Kiri

Teie 11.09.2025 nr KUM/25-0994/- Kultuuriministeerium 1K, 1-11/933-1 [email protected] Meie 24.09.2025 nr 8-2/7455 Kultuuriministri 26. novembri 2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Kultuuriministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud kultuuriministri 26.11.2014. a määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ muutmise määruse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega. 1. Muudetava määruse § 8 lg 1 näeb ette, et taotlus toetuste saamiseks järgnevaks kalendriaastaks esitatakse läbi elektroonilise keskkonna1 toetuse andjale ajavahemikus 1. novembrist kuni 20. novembrini. Nimetatud keskkonda vaadates saab järeldada, et elektrooniline keskkond taotluste menetlemiseks on spordiregistri osa. Juhul, kui tegemist ei ole spordiregistri osaga, siis palume Kultuuriministeeriumil eelnõu seletuskirjas täpsustada, mida elektrooniline keskkond endast kujutab ja mis reguleerib selles keskkonnas isikuandmete töötlemist. Järgmised märkused lähtuvad eeldusest, et elektrooniline keskkond on spordiregistri osa, mis on asutatud spordiseaduse (SpS) §-ga 61. 2. SpS § 61 lg 1 näeb ette, et valdkonna eest vastutav minister asutab riigi infosüsteemi kuuluva spordi andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks. Juhime tähelepanu, et seaduse tasandi regulatsiooni ette nägemisega on register juba asutatud, seega ei saa asutamist enam edasi delegeerida. Eelnevast tulenevalt palume muuta lõike 1 sõnastust nähes ette, et: „(1) Spordi andmekogu on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille põhieesmärk on andmete kogumine ja töötlemine spordi korraldamise, juhtimise ja toetamise ning sportimise tõhustamiseks.“. Eelnevast tulenevalt tuleb muuta ka Eesti spordiregistri põhimääruse § 1 ja jätta pealkirjast välja „asutamine ja“ ning sõnastada säte: „Eesti spordiregister on riigi infosüsteemi kuuluv spordi andmekogu.“. 3. SpS § 61 lg 6 näeb ette, et isikuandmetena kogutakse järgmisi andmeid, millele järgneb isikuandmete kategooriate loetelu. Esiteks juhime tähelepanu, et andmekogus mitte üksnes ei 1 https://www.spordiregister.ee/treeneritetoetused/ Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 [email protected]/ www.justdigi.ee/ Registrikood 70000898  koguta isikuandmeid, vaid seal töödeldakse isikuandmeid, mis hõlmab ka säilitamist, kustutamist, parandamist jne. Seega tuleks SpS § 61 lõike 6 sissejuhatav lauseosa sõnastada: „(6) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:“. 4. SpS § 91 reguleerib treenerite tööjõukulu toetust. Sama paragrahvi lõige 5 näeb ette, milliseid andmeid töödeldakse nimetatud teotuse menetlemisel. Lõike 5 punkti 3 kohaselt töödeldakse selleks ka toetust taotlevas spordialaliidus, spordiklubis või spordikoolis treeniva lapse või noore puude andmed. Eelnõu punkti 2 kohaselt esitab puude olemasolu tuvastamiseks taotleja vastavad andmed toetuse taotluses. Eelnõu punktiga 10 kehtestatud lisa 3 kohaselt tuleb esitada taotluses õpilase kehtiva puudetunnistuse olemasolu. Nagu eelnevalt mainitud, toimub taotluse esitamine muudetava määruse kohaselt elektroonilises keskkonnas, mis on osa spordiregistrist. Juhime tähelepanu, et SpS § 61 lõikes 6 loetletud isikuandmete kategooriad ei võimalda töödelda spordiregistris isiku eriliiki isikuandmeid (st puude andmeid). Seega ei ole Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul spordiregistris võimalik treenerite tööjõukulu toetuse taotlusi menetleda. Spordiregistri põhimääruse alusel ei ole selge, millise alamandmekogu all treenerite tööjõukulu toetusi menetletakse. Põhimääruse §-des 7-12 on ette nähtud alamandmekogude eesmärk ja ülesanne, kuid ükski neid ei hõlma treenerite tööjõukulu toetuse menetlemist. 5. Eelnõu punkti 2 kohaselt kontrollib toetuse andja puude andmete õigsust Sotsiaalkindlustusametilt andmevahetuse kaudu saadud teabe alusel. Spordiregistri põhimääruse § 21 näeb ette andmevahetuse teiste andmekogudega, kuid seal ei kajastu, et spordiregister vahetaks andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemiga. Seega ei ole selge, kuidas andmevahetus toimub ning seda tuleks täpsustada. Seoses spordiregistriga teeme ka järgmised tähelepanekud, mis ei puuduta treenerite tööjõukulu toetuste menetlemist. 6. SpS § 61 lõike 5 alusel kehtestatud spordiregistri põhimäärus näeb ette andmete arhiveerimise, samas ei nähtu põhimäärusest, mis osas erineb juurdepääs arhiveeritud andmetele aktuaalsetele andmetele juurdepääsust. Juhime tähelepanu, et andmete arhiveerimisel on mõte üksnes juhul, kui arhiveeritud andmete töötluseks on piiratum eesmärk, kui aktuaalsete andmete töötluseks. Juhul, kui arhiveeritud andmeid saab töödelda samal viisil ja neile on samasugune juurdepääs kui aktuaalsetele andmetele, siis puudub vajadus andmete arhiveerimise järele. Palume arhiveerimise vajadus üle hinnata. 7. Põhimääruse § 31 lõike 1 kohaselt vastutab andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest andmeandja. Juhime tähelepanu, et andmekogus olevate andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab alati vastutav töötleja, st hetkest, mil andmed on andmekogusse esitatud, lasub vastutus vastutaval töötlejal. Põhimäärusega saab panna andmeandjatele kohustuse esitada andmekogusse üksnes õigeid ja ajakohaseid andmeid. Palume täpsustada põhimääruse § 31 lõike 1 sõnastust. 8. Põhimääruse § 33 lõige 3 näeb ette piiratud juurdepääsuga andmed. Selgitame, et avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 kohaselt on avalik teave (edaspidi teave) mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kõik teave, mida riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud juurdepääsupiirang. AvTS-is on sätestatud juurdepääsupiirangud §-s 35. Juurdepääsupiirangud ei kohaldu automaatselt, vaid teabevaldajal on igakordne kohustus kaaluda, kas piirangut teabe suhtes kohaldada või mitte (va mõned üksikud n-ö absoluutsed juurdepääsupiirangud). Justiits- ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid katma üldjuhul kõik võimalikud juhud, millal võib olla õigustatud andmetele juurdepääsu piirata. Kuigi AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada, siis seda saab teha üksnes põhjendatud juhtudel (mh tuleb hinnata, kas AvTS § 35 alused ei ole piisavad). Samas ka eriseadustes juurdepääsupiirangute ettenägemisel peab teabevaldajale jääma kaalutlusõigus, st et andmed ei ole automaatselt juurdepääsupiiranguga, vaid teabevaldaja 2  langetab iga kord eraldi otsustuse, kas andmed on avalikud või juurdepääsupiiranguga. Juhime ka tähelepanu, et isegi kui teave on tunnistatud asutusesiseseks (AK) teabeks, siis olukorras, kus selle suhtes esitatakse teabenõue, peab teabevaldaja iga kord hindama, millises osas seda teavet saab siiski avalikustada ja millises osas kehtib mõni juurdepääsupiirang ning enne teabe avalikustamist piiratud osa kinni katma (AvTS § 38 lg 2). AvTS § 438 lõike 1 kohaselt peavad andmekogus töödeldavad andmed olema avalikult kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Andmekogude juhendi kohaselt: „AvTS võimaldab teabele, sh andmekogudele, juurdepääsupiirangu seada kas AvTS § 35 alustel või eriseaduse alusel.“ Seega juhime tähelepanu, et iga juurdepääsupiirangu alus, millest tulenevalt on põhimääruse § 33 lõikes 3 toodud andmed tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, peab olema sätestatud seaduses. 9. Põhimääruse § 33 lg 3 punktis 1 on ette nähtud, et juurdepääsupiiranguga on spordiorganisatsiooni tegevpersonali andmed, välja arvatud treeneri ja sporditegevust juhendava treenerikutseta isiku tööhõive spordiklubis, spordialaliidus või spordikoolis. Juhime tähelepanu, et kuna üldjuhul on isikuandmed tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt AvTS § 35 lõikes 1 toodud juurdepääsupiirangu alusest ning tulenevalt isikuandmete kaitse üldmäärusest peab isikuandmete töötlemiseks olema õiguslik alus, siis tuleb selleks, et isikuandmeid avalikustada, näha seaduse tasandil ette norm, mis näeb ette millised isikuandmed, mis eesmärgil ning kui kaua avalikustatakse. Käesoleval juhul, ei ole sellist normi spordiseadusega ette nähtud. SpS §-s 61 ette nähtud andmekogu pidamise eesmärk, mis näeb ette, et andmekogu peetakse ka selleks, et avalikustada teavet sportijate turvalisuse tagamiseks, ei sisalda nõutud isikuandmete loetelu ega avalikustamise tähtaega. Sama märkus kehtib ka põhimääruse § 33 lg 3 punkti 9 kohta. 10. Põhimääruse § 34 lõige 2 näeb ette, et piiratud juurdepääsuga andmeid väljastatakse volitatud töötlejale esitatud kirjaliku taotluse alusel, milles on näidatud milliseid andmeid taotletakse, andmete väljastamist taotleva isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, juriidilise isiku nimi, aadress ja vastava registri kood, taotletavate andmete väljastamise alus ja kasutamise eesmärk ning taotluse esitamise kuupäev. Sama sätte lõike 3 kohaselt otsustab volitatud töötleja andmete väljastamise või sellest keeldumise viie tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates, lähtudes andmekogu pidamise eesmärkidest. Justiits- ja Digiministeerium juhib tähelepanu, et nimetatud sättega kitsendatakse õigustatud huvi alusel isikuandmete väljastamist, mis ei ole aga isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt lubatud. 11. Põhimääruse § 36 kohaselt teevad järelevalvet andmekogu pidamise üle vastutav töötleja ja andmekaitse järelevalveasutus vastavalt enda õigusaktides toodud pädevusele. Juhime tähelepanu, et andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu pidamise eest, seega ei saa ta enda ülesannete teostamise üle järelevalvet teha. Küll aga saab ta teha järelevalvet nende ülesannete teostamise üle, mille ta on delegeerinud volitatud töötlejale. Justiits- ja Digiministeeriumi hinnangul tuleb sätte sõnastust täpsustada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Kärt Voor 5868 0033, [email protected] Helen Uustalu 3