Leping

TEENUSE OSUTAMISE LEPING NR 7.7-2/25/2 Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, registrikoodiga 90000759 ja aadressiga Soola tn 8, 51004 Tartu (edaspidi “ETAG”), mida esindab volikirja alusel Karin Jaanson, ja Kultuuriministeerium, registrikoodiga 70000941 ja aadressiga Suur-Karja tn 23, 15076, Tallinn (edaspidi „ministeerium 1“) mida esindab põhimääruse alusel Kultuuriministeeriumi kantsler Kristiina Alliksaar ja Haridus- ja Teadusministeerium, registrikoodiga 70000740 ja aadressiga Munga tn 18, 50088, Tartu (edaspidi „ministeerium 2“), mida esindab põhimääruse alusel kantsler Triin Laasi-Õige, ETAG ja ministeeriumid edaspidi koos nimetatud kui „tellija“ või „tellijad“, ja Konsortsium, kuhu kuuluvad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Ljubljana Ülikool, (edaspidi “konsortsium” või “teenuse osutaja”), mida esindab konsortsiumilepingu alusel juhtivpartner Tartu Ülikool, mida esindab volikirja alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, tellija ja teenuse osutaja edaspidi ühiselt nimetatud ka kui “pooled” ja eraldi kui “pool”, VÕTTES ARVESSE, ET: (A) käesolev leping sõlmitakse riigi teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine (edaspidi “RITA+”) programmi alategevuse 1 „ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“ elluviimise raames, (B) lepingu täitmisel juhindutakse mh haridus- ja teadusministri 21. novembri 2023. a käskkirja nr 317 lisast „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) elluviimiseks toetuse andmine“ ja teistest seotud Eesti Vabariigi õigusaktidest, (C) lepingu täitmisel lähtutakse ETAGi korraldatud avaliku konkursi “Teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ja hoiakute kujundamise analüüs” tulemustest, sõlmisid käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi “leping ”) alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1 Lepingu alusel kohustub teenuse osutaja tegema teadus- ja arendustöö „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine 1  sekkumisprogramm“ (projekti nr ETISes RITA-VAFA2)(edaspidi „töö“ või „uuring“) ning ETAG tasub selle eest teenuse osutajale tasu summas 565 096 eurot (viissada kuuskümmend viis tuhat üheksakümmend kuus) koos käibemaksuga. 1.2 Töö eesmärk, selle juurde kuuluvad osad, töö tulemuse kirjeldus, töö tegemise tähtajad, nõuded, millele valmis töö peab vastama ning muu vajalik informatsioon lepingu täitmiseks on toodud lepingu lisades. 1.3 Pooled moodustavad lepingu täitmiseks ühiselt projekti juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Juhtkomisjoni koosseisu kuuluvad konsortsiumi liikmete esindajad, tellijate esindajad või nende poolt nimetatud liikmed ning väliste ekspertide esindajad, kusjuures ministeeriumite ja ETAGi hääleõiguslikke esindajaid peab juhtkomisjonis olema vähemalt 2/3 ulatuses. Juhtkomisjoni ülesanne on jälgida ja vajadusel suunata töö tegemist ning kooskõlastada töö tegevuste ning eelarve muudatused. 2. LEPINGU DOKUMENDID 2.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, selle lisadest ja muudest kokkulepetest, mis sõlmitakse lepingu sõlmimise ajal või pärast lepingu sõlmimist ja mis on lepingu lahutamatuteks osadeks ning moodustavad koos lepinguga ühtse tervikliku kokkuleppe poolte vahel. 2.2 Lepingul on sõlmimise hetkel järgmised lisad: 2.2.1 Lisa 1 - Uuringuettepanek (taotlus) koos lisadega; 2.2.2 Lisa 2 – Lähteülesanne; 2.2.3 Lisa 3 – Rahastusotsus; 2.2.4 Lisa 4 – RITA-VAFA2 taotluse arutelu memo. 3. TÖÖ ÜLEANDMINE JA VASTUVÕTMINE 3.1 Teenuse osutaja annab kokkulepitud nõuetele vastava töö ETAGile üle järgmiselt: 3.1.1 I vahearuanne hiljemalt 08.01.2026; 3.1.2 II vahearuanne hiljemalt 15.06.2026; 3.1.3 III vahearuanne hiljemalt 08.01.2027; 3.1.4 lõpparuande mustand hiljemalt 30.04.2027; 3.1.5 lõpparuanne hiljemalt 30.07.2027. 3.2 Pärast lepingu punktis 3.1 nimetatud töö üle andmist ETAGile, edastab ETAG aruanded juhtkomisjoni kaudu ministeeriumitele. 3.3 Aruandeid hindab projekti juhtkomisjon, kes teeb vajadusel 14 päeva jooksul ettepanekuid asjaomase aruande täiendamiseks vastavalt taotlusele. Juhul kui juhtkomisjon teeb ettepaneku aruande täiendamiseks, peab teenuse osutaja tegema töös vastavad parandused ETAGi antud mõistliku tähtaja jooksul. 2 3.4 Töö loetakse vastuvõetuks lõpparuande heakskiitmisega juhtkomisjoni poolt. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostata. 4. INTELLEKTUAALNE OMAND 4.1 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand 4.1.1 Kõik intellektuaalse omandi õigused, mis on teenuse osutaja (sh mistahes konsortsiumi liikme ja nende alltöövõtjate ning litsentsiandjate) omandis enne käesolevat lepingut (edaspidi „varasem intellektuaalomand“), on ja jäävad teenuse osutaja omandisse. 4.1.2 Teenuse osutaja varasem intellektuaalomand hõlmab kõiki intellektuaalse omandi õigusi, sh kõik patendid ja patenditaotlused, mis kuuluvad teenuse osutajale või on tema kontrolli all, sh kaubamärgid, autoriõigused, tehnoloogia, oskusteave ja muud teenuse osutajale kuuluvad intellektuaalomandi vormid (olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mille kasutamine võib osutuda vajalikuks seoses tööga ja mida teenuse osutaja kasutab töö täitmise käigus ja/või töö tulemuste rakendamiseks. 4.1.3 Teenuse osutaja annab tellijatele mitte-eksklusiivse õiguse kasutada oma varasemat intellektuaalomandit üksnes ulatuses, milles see on vajalik tellijatele tellitud töö tulemuste kasutamise eesmärgil. Teenuse osutaja kinnitab, et varasema intellektuaalomandi kasutamine tellijate poolt ei riku ühegi kolmanda isiku intellektuaalomandi õigusi ega ühtegi kohaldatavatest õigusaktidest tulenevat nõuet ega keeldu. 4.1.4 Tellijatele ega teistele isikutele ei anta mingeid litsentse ega mistahes muid õigusi seoses teenuse osutaja varasema intellektuaalomandiga, välja arvatud punkti 4.1.3 kohaselt töö tulemuste kasutamiseks. Vajadusel sõlmivad pooled varasema intellektuaalomandi kasutamiseks lihtlitsentsilepingu, milles lepitakse kokku mh varasema intellektuaalomandi kasutamisega seotud piirangud ja muud tingimused. 4.1.5 Tellijatele varasema intellektuaalomandi kasutamiseks andmise tasu sisaldub teenuse osutajale punkti 5.1 alusel makstava tasu sees. Teenuse osutajal ei ole õigust varasema intellektuaalomandi kasutamise õiguse andmise eest nõuda täiendavat tasu. 4.2 Lepingu täitmisel loodud uus intellektuaalomand 4.2.1 Pooled on kokku leppinud, et kõik varalised õigused (sh patendid ja patenditaotlused, õigus taotleda töö ja selle tulemuse suhtes patendi ja/või kasuliku mudeli registreerimist ning saada vastava kaitsedokumendi omanikuks, kaubamärgid, autoriõigused ja muud intellektuaalomandi vormid, olenemata sellest, kas need on registreeritud või registreeritavad või mitte), mis on seotud teenuse osutaja poolt (sh mistahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) käesoleva 3  lepingu alusel tehtud tööga ning muude intellektuaalse tegevuse tulemustega, mis on käesoleva lepingu raames loodud (edaspidi „uus intellektuaalomand“), jäävad käesoleva lepingu alusel kuuluma teenuse osutaja omandisse, arvestades lepingus sätestatud piiranguid. Konsortsiumi liikmed sõlmivad vajadusel omavahel kokkuleppe intellektuaalse omandi omavahelise kuuluvuse ja kasutamise tingimuste ja haldamise kohta. 4.2.2 Teenuse osutaja uus intellektuaalomand hõlmab kõiki käesoleva lepingu raames teenuse osutaja poolt (sh mis tahes konsortsiumi liikme, nende töötajate, alltöövõtjate ja muude isikute poolt) loodud intellektuaalse tegevuse tulemusi, sh, ent mitte üksnes, kõik uuringute tulemused, leiutised, kasulikud mudelid, tööstusdisainilahendused, tehnoloogiad, oskusteave, andmebaasid ja andmekogud, arvutiprogrammid, aruanded, artiklid, raportid, kasutusjuhendid ja muud kirjalikud teosed ja mis tahes muu intellektuaalne omand, mis luuakse teenuse osutaja poolt käesoleva lepingu täitmise käigus tellitud töö teostamise raames või sellega seoses. 4.2.3 Teenuse osutaja kohustub tagama, et töö teostamisega seotud isikud (töötajad, alltöövõtjad jms) loovutavad ja annavad konsortsiumi liikmele, kelle töötajad või alltöövõtjad nad on, täielikult ja tagasivõtmatult seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses lõplikult üle kõik õigused töö ja selle tulemustega seotud intellektuaalse tegevuse tulemustele. Samuti kohustub teenuse osutaja tagama kõigi konsortsiumi liikmete poolt oma töötajate ja alltöövõtjate käest uue intellektuaalomandiga seotud isiklike õiguste kasutamiseks litsentside hankimise, mis on vajalikud uue intellektuaalomandi vabaks kasutamiseks ja sellega seotud õiguste täies mahus teostamiseks. 4.2.4 Teenuse osutaja on kohustatud andma ministeeriumile 1 ja ministeeriumile 2 tasuta tagasivõtmatu ja piiramatu litsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega uue intellektuaalomandiga seotud varaliste õiguste kasutamiseks tellijate äranägemisel. Teenuse osutaja poolt antud litsents annab tellijatele, sh nende töötajatele, teenusepakkujatele ja kolmandatele isikutele tagasivõtmatu loa ilma teenuse osutaja nõusolekuta kasutada uut intellektuaalomandit mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil, uut intellektuaalomandit reprodutseerida, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada, uut intellektuaalomandit või selle koopiaid levitada, laenutada ja rentida ning anda all-litsentse uue intellektuaalomandi või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. Litsents loetakse antuks punktis 3.1 nimetatud aruannete üleandmisega tellijatele ning litsents kehtib kuni õiguste kehtivuse lõppemiseni. 4.2.5 Teenuse osutaja on kohustatud andma kolmandatele isikutele õiguse uue intellektuaalomandi kasutamiseks õiglastel ja mõistlikel turutingimustel, näiteks lihtlitsentside kaudu. 4  4.2.6 Teenuse osutaja ei saa eraldi tasu tellijale litsentseeritavate õiguste eest. Tasu õiguste üleandmise ja litsentseerimise eest on hõlmatud lepingu punktis 5.1 toodud tasus. 4.3 Intellektuaalse omandi õiguskaitse 4.3.1 Teenuse osutaja teatab tellijale kavatsusest esitada patendi- või kasuliku mudeli registreerimistaotlus töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes ning patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse Patendiametile esitamisest ja nende menetlemise käigust. 4.3.2 Töö käigus loodud uuele intellektuaalomandile õiguskaitse saamise, jõushoidmise ja õiguste jõustamise kulud kannab teenuse osutaja. 4.3.3 Teenuse osutaja on kohustatud andma tellijatele tasuta, tagasivõtmatult, piiranguteta ja lõplikult üle töö käigus loodud uue intellektuaalomandi suhtes tekkinud intellektuaalse omandi alased õigused, kui konsortsium või mistahes konsortsiumi liige kasutab uut intellektuaalomandit viisil, mis kahjustab avalikku huvi. 4.3.4 Teenuse osutaja vastutab kolmandatele isikutele kuuluvate intellektuaalse omandi alaste õiguste järgimise eest. 5. TASU 5.1 Tasu töö korrektse teostamise eest on 565 096 eurot koos käibemaksuga. ETAG tasub töö eest pärast vahearuannete ja lõpparuande heakskiitmist teenuse osutaja esitatud arvete alusel. 5.2 Tasust 446 425,84 eurot makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava sekkumise „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) vahenditest, 59 335,08 eurot ministeerium 1 vahenditest ning 59 335,08 eurot ministeerium 2 vahenditest. 5.3 Kui lepingu punktis 5.1 nimetatud tasu muudetakse, muutub ka RITA+ ning ministeeriumite vahenditest eraldatav tasu selliselt, et säilib esialgse rahastuse proportsioon. 5.4 Kõigi käesoleva lepingu alusel esitatavate arvete maksetähtaeg on 30 kalendripäeva. 6. POOLTE KOHUSTUSED 6.1 Teenuse osutaja kohustub: 6.1.1 tegema töö vastavalt lepingus ja selle lisades kokkulepitud eesmärkidele ja kirjeldusele; 6.1.2 tegema töö lepingu lisades kokkulepitud meeskonnaga (või võrreldava kvalifikatsiooni ja pädevusega asendatud meeskonnaliikmetega); 5  6.1.3 informeerima tellijaid koheselt töö tegemise käigus ilmnenud probleemidest ja lepingu või selle lisade muutmise vajadusest; 6.1.4 määrama teenuse osutaja poolsed juhtkomisjoni liikmed ning võtma osa juhtkomisjoni tööst vastavalt tellija juhistele; 6.1.5 tagama, et iga konsortsiumi liige kinnitab huvide konflikti puudumist projektis osalemiseks; 6.1.6 andma tellijatele üle lepingus ja selle lisades nimetatud dokumendid ja tegema andmed kättesaadavaks lähteülesandes nimetatud viisil; 6.1.7 viima koostöös tellijatega ellu lepingus ja selle lisades nimetatud koostöövormid (sealhulgas analüüsi tutvustamine, kohtumised tellijate esindajatega); 6.1.8 esitama tellijale aruanded ja andma töö tellijale üle vastavalt lepingu punktile 3; 6.1.9 arvestama töö tegemisel ja aruannete esitamisel tellija kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil tehtud märkustega ja antud juhistega; 6.1.10 jälgima töö tulemuste vormistamisel ja neist teavitamisel Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kehtestatud nõudeid ning viitama, et tööd on rahastatud RITA+ programmi toetustest; 6.1.11 võimaldama tellijal ja tema volitatud isikutel kontrollida esitatud aruandeid. 6.2 ETAG kohustub: 6.2.1 tasuma tehtud töö eest teenuse osutajale vastavalt lepingu punktile 5; 6.2.2 nõustama teenuse osutajat vajadusel aruannete täitmisel ja esitamisel; 6.2.3 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.2.4 määrama ETAGi poolsed juhtkomisjoni liikmed ning korraldama juhtkomisjoni tööd, sealhulgas korraldama aruannete hindamise; 6.2.5 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 6.3 Ministeeriumid kohustuvad: 6.3.1 kandma ETAGi esitatud arve alusel ETAGile üle lepingu punktis 5.2 nimetatud asjaomase ministeeriumi tasu osa; 6  6.3.2 andma teenuse osutajale viimase nõudmisel lepingu täitmiseks vajalikku muud abi, infot jm; 6.3.3 määrama ministeeriumite poolsed juhtkomisjoni liikmed ning osalema juhtkomisjoni töös; 6.3.4 tegema teenuse osutajaga koostööd kokkulepitud koostöövormide elluviimisel. 7. TEAVITAMINE JA AVALIKUSTAMINE 7.1 Pooltel on õigus kasutada töö tulemusena valminud uut intellektuaalomandit viisil, mis võib kaasa tuua sellise intellektuaalomandi või selle osa avaldamise kolmandatele isikutele (s.h trükkimine, levitamine ja avaldamine veebileheküljel), arvestades töö tulemustega seotud intellektuaalse omandi õiguste kaitse vajadustest tingitud piiranguid (nt patenditaotluse esitamise korral, konfidentsiaalse info kaitse), riigikaitselisest vajadusest tingitud või muid käesolevas lepingus sätestatud piiranguid. 7.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama töö käigus loodud leiutist käsitlevat informatsiooni arvates konsortsiumilt punktis 4.3.1. viidatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimistaotluse esitamise kavatsuse teate saamisest kuni patenditaotluse või kasuliku mudeli registreeringu publitseerimiseni Patendiameti poolt. 7.3 Tulemuste avalikustamisel kohaldatakse avaliku teabe seaduses, konkurentsiseaduses ning patendiseaduses sätestatut. 7.4 Pooled arvestavad, et ettevõtjad ei tohi saada selle lepingu alusel lubamatut riigiabi. 8. VASTUTUS 8.1 Pooled täidavad oma kohustusi nõuetekohaselt, mõistlikult, heas usus ja hoolsalt ning lähtudes hea teadustava põhimõtetest. 8.2 Lepingust tulenevat kohustust rikkunud pool on kohustatud hüvitama teis(t)ele pool(t)ele rikkumisega põhjustatud otsese varalise kahju tegema kõik endast oleneva et heastada tekkinud olukord. 8.3 Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimisel selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 8.4 Pooled ei vastuta kohustuste täitmata jätmise eest, kui lepingu mittekohase täitmise põhjustab teine pool oma lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. 8.5 Pool teatab teis(t)ele pool(t)ele lepingu rikkumisest, kirjeldades rikkumist piisavalt täpselt esimesel võimalusel kuid mitte hiljem kui kolmekümne (30) päeva jooksul arvates päevast, millal sai teada või pidi teada saama lepingu rikkumisest. Lepingu 7  rikkumisest ei pea teatama, kui lepingu rikkumine seisneb lepingus sätestatud tähtajaks mõne dokumendi üle andmata jätmises. 8.6 Pool võib lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ja lepingut rikkunud pool ei ole kohustuse täitmiseks antud 30 (kolmekümne) päevase täiendava tähtaja jooksul asunud kohustust täitma. 8.7 Juhul, kui teenuse osutaja viivitab põhjendamatult töö tegemisega ja ei ole tööd üle andnud kahe kuu möödumisel arvates punktis 3.1 sätestatud vastava aruande üleandmise tähtajast või rikub oluliselt lepingus ja selle lisades toodud töö teostamise nõudeid, on tellijal õigus lepingust ühepoolselt taganeda. 8.8 Juhul, kui tellija on viivitanud teenuse osutajale tasu maksmisega rohkem kui kuu üle punktis 5 kokkulepitud tähtaja, on teenuse osutajal õigus lepingust ühepoolselt taganeda ja nõuda sisse teenuse osutajale tekitatud kahju (eelkõige viivist). 9. KONFIDENTSIAALSUS JA ISIKUANDMED 9.1 Pooled kohustuvad lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast lepingu lõppemist hoidma saladuses neile lepingu täitmise käigus teatavaks saanud informatsiooni, mis on ühe poole poolt teis(t)ele poolele edastamise hetkel tähistatud kui konfidentsiaalne, samuti asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud ja isikute eraelu puudutavat teavet. 9.2 Pooled kohustuvad mitte avalikustama konfidentsiaalset teavet kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta va juhul, kui kolmandatel isikutel on seadusest tulenev õigus vastavat teavet nõuda. 9.3 Pooled on kohustatud tegema enda poolt kõik, et konfidentsiaalne teave ei muutuks nende töötajate või muude isikute kaudu avalikuks. 9.4 Pooled sõlmivad töö tegemisel isikuandmete töötlemiseks eraldi andmetöötluslepingu ja kohustuvad tööde raames isikuandmete töötlemisel järgima ka andmetöötluslepingust tulenevaid nõudeid ja piiranguid. 10. TEADETE EDASTAMINE 10.1 Pooled edastavad lepinguga seotud teated vastava poole volitatud esindajale või ametlikul aadressil. 10.2 Poolte volitatud esindajad käesoleva lepingu täitmisel on järgmised: 10.2.1 Konsortsiumi volitatud esindajaks suhetes tellijaga on juhtivpartner, kes lähtub konsortsiumi esindamisel käesolevast lepingust ja konsortsiumi liikmete vahel sõlmitud konsortsiumilepingust. Juhtivpartner nimetab oma esindajaks käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel Jarek Mäestu, tel: +372 56477236, e-post: [email protected] 8  10.2.2 ETAGi volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Indrek Heinla, tel: +372 552 4134, e-post [email protected]. 