Leping

Muinsuskaitseseaduse vahehindamise raames toimuva küsitluse ja fookusgrupi intervuude läbiviimise väikehanke tehniline kirjeldus Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 2. Uuringu eesmärgid .......................................................................................................................... 3 3. Uurimismetoodika ........................................................................................................................... 4 3.1. Uurimisküsimused ....................................................................................................................... 5 3.2. Uuringu tegevus- ja ajakava, riskide maandamise üldine kirjeldus ............................................ 7 4. Uuringu aruandlus ........................................................................................................................... 7 4.1. Uuringu ajakava ........................................................................................................................... 7 LISA .......................................................................................................................................................... 8 1 1. Sissejuhatus Kultuuriministeerium viib läbi muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) järelhindamist, mille eesmärk on selgitada välja, kas 2019. a jõustunud seadus 1 on täitnud oma eesmärki ning kas muudatused on vajalikud. MuKSi kõige üldisem eesmärk oli luua parem tasakaal mälestiste omanike kohustuste ja õiguste vahel, et tagada seeläbi kultuurimälestiste pikaajaline säilimine avalikes huvides. Seaduse eesmärk oli anda protsessides juurde senisest rohkem paindlikkust, lihtsustada asjaajamist, anda võimalus leevendusteks ja eristada kitsendusi mälestise liikide kaupa ning seada sisse hüvitised. Esimest korda loodi muinsuskaitses kompensatsioonisüsteem, mille järgi hüvitatakse mälestise omanikule osaliselt nii uuringute kui ka muinsuskaitselise järelevalve kulu. Lisaks saab omanik muinsuskaitse eritingimused ehitusprojekti koostamiseks nüüd riigilt tasuta. Senisest enam keskendus seadus nõustamis- ja ennetustegevusele. Kujundati ümber tegevuslubade süsteem. Lisaks tehti mitmed muudatused arheoloogiapärandi tõhusamaks kaitseks, et võidelda maailmas üha rohkem leviva kultuuriväärtuste illegaalse kaubandusega. Muuhulgas räägib MuKS esmakordselt ka vaimsest pärandist ja seob omavahel muuseumi ning muinsuskaitse valdkonna, andes Muinsuskaitseametile üle seni Kultuuriministeeriumis täidetud muuseumivaldkonnaga seotud rakenduslikku laadi ülesanded. Muuhulgas parandati uue seadusega õigusselgust, kuna seni kehtinud süsteem oli mitmete vasturääkivustega. Eesti muinsuskaitse eripäraks on, et enamik mälestistest kuulub eraomanikele, ehitistest koguni 82%. Seepärast oli loogiline keskenduda muudatuste tegemisel ühe lähtekohana omanike ja riigi suhetele, sest omanike motivatsioonist ja hoiakutest sõltub suuresti mälestiste käekäik ja Eesti kultuuripärandi ning riigiidentiteedi säilimine. Mälestiste omanike toetuseks on kaks võimalust – suurendada otsetoetusi või vähendada piiranguid. Kõige otstarbekam on nende kahe kombinatsioon, mida uue seadusega ka tehti. Peamised muudatused: Muudatus 1 – suurem paindlikkus kultuuriväärtuste mälestiseks tunnistamisel leevenduste tegemisel, mis võimaldab arvestada mälestise liigist lähtuvaid ja konkreetse asja eripärasid, samuti suurem kaalutlusruum kinnisasja kaitsevööndi määramisel. Mälestistel, sh muinsuskaitsealal asuva ehitise tööde tegemisel Muinsuskaitseameti loaga tehtavate tööde selgem piiritlemine lähtuvalt mälestise liigist, võimalus teha töid tegevuskava alusel ja kaaluda muinsuskaitselise järelevalve määramise vajadust. Suurem tähelepanu nõustamis- ja ennetustegevusele. Muudatus 2 – muinsuskaitse eritingimusi annab riik. Muinsuskaitse eritingimused on vajalikud mälestise või muinsuskaitsealal asuva hoone ehitusprojekti koostamiseks. Varem pidi omanik tingimused tellima vastava pädevusega eksperdilt. Nüüd annab tingimused riik, kuid võib vajaduse korral tingimustele andmisele eelnevalt määrata 1 Viide: https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023045?leiaKehtiv 2 uuringud. Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostab pädev isik ja nende koostamise kulud katab tellija. Muudatus 3 – Muinsuskaitseameti määratud uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamine. Muudatus 4 – muinsuskaitse valdkonnas tegutseva ettevõtja tegevusloast loobumine ja asendamine majandustegevusteate esitamise kohustusega MTR-is. Muinsuskaitsevaldkonnas tegutseva füüsilise isiku tähtajatu tegevusloa asendamine tähtajalise pädevustunnistusega ning sidumine kutsesüsteemiga. Muudatus 5 – arheoloogilise leiukoha kaitse. Amet saab määrata leiukoha, mille eesmärk on uuringu käigus selgitada välja, kas leiukohas on rohkem arheoloogilisi leide või kultuurkihile osutavaid elemente säilinud. Leiukoha kaitse lõpetatakse, kui see on läbi uuritud ja väärtuslikke elemente ei ole säilinud. Muudatus 6 – otsinguvahendi kasutamine otsinguloa alusel, kohustus esitada pärast igat otsingut otsinguaruanne ning riigilõiv otsinguvahendi loa eest. Muudatus 7 – Muinsuskaitseameti ülesanded muuseumide valdkonnas (muuseumide nõustamine, muuseumide andmekogu pidamine, riikliku kogumispoliitika koordineerimine, muuseumide projektitoetuste taotluste menetlemine, muuseumide üle riikliku ja haldusjärelevalve teostamine) 2. Uuringu eesmärgid Kultuuriministeerium on 2024. ja 2025. aastal koostöös Muinsuskaitseametiga kaardistanud esmase info 2019. a jõustunud Muinsuskaitseseaduse rakendamise praktikatest ja sellega seotud kitsaskohtadest. Seejärel on viidud läbi kohtumised ja arutelud erinevate osapooltega, sh Eesti Omanike Keskliit, Ajalooliste hoonete ümarlaud, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kahe omavalitsuse esindajatega (Pärnu linn ja Jõelähtme vald), erialaliitudega (arhitektide, ehituskonsultatsiooniettevõtete, maastikuarhitektide ja arheoloogide liit), valdkonna ühendustega (MTÜ Eesti Muinsuskaitse Selts, MTÜ ICOMOS Eesti), Eesti Kunstiakadeemia, halduslepingu partnerid Tartus, Tallinnas ja Narvas. Osapooltelt koguti ka kirjalikku sisendit2. Seniste kohtumiste ja arutelude tulemusel soovib hankija käesoleva väikehankega hankida veebiküsitluse inimeste seas kes on Muinsuskaitseameti erinevaid teenuseid3 viimase 5 aasta jooksul kasutanud, et mh kaardistada nende inimeste hoiakuid ja arvamusi Muinsuskaitseameti teenuste kohta. Hangitava töö raames koostakse saadud küsitlustulemuste analüüs ja tulemusi kokkuvõttev aruanne. Küsitlusuuringu tulemused võimaldavad MuKS-i vahehindamise järgmiste sammudega edasi minna. 2 Seni kogutud andmete ja kohtumiste tulemusi saab hankija jagada uuringu teostajaga. 3 Taotlenud muinsuskaitse eritingimusi; taotlenud tööde luba; teavitanud tööde tegemisest mälestisel; taotlenud uuringu või muinsuskaitselise järelevalve hüvitamist. 3 Samuti on toimunud kohtumiste käigus selgunud, et erinevate osapoolte hinnangul vajab praegune pädevustunnistuste süsteem (eelpool viidatud muudatus 4 ja MuKS §69-73) muutmist, kuid selgeid lahendusi pakutud ei ole. Kuna tegemist on muinsuskaitse valdkonnas tegutsemist reguleeriva ulatusliku mõjuga normiga, soovib hankija võimalike lahenduste ja hoiakute kaardistamiseks tellida lisaks eelpoolviidatud küsitlusuuringule valdkonnaekspertidega (orienteeruvalt 8-12 inimest) koos intervjuu(de) kokkuvõttega. Ekspertide hulka peaksid kuuluma pädevustunnistuste omanikud, kõrg- ja kutsekoolide restaureerimise, pärandehituse ning puitmaja ehituse eriala esindajad, kutsekomisjonide ja omanike esindajad4. 3. Uurimismetoodika Pakkujalt oodatakse uuringu teostamise tervikvaadet, metoodika ülevaadet ja töö etapilist kirjeldust uuringu teostamisele, lähtudes uuringu eesmärgist (ptk 1) ja uurimisküsimustest (punkt 2.1 ja Lisa 1). Hankija ja uuringu teostaja kooskõlastavad uuringu disaini, küsimustiku ja metoodika enne andmete kogumist. Pakkuja võib teha hankijale uuringu paremaks läbiviimiseks ettepanekuid. Ettepanekute sisu, asjakohasus, vajalikkus ja võimalikkus kooskõlastatakse hankijaga enne nende rakendamist. Uuringu eesmärkide saavutamiseks tuleks hankija hinnangul täita järgmised ülesanded: 1. Kooskõlastatakse uuringu küsimustik hankijaga 2. Piloteeritakse uuringu küsimustiku vähemalt 5-10 sihtrühma esindajaga 3. Teostatakse küsitlus 4. Koostatakse fookusgrupi intervjuude küsimused. 5. Viiakse läbi fookusgrupi intervjuu(d) 6. Uuringu tulemuste analüüs 7. Uuringu lõpparuande koostamine 8. Tulemuste tutvustus Hankija hinnangul peaks Muinsuskaitseameti teenustega kokku puutunud inimeste küsitlus toimuma soovituslikult veebi teel ja fookusgrupi intervjuu(d) ekspertidega pädevustunnistuste süsteemi hindamiseks (vt punkt 1) veebi teel või näost-näkku intervjuudena. Uuringu metoodika ja küsitluse viisi täpsustuvad uuringu teostaja koostöös hankijaga. Veebiküsitluses osalejatele saadetakse Kultuurimälestiste registris (register.muinas.ee) esitatud e-postiaadressile uuringu tutvustus ja link küsitluse läbiviimisest, võimaldades otsustada kas ja mis ajal (etteantud ajavahemikus) küsitlusele vastatakse. Samuti antakse küsitluses osalenutele teada, et vastamine on vabatahtlik, et vastaja jääb anonüümseks ning sellest, kuidas andmeid kasutatakse. Kultuurimälestiste register võimaldab kasutada erinevate teenuste kasutajate kontakte. Fookusgrupi intervjuudel osalejad lepitakse kokku koostöös hankijaga. 4 Hankija edastab uuringu teostajale potentsiaalsete intervjueeritavate kontaktid. 4 3.1. Uurimisküsimused Uuringu küsimustikuga (vt LISA) soovitakse saada vastused järgmistele küsimustele: • Kas omanike hinnangul on eritingimused piisavalt selged ja põhjendatud - neist on abi ehitusprojekti koostamisel ning seatud nõuded/piirangud on mõistetavad ja arusaadavad ning arvestavad ka omanike vajadusi? Kas omanikud tunnevad end eritingimuste protsessi kaasamisel ameti partnerina või on kaasamine ja arvamustele/vastuväidetele antud selgitused pigem formaalsed? Oluline on saada selle kohta omanike hinnang. Miks ei jõuta ligi poolte eritingimuste puhul ehitusprojektini? Kas ollakse valmis eritingimuste taotlusel tasuma riigilõivu? • Kuivõrd kasutatakse uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve hüvitamise võimalusi? Selgitada välja, mis on põhjused, kui seda ei tehta. Kas omanike hinnangul on määratud uuringud aidanud kaasa töö teostamisele (on olnud selleks sisuliselt vajalik)? • Kuivõrd oluliseks peetakse järelevalve olemasolu mälestise restaureerimisel või konserveerimisel? Kas järelevalve on oma ülesandeid täitnud ootuspäraselt või formaalselt? Kas vajalik oleks võimalus tegevuskava alusel tehtavate tööde puhul muinsuskaitselist järelevalvet määrata? • Kas MuKSist tulenev nõue, et teatud töid tohib teha/tellida ainult piiratud hulgal ettevõtjatelt (kes on MTR-is ja kellel on pädevustunnistusega või kutsega pädev isik) omanike hinnangul täidab oma eesmärki? Kas nende hinnangul vajab kehtiv kord muutmist ja kas neil on ettepanekuid, kuidas võiks seda teha? Fookusgrupi intervjuuga soovitakse saada vastused küsimustele: • Kuidas toimib praegune MuKSist tulenev nõue, et teatud töid tohib teha/tellida ainult piiratud hulgal ettevõtjatelt (kes on MTR-is ja kellel on pädevustunnistusega või kutsega pädev isik)? Kas on tegevusalasid, kus on rohkem kitsaskohti? • Kas praegune süsteem õigustab end – tagab kvaliteetse konserveerimis- ja restaureerimistöö mälestistel või maailmapärandi objektil asuval ehitisel? • Kui lihtne on leida pädevustunnistusega tööde tegijat erinevates piirkondades Eestis)? Kas peamiselt on tööde tegija leidmisega raskusi ehitisest mälestise konserveerimise ja restaureerimise tegevusalal? • Mida arvavad kutsete saajad pädevustunnistuse saamise eeldustest (4 aastat tegevusalal tegutsemist, täienduskoolitus)? Mida arvavad nt puitmaja ehitaja kutse saajad, kes omandava tase 4 ja 5 puhul puitmaja renoveerimise oskused, kuid kellele kutse ei anna võimalust pädevustunnistust saada, et mälestisel tegutseda? • Kas kutsete andjad oleksid valmis lisama kutsestandardisse muinsuskaitsealase pädevuse? Sel juhul ei peaks pädevustunnistust taotlema (MuKS § 70 lg 2) • Kas vajaliku kutse omandanud isikud võiksid saada pädevustunnistuse kutse omandamisel? 5  • Kuidas on süsteemi toimimisega rahul ettevõtjad (MuKS § 68 lg 1) ja pädevustunnistuste omanikud? Miks ei esitata nende hinnangul muinsuskaitselise järelevalve aruandeid tähtajaliselt? Miks ei esitata uuringuarundeid tähtajaliselt? • Kas EKA ja TalTechi täienduskoolitus on vajalik nt puitmaja ehitaja kutse 4 või 5 omanikule? Ankeetküsitluses väljatoodud küsimusi võidakse täpsustada uuringu ettevalmistamise käigus koostöös hankijaga. Ankeetküsitlust testitakse vähemalt 5-10 sihtrühma esindaja hulgas mida saadud tagasiside põhjal vajadusel korrigeeritakse. • Isikuandmete töötlemistoimingute määratlemisel ja isikuandmete töötlemisel peab töö teostaja täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju sh; o järgima isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 24 sätestatud vastutava töötlejale kehtestatud nõudeid ja kohustusi. o Järgima vajadusel isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 sätestatud isikuandmete eriliikide töötlemise nõudeid (uuringus töödeldavad andmed sisaldavad uuringus osalejate terviseandmeid); o rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas ▪ vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; ▪ ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; ▪ ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist; ▪ tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi; ▪ tagama, et igal isikuandmete töötlejal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks. • Läbiviidud küsitluste tulemuste alusel peab läbiviija koostama andefaili(d), mille annab hankijale; o andmefailid peavad olema isikustamata kujul; o andmefailid peavad võimaldama hankijal kogutud tulemustest iseseisvalt luua analüüse ja koostada tabeleid või, kui need tellitakse läbiviijalt, täiendavaid andmetabeleid uuringutulemuste analüüsiks; • Andmefailid tuleb esitada kas SPSS.sav failina (koos kõigi tunnuste ja vastusvariantide kirjeldusega) või formaadis, mis võimaldab andmebaasi importida ja töödelda SPSS programmis (CSV või XLSX vormingus); • Lepingu täitmise käigus pakkujale teatavaks saanud isikuandmed, uuritavate kontaktandmed ja uuringu algandmed (andmefailid) tuleb lepingu lõppemisel hävitada ja esitada hankijale sellekohane uuringu algandmete ja isikuandmete hävitamise akt 30 päeva jooksul peale lepingu lõppemist. 6 3.2. Uuringu tegevus- ja ajakava, riskide maandamise üldine kirjeldus Pakkuja peab esitama uuringu tegevus- ja ajakava. Tegevus- ja ajakava näitab uuringu teostamise etapid koos vastutajatega. Tegevus- ja ajakava juurde tuleb lisada uuringu riskide ja nende maandamise plaan vastavalt pakkuja arusaamale ja sarnaste projektide juhtimise kogemusele. 4. Uuringu aruandlus Uuringu aruandlus koosneb avakohtumise kokkuvõttest ja lõpparuandest. Avakohtumise kokkuvõte on avakohtumise tulemusel täpsustatud uuringu eesmärkide, uurimisküsimuste metoodika, sh sihtrühmade ja ajakava täpsustatud ülevaade. Samuti fikseeritakse avakohtumise kokkuvõttes korralduslikud küsimused, sh kontaktisikud, tähtajad jms. Selle eesmärk on tagada, et hankija ja uuringu läbiviija mõistavad uuringu eesmärke, uurimismetoodikat, oodatavaid tulemusi, tegevus- ja ajakava sarnaselt. Lõpparuanne sisaldab sissejuhatust, uuringu metoodikat ja analüüsi, kokkuvõtet ja lisasid. Nõuded lõpparuandele on järgmised: • Analüüs peab jagunema temaatiliseks peatükkideks küsimustiku teemade kaupa; • Tulemused peavad olema selgelt eristatavad sihtrühmade ja valdkondade kaupa; • Lõpparuanne peab olema kirjutatud korrektses eesti keeles ja vormistatud vastavalt teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele. • Lõpparuanne peab olema professionaalse ja lugejasõbraliku infograafikaga, milleks uuringu läbiviija kasutab oma valikul sobivaid lahendusi; • Lõpparuanne avalikustatakse Kultuuriministeeriumi kodulehel ja ETIS’es. 4.1. Uuringu ajakava • Pakkuja osaleb hankija ja pakkuja esialgsel kohtumisel (edaspidi avakoosolek). Avakoosolekul täpsustatakse ja lepitakse kokku uuringu teostamiseks vajalikud küsimused (uurimismeetodid, aja- ja tegevuskava, vahe- ja lõpparuande vormid ning esitamise tähtajad), sõlmitakse vajalikud kokkulepped. Avakoosoleku aeg lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. • Pakkuja esitab avakohtumise kokkuvõtte 10 tööpäeva jooksul avakoosoleku toimumisest või avakoosolekul täpsustatud ajal tellijale kommenteerimiseks. • Orienteeruvalt 1 kord kuus on töökohtumised, vaadatakse üle arengud uuringus, senised leiud ja esialgsed järeldused, võimalikud probleemid, takistused ja tegevussuunad jne. Pakkuja koostab ja esitab kohtumisest memo (ca 0,5 - 2 lk). 7  • Pakkuja esitab uuringu lõpparuande 4 kuu jooksul avakoosoleku toimumisest. Lõpparuande esitamise täpsustatud tähtaeg lepitakse kokku avakoosolekul. • Vahe- ja lõpparuande kommenteerimisprotsess ja vastavad tähtajad lepitakse kokku projekti vältel. 5. LISA - Küsimustik 8  POWER OF ATTORNEY 7th February, 2025 Tallinn, Estonia Civitta Eesti AS, a company incorporated and operating under the laws of the Republic of Estonia, company registration code 11092241, registered address Riia str 24a, 51010 Tartu, Estonia, represented by the member of the management board Roman Khlibun (“Principal” and/or “Company”) hereby authorize: Ignas Maziliauskas, a citizen of the Republic of Lithuania, birth date 02.09.1994, personal code 39409020113, holder of Lithuanian passport number 24023529 („Representative”); At his own discretion to perform actions related to representation of the Company, as indicated below: -​ to represent the Company at any register of legal entities and any public or state institution and private companies, including in relations with any legal and/or natural persons; -​ on behalf of the Company to submit and receive all necessary documents and/or their duplicates; -​ on behalf of the Company to sign, change or cancel all documents, including but not limited to requests, applications, certificates, contracts with clients, contracts with subcontractors, contracts with partners, public and private procurement contracts, consortium contracts, loan contracts, employment contracts, transfer-acceptance acts, etc.; -​ on behalf of the Company to make statements, to give consents that do not conflict with valid legal acts; -​ on behalf of the Company to open or close all types of accounts in any bank and/or institution; -​ on behalf of the Company to manage all funds and accounts in any bank and/or institution, to get access to the Company existing bank accounts, to make orders with the Company’s available funds; -​ on behalf of the Company to receive money, pay it in any public or private organisation, bank; -​ provide, sign and approve documents and their copies required for (public or private) procurement; -​ perform any other actions that, although not expressly specified in this Power of Attorney, are related to the above-described assignments. This Power of Attorney can not be transferred, neither in whole nor in parts, in any way to any other person. This Power of Attorney is valid from the moment of its signature until the 1st of March, 2026. This Power of Attorney can be cancelled, withdrawn or otherwise revoked at the discretion of the Principal or the Representative can decide to cease acting under this Power of Attorney and notify the Principal accordingly in writing. For and on behalf of Civitta Eesti AS: Roman Khlibun /digitally signed/ ____________________________  Muinsuskaitseseaduse vahehindamise raames toimuva küsitluse ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine PAKKUMUS Hankija Kultuuriministeerium Pakkuja Civitta Eesti AS 12. juuni 2024 Sisukord 1. Uuringu taust ja eemärk ............................................................................................ 3 Taust .................................................................................................................... 3 Uuringu vajadus ja eesmärgid ............................................................................... 3 Sihtgrupid ............................................................................................................. 3 Uurimisküsimused ................................................................................................ 4 2. Metoodika ja tegevusplaan ....................................................................................... 6 2.1. Üldised metoodilised põhimõtted ................................................................... 6 2.2. Uuringu tegevusplaan ................................................................................... 7 2.3. I etapp: Ettevalmistavad tegevused ............................................................... 7 2.4. II etapp: Küsitlus............................................................................................ 8 2.5. III etapp: Intervjuud...................................................................................... 10 2.6. IV etapp: Andmete terviklik analüüs ja lõpparuande koostamine ................. 10 3. Ajakava................................................................................................................... 11 4. Meeskonna koosseis ja tööjaotus ........................................................................... 13 4.1. Pakkuja tutvustus ........................................................................................ 13 4.2. Meeskonna tutvustus ................................................................................... 14 4.3. Ülesannete jaotus meeskonnas .................................................................. 16 5. Riskianalüüs ........................................................................................................... 18 6. Maksumus .............................................................................................................. 22 7. Koostöö Tellijaga .................................................................................................... 23 1. Uuringu taust ja eesmärk Taust Muinsuskaitseseadus (MuKS) võeti vastu 2019. aastal, asendades eelneva regulatsiooni. Uue seaduse eesmärk oli tasakaalustada kultuurimälestiste kaitsmise avalik huvi ning eraomanike õigused ja kohustused, arvestades Eesti muinsuskaitse eripäraga – enamiku mälestiste omandivormiks on eraomand. Eriti puudutab see ehitisi, millest ligikaudu 82% kuuluvad eraomanikele. Seadus tõi kaasa mitmeid olulisi sisulisi muudatusi. Sh näiteks suurem paindlikkus ja kaalutlusruum mälestise määratlemisel ja tööde loa andmisel; muinsuskaitse eritingimuste andmise kohustuse üleminek riigile, millega kaasnes nõustamis- ja ennetustegevuse tugevdamine; kompensatsioonisüsteemi loomine, mis võimaldab hüvitada omanikele muinsuskaitselise järelevalve ja uuringute kulusid; leiukoha kaitse ning otsinguvahendi kasutamine; Muinsuskaitseameti ülesannete muutumine muuseumide valdkonnas. Kokkuvõtlikult suunas MuKS senisest enam tähelepanu usaldusväärsele nõustamisele, riiklikule kaasvastutusele ja kultuuriväärtuste kaitsele, otsides samal ajal võimalusi regulatiivsete piirangute optimeerimiseks. Uuringu vajadus ja eesmärgid Seaduse rakendamise algusest on möödunud viis aastat ning Kultuuriministeerium on koos Muinsuskaitseametiga kaardistanud esialgsed praktikad ja kitsaskohad erinevate huvirühmadega peetud arutelude ja tagasiside põhjal. Nende kohtumiste käigus selgunud, et erinevate osapoolte hinnangul vajab praegune pädevustunnistuste süsteem muutmist, kuid selgeid lahendusi pakutud ei ole. Kokkuvõttes Seega puudub veel süsteemne ja täielik tagasiside teenuste kasutajate ja valdkonnaekspertide poolt. Uuringu üldine eesmärk on anda sisend Muinsuskaitseseaduse vahehindamisse, kogudes kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, mis võimaldavad hinnata seaduse rakendumist, toimivust ning kasutajate rahulolu ja kogemusi. Uuringul on kolm kitsamat eesmärki: 1. Selgitada välja muinsuskaitse teenuste kasutajate hoiakuid ja arvamusi Muinsuskaitseameti teenuste kohta. 