Kiri

EUROPEAN COMMISSION Brussels, 16.7.2025 COM(2025) 570 final/2 Corrigendum This document corrects COM(2025) 570 final of 16.7.2025 Concerns all the linguistic versions It includes a number of technical corrections to tables and graphics The text shall read as follows: COMMUNICATION FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE EUROPEAN COUNCIL, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS A dynamic EU Budget for the priorities of the future - The Multiannual Financial Framework 2028-2034 {SWD(2025) 570 final} - {SWD(2025) 571 final} EN EN  1. INTRODUCTION The 2028-2034 multiannual financial framework will be much more than just a financial plan. It will be a strategic statement of the Union’s collective political ambition to deliver on its priorities and to act with strength and unity on the global stage over the next decade. The EU budget is the Union’s engine, which has time and again shown its transformative impact as a driver of investment and growth, and a powerful expression of European solidarity. In the past five years alone, the EU budget helped to save lives and livelihoods during the pandemic, allowed the Union to overcome energy and supply chain crises, and underpinned the Union’s unwavering support for Ukraine. It is time to build a more independent Europe, because the Union cannot rely solely on others to ensure its long-term security and prosperity. Russia’s war of aggression at the Union’s borders, wider geopolitical instability, and disruption to global trade relations have been a dramatic wake-up call for Europe. They have forced us to reappraise our strategic priorities and to take urgent action to reduce dependencies and tackle vulnerabilities to a multitude of threats to our security and way of life. This has necessitated a renewed focus on competitiveness, security, defence, migration, food security, strategic autonomy and our preparations for future enlargement of the Union. It has deepened our commitment to the principles and values that unite Europe and make the Union a beacon of stability and progress in a turbulent world. Taking our common future into our hands means equipping the Union with an ambitious budget in size and design. To create opportunities for current and future generations of Europeans and help those in need. To defend our strategic interests and values. To build on the potential of the single market and harness new technologies to drive growth and innovation. To achieve our climate goals and support businesses, especially small businesses, and citizens in the transition to a zero-emission economy. To protect our environment, preserve our natural resources, promote circularity, and strengthen Europe’s competitiveness and resilience, including water resilience. To guarantee our collective security, restore Europe’s competitive edge, reinforce economic, social and territorial cohesion, and manage the consequences of demographic trends. To strengthen the EU’s external borders, manage migration and ensure the well-functioning of the Schengen area. To seize the historic opportunity of enlargement to further strengthen the Union. And to build strategic global partnerships that make the Union a strong and reliable player on the world stage, firmly anchored in the principles of rules-based international trade. Europe must now do things differently – and the EU budget is no exception. At a time of heightened geopolitical and economic uncertainty, there are huge expectations on the Union to find answers to a series of generational challenges. The demands are greater than ever and the size of the EU budget must be commensurate with the Union’s growing responsibilities. Yet resources are limited. National budgets are under strain and cannot tackle cross-border challenges alone. The joint borrowing supporting NextGenerationEU will require repayment in the coming years. This means we must make full use of every euro in the EU budget to invest in areas where EU value added is greatest and to attract private and public investment. The Union needs a more ambitious budget that is simpler, more flexible and more strategic. And above all, the EU budget must deliver. That is the overwhelming message from the Commission’s broad public consultations on the future multiannual financial 1 framework1, the recommendations of a dedicated European Citizens’ Panel2, and extensive outreach at the European, national, regional and local levels. It is now time to put these lessons into practice and equip the Union with a modern budget for a fast-changing world. Experience shows that flexibility is crucial. The multiannual financial framework provides the stability and predictability that make the EU budget such a powerful driver of long-term investment. But in an uncertain and volatile world, the EU budget must also have a much stronger structural capacity to adapt to the unexpected. Too often the budgetary response to crises and evolving needs has been ad hoc and improvised. This is not a sound basis for long- term policy. That is why the Commission is proposing a more agile budget, better equipped for both the known – and the unknowns. The role of the European Parliament and Council in steering the budget will ensure a high level of political oversight, transparency and democratic accountability at all times. The Commission is engaged in an unprecedented effort to make Europe simpler – and this must include the EU budget. The public consultations have confirmed that EU financial programmes have grown too fragmented, with overlaps, gaps and diverging rules. This creates confusion and reduces accessibility, flexibility and impact. The Commission proposes to streamline and harmonise the EU’s financial programmes, making it much easier to identify funding opportunities, unlocking synergies, and creating a lean, transparent and coherent budget at the service of all Europeans. The next long-term EU budget is an opportunity to reaffirm Europe’s commitment to our common goals and values. The Commission’s proposals are designed to ensure that EU investment is steered by our political priorities, delivering better results than Member States acting alone. They are rooted in respect for the rule of law and reflect a deep commitment to ensuring that EU money is well spent and adheres to the highest standards of sound financial management. The Commission is proposing an ambitious budget of EUR 1.98 trillion for the 2028- 2034 period, equivalent to 1.26% of EU GNI. The Union can only live up to its ambitions if it has a budget to match. This budget will allow the Union to build on the momentum created by NextGenerationEU and deliver on the tasks and responsibilities with which it has been entrusted. Modernising the financing of the EU budget is an essential part of this package and will allow for stable national contributions despite the increase in the size of the budget. An ambitious budget focused on European priorities should be based on a more modern and European system of revenues. To this end, the Commission proposes an enhanced new own resources package, which includes adjustments to the 2023 proposal on new own resources and additional candidates. The revenue it generates will allow for an EU budget in line with ambitions while meeting the Union’s obligations to repay NextGenerationEU borrowing. The 2028-2034 multiannual financial framework is a unique opportunity to revamp our long-term budget for a world of constant change. The EU budget and the common policies it supports are part of the fabric of our Union. The fundamental principles and objectives that have shaped the EU budget since its inception will not change. But the challenges facing the 1 EU’s next long-term budget (MFF) – implementing EU funding with Member States and regions 2 European Citizens' Panel on the new European budget - European Commission 2 Union are such that standing still is not an option. By making the EU budget and its programmes simpler, more flexible and strategically attuned to the priorities of today – and tomorrow – we will give the Union the modern budget it needs to protect European citizens, help European businesses thrive and to strengthen Europe’s social model. And to encourage citizens, researchers and businesses from the EU and beyond to Choose Europe. In short, to build an independent Europe capable of shaping its own destiny. 2. THE EU BUDGET: EU PRIORITIES INTO ACTION The new EU budget will be a policy-based budget. The next generation of EU financial programmes must form a coherent whole, working together to lift European cooperation to the next level in priority areas such as competitiveness, security, decarbonisation, sustainability, and economic, social and territorial cohesion. The programmes of the revamped EU budget are designed to be complementary, allowing resources to be combined in support of European priorities, both within the Union and worldwide. I. Driving prosperity, sustainability and security – tailored investments and reforms through national and regional partnership plans National and regional partnership plans will combine EU funds implemented by Member States and regions into a coherent, tailored planning process – fully aligned with the Union’s common priorities. They will maximise the impact of every euro, provide more flexibility to adapt to regional and local needs, and simplify rules for Member States and regions. The new national and regional partnership plans for investment and reforms will build on the remarkable track record of Europe’s common policies – and make them stronger 3 and more impactful. The partnerships will increase the synergies among current policies in support of European priorities, reinforcing economic, social and territorial cohesion. And they will boost EU action to remove internal market barriers. With an envelope of EUR 865 billion (including EUR 50 billion from the Social Climate Fund), the plans will ensure continued support for Europe’s common policies with a modernised approach. The envelope of the National and Regional Partnership Plans 2028-2034 The partnership plans will be anchored in European priorities but tailored to the specific needs of Member States and regions. The plans will respond to the main priorities and challenges identified, including through the European Semester. They will be owned and designed in partnership with national and regional authorities. The new delivery system will accommodate the diversity of the Member States, offering them flexibility to develop national, sectoral and, where relevant, regional and territorial chapters, as under current rules, depending on each Member State’s constitutional structures and traditions. They will provide targeted support across EU policies to urgent needs, such as the challenges faced by Eastern border regions most affected by Russia’s war of aggression against Ukraine. In general, the partnerships will be less prescriptive on how to achieve common objectives, but more demanding on what to achieve, ensuring full respect for the principle of subsidiarity. The national and regional partnership plans will bring together 14 existing funds and ensure coherence and joint programming between those, while respecting their specificities. This will streamline complex programming processes, cut lengthy validation procedures and create new opportunities for synergies. 