10.2.3 Ministeeriumi 1 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Norman Põder, tel: +372 5333 9934, e-post [email protected]. 10.2.4 Ministeeriumi 2 volitatud esindajaks suhetes teenuse osutajaga käesolevas lepingus nimetatud kohustuste täitmisel on Helen Köhler, tel: +372 735 2486, e-post [email protected]. 10.3 Pooltevahelised lepinguga seotud andmed ja tahteavaldused, kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi, või kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti. 10.4 Kõik teated, mis on saadetud ülaltoodud volitatud esindajate või asutuse ametlikule e- postile, loetakse kättesaaduks saatmise momendil. 10.5 Pooled kohustuvad mistahes muudatustest oma volitatud esindajate ja/või nende kontaktandmete osas viivitamatult vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt teavitama. Kuni teate kättesaamiseni loetakse teise poole jaoks kehtivaks andmed, mis on talle esitatud. 11. LEPINGU KEHTIVUS, SELLE MUUTMINE JA LÕPPSÄTTED 11.1 Leping sõlmitakse eesti keeles elektroonselt ja allkirjastatakse digitaalselt. Lepingut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 01.06.2025. 11.2 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel, mis vormistatakse lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. 11.3 Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal, tasudes teenuse osutajale lepingu ülesütlemise päevaks faktiliselt teostatud ja üle antud töö eest. 11.4 Juhul kui tellijale saab aruannete hindamisel teatavaks, et töö ei võimalda saavutada lepingus ja selle lisades toodud eesmärke ja tulemusi või töö valmimisele esitatavaid nõudeid on võimatu saavutada, on tellijal õigus tegevuste elluviimine osaliselt või täielikult peatada ja alustada läbirääkimisi teenuse osutajaga muudatuste tegemiseks töö edasisel tegemisel. 11.5 Lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seadusandlusega ettenähtud korras Tartu Maakohtus. 11.6 Lepingu kehtib kuni poolte kõikide kohustuste täitmiseni. 9 12. POOLTE ALLKIRJAD ETAG: Teenuse osutaja : /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jaanson, Siret Rutiku, Tartu Ülikooli esindaja SA Eesti Teadusagentuur esindaja Ministeerium 1: Ministeerium 2: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Alliksaar, Ministeerium 1 esindaja Triin Laasi-Õige, Ministeerium 2 esindaja 10  LISA 2. Riskid ja riskide maandamise plaan Võimalik ri sk Tõenäosus Mõju Rikside vähendamise meede Kohustuste täitmata jätmine mõne partneri poolt Madal Keskmine Projekti juhtimine, regulaarsed kohtumised ja selgete vastutuste jagamine Partneri(te) poolt esitatud töö sisend ei vasta oodatud kvaliteedile Madal Keskmine Väga ebatõenäoline risk, kuna oleme partnerit valikul lähtunud nende varasemast tegevusest ning motivatsioonist panustamaks laste liikumisaktiivsusesse. Selge kommunikatsioon ja ootused partneritele seose oodatava sisendina . Koolide vähene huvi projektis osalemiseks , kuna koolid võivad karta koormuse suurenemist. Madal-keskmine Suur Saadavast suuringust kasu saamise selgitamine koolidele. Igakülge abi pakkumine koolidele laste ja lapsevanemate kaksamiseks uuringusse. Igakülgne abi erinevate sekkumise osade läbiviimisel koolis (sh vajalike vahendite hankimine; kehaliste võimete mõõtmiste läbiviimine; tunni ja vahetunni aktiivsuse mõõtmine jms). Sekkumise tagasisidestamine koolidele, et tähtsustada nende panust. Laste vähene huvi uuringus osalemiseks Madal Suur Uuringu sisu, metoodika , olulisuse ning saadava kasu selgitamine kohapeal (koolides) nii lastele kui vanematele. Lapsi ja lapsevanemat kaasamine sekkumisse (nt lapsed saavad valida mingi osa tegevusi, mida nad soovivad lisa liikumise/sporditunni või vahetunnis teha; lapsevanemate arvamuse küsimine ning arvestamine; lapsevanemate kaasamine läbi liikumisõpetuse kodutööde jms). Samas selgitada, et sekkumises osalemine ei suurenda olulisel määral lapse ega nende enda koormust . Lisaks on oluline selgitada, et sekkumisel kasutatavad tegevused (mängud, vahetunnid) ei eelda erioskusi ning on kõikidele lastele jõukohased , ei ole suunatud võistluslikkusele. Lapsevanemate vähene huvi uuringus osalemiseks Keskmine Suur Lisa liikumise- ja sporditun dide läbiviimine on problemaatili n e (nt p uudus juhendajatest; mängud ei toimi ; kvaliteet ebaühtlane jms) M adal Suur Tundi läbiviivate õpetajate ja treenerite igakülgne abistamine ja motiveerimine. Piisaval hulgal tunni sisu tagamine (nt suurem valik m änge, juhuks kui osa ei toimi nii nagu planeeritud). Oleme planeerinud koolitused õpetajate ja/või treenerite ettevalmistamiseks, mis aitab neil paremini tunnis toime tulla. Juhendatud õuevahetun d ei toimi nii nagu planeeritud (nt lapsed ei võta aktiivselt osa , ilmastiku probleemid ) Keskmine Suur Mängujuhtide hea ettevalmistamine, nende igakülgne toetamine ja juhendamine. Koolipoolsete mängujuhtide juhendajate koolitamine, et nad oskaksid olla toeks. Piisava hulga tegevuste tagamine, et oleks varieerimise võimalus. Sekkumises osalevatele lastele selgitamine , miks on oluline vahetunnis liikuda ja aktiivselt osaleda. Osalemise julgust a mine. Oleme planeerinud erinevad seminarid ja koolitused mängujuhtidele ja nende juhendajatele . LÕ kodutööd ei toimi nii nagu planeeritud Madal Suur Kuna LÕ kodutööde lisamine suurendab mingil määral õpilaste koduse töö koormust, siis võib nende täitmine olla vähene. Selleks, et tagada kodutööde tegemist, on oluline selgitada õpilastele ja nende vanematele , miks antud tegevused on nende jaoks olulised ja kasulikud. Disaini me kodutööde sisu nii, et need pakuksid huvi ning oleksid väljakutseid esitavad. Planeeri me osa kodutö i d selliselt, et neid on võimalik sooritada koolis pikema vahetunni a jal ( nt õuevahetund). Tööjõu vähenemine, kuna keegi projektimeeskonnast lahkub Madal Keskmine Hea töökeskkonna loomine . Projekti meeskonna soovide ja vajadustega arvestamine. Magistriõppe tudengite kaasamine, et tagada piisava hulga inimeste olemasolu erinevate mõõtmiste juures. Tööjõu puudus, kui sekkumises osalevad koolid asetsevad üle riigi. Madal Keskmine Magistriõppe tudengite kaasamine, et tagada piisava hulga inimeste olemasolu erinevate mõõtmiste juures. Samuti on meie varasemad läbiviidud uuringud näidanud, et liikumisõpetuse õpetajad on valmis aitama erinevate mõõtmiste läbiviimisel. Liikumisõpetajate koolitamine vajadusel. Piisava hulga mõõtevahendite olemasolu Madal Madal Suur osa vajalikest mõõtevahenditest on konsortsiumil olemas , kuid teatud osa planeeritakse juurde hankida. Eetika komitee loa saamine uuringu läbiviimiseks viibib Madal Suur Kuna uuringusse kaasatakse lapsed ning sekkumisperioodi pi kkuseks on viis kuud, siis vaja b antud uuring selget ja täpset selgitust, miks on antud uuring oluline ning miks just nii pikal perioodi. Kuna sekkumise käigus ei kasutata invasiivseid meetodeid ning ükski uuringu osa ei kahjusta uuritavat, siis ei näe pakkuja probleemi, eetikakomiteelt loa saamiseks. Ettenägematu kulu vajalike laborivahendite või palgakulude suurenemisele Madal Madal Eelarve kalkuleerimisel on arvesse võetud palgakulu kuni 5% suurenemisega teisel projektiaastal. Vajalike vahendite hulk on projekti eelarve kontekstis üsna vähese eelarvelise kuluga. Sii s ki, kui peaks see risk realiseeruma, siis kaetakse see konsortsiumi omavahenditest. NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida RITA-VAFA2 2025 Ava vorm Üldandmed Uuringu nimi eesti keeles Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm Uuringu nimi inglise keeles Evidence-based intervention program supporting the physical activity and agency of secondary school students Uuringui algus 01.06.2025 Uuringu lõpp 31.05.2027 Vastutav täitja Jarek Mäestu Juhtpartner Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, sporditeaduste ja füsioteraapia instituut Partner(id) Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut Välispartnerid (välisasutused, millele puudub ETISe konto) Ljubljana ülikool Partnerite kinnituskirjad Confirmation letter_Ljubljana.pdf Kinnituskiri_RITA_TLU.asice Taotletav summa 565096,00 (koos käibemaksuga) 1 Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond S273 Kehaline 3.3 3. Terviseuuringud kasvatus ja 75,0 Terviseteadused 3.8. Sporditeadus motoorika, sport 3. Terviseuuringud B680 3.3 3.6. Rahvatervishoid, 25,0 Terviseteadused Rahvatervishoid epidemioloogia Lühikokkuvõte eesti keeles Rakendusuuringu eesmärgiks on läbi koolipõhise sekkumise suurendada teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja toetada vaimset heaolu. Lähtutakse teaduskirjanduses viidatud tõenduspõhiste sekkumiste põhimõtetest ja elementidest ning arendatakse ja piloteeritakse lahendusi, mis omavad potentsiaali Eesti koolides rakendumiseks ja skaleerimiseks. Sekkumised on suunatud kolmele liikumisaktiivsust suurendavale komponendile: 1) liikumisõpetuse kodutööd, sh koostöö lastevanematega, 2) täiendavad liikumistunnid läbi valikkursuse, 3) juhendatud õuevahetunnid. Sekkumiste arendamisel lähtutakse põhimõtetest: 1) sekkumisi saab kool kasutada teineteisest sõltumatult või vajadusel kombineerides (paindlike lahenduste toetamine); 2) sekkumised seonduvad liikumisõpetuse ainekava õpipädevustega (süsteemsuse tagamine); 3) koosloome koolide ja lastevanematega (kestlikkuse tagamine); 4) toetavad õpilaste liikumisagentsust (motivatsioon). Piloteerimisel hinnatakse: 1) õpilaste liikumisaktiivsust, vaimset ja sotsiaalset heaolu; 2) õpilaste kehalisi võimeid, käsitledes neid õpiülesannetena eesmärgistamisel; 3) õpilaste, õpetajate, koolijuhtide ja lastevanemate tagasisidet sekkumise sisu, formaadi ja rakendatavusele. Digilahendusena testitakse Fitbacki kehaliste võimete ja terviseriskide rakendust kui potentsiaalset lahendust liikumisõpetuse kodutöö õpiülesannete eesmärgistamisel. Konsortsiumi moodustavad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja välispartnerina Ljubljana Ülikool. Sekkumiste sisu ja formaadi väljatöötamisel teeme koostööd koolijuhtide, liikumisõpetuse õpetajatega ja lastevanematega. Rakendusuuringul valmivad koolidele sisutegevused ja metoodikad, mis võimaldavad erinevate strateegiate kasutamist õpilaste kehalise aktiivsuse suurendamisel koolikeskkonnas ja koolivälisel ajal, toetades ka hariduslikke eesmärke. Uuuringu põhjal valmib liikumisõpetuse kodulehele uudne ja kasutajasõbralik alaleht (sh lapsevanematele) koos sekkumisi toetavate sisutegevustega ning õpiülesannetega. Generatiivse tehisintellekti kasutamine taotluse koostamisel Kas te olete kasutanud generatiivse tehisintellekti abi (nt ChatGPT, MS Copilot, Gemnini, DALL-E, 2 Gemnini, DALL-E, Claude vms) taotluse või selle osade kirjutamiseks või ettevalmistamiseks? j k l m n i j k l m n Jah Ei Selgitus tehisintellekti kasutamise kohta Uuringukirjeldus Pakkuja arusaam sisulisest uuringuprobleemist ja sellest lähtuvalt püstitatud uurimisülesannetest Probleem Rakendusuuringute lähteülesandes on toodud välja põhiprobleem seoses laste vähese liikumisaktiivsusega. Järgnev annab teaduskirjanduse põhjal ülevaate varasematest sekkumisuuringutes teema valdkonnas. Liikumisaktiivsuse sekkumiste analüüs teaduskirjanduse põhjal Kehalise aktiivsuse (KA) tõstmiseks kavandatud sekkumisi on teaduskirjanduses publitseeritud suures ulatuses, ning neid on läbi viidud väga erinevates keskkondades ning erinevaid metoodikaid kasutades 3,4,10,19,34,38,44,45. Samas on uuringud toonud välja lühiajaliste ning ühekordsete KA sekkumiste mõju kadumist peale sekkumise lõppu. On leitud, et koolikeskkonna sekkumised on jätkusuutlikumad ja neid on hiljem võimalik rakendada koolipäeva osana12. Kool on sekkumiste läbiviimiseks soodne keskkond, kuna kaasab kõiki õpilasi olenemata õpilase sotsiaal-majanduslikust taustast, varasematest oskustest ja kehalistest võimetest. Koolipõhiste KA sekkumiste mõju võib olla mitmene, lisaks KA suurenemisele3,10 aitavad need parandada ka põhiliikumisoskusi, kehamassiindeksit ja vähendada keharasva protsenti, vähendades seeläbi südame-veresoonkonna haiguste riski ning on seotud ärevuse vähenemise, vaimse vastupidavuse suurenemise ja üldise vaimse tervise paranemisega lastel ja noorukitel4,44. Samas on sekkumiste planeerimisel ja läbiviimisel väga oluline arvestada iga kooli eripära ning on soovitatud püüda liikuda rangelt konstrueeritud sekkumistelt paindlikumate lähenemisviiside poole, mis võimaldaksid koolidel sekkumisi kohandada lähtudes oma kooli keskkonnast ja võimalustest 19,30. Kuhn jt34 on rõhutanud lisaks sekkumiste multikomponendilisust, mis aitab luua liikumist toetavat koolikultuuri ning millel on suurem mõju nii füüsilisele kui vaimsele heaolule. Hiljutises ülevaateartiklis toodi Cornett jt12 poolt välja kolm olulist tõenduspõhist tegevussuunda, mida saab rakendada koolipõhistes sekkumistes KA suurendamiseks: 1) Üldiste strateegiate ja muutuste ning poliitikate sisseviimine, näiteks koolipäeva muutmine, vahendite ja inventari võimaldamine liikumise soodustamiseks koolipäeval; 2) Liikumisõpetuse (LÕ) põhised sekkumised ja muutused, näiteks õppekava ja õppimisstrateegiate muutmine; 3 3) Vahetunniga seotud sekkumised ja tegevused. Eelnevatest põhimõtetest on lähtunud Eestis rakendatav tõenduspõhine Liikuma Kutsuva Kooli programm41, mille arendamisel on kujunenud peamiseks fookuseks liikumist toetava koolikultuuri kujundamine, sh liikumise tähenduse loomine, oskuste arendamine, toetava infrastruktuuri arendamine. Samas vajaks üha enam tähelepanu õpilaste kaasamine ja nende agentsuse toetamine LA alaste valikute loomisel6,7, mida kinnitab ka värske uuring Eesti ja Norra koolide II ja III kooliastme õpilaste hulgas32. Agentsus hõlmab õpilase individuaalset valmisolekut ja tema olemasolevaid ressursse, aga ka seda, et struktuurid ja kontekst tema tegutsemist toetaks mitte ei takistaks7. Õpilaste võimestamine ja autonoomiat toetava keskkonna loomine, näiteks sobivate mängude ja tegevuste pakkumine, turvalise sotsiaalse ruumi kujundamine ning täiskasvanute positiivne toetus – kasvatab õpilaste aktiivsust28. Eriti väärib see tähelepanu teismeeas, kus KA oluliselt langeb17. Kui õpilased kaasatakse liikumisvõimaluste loomisse vastavalt oma huvidele ja väärtustele, suureneb nende terve elu kestva aktiivsuse tõenäosus6,7. Eelnevalt toodud kolmest tõenduspõhisusest tegevussuunast Cornett jt12 lähtuvalt on kavandatud sekkumiskomponendid, mille üheks fookuseks saab olema õpilaste KA alase agentsuse toetamise, mis senistes Eestis rakendatud sekkumistes ei ole olnud kesksel kohal ja mis vajaks tõenduspõhiseid meetodeid ja praktikaid. I. TÄIENDAVAD LIIKUMISTUNNID VALIKAINETENA II KOOLIASTMES Üheks oluliseks süsteemseks KA suurendajaks on regulaarseid ja kvaliteetseid LÕ tunde pakkuvad programmid34. Kuna täiendavate kohustuslike LÕ tundide lisamine riiklikusse õppekavasse on pikemaajaline protsess ja nõuab ühiskondlikku kokkulepet, võiks ühe varasema lahendusena lisanduda liikumisega seotud valikained põhikoolis. See suurendaks liikumistunde nädalas ja võimaldaks suunata need KA (sh MTKA) suurendamisele. On leitud, et liikumisele keskenduvad tunnid ja õpetaja teadlik KA edendamine tagavad kõrgema MTKA25. Eestis on katsetamisel programm „Sport kooli“, kuid see on suunatud vaid 1.-2.klassi õpilastele. Valikkursuse potentsiaali põhikoolis kinnitab Eesti riikliku õppekava37 analüüs, mis näitab, et riiklik õppekava võimaldab koolidel pakkuda õpilastele valikaineid ja nende pakkumisel saavad koolid lähtuda õpilaste huvidest ja kooli võimalustest. Seega tõenduspõhise KA valikkursuse arendamine ja rakendusvalmiduse loomine loob eeldused koolide valmisolekuks kursuse rakendamiseks. Paljud sekkumisuuringud on kinnitanud, et „ready-to-use“ lahendused toetavad oluliselt KA integreerimist koolipäeva22,39,40,42 ning arendusprotsessis on oluline koosloome koolidega tagamaks programmide vastuvõetavust ja jätkusuutlikkust14,30. II. LIIKUMISÕPETUSE VÕIMESTAMINE: KODUTÖÖD JA LASTEVANEMATE KAASAMINE Wang jt45 tõid ülevaateartiklis välja, et LÕ ning selle ülesehituse ja õpetamisstrateegiate muutmine võib suurendada õpilaste MTKA märkimisväärselt. Seega uute innovaatiliste strateegiate katsetamine võib tuua kaasa olulise muutuste KA-s, näiteks mõtestatud ning iseseisvaks täitmiseks suunatud ülesanded ehk kodutööd LÕs, mis toetavad õpilaste agentsust. Kuigi LÕ kodutöid ei ole laialdaselt rakendatud ning nende mõju KA-le uuritud, siis on välja toodud, et LÕ kodutööd võivad aidata lastel saavutada igapäevast KA soovituslikku normi23. Lisaks aitavad iseseisvad LÕ kodutööd arendada laste enesejuhtimist ning motiveerida neid olema aktiivsed ka väljaspool kooli. Samas peab sellist kodutööde puhul arvestama õpilaste teadmiste, oskuste ja pädevustega ning need peavad olema eakohased ja õpetaja poolt selgete juhistega, et tagada kodutööde õige ja motiveeritud sooritamine. Lisaks on rõhutatud, et selles protsessis on väga oluline lapsevanemate kaasamine ja pidev kommunikatsioon kodu/lapsevanema ja õpetaja vahel23. Kuigi LÕ kodutööd võivad esitada väljakutseid nii õpetajale, õpilastele kui vanematele, siis hoolikalt planeerides ja läbimõtestatult rakendades, võivad need tagada olulise KA tõusu ja olla õpilastele 4 põnevateks väljakutseteks. Uuringud on kinnitanud, et programmid, mis kaasavad peresid ja kogukonda, on õpilaste KA suurendamisel edukamad34,45. Cohen jt11 uuring näitas, et perega aktiivsetes tegevustes osalenud noortel oli kõrgem liikumisaktiivsus ja väiksem ekraaniaeg, üldine rahulolu eluga kõrgem ja parem vaimne tervis, sh oluliselt madalamad depressiooni ja ärevuse sümptomid. III. JUHENDATUD LIIKUMISMÄNGUDEGA ÕUEVAHETUNNID Uuringud kinnitavad, et lisaks eelnevalt toodud komponentidele on üheks õpilaste KA suurendamise võimaluseks koolikeskkonnas igapäevaste aktiivsete õuevahetundide toimumine27,33. Kui tavapäraselt toimub II kooliastmes õpilastel vahetunni liikumisaktiivsuse langus ning valdavaks saavad istuvad tegevused, siis TÜ liikumislabori poolt läbiviidud õuevahetundide uuringust ilmnes, et kohustusliku õuevahetunni olemasolul jääb 5.