2. Kaardistada pädevustunnistuste süsteemi kitsaskohad ja arenguvajadused valdkonna ekspertide vaatenurgast. 3. Esitada uuringutulemustel põhinevad soovitused seaduse edasiseks täiustamiseks ja praktika parendamiseks. Uuringu tulemusel koostatakse analüütiline lõpparuanne, mis sisaldab tulemuste ülevaadet temaatiliste plokkide kaupa, järeldusi ning poliitikasoovitusi. Sihtgrupid Uuringu eesmärgi saavutamiseks on oluline kaasata kõik MuKS rakendamisega kokku puutuvad osapooled. Uuringu sihtgrupid ning nende kaasamise vajadus ja meetodid on kirjeldatud alljärgnevalt. Sihtgruppide täpne suurus ja lõplik koosseis kooskõlastatakse Tellijaga projekti käigus. Sihtgrupp 1: Muinsuskaitse teenuste kasutajad Sellesse rühma kuuluvad inimesed, kes on viimase viie aasta jooksul kasutanud Muinsuskaitseameti teenuseid ja kes on kantud Kultuurimälestiste registrisse. Sihtgrupi täpne suurus ja olulised iseloomustavad tunnused määratakse töö käigus koos Tellijaga (nt teenused, mida on kasutatud; teenuse kasutaja asukoht; mälestise liik vms, mille lõikes on oluline selle sihtgrupi tagasisidet hiljem analüüsida ning mille alusel määrata küsitluses profiiliküsimuste sisu). Sihtgrupi esindajad oskavad kõige paremini enda kogemuste põhjal selgitada ja avada seaduse võimaluste ja piirangute mõju. Nende hinnangud ja tagasiside on vajalikud, et mõista, kuidas seadus toimib praktikas, millised protsessid vajavad lihtsustamist ning millised on kvaliteedi ja kommunikatsiooni kitsaskohad. Sihtgruppi kaasatakse läbi veebiküsitluse. Sihitud kontaktide baasiks kasutatakse Muinsuskaitseameti andmebaase ja registreid, sh eritingimuste ja lubade taotlejate nimekirju. Sihtgrupp 2: Eksperdid Sellesse rühma kuuluvad isikud, kelle pädevus on seotud Muinsuskaitseseaduse rakendamisega ekspertide, konsultantide, arheoloogide ja inspektoritena vms. Nad valdavad seadust praktiliselt ja osalevad ekspertiisisüsteemis või kutsesüsteemi kaudu. Eksperdid annavad väärtuslikku infot pädevussüsteemi tõhususe, selle kitsaskohtade, koolitusvajaduste ja praktilise rakendamise kontekstis. See aitab mõista, millised muutused on seadusele vajalikud järgmisena. Sihtgruppi kaasatakse fookusgrupi intervjuu(d) (1–2 fookusgruppi), alternatiivina ka individuaalsed poolstruktureeritud intervjuud vajadusel (nt kui mõnele olulisele eksperdile fookusgrupi aeg ei sobi). Osalejate leidmiseks kasutatakse Muinsuskaitseameti sisendit, registreid ja võrgustikke. Uurimisküsimused Pakkuja hinnangul on tehnilises kirjelduses toodud uurimisküsimused lähtuvalt töö eesmärgist asjakohased ning aitavad jõuda uuringu eesmärgini. Lõplik küsimuste sõnastus vaadatakse koos Tellijaga üle projekti käigus. I uurimisküsimuste plokk on suunatud muinsuskaitse teenuste kasutajatele ning need on aluseks küsitlusankeedi koostamisele. 1. Kas omanike hinnangul on eritingimused piisavalt selged ja põhjendatud - neist on abi ehitusprojekti koostamisel ning seatud nõuded/piirangud on mõistetavad ja arusaadavad ning arvestavad ka omanike vajadusi? Kas omanikud tunnevad end eritingimuste protsessi kaasamisel ameti partnerina või on kaasamine ja arvamustele/vastuväidetele antud selgitused pigem formaalsed? Oluline on saada selle kohta omanike hinnang. Miks ei jõuta ligi poolte eritingimuste puhul ehitusprojektini? Kas ollakse valmis eritingimuste taotlusel tasuma riigilõivu? 2. Kuivõrd kasutatakse uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve hüvitamise võimalusi? Selgitada välja, mis on põhjused, kui seda ei tehta. Kas omanike hinnangul on määratud uuringud aidanud kaasa töö teostamisele (on olnud selleks sisuliselt vajalik)?  3. Kuivõrd oluliseks peetakse järelevalve olemasolu mälestise restaureerimisel või konserveerimisel? Kas järelevalve on oma ülesandeid täitnud ootuspäraselt või formaalselt? Kas vajalik oleks võimalus tegevuskava alusel tehtavate tööde puhul muinsuskaitselist järelevalvet määrata? 4. Kas MuKSist tulenev nõue, et teatud töid tohib teha/tellida ainult piiratud hulgal ettevõtjatelt (kes on MTR-is ja kellel on pädevustunnistusega või kutsega pädev isik) omanike hinnangul täidab oma eesmärki? Kas nende hinnangul vajab kehtiv kord muutmist ja kas neil on ettepanekuid, kuidas võiks seda teha? II uurimisküsimuste plokk on suunatud ekspertidele ning need on aluseks intervjuu kavas küsimuste koostamisele. 1. Kuidas toimib praegune MuKSist tulenev nõue, et teatud töid tohib teha/tellida ainult piiratud hulgal ettevõtjatelt (kes on MTR-is ja kellel on pädevustunnistusega või kutsega pädev isik)? Kas on tegevusalasid, kus on rohkem kitsaskohti? 2. Kas praegune süsteem õigustab end – tagab kvaliteetse konserveerimis- ja restaureerimistöö mälestistel või maailmapärandi objektil asuval ehitisel? 3. Kui lihtne on leida pädevustunnistusega tööde tegijat erinevates piirkondades Eestis)? Kas peamiselt on tööde tegija leidmisega raskusi ehitisest mälestise konserveerimise ja restaureerimise tegevusalal? 4. Mida arvavad kutsete saajad pädevustunnistuse saamise eeldustest (4 aastat tegevusalal tegutsemist, täienduskoolitus)? Mida arvavad nt puitmaja ehitaja kutse saajad, kes omandava tase 4 ja 5 puhul puitmaja renoveerimise oskused, kuid kellele kutse ei anna võimalust pädevustunnistust saada, et mälestisel tegutseda? 5. Kas kutsete andjad oleksid valmis lisama kutsestandardisse muinsuskaitsealase pädevuse? Sel juhul ei peaks pädevustunnistust taotlema (MuKS § 70 lg 2) 6. Kas vajaliku kutse omandanud isikud võiksid saada pädevustunnistuse kutse omandamisel? 7. Kuidas on süsteemi toimimisega rahul ettevõtjad (MuKS § 68 lg 1) ja pädevustunnistuste omanikud? Miks ei esitata nende hinnangul muinsuskaitselise järelevalve aruandeid tähtajaliselt? Miks ei esitata uuringuarundeid tähtajaliselt? 8. Kas EKA ja TalTechi täienduskoolitus on vajalik nt puitmaja ehitaja kutse 4 või 5 omanikule?  2. Metoodika ja tegevusplaan Järgnevalt on esitatud meie nägemus uuringu läbiviimiseks kasutatavast metoodikast. Uuringu eesmärkide täitmiseks lähtume järgmistest alustest: • uuringu läbiviimine tugineb analüütilisele teadmisele; • analüütiline teadmine eeldab nii primaarsete kui ka sekundaarsete andmete kogumist ja sünteesimist; • järelduste tegemine tugineb võimalusel kollektiivsele teadmisele; • tehtavad järeldused tulenevad analüüsist ning on selgelt seotud uurimisküsimustega; • järeldused on aluseks soovituste koostamisele (st soovitused tuginevad analüüsil ja järeldustel). Metoodika (sh andmete kogumise ja analüüsimise meetodid, sihtrühmad ja nendeni jõudmine, hindamise läbiviimise põhimõtted, jm) kooskõlastame Tellijaga uuringu esimeses etapis enne sisuliste tegevustega alustamist. Tellija soovil ja vajaduse ilmnemisel oleme valmis tegema kasutatavasse metoodikasse muudatusi. Kõik muudatused kooskõlastatakse eelnevalt Tellijaga. Käesolevas pakkumuses välja pakutud metoodika vastab meie varasematele edukatele kogemusele sarnaste uuringute läbiviimisel ning on kooskõlas üldtunnustatud uurimis- ja teadustööde põhimõtetega. Näiteks oleme planeerinud erinevate etappide väljundid (avakoosolek, lõpparuanne ning vahekoosolekud) selliselt, et tagada mõlema osapoole ühine arusaam senistest tulemustest ja edasistest tegevustest ning Tellija pidev kursis oleks oluliste arengutega töö käigus. 2.1. Üldised metoodilised põhimõtted Tagamaks projekti tulemuste kõrget kvaliteeti lähtume uuringu läbiviimisel ning järelduste ja soovituste tegemisel loogilise voolu ja triangulatsiooni põhimõtetest. Tulemused vormistame korrektselt kasutades üldtunnustatud teadustööde vormistamise nõuded, kõik allikad on viidatud (sh juturoboti kasutamine), tulemused on selged ja struktureeritud. Loogilise voolu põhimõte tagab, et uuringu aruanne on loogiliselt üles ehitatud ning ei sisalda kasutut informatsiooni. Iga järeldus tugineb analüüsile ja iga soovitus peab olema suunatud vähemalt ühele järeldusele. Joonis 1. Loogilise voolu põhimõte Olukorra Andmete Andmete Tulemused ja Soovitused kaardistus kogumine analüüs järeldused Triangulatsiooni printsiibi järgimine aitab tagada uuringu tulemuste õigsuse. Triangulatsiooni tagamiseks kasutatud nii eri uurijaid, teooriaid, andmeid kui ka meetodeid. Lisaks järgib meie meeskond projekti jooksul andmete kogumisel ja käsitlemisel ESOMAR’i reegleid1, sh nii selle aluspõhimõtteid kui ka spetsiifilisi kohustusi uuritavate, Tellija, ühiskonna ja uurija suhtes. See tähendab, et andmete kogumisel on uuritavad teadlikud, kuidas nende andmeid kasutatakse, milliseid andmeid täpselt kogutakse ning kellega neid jagatakse. 1 ESOMAR Code and Guidelines, kättesaadav: www.esomar.org/what-we-do/code-guidelines. Kindlustame, et andmed on kaitstud volitamata ligipääsu eest ja neid ei avaldata uuritavate nõusolekuta. Pakkuja käitub kogu projekti vältel eetiliselt ja väldib olukordasid, kus tekitatakse uuritavale kannatusi või kahjustatakse tema mainet. 2.2. Uuringu tegevusplaan Uuringu tegevuste paremaks koordineerimiseks ja kvaliteedi tagamiseks oleme uuringu läbiviimise jaganud nelja etappi (joonis 3), mis aitab paremini järgida tegevusplaani, andmete omavahelisi seoseid ja tagada tulemuste kõrge kvaliteet. Uuringu soovitud eesmärkide saavutamiseks pakkumuskutse lähteülesandes viidatud ja ka meie hinnangul kõige tulemuslikum kombineerida esmaseid ja teiseseid ning kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid ja analüüsimeetodeid. Uuringu I etapis toimub avakohtumine tellija ja pakkuja meeskondade vahel ning samuti asjakohane taustainfo kogumine. Esimese etapi tegevused tagavad II ja III etapis veebiküsitluse ning fookusgrupi intervjuu(de) eduka läbiviimise, mõtestatuse ja sisukuse. Viimases, IV etapis toimub kõigi eelnevate etappide käigus kogutud andmete süntees, põhjalik analüüs ning tulemuste esitlemine tellijale. Viimase etapi tulemusel valmib lõpparuanne. Joonis 2. Uuringu etapid ja tegevused Pakkumise järgmistes alapeatükkides on täpsemalt kirjeldatud iga etapi tegevusi, kasutatavaid meetodeid, kaasatavaid sihtrühmi ja tulemeid. Uuringu lõplik metoodika lepitakse kokku ja kooskõlastatakse avakohtumisel tellijaga. Tellija soovil ja vajaduse ilmnemisel on pakkuja valmis tegema kasutatavasse metoodikasse muudatusi. Kõik muudatused kooskõlastatakse eelnevalt tellijaga. 2.3. I etapp: Ettevalmistavad tegevused Ettevalmistavate tegevuste eesmärk on ühtlustada tellija ja pakkuja arusaamu projekti eesmärgist, oodatavatest tulemustest ja töökorraldusest. Selleks korraldatakse avakohtumine. I etapi väljundiks on avakohtumise kokkuvõttes täpsustatud uuringu metoodika ning aja- ja tegevuskava. Avakohtumine Avakohtumise eesmärk on tagada tellija ja pakkuja sarnane arusaam projekti eesmärkidest, oodatavatest tulemustest ning ootustest koostööle. Avakohtumisel tutvustame projekti elluviimise protsessi esialgset metoodilist plaani, täpsustame ootusi töö tulemustele, kogume vajalikku taustainfot ning arutame töökorralduslikke küsimusi. Avakohtumise teemadeks on veel: ▪ Sihtgruppide suuruste ja tunnuste määramine ning selle põhjal sihtgruppide lõpliku valimi koostamine ja kontaktide saamise osas kokku leppimine; ▪ Lisaks soovime, et Tellija selgitab lähemalt seaduse muudatusega kaasnenud ootusi, seni juba teadaolevaid mõjusid ning seniste seaduse mõju hindamise raames saadud sisulist infot; ▪ Praktilise koostöö kokku leppimine, nt kohtumiste ajad ja kontaktid. Avakohtumise täpne aeg ja koht lepitakse kokku lähtuvalt pakkuja ja tellija ajalistest võimalustest. Kohtumise pikkus on orienteeruvalt 1 tund. Dokumendianalüüs ja taustainfo kogumine Lisaks avakohtumisele viib meie meeskond I etapis läbi dokumendianalüüsi, et olla põhjalikumalt kursis uuritava valdkonnaga ning koguda sisendit andmekogumise instrumentaariumi koostamiseks. Selleks töötakse läbi nt MuKS, selle muudatuse seletuskiri jms materjalid, uuritakse Muinsuskaitse ameti teenuste osutamise protsesse, asjakohaste registrite koosseisu, uurimisküsimustes viidatud koolitususte tausta, asjakohaste liitude ja organistioonide rolle jms taustainfot avalike allikate põhjal. 2.4. II etapp: Küsitlus Muinsuskaitse teenuste kasutajad valdajate sihtrühma hulgas viiakse läbi ankeetküsitlus. Küsimustikud koostatakse tuginedes eelnevas etapis kaardistatud informatsioonile ning uurimisküsimustele ja kooskõlastatakse Tellijaga. Küsimustiku koostamisel kasutatakse vajadusel erinevaid küsimuste tüüpe (nt maatriks, skaala). Küsimuste juurde jäetakse põhjendatud juhtudel ka vabateksti lisamise võimalus. Selleks, et küsitlusele vastamise protsess ei muutuks vastaja jaoks liialt koormavaks, koosneb küsitlusankeet eelkõige valikvastustest. Kui soovi korral on vastajal võimalik antud vastust ka pikemalt põhjendada vabateksti lahtris. Lisaks töötatakse koos tellijaga välja teenuse kasutaja profiili tunnused, mida on asjakohane tulemuste analüüsimisel hiljem jälgida. Sellised võivad olla näiteks kasutatud teenuse liik, aeg, teenuse kasutaja asukoht ja objekti liik või asukoht jne. Ankeedis hoitakse küsimused loogiliste teemaplokkidena, mis lihtsustab vastamist. Ühe plokina vastab kasutaja kokkulepitud tunnuste alusel profiiliküsimustele, mille kaudu hiljem saab tulemusi vastavalt grupeerida ja analüüsida. Sihtrühmalt info kogumine viiakse läbi veebiküsitlusena (CAWI (computer-assisted web interviewing) meetod). Põhjused selle meetodi eelistamiseks on järgnevad: • nimetatud sihtrühm on geograafiliselt hajutatud, mistõttu tavapärasel juhuslikkuse alusel valitud nö ukselt-uksele küsitlemisel on valimi hulka kuuluva õige isiku saamine äärmiselt aja- ning ressursikulukas; • veebipõhine küsitlemine võimaldab vastajatel jääda anonüümseks, mistõttu on tõenäolisem saada ausamad vastused tundlikele küsimustele; • veebipõhine küsitlus eelarvelises mõttes kordades säästlikum, seda eriti piiratud ressursside tingimustes. Ankeedi levitamiseks vajalikud sihtrühma kontaktid tulevad Tellija poolt vastavast registrist. Kogu sihtrühmale koostatakse ühtne ankeet, mis vajadusel varieerub sisuküsimustes vastavalt valitud tunnustele. Ankeedi sisu täpsustatakse ja kooskõlastatakse töö käigus Tellijaga. Küsitlusankeet programmeeritakse esmalt elektroonilisse küsitluskeskkonda ning seejärel testitakse. Testimine toimub nii vormi kui sisu osas. Vigade tuvastamisel korrigeeritakse ankeeti. Hankija soovi korral on võimalik edastada testlink, et kontrollida ankeedi vastavust kokkulepitule. Küsitluse läbiviimiseks kasutab pakkuja spetsiaalset küsitluste läbiviimiseks mõeldud keskkonda. Küsitluse vastused kogutakse elektroonilisse andmebaasi, mida on võimalik töödelda ja edasises andmeanalüüsis kasutada. Igapäevaselt toimub andmete salvestamine, mis välistab juba kogutud andmete kadumise. Küsimustiku lõplik ülesehitus, konkreetsed küsimused ja nende arv kooskõlastatakse enne läbiviimist hankijaga. Küsitlus viiakse läbi eesti keelsena, sest antud uuringu eelarve ja ajaraam ei võimalda teha paralleelset vene keelset küsitlust. Esmalt saadetakse ankeet testgrupile, et kontrollida ankeedi töökindlust ja loogikat, samuti küsimustest arusaamist. Vajadusel tehakse muudatused. Seejärel saadetakse ankeet kogu sihtgrupile. Pakkumise tegemise hetkel ei ole võimalik täpselt määrata küsitluse valimi suurust ega oodatavate vastuste arvu. Need määratakse töö käigus koostöös Tellijaga, sest need sõltuvad registrist saadavast teenuse kasutajate koguarvust. Siinkohal peame oluliseks märkida, et asjakohane oleks koguda võimalikult palju vastuseid, seega tuleks ankeet saata kõikidele teadaolevatele kontaktidele. Oodatav vastuste hulk võiks olla vähemalt 200-300 vastust, kuid see määratakse vastavalt koguvalimi mahule ja kokkulepitud tunnustele. Tulenevalt sellest, et sihtgrupp on väga kindlalt määratletud ning osalejate motivatsioon uuringus osaleda võib olla hinnanguliselt madal, võib tekkida oht, et vastuste määr erinevate gruppide või tunnuste lõikes jääb soovitud mahust madalamaks. Olenevalt projekti tegelikult algusest võib ankeetküsitluse andmekogumise periood jääb suvisele ajale, ei pruugi sihtgrupp olla väga motiveeritud osalema ning eksisteerib madala aktiivsusmäära risk. Selle hajutamiseks tegeleme aktiivselt ankeedi levitamisega, korraldame regulaarseid kohtumisi Tellijaga olukorra ülevaatamiseks. Eeldame ka Tellija igakülgset kaasabi vastajate motiveerimisel ja küsitluse kohta info jagamisel, et vastava üleskutse või teate edastamisel enda kanalite kaudu. Siiski märgime, et juhul kui suvise ajaperioodi ja kirsa ajagraafi tõttu ei õnnestu soovitud vastuste määra koguda, siis kokkuleppel Tellijaga otsustatakse tegevuste edasine käik (nt pikendada küsitluse ja projekti aega või võtta analüüsi aluseks väiksem hulk vastuseid). Küsitluste vastused kogutakse ühtsesse andmebaasi ning puhastatakse. Andmebaas sisaldab tunnuste kirjeldusi ja võimaldab seega läbi viia ka hilisemaid analüüse. Tulemused viiakse tabeli kujule, mis on eraldi töödeldav ning eristab kokkulepitud tunnuseid. Küsitluse avatud vastuste analüüsiks sõnastatakse analüüsikategooriad, mis on aluseks andmete kodeerimisele. Kodeerimistabel analüüsikoodidega on aluseks küsitluse avatud vastuste analüüsimiseks. Uuringutulemuste töötluseks kasutatakse tarkvarapakette Excel, Stata või R.  2.5. III etapp: Intervjuud Kvalitatiivsete intervjuude eesmärgiks on saada tagasisidet asjakohastelt ekspertidelt pädevustunnistuste süsteemi kitsaskohtade ja arenguvajaduste kohta, aga ka laiemalt teenuste kohta ekspertide vaatenurgast. Intervjuude kasutamine tagab, et oleks arvestatud erinevate osapoolte seisukohti ja arvamusi, sh nende sihtgruppide omasid, keda ei ole otstarbekas küsitleda ankeetküsitlusega. Selliselt võimaldavad intervjuud tulemuste sisukamat triangulatsiooni. Kvalitatiivsed fookusgrupiintervjuud on meie hinnangul oluline ning vajalik meetod, kuna võimaldavad arutelu, mille käigus saab keskenduda nii uurimisküsimustele vastuste leidmisele kui ka võimalike soovituste väljapakkumisele. Intervjuud viiakse läbi poolstruktureeritud fookusgruppidena, et võimaldada arutelu ning erinevate arvamuste täiendamist. Fookusgrupi meetodit iseloomustab fokusseeritus teatud teemale. Fookusgrupi läbiviimine eeldab eelnevalt hästi läbimõeldud ja koostatud intervjuu kava. Vestluse käigus tekib sünergia ning ideede mitmekesisus viib parema lõpptulemuseni. Fookusgruppide optimaalseks suuruseks on kuni kuus inimest: sel juhul on kõige paremini tagatud arvamuste mitmekesisus ning igal osalejal on võimalus arutelus oma arvamust avaldada. Fookusgrupi intervjuu kestab ca poolteist tundi. Fookusgruppi juhib selliste arutelude läbiviimises kogenud analüütik, kelle ülesandeks on diskussiooni juhtida ning mitte lasta osalejatel teemast kõrvale kalduda, hoiduda samas nende suunamisest ja neid mitte katkestada, et mitte riskida infost ilma jäämisega. Intervjuude läbiviimiseks valmistame ette intervjuude valimi ja kava. Iga intervjuu kava küsimuse juurde jäetakse viide vastavale uurimisküsimusele, mis tagab, et ükski uurimisküsimus ei jää katmata ning võimaldab intervjuudes kogutud andmed analüüsis uuesti uurimisküsimustega kokku viia. Intervjuude valimi koostame töö käigus koos Tellijaga. Meie hinnangul on asjakohane kasutada sihistatud valimit, tagamaks, et kõikidest ekspertidest satuks intervjuule võimalikult mitmekesise ja pikaajalise kogemuste pagasiga eksperdid. Kokku viiakse läbi kuni kaks fookusgrupi intervjuud, mis võimaldab pakkuda paindlikumalt osalemise aega ning tagab, et soovitud eksperdid saavad kaasatud. Täpsem korraldus lepitakse kokku töökäigus. Intervjuud viiakse läbi vastavalt kokkulepitud korraldusele (keskkonnahoidlike põhimõtete järgimiseks eelistatakse video teel intervjueerimist). Intervjuudes osalejatelt küsitakse eelnevalt luba intervjuu salvestamiseks ja salvestuse alusel koostatava põhjaliku kokkuvõtte koostamiseks. Kokkuvõtteid analüüsitakse ja tulemusi sünteesitakse interpreteerimise ja kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodiga kasutades NVivo tarkvara. 2.6. IV etapp: Andmete terviklik analüüs ja lõpparuande koostamine Töö viimases etapis toimub eelnevates etappides kõikide kogutud andmete terviklik süntees lähtudes uuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest. Analüüsi tulemused koondab pakkuja aruandesse. Aruande mustand esitatakse tellijale kommenteerimiseks, parandamiseks ja täiendamiseks. Toimub kohtumine tagasiside arutamiseks. Pärast seda kavandatakse tulemuste esitlemine tellijale ja vormistatakse aruande lõppversioon.  3. Ajakava Uuringu läbiviimise ajakava ja tegevusplaani koostades arvestatakse Tellija soove tähtaegade osas. Ajakavas mittepüsimise riski maandamiseks oleme planeerinud võimalusel tegevuste paralleelset läbiviimist. Detailne projektiplaan koostatakse projekti alguses, sest tegevuste läbiviimine sõltub projekti tegelikust algusest (nt peab arvestama millised etapid jäävad suvekuudele). Plaan vaadatakse regulaarselt kogu projekti jooksul üle ja vajadusel ajakohastatakse. Allolevas tabelis on toodud projekti tegevusplaan ja ajakava, kus on tegevused ära toodud kuude ja nädalate lõikes. Tabelis on Tellija osalemist nõudvad tegevused näidatud tumedas kaldkirjas. Oleme ajakava koostanud eeldusel, et tegevustega on võimalik alustada juuli alguses ning projekti tähtaeg on 4 kuud. Juhul kui hanke tulemuste teavitamisega ja hankelepingu sõlmimisega läheb vähem või rohkem aega, siis tehakse ajakavas muudatused (nt tuleb üle vaadata millistele tegevustele plaanitud ajaraami tuleb muuta, täpsustada tegevuste ja kohtumiste tegelikud ajad jms). Projekti esimesed poolteist kuni kaks nädalat oleme plaaninud ettevalmistavatele tegevustele, mille jooksul on oluline kinnitada metoodika, tegevusplaan, aga ka valimite koosseisud ning pärida vajalikud kontaktid. Seejärel võimalikult kiiresti alustatakse küsitluse koostamisega. Eesmärk on küsitlus võimalikult kiiresti välja saata, et vastamiseks jääks omakorda võimalikult pikk ajaraam. Meie kogemuse pinnalt on asjakohane plaanida küsitluseks kuni 4 nädalat. Selle aja jooksul saame saata kuni 2 meeldetuletust ning vajadusel levitada infot teistes kanalites. Intervjuud viiakse läbi küsitlusega paralleelselt. Ettevalmistamisega saab alustada juulis, kuid siiski on need soovitav läbi viia augusti lõpus või isegi septembri alguses, et vältida suvepuhkuste aega. Projekti lõppu oleme jätnud piisavalt ruumi, et Tellijaga kooskõlastata tulemusi. Tabel 1: Ajakava 11 Aug 2025 18 Aug 2025 25 Aug 2025 15 Sep 2025 22 Sep 2025 29 Sep 2025 14 Jul 2025 21 Jul 2025 28 Jul 2025 4 Aug 2025 1 Sep 2025 8 Sep 2025 7 Jul 2025 30-06-25 Nädala algus Kalendrinädal/Projektinädal 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 TEGEVUSPLAAN Vastutaja 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 Regulaarsed staatuskohtumised Tellijaga Projektijuht x x x ETAPP I Avakohtumine Projektijuht x Taustaanalüüs Projektijuht Sihtgruppide valimite määramine ja kontaktide pärimine Ekspert Metoodika ja tegevusplaani täpsustamine Ekspert Avakohtumise kokkuvõte Projektijuht x ETAPP II Veebiküsitlus, sh - Küsitluse ja valimi koostamine Ekspert - Küsitluse ja valimi kooskõlastamine Tellijaga, vajadusel kohtumine täienduste arutamiseks Ekspert x - Küsitluse programmeerimine ja testimine Analüütik - Küsitluse testvalim ja vajadusel ankeedi korrigeerimine Analüütik - Küsitluse läbiviimine Analüütik - Küsitluse tulemuste ettevalmistamine analüüsiks Analüütik ETAPP III Fookusgrupi intervjuud, sh - Intervjuude kava koostamine Ekspert - Kava ja valimi kooskõlastamine Tellijaga, vajadusel kohtumine täienduste arutamiseks Ekspert x - Osalejate valik ja värbamine Projektijuht - Intervjuude läbiviimine Projektijuht - Kokkuvõtete tegemine, kodeerimine, esmaste tulemuste analüüs Projektijuht ETAPP IV Kogutud andmete terviklik analüüs Projektijuht Lõpparuande mustandi koostamine, esitamine tellijale Projektijuht Tellija tagasiside, vajadusel kohtumine tagasiside arutamiseks Projektijuht x Lõpparuande täiendamine ja lõppversiooni esitamine tellijale Projektijuht Kõigi töö tulemuste üle andmine Projektijuht 4. Meeskonna koosseis ja tööjaotus 4.1. Pakkuja tutvustus Civitta Eesti kuulub rahvusvaheliselt tegutsevasse konsultatsiooniettevõtete gruppi, milles töötab rohkem kui 750 inimest. Civitta teenused hõlmavad kogu organisatsiooni strateegilist juhtimisprotsessi. Civitta aitab tuvastada organisatsiooni probleeme ja arenguvõimalusi, viia läbi vajalikke uuringuid ja hindamisi, arendada meeskonna teadmisi ja oskusi, planeerida tegevusi eesmärkide saavutamiseks, leida rahastamisvõimalusi ja viia projektid edukalt ellu. Civitta ekspertidel on pikaajalised kogemused uuringute, analüüside ja hindamiste metoodikate koostamises ning läbiviimises. Tänaseks on ettevõtte püsiklientide hulgas juhtivad teadus- ja arendusettevõtted, tööstus- ning teenusettevõtted, kõik suuremad ülikoolid, ministeeriumid ning olulisemad omavalitsused. Oma lähenemises uuringu ja mõju hindamise projektides seame esmatähtsaks tegevuse mõttekuse ning mõju. Soovime, et meie poolt teostatud tööd aitaksid organisatsioonides või valdkondades ellu viia soovitud muudatusi. Civittal on enam kui 20 aasta pikkune kogemus hindamiste, uuringute ja mõju-analüüside läbiviimisel. Töötame igapäevaselt ettevõtetega, ministeeriumite ja avaliku sektori asutustega, kohalike omavalitsustega ja kohaliku tasandi organisatsioonidega, pakkudes neile konsultatsioone ja tuge andmete kogumisel ja analüüside läbiviimisel. 