid ettevõtteid sellest eelnevalt teavitada, kui see aitab kaasa tegevuste läbi viimisele. Sellistest järelevalvetegevustest teavitatakse vajaduse korral ette e-posti või telefoni teel. 6.1.2 Ettevalmistusetapp Järelevalvetegevuseks põhjalik ettevalmistumine loob eeldused kohapealse tegevuse tõhusaks läbiviimiseks. Ettevalmistumise põhjalikkus sõltub järelevalvetegevuse liigist ja ulatusest, aga ka osalevate järelevalveametnike eelnevatest teadmistest järelevalvesubjekti julgestusalasest korraldusest. Ettevalmistusetapi käigus analüüsitakse olemasolevat informatsiooni ettevõtte kohta, sh ettevõtte julgestuskäsiraamatut ja sellega seonduvaid dokumente, varasema järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni ettevõtte julgestuskorralduse ning esinenud puuduste ja nende kõrvaldamise kohta. Informatsiooni võidakse ettevalmistusetapis analüüsimiseks koguda ka muudest allikatest, nt ettevõtte kodulehel avaldatud lennuplaanist, veebipõhistest kaardiserveritest jms. Etapi käigus valmistatakse ette järelevalvetegevuseks vajalikud töövahendid, sealhulgas vajalikud kontroll-lehed, testesemed jms. Testide korral instrueeritakse selle etapi käigus testisikuid nende kohustustest. 6.1.3 Sissejuhatav kohtumine Sissejuhatav kohtumine on üks julgestusauditile iseloomulikest etappidest, muude järelevalvetegevuste puhul seda üldjuhul ei kohaldata. Selle etapi käigus tutvustatakse julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte (järelevalvesubjekti) esindajatele auditeerimise aluseid, põhimõtteid, eesmärke ning sellega seotud muid asjaolusid (sh tegevus auditi ajal ning selle järgselt). Vajadusel võidakse teha muudatusi eelnevalt kooskõlastatud auditi ajakavasse ning leppida kokku auditi järgse selgituste jagamisega seotud asjaolud. Sissejuhatava kohtumise läbiviimisega seotud juhised on toodud juhtimissüsteemi auditeerimist käsitlevas dokumendis AD6xx [ Mõõtmise, analüüsi ja parendamise käsiraamat (600)]10. 6.1.4 Kohapealne tegevus Etapi käigus kogutakse informatsiooni üldjuhul julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte tegevuskohas, kuid vajadusel võib tõendmaterjali koguda sellest väljaspool. Tõendmaterjali kogumine toimub läbi vaatluste, vestluste, kontrollimise ja dokumentidega tutvumise. Lisaks võidakse läbi viia teste nii osana inspekteerimist kui ka eraldiseisva tegevusena. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 14/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Kohapealse tegevuse raames võidakse kontrollida ka ettevõtte sisejärelevalve korraldust, sh selle tulemusi konkreetset järelevalvetegevust puudutavas osas. 6.1.5 Selgituste jagamine Etapi käigus antakse järelevalve subjektile esmane tagasiside läbi viidud järelevalvetegevuste tulemustest. Julgestusauditi puhul antakse esmane tagasiside auditijärgsel selgituste jagamisel, inspekteerimiste, testide, ülevaatuste ja uurimiste puhul võidakse esmane tagasiside edastada ka telefonitsi, e-posti teel või posti teel. Selgituste jagamisel on oluline, et tagasiside antaks võimalikult varakult – üldjuhul järelevalvetegevuse viimasel või sellele järgneval tööpäeval. Selgituste jagamisel on oluline anda üldine esmane ülevaade järelevalvesubjekti julgestusalase tegevuse nõuetele vastavuse tasemest ning peamistest leidudest. Seejuures tuleb arvesse võtta nii leidude klassifikatsiooni kui ka selgituste adressaati. Üldjuhul tuleks esmasel selgituste jagamisel vältida laskumist liigsetesse detailidesse. Siiski tuleb selgituste jagamisel välja tuua kõik olulisemad puudused. 6.1.6 Dokumenteerimine Etapi käigus koostatakse aruanne järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsiooni põhjal. Aruanne ja selles toodud hinnangud peavad põhinema järelevalvetegevuse käigus kogutud faktilistel andmetel – vaatlustel, intervjuudel, fotodel, dokumentidel, testidel jms. Aruanne sisaldab järelevalveametnike poolt koostatud lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende vastavusele kehtivatele nõuetele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Aruanne koostatakse Lennuohutuse infosüsteemis (LOIS). Aruande koostamisel lähtutakse välja kujunenud praktikast ning juhtimissüsteemi auditeerimist15 ja asjaajamist8 reguleerivatest dokumentidest. Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi elemente:  järelevalvetegevuse liik;  järelevalvesubjekti nimetus;  järelevalvetegevuse läbiviimise aeg;  järelevalveametnike nimed;  järelevalvetegevuse ulatus;  hinnang nõuetelevastavusele koos viidetega NCASP12 asjaomastele sätetele;  vajadusel soovitused puuduste kõrvaldamiseks ning puuduste kõrvaldamise ajakava. Järelevalvetegevus dokumenteeritakse võimalikult aegsasti – üldjuhul ühe nädala jooksul peale järelevalvetegevuse lõpuleviimist kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul. Dokumenteerimine võib suuremahuliste järelevalvetegevuste korral võtta ka kauem – sellisel juhul teavitatakse sellest järelevalvesubjekti. Järelevalve aruanne edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul Lennuohutuse Infosüsteemis (LOIS), erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis. 6.1.7 Puuduste kõrvaldamine Etapi käigus teavitatakse järelevalvesubjekti tuvastatud puudustest, määratletakse puuduste kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning tegevuste läbiviimisel viiakse vajadusel läbi puuduste kõrvaldamise kontrollimine. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 15/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Üldjuhul teavitatakse järelevalvesubjekti puudustest järelevalvetegevuse tulemuste (aruanne) edastamise teel ning kohustatakse subjekti esitama määratud tähtajaks puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava. Ka võidakse ette anda puuduste kõrvaldamise lõpuleviimise tähtaeg. Tõsiste puuduste korral võidakse nõuda ka kohest puuduste kõrvaldamist, julgestusmeetme kordamist või kompenseerivate meetmete kohaldamist. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava tuleb kooskõlastada Lennuametiga, kes hindab puuduste kõrvaldamiseks planeeritavate tegevuste tõhusust, asjakohasust ning välja pakutud ajakava tegevuste läbiviimiseks. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamisel teavitatakse sellest järelevalvesubjekti ning kohustatakse teda teavitama Lennuametit jooksvalt puuduste kõrvaldamise lõpule viimisest. Puuuduste kõrvaldamisest teavitamise järel viib Lennuamet vajadusel läbi kohapealse kontrollimise, mille käigus tehakse kindlaks, kas puudus on kõrvaldatud püsivatel alustel ja kindlal kvaliteeditasemel. Kohapealne kontrollimine ei ole vajalik juhul, kui järelevalvesubjekt esitab asjakohased tõendid puuduse kõrvaldamise kohta. 6.1.8 Astmeline käsitlus Järelevalvetegevuste käigus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed puuduse tõsiduse ning ettevõtte tegevusega selle kõrvaldamisel. Sellest põhimõttest lähtuvalt kasutatakse puuduste kõrvaldamisel üldjuhul astmelist käsitlust, mis koosneb järgmistest astmetest:  nõustamine ja konsulteerimine;  ettekirjutuse tegemine;  hoiatuse tegemine;  sunnivahendi kohaldamine. Sõltuvalt tuvastatud puuduste iseloomust, aga ka varasematest järelevalvetulemustest võidakse ülal loetletud menetlusi rakendada nii ükshaaval kui ka kombineeritult, samuti võidakse puuduse kõrvaldamise nõudmisel üks või enam astet vahele jätta. Nõustamise ja konsulteerimise eesmärk on selgitada isikule, kelle suhtes teostatakse järelevalvet, abistaval ning informeerival viisil tema tegevuse mittevastavust lennundusjulgestuse nõuetele ning selgitada välja puuduse kõrvaldamiseks vajalikud tegevused ning nende teostamise mõistlik aeg. Nõustamist ja konsulteerimist kohaldatakse puuduse kõrvaldamisel esimese astmena, kui tegemist ei ole tõsise puudusega või kui järelevalvesubjekt on asunud puudust koheselt efektiivselt kõrvaldama. Nõustamine ja konsulteerimine viiakse üldjuhul läbi kirjalikus vormis, edastades järelevalvesubjektile järelevalvetegevuse kokkuvõte, kus on välja toodud selle käigus ilmnenud puudused, ning paludes subjektil edastada puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava. Ettekirjutuse tegemist kohaldatakse tõsise puuduse korral puuduste kõrvaldamise esimese astmena; samuti juhul, kui nõustamine ja konsulteerimine ei ole olnud tulemuslik. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest2, haldusmenetluse seadusest11 ning asjaajamisekorrast8. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 16/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Hoiatuse tegemist kohaldatakse puuduse kõrvaldamisel juhul, kui järelevalve subjekt ei ole täitnud määratud tähtajaks talle tehtud ettekirjutust. Seejuures võib hoiatuse teha ka koos ettekirjutusega. Hoiatuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seadusest3. Hoiatuses märgitakse hoiatuses toodud tähtajaks selle täitmata jätmisel rakendatava sunniraha suurus. Kui isikut kohustatakse tegema mitut tegu või mitmest teost hoiduma, tuleb sunniraha määrata iga kohustuse kohta eraldi. Sunnivahendi rakendamise all peetakse silmas sunniraha rakendamist hoiatuses toodud tähtajaks ettekirjutuse täitmata jätmise korral. Tegemist on puuduste kõrvaldamise viimase astmena, mida rakendatakse tõsiste ja püsivate puuduste korral ning selle rakendamisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seadusest3. 6.2 Nõuetele vastavuse liigitus Nõuetele vastavuse kontrollimisele suunatud järelevalvetegevuste – julgestusauditite, inspekteerimiste ning testide – puhul on oluline, et nende käigus antavad hinnangud lähtuksid ühtsetest alustest. See võimaldab järelevalvetegevuse tulemusi pikema ajavahemiku jooksul analüüsida ning võrrelda erinevate julgestusmeetmeid kohaldavate ettevõtete julgestuse taset. Ülevaatuste ning uurimiste puhul täpsemat hinnangut nõuetele vastavuse osas ei anta. Järelevalvetegevuse käigus lähtutakse hinnangu andmisel nii kvalitatiivsetest kui ka kvantitatiivsetest näitajatest. Üksikute sätete nõuetele vastavuse hindamisel tuleb silmas pidada, et nende osakaal on kogu valdkonna (nt NCASP12 alapeatüki) hindamisel erinev. Järelevalvetegevuste käigus kasutatakse tegevuse nõuetelevastavuse hindamisel tabelis 6 toodud hinnanguid. Vastab täielikult nõuetele – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeede on õigesti juurutatud. Vastab nõuetele, aga soovitav täiustada – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeede on küll juriidilises mõistes juurutatud, kuid järelevalvetegevuse käigus ilmneb, et parendavad tegevused aitaksid tõhustada eesmärgi saavutamist. Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste hulk minimaalne (kuni 10%). Ei vasta nõuetele – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui üksik julgestusmeede või - protseduur on küll juurutatud, kuid vaatlused kinnitavad, et selle efektiivsus ei ole alati tagatud. Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste hulk 10% kuni 40%. Ei vasta nõuetele, tõsised puudused – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeedet või –protseduuri ei ole juurutatud või kui julgestusmeetme juurutamisel tuvastatakse süstemaatilisi puudusi, mis kahjustavad meetme või protseduuri tõhusust. Klassifikatsiooni kasutatakse ka juhul, kui konkreetse tegevuse puhul on mittevastavuste suurem kui 40%. LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 17/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Ei kohaldata – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui sättega ei kehtestata nõudeid järelevalve subjektiks olevale käitajale või üksusele või kui käitaja või üksus ei teosta nõude aluseks olevaid tegevusi. Ei leidnud kinnitust – klassifikatsiooni kasutatakse juhul, kui julgestusmeetme kohaldamist ei olnud võimalik kontrollida nt ajapuudusel või ebapiisava dokumentatsiooni tõttu või kui hinnangu aluseks olev tõendmaterjal on vastuoluline. Klassifikatsiooni võidakse kasutada ka sätete kohta, mis defineerivad mõisteid või annavad järelevalve subjektile võimalusi, kuid ei loo kohustusi. 7 ARUANDLUS 7.1 Aruanne koordineerivale komisjonile Lennuamet valmistab ette lennundusjulgestuse nõuetele vastavuse taseme hindamiseks aastaaruande järelevalve kohta koos järelevalve käigus tuvastatud puuduste kokkuvõttega. Aruandes tuuakse välja peamised valdkonnad, kus nõuetelevastavuse tase on madalam, ning analüüsitakse peamisi trende. Aastaaruanne esitatakse lennundusseaduse2 alusel moodustatud lennundusjulgestusalast tegevust koordineerivale komisjonile selle iga-aastasel kohtumisel. 7.2 Aruanne Euroopa Komisjonile Lennuamet esitab igal aastal Euroopa Komisjonile aruande järelevalvemeetmete rakendamise kohta vastavalt määruse1 lisa II liitele III. Aruanne esitatakse Komisjoni etteantud vormil hiljemalt kolme kuu jooksul peale kalendriaasta lõppu. VIITED: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 „Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 5. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid 6. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 10. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Mõõtmise, analüüsi ja parendamise käsiraamat\VORMID 11. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 12. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist) 13. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 18/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast) 14. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 15. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Mõõtmise, analüüsi ja parendamise käsiraamat\Dokumendid Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Dokument AD 400/V7 Leht 19/19 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 2 Lennundusjulgestuse alase auditeerimise ja inspekteerimise protseduur EESMÄRK Lennundusjulgestuse alase auditeerimise ja inspekteerimise (edaspidi auditeerimine ja inspekteerimine) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) auditeerimise ja inspekteerimisega seotud tegevuses, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II selle rakendusaktid2, lennundusseaduse3, asendustäitmise ja sunniraha seaduse4 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika11. Protseduur peab tagama julgestusalaste auditeerimiste ning inspekteerimiste ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse läbiviimise. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab auditeerimisi ning inspekteerimisi puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali. Protseduur rakendub lennundusjulgestuse osakonnale. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse3 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Määruse1 kohaselt teostab Lennuamet regulaarset järelevalvet, mille tagamiseks planeeritakse järelevalvealaseid tegevusi ning koostatakse järelevalve aastaplaan. Järelevalve aastaplaani koostamisel võetakse arvesse Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendis „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“6 toodud kriteeriume. Järelevalve aastaplaanis tuuakse välja kuude lõikes planeeritud järelevalvetegevused, järelevalve teostamise eeldatav ning tegelik aeg, järelevalve subjekt, tegevuse liik, ulatus, tegevuse eest vastutav ja selles osalevad järelevalveametnikud. Vastavalt lennundusseadusele3 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelvalvet lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest5 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega12. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega7. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 1/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Järelevalve teostamisel arvestatakse õigusaktide nõudeid ja rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid ning soovitusi, varasemate järelevalvetegevuste tulemusi ja järelevalvesubjekti ettevõttesiseseid julgestuse järelevalvemeetmeid. Auditeerimise ja inspekteerimise eesmärgiks on tagada võimalike puuduste kiire avastamine ja tõhus kõrvaldamine. Järelevalvetegevuse ettevalmistamisel juhindub ametnik dokumendist „AD 400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“5. Lähtudes konkreetse järelevalvetegevuse iseärasustest võib Lennuamet eelnevalt teavitada kontrollitavat isikut kavandatavast järelevalvealasest tegevusest, selle ajakavast ning muudest järelevalvetegevusega seotud asjaoludest. Samuti võib Lennuamet korraldada ühe või enam kohtumist kontrollitava isikuga, täpsustamaks järelevalvealase tegevuse üksikasju. Ette teatamist kasutatakse üldjuhul üksnes julgestusauditi puhul, erandlikel asjaoludel võidakse seda teha ka inspekteerimise korral, kui selline etteteatamine ei kahjusta järelevalvetegevuse tulemuste objektiivsust. Ette teatamise eest vastutab järelevalvetegevust koordineeriv järelevalveametnik ning tegevuses lähtutakse Lennuameti juhtimissüsteemi üldisest auditeerimist käsitleva protseduuri AD6xx7 põhimõtetest. Järelevalvetegevuse planeerimisel määratletakse konkreetse järelevalvetegevuse ulatus. Konkreetseks järelevalvetegevuseks valmistuv järelevalveametnik tutvub põhjalikult järelevalvetegevuse subjektiks oleva isiku julgestuskäsiraamatuga ning varasemate järelevalvealaste tegevuste dokumentatsiooniga, pöörates seejuures tähelepanu varasemalt esinenud puudustele ja nende kõrvaldamisega seotud asjaoludele. Järelevalvetegevuseks valmistumisel võidakse informatsiooni koguda ka muudest kättesaadavatest allikatest, sh internetilehtedelt (ettevõtte kodulehel olev statistika, lennuplaanid jms). Sõltuvalt planeeritud järelevalvetegevuse iseärasustest tuleb ette valmistada vajalikud vahendid, sh kontroll-lehed, vormid13, testesemed. Inspekteerimise käigus kontrollitakse ühe või enama dokumendis „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat5“ toodud otseselt seotud julgestusmeetmete kogumi, auditeerimise käigus aga kõigi järelevalvesubjekti poolt kohaldatavate julgestusmeetmete vastavust kehtivatele nõuetele. Järelevalvetegevuse käigus kogutud informatsioon dokumenteeritakse ning säilitatakse koos teiste sama järelevalve dokumentidega. Järelevalve käigus kontrollitud julgestusmeetmete vastavuse hindamisel kehtivatele nõuetele kasutatakse dokumendis „AD400 5 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat “ toodud hindamissüsteemi. Pärast konkreetset järelevalve alast tegevust tutvustatakse subjektile järelevalve tulemusi ning vajadusel selgitatakse puuduste kõrvaldamise ja võimalike sunnivahendite kohaldamisega seotud asjaolusid. Selgituste vorm, sisu, adressaat ning kestus sõltub konkreetsest järelevalvealasest tegevusest ning järelevalve käigus tuvastatud puudusest. Julgestusauditi puhul antakse selgitused auditijärgsel selgituste jagamisel suuliselt, inspekteerimisel võidakse esmane tagasiside edastada nii suuliselt kui ka lihtkirjalikus vormis. Esmase tagasiside andmise eest järelevalve subjektile vastutab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik. Järelevalve aruanne edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi (LOIS) kaudu. Erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis. Kokkuvõtte koostamise ning selle edastamisega seonduvate tegevuste läbiviimise eest vastutab järelevalvetegevust koordineerinud ametnik. Järelevalvetegevuste käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks määrab Lennuamet järelevalve subjektile tähtaja, mille jooksul tuleb esitada puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava. Korrigeerivate tegevuste läbiviimiseks võib Lennuamet määrata tähtaja, tõsiste puuduste korral aga nõuda ka puuduste kohest kõrvaldamist või kompenseerivate meetmete kohaldamist. LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 4/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Tõsiste puuduste tuvastamisel teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava esitamiseks või vajadusel koheste korrigeerivate tegevuste või kompenseerivate meetmete kasutuselevõtuks ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest3, haldusmenetluse seadusest9 ning Lennuameti asjaajamiskorrast10. Lennuamet hindab puuduste kõrvaldamise aja-ja tegevuskava, lähtudes järelevalve subjekti poolt planeeritavate tegevuste tõhususest, asjakohasusest ning tegevuste läbiviimise ajalisest ulatusest, mille järgselt otsustab selle kooskõlastamise. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamisel teavitatakse sellest järelevalvesubjekti ning kohustatakse teda teavitama Lennuametit jooksvalt puuduste kõrvaldamise lõpule viimisest. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamata jätmisel teavitatab Lennuamet järelevalvesubjekti kirjalikult kooskõlastamata jätmise põhjustest ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamise aja-ja tegevuskava parandamiseks. Puuduste kõrvaldamisest teavitamise järel viib Lennuamet vajadusel läbi kohapealse kontrollimise, mille käigus tehakse kindlaks, kas puudus on kõrvaldatud püsivatel alustel ja kindlal kvaliteeditasemel. Kohapealne kontrollimine ei ole vajalik juhul, kui järelevalvesubjekt esitab asjakohased tõendid puuduse kõrvaldamise kohta. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile hoiatuse asendustäitmise ja sunniraha seaduses4 sätestatud korras. Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses4 sätestatud korras ja hoiatuses märgitud ulatuses või tunnistab ettevõttele antud staatuse osaliselt või täielikult kehtetuks. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Järelevalve aastaplaani Määrus1; “AD400 Lennundusjulgestuse Lennundusjulgestuse koostamine järelevalve käsiraamat“6 osakonna juhataja 2. Vajadusel järelevalve “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust subjekti teavitamine järelevalve käsiraamat“6 koordineeriv ametnik järelevalvetegevusest ja kohtumine subjektiga 3. Järelevalveks “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevuses valmistumine järelevalve käsiraamat“5 osalevad ametnikud 4. Sisejuhatav kohtumine “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust järelevalve subjektiga järelevalve käsiraamat“6; auditeerimise koordineeriv ametnik (julgestusauditi puhul) protseduur8 5. Informatsiooni kogumine “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevuses järelevalvetegevuse järelevalve käsiraamat“6 osalevad ametnikud käigus 6. Esmane selgituste “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust jagamine tulemuste kohta järelevalve käsiraamat“6; auditeerimise koordineeriv ametnik protseduur8 7. Järelevalvetegevuse “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust kohta aruande järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik, 10 koostamine, selle asjaajamiskord sekretär-asjaajaja. registreerimine dokumendihaldussüsteem is LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 5/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 8. Järelevalvetegevuste “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust kokkuvõtte edastamine järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik järelevalvesubjektile asjaajamiskord10 9. Järelevalvesubjekti Lennundusseadus3;“AD400 Järelevalvetegevust nõustamine ja Lennundusjulgestuse järelevalve koordineeriv ametnik; konsulteerimine või käsiraamat“6; asjaajamiskord10 Peadirektor; sekretär- ettekirjutuse tegemine asjaajaja. subjektile tõsiste puuduste korral, registreerimine dokumendihaldussüsteem is 10. Puuduste kõrvaldamise “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust aja- ja tegevuskava järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik; läbivaatamine ning selle asjaajamiskord10 sekretär-asjaajaja. kooskõlastamine või kooskõlastamata jätmisest teavitamine, registreerimine dokumendihaldussüsteem is 11. Puuduste kõrvaldamise “AD400 Lennundusjulgestuse Järelevalvetegevust kontrollimine, tulemuste järelevalve käsiraamat“6; koordineeriv ametnik; fikseerimine asjaajamiskord10 järelevalvetegevuses dokumendihaldussüsteem osalev ametnik; is sekretär-asjaajaja. 10. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus3; asendustäitmise ja Peadirektor; ettekirjutuse tähtajaks sunniraha seadus4; “AD400 Järelevalvetegevust täitamata jätmise korral, Lennundusjulgestuse järelevalve koordineeriv ametnik; registreerimine käsiraamat“6; asjaajamiskord10 sekretär-asjaajaja. dokumendihaldussüstee- mis 11. Sunnivahendi Lennundusseadus3; asendustäitmise ja Peadirektor; kohaldamine hoiatuse sunniraha seadus4; “AD400 Järelevalvetegevust täitmata jätmise korral Lennundusjulgestuse järelevalve koordineeriv ametnik käsiraamat“6; asjaajamiskord10 VIITED: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu Teataja) 3. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 4/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 7. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\600 Mõõtmise, analüüsi ja parendamise käsiraamat\VORMID 9. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 10. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 11. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast) 12. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 13. Inspekteerimisel ja auditeerimisel kasutatavad vormid ja kontroll-lehed: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat\VORMID Dagmar Agu-Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 401/V4 Leht 5/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 3 Lennundusjulgestusalaste testide korraldamise protseduur EESMÄRK Lennundusjulgestuse alaste testide korraldamise (edaspidi testimine) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) testimisega seotud tegevuses, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II, lennundusseaduse2, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse3 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika11. Protseduur peab tagama julgestusalaste testimiste ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse läbiviimise. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab testide korraldamist puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali ning rakendub lennundusjulgestuse osakonnale. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse2 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Määruse1 kohaselt teostab Lennuamet regulaarset järelevalvet, mille tagamiseks planeeritakse järelevalvealaseid tegevusi ning koostatakse järelevalve aastaplaan. Järelevalve aastaplaani koostamisel võetakse arvesse dokumendis „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“6 toodud kriteeriume. Järelevalve aastaplaanis tuuakse välja kuude lõikes planeeritud järelevalvetegevused, järelevalve teostamise eeldatav ning tegelik aeg, järelevalve subjekt, tegevuse liik, ulatus, tegevuse eest vastutav ja selles osalevad järelevalveametnikud. Vastavalt lennundusseadusele2 teostab Lennuamet riikliku järelvalvet lennundusjulgestus- nõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest4 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega12. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega5. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 1/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Lennundusjulgestuse alaste testimiste eesmärgiks on teha järelevalvetegevuse käigus kindlaks rakendatavate julgestusmeetmete tõhusus, kasutades selleks simuleeritud julgestusintsidenti. Järelevalve teostamisel arvestatakse õigusaktide nõudeid ja rahvusvaheliste organisatsioonide standardeid ning soovitusi, varasemate järelevalvetegevuste tulemusi ning järelevalvesubjekti siseseid julgestuse järelevalvemeetmeid. Konkreetseks järelevalvetegevuseks valmistuv ametnik tutvub järelevalvetegevuse subjektiks oleva isku julgestuskäsiraamatuga ning varasemate järelevalvealaste tegevuste dokumentatsiooniga, pöörates seejuures tähelepanu varasemale esinenud puudustele ja nende kõrvaldamisega seotud asjaoludele. Järelevalvetegevuseks valmistumisel võidakse informatsiooni koguda ka muudest kättesaadavatest allikatest, sh internetilehtedelt (ettevõtte kodulehel olev statistika, lennuplaanid jms). Sõltuvalt planeeritud järelevalvetegevuse iseärasustest tuleb ette valmistada vajalikud vahendid, sh kontroll-lehed, vormid, testesemed. Testimise ettevalmistamisel juhindub ametnik dokumendist „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“6 ja käesoleva protseduuri lisas olevast julgestusmeetmete testimise protokollist. Testimised kuuluvad reeglina ette teatamata järelevalvetegevuste hulka, mistõttu järelevalvesubjekti testimisest eelnevalt ei teavitata. Erandina võidakse testimisest teavitada järelevalvesubjekti juhul, kui varjatult testi läbiviimine ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik. Testide puhul, mille käigus kasutatakse tulirelvi, lõhkeseadeldisi või nende mulaaže, kaalutakse hoolikalt nende vahendite avastamisega kaasnevaid võimalikke tagajärgi ning võetakse tarvitusele meetmed, mis tagavad võimalikult peatse normaalse töö jätkumise peale testi(de) läbiviimist. Lennundusjulgestuse osakonna väliste isikute kaasamisel testimisse väljastatakse testi läbiviimise ajaks testijale peale vajalike juhiste andmist Lennuameti lennundusjulgestuse testija kaart7 – sinise värvipõhimikuga plastikkaart mõõtmetega 85 x 54 mm, millele on kantud väljastaja allkiri ja pitsat, fooliumtrükis pitsatijäljend, millel on riigivapi kujutis ja kiri ”Lennuamet”, ning telefoninumber, millele helistades on võimalik kontrollida testija volitusi testi läbiviimiseks. Testijakaart tagastatakse peale testi läbiviimist järelevalvetegevust koordineerivale ametnikule. Testimise käigus kontrollitakse üht või enamat Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (NCASP)8 punktides 1.2.2, 1.3.1, 3.2.1, 3.2.2, 4.1.1, 4.1.2, 5.2, 6.2.1 või 6.6 sätestatud julgestusmeedet. Järelevalvetegevuse planeerimisel tuleb määratleda konkreetse järelevalvetegevuse ulatus. Testimise käigus kogutud informatsioon dokumenteeritakse ning säilitatakse koos teiste sama järelevalve dokumentidega. Järelevalve käigus kontrollitud julgestusmeetmete vastavuse hindamisel kehtivatele nõuetele kasutatakse dokumendis „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat6“ toodud hindamissüsteemi. Pärast testimise lõpetamist tutvustatakse järelevalve subjekti vastutavale isikule testimise tulemusi ning vajadusel ja võimalusel selgitatakse testimisega kokku puutunud töötajaile ilmnenud puudustega seotud asjaolusid - mil viisil testijal õnnestus seljatada julgestusmeetmed ning millised olnuks võimalikud ennetavad vastumeetmed. Selgituste täpsem vorm, sisu, adressaat ning kestus sõltub konkreetsest järelevalvealasest tegevusest ning järelevalve käigus tuvastatud puudusest. Esmase tagasiside andmise eest järelevalve subjektile vastutab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik. Järelevalvealase tegevuse lõppedes koostavad selles osalenud järelevalveametnikud järelevalve aruande Lennuohutuse järelevalve infosüsteemis (LOIS) lähtudest Lennuameti asjaajamiskorrast9. Järelevalve aruanne edastatakse järelevalve subjektile üldjuhul LOISi kaudu, LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 2/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 erandina võib järelevalve aruande saata e-posti teel, kui järelevalve subjektil puuduvad tehnilised võimalused LOISi kasutamiseks. Järelevalve aruanne sisaldab lühikest objektiivset kirjeldust rakendatavatest julgestusmeetmetest, nende meetmete alustest, hinnangut nende kehtivatele nõuetele vastavusele ning hinnangu andmise aluseks olevaid toiminguid. Vajadusel märgitakse ära ka kavandatavad tegevused seoses puuduste kõrvaldamisega. Aruannet ning selle lisadokumente säilitatakse Lennuametis. Kokkuvõtte koostamise ning selle edastamisega seonduvate tegevuste läbiviimise eest vastutab järelevalvetegevust koordineerinud ametnik. Järelevalvetegevuste käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks määrab Lennuamet järelevalve subjektile tähtaja, mille jooksul tuleb esitada puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava. Korrigeerivate tegevuste läbiviimiseks võib Lennuamet määrata tähtaja, tõsiste puuduste korral aga nõuda ka puuduste kohest kõrvaldamist või kompenseerivate meetmete kohaldamist. Tõsiste puuduste tuvastamisel teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava esitamiseks või vajadusel koheste korrigeerivate tegevuste või kompenseerivate meetmete kasutuselevõtuks ettekirjutuse. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest2, haldusmenetluse seadusest10 ning Lennuameti asjaajamiskorrast9. Lennuamet hindab puuduste kõrvaldamise aja-ja tegevuskava, lähtudes järelevalve subjekti poolt planeeritavate tegevuste tõhususest, asjakohasusest ning tegevuste läbiviimise ajalisest ulatusest, mille järgselt otsustab selle kooskõlastamise. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamisel teavitatakse sellest järelevalvesubjekti ning kohustatakse teda teavitama Lennuametit jooksvalt puuduste kõrvaldamise lõpule viimisest. Puuduste kõrvaldamise aja- ja tegevuskava kooskõlastamata jätmisel teavitatab Lennuamet järelevalvesubjekti kirjalikult kooskõlastamata jätmise põhjustest ning annab tähtaja puuduste kõrvaldamise aja-ja tegevuskava parandamiseks. Puuduste kõrvaldamisest teavitamise järel viib Lennuamet vajadusel läbi kohapealse kontrollimise, mille käigus tehakse kindlaks, kas puudus on kõrvaldatud püsivatel alustel ja kindlal kvaliteeditasemel. Kohapealne kontrollimine ei ole vajalik juhul, kui järelevalvesubjekt esitab asjakohased tõendid puuduse kõrvaldamise kohta. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile hoiatuse asendustäitmise ja sunniraha seaduses3 sätestatud korras. Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses3 sätestatud korras ja hoiatuses märgitud ulatuses või tunnistab ettevõttele antud staatuse osaliselt või täielikult kehtetuks. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Järelevalve aastaplaani Määrus1; „AD400 Lennundusjulgestuse koostamine Lennundusjulgestuse osakonna juhataja järelevalve käsiraamat“6 2. Järelevalveks „AD400 Järelevalvetegevust valmistumine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik järelevalve käsiraamat“6 3. Testimise läbiviimine Määrus1; „AD400 Järelevalvetegevuses Lennundusjulgestuse osalevad ametnikud järelevalve käsiraamat“6 5. Selgituste jagamine „AD400 Järelevalvetegevust järelevalvesubjekti Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 3/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 esindajale ja vajadusel järelevalve käsiraamat“6 testis osalenud töötajaile 6. Järelevalvetegevuse kohta „AD400 Järelevalvetegevust aruande koostamine, Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik aruande registreerimine järelevalve käsiraamat“6; Sekretär-asjaajaja dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord9 7. Järelevalvetegevuste „AD400 Järelevalvetegevust kokkuvõtte edastamine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik järelevalvesubjektile järelevalve käsiraamat“6; Sekretär-asjaajaja Asjaajamiskord9 8. Järelevalvesubjekti Lennundusseadus2; Järelevalvetegevust nõustamine ja „AD400 koordineeriv ametnik; konsulteerimine või Lennundusjulgestuse Peadirektor; sekretär- ettekirjutuse tegemine järelevalve käsiraamat“6; asjaajaja. subjektile tõsise puuduse Asjaajamiskord9 tuvastamisel, registreerimine dokumendihaldussüsteemis 9. Puuduste kõrvaldamise aja- „AD400 Järelevalvetegevust ja tegevuskava Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik; läbivaatamine ning selle järelevalve käsiraamat“6; sekretär-asjaajaja. kooskõlastamine või Asjaajamiskord9 kooskõlastamata jätmisest teavitamine, registreerimine dokumendihaldussüsteemis 10. Puuduste kõrvaldamise „AD400 Järelevalvetegevust kontrollimine, tulemuste Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik; 6 fikseerimine järelevalve käsiraamat“ ; sekretär-asjaajaja dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord9 11. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus2; Peadirektor; ettekirjutuse tähtajaks „AD400 Järelevalvetegevust täitamata jätmise korral, Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik; registreerimine järelevalve käsiraamat“6; sekretär-asjaajaja. dokumendihaldussüstee- Asjaajamiskord9; mis Asendustäitmise ja sunniraha seadus3 10. Sunnivahendi kohalda- Lennundusseadus2; Peadirektor, mine hoiatuse täitmata „AD400 Järelevalvetegevust jätmise korral Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik järelevalve käsiraamat“6; Asjaajamiskord9; Asendustäitmise ja sunniraha seadus3 VIITED: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 4/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 5. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 7. Testija kaart – näidis: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 8. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist) 9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 10. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 11. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11 märtsi 2008 määrus EÜ/300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002); c) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 täitmise juhised, dokument nr 8973 “Julgestuse käsiraamat kaitsmaks tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest” (kuues väljaanne, 2002). (vt Lennundusjulgestuse osakond) 12. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid Dagmar Agu-Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 5/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 LISA Julgestusmeetmete testimise protokoll EESMÄRK Julgestusmeetmete testimise eesmärk on teha kindlaks kohaldatavate julgestusmeetmete tõhusus, tuvastada võimalikke puudusi nii koolituses, protseduurides kui ka juhendites, aga aidata ka kaasa julgestustöötajate motiveerimisele. Julgestusmeetmete testimise protokolli eesmärgiks on juhendada teste läbiviivaid järelevalveametnikke, määratleda testide läbiviimise metoodika ja seeläbi luua alused kohaldatavate julgestusmeetmete tõhususe hindamise ühtsetele alustele, tehes testide tulemused läbipaistvamaks ning statistiliselt võrreldavaks. TESTIDE LÄBIVIIMINE Julgestusmeetmete testi viib läbi selleks volitatud ja pädev isik (edaspidi testija). Lennuamet võib määrata ühe või mitu testijat, kes ei ole järelevalveametnikud. Enamikel juhtudel aitab selline tegutsemisviis kõrvaldada hälbeid, mis võivad olla tingitud sellest, et järelevalveametnikud on lennujaamas hästi tuntud. Testimiseks peavad testijad olema Lennuameti poolt põhjalikult ette valmistatud igaks konkreetseks testiks. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik jälgib testi läbi viimist, eriti juhtudel, kui kasutatakse relvade või lõhkeseadeldiste imitatsioone. Jälgimine tagatakse viisil, mis ei kahjusta testi objektiivsust, kuid võimaldab liigsete viivitusteta reageerida. Testijad peavad kandma kaasas testija volitusi tõendavat dokumenti, milleks on Lennuameti lennundusjulgestuse testija kaart – sinise värvipõhimikuga plastikkaart mõõtmetega 85 x 54 mm, millele on kantud väljastaja allkiri ja pitsat, fooliumtrükis pitsatijäljend, millel on riigivapi kujutis ja kiri ”Lennuamet”, ning telefoninumber, millele helistades on võimalik kontrollida testija volitusi testi läbiviimiseks. Testijakaart tagastatakse peale testi läbiviimist järelevalvetegevuse eest vastutavale ametnikule. TESTIDE METOODIKA JUURDEPÄÄSU KONTROLL Eesmärgid  Julgestuspiirangualal volitusteta isikute tõkestamiseks võetud meetmete tõhususe kindlaks tegemine (läbipääsulube nähtaval kohal mitte kandvate isikute tõkestamine/nendest teatamine); või  Juurdepääsukontrolli meetmete tõhususe kindlakstegemine seoses pääsuga julgestuspiirangualale: - läbi mistahes rajatiste, millest on pääs julgestuspiirangualale või - läbi uste, väravate või pääslate, milledest on pääs julgestuspiirangualale. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 6/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Testimise metoodika Tõkestamise kindlakstegemine: a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); b. Testija peidab enne testitavasse alasse sisenemist enda läbipääsuloa või testija volitusi tõendava dokumendi; c. Testija veendub, et testitavas alas viibivad töötajad, kelle ülesandeks on teostada patrulle ja järelevalvet; d. Testija viibib testitaval alal ligikaudu 2-3 minutit; e. Kui testijat tõkestatakse, esitleb ta end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendi;ning lõpetab testimise; f. Kui tõkestamist ei toimu, ootab testija peale testitavalt alalt lahkumist selle vahetus läheduses ligikaudu 3 minutit, tegemaks kindlaks, kas alal viibinud töötajad on loata isikust teatanud julgestusüksusele ning viimane on teatele reageerinud; g. Peale testimise alalt lahkumist märgib testimise eest vastutav järelevalvetegevust koordineeriv ametnik ülesse täpse kellaaja, testitud ala ning testi tulemused. NB! Kohustus tõkestada läbipääsuloata isikuid lasub eelkõige julgestustöötajatel, kes teostavad järelevalvet või patrulle. Juurdepääsukontrolli meetmete tõhususe kindlakstegemine läbi rajatiste, millest on pääs julgestuspiirangualale: a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); b. Testija peidab enne testitavasse alasse sisenemist enda läbipääsuloa või testija volitusi tõendava dokumendi; c. Testija siseneb julgestuspiirangualaga piirnevasse rajatisse ning liigub läbi selle julgestuspiirangualale; d. Kui testija peatatakse julgestustöötajate poolt või tõkestatakse rajatises töötavate isikute poolt, esitleb ta end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendi ning lõpetab testimise; e. Kui julgestuspiirangualale sisenemisel testijat ei peatata ega tõkestata, ootab testija julgestuspiirangualal ligikaudu 3 minutit, tegemaks kindlaks, kas rajatises viibinud töötajad on loata isikust teatanud julgestusüksusele ning viimane on teatele reageerinud; f. Peale testimise alalt lahkumist märgib testimise eest vastutav järelevalvetegevust koordineeriv ametnik ülesse täpse kellaaja, testitud ala ning testi tulemused. Juurdepääsukontrolli meetmete tõhususe kindlakstegemine läbi väravate, uste ja pääslate, milledest on pääs avatud alalt julgestuspiirangualale: a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); b. Testija vahetab lennuvälja läbipääsuloa mõne testimises osaleva isikuga või kasutab võimalusel kehtetut läbipääsuluba; c. Testija siseneb pääslasse või läbivaatuspunkti nagu tavaline töötaja; d. Kui julgestustöötaja märkab kehtetut/vale läbipääsuluba, tutvustab testija end, esitades kehtivat läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendi; ning lõpetab testimise; LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 7/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 e. Kui julgestustöötaja ei märka kehtetut/vale läbipääsuluba, siseneb testija julgestuspiirangualale ning ootab ära testimise eest vastutava järelevalvetegevust koordineeriv ametnik; f. Peale testimise alalt lahkumist märgib testimise eest vastutav järelevalvetegevust koordineeriv ametnik üles täpse kellaaja, testitud ala ning testi tulemused. Testi hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse lennuvälja suurust, tuleks juurdepääsu kontrollimise teste läbi viia vähemalt kaks, kuid mitte rohkem kui kuus igas kategoorias. Testimine tuleks läbi viia inspekteerimise alguses, et tagada tulemuste adekvaatsus. Testi tulemusi tuleb võimalusel täiendada vaatlustega, tuvastamaks võimalikke käitumismustreid. Viies läbi testi, mille käigus püütakse siseneda julgestuspiirangualale läbi selle piiril asuva muu rajatise kui pääsla, tuleb lugeda tõsiseks puuduseks ka olukorda, kus kasvõi ühes julgestuspiirangualaga piirnevas lennuväljale juurdepääsu võimaldavas kohas ei kohaldata regulaarselt juurdepääsukontrolli meetmeid. Isikute tõkestamise ning kehtetute/valede läbipääsulubade mittemärkamisega seotud puuduste tõsidust tuleb hinnata lähtudes puuduse esinemise sagedusest. Enam kui 40% juhtudest korrektsete volitusteta isiku lubamist julgestuspiirangualale tuleks üldjuhul käsitleda tõsise puudusena. ÕHUSÕIDUKI LÄBIOTSIMINE Eesmärk Õhusõiduki läbiotsimise testimise eesmärgiks on teha kindlaks, et läbiotsimise käigus kontrollitakse kõiki nõutud õhusõiduki osi. Testimise metoodika a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); b. Testija teeb kindlaks, et õhusõiduki läbiotsimist ei ole veel teostatud; c. Testija siseneb õhusõidukisse läbipääsuluba kandes nagu tavaline töötaja või isikuluba mitte kandes, simuleerides volitusteta juurdepääsu, ning paigutab testeseme mõnesse Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu punktis 3.1.2.1 loetletud õhusõiduki osasse. d. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab kogu testimise vältel olema õhusõiduki läheduses, suutmaks reageerida testeseme leidmisele õhusõiduki läbiotsimise käigus; e. Vahetult enne reisijate pardaleminekut tutvustab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik end õhusõiduki meeskonnale ning küsitleb meeskonnaliikmeid; f. Kui meeskonnal on õnnestunud testese leida, võtab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik selle meeskonnalt enda valdusesse; g. Kui testeset ei leitud, võtab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik selle enda valdusesse kohast, kuhu testija testeseme eelnevalt paigutas; h. Peale õhusõidukist lahkumist märgib järelevalvetegevust koordineeriv ametnik üles täpse kellaaja, testi läbiviimise koha ning tulemused. NB! Oluline on kindlaks teha, kas lennuettevõtjal on kohustus teostada õhusõiduki läbiotsimine (vt Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu alapeatükk 3.1). LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 8/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 NB! Testese tuleb õhusõidukisse paigutada enne läbiotsimise teostamist. NB! Arvesse tuleb võtta võimalust, et mõned lennuettevõtjad jagavad õhusõiduki läbiotsimise osadeks - mõningatel juhtudel viib osa läbiotsimisest läbi ettevõttega lepingulistes suhetes olev teenusepakkuja (näiteks maapealset käitlust osutav ettevõte või õhusõidukite koristust teostav ettevõte). NB! Kui testeset ei ole mingil põhjusel olnud võimalik kätte saada enne õhusõiduki väljalendu, tuleb sellest koheselt teavitada õhusõiduki käitajat. Testi hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuettevõtja suurust, aga ka varasemaid järelevalvetegevuste tulemusi, tuleks testimisi läbi viia vähemalt kolm, kuid mitte rohkem kui kuus. Väga väikeste lennuettevõtjate või õhusõidukite puhul kus ei ole alati otstarbekas teste läbi viia ning selle asemel tuleks teostada vaatlusi ning küsitleda õhusõiduki meeskonnaliikmeid. Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, et teha kindlaks võimalikke käitumisviise. Õhusõiduki läbiotsimise teostamisel esinevaid puudusi tuleks hinnata, võttes arvesse nõuetele mittevastavuste esinemissagedust. Testesemete mitte leidmist enam kui 40% juhtudest või õhusõiduki läbiotsimise mitteteostamist tuleb lugeda tõsiseks puuduseks. ÕHUSÕIDUKI KAITSE Eesmärk Õhusõiduki kaitseks rakendatavate meetmete testimise eesmärgiks on kontrollida, et lennuettevõtja on taganud õhusõiduki nõuetekohase kaitse. Testimise protseduur a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); b. Testija peidab enne õhusõidukile lähenemist enda läbipääsuloa või testija volitusi tõendava dokumendi; c. Testija siseneb õhusõidukisse; d. Kui testijat tõkestatakse, tutvustab viimane end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendining lõpetab testimise; e. Kui testijat õhusõidukisse sisenemisel ei peatata, ootab ta selle pardal ligikaudu 2-3 minutit, tegemaks kindlaks, kas töötajad on loata isikust teatanud julgestusüksusele ning viimane on teatele reageerinud; f. Peale testitavast õhusõidukist lahkumist märgib järelevalvetegevust koordineeriv ametnik üles täpse kellaaja, testi läbiviimise koha ning tulemused. Sama testi võib kasutada ka õhusõiduki lastiruumi kaitse testimiseks. Sel juhul siseneb testija õhusõiduki lastiruumi. NB! Test viiakse läbi üksnes juhul, kui õhusõiduki uksed on avatud ja abivahendeid kasutamata ligipääsetavad. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 9/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 NB! Alati tuleb kindlaks teha, kas õhusõidukit jälgitakse ka mõnel muul viisil (videovalve vms). Testi hindamine ja kokkuvõtted: Võttes arvesse järelevalve subjektiks oleva lennuettevõtja käitatavate õhusõidukite arvu konkreetsel lennuväljal, tuleks läbi viia vähemalt neli, kuid mitte rohkem kui kaheksa testimist. Väga väikeste lennuettevõtjate puhul ei ole alati võimalik testimisi läbi viia ning testimise asemel tuleks sel juhul teostada vaatlusi ning küsitlusi. Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, et teha kindlaks võimalikke käitumisviise. Õhusõiduki kaitse tagamisel esinevaid puudusi tuleks hinnata, võttes arvesse nõuetele mittevastavuste esinemissagedust. Volitusteta isikute tõkestamata jätmist või selliste isikute õhusõidukisse sisenemisele mitte reageerimist enam kui 40% juhtudest tuleks käsitleda tõsise puudusena. REISJATE KÄSITSI LÄBIVAATUS Eesmärk Kontrollida läbivaatuse teostajate suutlikkust leida reisijatelt peidetud keelatud esemeid. Testimise protseduur a. Vajadusel tuleb eelnevalt hankida testijale pardakaart; b. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega seotud küsimustes, sealhulgas tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral; c. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); d. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel vajadusel viivitamatult sekkuda; e. Testija kinnitab testeseme enda kehale. Testese peab sisaldama piisavalt metalli, et põhjustada metallidetektorkaare alarmi; f. Testija siseneb läbivaatuspunkti tavalise reisijana; g. Testija läbib metallidetektorvärava ning järgib läbivaatuse teostaja korraldusi värava alarmi korral; h. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme, tutvustab testija end, esitades testija kaardi ning selgitab, et tegu on testiga. Testija teavitab järelevalvetegevust koordineerivat ametnikku, kes sekkub selles testi faasis; i. Kui läbivaatuse teostaja ei leia testeset, läheb testija julgestuspiirangualale ning ootab ära järelevalvetegevust koordineeriva ametniku.; j. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb märke testi läbiviimise aja, koha, testeseme ning tulemuste kohta; k. Testija tagastab järelevalvetegevust koordineerivale ametnikule testeseme ja testija kaardi. Sama testi võib läbi viia töötajate läbivaatuspunktis, kandes nähtaval kohal lennuvälja läbipääsuluba ning esinedes lennuvälja töötajana. NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi ning seetõttu isiku käsitsi läbivaatust ei toimu, ei arvestata konkreetse testi tulemust. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 10/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi, kuid testija valitakse käsitsi läbivaatuseks pisteliselt, võetakse testi tulemusi arvesse. NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles, kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja. Testi hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust, tuleks läbi viia vähemalt üheksa testimist. Väga väikestel lennuväljadel, kus on väga vähe reisijaid ning seetõttu ei ole võimalik testimist objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi ning küsitlusi. Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, et teha kindlaks võimalikke käitumisviise. Käsitsi läbivaatuse teostamisel esinevate puuduste hindamisel tuleb arvesse võtta nõuetele mittevastavuste sagedust ning tõsidust. Testesemete mitteleidmist enam kui 40% juhtudest, aga ka süstemaatilist metallidetektorvärava alarmile mitte reageerimist tuleb käsitleda tõsise puudusena. KÄSIPAGASI LÄBIVAATUS Eesmärk Testide eesmärk on läbivaatuse teostajate võimekuse hindamine seoses keelatud esemete leidmisega käsipagasis. Testimise protseduur a. Vajadusel tuleb eelnevalt hankida testijale pardakaart; b. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega seotud küsimustes, sealhulgas tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral; c. järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); d. Testimise eest vastutav isik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel viivitamatult sekkuda. e. Testija või järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peidab testeseme käsipagasisse viisil, et selle leidmine oleks piisavalt keeruline. Testesemena kasutatakse üldjuhul lõhkeseadeldiste imitatsioone; f. Testija siseneb läbivaatuspunkti reisijana; g. Testija läbib läbivaatuspunkti ning järgib julgestustöötajate korraldusi; h. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme läbivalgustusaparaadi kuvandil või käsitsi läbivaatusel, esitleb testija end, esitades testija kaardi ning selgitab, et tegu on testimisega. Testija teavitab järelevalvetegevust koordineerivat ametnikku, kes sekkub selles testi faasis; i. Juhul, kui läbivaatuse teostaja ei avasta testeset, siseneb testija julgestuspiirangualale ning ootab järelevalvetegevust koordineeriva ametniku saabumist; j. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb kirjeliku märke testi toimumise aja, koha, kasutatud testeseme ning tulemuste kohta; k. Testija tagastab järelevalvetegevust koordineerivale ametnikule testeseme ja testija kaardi. l. Kui võimalik ja asjakohane, teostatakse samal läbivalgustusaparaadil samadel tingimustel pagasi läbivalgustamine, et näidata järelevalvetegevust koordineerinud ametnikule, LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 11/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 järelevalvetegevuse subjektile ning kui asjakohane, ka läbivaatust teostanu töötajale pagasi kuvandit. NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles, kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja. Testimise hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust, tuleks läbi viia vähemalt üheksa testi. Väga väikestel lennuväljadel, kus on väga vähe reisijaid ning seetõttu ei ole testimisi võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi ning küsitlusi. Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, tegemaks kindlaks võimalikke käitumisviise. Käsipagasi läbivaatuse teostamisel esinevate puuduste hindamisel tuleb arvesse võtta nõuetele mittevastavuste sagedust ning tõsidust. Testesemete mitteleidmist enam kui 40% juhtudest tuleb käsitleda tõsise puudusena. MUUDE ISIKUTE KUI REISIJATE (TÖÖTAJATE) KÄSITSI LÄBIVAATUS Eesmärk Kontrollida läbivaatuse teostajate suutlikkust leida töötajatelt peidetud keelatud esemeid. Testimise protseduur a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb nimekirja isikutest, keda kutsutakse osalema testsessioonis (testisikud). Testsessioon koosneb vähemalt 9 testist; b. Igale nimekirjas olevale isikule tuleb väljastada AS Tallinna Lennujaam läbipääsuluba (edaspidi: lennuvälja läbipääsuluba); c. Lennuvälja läbipääsuloa väljastamine testisikule toimub järgmist menetlust järgides:  Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb lennuvälja käitajale kirjaliku taotluse, mille alusel lennuvälja käitaja tellib testisikutele (ühekordsed) lennuvälja läbipääsuload, ilma et sellele eelneks taustakontroll või töölevõtmise-eelne kontroll ning vastav koolitus;  Läbipääsuloale märgitakse andmed, mis on loetletud ASi Tallinna Lennujaam protseduuris nr QLJ-E-K-03 „Läbipääsu- ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord Lennart Meri Tallinna lennujaamas“ punktis 6 (va punktis 6.1.4.3 sätestatu);  Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik annab taotluses sisendi isiku kohta käiva informatsiooni osas, mis tuleks läbipääsuloale märkida;  Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik kinnitab lennuvälja käitajale taotluses kirjalikult, et nimetatud läbipääsuluba kasutatakse vaid testimise eesmärgil ning ühekordselt. Samuti edastab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik lennuvälja käitajale isikupoolset kirjalikku kinnitust testimisega seotud andmete konfidentsiaalsuse kohta; LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 12/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Lennuvälja läbipääsuluba antakse testisikule vaid testimise ajaks. Iga testi järgselt annab testija oma läbipääsuloa üle järelevalveametnikule, kes edastab selle omakorda lennuvälja käitajale, mille järgselt see hävitatakse. d. Järelevalveametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega seotud küsimustes, sh tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral, seejärel väljastab testisikule Lennuameti testijakaardi ning lennuvälja läbipääsuloa; e. järelevalveametnik ning testisik lepivad kokku kohtumispaiga lennuvälja julgestuspiirangualal testeseme mitteleidmise puhul; f. Järelevalveametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); g. Järelevalveametnik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel vajadusel viivitamatult sekkuda; h. Testija kinnitab testeseme enda kehale. Testese peab sisaldama piisavalt metalli, et põhjustada metallidetektorkaare alarmi; i. Testija siseneb läbivaatuspunkti tavalise töötajana; j. Testija läbib metallidetektorvärava ning järgib läbivaatuse teostaja korraldusi värava alarmi korral; k. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme, tutvustab testija end, esitades testija kaardi ning selgitab, et tegu on testiga. Testija teavitab järelevalvetegevust koordineerivat ametnikku, kes sekkub selles testi faasis; l. Kui läbivaatuse teostaja ei leia testeset, läheb testija julgestuspiirangualale ning ootab ära järelevalvetegevust koordineeriva ametniku julgestuskontrollpunkti vahetus läheduses; m. Järelevalveametnik teeb märke testi läbiviimise aja, koha, testeseme ning tulemuste kohta; n. Testija tagastab järelevalve ametnikule lennuvälja läbipääsuloa, testeseme ja testija kaardi. NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi ning seetõttu isiku käsitsi läbivaatust ei toimu, ei arvestata konkreetse testi tulemust. NB! Juhul, kui metallidetektorvärav ei anna alarmi, kuid testija valitakse käsitsi läbivaatuseks pisteliselt, võetakse testi tulemusi arvesse. NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles, kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja. MUUDE ISIKUTE KUI REISIJATEGA (TÖÖTAJAGA) KAASAS OLEVATE ESEMETE LÄBIVAATUS Eesmärk Kontrollida läbivaatuse teostajate suutlikkust leida töötajatega kaasas olevate esemete hulgast peidetud keelatud esemeid. Testimise protseduur a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb nimekirja isikutest, keda kutsutakse osalema testsessioonis (tstisikud). Testsessioon koosneb vähemalt 9 testist; b. Igale nimekirjas olevale isikule tuleb väljastada lennuvälja läbipääsuluba. c. Lennuvälja läbipääsuloa väljastamine testisikule toimub järgmist menetlust järgides. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 13/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800  Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb lennuvälja käitajale kirjaliku taotluse, mille alusel lennuvälja käitaja tellib testisikutele (ühekordsed) lennuvälja läbipääsuload, ilma et sellele eelneks taustakontroll või töölevõtmise-eelne kontroll ning vastav koolitus.  Läbipääsuloale märgitakse andmed, mis on loetletud ASi Tallinna Lennujaam protseduuris nr QLJ-E-K-03 „Läbipääsu- ja sõidukiloa väljastamise ja kasutamise kord Lennart Meri Tallinna lennujaamas“ punktis 6 (va punktis 6.1.4.3 sätestatu).  Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik annab taotluses sisendi isiku kohta käiva informatsiooni osas, mis tuleks läbipääsuloale märkida.  Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik kinnitab lennuvälja käitajale taotluses kirjalikult, et nimetatud läbipääsuluba kasutatakse vaid testimise eesmärgil ning ühekordselt. Samuti edastab järelevalvetegevust koordineeriv ametnik lennuvälja käitajale isikupoolset kirjalikku kinnitust testimisega seotud andmete konfidentsiaalsuse kohta;  Lennuvälja läbipääsuluba antakse testisikule vaid testimise ajaks. Iga testi järgselt annab testija oma läbipääsuloa üle järelevalveametnikule, kes edastab selle omakorda lennuvälja käitajale, mille järgselt see hävitatakse. d. Järelevalveametnik tagab testija põhjaliku instrueerimise testimisega seotud küsimustes, sh tegutsemisest testeseme leidmise või mitte leidmise korral, seejärel väljastab testisikule Lennuameti testijakaardi ning lennuvälja läbipääsuloa; e. Testija või järelevalveametnik peidab testeseme testisikuga kaasas olevate esemete vahele viisil, et selle leidmine oleks piisavalt keeruline. Testesemena kasutatakse üldjuhul lõhkeseadeldiste imitatsioone; f. Järelevalveametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda ); g. Järelevalveametnik peab võtma arvesse vajadust testeseme leidmisel vajadusel viivitamatult sekkuda; h. Testija siseneb läbivaatuspunkti tavalise töötajana; i. Testija läbib läbivaatuspunkti ning järgib julgestustöötajate korraldusi; j. Kui läbivaatuse teostaja leiab testeseme läbivalgustusaparaadi kuvandil või käsitsi läbivaatusel, esitleb testija end, esitades testija kaardi ning selgitab, et tegu on testimisega. Testija teavitab järelevalveametnikku, kes sekkub selles testi faasis; k. Juhul, kui läbivaatuse teostaja ei avasta testeset, siseneb testija julgestuspiirangualale ning ootab järelevalvetegevust koordineeriva ametniku saabumist; l. Järelevalveametnik teeb kirjaliku märke testi toimumise aja, koha, kasutatud testeseme ning tulemuste kohta; m. Testija tagastab järelevalvetegevust koordineerivale ametnikule testeseme ja testija kaardi. n. Kui võimalik ja asjakohane, teostatakse samal läbivalgustusaparaadil samadel tingimustel testisikul kaasasolevate esemete läbivalgustamine, et näidata järelevalveametnikule, järelevalvetegevuse subjektile ning kui asjakohane, ka läbivaatust teostanu töötajale pagasi kuvandit. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 14/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 NB! Peale testimise lõpetamist tuleb testis osalenutel veenduda, et kõik testesemed on alles, kasutades selleks vajadusel testesemete nimekirja. Testimise hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust, tuleks läbi viia vähemalt üheksa testi. Väga väikestel lennuväljadel, kus on väga vähe reisijaid ning seetõttu ei ole testimisi võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi ning küsitlusi. Vaatlusi ning küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, tegemaks kindlaks võimalikke käitumisviise. Käsipagasi läbivaatuse teostamisel esinevate puuduste hindamisel tuleb arvesse võtta nõuetele mittevastavuste sagedust ning tõsidust. Testesemete mitteleidmist enam kui 40% juhtudest tuleb käsitleda tõsise puudusena. REGISTREERITUD PAGASI KAITSE Eesmärk Testimise eesmärgiks on registreeritud pagasi kaitseks kohaldatavate meetmete tõhususe kontrollimine. Testimise protseduur a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); b. Testija peidab oma läbipääsuloa või testija volitusi tõendava dokumendi; enne pagasitöötlusalale sisenemist; c. Testija läheneb registreeritud pagasile ning saavutab sellega füüsilise kontakti. Kui teda seejuures tõkestatakse, esitleb ta ennast, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendi ning lõpetab testimise; d. Kui testijat ei tõkestata peale füüsilist kokkupuudet pagasiga, ootab ta ligikaudu 2-3 minutit pagasi vahetus läheduses veendumaks, et töötajad on teavitanud julgestusüksust ning sellele on reageeritud; e. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik fikseerib testi läbiviimise aja, koha ja tulemused peale pagasitöötlusalalt lahkumist. NB! Alati tuleb kindlaks teha muud võimalikud jälgimisviisid (valvekaamerad jms). NB! Testimisel tuleb arvesse võtta pagasi paiknemist – testi ei kohaldata kriitilisel alal hoiustatava pagasi suhtes. Testi hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva lennuvälja suurust tuleb läbi viia vähemalt kolm, kuid mitte rohkem kui kuus testi. Väga väikestel lennuväljadel, kus toimub vähe lennuoperatsioone ning testimist ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleks testimise asemel teostada vaatlusi ja küsitlusi. Vaatlusi ja küsitlusi tuleb teostada igal juhul, selgitamaks välja võimalike käitumisviise. Registreeritud pagasi kaitsega seotud puuduste hindamisel tuleb arvestada nõuetele LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 15/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 mittevastavuste esinemise sagedust. Registreeritud pagasi kaitse nõuetele mittevastavust enam kui 40% juhtudest tuleb lugeda tõsiseks puuduseks. KAUBA JA POSTI LÄBIVAATUS Eesmärk Testimise eesmärgiks on läbivaatuse teostaja suutlikkuse hindamine seoses peidetud keelatud esemete leidmisega kaubasaadetiste hulgast. Testimise protseduur a. Testija paigutab diskreetselt läbivaatamata kaubasaadetise peale või sisse testeseme (improviseeritud lõhkeseadeldise imitatsiooni); b. Kui läbivaatuse teostaja avastab testeseme, esitleb järelevalvetegevust koordineeriv ametnik end, esitades töötõendi ning teavitab läbivaatajat testimisest; c. Kui läbivaatuse teostaja ei leia testeset ega rakenda saadetise suhtes ka muid läbivaatuse meetmeid, võib järelevalvetegevust koordineerinud ametnik paluda läbivaatuse teostajal anda hinnang kaubasaadetise kuvandile, misjärel eemaldab testeseme kaubasaadetise juurest ning; d. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik fotografeerib võimalusel läbivalgustusseadme abil saadud kuvandit ning teeb kirjalikud märked testimise aja, koha, kasutatud testeseme ja tulemuste kohta. NB! Saadetise puhul tuleb kindlaks teha, et see ei ole eelnevalt julgestatud ning et selle läbivaatuseks kasutatakse läbivalgustusseadet ja/või käsitsi läbivaatust. NB! Testese tuleb kauba juurde paigutada nii, et see ei oleks visuaalsel vaatlemisel selgesti tuvastatav. NB! Testeseme paigutamisel tuleb arvesse võtta kasutatava läbivalgustusseadme eripära (röntgenkiirte suunda) ning vajadust testese peale testi läbiviimist kergelt eemaldada. NB! Läbivaatuse meetodi ja metoodika valik peab lähtuma saadetise sisust. Kui saadetise sisu on analüüsimiseks liiga tihe, tuleb saadetise suhtes kasutada alternatiivseid meetodeid (EDD, ETD) või metoodikat (läbivaatus teise nurga alt või osadena). Testimise hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva ettevõtte suurust, viiakse läbi vähemalt kaks, kuid mitte rohkem kui kaheksa testi. Väga väikeste kokkuleppeliste esindajate puhul, kelle eksportkauba kogused on väikesed ning teste ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleb testimise asemel teostada vaatlusi ja küsitlusi. Vaatlusi ja küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, selgitamaks välja võimalikke käitumisviise. Hindamaks kauba läbivaatusega seotud puudusi, tuleb arvesse võtta nõuetele mittevastavuste sagedust ja selle põhjuseid. Hoolikalt tuleb hinnata saadetise läbivaatuse meetodi valikut ning selle kohaldamist. Siiski tuleb testeseme mitteleidmist enam kui 50% juhtudest, nagu ka läbivaatuse meetodi valet valikut koos eba-asjakohase kohaldamisega käsitleda tõsise puudusena. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 16/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KAUBA JA POSTI KAITSE Eesmärk Testimise eesmärk on kontrollida kauba kaitseks kohaldatavate meetmete tõhusust kokkuleppelise esindaja valdustes või lennuvälja lennualal. Testimise protseduur a. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik peab hoidma distantsi, et mitte mõjutada testi tulemusi (töötajad võivad teda tunda); b. Testija peidab läbipääsuloa või testija volitusi tõendava dokumendi; enne kauba ladustamise alale sisenemist; c. Testija püüab selleks volitusi omamata pääseda juurde julgestatud lennukaubale; d. Testija peab veenduma, et ladustatud kaupa kavatsetakse transportida õhuteed pidi; e. Testija püüab saavutada füüsilise kontakti ladustatud kaubaga; f. Kui testijat tõkestatakse, esitleb ta end, esitades läbipääsuluba või testija volitusi tõendava dokumendi ning lõpetab testimise; g. Kui testijat ei tõkestata, ootab ta ligikaudu 2-3 minutit kauba vahetus läheduses, tegemaks kindlaks, kas julgestusüksust on olukorrast teavitatud ning tegevusele on reageeritud; h. Järelevalvetegevust koordineeriv ametnik teeb kirjalikud märked testimise läbiviimise aja, koha ja tulemuste kohta peale testimise alalt lahkumist. NB! Alati tuleb kindlaks teha, kas kaupa jälgitakse mõnel muul viisil (valvekaamerad etc) ning kas üldjuhul kaubatöötlusalale juurdepääsu kontrollitakse. NB! Kauba kaitse testimisel on oluline tuvastada, kas kaup on juba läbinud julgestusmeetmed ning kas sellele ei rakendata mingeid täiendavaid meetmeid enne laadimist õhusõidukile. NB! Oluline on määratleda kauba asukoht – julgestuspiiranguala kriitilisel osal oleva kauba kaitset ei testita. Testimise hindamine ja kokkuvõtted Võttes arvesse järelvalvesubjektiks oleva ettevõtte suurust, viiakse läbi vähemalt kaks, kuid mitte rohkem kui kaheksa testi. Väga väikeste kokkuleppeliste esindajate puhul, kelle eksportkauba kogused on väikesed ning teste ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel läbi viia, tuleb testimise asemel teostada vaatlusi ja küsitlusi. Vaatlusi ja küsitlusi tuleb läbi viia igal juhul, selgitamaks välja võimalikke käitumisviise. Hindamaks kauba kaitsega seotud puudusi, tuleb arvesse võtta nõuetele mittevastavuste esinemise sagedust. Ebapiisavat kauba kaitset enam kui 40% juhtudest tuleb käsitleda tõsise puudusena. LENNUAMET Protseduur AP 402/V6 Leht 17/17 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 4 Lennundusjulgestuse intsidentide uurimise protseduur EESMÄRK Lennundusjulgestuse intsidentide ja tsiviillennundusse ebaseaduslikke sekkumiste aktide (edaspidi intsident) uurimise protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) lennundusjulgestuse intsidentide ja/või sekkumiste uurimisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks lennundusseaduse¹, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse2, Väärteomenetluse seadustiku³, Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu4, Lennuameti juhtimissüsteemi protseduuri „AD 400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“5 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika13. Protseduur peab tagama julgestusalaste intsidentide ja/või sekkumiste uurimise ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse läbiviimise. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab uurimisi puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjal ning rakendub lennundusjulgestuse osakonnale. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 (edaspidi: määrus)6 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse6 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Vastavalt lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelevalvet lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle. Lähtudes lennundusseadusest1 teavitab lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija Lennuametit viivitamatult kõikidest talle teada olevatest lennunudusjulgestusalastest probleemidest ja rikkumistest. Samuti teavitab lennuettevõtja, lennuvälja või kopteriväljaku käitaja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, kokkuleppeline esindaja, tuntud saatja ning pardavarude kokkuleppeline tarnija või mis tahes muu julgestusmeetmeid kohaldav ettevõtja tõsisest julgestusalasest rikkumisest või intsidendist või ebaseaduslikust sekkumisest tsiviillennundusse Lennuametit kirjalikult hiljemalt järgmisel tööpäeval ja edastab Lennuametile ettevõttesisese uurimise tulemuste aruande. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest7 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega14. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega8. LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 1/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Lennundusjulgestuse intsidendi/sekkumise uurimine on suunatud järelevalvetegevus, mis keskendub ühele või piiratud hulgale julgestusmeetmete aspektidele, mis võisid potentsiaalselt omada tähtsust intsidendi/sekkumise toimumisel. Uurimise eesmärk on välja selgitada lennundusjulgestuse alaste intsidentide/sekkumiste põhjused, et vältida nende kordumist tulevikus. Lennuamet registreerib ja säilitab intsidendist saadud teabe vastavalt juhtimissüsteemi asjaajamiskorrale9. Teabe saamisel paljude kannatanutega intsidendist edastab Lennuamet selle Siseministeeriumi teabeseirseosakonda vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. mai 2010. a määrusele nr 57 „Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord“10. Lennuamet analüüsib julgestusalase rikkumise või intsidendi kohta laekunud teavet ning otsustab intsidendi uurimise vajalikkuse üle hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Uurimise alustamine on kohustuslik tõsiste, vahetult lennundusjulgestust ohustavate intsidentide korral, kui teabele tuginedes on alust pidada vajalikuks kompenseerivate või täiendavate julgestusmeetmete kohaldamist. Uurimise eesmärgiks on teha kindlaks intsidendiga seotud asjaolusid - kus, kuidas ja miks konkreetne julgestusalane rikkumine ja/või intsident toimus; puudused, mis aitasid kaasa rikkumisele; vajadus kompenseerivate või täiendavate julgestusmeetmete kohaldamiseks ning kui asjakohane, siis kes on vastutav toimunud sekkumise ja/või intsidendi eest ja kas on olemas väärteokoosseis. Kui uurimise käigus ilmnenud asjaoludest ei lähtu teisiti, viiakse intsidendi uurimine läbi intsidendist teavitamisele järgneva 30 päeva jooksul. Vajadusel otsustatakse kompenseerivate meetmete kohaldamine enne uurimise lõpuleviimist. Järelevalveametnikud fikseerivad uurimise käigus saadud informatsiooni uurimisaruandes. Uurimisaruandes tuuakse välja ka meetmed, mida tuleb rakendada, vältimaks rikkumiste ja/või intsidentide kordumist. Aruanne registreeritakse ja seda säilitatakse Lennuameti lennundusjulgestuse osakonnas ning selle koopia tehakse teadmisvajadusest lähtuvalt kättesaadavaks asjaomastele ettevõtetele. Eesti tsiviilennunduse julgestuskäsiraamatu4 kohaselt viib lennuvälja käitaja või lennuettevõtja läbi uurimise, mille käigus selgitab välja intsidendi asjaolud, ning esitab pärast uurimistulemuste selgumist Lennuametile intsidendi kohta lõpliku ettekande, mis lisatakse Lennuameti uurimisaruandele. Ebaseadusliku sekkumise uurimine viiakse läbi koostöös teiste pädevate valitsusasutustega (Kaitsepolitseiamet, Päästeamet, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium jne). Kui Lennuameti poolt läbi viidud uurimise käigus ilmneb väärteokoosseis ning võttes arvesse uuritava intsidendi iseärasusi osutub menetluse alustamine otstarbekaks, alustab kohtuvälise menetleja pädevust omav ametnik väärteo kohtuvälist menetlust vastavalt Väärteomenetluse seadustikule3 ning Lennuametis väärteomenetluse läbiviimist reguleerivale juhtimissüsteemi protseduurile14. Kui uurimise käigus ilmnevad kuriteo tunnused, annab Lennuameti järelevalveametnik menetluse üle pädevale ametkonnale. Uurimise käigus ilmnenud tõsiste puuduste korral teeb Lennuamet asjaomasele ettevõttele ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks või kompenseerivate meetmete kohaldamiseks. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest1, Haldusmenetluse seadusest12 ning Lennuameti juhtimissüsteemi asjaajamiskorrast9. LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 2/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Lennuamet kooskõlastab ettevõtte poolt esitatud puuduste kõrvaldamise kava ning teostab järelevalvet selle täitmise üle. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele hoiatuse asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. Lennuameti lennundusjulgestuse osakond edastab hiljemalt 30 tööpäeva jooksul kirjalikult Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsioonile (ICAO) esmase teabe toimunud ebaseaduslikust sekkumisest ning juhtumki lõpparuande peale uurimise lõppkokkuvõtte teegmist. Teabe ebaseadusliku sekkumisega seotud välisriigi õhusõiduki kohta edastab Lennuamet Välisministeeriumile. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Intsidenti puudutava teabe Asjaajamiskord9. Lennundusjulgestuse osakonna registreerimine teenistuja 2. Siseministeeriumi Hädaolukorrast või Lennuameti teenistuja teabeseireosakonna hädaolukorra teavitamine tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord10 3. Välisministeeriumi ICAO Annex 17 Lennundusjulgestuse osakonna teavitamine intsidendis “Security”11 teenistuja osalenud välisriigi õhusõidukist 4. ICAO teavitamine ICAO Annex 17 Peadirektor; lennundusjulgestuse ebaseaduslikust sekkumisest “Security”11 osakonna teenistuja; Sekretär-asjaajaja 9 6. Uurimise läbiviimine, Asjaajamiskord Järelevalvetegevust koordineeriv dokumenteerimine ametnik; Järelevalvetegevuses osalev ametnik; Sekretär-asjaajaja 1 7. Vajadusel ettekirjutuse Lennundusseaduses Peadirektor; tegemine kompenseerivate ; Haldusmenetluse Järelevalvetegevust koordineeriv meetmete kohaldamiseks seadus12; ametnik; Asjaajamiskord9 Sekretär-asjaajaja 8. Ettevõtte koostatud raporti Asjaajamiskord9 Järelevalvetegevust koordineeriv lisamine uurimisaruandele ja ametnik; registreerimine Sekretär-asjaajaja dokumendihaldussüsteemis LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 3/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 9. Ebaseaduslikku sekkumist ICAO Annex 17 Peadirektor; puudutava informatsiooni “Security”11 Lennundusjulgestuse osakonna edastamine ICAOle peale teenistuja; uurimise läbiviimist. Sekretär-asjaajaja 10. Vajadusel kohtuvälise Väärteomenetluse Lennundusjulgestuse osakonna menetluse alustamine protseduur14 teenistuja 11. Ettekirjutuse tegemine tõsise Lennundusseadus1; Peadirektor; puuduse tuvastamisel, selle Asjaajamiskord9; Järelevalvetegevust koordineeriv registreerimine „AD400 ametnik; dokumendihaldussüstee-mis Lennundusjulgestuse järelevalve Sekretär-asjaajaja käsiraamat“5 12. Puuduste kõrvaldamise kava Asjaajamiskord10; Järelevalvetegevust koordineeriv kooskõlastamine. „AD400 ametnik; Kooskõlastuse Lennundusjulgestuse Sekretär-asjaajaja registreerimine järelevalve dokumendihaldussüsteemis käsiraamat“5 13. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor; ettekirjutuse tähtajaks Asendustäitmise ja Järelevalvetegevust koordineeriv täitamata jätmise korral, selle sunniraha seadus2; ametnik; registreerimine Asjaajamiskord10; dokumendihaldussüsteemis „AD400 Sekretär-asjaajaja Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“5 14. Sunnivahendi kohaldamine Lennundusseadus1; Peadirektor; hoiatuse täitmata jätmise Asendustäitmise ja Järelevalvetegevust koordineeriv korral sunniraha seadus2; ametnik Asjaajamiskord9; „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“5 VIITED: 1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Väärteomenetluse seadustik (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist) 5. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.juuli 2006.a määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 8. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 4/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 10. Vabariigi Valitsuse 6. mai 2010. a määrusele nr 57 „Hädaolukorrast või hädaolukorra tekkimise vahetust ohust Siseministeeriumi teavitamise kord“ (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 11. Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni Lisa 17 “Julgestus” (vt lennundusjulgestuse osakond) 12. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 13. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast) 14. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 403/V6 Leht 5/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 5 Lennundusjulgestusalase ülevaatuse protseduur EESMÄRK Lennundusjulgestuse alase ülevaatuse (edaspidi: ülevaatus) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) ülevaatusega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks lennundusseaduse¹, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse2, ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika10. Protseduur peab tagama julgestusalaste ülevaatuste ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse läbiviimise. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab ülevaatusi puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali ning rakendub lennundusjulgestuse osakonnale. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrusele (EÜ) nr 300/2008 (edaspidi: määrus)3 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse3 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Vastavalt lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelvalvet lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest4 lasub üldvastutus lennundusjulgestuse alaste auditeerimiste ning inspekteerimiste eest lennundusjulgestuse osakonnal. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega5. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Ülevaatuste eesmärgiks on määratleda julgestusvajadused, sealhulgas tuvastada haavatavused, mida hoolimata juurutatud julgestusmeetmetest ja protseduuridest võidakse ära kasutada saatmaks korda ebaseaduslikku sekkumist tsiviillennundusse ning võtta asjakohaseid samme proportsionaalsete vastumeetmete kasutusele võtmiseks. Ülevaatusi viiakse läbi juhtudel, kui on toimunud märkimisväärsed muudatused õigusaktides või ühe või enama julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtte tegevuses, mis toovad kaasa kõrgema ohutaseme või ettenägematud haavatavused. Lennuamet, saanud teavet muudatustest ettevõtte julgestusalases tegevuses või kavandatavatest muudatustest julgestust reguleerivates õigusaktides, mis võivad omada märkimisväärset mõju LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 1/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 lennundusjulgestusele, registreerib saadud teabe vastavalt Lennuametis asjaajamiskorrale6, analüüsib talle edastatud informatsiooni ning otsustab ülevaatuse teostamise vajalikkuse üle. Ülevaatuseks valmistuv järelevalveametnik tutvub järelevalvetegevuse subjektiks oleva isiku julgestuskäsiraamatu ja muude asjakohaste dokumentidega ning varasemate järelevalvealaste tegevuste dokumentatsiooniga, analüüsib saadud informatsiooni lennundusjulgestust puudutavatest muudatustest ning koostab konkreetse järelevalvetegevuse plaani ja valmistab ette vajalikud vahendid. Järelevalvetegevuse ettevalmistamisel juhindub järelevalveametnik juhtimissüsteemi dokumendist „AD400 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamat“7. Lähtudes konkreetse järelevalvetegevuse iseärasustest, võib Lennuamet eelnevalt teavitada kontrollitavat isikut kavandatavast järelevalvealasest tegevusest, selle ajakavast ning muudest järelevalvetegevusega seotud asjaoludest. Ülevaatuse käigus vaadeldakse üht või enamat muudatusest mõjutatud julgestusalast aspekti, pöörates tähelepanu mitte niivõrd rakendatud julgestusmeetmete ja protseduuride vastavusele kehtivate nõuetega, vaid võimalikele haavatavustele ja julgestusvajadusele nendega seoses. Pärast ülevaatuse läbiviimist tutvustatakse asjaomasele ettevõttele järelevalve käigus tuvastatud haavatavusi ning selgitatakse nende kõrvaldamisega seotud asjaolusid. Selgituste sisu, adressaat ning kestus sõltub konkreetsest järelevalve käigus tuvastatud haavatavustest. Ülevaatuse tulemused fikseerib järelevalveametnik Lennohutus järelevalve infosüsteemis (LOIS). Järelevalve aruandes kirjeldatakse teostatud toiminguid, leitud haavatavusi ning Lennuameti samme haavatavuste kõrvaldamiseks. Aruannet säilitatakse Lennuametis, teadmisvajadusest lähtuvalt võib Lennuamet esitada aruande koopia järelevalvetegevuse subjektile. Haavatavuste tuvastamisel kohustab Lennuamet asjaomast ettevõtet võtma tarvitusele meetmed haavatavuse kõrvaldamiseks. Rakendatavad meetmed peavad olema proportsionaalsed välja toodud haavatavuste tõsidusega. Lennuamet võib ette näha konkreetsed kompenseerivad meetmed või kohustada ettevõtet koostama, kooskõlastamiseks esitama ning seejärel rakendama aja- ja tegevuskava haavatavuste kompenseerimiseks ja/või kõrvaldamiseks. Lennuamet kooskõlastab ettevõtte poolt esitatud haavatavuste kõrvaldamise kava ning teostab järelevalvet selle täitmise üle. Kui ülevaatuse käigus tuvastatakse tõsiseid haavatavusi, teeb Lennuamet järelevalve-tegevuse subjektile ettekirjutuse kompenseerivate meetmete kohaldamiseks või korrigeerivate tegevuste läbiviimiseks. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest1, Haldusmenetluse seadusest8 ning Lennuametis asjaajamiskorrast6. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelevalvetegevuse subjektile hoiatuse Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Ülevaatuse “AD400 Järelevalvetegevuses osalev planeerimine ning ette Lennundusjulgestuse ametnik valmistamine järelevalve käsiraamat“7 2. Vajaduse korral “AD400 Järelevalvetegevust ettevõtte teavitamine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik järelevalve käsiraamat“7 LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 2/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 3. Informatsiooni “AD400 Järelevalvetegevuses osalev kogumine ning Lennundusjulgestuse ametnik fikseerimine järelevalve järelevalve käsiraamat“7 teostamise käigus 4. Selgituste jagamine “AD400 Järelevalvetegevust järelevalve subjektile Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik järelevalve käsiraamat“7 5. Järelevalvetegevuse “AD400 Järelevalvetegevust kohta aruande Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik; koostamine, aruande järelevalve käsiraamat“7; Järelevalvetegevuses osalev registreerimine Asjaajamiskord6; ametnik; dokumendihaldussüstee- mis 6. Järelevalve subjekti “AD400 Järelevalvetegevust teavitamine Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik; haavatavustest ja järelevalve käsiraamat“7 meetmete võtmiseks kohustamine 7. Haavatavuste Asjaajamiskord6; Järelevalvetegevust kompenseerimiseks koordineeriv ametnik; ja/või kõrvaldamiseks koostatud aja- ja tegevuskava kooskõlastamine LOISis 8. Ettekirjutuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor; 6 tõsiste haavatavuste Asjaajamiskord ; “AD400 Järelevalvetegevust tuvastamisel, Lennundusjulgestuse koordineeriv ametnik; registreerimine järelevalve käsiraamat“7 dokumendihaldussüstee- Sekretär-asjaajaja mis 9. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor; ettekirjutuse tähtajaks Asendustäitmise ja Järelevalvetegevust täitamata jätmise korral, sunniraha seadus2; koordineeriv ametnik; selle registreerimine Asjaajamiskord6; “AD400 dokumendihaldussüstee- Lennundusjulgestuse Sekretär-asjaajaja mis järelevalve käsiraamat“7 10. Sunnivahendi kohalda- Lennundusseadus1; Peadirektor, mine hoiatuse täitmata asendustäitmise ja Järelevalvetegevust jätmise korral sunniraha seadus2; koordineeriv ametnik majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 839; Asjaajamiskord6; VIITED: 1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 3/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 5. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 8. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 9. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005. määrus nr 83 „Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise kord“ (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 10. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast) Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 404/V4 Leht 4/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 6 Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise protseduur EESMÄRK Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise (edaspidi kooskõlastamine) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) kooskõlastamisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20085 (edaspidi: määrus) ning selle rakendusaktid10, lennundusseaduse1, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse2, Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005 määruse nr 83 “Lennundusjulgestuse järelvalve teostamise kord”3 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika4. Protseduur peab tagama ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse läbiviimise. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamist puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali ning kohaldub lennundusjulgestuse osakonnale. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt määrusele5 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse5 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Tulenevalt määrusest5 koostab ja haldab iga lennuvälja käitaja, lennuettevõtja ning julgestusmeetmeid kohaldav üksus oma julgestusprogrammi (edaspidi: julgestuskäsiraamat), milles kirjeldab tema poolt rakendatavaid meetodeid ja menetlusi. Vastavalt lennundusseadusele1 esitab lennuvälja käitaja, lennuettevõtja ning julgestusmeetmeid kohaldav üksus oma julgestuskäsiraamatu kooskõlastamiseks Lennuametile. Vastavalt lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku ja haldusjärelvalvet lennundusjulgestusnõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega7. LENNUAMET Protseduur AP 405/V4 Leht 1/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise eesmärgiks on eelkõige asjassepuutuvate isikute poolt kohaldatavate lennundusjulgestuse meetmete efektiivsuse ning nõuetekohasuse tagamine. Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamisel võetakse arvesse rahvusvaheliste organisatsioonide (EÜ, ICAO, ECAC) standardeid ning soovitusi, siseriiklike õigusaktide nõudeid ja ettevõtte tegevuse eripäradest tulenevaid asjaolusid. Lennuametile esitatud ettevõtte julgestuskäsiraamatu registreerib sekretär – asjaajaja juhindudes Lennuameti asjaajamiskorrast8. Kooskõlastamise eest vastutav järelevalveametnik vaatab esitatud julgestuskäsiraamatu läbi 30 päeva jooksul alates selle registreerimisest Lennuameti dokumendihaldussüsteemis. Läbivaatamisel kontrollib järelevalveametnik käsiraamatu vastavust määrusele5 ja selle rakendusaktidele10 ning Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (edaspidi: NCASP)9 nõuetele ning ettevõtte reaalsele tegevusele. Käsiraamatu vastavusel nimetatud nõuetele ja ettevõtte tegevusele kooskõlastab järelevalveametnik käsiraamatu ning teavitab ettevõtet kirjalikult käsiraamatu kooskõlastamisest, juhindudes asjaajamiskorrast8. Käsiraamatut hoitakse Lennuameti lennundusjulgestuse osakonnas lukustatavas büroomööblis või viisil, mille puhul on takistatud teadmisvajadust mitteomava isiku juurdepääs käsiraamatule. Läbi lennuohutuse järelevalve infosüsteemi (LOIS) edastatud julgestuskäsiraamatu menetlemine toimub vastavalt LOIS kasutamist puudutavale korrale ja asjaajamiskorrale8. Paberkujul esitatud käsiraamatu kooskõlastamisel märgistab järelevalveametnik ettevõtte julgestuskäsiraamatu Lennuameti sellekohase templijäljendiga, märkides sellele enda nime, ametikoha ning kooskõlastamise kuupäeva ja kinnitab kooskõlastuse enda allkirjaga või lisades kooskõlastamise andmed käsiraamatu muudatuste lisalehele. Käsiraamatu mittetäieliku vastavuse korral ülalnimetatud nõuetele või ettevõtte reaalsele tegevusele teavitab ametnik ettevõtet käsiraamatu kooskõlastamata jätmisest ning nõustab ettevõtet käsiraamatus esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ametnik määrab tähtaja, mille jooksul peab ettevõte Lennuametile esitama parandatud käsiraamatu, ning teavitab sellest Jr Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja k. nr 1. Julgestuskäsiraamatu Asjaajamiskord8 Sekretär - asjaajaja registreerimine dokumendihaldussüstee -mis 2. Julgestuskäsiraamatu Lennundusseadus1; määrus5; Lennundusjulgestuse osakonna nõuetele vastavuse NCASP9; rakendusaktid10 juhataja või vaneminspektor hindamine 3. Julgestuskäsiraamatu Lennundusseadus1; Lennundusjulgestuse osakonna kooskõlastamine/koosk Asendustäitmise ja juhataja või vaneminspektor, õlasta-mata jätmine sunniraha seadus2; Sekretär-asjaajaja ning ettevõtte Haldusmenetluse seadus11; teavitamine sellest, Asjaajamiskord8 vastuse registreerimine dokumendihaldussüstee mis 4. Ettevõtte nõustamine ja Lennundusseadus1; Lennundusjulgestuse osakonna tähtaja määramine Asendustäitmise ja juhataja või vaneminspektor, paranduste sunniraha seadus2; Peadirektor, esitamiseks/ettekirjutuse Haldusmenetluse seadus11; Sekretär-asjaajaja /hoia-tuse/sunniraha Asjaajamiskord8 kohaldamine LENNUAMET Protseduur AP 405/V4 Leht 3/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 ettevõtet. Julgestuskäsiraamatu määratud tähtajaks esitamata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele lennundusseaduses1 sätestatud korras ettekirjutuse käsiraamatu esitamiseks. Ettekirjutuse tegemisel juhindutakse lennundusseadusest1, Haldusmenetluse seadusest11 ning Lennuameti asjaajamiskord8. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele hoiatuse asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. VIITED: 1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005. a määrus nr 83 “Lennundusjulgestuse järelvalve teostamise kord” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad Lennundusjulgestuse osakonnast) 5. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.juuli 2006. a määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 7. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 9. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (NCASP) 10. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu Teataja). 11. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 12. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 405/V4 Leht 3/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 7 Julgestuskoolituskavade heakskiitmise ning julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavate isikute tunnustamise protseduur EESMÄRK Julgestuskoolituskavade heaks kiitmise ja julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavate isikute tunnustamise (edaspidi heaks kiitmise ja tunnustamise) protseduuri eesmärk on juhendada vastavaid Lennuameti inspektoreid kehtivatest nõuetest ja vajalikest tegevusest, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20087 (edaspidi: määrus), Lennundusseaduse1, Asendustäitmise ja sunniraha seaduse2, Majandus- ja taristuministri 26. märtsi 2015 määruse nr 25 “Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele”3 (edaspidi määrus 25), Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005 määruse nr 83 “Lennundusjulgestuse järelvalve teostamise kord”4 (edaspidi määrus 83) ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika5. Protseduur peab tagama heaks kiitmise ja tunnustamise ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse läbiviimise. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab kooskõlastamist puudutavate tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali ning rakendub Lennundusjulgestuse osakonnale. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt määrusele7 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse1 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse7 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik järelevalve lennundusjulgestuse nõuete täitmise üle. Vastavalt Lennundusseadusele1 teostab Lennuamet riikliku järelvalvet lennundusjulgestus- nõuete täitmise üle lennundustegevust korraldava ettevõtja, aeronavigatsiooniteenuse osutaja, lennuväljavarude tuntud tarnija, pardavarude kokkuleppelise tarnija, pardavarude tuntud tarnija, kokkuleppelise esindaja, tuntud saatja, esindaja teenuseid kasutava kaubasaatja, veoettevõtja ning julgestuskoolitusi läbiviiva julgestusinstruktori poolt lennundusjulgestusnõuete täitmise üle. Vastavalt Lennundusseadusele1 peab julgestusalase koolituskava ja selles tehtavad muudatused heaks kiitma Lennuamet. Koolituskava peab uuendama lennundusjulgestusnõuete või julgestusmeetmeid kohaldava ettevõtja tegevuse muutumise korral või muudel asjakohastel juhtudel. Lennundusseaduse kohaselt peab julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavat isikut olema Lennuamet tunnustanud. Lisaks Nõuded julgestusega seotud ülesandeid täitva töötaja koolitusele ning kvalifikatsioonile on toodud määruses7, Lennundusseaduses1 ning määruses 253. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud Lennundusjulgestuse osakonna LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 1/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 põhimäärusega8. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega9. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Heaks kiitmise ja tunnustamise eesmärgiks on tagada ettevõtete lennundusjulgestuse alaseid tööülesandeid täitvate isikute koolituste ning nende raames omandatavate oskuste ja teadmiste vastavus rahvusvahelistele standarditele ning soovitustele ja siseriiklikele õigusaktidele. Koolituskava heakskiitmine Ettevõte esitab Lennuametile kooskõlastamiseks koolituskava, mille registreerib vastavalt Lennuameti juhtimissüsteemi asjajamiskorrale10 sekretär- asjaajaja. Koolituskavas kirjeldatakse lennundusjulgestusega seotud tööülesandeid täitvate isikute koolituse põhimõtteid, kaetud valdkondi ning ulatust ja mahtu. Koolituskava võib (erandjuhul) olla ettevõtte julgestuskäsiraamatu osa. Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna ametnik (edaspidi: järelevalveametnik) vaatab esitatud koolituskava läbi 30 päeva jooksul peale selle registreerimist ning võtab seisukoha selle vastavuse osas nii Lennundusseaduses1 kui ka määruses7 ning selle rakendusaktides sätestatule. Esitatud koolituskava vastavuse korral kehtivatele standardeile ning nõuetele ning vajadusel kooskõlastab järelevalveametnik ettevõtte koolituskava Lennuameti sellekohase pitsatijäljendiga, märgib sellele enda nime, ametikoha ning kooskõlastamise kuupäeva ja kinnitab kooskõlastuse enda allkirjaga (ei kohaldata digitaalselt ettevõttele edastatud kinnituskirja puhul). Järelevalveametnik teavitab ettevõtet kirjalikult koolituskava kooskõlastamisest, juhindudes asjaajamiskorrast10. Heakskiidetud koolituskavasid säilitatakse Lennundusjulgestuse osakonnas. Koolituskava mittetäieliku vastavuse korral kehtestatud nõuetele või soovitustele teavitab järelevalveametnik ettevõtet koolituskava kooskõlastamata jätmisest ning nõustab ettevõtet kavas esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Järelevalveametnik määrab tähtaja, mille jooksul peab ettevõte Lennuametile esitama parandatud koolituskava, ning teavitab sellest ettevõtet. Nõuetele vastava koolituskava tähtajaks esitamata jätmise korral teeb Lennuamet ettevõttele ettekirjutuse puuduse kõrvaldamiseks Lennundusseaduses1 sätestatud korras. Juhul, kui koolituskava on ettevõtte julgestuskäsiraamatu osa, vaatab järelevalveametnik programmi läbi juhtimissüsteemi protseduuris „AP 405 Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise protseduur”11 kirjeldatu kohaselt. Ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral teeb Lennuamet järelvalvetegevuse subjektile hoiatuse Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. Hoiatuse täitmata jätmise korral rakendab Lennuamet sunniraha Asendustäitmise ja sunniraha seaduses2 sätestatud korras. Julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldavate isikute tunnustamine Lennundusjulgestusealase läbivaatuse teostaja tunnustamiseks esitab koolitaja Lennuametile vastavasisulise taotluse ja lisab sellele koolituse teooria- ja praktilise osa testi tulemused eksamiprotokolli näol. Järelevalveametnik kontrollib riigilõivu12 tasumist ning vaatab taotluse läbi 5 tööpäeva jooksul alates taotluse ning muude nõutavate dokumentide registreerimisest ning otsustab tunnustamise üle. Vajadusel võib Lennuamet nõuda muid teooria- või praktilise osa testi sooritamist puudutavaid täiendavaid dokumente. Järelevalveametnik annab tunnustuse vastavalt Lennundusseaduses1 ning Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatus (edaspidi: NCASP)13 sätestatule. Tunnustuse andmisel LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 4/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 määrab järelevalveametnik tunnustuse kehtivuse vastavalt taotletavatele pädevustele, juhindudes NCASP12-is sätestatud kehtivusaegadest. Tunnustuse andmisel või selle andmisest keeldumisel juhindub järelevalveametnik Lennuameti asjaajamise protseduurist10. Tunnustsue andmisest keeldumise korral toob järelevalvemaetnik välja selle mõhjused. Tunnustuse saanud isikud ning nende koolituste andmed kantakse lennundusjulgestuse koolituste andmebaasi asukohas M:\AVSEC\Koolitused. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Koolituskava Asjaajamiskord10 Sekretär-asjaajaja. registreerimine dokumendihaldussüsteemis 2. Tutvumine koolituskavaga Lennundusseadus¹; Lennundusjulgestuse ning selle nõuetele määrus 253, määrus 834 osakonna juhataja või vastavuse hindamine määrus7 vaneminspektor 3. Koolituskava kooskõlasta- Lennundusseadus¹, Lennundusjulgestuse mine ning ettevõtte teavi- määrus 253, osakonna juhataja või tamine kooskõlastusest, Asjaajamiskord10 vaneminspektor. selle registreerimine Sekretär-asjaajaja. dokumendihaldussüstee- mis 4. Koolituskava kooskõlas- Lennundusseadus¹, Lennundusjulgestuse tamata jätmine, ettevõtte määrus 253; osakonna juhataja või teavitamine sellega seotud Asjaajamiskord10 vaneminspektor. asjaoludest ning ettevõtte Sekretär-asjaajaja. nõustamine, registreeri- mine dokumendihaldus- süsteemis 5. Ettekirjutuse tegemine Lennundusseadus1, Peadirektor, subjektile puuduse määrus 834; Lennundusjulgestuse tähtajaks kõrvaldamata Asjaajamiskord10 osakonna juhataja, jätmisel, registreerimine vaneminspektor. dokumendihaldus- Sekretär-asjaajaja. süsteemis 6. Hoiatuse tegemine Lennundusseadus1; Peadirektor, ettekirjutuse tähtajaks asendustäitmise ja Lennundusjulgestuse täitamata jätmise korral, sunniraha seadus2; osakonna juhataja. registreerimine määrus 834; Sekretär-asjaajaja. dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord10 7. Sunnivahendi kohalda- Lennundusseadus1; Peadirektor, mine hoiatuse täitmata asendustäitmise ja Lennundusjulgestuse jätmise korral sunniraha seadus2; osakonna juhataja määrus 834 ; Asjaajamiskord10 LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 3/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 8. Taotluse esitamine Lennundusseadus¹; Lennundusjulgestusealase Lennuametile lennun- määrus 253; koolituse läbiviija. dusjulgestusealase Asjaajamiskord10 Sekretär-asjaajaja. läbivaatuse teostaja tunnustamiseks, selle registreerimine dokumendihaldussüsteemis 9. Taotluse läbi vaatamine Lennundusseadus, Lennundusjulgestuse ning tunnustamise üle määrus 253; määrus7 osakonna juhataja; otsustamine vaneminspektor 10. Julgestusotstarbelise määrus 253; Lennundusjulgestuse läbivaatuse teostaja Asjaajamiskord10 osakonna juhataja; tunnustamine või sellest vaneminspektor. Sekretär- keeldumine, koolitaja asjaajaja. teavitamine otsusest ning selle registreerimine doku- mendihaldussüsteemis VIITED: 1. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 2. Asendustäitmise ja sunniraha seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Majandus- ja taristuministri 26. märtsi 2015 määrus nr 25 „Täpsemad nõuded julgestusmeetmeid kohaldava isiku koolitusele, koolituse läbiviimise sagedusele ja dokumenteerimisele“ (Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. juuli 2005. a määrus nr 83 “Lennundusjulgestuse järelevalve teostamise kord” (vt Elektrooniline Riigi teataja) 5. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 11 märtsi 2008 määrus EÜ/300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002); c) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 täitmise juhised, dokument nr 8973 “Julgestuse käsiraamat kaitsmaks tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest” (kuues väljaanne, 2002). (vt Lennundusjulgestuse osakond) 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006.a. määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 7. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 9. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 10. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 11. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat 12. Riigilõivuseadus (vastu võetud 10.12.2014RT I, 30.12.2014, 1), vt Elektrooniline Riigi Teataja 13. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist) LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 4/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 406/V4 Leht 5/5 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 8 Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise protseduur 1. EESMÄRK 1.1 Lennuamet annab välja tsiviillennunduses riiklikku järelevalvet ja kontrolli teostavate ametnike läbipääsu- ning sõidukilube. Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise protseduuri eesmärk on kehtestada läbipääsulubade vorm ning juhendada Lennuameti teenistujaid läbipääsulubade ja sõidukilubade (edaspidi: load) väljaandmisega seotud tegevustes, võttes aluseks Lennundusseaduse¹, rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika2 ning Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (edaspidi: NCASP)3 põhimõtted. Protseduur peab tagama kõigi lubade ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse väljaandmise. 1.2 Protseduur sisaldab Lennuameti läbipääsulubade ja sõidukilubade vormi ning lubade väljaandmisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali, abistamaks Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna teenistujaid lubade väljaandmisel. 2. MÕISTED 2.1 Protseduuris kasutatakse järgmisi mõisteid: Elukohariik – riik, kus isik on eelneva viie aasta jooksul alaliselt elanud kuue või enama järjestikuse kuu jooksul. Julgestuspiiranguala –lennuvälja lennuala osa, mis on määratletud esmatähtsa riski alana ning kus lisaks juurdepääsukontrollile kohaldatakse muid julgestusmeetmeid. Julgestuspiiranguala kriitiline osa –lennuvälja kõik sellised osad, kuhu pääsevad läbivaadatud väljuvad reisijad ja mille kaudu võib liikuda läbivaadatud väljuv registreeritud pagas või kus seda võib hoida, välja arvatud juhul, kui tegemist on turvatud pagasiga. Lennuala – lennuvälja liiklusala, sellega piirnev maastik ja ehitised või nende osad, millele juurdepääs on piiratud. Perroon – lennuvälja osa, kuhu paigutatakse õhusõidukid reisijate, kauba ja posti peale- ning mahalaadimiseks, tankimiseks, tehniliseks hoolduseks või parkimiseks Manööverdusala – õhusõidukite stardiks, maandumiseks ja ruleerimiseks ettenähtud lennuvälja osa, välja arvatud perroonid. Tehnoloogiline ala – lennuala piirkond, mis ei ole manööverdusala ega perroon. 3. VOLITUSED JA VASTUTUSED 3.1 Vastavalt Lennundusseadusele1, Lennuameti põhimäärusele4 ja lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusele5 lasub üldvastutus Lennuameti lubade väljaandmise eest lennundusjulgestuse osakonnal. Lennundusjulgestuse osakonna ametnike volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega6. 3.2 Lennuameti läbipääsuluba tõendab järelevalveametnike volitusi Lennundusseaduse1 mõistes. Läbipääsuloa kasutajal on lubatud tööülesannete täitmisel viibida Eesti tsiviillennunduse objektidel (edaspidi objekt). 3.2.1 Lennuameti läbipääsuluba väljastatakse üksnes isikutele, kellel on põhjendatud vajadus LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 1/9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 siseneda Eestis asuva lennuvälja lennualale või kelle tööülesanded eeldavad viibimist mistahes muudel tsiviillennunduse objektidel seoses riikliku või rahvusvahelise tsiviillennunduse alase järelevalve teostamisega. Lennuameti läbipääsuluba võidakse väljastada järgnevatele isikutele: a) Lennuameti peadirektor; b) Lennuameti lennutegevuse osakonna juhataja ja vaneminspektorid; c) Lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja ja vaneminspektorid; d) Lennuameti lennundustehnika osakonna juhataja ja vaneminspektorid; e) Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna juhataja ja vaneminspektorid; f) Lennuameti lepingulised töötajad, kui täidetakse tööülesandeid Lennuameti ja isiku vahel sõlmitud töövõtu– või käsunduslepingu alusel ning sellised tööülesanded eeldavad saatjata liikumise õigust lennuvälja lennualal; g) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ohutusjuurdluse Keskuse teenistujad juhataja kirjaliku taotluse alusel; h) rahvusvahelise organisatsiooni või välisriigi poolt järelevalvet või uurimist teostavatele isikutele objektidel järelevalve teostamise või uurimise ajaks, tingimusel, et objektil saadab neid Lennuameti või lennujaama kehtivat läbipääsuluba omav saatmisõigusega töötaja. 3.2.2 Punkti 3.2.1 alapunktides a – g viidatud isikutele väljastatakse Lennuameti läbipääsuluba üksnes peale isikute ametisse nimetamist, käsundus- või töövõtulepingu sõlmimist ning järgnevate eeltingimuste täitmist: a) on kindlaks tehtud, et isikul on põhjendatud vajadus saatjata liikumiseks lennuvälja lennualal või julgestuspiirangualal seoses ametijuhendist või töölepingust või töövõtulepingust tulenevate ülesannetega; b) isik on edukalt läbinud taustakontrolli vastavalt Lennundusseaduses1 sätestatule; c) isik on edukalt läbinud julgestusvalmiduskoolituse loa taotlemisele eelneva 3 kuu jooksul (ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis e loetletud isikute korral); d) isik omab eriõiguse (juhtimisõiguse) taotlemisel mootorsõiduki juhtimisõigust ja on edukalt läbinud vajaliku lennuväljal liiklemise ja ohutuskoolituse. Punkti 3.2.1 alapunktis h viidatud isikutele väljastatakse Lennuameti läbipääsuluba üksnes peale Lennuameti peadirektori sellekohast korraldust. 3.3 Sõidukiluba annab õiguse siseneda tööülesannete täitmiseks sõidukiloal märgitud mootorsõidukiga lennuvälja lennualale, kui sõidukit juhtiva isiku läbipääsuloale on kantud märge mootorsõiduki juhtimise õiguse kohta. 3.3.1 Lennuameti sõidukiload väljastatakse üksnes Lennuameti sõidukitele ja punkti 3.2.1 alapunktides a – g viidatud isikute isiklikele sõidukitele, kui on põhjendatud vajadus siseneda sõidukiga Eestis asuva lennuvälja lennualale seoses riikliku või rahvusvahelise tsiviillennunduse alase järelevalve teostamisega. 3.3.2 Lennuameti sõidukiluba väljastatakse kõigile Lennuameti ametisõidukitele. Punkti 3.2.1 alapunktides a – g viidatud isikute kasutuses olevatele muudele sõidukitele väljastatakse Lennuameti sõidukiluba üksnes peale teenistuja osakonna juhataja või peadirektori sellekohast korraldust ning järgnevate eeltingimuste täitmist: a) isikule on väljastatud Lennuameti läbipääsuluba, millele on kantud juhtimisõigust kinnitav märge; b) on kindlaks tehtud, et isikul on põhjendatud vajadus lennuvälja lennualale või julgestuspiirangualale sõidukiga sisenemiseks seoses ametijuhendist või käsundus- või töövõtulepingust tulenevate ülesannetega. LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 2 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4. LÄBIPÄÄSULOA JA SÕIDUKILOA VORM 4.1 Lennuameti läbipääsuluba7 on ristküliku kujuline RFID EM4102 kiibiga plastikkaart mõõtmetega 85x54 mm, millele on kantud punktides 4.1.1 – 4.1.5 viidatud informatsioon. 4.1.1 Läbipääsuloa esiküljele kantakse järgmised elemendid: a) kasutaja foto; b) kasutaja ees- ja perekonnanimi; c) kasutaja isikukood; d) kasutaja töökoht ja ametikoht eesti ja inglise keeles; e) alad, millele isikul on läbipääsuloaga antud juurdepääs punktis 4.1.4 toodud loa põhimiku värvi ning punktis 4.1.5 toodud tähekombinatsiooniga; f) antavad eriõigused või piirangud punktis 4.1.5 toodud tähekombinatsiooniga; g) loa kehtivusaeg formaadis pp/kk/aaaa; h) fooliumtrükis pitsatijäljend, millel on riigivapi kujutis ja kiri ”Lennuamet”; i) kasutaja allkirjakujutis. 4.1.2 Läbipääsuloa tagaküljele kantakse järgmised elemendid: a) Lennuameti pitsat ja peadirektori allkiri; b) loa number; c) eesti- ja inglisekeelne tekst: „Tõendi kasutajal on õigus siseneda Eesti tsiviillennunduse objektidele. The holder of this ID certificate has an authorized access to all Estonian Civil Aviation objects”. 4.1.3 Lennuameti järelevalveametniku läbipääsuloa tagaküljele kantakse täiendavalt: a) eesti- ja inglisekeelne tekst: „Lennuameti järelevalveametniku pädevused ja õigused riikliku järelevalve teostamisel on sätestatud lennundusseaduse § 601 lg 2, § 60 2 lg 1 ja 2 The competence and rights of inspectors of the Civil Aviation Administration are provided in section § 601 subparagraph 2, §60 2 subparagraph 1 and 2 of the Aviation Act”. 4.1.4 Läbipääsuloa põhimiku värvus näitab läbipääsuloa kasutaja õigust viibida vastavatel lennuvälja osadel nende kohaldamisel: Põhimiku värvus Läbipääsuloaga lubatud alad Kollane tehnoloogiline ala, reisiterminal Roheline tehnoloogiline ala, reisiterminal ja perroonid Punane tehnoloogiline ala, reisiterminal, perroonid ja lähilennujuhi loal manööverdusala 4.1.5 Läbipääsuloa esiküljele tähekombinatsioonina kantavad juurdepääsuõigused ja eriõigused või piirangud nende kohaldamisel: Tähis Juurdepääsu- või eriõigus A lennuvälja lennuala, reisiterminali julgestuspiiranguala ning selle kriitilised osad J mootorsõiduki, mopeedi või jalgratta juhtimine lennuvälja lennualal loa värvusega määratud aladel C pardatoitlustuse tsehhi ala K õigus tuua lennuvälja julgestuspiirangualale tööks vajalikke keelatud esemeid LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 3 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 S isiklikul vastutusel ühe või mitme isiku saatmise õigus läbipääsuloale märgitud aladel VISITOR Üksnes volitatud saatjaga juurdepääsu võimaldav läbipääsuluba 4.2 Lennuameti sõidukiluba on punast värvi põhimikuga kuum-lamineeritud kaart mõõtmetega 210x148 mm. 4.2.1 Sõidukiloa esiküljele kantakse järgmised elemendid: 4.1.1 sõiduki mark ja mudel; 4.1.2 sõiduki registreerimisnumber; 4.1.3 loa kehtivusaeg; 4.1.4 Lennuameti logo. 4.2.2 Sõidukiloa tagaküljele kantakse järgmised elemendid: a) Lennuameti pitsat; b) Lennuameti peadirektori allkiri ning väljaandmise kuupäev. 4.3 Lennuamet esitab nõudmise korral lennuväljade käitajatele läbipääsulubade ja sõidukilubade näidised ning andmed Lennuameti poolt välja antud kehtivate lubade kohta. 5. LÄBIPÄÄSULOA VÄLJASTAMINE 5.1 Läbipääsuloa taotlemine 5.1.1 Punkti 3.2.1 alapunktides b – f viidatud isikud pöörduvad Lennuameti läbipääsuloa taotlemiseks ameti personalijuhi poole peale isiku ametisse nimetamist, käsundus- või töövõtulepingu sõlmimist, samuti läbipääsuloa aegumisel. 5.1.2 Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isikutele taotleb Lennuameti läbipääsuloa väljastamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise osakonna juhataja. 5.1.3 Punkti 3.2.1 alapunktides a ja h viidatud isikutele Lennuameti läbipääsuloa väljastamiseks annab korralduse Lennuameti peadirektor. 5.1.4 Läbipääsuloa taotlemisel sisestab personalijuht isiku kohta elektroonilises andmekogus (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas) toodud andmed ja teavitab hiljemalt järgmisel tööpäeval loa taotlemisest lennundusjulgestuse osakonda e-kirja teel aadressil [email protected]. Personalijuht lisab võrgukettale (Alamteeki M:\06-PILDIGALERII\LA töötajad\Dokumendi fotod) taotleja isiku dokumendifoto. Kui isikuga on sõlmitud tähtajaline töövõtu- või käsundusleping või kui isik vajab juurdepääsu üksnes piiratud ajaks lisab taotleja tabeli vastavasse lahtrisse loa kehtivusaja. Võimalusel esitab taotleja lennundusjulgestuse osakonnale järgnevad andmed ja dokumendid: a) punktis 5.3.3 osutatud tõend taustakontrolli eduka läbimise kohta või punktis 5.3.2 loetletud dokumendid taustakontrolli läbi viimiseks; b) tõendid julgestusvalmiduse koolituse eduka läbimise kohta taotlusele eelneva 3 kalendrikuu jooksul (ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis e loetletud isikute korral). Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isiku puhul esitab taotleja lennundusjulgestuse osakonnale taotluse vormil VA 407-1. 