-6. klassi õpilaste KA samale tasemele kui nooremates klassides26. Seega aitab õuevahetund pidurdada õpilaste KA langust koolipäeva jooksul. Samas, kui lisada õuevahetunni tegevustesse juhendatud, õpilaste agentsust toetavaid ja paljusid õpilasi kaasavate liikumismängude läbiviimine, võib aktiivsus veelgi suureneda, toetades samas ka kõikide õpilaste kaasatust. Olukorras, kus Haridus- ja teadusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi poolt oodatakse liigse nutiseadmete kasutamise piiramist koolide poolt juba 2025 sügisest, muutub vahetundide sisustamise temaatika väga aktuaalseks ning vajab sisukaid LA-st toetavaid lahendusi, sh õuevahetunni võimaluste arendamist ja rakendamist. Samuti on uuringud näidanud, et juba osalemine õuevahetunnis avaldab positiivset mõju vaimsele tervisele, nt tähelepanule, kooliväsimusele, sotsiaalsele heaolule, õpioskustele ja nii laste omavahelistele, kui suhetele õpetajaga8,9,24,43. Täiendavalt näitavad uuringud, et Sloveenia on üks väheseid riike Euroopas, kus laste KA on väga heal tasemel5 ning sellele on kaasa aidanud kehalise võimekuse mõõtmine SLOfit programmi raames 20,29. Hiljutine uuring laste kehalise võimekuse arengukõverate leidmisel31 sätestas muuhulgas, et kehalise võimekuse mõõtmine eesmärgistatud sekkumisega on väga suure potentsiaaliga laste liikumisaktiivsusele, kui ka motivatsioonile olla kehaliselt aktiivne. Samuti on viidatud, et kehalise võimekuse mõõtmine võiks olla üheks alternatiivseks meetodiks KA hindamisel, sest kehalist võimekus paraneb läbi KA31. Uue LÕ ainekava36 oluliseks osaks on kehaliste võimete seosed tervisega valdkonnas „Tervis ja kehalised võimed“ ning seetõttu on see ka üheks uuritavaks komponendiks käesolevas rakendusuuringus. Liikumisaktiivsuse edendamisel on oluline tähelepanu pöörata, et toetatakse õpilaste sisemist motivatsiooni liikuda21. Seda tehes kogevad õpilased liikumisest rõõmu, neil tekib pikaajaline harjumus liikumiseks ning nad võtavad iseseisvalt vastu otsuse minna vabal ajal liikuma. Õpilaste sisemist motivatsiooni liikuda saab toetada, kui õpilasi juhendades toetatakse nende psühholoogilisi põhivajadusi autonoomia (näiteks õpilaste arvamusega arvestamine), kompetentsuse (näiteks sobiva raskusastmega väljakutsete pakkumine) ja seotuse järele (näiteks empaatiline kuulamine)2. Kokkuvõtvalt, põhinedes teaduskirjanduse analüüsil on rakendusuuringu eesmärgiks välja töötada tõenduspõhised sekkumiskomponendid, mis suurendavad II kooliastme õpilaste igapäevast liikumisaktiivsust nii koolipäeva jooksul kui vabal ajal ning toetada nende liikumisagentsust, kehaliste võimete arengut, vaimse heaolu säilimist ja parendamist. Kaugemaks eesmärgiks on positiivseid tulemusi näidanud sekkumiskomponentide integreerimine koolide päevakavasse ja õppekorraldusse ning sisend seda toetavate poliitikate kujundamisse. Pakutava uurimismetoodika kirjeldus ja 5 kirjeldus ja põhjendatus Metoodika kirjelduse failile on esitatud ka täiendav sisutegevuste kirjeldus Lisas 1. Uuringu läbiviimise periood Uuring toimub neljas etapis: I etapp – juuni-detsember 2025 – uuringu ettevalmistus II etapp – jaanuar-juuni 2026 – sekkumiste läbiviimine III etapp – juuli-detsember 2026 – andmete puhastamine ja analüüs IV etapp – jaanuar – mai 2027 – kokkuvõtted, raporti kirjutamine Kõikide etappidega paralleelselt toimub liikumisõpetuse kodulehel alalehe arendamine. Eesmärgid ja uurimisküsimused: 1. Liikumisega seotud kodutööd liikumisõpetuses Eesmärk 1: Läbi liikumisõpetuse kodutööde liikumisaktiivsuse suurendamine ja seeläbi kehaliste võimete arendamine, õpilase vaimse heaolu toetamine ning lapsevanemate kaasatuse suurendamine koolivälisel ajal. Hüpotees: Läbi liikumisõpetuse kodutööde sooritamise paraneb õpilase enesejuhtimine, sh teadlikkus, soov ja oskused olla iseseisvalt kehaliselt aktiivsem. Läbi suurenenud liikumisaktiivsuse arenevad kehalised võimed ja paraneb õpilaste vaimne heaolu. Lapsevanema(te) kaasatus suureneb perega ühiselt veedetud aktiivset aega. Ülesanded: a) Välja töötada liikumisõpetuse kodutööd, mis suurendavad õpilase liikumisaktiivsust ning toetavad õpilaste agentsust. b) Testida liikumisõpetuse kodutööde rakendatavust koolikeskkonnas II kooliastmes nii õpilaste, õpetajate kui lapsevanemate hinnangul. 2. Liikumis- ja sportmängude kohustuslik valikaine Eesmärk 2: Õpilaste kehalise aktiivsuse suurendamine läbi lisa kohustusliku liikumisega seotud valikaine, kehaliste võimete arendamine ja õpilaste vaimse heaolu toetamine. Hüpotees: Kehalise aktiivsuse suurendamisele suunatud valikaine tunnis on lapsed ja noored vähemalt 50% tunniajast WHO soovitatud mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse tasemel ning see toetab nende vaimset heaolu. Ülesanded: a) Välja töötada kehalise aktiivsuse suurendamisele suunatud valikainete mooduli sisu, mis toetab ka õpilaste agentsust. b) Testida antud mooduli rakendatavust koolikeskkonnas II kooliastmes. 3. Juhendatud liikumisaktiivsust suurendav õuevahetund Eesmärk: Läbi juhendatud õuevahetunni õpilaste liikumisaktiivsuse suurendamine ning seeläbi kehaliste võimete arendamine ja õpilase vaimse heaolu toetamine. Hüpotees: Juhendatud õuevahetunni ajast on õpilased vähemalt 50% vahetunnist WHO soovitatud mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse tasemel ning see toetab nende vaimset heaolu. Ülesanded: a) Välja töötada õuevahetunni tegevused, mis suurendavad õpilase liikumisaktiivsust ning toetavad 6 õpilaste agentsust. b) Testida juhendatud õuevahetunni tegevuste rakendatavust koolikeskkonnas II kooliastmes nii õpilaste ja õpetajate hinnangul. Uuringus kasutatav metoodika Sihtgrupp Uuringusse kutsutakse osalema koole, kellel on: 1) juba toimivad igapäevased aastaringsed õuevahetunnid või on neid uuel õppeaastal sisse viimas ja/ning 2) liikumise- ja/või spordiga seotud valikainete võimalus (või valmidus need sisse viia) II kooliastmele. Kokku kaasatakse uuringusse vähemalt 5 kooli. Koolid jaotatakse vastavalt: Sekkumisgrupp 1 – liikumisega seotud kodutööd liikumisõpetuses; Sekkumisgrupp 2 – liikumise ja spordiga seotud valikainete kursuse moodul 1; Sekkumisgrupp 3 – liikumise ja spordiga seotud valikainete kursuse moodul 2; Sekkumisgrupp 4 – juhendatud liikumisaktiivsust suurendav õuevahetund; Kontrollgrupp – kool, kus ei toimu regulaarseid õuevahetunde, puuduvad lisa liikumisõpetuse tunnid ning liikumisega seotud valik- ja vabaained. MÕÕTEVAHENDID Kehaliste võimete mõõtmine Enne ja pärast sekkumisperioodi lõppu sooritavad kõik õpilased kehaliste võimete testimise, kui ühe mõõdetava indikaatori, mis peegeldab kehalise aktiivsuse suurenemist. Õpilaste kehaliste võimete mõõtmisel kasutatakse ALPHA Fit testikompleksi teste, mis on seotud tervisenäitajatega15,16. Antud testide põhjal on õpilasel, lapsevanemal ning õpetajal võimalik saada tagasisidet õpilase kehalise võimekuse taseme kohta. Individuaalset kehalise võimekuse tulemusi võrreldakse Euroopa laste ja noorte tasemega ning lähtuvalt sellest antakse hinnang õpilase terviseriskide kohta ning soovitused kehalise võimekuse taseme parandamiseks. Testide läbiviimine toimub liikumisõpetuse tunnis ning on võimalik läbi viia kuni kahe tunni jooksul. Rohkem info FitBack keskkonna kohta leiab: https://www.fitbackeurope.eu/et-ee/ Kasutatavad testid: a) 20m süstikjooks (piiksujooks), mis mõõdab südame-veresoonkonna- ja hingamiselundkonna vastupidavust. b) Paigalt kaugushüpe, mis mõõdab jalgade plahvatuslikku jõudu. c) Käepigistusjõud - Käedünamomeetri pigistamine, mis mõõdab ülajäseme lihaste maksimaalset jõudu. Kehalise aktiivsus Igapäevast õpilaste kehalist aktiivsus mõõdetakse liikumisanduritega (ActiGraph GT3X) sekkumisperioodil kahe erineva nädala jooksul27. Esimene mõõtmine toimub sekkumisperioodi alguses (sekkumise 3-6 nädalal) ning teine mõõtmine sekkumisperioodi lõpuosas (sekkumise 14-17 nädalal). Liikumisandurit tuleb õpilastel kanda seitsmel järjestikkusel päeval. Liikumisandur eemaldatakse magamiseks ja veega seotud tegevusteks (näiteks ujumine ja pesemine). Uuritavad täidavad mõõtmisnädalal liikumisaktiivsuse päevikut, kuhu märgivad liikumisanduri mittekandmise aja ning põhjuse, magamamineku ja ülestõusmise aja ning koolipäeva pikkuse, kehalise kasvatuse tunni ja treeningu toimumise aja. Lapsevanem võib aidata last liikumispäeviku täitmisel. Lisaks mõõdetakse õpilaste kehalist aktiivsust vähemalt viiel erineval sekkumise nädalal ainult liikumisega seotud valikaine tunnis ning vahetunnis. Andurit kantakse sellel mõõtmisel ainult valikaine tunnis või vahetunnis, selleks, et hinnata konkreetse sekkumiselemendi aktiivsuse taset. 7 Valikaine tunnis kasutatakse õpilaste aktiivsuse hindamiseks Polar pulsimõõtjaid, mis kinnitatakse õpilase õlavarrele (Polar OH-1, Kemppele, Finland). Andmete reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutatakse PolarTeam tarkvara, mis salvestab individuaalse pulsikõvera ning intensiivsustsoonides viibitud aja. Küsimustikud Enne sekkumise algust ning peale sekkumist täidavad nii uuringus osalev laps kui lapsevanem/seaduslik eestkostja küsimustiku. Lapse küsimustik – mille abil uurime lapse seniseid liikumis- ja sportimisharjumusi ning igapäevast liikumist, ekraaniaega ning und. Peale sekkumist küsitakse, kas ja kuidas lapse liikumisharjumused ja võimalused on muutunud, ning kuidas lapse enda liikumist tajub, selleks et hinnata liikumisvõimalusi ja - harjumusi enne ja pärast sekkumist, mis omakorda annab võimaluse hinnata, kas tema taju on muutnud ja kuidas ta enda agentsust tunnetab. Lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu hindamiseks kasutatakse KIDSCREEN küsimustikku35. Lisaks kasutatakse iganädalaselt peale valikaines või õuevahetunnis osalemist vaimse ja emotsionaalse heaolu hindamiseks modifitseeritud WHO-5 küsimustikku lastele13. Lapsevanema küsimustik – mille abil uurime lapsevanema arvamust oma lapse liikumis- ja sportimisharjumuste kohta ning lapse ekraaniaega ning und. Lisaks lapsevanema ootusi (enne) ning rahulolu (pärast) sekkumisprogrammi(le). Lapse füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu hindamiseks kasutatakse lapsevanemale mõeldud KIDSCREEN küsimustikku35. Õpetajate rahulolu hindamiseks tunniga (kas tund toimis, mis oleks võinud olla teisiti, mis läks hästi) töötatakse konsortsiumi poolt välja lühike küsimustik. Lisaks toimuvad koolikülastused koos tegevusuuringuga tagasiside saamiseks. Õpetajate enda tajutud (de)motiveerivat käitumist mõõdetakse küsimustikega1, milles õpetajad saavad anda hinnangu enda käitumise tajumise, psühholoogiliste põhivajaduste rahuldatuse kohta õpetamisel, õpetamise motivatsiooni ja õpetamise tõhususe kohta. Fookusgrupi intervjuud Poolstruktureeritud intervjuud viiakse läbi kolmes erinevas sihtgrupis – õpilased (poisid ja tüdrukud eraldi), lapsevanemad ning õpetajad. Grupi suuruseks on maksimaalselt 8 osalejat (sõltub sihtgrupist). Fookusgrupis osalemiseks võetakse samuti kõigilt osalejatelt kirjalik nõusolek. Kui nõustunud õpilasi ja lapsevanemaid on rohkem, siis valitakse osalejad juhuslikult. Tunde läbi viinud õpetajad, mängujuhid, mängujuhtide juhendajad, treeneri jt kaasatakse kõik fookusgrupi intervjuusse. Intervjuude eesmärgiks on saada infot läbiviidud sekkumise elementide meeldivusest, probleemidest, soovitustest, rakendatavusest ning agentsusest. Intervjuu kavad koostatakse koostöös hariduspsühholoogi Katrin Mägi ning sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessori Marko Uibuga, kellel on varasem kogemus intervjuude koostamisel ja läbiviimisel erinevates sihtgruppides. Intervjuud viib läbi kaks uurijat, kellest üks on moderaator ning teine assistent, kes vastutab intervjuu salvestamise ning märkmete tegemise eest. Õpilastega läbiviidava intervjuu maksimaalne pikkus on 45 minutit, õpetajate ning lapsevanemate intervjuu pikkuseks on maksimaalselt 90 minutit. Intervjuu alguses selgitatakse intervjueeritavatele intervjuu läbiviimise korda ning konfidentsiaalsuse tagamise põhimõtteid. Digilahenduse arendus Kõik eelpool toodud sekkumiskohad on toetatud projekti raames välja töötatud õppematerjalidega, mis saavad avalikult kättesaadavaks liikumisõpetuse kodulehel arendataval uuel alalehel. Kodulehe arendamine välja töötatud materjalidega on oluline, kuna see tõstab õpetajate (lastevanemate) pädevust õpilaste kehalise aktiivsuse toetamisel. Kodulehe tugevaks plussiks on see, et see kaasab erineva vanuse ja digipädevusega õpetajad, ei vaja sisselogimist ja ollakse juba harjunud erialastelt kodulehtedelt materjali 8 otsimise ja kasutamisega. Koolikeskkonnas õpilaste aktiivsuse toetamiseks on selle teemalised kodulehed tõestanud olulist vajalikkust, kuna kaasavad erineva vanuse ja digitaalsete oskustega õpetajad (nt Liikuma kutsuva kooli kodulehe aastane külastatavus on 130 000 inimest). Pakkuja nägemus andmevajadusest ning andmestike sidumisest Rakendusuuringus otseselt andmevajaduse ja andmete sidumise vajadusi ette ei nähta. Kirjeldame siinkohal siis mõnevõrra detailsemalt projektis testitavaid digilahendusi. 1) Liikumisõpetuse kodulehel alalehe arendus (liikumisopetus.ee), kus saavad olema kättesaadavad kõik projekti raames loodavad materjalid. Lisaks saavad kodulehel olema kättesaadavad ka väljatöötatud moodulid, mida koolid saavad kasutada või võtta aluseks oma koolis valikainete, õuevahetundide või LÕ kodutööde sisseviimisel. Projekti raames arendatakse välja ja testitakse täiendavaid õppematerjale, mida LÕ õpetajad ja koolid saavad kasutada eesmärgipäraselt laste liikumisaktiivsuse tõstmisel erinevates keskkondades: liikumisõpetuse tund, õuevahetund, valikained. Väljatöötatud materjalid, paigutatakse kodulehele eraldi saki alla. Materjalidele luuakse ka erinevaid lähteülesandeid, mida saab kasutusele võtta liigutusõpetuse ainekava eesmärke silmas pidades. Sihtrühmadele suunatud kodulehed, kus nad saavad olulist praktilist materjali on näidanud positiivseid tulemusi. Näiteks Liikuma kutsuva kooli kodulehe külastatavus on aastas 130000 inimest ja eriti kasutatakse sealt ideepangas toodud materjale. Kodulehe arendamine välja töötatud materjalidega on oluline, kuna see tõstab õpetajate (lastevanemate) pädevust õpilaste kehalise aktiivsuse toetamisel. Kodulehe tugevaks plussiks on see, et see kaasab erineva vanuse ja digipädevusega õpetajad, ei vaja sisselogimist ja õpetajad on juba harjunud erialastelt kodulehtedelt materjali otsimise ja kasutamisega. 2) Fitback rakendus (fitbackeurope.eu). Sloveenia eestvedamisel Fitbacki konsortsiumi poolt loodud keskkond, mis on eestindatud (fitbackeurope.eu/ee) ning pakub kehaliste võimete mõõtmise ja tagasisidestamise võimalusi 6-18 aastastele õpilastele. Tegemist on vabalt kättesaadava keskkonnaga. Rakendust testitakse käesoleva rakendusuuringu käigus õpiülesannetega, mis on mõeldud liikumisaktiivsuse suurendamiseks. Samuti saadakse rakendusuuringu käigus täiendavat teavet, mil viisil võiks keskkonda paremini rakendada liikumisõpetuse tundides ning mis võiksid olla rakenduse täiendavad edasiarendused. Näiteks longituudsete andmete säilitamise lahendus. Samuti on rakenduse kasutamisest tekkiv teadmus oluline analüüsimaks "Eesti laste kehalise võimekuse monitooringu süsteemi arendamist", millega käib kindlasti kaasas ka vastava andmestiku kogumise ja analüüsimise digitaalne keskkond. 3) JoyMVPA liikumismängud. TÜ poolt juhitud ERASMUS+ konsortsiumi poolt arendatud mängud, mis on suunatud MTKA suurendamisele on leitavad hetkel liikumisõpetuse kodulehelt ning Youtube keskkonnast (https://www.youtube.com/@JoyMVPA). Projektis loodud sisu pälvis 2024 aastal Euroopa komisjoni auhinna "Innovative Teaching Award" kehalise heaolu kategoorias põhikoolidele mõeldud õpivara loomisel. Loodud õpivara (videod) kasutatakse rakendusuuringu sekkumismoodulis ühe sisuvahendina. 4) Erinevad digitaalsed abivahendid (õpivideod, veebikoolitused) õpetajate pädevuse arendamiseks õpilase-õpetaja käitumisviisides, õpilaste psühholoogilisi põhivajadusi ning erinevaid motivatsiooni regulatsioone liikumisõpetuse tundides. Näiteks on TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi kaasprofessor Andre Koka ja teaduri Henri Tilga poolt välja arendatud veebipõhine kursus koos õppevideotega LÕ õpetajatele (treeneritele), kus neil on võimalik omandada oskused kuidas õpetamisel/juhendamisel toetada õpilaste/treenitavate psühholoogilisi põhivajadusi autonoomsuse, kompetentsuse ja seotuse osas. 9 5) Erasmus+ FITteens konsortsiumi poolt välja arendatud FITteens nutirakendus, mis on mõeldud toetamaks meelelahutuslikku ja kaasahaaravat hariduslikku sekkumist, mis on suunatud lastele, et edendada nende kehalist aktiivsust ja tervislikke harjumusi. Pakkuja nägemus uuringuprotsessi toimimisest Rakendusuuringu koordineerimiseks moodustatakse juhtkomisjon, kuhu kuulub kuni seitse liiget, kellest 1/3 moodustavad konsortsiumi liikmed ning kellest üks on kindlasti rakendusuuringu vastutav täitja ehk juhtpartner, kelleks on antud projekti puhul Tartu Ülikool. Lisaks moodustatakse konsortsiumis endas juhtkomitee, kuhu kuuluvad konsortsiumi liikmete vähemalt kaks esindajat. Juhtkomitee vastutab projekti regulaarse järelevalve eest, tagamaks, et juhtkomisjoniga kooskõlastatud tegevused toimuvad plaanipäraselt, et sekkumise planeeritud väljundid valmivad vastavalt kokkulepitule ja on sobiva kvaliteediga. Erinevate töölõikude tarvis määrab juhtkomitee töögrupid ning annab neile vastutuse. Võimaluse korral teeb juhtkomitee otsuseid arutelude ja konsensuse kaudu, mida toetab ka meie varasem koostöökogemus erinevates projektides. Kui see pole võimalik, toimub hääletus, kus otsuse langetamiseks kasutatakse häälte lihtenamust. Juhtkomitee kohtub vähemasti kord kahe kuu tagant. Vajadusel on võimalik juhtpartneril juhtkomiteed ka sagedamini kokku kutsuda. Juhtkomisjoniga kohtumisi näeme minimaalselt projekti alguses kogu protsessi ülevaatamisel ning kinnitamisel ja seejärel iga poole aasta tagant vastavalt aruandluse perioodile. Põhjendatud juhul saab juhtkomisjoniga koosoleku kokku kutsuda tihedamalt. Igapäevast projektijuhtimist teostab juhtpartner, kes kutsub kokku regulaarsed juhtkomitee koosolekud, edendab partnerite vahelist suhtlust ja haldab vajalikke projektifaile, et need oleksid kõigile partneritele kättesaadavad. Juhtpartner jälgib projekti üld-eelarvet koostöös partneritega. Iga partner haldab oma osalust projektis, sealhulgas eelarvet, projekti väljunditesse panustamist ja vajadusel meeskonna koosolekute korraldamist. Partneritel on lubatud määrata vastutav isik konkreetse ülesande või projekti etapi jaoks. Partnerid esitavad juhtpartnerile tegevuste osas aruanded, mille alusel toimub tegevuste hindamine ning hiljem ka arveldamine. Etapp 1 on sekkumiste ettevalmistamine, milles on kesksed võtmekohad ja fookus uuringus osalevate koolide, õpilaste ja lapsevanemate leidmine ning edasine suhtlus nendega, sh uuringu ja sekkumiste sisu tutvustus, et tagada maksimaalne kaasatus ja huvi. Samuti koordineeritakse partneritega sekkumiste sisu ettevalmistuses, eesmärgiga, et iga parter on osaline iga sekkumiselemendi ettevalmistuses, hajutamaks ajasurvest tulenevaid riske. Taotletakse eetika komitee luba. Lisaks viiakse etapi lõpul läbi sekkumiskoolide õpetajatele ning teistele sekkumise elemente läbiviivatele osapooltele koolitused. Olulisel kohal on selles etapis Sloveenia partnerite sisend, eelkõige makrotasandil. Etapis 2 jaotub põhiline koormus Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli vahel, kes koordineerivad, viivad läbi ja monitoorivad sekkumisprotsessi. Siia on planeeritud ka igakuised kohtumised koolide ja õpetajatega. Lisaks küsitakse sekkumisperioodi keskel, kui õpilased on kohanenud, tagasisidet nii valikainete kui vahetunni sisu kohta ning vastavalt õpilaste soovidele kohandatakse tundide sisu. Samuti küsitakse tagasisidet liikumisõpetuse kodutööde kohta ning tehakse vastavalt ettepanekutele asjakohaseid muutuseid. Magistrantide lisandumine uuringumeeskonda nähakse ette sellel perioodil. Algab ka liikumisõpetuse kodulehele sisu täiendamine ning tihedam kommunikatsioon uuringust. Etapis 3 on olulisel kohal andmete puhastamine, analüüsimine ning tõlgendamine; fookusgrupi intervjuude transkribeerimine jms. Analüüsitakse ja tuuakse välja sekkumise tugevused ning probleemkohad. Samuti antakse tagasiside sekkumistes osalenud koolidele ning lastele ja lapsevanematele. Suureneb kommunikatsiooni osakaal ning toimub liikumisõpetuse kodulehe pidev 10 täiendamine. Etapi 4 peamine eesmärk on lõppraporti koostamine, mis annab ülevaate uuringu läbiviimisest, tulemustest ja soovitustest. Raport on suunatud haridusasutustele, terviseedendajatele, poliitikakujundajatele ning kohalikele omavalitsustele, kes saavad kasutada uuringu tulemusi ja soovitusi haridus- ja tervisepoliitika kujundamiseks ning rakendamiseks. Raportis esitatud soovitusi ja järeldusi saab kasutada tervise- ja haridusprogrammide edasiseks arendamiseks ja juurutamiseks koolides. Selles etapis toimub ka lõpuüritus huvigruppidele ning teaduskonverentsidel uuringu tulemuste tutvustamine. Viiakse lõpule Liikumisõpetuse kodulehe alalehe valmimine, kus tehakse avalikult kättesaadavaks kõik materjalid, mis on välja töötatud sekkumise jooksul. Samuti toimuvad sellel perioodil aktiivsed kommunikatsioonitegevused. Täpsem uuringu ajakava on esitatud ka LISAS 3. Uuringu Gantti graafik Gantti plaan_RITA_VAFA.xlsx Riskide maandamise plaan Käesolevas projektis ette tulevaid riske on hinnatud lähtuvalt juhtpartneri senisest kogemusest sarnaste projektide läbiviimisel. LISAS 2 esitatud tabel sisaldab peamisi riske (juhuslikus järjekorras), mida tuleb projekti taotluse praeguses etapis arvesse võtta. Lisatud on nende riskide esinemise tõenäosus ja võimalik mõju projekti käigule. Hindamisel kasutame kolmetasemelist skaalat: Madal-Keskmine-Kõrge. Viimane veerg näitab üldist tegevuskava riski vähendamiseks juhul, kui stsenaarium peaks rakenduma ning on tuvastatud projekti teostatavusele. Projektimeeskonda teavitatakse potentsiaalsete riskide (mitte ainult siin loetletud) tuvastamisest võimalikult kiiresti ning ühtlasi on vajalik edastamisest ka riskide realiseerumisest projektijuhile, et tagada projekti edukas elluviimine. Kommunikatsiooniplaan Teadusprojekti kommunikatsiooniplaan (2 aastat) 1. Kommunikatsiooni eesmärgid a) Levitada infot ja suurendada eri osapoolte teadlikkust arendatavatest lahendustest b) Tugevdada sekkumisega seotud osapoolte (koolid, lapsevanemad, õpetajad, KOVid) kaasatust ja aktiivset rolli projekti teostamisel. c) Tõstatada laste liikumisaktiivsuse, heaolu, agentsuse teemasid laiemalt ning näidata positiivseid stsenaariume liikumisaktiivsuse suurendamiseks. 2. Kommunikatsioonipõhimõtted Tihe side osapooltega ja kogemuslood: Tegevusuuring tähendab, et olulisematel osapooltel (koolidel, õpilastel, õpetajatel, lapsevanematel) on aktiivne roll juba uuringu läbiviimisel. Kommunikatsioonis on strateegiline valik kasutada neid aktiivsete kõneisikutena, mis aitab tulemusi laiemalt levitada ning vähendab kommunikatsiooni­barjääre. Olemasoleva laia levikuga kommunikatsioonplatvormide kasutamine. Projekti kasutada on partnerite, sh Liikuma Kutsuva Kooli programmi kommunikatsiooniressursid, mistõttu on minimaalse ressursikuluga võimalik saavutada lai mõju. Näiteks koolide võrgustik – 211 võrgustikukooli, kellega toimub regulaarne suhtlus ja kohtumised; Facebooki grupp üle 6000 liikmega, Facebooki TÜ liikumislabori leht üle 5000 jälgijaga; kelle profiilid haakuvad ka RITA projekti tulemustega. LKK veebilehel Ideepank, mida külastab kuu jooksul 1100-1300 inimest. Samuti näeme oluliste partneritena Tartu ja Tallinna ülikoolide kommunikatsiooni meeskondi, kellel väga head kogemused ja kontaktid oluliste sõnumite 11 võimestamiseks. Strateegiline kommunikatsioonijuhtimine. RITA tulemuste jagamiseks tehakse positiivse rahastusotsuse puhul põhjalikum kommunikatsiooniplaan. TÜ juhib ja koordineerib ning kõik projekti partnerid (TÜ, Liikuma Kutsuv Kool (LKK), TLÜ, Kaitsevägi, KUM, HTM, Liikumisharrastuse kompetentsikeskus) osalevad kommunikatsioonis. Strateegiliselt tõhusat kommunikatsiooni aitab teha TÜ olemasolev kogemus LKK programmi kommunikatsiooniga ning (meedia)kontaktid, mis on tekkinud LKK rakendamisel. Plaani väljatöötamisse ja rakendamisse panustab TÜ Medicina valdkonna kommunikatsioonispetsialist ja ka partnerite kommunikatsioonieksperdid. Läbi Ljubljana ülikooli (prof. Gregor Jurak) on meil võimalik kommunikatsiooni efektiivsemalt laiendada ka rahvusvahelistele erialaliitudele nagu EUPEA, ISCA, Active Healthy Kids Global Alliance, aga ka FitBacki konsortsium. 3. Peamised huvipooled (siht/sidusrühmad) a) LKK võrgustiku koolid b) LKK võrgustikku mittekuuluvad koolid c) Lapsevanemad d) Õpetajad e) Eesti Kehalise Kasvatuse Liit f) Kohalikud omavalitsused g) Eesti Olümpiakomitee (EOK) h) Liikumisharrastuse kompetentsikeskus i) Treenerid, spordiklubid j) HTM k) KUM l) Kaitsevägi 4. Mõned näited kommunikatsioonitegevustest Aasta 1: a) Projekti alguses selle tutvustamine osapooltele b) Info saatmine laiemale avalikkusele (ülikooli poolt välja saadetav pressiteade) c) Regulaarne suhtlus LKK võrgustiku koolidega (infokirjad, kohtumised, seminarid) d) Osapoolte kogemuslugude loomine ja jagamine Aasta 2: a) Lõpptulemuste ja rakendussoovituste levitamine a.a) LKK üritused a.b) Kehalise Kasvatuse Liidu suvekursus b) Lõpuüritus koolidele ja õpetajatele tulemuste tutvustamiseks, mis toimib ka meediasündmusena ning mida korraldatakse koostöös partneritega. c) LÕ kodulehe alalehe loomine, kus on kättesaadavad kõik materjalid d) Teaduspublikatsioon ja konverentsiesitlused e) Laiema avalikkuse teavitamine meediakanalite kaudu 5. Põhilised kommunikatsioonikanalid Partnerite veebilehed: LKK ja LÕ koduleht, TÜ koduleht, sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi koduleht, TLÜ koduleht, Kaitsevägi, KUM, HTM, LH kompetentsikeskus. Meediakanalid: üleriigiline meedia (sh televisioon) ning spetsiifilisemad kanalid nagu Õpetajate Leht. 12 Sotsiaalmeedia: Facebook, Instagram (Liikumislabor ning partnerid). Uudiskirjad ja infokirjad: Koolidele, lapsevanematele, õpetajatele, KOVidele. Konverentsid ja seminarid: Projekti tulemuste esitlus teadus- ja haridussektoris. Otsekontaktid: KOVid, Eesti Olümpiakomitee ja muud partnerid. Uurimisteema panus RITA eesmärkide täitmisse Käesoleva projektitaotluse sihttegevused on otseselt seotud rakendusuuringu peaeesmärgiga: parandada teise kooliastme laste tervisekäitumist läbi liikumisaktiivsuse suurendamise, soovitavalt Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) normide tasemele. Läbi erinevate lisa liikumisvõimaluste pakkumise kooli keskkonnas uurime nende rakendatavust koolides ning potentsiaali liikumaks WHO liikumisaktiivuse normatiivi, keskmiselt 60 min mõõdukat kuni tugevat liikumisaktiivsust päevas. Lisaks on panustab projekt olulisel määral kahele TAIE nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnale: 1) Digilahendused igas eluvaldkonnas, ning 2) Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuur. Projektis kasutatavat digitaalset Fitback'i rakendust testitakse, kui võimalikku infovahetuse platvormi lapse, liikumisõpetaja ja lapsevanema vahel eesmärgiga parendada õpilaste liikumisaktiivsust läbi kehaliste võimete arendamisele seatud eesmärkidest, mille eelduseks on ka kehalise aktiivsuse kasv. Käesolev projekt annab olulist sisendit ka planeeritava "Eesti laste kehaliste võimete monitooringu süsteemi" väljatöötamisse, mille üheks oluliseks osaks on ka vastava digitaalse keskkonna loomine andmete talletamiseks, analüüsiks ning võimalike sekkumisprogrammide väljatöötamiseks. Samuti koondatakse väljatöötatav liikumisõpetajatele ja mängujuhtidele suunatud harjutusvara Liikumisõpetuse veebilehele loodavale alalehele, kuhu planeerime spetsiaalselt liikumisega seotud valikainete mooduli ning õuevahetunni sisutegevused. Kodulehe õpisisu saavad koolid ka tulevikus oma võimalustest lähtuvalt kasutada aktiivsema koolipäeva loomisel. Oluline on silmas pidada, et laste kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus on väga olulised tegurid, mis määravad juba lapseea tervist ning on samuti väga tugevas seoses tervisega hilisemas vanuses ning samuti pika-ealisusega ning tervelt elatud aastatega. Seega, on projektil oluline mõju muutustele laste tervisekäitumisele, läbi tõenduspõhisete liikumisaktiivsust suurendavate sekkumiskomponentide loomise, mille pikema-ajalisel rakendumisel on mõju laste tervisele ning seeläbi ka elujõulisemale Eesti ühiskonnale. Planeeritavate rakendustegevuste käigus kaasatakse partnerid kellel on olnud juba senini väga oluline roll ja kompetents rakendusuurningute kutses eeldatavate interventsioonide sisuloomes, senises praktilises kogemuses ja motivatsioonis aktiivselt panustada laste liikumisaktiivsuse tõstmisse. Väga olulise 13 strateegilise välispartneri, Ljubljana Ülikooli kaasamisel ning nende senise praktilise kogemuse rakendamisel on väga oluline mõju nii Eesti sisese, kui rahvusvahelise koostöö arendamisel. Interventsiooni ja arendustegevuse käigus loodaval raportil ja tekkival teadmusel, ning sellel tuginevad sisumaterjalid, aitavad tõsta erialaliitude arendusnõunike pädevust teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ning soodustada arendusnõunike Eesti-sisest ja rahvusvahelist koostööd. Samuti saavad projektis osalevad Tartu ja Tallinna Ülikoolid rakendada uuringutulemusi tulevaste liikumisõpetajate ning sporditreenerite koolitusel ning elukestva õppe raames läbi viidavatel ja arendatavatel täiendkoolituskursustel toetamaks elukestvat haridusteed. Kõik need tegevused on otseselt seotud ka RITA+ programmi eesmärkidega. Projekti rakendamine aitab otseselt kaasa ka laiemas mõistes (ja läbi erinevate interventsiooniliikide) kehalist aktiivsust soodustava keskkonna loomisele, mis toetub rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi meetme "Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamine." Lisaks panustab projekt Eesti spordi arengukava visiooni "Aastal 2030 on eestlaste vaimne ja kehaline tasakaal Põhjamaade tasemel" otseselt läbi alameesmärgi "Valdav osa elanikest liigub ja spordib". Mõju uuringuvaldkonna arengule Eestis Uurimisvaldkonna kompetentsi kasv ja jätkusuutlikkus Sekkumisuuringu meeskonda on kaasatatud akadeemilise karjäärimudeli erinevad tasemed: alates nooremteadurist kuni professorini, tagades ka noorte ja tulevaste kolleegide (doktorantide ja magistrantide) haaratuse nii Tallinna kui Tartu Ülikoolis. Viimane loob eeldused erialaste oskuste ja teadmiste süvendamiseks ning huvi liikumisvaldkonna teadustööle. Akadeemilise karjäärimudeli eri astmete esindatus ja tasemeõppe üliõpilaste kaasamine loob tugeva aluse liikumisvaldkonna teaduskompetentsi arengule ja aitab kaasa jätkusuutlikkusele. Oluline on märkida ka ülikoolide vastutust tulevaste liikumisõpetajate ja treenerite ettevalmistusel. Kuna rakendusuuringu üheks väljundiks on erinev sisuloome liikumisega seotud ainekavadele koolis, tagab see teadmusel põhineva sisendi nüüdisaegsema liikumisega seotud spetsialistide koolituses. Sekkumisuuringu meeskonna interdistsiplinaarsus, mis ühendab erinevate teadusvaldkondade, sealhulgas spordi- ja liikumisteaduste, ühiskonnateaduste ning sotsiaalteaduste kompetentsi, võimaldab uurimisprobleemile läheneda mitmetasandiliselt – hõlmates indiviidi (õpilane ja õpetaja), grupi (klass, perekond), keskkonna (koolikeskkond, kogukond) ja poliitika (haridus-, tervise-, kaitsepoliitika) tasandit. Selline lähenemine toetab liikumisalaste sekkumisuuringute metodoloogilist ja transdistsiplinaarset arengut ja uute teadusprojektide algatamist. Kavandatav sekkumisuuringu konsortsium, mis rajaneb koostööle nii Eesti ülikoolide (Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool) vahel kui ka rahvusvahelisel tasandil (Ljubljana Ülikool), loob kõrget teaduspotentsiaali omava meeskonna ning hea koostöö tulevikuks. Mõju uurimisvaldkonna rakenduslike lahenduste loomisele Välja töötatavad valdkonnaülesed koosloomelised lahendused lähtuvad koolide ja ühiskonna vajadustest, tagades nende asjakohasuse ja rakendatavuse. Samal ajal pakuvad need lahendused õpetajatele, õpilastele ja lastevanematele teaduspõhiseid ning valideeritud tööriistu, mida on võimalik rakendada igapäevaselt Eesti koolides ning võivad olla kohandatavad ning rakendatavad ka rahvusvahelises kontekstis. Lisaks juba viiele Euroopa riigile, on ka Eestis arutluse all laste kehaliste võimete monitooringu süsteemi loomine. Projektis testitav Fitbacki keskkond on üks võimalik lahendus, et integreerida liikumisõpetuse ainekavva pädevused kehalistest võimetest ja terviseseostest, kaasates ka lapsevanemaid ning luua selle põhjal ka jätkusuutlik lahendus kehaliste võimete monitoorimiseks. Sisend riikliku üldhariduse õppekava arendamiseks ja haridusvaldkonnale 14 Arendatav valikainete moodul toetab riikliku liikumisõpetuse ainekava ja koolide õppekavade kujundamist. Riiklik õppekava peaks peegeldama ühiskonna ootusi ning üheks keskseks ootuseks on terve, tark ja kaitsevõimeline rahvas. Kuna alustatud on Eesti uue riikliku õppekava ettevalmistusprotsessiga, on üheks tõstatatud küsimuseks igapäevase liikumisõpetusetunni rakendamise vajadus parandamaks õpilaste kehalist aktiivsust, -võimekust ja tervist. Saadav teaduspõhine sisend aitab langetada otsuseid ka liikumistundide arvu suurendamise kohta. Moodulite (valikkursus, liikumisalased kodutööd ja juhendatud õuevahetunnid) arendamine ja piloteerimine annab tõenduspõhise sisendi haridus- ja tervisepoliitika kujundajatele, koolipidajatele ja koolijuhtidele otsustusprotsessiks (nt liikumisaktiivsuse tõus, vaimse tervise näitajate paranemine, õpilaste liikumisagentsuse ja koolirõõmu suurenemine). Piloteerimine võimaldab analüüsida moodulite rakendatavust riikliku õppekava kontekstis. Sekkumisuuringu tulemused annavad tõenduspõhise sisendi hariduspoliitilisteks otsusteks ning haridusinnovatsiooni edendamiseks ning vastav mõju võib ulatuda nii kooli kui perekonna tasandile läbi konkreetsete rakendamisvõimaluste ja ka riiklikule tasandile, toetades strateegilisi otsuseid õpilaste tervise ja liikumisaktiivsuse toetamisel. Haridusvaldkonna arengukava 2021-203518 toob esile tegevussuuna 2 all nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamisel järgneva: „Vaimselt ja füüsiliselt turvalise ning liikumist soodustava õppekeskkonna ja -korralduse loomine“. Kavandatava sekkumisprogrammi eesmärgid toetavad otseselt selle eesmärgi täitmist. Koolidega koostöös arendatav valikmoodul võimaldab lisada täiendavaid liikumisõpetuse tunde valikainetena juba koheselt, pakkudes välja töötatud õppematerjale ja metoodilisi juhiseid. See lihtsustab koolide otsustusprotsessi. Mõju rahvastiku tervisele ja heaolule Rakendusuuringu tulemused aitavad kaasa teadmusele, mil viisil parimate praktikatele tuginedes kujundada keskkonda ja integreerida sekkumiselemente, et efektiivsemalt suunata liikumisaktiivsuse tõusu Eesti rahvastikus. Kuna WHO on kuulutanud vähese liikumise pandeemiliseks ja üheks kõige enam rahva tervist ja heaolu mõjutavaks teguriks, siis kõik meetmed, mis toetavad püsivat liikumisaktiivsuse kasvu on ka otseseks mõjuriks paremale tervisele ja heaolule. Lisafailid LISA1_Uurimismetoodika selgitused.docx LISA2_Riskide maandamise plaan.docx LISA3_Planeeritav ajakava.xlsx LISA4_Kasutatud kirjandus.docx Projektijuht ja põhitäitjad (11) 15 Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste Jarek valdkond, sporditeaduste ja Vastutav doktorikraad 01.06.2025 31.05.2027 EST Mäestu füsioteraapia instituut, täitja liikumise- ja spordibioloogia professor (1,00) Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste Maret valdkond, sporditeaduste ja doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2026 EST Pihu füsioteraapia instituut, kehalise kasvatuse didaktika lektor (1,00) Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste Merike valdkond, sporditeaduste ja doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Kull füsioteraapia instituut, tervisekasvatuse kaasprofessor (1,00) Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste Evelin valdkond, sporditeaduste ja doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2026 EST Mäestu füsioteraapia instituut, kinantropomeetria teadur (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Marko ühiskonnateaduste doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Uibu instituut, sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor (1,00) Triin Tallinna Ülikool, Füsioloogia doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Rääsk lektor (1,00) Tallinna Ülikool, Loodus- ja Saima doktorikraad terviseteaduste instituut, Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Kuu Terviseteaduste lektor (1,00) Tallinna Ülikool, Loodus- ja Eneli magistrikraad terviseteaduste instituut, Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Põld Lektor (1,00) Tartu Ülikool, 16  Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev CV Meditsiiniteaduste Andre valdkond, sporditeaduste ja doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Koka füsioteraapia instituut, kehalise kasvatuse didaktika kaasprofessor (1,00) Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste Henri doktorikraad valdkond, sporditeaduste ja Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Tilga füsioteraapia instituut, külalisteadur (1,00) Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste Katrin valdkond, sporditeaduste ja doktorikraad Põhitäitja 01.06.2025 31.05.2027 EST Mägi füsioteraapia instituut, liikumisuuringute spetsialist (1,00) Täitjad sh tudengid Isik Kraad Ametikoht Kraadiõppur Alguskuupäev Lõppkuupäev Kristi Tartu Ülikool, Doktorant- magistrikraad Doktorant 01.06.2025 31.05.2027 Vaher nooremteadur (1,00) Hasso Tartu Ülikool, Nooremteadur magistrikraad Doktorant 01.06.2025 31.05.2027 Paap (1,00) Tartu Ülikool, Meditsiiniteaduste valdkond, Getter sporditeaduste ja Marie Doktorant 01.06.2025 31.05.2027 füsioteraapia instituut, Lemberg liikumisharrastuse nooremteadur (1,00) Olen teadlik, et vajadusel tehakse uuringu meeskonnale taustakontroll b c d e f g Täitjate CV-d CV Gregor Jurak 2025.pdf CV_Starc_Eng.pdf 17 CV eng Meh.pdf Lemberg_CV.pdf Vaher K_CV.pdf CV_HassoPaap.pdf CV_Mikk Sarik.pdf Abitööjõud Kuna Ljubljana ülikoolis osalevad teadustöötajad, kelle ei ole ETISe kontot, siis vastavalt kokkuleppele lisame nende CV-d ja ka lühikirjelduse. Gregor Jurak, PhD (Professor). Euroopas väga tunnustatud liikumis- ja sporditeadlane, kelle uuringute põhisuunaks on laste ja noorte KA ning kehalised võimed. Ta on üks Sloveenia Rahvusliku Spordiprogrammi sisendi andja ja projekti Fitback eestvedaja. Tema eestvedamisel viidi Euroopa Komisjoni dokumentidesse olulisi strateegilisi eesmärke KA ja kehalise võimekuse kohta. Gregor Starc, PhD (Professor). Sloveenia SLOfit programmi koordinaator. Ta on publitseerinud rohkem kui 150 teadusartiklit, mis on seotud KA ning kehaliste võimete arenguga. Töötab mitmete rahvuslike ja rahvusvaheliste projektide juures, sh on WHO ajutine nõustaja aktiivse transpordi kulutõhususe hindamisel. Tal on väga suur kogemus KA seotud riiklike programmide koostamisel. Kaja Meh, PhD (teadur) Osalenud mitmetes KA seotud projektides. Teadurina omab suurt praktilist kogemust uuringute läbiviimisel koolikeskkonnas. Lektorina on välja töötanud erinevaid õppematerjale nii õpetajatele kui ka õpilastele. Eesti Kaitsevägi Mikk Sarik (kaitseväe spordijuht) - eestvedaja kaitseväe spordiprogrammide arendamisel ning on tuline eestkõneleja ka lastele liikumisvõimaluste avardamisele koolikeskkonnas. Tema eestvedamisel töötati koostöös Tartu Ülikooliga välja kaitseväe spordiäpp "Spordivägi", mis pakub kutsealustele ja ajateenijatele juhendatud treeningkavasid ja programme kehalise vormi parandamisel. Positiivse rahatuse korral võtame projekti juurde kuni 3 erinevate valdkondade magistriõppe tudengit, kes alustavad oma õpinguid 2025. aasta septembris. Nende peamiseks ülesandeks on kehaliste võimete mõõtmiste läbiviimine koolides, KA ning küsimustikepõhiste andmete kogumine enne ja pärast sekkumist ning andmete sisestamine andmebaasi. Lisaks kaasatakse 2-3 liikumisõpetuse õpetajat, aga nende täpne määratlemine toimub uuringus osalevate koolide asukoha kontekstis. Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide kirjeldus uurimisküsimuste kaupa Uurimisrühma liikmete rollid ja pädevused on esitatud isikupõhiselt, et vältida kordusi uurimisküsimuste lõikes. Tartu Ülikool Jarek Mäestu, PhD (professor) – konsortsiumi juht. Varasemalt longituudse uuringu Eesti Laste Isiksuse-, Käitumise- ja Terviseuuringu juht. ERASMUS+ JoyMVPA projekti juht, mida tunnustati 2024 aastal Euroopa komisjoni Innovatiivse õpetamise auhinnaga. Kuulub Fitback konsortsiumisse. On juhtinud ETAGi teadusgrante ning publitseerinud teadusartikleid kehalise aktiivsuse (KA) ja kehalise võimekuse teemal. 18 Merike Kull, PhD (kaasprofessor) – liikumislabori juhina osaleb projektis mentorina, sekkumiste väljatöötamise ning strateegiate kavandamisega. Lisaks kasutatakse tema pädevusi ka tulemuste analüüsil ja interpretatsioonil. Varasem kogemus suurte programmide eestvedamisel. Evelin Mäestu, PhD (teadur) – projektijuht, uuringu koordineerimine ja planeerimine, aruandlus, andmete haldamine ja analüüsimine, teadusartikli(te) kirjutamine. Varasem uuringute läbiviimise kogemus, sh projektijuhtimine. Fitbacki konsortsiumi liige. Maret Pihu, PhD (lektor) – Liikumisõpetuse (LÕ) ainekava uuenduste eestvedaja Eestis. Sekkumise sisu väljatöötamine, koolituste planeerimine ja läbiviimisele kaasaaitamine, andmete interpreteerimine, ning üliõpilaste juhendamine. Suur kogemus erinevate projektidega ning õppevahendite koostamisel. Andre Koka, PhD (kaasprofessor) - kehalise kasvatuse didaktika kaasprofessorina on seotud sekkumiste sisu loomisega ja tulemuste analüüsimisega. Tema vastutada on motivatsiooniga seotud aspektid sekkumiste rakendamisel ning vastavate andmete analüüs. Henri Tilga, PhD (teadur) - uurimisvaldkonnaks on enesemääratlemise teooria, motivatsioon ja KA. Tema panus on eelkõige sekkumiste sisuloomes ja strateegiate väljatöötamisel, kuidas sidusrühmi motiveeritult kaasata. Marko Uibu, PhD (kaasprofessor) – Muutuste juhtimise kaasprofessorina on tema pädevuseks tervikstrateegia ning erinevate osapoolte kaasamine. Panustab sekkumise sisu ning fookusgrupi intervjuude väljatöötamisel ja analüüsimisel, lisaks kommunikatsioon ja teadusartikli(te) kirjutamine. Katrin Mägi, PhD (spetsialist) – psühholoogia magistrina panustab sekkumise sisu väljatöötamine eelkõige vaimse ja sotsiaalse komponendi vaatest. Osaleb ta fookusgrupi intervjuude väljatöötamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel. Getter Marie Lemberg, MA (doktorant, nooremteadur) – sekkumise läbiviimine koolides (sh kontakt koolidega, nõusolekud, andmete kogumine), andmete sisestus ja korrastus, koolituste ettevalmistamine. Osalenud mitmetes uuringutes ja projektides, hiljutine kogemus on doktoritöö uuringu läbiviimine koolides õuevahetundide analüüsimisel. Kristi Vaher, MSc (doktorant, nooremteadur) - sekkumise läbiviimine koolides (sh kontakt koolidega, nõusolekud kogumine, andmete kogumine), andmete sisestus ja korrastus, koolituste ettevalmistamine ja läbiviimine. Varasemalt olnud liikumislaboris mängujuhtide koolitaja ning sisu väljatöötaja, hiljutine kogemus doktoritöö raames kehaliste võimete ning LÕ teemalise uuringu läbiviimisel. Hasso Paap, MSc (doktorant, nooremteadur) – sekkumismoodulite väljatöötamine, uuringu läbiviimine, andmete interpretatsioon. Varasem kogemus LÕ õpetajana, mis annab õpetajapoolse vaate moodulite sisule. Tallinna Ülikool Saima Kuu, PhD (lektor) – vastutav viimase aja mahukaima laste kehaliste võimete mõõtmise uuringu eest. Panustab eelkõige kehaliste võimete mõõtmisse ning sekkumismoodulite sisu väljatöötamisel, teadusartikli(te) ja lõppraporti kirjutamisse. Triin Rääsk, PhD (lektor) - uuringkogemus on olnud tihedalt seotud KA mõõtmise ning analüüsimisega nii objektiivsete kui subjektiivsete mõõdikutega, seetõttu on tema põhiroll KA mõõtmise ning tulemuste analüüsi juures. Eneli Põld, PhD (lektor) – teadustöö keskendub LÕ ja KA teemadele, sh õpilaste motivatsioonile LÕ ning liikumisõpetajate töörahulolule. Pühendunud KA lõimimisele kooli õppekavas olevatesse õppeainetesse. Ljubljana Ülikool Gregor Jurak, PhD (professor) – Temalt on eelkõige sisendid sekkumismoodulite väljatöötamisse ning sekkumiste integreeritus tervikuks koos erinevate osapoolte kaasamisel. Tulemuste analüüs ja hilisem rakendatavus. Olulise panusena näeme teda uuringu tulemuste laiema rakendamise visioonis ning 19 jätkusuutlikkuse hindamises, aga ka kommunikatsiooni suunal Eestist väljapoole. Gregor Starc, Phd (professor) - Kehaliste võimete mõõtmise LÕ ja monitooringu süsteemi integreeritus. Samuti toob tema strateegiad lastevanemate kaasamisel ning selle suunaga kommunikatsiooni strateegiad. Kaja Meh, MSc (doktorant) – uurimisvaldkonnaks on erineva KA mõõtmisega seotud meetodid ning analüüs. Tema panus on käesolevas uuringus KA mõõtmistulemuste interpreteerimise ja integreerimise juures. Eesti Kaitsevägi Mikk Sarik (kaitseväe spordijuht) - Programmis on tema ülesanneteks õuevahetunni sekkumismooduli väljatöötamine, tulemuste interpreteerimine, soovitused muutusteks ja laiemaks rakendamiseks. Allhankijate ülevaade Hetkeseisuga näeme projekti allhankena ainult liikumisõpetuse kodulehel lisamooduli loomist, mis kätkeb endas nii aktiivsete vahetundide, kui valikuliste liikumistundide sisu mooduleid, mida koolid saavad oma parima äranägemise järgi kasutada. Selleks vajalikud pädevused on lihtsasti turult hangitavad ning ei vaja spetsiifilisi teadmisi. Konsortsiumi kirjeldus Käesolev rakendusuuringu konsortsium on otseselt kokku pandud tulenevalt rakendusuuringu lähteülesannetest, millest kõige fundamentaalsem eesmärk on laste liikumisaktiivsuse parendamine. Seega, on peamine kaalukeel ka konsortsiumi liikmete valikul eelkõige nende senine kogemus liikumisaktiivsusega seotud teadustegevusega ning vastavate (eelkõige) rakendusuuringutega. Tartu Ülikool on viimastel aastatel panustanud väga olulisel määral eelkõige koolilaste liikumisaktiivsuse tõstmisse, läbi Liikumislabori tegevuste, mille eesmärgiks on tõenduspõhiste muutuste toel kujundada ümber koolikeskkonda. Samuti on Tartu Ülikool olnud eestvedaja liikumisõpetuse ainekava loomisel ning rakendamisel koos haridus- ja teadusministeeriumiga. Käesoleva projekti sekkumise sisendiks on liikumisõpetuse (LÕ) tund ning sellega seonduvad ülesanded lapse kehalise aktiivsuse tõstmisel, kaasates kehalise võimekuse testimist, ning toetavate võimaluste loomine koolikeskkonnas, aga ka väljaspool. Lisaks kaasatakse sisemist kompetentsi selliste oluliste rakendusaspektide nagu psühholoogilised vajadused, motivatsioon. Samuti näeme vajadust ka tugeva sotsiaalteaduste kompetentsi osas, eelkõige fookusgrupi intervjuude läbiviimisel, kui tulemuste kommunikeerimisel. Kindlasti on oluline ka aspekt, et TÜ koos TLÜ-ga kannavad vastutust tulevaste liikumisõpetuse õpetajate hariduse eest! Käesoleva uuringukutse puhul on ääretult oluline senine kogemus vastavas (kooli)keskkonnas rakendusuuringute loomisel. Lisaks liikumislabori juhile Merike Kullile, kellel on oluline strateegiline roll uuringu läbiviimise kujundamisele, oleme kaasamas ka psühholoogia kraadiga Katrin Mägi, pidades silmas loodavate materjalide sisu, et see toetaks lisaks laste liikumisvajadusele ka sekkumisete psühholoogilisi vajadusi, seotust ja sotsiaalseid aspekte. Samuti on TÜ planeerinud meeskonda kompetentsidena nii õpilaste kui õpetajate motivatsiooni ning selle mõju liikumisaktiivsuse kujundamisel. Vastav rahvusvaheline teadustöö selles vallas on meeskonnas märkimisväärne. Ljubljana ülikool on Sloveenia keskne teaduskeskus liikumisaktiivsuse ja kehalise võimekuse uurimisel. Nende vastutusalas on ka üleriigiline laste kehaliste võimete mõõtmine (SLOfit), mis sai alguse eelmise sajandi 80-datel. Sloveenide kogemus integreerimaks laste kehalise aktiivsuse, kehalise võimekuse mõõtmise ning lapsevanemate kaasamise selle protsessi ökosüsteemi on kindlasti väga vajalik antud projekti edukusele. Lisaks on Sloveenia liikumas ka lastevanemate kehalise võimekuse mõõtmise suunas (SLOfit adults), mis integreerib ning tõstab lapsevanemate teadlikkust ka laste kehalise aktiivsuse 20 toetamises veelgi enam ning sellelaadset kogemust on mõistlik kasutada, näiteks LÕ koduste ülesannete välja töötamises. Samuti on LÜ eestvedajaks Fitbacki konsortsiumile, kes töötasid välja kehalisel võimekusel põhineva terviseriskide hindamise õppekeskonna. Viimane hinnati ka 10 parima teadussaavutuse hulka Ljubljana ülikoolis 2024 aastal. Tallinna Ülikooli liikumis- ja terviseteaduste instituut on viimastel aastatel oluliselt panustanud laste kehalise aktiivsuse ja kehalise võimekuse uurimisse. Samuti on neil olulises fookuses olnud laste kehalise aktiivsuse ja tervise vaheliste seoste uuringud. TLÜ oli ka eestvedaja viimase 20 aasta ühes suuremas Eesti laste kehaliste võimekuse uurimise projektis. Nende vastutada on ka tulevaste spetsialistide (treenerite, liikumisõpetajate, rekreatsioonispetsialisteide) ettevalmis, mistõttu sisendid antud uuringust omavad olulist rolli ka nende ainekavade arengus. Samuti on nad ettevalmistanud paljusid tervisekäitumisega seotud juhendmaterjale ning osalevad "Eesti liikumissoovituste" väljatöötamise töörühmas. Konsortsiumi käsutuses on hetkel vajalikud metodoloogilised vahendid ning kompetentsid uuringu läbiviimiseks. Siiski oleme plaaninud liikumisaktiivsuse mõõtmiseks täiendavaid mõõtmisvahendeid, mis võivad uuringu käigus kaduda või puruneda. Samuti on konsortsiumi liikmete vanuseline väga hästi optimeeritud kaasates noori tudengeid, keda toetavad vanemad kolleegid. Konsortsiumisse kuulub uuringu alguse seisuga nii doktorante, spetsialiste, lektoreid, teadureid, kaasprofessoreid ning professoreid. Lisaks näeme uuringu meeskonnaga liitumas kindlasti ka magistrante. Konsortsiumi liikmete hulgas on väga tugeva teaduspagasiga teadlasi. Nendest nelja puhul on H-indeks üle 17-ne ning nende nelja teadlase rahvusvaheliste teaduspublikatsioonide koguarv ulatub 361ni. Eelarve Pakkumuse eelarve LISA5_Eelarve_RITA+_KA sekkumine koolides_TÜ.xlsx LISA6-Eelarve selgitus.docx Teaduseetika teemade kontrollnimekiri 21  Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures Uuringusse kaasatakse: 5 Koolijuhid – rakendusuuringus on oluline ka koolide nõusolek Õpilased II kooliaste – osalevad aktiivselt 1. INIMESED: kas projekti raames sekkumisuuringutes i j k l m n j k l m n läbiviidavasse uurimistöösse kaasatakse Liikumisõpetuse õpetajad – Jah Ei osalevad sekkumiste inimesi? läbiviimisel ja tagasisidestamisel Lapsevanemad – kaasatud läbi osalevate õpilaste. Uuringusse kaasamine toimub järjekorras - kool, 6 liikumisõpetaja, laps, lapsevanem. Projekti käigus 5 käsitletakse kõiki kogutud andmeid, sealhulgas isikuandmeid, vastavalt GDPR-ile, Eesti 2. ISIKUANDMED: kas uurimistöös isikuandmete kaitse töödeldakse isikuandmeid? (Märkige „jah“ seadusele (2019) ja Tartu i j k l m n j k l m n Ülikooli inimuuringute ka juhul, kui isikuandmed uurimistöö Jah Ei eetikakomitee juhistele. käigus anonüümitakse.) Kõik uuringute käigus kogutud andmed on vajalikud uurimisküsimuste ja hüpoteeside testimiseks. Projekti käigus kogutakse/genereeritakse 6 järgmised andmed: 1. Osalevate koolide 3. INIMESE EMBRÜONAALSED TÜVIRAKUD nimekiri ja nende JA EMBRÜO: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n kontaktid. 2. Uuritavate ja nende inimese embrüonaalseid tüvirakke või Jah Ei vanemate/hooldajate inimese embrüot? informeeritud teadliku nõusoleku vormid. 3. Pseudonümiseeritud 4. INIMESE KOED JA RAKUD: kas j k l m n i j k l m n uurimistöös kasutatakse inimese rakke, Jah Ei kudesid või kehavedelikke? 5. LOOMAD: kas uurimistöös kasutatakse j k l m n i j k l m n loomi? Jah Ei 6. GENEETRILISED RESSURSID ja nendega seotud teadmine: kas uurimistöös kasutatakse taimset, loomset (v.a. j k l m n i j k l m n inimesed), mikroobset või muud päritolu Jah Ei geneetilisi ressursse või nendega seotud traditsioonilisi teadmisi? 7. EUROOPA LIIDU VÄLISED RIIGID: kas 22  Relevant in my Description of the ethical issue Issue proposal and planned mitigative measures uurimistöö toimub täielikult või osaliselt j k l m n i j k l m n mõnes EL-i välises riigis või edastatakse Jah Ei isikuandmeid või muid uuringumaterjale sellisesse riiki? 8. KESKKOND, TERVIS JA OHUTUS: kas uurimistöös plaanitavad tegevused või j k l m n i j k l m n kasutatavad materjalid võivad kahjustada Jah Ei keskkonda või inimeste tervist? 9. TEHISINTELLEKT: kas uurimistöö raames j k l m n i j k l m n kasutatakse või arendatakse tehisintellekti Jah Ei süsteeme või meetodeid? 10. TEADUSTULEMUSTE VÄÄRKASUTUS: kas uurimistöö raames luuakse materjale, j k l m n i j k l m n meetodeid, tehnoloogiaid või teadmist, Jah Ei mida on võimalik kasutada ebaeetilistel või kahjulikel eesmärkidel? 11. MUUD EETILISED TEEMAD: kas uurimistöö raames esineb muid eetilisi j k l m n i j k l m n küsimusi, mida eelnevad küsimused ei Jah Ei käsitlenud? (Näiteks võib uurimisteema olla poliitiliselt tundlik või polariseeriv). Hea teadustava järgimine Hea teadustava järgmise kinnitus Kõik selles projektis kasutatavad meetodeid ja mõõtmisi kavandatakse ja viiakse läbi kooskõlas WHO Helsingi deklaratsiooniga. Projekti teaduslik väärtus võimaldab koguda usaldusväärset ja kehtivat teavet, mis on rakendatav projekti eesmärkide saavutamiseks. Konsortsiumi juht vastutab kõigi projekti eetikat puudutavate protseduuride eest. Uuringu jaoks taotletakse luba Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomiteelt. Selles uuringus järgitavad üldised eetilised põhimõtted on järgmised: 1. Teadlased seavad kõigi osalejate autonoomia, heaolu, väärikuse, ohutuse ja õiguse loobuda uuringust mistahes ajal, muudest kaalutlustest kõrgemale. 2. Enne mis tahes teadustegevuse alustamist peab kogu uurimisprotokoll, sealhulgas kõik muudatused, läbima sõltumatu eetikakomitee ülevaatuse ja heakskiidu. 3. Enne uuringu algust teavitab teadlane uuritavat ja tema vanemat/hooldajat, kes uuringut viib läbi ja kes seda rahastab. 4. Enne uuringu alustamist selgitab teadlane lapsele ja tema vanemale/hooldajale selgelt uuringu eesmärki 23 ja kavandit, milliseid andmeid kogutakse, kuidas neid kasutatakse, kes pääseb andmetele ligi, kui kaua andmeid säilitatakse ja kuidas juhuslikke leide käsitletakse. 5. Enne uuringut teavitab teadlane uuringus osalejat ja tema vanemat/hooldajat uuringu kasudest ja võimalikest riskidest. 6. Teadlane selgitab uuringus osalejale ja tema vanemale/hooldajale nende õigust uuringus mitte osaleda ning neil on õigus oma nõusolek tagasi võtta ja nõuda andmete eemaldamist igal ajal, kuni andmete anonümiseerimiseni, ilma, et sellest rakenduksid uuritavale mingid tagajärjed. 7. Enne uuringu alustamist küsib teadlane kõigilt uuringus osalejatelt ja nende vanematelt/hooldajatelt teadliku kirjaliku nõusoleku ja tagab, et nõusolek on vabatahtlik, arusaadav ja informatiivne. 8. Teadlane võtab kasutusele kõik mõistlikud meetmed, et minimeerida uuringus osalejate kogetavat ebamugavust. 9. Uuringus osalejal ja nende vanematel/hooldajatel on õigus igal ajal uuringu käigus taotleda ja saada selgitusi oma individuaalsete uurimistulemuste kohta. 10. Teadlane tagab, et kõik uuringust tulenevad eelised jaotatakse kõigi osalejate vahel õiglaselt, keskendudes eriti haavatava elanikkonna positiivse mõju maksimeerimisele. 11. Turvalisuse tagamiseks uuritavate andmed pseudonüümitakse. Uuringu tulemusi esitatakse ainult isikustamata ja/või grupi keskmistena, et kaitsta osalejate konfidentsiaalsust. 12. Kõik andmed salvestatakse parooliga kaitstud digitaalsetesse failidesse Tartu Ülikooli teadusuuringute jaoks kasutatavas digitaalses pilves, ilma et oleks juurdepääsu isikute identiteedile, välja arvatud vastutav uurija, kellel on juurdepääs koodivõtmetele kuni rakendusuuringu lõppemiseni. Kas projekti raames läbi viidav uuring või uuringud vajavad eetikakomitee kooskõlastust? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus eetikakomitee kooskõlastuse kohta Rakendusuuringu tarvis on vajalik eetika komitee kooskõlastus. Kõik planeeritav metodoloogia või selle osad on meie konsortsiumi partnerite poolt olnud varasemalt kasutuses erinevates teadus- või rakendusuuringutes. Planeeritava rakendusuuringu raames ei võeta kasutusele ühtegi metodoloogilist aspekti, millega uuringu konsortsium ei oleks varem kokku puutunud. Kõik kasutatavad meetodid vastavad WHO Helsingi deklaratsioonile. Me kinnitame, et enne rakendusuuringu algust taotletakse inimuurinugte eetika komitee kooskõlastus vastavalt kehtivale regulatsioonile. Kas geneetilisi ressursse käsitlevad teadusuuringud kuuluvad Nagoya protokolli ja ELi ABS- määruse reguleerimisalasse? j k l m n i j k l m n Jah Ei Avatud teadus ja teadusandmete haldamine 24 Ülevaade teadusandmete haldamisest Uuringuandmete haldamise eest vastutab konsortsiumi juht/vastutav täitja. Uuringu perioodil pääseb kõikidele andmetele ligi selleks minimaalselt vajalik uurijate hulk. Seda juurdepääsu kontrollib vastutav täitja, omades võimalust eemaldada üksikute meeskonnaliikmete ligipääs või muuta juurdepääsu taset (redigeerimine või ainult vaatamine). 1. Projekt kogub isikustatud andmeid nii individuaalsel (uuritavad) kui ka organisatsioonilisel (koolid) tasandil. Kogutud andmed hõlmavad nii kvalitatiivseid (fookusgrupi intervjuud) kui ka kvantitatiivseid andmeid (nt sugu, kooli nimi; enamik uuringu käigus kogutud andmeid – kehalise aktiivsuse andmed, kehalise võimekuse mõõtmise andmed, erinevate küsimustike andmed). Kehalise aktiivsuse algandmed salvestatakse ActiLife AGD failidena. Tunni intensiivsuse andmed salvestatakse PolarTeam tarkvaraga vastavasse tahvelarvutisse, millest hiljem eksporditakse andmed vastavasse analüüsiprogrammi. Fookusgrupi intervjuude failid salvestatakse esmalt MP3 helifailidena kuni transkribeerimiseni. Kehalise võimekuse mõõtmise andmed kogutakse uuringulehtedele, mille järgselt sisestatakse need Exceli tabelisse. Kõik andmed sisestatakse laialdaselt kasutatavasse tabelarvutusformaati (nt MS Excel või SPSS). Andmete analüüsiks kasutatakse IBM SPSS Statistics tarkvara ja statistikaprogrammi R. 2. Kõik digitaalsed andmed salvestatakse Tartu Ülikooli pakutavasse OneDrive'i turvalisse teenusesse. Võrgukettaid varundatakse tsentraalselt kord päevas, kuid täiendavaks varundamiseks kasutatakse ka pilveteenuseid. Viimasel juhul sünkroonitakse pilveteenuse kindlas kaustas asuvad failid tsentraalsesse pilve. Lisaks varundatakse andmed kord kuus välisele kõvakettale. 3. Andmed tehakse avalikult kättesaadavaks pärast uurimisprojekti lõppu. Pärast andmete puhastamist ja anonümiseerimist paigutatakse need DOI-ga varustatud repositooriumisse (nt Tartu Ülikooli DataDOI). 4. Kui juhuslikult võib tekkida anonüümseid andmeid, mida koos teiste anonüümsete andmetega kombineerides võivad uuringus osalejat tuvastada, siis neid andmeid avalikuks ei tehta. 5. Jagatud andmekogumeid saadab avalikult kättesaadav meta-andmestik, mis sisaldab kõiki ka taaskasutusõigusi ja kasutuspiiranguid. 6. Andmete edasine kasutamine peab sisaldama viidet algsetele loojatele ja linki algsele andmekogumile. 7. Projekti kõige olulisemad tulemused avalikustatakse liikumisõpetuse kodulehel, Tartu Ülikooli ja Sporditeaduste ja Füsioteraapia Instituudi kodulehel, Liikuma Kutsuva Kooli kodulehel. Samuti teavitatakse kõige olulisematest tulemustest Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi veebisaitidel, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu ning Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse veebisaidil. Avatud teadusandmed: kas teadusandmed või osa neist tehakse kõigile tasuta kättesaadavaks ja vabalt kasutatavaks? i j k l m n j k l m n Jah Ei Selgitus avatud teadusandmete kohta Selgitused on toodud eelmises punktis. Piiratud juurdepääsuga andmed: kas projekti 25 andmed: kas projekti käigus luuakse teadusandmeid, mida ei saa avatult kättesaadavaks teha? j k l m n i j k l m n Jah Ei Jagatud intellektuaalomandi õigused: kas projekti raames loodud intellektuaalse omandi õigused jagunevad mitme teadusasutuse või juriidilise isiku vahel? j k l m n i j k l m n Jah Ei Lisainfo Lisainfo 26  LISA 1. Uuringut metoodikas kasutatavate sekkumiste kirjeldused. Esitame selles failis metoodilis te sekkumiste sisukirjeldusi pikemalt . I etapp – juuni-detsember 2025 – liikumisõpetuse valikainete, õuevahetunni ning liikumisõpetuse kodutööde materjalide väljatöötamine koosloomes partnerite, koolide ja teiste huvigruppidega; eetikakomitee loa taotlemine uuringu läbiviimiseks; koolidega kontakteerumine, koolituste läbiviimine. II etapp – jaanuar-juuni 2026 – sekkumise läbiviimine koolides, sh uuringu tutvustamine, õpilaste ja lapsevanemate kaasamine, kehaliste võimete mõõtmine ning tagasisidestamine, tegevusuuring koolides, kehalise aktiivsuse mõõtmine, fookusgrupi intervjuude läbiviimine õpilaste, lapsevanemate, õpetajate ja mängujuhtidega . III etapp – juuli-detsember 2026 – andmete puhastamine ja analüüsimine, intervjuude transkribeerimine ja analüüs; tulemuste interpreteerimine; artiklite kirjutamine ning kommunikatsioon. IV etapp – jaanuar – mai 2027 – kokkuvõtted, järelduste tegemine, raporti kirjutamine, ettepanekud edasisteks tegevusteks huvigruppidel, soovitused, lõpuüritus, kommunikatsioon jms. Sekkumiste eelselt viiakse õpetajatele ning teistele sekkumise elemente läbiviivatele osapooltele läbi erinevad koolitused : Spordi- ja liikumisega seotud kohustusliku valikainete moodulite, liikumisõpetuse kodutööde ja õuevahetunni tegevuste metoodika koolitused. Koolituste sisu töötatakse välja pakkuja poolt koosloomes partnerite ja koolidega. Koolitus koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Teoreetilises osas selgitatakse sekkumise sisu, metoodikat ja oodatavat kasu. Praktilises osas selgitatakse ning õpetatakse läbiviidavaid tegevus i . Õpetajatele suunatud õpilaste psühholoogiliste põhivajaduste toetamise koolitused. Veebikoolitused, mille jooksul on õpetajal võimalik vaadata õppevideoid, kus käsitletakse nii õpilaste psühholoogilisi põhivajadusi toetavaid kui ka ohustavaid käitumisviise. Antud videod imiteerivad konkreetseid liikumisõpetuse tunniolukordi ja annavad konkreetseid teadmisi ning tööriistu, mida liikumisõpetuse õpetajad saavad enda töös kasutada ja seeläbi eeldatavalt rohkem toetada õpilaste psühholoogilisi põhivajadusi, nende sisemist motivatsiooni ning seeläbi ka kehalist aktiivsust liikumisõpetuse tundides ja vabal ajal. Lisaks toimuvad kontaktkoolitused, mis toetavad veebikoolitusel õppevideotes kajastavate erinevate käitumuslike olukordade mõistmist ning nende rakendamist. Koolitused sisaldavad arutelusid juba vaadatud õppevideote teemadel ning edasiviiva tagasiside jagamine antud käitumistehnikate rakendamise osas reaalsetes liikumisõpetuse tundides. Sekkumiste sisu Liikumisega seotud kodutööd liikumisõpetuses Liikumisõpetuse raames annab õpetaja õpilastele liikumisega seotud kodutöid, misläbi suureneb õpilaste liikumisaktiivsus vahetunnis või koolivälisel ajal. Kodutöödeks võivad olla ka erineva liikumisega seotud väljakutsed. Kodutööd on erineva sisuga ning vastavalt püstitatud ülesandele on neid võimalik sooritada, kas individuaalselt, sõpradega või perega koos peale kooli (sh erinevad väljakutsed, mida saab sooritada läbi nutitelefoni rakenduse; nt. FitTeens nutirakendus ) või kodutööd, mida on võimalik teha ka õuevahetunnis, kas siis individuaalselt või suuremas rühmas. Esialgsed võimalikud kodutööd töötab välja pakkuja koostöös partneritega, peale mida kooskõlastatakse ning modifitseeritakse neid koostöös liikumisõpetuse õpetajatega. Kodutöödel lähtutakse sellest, et neid peaks olema võimalik sooritada sõltumata õpilase oskustest ning vahenditest, samas peaksid kodutööd olema õpilastele väljakutseid pakkuvad. Osa kodutöödest on sellised, et neid oleks võimalik sooritada koolipäeva jooksul õuevahetunnis. 2. Liikumis- ja sportmängude kohustuslik valikaine Valikaine tund toimub üks kord nädalas (tunni pikkus oleneb konkreetse kooli päevakavast, kuid ei saa olla lühem kui 45 minutit). Olenevalt õpilaste arvust ja kooli tunniplaani ülesehitusest toimuvad tunnid, kas kogu II kooliastme raames või paralleelklasside raames. Tundide sisu töötatakse välja koostöös T allinna Ülikooli , Eesti K aitseväe ja liikumisõpetuse õpetajatega ning sisu koostamisel arvestatakse, et tegevused tõstaksid mõõduka kuni tugeva intensiivsusega kehalise aktiivsuse ( MTKA ) taset ning õpetaksid lastele ühtlasi ka enesekontrolli, emotsioonide juhtimist, suhtlemisoskust ja koostööd. Siinkohal t oetutakse ka Tartu Ülikooli hiljutisele J oyMVPA projekti väljunditel e ning kogemusele intensiivsete ning atraktiivsete sisumaterjalide loomisel. Kaitseväega koostöös analüüsitakse ja arendatakse sisutegevusi ka konkreetsete, kaitseväes oluliste võimete baasarendamise kontekstis. Sekkumisperioodi keskel, kui õpilased on tunniga kohanenud, küsitakse ka neilt sisendit tundide sisu kohta, mida rakendatakse sekkumisperioodi viimasel kolmandikul. Kuna tunnid on suunad pigem MTKA suurendamisele, siis võivad tundi läbi viia nii liikumisõpetuse õpetajad, teiste ainete õpetajad, spordiklubide treenerid jms. Liikumis- ja sportmängude läbiviimiseks vajaminevad vahendid, mida koolil endal ei ole, tagatakse pakkuja poolt. Õpilased saavad valida kahe erineva tunni sisu vahel. Liikumis- ja sportmängud , mis suurendavad MTKA hulka, samas suurendades õpilaste liikumisrõõmu ja parandades kehaliste võimete taset. Sobivate liikumis- ja sportmängude valimisel tehakse koostööd õpetajatega. Valikul lähtutakse põhimõttest, et mängud peaksid olema lihtsasti selgitatavad, maksimeerimaks liikumisaega, samas peavad mängud pakkuma lastele rõõmu ning toetama mingi liikumisoskuse omandamist . Ühe tunni raames viiakse läbi 2 - 4 erinevat mängu, mis sõltub osalejate arvust, mängust, ettevalmistusele ja selgitamisele kuluvast ajast jms. Õuemängud , milleks on erinevad orienteerumismängud, takistusrajad, seiklusmängud. Pakkuja koostab valiku erinevatest võimalikest mängudest ning tegevustest, mis oleksid sobivad õues kasutamiseks, koostöös partnerite ning õpetajatega. Tähelepanu pööratakse ka siin koostööle kaitseväega, lisades tegevustesse erinevaid elemente, mis on seotud riigikaitsega (ronimine, jooksmine, hüppamine jne). 3.Juhendatud liikumisaktiivsust suurendav õuevahetund Kord nädalas toimuvad juhendatud mängulised õuevahetunnid, mille pikkus on vähemalt 30 minutit (vahetunni pikkus sõltub konkreetse kooli päevakavast). Vahetunni mängudest osa võtma kaasatakse kõik sekkumises osalevad õpilased. Mängud ja tegevused, mida õuevahetunnis läbi viia, töötatakse esmalt välja pakkuja poolt ning seejärel arutatakse läbi juhendajatega. Tegevuste valikult lähtutakse sellest, et need suurendaksid liikumisaktiivsust, kaasaks korraga võimalikult palju õpilasi ning pakuksid osalejatele uudsust, liikumisrõõmu ning sotsiaalset kaasatust. Võimalikud mänguteks/tegevusteks vajaminevad vahendid, mida koolil endal ei ole tagatakse pakkuja poolt. LISA 4. Eelarve selgitused Eelarve koostamisel on lähtutud projekti maksimaalsest kestvusest, milleks on kaks aastat. Esitame eelarve konsortsiumi partnerite kaupa. Kogu projekti eelarveks 2 aasta jooksul näeme 565 096 EUR. Kogu projekti kulude sisse on arvestatud ka käibemaks ( 109 373 EUR) ja ülikooli üldkulu (82 030 EUR). Tartu Ülikool Tartu Ülikoolil juhtpartnerina on ka eelarveliselt kõige suurem osa. Eelarvest enamik u moodustavad palgakulud 190 361 EUR. Olema arvestanud, et projekti perioodi jooksul on TÜs projektiga rakendatud 3,0 FTE uurigu esimeses etapis ning 2,5 FTE uuringu teises etapis. Konsortsiumi juht on planeeritud projekti läbivalt 0,2 FTE ulatuses ning projekti juht 0,5 FTE ulatuses. Projekti meeskonna kirjeldustes välja toodud isikud on projektiga seotud keskmiselt 0,2-0,5 koormusega projekti erinevatel etappidel, tulenevalt nende kompetentsidest ning etappide eesmärkidest. Palgakulude arvestamisel oleme lähtunud ülikooli palgaastmestikust. Tallinna Ülikooli ja Ljubljana Ü likooli kulutused planeeritud kõik tööjõukuludena , vastavalt 73 858 EUR ja 26 974 EUR . Tallinna Ülikooli on planeeritud projekti läbivalt 1,0 FTE, mis jaguneb erinevate etappide jooksul kolme lektori (brutotasu EUR) vahel. Ljubljana Ülikooli näeme panustavat keskmiselt 1,0 FTE ulatuses projekti läbivalt ning kalkulatsioonide aluseks on nende poolt esitatud palgaastmed . Projektist teiste kulude tegemine toimub TÜ eelarvest, ka juhul kui on tegemist nt teavituskulu, seadmete hankimise või lähetuskuluga. Laiemas plaanis oleme muude kulutuste alla planeerinud: 13 500 EUR välis lähetuskulud eks , mille sisse oleme planeerinud esimesel etapil 3 - 4 inimese külastuse Sloveeniasse , eesmärgiga tutvuda nende kogemuse ga laste kehalise aktiivsuse tõstmisel ja erineva te huvigruppide integreer imisel . Siselähetuste eesmärgiks oleks id eelkõige andmekogumise perioodil koolide ja vaatlusaluste ga kohtumised ning sekkumiste koordineerimine ning teistel etappidel valdavalt töökoosolekute korraldamine partnerite vahel. Kokku on siselähetus kuludeks planeeritud 2 900 EUR. Lisaks näeme ette mõningast aparatuuri või seadmete kulu, mis on eelkõige seotud Polari südamelöögisageduse seadmete hankimisega sekkumisperioodiks, aga ka aktseleromeetrite amortiseerumise ning kadumisega seotud ühikute taastamisega. Samuti vajame 2 iPadi Polari keskkonna kasutamiseks (loodud on ainult IOS rakendus) ning sekk u mistega seotud KA intensiivsuse mõõtmisel. Lisaks oleme planeerinud ka m õ ned väikevahendid sekkumiste läbiviimiseks ( nt käe dünamomeetrid , valikainetunnis või vahetunnis sekkumise läbiviimiseks vajalikud väikevahendid jms ), kokku 3500 + 5000+1600 = 10 100 EUR. Enne sekkumist toimuvateks koolitusteks on planeeritud 4000 EUR ning erinevateks koolitustega, sekkumisega ning teavitamisega seotud materjalide toimetamise , kujundamise , transkribeerimise ja trükikuludeks on planeeritud 6 000 EUR. Muude kulutuste alla oleme planeerinud ka ürituste korraldamine ja teavituskulud, mille sees ka lõpuürituse korraldamine, sam uti koolidele tagasiside andmise seminarid ning muud võimalikud kulud , mis seonduvad kommunikatsiooniga. Kokku 10 000 EUR , millest umbes 6000 EUR moodustavad lõpuürituse kulud. Märkimisväärne kulukoht on ka kodulehe arendus, mille kulud oleme jaotanud ühtlaselt kogu projekti lõikes ning seda kokku 24 000 EUR ulatuses. Samuti oleme planeerinud ka 3000 EUR iga etapi kohta ettenägematuteks kuludeks, mis kokku projekti jooksul moodustab 12 000 EUR. LISA 4 . Kasutatud kirjandus Aelterman N, Vansteenkiste M, Haerens L, Soenens B, Fontaine JR, Reeve J. Toward an integrative and fine-grained insight in motivating and demotivating teaching styles: The merits of a circumplex approach. J Educ Psychol , 2019; 111: 497. Ahmadi A, Noetel M, Parker P, Ryan RM, Ntoumanis N, Reeve J , et al. A classification system for teachers’ motivational behaviors recommended in self-determination theory interventions. J Educ Psychol, 2023; 115 : 1158–1176. Amor-Barbosa M, Ortega-Martínez A, Carrasco-Uribarren A, Bagur-Calafat MC. Active school-based interventions to interrupt prolonged sitting improve daily physical activity : A s ystematic r eview and m eta- a nalysis. Int J Environ Res Public Health , 2022 ; 19: 15409. Andermo S, Hallgren M, Nguyen TT, Jonsson S, Petersen S, Friberg M, Romqvist A, Stubbs B, Elinder LS. School-related physical activity interventions and mental health among children: A systematic review and meta-analysis. Sports Med Open , 2020 ; 6: 25. Aubert S, Barnes JD, Demchenko I, Hawthorne M, Abdeta C, Abi Nader P , et al . Global Matrix 4.0 P hysical A ctivity R eport C ard grades for children and adolescents: R esults and analyses from 57 countries. J Phys Act Health , 2022 ; 19: 700-728. Boonekamp GM, Dierx JA , Jansen E . Shaping physical activity through facilitating student agency in secondary schools in the Netherlands. Int J Environ Res Public Health, 2022; 19 : 9028. Boonekamp GM, Jansen E, O’Sullivan T, Dierx JA, Lindström B, Perez-Wilson P , Álvarez-Dardet Díaz C. The need for adolescents’ agency in salutogenic approaches shaping physical activity in schools. Health Promot Int, 2022; 37 : daab073. Browning MHEM , Rigolon A. School green space and its impact on academic performance: A systematic literature review. Int J Environ Res Public Health , 2019 ; 16 : 429. Brustio PR , Moisè P , Marasso D , Miglio F , Rainoldi A , Boccia G. Feasibility of implementing an outdoor walking break in Italian middle schools. PLoS ONE , 2018 ; 13 : 8. Carrasco-Uribarren A, Ortega-Martínez A, Amor-Barbosa M, Cadellans-Arróniz A, Cabanillas-Barea S, Bagur-Calafat MC. Improvement of in-school physical activity with active school-based interventions to interrupt prolonged sitting: A systematic review and meta-analysis . Int J Environ Res Public Health , 2023 ; 20: 1636. Cohen A, Lang JJ, Prince SA, Colley RC, Tremblay MS, Chaput JP. Are adolescents who do physical activity with their parents more active and mentally healthier? Health Rep , 2025 ; 15; 36:19-33. Cornett K, Murfay K, Fulton JE. Physical activity interventions during the school day: R eviewing policies, practices, and benefits. J Sch Health , 2023 ; 93: 778-787. Cosma A, Költő A, Chzhen Y, Kleszczewska D, Kalman M, Martin G. Measurement invariance of the who-5 well-being index: evidence from 15 European countries . Int J Environ Res Public Health , 2022; 19: 9798. Daly-Smith A, Quarmby T, Archbold VSJ, Corrigan N, Wilson D, Resaland GK , et al. Using a multi-stakeholder experience-based design process to co-develop the Creating Active Schools Framework. Int J Behav Nutr Phys Act , 2020; 17 : 13 . García-Hermoso A, Ramírez-Campillo R, Izquierdo M. Is muscular fitness associated with future health benefits in children and adolescents? A systematic review and meta-analysis of longitudinal studies. Sports Med , 2019; 49: 1079– 10 94. García-Hermoso A, Ramírez-Vélez R, García-Alonso Y, Alonso-Martínez AM, Izquierdo M . Association of cardiorespiratory fitness levels during youth with health risk later in life: A systematic review and meta-analysis. JAMA Pediatr , 2020; 174: 952– 9 60. Guthold R, Stevens GA, Riley LM, Bull FC. Global trends in insufficient physical activity among adolescents: A pooled analysis of 298 population-based surveys with 1 , 6 million participants. Lancet Child Adolesc Health , 2020 ; 4: 23-35. Haridus- ja teadusministeerium. Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035. https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-11/Haridusvaldkonna%20arengukava%202021-2035.pdf Jago R, Salway R, House D, Beets M, Lubans DR, Woods C, de Vocht F. Rethinking children's physical activity interventions at school: A new context-specific approach. Front Public Health , 2023 ; 11: 1149883. Jurak G, Morrison SA, Soric M, Leskošek B, Kovač M, Ocvirk T, et al. SLOfit Lifelong: A model for leveraging citizen science to promote and maintain physical fitness and physical literacy across the lifespan. Front Public Health , 2022 ; 10: 1002239. Kalajas-Tilga H, Koka A, Hein V, Tilga H, Raudsepp L. Motivational processes in physical education and objectively measured physical activity among adolescents. J Sport Health Sci, 2020; 9 : 462–471. Kalma M, Mägi K, Mäestu E, Mooses K, Kul l M. Design process and implementation of teacher training modules in movement integration: W hat have we learnt? Sustainability, 2022; 14 : 5484. Kelley J, Liu J. Homework in physical education: benefits, challenges and strategies . J Phys Educ Recreat Dance, 2024 ; 95: 5-6 . Kuo M , Browning MHEM , Sachdeva S , Lee K , Westphal L. Might school performance grow on trees? Examining the link between “greenness” and academic achievement in urban, high-poverty schools. Front Psychol , 2018 ; 9 : 1669. Kwon S, Welch S, Mason M. Physical education environment and student physical activity levels in low-income communities. BMC Public Health , 2020 ; 20: 147. Lemberg GM, Kull M, Mäestu J, Riso E-M, Mäestu E. Outdoor recess already on some days of the school week is associated with higher physical activity levels and lower sedentary time of students. Journal of School Health (Under review). Lemberg GM , Riso E-M , Fjørtoft I , Kjønniksen L , Kull M , Mäestu E. School children’s physical activity and preferred activities during outdoor recess in Estonia : U sing accelerometers, recess observation, and schoolyard mapping. Children , 2023 ; 10 : 702. Martin R . Pupil voices: R eview of factors influencing pupil participation in primary school physical activity. Transl J Am Col l Sports Med, 2024; 9 : p.e000260. Martinko A, Blagus R, Jurak G, Starc G, Sorić M. Temporal trends in weight-based disparities in physical fitness of children: 30-years of continuous surveillance through Slovenian national system. BMC Public Health , 2024; 24: 2933. Mooses K, Vihalemm T, Uibu M, Mägi K, Korp L, Kalma M, Mäestu E, Kull M. Developing a comprehensive school-based physical activity program with flexible design - from pilot to national program. BMC Public Health , 2021 ; 21: 92. Ortega FB, Leskošek B, Blagus R, Gil-Cosano JJ, Mäestu J, Tomkinson GR, Ruiz JR, Mäestu E, et al. FitBack, HELENA and IDEFICS consortia. European fitness landscape for children and adolescents: updated reference values, fitness maps and country rankings based on nearly 8 million test results from 34 countries gathered by the FitBack network. Br J Sports Med , 2023; 57: 299-310. Pardali E, Trangsrud LKJ, Bratland-Sanda S, Koni I, Säre E, Lemberg GM, Mäestu E, Kull M, Mandelid MB , Kjønniksen L. “I Really Want to Decide”: Norwegian and Estonian p rimary and s econdary s chool p upils' p articipation in d ecision- m aking in s chool- b ased p hysical a ctivity. Child Soc , 2025 (Online first). Pulido Sánchez S, Iglesias Gallego D. Evidence-based overview of accelerometer-measured physical activity during school recess: an updated systematic review . Int J Environ Res Public Health, 2021; 18 : 578. Pulling Kuhn A, Stoepker P, Dauenhauer B, Carson RL. A systematic review of multi-component comprehensive school physical activity program ( CSPAP ) interventions . Am J Health Promot , 2021; 35: 1129-1149. Ravens-Sieberer U, Herdman M, Devine J, Otto C, Bullinger M, Rose M, Klasen F. The European KIDSCREEN approach to measure quality of life and well-being in children: D evelopment, current application, and future advances. Qual Life Res , 2014; 23: 791-803. Riigi Teataja. Põhikooli riiklik õppekava (RT I, 10.08.2024, 2), lisa 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine riiklike õppekavade ajakohastamise tõttu (RT I, 08.03.2023, 1). https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023001 . Santos F, Sousa H, Gouveia ÉR, Lopes H, Peralta M, Martins J, Murawska-Ciałowicz E, Żurek G, Marques A. School-based family-oriented health interventions to promote physical activity in children and adolescents: A systematic review . Am J Health Promot , 2023 ; 37: 243-262. Stewart G , Webster CA , Weaver RG , Stodden DF , Brian A , Egan CA , Michael RD , Sacko R , Patey M. Evaluation of a classroom movement integration training delivered in a low socioeconomic school district. Eval Program Plan , 2019 ; 73 : 187–194. Stylianou M , Kulinna PH , Naiman T. “… because there’s nobody who can just sit that long”: Teacher perceptions of classroom-based physical activity and related management issues. Eur Phys Educ Rev , 2016 ; 22 : 390–408. Tervise Arengu Instituut. Ennetuse teadusnõukogu. https://www.tai.ee/et/tervis-ja-heaolu/ennetuse-teadusnoukogu . van den Berg V , Salimi R , de Groot RHM , Jolles J , Chinapaw MJM , Singh AS. “It’s a battle... You want to do it, but how will you get it done?": Teachers’ and principals’ perceptions of implementing additional physical activity in school for academic performance. J Phys Act Health , 2017 ; 14 : 1160. Van Dijk-Wesselius JE , Maas J , Hovinga D , van Vugt M , van den Berg AE. The impact of greening schoolyards on the appreciation, and physical, cognitive and social-emotional well-being of schoolchildren: A prospective intervention study. Landsc Urban Plan , 2018 ; 180 : 15–26. Vaquero-Solís M, Gallego DI, Tapia-Serrano MÁ, Pulido JJ, Sánchez-Miguel PA. School-based physical activity interventions in children and adolescents: A systematic review. Int J Environ Res Public Health , 2020 ; 17: 999. Wang H, Pang J, Yang X, Jia Y, Huang X, Yu L, Hou X. School-based environment and physical activity in adolescents: A systematic review and meta-analysis. Prev Med , 2025 ; 191: 108221. Lisa KINNITATUD SA Eesti Teadusagentuuri juhatuse 06.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/230 „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“ (RITA+) alategevuse 1 „Ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks“ RAKENDUSUURINGU LÄHTEÜLESANDE VORM Probleemipüstituse pealkiri Teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ja hoiakute kujundamise analüüs Lahendatavad probleemid Põhiprobleem: Laste vähene liikumisaktiivsus Enamik Eesti lapsi ei saavuta soovituslikku kehalise aktiivsuse taset – keskmiselt vähemalt tund aega päevas mõõduka või tugeva intensiivsusega liikumist ning kolm korda nädalas lihaseid ja luid tugevdavaid harjutusi. Maailma Terviseorganisatsiooni soovituste järgi on Eestis igapäevaselt vähemalt tund aega mõõduka intensiivsusega kehaliselt aktiivsed vaid 16% kooliõpilastest1. Vähene kehaline aktiivsus on tihedalt seotud ülekaalulisuse tekkega2. Eestis on esimese klassi õpilaste seas 28% liigse kehakaaluga ning 12% on rasvunud, neljandas klassis on ülemäärase kehakaaluga juba 35% õpilastest ja 14% neist on rasvunud 3. Laste väheneva liikumisaktiivsuse kõrval on järjest kasvanud meelelahutuslik ekraaniaeg. 10-17 aastaste Eesti laste ja noorte uuringus toodi välja, et 83% neist ületas soovituslikku 2- tunnist päevast ekraaniaega4. Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus (HBSC), mida viiakse regulaarselt läbi 11–15-aastaste hulgas, on toodud välja, et pikemalt ekraanide ees viibijad magavad sagedamini alla soovitusliku uneaja, neil esineb sagedamini riskikäitumist, nad hindavad madalamalt oma tervist ja neil on kehvem õppeedukus1. 2021. aastal mõõdeti Eesti õpilaste liikumisaktiivsust kiirendusanduritega kolmes kooliastmes5. Tulemustes toodi välja, et just keskmises kooliastmes (4.-6. klass) oli igapäevase 60-minutilise kehalise aktiivsuse soovituse täitjate hulk proportsionaalselt väikseim teiste vanuserühmadega võrdluses. Samuti langeb Eesti spordiregistri andmetel noorte osalus organiseeritud spordiharrastuses märkimisväärselt pärast 13. eluaastat6. Lisaks on Eesti HBSC uuringus leitud, et sotsiaalmeedia ja arvutimängude sõltuvuse sümptomitega õpilaste osakaal on 11–15-aastaste hulgas järjest suurenenud1. 1 Seetõttu on uuringu sihtrühma valikul keskendutud just teisele kooliastmele (4.–6. klass), kus liikumisaktiivsus langeb märgatavalt, samal ajal toimub meelelahutusliku ekraaniaja mahu suurenemine, mis toob kaasa vaimse tervise riskide ning istumisaja mahu tõusu ja seostub une kvaliteedi ja kestuse probleemiga. Alaprobleemid: 1. Suurenenud depressiooni ja ärevuse risk Senised Eesti andmed näitavad, et 45% tüdrukutest ja 23% poistest vanuses 11–15 on kogenud viimase 12 kuu jooksul vähemalt kahenädalasi depressiooni episoode ning üksikuna tundis ennast 13% poistest ja 25% tüdrukutest 1. Kehalise aktiivsuse mõju kooliealiste laste vaimsele tervisele on rahvusvahelises kirjanduses põhjalikult uuritud, tuues esile tugevaid positiivseid seoseid vaimse heaolu, enesekindluse, depressiooni, ärevuse ja stressi maandamise ja sotsiaalse kohanemise kontekstis7–10. 2. Meelelahutuslik ekraaniaeg suurendab istumisaega Lapsed veedavad üha rohkem aega ekraanide ees, mis suurendab istumisaega, vähendab eakaaslastega otsest suhtlust ning mõjutab otseselt ka koolivälist käitumist ja vaimset tervist11–13. Eestis andmed näitavad, et kaks ja rohkem tundi päevas elektroonilist meediat suhtlemiseks kasutavad õpilased hindavad oma tervist sagedamini halvaks ja eluga rahuolu madalamaks1. Rahvusvaheline uuring, mis viidi läbi 9–11-aastaste laste seas, näitas, et ekraaniaeg oli üks peamisi tegureid, mis suurendas laste üldist istumisaega 14. Seejuures pikem ekraaniaeg korreleerus suurel määral kõrgema kehakaaluga, mis viitab sellele, et ekraaniaeg mitte ainult ei vähenda kehalist aktiivsust, vaid suurendab ka ülekaalulisuse riski. Mitmete uuringute tulemused viitavad, et meelelahutusliku ekraaniaja piiramise kaudu saab oluliselt tõsta laste füüsilise aktiivsuse taset12,14–17. Näiteks Taanis läbi viidud uuringus, mis käsitles laste meelelahutusliku ekraaniaja piiramise mõju, tõusis laste mitteistuv (kõik ärkveloleku ajal tehtavad tegevused peale istumise ja lamamise) aktiivsus keskmiselt 45,8 minutit päevas võrreldes kontrollrühmaga17. Samuti suurendas meelelahutusliku ekraaniaja vähenemine mitteistuvat tegevust nädalavahetustel, kus suurenemine oli 73,4 minutit päevas. 3. Unevaeguse suurenemine Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringus on toodud välja, et 11-aastaste seas on unevaeguses 18%, 13-aastaste seas 34% ja 15. eluaastaks tõuseb unevaeguses noorte hulk 44%-ni1. Kehalist aktiivsust peetakse tõhusaks meetodiks une kvaliteedi parandamiseks nii noorukitel kui ka täiskasvanutel12. Laste andmetele tuginevas meta-analüüsis on leitud, et suurem kehaline aktiivsus on küll tagasihoidlikult, kuid siiski positiivselt seotud pikema une kestusega18. Samas kombineerituna on kolme käitumisalase soovituse (mis puudutavad kehalist aktiivsust, vähest istumist ning piisavat und) täitmine järjepidevalt erinevates lastega seotud uuringutes olnud seotud paremate vaimse tervise tulemustega, sh depressiooni ja ärevuse sümptomite vähenemisega19. Eesmärk Uuringu eesmärk on välja töötada, ellu viia ja valideerida sekkumised tervisekäitumise edendamiseks. Sekkumised peavad saavutama püsiva kehalise aktiivsuse taseme tõusu (soovituslik norm on 60 minutit mõõduka intensiivsusega kehalist aktiivsust päevas) ja selle kaudu mõjutatakse ühte või mitut järgnevat tervisega seotud näitajat teises kooliastmes (4.-6. klassi õpilased): 2 1) parandatakse vaimset tervist (maandatakse depressiooni, ärevuse riski); 2) vähendatakse meelelahutuslikku ekraaniaega ja sellega seonduvat istumisaega; 3) parandatakse une kvaliteeti ja pikendatakse une kestust. Analüüsi aluseks on asjakohane teaduskirjandus, ennekõike meta-analüüsid ja süstemaatilised ülevaated. Sekkumiste analüüsi põhjal töötatakse välja Eestis uudne sekkumine või rakendatakse juba olemasolevat lähenemist (nt Liikuma Kutsuv Kool, Sport Koolis, õppekavade uuendused). Analüüsitakse parimate sekkumiste mõju (võimalik valida kas üks või mitu näidikut järgnevalt loetletute seast) vaimse tervise näitajatele (depressiooni ja ärevuse risk või nende sümptomite vähenemine jm) ja/või meelelahutuslikule ekraaniajale (mis suurendab istumisaega) ja/või unele (mis mõjutab vaimset ja kehalist tervist). Uuringu teostajad võivad välja pakkuda lisaks ühe näidiku. Sekkumisprogrammis arendatakse välja ka digitaalne või tervisetehnoloogiline lahendus (õpilasi ning peresid ja/või koole kaasav), mis võimaldab eelpool kirjeldatud tervisekäitumist mõjutada, ning mis on laiendatav, skaleeritav või ülekantav süsteemselt kõikidesse üldhariduskoolidesse. Uurimisküsimused Uuringu teostaja sõnastab lähtuvalt peamisest uurimisküsimusest hüpoteesid ja küsimused, millele uuringu raames vastused leitakse. Kõigile lisaküsimustele vastamine ei ole kohustuslik, kuid annab uuringule lisaväärtust ja aitab paremini mõista planeeritavate sekkumiste mõju. Peamised uurimisküsimused Millised meetodid ja sekkumised on tõhusad ja rakendatavad Eesti teise kooliastme (4.–6. klass) õpilaste kehalise aktiivsuse tõstmiseks soovituslikule tasemele (60 minutit päevas)? Lähenemised peavad hõlmama koolikeskkonda ja koolivälist aega (või põhjendama vaid ühe valikut). Efektiivsemaks peetakse lahendusi, mis hõlmavad korraga mitut käitumist mõjutavat tasandit (individuaalne, sotsiaalne, keskkondlik). Täiendavalt (valida üks või mitu): ● Kuidas mõjutab kehalise aktiivsuse tõus õpilaste vaimse tervise näitajaid (depressioon ja ärevus)? ● Kuidas mõjutab kehalise aktiivsuse tõus õpilase meelelahutusliku ekraaniaja vähendamist seoses istumisaja vähenemisega? ● Kuidas mõjutab kehalise aktiivsuse tõus õpilase uneaega ja -kvaliteeti? Alateemad Uurimisülesannete eesmärk on kehalise aktiivsuse taseme suurenemise abil toetada ekraaniaja ja uneaja soovituslike normide järgimist ning saavutada positiivne mõju vaimsele tervisele. 1. Depressiooni ja ärevuse risk 3  ● Milline mõju on kehalise aktiivsuse tõstmisel soovitusliku normi kohaseks teise kooliastme õpilaste vaimsele tervisele, sh depressiooni ja ärevuse sümptomite vähendamisele? ● Millised tegevused ja strateegiad (nt liikumispausid ja õuevahetund) aitavad efektiivsemalt tõsta laste vaimset heaolu? ● Kuidas digitaalne või tervisetehnoloogia lahendus pakub võimalusi vähendada vaimse tervise probleeme? 2. Meelelahutuslik ekraaniaeg ja istumisaeg ● Kuidas vähendada teise kooliastme õpilaste meelelahutuslikku ekraaniaega soovituslikule alla kahe tunni päevas? ● Millised alternatiivid istuvale passiivsele ekraaniajale (sh kooli ja kodu keskkonnas) on kõige efektiivsemad? ● Kuidas saaks digitaalset või tervisetehnoloogia lahendust kasutada passiivse ekraaniaja vähendamiseks ja reguleerimiseks koos vanemate ja õpetajate kaasamisega? 3. Unevaegus ● Kas ja kuidas mõjutab meelelahutusliku ekraaniaja vähendamine une kestust ja kvaliteeti? ● Kuidas tõsta teise kooliastme õpilaste teadlikkust une tähtsusest ja vähendada unevaegust? ● Millised uneharjumusi edendavad sekkumised (sh teadlikkuse tõstmise programmid ja unerežiimi jälgimine) on kõige tulemuslikumad? Lisaküsimused ● Kuidas koolikeskkonnas läbiviidavad kehalise aktiivsuse sekkumised mõjutavad lapsevanemate ja koolitöötajate tervisekäitumist, ning milline võiks olla nende osalemise mõju laste tervisekäitumisele? ● Kuidas rakendada koolikeskkonna sekkumisi, et samal ajal mõjutada mitut käitumistasandit (individuaalne, sotsiaalne, keskkondlik) ja saavutada sellega jätkusuutlikke muutusi laste tervisekäitumises? ● Kuidas mõjutavad teadmised, oskused, hoiakud, sotsiaalsed normid ja ressursside kättesaadavus teise kooliastme õpilaste huvi ja motivatsiooni osaleda väljatöötatud sekkumises ning millised strateegiad aitavad tugevdada nende osalust ja kaasamist sekkumise jooksul? Tehnilised nõuded Rakendusuuringu läbiviimise tingimused Taotlusvoor toimub ETISes ning uuringu vahe- ja lõpparuanne tuleb esitada korrektses eesti keeles. Osalema on oodatud vähemalt kahe asutuse teadus- ja arendustöötajatest moodustatud konsortsiumid, kusjuures juhtpartner peab olema positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Kui üks teadus- ja arendusasutus on juhtpartner mitmes taotluses, ei tohi meeskondades esineda kattuvusi. Kui teadlane või uurimisrühm osaleb sama konkursi raames mitmes konsortsiumis, tuleb sellest teavitada teisi osapooli. 4 Konsortsiumi juhil peab olema doktorikraad ning varasem kogemus samaväärse temaatikaga uuringute või projektide juhtimisel ja läbiviimisel. Projektijuht peab olema magistrikraadiga ning kogemusega teadusprojektide läbiviimises. Projektijuht vastutab meeskonna sisekommunikatsiooni, ajakava ja eelarve järgimise ja dokumentatsiooni eest. Konsortsiumi olulisemate liikmete rollid ja pädevused tuleb taotluses selgelt välja tuua (võimalusel lisatud ETIS-es CV), tagades seeläbi, et meeskonnas on eksperdid kõigis uurimisküsimustes nimetatud teemades ja meetodites. Lisaks on soovituslik kaasata doktorante ja magistrante, et edendada valdkonna jätkusuutlikkust. Kommunikatsiooni ja koostöö oskused Kuna projekt hõlmab koostööd erinevate osapooltega (sh koolid, lapsevanemad, kohalikud omavalitsused ja terviseorganisatsioonid), peavad meeskonnas olema head kommunikatsiooni- ja koostööoskused. Varasem kogemus osapoolte kaasamisel ja kommunikatsiooniplaanide koostamisel on oluline, et tagada selge ja avatud suhtlus kõigi projektiga seotud isikutega. Kui projekti raames kasutatakse alltöövõtjaid, tuleb esitada nende nimed, registrikoodid ning selgitada nende kvalifikatsiooni, pädevust ja osutatavaid teenuseid koos hinnangulise maksumusega. Samuti on lubatud kaasata väliseksperte ja praktikuid väljastpoolt konsortsiumi ning pakkumuses tuleb nimetada koostööpartnerid ja organisatsioonid, kellega koostöö on vajalik tulemuste saavutamiseks. Eelarve ja ajaplaan Rakendusuuringu eelarve kokku kuni €571 429 (koos käibemaksuga) Projekti maksimaalne kestus on 2 aastat. Konkurss jääb avatuks kuni 12. veebruar 2025 kell 17.00. Taotluse koostamisel tuleb esitada detailne tööjaotus etappide kaupa koos ajakavaga ning eelarveplaan, mis arvestab kavandatud töö tegelikku mahtu. Need tuleb esitada taotluse lisana tabeli vormis. Rakendusuuringu koordineerimiseks moodustab Eesti Teadusagentuur (ETAG) juhtkomisjoni, kuhu kuulub kuni 7 liiget. Komisjon jälgib ja vajadusel suunab uuringu läbiviimist ning kooskõlastab tegevuste ja eelarve muudatusi. Uuringut läbiviiv konsortsium on kohustatud esitama juhtkomisjonile regulaarseid kokkuvõtteid projekti käigust ja vahetulemustest. Konsortsium esitab juhtkomisjonile kaks korda aastas (erandjuhtudel, kui eelnevalt kokku lepitud, siis sagedamini) kirjaliku kokkuvõtte projekti sisulise töö käigust ja vahetulemuste saavutamisest vormis, mille töötab välja ETAG. Uuringus kasutatavate andmete hoiustamise ja intellektuaalomandi nõuded lepitakse kokku teenuslepingus. Vajadusel koostatakse litsentsilepingud, mis võimaldavad läbiviivatel teadusasutustel kasutada loodud intellektuaalset vara edaspidises töös, säilitades samas tellija esmased õigused. Uuringu käigus kogutakse andmeid, mis puudutavad õpilaste tervisenäitajaid ja kehalise aktiivsuse taset ning teisi käitumuslikke andmeid. Andmete kogumise ja haldamise protsess peab vastama andmekaitsenõuetele ning uuringu läbiviimiseks peab kontsortsiumil olema taotletud eetikakomitee nõusolek. 5 Metoodika piirangud ja soovitused Kuigi osalejatel on metoodika valikul vabadus, on soovitatav kasutada kombineeritud lähenemist, mis hõlmab nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid. Uuringus võiks rakendada uuenduslikke objektiivseid metoodikaid uuringu võrdlusandmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Selle saavutamiseks on vajalik, et meeskonnas oleks liikmeid, kellel on kogemusi andmekogumise, andmeanalüüsi ning digitaalsete innovatsioonide või tervisetehnoloogiate arendamise valdkonnas. Vajalikud on teadmised andmete eetilisest ja turvalisest kogumisest, hoiustamisest ja analüüsist. Projekti raames on oluline välja töötada digitaalne või tervisetehnoloogia lahendus, mis vastab uuringu küsimustele ja ülesannetele ning toetab tervisekäitumise muutusi kooli- ja kodukeskkonnas. Seda lahendust peab uuringu käigus valideerima. Oodatav tulemus/ väljundid Uuringu lõppedes töötatakse välja tõenduspõhised ja rakendatavad lahendused, mis toetavad teise kooliastme õpilaste kehalise aktiivsuse suurenemist. Kehalise aktiivsuse taseme tõstmise kaudu mõjutatakse ja mõõdetakse ühte või mitut järgmist näitajat: 1) vaimse heaolu parandamine; 2) meelelahutusliku ekraaniaja reguleerimine ja istumisaja vähendamine; 3) uneaja ning -kvaliteedi parandamine. Terviklike lahenduste loomisel on vajalik lähtuda samaaegsest normi-, keskkonna- ja poliitikamuutusest, kaasates sihtrühma kõrval ka sekkumist oluliselt mõjutavad huvirühmad (sh koolijuhid, õpetajad, sihtrühmast vanemad lapsed ja noored, lapsevanemad, kogukond)20. Peamised väljundid on järgmised: Tervisekäitumise parandamise metoodika ● Luuakse tõenduspõhine ja kasutajasõbralik metoodika, mis toetab õpilaste igapäevase kehalise aktiivsuse suurendamist, vaimse heaolu säilimist ja parendamist ja/või meelelahutusliku ekraaniaja ja/või uneaja normide järgimist. ● Meetodit saavad koolikeskkonnas rakendada õpetajad, koolijuhid ja tervisedendusprogrammide arendajad, et edendada õpilaste tervisekäitumist. ● Metoodika koostatakse nii, et see oleks hõlpsasti integreeritav koolikeskkonda ja sobilik kasutamiseks ka kodustes tingimustes, kaasates aktiivselt ka lapsevanemaid. Lapse tervisekäitumise toetamise tegevusjuhend lapsevanematele ● Koostatakse praktilised ja kergesti järgitavad tegevusjuhised, mis aitavad lapsevanematel toetada laste kehalist aktiivsust ja oma laste tervislike harjumuste kujundamist koduses keskkonnas. ● Lisaks annavad tegevusjuhised täiendavat informatsiooni kehalise aktiivsuse mõjude kohta ühele või mitmele uuringus valitud näitajale (vaimne tervis, ekraaniaeg, uneaeg ja kvaliteet). ● Lapsevanemad on paremini informeeritud ja kaasatud laste tervisekäitumise toetamise protsessi, mis aitab saavutada pikemaajalisi ja püsivamaid tulemusi. 6 Digitaalne või tervisetehnoloogia lahendus ● Arendatakse välja digitaalne või tervisetehnoloogiline tööriist, mis toetab õpilaste kehalist aktiivsuse suurendamist (sh toetab ühte või mitut järgnevat aspekti: a) vaimse tervise parendamist; b) meelelahutusliku ekraaniaja ja istumise vähendamist; c) uneaja- ning kvaliteedi tõusu). Lahendus aitab tervikuna kaasa tervisliku elustiili kujundamisele. ● Digitaalse lahenduse kasutajad on kooliõpilased ning neid toetavad õpetajad ja/või lapsevanemad, kes saavad ülevaate ja kohandatud soovitused tervisekäitumise toetamiseks. ● Lahendus on loodud nii, et seda saaks projekti lõppedes laiendada ja kohandada teistele kooliastmetele ja piirkondadele, pakkudes jätkusuutlikku ja skaleeritavat kasutusvõimalust. Rakendusuuringu raport ● Uuringu käigus koostatakse lõppraport, mis annab detailse ülevaate uuringu läbiviimisest, tulemustest ja soovitustest poliitikakujundamiseks. Raport sisaldab rakendusuuringu analüüsi kehalise aktiivsuse taseme kontekstis, mis mõjutab ühe või mitme käitumise või terviseseisundi (nt vaimset heaolu, meelelahutusliku ekraani- ja/või istumisaega ja/või une kestust/kvaliteeti) reguleerimist sekkumistes teise kooliastme õpilaste seas. ● Minimaalselt tuleb vaheraportid esitada iga 6 kuu tagant, soovitatavalt lõpparuande vormil. Vaheraportid annavad ülevaate projekti tööetappide saavutamisest, andmekorjest ning seda hindab juhtkomisjon. See lähenemine tagab ajaplaani järgimise ja ning võimaldab efektiivselt planeerida kõrvalekaldumiste lahendusi ja edasisi samme. ● Vaheraportites tuleks lisaks ülevaatele projekti tööetappide saavutamisest ja andmekorjest esitada ka informatsioon eelarves püsimise kohta. See tagab projekti kulude läbipaistvuse ja võimaldab vajadusel aegsasti muudatusi planeerida. ● Raport on suunatud haridusasutustele, terviseedendajatele, poliitikakujundajatele ning kohalikele omavalitsustele, kes saavad kasutada uuringu tulemusi ja soovitusi haridus- ja tervisepoliitika kujundamiseks ning rakendamiseks. ● Täpsemad tingimused uuringu läbiviimisele ja raportile on kirjeldatud teenuse osutamise lepingus, mis sõlmitakse pärast projektitaotluse heakskiitmist. Raportis esitatud soovitusi ja järeldusi saab kasutada tervise- ja haridusprogrammide edasiseks arendamiseks ja juurutamiseks koolides. Samuti võib raport toimida alusdokumendina tulevaste teadusuuringute ja sekkumiste jaoks, mis keskenduvad laste ja noorte tervisekäitumise edendamisele. 7 Kasutatud viited 1. Oja, L. et al. Eesti Kooliõpilaste Tervisekäitumine. 2021/2022. Õppeaasta Raport. (2023). 2. Wyszyńska, J. et al. Physical Activity in the Prevention of Childhood Obesity: The Position of the European Childhood Obesity Group and the European Academy of Pediatrics. Frontiers in Pediatrics vol. 8 Preprint at https://doi.org/10.3389/fped.2020.535705 (2020). 3. Tervise Arengu Instituut. Rahvastiku Tervise Aastaraamat 2024. Eesti Rahvastiku Tervis Ja Selle Mõjurid. Fookusteema: Toitumine. (2024). 4. Ermolaeva, A. Ülekaalulisuse ja rasvumise seosed sotsiaalmajanduslike tegurite, liikumisaktiivsuse ja ekraaniajaga 10-17-aastastel Eesti lastel. Magistritöö. Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut. (2020). 5. Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. Õpilaste Liikumisaktiivsuse Aruanne 2021. https://liigume.ee/wp-content/uploads/2022/12/Opilased-anduritega-mootmise- aruanne.pdf (2021). 6. Kultuuriministeerium. ‘Eesti Spordipoliitika Põhialuste Aastani 2030’ Elluviimisest 2023. Aastal. https://spordiregister.ee/aruanne/pdf/Sport2030_aruanne_2023.pdf (2024). 7. Andermo, S. et al. School-related physical activity interventions and mental health among children: a systematic review and meta-analysis. Sports Medicine - Open vol. 6 Preprint at https://doi.org/10.1186/s40798-020-00254-x (2020). 8. Biddle, S. J. H., Ciaccioni, S., Thomas, G. & Vergeer, I. Physical activity and mental health in children and adolescents: An updated review of reviews and an analysis of causality. Psychol Sport Exerc 42, 146–155 (2019). 9. Rose, L. T. & Soundy, A. The Positive Impact and Associated Mechanisms of Physical Activity on Mental Health in Underprivileged Children and Adolescents: An Integrative Review. Behavioral Sciences vol. 10 Preprint at https://doi.org/10.3390/bs10110171 (2020). 10. Li, J., Zhou, X., Huang, Z. & Shao, T. Effect of exercise intervention on depression in children and adolescents: a systematic review and network meta-analysis. BMC Public Health 23, (2023). 11. Tremblay, M. S. et al. Systematic review of sedentary behaviour and health indicators in school- aged children and youth. International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity vol. 8 Preprint at https://doi.org/10.1186/1479-5868-8-98 (2011). 12. Grgic, J. et al. Health outcomes associated with reallocations of time between sleep, sedentary behaviour, and physical activity: A systematic scoping review of isotemporal substitution studies. International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity 15, (2018). 13. Wang, X., Li, Y. & Fan, H. The associations between screen time-based sedentary behavior and depression: a systematic review and meta-analysis. BMC Public Health 19, (2019). 14. LeBlanc, A. G. et al. Correlates of total sedentary time and screen time in 9-11 year-old children around the world: The international study of childhood obesity, lifestyle and the environment. PLoS One 10, (2015). 15. Stiglic, N. & Viner, R. M. Effects of screentime on the health and well-being of children and adolescents: A systematic review of reviews. BMJ Open vol. 9 Preprint at https://doi.org/10.1136/bmjopen-2018-023191 (2019). 8 16. Poulain, T., Peschel, T., Vogel, M., Jurkutat, A. & Kiess, W. Cross-sectional and longitudinal associations of screen time and physical activity with school performance at different types of secondary school. BMC Public Health 18, (2018). 17. Pedersen, J. et al. Effects of Limiting Recreational Screen Media Use on Physical Activity and Sleep in Families with Children: A Cluster Randomized Clinical Trial. JAMA Pediatr 176, 741–749 (2022). 18. Antczak, D. et al. Physical activity and sleep are inconsistently related in healthy children: A systematic review and meta-analysis. Sleep Medicine Reviews vol. 51 Preprint at https://doi.org/10.1016/j.smrv.2020.101278 (2020). 19. Wilhite, K. et al. Combinations of Physical Activity, Sedentary Behavior, and Sleep Duration and Their Associations With Physical, Psychological, and Educational Outcomes in Children and Adolescents: A Systematic Review. American Journal of Epidemiology vol. 192 665–679 Preprint at https://doi.org/10.1093/aje/kwac212 (2023). 20. Daly-Smith, A. et al. Using a multi-stakeholder experience-based design process to co-develop the Creating Active Schools Framework. International Journal of Behavioral Nutrition and Physical Activity 17, (2020). 9  JUHATUSE KÄSKKIRI Tartu 04.04.2025 nr 1.1-4/25/67 Konkursi "Teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ja hoiakute kujundamise analüüs“ tulemuste kinnitamine 1. Rahuldan RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ja hoiakute kujundamise analüüs“ konkursi uuringuettepaneku: 1.1. „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis: RITA-VAFA2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool, Ljubljana Ülikool. 2. Sean uuringuettepaneku rahastamisele järgmised lisatingimused: 2.1. Taotleja konsortsiumil esitada esimeseks juhtkomisjoni kohtumiseks täiendatud metoodika kirjeldus ja eelarve. 3. Jätan rahuldamata järgmised RITA+ alategevuse 1 lähteülesande „Teise kooliastme õpilaste kehalist aktiivsust ja vaimset heaolu toetavate oskuste, harjumuste ja hoiakute kujundamise analüüs“ konkursi uuringuettepanekud: 3.1. „Heaolu edendamine positiivse noorte arengu läbi spordis: Süsteemne sekkumine tervisliku ööpäevase aktiivsustsükli kujundamiseks“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis: RITA-VAFA3); 3.2. „SPARKC: Süsteemne füüsilise aktiivsuse tugevdamine võtmekonstruktorite kaudu“ (taotluse number Eesti Teadusinfosüsteemis: RITA-VAFA4). Põhjendus: Hindamiskomisjoni ettepanekul jäetakse taotlused rahuldamata. Ettepaneku aluseks on taotluste lõpphinded ning taotlusvooru eelarve. Taotlustele antud koondhinded ja -hinnangud ja info lävendi ületamise kohta on sisestatud Eesti Teadusinfosüsteemi, kus see on tehtud taotlejatele kättesaadavaks identifitseeritud kasutajakontode kaudu. Otsus toimetatakse kätte Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. Käskkirja andmise alused:  • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 24.04.2024 käskkiri nr 1.1-4/24/88 (muudetud juhatuse 19.11.2024 käskkirjaga nr 1.1-4/24/241) „RITA+ alategevuse 1 uuringuettepanekute hindamis- ja valikumenetluse juhendi kinnitamine“; • Sihtasustuse Eesti Teadusagentuur juhatuse 03.03.2025 käskkiri nr 1.1-4/25/36 „Eksperdikomisjoni moodustamine“; • eksperdikomisjoni 12.03.2025 koosoleku ettepanekud (protokoll nr 7.7-1/25/2). Isik, kes leiab, et haldusakt rikub tema õigusi või piirab tema vabadusi, võib esitada vaide Sihtasutusele Eesti Teadusagentuur või pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Noorma juhatuse esimees  „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja - agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“ (taotluse number ETISes: RITA- VAFA2) taotluse arutelu memo Toimumise koht: ETAG (Soola 8, Tartu) 25. märts 2025 „Teise kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust ja -agentsust toetav tõenduspõhine sekkumisprogramm“ (taotluse number ETISes: RITA-VAFA2), taotleja konsortsium: Tartu Ülikool (juhtpartner), Tallinna Ülikool, Ljubljana ülikool; Hindamiskomisjon tegi järgmise soovituse rahastuse kohta: 1. Rahastada paremusjärjestuselt kõrgeima hinde saanud taotlust RITA-VAFA2 peale seda, kui see on koos tellijaga üle vaadatud ning asendatud teadus-arendustegevuse kriteeriumitele mitte vastavad tegevused teadus-arendustegevuste kriteeriumitele vastavate tegevustega, soovitavalt koostöös taotlusega RITA-VAFA4. Juhul, kui kokkulepet ei saavutata või ei leita asenduseks vajalikke TA tegevusi, siis rahastada uuringut vähendatud mahus kokkuleppel tellijaga. Kohtumisel selgitasid konsortsiumi liikmed, mida nad olid silmas pidanud tegevuste all, mis tekitasid küsitavusi. 1. Koolitused: konsortsium selgitas, et tegu ei ole klassikalise koolitusega, vaid see on õpetajate/mängujuhtide metodoloogiline instrueerimine sekkumiste jälgimisel/läbiviimisel, aga ka vahetulemuste testimised, tagasisidestamised ja valideerimised. Klassikalisi koolitusi (välja töötatud õppematerjalide kasutamise treenimine) uuringu vahenditest ei toimu. 2. Kodutööde materjalide välja töötamine ei ole olemasoleva materjali kompilatsioon, vaid koosloomes õpetajatega ja teaduslike meetoditega viidatud materjalide/sekkumiste kohandamine Eesti tingimustele sobivaks. Selliselt oli ka hanke kutses viidatud, et aluseks on teaduskirjanduse analüüsi või rakendatakse juba olemasolevat lähenemist. Lisaks saadakse sisendit lapsevanematelt ja õpilastelt, kellega viiakse enne sekkumise algust läbi fookusgrupi intervjuud, hindamaks nende ootusi ja ülesannete püstitusi. Konsortsiumi eesmärgiks ongi nende kahe sümbioos, koos vahehindamistega. See tähendab juba originaalandmete kogumist ning nende töötlemist ja analüüsi, ning seeläbi ka juba sekkumise käigus materjalides/ülesannetes vajadusel muutusi tehes. Lisaks toimub hiljem ka tulemuste valideerimine (vt p 1). 3. Kodulehe arendamine: tegu ei ole lihtsalt kodulehele andmete ülespanemise või sellega seotud tarkvara arendustega, vaid sinna lisatakse sekkumistes kasutatavad õpimoodulid, erinev harjutusvara tulenevalt sekkumiste metoodikast, aga samuti erinevad lahendused/meetodid, mis aitaksid laste liikumisaktiivsust tõsta tulenevalt pakkumuses esitatud ülesannete raames. Sisuliselt on tegemist tööriistakastiga erinevate sekkumiste läbiviimiseks, mida kool või õpetaja saab kasutada tulenevalt oma eesmärkidest. Kuna tegemist on õpetajate poolt väga külastatava lehega (13 000 erinevat külastust ja 60 000 külastust kokku 2024 aastal), siis on näha, et just sellise lehe täiustamine on tulemuste levitamise seisukohalt kõige efektiivsem. See tagab väljatöötatud materjalide laialdase kättesaadavuse juba tuntud keskkonnast. Juhtkomisjoni kohtumistel käsitletakse neid täiendusi/selgitusi ning esitatakse esimeseks juhtkomisjoni kohtumiseks täiendatud metoodika kirjeldus ning parandatud eelarve.