4.2. Meeskonna tutvustus Pakkuja meeskonnal on pikaajaline kogemus erinevate uuringute ja analüüside läbiviimisel ning käesolevas pakkumises esitatud metoodikate rakendamisel. Pakkuja on töö läbiviimiseks kokku pannud kolmest inimesest koosneva meeskonna, kus on kombineeritud kõik vajaminevad kogemused ja kompetentsid töö edukaks teostamiseks. Meeskonna moodustavad projektijuht, analüütik ja ekspert. Kõikidel meeskonnaliikmetel on varasem kogemus ja kompetents sarnaste avalike teenuste mõjude hindamise ja uuringute ning poliitikate ja õigusaktide mõjude hindamise läbiviimisega. Selle tõendamiseks oleme lisanud meie pakkumisele iga meeskonna liikme CV, kust on näha nende varasemad projektid ja roll projektis. Töö teostamisel lähtutakse pakkumises kirjeldatud tegevus- ja ajakavast, mille tähtaegselt täies mahus elluviimine eeldab hästi planeeritud sisemist töökorraldust ning projektimeeskonna koordineeritud tegevust. Projektimeeskonna siseselt korraldatakse regulaarseid arutelusid, et kõik meeskonna liikmes oleksid kursis projekti käiguga. Uuringu käigus tehakse Tellijaga jooksvalt koostööd, et tagada tulemuste vastavus ootustele. Meie meeskonnaliikmed omavad valdkondlikku akadeemilist haridust ning teadmisi uurimismeetodite rakendamises, millele lisanduvad erinevad praktilised kogemused uuringute planeerimises ning läbiviimises, tehnilised oskused ja kogemused analüüsi jaoks olulise informatsiooni kogumiseks, struktureerimiseks ja vormistamiseks. Meie meeskond vastab hanke lähteülesandes nõutud tingimustele järgmiselt (vt täpsemalt varasemate projektide loetelu lisatud CVdest): Projektijuht Annette Schultz: omab magistrikraadi, ning valdab eesti ja vene keelt emakeelena nii kõnes kui kirjas. Varasemalt on osalenud mitmete sarnaste projektide elluviimisel projektijuhina, näiteks: ▪ Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes ▪ Nutikate mudelite mõju ja rakendatavus ▪ Riiklikud strateegiad ja põhimõtted välistudengite Eestisse meelitamiseks ▪ Eesti elanike hinnangud oma tervisele ja arstiabi kättesaadavusele Näiteid osalemisest varasemates uuringutes: Kvantitatiivsed uuringud: ▪ Eesti elanike hinnangud oma tervisele ja arstiabi kättesaadavusele. 2020, 2019, 2018 ▪ Eesti elanike liikuvusprofiilide uuring. 2020 ▪ Ülikoolide maineuuring. 2020, 2019, 2018 Kvalitatiivsed uuringud: ▪ Ehitussektori digitaliseerituse uuring. 08.2023–03.2024 ▪ Rakendusuuring “Disaini kasutamine Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“. 06.2023–02.2024 ▪ Nutikate mudelite mõju ja rakendatavus. 03.2023–10.2023 Analüütik Kersti Aro: omab magistrikraadi ning on osalenud näiteks järgmiste uuringute läbiviimisel: Kvantitatiivsed uuringud: ▪ Kääritusjäägi ohutus, sobivus mullaparandaja/väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus. ▪ Bioressursside kõrgema väärindamise huvi tõstmine ja ressursside uuring. ▪ Uuring kogu Eesti toidutarneahelas 2020. aastal tekkivate toidujäätmete ja toidukadude kohta. Kvalitatiivsed uuringud: ▪ Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Ettevõtete rohepööre“ investeering 1 „Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ elluviimine Põllundus ja loomakasvatus; Aiandus; Kalandus. ▪ Biomajanduse väärtusahelate potentsiaali avamine Läänemere piirkonnas. ▪ Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis. Ekspert Piia Viks-Binsol: omab magistrikraadi ning on osalenud ja juhtinud näiteks järgmiseid uuringuid (mh ka eksperdi ja/või metoodiku rollis): Kvantitatiivsed uuringud: ▪ Eesti startup ökosüsteemi osaliste rahulolu uuring 2022. ▪ Tartu linna ja maakonna töötleva tööstuse uuring rahvusvahelise koostööprojekti as Transfer raames. ▪ Rakendusuuring „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis“. Kvalitatiivsed uuringud: ▪ Uuendtoidu sotsiaal-majandusliku mõju analüüs. ▪ Rakendusuuring “Disaini kasutamine Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“. ▪ Rakendusuuringute keskuse mõju teadus- ja arendussüsteemile. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud meeskonna liikmete varasemaid kogemusi ja kvalifikatsiooni, mis tagavad uuringu kvaliteetse läbiviimise ning peamiseid ülesanded projektis. Täpsem info iga liikme nõutele vastavuse, kvalifikatsiooni ja kogemuste kohta on toodud lisatud CVdes. ANNETTE SCHULTS – PROJEKTIJUHT Annette on Civitta Eesti projektijuht, kes omab 15 aastast praktilist kogemust uuringute valdkonnas nii projektijuhi ja analüütiku rollis. Varasemalt on Annette töötanud aastaid rahvusvahelises uuringufirmas Kantar Emor. Lisaks projektijuhi rollile on Annette väga tugev analüütik, näiteks on ta viinud kvalitatiivseid intervjuusid läbi aastast 2007 ning seda nii eesti, vene kui inglise keeles. Annette on osalenud suurel hulgal erinevates avaliku ja erasektori projektides, sh. haridus, tervishoid, finantssektor, ettevõtlus jne. Projektijuhina on Annette rolliks olnud projektimeeskonna juhtimine ja tulemuste kõrge kvaliteedi tagamine. Antud projektis täidab lisaks ka metoodiku ja analüütiku rolli.  KERSTI ARO – ANALÜÜTIK Kersti töötab Civitta Eestis vanemanalüütikuna. Tal on Tartu Ülikooli teadusmagistrikraad inimgeograafia erialal. Tal on enam kui 20-aastane erialane töökogemus rakendusuuringute läbiviijana analüütiku ja hindajana. Varasemalt on ta töötanud kohalikus omavalitsuses linnasotsioloogina, korraldades elanikkonda, linnakeskkonda ning teenuseid puudutavaid uuringuid, analüüsinud andmeid ja visualiseerinud neid teemakaartide abil. Viimased 15 aastat töötas ta maaülikoolis peamiselt avaliku sektori poolt tellitud rakendusuuringutes analüütiku ja hindajana. Kersti valdab hästi uuringuplaanide kavandamist, andmekogumise ja analüüsimise meetodeid ning oskab hästi koostada uuringu aruandeid. PIIA VIKS-BINSOL – EKSPERT Piia töötab Civitta Eestis uuringute meeskonna ja projektijuhina. Piial on üle 12 aastane töökogemus erinevate analüüside ja uuringute läbiviimisel, metoodikate väljatöötamises, valimite koostamises nii analüütiku, vastutava eksperdi kui ka projektijuhina. Varasemalt on Piia juhtinud avalikus sektoris erinevate seadusemuudatuse ettepanekute juures mõjuhindamise metoodikate välja töötamist ning koordineerinud erinevate valdkondade mõjuanalüüse. Alates 2018 aasta algusest on Piia juhtinud Civittas poliitikauuringuid, hindamisi, turu-uuringuid jms analüüse. Muuhulgas on ta osalenud haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, tööjõuturu ja ettevõtluskeskkonna uuringutes. Piia on koostanud metoodikaid ning läbi viinud nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid andmekogumisi, sh suuremahulisi küsitlusi, intervjuusid, juhtinud fookusgruppe ja seminare. 4.3. Ülesannete jaotus meeskonnas Projektijuhi ülesanne on vastutada projekti kvaliteetse läbiviimise eest, meeskonna ja projekti sisuline juhtimine ning samuti on ta peamiseks kontaktiks Tellijale. Projektijuht osaleb ka ise aktiivselt andmekogumises ja analüüsis. Selline lähenemine tagab, et projektijuht on töö sisu ja käiguga hästi kursis ning saab koordineerida ka tulemuste kujundamist, reageerida koheselt tõrgetele jne. Analüütiku ülesandeks on andmete kogumine ja analüüs. Ekspert on metoodiku rollis, tema ülesandeks on järgida kokkulepitud metoodilist lähenemist ning koos projektijuhina koostada uuringu instrumentaarium. Vajadusel saab ekspert asendada nii projektijuhti kui analüütikut. Meeskonna sees korraldatakse regulaarselt arutelusid, et kogu meeskonda oleks projektiga käiguga kursis ning tulemused kujuneks sarnase teadmise alusel. Järgnevalt on täpsemalt loetletud iga meeskonna liikme ülesanded. Tabel 2: Ülesannete jaotus VASTUTUSALA JA ÜLESANDED PROJEKTIS Projektijuht ● Projekti tehniline ettevalmistamine ja planeerimine, tegevuste täpsustamine E G I I L A N N O K S E E M Annette Schultz ● Tellijaga avakohtumise ning teiste vahekohtumiste korraldamine ja juhtimine ● Projekti lõpliku metoodika ja tegevusplaani koostamine ja kinnitamine Tellijaga ● Projekti meeskonna töö koordineerimine, sisemiste kohtumise korraldamine ● Projekti aja- ja tegevuskava jälgimine ● Suhtlemine Tellijaga (infovahetus, kohtumiste korraldamine jne) ● Ühtsete tööprotsesside, dokumendihalduse ja vormistuse nõuete kehtestamine meeskonnas ● Intervjuu kavade, küsitluse ja valimite koostamises osalemine koos eksperdiga ● Intervjuu(de) läbiviimine ● Tulemuste analüüs, aruande koostamine ● Aruannete ja teiste projekti väljundite koostamise koordineerimine, tulemuste ja soovituste sõnastamine ● Tulemuste üleandmine ja tulemuste tutvustamine Analüütik ● Küsitluse valimi ja ankeedi ettevalmistamine, küsitluse testimine ja läbiviimine, tulemuste analüüs. Kersti ● Intervjuu(de) läbiviimisel projektijuhi toetamine Aro ● Kõikide kogutud andmete süntees, tulemuste koostamine ● Aruande koostamine ● Osalemine meeskonna sisestel kohtumistel ning vajadusel kohtumisel tellijaga ● Tulemuste tutvustamise ettevalmistamine ja tulemuste tutvustamine Ekspert ● Metoodika ja kogu uuringu instrumentaariumi ettevalmistamine, üle jäänud meeskonna nõustamine Piia ● Aruande koostamises, tagasisidestamises ja täiendamises Viks- osalemine Binsol ● Vajadusel abistamine andekogumises ● Osalemine meeskonna sisestel kohtumistel ning vajadusel kohtumisel tellijaga 5. Riskianalüüs Uuringu läbiviimisel võib tekkida nii protsessist, meetoditest, meeskonnast kui ka Tellijast tingitud sisemisi ja/või väliseid probleeme. Järgnevalt on meie poolt esitatud nägemus peamistest võimalikest riskidest, nende maandamisvõimalustest ja vastutavatest isikutest. Tabel 3: Uuringu riskid Võimalik risk Mõju Esine- Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemu- mise sele tõe- näosus ÜLDISED RISKID Töö lõpp- Suur Madal Avakohtumisel täpsustatakse Pakkuja tulem us Tellija ootused sh lõplik metoodika, projektijuht; ei vasta sihtgruppide kaasamine, millistele Tellija poolne Tellija aspektidele eelkõige tähelepanu kontaktisik ootustele. pöörata, milline on ootus lõpparuande versioonile jms Tellija ja asjaolud. Samuti räägitakse ühiselt Pakkuja on läbi kõik konkreetsed andmed ja erinevalt tegevused, mis aitavad eesmärgini mõistnud jõuda. uuringu eesmärke Pakkuja koostab projekti ning sellest ettevalmistavate tegevuste ja lähtuvalt ei avakohtumise põhjal kokkuvõtte, vasta mille eesmärk on fikseerida lõpptulemus mõlema poole sarnane arusaam täies mahus metoodikast, eesmärkidest ja Tellija lõpptulemusest. ootustele. Lisaks koostab Pakkuja lõpparuande eelnõu, mille põhjal tagasisidestatakse esmased tulemused ja soovitused. Keskmi Keskmine Pakkumuses Ettevalmistavate tegevuste etapis Pakkuja ne kirjeldatud teeme olulises mahus eeltööd, et projektijuht, metoodikat mõista asjakohaste andmete Tellija ei ole ulatust ja kasutamise võimalusi. (tagasiside) võimalik Lõpliku metoodika kooskõlastame täielikult Tellijaga ning kõik rakendada, uurimisküsimused ja arutame läbi kuna Tellija soovid analüüsi andmed pole metoodikale. Võimalik risk Mõju Esine- Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemu- mise sele tõe- näosus kättesaadav ad või sihtgruppide kaasamine liiga koormav JUHTIMISEST TINGITUD RISKID Töö tegevuste Kesk- Keskmine Töö kvaliteedi tagab tihe Pakkuja raames võivad mine infovahetus ja otsuste projektijuht tekkida kooskõlastamine erinevate takistused, mis osapooltega. Seeläbi ilmnevad tuleb koheselt tekkinud probleemid kiiresti ja neid likvideerida on võimalik koheselt lahendada, et (vastasel juhul see ei mõjutaks analüüsi tulemusi. võivad Infovahetus toimub kahel tasandil: mõjutada töö • Projektimeeskonna sisene lõpptulemuse (kogu projekti vältel toimuvad kvaliteeti) regulaarsed töökoosolekud, kus vaadatakse läbi tehtud tööd (tulemused), lahendatakse tekkinud probleemkohad, planeeritakse edasised sammud, kooskõlastatakse otsused jne); • Regulaarne infovahetus Tellijaga, tagab Tellija kursisoleku projekti käiguga, võimaluse suunata tegevusi olulistes analüüsi etappides ning Pakkuja poolelt kindluse, et tehtav töö vastab Tellija soovidele. Inimressursi Suur Keskmine Inimressursiga kaasnevateks Pakkuja puudus riskideks on projektimeeskonna projektijuht liikmete haigestumine või muudel põhjendatud põhjustel takistatud osalemine projektis. Pakkuja on projektimeeskonda planeerinud piisavalt liikmeid, kelle oskusteave osaliselt kattub, mille tulemusena saavad meeskonnaliikmed üksteist asendada. Samuti on Pakkuja meeskonnas veel sarnase tausta ja kogemusega analüütikuid, keda vajadusel operatiivselt projekti elluviimisse kaasata. Pakkujal on võimalik meeskonda Võimalik risk Mõju Esine- Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemu- mise sele tõe- näosus kaasata täiendavaid assistente, kes saavad etteantud juhiste järgi abistada tehnilistes töölõikudes. Ajakavas oleme planeerinud ka meeskonnaliikmete puhkuse ja arvestanud üksteise asendamisega puhkuste perioodil. Suvine Kesk- Keskmine Oleme planeerinud enda Pakkuja puhkuste mine meeskonna koosseisu selliselt, et projektijuht periood nad saavad puhkuste ajal üksteist mõjutab asendada. uuringu ajakava Suvisel ajal on keerulisem kätte saada sihtgruppide esindajaid, selle maandamiseks oleme plaaninud andmekogumiseks võimalikult pika perioodi ja tagavara aja septembrisse juhul kui mõned intervjuud jäävad suve tõttu tegemata. MEETODITEST TINGITUD RISKID Analüüsi käigus Kesk- Keskmine Triangulatsiooni meetod võimaldab Pakkuja kogutud info on mine vähendada andmete projektijuht, subjektiivne või mittekokkulangemise riske – infot analüütikud on vastuolus kontrollitakse, kinnitatakse või teiste andme- lükatakse ümber mitmest allikast allikatega pärineva infoga. Uuringu käigus kogutud andmetega seotud probleemide ilmnemisel tagab pakkuja kiire kommunikatsiooni Tellijaga, mille järel kooskõlastatakse edasised tegevused. Uuringu ajal Suur Madal Kogutud andmete turvaline Projektijuht, kogutud säilitamine tagatakse kasutades analüütikud andmed turvalisi pilveservereid, millel on kaovad või piiratud ligipääs ja automaatne hävivad varukoopiate tegemise funktsionaalsus. Juhul kui andmed peaksid saama kahjustada või kaovad, siis on võimalik need taastada. Küsitlusele Keskmin Keskmine Saadame küsitluse kogu valimile, et Pakkuja vastajate e vastamise määr oleks võimalikult projektijuht ja arv jääb suur. analüütik oodatust Kutses selgitame uuringu olulisust. madalaks Vajadusel levitame infot muude kanalite kaudu ning saadame meeldetuletusi. Eksperdid Keskmin Keskmine Selgitame intervjuu olulist ja uuringu Pakkuja ei soovi e tausta. projektijuht intervjuus Pakume välja mitu fookusgrupi aega. osaleda või Valim koostatakse kohe laiem, et neil ei ole juhul kui keegi osalemist loobub, siis selleks huvi on olemas tagavara kontaktid. ega aega Uuringu käigus Kesk- Madal Kasutatakse mitmeid üksteist Pakkuja ei suudeta mine täiendavaid andmekogumise viise projektijuht ja koguda piisava (sh fookusgrupid, küsitlus) ekspert detailsusastme Lepitakse kokku valimi tunnused, ga mis tagavad sihtgruppide mitmekülgsuse ning seekaudu ka andmete detailsuse. Võimalik risk Mõju Esine- Maandamisvõimalused Vastutav isik tulemu- mise sele tõe- näosus ARUANDE JA TULEMUSTEGA SEOTUD RISKID Oodatud Suur Keskmine Projekti ajakavas on planeeritud Pakkuja tulemuste aeg, mis annab võimalused projektijuht ja ebapiisav vajalikuks ettevalmistuseks ja analüütik kvaliteet, uuringu lõpparuande järelduste kooskõlastamiseks Tellijaga kui ka ebapiisav andmelünkade täitmiseks ja tõenduspõhisus aruande täiendamiseks. Lõpparuande Madal Madal Lõpparuande koostamisega Pakkuja toimetamine ei alustatakse võimalikult varajases projektijuht ole piisvalt etapis, mis tagab, et raportit on ka korrektne eelnevalt loetud ja korrigeeritud mitu korda. Lõppraporti eelnõu koostamie järgselt alustab tööd kvaliteedikontroll, kellel kulub tulenevalt eelnevalt tehtud korrigeerimistele vähem aega ja ühtlasi saab tagada hea toimetamise kvaliteedi. 6. Maksumus Järgnevalt on esitatud Civitta teenuse maksumus. Esitatud maksumus ei sisalda tasulisi andmepäringuid. MAKSUMUS (EUR) Uuringu läbiviimine 9 930 MAKSUMUS ILMA KÄIBEMAKSUTA 9 930 Maksumusele lisandub käibemaks vastavalt arve väljamise ajal kehtivale määrale. 7. Koostöö Tellijaga Pakkujal on mitmekülgne teadmiste pagas ja pikaajaline kogemus erinevate uuringute ja analüüside tegemisega. Tööde teostamisel on meie peamisteks põhimõteteks kvaliteet ja tähtaegadest kinnipidamine. Selle saavutamiseks peame oluliseks järjepidevat ja usaldusväärset koostööd Tellijaga. Projekti tegevuskavasse planeeritud ava- ja vahekohtumiste korraldamine ning projekti käigus jooksva ja avatud tagasiside vahetamine tagab, et uuringu lähteülesanded, metoodiline plaan, ajakava ja uuringu läbiviimise jooksul valmivad publikatsioonid vastavad täpselt Tellija ootustele ning uuringu läbiviimisel on arvesse võetud Tellija täiendavaid suuniseid. Pakkuja poolt on Tellija jaoks kontaktisikuks projektijuht, kes koordineerib koostööd Tellijaga ning ka Pakkuja meeskonnaliikmete tööd. Uuringu tulemuste kvaliteedi tagamiseks ja tähtaegade täitmiseks teeme järgnevat: ● Tellijaga korraldatakse avakohtumine ja vahekohtumised, mille käigus kooskõlastatakse Tellijaga analüüsi läbiviimise lõplik metoodika, ajakava ja lõpparuanne. Tellija poolseid ettepanekuid ja suuniseid võetakse arvesse analüüsi edasisel sisulisel läbiviimisel. ● Pakkuja projektijuht annab Tellijale koheselt teada võimalikest tõrgetest kokkulepitud tegevus- ja ajakava täitmisel teavitatakse koheselt nende ilmnemisel. Tagatakse, et Tellijal on pidevalt värske ülevaade projekti seisust. ● Projektijuht tagab, et Tellijale esitatava aruande kvaliteet vastaks nõuetele ning need oleks esitatud kokkulepitud vormis ja tähtaegadel. Seejuures peetakse silmas, et aruanne on kirjutatud korrektses eesti keeles, struktureeritud ning lõpparuandes esitatud informatsioon (sh joonised ja tabelid) vastavad teadusliku informatsiooni esitamisreeglitele, on korrektselt vormistatud ja viidatud, lõpparuandes on kasutatud kaasaegset infograafikat ning tulemuste esitlust. ● Tagamaks vajadusel projektimeeskonna liikmete võimalikult kiire ja sujuva asendamise (nt haiguse korral), on Pakkuja valmis lisama meeskonda täiendavaid liikmeid, kelle kvalifikatsioon ja varasemad kogemused vastavad hankes esitatud tingimustele. Projektimeeskonna liikmete vahetamise või lisamise vajadus kooskõlastatakse alati esmalt Tellijaga. Et tagada meie poolt lubatud tegevuste kvaliteetset teostamist, eeldame Tellijalt järgnevat: ● Tellija poolse kontaktisiku olemasolu ja kättesaadavust kogu uuringu läbiviimise jooksul (vastavalt kokkuleppele telefoni, videokõne, e-posti teel või vahetute kohtumiste näol). ● Kõikide Tellija poolsete ja uuringuga otseselt seotud esindajate osalemist ava- ja vahekoosolekutel, et kooskõlastada Pakkujaga analüüsi eesmärk, metoodika, tegevus- ja ajakava ning lõpptulemused. ● Tagasisidet esitatud intervjuude kavade, küsimustiku ning valimite ja muude kooskõlastamist vajavate küsimuste ja vahetulemuste kohta. ● Muinsuskaitse teenuste kasutajate ja ekspertide kontaktide kohta sisendi andmist ning igakülgset tuge ja abi nende värbamisel ja motiveerimisel. ● Piirangute ilmnemisel operatiivse koostöö tegemist Pakkujaga, leidmaks lahendusi tekkinud olukordadele. Valmisolek vajadusel osalema täiendavatel vahekohtumistel, et kokku leppida vajalikud muudatused tegevus- ja ajakavas 33  POWER OF ATTORNEY VOLIKIRI 17th January, 2025 17. jaanuar 2025 Tallinn, Estonia Tallinn, Eesti Civitta Eesti AS, a company incorporated and Civitta Eesti AS, äriühing, mis on asutatud ja operating under the laws of the Republic of tegutseb Eesti Vabariigi seaduste alusel, Estonia, company registration code 11092241, registrikood 11092241, registreeritud aadress registered address Riia str 24a, 51010 Tartu, Riia tn 24a, 51010 Tartu, Eesti, mida esindab Estonia, represented by the member of the management board Roman Khlibun (“Principal” juhatuse liige Roman Khlibun (“Volitaja” ja/või and/or “Company”) “Ühing”) hereby authorize: käesolevaga volitab: Piia Viks-Binsol, citizen of Estonia, birth date Piia Viks-Binsol, Eesti Vabariigi kodanik, 18.07.1978, personal code 47807184910 sündinud 18.07.1978, isikukood 47807184910 („Representative”); (“Volitatav”); at her own discretion to perform actions related to representation of the Company, as indicated esindama Ühingut enda äranägemisel järgmistes below: toimingutes: -​ on behalf of the Company to provide, -​ Ühingu nimel esitama, allkirjastama ja sign and approve documents and their kinnitama dokumendid ja nende koopiad copies required for conducting (public or mis on nõutud hangete (riigi või era) private) procurements; läbiviimiseks; -​ on behalf of the Company to sign and -​ Ühingu nimel digitaalselt allkirjastama ja submit proposals for (public or private) esitama hankepakkumusi (riigi või era) procurements by digital signature; hangetes; -​ to negotiate and determine the price -​ pidada läbirääkimisi ja määrata hind between the partners, who submit the partnerite vahel, kes esitavad proposal together. hankepakkumuse ühiselt. This Power of Attorney can not be transferred, neither in whole nor in parts, in any way to any Käesolevat volikirja ei saa edasivolitada, ei other person. tervenisti