5.1.5 Läbipääsuloa kaotamise või varguse korral ei ole vajalik esitada punktis 5.1.4 nimetatud andmeid tingimusel, et väljastatavale läbipääsuloale kantavad volitused ei muutu ning väljastatava loa kehtivusaeg ei ületa kaotatud või varastatud läbipääsuloa kehtivusaega. LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 4 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 5.1.6 Lennuameti lennundusjulgestuse osakond kontrollib esitatud andmeid ja ilma et see piiraks punkti 5.1.5 kohaldamist, teavitab taotlejat punktis 5.1.4 loetletud, kuid esitamata andmetest ja dokumentidest. 5.2 Läbipääsuloaga antavad õigused ja eriõigused 5.2.1 Läbipääsuloa taotlemisel väljastatakse vaikimisi punase värvipõhimikuga läbipääsuluba ametijuhendiga määratletud vajadusest lähtuvate volitustega, kui loa taotleja ei ole esitatud taotluses märkinud teisiti. 5.2.2 Punkti 3.2.1 alapunktides a, g ja h viidatud isikutele volituste ja eriõiguste andmise üle otsustab konkreetsetest vajadustest lähtuvalt lennundusjulgestuse osakond. 5.2.3 Läbipääsuloa taotlemisel kantakse isiku läbipääsuloale ametijuhendiga määratud vastavad eriõigusi väljendavad volitused, kui loa taotleja ei ole esitatud taotluses märkinud teisiti. Juhul, kui isikul on põhjendatud vajadus tööülesannete täimisel kasutada lennuvälja lennualal mootorsõidukit, kantakse läbipääsuloale eriõigust väljendav täheline tunnus J. Eriõiguse saamiseks peab isik tõendama, et omab mootorsõiduki juhtimisõigust ning on läbinud lennuväljal liiklemise ja ohutuskoolituse. Juhul, kui isikul on ametijuhendiga määratud vajadus tööülesannete täimisel kasutada keelatud esemete kategooriatesse kuuluvaid esemeid, kantakse läbipääsuloale eriõigust väljendav täheline tunnus K. Punkti 3.2.1 alapunktides a – d ja f – g viidatud isikutele võidakse anda eriõigus terava otsa või terava servaga esemete (terava otsa või terava servaga esemed, mida on võimalik kasutada tõsise vigastuse tekitamiseks) kaasa võtmiseks lennuvälja julgestuspiirangualale. Punkti 3.2.1 alapunktis e osutatud isikud võivad võtta lennuvälja julgestuspiirangualale mistahes keelatud esemeid või nende mulaaže, kui see on vajalik järelevalvetegevuste läbiviimiseks. Sellised esemed peavad kandma vastavat markeeringut. 5.3 Taustakontrolli läbiviimine 5.3.1 Enne punkti 3.2.1 alapunktides a – g viidatud isikutele läbipääsuloa väljastamist viiakse viidatud isikute suhtes läbi taustakontroll, mille käigus tehakse kindlaks isiku sobivus saatjata juurdepääsuks lennuvälja julgestuspiirangualale. 5.3.2 Taustakontrolli läbiviimiseks esitab kontrollitav lennundusjulgestuse osakonnale täidetud ning allkirjastatud isikuandmete ankeedi8 ning muud andmed, mis võimaldavad kontrollida punktis 5.3.4 nimetatud asjaolude esinemist. Võimaluse korral esitab kontrollitav koos isikuandmete ankeediga8 selles toodud elu- ja töökohaandmeid ning hariduskäiku kinnitavad dokumendid ning karistusandmed või ametliku kinnituse nende puudumise kohta kõigist taotluses märgitud elukohariikidest, välja arvatud Eestist. 5.3.3 Lennundusjulgestuse osakond edastab punktis 5.3.2 viidatud dokumendid Kaitsepolitseiametile. Kaitsepolitseiamet teavitab 15 päeva jooksul pärast dokumentide kättesaamist Lennuametit kirjalikult kontrolliga tuvastatud punktis 5.3.4 toodud asjaoludest või nende puudumisest. Kui kontrolli läbiviimiseks tuleb Kaitsepolitseiametil teha järelepärimine rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigile või kohalikule omavalitsusele või haridusasutusele, võib kontrolli tulemustest teavitamise tähtaega pikendada kuni 45 päevani. LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 5 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 5.3.4 Taustakontrolli tulemus loetakse mitteläbinuks ning Lennuameti läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isiku suhtes ilmneb üks või mitu järgnevatest Lennundusseaduse § 469 lõikes 5 loetletud asjaoludest: a) kontrollitav on kriminaalmenetluse osaline kahtlustatavana või süüdistatavana; b) kontrollitav on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest viimase viie aasta jooksul ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; c) kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud; d) kontrollitav on isikuandmete ankeedis8 või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid; e) kontrollitaval on narkootilise või psühhotroopse aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus; f) kontrollitaval on psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; g) kontrollitav on pikemat aega viibinud välisriigis asjaoludel, mis ei ole tuvastatavad. 5.3.5 Lennundusjulgestuse osakond teavitab taustakontrolli mitteläbimisel läbipääsuloa väljastamisest keeldumisest punktis 5.1.1 või 5.1.2 osutatud taotluse esitajat. 5.4 Läbipääsuloa vormistamine ja väljastamine 5.4.1 Lennuameti lennundusjulgestuse osakond vaatab läbipääsuloa taotluse läbi 7 päeva jooksul peale punktis 5.1.1 – 5.1.3 viidatud taotluse esitamist ning teavitab vajadusel taotluse esitajat puuduvatest andmetest ja dokumentidest. 5.4.2 Peale kõigi punktis 5.1.4 loetletud andmete ja dokumentide esitamist ning vajadusel punktis 5.3 osutatud taustakontrolli teostamist hindab lennundusjulgestuse osakond taotluse, sealhulgas selles märgitud liikumis- ja eriõiguste põhjendatust. Vajadusel pöördub menetleja taotluse esitaja poole täiendavate selgituste saamiseks. Läbipääsuluba ei väljastata isikule, kes ei ole edukalt läbinud lennundusseaduse paragrahv 469 kohast taustakontrolli. 5.4.3 Läbipääsuloa väljastamise otsuse korral edastab menetleja trükikojale taotluse läbipääsuloa trükkimiseks, märkides taotluses ära loa trükkimiseks kasutatava tooriku margi ning loale kantavad andmed, sh loa kehtivus, ning lisades taotlusele isiku dokumendifoto. Lennuameti läbipääsuloa kehtivus on kuni viis aastat. Punkti 3.2.1 alapunktis f ning h viidatud isikutele väljastatava läbipääsuloa ajaline kehtivus on täiendavalt piiratud käsundus- või töövõtulepingu või järelevalvetegevuse lõppemise kuupäevaga. 5.4.4 Läbipääsuloa taotluse menetleja edastab punktis 5.4.3 viidatud loale kantavad andmed ning isiku foto elektrooniliselt ASi Tallinna Lennuväli lubadebüroole, lisades keelatud esemete kaasa võtmiseks volituste andmisel (märge K läbipääsuloal) lubamisel ka selliste esemete kategooriad. Läbipääsuloa valmimisel registreerib menetleja loa ASi Tallinna Lennujaam lubadesüsteemis ning korraldab isiku liikumisõigustest lähtuvate juurdepääsuõiguste andmise loa valdajale. 5.4.5 Läbipääsuluba väljastatakse loa kasutajale allkirja vastu ning loa andmed registreeritakse elektroonilises andmekogus (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas). Allkirjastatud kinnitust loa väljastamise kohta säilitatakse lennundusjulgestuse osakonnas. Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isik ei ole tagastanud talle varasemalt väljastatud läbipääsuluba, välja arvatud juhul, kui isik on esitanud kirjaliku teate loa kaotuse või varguse korral. LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 6 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isik ei ole tõendanud julgestusvalmiduse koolituse edukat läbimist taotlusele eelneva 3 kalendrikuu jooksul (ei kohaldata punkti 3.2.1 alapunktis e loetletud isikute korral). Luba võidakse väljastada peale koolituse läbimist tõendavate dokumentide esitamist. Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isik on taotlenud eriõigusena juhtimisõigust lennuvälja lennualal, kuid ei ole esitanud tõendeid lennuväljal liiklemise ja ohutuskoolituse läbimise kohta. Luba võidakse väljastada peale koolituse läbimist tõendavate dokumentide esitamist. 6. SÕIDUKILOA VÄLJASTAMINE 6.1 Sõidukiloa taotlemine 6.1.1 Lennuameti mootorsõidukitele esitab sõidukiloa väljastamise taotluse sõiduki esmakasutaja aegsasti, kuid mitte hiljem kui 15 päeva enne loa aegumist. 6.1.2 Punkti 3.2.1 alapunktides a – f viidatud isikute isiklikele sõidukitele sõidukiloa väljastamiseks annab korralduse teenistuja osakonna juhataja. 6.1.3 Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isikute sõidukitele sõidukiloa väljastamiseks esitab taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kriisireguleerimise büroo juhataja. 6.1.4 Sõidukiloa taotlemisel täidab taotleja isiku kohta elektroonilises andmekogus (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas) taotluse ja teavitab loa taotlemisest lennundusjulgestuse osakonda e-kirja teel. Punkti 3.2.1 alapunktis g viidatud isikule korduva läbipääsuloa taotlemise korral tuleb esitada vormikohane taotlus VA 407-2. 6.2 Sõidukiloa vormistamine ja väljastamine 6.2.1 Lennuameti lennundusjulgestuse osakond vaatab sõidukiloa taotluse läbi 14 päeva jooksul peale punktis 6.1.1 - 6.1.3 viidatud taotluse esitamist ning teavitab vajadusel taotluse esitajat puuduvatest dokumentidest. 6.2.2 Peale punktis 6.1.4 viidatud dokumendi esitamist hindab lennundusjulgestuse osakond taotluse põhjendatust. Vajadusel pöördub menetleja taotluse esitaja poole täiendavate selgituste saamiseks. Menetleja teeb kindlaks, et taotluses märgitud sõiduki valdaja omab Lennuameti läbipääsuluba, millele on kantud eriõigus mootorsõiduki juhtimiseks lennuvälja lennuala. Läbipääsuloa või vastava eriõiguse puudumisel teavitab menetleja taotluse esitajat loa väljastamata jätmisest. 6.2.3 Sõidukiloa väljastamise otsuse korral tagab menetleja loa trükkimise, kasutades selleks Lennuameti valduses olevaid vahendeid või vastava trükikoja teenuseid. Lennuameti sõidukiloa kehtivus on kuni kaks aastat. Punkti 3.2.1 alapunktis f viidatud isikutele väljastatava sõidukiloa ajaline kehtivus ei või ületada kahte aastat, kuid on täiendavalt piiratud käsundus- või töövõtulepingu lõppemise kuupäevaga. 6.2.4 Sõidukiluba väljastatakse loa kasutajale allkirja vastu ning loa andmed registreeritakse lennundusjulgestuse osakonna elektroonilises andmekogus (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas). Allkirjastatud kinnitust loa väljastamise kohta säilitatakse lennundusjulgestuse osakonnas. Sõidukiluba ei väljastata juhul, kui isik ei ole tagastanud talle varasemalt väljastatud sõidukiluba, välja arvatud juhul, kui isik on esitanud kirjaliku teate loa kaotuse või varguse korral. LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 7 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Läbipääsuluba ei väljastata juhul, kui isikul puudub Lennuameti läbipääsuluba või eriõigus mootorsõiduki juhtimiseks lennuvälja lennualal. 7. LÄBIPÄÄSULUBADE JA SÕIDUKILUBADE HALDAMINE 7.1 Läbipääsulubade ja sõidukilubade tagastamine 7.1.1 Läbipääsuloa ning sõidukiloa valdaja on kohustatud selle viivitamatult tagastama Lennuameti lennundusjulgestuse osakonnale osakonna nõudmisel, töö- või teenistussuhte lõppemisel, juurdepääsuvajaduste muutumisel, loa aegumisel või kehtetuks tunnistamisel. 7.1.2 Lennundusjulgestuse osakond hävitab tagastatud loa, vormistab ning allkirjastab tagastatud loa hävitamisakti ja kannab märke loa hävitamise kohta elektroonilisse andmekogusse (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas). Loa hävitamisakti säilitatakse lennundus-julgestuse osakonnas. 7.1.3 Lennundusjulgestuse osakond teavitab RFID EM4102 kiibiga varustatud läbipääsuloa hävitamisest ASi Tallinna Lennujaam lubadebürood. 7.2 Läbipääsuloa või sõidukiloa vargus, kaotamine või tagastamata jätmine 7.2.1 Läbipääsuloa ning sõidukiloa valdaja on kohustatud läbipääsuloa vargusest või kaotamisest teavitama lennundusjulgestuse osakonda esimesel võimalusel ning hiljemalt vargusele või loa kaotamisele järgneval tööpäeval lihtkirjalikus vormis. 7.2.2 Punktis 7.1.1 viidatud juhul läbipääsuloa või sõidukiloa tagastamata jätmise korral, samuti läbipääsuloa või sõidukiloa kaotamise või varguse korral teavitab lennundusjulgestuse osakond viivitamatult ASi Tallinna Lennujaam lubadebürood. 7.2.3 Lennundusjulgestuse osakond kannab märke läbipääsuloa või sõidukiloa kaotamise, varguse või tagastamata jätmise kohta elektroonilisse andmekogusse (M:\LA läbipääsu- ja sõidukilubade andmebaas). 7.2.4 Uut läbipääsuluba või sõidukiluba ei väljastata isikule, kes ei ole punktis 7.1.1 viidatud juhtudel läbipääsuluba või sõidukiluba tagastanud ega ole punkti 7.2.1 kohaselt teatanud loa vargusest või kaotamisest. VIITED 1. Lennundusseadus (vt www.riigiteataja.ee) 2. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: (a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus) (b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008, mis käsitleb tsiviillennundusjulgestuse ühiseeskirju ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2320/2002 (EÜT L 97/72, 9.04.2008) (c) Euroopa Komisjoni 04. märtsi 2010 määrus (EÜ) nr 185/2010, millega nähakse ette üksikasjalikud meetmed lennundusjulgestuse ühiste põhistandardite rakendamiseks (EÜT L 55, 05.03.2010) 3. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määrus nr 73 „Lennuameti põhimäärus“ (vt www.riigiteataja.ee) 5. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 8 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 6. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 7. Läbipääsu- ja sõidukilubade näidised (M:\Public\ISO\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat \Vormid) 8. Siseministri 1. märtsi 2015 määrus nr 6 „Lennundusseaduse §-s 469 sätestatud taustakontrolli läbiviimiseks esitatava isikuandmete ankeedi vorm“. Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 407/V7 Leht 9 / 9 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 9 Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamise protseduur EESMÄRK Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamise protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamisega seotud toimingute teostamisel, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/2008 (edaspidi: määrus)1 ning selle rakendusaktid2, Relvaseaduse3, Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määruse nr 72 “Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kord” (edaspidi: määrus 72)4 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika5. Protseduur peab tagama taotluse ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse kooskõlastamise ning erinevate osapoolt koordineeritud tegevuse relva ja selle laskemoona õhusõidukisse kooskõlastatud kaasavõtmisel. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali abistamaks Lennuameti inspektoril hinnata kooskõlastamiseks esitatud taotluse põhjendatust ning tagada kõigi osapoolte koordineeritud tegevus relva õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmisel. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse11 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestusenõuete täitmise üle. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on Lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega7. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega8. Vastavalt määrusele 724 ja Lennuameti põhimäärusele6 lasub üldvastutus relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamise eest Lennuametil. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Protseduuri kohaldatakse erandjuhtumil Politseiameti, Kaitsepolitseiameti või Kaitseministeeriumi algatusel, kui see on möödapääsmatult vajalik nimetatud asutuse seadusest LENNUAMET Protseduur AP 409/V3 Leht 1/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 tuleneva funktsiooni täitmiseks. Protseduuri kohaldatakse Eesti lennutegevusluba omava lennuettevõtja käitatava õhusõiduki kommertslennule, samuti muule kommertslennule, mille lähtekoht, sihtkoht või maandumiskoht on Eestis. Politseiameti, Kaitsepolitseiameti või Kaitseministeeriumi esitatud taotlus registreeritakse Lennuameti dokumendihaldussüsteemis sekretär-asjaajaja poolt vastavalt Lennuameti juhtimissüsteemi asjaajamiskorrale9 ning edastatakse täitmiseks lennundusjulgestuse osakonnale. Järelevalveametnik vaatab taotluse läbi, kontrollib esitatud andmed ning hindab kooskõlastuse andmisel selle vastavust määruses 724 sätestatule. Kooskõlastuse andmisel teavitab järelevalveametnik sellest taotleja, samuti asjaomaseid lennuettevõtjaid ning lennuvälju selliselt, et kõikide osapoolte informeeritus oleks aegsasti tagatud. Teavitamisel lähtutakse Lennuametis asjaajamist reguleerivast asjaajamiskorrast9. Kui taotluses esineb puudusi, määrab järelevalveametnik tähtaja nende kõrvaldamiseks vastavalt Haldusmenetluse seadusele10. Taotluse kooskõlastamisest keeldumise korral informeerib järelevalveametnik sellest esimesel võimalusel taotlejat vastavalt Lennuametis asjaajamist reguleerivale asjaajamiskorrale9. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Esitatud taotluse registreerimine Asjaajamiskord Sekretär- asjaajaja Lennuameti dokumendihaldussüsteemis ning täitmiseks edastamine 2. Taotluse läbivaatamine, osapoolte Määrus 724; Lennundusjulgestuse informeerimine taotluse Rahvusvahelised standardid osakonna juhataja või kooskõlastamisest, kirjavahetuse ja soovitatav praktika5; vaneminspektor; registreerimine rakendusmäärus2; Sekretär- asjaajaja dokumendihaldussüsteemis Asjaajamiskord 3. Taotluse kooskõlastamisest Asjaajamiskord Sekretär- asjaajaja keeldumine ning selle registreerimine dokumendihaldussüsteemis VIITED 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu Teataja) 3. Relvaseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Teede- ja sideministri 31. oktoobri 2002. a määruse nr 72 “Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kord” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 5. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad Lennundusjulgestuse osakonnast) c) ICAO dok. 9284 „Technical Instructions for the Safe Transport of Dangerous Goods by Air“ (vt ICAO kodulehelt) LENNUAMET Protseduur AP 409/V3 Leht 2/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.juuli 2006.a määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 8. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 10. Haldusmenetluse seadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 11. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 409/V3 Leht 3/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 10 Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamise protseduur EESMÄRK Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamise (edaspidi: kooskõlastamine) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) kooskõlastamisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II ning selle rakendusaktid2, lennundusseaduse3, Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (edaspidi: NCASP)4 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika5. Protseduur peab tagama taotluse ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse kooskõlastamise ning erinevate osapoolte koordineeritud tegevuse riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamisel. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab kooskõlastamisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali abistamaks järelevalveametnikul hinnata kooskõlastamiseks esitatud taotluse põhjendatust ning tagada kõigi osapoolte koordineeritud tegevus riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest kooskõlastatud erisuste kohaldamisel. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse3 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestusenõuete täitmise üle. Vastavalt määrusele1 ja selle rakendusaktidele2 ning NCASP-le4 on erandite ning eriläbivaatuste kohaldamise lubamine riiklikku sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes Lennuameti pädevuses. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest6 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega7. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega8. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Lennuamet kooskõlastab riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes tehtavad erisused julgestusalasest läbivaatusest lennujaama julgestuspiirangualale sisenemisel Tallinna lennujaama territooriumil erandjuhtumitena. Taotlus Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamiseks registreeritakse Lennuametis vastavalt Lennuameti juhtimissüsteemi asjaajamiskorrale9. Järelevalveametnik vaatab esitatud taotluse läbi 30 päeva jooskul alates LENNUAMET Protseduur AP 411/V3 Leht 1/4 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 selle registreerimisest Lennuameti dokumendihaldussüsteemis või kui esitatud taotluses esineb puudusi, siis nende kõrvaldamise kuupäevast alates. Taotlus peab olema vormistatud erandit taotleva asutuse plangil asutuse juhi allkirjaga ning taotlusele märgitakse isiku, kelle suhtes erisust taotletakse, nimi, isikukood, ametikoht ning erisuse taotlemise põhjendus. Järelevalveametnik kooskõlastab esitatud taotluse vastavalt asjaajamiskorrale9, kui taotluses on esitatud kooskõlastuse andmiseks vajalikud andmed ning taotluses märgitud isik vastab NCASPis4 esitatud tingimustele. Kooskõlastuse andmata jätmise korral teavitatakse taotluse esitajat kirjalikult. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Taotluse registreerimine Asjaajamiskord9 Sekretär-asjaajaja dokumendihaldussüsteemis ning edastamine täitmiseks lennundusjulgestuse osakonnale 2. Taotluse läbivaatamine Määruse rakenduskatid2; Lennundusjulgestuse ning selle nõuetele NCASP4 osakonna juhataja või vastavuse hindamine vaneminspektor 3. Taotluse kooskõlastamine Asjaajamiskord9 Lennundusjulgestuse ning taotluse esitaja osakonna juhataja või teavitamine vaneminspektor. kooskõlastusest, selle Sekretär-asjaajaja registreerimine dokumendihaldussüsteemis 4. Taotluse kooskõlastamata Asjaajamiskord9 Lennundusjulgestuse jätmine, taotluse esitaja osakonna juhataja või teavitamine sellega seotud vaneminspektor. asjaoludest ning Sekretär-asjaajaja nõustamine, registreeri- mine dokumendihaldus- süsteemis VIITED: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu Teataja) 3. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 4. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (kättesaadav Lennuametist) 5. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: LENNUAMET Protseduur AP 411/V3 Leht 2/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad lennundusjulgestuse osakonnast) 6. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 7. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 8. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 9. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat Dagmar Agu - Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 411/V3 Leht 3/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 KINNITATUD Lennuameti peadirektori 15.07.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/49 Lisa 11 Keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastamise protseduur EESMÄRK Keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastamise (edaspidi kooskõlastamine) protseduuri eesmärk on juhendada Lennuameti lennundusjulgestuse osakonna järelevalveametnikke (edaspidi: järelevalveametnik) kooskõlastamisega seotud nõuetest ja tegevusest, võttes aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määruse (EÜ) nr 300/20081 (edaspidi: määrus) lisa II ning selle rakendusaktid9, lennundusseaduse2 ning rahvusvahelised standardid ja soovitatava praktika3. Protseduur peab tagama taotluse ühtse, ladusa ning õiguslikult korrektse kooskõlastamise ning erinevate osapoolte koordineeritud tegevuse keelatud esemete ja ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastatud kaasavõtmisel. KÄSITLUS- JA KASUTUSALA Protseduur sisaldab kooskõlastamisega seotud tegevuste kirjeldusi ja viitematerjali abistamaks Lennuameti järelevalveametnikul hinnata kooskõlastamiseks esitatud taotluse põhjendatust ning tagada kõigi osapoolte koordineeritud tegevus keelatud esemete ja ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastatud kaasavõtmisel. VOLITUSED JA VASTUTUSED Vastavalt määrusele1 teostab järelevalvet lennundusjulgestusalaste meetmete kohaldamise üle pädev asutus. Lennundusseaduse2 kohaselt on pädevaks asutuseks määruse1 mõistes Lennuamet, kelle pädevuses on riiklik ja haldusjärelevalve lennundusjulgestusenõuete täitmise üle. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatu (NCASP)5 kohaselt on keelatud esemete ja ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardalevõtmise kooskõlastamine Lennuameti pädevuses. Tulenevalt Lennuameti põhimäärusest4 on lennundusjulgestuse osakonna ülesanneteks lennundusjulgestuse ja lennundusjulgestusprotseduuride lihtsustamisega seotud küsimuste lahendamine ning järelevalve vastavates valdkondades. Lennundusjulgestuse osakonna täpsemad ülesanded, õigused ja kohustused on määratletud lennundusjulgestuse osakonna põhimäärusega6. Osakonnajuhataja ja vaneminspektori volitused ja vastutus on määratletud ametijuhenditega7. TEGEVUSE KIRJELDUS. MEETOD Lennuamet kooskõlastab keelatud esemete ning ainete kaasavõtmise lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale, lähtudes Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamatust5. Taotluse vorm10 on kättesaadav Lennuameti kodulehelt. Taotlus keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmiseks registreeritakse Lennuametis vastavalt Lennuameti juhtimissüsteemi LENNUAMET Protseduur AP 412/V3 Leht 1/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 asjaajamiskorrale8. Järelevalveametnik vaatab esitataud taotluse läbi 30 päeva jooskul alates selle registreerimisest Lennuameti dokumendihaldussüsteemis või kui esitatud taotluses esineb puudusi, siis nende kõrvaldamise kuupäevast alates. Taotlus peab sisaldama järgnevaid andmeid: 1) taotluse esitaja nimi (juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi) ja kontaktandmed; 2) isiku, kellele kooskõlastust taotletakse, ees- ja perekonnanimi ning töö- või ametikohanimetus; 3) kaasavõetavate keelatud esemete ja ainete loetelu ning nende kaasavõtmise põhjendus; 5) kuupäev(ad), millal keelatud esemeid või aineid soovitakse õhusõidukisse või lennuvälja julgestuspiirangualale viia või ajavahemik, millal esemed/ained on tööülesannete täitmiseks vajalikud; 6) lennuvälja nimetus ning lennu väljumisaeg ja lennu number keelatud esemete/ainete õhusõiduki pardale võtmise korral; 7) kinnitus selle kohta, et isik on teadlik taotluses loetletud esemete ja ainete lennuvälja julgestuspiirangualal ja/või õhusõiduki pardal eesmärgipärase kasutamise ning turvalise hoidmise kohustusest; 8) taotluse esitaja (juriidilise isiku puhul esindaja) ees-ja perekonnanimi, kuupäev ja allkiri. Taotluse läbivaatamisel kontrollib järelevalveametnik, kas taotluse esitajal on põhjendatud vajadus võtta keelatud esemete loetelus olevaid esemeid või aineid lennuvälja julgestuspiirangualale või õhusõiduki salongi. Järelevalveametnik kooskõlastab esitatud taotluse, kui selles on esitatud kooskõlastuse andmiseks vajalikud andmed ning isikul on põhjendatud vajadus keelatud esemete ja ainete võtmiseks lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõidukisse. Kooskõlastuse andmise korral teavitab järelevalveametnik sellest kirjalikult ka asjaomast lennuvälja ja lennuettevõtjat (kui keelatud esemed/ained võetakse õhusõiduki pardale). Kooskõlastuse andmine või sellest keeldumine vormistatakse vastavalt Lennuameti juhtimissüsteemi asjaajamiskorrale8. Jrk. Tegevuse kirjeldus Viide Vastutaja nr 1. Esitatud taotluse Eesti tsiviillennunduse registreerimine julgestuskäsiraamat5, Sekretär- asjaajaja dokumendihaldussüsteemis asjaajamiskord8 ning edastamine täitmiseks lennundusjulgestuse osakonnale 2. Taotluse läbivaatamine Määrus1; rakendusaktid9; Lennundusjulgestuse ning selle nõuetele Eesti tsiviillennunduse osakonna juhataja või vastavuse hindamine julgestuskäsiraamat5 vaneminspektor 3. Taotluse kooskõlastamine, Asjaajamiskord8 Lennundusjulgestuse taotluse esitaja, lennuvälja, osakonna juhataja või lennuettevõtja teavitamine vaneminspektor. kooskõlastusest, selle Sekretär- asjaajaja registreerimine dokumendihaldussüsteemis LENNUAMET Protseduur AP 412/V3 Leht 2/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 4. Taotluse kooskõlastamata Asjaajamiskord8, Lennundusjulgestuse jätmine, taotluse esitaja lennundusjulgestusosakonna osakonna juhataja või teavitamine sellega seotud põhimäärus6; ametijuhendid7 vaneminspektor. asjaoludest ning Sekretär-asjaajaja nõustamine, registreeri- mine dokumendihaldus- süsteemis VIITED: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008 määrus (EÜ) nr 300/2008 (vt Euroopa Liidu Teataja) 2. Lennundusseadus (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 3. Rahvusvahelised standardid ja soovitatav praktika: a) Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Konventsiooni lisa 17 (lennundusjulgestus); b) Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC) dokumendid Doc 30 II (kättesaadavad Lennundusjulgestuse osakonnast) 4. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. määrus nr 73 “Lennuameti põhimäärus” (vt Elektrooniline Riigi Teataja) 5. Eesti tsiviillennunduse julgestuskäsiraamat (NCASP), kättesaadav Lennuametist 6. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\100 Organisatsiooni juhtimise käsiraamat\Dokumendid 7. Lennuameti töötajate ametijuhendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\200 Inimressursi juhtimise käsiraamat\Dokumendid\AD 201-xx Ametijuhendid 8. Lennuameti juhtimissüsteemi dokumendid: M:\33 - Juhtimissüsteem\300 Dokumendihalduse käsiraamat 9. Komisjoni 5. novembri 2015 rakendusmäärus (EL) nr 2015/1998 (vt Euroopa Liidu Teataja) 10. Keelatud esemete kooskõlastamine - taotluse vorm: M:\33 - Juhtimissüsteem\400 Lennundusjulgestuse osakonna käsiraamat\VORMID Dagmar Agu-Kruusmaa Lennundusjulgestuse osakonna vaneminspektor LENNUAMET Protseduur AP 412/V3 Leht 3/3 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Isikute läbivaatuse inspekteerimise kontroll-leht Lennuväli Kuupäev Kellaaeg Asukoht Julgestustöötajate arv Inspektor Isikud Andis WTMD Käsitsi Ei Käsitsi ETD Tähelepanekud alarmi uuesti andnud alarmi 10 20 30 40 50 LENNUAMET Vorm VA 400-2/V3 Leht 1/1 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Läbivalgustusseadme tööparameetrite hindamise kontroll-leht (kasutamiseks standardse STP testkohvriga) Kuupäev: Kellaaeg: Lennuväli: Tootja ja mudel: Inspektor: Seerianumber: Asukoht: Optimaalne STP asukoht veolindil (vasakul, keskel, paremal): Testi number Nõuded 1 Ühe traadi lahutusvõime 0.2546 mm isoleerimata tinutatud vasktraat, astmelise alumiiniumiga mitte kaetud 2 Kasulik läbivus 0.5105 mm isoleerimata tinutatud vasktraat, 11,1 mm alumiiniumi taga 3 Ruumiline lahutusvõime Vertikaalsed ja horisontaalsed 2.0 mm vaskvõred 4a Harilik läbivus (õhukese materjali kuva) 0.1 mm terasleht 4b Harilik läbivus (paksu materjali eristus) Pliivarras 26 mm terase taga (7. aste astmelisel terasel) 5 Materjalide eristamine 2 erinevat värvi soolal ja suhkrul 0.5105mm 0.2546mm 0.2019mm 0.1270mm TEST SOOL 1 ja 2 TEST 5 SUHKUR 4.8mm m TEST 4b 7.9mm 14mm m 11.1mm 16 mm 1.0 mm võre 2.0 mm võre 1.5 mm võre 18 mm 20 mm 22 mm TEST 3 24 mm 26 mm 28 mm TEST 4a 0.15 mm 0.10 mm 0.05 mm 30 mm LENNUAMET Vorm VA 400-5/V3 Leht 1/1 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 Metallidetektorvärava tööparameetrite hindamise kontroll-leht Kuupäev Kellaaeg Inspektor Tootja ja mudel Seerianumber Asukoht Paigaldatud Märkused Värav suudab avastada määratud metallesemeid ja neist alarmiga märku anda 12.1.1.1 Värav suudab avastada metalleseme sõltumata selle asukohast ja asendist 12.1.1.2 Värav on kindlalt kinnitatud kõvale alusele ja selle tööd ei sega välised allikad 12.1.1.3 Väraval on visuaalne näidik, mis näitab, et see on sisse lülitatud 12.1.1.4 Värava tundlikkuse reguleerimise vahendid on kaitstud volitusteta juurdepääsu eest 12.1.1.5 Värav peab metallesemete avastamisel tekitama nähtava ja kuuldava alarmi 12.1.1.6 Värava nähtav alarm peab näitama avastatud signaali tugevust 12.1.1.7 Värava tööd ei tohi mõjutada välised segajad 12.1.1.8 Standard 2 lisanõuded 12.1.4 Väraval on pistelise alarmi funktsioon ja alarmi määra on võimalik seadistada Värav suudab loendada seda ühes suunas läbinud isikuid Värav suudab loendada tekitatud alarme Värav suudab arvutada tekitatud alarmide hulga protsendina seda läbinud isikutest Std 1 Std 2 A B C D E F LENNUAMET Vorm VA 400-6/V3 Leht 1/1 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 LENNUAMET ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud:" " 20 .a Juurdepääsupiirang kehtib kuni: " " 20 .a Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9 KINNITATUD Isikuloa taotluse vorm Lennuameti peadirektori 17.detsembri 2007 käskkirjaga nr 108 ISIKUANDMED Ees- ja perekonnanimi : (palun täita suurtähtkirjas) Kodakondsus: Isikukood: Kontaktandmed: ______________________ Juhiloa nr (kui loale märgitakse J) Ametikoht eesti keeles: Ametikoht inglise keeles: Märge taustakontrolli tulemuse kohta: Märge julgestusvalmiduse koolituse kohta: _______________________________ (koolitaja nimi, ametikoht, kuupäev) Märge liikluskoolituse kohta: _______________________________ (koolitaja nimi, ametikoht, kuupäev) TAOTLETAVAD ÕIGUSED Loa kehtivus Loa põhimiku värv, täheline kood TAOTLUSE ESITAJA Nimi: Kuupäev: Ametikoht: Allkiri: VÄLJASTUSMÄRGE Olen isikuloa nr. ……. kätte saanud, tutvunud isikuloa kasutamise tingimustega ja kohustun neid täitma. Olen teadlik, et luba kuulub tagastamisele tähtaja või töösuhte lõppemisel. Loa kaotamisest kohustun viivitamatult teatama lennundusjulgestuse osakonda. Kuupäev: Valdaja allkiri: LENNUAMET Vorm VA 407-1/V2 Leht 1/1 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 LENNUAMET ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: " " 20 .a Juurdepääsupiirang kehtib kuni: " " 20 .a Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9 KINNITATUD Lennuameti peadirektori Sõidukiloa taotluse vorm 17.detsembri 2007 käskkirjaga nr 108 TAOTLEJA ANDMED Sõiduki mark : Mudel: Registreerimisnumber: OMANIK/KASUTAJA Ees- ja perekonnanimi: Ametikoht: Kasutusotstarve: TAOTLETAVAD ÕIGUSED Loa kehtivus Loa põhimiku värv Märge liikluskorra tundmise kontrolli kohta: TAOTLUSE ESITAJA Nimi: Kuupäev: Ametikoht: Allkiri: VÄLJASTUSMÄRGE Olen sõidukiloa kätte saanud ja tutvunud loa kasutamise tingimustega, kohustun neid täitma. Olen teadlik keelatud ja ohtlikest esemetest ning ainetest, mille viimine lennujaama lennualale ei ole lubatud ja võimaldan nõudmisel sõiduki kontrollimise lennujaama lennualale sisenemisel. See luba on Lennuameti omand ja kuulub tagastamisele tähtaja või töösuhte lõppemisel. Loa kaotamisest kohustun viivitamatult teatama lennundusjulgestuse osakonda. Kuupäev: Taotleja allkiri: LENNUAMET Vorm VA 407-2/V2 Leht 1/1 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 LENNUAMET ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud:" " 20 .a Juurdepääsupiirang kehtib kuni: " " 20 .a Alus: AvTS § 35 lg 1 p 9 KINNITATUD TAOTLUS KEELATUD ESEMETE NING AINETE Lennuameti peadirektori LENNUVÄLJA JULGESTUSPIIRANGUALALE JA/VÕI ÕHUSÕIDUKI PARDALE VÕTMISEKS SEOSES TÖÖÜLESANNETE TÄITMISEGA17.detsembri 2007 käskkirjaga nr 108 Taotleja Taotluse esitaja nimi (juriidilise isiku ärinimi või füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi, kui taotleja on füüsiline isik) Aadress: Taotluse esitaja postiaadress Kontakttelefon: Faks: E-post: Taotlen luba keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale võtmiseks seoses tööülesannete täitmisega alljärgnevalt: Isiku ees- ja perekonnanimi Töö- või ametikoha nimetus Kaasavõetavad keelatud esemed ja Keelatud esemete ning ainete loetelus loetletud ained: esemed ning ained, mida soovitakse kaasa võtta lennuvälja julgestuspiirangualale ja/või õhusõiduki pardale Põhjendus: Põhjendus keelatud esemete ja ainete julgestuspiirangualale võtmise vajaduse kohta Lennuvälja nimetus: Lennuvälja nimetus Kuupäev: Olen teadlik, et käesolevas taotluses loetletud esemeid ja aineid tuleb kasutada lennuvälja julgestuspiirangualal ja/või õhusõiduki pardal eesmärgipäraselt ning nimetatud esemeid ja aineid tuleb hoida turvaliselt. Töötaja allkiri, ees- ja perekonnanimi Kuupäev ning ametikoht Taotluse esitaja allkiri, ees- ja Kuupäev perekonnanimi ning ametikoht LENNUAMET Vorm VA 412-1/V2 Leht 1/1 Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 / [email protected] / www.ecaa.ee Registrikood 70000800 15.07.2016 nr 1.1-1/16/49 KÄSKKIRI Tallinn Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine Tuginedes majandus- ja kommunikatsiooniministri 31. juuli 2006. a määruse nr 73 “Lennuameti põhimäärus” § 20 punktile 3: 1. Kinnitan: 1.1. AD 400 V7 Lennundusjulgestuse järelevalve käsiraamatu – lisa 1; 1.2. AP 401 V4 Lennundusjulgestuse alase auditeerimise ja inspekteerimise protseduuri – lisa2; 1.3. AP 402 V6 Lennundusjulgestusalaste testide korraldamise protseduuri – lisa 3; 1.4. AP 403 V6 Lennundusjulgestuse intsidentide uurimise protseduuri – lisa 4; 1.5. AP 404 V4 Lennundusjulgestusalase ülevaatuse protseduuri – lisa 5; 1.6. AP 405 V4 Ettevõtte julgestusmeetmete kooskõlastamise protseduuri – lisa 6; 1.7. AP 406 V4 Julgestuskoolituse alaste dokumentide kooskõlastamise protseduur – lisa 7; 1.8. AP 407 V7 LA läbipääsulubade ja sõidukilubade väljaandmise protseduuri – lisa 8; 1.9. AP 409 V3 Relva ja selle laskemoona kommertseesmärgil kasutatava õhusõiduki reisijatesalongi kaasavõtmise kooskõlastamise protseduuri – lisa 9; 1.10. AP 411 V3 Riigi sisejulgeolekut tagavate ametnike suhtes julgestusalasest läbivaatusest erisuste kooskõlastamise protseduuri – lisa 10; 1.11. AP 412 V3 Keelatud esemete ning ainete lennuvälja julgestuspiirangualale ja-või õhusõiduki pardale võtmise kooskõlastamise protseduuri – lisa 11; 1.12. VA 400-2 V3 Isikute läbivaatuse inspekteerimise kontroll-lehe vormi – lisa 12; 1.13. VA 400-5 V3 Läbivalgustusseadme tööparameetrite hindamise kontroll-lehe vormi – lisa 13; 1.14. VA 400-6 V3 Metallidetektorvärava tööparameetrite hindamise kontroll-lehe vormi – lisa 14; 1.15. VA 407-1 V2 Isikuloa taotluse vormi – lisa 15; 1.16. VA 407-2 V2 Sõidukiloa taotluse vormi – lisa 16 1.17. VA 412-1 V3 Keelatud esemete kooskõlastamine - taotluse vormi – lisa 17. 2. Tunnistan kehtetuks: 2.1. Lennuameti peadirektori 03. aprilli 2009. a. käskkirja nr 15 p 1.13, 1.14, 1.15, 1.16; 2.2. Lennuameti peadirektori 30. juuni 2010. a. käskkirja nr 30 p 1.1, 1.2, 1.4, 1.5, 1.6, 1.7, 1.8; 2.3. Lennuameti peadirektori 31. oktoobri 2011. a. käskkirja nr 43 p 1.5, 1.6; 2.4. Lennuameti peadirektori 10. novembri 2014. a. käskkirja nr 33 p 1.3; 2.5. Lennuameti peadirektori 23. detsembri 2014. a. käskkirja nr 36 p 1.2; 2.6. Lennuameti peadirektori 14. aprilli 2015. a. käskkirja nr 19 p 1.6; 2.7. Lennuameti peadirektori 08. mai 2015. a. käskkirja nr 22 p 1.4; 2.8. Lennuameti peadirektori 29. juuni 2016. a. käskkirja nr 47 p 1.3. (allkirjastatud digitaalselt) Silja Vöörmann-Milošević õigusnõunik peadirektori osalistes ülesannetes
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel