Saatja: Silja Vöörmann-Miloševic </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=SILJA.VOORMANN>
Saaja: Lennuameti Grupp, 'Gerli Rebane', Priit Rifk, Kertu Martšenkov, '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]', '
[email protected]'
Teema: SERA osa C muudatus: Euroopa Komisjoni 20. juuli 2016 rakendusmäärus (EL) 2016/1185, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 seoses ühiste lennureeglite ning aeronavigatsiooniteenuseid ja –protseduure käsitlevate käitamissätete (SERA osa C) aj
Head lennundushuvilised!
Euroopa Liidu Teatajas on avaldatud Euroopa Komisjoni 20. juuli 2016
rakendusmäärus (EL) 2016/1185
<http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016R1185
&from=ET> , millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 923/2012
<http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02012R0923
-20150630&qid=1469169974936&from=ET> seoses ühiste lennureeglite ning
aeronavigatsiooniteenuseid ja –protseduure käsitlevate käitamissätete
(SERA osa C) ajakohastamise ja lõpliku väljakujundamisega ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 730/2006
<http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02006R0730
-20121204&qid=1469169913107&from=ET> .
Määrust kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2017.
Alates 18. augustist 2016 kohaldatakse järgmisi sätteid:
1) artikli 1 lõige 1;
2) artikli 1 lõike 2 punktid f, i, j, l ja o;
3) artikli 1 lõige 3;
4) artikkel 2;
5) lisa punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 12, 13, 15, 16, 19, 21 ja 22,
punkti 26 alapunktid b ja c ning punktid 27 ja 28.
Heade soovidega
Silja Vöörmann-Milošević
Õigusnõunik
+372 610 3560
www.ecaa.ee <http://www.ecaa.ee/> | Lõõtsa 5, Tallinn 11415
Lennuamet
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/3
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2016/1185,
20. juuli 2016,
millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 seoses ühiste lennureeglite ning
aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevate käitamissätete (SERA osa C) ajakohastamise
ja lõpliku väljakujundamisega ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 730/2006
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrust (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi
korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (1), eriti selle artiklit 4,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ (2), eriti selle artikli 8b lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) Määruse (EÜ) nr 551/2004 artiklis 4 on sätestatud, et komisjon peab vastu võtma rakenduseeskirjad lennureeglite
ja õhuruumiliigituse ühtlustatud kohaldamise kohta. Liidu lennureeglid on välja töötatud kahes etapis. I etapis
(SERA osa A) tegi komisjon koostöös Eurocontroli, Euroopa Lennundusohutusameti (edaspidi „amet“) ja
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooniga (edaspidi „ICAO“) ettevalmistusi rahvusvahelise
tsiviillennunduse konventsiooni (edaspidi „Chicago konventsioon“) 2. lisa ülevõtmiseks liidu õigusse. II etapis
(SERA osa B) võeti liidu õigusse üle Chicago konventsiooni 3. ja 11. lisa asjakohased sätted. Selle tulemusel
töötati välja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 (3), millega osad A ja B ühendati üheks liidu
õigusaktiks.
(2) Nüüd tuleks rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 lõplikult välja kujundada ning lisada sinna ülejäänud asjakohased
ICAO sätted, eelkõige Chicago konventsiooni 10. lisas ja dokumendis 4444 (PANS-ATM) sisalduvad sätted, mis
on sisuliselt lennureeglid ja mida ei ole liidu õigusse veel üle võetud.
(3) Käesoleva määruse sätted peaksid toetama ja täiendama lennuliiklusteenuste osutamisega seotud eeskirju, mis on
sätestatud Chicago konventsiooni 10. lisa II köites ja 11. lisas, ICAO dokumendis 4444 (PANS-ATM) ning
määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 8b kohaselt kehtestatud ühisnõuetes, et tagada kooskõla teenuste osutamise
ning pilootide ja teiste käesoleva määruse kohaselt tegutsevate osaliste tegevuse vahel.
(4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 923/2012 tuleks samuti viia vastavusse komisjoni määrustega (EL)
nr 965/2012 (4) ja (EL) nr 139/2014 (5), et tagada tsiviillennundusohutuse järjepidev reguleerimine.
(1) ELT L 96, 31.3.2004, lk 20.
(2) ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.
(3) Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse ühised lennureeglid ning aeronavigatsioo
niteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ)
nr 1265/2007, (EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010 (ELT L 281, 13.10.2012, lk 1).
(4) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).
(5) Komisjoni 12. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 139/2014, millega kehtestatakse lennuväljadega seotud nõuded ja haldusmenetlused
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 44, 14.2.2014, lk 1).
L 196/4 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
(5) Eelnevat silmas pidades ja selleks, et tagada kohaldatavate eeskirjade kasutajasõbralikum esitamine, tuleks
komisjoni määruses (EÜ) nr 730/2006 (1) sätestatud eeskirjad lisada rakendusmäärusele (EL) nr 923/2012.
(6) Seepärast tuleks rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 vastavalt muuta ning tunnistada kehtetuks määrus (EÜ)
nr 730/2006.
(7) Liikmesriikidele, lennuettevõtjatele, aeronavigatsiooniteenuste osutajatele ja teistele huvitatud isikutele tuleks anda
piisavalt aega käesoleva määruse nõuetekohaseks rakendamiseks, pidades muu hulgas silmas vajadust avaldada
uued protseduurid ning koolitada lennuettevõtjaid ja asjaomaseid töötajaid. Siiski tuleks käesoleva määruse
sätteid, mis hõlmavad rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 kiireloomulisi muudatusi seoses Chicago konventsiooni
2. ja 11. lisa hiljutise muutmisega või rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 rakendamisel saadud õppetundidega,
kohaldada juba alates asjakohasest varasemast kuupäevast, võttes arvesse aeronavigatsiooniteabe reguleerimise ja
kontrolli süsteemi (AIRAC-süsteem) avaldamise kuupäevi.
(8) Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad ameti arvamusel, mis esitati kooskõlas määruse (EÜ)
nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.
(9) Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 549/2004 (2) artikli 5 kohaselt asutatud ühtse taeva komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Rakendusmäärust (EL) nr 923/2012 muudetakse järgmiselt:
(1) artiklit 1 muudetakse järgmiselt:
a) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Käesolevat määrust kohaldatakse ka liikmesriikide pädevate asutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate,
lennuväljade käitajate ning õhusõidukite maapealsete käitajate suhtes.“;
b) lisatakse lõige 4:
„4. Käesolevat määrust ei kohaldata mudel- ega mänguõhusõidukite suhtes. Siiski tagavad liikmesriigid, et
kehtestatakse siseriiklikud eeskirjad, millega tagatakse mudel- ja mänguõhusõidukite käitamine nii, et see kujutaks
endast võimalikult väikest ohtu tsiviillennundusohutusele, isikutele, varale või teistele õhusõidukitele.“;
(2) artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a) punkt 2 jäetakse välja;
b) punkt 25 asendatakse järgmisega:
„25) „õhusruleerimine“ – kopteri liikumine/vertikaalstart ja -maandumine (VTOL) lennuvälja maa-ala kohal,
tavaliselt seal, kus on tuntav maapinna vastumõju, ja teekonnakiirusel alla 37 km/h (20 kts);“
c) punktid 27 ja 28 asendatakse järgmisega:
„27) „lennuliikluse nõustamisteenus“ – teenus, mida osutatakse nõustatavas õhuruumis, et tagada hajutus
instrumentaallennureeglite järgi toimuvate lendude (IFR-lendude) plaani kohaselt käitatavate õhusõidukite
vahel otstarbekas ulatuses;
28) „lennujuhtimisüksuse (ATC-üksus) luba“ – õhusõidukile antav luba liikuda lennujuhtimisüksuse määratud
tingimustel;“
(1) Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 730/2006 õhuruumi klassifikatsiooni ja visuaallennureeglitele vastavate lendude
lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal (ELT L 128, 16.5.2006, lk 3).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva
loomiseks (raammäärus) (ELT L 96, 31.3.2004, lk 1).
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/5
d) punktid 33, 34 ja 35 asendatakse järgmisega:
„33) „lennuliiklusteeninduse (ATS) õhuruumid“ – piiritletud, tähtedega tähistatud õhuruumid, milles on lubatud
teatavat liiki lennud ja mille suhtes on kindlaks määratud lennuliiklusteeninduse vormid ja käitamisreeglid;
34) „lennuliiklusteeninduse (ATS) büroo (ARO)“ – üksus, mille ülesanne on vastu võtta lennuliiklustee
nindusega seotud teave ning lennu eel esitatavad lennuplaanid;
35) „lennuliiklusteeninduse üksus (ATS-üksus)“ – üldnimetus, mis hõlmab lennujuhtimisüksust,
lennuinfokeskust, lennuvälja lennuinfoüksust või lennuliiklusteeninduse bürood;“
e) lisatakse punkt 34a:
„34a) „lennujuhtimise seireteenus (ATS-seireteenus)“ – otseselt ATS-seiresüsteemi vahenditega pakutav teenus;“
f) punkt 38 asendatakse järgmisega:
„38) „varulennuväli“ – lennuväli, kuhu õhusõiduk võib lennata, kui lennu jätkamine või sihtlennuväljal
maandumine osutub võimatuks või ebasoovitavaks, kus osutatakse vajalikke teenuseid ja on olemas
vajalikud seadmed ning mis vastab õhusõiduki suutlikkusnõuetele ja on kavandataval kasutamisajal
töökorras. Varulennuväljad hõlmavad järgmist:
a) „stardi-varulennuväli“ – varulennuväli, kuhu õhusõiduk suudab maanduda vahetult pärast starti tekkiva
vajaduse korral, kui lähtelennuvälja ei ole võimalik selleks kasutada;
b) „varulennuväli marsruudil“ – lennuväli, kus õhusõiduk võib maanduda, kui tekib vajadus marsruudilt
kõrvale pöörata;
c) „sihtlennuvälja varulennuväli“ – varulennuväli, kuhu õhusõiduk võib maanduda, kui maandumine
kavandatud sihtlennuväljal peaks osutuma võimatuks või ebasoovitavaks;“
g) lisatakse punkt 48a:
„48a) „automaatse sõltuva seire kokkulepe (ADS-C kokkulepe)“ – teadete edastamise kokkulepe, millega
määratakse kindlaks ADS-C abil andmete edastamise kord (st lennuliiklusteeninduse üksusele vajalikud
andmed ja ADS-C teadete sagedus; ADS-C kokkulepe sõlmitakse enne lepingulise automaatse sõltuva seire
kasutamist lennuliiklusteenuste osutamisel);“
h) punkt 71 asendatakse järgmisega:
„71) „arvestuslik saabumisaeg (ETA)“ – aeg, milleks IFR-lendude puhul on aeg, mil õhusõiduk saabub vastavalt
arvestusele navigatsiooniseadmetega kindlaks määratud punkti kohale, kust on kavandatud alustada
instrumentaallähenemist, või kui lennuväljal puuduvad navigatsiooniseadmed, siis aeg, millal õhusõiduk
saabub lennuvälja kohale; visuaallennureeglite kohaste lendude (VFR-lendude) puhul aeg, mil õhusõiduk
saabub vastavalt arvestusele lennuvälja kohale;“
i) lisatakse punkt 89a:
„89a) „instrumentaallähenemistoiming“ – lähenemine ja maandumine instrumentaallähenemisprotseduuril
põhinevate navigatsiooniteabemõõteriistade abil. Instrumentaallähenemistoimingu rakendamiseks on kaks
meetodit:
a) kahemõõtmeline (2D) instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet üksnes
horisontaalsuuna kohta; ning
b) kolmemõõtmeline (3D) instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse navigatsiooniteavet nii
horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta;“
L 196/6 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
j) punkti 90 alapunktid a, b ja c asendatakse järgmisega:
„a) „mitte-täppislähenemisprotseduur (NPA-protseduur)“ – instrumentaallähenemisprotseduur, mis on ette
nähtud A-tüüpi 2D-instrumentaallähenemistoiminguteks;
b) „vertikaalinformatsiooniga lähenemisprotseduur (APV-protseduur)“ – suutlikkusel põhineva navigatsiooni
(PBN) instrumentaallähenemisprotseduur, mis on ette nähtud A-tüüpi 3D-instrumentaallähenemistoi
minguteks;
c) „täppislähenemise protseduur (PA-protseduur)“ – navigatsioonisüsteemidel (ILS, MLS, GLS ja SBAS Cat I)
põhinev instrumentaallähenemisprotseduur, mis on ette nähtud A- või B-tüüpi 3D-instrumentaallähenemis
toiminguteks;“
k) lisatakse punkt 94a:
„94a) „minimaalne kütusevaru“ – termin, mis kirjeldab olukorda, kus õhusõiduki kütusevaru on vähenenud
tasemele, mis nõuab maandumist konkreetsele lennuväljale ilma lisaviivituseta;“
l) lisatakse punktid 95a ja 95b:
„95a) „mudellennuk“ – mehitamata õhusõiduk, v.a mänguõhusõiduk, mille käitamismass ei ületa pädeva
asutuse kehtestatud piirnorme, ning mis on suuteline lendama atmosfääris ja mida kasutatakse vaid
demonstratsioonlendudeks või vaba aja veetmiseks;
95b) „mägine ala“ – muutuva maastikuprofiiliga piirkond, kus maapinnakõrgendike kõrguse vahe on 18,5 km
(10,0 meremiili) ulatuses üle 900 m (3 000 jala);“
m) punkt 114 asendatakse järgmisega:
„114) „lennuraja ootekoht“ – lennuraja, takistuste piirangupinna või instrumentaalmaandumissüsteemi
(ILS)/mikrolaine maandumissüsteemi (MLS) kriitilise/tundliku ala kaitsmiseks ette nähtud koht, kus
ruleerivad õhusõidukid ja muud sõidukid on kohustatud peatuma ja ootama, välja arvatud juhul, kui
lähilennujuhtimisüksus on andnud muud korraldused;“
n) punkt 116 asendatakse järgmisega:
„116) „lennuohutust mõjutav personal“ – isikud, kes oma kohustusi ja ülesandeid valesti täites võivad
kahjustada ohutust, sealhulgas õhusõiduki meeskonnaliikmed, õhusõidukite hoolduspersonal, lennuvälja
käitamisega tegelev personal, päästjad, tuletõrje- ja hooldustöötajad, isikud, kellel on lubatud järelevalveta
viibida lennuvälja liiklusalal ning lennujuhid;“
o) lisatakse punkt 129a:
„129a) „mängulennuk“ – mehitamata õhusõiduk, mis on ette nähtud kas ainult või eelkõige alla 14-aastastele
lastele mängimiseks;“
(3) artiklit 4 muudetakse järgmiselt:
a) lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„1. Pädev asutus võib omal algatusel või asjaomaste üksuste taotlusel teha konkreetsele üksusele või üksuste
kategooriale erandeid käesolevas määruses sätestatud nõuetest, et asjaomased üksused saaksid teha avalike
huvidega seotud toiminguid ning korraldada nende toimingute ohutuks teostamiseks vajalikke koolitusi.“;
b) lõike 3 järele lisatakse järgmine lõik:
„Käesolev artikkel ei piira ka pädeva asutuse poolt määruse (EL) nr 965/2012 (*) V lisa kohaselt välja antud
erilubades sätestatud kopterite käitamise miinimumnõuete kohaldamist.
(*) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud
tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
(ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).“;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/7
(4) lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.
Artikkel 2
Määrus (EÜ) nr 730/2006 tunnistatakse kehtetuks.
Artikkel 3
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates 12. oktoobrist 2017.
Järgmisi sätteid kohaldatakse siiski alates 18. augustist 2016:
(1) artikli 1 lõige 1;
(2) artikli 1 lõike 2 punktid f, i, j, l ja o;
(3) artikli 1 lõige 3;
(4) artikkel 2;
(5) lisa punktid 1, 2, 3, 4, 5, 6, 8, 12, 13, 15, 16, 19, 21 ja 22, punkti 26 alapunktid b ja c ning punktid 27 ja 28.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 20. juuli 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
L 196/8 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
LISA
Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 lisa muudetakse järgmiselt:
1) punkt SERA.2001 asendatakse järgmisega:
„SERA.2001 Reguleerimisala
Ilma et see piiraks punkti SERA.1001 sätete kohaldamist, kohaldatakse käesolevat lisa kooskõlas artikliga 1 eelkõige
järgmiste õhuruumikasutajate ja õhusõidukite suhtes:
a) kes/mis lendavad ELi, ELis või EList väljapoole;
b) millel on ELi liikmesriigi riikkondsus ja registreerimistunnused ning mida käitatakse mis tahes õhuruumis nii, et
see ei ole vastuolus selles riigis avaldatud lennureeglitega, kelle jurisdiktsioon kehtib territooriumil, millest
asjaomane õhusõiduk üle lendab.
Käesolevat lisa kohaldatakse ka liikmesriikide pädevate asutuste, aeronavigatsiooniteenuste osutajate (ANSP),
lennuvälja käitajate ning õhusõidukite asjakohaste maapealsete käitajate suhtes.“;
2) punkti SERA.3215 alapunkti a muudetakse järgmiselt:
a) alapunkt 2 asendatakse järgmisega:
„2) navigatsioonituled (välja arvatud õhupallide puhul), mis on ette nähtud õhusõiduki lennutrajektoori
määramiseks vaatleja poolt. Keelatud on kasutada muid navigatsioonituledega sarnanevaid tulesid, mis
võivad vaatlejat eksitada.“;
b) punkt 3 jäetakse välja;
3) punkti SERA.4001 alapunkti d sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:
„kõikide selliste lendude kohta, mille lennuplaan hõlmab riigipiiride ületamist või millele osutatakse lennujuhti
misteenust või lennuliikluse nõustamisteenust, tuleb esitada lennuplaan hiljemalt 60 minutit enne väljumist, või kui
lennuplaan esitatakse lennu ajal, siis tuleb seda teha piisavalt vara, et asjaomane ATS-üksus saaks selle kätte
hiljemalt kümme minutit enne asjaomase õhusõiduki eeldatavat saabumisaega, välja arvatud juhul, kui pädev asutus
on riigisiseste VFR-lendude jaoks ette näinud lühema ajavahemiku:“;
4) punkti SERA.5001 tabelis S5-1 asendatakse joonealuse märkuse (***) punkt b järgmisega:
„b) kopterilennud on lubatud juhul, kui nähtavus lennul on alla 1 500 m, kuid mitte vähem kui 800 m, eeldusel, et
lend toimub sellise kiirusega, mis võimaldab piisavalt hästi jälgida muud liiklust ja võimalikke takistusi
kokkupõrgete vältimiseks.“;
5) punkti SERA.5005 muudetakse järgmiselt:
a) alapunkti c muudetakse järgmiselt:
i) alapunkti 3 alapunktid ii ja iii asendatakse järgmisega:
„ii) tabeli S5-1 punktide a ja b kohaseid vähendatud nähtavuse sätteid ei kohaldata;
iii) lennates õhuruumiklassides B, C, D, E, F ja G 900 m (3 000 jala) kõrgusel keskmisest merepinnast
(AMSL) või sellest allpool või 300 m (1 000 jala) kõrgusel maapinna kohal, olenevalt sellest, kumb on
kõrgemal, peab maapind piloodile pidevalt nähtav olema; ja“;
ii) alapunkti 3 alapunkt iv jäetakse välja;
iii) alapunkti 3 alapunkt v asendatakse järgmisega:
„v) mägiste alade puhul võib pädev asutus kehtestada VMC-lendude nähtavuse ja pilvede kauguse jaoks
suuremad miinimumväärtused“;
iv) alapunkti iv alapunkt 4 jäetakse välja;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/9
b) alapunkt d asendatakse järgmisega:
„d) VFR-lende ei tohi käitada:
1) helikiiruselähedasel kiirusel ja ülehelikiirusel, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud vastava loa;
2) lennutasandist (FL) 195 kõrgemal. Erandid sellest nõudest on järgmised:
i) liikmesriigid on vajaduse korral reserveerinud kokkuleppel õhuruumi, kus on lubatud käitada
VFR-lende, või
ii) õhuruumi kuni lennutasandini 285 (kaasa arvatud), kui vastutav ATS-üksus on asjaomaste
liikmesriikide kehtestatud korra kohaselt andnud VFR-lendude käitamise loa, mis on avaldatud
asjakohases lennundusteabe kogumikus.“;
6) punkt SERA.5010 asendatakse järgmisega:
„ATC-üksus võib anda loa eri-VFR-lendude käitamiseks lähialas. Välja arvatud juhul, kui pädev asutus annab
kopterile loa sellistel erijuhtudel (kuid mitte ainult) nagu politseioperatsioonid, lennud arstiabi osutamiseks, otsingu-
ja päästelennud ning tuletõrjelennud, tuleb täita järgmised lisatingimused:
a) kõnealuseid eri-VFR-lende võib sooritada ainult päeval, kui pädev asutus ei ole andnud luba öiseks lennuks;
b) piloodi puhul:
1) lend toimub väljaspool pilvi ja maapind on nähtav;
2) nähtavus lennul on vähemalt 1 500 m või kopterite puhul vähemalt 800 m;
3) lennu indikaatorkiirus (IAS) on kuni 140 sõlme, et oleks võimalik piisavalt hästi jälgida muud liiklust ja
takistusi kokkupõrgete vältimiseks, ning
c) lennujuhtimisüksus ei anna õhusõidukile eri-VFR-lennu luba startimiseks või maandumiseks lähialas asuval
lennuväljal ega sisenemiseks lennuväljaliikluse tsooni või liituda sellise lennuvälja lennuringiga, kui lennuvälja
ilmastikutingimused on allpool järgmisi miinimumväärtusi:
1) nähtavus maal on alla 1 500 m või kopterite puhul alla 800 m;
2) pilvede kõrgus on alla 180 m (600 jala).“;
7) punkti SERA.5015 alapunktile c lisatakse alapunkt 3:
„3) Üleminek IFR-lennult VFR-lennule on aktsepteeritav üksnes juhul, kui ATS-üksus saab õhusõiduki kaptenilt
teate, mis sisaldab väljendit „CANCELLING MY IFR FLIGHT“ koos kehtivasse lennuplaani tehtavate
muudatustega (kui muudatusi tehakse). ATS-üksus ei või teha otsest ega kaudset ettepanekut üleminekuks
IFR-lennult VFR-lennule.“;
8) punkt SERA.6001 asendatakse järgmisega:
„SERA.6001 Õhuruumide liigitus
a) Liikmesriigid peavad kindlaks määrama õhuruumid kooskõlas järgmise õhuruumide liigitusega ja 4. liitega:
1) klass A. Lubatud on ainult IFR-lennud. Kõikidele lendudele osutatakse lennujuhtimisteenust ja lennud
hajutatakse üksteisest. Kõikide lendude puhul on nõutav pidev õhk-maa-kõneside. Kõikidel lendudel peab
olema ATC-üksuse luba;
L 196/10 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
2) klass B. Lubatud on IFR- ja VFR-lennud. Kõikidele lendudele osutatakse lennujuhtimisteenust ja lennud
hajutatakse üksteisest. Kõikide lendude puhul on nõutav pidev õhk-maa-kõneside. Kõikidel lendudel peab
olema ATC-üksuse luba;
3) klass C. Lubatud on IFR- ja VFR-lennud. Kõikidele lendudele osutatakse lennujuhtimisteenust ning IFR-lennud
hajutatakse muudest IFR- ja VFR-lendudest. VFR-lennud hajutatakse IFR-lendudest ning neile edastatakse
nõudmise korral liiklusinfot muude VFR-lendude kohta ja soovitusi liiklusohu vältimiseks. Kõikide lendude
puhul on nõutav pidev õhk-maa-kõneside. VFR-lendudele kehtib madalamal kui 3 050 m (10 000 jalga)
keskmise merepinna kohal (AMSL) indikaatorkiiruse (IAS) piirang 250 sõlme, välja arvatud selliste õhusõidu
kitüüpide puhul, mis tehnilistel või ohutuspõhjustel ei suuda kõnealust kiirust säilitada ja millele pädev
asutuse on andnud asjakohase loa. Kõikidel lendudel peab olema ATC-üksuse luba;
4) klass D. Lubatud on IFR- ja VFR-lennud ning kõikidele lendudele osutatakse lennujuhtimisteenust. IFR-lennud
hajutatakse muudest IFR-lendudest ning neile edastatakse nõudmise korral liiklusinfot VFR-lendude kohta ja
soovitusi liiklusohu vältimiseks. VFR-lennud saavad nõudmise korral kõikide muude lendude kohta
liiklusinfot ja soovitusi liiklusohu vältimiseks. Kõikide lendude puhul on nõutav pidev õhk-maa-kõneside ja
kõikidele lendudele kehtib madalamal kui 3 050 m (10 000 jalga) keskmise merepinna kohal (AMSL)
indikaatorkiiruse (IAS) piirang 250 sõlme, välja arvatud selliste õhusõidukitüüpide puhul, mis tehnilistel või
ohutuspõhjustel ei suuda kõnealust kiirust säilitada ja millele pädev asutuse on andnud asjakohase loa.
Kõikidel lendudel peab olema ATC-üksuse luba,
5) klass E. Lubatud on IFR- ja VFR-lennud. IFR-lendudele osutatakse lennujuhtimisteenust ja need hajutatakse
muudest IFR-lendudest. Kõikidele lendudele edastatakse mõistlikul hulgal liiklusinfot. Kõikide IFR-lendude
puhul on nõutav pidev õhk-maa-kõneside. Kõikidele lendudele kehtib madalamal kui 3 050 m (10 000 jalga)
keskmise merepinna kohal (AMSL) indikaatorkiiruse (IAS) piirang 250 sõlme, välja arvatud selliste õhusõidu
kitüüpide puhul, mis tehnilistel või ohutuspõhjustel ei suuda kõnealust kiirust säilitada ja millele pädev
asutuse on andnud asjakohase loa. Kõikidel IFR-lendudel peab olema ATC-üksuse luba. Klassi E ei tohi
kasutada lähialas;
6) Klass F. Lubatud on IFR- ja VFR-lennud. Kõikidele IFR-lendudele osutatakse lennuliikluse nõustamisteenust
ning kõikidele lendudele osutatakse nõudmise korral lennuinfoteenust. Lennuliikluse nõustamisteenust
saavatelt IFR-lendudelt nõutakse pidevat õhk-maa-kõnesidet ning kõikidel IFR-lendudel peab olema võimalus
luua õhk-maa-kõneside. Kõikidele lendudele kehtib madalamal kui 3 050 m (10 000 jalga) keskmise
merepinna kohal (AMSL) indikaatorkiiruse (IAS) piirang 250 sõlme, välja arvatud selliste õhusõidukitüüpide
puhul, mis tehnilistel või ohutuspõhjustel ei suuda kõnealust kiirust säilitada ja millele pädev asutuse on
andnud asjakohase loa. Lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) luba ei nõuta;
7) klass G. Lubatud on IFR- ja VFR-lennud ning neile osutatakse nõudmise korral lennuinfoteenust. Kõikidel IFR-
lendudel peab olema võimalus luua õhk-maa-kõneside. Kõikidele lendudele kehtib madalamal kui 3 050 m
(10 000 jalga) keskmise merepinna kohal (AMSL) indikaatorkiiruse (IAS) piirang 250 sõlme, välja arvatud
selliste õhusõidukitüüpide puhul, mis tehnilistel või ohutuspõhjustel ei suuda kõnealust kiirust säilitada ja
millele pädev asutuse on andnud asjakohase loa. ATC-üksuse luba ei nõuta;
8) klassi F kasutamist käsitatakse ajutise meetmena seni, kuni see on võimalik asendada mõne muu klassiga.
b) Õhuruumiklassi määramisel tuleb arvesse võtta liikmesriikide asjakohaseid vajadusi, välja arvatud lennutasandist
(FL) 195 kõrgemal asuva õhuruumi puhul, mis liigitatakse klassi C.“;
9) lisatakse punkt SERA.7002:
„SERA.7002 Kokkupõrkeohtu käsitlev teave seirel põhinevate lennuliiklusteenuste korral
a) Kui selgub, et identifitseeritud kontrollitav lend ja tundmatu õhusõiduk liiguvad trajektooridel, mis osutavad
võimalikule kokkupõrkeohule, tuleb kontrollitava õhusõiduki pilooti:
1) teavitada tundmatust õhusõidukist, ja kui õhusõiduki piloot seda palub või kui olukord lennujuhi arvates seda
nõuab, antakse piloodile soovitus, missuguseid meetmeid kokkupõrke vältimiseks tuleb võtta, ning
2) teavitada kokkupõrkeohu möödumisest.“;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/11
10) lisatakse punkt SERA.8012:
„SERA.8012 Keerisjälje hajutuse rakendamine
a) Keerisjälje hajutusmiinimume kohaldatakse õhusõiduki suhtes lennu lähenemis- ja väljumisetappides järgmistel
tingimustel:
1) õhusõiduk lendab samal kõrgusel otse teise õhusõiduki taga või vähem kui 300 m (1 000 jalga) sellest allpool
või
2) mõlemad õhusõidukid kasutavad sama rada või paralleelseid radu, mis on teineteisele lähemal kui 760 m
(2 500 jalga), või
3) õhusõiduki trajektoor lõikub pärast teise õhusõiduki möödumist teise õhusõiduki trajektooriga samal
kõrgusel või vähem kui 300 m (1 000 jalga) sellest allpool.“;
11) punkti SERA.8015 muudetakse järgmiselt:
a) alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Lennujuhtimisüksuse load põhinevad üksnes järgmistel lennujuhtimisteenuse osutamise nõuetel:
1) lube antakse välja üksnes lennuliikluse kiirendamiseks ja hajutamiseks ning need põhinevad teadaolevatel
liiklusoludel, mis mõjutavad õhusõidukite käitamise ohutust. Need liiklustingimused ei hõlma üksnes
õhus ja kontrollitaval manööverdusalal paiknevaid õhusõidukeid, vaid ka kõiki liikuvaid sõidukeid või
muid takistusi, mis ei ole kasutatavale manööverdusalale alaliselt paigaldatud;
2) ATC-üksused annavad välja ATC-lube, mida on vaja kokkupõrgete vältimiseks, lennuliiklusvoo
kiirendamiseks ja selle korrapärase kulgemise tagamiseks;
3) ATC-luba antakse välja sellise arvestusega, et õhusõidukil oleks pärast loa kättesaamist piisavalt aega selle
järgi tegutseda.“;
b) alapunkti d alapunkt 3 asendatakse järgmisega:
„3) lennumarsruut;
i) vajaduse korral lisatakse igale loale lennumarsruudi üksikasjalik kirjeldus;
ii) järgnevate lubade andmisel ei kasutata väljendit „luban kavandatud lennumarsruudi kaudu.“;“
c) lisatakse alapunktid ea, eb ja ec:
„ea) Loa muutmine marsruudi või lennutasandi osas
1) Sellise loa väljaandmisel, mis hõlmab marsruudi või lennutasandi muutmise taotlust, tuleb muudatust
üksikasjalikult iseloomustada.
2) Kui liiklusolud ei võimalda taotletava muudatuse kohta luba välja anda, kasutatakse väljendit „EI OLE
VÕIMALIK“ („UNABLE“) Kui asjaolud seda nõuavad, pakutakse välja alternatiive marsruut või
lennutasand.
eb) Load, mis on seotud kõrguse mõõtmisega
1) Lendude käitamisel kindlaksmääratud üleminekukõrgusega piirkonnas väljendatakse õhusõiduki
vertikaalsuunalist asukohta (välja arvatud alapunktis 5 sätestatud juhtudel) kõrgusena merepinnast
üleminekukõrgusel või sellest allpool ning lennutasanditena üleminekukõrgusel või sellest kõrgemal.
Üleminekukihi läbimisel väljendatakse õhusõiduki vertikaalsuunalist asukohta tõusu ajal
lennutasanditena ja laskumise ajal kõrgusena merepinnast.
2) Lennumeeskonda tuleb teavitada üleminekutasandist aegsasti enne seda, kui õhusõiduk laskumise käigus
selleni jõuab.
L 196/12 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
3) Esimesele üleminekukõrgusest allapoole laskumise loale, lähenemisloale või lennuväljaringi sisenemise
loale ja väljuva õhusõiduki ruleerimisloale lisatakse QNH-kõrgusemõõturi näit (kõrgusemõõturi
rõhuskaala asetus, mis näitab lennuvälja kõrgust merepinnast), v.a juhul, kui on teada, et õhusõiduk on
asjaomase teabe edastatava andmeside käigus juba kätte saanud.
4) QFE-kõrgusemõõturi näit (õhurõhk lennuvälja kõrgustasandil) edastatakse õhusõidukile nõudmise korral
või korrapäraselt vastavalt kohalikele kokkulepetele.
5) Kui õhusõiduk, millele on antud maandumisluba, lõpetab lähenemisprotseduuri lennuvälja
kõrgustasandi õhurõhunäidu (QFE) abil, väljendatakse õhusõiduki vertikaalsuunalist asukohta lennuvälja
kõrgustasandina selle lennuetapi jooksul, kus QFE kasutamine on lubatud, välja arvatud juhul, kui seda
väljendatakse kõrgusena raja läve kohal:
i) instrumentaalrajal, kui lävi on 2 m (7 jalga) või rohkem lennuvälja kõrgustasandist allpool, ning
ii) täppislähenemise radadel.
ec) Tingimuslikud load
Tingimuslikke väljendeid nagu „maanduva õhusõiduki taga“ või „väljuva õhusõiduki taga“ ei kasutata
aktiivset rada/radu mõjutava liikumise kohta, välja arvatud juhul, kui asjaomane õhusõiduk või asjaomased
sõidukid on asjakohase lennujuhi ja piloodi vaateväljas. Väljaantud loas märgitud tingimuse põhjuseks olev
õhusõiduk või sõiduk lastakse teise asjaomase õhusõiduki eest esimesena läbi. Tingimuslik luba antakse
välja järgnevalt kirjeldatud korras ja see peab sisaldama järgmist teavet:
1) kutsung;
2) tingimus;
3) luba ja
4) lühidalt korratud tingimus.“;
12) punkti SERA.8020 alapunkti a alapunkt 3 asendatakse järgmisega:
„3) Alapunktis 1 sätestatud nõuete täitmata jätmisest tuleb teavitada asjaomast ATS-üksust.“;
13) punkti SERA.8020 alapunkti b alapunkt 3 asendatakse järgmisega:
„3) Kõrvalekaldumine arvestuslikust ajast: kui selgub, et õhusõiduki järgmisesse ettekandepunkti, lennuinfo
piirkonna piirile või sihtlennuväljale jõudmise arvestuslik aeg (olenevalt sellest, kuhu jõutakse esimesena) erineb
ATS-üksusele teatatud ajast rohkem kui kahe minuti või pädeva asutuse poolt kindlaks määratud muu
ajavahemiku võrra, tuleb asjaomast ATS-üksust uuest arvestuslikust ajast võimalikult kiirest teavitada.“;
14) punktile SERA.8025 lisatakse järgmised alapunktid 2 ja 3:
„2) Kui kontrollitava lennu suhtes ei kohaldata nõuet edastada iga kohustusliku ettekandepunkti ületamise aeg,
peavad piloodid (v.a juhul, kui automaatsete asukohateadete funktsioon on sisse lülitatud) jätkama asukohast
teatamist kõneside või CPDLC kaudu järgmistel juhtudel:
i) kui neid on nii juhendatud;
ii) kui neile teatatakse, et ATS-seireteenuse osutamine on lõpetatud, või
iii) kui neile teatatakse, et ATS-seireteenuse käigus toimunud identifitseerimine on katkenud.
3) Asukohateate vorm peab olema kooskõlas 5. liite alapunktiga A.“;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/13
15) punkti SERA.8035 alapunkt b asendatakse järgmisega:
„b) Sidehäirete korral peavad liikmesriigid järgima Chicago konventsiooni kohaselt vastu võetud asjakohaseid
sätteid. Komisjon võtab vajalikud meetmed, et võtta kõnealused sätted üle liidu õigusse, ja töötab hiljemalt
31. detsembriks 2017 välja ühised Euroopa protseduurid sidehäirete kohta.“;
16) punkti SERA.9010 muudetakse järgmiselt:
a) alapunkti b alapunktid 12 ja 13 asendatakse järgmisega:
„12) maapinna tuule suund (magnetsuuna kraadides) ja kiirus, sh selle olulised muutused, ja kui konkreetselt
kasutusel oleva lennuraja/kasutusel olevate radade lõikudega seotud maapinna tuulekiiruse andurid on
kättesaadavad ning õhusõidukite käitajad neid andmeid taotlevad, siis raja tähis ning lõik, mille kohta teave
esitati;
13) nähtavus ja vajaduse korral nähtavus rajal (RVR) (*) ning kui konkreetselt kasutusel oleva raja/kasutusel
olevate radade lõikudega seotud nähtavuse või RVR-i andurid on kättesaadavad ning õhusõidukite käitajad
neid andmeid taotlevad, siis raja tähis ning lõik, mille kohta teave esitati;
(*) Neid andmeid asendab lühend CAVOK, kui vaatluse ajal esinevad korraga järgmised tingimused: a) nähtavus:
vähemalt 10 km ja minimaalset nähtavust ei ole teatatud; b) tegevust mõjutavad pilved puuduvad
ja c) lennuliiklust mõjutavad ilmaolud puuduvad.“;
b) alapunkti c alapunktid 12 ja 13 asendatakse järgmisega:
„12) maapinna tuule suund (magnetsuuna kraadides) ja kiirus, sh selle olulised muutused, ja kui konkreetselt
kasutusel oleva raja/kasutusel olevate radade lõikudega seotud maapinna tuulekiiruse andurid on
kättesaadavad ning õhusõidukite käitajad neid andmeid taotlevad, siis raja tähis ning lõik, mille kohta teave
esitati;
13) nähtavus ja vajaduse korral nähtavus rajal (RVR) (*) ning kui konkreetselt kasutusel oleva raja/kasutusel
olevate radade lõikudega seotud nähtavuse või RVR-i andurid on kättesaadavad ning õhusõidukite käitajad
neid andmeid taotlevad, siis raja tähis ning lõik, mille kohta teave esitati;
(*) Neid andmeid asendab lühend CAVOK, kui vaatluse ajal esinevad korraga järgmised tingimused: a) nähtavus:
vähemalt 10 km ja minimaalset nähtavust ei ole teatatud; b) tegevust mõjutavad pilved puuduvad
ja c) lennuliiklust mõjutavad ilmaolud puuduvad.“;
c) alapunkti d alapunktid 11 ja 12 asendatakse järgmisega:
„11) maapinna tuule suund (magnetsuuna kraadides) ja kiirus, sh selle olulised muutused, ja kui konkreetselt
kasutusel oleva raja/kasutusel olevate radade lõikudega seotud maapinna tuulekiiruse andurid on
kättesaadavad ning õhusõidukite käitajad neid andmeid taotlevad, raja tähis ning lõik, mille kohta teave
esitati;
12) nähtavus ja vajaduse korral nähtavus rajal (RVR) (*) ning kui konkreetselt kasutusel oleva raja/kasutusel
olevate radade lõikudega seotud nähtavuse või RVR-i andurid on kättesaadavad ning õhusõidukite käitajad
neid andmeid taotlevad, siis raja tähis ning lõik, mille kohta teave esitati;
(*) Neid andmeid asendab lühend CAVOK, kui vaatluse ajal esinevad korraga järgmised tingimused: a) nähtavus:
vähemalt 10 km ja minimaalset nähtavust ei ole teatatud; b) tegevust mõjutavad pilved puuduvad
ja c) lennuliiklust mõjutavad ilmaolud puuduvad.“;
17) punktile SERA.10001 lisatakse alapunktid b ja c:
„b) Sobiva kahepoolse raadioside suutlikkusega õhusõiduk edastab 20–40 minutit pärast viimast mis tahes
eesmärgil toimunud kontakti vaid teateid, mis näitavad, et lend toimub vastavalt plaanile, ja koosnevad
õhusõiduki tunnusest ning väljendist „Töö normaalne“ („Operations normal“), välja arvatud juhul, kui pädev
asutus on sätestanud teisiti.
c) Teade „Töö normaalne“ („Operations normal“) edastatakse õhk-maa-sidet kasutades asjakohasele ATS-üksusele.“;
L 196/14 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
18) punkti SERA.11001 alapunktid a ja b ning punkti SERA.11005 alapunkt a jäetakse välja ning punktid SERA.11001
ja SERA.11005 asendatakse järgmisega:
„SERA.11001 Üldist
c) Kui on teada või usutakse, et õhusõiduk on hädaolukorras, mis muu hulgas hõlmab ebaseaduslikku sekkumist
õhusõiduki liikumisse, peavad ATS-üksused kõnealust õhusõidukit vastavalt tekkinud olukorrale hoolikalt
jälgima, osutama sellele kõikvõimalikku abi ja andma eesõiguse.
d) Järgnevad meetmed põhinevad piloodi tegutsemisotsusel, lennuliikluse üldisel olukorral ja eriolukorra
dünaamikal reaalajas.
SERA.11005 Ebaseaduslik sekkumine õhusõiduki liikumisse
aa) a) Kui õhusõiduki liikumisse on ebaseaduslikult sekkutud, peab õhusõiduki meeskond püüdma valida
transpondri märguandekoodi 7500 ja edastama asjakohasele ATS-üksusele olukorraga seotud kogu olulise teabe
ning teatama kõikidest olukorrast tingitud kõrvalekaldumistest kehtivast lennuplaanist, et ATS-üksus saaks anda
asjaomasele õhusõidukile eesõiguse ja vältida muu lennuliikluse häirimist nii palju kui võimalik.
ab) Kui õhusõiduki liikumisse on ebaseaduslikult sekkutud, peab õhusõiduki kapten püüdma maanduda nii kiiresti
kui võimalik lähimal sobival lennuväljal või pädeva asutuse poolt selleks otstarbeks määratud lennuväljal, välja
arvatud juhul, kui see ei ole õhusõiduki pardal tekkinud olukorra tõttu võimalik.
b) Kui on teada või kahtlustatakse, et õhusõiduki liikumisse on ebaseaduslikult sekkutud, peavad lennuliiklus
teeninduse üksused viivitamata täitma õhusõidukist edastatud käske. Lennu ohutuks jätkamiseks vajaliku teabe
edastamist tuleb jätkata ning võtta vajalikud meetmed, mis kiirendaksid kõikide lennuetappide sooritamist, eriti
õhusõiduki ohutut maandamist.
c) Kui on teada või kahtlustatakse, et õhusõiduki liikumisse on ebaseaduslikult sekkutud, peavad ATS-üksused
vastavalt kohalikele kokkulepitud protseduuridele viivitamata teavitama riigi määratud asjakohast asutust ning
vahetama õhusõiduki käitaja või tema volitatud esindajaga vajalikku teavet.“;
19) Punkti SERA.11010 muudetakse järgmiselt:
a) pealkiri asendatakse järgmisega:
„SERA.11010 Eksinud või tundmatu õhusõiduk“
b) alapunkti a alapunkti 3 alapunkt i asendatakse järgmisega:
„i) teatama õhusõidukile selle asukoha ja edastama vajalikud juhised olukorra lahendamiseks. Kui ATS-üksus on
teadlik asjaolust, et õhusõiduki lendu võidakse sekkuda tunnistamise eesmärgil, või muust õhusõidukit
ähvardavast ohust, peab ta õhusõidukit viivitamata nõustama; ja“;
20) lisatakse punktid SERA.11012 ja SERA.11013:
„SERA.11012 Minimaalne kütusevaru ja kütusega seotud hädaolukord
a) Kui piloot teatab, et kütusevaru on minimaalne, teavitab lennujuht pilooti võimalikult kiiresti kõikidest
võimalikest viivitustest või sellest, et viivitusi ei ole ette näha.
b) Kui kütusevaru väheneb tasemeni, mis nõuab hädaolukorra väljakuulutamist, edastab piloot kooskõlas punktiga
SERA.14095 raadiotelefoni teel hädaolukorra märguande (MAYDAY), mida eelistatult öeldakse kolm korda, ja
lisatakse hädaolukorra laadi iseloomustav tingimus (FUEL).
SERA.11013 Õhusõiduki lennusuutlikkuse vähenemine
a) Kui navigatsiooni-, side-, kõrgusmõõtmis-, lennujuhtimis- või muude süsteemide rikke või puuduliku toimimise
tõttu langeb õhusõiduki lennusuutlikkus allapoole asjaomases õhuruumis nõutavat taset, teatab lennumeeskond
sellest viivitamata asjaomasele ATC-üksusele. Kui rike või lennusuutlikkuse vähenemine mõjutab hetkel
kasutatavat hajutusmiinimumi, võtab lennujuht meetmeid uue asjakohase hajutusliigi või hajutusmiinimumi
kohaldamiseks.
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/15
b) RNAV-süsteemi suutlikkuse vähenemine või rike
Kui õhusõiduk ei vasta RNAV-süsteemi suutlikkuse vähenemise või rikke tõttu enam RNAV-marsruudi või
protseduuri suhtes kohaldatavatele tehnilistele nõuetele, nõuab piloot uue loa väljaandmist.
c) Vähendatud kõrgushajutusmiinimumiga õhuruumi (RVSM-õhuruumi) puhul nõutava vertikaalse navigatsioo
nitäpsuse kadumine
1) Piloot teatab ATC-le võimalikult kiiresti kõigist asjaoludest, mille puhul RVSM-õhuruumi suhtes
kohaldatavaid vertikaalse navigatsiooni nõudeid ei ole võimalik täita. Sel juhul nõuab piloot enne mis tahes
kõrvalekaldumist lubatud marsruudilt ja/või lennutasandilt võimaluse korral ATC-üksuse uut luba. Kui ATC-
üksuse uut luba ei ole enne eespool nimetatud kõrvalekaldumist võimalik saada, taotleb piloot uut luba
pärast kõrvalekaldumist nii kiiresti kui võimalik.
(2) Kui RVSM-õhuruumis käitatakse õhusõidukit, mis ei vasta RVSM-õhuruumis käitamise nõuetele, või kui
selline õhusõiduk liigub vertikaalselt läbi kõnealuse õhuruumi, teatavad piloodid õhusõiduki heakskiitmata
staatusest järgmiselt:
i) esmaväljakutse tegemisel RVSM-õhuruumis asuva sidekanali kaudu;
ii) kõikide lennutaseme muutmisega seotud taotluste korral ja
iii) kõikide lennutasemega seotud lubade tagasilugemisel.
3) Lennujuhid kinnitavad selge sõnaga teadete vastuvõtmist õhusõidukitelt, mis on teatanud, et nad ei vasta
RVSM nõuetele.
4) Piloodi teated õhusõiduki seadmete suutlikkuse vähenemise kohta
i) Kui RVSM-õhuruumis asuva ja RVSM-nõuetele vastava õhusõiduki piloot on teatanud, et selle õhusõiduki
seadmed ei vasta enam RVSM-nõuetele, käsitab lennujuhtimisüksus seda õhusõidukit RVSM-nõuetele
mittevastava õhusõidukina.
ii) Lennujuhtimisüksus võtab viivitamata meetmeid, et tagada kõrgushajutus vähemalt 600 m (2 000 jalga)
või nõuetekohane horisontaalhajutus kõikide teiste RVSM-õhuruumis asuvate asjaomaste õhusõidukitega.
Võimaluse korral annab ATC-üksus RVSM-nõuetele mittevastavale õhusõidukile loa RSVM-õhuruumist
lahkumiseks.
iii) Kui piloodil õnnestub taastada seadmete töö nii, et see vastab RVSM-nõuetele, teatab ta sellest ATC-
üksusele võimalikult kiiresti.
iv) ACC-üksus, kes saab esimesena teate õhusõiduki RVSM-staatuse muutumise kohta, teeb vajaduse korral
koostööd piirnevate ACC-üksustega.
5) Tugev turbulents — prognoosimata
i) Kui RVSM-õhuruumis lendav õhusõiduk satub ilmastiku või keerisjälje tekitatud tugevasse turbulentsi,
mis võib piloodi hinnangul mõjutada õhusõiduki suutlikkust jätkata lendu lubatud lennutasandil, teatab
piloot sellest ATC-üksusele. ATC-üksus tagab asjakohase horisontaalhajutuse või suurendab kõrgushaju
tusmiinimumi.
ii) ATC-üksus peab võimalikult palju arvesse võtma piloodi nõudeid lennutasandi ja/või marsruudi
muutmise kohta, ning edastama nõuetekohast liiklusteavet.
iii) ATC-üksus palub teistelt õhusõidukitelt teateid, et teha kindlaks, kas RSVMi kohaldamine tuleks peatada
täielikult või konkreetse lennutasandi sagedusalas/ja/või konkreetses piirkonnas.
iv) RSVMi kohaldamise peatanud ACC-üksus kooskõlastab asjaomase(d) peatamistoimingu(d) ja kõik
asjaomase sektori läbilaskevõimega seotud nõuetekohased muudatused piirnevate ACC-üksustega
(vastavalt vajadusele).
6) Tugev turbulents — prognoositud
i) Kui ilmateade näitab, et RVSM-õhuruumis võib esineda tugevaid turbulentse, teeb ATC-üksus kindlaks,
kas lennutegevus RVSM-õhuruumis tuleks peatada, ja kui seda tehakse, siis kui kauaks ja missugus(t)el
konkreetse(te)l lennutasandi(te)l ja/või missuguses piirkonnas.
L 196/16 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
ii) Kui RVSMi kohaldamine peatatakse, teeb RVSMi peatanud ACC-üksus koostööd piirnevate ACC-
üksustega, et suunata lennuliiklus ümber sobivatele lennutasanditele, välja arvatud juhul, kui on kirjalikult
kokku lepitud lennutasandite jaotamise erikorras. Vajaduse korral teeb RVSMi kohaldamise peatanud
ACC-üksus koostööd piirnevate ACC-üksustega ka kohaldatava sektori läbilaskevõime osas.“;
21) lisatakse punkt SERA.11014:
„SERA.11014 ACAS-süsteemi eelhoiatused
a) Lennu ajal kasutatakse ACAS II-süsteemi (välja arvatud komisjoni määruses (EL) nr 965/2012 (*) kindlaks
määratud minimaalvarustuse loetelus sätestatud juhud) režiimis, mis võimaldab lennumeeskonnal saada ohtliku
vahekauguse eelhoiatusi, kui avastatakse lubamatu lähedus teise õhusõidukiga. Seda nõuet ei kohaldata juhul, kui
ohtliku vahekauguse eelhoiatuste edastamist tuleb piirata (kasutades vaid lennuliikluse nõustamisteenust või
sellega samaväärset süsteemi) ebatavalise protseduuri või toimivust vähendavate tingimuste tõttu.
b) ACAS-süsteemi eelhoiatuse puhul peab piloot tegema järgmist:
1) viivitamata järgima eelhoiatuses sisalduvaid korraldusi, välja arvatud juhul, kui see ohustab õhusõidukit;
2) järgima eelhoiatuses sisalduvaid korraldusi ka juhul, kui eelhoiatuse ja ATC-üksuse edastatud manööver
dusjuhised on üksteisega vastuolus;
3) vältima eelhoiatuses sisalduvate korraldustega vastuolus olevaid manöövreid;
4) teatama kohe, kui lennumeeskonna töökoormus seda võimaldab, asjaomasele ATC-üksusele igast
eelhoiatusest, mis nõuab kõrvalekallet kehtivast ATC-üksuse korraldusest või loast, ja
5) viivitamata täitma muudetud eelhoiatuses sisalduvaid korraldusi;
6) muutma lennutrajektoori nii vähe kui eelhoiatuse järgimiseks võimalik;
7) asuma kohe pärast konflikti lahendamist uuesti järgima ATC-üksuse korraldusi või lube ning
8) teatama ATC-üksusele, et õhusõiduki meeskond jätkab olemasoleva loa järgimist.
c) Kui piloot saadab teate ACAS-süsteemi eelhoiatuse kohta, ei muuda lennujuht õhusõiduki lennutrajektoori enne,
kui piloot on edastanud teate „OHT MÖÖDAS“ („CLEAR OF CONFLICT“),
d) Niipea kui õhusõiduki meeskond kaldub eelhoiatust järgides kõrvale ATC-üksuse antud loast või korraldusest või
kui piloot teatab eelhoiatuse saamisest, ei vastuta lennujuht enam hajutatuse tagamise eest eelhoiatuse saanud
õhusõiduki ja mis tahes muu õhusõiduki vahel, mida eelhoiatuse tõttu tehtud manööver otseselt mõjutab.
Lennujuht hakkab kõikide asjaomaste õhusõidukite hajutatuse tagamise eest taas vastutama pärast seda, kui ta:
1) kinnitab, et on saanud õhusõiduki meeskonnalt teate selle kohta, et õhusõiduk jätkab olemasoleva loa
järgimist või,
2) kinnitab, et on saanud õhusõiduki meeskonnalt teate selle kohta, et õhusõiduk jätkab olemasoleva loa
järgimist, ja annab välja alternatiivse loa, mille kättesaamist kinnitab lennumeeskond.
(*) Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud
tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
(ELT L 296, 25.10.2012, lk 1).“;
22) punkti SERA.11015 alapunkti e tabelit S11-3 muudetakse järgmiselt:
a) tekst lahtris „Lause tähendus“, mis vastab väljendile „WILCO“, asendatakse järgmisega;
„Sain aru, täidan juhiseid“;
b) väljendi „WILCO“ all asuv väljend „Täidan juhiseid“ jäetakse välja;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/17
23) punktile SERA.12005 lisatakse järgmine alapunkt c:
„c) Meeskonnaliikmed kasutavad ettekannete koostamisel 5. liite punktis A sätestatud eriettekande näidisvormi
(AIREP SPECIAL). Ettekannete koostamisel tuleb järgida 5. liite punkti 2 kohaseid üksikasjalikke juhiseid
aruannete esitamise kohta.
1) Lennumeeskonnad kasutavad ettekannete edastamisel õhusõiduki pardalt ja ATS-üksused nende ettekannete
taasedastamisel 5. liites sätestatud üksikasjalikke juhiseid, sealhulgas teadete vormingud ja väljendeid.
2) Õhusõidukite pardalt tehtavad eriettekanded, mis sisaldavad tähelepanekuid vulkaanilise tegevuse kohta,
esitatakse vulkaanilist tegevust käsitleva eriettekande vormil. Lennumeeskonnad, kes lendavad marsruutidel,
kus võib esineda vulkaanituha pilvi, varustatakse vormiga, mis põhineb 5. liite punkti B kohasel vulkaanilist
tegevust käsitleva eriettekande näidisvormil“;
24) punkti SERA.12020 alapunkti a alapunkt 2 asendatakse järgmisega:
„2) asjaomasele ilmavaatlusjaamale (MWO) vastavalt 5. liite punktile 3 ja“;
25) lisatakse 13. ja 14. jaotis:
„13. JAOTIS
SSR-transponder
SERA.13001 SSR-transpondri kasutamine
a) Kui õhusõiduk on varustatud töökorras SSR-transpondriga, kasutab piloot transpondrit kogu lennu ajal,
vaatamata sellele, kas asjaomases õhuruumis kasutatakse lennuliikluse teenindamisel SSR-transpondrit või mitte.
b) Piloot võib kasutada IDENT-funktsiooni ainult siis, kui ATS seda nõuab.
c) Õhusõidukid, millel puudub piisav elektritoide, ei ole kohustatud järgima transpondri pideva kasutamise nõuet,
välja arvatud juhul, kui on tegemist lennuga, mida käitatakse pädeva asutuse poolt kohustusliku transpondri
alaks määratud õhuruumis.
SERA.13005 A-režiimi (Mode A) koodi kasutamine SSR-transpondri puhul
a) SSR-transpondriga varustatud õhusõiduki piloot teeb eriolukorrast teatamiseks järgmist:
1) kasutab eriolukorrast teatamiseks koodi 7700, välja arvatud juhul, kui ATC on andnud piloodile eelnevalt
korralduse valida transpondri kasutamiseks mõni muu kindlaksmääratud kood. Sel juhul võib piloot siiski
valida koodi 7700, kui on konkreetne põhjus arvata, et see oleks parim tegutsemisviis;
2) valib raadiosidehäiretest teatamiseks koodi 7600;
3) püüab ebaseaduslikust sekkumisest teatamiseks valida koodi 7500. Kui olukord seda nõuab, tuleks selle
asemel kasutada koodi 7700.
b) Muudel kui alapunktis a kirjeldatud juhtudel peab piloot tegema järgmist:
1) kasutama ATS-üksuse antud koodi või
2) kui ATS-üksuse ei ole koodi kohta korraldusi andnud, valima koodi 2000 või muu pädeva astutuse
ettenähtud koodi või
3) kui õhusõidukile ei osutata lennuliiklusteenuseid, valima koodi 7000, et hõlbustada sobiva varustusega
õhusõidukite kindlakstegemist, kui pädev asutus ei ole sätestanud teisiti.
L 196/18 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
c) Kui selgub, et kuvatud kood erineb õhusõidukile antud koodist, tuleb teha järgmist:
1) piloodil palutakse koodivalikut kinnitada ja kui olukord seda nõuab, valitud kood õige vastu ümber vahetada,
ja
2) kui õhusõidukile määratud kood erineb endiselt kuvaril nähtavast koodist, võib piloodilt nõuda, et ta
õhusõiduki transpondri välja lülitaks. Olukorrast tuleb teavitada järgmist juhtimise üleandmise punkti ja kõiki
muid üksusi, kes kasutavad lennuliiklusteenuste osutamisel SSR-i ja/või multilateratsioonisüsteemi (MLAT).
SERA.13010 Rõhkkõrgusega seotud teave
a) Kui õhusõidukile on paigaldatud kasutamiskõlblik C-režiimi (Mode C) transponder, peab piloot kõnealust režiimi
pidevalt kasutama, välja arvatud juhul, kui ATC-üksus on ette näinud teisiti.
b) Lennujuhile kuvatavat rõhkkõrguspõhist lennutasemeteavet peavad vähemalt ühel korral kontrollima kõik
sobivate seadmetega varustatud ATC-üksused esmakontakti loomisel asjaomase õhusõidukiga, või kui see ei ole
võimalik, siis esimesel võimalusel pärast esmakontakti, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on sätestanud teisiti.
SERA.13015 Õhusõiduki identifitseerimisfunktsiooni kasutamine S-režiimis (Mode S) SSR-transpondri
puhul
a) S-režiimiga varustatud õhusõiduk, millel on õhusõiduki identifitseerimise funktsioon, edastab vastavalt ICAO
lennuplaani punktile 7 õhusõiduki tunnuse, või kui lennuplaani ei ole esitatud, siis õhusõiduki registreeri
mistunnuse.
b) Kui kuvarilt nähtub, et S-režiimiga (Mode S) varustatud õhusõiduki edastatud õhusõidukitunnus on eeldatust
erinev, palutakse piloodil edastada asjakohane kinnitus ja vajaduse korral uuesti sisestada korrektne õhusõidu
kitunnus.
c) Kui piloot on saatnud kinnituse selle kohta, et S-režiimi (Mode S) on sisestatud korrektne õhusõidukitunnus, kuid
kuvaripilt on endiselt eeldatust erinev, võtab lennujuht järgmised meetmed:
1) teatab piloodile, et kuvaripilt on endiselt eeldatust erinev;
2) võimaluse korral korrigeerib õhusõidukitunnuse märget kuvaril ja
3) teatab järgmisele üleandmispunktile ja kõikidele muudele S-režiimi (Mode S) identifitseerimisfunktsiooni
kasutavatele asjaomastele üksustele, et kõnealuse õhusõiduki edastatav õhusõidukitunnus on vale.
SERA.13020 SSR-transpondri rike olukorras, kus töötava transpondri kasutamine on kohustuslik
a) Kui transpondril ilmneb pärast starti rike, püüavad ATC-üksused jätkata lennu teenindamist kuni sihtlennuväljani
vastavalt lennuplaanile. Piloodid peavad siiski olema valmis järgima teatavaid piiranguid.
b) Kui transpondril ilmneb rike, mida ei saa enne väljumist kõrvaldada, teevad piloodid järgmist:
1) teatavad sellest ATS-ile nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt enne lennuplaani esitamist;
2) lisavad ICAO lennuplaani vormi punkti 10 märke SSR alla tähe „N“, mis näitab, et transponder ei ole
töökorras, või kui transponder rikkele vaatamata siiski osaliselt funktsioneerib, lisavad asjakohalise märke
transpondri suutlikkuse kohta, ja
3) järgivad kõiki avaldatud protseduure, mis on seotud erandi taotlemisega nõudest kanda pardal töötavat SSR
transpondrit.
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/19
14. JAOTIS
Kõnesideprotseduurid
SERA.14001 Üldine teave
Standardväljendeid kasutatakse kõikides olukordades, mille puhul need on ette nähtud. Tavakeelt kasutatakse ainult
juhul, kui kavandatud teadet ei ole võimalik standardväljendite abil edastada.
SERA.14005 Sõnumiliigid
a) Aeronavigatsioonilise mobiilteeninduse teadete liigid ning nende eesõigused side loomisel ja teadete edastamisel
on kindlaks määratud tabelis S14-1.
Tabel S14-1
Teate liik ning märguannete eesõigused raadiotelefonside korral Raadiotelefonside signaal
a) Hädaolukorra kutsung, hädaolukorra teated ja hädaolukorra MAYDAY
raadioside
b) Sundolukorra teated, sealhulgas teated, millele eelneb meditsii PAN PAN või PAN PAN MEDICAL
nilise transpordi märguanne
c) Raadiopeilimissidega seotud teated —
d) Lennuohutusteated —
e) Ilmateated —
f) Lennuregulaarsusteated —
b) Hädaolukorra teateid ja hädaolukorra raadiosidet käsitletakse vastavalt punkti SERA.14095 sätetele
c) Sundolukorra teateid ja sundolukorra raadiosidet, sh teateid, millele eelneb meditsiinilise transpordi märguanne,
käsitletakse vastavalt punkti SERA.14095 sätetele.
SERA.14010 Lennuohutusteated
Lennuohutusteated on järgmised:
a) õhusõidukite lennu ja lennnuliiklusteenindusega seotud teated;
b) õhusõiduki käitajalt või õhusõidukilt edastatavad teated, mis vahetult mõjutavad lendu teostavat õhusõidukit;
c) ilmaga seotud nõuanded, mis on lendu teostava või stardiks valmistuva õhusõiduki jaoks esmatähtsad
(edastatakse eraldi või raadiosaatena);
d) muud teated, mis mõjutavad õhusõiduki lendu või stardiks valmistumist.
SERA.14015 Õhk-maa-sides kasutatav keel
a) Õhk-maa-raadiotelefonside toimub inglise keeles või maapealses jaamas tavaliselt kasutatavas keeles.
L 196/20 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
b) Inglise keelt võib mis tahes õhusõiduki nõudmise korral kasutada kõikides maapealsetes jaamades, mis
teenindavad rahvusvahelisi lennuteenuseid osutavaid määratud lennuvälju ja rahvusvahelisi marsruute. ATS-üksus
kasutab õhusõidukiga side pidamisel inglise keelt lennuväljadel, mis teenindavad aastas rohkem kui
50 000 rahvusvahelist IFR-lendu, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on konkreetsel juhul sätestanud teisiti.
Liikmesriigid, kus käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kasutatakse lennuväljadel, mis teenindavad aastas
rohkem kui 50 000 rahvusvahelist lendu, ATS-üksuse ja õhusõiduki vahelises sides lisaks inglise keelele ka
mõnda muud keelt, võivad otsustada inglise keele kasutamise nõuet mitte kohaldada, ning teavitavad sellest
komisjoni. Sel juhul peavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt 31. detsembriks 2017 läbi viima uuringu, milles
käsitletakse võimalust kehtestada nõue, mille kohaselt asjaomasel lennuväljal tuleks ATS-üksuste ja õhusõidukite
vahel peetavas sides kasutada inglise keelt, et vältida kasutusel oleva raja loata hõivamist või muid ohutusriske ja
võtta samal ajal arvesse nii liidu kui ka siseriiklike õigusaktide kohaldatavaid sätteid keele kasutamise kohta.
Uuringu tulemused avalikustatakse ja selle põhjal tehtud järeldused edastatakse ametile ja komisjonile.
c) Keel(ed), mida asjaomases maapealses jaamas kasutatakse, on avaldatud lennundusteabe kogumikus ja muudes
asjaomaste jaamadega seotud aeronavigatsioonialast teavet kajastavates väljaannetes.
SERA.14020 Sõnade hääldamine raadiotelefoni teel
Raadiotelefonsides kasutatakse pärisnimede, teenuselühendite ja keerulise õigekirjaga sõnade edastamiseks tabelis
S14-2 esitatud tähestikku.
Tabel S14-2
Raadiotelefonside tähestik
Ligikaudne hääldus
Täht Sõna
(ladina tähestik)
A ALFA ALL-FA
B Bravo BRA-VO
C Charlie TŠAA-LI
D Delta DELL-TA
E Echo EKK-O
F Foxtrot FOKS TROT
G Golf GOLF
H Hotel HO-TELL
I India IN-DI-A
J Juliett DŽU-LI-ETT
K Kilo KI-LO
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/21
Ligikaudne hääldus
Täht Sõna
(ladina tähestik)
L Lima LI-MA
M Mike MAIK
N November NO-VEM-BER
O Oscar OS-KAR
P Papa PA-PA
Q Quebec KE-BEK
R Romeo RO-ME-O
S Sierra SI-ERRA
T Tango TAN-GO
U Uniform JU-NI-FORM
V Victor VIK-TOR
W Whiskey WIS-KI
X X-ray EKS-REI
Y Yankee JEN-KKI
Z Zulu ZUU-LUU
Ligikaudne hääldus ladina tähestikus, rõhulised silbid on alla joonitud.
SERA.14025 Muude ATS-marsruutide kui standardsete väljumis- ja saabumismarsruutide kindlaks
määramise põhimõtted
a) ATS-marsruudi sideteated
1) Kõneside puhul hääldatakse teate põhitähte nii, nagu tabelis S14-2 esitatud tähestikus on ette nähtud.
2) Kui kasutatakse eesliiteid K, U või S, hääldatakse neid kõneside puhul järgmiselt:
i) K – KOPTER
ii) U – UPPER
iii) S – SUPERSONIC
L 196/22 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
b) Sõna „kopter“ hääldatakse nii, nagu ingliskeelset sõna „helicopter“ ning sõnu „upper“ ja „supersonic“ nii, nagu
neid hääldatakse inglise keeles.
SERA.14026 Olulised punktid
Üldjuhul kasutatakse kõnesides selliste oluliste punktide puhul, mis on määratud raadionavigatsiooniseadmete
asukoha abil, tavakeeles kasutusel olevat nime, ja nende oluliste punktide puhul, mis ei ole määratud raadionavigat
siooniseadmete asukoha abil, kordumatut viietähelist hääldatavat nimekoodi. Kui raadionavigatsiooniseadmete
asukoha abil määratud oluliste punktide puhul tavakeelset nime ei kasutata, asendatakse see kodeeritud teatega,
mille hääldamiseks kõneside ajal kasutatakse raadioside tähestikku.
SERA.14030 Standardse instrumentaalväljumis- ja instrumentaalsaabumismarsruudi teade
Kõnesides kasutatakse standardse instrumentaalväljumis- ja instrumentaalsaabumismarsruudi edastamiseks
tavakeelset teadet.
SERA.14035 Numbrite edastamine raadiotelefonsides
a) Numbrite edastamine
1) Õhusõiduki kutsungi, kursi, raja, tuulesuuna ja kiirusega seotud numbrite edastamisel loetakse kõik numbrid
ükshaaval.
i) Lennutasandite puhul edastatakse kõik numbrid ükshaaval, välja arvatud juhul, kui lennutasandit käsitlev
teave koosneb täissajalistest.
ii) Kõrgusemõõturi näidu edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval, välja arvatud näidu 1 000 hPa
korral, mis loetakse „ÜKS TUHAT“ („ONE THOUSAND“).
iii) Transpondri koodi edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval, välja arvatud juhul, kui transpondri
kood koosneb vaid täistuhandetest; sel juhul loetakse tuhandeliste number ja lisatakse sõna „TUHAT“
(„THOUSAND“).
2) Muu kui alapunkti a alapunktis 1 kirjeldatud teabe edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval, välja
arvatud juhul, kui number koosneb vaid täissadadest ja -tuhandetest; sel juhul loetakse sajaliste või
tuhandeliste number ja lisatakse vastavalt vajadusele sõna „SADA“ („HUNDRED“) või „TUHAT“
(„THOUSAND“). Tuhandete ja täissadade kombinatsiooni edastamisel loetakse tuhandeliste numbrid
ükshaaval ja lisatakse sõna „TUHAT“ („THOUSAND“); seejärel edastatakse sadade numbrid ja lisatakse sõna
„SADA“ („HUNDRED“).
3) Kui tekib vajadus täpsustada täistuhandetena ja/või -sadadena edastatud numbrit, loetakse asjaomase numbri
edastamisel kõik arvud eraldi.
4) Kui objekti suhtelist peilingut või kokkupõrkeohtu käsitlevat teavet edastatakse 12 tunni süsteemis, loetakse
numbrid koos, näites „KELL KÜMME“ („TEN O'CLOCK“) või „KELL ÜKSTEIST“ („ELEVEN O'CLOCK“).
5) Komakohta sisaldavad numbrid edastatakse kooskõlas alapunkti a alapunktiga 1, kusjuures asjakohases
järjestuses esinevad komakohad eraldatakse sõnaga „KOMA“ („DECIMAL“).
6) Ülikõrgsagedusega (VHF) raadiotelefonsides kasutatakse edastatava kanali kindlakstegemiseks kõiki kuut
arvnäitajat, välja arvatud juhul, kui nii viies kui ka kuues arv on null; sel juhul kasutatakse ainult esimest nelja
arvu.
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/23
SERA.14040 Numbrite hääldamine
Kui sides kasutatakse inglise keelt, tuleb numbrite edastamisel järgida tabelis S14-3 esitatud hääldust:
Tabel S14-3
Elemendi numbri või numbri esitamine Hääldus
0 ZIIROU
1 VAN
2 TUU
3 TRII
4 FOOR või FOW-ER
5 FAIV
6 SIKS
7 SEV-EN
8 EIT
9 NAIN-ER
10 TEN
11 I-LEVEN
12 TVELF
Decimal DE-SSI MAL
Hundred HAND-RED
Thousand TAU-SEND
SERA.14045 Edastamise meetod
a) Teated edastatakse lühidalt tavapärasel vestlustoonil.
b) Raadiotelefonsides kasutatakse vastavalt vajadusele järgmisi sõnu ja väljendeid, mille tähendus on esitatud
tabelis S14-4:
Tabel S14-4
Lause Tähendus
KINNITA Kinnita, et oled teate või korralduse vastu võtnud ja sellest aru saanud
(ACKNOWLDGE)
JAH/SOBIB (AFFIRM) Jaatav vastus
L 196/24 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
Lause Tähendus
LUBATUD (APPROVED) Kavandatav tegevus on heaks kiidetud
VAHE (BREAK) Paigutatakse sõnumi eri osade vahele
VAHE VAHE (BREAK Kasutatakse keerulises lennuliiklusolukorras kahele eri õhusõidukile antavate korral
BREAK) duste vahel
CANCEL (TÜHISTA) Tühistan eelnevalt antud loa
CHECK (KONTROLLI) Kontrolli süsteemi või protseduuri
LUBAN/LUBATUD Luban tegutseda kindlaksmääratud tingimuste kohaselt
(CLEARED)
KINNITA (CONFIRM) Kinnita, et oled/olen (loa, juhendi/juhise, meetme, teabe) õigesti vastu võtnud
VÕTA ÜHENDUST Loo side …
(CONTACT)
ÕIGE (CORRECT) Oled õigesti aru saanud
PARANDAN Parandan teatesse sattunud vea, õige on …
(CORRECTION)
ÄRA ARVESTA Ära pööra eelnenud teatele tähelepanu
(DISREGARD)
KUIDAS KUULED (HOW Milline on minu kuuldavus? (vt punkt SERA.14070 alapunkt c)
DO YOU READ)
ÜTLEN UUESTI (I SAY Ütlen uuesti selgitamiseks või rõhutamiseks
AGAIN)
SÄILITA (MAINTAIN) Jätka vastavalt kindlaksmääratud tingimustele või otseses tähenduses
KUULA (MONITOR) Kuula sagedusel …
VALE (NEGATIVE) Ei või luba ei anta või vale või ei ole võimalik
KUULDEL (OVER) Teade on lõppenud, oodatakse vastust
LÕPP (OUT) Side on lõppenud ja vastust ei oodata
LOE TAGASI (READ Loe tagasi kogu teade või osa sellest nii, nagu sa selle vastu võtsid
BACK)
MUUDATUS Viimases loas on tehtud muudatus, mis muudab kogu teate või osa sellest
(RECLEARED)
TEATA (REPORT) Anna järgnev teade …
LUBAGE (REQUEST) Tahan teada saada … või tahan …
SELGE (ROGER) Olen viimase teate vastu võtnud
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/25
Lause Tähendus
ÜTLE UUESTI (SAY Korda uuesti kogu teade või osa sellest
AGAIN)
RÄÄGI AEGLASEMALT Vähenda rääkimiskiirust
(SPEAK SLOWER)
OLE KUULDEL Oota, kuni kutsun
(STANDBY)
EI OLE VÕIMALIK Ei ole võimalik täita esitatud soovi, korraldust või luba
(UNABLE)
TÄIDAN (WILCO) (lühend väljendist „will comply“)
Sain korraldusest aru ja täidan seda
SÕNAD KAKS KORDA a) palvena: side kuuldavus on halb, edastage iga sõna kaks korda;
(WORDS TWICE) b) teatena: kuna side on halb, edastan iga sõna kaks korda
SERA.14050 Õhusõiduki raaditelefonside kutsung
a) Täiskutsungid
Õhusõiduki raadiotelefonside kutsungid liigitatakse järgmiselt:
1) A-tüüp – õhusõiduki registreerimistunnus või
2) B-tüüp – lennuettevõtja raadiotelefonkood, millele järgnevad õhusõiduki registreerimistunnuse neli viimast
tähte;
3) C-tüüp – lennuettevõtja raadiotelefonkood, millele järgneb lennu number.
b) Lühikutsungid
Punktis a esitatud õhusõiduki raadiotelefonside kutsungeid, välja arvatud C-tüüpi kutsungid, võib lühendada
punkti SERA.14055 alapunktis c kirjeldatud juhtudel. Lühikutsungi vorm peab olema järgmine:
(1) A-tüüp – registreerimistunnuse esimene tähemärk ja vähemalt kutsungi viimased kaks tähemärki;
(2) B-tüüp – õhusõiduki käitaja kutsung, millele järgnevad vähemalt kutsungi kaks viimast tähemärki;
(3) C-tüüp – lühendit ei kasutata.
SERA.14055 Raadiotelefonside protseduurid
a) Õhusõiduki meeskond ei tohi lennu ajal muuta oma raaditelefonside kutsungi tüüpi, välja arvatud juhul, kui
ATC-üksus palub seda lennuohutuse huvides ajutiselt teha. Õhusõiduki stardi, lõpplähenemise viimase etapi või
õhusõiduki maandumisest kuni selle täieliku peatumiseni kuluva aja jooksul ei peeta õhusõidukiga raadiotele
fonsidet, välja arvatud ohutuspõhjustel.
b) Raadiotelefonside alustamine
1) Raadiotelefonsidet alustatakse alati täiskutsungiga. Õhusõiduki meeskond alustab raadiotelefonsidet kutsutava
jaama koodiga, millele järgneb kutsuja jaama kood.
L 196/26 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
2) Eespool kirjeldatud kutsungile vastamiseks edastatakse kutsuja jaama kutsung, millele järgneb vastava jaama
kutsung, mis tähendab kutset raadiotelefonside jätkamiseks kutsuja jaamaga. Kui teateid vahetatakse ühe ATS-
üksusega, võib asjaomase ATS-üksuse kutsungi välja jätta, kui pädev asutus on selleks loa andnud.
3) Side algab kutsungi saatmise ja vastuse saamisega, välja arvatud juhul, kui kutsuja on veendunud, et kutsutav
jaam on kutsungi kätte saanud; sel juhul võib kutsuv jaam edastada teate kutsutava jaama vastust ära
ootamata.
c) Raadiotelefonside jätkamine
1) Punkti SERA.14050 alapunkti b kohaseid raadiotelefonside lühikutsungeid võib kasutada alles pärast seda, kui
on loodud nõuetekohane side ja puudub segiajamise oht. Õhusõiduki meeskond kasutab kutsungi lühivarianti
alles siis, kui lennuliiklussidejaam on seda esimesena teinud.
2) Lennujuhid kasutavad ATC-lubade andmisel ning õhusõiduki meeskonnad kõnealuste lubade tagasilugemisel
alati selle õhusõiduki kutsungit, millele luba anti. Muudel juhtudel on pärast kontakti loomist lubatud jätkata
pidevat kahepoolset sidet kuni kontakti lõppemiseni tunnust või kutsungit kasutamata.
SERA.14060 VHF-teadete edastamine
a) Asjaomane ATS-üksus soovitab õhusõiduki meeskonnal lülituda kokkulepitud korra kohaselt ühelt raadiosa
geduselt teisele. Kui sellist soovitust ei ole antud, teavitab õhusõiduki meeskond ATS-üksust sellest enne sageduse
muutmist.
b) VHF-sagedusel esmakontakti luues või VHF-sagedusalast lahkudes peab õhusõiduki meeskond edastama teabe,
mille on ette näinud ANSP, kes vastutab lennuliiklusteenuste osutamise eest ja on pädeva asutuse poolt heaks
kiidetud.
SERA.14065 Raadiotelefonside protseduurid õhk-maa-kõneside kanali ümberlülitamiseks
a) Kui lennuliiklusteenuste osutamise eest vastutav ja pädeva asutuse poolt heaks kiidetud ANSP ei ole teisiti ette
näinud, peab pärast õhk-maa-kõneside kanali ümberlülitamist ATS-üksusele tehtav esmaväljakutse sisaldama
järgmisi elemente:
1) kutsutava ATS-üksuse kood;
2) kutsung ja raske keerisjälje kategooriasse kuuluva õhusõiduki puhul sõna „raske“ („heavy“) või „super“ („super“),
kui pädev asutus on õhusõiduki nii määratlenud;
3) lennutasand, sh ülelennutasand ja lubatud lennutasandid, kui asjaomane õhusõiduk ei jätka lendu lubatud
tasandil;
4) kiirus, kui ATC on selle ette näinud, ja
5) lennuliiklusteenuste osutamise eest vastutava ANSP nõutavad täiendavad lisaelemendid, mille on heaks
kiitnud pädev asutus.
b) Piloodid annavad teavet lennutasandi kohta, ümardatuna kõrgusemõõturi rõhuskaalal lähima 30 m või
100 jalani.
c) Esmaväljakutse lähilennujuhtimisüksusele
Kui õhusõiduki meeskonnale osutatakse lähilennujuhtimisteenust, peab esmaväljakutse sisaldama järgmist:
1) kutsutava ATS-üksuse kood;
2) kutsung ja raske keerisjälje kategooriasse kuuluva õhusõiduki puhul sõna „raske“ („heavy“) või „super“ („super“),
kui pädev asutus on õhusõiduki nii määratlenud;
3) asukoht ja
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/27
4) lennuliiklusteenuste osutamise eest vastutava ANSP nõutavad lisaelemendid, mille on heaks kiitnud pädev
asutus.
SERA.14070 Raadiotelefonside kontrolli protseduurid
a) Raadiotelefonside kontrolli tehakse järgmiselt:
1) kutsutava jaama tunnus;
2) kutsuva jaama tunnus;
3) sõna „SIDEKONTROLL“ („RADIO CHECK“);
4) kasutatav sagedus.
b) Raadiotelefonside kontrollile vastatakse järgmiselt:
1) kutsunud jaama tunnus;
2) kutsele vastava jaama tunnus;
3) teade raadiotelefonside kontrolli algatanud jaama kuuldavuse kohta.
c) Raadioside kontrolli puhul kasutatakse järgmist kuuldavusskaalat:
Kuuldavusskaala
1) üks – ei saa aru (unreadable);
2) kaks – vaevu kuuldav (readable now and then);
3) kolm – kuulen halvasti (readable but with difficulty)
4) neli – kuulen hästi (readable);
5) viis – kuulen väga hästi (perfectly readable).
SERA.14075 Teadete vahetamine
a) Teated on lühikesed ja ühemõttelised, võimaluse korral kasutatakse tüüpsõnu.
1) Õhusõidukilt edastatud teate puhul peab teate kättesaamise kinnitus sisaldama asjaomase õhusõiduki
kutsungit.
2) Teate kättesaamise kinnitus, mille ATS-üksus edastab õhusõidukile, peab sisaldama asjaomase õhusõiduki
kutsungit, millele vajaduse korral järgneb ATS-üksuse kutsung.
b) Side lõpetamine
Raadiotelefonside lõpetab kas teateid vastu võttev ATS-üksus või õhusõiduk, mis kasutab selleks oma kutsungit.
c) Parandused ja kordamised
1) Kui teates on tehtud viga, öeldakse sõna „PARANDAN“ („CORRECTION“) ja korratakse viimast õiget sõna või
sõnade rühma, seejärel edastatakse parandatud tekstiosa.
2) Kui on parem korrata kogu teadet, kasutatakse enne õige teksti teistkordset edastamist sõnu „PARANDAN,
ÜTLEN UUESTI“ („CORRECTION, I SAY AGAIN“).
3) Kui vastuvõtja ei ole kindel, et ta on teate õigel kujul vastu võtnud, peab ta nõudma kogu teate või selle
mõne osa kordamist.
L 196/28 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
4) Kui nõutakse kogu teate kordamist, kasutatakse sõnu „ÜTLE UUESTI“ („SAY AGAIN“). Kui soovitakse, et teate
mingit osa korrataks, kasutatakse järgmisi väljendeid: „ÜTLE UUESTI KÕIK ENNE“ („SAY AGAIN BEFORE“)
(esimene õigesti vastuvõetud sõna) või „ÜTLE UUESTI“ („SAY AGAIN“) (sõna enne arusaamatut osa) „JA“
(„TO“) (sõna pärast arusaamatut osa) „VAHEL“ või „ÜTLE UUESTI KÕIK PÄRAST“ („SAY AGAIN ALL AFTER“)
(viimane õigesti vastuvõetud sõna).
d) Kui teate edastaja avastab tagasiloetud kinnituses vea, peab ta ütlema: „VALE, ÜTLEN UUESTI“ („NEGATIVE,
I SAY AGAIN“), mille järel ta peab ütlema uuesti õige variandi.
SERA.14080 Sidevalve/sidepidamisajad
a) Lennu ajal peab õhusõiduk säilitama pädeva asutuse nõuete kohase pideva sidevalve, mille võib lõpetada alles
pärast vastava teate saatmist asjaomasele ATS-üksusele, välja arvatud ohutuspõhjustel.
1) Õhusõiduk, mis teostab suurte veekogude või kindlaksmääratud alade kohal lende, mille puhul on nõutav
avariimajakas (ELT), peab säilitama pideva kuulamisvalve VHF-avariisagedusel 121,5 MHz, välja arvatud sel
ajal, kui asjaomane õhusõiduk peab sidet muul VHF-sagedusel või kui õhusõiduki varustusest või meeskonna
koosseisust tingituna ei ole võimalik olla samaaegselt kuulamisvalves kahel VHF-sagedusel.
2) Õhusõiduk, mis lendab sellistes piirkondades või marsruutidel, kus võib esineda õhusõiduki lendu sekkumist
tunnistamise eesmärgil või muid ohtlikke olukordi, peab säilitama pideva kuulamisvalve VHF-avariisagedusel
121,5 MHz, kui pädev asutus on kehtestanud sellekohase nõude.
b) Lennuliiklussidejaam, kuhu on paigaldatud VHF-avariisageduskanal 121,5 MHz, peab säilitama kanali pideva
kuulamisvalve kogu jaama tööaja jooksul. Kui ühes paigas asub kaks sellist jaama, peab eespool kirjeldatud nõuet
järgima üks avariisageduskanali 121,5 MHz pidevat kuulamisvalvet säilitav jaam.
c) Kui õhusõiduki meeskond või ATS-üksus on mingil põhjusel sunnitud katkestama töö VHF-sagedusel, tuleb
sellest teatada teistele jaamadele, edastades samas ka jaama töö taastumise oletatava aja. Jaama töö taastumisel
tuleb sellest teatada teistele asjaomastele jaamadele. Kui jaama tööd ei ole võimalik algselt kindlaksmääratud
ajaks taastada, tuleb võimaluse korral algselt kindlaksmääratud ajal või sellele võimalikult lähedasel ajal teatada
teistele jaamadele töö taastumise uus aeg.
SERA.14085 Tagasisideta edastamine
a) Kui õhusõiduki meeskond ei suuda mitte ühegi kättesaadava vahendi abil talle määratud kanalil, varem kasutatud
kanalil ega asjaomasel marsruudil kasutataval mis tahes muul kanalil sidet luua ning asjaomase ATS-üksusega,
teiste ATS-üksustega või teiste õhusõidukitega ühendust saada, peab ta edastama talle määratud kanali(te)l kaks
korda oma teate, mida alustatakse sõnadega „EDASTAN TAGASISIDETA“ („TRANSMITTING BLIND“) ning mis
vajaduse korral sisaldab selle jaama või nende jaamade kutsungit, millele teade on adresseeritud.
b) Kui õhusõiduki meeskond ei suuda vastuvõtuhäirete tõttu sidet luua, peab ta määratud aegadel või teatud
piirkonnas kasutusel oleval sagedusel edastama oma teate, mida alustatakse sõnadega „EDASTAN
TAGASISIDETA VASTUVÕTUHÄIRETE TÕTTU“ („TRANSMITTING BLIND DUE RECEIVER FAILURE“).
Õhusõiduki meeskond peab tegema järgmist:
1) edastama oma teate ja kordama seda täies pikkuses;
2) teatama järgmise arvatava edastusaja;
3) kui õhusõiduki meeskonnale osutatakse lennuliiklusteenust, peab ta teatama õhusõiduki kapteni tegutsemi
sotsusest seoses lennu jätkamisega.
SERA.14087 Side vahendamine maalt õhusõidukile
a) Kui ATS-üksus ei saa õhusõidukiga ühendust sagedustel, millel õhusõiduk peaks olema kuuldel, peab ta tegema
järgmist:
1) paluma teisi ATS-üksusi, et need kutsuksid õhusõidukit ja vahendaksid vajaduse korral asjakohast
liiklusteadet, ja
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/29
2) paluma piirkonnas olevat teist õhusõidukit, et see kutsuks asjaomast õhusõidukit ja vahendaks vajaduse
korral asjakohast liiklusteadet.
b) Alapunkti a kohaldatakse ka järgmistel juhtudel:
1) asjaomase ATS-üksuse nõudmise korral;
2) kui õhusõiduk ei ole teatava aja jooksul edastanud kavandatud teadet ning oletatakse, et on tekkinud
sidehäired.
SERA.14090 Side eriprotseduurid
a) Sõidukite liikumine
Sõidukite (v.a puksiirtraktorid) liikumise kohta manööverdusalal kasutatakse samu väljendeid, mis õhusõidukite
liikumise kohta, välja arvatud seoses ruleerimisega, kus sõidukite puhul asendatakse sõna „SUUNDU“
(„PROCEED“) sõnaga „RULEERI“ („TAXI“).
b) Lennuliikluse nõustamisteenus
Lennuliikluse nõustamisteenus ei väljasta lube, vaid annab nõu ning õhusõiduki meeskonnale marsruuti või
toimingut välja pakkudes peab teenuseosutaja kasutama sõna „soovitav“.
c) Raske keerisjälje kategooria
1) Raske keerisjälje kategooriasse liigitatud õhusõiduki puhul lisatakse kõnealuse õhusõiduki meeskonna ja ATS-
üksuse vahelise raadiotelefonside esmasel loomisel õhusõiduki kutsungile sõna „raske“ („heavy“).
2) Sellise konkreetse õhusõiduki puhul, mille pädev asutus on määratlenud raske keerisjälje kategooriasse
kuuluva õhusõidukina, lisatakse õhusõiduki meeskonna ja ATS-üksuse vahelise raadiotelefonside esmasel
loomisel õhusõiduki kutsungi järele sõna „super“.
d) Ilmastikust põhjustatud ümbersuunamisega seotud protseduurid
ATC-üksusega sidet alustades võib piloot taotleda kiirvastust, edastades teate „VAJALIK ILMASTIKUST
PÕHJUSTATUD ÜMBERSUUNAMINE“ („WEATHER DEVIATION REQUIRED“), millega nõutakse eesõigust
sageduse kasutamiseks ja ATC-üksuselt vastuse saamiseks. Vajaduse korral alustab piloot sidet kiirteatega „PAN
PAN“ (mida eelistatavalt öeldakse kolm korda).
SERA.14095 Raadiotelefonside protseduurid häda- ja sundolukorras
a) Üldnõuded
1) Häda- ja sundolukorra raaditelefonside hõlmab kõiki vastavalt kas häda- või sundolukorraga seotud raadiote
lefonside teateid. Häda- ja sundolukorra tingimused on määratletud järgmiselt:
i) hädaolukord: olukord, kus on olemas tõsine ja vahetu oht õhusõidukile ja selle pardal viibivatele inimestele
ning on vajadus saada vahetut abi;
ii) sundolukord: olukord, mis on seotud õhusõiduki või muu liiklusvahendi, neis viibivate või muus paigas
märgatud inimeste ohutusega, kuid mis ei nõua vahetuid abistamismeetmeid.
2) Hädaolukorraga seotud raadiotelefonside alustamisel kasutatakse hädaolukorra signaali „MAYDAY“ ning
sundolukorraga seotud side alustamisel sundolukorra signaali „PAN PAN“. Häda- ja sundolukorraga seotud
edaspidise side alguses on lubatud kasutada raadiotelefonside hädaolukorra ja sundolukorra signaali.
3) Häda- või sundolukorras olevatele õhusõidukitele edastatavad teated peavad olema arvult, mahult ja sisult
võimalikult piiratud, pidades silmas hetkeolukorda.
L 196/30 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
4) Kui ATS-üksuselt, millele õhusõiduki meeskond teatab häda- või sundolukorrast, vastust ei saada, peavad abi
osutama teised ATS-üksused vastavalt alapunkti b alapunktile 2 ja alapunkti b alapunktile 3.
5) Häda- või sundolukorra raadiotelefonsidet tuleb tavaliselt säilitada sagedusel, millel on edastatud häda- või
sundolukorra teade senikaua, kuni parema abi saamiseks on otstarbekas minna üle teisele sagedusele.
6) Häda- ja sundolukorra side puhul kehtib üldine nõue, et teated tuleb edastada aeglaselt ja iga sõna selgelt
hääldades, et hõlbustada teate üleskirjutamist.
b) Raadiotelefonside hädaolukorras
1) Hädaolukorras õhusõiduki tegevus
Lisaks sellele, et enne hädaolukorra teadet edastatakse alapunkti a alapunkti 2 kohane raadiotelefonside
hädaolukorra märguanne MAYDAY, mida eelistatavalt öeldakse kolm korda, peab hädaolukorrast teatanud
õhusõiduki meeskonna edastatud hädaolukorrateade vastama järgmistele nõuetele:
i) teade tuleb saata õhk-maa-raadioside sagedusel, mida hetkel kasutatakse;
ii) see peab sisaldama vastavalt vajadusele võimalikult palju alljärgnevaid elemente, mis esitatakse selgesti
hääldatuna ja võimaluse korral allpool esitatud järjestuses:
A) kutsutava ATS-üksuse kutsung (kui aeg ja asjaolud seda võimaldavad);
B) õhusõiduki tunnus;
C) hädaolukorra laad;
D) õhusõiduki kapteni tegutsemisotsus;
E) täpne asukoht, lennutasand ja kurss.
2) Sellise ATS-üksuse tegevus, kellele hädaolukorra märguanne on adresseeritud või kes esimesena kinnitab
hädaolukorra märguande vastuvõttu
ATS-üksus, kellele hädaolukorda sattunud õhusõiduk on adresseerinud hädaolukorra märguande või kes
esimesena kinnitab hädaolukorra märguande vastuvõttu, peab tegema järgmist:
i) viivitamata teatama hädaolukorra märguande vastuvõtmisest;
ii) pidama hädaolukorras õhusõidukiga sidet või andma sellekohase vastutuse konkreetselt ja selgelt üle
mõnele teisele üksusele ning teavitama üleandmisest asjaomast õhusõidukit ja
iii) võtma viivitamata meetmeid selle tagamiseks, et kogu vajalik teave tehakse võimalikult kiiresti
kättesaadavaks:
A) asjaomasele ATS-üksustele;
B) asjaomase õhusõiduki käitajale või selle esindajale varem kokkulepitud korra kohaselt;
iv) hoiatama vastavalt vajadusele teisi ATS-üksusi, et vältida liiklusteadete edastamist hädaolukorras
õhusõidukiga peetava side sagedusel.
3) Raadiovaikuse kehtestamine
i) Hädaolukorras õhusõidukil või hädaolukorras õhusõidukiga raadiosidet pidaval ATS-üksusel on õigus
nõuda raadiovaikust kas kõikidelt asjaomases piirkonnas asuvatelt mobiilsidejaamadelt või jaamalt, mis
sekkub raadiosidesse hädaolukorras. Hädaolukorras õhusõiduk või hädaolukorras õhusõidukiga raadiosidet
pidav ATS-üksus edastab asjaomase teate vastavalt vajadusele kas kõikidele raadiojaamadele või ainult
ühele jaamale. Mõlemal juhul kasutab ta järgmist kutset:
A) „LÕPETAGE TEATEEDASTUSED“ („STOP TRANSMITTING“);
B) hädaolukorra raadioside märguanne „MAYDAY“.
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/31
ii) Punkti b alapunkti 3 alapunktis i nimetatud märguandeid võivad kasutada vaid hädaolukorras olev
õhusõiduk ja hädaolukorra raadiosidet pidav ATS-üksus.
4) Teiste ATS-üksuste/õhusõidukite tegevus
i) Hädaolukorra sidel on eesõigus kogu muu raadioside suhtes ning hädaolukorra sidest teadlik jaam võib
antud sagedusel töötada vaid järgmistel juhtudel:
A) hädaolukord on tühistatud või hädaolukorra raadioside on lõppenud;
B) hädaolukorra raadioside on üle viidud teisele sagedusele;
C) hädaolukorra sidet pidav ATS-üksus annab selleks loa;
D) see võib antud olukorras osutuda vajalikuks.
ii) Hädaolukorra raadiosidest teadlik ATS-üksus või õhusõiduk, mis ise ei saa hädaolukorras õhusõidukile abi
osutada, peab olema kuuldel, kuni abi saamine on selgunud.
5) Hädaolukorra side ja raadiovaikuse lõpetamine
i) Kui õhusõiduk ei ole enam hädaolukorras, peab ta edastama teate, mis tühistab hädaolukorra.
ii) Kui hädaolukorra sidet pidav ATS-üksus saab teate, et hädaolukord on lõppenud, peab ta rakendama
vahetuid meetmeid selle tagamiseks, et kõnealune teade edastatakse võimalikult kiiresti:
A) asjaomasele ATS-üksusele;
B) asjaomase õhusõiduki käitajale või selle esindajale varem kokkulepitud korra kohaselt.
iii) Hädaolukorra side ja raadiovaikuse lõpetamiseks edastatakse sagedusel (või sagedustel), millel
hädaolukorra sidet peeti, teade, mis sisaldab väljendit: „HÄDAOLUKORRA SIDE ON LÕPPENUD“
(„DISTRESS TRAFFIC ENDED“). Selle teate võib edastada vaid hädaolukorra sidet pidanud ATS-üksus, kui
ta on saanud alapunkti b alapunkti 5 alapunktis i märgitud teate või kui pädev asutus on teda selleks
volitanud.
c) Raadiotelefonside sundolukorras
1) Sundolukorrast teatanud õhusõiduki tegevus, v.a alapunkti c alapunktis 4 osutatud juhud
Lisaks sellele, et enne sundolukorra teadet edastatakse alapunkti a alapunkti 2 kohane raadiotelefonside
kiirteate märguanne „PAN PAN“, mida eelistatavalt öeldakse kolm korda, kusjuures iga sõna hääldatakse nii
nagu prantsuskeelset sõna „panne“, peab sundolukorrast teatanud õhusõiduki meeskonna edastatud
sundolukorra teade vastama järgmistele nõuetele:
i) teade tuleb saata õhk-maa-raadioside sagedusel, mida hetkel kasutatakse;
ii) teade peab sisaldama vastavalt vajadusele võimalikult palju alljärgnevaid elemente, mis esitatakse selgesti
hääldatuna ja võimaluse korral allpool esitatud järjestuses:
A) ATS-üksuse nimi, kellele teade on adresseeritud;
B) õhusõiduki tunnus;
C) sundolukorra kirjeldus;
D) õhusõiduki kapteni tegutsemisotsus;
E) täpne asukoht, lennutasand ja kurss;
F) muu vajalik teave.
L 196/32 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
2) Sellise ATS-üksuse tegevus, kellele sundolukorra teade on adresseeritud või kes esimesena kinnitab
sundolukorra teate vastuvõttu
ATS-üksus, kellele sundolukorrast teatanud õhusõiduk teate on adresseerinud või kes esimesena kinnitab
sundolukorra teate vastuvõttu, peab tegema järgmist:
i) kinnitama sundolukorra teate vastuvõttu;
ii) võtma viivitamata meetmeid selle tagamiseks, et kogu vajalik teave tehakse võimalikult kiiresti
kättesaadavaks:
A) asjaomasele ATS-üksusele;
B) asjaomase õhusõiduki käitajale või selle esindajale varem kokkulepitud korra kohaselt;
iii) vajaduse korral pidama sidet.
3) Teiste ATS-üksuste/õhusõidukite tegevus
Sundolukorra sidel on eesõigus muu raadioside suhtes, välja arvatud hädaolukorra side, ning kõik teised ATS-
üksused/õhusõidukid peavad vältima sellesse sekkumist.
4) Meditsiinilist vedu teostava õhusõiduki tegevus
i) Alapunkti c alapunkti 4 alapunktis ii kirjeldatud märguanne näitab, et sellele järgnev teade on seotud
1949. aasta Genfi konventsioonide ja lisaprotokollide kohast meditsiinilist vedu teostava õhusõidukiga.
ii) Meditsiinilist vedu teostavast õhusõidukist teatamiseks ja selle äratundmiseks peab kiirteate märguandele
„PAN PAN“, mida eelistatavalt öeldakse kolm korda, kusjuures iga sõna hääldatakse nii nagu
prantsuskeelset sõna „panne“, järgnema meditsiinilist vedu tähistav märguanne „MEDICAL“, mida
hääldatakse nii, nagu prantsuskeelset sõna „médical“. Eespool kirjeldatud märguande kasutamine näitab, et
järgnev teade on seotud kaitsealuse meditsiinilise veoga.
Teade peab sisaldama järgmisi andmeid:
A) meditsiinilist vedu teostava õhusõiduki kutsung või muu õhusõiduki identifitseerimist võimaldav
tunnustatud teave;
B) meditsiinilist vedu teostava õhusõiduki asukoht;
C) meditsiinilist vedu teostavate õhusõidukite arv ja tüüp;
D) kavandatud marsruut;
E) vajaduse korral arvestuslik stardi-, lennu- ja saabumisaeg ning
F) muu teave, nagu lennukõrgus, kuuldeloleku sagedused, kasutatav keel ning sekundaarseireradari
režiimid ja koodid.
5) Sellise ATS-üksuse tegevus, kellele meditsiinilise veo teade
Meditsiinilise veo teate vastu võtnud ATS-üksus kohaldab vastavalt vajadusele alapunkti c alapunktide 2 ja 3
sätteid.“;
26) 1. liidet muudetakse järgmiselt:
a) alapunkt 1.1.2 asendatakse järgmisega:
„1.1.2. Häda- ja sundolukorra märguannete telekommunikatsiooniseadmete kaudu edastamise protseduurid
peavad olema kooskõlas 14. jaotisega.“;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/33
b) alapunkti 3.2.4.1 tekst asendatakse järgmisega:
„3.2.4.1. Radadele ja nende osadele rõhtsalt asetatud valged jooned ning ruleerimisteedele või nende osadele
rõhtsalt asetatud kollased jooned (joonis A1-6) tähendavad, et nendega märgistatud manööverdusala
osa on õhusõidukitele kasutamiseks kõlbmatu.“;
c) alapunktid 4.2.1.1, 4.2.1.2 ja 4.2.1.3 asendatakse järgmisega:
a) Pidurid peal: käsivars tõstetakse hori
sontaalselt näo kõrgusele, sõrmed on
harali; seejärel pigistatakse käsi rusi
kasse.
„
b) Vabastage pidurid: käsivars tõstetakse
rõhtsalt näo kõrgusele, käsi on rusi
kas, seejärel aetakse sõrmed harali.
c) Paigaldage seisuklotsid: käed on ette
sirutatud, peopesad väljapoole, seejä
rel pannakse käed näo kõrgusel risti.
d) Eemaldage seisuklotsid: käed on näo
kõrgusel risti, peopesad väljapoole,
seejärel sirutatakse käed laiali.
e) Valmis käivitama mootorit/mootoreid
Ühe käe tõstetud sõrmede arv näitab
käivitatava mootori numbrit.“;
L 196/34 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
27) 2. liite alapunkt 5.1.3 asendatakse järgmisega:
„5.1.3. Enne õhupalli lähetamist alapunkti 5.1.2 kohaselt edastatavate andmete muudatused tuleb saata ATS-
üksusele hiljemalt kuus tundi enne arvestuslikku lähetamisaega. Kui õhupalle kasutatakse päikese või muu
kosmilise kiirguse häirete uurimiseks, mille puhul ajategur on määrav, tuleb muudatustest teatada vähemalt
30 minutit enne õhupalli lähetamise arvestuslikku aega.“;
28) 4. liite tabelit muudetakse järgmiselt:
a) veeru „Osutatav teenus“ C klassi VFR-lende käsitlevas lahtris asendatakse punkt 2 järgmisega:
„2. Lennujuhtimisteenus, VFR/VFR-liiklusinfo (ja nõudmise korral soovitused liiklusohu vältimiseks)“;
b) veeru „Osutatav teenus“ D klassi VFR-lende käsitlevas lahtris paiknev tekst asendatakse järgmisega:
„Lennujuhtimisteenus, IFR/VFR- ja VFR/VFR-liiklusinfo (ja nõudmise korral soovitused liiklusohu vältimiseks)“;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/35
29) 5. liide asendatakse järgmisega:
„5. liide
Õhusõidukilt tehtavate ilmavaatluste ja kõneside vahendusel tehtavate ettekannete tehnilised
nõuded
A. ETTEKANDE KOOSTAMISE JUHISED
L 196/36 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
1. ÕHUSÕIDUKI PARDALT TEHTAVATE ETTEKANNETE SISU
1.1. Asukohateated ja õhusõiduki pardalt tehtavad eriettekanded
1.1.1. Asukohateadete ja õhusõiduki pardalt tehtavate eriettekannete puhul tuleb esitada punkti A kohase
näidisvormi 1. osas nõutav teave, samas võib punktid 5 ja 6 ka täitmata jätta. 2. osas nõutav teave (kas
täielik või osaline) tuleb lisada vaid juhul, kui seda nõuab käitaja või käitaja määratud esindaja või kui
õhusõiduki kapten peab seda vajalikuks. 3. osas nõutav teave lisatakse õhusõiduki pardalt tehtavatele
eriettekannetele.
1.1.2. Eriettekande esitamise põhjus, mis tuleb valida punkti SERA.12005 alapunktis a esitatud loetelust.
1.1.3. Kui õhusõiduki pardalt tehtav eriettekanne sisaldab teavet vulkaanilise tegevuse kohta, tuleb punkti B kohast
vulkaanilisest tegevusest teatamise näidisvormi (VAR-vormi) kasutades koostada lennujärgne ettekanne. Kõik
avastatud elemendid tuleb üles märkida ja kanda VAR-vormi asjakohastesse lahtritesse.
1.1.4. Õhusõiduki pardalt tehtavad eriettekanded esitatakse võimalikult kiiresti pärast eriettekande koostamist
nõudva nähtuse avastamist.
2. ETTEKANDE KOOSTAMISE ÜKSIKASJALIKUD JUHISED
2.1. Ettekande punktid esitatakse eriettekande näidisvormil (AIREP SPECIAL) loetletud järjekorras.
— TEATE TÜÜBITUNNUS Õhusõiduki pardalt tehtavate eriettekannete puhul lisada märge
„ERIETTEKANNE“ („SPECIAL“).
1. osa
Punkt 1 — ÕHUSÕIDUKI TUNNUS. Edastada raadiotelefonside kutsung vastavalt punktile SERA.14050.
Punkt 2 — ASUKOHT. Teatada asukoha laiuskraad (kraadid kahe numbriga või kraadid ja minutid nelja
numbriga, millele lisatakse „põhjalaius“ või „lõunalaius“ ja pikkuskraad (kraadid kolme numbriga või kraadid
ja minutid viie numbriga, millele lisatakse „idapikkus“ või „läänepikkus“, või olulise punktina, mis määratakse
kindlaks kodeeritud tähisega (kaks kuni viis tähemärki), või olulise punktina, millele lisatakse magnetpeiling
(kolm tähemärki) ning kaugus punktist meremiilides. Vajaduse korral edastada enne olulist punkti teade
„TRAAVERSIL“ („ABEAM“).
Punkt 3 — AEG. Teatada koordineeritud maailmaaeg (UTC) tundides ja minutites (neli numbrit), välja
arvatud juhul, kui piirkondlike lennunduslepingute kohaselt tuleb aeg märkida minutites pärast täistundi
(kaks numbrit). Teatatud aeg peab väljendama aega, mil õhusõiduk punkti läbis, mitte aga ettekande
alustamise või edastamise aega. Õhusõiduki pardalt tehtava eriettekande puhul tuleb alati kasutada
koordineeritud maailmaaega (UTC) tundides ja minutites.
Punkt 4 — LENNUTASAND VÕI KÕRGUS MEREPINNAST. Kõrgusemõõturi standardseade korral
väljendatakse lennutasandit kolme numbriga. QNH-seade korral edastatakse kõrgus meetrites, millele
lisatakse „MEETRIT“ („METRES“) või jalgades, millele lisatakse „JALGA“ („FEET“). Märkida „TÕUSTES“
(„CLIMBING“) (lisada lennutasand), kui õhusõiduk tõuseb pärast olulise punkti läbimist uuele lennutasandile,
või „LASKUDES“ („DESCENDING“) (lisada lennutasand), kui õhusõiduk laskub pärast olulise punkti läbimist
uuele lennutasandile.
Punkt 5 – JÄRGMINE ASUKOHT JA ARVESTUSLIK ÜLELENNUAEG. Teatada järgmine ettekandepunkt ja
sellest ülelennu arvestuslik aeg, või teatada vastavalt kehtivatele ettekandeprotseduuridele arvestuslik asukoht,
kuhu kavatsetakse jõuda ühe tunni pärast. Asukoha teatamise korral tuleb järgida punktis 2 kindlaksmääratud
andmenõudeid. Teatada kõnealusest asukohast ülelennu arvestuslik aeg. Teatada koordineeritud maailmaaeg
(UTC) tundides ja minutites (neli numbrit), välja arvatud juhul, kui piirkondlike lennunduslepingute kohaselt
tuleb aega edastada minutites pärast täistundi (kaks numbrit).
Punkt 6 — JÄRGNEV OLULINE PUNKT. Teatada järgmine asukoht ja arvestuslik ülelennuaeg.
2. osa
Punkt 7 — ARVESTUSLIK SAABUMISAEG. Teatada esimene lennuväli, kus kavatsetakse maanduda, ja lisada
kõnealusele lennuväljale saabumise arvestuslik aeg koordineeritud maailmaaja (UTC) tundides ja minutites
(neli numbrit).
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/37
Punkt 8 — KÜTUSEKOGUS. Teatada „KÜTUSEKOGUS“ („ENDURANCE“), millele lisatakse ajavahemik
tundides ja minutites (neli numbrit), mille vältel õhusõiduk olemasoleva kütusekogusega õhus võib püsida.
3. osa
Punkt 9 — ERIETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS. Edastage üks järgmistest avastatud või vaadeldud
nähtustest:
— mõõdukas turbulents („TURBULENCE MODERATE“) ja
— tugev turbulents („TURBULENCE SEVERE“);
kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid:
— omõõdukas turbulents – tingimused, kus õhusõiduki asend ja/või kõrgus võib mõõdukalt muutuda,
kuid õhusõiduk on pidevalt lennujuhtide kontrolli all. Üldjuhul esineb õhkkiiruse väiksemaid
kõikumisi. Kiirendusmõõturi näit õhusõiduki raskuskeskmes on 0,5 g – 1,0 g. Kõndimine on
raskendatud. Reisijad tunnevad turvavöö survet. Lahtised esemed muudavad asendit;
— tugev turbulents – tingimused, kus õhusõiduki asend ja/või kõrgus võivad järsult muutuda;
õhusõiduk võib lühikeseks ajaks väljuda lennujuhtide kontrolli alt. Üldjuhul esineb õhkkiiruse suuri
kõikumisi. Kiirendusmõõturi näit õhusõiduki raskuskeskmes on suurem kui 1,0 g. Turvavööd
avaldavad reisijatele tugevat survet. Lahtised esemed paiskuvad kohalt;
— mõõdukas jäätumine „MÕÕDUKAS JÄÄTUMINE“ („ICING MODERATE“), tugev jäätumine „TUGEV
JÄÄTUMINE“ („ICING SEVERE“).
Kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid:
— omõõdukas jäätumine – tingimus, mille korral kursi ja/või kõrguse muutumist võib pidada
soovitavaks;
— otugev jäätumine – tingimus, milles korral kursi ja/või kõrguse muutumist peetakse vajalikuks;
— tugev orograafiline turbulents „TUGEV OROGRAAFILINE TURBULENTS“ („MOUNTAIN WAVE
SEVERE“);
Kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid:
— tugev orograafiline turbulents – tingimus, mille korral laskuva õhuvoolu tugevus on 3,0 m/s
(600 jalga minutis) või rohkem ja/või tekib tugev turbulents;
— äikesetorm raheta „ÄIKESETORM“ („THUNDERSTORM“), äikesetorm rahega „RAHEGA ÄIKESETORM“
(„THUNDERSTORM WITH HAIL“).
Kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid:
teatada tuleb ainult äikesetormist, mis on
— ehämardunud või
— evarjatud või
— elaienenud või
— epagijooneline;
— tugev tolmu- või liivatorm „TUGEV TOLMUTORM“ („DUSTSTORM HEAVY“) või „TUGEV LIIVATORM“
(„SANDSTORM HEAVY“);
— vulkaanituhapilv „VULKAANILISE TUHA PILV“ („VOLCANIC ASH CLOUD“);
— purske-eelne vulkaaniline tegevus „PURSKE-EELNE VULKAANILINE TEGEVUS“ („PRE-ERUPTION
VOLCANIC ACTIVITY“ või vulkaanipurse „VULKAANIPURSE“ („VOLCANIC ERUPTION“).
Kohaldatakse järgmisi tehnilisi nõudeid:
„purske-eelne vulkaaniline tegevus“ tähendab selles kontekstis ebaharilikku vulkaanilist tegevust või selle
tugevnemist, mis võib lõppeda vulkaanipurskega.
L 196/38 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
2.2. Vulkaanilist tegevust käsitlevas täidetud aruandevormis (VAR-vorm) esitatud teavet ei edastata raadiote
lefonside kaudu, vaid kohe pärast lennu saabumist lennuväljale saadab õhusõiduki käitaja või
lennumeeskonna liige selle asjaomase lennuvälja meteoroloogiatalitusele. Kui see talitus ei ole saabuvate
lendude meeskonnaliikmetele hõlpsasti juurdepääsetav, menetletakse täidetud vormi vastavalt meteoroloogia
teenuste (MET-teenuste) ja ATS-teenuste osutajate ning õhusõiduki käitaja vahel sõlmitud kohalikele
kokkulepetele.
3. METEOROLOOGIATEABE EDASTAMINE KÕNESIDE VAHENDUSEL
ATS-üksused edastavad õhusõiduki pardalt tehtud eriettekanded võimalikult kiiresti asjaomasele ilmavaat
lusjaamale (MWO). Selleks et tagada õhusõiduki pardalt tehtud eriettekannete ja maapealsete automaat
süsteemide kooskõla, tuleb ettekandes sisalduvate elementide edastamisel järgida allpool kirjeldatud
andmenõudeid ja järjestust.
— VASTUVÕTJA Teatada kutsutav jaam ja vajaduse korral palve vahendada sõnumit.
— TEATE TÜÜBITUNNUS Teatada, et tegemist on eriettekandega (ARS).
— ÕHUSÕIDUKI TUNNUS Teatada õhusõiduki tunnus vastavalt lennuplaani punktis 7 kindlaksmääratud
andmenõudele, edastades käitaja koodi otse õhusõiduki registreerimistunnuse või vajaduse korral õhupalli
tunnuse järele.
1. osa
Punkt 0 – ASUKOHT. Edastada asukoha laiuskraad (kraadid kahe numbrita või kraadid ja minutid nelja
numbriga, millele lisatakse otse N põhjalaius või S lõunalaius) ja pikkuskraad (kraadid kolme numbriga või
kraadid ja minutid viie numbriga, millele lisatakse otse E idapikkus või W läänepikkus) või asukoht olulise
punktina, mis määratakse kindlaks kodeeritud tähisega (kaks kuni viis tähemärki), või olulise punktina,
millele lisatakse magnetpeiling (kolm tähemärki) ning kaugus punktist meremiilides. Vajaduse korral edastada
enne olulist punkti teade „TRAAVERSIL“ („ABEAM“).
Punkt 1 – KELLAAEG. Märkida koordineeritud maailmaaeg (UTC) tundides ja minutites (neli numbrit).
Punkt 2 — LENNUTASAND VÕI KÕRGUS MEREPINNAST. Lennutasandi puhul tuleb märkida lennutasand
(„F“), millele lisatakse kolm numbrit (nt „F310“) Kui kõrgus edastatakse meetrites, tuleb numbritele lisada „M“
(„meetrit“), kui jalgades, tuleb lisada „FT“ („jalga“). Kui õhusõiduk tõuseb, märkida „TÕUSUL“ („ASC“)
(lennutasand); kui õhusõiduk laskub, märkida „LASKUMISEL“ („DES“) (lennutasand).
2. osa
Punkt 9 — ERIETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS. Märkige asjakohase nähtuse kohta järgmist:
— mõõdukas turbulents („TURB MOD“);
— tugev turbulents („TURB SEV“);
— mõõdukas jäätumine („ICE MOD“);
— tugev jäätumine („ICE SEV“);
— tugev orograafiline turbulents („MTW SEV“);
— raheta äikesetorm („TS“);
— rahega äikesetorm („TSGR“);
— tugev tolmu- või liivatorm („HVY SS“);
— vulkaanituhapilv („VA CLD“);
— purske-eelne vulkaaniline tegevus või vulkaanipurse („VA“);
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/39
— rahe („GR“);
— rünksajupilved („CB“).
SAATMISE KELLAAEG. Märkida ainult 3. osa edastamise korral.
4. TUULENIHKE JA VULKAANILISE TUHAGA SEOTUD ETTEKANNETE ERISÄTTED
4.1. Tuulenihkest teatamine
4.1.1. Lennu stardijärgse tõusu ja lähenemise etapil õhusõidukist tehtud tuulenihkevaatlustest teatamisel tuleb lisada
õhusõiduki tüüp.
4.1.2. Kui stardijärgse tõusu ja lähenemise etapi kohta tehti tuulenihke ettekanne või ilmaennustus, kuid tuulenihet
ei esinenud, teavitab õhusõiduki kapten sellest võimalikult kiiresti asjaomast lennuliiklusteenindusüksust,
välja arvatud juhul, kui õhusõiduki kapten teab, et eelmine õhusõiduk on juba asjaomast lennuliiklusteenin
dusüksust teavitanud.
4.2. Lennujärgne teavitamine vulkaanilisest tegevusest
4.2.1. Kohe pärast lennu saabumist lennuväljale saadab õhusõiduki käitaja või lennumeeskonna liige lennuvälja
meteoroloogiatalitusele täidetud ettekandevormi, milles käsitletakse vulkaanilist tegevust, või juhul, kui see
talitus ei ole saabuvate lendude meeskonnaliikmetele hõlpsasti juurdepääsetav, menetletakse täidetud vormi
vastavalt meteoroloogiateenuste ja (MET-teenuste) ATS-teenuse osutajate ning õhusõiduki käitaja vahel
sõlmitud kohalikele kokkulepetele.
4.2.2. Lennuvälja meteoroloogiatalitusele esitatud täidetud ettekandevorm, milles käsitletakse vulkaanilist tegevust,
saadetakse viivitamata ilmavaatlusjaamale, kes vastutab ilmavaatluse eest lennuinfopiirkonnas, kus täheldati
vulkaanilist aktiivsust.
L 196/40 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
B. VULKAANILIST TEGEVUST KÄSITLEVA ERIETTEKANDE VORM (VAR-VORM)
“;
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/41
30) lisa täiendust muudetakse järgmiselt:
a) ICAO konventsiooni 2. lisa käsitlevat tabelit muudetakse järgmiselt:
i) pealkiri asendatakse järgmisega:
„ICAO konventsiooni 2. lisa
Erinevused käesoleva määruse ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 2. lisas sätestatud
rahvusvaheliste standardite muudatuste vahel“;
ii) erinevust A2-04 käsitlevad lahtrid asendatakse järgmisega:
„Erinevus A2-04
ICAO konventsiooni ICAO konventsiooni 2. lisa punkt 3.3.1.2 asendatakse rakendusmääruse (EL)
2. lisa nr 923/2012 punkti SERA.4001 alapunktiga b. Erinevused kõnealuse ICAO stan
3. peatükk dardi ja kõnealuse ELi määruse vahel on järgmised:
3.3.1.2. — selliste VFR-lendude puhul, mille lennuplaan hõlmab riigipiiride ületamist, eri
neb ELi määrus (punkti SERA.4001 alapunkti b alapunkt 5) konventsiooni
2. lisa punkti 3.3.1.2 alapunktis e sisalduvast ICAO standardist allajoonitud
teksti poolest:
„kõik riigipiiri ületavad lennud, kui asjaomased riigid ei ole sätestanud teisiti.“;
— selliste VFR-lendude ja IFR-lendude puhul, mida kavatsetakse käitada öösel, on
kõnealuse ELi määruse punkti SERA.4001 alapunkti b alapunktile 6 lisatud
järgmine täiendav nõue:
„6) kõik lennud, mida kavatsetakse käitada öösel, juhul kui need suunduvad lennuväl
jast kaugemale“.“;
b) erinevust A2-06 käsitlevad lahtrid jäetakse välja;
c) ICAO 2. lisa käsitleva tabeli järele lisatakse ICAO 3. lisale ja 10. lisale osutavad tabelid:
„ICAO konventsiooni 3. lisa
Erinevused käesoleva määruse ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 3. lisas sätestatud
rahvusvaheliste standardite muudatuste vahel
Erinevus A3-01
ICAO konventsiooni Uus säte. Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punktis SERA.12005 on sätestatud
3. lisa järgmine:
5. peatükk b) Pädevad asutused määravad vajaduse korral kindlaks muud tingimused, mille
avastamisest või vaatlemisest kõik õhusõidukid peavad teatama.
L 196/42 ET Euroopa Liidu Teataja 21.7.2016
ICAO konventsiooni 10. lisa
Erinevused käesoleva määruse ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 10. lisas sätestatud
rahvusvaheliste standardite muudatuste vahel
Erinevus A10-01
ICAO konventsiooni ICAO konventsiooni 10. lisa II köite peatükk 5.2.1.4.1. võetakse üle rakendusmää
10. lisa ruse (EL) nr 923/2012 punktiga SERA.14035 teatavate erinevustega. Erinevused asja
II köide omase ICAO standardi ja kõnealuse ELi määruse vahel on järgmised:
5. peatükk SERA.14035 Numbrite edastamine raadiotelefonsides
5.2.1.4.1.
a) Numbrite edastamine
1) Õhusõiduki kutsungi, kursi, raja, tuulesuuna ja kiirusega seotud numbrite edas
tamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval.
i) Lennutasandi puhul edastatakse kõik numbrid ükshaaval, välja arvatud ju
hul, kui lennutasandit käsitlev teave koosneb täissajalistest.
ii) Kõrgusemõõturi näidu edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval, välja
arvatud näidu 1 000 hPa korral, mis loetakse „ÜKS TUHAT“ („ONE
THOUSAND“).
iii) Transpondri koodi edastamisel loetakse kõik numbrid ükshaaval, välja ar
vatud juhul, kui transpondri kood koosneb vaid täistuhandetest; sel juhul
loetakse tuhandeliste number ja lisatakse sõna „TUHAT“ („THOUSAND“).
2) Muu kui alapunkti a alapunktis 1 kirjeldatud teabe edastamisel loetakse kõik
numbrid ükshaaval, välja arvatud juhul, kui number koosneb vaid täissadadest
ja -tuhandetest; sel juhul edastatakse sajaliste või tuhandeliste number ja lisa
takse vstavalt vajadusele sõna „SADA“ („HUNDRED“) või „TUHAT“ („THOU
SAND“). Tuhandete ja täissadade kombinatsiooni edastamisel loetakse tuhan
deliste numbrid ükshaaval ja lisatakse sõna „TUHAT“ („THOUSAND“); seejärel
edastatakse sajaliste numbrid ja lisatakse sõna „SADA“ („HUNDRED“).
3) Kui tekib vajadus täpsustada täistuhandetena ja/või -sadadena edastatud num
brit, loetakse asjaomase numbri edastamisel kõik arvud eraldi.
4) Kui objekti suhtelist peilingut või kokkupõrkeohtu käsitlevat teavet edastatakse
12 tunni süsteemis, loetakse numbrid koos, näiteks „KELL KÜMME“ („TEN
O'CLOCK“) või „KELL ÜKSTEIST“ („ELEVEN O'CLOCK“).
5) Komakohta sisaldavad numbrid edastatakse kooskõlas alapunkti a alapunktiga
1, kusjuures asjakohases järjestuses esinevad komakohad eraldatakse sõnaga
„KOMA“ („DECIMAL“).
6) Ülikõrgsagedusega (VHF) raadiotelefonsides kasutatakse edastatava kanali iden
tifitseerimiseks kõiki kuut arvulist näitajat, välja arvatud juhul, kui nii viies kui
ka kuues arv on null; sel juhul kasutatakse ainult esimest nelja arvu.
21.7.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 196/43
Erinevus A10-02
ICAO konventsiooni ICAO konventsiooni 10. lisa II köite peatükk 5.2.1.7.3.2.3 võetakse üle rakendus
10. lisa määruse (EL) nr 923/2012 punktiga SERA.14055 teatavate erinevustega. Erinevused
II köide asjaomase ICAO standardi ja kõnealuse ELi määruse vahel on järgmised:
5.peatükk SERA.14055 Raadiotelefonside protseduurid
5.2.1.7.3.2.3
b) 2) Eespool kirjeldatud kutsungile vastamiseks edastatakse kutsuja jaama kutsung,
millele järgneb vastava jaama kutsung, mis tähendab kutset raadioside jätkami
seks kutsuja jaamaga. Kui teateid vahetatakse ühe ATS-üksusega, võib asja
omase ATS-üksuse kutsungi välja jätta, kui pädev asutus on selleks loa and
nud.“;
d) ICAO konventsiooni 11. lisa käsitlevat tabelit muudetakse järgmiselt:
i) pealkiri asendatakse järgmisega:
„ICAO konventsiooni 11. lisa
Erinevused käesoleva määruse ja rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni 11. lisas sätestatud
rahvusvaheliste standardite muudatuste vahel“;
ii) erinevust A11-06 käsitlevad lahtrid asendatakse järgmisega:
„Erinevus A11-06
ICAO konventsiooni Uus säte. Rakendusmääruse (EL) nr 923/2012 punktis SERA.5010 on sätestatud
11. lisa järgmine:
3. peatükk SERA.5010. Eri-VFR-lennud lähialas
ATC-üksus võib anda loa eri-VFR-lendude käitamiseks lähialas. Välja arvatud ju
hul, kui pädev asutus annab kopterile loa sellistel erijuhtudel (kuid mitte ainult)
nagu lennud arstiabi osutamiseks, otsingu- ja päästelennud ning tuletõrjelennud,
tuleb täita järgmised lisatingimused:
a) selliseid lende või käitada ainult päeval, kui pädev asutus ei ole andnud luba
öiseks lennuks;
a) b) piloodi puhul:
1) lend toimub väljaspool pilvi ja maapind on nähtav;
2) nähtavus lennul on vähemalt 1 500 m või kopterite puhul vähemalt
800 m;
3) indikaatorkiirus (IAS) on kuni 140 sõlme, et oleks võimalik piisavalt
hästi jälgida muud liiklust ja võimalikke takistusi kokkupõrgete välti
miseks, ja
c) lennujuhtimisüksus ei anna eri-VFR-lennu luba startimiseks ja maandumiseks
lähialas asuval lennuväljal ega liitumiseks sellise lennuvälja lennuringiga või si
senemiseks lennuväljaliikluse tsooni, kui lennuvälja ilmatingimused on allpool
järgmisi miinimumväärtusi:
b) lennujuhtimisüksuse (ATC-üksuse) puhul:
1) ainult päevasel ajal, kui pädev asutus ei ole andnud luba öiseks len
nuks;
2) 1) nähtavus maal on vähemalt 1 500 m või kopterite puhul vähemalt
800 m;
2) pilvede kõrgus on väiksem kui 180 m (600 jalga).“.