ega osadena, mingilgi moel ühelegi teisele isikule. This Power of Attorney is valid from the moment of its signature until the 31st of January 2026. Käesolev volikiri on kehtiv alates allkirjastamise This Power of Attorney can be cancelled, hetkest ning kuni 31. jaanuarini 2026. Käesolevat withdrawn or otherwise revoked at the discretion volikirja saab tühistada, tagasi võtta või muul viisil of the Principal or the Representative can lõpetada Volitaja äranägemisel või Volitatav võib decide to cease acting under this Power of otsustada selle volikirja alusel tegutsemise Attorney and notify the Principal accordingly in writing. lõpetada ning teavitab sellest Volitajat kirjalikult. For and on behalf of Civitta Eesti AS: Civitta Eesti AS eest ja nimel: Roman Khlibun Roman Khlibun /digitally signed/ /digitaalselt allkirjastatud/  4422140 6350 0 0 C urriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Piia Viks-Binsol Mobiiltelefon: + 372 5 3 417 107 E-post: piia.viks-binsol @civitta. com Aadress (tööl): Valukoja 8, Tallinn 11415 Hariduskäik 2019 Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia magistrantuur 1996 – 2001 Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond, magis ter Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea Vene keel Suhtlustasandil Arvutioskus MS Office väga hea R ja SPSS hea Töökogemus 01.201 8 Civitta Eesti AS, uuringute ja hindamiste valdkonna juht Ettevõtte noorempartner Valdkonna juhtimine Uute teenuste arendamine Müügitegevused Meeskonna juhtimine ja arendamine Projektide koordineerimine Uuringu- ja hindamis projektide juhtimine ning projektides osalemine 05 .201 2 – 12 .201 7 Maksu- ja Tolliamet , teabetalituse juhataja Minu juhtiva üksuse ülesanneteks o lid : ameti analüüsivaldkonna (majanduse ja riigieelarve muutuste, isikute maksukäitumise muutuste, riskide jms analüüs) juhtimine rahvusvahelise koostöö (andmevahetus ja koostöö teiste riikide maksuhalduritega, EL ja OECD üksustega) koordineerimine a ndmebaaside (andmebaaside kvaliteet ja õigsus, andmevahetus teiste registritega) valdkonna eest vastutamine 04.2003 – 05.2012 Maksu- ja Tolliamet , kontrolliüksuse juhataja Nimetatud ajavahemikul juhtisin kolme erinevat kontrolliüksust, mille ülesandeks oli : Ettevõtete maksuriskide hindamine ja analüüs Kontrollimenetluste läbiviimine Kontrollivaldkonda puudutavates rahvusvahelistes projektides ja koostöös osalemine Koostöö erialaliitude ja teiste asutustega maksuvaldkonna teemadel 0 9.2009 – 05 .2011 Sisekaitseakadeemia , õppejõud Maksukontroll i alaste loengute õppekava koostamine Loengute ettevalmistamine ja läbiviimine 09.2001 – 03.2003 Maksu- ja Tolliamet, maksukontrolli valdkonna revident Ettevõtete raamatupidamise ja finantsandmete analüüs Maksumenetluste läbiviimine ja nõustamine Erinevates maksukontrolli valdkonna teelistes rahvusvahelistes projektides osalemine 0 4 .200 0 – 0 6 .20 01 Statistikaamet, andmesise s taja–analüütik Statistiliste andmete korrastamine K oondandmete analüüsimine, järelduste tegemine jne. Täiendkoolitus September 2023 Search Inside Yourself Leadership Institute (Marko Lepik) Enesejuhtimise ja -arengu koolitus juhtidele (Google SIY) Mai 2022 Metta Coaching (Natalia Zalesinska , Stephen Murphy ) Leading with the coaching style Veeburar 2020 ja Coach Ruti Einpalu jaanuar 2021 Juhtimise coachingu koolitus Dets 2019 SpeakSmart (Margo Loor) Argumenteerimine Kohtumiste efektiivne juhtimine Nov - dest 2019 Coach Ruti Einpalu Arendavad vestlused. Juhtimise coaching Veebr – mai 2019 Tallinna Ülikool Uuringudisain ja teksiloome Uuringudisaini koostamine lähtuvalt uuringu eesmärgist, uurimisküsimuste koostamine, meetodite kombineerimine. Sept – dets 2018 Tallinna Ülikool Kvalitatiivsed uurimismeetodid Meetodite valik, kaasagsed kvalitatiivsete andmete kogumise ja –töötlemise vahendid, tulemuste analüüs. Sept – dets 2018 Tallinna Ülikool Uurimistulemuste esitlemine ja tutvustamine Uur i ngute tulemuste esitlemise võimalused, kanalid ja vahendid olenevalt sihtrühmast ja esitlemise eesmärkidest . Mai 2018 Graafiline lihtsustamine Crativity Cather Sõnumite visuaalne edastamine, arutelu tulemuste ja otsuste visualiseerimine. Dets 2016 – mai 2017 Arendav juhtimine - coaching Juhtimispartner OÜ Inimeste arendamine ja juhendamine coachingu meetodite abil. Märts 2016 Juhtimiskoolitus keskastmejuhtidele Invicta Inimeste motiveerimine, tunnustamine ja tagasiside, eesmärkide püstitamine, eestvedamine. Jaan 2009 – okt 2009 Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvu programm Riigikantselei ja EBS Juhtimiskoolituse Keskus Koolituse eesmärk oli edendada juhipotentsiaaliga töötajate arengut, anda teoreetilisi ja praktilisi juhtimisteadmisi ning kujundada võimalikult lai arusaam Eesti riigist. Kaheksast moodulist koosnev koolituste tsükkel hõlmas erinevaid teemasid avaliku sektori juhtimisest, strateegiatest, majanduspoliitikast, innovatsioonist, muudatuste algatamisest ja juhi rollist. Sept 2008 Juhi roll organisatsioonis ja strateegiline juhtimine IMG Organisatsiooni strateegia teadvustamine, meeskonnatöö strateegia elluviimisel. Osalemine projektides ja ü levaade tehtud töödest Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus TAIE arengukava vahehindamine 05.2025-02.2026 Eesti Teadusagentuur „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2035“ (TAIE) eesmärk on Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkuse suurendamine ning konkurentsivõimeliste ja kestlike lahenduste pakkumine. Antud projekti eesmärk on hinnata hinnang TAIE arengukava elluviimiseks algatatud sekkumiste asjakohasusele, sünergiale, katvusele ja rakendamise tõhususele ning sihtrühmade valikule, sh teha ettepanekuid sekkumiste loogikasse, programmide tegevuste uuendamiseks ja täiendamiseks. Muuhulgas keskendutakse nutika spetsialiseerumise valdkondade teekaartidele ning nende uuendamisele. Kasutatakse ettevõtliku avastusprotsessi meetodeid. Meetodid: Dokumendianalüüs , statistiliste andmete analüüs , ekspertintervjuud, personaalintervjuud, küsitlused, tulemuste analüüs. Projektijuht , ekspert Mõjuanalüüsid Eesti valitsuse efektiivsuse ja majanduskasvu nõukojale 05.2025-09.2025 Riigikantselei [email protected] Analüüsi eesmärk on hinnata erinevate aruandluskohustustuste, regulatsioonide vms muutmise ettepanekutele mõju Eesti ettevõtjatele Meetodid: Dokumendianalüüs , statistiliste andmete analüüs , ekspertintervjuud, personaalintervjuud, tulemuste analüüs. Analüütik, ekspert Eesti ettevõtete ärivõimalused Ukrainas 01.2025-05.2025 Välisministeerium Annika Saksakulm [email protected] Uuringu eesmärk on analüüsida, millised valdkonnad on Ukrainas Eesti ettevõtete jaoks suurima potentsiaaliga. Sh, mis võimalused on Eesti ettevõtetel ja MTÜdel juba täna, et panustada olemasolevatesse rahvusvaheliste organisatsioonide ülesehitamise mehhanismidesse, ja millised toetusmeetmed ning tegevused (välisriikide näitel) soodustavad ettevõtetel Ukrainas tegutsemist. Uuringu väljundiks on praktilised soovitused Eesti ettevõtetele, kuidas siseneda Ukraina turule või arendada Ukrainas oma kaupade ja teenuste pakkumist ning Eesti riigile, kuidas meie ettevõtete turule sisenemist või seal tegutsemist tulemuslikumalt toetada. Meetodid: Dokumendianalüüs , statistiliste andmete analüüs , ekspertintervjuud, personaalintervjuud, tulemuste analüüs. Projektijuht, analüütik Lühiajalise üürituru analüüs 01.2025-09.2025 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Aleksandr Michelson [email protected] Eesmärk on pakkuda Eestis lühiajalise üürituru kohta süsteemset ja andmepõhist ülevaadet, mis on vajalik teaduspõhise poliitikakujunduse toetamiseks kiiresti arenevas platvormimajanduses. Kuna lühiajalise üüri turu majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud mõjud ei ole Eestis veel põhjalikult uuritud, on uuringu keskne eesmärk täita olemasolevad teadmiste lüngad, luues tervikliku metoodika (mudeli) , mille abil hinnata turu ulatust ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning mõju erinevatele valdkondadele, sealhulgas elamumajandusele, turismile, tööturule ja elukeskkonnale. Meetodid: Dokumendianalüüs, ekspertintervjuud, personaalintervjuud ja fookusgrupid, statistika ja andmebaaside analüüs, mudeldamine, õigusanalüüs , tulemuste analüüs. Projektijuht, analüütik Tallinna Lennujaama klientide rahulolu uuring ning protsesside ja koostöö parandamiseks soovituste välja töötamine 11.2024-02.2025 Tallinna Lennujaam Ilona Soitu, Kvaliteedi ja vastavuse juhtivspetsialist [email protected] Uuringu eesmärgiks on mõõta AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Tallinn Airport GH klientide rahulolu teenustega ning uurida, millised on nende edaspidised ootused ja vajadused teenuste parandamisel. Uuringu sihtgrupiks on rentnikud, maapealse käitlusteenuse osutajad, lennuettevõtjad, üldlennunduse kliendid. Tegemist on teise etapiga kolme-aastaest kliendi-uuringute tsüklist. Metoodika: Ankeetküsitlus klientide hulgas. Projektijuht, analüütik ÜRO kokkuleppe rakendamine Eestis 11.2024-02.2025 Riigikantselei Marten Lauri [email protected] Analüüsi eesmärk on anda hinnang säästva arengu eesmärkide (millest 17 on ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030 eesmärgid ja üks on Eesti säästva arengu riikliku strateegia kultuuriruumi elujõulisuse eesmärk) elluviimise seisule (sh hinnata nende senist tulemuslikkust ja teha ettepanekuid 2025+ perioodiks) ning vormistada kirjalik kokkuvõte ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest eesmärkide kaupa perioodil 2021-2024 (sh millised instantsid kuidas säästva arengu eesmärkide saavutamisesse panustanud on). Meetodid: Dokumendianalüüs . Projektijuht, analüütik Venekeelse valitus kommunikatsiooni tõhususe ja vajalikkuse uuring 11.2024-03.2025 Riigikantselei Kristi Anniste [email protected] Uuringu eesmärk oli selgitada välja venekeelse valitsuskommunikatsiooni eesmärgid ja asjakohasus ning analüüsida, millise sisuga infot ja milliste kanalite kaudu tuleks edaspidi sihtrühmale edastada. Uuringu sihtrühma kuulusid Eesti venekeelne elanikkond, eelkõige eesti keelt vähe ja mitte oskavad inimesed, valitsusasutused ning info vahendajatena venekeelsete meediaväljaannete ajakirjanikud era- ja avalik-õiguslikust meediast. Meetodid: Dokumendianalüüs, intervjuud valitsusasutustega ja meedia esindajatega , küsitlus , tulemuste analüüs. Analüütik, metoodik Kalatoodete tarbijauuring 01.2025-05.2025 Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus Silver Sirp [email protected] Uuringu fookuses oli kala- ja mereannitoodete brändide tuntus ja ostueelistused Eesti elanike hulgas. Uuriti kala- ja mereannitoodete brändide tuntust ning tuntuse põhjuseid eratarbijate seas brändide lõikes ning analüüsiti, kuidas mõjutavad tootja ja jaeketi otsused tarbija ostukäitumist. Meetodid: Pesonaalintervjuud jaekettide ja kalatoodete tootjatega, kvantitatiivne esinduslik elanikkonna küsitlus , tulemuste analüüs. Projektijuht Hooldusperedele puhkuse andmise kohta välisriikide praktika 11.2024-01.2025 Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Analüüsi eesmärk on kirjeldada ja analüüsida hooldusperede puhkuse saamise süsteeme ja praktikaid kolmes välisriigis: Iirimaal, Leedus ja Soomes. Analüüsi tulemused on sisendiks Eestis hooldusperede puhkuse paremaks korraldamiseks. Meetodid: Dokumendianalüüs, päringud välisriikide ekspertidele. Projektijuht Kasutajauuring kinnipeetavate seas 09.2024-01.2025 Justiitsministeerium [email protected] Uuringu eesmärk on hinnata vanglateenistuses pakutavate teenuste sobivust, olulisust ning tõhusust kinnipeetavate vajadustele selleks, et vanglateenistus saaks teenuseid kujundada efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Fookuses on kinnipeetavate vajaduste uurimine ja mõistmine, et disainida nende vajadustest lähtuv, professionaalne, lihtsasti tarbitav ja eesmärgistatud teenuste pakett. Keskenduti järgmistele teenustele: vaimse tervise teenused, digioskused, peretegevused, riigikeele õpe. Meetodid: silmast-silma süvaintervjuud kinnipeetavatega, dokumendianalüüs ja teenustes osalemise statistika analüüs. Analüütik „Andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjude hindamine sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes“ 04.2024-10.2024 Riigikogu Kantselei (Arenguseire Keskus) [email protected] Analüüsi eesmärk oli pakkuda sisendit poliitilisele otsustusprotsessile, toetades Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja üldsuse teadmisi ning arusaamist personaalriigist. Uuringus hinnati andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjusid Eesti sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. Uuringus vaadeldi erinevaid haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid ja toetusi ning analüüsiti, milliseid muutusi toob kaasa nende inimese vajadusest lähtuv personaliseerimine (nt mõjud vaesusele, toimetulekule, riigieelarvele, teenuse kvaliteedile jne). Lisaks hinnati personaliseerimisega kaasnevaid kulusid ja riske. Projektijuht, analüütik Euroopa Majanduspiirkonna programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ lõpphindamine Märksõnad: #hindamine #kliima #programmeerimine #poliitikasoovitused 08.2024- 10.2024 Kliimaministeerium Eleri Seer, peaspetsialist [email protected] „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine” (ehk kliimaprogramm) on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra finantsmehhanismide toel rahastatud finantsmehhanism, mille eesmärk oli aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning kliimamuutustele vastuvõtlikkuse vähendamisele Eestis. Kliimaprogrammi väljundiks on Eesti paranenud suutlikkus kliimamuutustega toimetulekuks. Täpsemalt oli kliimaprogramm sihitud keskkonna, kliima ning ringmajanduse valdkondadele. Hindamise eesmärgiks oli hinnangu andmine programmi tegevuste tulemuslikkusele, jätkusuutlikkusele ja mõjule, parimate ja mõjusamate projektide edulugude välja toomine ning soovituste ja ettepanekute koostamine järgmise programmperioodi planeerimiseks. Meetodid: Dokumendianalüüs, ekspertintervjuud, personaalintervjuud ja fookusgrupid, juhtumiuuringud, tulemuste analüüs. Projektijuht ja analüütik Tööülesanded: Meeskonna juhtimine, projektiplaani jälgimine, kõikide tulemuste eest vastutamine. Samuti andmete kogumine ja analüüsimine, tulemuste koostamine. Ettevõtlus- ja innovatsiooni-meetmete järelhindamine Märksõnad: #hindamine # ELi ühtekuuluvuspoliitika #ettevõtlus #innovatsioon #programmeerimine #poliitikasoovitused 01.2024-12.2024 R ahandusministeerium Kontakt: Myriam Vahtra, nõunik , [email protected] EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2014–2020 rahastati mitmeid meetmeid Eesti erasektori ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks. Hinnatud meetmed on jagatud järgmiste prioriteetide alusel: Jätkusuutlik ettevõtlus ning seda toetav teadus- ja arendustegevus Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Tööhõive suurendamine, sh madalama töövõime ja konkurentsivõimega inimeste osalus. Järelhindamise eesmärk on hinnata nende meetmete mõju, tulemuslikkust , asjakohasust ja jätkusuutlikkust. Hindamisel käsitletakse ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmeid nii eraldi kui ka koos, analüüsiti protsessi sisulist mõju ja ka efektiivsust. Lisaks keskendub projekt regionaalsele tasakaalule, soolisele võrdõiguslikkusele ja erinevatele sotsiaalsetele gruppidele võrdsete võimaluste loomisele. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaal intervjuud, fookusgrupid, seminarid, küsitlus poliitikakujundajate ja ettevõtete seas, juhtumiuuringud, kvantitatiivsed analüüsid (põhinevad äriandmetel, majandusnäitajatel, statistikal jne). Projektijuht, hindamisekspert, analüütik. Tööülesanded: Meeskonna ja kliendisuhete juhtimine, projekti tegevus- ja ajaplaani ning tähtaegade jälgimine, kõikide tulemuste eest vastutamine. Samuti intervjuude tegemine ning andmete kogumine ja analüüsimine, tulemuste hindamine, aruande koostamine, tulemuste esitlemine. Uuendtoidu sotsiaal-majanduslik u mõju analüüs Märksõnad: #süvatehnoloogiad #uudne toit #mõjuanalüüs #ettevõtlus #sotsiaalmajanduslik mõju #poliitikasoovitused 01.2024-03.2024 Teadus- ja Äripark Tehnopol , programm Accelerate Estonia Alice Reisel , [email protected] Uuendtoit on toit, mida ei ole Euroopa Liidus toiduna tarbitud olulisel määral enne 15. maid 1997. Uuendtoidu turustamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni luba, mille saamiseks on vajalik sertifitseerima Euroopa Toiduohutusametile. Projektis hinnati kas ja kuidas mõjutab uuendtoidu arendamine ja tootmine Eestis traditsioonilist ja sealhulgas mahe-/mahetoidutööstust. Samuti mõõ deti uuendtoidualaste teadmiste üksuse loomise mõju Eesti avalikus sektoris. Projekti käigus lõime sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi mudeli, et tuvastada võimalikku mõju ja lisandväärtust ettevõtetele ja Eesti majandusele laiemalt. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaal intervjuud , kvantitatiivsed andmeanalüüsid (põhinevad ettevõtete majandusnäitajatel, statistikal jne). Analüütik Vaktsineerimise tööriist a loomine Märksõnad: #tervis ja meditsiin #tööriistade ja juhiste väljatöötamine 01.2024 –10.2024 Sotsiaalministeerium Maia-Triin Kanarbik, nõunik , [email protected] Projekti eesmärk oli parandada vaktsineerimiskorraldust Eestis nii tavatingimustes kui ka erinevatel riskitasemetel haiguspuhangute, endeemiliste või pandeemiate ajal. Projekti käigus loodi vaktsineerimiste korraldust toetav tööriist, et parendada vaktsineerimise korraldust tavatingimustes ja ka erinevatel riskitasemetel. Vaktsiinide hõlmatuse suurendamist käsitletakse aga laiemalt korralduse korrastamisega, mis on viimaste trendide jätkudes kujunemas üheks suurimaks rahvatervise probleemiks Euroopas ja Eestis. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaal intervjuud, seminarid, kvantitatiivsed analüüsid (põhinevad äriregistri andmetel , majandusnäitajatel, statistikal jne). Analüütik ja ekspert Tallinna Lennujaama klientide rahulolu uuring ning protsesside ja koostöö parandamiseks soovituste välja töötamine 11.2023-02.2024 Tallinna Lennujaam Ilona Soitu, Kvaliteedi ja vastavuse juhtivspetsialist [email protected] Uuringu eesmärgiks on mõõta AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Tallinn Airport GH klientide rahulolu teenustega ning uurida, millised on nende edaspidised ootused ja vajadused teenuste parandamisel. Uuringu sihtgrupiks on rentnikud, maapealse käitlusteenuse osutajad, lennuettevõtjad, üldlennunduse kliendid. Tegemist on esimese etapiga kolme-aastaest kliendi-uuringute tsüklist. Metoodika: Ankeetküsitlus sihtgrupi hulgas, grupiintervjuud tulemuste valideerimiseks. Projektijuht, analüütik Väline hindamis- ja monitooringu ( monitoring , evalutiaon and learning = MEL) ekspert GPSA projektile " Kosovo green action project “ Märksõnad: #hindamine #seire #jätkusuutlikkus 11.2023 – 11.2026 World Bank Group Global Partnership for Social Accountability (GPSA) Projekti eesmärk on pakkuda tehnilist abi " Kosovo green action project “ MEL-süsteemi arendamiseks ja juurutamiseks, projekti tulemusel oodatava mõju ning sellega seotud tulemuste ja mõõdiku raamistiku koostamiseks, andmete kogumise järelevalve tegemiseks, valitud hindavate indikaatorite aruannete koostamiseks. Välise hindamiseksperdina koostatakse " Kosovo green action project “ vahehindamine ja projekti lõpphindamine. Hindamis- ekspert EL ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 järelhindamine Märksõnad: #hindamine #ELi ühtekuuluvuspoliitika #Euroopa sotsiaalfondid #Euroopa regionaalfondid #poliitikasoovitused 09.2023 – 10.2024 Rahandusministeerium Kontakt: Myriam Vahtra, nõunik, [email protected] Töö eesmärk on anda hinnang struktuurivahendite perioodi 2014-2020 rakendamise tõhususele, tulemuslikkusele ja mõjususele ning ülevaatlikku sisendit, kuidas struktuurivahendid on aidanud kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja strateegia „Euroopa Liit 2020“ eesmärkide suunas liikumisele. Analüüsiti perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste sünergia t Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merenduspoliitikaga ja kalandusfondi (EMKF) rakenduskava ga . Lisaks hinnati REACT-EU meetmete mõju COVID19 kriisist väljumise plaani le . Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaal intervjuud, fookusgrupid, seminarid, küsitlus poliitikakujundajate ja ettevõtete seas , juhtumiuuringud, kvantitatiivsed analüüsid (põhinevad majandusnäitajatel, statistikal jne). Ekspert ja analüütik, Civitta meeskonna ja valitud tööpakettide projektijuht Kosovo ja Lääne-Balkani piirkonna lastehoiuteenuste turu analüüs Märksõnad: #haridus #ettevõtlus #poliitikasoovitused 08.2023-0 9 .2024 Maailmapank (World Bank) Kontakt: Tigran Shims , programmijuht, hariduse valdkonna ekspert E-mail: [email protected] Projekti eesmärk oli kaardistada Kosovo erasektori lastehoiuteenuste turg ja teha kindlaks , millised on täiendavad investeerimisvõimalused lastehoiu teenuste laiendamiseks. Projekti käigus kaardistati piikonna senine praktika, osapool hoiakud ning vajadused ja võimalused. Töö tulemusel koostatud soovitused kuidas erasektori teenusepakkujad saaksid paremini turule siseneda ning kuidas riik saaks seda suunda paremini toetada. Meetodid: Dokumendianalüüs, kirjanduse analüüs, intervjuud turu osapooltega ja teenuste pakkujatega, küsitlus lapsevanemate hulgas, fookusgrupid, tulemu s te koostamine ja soovituste tegemine. Ekspert , analüütik Ülesanded: koos kohalike ekspertidega andmekogumise ettevalmistamine, tulemuste analüüs, soovituste kujundamine Rakendus uuring “Disaini kasutamine Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes” Märksõnad: #kultuur ja disain #ettevõtlus #poliitikasoovitused 06.2023-02.2024 Kultuuriministeerium Johanna Jõekalda, nõunik , [email protected] Projekti eesmärk oli kaardistada disainikasutus era- ja riigiomandis olevates ettevõtetes, samuti riigi asutatud sihtasutustes ja vabaühendustes ning võrrelda tulemusi varasemate uuringutega (2013. ja 2018. aastal). Uuring andis sisendi disainipoliitika kujundamiseks ja elluviimiseks vastavalt Eesti kultuuriprogrammile ja arengukavas "Kultuur 2030" seatud eesmärkidele. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, personaal intervjuud (11 ), sihtrühmade küsitlus (ca 400 vastajat), kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs, valideerimisseminar. Ekspert ja analüütik Tööülesanded: Kirjanduse ülevaade, intervjuude läbiviimine, küsitluse ja intervjuu tulemuste analüüs, aruande koostamine, tulemuste ja soovituste väljatöötamine, tulemuste esitlemine. Rakendusuuringute keskuse mõju teadus- ja arendussüsteemile Märksõnad: # süva tehnoloogiad #innovatsioon ja T&A #avalik poliitika #poliitikasoovitused 05.2023 – 08.2023 Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredExi ühisasutus (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) Kontakt: Mikk Vahtrus , [email protected] Uuringu eesmärk on analüüsida loodava rakendusuuringute keskuse (edaspidi RUK) võimalikku mõju Eesti teadussüsteemile. Teadussüsteem hõlmab TA-asutuste organisatsioonistruktuuri ja toimimispõhimõtteid, sh riiklikku valitsemismudelit, TA-ga tegelevaid asutusi ja inimesi, taristut ning rahastamissüsteemi. Uuringuga tuvastati keskuse loomisega kaasnevad võimalused ja võimalikud riskid TA-süsteemile ning viimaste potentsiaalsed maandamismehhanismid. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspert- ja personaal intervjuud (kokku 40), valideerimisseminarid, analüüsid (majandusnäitajate, statistika jms alusel). Raport (eesti keeles) on kättesaadav: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5f1c9baa-c514-460d-b36a-917505ebd9b2 Ekspert ja analüütik Ida-Viru maakonna õpetajate vajaduste analüüs Märksõnad: #haridus #regionaalareng #poliiti ka soovitused 08.2023-09.2023 Ida-Viru Ettevõtluskeskus Kontakt: Kerda Eiert , juhataja, [email protected] Uuringu eesmärk oli kaardistada Idu-Viru maakonna õpetajate koolitusvajadused, et planeerida ja ellu viia tegevusi vastavalt sihtrühmadele. Uuringu käigus koondatud info aitab Ida-Viru Haridusklastril pakkuda erinevaid õpetajatele suunatud tegevusi läbi strateegia, mis ühtlasi toetavad ka Ida-Viru haridusklastri püsititatud eesmärke. Meetoditena kasutati dokumendianalüüsi, ankeetküsitlust (eraldi õpetajate ja koolijuhtide sihtgrupid) ning personaalintervjuusid. Projekti aruanne (eesti keeles) ei ole avalik. Projektijuht ja analüütik Hariduslike erivajadustega õpilaste tugiteenuse mudeli analüüs Ida-Virumaal Märksõnad: #haridus #regionaalareng #poliiti ka soovitused 06.2023–08.2023 Ida-Viru Ettevõtluskeskus Kontakt: Kerda Eiert , juhataja, [email protected] Töö eesmärk oli analüüsida Ida-Virumaa piirkonna praegust olukorda ning tuleviku väljavaateid HEV õpilaste õppekorralduses, sh kaardistada kohaliku omavalitsuse ja kõrghariduse koostöö, ootused ja vajadused; haridusastmete ülene koostöö. Töö tulemusel koostati HEV tugikeskuse loomise mudel, mille kasutusele võtmine aitaks parandada HEV õpilaste toetamist piirkonnas. Meetodite na kasutatid personaalintervjuusid, fookusgruppe ja dokumendianalüüsi. Projekti aruanne (eesti keeles) ei ole avalik. Projektijuht ja analüütik Uuring „Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile“ Märksõnad: #sügavad tehnoloogiad # innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus # stsenaariumide modelleerimine #avalik poliitika # poliitika soovitused 12.2022- 05.2023 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredExi üh end asutus (endine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) Kontakt: Vaido Mikheim , projektijuht, [email protected] Uuringu eesmärk on uurida süvatehnoloogiatel põhinevate tehnoloogiliste lahenduste arengutrajektoore ning hinnata, milline on süvatehnoloogiaettevõtluse arengut toetav keskkond. Töö tulemusena koostati potentsiaalsed stsenaariumid sõltuvalt sellest, milline tehnoloogia osutub läbimurdeliseks ning hinnati Eesti perspektiive erinevates stsenaariumites. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, seminarid, stsenaariumi te modelleerimine, andme registrite analüüs . Link reportaažide ja uudiste juurde (eesti keeles): https://startupestonia.ee/blog/uuring-eesti-majanduse-veduriks-voib-saada-kuus-tehnoloogiavaldkond Projektijuht Tuumaprogrammiga alustamiseks vajaliku õigusraamistiku kaardistamine ja tuumaseaduse eelnõu ajakohastamine ning seletuskirja koostamine Märksõnad: #energeetika #seadusandlus #innovatsioon #poliitika soovitused 11.2022- 09.2023 Keskkonnaministeerium (Kliimaministeerium) Kontakt: Reelika Runnel, kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialist, [email protected] Projekti eesmärk on koostada analüüs olemasolevatest tuuma- ja kiirgusohutuse regulatsioonidest Eestis koos ülevaatega tuumaenergia kasutuselevõtuks vajaminevast õigusraamistikust ja koostada tuumaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, ajakohastada 2007. aastal koostatud Eesti tuumaseaduse eelnõu ja koostada eelnõu seletuskiri. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspert- ja personaalintervjuud, seminarid. Lingid pressiteadetele : - https://triniti.eu/insights/triniti-launches-the-update-of-the-draft-estonian-nuclear-law/ - https://triniti.eu/insights/triniti-hands-over-draft-nuclear-energy-and-safety-act-to-the-ministery-of-climate/ Projekti koordinaator Rakendusuuring "Algoritmi väljatöötamine elukohaandmete määramiseks ja selle rakendatavus praktikas“ Märksõnad: #täiustatud andmemudelid # statistika #avalik kord #poliitikasoovitused 10.2022- 02.2023 Siseministeerium Kristiina Randmäe, nõustaja , [email protected] Uuringu eesmärk on luua algoritm, mis aitaks määratleda inimese peamise elukoha aadressi analüüsikeskuse poolt konstrueeritud elukoha alusel ning analüüsida algoritmi rakendamisega seonduvaid juriidilisi ja tehnilisi aspekte. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, seminarid, stsenaariumi modelleerimine , andmeregistrid. Projekti aruanne (eesti keeles) ei ole avalik. Analüütik Final Evaluation of the Interreg Baltic Sea Region 2014-2020 Programme Märksõnad: # hindamine # programmeerimine #Läänemere piirkond #poliitilised soovitused 04.2022-12.2022 Interreg Baltic Sea programme Managing Authority Investitionsbank Schleswig-Holstein (IB.SH) Laura.Ligazzolo , ekspert, [email protected] Hindamisprojekti eesmärk on analüüsida, kuidas Interreg BSR programmi projektid saavutasid oma eesmärgid ja nende väljakujunenud mõju; täiendada programmi laiemat konteksti ja muid koostatud aruandeid, sealhulgas vahehindamist, ning keskenduda seeläbi saadud õppetundidele; ning esitada tõendeid Euroopa Komisjonile Euroopa territoriaalse koostöö tulevase poliitika kavandamisel. Hindamisel keskendutakse programmi kolmele esimesele prioriteedile – innovatsioonivõimele, loodusvarade tõhusale majandamisele ja säästvale transpordile. Kasutatud meetodid: kirjanduse ülevaade, küsitlus, isiklikud ja fookusgrupi intervjuud ning seminarid. Ingliskeelne aruanne: chrome-extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://interreg-baltic.eu/wp-content/uploads/2023/02/Final-Evaluation-Report.pdf and sustainable transport. Projektijuht Turu-uuring Rootsi ja Norra sõiduautide treilerite turu suuruse ja tarbijate ootuste kohta 11.2022- 12.2022 Eraettevõte Turu-uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millised haagisetootjate kaubamärgid on populaarsemad Rootsi ja Norra turul ja milliseid haagise mudeleid tuleks nende turgude jaoks arendada. Projektijuht Eesti startup ökosüsteemi osaliste rahulolu uuring 2022 06.2022-10.2022 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx ühendasutus ( StartUp Estonia) Eesmärgiks oli teostada Eesti startup ökosüsteemis osalevate osapoolte rahuolu uuring, lähtudes Startup Estonia koordineeritud tegevustikust. Uuringus keskenduti osapoolte teadlikkusele Startup Estoniast, rahulolule Startup Estonia tegevuste ja teenustega, teadlikkusele ja kasutajakogemusele Eesti startup andmebaasiga seoses, teadlikkusele Startup Estonia fookusvaldkondade tegevustest, nägemusele ökosüsteemi arengu kohta lähitulevikus. Lisaks uuriti startup kogukonna hinnangut enda tegevuste kohta ja iduettevõtete rahulolu ja ootusi tugiteenustele. Ekspert Innovatsiooni analüüsid 2020-2023: Energiasääst ja digilahendused 09.2022– 11.2022 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx ühendasutus Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on olnud energia säästule suunatud digilahenduste tehnoloogia senine areng ning senine rakendamise praktika. Analüüsi tulemused on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks kestlike ärimudelite kasutamise lähtekohti ja mõju ning julgustamaks nendele üle minema. Projektijuht, analüütik Innovatsiooni analüüsid 2020-2023: Plokiahel 08.2022– 11.2022 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx ühendasutus Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on olnud plokiahela tehnoloogia senine areng, tänased kasutusvõimalused ning senine rakendamise praktika. Analüüsi tulemused on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks kestlike ärimudelite kasutamise lähtekohti ja mõju ning julgustamaks nendele üle minema. Projektijuht, analüütik Rakendusuuring „Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju hindamine“ 06.2022- 01.2023 Kultuuriministeerium Uuringu eesmärk oli hinnata, millised võiksid tulevikus olla loometöö rahastamise aluspõhimõtted valdkondade üleselt ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks vajalikud kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse huvides; analüüsida, milline on kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021 ning kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu suurendamise võimalused perioodil 2023-2030 ja loomepalga laiendamise vajadused teistele loomealadele. Analüütik, koosloome töötubade moderaator Tartu linna ja maakonna töötleva tööstuse uuring rahvusvahelise koostööprojekti as Transfer raames 04.2022-10.2022 Tartu Linnavalitsus Kaili.ojamets , [email protected] Uuringu eesmärgiks oli koostada soovitused, kuidas Tartu linnavalitsus saab aidata kaasa Tartu linnas ja maakonnas tegutsevate töötleva tööstuse (EMTAK C) ettevõtete arengule seoses tööjõukriisi ning rohe- ja digipöördega kaasnevate muutustega. Uuringus kaardistati Tartu linna ja maakonna töötleva tööstuse sektori arengutrendid viimase viie aasta jooksul ja erinevate tööstusharude lõikes; tööjõukriisiga seotud väljakutsed ning rohe- ja digipöördega seonduvad investeerimisplaanid. Ekspert Innovatsiooni analüüsid 2020-2023: Kestlike ärimudelite analüüs 06.2022– 08.2022 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx ühendasutus Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on olnud kestlike ärimudelite senine areng, üldised mõjud ja surve nende kasutamiseks ning senine rakendamise praktika. Analüüsi tulemused on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks kestlike ärimudelite kasutamise lähtekohti ja mõju ning julgustamaks nendele üle minema. Projektijuht, analüütik Innovatsiooni analüüsid 2020-2023: Masinõppe analüüs 04.2022– 06.2022 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja KredEx ühendasutus Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on masinõppe tase maailmas ja Eestis ning esitada tehnoloogiaekspertide visioon lähitulevikuks. Analüüsi tulemusena valmis ülevaade masinõppe võimalustest, senistest kasutuslugudest ning turu osapooltest. Ülevaade on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks masinõppe võimalusi ja julgustamaks neid kasutama. Projektijuht, analüütik MTÜ kodukant Läänemaa arengustrateegia 2014-2020 ja LEADER meemete mõju ja tulemuslikkuse hindamine 03.2022-07.2022 MTÜ Kodukant Läänemaa Liis Moor, tegevjuht [email protected] Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata MTÜ Kodukant Läänemaa strateegia aastateks 2014-2020+ elluviimist sh hinnata, kuidas on LEADER meetmete kaudu perioodil 2014-2021 toetatud projektid aidanud kaasa strateegias seatud eesmärkide täitmisele. Projektijuht Evaluation of the Operational Program “ Promotion of Information Society ” in Lithuania 02.2022- 12.2022 Ministry of Transport and Communications of the Republic of Lithuania The project aims to evaluate the impact of the Operational Program “ Promotion of the Information Society ” on the development of the information society in 2014–2020 by determining to what extent and how the investments of this priority contributed to the relevant strategic context indicators of the Operational Program and to evaluate the benefits and sustainability of the products developed in the draft measures of Priority 2 “ Promotion of the Information Society ” of the Operational Program . External evaluation expert Analüüs lastekaitsetöö ning lastega töötavate spetsialistide baasõppe kohta laste heaolu tagamiseks, väärkohtlemise märkamiseks ja abivajavast lapsest teavitamiseks 01.2022-04.2022 Sotsiaalkindlustusamet Analüüsi eesmärk on saada ülevaade lastekaitsetöötajate baasõppe asjakohasusest ja vastavusest reaalsetele töökohustustele ning lastega töötavate spetsialistide baasõppes lapse heaolu, väärkohtlemise liikide ja abivajavast/hädaohusolevast lapsest teavitamise temaatikate käsitlemist. Eriline fookus on suunatud lastekaitsetöötajate baasõppe aluseks olevate õppekavade asjakohasusele ning tulevikuvajaduste hindamisele ja ettepanekute tegemiseks - kas väljaõpe vastab reaalsele (tuleviku)vajadusele, mida pakub baasharidus, kas lastekaitsele spetsialiseerumist oleks tarvis juba bakalaureuseõppes, kuid mida võimaldab täna magistriõpe. Projektijuht Uuring „Probleemse seksuaalkäitumisega noorte mõjutamine kriminaaljustiitssüsteemis” 12.2021-07.2022 Justiitsministeerium Laste seksuaalne väärkohtlemine ja ärakasutamine on tõsine ning kasvav probleem kogu maailmas. Seksuaalvägivald on trauma, mis võib tuua kaasa nii negatiivseid tagajärgi kui põhjustada pöördumatut kahju lapse arengule. Uuringu eesmärk on 1) leida Eestile sobiv hindamisvahend laste ja noorte probleemse seksuaalkäitumise hindamiseks, sekkumisprogramm probleemse seksuaalkäitumisega laste ja noorte mõjutamiseks ning 2) töötada välja terviklik mudel sihtrühma kohtlemiseks, et võimalikult tõhusalt toetada nende toimetulekut, normaalset arengut, vähendada seksuaalvägivalla toimepaneku ja korduvkuritegevuse riski. Projektijuht Kvaliteetse huvihariduse korraldamise perspektiiv Viljandimaal 11.2021 – 02.2022 Viljandi Omavalituste Liit Arvestades rahvastiku, s.h. õpilaste ja noorte vähenemisele viitavat statistikat, on vajalik tervikuna täpsustada kvaliteetse ja optimaalse huvihariduse andmise võimalused Viljandimaal. Uuringu eesmärgid on 1) anda lastele ja noortele parimad võimalused munitsipaalharidusasutustes huvihariduse omandamiseks lähtudes vajadustest tulenevalt rahvastikumuutustest maakonnas ning arvestades omavalitsuste vajadust optimaalse huvihariduse mudeli loomiseks; 2) selgitada välja maakonnakeskse huvihariduse arendamise terviklik võimalus, mis seoks kõik maakonna munitsipaalhuvikoolid ühtseks terviklikuks huvikooliks; 3) töötada välja ühtne maakondlik finantsmudel huvikoolide rahastuseks, mis kataks investeeringute ja inventari vajadused, koolide haldamiskulud, arengukomponendi jätkusuutlikkuseks 2025 + Projektijuht Supporting young people to succeed - Building capacities to better integrate non- formal and formal learning 11.2021-06.2023 Euroopa Komisjon (DG REFROM / SRSS), Eesti partner Haridus- ja Teadusministeerium This project aims to support the better integration of non- formal and formal learningi in Estonia. In Estonia non- formal education is seen as serving individuals ’ needs , as well as as an attractive target and means to reach policy goals in the field of education and youthii as well as in other policy areasiii . The aim of better integrating non- formal and formal learning is to maximise learning in different learning environments . This contributes to a more flexible education system which prioritises learners ’ unique needs , potential and motivations , promoting social cohesion and a culture of lifelong learning . The overall aim is to support individuals to succeed personally and professionally throughout their life course . The key issues this project aims to address include the low level of participation in non- formal learning opportunities in general , the limited recognition of learning that takes place outside formal education and the lack of awareness about the value of non- formal learning in society - despite legal provision being in place to promote and facilitate its use . Tööpaketi juht, analüütik MTÜ Võrumaa Partnerluskogu arengustrateegia 2014-2020 ja LEADER meetme tulemuslikkuse hindamine 09.2021-12.2021 MTÜ Võrumaa Partnerluskogu Kerli Kanger , Tegevujuht , [email protected] LEADER meetmete kaudu perioodil 2014 – 2020 toetatud projektide mõju ja tulemuslikkust lähtudes arengustrateegia 2014-2020 eesmärkidest. Hindamise eesmärk on selgitada välja kas strateegia rakendamine on olnud eesmärgipärane ja tulemuslik ning uurida kas valitud ja rahastatud projektides seatud tulemused on saavutatud ning kas need on viinud projektide ja meetmete eesmärkide saavutamiseni. Projektijuht Rakendusuuring „Ettevõtete strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine Eestis“ 06.2021-12.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega Rakendusuuringu eesmärgid on: 1) analüüsida ettevõtte pikaajaliste ning terviklike arendustegevuste elluviimise vajadust, et tagada ettevõtte rahvusvahelise konkurentsivõime kasv või säilimine; 2) tuua välja peamised takistused, mis täna ettevõtete arenguplaanide elluviimisel esinevad; 3) välja töötada lahendused, mis aitaksid ettevõtetel kitsaskohti ületada ning pikaajalisi strateegilisi muutusi planeerida ja ellu viia. Uuringu käigus töötatakse välja ettevõtte profiilid vastavalt nende strateegilise planeerimise vajadusele ja võimekusele. Järelduse tegemiseks viiakse läbi ankeetküsitlus ettevõtete hulgas, kvalitatiivsed töötoad valitud ettevõtjatega ning analüüsitakse välisriikide praktikaid Ekspert ja metoodik Programmi „Valdkondliku teadus-ja arendustegevuse tugevdamine (RITA)“ mõju- ja tulemuslikkuse analüüs 06.2021-02.2022 Eesti Teadusagentuur RITA programmist on alates 2016. a rahastatud umbes 117 uuringuprojekti ning teadusnõunike tegevust, et toetada ministeeriumite teadmiste põhist poliitikakujundamist. Analüüsi eesmärk on hinnata kuivõrd asjakohased on olnud RITA raames toetatavad tegevused RITA eesmärkide saavutamiseks, kuidas on täidetud RITA toetuse andmise tingimustes seatud tegevuste eesmärgid, mida võiks tulevikus muuta, mida teha samamoodi uue programmi raames. Hindamine viiakse läbi kvalitatiivsete personaalintervjuude põhjal. Hindamise ekspert, analüütik Uuring „Lapsevanema soovil koduõppe valik ja korraldus” 04.2021-11.2021 Haridus- ja Teadusministeerium Koduõppel olevate laste arv on olnud pidevas tõusutrendis kuid samas on koduõppel olevate laste õppetaseme kvaliteeti keeruline ühtlustada – koduõppe korraldus on kooliti erinev ning vastutus ei ole osapoolte (kooli ja lapsevanemate) vahel alati selgelt jagatud. Lähtuvalt eelnevast on uuringu üldeesmärgiks selgitada välja vanema taotlusel koduõppe valinud perede valiku põhjused, koolide põhimõtted ja praktikad koduõppe korraldamisel ning anda soovitusi koduõppe tõhusamaks rakendamiseks riigile, kohalikule omavalitsusele/ koolipidajale, koolile ja lapsevanemale. Uuringu käigus viiakse läbi kvalitatiivsed personaal- ja fookusgrupiintervjuud koolipidajatega, koolijuhtidega, lapsevanematega ja lastega. Projektijuht ja metoodik Ettevõtete ressursitõhususe meetme tegevuste „Jäätmete ringlussevõtu toetamine” ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ tulemuslikkuse ja mõju hindamine 04.2021-10.2021 Keskkonnaministeerium Ettevõtete ressursitõhususe meetme tegevustega „Jäätmete ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise toetamine“ eesmärk on Eestis tekkivate biolagunevate jäätmete ringlussevõtu ja selleks ettevalmistamise suurendamine keskkonna kaitsmiseks. Projekti eesmärk on hinnata nimetatud meetmetegevuste tõhusust, tulemuslikkust ja mõju. Lisaks uuritakse milline on meetmetegevuste panus ÜKP Fondide Rakenduskavas eesmärkidesse ja Riigi Jäätmekava 2014—2020 strateegilise eesmärgi II tulemusnäitajate saavutamisse. Töö tulemusel antakse soovitused, mida oleks vaja toetuste andmisel muuta, et toetuse kasutamisel saavutada maksimaalne positiivne mõju jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise edendamisel. Ekspert (hindamine) Euroopa Komisjoni H2020 projekt „ Robotics with and for Society – Boosting Widespread Adoption of Robotics in Europe“ H2020 ICT work programme: ICT-46-2020 01.2021-06.2021 Euroopa Komisjon Projekti üldeesmärk on toetada ja soodustada tööstuses, meditsiinis, taristute rajamises ja põllumajanduses robotiseeritud lahenduste laiaulatuslikumat kasutamist. I tööpaketi eesmärk on läbi viia uuring robootika kogukonna ja poliitikakujundajate hulgas, et välja selgitada millised on tänased kitsaskohad ja turutõrked automatiseeritud lahenduste kasutamisel. Uuringuga on hõlmatud kõik liikmesriigid, läbi viiakse ankeetküsitlused ja intervjuud. I tööpaketi projektijuht International Consultancy Service for an Analytical Review of the Estonian Youth Entrepreneurship & Employment Support Systems and Mechanisms 02.2021-06.2021 Danish Refugee Council in Georgia The project targets conflict affected youth from Shida Kartli and Samegrelo regions in Georgia. It has two specific objectives 1) to increase educational , employment and entrepreneurial opportunities for IDP and conflict-affected youth and 2) To strengthen state-civic cooperation over youth education , employment , and entrepreneurship issues through advocacy and capacity-building of the Government of Georgia. Ekspert Uuring “Asendushooldusteenuselt ellu astumine” 02.2021-01.2022 Sotsiaalministeerium Töö eesmärgiks välja selgitada kuivõrd on asendushooldusel noored valmis iseseisvasse ellu astumiseks ja selleks ettevalmistunud, kui edukalt elluastumine on toimunud ning kuidas noori iseseisvumiseks toetatakse. Lisaks on töö oluliseks osaks uurida, millised on olnud võimalikud mõjud noorte sihtgrupile arvestades 2018. aastal aset leidnud asendushoolduse ümberkorralduste näol ning perioodil 2014-2020 Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ järelhoolduse arendamiseks elluviidud tegevustel. Projektijuht Ühtekuuluvuspoliitika hoolekandeteenuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile 04.2021-11.2021 Sotsiaalministeerium [email protected] Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika fondidest on nii Sotsiaalfondi (ESF) kui Regionaalfondi (ERF) rahastusest arendatud hoolekandevaldkonda Eestis. Erinevate meetmete ja nende tegevustega pakutakse madalama töövõimega inimestele hõives püsimist või töö leidmist toetavaid teenuseid. Samuti pakutakse hoolekandeteenuseid, arendatakse hoolekande taristut ning pakutakse puuetega inimeste eluruumide kohendamist. Projekti eesmärgiks on hinnata valitud meetmetegevuste asjakohasust, tulemuslikkust, mõju, kulutõhusust ning jätkusuutlikkust. Töö käigus viiakse läbi kvalitatiivsed personaal- ja fookusgrupi intervjuud valdkonna poliitikakujundajatega, teenuste osutajate ja saajatega ning küsitlus teenuse saajate hulgas. Projektijuht Riski- ja kriisikommunikatsiooni sihtrühmade uuring 01.2021-08.2021 Siseministeerium Uuringu eesmärgiks on välja selgitada keskse riski- ja kriisikommunikatsiooni teavitusplatvormi oluliste sihtrühmade infovajadused ning selle hankimise ja kasutamise praktikad; ja esitada esmaste ja teiseste andmete analüüsile tuginevad ettepanekud ja praktilised lahendused, milline võiks olla kasutajate eelistusi ja käitumismustreid arvestava veebilehekülje ning mobiilirakenduse sisu ja ülesehitus elanike paremaks valmisolekuks hädaolukordade eel ja nende ajal. Projektijuht Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs 11.2020-06.2021 Riigikantselei koos Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga Kontakt: Triin Resiner [email protected] Analüüsi eesmärk on tuvastada Eestis rohelise ja sinise vesiniku tootmise, jaotamise ja tarbimise potentsiaal ning kasutuselevõtu võimekus ning kaardistada võimalused, kitsaskohad, turutõkked ja ohud tulevikuks, sh tuues välja ja hinnates potentsiaalseid ärimudeleid. Projekti käigus kaardistati olemasolevad vesiniku tootmise, hoiustamise ja kasutamise tehnoloogiad ja nendega seotud riskid, analüüsiti Eesti olukorda ja valmisolekut vesiniku kasutusele võtmiseks, hinnati vesiniku kasutamise sotsiaalmajanduslikku ja keskkonna mõju, hinnati vesiniku pilootprojektide tasuvust ning töötati välja meetmete pakett vesiniku laiema kasutuselevõtu toetamiseks. Töö käigus viidi läbi varasemate uuringute, välisriikide kogemuse ja statistilise andmete analüüs, intervjuud vesiniku ekspertidega ja valitud ettevõtjatega ning töötuba meetmete valideerimiseks. Projektijuht Uuring „Finantskirjaoskuse kujundamise võimaluste analüüs Eesti üldharidus- ja kutsekoolides“ 06.2020-12.2020 Rahandusministeerium Uuringu eesmärgiks on välja selgitada millises mahus ning milliste meetoditega õpetatakse Eesti üldharidus- ja kutsekoolides finantskirjaoskust ja mõista finantskirjaoskuse õpetamisega seotud probleemkohti. Samuti töötada välja tõenduspõhised lahendused finantskirjaoskuse süsteemsemaks õpetamiseks. Uuringu tulemusi võetakse arvesse uue finantskirjaoskuse edendamise programmi koostamisel. Projektijuht Rail Baltica Soodevahe kuivsadama teostatavus- analüüs 07.2020-01.2021 OÜ Rail Baltic Estonia [email protected] Analüüsi eesmärk on uurida planeeritava Rail Baltica Soodevahe kuivsadama nõudlust, planeerida kuivsadama potentsiaalsed teenused ja tehniline võimekus ning koostada kuivsadama teostatavusanalüüs (sh kulude-tulude ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs). Projektijuht, analüütik Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majade tegevuste ja teenuste mõjuanalüüsi läbiviimine 08.2020-08.2021 Integratsiooni Sihtasutus Analüüsi eesmärk on hinnata Tallinnasse ja Narva loodud eesti keele majade tegevuse mõju sihtrühmade paremale lõimumisele ja keeleõppe kvaliteedile. Täiendalt töötatakse välja metoodika eesti keele majade tegevuse tulemuslikkuse süstemaatiliseks seireks. Ekspert Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 eelhindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine 04.2020- 01.2023 Maaeluministeerium Eelhindamise eesmärk on toetada uue „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rakenduskava“ ettevalmistamist. Viiakse läbi fondi alusmääruse, ÜKP ja Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. Projektijuht, analüütik Uuring „Eesti kilu ja räime ekspordivõimaluste kaardistamine Ukraina turul“ 05.2020- 09.2020 Tartu Ülikool koostöös Eesti Kalaliiduga Uuringu eesmärk on analüüsida eestimaise kilu ja räime ekspordivõimalusi Ukraina turule ning kaardistada erinevate sihtrühmade hoiakuid seoses Eesti päritolu kilu ja räimega ning kala- ja kalatoodetega laiemalt. Uuringu tulemusi kasutatakse eestimaise kilu ja räime kui kvaliteetse kalatoorme tutvustuskampaania ettevalmistamiseks Ukraina turul. Ekspert Uuring „Kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste analüüs ning nende maandamiseks lahenduste välja töötamine“ 10.2019-08.2020 Kultuuriministeerium Uuringu käigus selgitatakse ning hinnatakse korruptsiooniriske ja -pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas ning tuvastatakse nende põhjused (sealhulgas uurides ka sisekontrollimeetmete toimimist). Uuringu peamiseks eesmärgiks on välja töötada kultuurivaldkonna korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Projektijuht Liikurseadmetega seotud rahvusvaheliste tagatiste konventsiooni ja selle protokolliga õhusõidukite seadmetele eriomaste küsimuste kohta ühinemisega seotud mõjude väljaselgitamine ja vajalike tegevuste ettevalmistamine 10.2019-12.2019 Majandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium Analüüsi eesmärk oli tuvastada asjaolud ning põhjendused, miks Eesti peaks liituma konventsiooni ja protokolliga või nendega liitumata jätma ning sellega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed mõjud. Projektijuht I duettevõtete kapitali kättesaadavuse uuring 1 0.2019-01.2020 SmartC ap AS Uuringu eesmärgiks on kirjeldada erinevas arengufaasis iduettevõtete kapitali kättesaadavuse probleeme, analüüsida nende olemust ning hinnata seniste finantsinstrumentide sobivust esinenud probleemide lahendamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Turu-uuring teraviljakasvatusega tegelevate ettevõtete osas 12.2019-02.2020 Eraklient e- Agronom OÜ Uuringu eesmärk oli kaardistada teraviljakasvatusega tegelevate ettevõtete ja farmide tootmismaa ja toodang mahud üle maailma. Projektijuht Interreg 2021-2027 programme ettevalmistav uuring 08.2019-12.2019 Rahandusministeerium Uuringu eesmärgiks on analüüsida Eesti organisatsioonide vajadusi piiriüleses koostöös ning kaardistada valdkonnad ja teemad, mida koostöös naaberriikide ja -regioonidega soovitakse piiriüleste koostööprogrammide abil arendada ja lahendada. Lisaks analüüstakse eelmise programmi rahastusperioodi partnerite kogemusi saamaks sisendit programmide rakendusprotsessi tõhustamiseks. Uuringu aruanne on kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_files/civitta_rm_interreg_2021-2027_programme_ettevalmistav_uuring_-_lopparuanne_parandustega.docx.pdf?download=1 Projektijuht Uuring „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel“ 08.2019-12.2019 Keskkonnaministeerium Uuringu eesmärk on eesmärkideks on välja selgitada, millistes haljastustöid hõlmavates riigihangetes on otstarbekas kasutada taaskasutatud materjale ning millistele kriteeriumidele peab antud materjal vastama. Samuti töötatakse välja karjääride korrastamise kriteeriumid, mille alusel saab kaaluda karjääride korrastamisel taaskasutatud materjalide kasutamist. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine" vahehindamine 05.2019-01.2020 Sotsiaalministeerium Meetme eesmärkideks on arendada ja pakkuda raske ja sügava puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja transport -, vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja takistusi tööhõives osalemiseks; ning soodustada töö- ja pereelu ühitamist ning suurendada sellealast teadlikkust, toetades seeläbi lapsevanemate tööhõives osalemist. Vahehindamise eesmärk on anda hinnang projekti tugiteenuste arendamise ja pakkumise tulemuslikkusele; teha soovitusi tugiteenuste tulemuslikumaks osutamiseks. Projektijuht Meetme "Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste kättesaadavuse kaudu" eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine 04.2019-12.2019 Haridus- ja Teadusministeerium Meetme eesmärgiks on vähendada vaesusest tulenevat mõju haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorte aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Vahehindamise eesmärgiks on analüüsida meetme ja selle tegevuste ellu rakendamise eesmärgipärasust ja asjakohasust, tulemuslikkust ning tõhusust ja jätkusuutlikkust perioodil 2014-2018. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht ja analüütik Tööjõuturu ootuste uuring Tallinna Tehnikaülikooli MBA õppekava arendamiseks 03.2019-05.2019 Tallinna Tehnikaülikool Uuringu eesmärk oli kaardistada tööjõuturul lähiaastatel toimuvaid muutusi ja ettevõtjate ootuseid MBA õppekava lõpetavatele keskastme juhtidele. Uuringu tulemuste alusel töötatakse välja uus MBA õppekava. Uuring viidi läbi Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Projektijuht FinEstSmartMobility projektide tulemuslikkuse hindamine ja rakenduskava koostamine 12.2018-04.2019 Tallinna Transpordiamet Uuringu eesmärk on anda hinnang FESM projektis läbiviidud pilootprojektidele; töötada välja pilootprojektide rakendamise plaan, mis annaks juhised ja tegevuskava läbiviidud pilootprojektide rakendamiseks peale projektiperioodi lõppu ja teha ettepanekud Eesti ja Soome vaheliseks piiriüleseks koostööks liikuvuse valdkonnas, võttes arvesse pilootprojektide läbiviimisel tekkinud kitsaskohad. Projektijuht ja analüütik Turu-uuring: Balti riikide suuremate jaekaubanduse kettide turuosa kaardistamine 12.2018-02.2019 Eraettevõte Uuringu eesmärk on selgitada välja millised on Eestis, Lätis ja Leedus peamised toidupoodide ketid, milline on nende turuosa, ligipääsetavus kauplustele ning klientide ostukorvi keskmine maksumus. Projektijuht ja analüütik Turu-uuring: Sõiduautode järelhaagiste turu-uuring Balti ja Skandinaavia riikides 01.2019-02.2019 Eraettevõte Turu-uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millised haagisetootjate kaubamärgid on populaarsemad Norra, Rootsi, Soome, Läti ja Leedu turul ja milliseid haagise mudeleid tuleks nende turgude jaoks arendada. Projektijuht ja analüütik ESF kohanemis ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamine 08.2018-06.2019 Kultuuriministeerium ja Siseministeerium ESF kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamise eesmärgiks on analüüsida meetme ja selle tegevuste tõhusust, asjakohasust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha poliitikasoovitused meetme eesmärkide saavutamise tagamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Projekti „Kainem ja tervem Eesti“ vahehindamine 09.2018-04.2019 Sotsiaalministeerium ESF meetme „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine“ eesmärkide saavutamiseks kinnitatud projekti „Tervem ja kainem Eesti“ asjakohasuse, tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine. Soovituste tegemine projekti eesmärkide tulemuste saavutamise tagamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht Rail Baltica Pärnu terminali teostatavusuuring 08.2018-04.2019 RB Rail AS ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesmärk on välja selgitada Rail Baltica mõju pendelrändele transpordikoridoris olevate sõlmpunktide vahel ning vaadelda ka ühendusi teiste oluliste mõjualadega. Uuringu aruanne on kättesaadav: Aruanne Civitta poolne projektijuht ja analüütik Startup´de ja startup ökosüsteemi rahulolu-uuring 09.2018-11-2019 Sihtasutus KredEx Kaardistada startupide ja startup ökosüsteemi rahulolu Startup Estonia tegevustega ning kujundada soovitused tegevuste tõhustamiseks. Projektijuht Täiskasvanute täienduskoolituse tagasiside kohta analüütilise ülevaate koostamine 09.2018-11.2018 Haridus- ja Teadusministeerium Uuringu eesmärgiks on koostada analüütiline ülevaade seni kogutud tagasisideküsitluste tulemustest ning töötada välja kõikidele õppeasutustele sobiv ühtsetel alustel koostatud tagasiside ankeet, mis võimaldab tulevikus saada regulaarselt ülevaade õppeasutuste ja kursuste tulemuslikkusest ja osalejate rahulolust. Projektijuht Trinity advokaadibüroo turu-uuring 05.2018-08.2018 Trinity Advokaadibüroo Selgitada välja ettevõtte turupositsioon ja maine ning turu ootused advokaaditeenustele. Teha soovitused edaspidiseks. Projektijuht ja analüütik Eesti kapitalituru diagnostika 01.2018-12.2018 EBRD ja Rahandusministeerium Eesmärk on kaardistaga kapitalituru hetkeolukord, turutõrked ja probleemid ning teha ettepanekuid nende kõrvaldamiseks ja kapitalituru arengu soodustamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projektijuht ja analüütik Tallinna-Riia vahelise Rail Baltica transpordikoridori reisijateveo analüüs 03.2018-06.2018 Tallinna Transpordiamet Eesmärk on välja selgitada Rail Baltica mõju pendelrändele transpordikoridoris olevate sõlmpunktide vahel ning vaadelda transpordi ühendusi teiste oluliste mõjualadega. Projektijuht ja analüütik Valga-Valka ettevõtluskeskkonna ja piiriülese tööjõuliikumise uuring 02.2018-06.2019 Valga Vallavalitsus Selgitada välja kahe linna ühtse ettevõtluskeskkonna ja tööjõuturu probleemkohad ning teha ettepanekuid nende lahendamiseks. Projektijuht ja analüütik E-residentide projektis osalemine maksu- ja ettevõtlusvaldkonna riskide maandamiseks metoodikate väljatöötamisel 2015 - 2016 (põhitöökoha ülesandena) EAS ja PPA Maksu– ja ettevõtluse valdkonnas võimalike riskide kaardistamine ning nende maandamismeetmete väljatöötamine. Projekti ühe tulemusena loodi asutuste vaheline tööprotsess riskide maandamise tagamiseks. Asutuse poolne ekspert Erinevate valdkondade uuringute ja analüüside metoodikate väljatöötamisel ja valimite koostamisel osalemine Alates 2013 - 2017 (põhitöökoha ülesandena) Maksu- ja Tolliamet (Tellijad erinevad riigiasutused, ministeeriumid või uuringufirmad) Uuringute eesmärk on olnud sisendi saamine konkreetses valdkonnas strateegiliste tegevuste planeerimiseks. Analüüsi tulemused tuginevad asjakohaste andmekogumite võrdlustel. Näiteks viimastel aastatel meditsiini- ja haridustöötajate tööjõuturu ja palkade analüüs, kõrgkoolide lõpetajate tööle asumise analüüs, erinevate kohaliku omavalitsuse tööjõu liikumise ja ettevõtluskeskkonna analüüsid jne. Asutuse poolne vastutav ekspert, koordinaator Elektroonilise andmevahetuse kihi loomine Läänemeremaade maksuhaldurite vahel 01.2014-04.2015 e-riigi Akadeemia ning Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Eesti maksuhaldurid Projekti eesmärk oli välja töötada erinevate riikide maksuhaldurite vahel toimiv elektrooniline ja automaatne andmevahetuse lahendus. Projekt hõlmas lahendusi nii seadusandlikul, IT-tehnilisel kui praktilisel tasandil. Projekti üldkoordinaator ja Eesti poolne projektijuht OECD ja EL Komisjoni juures maksuvaldkonnas halduskoostöö parandamiseks erinevate juhendite väljatöötamine ja koostamine 2012 - 2017 OECD ja Euroopa Komisjon Projekti eesmärgiks oli analüüsida millised eri riikide tööprotsessid eeldavad kiiret ja turvalist andmevahetust. Koostati valim olulisematest andmekoosseisudest, mille kiirem vahetamine aitab kaasa pakutava teenuse kvaliteedi tõstmisele. Kaardistati võimalikud tehnilised lahendused ja tehti soovitusi parima lahenduse valimiseks. Projektide Eesti poolne projektijuht ja ekspert Maksuandmete tõendi rakenduse loomine 09.2016 – 12.2017 (lisaprojektina) Maksu- ja Tolliamet Projekti tulemusel loodi rakendus, mille kaudu eraisikutel ja ettevõtetel on võimalik ühel tõendil saada elektroonselt kõik enda poolt varem esitatud maksuandmed. Tõendi loomise eesmärk on võimaldada isikutel esitada lihtsalt ja elektrooniliselt andmeid enda kulude ja tulude kohta kolmandatele osapooltele. Vastutav projektijuht Erinevate maksuseaduste muudatuste mõju analüüside teostamine Alates 2013 - 2017 (põhitöökoha ülesandena) Maksu- ja Tolliamet (Tellija Rahandus- ministeerium) Rahandusministeeriumi haldusalas tehtavate seadusmuudatuse ettepanekutele mõjuanalüüside metoodikate väljatöötamine ja mõju leidmine. Näiteks viimastel aastatel käibemaksu pöördmaksu rakendamise, tulumaksuvaba miinimumi muutuse, käibemaksukohustuse piirmäära muutmise, sõiduautode täiendava maksustamise jms muudatuste mõjuanalüüside läbiviimine. Asutuse poolne vastutav ekspert, koordinaator C urriculum V itae Üldinfo Nimi: Kersti Aro Mobiiltelefon: +372 5568 7077 E-post: kersti.aro @civitta. com Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Hariduskäik 2000 – 2003 Tartu Ülikool, geograafia instituut, MSc inimgeograafia erialal 199 4 – 1999 Tartu Ülikool, geograafia instituut, BA inimgeograafia erialal Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas rahuldav Vene keel Kõnes ja kirjas v ähene S aksa keel Kõnes ja kirjas v ähene Arvutioskus MS Office väga hea SPSS ja MapInfo rahuldav Töökogemus 08 . 2024 Civitta Eesti AS, uuringute ja hindamiste valdkonna vanemkonsultant Osal e mine rakendusuuringute ja hindamiste projektides Osalemine müügimaterj a lide ja -pakkumuste koostamisel Teenuste pakkumiseks vajalike metoodikate väljatöötamine 06 . 2009 – 08 . 2024 Eesti Maaülikool , maamajanduse ökonoomika õppetooli spetsialist-analüütik Osalemine põllumajanduse, kalanduse ja toidusektorit ning laiemalt maamajandust puudutavates rakendus uuringutes Arengudokumentide hindamine Arengudokumentide koostamine Arengukoostööprojektide juhtimine (koostöö Moldova partneritega ) 01.1998 – 06.2009 Tartu Linnavalitsus, linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna linna s otsioloog Linna elukeskkonda ja elan i kkonda puudutavate sotsioloogiliste uuringute korraldamine ja tulemuste analüüsimine Osalemine arengudokumentide koostamises Täiendkoolitus Juuni 2024 Chat GPT kasutamine kontoritöös (Heidi Plumberg) Detsember 202 3 Korrektne e esti keel ( Maarja Valk, Tartu Rakenduslik Kolledž) Ülevaade tehtud töödest Nr Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti lühikirjeldus Roll ja vastutus Soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste edendamist toetava koolitus-, nõustamis- ja tugisüsteemi loomine ja rakendamine Ida-Virumaal 12 .202 4 – 12 .2025 Ida-Viru Omavalitsuste Liit E esmärgiks on tõsta Ida-Viru maakonnas kohaliku tasandi otsustajate ja poliitikakujundajate teadlikkust soolise võrdsuse ja võrdsete võimaluste edendamise vajalikkusest ja viisidest ning pakkuda neile oskuseid, teadmisi, töövahendeid ja tuge võrdsuse lõimimiseks tehtavatesse ostustesse. Meetodid: Sekundaarandmete analüüs, personaalintervjuud, fookusgrupi intervjuud, veebiküsitlus, koolitused. Analüütik Kvantitatiivsete sekundaarandmete analüüs, fookusgruppide korraldamine, läbiviimine, tulemuste analüüs, veebiküsitluse korraldamine, tulemuste analüüs, aruande koostamine. Uuring – Eesti ettevõtete ärivõimalused Ukrainas 0 1 .2025–0 5 .2025 Välisministeerium Uuringu eesmärk on seega selgitada, millised valdkonnad on Ukrainas Eesti ettevõtete jaoks suurima potentsiaaliga. Sh, mis võimalused on Eesti ettevõtetel ja MTÜdel juba täna, et panustada olemasolevatesse rahvusvaheliste organisatsioonide ülesehitamise mehhanismidesse, ja millised toetusmeetmed ning tegevused (välisriikide näitel) soodustavad ettevõtetel Ukrainas tegutsemist. Meetodid: sekundaarandmete analüüs, personaalintervjuude. Analüütik Personaalintervjuude korraldamine, personaalintervjuude läbiviimine ja analüüs, aruande koostamine. Kalatoodete brändide tuntuse uuring 02.2025–04.2025 TÜ Eesti Mereinstituut Uuringu eesmärk oli välja selgitada, miks on mõne Eesti kala- ja mereannitoodete tootja turuosa väiksem kui teisel Eesti tootjal või välistootjal ning mis paneb tarbijat ostma seda brändi, mida ta ostab. Meetodid: veebiküsitlus, personaalintervjuud, kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete analüüs. Analüütik Kvantitatiivandmete analüüsimine, aruande koostamine. Vaimse tervise teenuse analüüs ning mõõdikute süsteemi loomine 11.2024–02.2025 Sotsiaal - ministeerium Eesmärk oli (1) analüüsida perioodil 2021 – 2023 vaimse tervise teenuse toetuse korraldust ja andmekogumist toetust kasutanud kohalikes omavalitsustes; (2) luua poliitikakujundajale mõõdikud vaimse tervise teenuse edasiseks hindamiseks, sh alused baastasemete seadmiseks ning väljund- ja tulemusindikaatorite kavandamiseks ja kasutamiseks. Meetodid: dokumendianalüüs, personaal- ja fookusgrupi intervjuud, kvantitatiivsete andmete analüüs, valideerimisseminar. Analüütik Andmekorje taotluste aruannetelt, kvantitatiivsete andmete analüüs, aruande koostamine. Venekeelse valitsus - kommunikatsiooni tõhususe ja vajalikkuse uuring 11.2024– 03. 2025 Riigikantselei Eesmärk on selgitada välja venekeelse valitsuskommunikatsiooni eesmärgid ja asjakohasus ning analüüsida, millise sisuga infot ja milliste kanalite kaudu tuleks edaspidi venekeelse kommunikatsiooni kaudu sihtrühmale edastada. Meetodid: dokumendianalüüs, kvantitatiivsete andmete analüüs, veebiküsitlus, fookusgrupi intervjuud. Analüütik Dokumendianalüüsi läbiviimine, andmekogumise ettevalmistamine, kvantitatiivandmete analüüsimine, aruande koostamine. Ettevõtlus- ja innovatsiooni-meetmete järelhindamine 01.2024 12.2024 Rahandus - ministeerium Kontakt: Myriam Vahtra, nõunik, [email protected] EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2014–2020 rahastati mitmeid meetmeid Eesti erasektori ettevõtluse ja innovatsiooni toetamiseks. Hinnatud meetmed on jagatud järgmiste prioriteetide alusel: Jätkusuutlik ettevõtlus ning seda toetav teadus- ja arendustegevus Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ning piirkondade konkurentsivõime tugevdamine Tööhõive suurendamine, sh madalama töövõime ja konkurentsivõimega inimeste osalus. Järelhindamise eesmärk on hinnata nende meetmete mõju, tulemuslikkust, asjakohasust ja jätkusuutlikkust. Hindamisel käsitletakse ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmeid nii eraldi kui ka koos, analüüsiti protsessi sisulist mõju ja ka efektiivsust. Lisaks keskendub projekt regionaalsele tasakaalule, soolisele võrdõiguslikkusele ja erinevatele sotsiaalsetele gruppidele võrdsete võimaluste loomisele. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaalintervjuud, fookusgrupid, seminarid, küsitlus poliitikakujundajate ja ettevõtete seas, juhtumiuuringud, kvantitatiivsed analüüsid (põhinevad äriandmetel, majandusnäitajatel, statistikal jne). Analüütik Kvalitatiivandmete andmekogumise ettevalmistamine, andmekogumine ja analüüsimine. Aruande koostamine. Rakendusuuring „Kasutajauuring kinnipeetavate seas“ 0 8 .2024–01.2025 Justiitsministeerium Kontakt: Peter Gornischeff, projektijuht, [email protected] Uuringu eesmärk oli selgitada välja ja hinnata vanglateenistuses pakutavate teenuste sobivust, olulisust ning tõhusust kinnipeetavate vajadustele selleks, et vanglateenistus saaks teenuseid kujundada efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Uuringus keskenduti peretegevustele, vaimse tervise teenustele, digioskustele ja riigikeele õppele, mille kontekstis mõtestati kinnipeetavate vajadusi, et disainida nende vajadustest lähtuv, professionaalne, lihtsasti tarbitav ja eesmärgistatud teenuste pakett. Meetodid: sekundaarandmete analüüs, personaalintervjuud , nende kvalitatiivne sisuanalüüs, teenuse disainis topeltteemanti kaks esimest etappi , valideerimisseminar . Analüütik Sekundaarandmete analüüsimine, intervjuude läbiviimine, intervjuude kvalitatiivanalüüs, aruande koostamine. Ühtekuuluvus - poliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- j a innovatsiooni - toetuste mõju hindamine Rahandus - ministeeriumile 0 1 .2024 – 01 .202 5 Rahandus - ministeerium Kontakt: Myriam Vahtra, nõunik, [email protected] Töö eesmärk oli anda hinnang ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste mõjule ja koosmõjule, tulemuslikkusele ja jätkusuutlikkusele ning koostada poliitikakujundajatele soovitused 2021 – 2027 rakendusperioodi toetuste kujundamiseks. Ettevõtlustoetuste mõju ja tulemusi vaadeldi kuue valdkonna lõikes: tööturg, ettevõtlus ja TA, ettevõtlusteadlikkus ja konkurentsivõime, loomemajandus, turism, regionaalareng. Meetodid: dokumendianalüüs, registri-, seire- ja statistiliste andmete analüüs, kvalitatiivsed intervjuud, ankeetküsitlus ja juhtumiuuringud. Analüütik Aruande koostamine, juhtumiuuringute koostamine. Piirkondliku ringbiomajanduse teekaardi koostamise piloteerimine valitud Eesti piirkondades 10.2023 – 12.2024 Regionaal- ja Põllumajandus - minist e erium Ülesanne oli koostada piirkondliku ringbiomajanduse teekaart Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti maakondades vastavalt ringbiomajanduse piirkondlike teekaartide koostamise metoodilisele raamistikule. Meetodid: d okumendianalüüs, avalikest andmebaasidest andmete kvantitatiivne analüüs, seminarid ja arutelud. Teekaardid: https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus/ringbiomajandus Analüütik Projektiplaani jälgimine. Sekundaarandmete analüüsimine, sidusrühmaga arutelude korraldamine, arengudokumendi koostamine. Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Ettevõtete rohepööre“ investeering 1 „Roheoskused põllumajanduse, loomakasvatuse, aianduse ja kalanduse ettevõtete rohepöörde toetamiseks“ 09.2023 – 11.2024 Haridus- ja Noorteamet Ülesanne oli põllumajanduse ja kalanduse sek t oris kaardistada tööturu vajadused, tasemeõppe õppekavade ajakohastamise vajaduste ja roheoskuste õpiväljundite väljaselgitamine, kutsestandardite ja oskusprofiilide täiendamine ning õppejõudude ja õpetajate koolitusvajaduste kaardistamine. Meetodid: kirjanduse ülevaade, dokumendianalüüs, arutelud, fookusgrupid, veebiküsitlus, küsitlusandmete kvantitatiivne analüüs. Aruanne ei ole kättesaadav. Analüütik Projektiplaani jälgimine. Roheoskuse mõiste selgitamine, roheoskuste loetelu koostamine, tööturu vajaduste väljaselgitamine (d okumendianalüüs, küsitluse korraldamine, küsitlustulemuste analüüs, sidusrühmaga arutelude korraldamine ) , aruande koostamine. Kääritusjäägi (digestaadi) ohutus, sobivus mullaparandaja/ väetisena kasutamiseks ja kääritusjäägi kasutamise majanduslik tasuvus 04.2023 – 03.2024 Maaelu - ministe e rium Eesmärk oli saada ülevaade Eestis tekkiva kääritusjäägi kogusest, selle kasutamisest ja biogaasi tootmise potentsiaalist põllumajanduslikust toorainest. Selleks koostati ülevaade asjakohastest artiklitest ja uuringutest, analüüsiti avalike andmebaaside andmeid ning korraldati küsitlus sihtrühma seas. Meetodid: k irjanduse ülevaade, avalikest andmebaasidest andmete kvantitatiivne analüüs, ankeetküsitlus, personaalintervjuud. Aruanne: https://dspace.emu.ee/items/acaa7ab0-f960-4359-8629-7bd958980bab Analüütik Sekundaaraandmete analüüs, küsitluse korraldamine, küsitlustulemuste analüüs, aruande koostamine. Geographic expert for Estonia for the Synthesis of ex-ante evaluations of CAP post 2023-2027 03.2023 – 04.2023 ECORYS Brussels NV Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 eelhindamise tulemuste hindamine. Meetod: h indamine etteantud metoodika (tabeli vormingus) alusel. Hindamise tulemus ei ole kättesaadav. Hindamise ekspert Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava tulemuslikkuse ja mõju hindamine 10.2022 – 06.2023 Ernst & Young Baltic AS Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 rakenduskava prioriteetide (v.a rannapiirkondade prioriteedi) tulemuslikkuse ja mõju hindamine ning soovituste sõnastamine uueks programmiperioodiks fondi rakenduskava meetmete edukaks kujundamiseks ja rakendamiseks. Meetodid: d okumendianalüüs, sekundaarandmete analüüs, telefoniküsitlus, veebiküsitlus, personaalintervjuud, eksperthinnangud. Aruanne: https://www.agri.ee/euroopa-merendus-ja-kalandusfond-emkf-2014-2020#seire-ja-hindamisar Hindamise ekspert Uurimisküsimustele vastamiseks metoodika väljatöötamine, sekundaarandmete analüüs, tagasiside andmine ja ettepanekute tegemine aruandele. Jätkusuutliku biomajanduse edendamine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 10.2019 – 03.2023 Euroopa Komisjon Projekti eesmärk oli ergutada Kesk- ja Ida-Euroopa riikides koostama riiklikke biomajanduse arengudokumente. Analüütik Aruande ajakohastamine, sihtrühmale ürituse kor r aldamine. Roheülemineku teekaardi koostamine 03.2022 – 01.2023 Maaeluministeerium Teekaart aitab mõtestada roheülemineku eesmärgi ja selleni jõudmiseks vajalikud tegevused põllumajandus- ja toidusektoris. Meetodid: dokumendianalüüs, töötoad. Analüütik Töötubade läbiviimine, andmete analüüs, teekaardi koostamine. Bioressursside kõrgema väärindamise huvi tõstmine ja ressursside uuring 09.2022 – 01.2022 SA Võrumaa Arenduskeskus Uuringu eesmärk oli koondada ja süstematiseerida Võru, Valga ja Põlva maakonna (Kagu-Eesti) bioressursside info ja tuua välja soovitused kõrvalsaaduste ja biolagunevate jäätmete väärindamise jaamade asukohtadele/paiknemisele, suurusele, põhitoodangule ja üldisele tehnoloogiale. Meetodid: sekundaarandmete analüüs, telefoniküsitlus, töötoad. Analüütik Sekundaaraandmete analüüs, küsitluse korraldamine, küsitlustulemuste analüüs, aruande koostamine. Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis 10.2020 – 03.2022 SA ETAG Uuringu eesmärgiks luua ettevõtetele toimepidevuse hindamiseks universaalne lähenemine (edaspidi mudel), pakkuda välja varustuskindluse mõõdikud ja sihttasemed ning pakkuda välja soovitused, kuidas korraldada varustuskindluse lahendamine Eesti oludele sobivaimal ja riigieelarvet ning ettevõtjaid vähem koormaval viisil. Analüütik Sekundaaraandmete analüüs, aruande koostamine. Ühise põllumajandus - poliitika strateegiakava 2021‒2027 eelhindamine 02.2020 – 12.2021 Maaelu - ministeerium Eelhindamise eesmärk on parandada ÜPP strateegiakava väljatöötamise ja rakendamise kvaliteeti, toimivust ning tõhusust sõltumatu hindaja antavate objektiivsete hinnangute ja soovituste põhjal ning seejuures optimeerides eelarveraha jaotumist. Meetodid: dokumendianalüüs, fookusgrupi intervjuud. Projektijuht Projektiplaani jälgimine. D okumendianalüüs, fookusgrupi intervjuude korraldamine, aruande koostamine. Uuring kogu Eesti toidutarneahelas 2020. aastal tekkivate toidujäätmete ja toidukadude kohta 03.2020 – 02.2021 SEI Tallinn, Maaelu - ministeerium Uuringu eesmärk oli 2020. aastal kogu Eesti toidutarneahelas tekkivate toidujäätmete ja toidukadude koguste ning tekkepõhjuste väljaselgitamine. Meetodid: Sekundaarandmete analüüs, veebiküsitlus. Analüütik Veebiküsitluse kavandamine, korraldamine, küsitlustulemuste analüüs, aruande koostamine. Perioodi 2021–2027 EAFRD ja EMKF fondide rahastamisvahendi rakendamise eelhindamine 09.2019 – 12.2019 Maaelu-ministeerium Eelhindamise eesmärk on perioodi 2021–2027 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) rahastamisvahendi rakendamise eelhindamine, et anda hinnang programmperioodi 2014‒2020 rahastamisvahendi eelhindamises kindlaks tehtud turutõrgete ja rahastamisprobleemide asjakohasusele perioodil 2021–2027. Meetodid: Sekundaarandmete analüüs, fookusgrupi intervjuud. Strateegiliste dokumentide ja kvalitatiivse info analüütik Sekundaaraandmete analüüs, personaalintervjuude kavandamine ja läbiviimine , aruande koostamine. Nelja põllumajandussektori tegevusharu - piimasektor, teraviljasektor, lihasektor ja aiandussektor - arengukava koostamine perioodi 2021 – 2030 kohta 05.2018 – 06.2019 EPKK Nelja põllumajandussektori põhivaldkonna arengukava koostamise algimpulsiks oli Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 koostamine, mis nägi ette, et riigi valdkondlikku arengukava täiendavad erasektori algatusel valminud arengukavad. Meetodid: Sekundaarandmete analüüs, töötoad. Analüütik Sekundaarandmete analüüs, töötubade korraldamine, tulemuste analüüs, dokumendi koostamine. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 mõjude eelhindamine 07.2018 – 06.2019 Riigikantselei Eelhindamise eesmärk on uurida süsteemselt püstitatud eesmärkide ja sekkumisloogika vastavust ning analüüsida tegevussuundade sotsiaalseid, demograafilisi, majanduslikke (sh põllumajandus, kalandus, vesiviljelus, toidutööstus), keskkonna-, regionaal- ning maaelu-, julgeoleku-, administratiiv- ja eelarvemõjusid. Meetodid: Sekundaarandmete analüüs, mõjude hindamine mõjude hindamise metoodikat kasutades. Analüütik Sekundaarandmete analüüs , aruande koostamine . C urriculum V itae Üldinformatsioon Nimi: Annette Schultz Mobiiltelefon: 58 143 112 E-post: annette.schultz @civitta. com Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2024 - Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste magister, rakenduslik käitumisteadus 2017 - 2023 Eesti Kunstiakadeemia, disaini ja innovatsiooni bakalaureus, ruumikujundus 200 8 – 201 0 Estonian Business School , sotsiaalteaduste magister , rahvusvaheline ärijuhtimine 200 4 – 200 7 Tartu Ülikool , sotsiaalteaduste bakalaureus, sotsioloogia, majandus kõrval erialana 199 3 – 200 4 Miina Härma Gümnaasium , keskharidus Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas hea C1 Vene keel (teine emakeel) k õnes hea C1 , kirjas vähene A2 Arvutioskus MS Office väga hea Galileo väga hea SPSS algaja Töökogemus 0 1 .202 4 - … Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute tiimijuht Meeskonna arendamine ja juhendamine Tööde teostamise koordineerimine Konsultatsiooniprojektides osalemine Enda tegevuse ja kvaliteedi ning suutlikkuse tõstmine 0 7 .202 3 - … Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute tiimi projektijuht Uuringuprojektide juhtimine , projektitiimi juhtimine Eelarvete jälgimine , täitmine Pakkumuste koostamine, uuringukava ja metoodikate väljatöötamine Andmete kogumine jm projektiga seotud ülesannete täitmine Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus 10 . 2022 – 0 6 .2023 Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute tiimi vanemkonsultant Uuringuprojektide juhtimine Pakkumuste koostamine, uuringukava ja metoodikate väljatöötamine Andmete kogumine jm projektiga seotud ülesannete täitmine Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus 0 5 . 201 5 – 09 . 2022 Kantar Emor , projektijuht/uuringuekspert Uuringukava disain, uuringu pakkumiste koostamine, eelarvete tegemine Uuringuprojektide juhtimine , sh rahvusvahelised projektid Kliendisuhtlus ning nõustamine Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus Kvalitatiivsete meetodite ekspert – fookusgruppide ja süvaintervjuude moderaator 01.2011 – 0 4 . 20 1 5 TNS Emor, projektijuht/uuringu spetsialist Uuringukava disain, uuringu pakkumiste koostamine, eelarvete tegemine Uuringuprojektide juhtimine Kliendisuhtlus ning nõustamine F ookusgruppide ja süvaintervjuude läbi viimine Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus 11.2007 – 12 . 2010 TNS Emor, Uuringuassistent Uuringuprojektide juhtimi se assisteerimi ne F ookusgruppide ja süvaintervjuude läbi viimine Transkriptsioonide kirjutamine Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine MS PowerPoint jooniste tegemine Täiendkoolitus 2023 Project Management University , (5 päeva) . Civitta International . Riia 2023 Projektijuhtide koolitus, Civitta Eesti AS, Maari Helilaid. Tallinn, Tartu . 2019 Power BI baas koolitus, Stig Granlund, Kantar Emor . Tallinn 2018 Successful Speaking Strategies , Eric Edmeades . Tallinn 201 7 Projektijuhtimise koolitus , Algis Perens ja Tiit Valm. Tallinn 201 6 Kahepäevane müügikoolitus , Ekke Lainsalu . Tallinn 201 6 Kvalitatiivuuringute koolitus , Kantari koolitaja Anjali Puri. Helsingi 201 3 NeedScope Level 2 (Turu segmentatsioon ) , TNS University . Praha 2012 Osalemine Best Marketingi konverentsil „ Turundamine vene sihtrühmale“. Tallinn 201 1 Trusted Advisor koolitus, TNS. Tallinn 201 1 K valitatiivuuringute koolitus , Jane Gwilliami . Helsingi 201 1 Incubator training (online kvalitatiivuuringud) , TNS University . Praha 2011 Advanced Analysis and Story Telling ( kvalitatiivuuringud) , TNS University . Praha 2011 AdEval Intro ( reklaami eeltestid ) , TNS University. Praha 2010 MacKenzie juhtimismudel ( 3T süsteem) , Mart Nurk Koolitus OÜ . Tallinn 20 09 Turundamine venelastele , Gregory Troussov . Tallinn. Ülevaade tehtud töödest Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osuta mine Tartu Ülikool Silver Sirp [email protected] Rakendusuuring “Kalatoodete brändide tuntuse uuring“ Sisu: Uuringu eesmärk oli välja selgitada, miks on osade Eesti kala- ja mereannitoodete tootja te turuosa väiksem kui teis tel Eesti tootja tel või välistootja tel ning mis paneb tarbijat ostma seda brändi, mida ta ostab. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, kvaliteedi kontroll (sh kvantitatiivsele osale) tulemuste esitlus. 01.2025-04.2025 Riigikantselei Dmitri Pastuhhov [email protected] Vene keelse valitsuskommunikatsiooni tõhususe ja vajalikkuse uuring Sisu: Uuringu eesmärk oli selgitada välja venekeelse valitsuskommunikatsiooni eesmärgid ja asjakohasus ning analüüsida, millise sisuga infot ja milliste kanalite kaudu tuleks edaspidi venekeelset kommunikatsiooni sihtrühmale edastada. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 11.2024-0 3 .2025 Justiitsministeerium Kontakt: Peter Gornischeff [email protected] Rakendusuuring „Kasutajauuring kinnipeetavate seas“ Sisu: Uuringu eesmär giks oli selgitada välja ja hinnata vanglateenistuses pakutavate teenuste sobivust, olulisust ning tõhusust kinnipeetavate vajadustele selleks, et vanglateenistus saaks teenuseid kujundada efektiivsemaks ja kulutõhusamaks . Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, süvaintervjuude läbiviimine kinnipeetavatega Tallinna ja Viru vanglas , kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 09.2024-01.2025 Päästeamet Kontakt: Georg Kalde [email protected] Tuleohutusülevaatuse teenuse arendusuuring Sisu: Uuringu eesmärgiks oli saada ettepanekuid ja praktilisi lahendusi erasektori poolt osutatava tuleohutusülevaatuse nõude sihttaseme saavutamiseks ning teha järeldusi ja anda soovitusi avalike teenuste erasektorile delegeerimise teemal üldiselt. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 06.2024-12.2024 SA Läänemaa Kontakt: Kaja Rüütel [email protected] Läänemaa koolikultuuri uuring Sisu: Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Läänemaa koolides valitsevast koolikultuurist ning seda mõjutavatest teguritest. Uuringu fookuses olid kõik Läänemaa üldhariduskoolid, v.a Nõva kool. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 04.2024-08.2024 Tervise Arengu Instituut Kontakt: Karin Streimann [email protected] EUPC koolituskursuse vahehindamine Sisu: V ahehindamise eesmärgiks oli uurida EUPC koolituskursusel osalenute koolituskursuse tajutud kasu, praktilisust ja asjakohasust. Roll: projektijuhtimine, dokumendianalüüs, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 02.2024-04.2024 Sotsiaalministeerium Kontakt: Maia-Triin Kanarbik [email protected] Vaktsineerimise korraldust toetav tööriist Sisu: Projekti raames analüüsitakse kasutatud vaktsineerimis praktikaid nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning arendatakse välja tööriistakast, mis eristab igapäevase vaktsineerimise korraldust erinevatest kriisiolukordadest, võttes samas eesmärgiks, et kriisimeetmed ei takista tavapäraste vaktsineerimiste jätkumist. Roll: projektijuhtimine, dokumendianalüüs, vestluskava de koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine , kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 01.2024-1 2 . 2024 Rahandusministeerium Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014-2020 järelhindamine Sisu: Hindamise eesmärk on saada hinnang struktuurivahendite perioodi 2014–2020 rakendamise tõhususele, tulemuslikkusele ja mõjususele ning võimaldada ülevaatlikku sisendit, kuidas struktuurivahendid on aidanud kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja strateegia „Euroopa Liit 2020“ eesmärkide suunas liikumisele. Roll: analüütik, kvalitatiivsete intervjuude läbiviija , aruande koostamine (COVID-19 kriisi puudutav peatükk) 08 .2023-10.2024 Erasektori klient finantssektori st Pangandusteemaline uuring Sisu: Uurida Baltikumi noorte finantsharjumusi ja eelistusi . Roll: Eesti poolne projektijuht, kvalitatiivsete intervjuude läbivii mine , analüü s , aruande k oostamine. 10.2023 – 12.2023 Kliimaministeerium Kontakt: Regina Viljasaar- Frenzel [email protected] Ehitussektori digitaliseerituse uuring Sisu: Eesti ehitussektori praegus e digitaliseerituse tase me hindamine ning ettepaneku te tegemine , kuidas toetada digitaliseerimise kaudu Eesti ehitussektori Ehituse pika vaate dokumendis kirjeldatud 2035. aasta visiooni saavutamist. Roll: vestluskava koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine (25 intervjuud), kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 08.2023 – 03.2024 Kultuuriministeerium Kontakt: Johanna Jõekalda [email protected] Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes Sisu: Rakendusuuringu eesmärgiks oli kaardistada disainikasutust era- ja riigi osalusega ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes ning kõrvutada tulemusi varasemalt (2013. aastal ja 2018. aastal) läbiviidud uuringutega. Roll: projektijuhtimine, suhtlemine eri osapooltega, vestluskavade ja küsitlusankeetide üle vaatamine, aruannete üle vaatamine, üldine kvaliteedi kontroll. 06.2023 – 02.2024 Põhjamaade ministrite nõukogu Analüüs identiteedi sobitamise kohta Põhja-Balti regioonis Sisu: Analüüsi tulemuseks on aruanne, mis tuvastab ja kirjeldab praeguseid riiklikke takistusi, mis on seotud isikutuvastamise, sobitamisega, e-teenuste osutamise ja teenuste osutamisega üldiselt. Aruanne kaardistab asjakohaste andmete kättesaadavuse isikusamasuse tuvastamiseks ja annab parimate praktikate põhjal soovitusi riigiasutustele ja poliitikakujundajatele ning CBDS-programmi asjakohastele projektidele selle kohta, kuidas isikutuvastamist ja isikuandmete ühendamist Põhja- ja Baltimaades rakendada. Roll: kvalitatiivsete intervjuude läbi viimine, analüütik 04.2023-12.2023 Haridus- ja Noorteamet Kontakt : Airi Park airi.park @ha rno .ee Nutikate mudelite mõju ja rakendatavus Sisu: perioodil 2017-2022 noorsootöö kitsaskohtade lahendamiseks loodud nutikate noorsootöö mudelite teadlikkuse, rakendamise ja mõju kaardistamine. Roll: projektijuhtimine, ankeedi välja töötamine, kvantitatiivne andmeanalüüs, vestluskava koostamine, fookusgruppide läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 03.2023 – 10.2023 ICF ja Haridus- ja teadusministeerium Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega Sisu: koostöö Praxise , Tallinna Ülikooli ja ICFiga , mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimise rakendamiseks väljatöötatud poliitikasoovituste elluviimiseks juhiste väljatöötamine ja nende piloteerimine. Roll: projektijuhtimine, töötubade korraldamine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus. 09.2021 – 08.2023 Erasektori klient Suitsetamise teemaline uuring Sisu: Uurida Eesti suitsetajate harjumusi ja avatust alternatiivsetele suitsetamis meetoditele Roll: Kvalitaiivsete intervjuude läbivii mine , eesti ja vene keeles , analüüs 02.2023-03.2023 Erasektori klient Veebilehekülje ja mobiilirakenduse kasutajakogemuse uuring (UX/UI) Sisu: Uurida teatud sihtrühma kasutajakogemust veebis ja mobiilirakenduse puhul. Roll: Kvalitaiivsete intervjuude läbiviimine, eesti ja vene keeles, analüüs 01.2023-02.2023 Soome kultuuri-ja haridusministeerium Riiklikud strateegiad ja põhimõtted välistudengit e Eestisse meelitamiseks Sisu: anda ülevaade Eesti riikliku tasandi välistudengite värbamispõhimõtetest ning välistudengitele suunatud turundustegevustest. Roll: projektijuhtimine, dokumendianalüüs, kvalitatiivsete intervjuude läbiviimine valdkonna võtmeisikutega, kvalitatiivne analüüs, aruandlus. 10.2022 – 11.2022 Eesti Haigekassa Kontakt : Vivika Tamra vivika.tamra @haigekassa.ee Eesti elanike hinnangud oma tervisele ja arstiabi kättesaadavusele 2020, 2019, 2018 Sisu: eesmärk uurida elanikkonna hinnanguid oma tervisele ning selgitada välja kuivõrd rahul ollakse Eestis pakutavate meditsiiniteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Elanikkonna igakuised kvantitatiivuuringud, kvartaalsed ja aasta aruanded. Roll: projektijuhtimine ja analüüs. 01.2020 – 12.2020 01.20 19 – 12.20 19 01.20 18 – 12.20 18 Arenguseire Keskus Kontakt : Uku Varblane uku . varblane @ riigikogu .ee Eesti elanike liikuvusprofiilide uuring 2020 Sisu: Eesti elanike liikumisharjumuste tuvastamine ning nö tüüpilisemate profiilide loomine. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumine, analüüs ja aruandlus. Profiilide loomine ja visualiseerimine. Roll: projektijuhtimine, kvalitatiivsete süvaintervjuude läbiviimine, andmete analüüs, aruandlus. 03.2020 – 08.2020 Arenguseire Keskus Kontakt: Uku Varblane uku.varblane @riigikogu.ee Viiruskriisi majanduslike mõjude uuring Eesti majandusharuliitude juhtide seas. Sisu: t uvastada majandusharuliitude juhtide hinnangud 2020. aastal tabanud ülemaailmse viiruskriisi mõjude ja tagajärgede osas. Roll: p rojektij uhtimine , kvalitatiivsete süvaintervjuude läbivii mine. 09.2020 –10.2020 Kantar Emori m ulti kliendiuuring Ülikoolide maineuuring 2020, 2019, 2018, 2017 Sisu: s elgitada välja Eesti mainekaimad ülikoolid ning kõrgkoolid. Uurida, millised on populaarseimad erialad elanikkonna hinnangul. Roll: p rojektijuht imine , analüü s , aruand lus. 02.2017 – 06.2017 02.2018 – 06.2018 02.2019 – 06.2019 02.2020 – 06.2020 Kantar Public Brussels EBRD/Maailmapank Rahvusvaheline ärikeskkonna ja ettevõtete uuring 2019 Sisu: Eesti erineva suurusega ja erinevate valdkondade ettevõtete küsitlus Roll: projektijuhtimine, ankeetide tõlgete ülevaatamine, küsitluse progressi aruandlus jms 0 7 .2018 – 0 3 .2020 Erasektori klient Hambaarstide uuring Balti riikides 2020, 2019, 2017 Sisu: hambapasta brändide uuring hambaarstide eelistuste kohta, kommunikatsioonisõnumite testimine. Roll: pan-Balti projektijuhtimine, andmete analüüs, aruandlus, uuringu tulemuste presenteerimine. 03.2020 – 07.2020 0 1 .20 19 – 0 2 .20 19 11 .20 17 – 0 1 .20 18 0 5 .20 17 – 0 7 .20 17 Erasektori klient Hoiakud harvikhaigustesse meditsiinitöötajate ja Eesti elanike seas. Sisu: tuvastada meditsiinitöötajate ja elanikkonna suhtumine harva esinevatesse haigustesse (nt harvikhaiguste ravi kompenseerimine jms) Roll: projektijuhtimine, ankeetide väljatöötamine koostöös kliendiga, analüüs. 10.2020 – 01.2021 Tallinna Linnavalitsus . Kontakt : Karen Alamets, karen.alamets @tallinnlv.ee Tallinna väliskülastajate uuring 2018 , 2014 Sisu: kaardistada Tallinna väliskülastajate reisi eesmärk, rahulolu Tallinna külastusega, millised on külastatud kohad, kust saadi infot Tallinna kohta jms. Roll: projektijuhtimine, analüüs, aruandlus. 01.2018 – 03.2019 01.201 4 – 03.201 5 Siseministeerium Kontakt: Ain Peil, [email protected] Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamatu elluviimise ja asjakohasuse uuring. Sisu: s aada tagasiside valge raamatu elluviimise ja asjakohasuse kohta erinevatelt osapooltelt, kes puutuvad otseselt või kaudselt kokku uimastiennetusega (ametnikud, tippspetsialistid, juhid, tippjuhid üle-Eesti) Roll: projektijuht imine , andmete analüü s , aruand lus. 10.2018 – 12.2018 Maanteeamet Kontakt: Mari Jussi [email protected] Tallinna lähipiirkonna – Harjumaa (v.a Tallinna linn) ning Kohila ja Rapla valdade elanike liikuvusuuring 2017 Sisu: k aardistada sihtrühma liikumismustrid ja liikumisviiside eelistused jne Roll: p rojektijuht imine , analüü s , aruand lus. 06.2017 – 02.2018 Päästeamet Kontakt: Tagne Täht, tagne.taht @rescue.ee Hoonete ja ehitiste tuleohutusnõuete tagamine Sisu: u uring hoonete omanike ja valdajate seas, uurimaks nende kogemusi ja probleemkohti hoonete ja ehitiste tuleohutusnõuete tagamisel. Roll: fookusguppide läbiviimine, analüüs ja aruandlus. 2018 Erasektori klient Rahvusvaheline uuring kateetrite kasutamise kohta Balti riikide meditsiinitöötajate seas Roll: pan-Balti projektijuhtimine, analüüs. 2018 Andmete esitamisega kinnitan, et o len andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitan osalemist hankelepingu täitmisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Töövõtulepingu Lisa 1 ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa väikehanke „Muinsuskaitseseaduse vahehindamise raames toimuva küsitluse ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine“ (edaspidi ka: uuring) tulemusena sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi: leping), mis sõlmitakse Kultuuriministeeriumi (edaspidi: tellija) ja Civitta Eesti AS (edaspidi: töövõtja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Lisa eesmärk 1.1.Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida poolte rollides ning õigustes ja kohustustes isikuandmete töötlemisel, millest pooled lepingu täitmisel juhinduvad. Pooled on lepingu raames teostavate andmetöötlustoimingute osas kaasvastutavad töötlejad Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 26 lõike 1 tähenduses. 1.2.Isikuandmete töötlemise üldine eesmärk lepingu täitmisel on uuringu läbiviimine. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), samuti töötlemise iseloomu ja konkreetsemad eesmärgid määratleb töövõtja uuringu metoodika välja töötamise käigus. 1.3.Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava kohaliku ja/või Euroopa Liidu reguleeriva asutuse poolt ja seoses kõikide isikuandmetega, mida lepingu alusel töödeldakse. 2. Mõisted 2.1.Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust, sealhulgas: 2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; 2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu; 1 2.1.4. „Andmesubjekti nõusolek“ – vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline tahteavaldus, millega andmesubjekt kas avalduse vormis või selge nõusolekut väljendava tegevusega nõustub tema kohta käivate isikuandmete töötlemisega. 3. Isikuandmete töötlemine 3.1.Tellija on uuringu tellija ning määrab kindlaks isikuandmete töötlemise üldise eesmärgi, milleks on Muinsuskaitseseaduse vahehindamise raames toimuva küsitluse ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine ja selle lisades sätestatud tulemuste saavutamine. 3.2.Töövõtja on uuringu läbiviija, määratleb lisa punkti 1.2. kohaselt lepingu täitmiseks vajalikud isikuandme töötlemise toimingud ning töötleb isikuandmeid uuringu läbiviimiseks ja lepingu eesmärgi saavutamiseks. 3.3.Töövõtja esitab kindlaks määratud isikuandmete töötlemise toimingud andmehalduskavas. Andmehalduskava välja töötamisel tagab töövõtja, et kavandatav isikuandmete töötlemine vastab kõikidele kohalduvatele andmekaitsealastele õigusaktidele, eelkõige üldmäärusele. Sealhulgas kohustub töövõtja: 3.3.1. tagama, et kõiki üldmääruse artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise põhimõtteid oleks järgitud; 3.3.2. järgima isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 sätestatud isikuandmete eriliikide töötlemise nõudeid (uuringus töödeldavad andmed sisaldavad uuringus osalejate terviseandmeid). 3.4.Töövõtja töötleb isikuandmeid vastavalt andmehalduskavas toodule ning vastutab tema poolt välja töötatud isikuandmete töötlemise õiguspärasuse, sh üldmäärusele vastavuse eest kui isikuandmete vastutav töötleja. 3.5.Töövõtja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud (sh valdkondliku eetikamitee luba ja Andmekaitse Inspektsiooni nõusolek isikuandmeid töödelda). 3.6.Töövõtja vastutab tellijale edastatud isikuandmete õigsuse ja kättesaadavaks tegemise eest. 3.7.Töövõtja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada volitatud töötlejaid. Töövõtja vastutab kõigi volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda tegevuse eest ning sõlmib volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4. Kui töövõtja kasutab lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele vastamisel kontaktisikuks tellijale üksnes töövõtja ning töövõtja tagab selle, et kõnealune volitatud töötleja täidab lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu töövõtja ise. 3.8.Pooled kohustuvad hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil ja vastavalt andmehalduskavas sätestatule. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh volitatud töötlejad, tellija või töövõtja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet. 3.9.Pooled kohustuvad rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele, sealhulgas: 3.9.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele; 3.9.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist; 2 3.9.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist; 3.9.4. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid töödeldi; 3.9.5. tagama, et igal isikuandmete töötlejal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks. 3.10. Pooled teevad igakülgset koostööd ja aitavad võimaluste piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita poolte kui kaasvastutavate töötlejate kohustusi üldmääruse tähenduses, sealhulgas teevad koostööd andmesubjekti taotlustele vastamisel, millega andmesubjektid teostavad nende üldmäärusest tulenevaid õigusi. Muu hulgas edastab pool teisele poolele kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused viivitamatult nende saamisest alates. 3.11. Tellija võib viia läbi auditeid, taotledes töövõtjalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida töövõtja käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Pooled on kokku leppinud, et: 3.10.1. tellija auditeid võib läbi viia kas tellija ja/või kolmas isik, keda tellija on selleks volitanud; 3.10.2. töövõtjal on kohustus anda tellijale teavet, andmeid ja dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast täitmist; 3.10.3. tellija käsitleb kogu töövõtja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. 3.11. Pool edastab teisele poolele kõik temale saadetud järelevalveasutuste päringud lepingu raames isikuandmete töötlemise kohta ning enne päringule vastamist kooskõlastab vastuse teise poolega. 4. Isikuandmete edastamine kolmandale riigile ja rahvusvahelisele organisatsioonile 4.1. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises, välja arvatud juhud, kus töövõtja on kohustatud isikuandmeid kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile edastama töövõtja suhtes kohaldatava Euroopa Liidu või liikmesriigi õiguse alusel. Sellisel juhul teatab töövõtja sellise õigusliku aluse olemasolust enne isikuandmete töötlemist tellijale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 5. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine 5.1.Töövõtja teavitab tellijat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui töövõtja või tema poolt kasutatav volitatud töötleja saab teada isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2.Töövõtja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada saamist edastama tellijalekogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab töövõtja vormi 3  esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada tellijale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui 5 tööpäeva pärast esialgsete andmetega vormi esitamist. 5.3.Pooled teevad igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaan isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.4.Tellija vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Vastutus 6.1.Lisaks lepingus sätestatud vastutusele: 6.1.1. vastutab töövõtja kahju eest, mida ta on tekitanud tellijale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele käesoleva lisa alusel teostatava isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud käesolevas lisas, mh kõiki selles mainitud õigusnorme ja dokumenteeritud juhiseid rikkudes. 6.1.2. kohustub pool, kui ta on käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid rikkunud ja selle tagajärjel on teine pool kohustatud maksma hüvitist või trahvi, hüvitama poolele sellega seoses kantud kulud. 6.1.3. kui töövõtja rikub oluliselt käesolevas lisas sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid, muuhulgas isikuandmete kaitse üldmääruse või muude kohaldatavate õigusnormide sätteid isikuandmete kaitse valdkonnas, on tellijal õigus leping ette teatamata üles öelda. Oluline lepingurikkumine on eelkõige, kui: 6.1.3.1.isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus või kohtu lõppotsus näitab, et töövõtja või tema volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid; 6.1.3.2.tellija leiab käesoleva lisa kohaselt läbiviidud auditis, et töövõtja või tema volitatud töötleja ei täida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis tulenevad käesolevast lisast või kohaldatavatest õigusnormidest. 7. Muud sätted 7.1. Töövõtja kohustub lepingu lõppemisel kõik isikuandmed ja nende koopiad kustutama või hävitama vastavalt tellija antud juhistele. Algandmete failid, kus on isikuandmed pseudonümiseeritud või anonümiseeritud kujul edastab töövõtja tellijale. Kui pole antud teistsuguseid juhiseid, siis tuleb isikuandmed hävitada või kustutada mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul peale lepingu lõppemist, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete kustutamise või hävitamise kulud kannab volitatud töötleja. 7.2. Töövõtja väljastab tellijale töövõtja esindusõigusega isiku kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema käesoleva lepingu raames kasutatud volitatud töötlejad on teinud eelnevas punktis nimetatud toimingud. 7.3. Pool teavitab teist poolt kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada tema võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 4 Vastutav töötleja Volitatud töötleja Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Civitta Eesti AS Registrikood: 70000941 Registrikood: 11092241 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merle Põld Ignas Maziliauskas õigus- ja haldusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5 Lisa ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM 1. Kontaktandmed Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed: ______________________________________________________________________ ___________ 2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Lõplik teavitus ☐ Varasema teavituse täiendamine 3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast) Millal sain rikkumisest teada (kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________ Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________ ☐ Toimus ühekordne rikkumine ☐ Rikkumine jätkuvalt toimub 4. Rikkumise andmed Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud ☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda ☐ Isikuandmete loata avaldamine ☐ Isikuandmeid nägi vale isik ☐ Isikuandmed edastati valele isikule ☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või õngitsusrünne) ☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega ☐ Muud (palun täpsusta): ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 6 Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine ☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate mittepiisav koolitus) ☐ Inimlik viga ☐ Tehniline viga Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema juures):________________________________________________________________ ___________ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ ☐ Asjaolud pole veel teada 5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000 – 9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:______ ☐ Pole veel teada Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Ees-, perenimi ☐ Sünniaeg ☐ Isikukood ☐ E-post ☐ Telefoni nr ☐ Postiandmed või elukoha aadress ☐ Kasutajanimed, salasõnad ☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi) 7 ☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed, maksevõime hindamine) ☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave) ☐ Geolokatsiooni andmed ☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas) ☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta ☐ Lapsendamissaladuse andmed ☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta ☐ Rassiline või etniline päritolu ☐ Poliitilised vaated ☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused ☐ Ametiühingusse kuulumine ☐ Geneetilised andmed ☐ Biomeetrilised andmed ☐ Terviseandmed ☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus Muu (palun täpsusta):_______________________________________________________________ _ ___________________________________________________________________________ ______ Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik) ☐ Jah ☐ Ei 6. Rikkumisest puudutatud isikud Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“) ☐ 1-9 ☐ 10-49 ☐ 50-99 ☐ 100-499 ☐ 500-999 ☐ 1000-4999 ☐ 5000-9999 ☐ 10000 ja rohkem Kui on teada, sisesta täpne arv:_______ ☐ Pole veel teada 8 Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Töötajad ☐ Kliendid ☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed). ☐ Patsiendid ☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed Muu (palun selgita):________________________________________________________________ _ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku nõusolek ☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga ☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil Muu (palun täpsusta):_______________________________________________________________ _ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad ☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem kasutatud teistel eesmärkidel Muu (palun täpsusta):_______________________________________________________________ _ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast) ☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust 9 Muu (palun täpsusta):_______________________________________________________________ _ ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või mitu valikut) ☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle ☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi) ☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks) ☐ Diskrimineerimine ☐ Identiteedivargus ☐ Pettus ☐ Rahaline kahju ☐ Kahju tervisele ☐ Risk elule ☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine ☐ Mainekahju ☐ Usalduse kadu ☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu Muu (palun täpsusta):_______________________________________________________________ _ 8. Rikkumisega seotud järeltegevused Isikute teavitamine Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________ Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut): ☐ E-kirjaga ☐ Lühisõnumiga (SMS) ☐ Helistamisega ☐ Meedias sh sotsiaalmeedias ☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel Muu (palun täpsusta):_______________________________________________________________ _ Mis oli teavituse sisu:________________________________________________________________ 10 ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________ ☐ Pole selge kas on vaja teavitada ☐ Ei ole vajalik teavitada Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus: ___________________________________________________________________________ ______ ___________________________________________________________________________ ______ 9. Rikkumise piiriülene mõju Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi nimi):___________________________ Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud: ☐ Ei ☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja): ___________________________________________________________________________ 11  TÖÖVÕTULEPING nr 6-9.1/1193-1 Kuupäev digiallkirjas Kultuuriministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000941, mida esindab põhimääruse alusel õigus- ja haldusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes Merle Põld, ja Civitta Eesti AS (edaspidi töövõtja), registrikood 11092241, mida esindab volikirja alusel Ignas Maziliauskas , edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Muinsuskaitseseaduse vahehindamise raames toimuva küsitluse ja fookusgrupi intervjuude läbiviimine” (edaspidi väikehanke) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on teostada uuring, mille eesmärk on anda sisend Muinsuskaitseseaduse vahehindamisse, kogudes kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid, mis võimaldavad hinnata seaduse rakendumist ja toimivust. Uuringu raames viiakse läbi küsitlus Muinsuskaitseameti teenuste kasutajatega ja fookusgrupi intervjuud valdkonna ekspertidega. (edaspidi töö). 1.3. Tööd rahastatakse riigieelarvest. 1.4. Lepingu lahutamatuteks osadeks on väikehanke tehniline kirjeldus, pakkumus, andmetöötluse leping, lepingus ettenähtud juhtudel pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.5. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.5.1. Lisa 1 – andmetöötluse leping; 1.5.2. Lisa 2 – tehniline kirjeldus; 1.5.3. Lisa 3 – pakkumus. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest tasu 9 930 eurot (edaspidi tasu). 2.2. Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. 2.3. Tellija tasub töö eest ühes osas pärast lepingu punktis 3.11 nimetatud töö üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamist. 2.4. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest ning esitluste läbiviimist tellijaga kokkulepitud ajal pärast lõpparuande vastuvõtmist. 2.5. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida lepingu number ning tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.6. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töövõtja annab töö tellijale üle 4 (nelja) kuu jooksul pärast lepingu jõustumist, kuid mitte hiljem kui 30.10.2025. Avakohtumine tellija ja töövõtja vahel toimub 10 tööpäeva jooksul lepingu jõustumisest. 3.1.1. Pooltel on õigus aja- ja tegevuskava täpsustada, eelkõige, kuid mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate ilmselgete vastuolude või ebatäpsuste kõrvaldamiseks. 3.2. Töövõtja esitab tellijale vähemalt üks kord kuus ülevaate teostatud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Ülevaates tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Teostatud töö ja läbiviidud tegevuste ülevaade tuleb esitada tellija kontaktisiku e-posti aadressile. 1 3.3. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste ja/või teemavaldkondade täpsustamiseks, täiendava analüüsi läbiviimiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.4. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.5. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka. 3.6. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.7. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.8. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, keda ta esitas pakkumuse koosseisus. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et töid teostavad vähemalt tehnilises kirjelduses nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uue meeskonnaliikme kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. 3.9. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui meeskonnaliige ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks meeskonnaliikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 3.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 3.11. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga ühes etapis. Tellija kontrollib teostatud vastava töö vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.12. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. Sellisel juhul jätab tellija töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni punktis 3.11 märgitud aja jooksul töö üleandmisest arvates. 3.12.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu osaliselt (puudustega). 3.12.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel ja alandada lepingu hinda. 2  3.12.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 3.12.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.13. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.14. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud kahekordse lepingu hinnaga, välja arvatud kui: 4.1.1. lepingurikkumine oli tahtlik; 4.1.2. töö teostamisel toimunud isikuandmete, konfidentsiaalsusnõuete või autoriõiguste rikkumise tõttu on esitatud nõue. 4.2. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei teosta tööd lepingus sätestatud tingimuste kohaselt. 4.3. Lepingus sätestatud kohustuste rikkumise korral, sh töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt ja/või lepingust taganeda. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 4.4.1. töövõtja tegevuse või tegevusetuse tõttu ei ole nõuetele vastav töö teostatav; 4.4.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest; 4.4.3. töövõtja on hilinenud töö üleandmisega rohkem kui 3 kuud; 4.4.4. töövõtja ei ole tellijale tööd üle andnud hiljemalt 3 kuu möödumisel arvates kokkulepitud töö üleandmise tähtajast; 4.4.5. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või autoriõiguse nõudeid; 4.4.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku sisendi või juhiste üleandmisega ning seetõttu ei ole töövõtjal võimalik lepingut nõuetekohaselt täita, on töövõtjal õigus nõuda lepingu täitmise tähtaja pikendamist proportsionaalselt viivitatud aja võrra. 4.7. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 3 4.8. Õiguskaitsevahendite kohaldamine või kohaldamata jätmine, sh leppetrahvi nõudmine ja selle ulatus, oleneb rikkumise iseloomust, tagajärgedest kahjustatud poolele ja muudest lepingulist suhet mõjutavatest teguritest ning toimub VÕSi alusel. 4.9. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.10. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. 4.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.12. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled võlaõigusseaduses (VÕS) §-s 103 sätestatut. 4.12.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 4.12.2. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Autoriõigused 5.1. Lepingu alusel töövõtja poolt loodud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid ja nendega seotud autori kõik varalised õigused lähevad töö vastuvõtmisega täies mahus üle tellijale. 5.2. Autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja territoriaalsete piiranguteta kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel. Teose kasutamise viis ei ole piiratud. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada tööd oma äranägemisel ilma töövõtja täiendava nõusolekuta. Töö muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 5.3. Töövõtja kohustub andma andmed talle töö teostamise käigus üleantud kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta üle tellijale. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelpool nimetatud viisil varalised õigused loovutada ja isiklike õiguste osas litsents anda. 5.4. Kõik tellija poolt töövõtjale tööde teostamiseks antud dokumendid kuuluvad nende algsele omanikule, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 5.5. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada ainult tellija kirjalikul nõusolekul ja tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu rahastaja tingimusi (sh vormistamine ja sümboolika). 5.6. Töövõtja võib lepingu täitmise käigus loodud ja õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. 5.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 4 5.8. Juhul kui tellija vastu esitatakse nõue töö teostamisel toimunud autoriõiguste rikkumise tõttu, vastutab tellijale tekkinud kahju eest töövõtja. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Reesi Sild tel 628 2381, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Annette Schultz, tel 58143112, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja 5  kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellijanimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Töövõtja esitab või valmistab vajadusel tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile loa saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 9.4. Töövõtja arvestab tööde planeerimisel ja teostamisel Andmekaitse Inspektsioonilt teadusuuringu loa taotlemisele1 kuluva ajaga (30 päeva) ning tellija ja/ või kolmandate isikute poolt andmete/dokumentide väljastamisele kuluva ajaga. Tellija poolt andmete/dokumentide väljastamine toimub seitsme tööpäeva jooksul. 9.5. Kui lepingu punktis 9.3 nimetatud loa saamine või lepingu punktis 9.4 nimetatud andmete/dokumentide väljastamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga, siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 9.6. Lepingu aja-, tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.6.1. Töövõtja esitab aja- või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning 1 https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/luba-uuringuteks 6  millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 9.6.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.7. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.4. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.5. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. 10.6. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija: Töövõtja: Kultuuriministeerium Civitta Eesti AS Registrikood: 70000941 Registrikood: 11092241 E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected] (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Merle Põld Ignas Maziliauskas õigus- ja haldusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes 7