4 ➢ Agriculture and rural areas remain a priority, strengthening the EU’s strategic autonomy, food security and sustainability. The partnerships are an opportunity for the Common Agricultural Policy to evolve towards a simpler, more targeted and more impactful policy framework, to find the right balance between incentives, investments and rules. Farmers will continue to have predictability and stability on their income support from the EU budget while enjoying additional possibilities for investments and joint actions for rural areas. Member States will be able to achieve synergies to better address the challenges faced by farmers and rural communities, creating opportunities for young farmers and promoting generational renewal, while ensuring food security in the long term. The EU will step up its promotion of EU agricultural products to create new market opportunities. And faced with mounting uncertainty in agricultural markets, the EU will protect farmers and stabilise markets in times of market disturbances through the Unity Safety Net. ➢ Cohesion policy will be strengthened and modernised, with regions at its core, and will continue to uphold its fundamental principles of partnership, multi-level governance, and place-based action. It will work in synergy with the other policies, profit from higher impact due to targeted investments and reforms while continuing to promote a more cohesive Europe, ensuring that all Europeans, regardless of where they live, have access to economic opportunities and a higher quality of life. It will help less developed regions to catch up and just transition regions to ensure that no one is left behind. It will pay close attention to the outermost regions, recognising their unique challenges and potential. ➢ Europe is only as strong as its citizens are empowered – and therefore supporting people and Europe’s social model will be at the heart of the plans. A social target of 14% will apply to National and Regional Partnership Plans to steer significant investments towards the implementation of the European Pillar of Social Rights, supporting quality employment, skills, social inclusion and housing across all Member States, regions and sectors. ➢ The partnerships will ensure that the EU’s support to migration, border management and security challenges is tailored to the needs of each Member State and its regions. The link between reforms and investments will give Member States stronger incentives to implement the Pact on Migration and Asylum and the EU’s Internal Security Strategy. The EU Facility will ensure a flexible, common EU response to pressing needs and new challenges. ➢ Fisheries will remain the lifeblood of our coastal communities and economies. The partnerships will build a closer link between the EU’s fisheries and ocean-based policy, cohesion, and the Common Agricultural Policy, to provide stronger support for our fishermen and women, while helping stimulate economic activities such as aquaculture, tourism and shipping, creating jobs and improving livelihoods in coastal regions. The national and regional partnership plans, in tandem with other EU programmes, will help the Union stay the course on our commitment to decarbonise Europe by 2050. Investments and reforms supported by the plan will spur innovation, increase resilience to the impacts of climate change, improve connectivity and help Europe become more energy independent. They will support businesses and citizens in all parts of the Union in navigating the challenges and opportunities of the transition to a clean economy, ensuring that no-one is left behind. 5  Financing for migration and border management in the 2028-2034 budget Results-based delivery and the combination of mutually reinforcing investments and reforms will bring more impact and value for money. Payments will be conditional upon the fulfilment of investment and reform milestones and targets linked to agreed priorities. This is expected to deliver funding and results faster and more efficiently. This will put the focus where it should be: on the results of EU spending. Robust audit and control arrangements will ensure that the partnership plans are implemented in accordance with the highest standards of sound financial management. The principles of the rule of law and the Charter of Fundamental Rights are non- negotiable. The rule of law Conditionality Regulation3 will continue to apply to the whole of the EU budget (see Section 5). The national and regional partnership plans will strengthen the link between the recommendations in the Rule of Law Report and financial support. In case funds are lost for a Member State due to persisting breaches of the Rule of Law or Charter of Fundamental Rights, they will be available for use in programmes in direct or indirect management, in particular those contributing to supporting Europe’s democracy, civil society, Union values or the fight against corruption. An EU Facility will support implementation at national and regional level. The facility will support actions that can be delivered more efficiently at Union level, complementing projects implemented by Member States and regions. This includes implementing the exclusive competences of the Union in areas such as the conservation of marine biological resources under the common fisheries policy, supporting ocean policy, promoting social actions and investments in social infrastructure and social economy at EU level, including through the use of guarantee instruments, and promoting inter-regional or inter-city cooperation. The facility will help to respond to natural and man-made disasters, building synergies with other policy areas covered under the partnerships, such as agriculture. An unallocated cushion will provide the possibility to further respond to unexpected events and 3 Regulation (EU, Euratom) 2020/2092 of the European Parliament and of the Council of 16 December 2020 on a general regime of conditionality for the protection of the Union budget. 6 disasters in Member States, should other flexibilities within the national and regional allocations not be sufficient. The EU will also continue to provide strong support to the Turkish-Cypriot Community through a dedicated instrument. II. Boosting European competitiveness: the European Competitiveness Fund and Horizon Europe (*) Collaborative R&I consistent with activities in the Competitiveness Fund The new European Competitiveness Fund, working in synergy with Horizon Europe, will provide seamless support to European innovators from research to deployment, from ideas to start-up to scale-up. It will power the implementation of the Competitiveness Compass and help the Union build a competitive edge in strategic sectors, including by facilitating multi-country and cross-border projects with high EU value added. In this way, it will drive prosperity and the creation of high-quality jobs. The next EU long-term budget must deliver a step change in European support for competitiveness. Europe is the cradle of innovation, of scientific progress and of entrepreneurship, with a world-class industrial footprint. However, Europe’s competitiveness and economic security is hindered by barriers to the single market, fragmented capital markets, insufficient digitalisation, unfair international competition, high energy prices, skills and labour shortages, weak translation of research into marketable outcomes, and obstacles to bringing projects and funding together. Europe must do much better at creating the conditions for its best projects and companies to thrive and scale up, as highlighted in the Draghi4 and Letta5 reports and in the Competitiveness Compass6. As set out in the Clean Industrial Deal, it will be essential to 4 Draghi, M. (2024) “A competitiveness strategy for Europe”. 5 Letta, E. (2024) ”More than a market”. 6 Communication from the Commission to the European Parliament, the European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions, A Competitiveness Compass for the EU, COM(2025)30 final. 7 combine decarbonisation and economic growth, through affordable energy prices, support for EU-made clean products (via the Industrial Decarbonisation Accelerator Act), high-quality jobs and reinforced financing, including through the industrial decarbonisation bank. Strengthening Europe’s economic security must also be a core objective — ensuring that key sectors remain resilient and competitive in the face of geopolitical and technological shifts. The EU must also prioritise investments in frontier technologies that hold the key to the future, such as space, artificial intelligence, and quantum. To remain competitive, autonomous and secure, Europe needs to build world-class and secure digital infrastructure, such as high- capacity networks and AI gigafactories. The European Competitiveness Fund, with a total envelope of EUR 409 billion including Horizon Europe, will provide an unprecedented boost in EU budget support to research, innovation, development and deployment.7 The new European Competitiveness Fund will draw together investment firepower at EU level to accelerate the scaling-up, manufacturing and deployment of strategic technologies in Europe. It will become a key tool to bolster the competitiveness of European companies and strengthen the EU’s industrial base, including by supporting ‘made in Europe’ technologies, products and services. Replacing the current patchwork of overlapping programmes, the fund, operating under a single rulebook, will greatly simplify and accelerate EU funding, including for small businesses. It will allow the EU to invest where it matters – and to invest with impact. The fund will feature simplified and fast-tracked selection, evaluation and award procedures, and will provide simplified reporting requirements for recipients of EU funding, bringing funding faster to project promoters. Following the recommendation of the Draghi report, the European Competitiveness Fund will focus on EU public goods. The fund will support areas critical for EU competitiveness: clean transition and decarbonisation; digital leadership; resilience and security, defence industry and space; and health, biotech, agriculture and bioeconomy. It will also offer advisory services for project promoters. Public investment at European level has a vital role to play as a catalyst for private investment. The European Competitiveness Fund will offer a comprehensive funding toolkit for crowding in private investment. This will allow each selected project to access the most appropriate form of support, be that grants or loans, procurement, or financial instruments including equity investments. Crucially, the proven firepower of InvestEU will leverage public and private investment towards EU priority sectors, working in close cooperation with its implementing partners – the European Investment Bank and other national promotional banks. The Fund will also support public-private partnerships including Important Projects of Common European Interest. 7 With the addition of support provided by the Innovation Fund, the European Competitiveness Fund and Horizon Europe together amount to EUR 450.8 billion. 8 The world-renowned Horizon Europe programme for research and innovation will continue to invest in groundbreaking fundamental and collaborative research as well as disruptive innovation in strategic areas. It will operate as a self-standing programme closely connected to the European Competitiveness Fund through integrated work programmes for collaborative research and a common rulebook. The new Horizon Europe will be simplified and reinforced, enabling faster and more strategic EU spending through clearer rules and more transparent procedures for applicants and stakeholders. It will support cross-sectoral fundamental research actions, relying on its well-established excellence-driven approach and preparing the future engines of growth and technological leadership. Horizon Europe will be built around four pillars: Excellent Science, Competitiveness and Society, Innovation and the European Research Area. An expanded European Research Council will promote fundamental science and the European Innovation Council will be reinforced in its support to start-ups. The Euratom research and training programme will fund nuclear research and training and contribute to the ITER fusion project. III. Building a European Defence Union 9 The new long-term EU budget will take the European Defence Union to the next level, an urgent priority at a time of rising threats and uncertainty. Funding from the European Competitiveness Fund, national and regional partnership plans, the Connecting Europe Facility and external funding in combination will bring unprecedented European added value to national defence spending. The future EU budget must give new impetus to the creation of a true European Defence Union. As Russia’s war of aggression against Ukraine brought war back to European soil, the Union’s capacity to finance defence readiness was reinforced under the current EU long-term budget. This included the new Act in Support of Ammunition Production and Instrument for Common Defence Procurement, as well as the reinforcement of the European Peace Facility. The White Paper on European Defence – Readiness 2030 has set out what the Union can do to support and coordinate Member States’ efforts to strengthen the defence industrial base and the EU’s overall defence readiness. Within this framework, Member States will have further budgetary leeway to increase defence expenditure, including through additional loans financed by common borrowing (the Security Action for Europe8 instrument). But this is not enough. The next budget must usher in a new era of strategic investment in European defence capabilities and readiness, including the joint development of European critical defence capabilities. Responding to the challenges faced by Member States most exposed to conventional military threats will be a particular priority, through joint projects such as the Eastern Border Shield. The European Competitiveness Fund will provide significant support to investment in defence, security and space. The Commission proposes to increase financing substantially compared to the current financial framework. It is also a leap forward in the approach, by providing support along the investment journey from research to development, manufacturing and deployment within a single instrument, and contributing to de-risking common defence projects. This will reinforce coordination through support for dual-use applications and cybersecurity. The EU will continue to upgrade its space systems, notably Galileo, EGNOS, Copernicus and IRIS², while developing new capacities to meet dual use challenges, including 8 Council Regulation (EU) 2025/1106 of 27 May 2025 establishing the Security Action for Europe (SAFE) through the Reinforcement of the European Defence Industry Instrument. 10 an Earth observation governmental service and low Earth orbit positioning, navigation and timing. The integration of defence and space financing within the European Competitiveness Fund brings several benefits. First, it ensures consistent rules for beneficiaries, facilitating access to funding. Second, it exploits the synergies between support to the defence industry and the space industry, as these present opportunities for cross-fertilisation, while ensuring continued and strong support for EU investment in space infrastructure and key European space assets. Third, it provides access to the full set of financial tools that will be available under the European Competitiveness Fund, to provide a more tailored approach. Member States and regions will also be able to support investments and reforms in the area of Union defence capabilities and security projects via their funding under the national and regional partnership plans, consistent with EU priorities and in synergy with EU-level funding. Such measures will contribute to the competitiveness of the European defence, security and technological industrial base and to supporting the Union’s preparedness, threat detection and crisis response, including by strengthening cybersecurity and ensuring the resilience of critical infrastructure. Member States will also be able to finance the national parts of trans-European Transport Networks, national energy transmission and distribution networks and Important Projects of Common European Interest (including in defence) under the national and regional partnership plans. Russia’s war of aggression against Ukraine highlighted the importance of investing in military mobility, to make sure that Member State forces can respond quickly and with sufficient scale to crises erupting at the EU’s external borders and beyond. A reinforced Connecting Europe Facility will therefore increase its focus on military mobility corridors and maximise the synergies with other investments in the transport network. Investments will 11 support the transport of troops and equipment via railways, roads, airports, maritime ports, inland waterways and multimodal terminals. The European Peace Facility will continue to operate as an off-budget instrument, contributing to the Union’s efforts to preserve peace, prevent conflicts and strengthen international security. The Facility will finance actions decided by the Council under two pillars: the common costs of military operations and missions and assistance measures. 9 In view of the fast-changing geopolitical environment, the Facility should be able to continue supporting partners globally over the timeline of the next financial framework, including Ukraine and reinforced to EUR 30.5 billion. IV. Strengthening the European single market The single market is one of the Union’s defining achievements. Yet the recent Single Market Strategy10 showed once again that the single market is far from complete. The added value of investment from the EU budget is greatest when it helps to break down barriers and create connections. The new EU budget is designed with this in mind. The EU budget has always underpinned the widening and deepening of Europe’s single market. It does this through common policies such as cohesion and the common agricultural policy. It also does so via investments in the physical infrastructure that makes trans-European networks a reality, and administrative infrastructure investments that create the conditions for the single market to succeed. 9 In accordance with Council Decision (CFSP) 2021/509. 10 Communication from the Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions - The Single Market: our European home market in an uncertain world, COM(2025)500 12 The new Connecting Europe Facility will finance the completion of Trans-European Networks and foster the EU’s clean transition in energy and transport. Russia’s war of aggression against Ukraine and the need to decouple from Russian fossil fuels have underlined the vital importance of a genuine Energy Union and well-integrated EU infrastructure networks. However, progress on key infrastructure such as cross-border rail connections and interconnectors has been too slow. The Facility will give a renewed impulse to these essential investments in Europe’s resilience and security, including by supporting projects in the least connected parts of the Union, such as islands and the outermost regions. It will invest in cross-border interconnectors and grids, cross-border transport connections, offshore networks, renewable energy sources and storage and alternative fuels infrastructure, supporting the Union’s climate ambitions. The Facility will fund dual-use civilian-military transport projects to enable seamless military mobility throughout the EU, a prerequisite for a stronger and better prepared European Defence Union. The new Single Market Programme will pool measures supported by the EU budget to break down cross-border and cross-country barriers and foster cooperation between national administrations. It will contribute to enforcement of EU single market legislation and of competition policy, standardisation measures, consumer protection and cooperation between statistical authorities on high-quality statistics to underpin the design, monitoring and evaluation of all Union policies. Moreover, it will remove the remaining fragmentation in EU funding in this area to support cooperation among national administrations and reduce administrative burden in the areas of customs, taxation and anti-fraud, all of which are crucial to the efficient functioning of the single market. It will also contribute to the implementation of the EU customs reform once adopted and of the Savings and Investments Union. 13  V. A strong Europe in an uncertain world: the Global Europe instrument Global Europe will channel EU funds more strategically to key priorities, tailoring support to the needs of Europe’s partners and the Union’s interests, and adapting flexibly as local, regional, and global conditions evolve. It will provide strong support for candidate countries on their European path and promote stability in the Union’s immediate neighbourhood. Global Europe will continue the Union’s unwavering support for Ukraine and underpin the Union’s response to challenges such as conflicts in the Middle East and their aftermath. The global political and economic landscape is increasingly volatile and unpredictable. There are ongoing and emerging conflicts, unfair competition, and a more assertive economic and geopolitical stance by international actors. Other factors such as climate change, 14 migration pressures, and security threats continue to pose significant challenges to the EU and its partners across the globe. Against this backdrop, the EU must redesign and strengthen its external action financing in the next financial framework. EU external action needs to be better targeted to our partners and address urgent needs on the ground. It should support the Union’s strategic interests on the global stage by channelling funds towards key political priorities and adapting flexibly to evolving circumstances. A reinforced EUR 200 billion Global Europe instrument will be the basis for this action. Out of this amount, an indicative EUR 25 billion should be dedicated to Humanitarian Aid. The new Global Europe will optimise, consolidate, and streamline EU external action financing under the next long-term budget. Each macro-region will have an indicative financial allocation to ensure predictability for the Union’s partners, coupled with flexibility to reallocate funds between envelopes and mobilise an overall unallocated reserve to address emerging needs and new priorities. Global Europe will also contain a global pillar for actions that are inherently global in reach, for example financing for initiatives through international organisations like the United Nations. and on issues such as counterterrorism, global health, cybersecurity, Foreign Information, Manipulation and Interference and international climate and ocean governance. In addition, financing for some of the actions related to crisis, peace 15 and foreign policy needs for specific geographical objectives will be implemented via the dedicated geographies taking into account the global dimension. All external action policy tools will be available to target EU support to each macro- region. Global Europe will include multiannual cooperation programmes with partners as well as actions that are non-programmable in nature, such as humanitarian aid 11 and crisis, peace and foreign policy needs. In addition, it will provide assistance based on policy conditions, including reforms and investments. Global Europe will enable the EU to deploy the right combination of policy tools designed to respond most effectively to evolving foreign policy objectives and the specific needs of EU partners. The EU will offer comprehensive mutually beneficial partnership packages to achieve more effective and targeted external action financing. The partnership packages will be tailor-made for partners or regions, mobilising the appropriate set of policy tools to maximise EU impact on the ground, address EU strategic interests, and improve visibility and understanding of EU external action. It will advance a new European Economic Foreign Policy, strengthening the alignment with EU internal priorities, such as economic security, trade and competitiveness, energy security and decarbonisation, food security, migration management, transport connections, climate and environmental protection, renewable energy production, connectivity offered by trusted vendors, and access to critical raw materials. Enlargement is a political and geostrategic imperative. Twenty years after the biggest enlargement in EU history, enlargement continues to be a key investment in long-term security, peace, stability and sustainable prosperity in Europe. Russia’s war of aggression against Ukraine has demonstrated the importance of European integration and the need for a larger and stronger Union to address global challenges. The Union is deeply committed to working with candidate countries and potential candidates to prepare for accession, in full respect of the merit-based process and with the firm conviction that their future lies in the European Union. Global Europe will provide essential financial and policy-based support to help candidate countries and potential candidates progress along this path. The EU will support Ukraine for as long as it takes. From support in the accession process to longer-term reconstruction, the EU will be there for Ukraine. This support will include loans financed via common EU borrowing backed by the headroom of the EU budget. Support for Ukraine will be implemented under the geographic pillar of Global Europe and sourced from above the budget ceilings from a special dedicated reserve given the scale and uncertainty of the needs. Global Europe will be complemented by other types of EU external action, which, for legal reasons, must be financed under separate programmes. The next long-term EU budget will step up support to Overseas Countries and Territories12 and will continue financing Common Foreign and Security Policy actions. 11 Council Regulation (EC) No 1257/96 of 20 June 1996 concerning humanitarian aid. 12 Council Decision (EU) 2021/1764 of 5 October 2021 on the association of the Overseas Countries and Territories with the European Union including relations between the European Union on the one hand, and Greenland and the Kingdom of Denmark on the other (Decision on the Overseas Association, including Greenland) (OJ L 355, 7.10.2021, p. 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1764/oj). 2021/1764 16  VI. Investing in education, democracy and European values The new long-term EU budget will be a budget for all Europeans. It will step up investment in education and skills to help EU students and workers embrace opportunities across the EU. It will continue to promote Europe’s rich cultural diversity, democratic values and freedoms. It will be rooted in respect for the rights and values that define our Union. Supporting education, culture, media and democratic values is an investment in our common future. The EU budget has been at the forefront of this support with its programmes. It contributes to addressing transnational collaboration for skills development, addressing and nurturing a sense of EU citizenship and mutual understanding, through the promotion of EU values, supporting democratic and societal resilience, cultural interchange, financial literacy and a trustworthy information space. x1.5 The Erasmus+ programme - combining the current Erasmus+ with the European Solidarity Corps - will be strengthened, reflecting its status as one of the most emblematic EU programmes. Erasmus+ will continue to support high quality education and 17 training, boostin g the learning mobility of young people to develop skills and create shared experiences. By investing in youth, volunteering, and sport, Erasmus+ will help build stronger, more connected societies, encourage civic and democratic engagement, and contribute to social cohesion at all levels. The national and regional partnership plans will also provide strong support for reforms and investments supporting skills development and related social infrastructure, fully aligned with country-specific recommendations. The new AgoraEU programme will support the pillars of a strong democracy, including culture, media and civil society. The EU cultural, creative, audiovisual and media sector is an important pillar of the EU’s economy and society. The audiovisual sector faces strong competition from abroad and challenges related to the increased role of platforms. In the area of news media, decreasing media pluralism and disinformation are becoming a threat to the European project and to democracy. Europe also faces challenges related to democratic participation, equality, cultural diversity and threats to artistic freedom. To counterbalance these trends, well-designed and reinforced financial support at European level plays an important role. Cultural and linguistic diversity, our cultural heritage and our shared values of equality and democracy define the European identity and will continue to be supported in the next long-term budget. Bringing together support to culture, media and civil society under AgoraEU will ensure simpler access for beneficiaries through common rules and funding arrangements. The Justice programme will contribute to the development of an efficient, inclusive and resilient European area of justice. It will also support the digitalisation of justice at EU level. VII. Protecting people and building preparedness and resilience 18 The new long-term EU budget will provide the tools to implement the Preparedness Union and ProtectEU Strategy.13,14 Recent disasters and crises, including the pandemic, the war in Ukraine and energy crises, and the many security threats have shown the value added of coordinated EU and Member State action to step up preparedness and safeguard our internal security. The next long-term EU budget will reinforce EU prevention, preparedness and response capacity and invest in a safe and secure Europe. The Niinistö report15 highlighted the many threats facing the Union and made concrete recommendations on how to prevent and respond to major crises affecting the EU or some of its Member States. The future long-term budget will address all aspects of crisis management: prevention, preparedness, response, and the recovery and upgrading of the EU’s preparedness toolbox with significant financial support from the EU budget. The new Union Civil Protection Mechanism and Union support for health emergency preparedness and response will harness the synergies between EU action on civil protection and health emergency preparedness and response. For an MFF built around the ‘preparedness by design principle’, the Commission proposes to increase funding in this area by five times, to EUR 10.7 billion. The Union Civil Protection Mechanism will ensure that response capacities, including stockpiles, are developed and maintained at EU level across all relevant sectors and regions, complementing national efforts. A substantially reinforced Union Civil Protection Mechanism, coupled with health emergency preparedness and response, will ensure better cross-sectoral coordination and address capacity gaps for emergencies created, for example, by climate change, the changing security landscape, including for critical infrastructure, and the evolving global health landscape. 13 Joint Communication to the European Parliament, the European Council, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions on the European Preparedness Union Strategy, JOIN(2025) 130 final. 14 Communication From The Commission to the European Parliament, the Council, the European Economic and Social Committee and the Committee Of The Regions on ProtectEU: a European Internal Security Strategy, COM(2025) 148 final 15 Niinistö, S. (2024) Safer together – Strengthening Europe’s civilian and military preparedness and readiness. 19 The next financial framework will translate the objective of ‘preparedness by design’ into its structure. In addition to the central EU capacity provided by the Union Civil Protection Mechanism, national and regional partnership plans will support investments and reforms to enhance crisis prevention, climate resilience and preparedness at Member State and regional level. The EU Facility will finance the response to disasters and unexpected events, to supplement national financial allocations or finance actions directly at EU level. The European Competitiveness Fund will enhance the EU’s preparedness and strategic autonomy in key sectors, technologies and infrastructure. It will support building up industrial capacities and cutting-edge technologies (e.g. Copernicus, Galileo and IRIS² crisis support tools; health innovation and manufacturing), contributing to strengthening the resilience of the EU including by investing in the protection of critical infrastructure. Global Europe will offer a comprehensive toolbox for action in third countries. Security is the bedrock upon which all our freedoms are built. EU Member States’ ability to guarantee security for their citizens is contingent on a unified, European approach to protecting our internal security. The new long-term EU budget will support Europe in making good on its enduring promise of peace and stability. The ProtectEU Strategy sets out the EU’s commitment to a safer and more secure Europe for all its citizens. The future long-term budget will underpin the commitment to a safer and more secure Europe. It will do so by supporting resilience of critical infrastructures, enabling cooperation between Member States’ emergency services when responding to threats to the internal security of the EU, upgrading systems for information exchange and cooperation, and fostering a common response to serious crimes, including terrorism and organised crime. The new long-term EU budget will also allow closer cooperation with third countries in support of the internal security of the Union, via Global Europe. The Union will continue to provide support to nuclear safety. This will include international cooperation on nuclear safety, as well as the decommissioning of nuclear activities in Lithuania and of the EU’s own nuclear installations. The EU contribution to the decommissioning of nuclear installations in Bulgaria and Slovakia is expected to be completed by 2027. Financing from the EU budget will contribute to support for the health of workers and the general public, nuclear safety and preventing environmental degradation. VIII. A modern and efficient public administration for Europe A 5% reduction in staff in the years 2013 to 2017, followed by a prolonged period of stable staffing has brought considerable savings in administrative expenditure – but also left a significant capacity gap in the Commission and exposed it to business continuity risks. The rapidly evolving economic and global landscape has generated new policy needs and the Commission has been given new initiatives and tasks that require additional resources. To implement these new tasks, the Commission must be equipped with the right level of staffing, with the right profiles. This also implies that the Commission needs to be able to attract the best talent and to improve the geographic balance of its staff. 20 At the time of the mid-term revision of the 2021-2027 financial framework16, the Commission had assessed the needs for all EU institutions resulting from new tasks as well as the need for cybersecurity expertise. Since the mid-term revision proposal was presented, further legislative initiatives have been adopted, without corresponding reinforcement. Other EU institutions have also been faced with new challenges, not least in relation to security, AI and new regulatory obligations which are stretching their capacities to the limit. The gap is also substantial in cybersecurity, given the increased number and severity of attacks. It is therefore proposed to factor in an increase in staffing of 2500 posts in the administrative heading over the first three years of the new period, covering the established needs and potential developments until 2027, in line with the legislative proposals. By phasing in this increase over the first years of the next period, the Commission would have the necessary resources to ensure the proper implementation and closure of the current programmes, as well as accelerating the start-up of the new generation of programmes and preparing the Union for future enlargements. Looking forward, the proposed simplification and the reduction in the number of programmes are expected to lead to efficiency gains, which will help accommodate new tasks that may arise during the next long- term budget. This, combined with the large-scale review of the Commission’s organisation and operations, should lead to a situation in which the institution can meet future challenges head on, with the best possible staff structure and flexibility to act. With respect to non-salary related expenditure, an annual increase of 2% during the next financial framework remains feasible, provided that the starting point takes account of the real needs. Several institutions plan major building works over the coming years. Appropriate investment in IT, including for cybersecurity, is required, which will ultimately help to rationalise future costs. Finally, the European External Action Service must be in a position to ensure the security of the delegations. The next long-term budget must cater for uncertainty in price developments which affect in particular fixed costs and other legal obligations (see Section 3). 3. A MORE AGILE EU BUDGET The next long-term EU budget will be a more agile budget, combining stability and predictability with a more structural capacity to adapt to evolving needs and priorities. The next long-term EU budget must be the right budget not only on 1 January 2028 but throughout its implementation until 2034 and beyond: it must be fit for the future. Flexibility will be a defining feature of the next long-term budget. Flexibility is central to ensuring that the EU budget is future-proof, responsive and relevant for its whole duration. The next long-term budget needs a better balance between investment predictability and flexibility to adjust spending focus and to respond to unexpected needs and crises. Predictability will always be ensured for investments such as major energy and transport investments as well as research and innovation investments that require long-term planning for our beneficiaries, project promoters, and managing authorities. At the same time, reducing the number of headings and programmes will make it easier to redeploy resources that are not 16 SWD(2023) 336 final. 21 pre-programmed within and across programmes. There will be increased possibilities to transfer resources between the strands or windows of EU budget programmes. In addition, the dedicated flexibility tools and instruments will be reinforced. The next financial framework will have a simpler architecture with fewer programmes, a higher share of unprogrammed amounts, as well as mechanisms and in-built reserves allowing for a better, faster and less disruptive response to evolving needs. Redeployments within and across programmes will be facilitated by reducing in-built rigidities in the budget, while continuing to create stable conditions for long-term investment. Response to disasters will be streamlined by integrating the current tools within the ceilings of the financial framework and within programmes, in the form of reserves and cushions, as well as with simplified procedures for redirecting funding. The special instruments ‘over and above’ the ceilings will be rationalised, with the Flexibility Instrument providing support to new or unexpected needs when other flexibilities are not available. The Flexibility Instrument will, in addition to a fixed yearly amount, include amounts equivalent to decommitments made in the previous year as well as to net fines entered in the budget in the previous year.17 Recent years have also shown that the frequency, severity and depth of severe crises, hardships and threats have increased. The rigidity of the current budget structure restricted the Union in its response to such crises. This underlined the importance of ensuring that the Union is structurally equipped with flexible and appropriate tools to respond to them. A new extraordinary and temporary mechanism will be established to respond to the consequences of severe crises, severe hardship or serious threats thereof affecting the Union or its Member States. This extraordinary crisis tool will provide loans to Member States backed by EU borrowing solely for the period of the upcoming long-term budget should a severe crisis occur. The activation of this extraordinary and targeted crisis response tool will be decided by the Council, after obtaining the consent of the European Parliament and considering the specificities and needs of the crisis. The Council will authorise the borrowing by the Commission, on capital markets, of the amount for the loans to Member States, as required and depending on the circumstances. The next long-term budget must be ready to respond quickly and efficiently should a major crisis occur. The implementation of this crisis response tool will ensure institutional balance including through due and adequate involvement of the European Parliament. 17 The Commission will propose in due time an amendment of the Financial Regulation prolonging the treatment of negative revenue set out in its Article 48(2) beyond 2027. 22 A new political steering mechanism will provide strong interinstitutional governance for the allocation of flexible resources. Flexibility will be underpinned by robust governance and a transparent process, with the European Parliament and the Council guiding investment priorities for EU programmes. With greater flexibility in the budget, there is a need for the EU institutions to identify the key priorities to be financed, which will then inform the annual budgetary procedure. The steering mechanism will keep the EU budget more closely aligned with the Union’s priorities and allow it to respond more flexibly to a fast-changing reality. It will be supported by an integrated strategy report, which builds on existing sectoral processes and reports such as the European Semester, the new Competitiveness Coordination Tool, the State of the Energy Union, the National Energy and Climate Plans, the Environmental Implementation review, and the Single Market and Competitiveness Report. Structured by major policy areas, the report will identify EU level priorities to be discussed and agreed by the European Parliament, Council and Commission. The capacity of the budget should not depend on unexpected inflationary shocks. In recent years, high inflation has weighed substantially on the purchasing power of the EU budget.18 This led to a reduced budget for regional authorities, farmers or researchers. For the next long-term budget, the Commission is proposing that the ceilings continue to be based on a 2% fixed deflator when EU inflation is between 1% and 3%. When actual inflation is below 1% or above 3%, adjustment will be made based on actual inflation, ensuring that the ability of the EU budget to deliver is not unduly affected. While flexibility allows for adaptation to changing circumstances, predictability is necessary for beneficiaries and for Member States’ financial planning. Several features of the Commission’s proposals will improve predictability within the next long-term budget, starting with a reduction and rationalisation of instruments above the ceilings. NextGenerationEU repayment will be more predictable than in the current period, as there will be no new net bond issuance. The remaining volatility due to refinancing operations will be covered in full by a fixed annual envelope for NextGenerationEU repayment, covering both interest and principal. 4. A SIMPLER, MORE IMPACTFUL EU BUDGET The EU budget is designed first and foremost with its end recipients in mind. Simplifying and harmonising rules and processes for access to EU funding reduces the burdens for recipients and beneficiaries of EU funds, especially small businesses. With simplified rules and audit arrangements, project promoters will be able to focus on delivering results. Access to EU funds for beneficiaries will be made easier. A single portal will consolidate information on funding opportunities and provide a single gateway to EU project promoters for simplified access to information, building on the experiences of the Funding and Tenders Portal and the STEP Portal. Advisory and business support services will be streamlined. This will reduce the time needed to locate relevant information on financing opportunities. 18 This was highlighted by the European Court of Auditors in its 2022 Annual Reports on the implementation of the EU budget for the 2022 financial year and on the activities funded by the 9th, 10th and 11th European Development Funds (EDFs) for the 2022 financial year. 23 The next financial framework will have a simpler architecture, with fewer programmes, reducing administrative burden. This reduces overlaps, maximises synergies and economies of scale and increases the budget’s readability for citizens and stakeholders alike. Furthermore, the creation of stable regulatory frameworks under shared, direct and indirect management reduces administrative burden. With the national and regional partnership plans, we will achieve a significant decrease in programming documents, compared to the current multiplication of plans and work programmes under multiple funds, reducing the burden on national and regional administrations. To increase impact, the new long-term EU budget will rely extensively on results-based funding. This will shift the focus to the essential: ensuring that investment is delivering the desired outcomes. Results-based financing, where funding can be disbursed for the completion of intermediary steps, will ensure that EU funding reaches the real economy faster. A more widespread use of simplified cost options and financing not linked to costs will significantly reduce the reporting obligations on recipients of funds by focusing checks and controls on the deliverables of the projects rather than on the costs. Expanded use of financial instruments and budgetary guarantees will increase leverage and allow the EU budget to play a stronger role in de-risking private investment and unlocking financing by institutional investors. Private partners and private sector investment are increasingly relevant for a wide range of policies and programmes. Therefore, budgetary guarantees, financial instruments and blending operations (combining repayable support with a grant component) will become an integral part of the funding toolbox, supporting products such as venture debt, loans and equity investments. The increased use of financial instruments and budgetary guarantees will be accompanied by simplified governance. A harmonised set of technical rules for both internal and external programmes will promote coherence across the budget and reduce administrative burden for implementing partners. A single budgetary guarantee for internal policies, established within the European Competitiveness Fund but accessible to other programmes, will be established. It will be accompanied by a separate guarantee for external policies established within Global Europe. Open architecture - allowing for cooperation with a variety of International Financial Institutions such as the European Investment Bank, the European Bank for Reconstruction and Development, national promotional banks and Development Finance Institutions - will remain a key feature of the EU long-term budget. The impact of the next long-term EU budget will be further increased by the use of policy loans to Member States and, under Global Europe, to third countries, further leveraging the EU financial architecture. This will increase the impact of the EU budget, by providing further financial resources to support EU policy goals via borrowing for lending while addressing country-specific challenges. Such additional support will be available to Member States when designing their initial plan, to enable them to access an amount of funding commensurate with their needs and ambitions. Greater consistency between EU and national investment priorities will maximise the impact and effectiveness of funding. The future national and regional partnership plans will help the EU, Member States and regions to align investment and reform priorities. These partnerships will combine EU and national co-financing to finance initiatives that serve EU priorities while responding to local needs. 24 An enhanced performance framework will support the delivery of EU policy priorities and increase transparency. It will ensure that horizontal priorities are applied in a consistent way across the EU budget, including for climate and biodiversity, the ‘do no significant harm’ principle, social policies and gender equality. An overall climate and environment spending target of at least 35% of the total amount of the budget will help steer support towards the goals of the European Green Deal. The performance framework will also provide a single and proportionate set of rules for the implementation of the ‘do no significant harm’ principle across EU programmes. This performance framework will represent a major simplification, reducing the administrative burdens associated with monitoring and reporting. A single expenditure and performance monitoring system will apply to all relevant programmes, allowing for a comprehensive overview of where EU funds are allocated and what they deliver. The framework replaces over 5,000 indicators with a streamlined set of around 900 output and result indicators, consolidates 32 programme-specific reports into a single Annual Management and Performance Report, and merges more than 30 online portals with information about the budget into one user-friendly entry point (‘Single Gateway’), reducing burden for beneficiaries and improving public access to budget information. In line with recommendations from the European Court of Auditors, it will ensure that the effectiveness and efficiency of the EU budget can be consistently assessed.19 5. RULE OF LAW, FUNDAMENTAL RIGHTS AND PROTECTION OF THE UNION’S FINANCIAL INTERESTS Respect for the rule of law is a must for all funds. It is essential that EU spending has strong safeguards on the rule of law to guarantee the protection of the EU’s financial interests. At the same time, experience with the current financing instruments shows that EU financial support for investments and reforms that strengthen the rule of law can offer real added value. The national and regional partnership plans will ensure a strong link between the recommendations in the Rule of Law Report and financial support for targeted reforms and measures that boost institutional and civil society capacities in upholding the rule of law. The combination of financial support for rule of law reforms together with a strict application of safeguards and conditionalities will ensure that the EU budget is protected and is used to deliver on a Union based on democracy, the rule of law and fundamental rights. The national and regional partnerships will require that Member States respect the principles of the rule of law and the Charter of Fundamental Rights. Building on features of the Common Provisions Regulation and the Recovery and Resilience Facility, this will allow for money to flow when key conditions of compliance with the principles of the rule of law and the Charter of Fundamental Rights are met. In the next financial framework, there should be, as today in NextGenerationEU, a possibility to block payments in case of systemic deficiencies linked to the rule of law, for example by suspending the financing linked to educational institutions in case there is a problem with the fundamental right linked to academic freedom. 19 ECA Review 03/2025 Opportunities for the post-2027 Multiannual Financial Framework. 25 The EU budget will also support reforms that strengthen the rule of law in Member States, in line with the recommendations in the annual Rule of Law Report. This will provide positive incentives for all Member States to strengthen their capabilities to uphold the rule of law by sustaining and further developing open, rights-based, democratic, equal and inclusive societies, promoting and upholding the rule of law through strengthening justice systems, anti-corruption frameworks, media pluralism and effective checks and balances, and enhancing the efficiency of public administration and institutional capacity. The Financial Regulation ensures the protection of the Union’s financial interests and requires Member States to ensure compliance with the Charter of Fundamental Rights and to respect the Union values enshrined in Article 2 TEU relevant in the implementation of the budget. In addition, the Conditionality Regulation, which is not time bound, will continue to protect the EU budget from breaches of the principles of the rule of law. It will be our last line of defence, applying to all EU programmes. Transparency on the beneficiaries of the EU budget will be reinforced. Starting in 2028, information on the recipients of EU funds will be published in a centralised database on the Commission's website. Furthermore, to protect the EU budget, particularly from misuse to foster radical or extremist views in Member States, the Commission is open to explore new processes or measures for risk-based thorough screening of beneficiaries of EU funding for security risks and incompatibility with EU values. In line with the Financial Regulation as amended in 2024, the conviction for incitement to discrimination, hatred or violence is a new ground for exclusion from EU funding which will be thoroughly applied. The Early Detection and Exclusion System, which protects the EU budget from fraud and irregularities, will be extended to funds implemented under shared management. The EU budget must rely on a solid audit and control strategy, including close cooperation between the Commission and the European Court of Auditors, to ensure that EU funds are spent in accordance with applicable rules. Regarding the national and regional partnerships, the Commission will rely on controls carried out by the Member States and will complement them by its own controls, focused on the systems put in place by the Member States to ensure the rigorous protection of the financial interests of the EU. It will also combine ex ante and ex post controls on the legality and regularity of payments, i.e. the satisfactory fulfilment of the milestones and targets, starting with the analysis of the plans submitted by the Member States, then carrying out controls on the payment requests submitted, and finally, performing ex post audits. The ongoing review of the anti-fraud architecture will ensure that all actors involved – including OLAF, the European Public Prosecutors’ office and Europol – collaborate more closely, to fight irregularities fraud and corruption affecting the EU budget. This comprehensive review, involving all the relevant actors within the EU anti-fraud architecture, will create more synergies and efficiencies avoiding duplication at every stage of the anti- fraud cycle: prevention, detection, investigation, correction of fraud, and the recovery of the amounts concerned, including those for the EU budget. 6. AN AMBITIOUS EU BUDGET FINANCED BY MODERN REVENUES The financial firepower of the EU budget must be commensurate with the Union’s ambitions. The scale of the internal challenges facing the Union, coupled with heightened geopolitical uncertainty and intensifying competition, mean that the EU must be equipped 26 with a budget of sufficient magnitude to make a real difference across the priority areas outlined in this communication. And it must do this against the backdrop of the obligation to repay NextGenerationEU borrowing starting from 2028. The Commission is proposing a long-term EU budget of EUR 1.98 trillion, equivalent to 1.26% of EU GNI. The expenditure and revenue sides of the EU budget are two sides of the same coin. The unique combination of pressing challenges and tight financial constraints presents a unique opportunity to deliver the modernisation on the spending and revenue sides of the budget that is so urgently needed. To support a more ambitious multiannual financial framework that responds effectively to the Union’s strategic priorities and to cater for the repayment of NextGenerationEU, new own resources are essential. The Union requires a collective financial effort that cannot be borne by national contributions alone. Introducing new own resources will reduce the burden on Member States and ensure the sustainable funding of common EU policies, while keeping national contributions stable overall. The EU budget is about creating European added value for all, which also calls for joint financing of common priorities. Therefore, as part of the proposal for the new long-term budget, the Commission is proposing a new Own Resources Decision. This proposal modernises and diversifies the sources of revenue for the EU budget. At the same time, the Commission proposes to increase the own resources ceilings for payments to 1.75 % of the EU-27 gross national income to cater for higher financing needs and the necessity to have a sufficient margin to ensure that the Union is able – under any circumstances – to fulfil its financial obligations. The Interinstitutional Agreement sought to frame and steer the negotiations on new own resources after 2020. These negotiations have stalled. To give negotiations a new impetus, the Commission has undergone a review of the entire revenue side of the EU budget. This includes introducing new categories of own resources and proposing targeted adjustments to existing own resources. The financing of the EU budget can also be reinforced by introducing other revenue sources. The proposed package is in line with the EU’s political priorities, based on existing legislation or the Own Resources Decision itself, and can be implemented with a reasonable administrative burden. New own resources to finance EU priorities The Emissions Trading Scheme-based own resource is closely linked to the Union’s climate targets and has significant revenue potential. A possible Emissions Trading Scheme own resource has unique advantages in terms of immediate availability and sufficient scale. While 30% of revenues would go to the EU budget, most revenues from the auctioning of emission allowances would continue to flow to national budgets. The Carbon Border Adjustment Mechanism own resource can be considered as the ‘external dimension’ of the Emissions Trading Scheme, and the related own resource therefore remains an integral element of the package. The Carbon Border Adjustment Mechanism ensures that imports to the EU are subject to a carbon price equivalent to producing these same goods in the EU. A new own resource based on the amount of non-collected e-waste would lead to positive environmental outcomes while supporting the Union’s strategic autonomy in critical raw materials. Waste electrical and electronic equipment, or e-waste, is one of the fastest growing 27 waste streams. As e-waste contains important critical raw materials, recycling and re-use play a significant role in reducing dependency on foreign suppliers. Despite notable progress in recycling, the collection rate remains significantly below the Union targets. Implementing a national contribution based on the non-collected waste reported by Member States will incentivise waste reduction and encourage separate collection. Under the proposed Corporate Resource for Europe, companies will contribute to the financing of the EU budget. Several EU funding programmes support companies in modernising, innovating and expanding. The new long-term EU budget will boost competitiveness and economic growth and improve the business environment through long- term investments, notably through the European Competitiveness Fund. The own resource will, in principle, not apply to SMEs. A Tobacco Excise Duty Own Resource would support EU health policy objectives, while at the same time generating revenue for the EU budget. Divergent taxation regimes across the Union have negative effects on Member States’ policies to deter tobacco consumption through taxation. The proposal for a Tobacco Excise Duty Own Resource is complementary to the upcoming recast of the tobacco excise duty directive, which aims to adapt EU minimum excise duties and certain categories of traditional tobacco products ensuring a level playing field in the Single Market. Adjustments to existing own resources Targeted adjustments to existing own resources are proposed to preserve the revenue base of the EU budget. Traditional Own Resources, consisting primarily of customs duties, are collected by the Member States on behalf of the Union. Furthermore, it is proposed to increase the call rate for the own resource based on non-recycled plastic packaging waste, which was introduced at the start of the current financial framework, to account for inflation developments. Other revenue The EU budget can also be financed through other revenue. Other revenue supplements own resources. It flows directly into the EU budget, reducing the pressure on national contributions from Member States. Additional other revenue will be generated, for example, by increasing the level of the existing ETIAS fee to align it with other jurisdictions. The Commission will also continue working towards introducing new fees related to Union policies. 7. CONCLUSION The negotiations on the 2028-2034 multiannual financial framework are an opportunity for the Union to show unity of purpose and to equip the Union with the means to deliver on its collective ambitions. The Commission is proposing an ambitious, agile and forward-looking EU long-term budget. It builds on the strengths and fundamental principles of the current framework, while making it simpler, more flexible and more impactful. Incremental changes will not be enough to solve a complex budgetary equation, with huge expectations on the Union to deliver while meeting its financial obligations under NextGenerationEU. This means daring to do things differently, ensuring every euro helps to drive Europe forward. 28 Robust governance, transparency and strong political oversight are integral to every part of these proposals. The Commission will work closely with the European Parliament and the Council to achieve an ambitious, balanced and timely agreement on the next multiannual financial framework and on the sectoral programmes. As budgetary authority, the European Parliament and Council will steer the long-term budget, ensuring it remains fully aligned with our shared priorities throughout its duration. A more independent Europe must be ready to take its destiny into its own hands. The Union cannot rely solely on others to defend its interests and values. This means we need to use all the tools available to implement our shared agenda and to turn ambitions into reality. The EU budget has the power to unlock the investments and reforms that are key for the Union’s future prosperity, cohesion, security and sustainability. It is time to work together to make this a reality. 29  Annex. The 2028-2034 Multiannual Financial Framework - Tables MULTIANNUAL FINANCIAL FRAMEWORK 2028-2034 (IN COMMITMENTS) Total Amounts in current prices, EUR million 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028-2034 Economic, social and territorial cohesion, agriculture, rural and 163,088 160,860 158,053 155,565 152,274 140,140 132,240 1,062,220 maritime prosperity and security National and Regional Partnership Plans, of which: 135,571 133,134 130,131 127,411 123,879 111,535 103,415 865,076 Common Agricultural Policy (CAP) income support and fisheries 42,272 42,268 42,265 42,261 42,257 42,204 42,172 295,699 of which interventions of the Common Fisheries Policy 270 275 280 286 292 298 300 2,000 Migration and border management 5,847 5,633 5,407 5,170 4,922 3,945 3,291 34,215 Economic, territorial and social cohesion including fisheries and rural communities 75,768 73,334 70,769 68,074 65,240 53,715 46,065 452,965 and tourism p.m. Social Climate Fund 10,500 10,300 10,100 9,800 9,400 - - 50,100 Interreg - 1,753 1,782 1,810 1,840 1,524 1,555 10,264 EU Facility - Union actions, of which: 10,512 8,951 8,690 8,852 8,353 8,853 9,012 63,223 Unity Safety Net/ Agricultural reserve 900 900 900 900 901 900 900 6,301 EU Solidarity Fund 2,706 2,760 2,815 2,872 2,929 2,988 3,047 20,117 HOME Thematic facilities 3,401 3,469 3,539 3,609 3,682 3,755 3,830 25,285 Other (cities, employment & social innovation...) 3,505 1,822 1,436 1,471 841 1,210 1,235 11,520 EU Facility - Cushion 1,172 1,195 1,219 1,243 1,268 1,294 1,319 8,710 Support to the Turkish-Cypriot Community 58 63 61 62 64 64 66 438 Decentralised agencies, of which: 2,677 2,866 3,048 3,261 3,483 3,676 3,877 22,888 Frontex 1,309 1,421 1,561 1,694 1,827 1,963 2,113 11,888 Europol 320 361 395 430 464 498 531 2,999 Repayment of NGEU 24,000 24,000 24,000 24,000 24,000 24,000 24,000 168,000 Margin 781 797 814 831 846 864 885 5,818 Competitiveness, prosperity and security 66,875 81,300 83,176 87,312 88,611 90,706 91,614 589,594 European Competitiveness Fund 42,703 56,663 58,374 70,978 72,286 74,158 75,346 450,508 European Competitiveness Fund (excluding Innovation Fund), of w hich: 42,653 56,613 58,324 61,925 62,343 63,498 63,945 409,301 Horizon Europe 16,243 25,183 26,265 26,891 26,607 27,048 26,765 175,002 Clean Transition and Industrial Decarbonisation 3,004 3,566 3,636 12,971 13,940 14,737 15,560 67,416 MFF component 2,954 3,516 3,586 3,919 3,997 4,077 4,159 26,210 p.m. Innovation Fund 50 50 50 9,052 9,943 10,660 11,401 41,206 Resilience and Security, Defence Industry, and Space 14,733 17,534 17,884 19,544 19,935 20,334 20,741 130,704 Digital Leadership 6,176 7,350 7,497 8,194 8,358 8,525 8,695 54,793 Health, Biotech, Agriculture and Bioeconomy 2,547 3,031 3,092 3,378 3,446 3,515 3,585 22,593 Minimum amount ECF InvestEU Instrument & advisory services, indicative contribution from the windows 1,143 1,643 1,642 1,643 1,643 1,643 1,643 11,000 (part of total ECF) Erasmus+ 5,261 5,440 5,625 5,819 6,019 6,224 6,439 40,827 Connecting Europe Facility, of which: 10,906 11,290 11,342 11,569 11,982 12,045 12,294 81,428 Connecting Europe Facility (CEF) - Transport, of which: 7,124 7,354 7,246 7,308 7,550 7,434 7,499 51,515 Military mobility 2,842 2,899 2,609 2,483 2,533 2,214 2,071 17,651 Connecting Europe Facility (CEF) - Energy 3,782 3,936 4,096 4,261 4,432 4,610 4,795 29,912 Union Civil Protection Mechanism + (UCPM+) 1,316 1,437 1,477 1,535 1,569 1,644 1,697 10,675 AgoraEU, of which: 1,099 1,139 1,180 1,223 1,268 1,313 1,360 8,582 Creative Europe - Culture 230 238 247 256 265 275 285 1,796 Media+ 409 424 439 455 472 489 506 3,194 Democracy, Citizens, Equality, Rights and Values 460 477 494 512 531 550 569 3,593 Single Market Programme 833 916 860 885 904 915 925 6,238 Euratom Research and Training Programme, of which: 1,599 1,434 1,287 1,143 1,219 1,653 1,459 9,794 Contribution to ITER 946 848 762 676 721 978 863 5,794 Instrument for emergency support within the Union (ESI) - - - - - - - - Protection of the euro against counterfeiting (the ‘Pericles V programme') 1 1 1 1 1 1 1 7 Nuclear decommissioning (Lithuania) 91 124 87 84 94 94 104 678 Nuclear safety cooperation and decommissioning 135 103 121 128 144 158 177 966 Justice 101 105 109 114 118 123 128 798 Decentralised agencies 1,271 1,319 1,354 1,397 1,441 1,486 1,530 9,798 Other (Other actions, prerogatives) 699 273 277 302 306 320 316 2,493 Margin 908 1,104 1,129 1,185 1,203 1,231 1,249 8,009 Global Europe 24,555 25,127 25,578 30,603 35,761 36,442 37,137 215,203 Global Europe (*), of which: 22,787 23,243 23,708 28,448 33,369 34,037 34,717 200,309 Europe 4,911 5,009 5,110 6,132 7,192 7,336 7,483 43,173 Sub-Saharan Africa 6,886 7,024 7,164 8,597 10,084 10,286 10,491 60,532 Asia and the Pacific 1,940 1,979 2,018 2,421 2,841 2,898 2,953 17,050 Americas and the Caribbean 1,040 1,061 1,082 1,298 1,523 1,554 1,586 9,144 Middle East, North Africa and the Gulf 4,884 4,981 5,081 6,097 7,153 7,296 7,442 42,934 Global (**) 1,441 1,470 1,499 1,800 2,110 2,152 2,196 12,668 Cushion 1,684 1,718 1,752 2,103 2,467 2,517 2,567 14,808 Common Foreign and Security Policy (CFSP) 443 454 467 483 494 507 521 3,369 Overseas Countries and Territories (OCT) (including Greenland) 94 144 147 199 153 156 106 999 SFPA and RFMO 192 202 148 164 199 204 222 1,331 Other (Other actions, prerogatives) 118 141 149 161 205 172 178 1,124 Margin 920 942 958 1,147 1,340 1,366 1,398 8,071 Administration 14,945 15,584 16,281 16,870 17,466 18,062 18,669 117,877 TOTAL 269,463 282,871 283,088 290,350 294,112 285,350 279,660 1,984,894 In % GNI (EU-27) 1.31% 1.33% 1.29% 1.29% 1.27% 1.19% 1.13% 1.26% (*) EUR 25 bn (in current prices) of the 2028-2034 envelope could contribute to humanitarian aid (**) EUR 2.33 billion (in current prices) will be implemented in the geographies for some of the actions related crisis, peace and foreign policy needs taking into account the global dimension. Totals may not tally due to rounding. Over and above the ceilings, of which: Flexibility Instrument 2,122 2,165 2,208 2,252 2,297 2,343 2,390 15,777 Ukraine 14,286 14,286 14,286 14,286 14,286 14,286 14,286 100,002 Catalyst Europe (policy loans NRPPs) (150 bn in current prices) Crisis mechanism (0.25% GNI - 395 bn) Outside MFF European Peace Facility 4,357 4,357 4,357 4,357 4,357 4,357 4,357 30,499 30  MULTIANNUAL FINANCIAL FRAMEWORK 2028-2034 (IN COMMITMENTS) Total Amounts in 2025 prices, EUR million 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028-2034 Economic, social and territorial cohesion, agriculture, rural and 153,681 148,610 143,153 138,137 132,563 119,607 110,652 946,404 maritime prosperity and security National and Regional Partnership Plans, of which: 127,752 122,995 117,863 113,137 107,845 95,194 86,533 771,319 Common Agricultural Policy (CAP) income support and fisheries 39,834 39,049 38,281 37,527 36,787 36,021 35,288 262,787 of which interventions of the Common Fisheries Policy 254 254 254 254 254 254 254 1,778 Migration and border management 5,510 5,204 4,897 4,591 4,285 3,367 2,754 30,608 Economic, territorial and social cohesion including fisheries and rural communities 71,398 67,749 64,097 60,447 56,796 45,845 38,545 404,877 and tourism p.m. Social Climate Fund 9,894 9,516 9,148 8,702 8,183 - - 45,443 Interreg - 1,620 1,614 1,607 1,601 1,301 1,301 9,044 EU Facility - Union actions, of which: 9,906 8,269 7,870 7,861 7,272 7,556 7,541 56,275 Unity Safety Net/ Agricultural reserve 848 831 815 799 784 768 753 5,598 EU Solidarity Fund 2,550 2,550 2,550 2,550 2,550 2,550 2,550 17,850 HOME Thematic facilities 3,205 3,205 3,205 3,205 3,205 3,205 3,205 22,435 Other (cities, employment & social innovation...) 3,303 1,683 1,300 1,307 733 1,033 1,033 10,392 EU Facility - Cushion 1,104 1,104 1,104 1,104 1,104 1,104 1,104 7,728 Support to the Turkish-Cypriot Community 55 58 55 55 56 55 55 389 Decentralised agencies, of which: 2,522 2,648 2,761 2,896 3,032 3,137 3,244 20,240 Frontex 1,233 1,313 1,414 1,504 1,591 1,675 1,768 10,498 Europol 302 333 358 382 404 425 444 2,649 Repayment of NGEU 22,616 22,172 21,738 21,311 20,893 20,484 20,082 149,296 Margin 736 737 737 738 737 738 737 5,159 Competitiveness, prosperity and security 63,017 75,108 75,335 77,530 77,141 77,416 76,658 522,205 European Competitiveness Fund 40,240 52,348 52,871 63,026 62,929 63,293 63,046 397,753 European Competitiveness Fund (excluding Innovation Fund), of w hich: 40,193 52,302 52,826 54,988 54,273 54,195 53,506 362,283 Horizon Europe 15,306 23,265 23,789 23,878 23,163 23,085 22,396 154,882 Clean Transition and Industrial Decarbonisation 2,831 3,294 3,293 11,518 12,136 12,578 13,020 58,670 MFF component 2,784 3,248 3,248 3,480 3,480 3,480 3,480 23,200 p.m. Innovation Fund 47 46 45 8,038 8,656 9,098 9,540 35,470 Resilience and Security, Defence Industry, and Space 13,883 16,198 16,198 17,355 17,355 17,355 17,355 115,699 Digital Leadership 5,820 6,790 6,790 7,276 7,276 7,276 7,276 48,504 Health, Biotech, Agriculture and Bioeconomy 2,400 2,800 2,800 3,000 3,000 3,000 3,000 20,000 Minimum amount ECF InvestEU Instrument & advisory services, indicative contribution from the windows 1,077 1,518 1,488 1,459 1,430 1,402 1,375 9,749 (part of total ECF) Erasmus+ 4,958 5,026 5,095 5,167 5,240 5,312 5,388 36,186 Connecting Europe Facility, of which: 10,277 10,430 10,273 10,273 10,431 10,280 10,287 72,251 Connecting Europe Facility (CEF) - Transport, of which: 6,713 6,794 6,563 6,489 6,573 6,345 6,275 45,752 Military mobility 2,678 2,678 2,363 2,205 2,205 1,890 1,733 15,752 Connecting Europe Facility (CEF) - Energy 3,564 3,636 3,710 3,784 3,858 3,935 4,012 26,499 Union Civil Protection Mechanism + (UCPM+) 1,240 1,328 1,338 1,363 1,366 1,403 1,420 9,458 AgoraEU, of which: 1,036 1,052 1,069 1,086 1,104 1,121 1,138 7,606 Creative Europe - Culture 217 220 224 227 231 235 238 1,592 Media+ 385 391 398 404 411 417 423 2,830 Democracy, Citizens, Equality, Rights and Values 434 440 447 455 462 469 476 3,184 Single Market Programme 785 846 779 786 787 781 774 5,538 Euratom Research and Training Programme, of which: 1,507 1,325 1,166 1,015 1,061 1,411 1,221 8,706 Contribution to ITER 892 784 690 600 628 835 722 5,150 Instrument for emergency support within the Union (ESI) - - - - - - - - Protection of the euro against counterfeiting (the ‘Pericles V programme') 1 1 1 1 1 1 1 7 Nuclear decommissioning (Lithuania) 86 115 79 75 82 80 87 604 Nuclear safety cooperation and decommissioning 127 95 110 114 125 135 148 854 Justice 95 97 99 101 103 105 107 707 Decentralised agencies 1,198 1,219 1,226 1,240 1,254 1,268 1,280 8,687 Other (Other actions, prerogatives) 659 252 251 268 266 273 264 2,233 Margin 855 1,020 1,023 1,053 1,048 1,051 1,037 7,085 Global Europe 23,138 23,213 23,166 27,174 31,132 31,103 31,074 190,000 Global Europe (*), of which: 21,473 21,473 21,473 25,261 29,050 29,050 29,050 176,830 Europe 4,628 4,628 4,628 5,445 6,261 6,261 6,261 38,112 Sub-Saharan Africa 6,489 6,489 6,489 7,634 8,779 8,779 8,779 53,438 Asia and the Pacific 1,828 1,828 1,828 2,150 2,473 2,473 2,473 15,053 Americas and the Caribbean 980 980 980 1,153 1,326 1,326 1,326 8,071 Middle East, North Africa and the Gulf 4,602 4,602 4,602 5,414 6,227 6,227 6,227 37,901 Global (**) 1,358 1,358 1,358 1,598 1,837 1,837 1,837 11,183 Cushion 1,587 1,587 1,587 1,867 2,148 2,148 2,148 13,072 Common Foreign and Security Policy (CFSP) 417 419 423 429 430 433 436 2,987 Overseas Countries and Territories (OCT) (including Greenland) 89 133 133 177 133 133 89 887 SFPA and RFMO 181 187 134 146 173 174 186 1,181 Other (Other actions, prerogatives) 111 131 135 143 179 147 149 995 Margin 867 870 868 1,018 1,167 1,166 1,164 7,120 Administration 14,083 14,397 14,746 14,980 15,205 15,415 15,621 104,447 TOTAL 253,919 261,328 256,400 257,822 256,041 243,541 234,005 1,763,056 In % GNI (EU-27) 1.31% 1.33% 1.29% 1.29% 1.27% 1.19% 1.13% 1.26% (*) EUR 22.4 bn (in 2025 prices) of the 2028-2034 envelope could contribute to humanitarian aid (**) EUR 2.06 billion (in 2025 prices) will be implemented in the geographies for some of the actions related crisis, peace and foreign policy needs taking into account the global dimension. Totals may not tally due to rounding. Over and above the ceilings, of which: Flexibility Instrument 2,000 2,000 2,000 2,000 2,000 2,000 2,000 14,000 Ukraine 13,462 13,198 12,939 12,685 12,437 12,193 11,954 88,867 Catalyst Europe (policy loans NRPPs) (134 bn in 2025 prices) Crisis mechanism (0.25% GNI) Outside MFF European Peace Facility 4,106 4,025 3,946 3,869 3,793 3,719 3,646 27,104 31 EUROOPA KOMISJON Brüssel, 16.7.2025 COM(2025) 570 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ELi dünaamiline eelarve tuleviku prioriteetide elluviimiseks – Mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034 {SWD(2025) 570 final} - {SWD(2025) 571 final} ET ET  1. SISSEJUHATUS Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034 on palju enamat kui pelgalt rahastamiskava. See on liidu strateegiline avaldus ühise poliitilise eesmärgi kohta saavutada oma prioriteedid ning astuda järgmisel aastakümnel maailmaareenil üles ühtselt ja jõuliselt. ELi eelarve on liidu mootor, mis on ikka ja jälle demonstreerinud oma tugevat mõju investeeringute ja majanduskasvu hoogustaja ning Euroopa solidaarsuse võimsa väljendajana. Ainuüksi viimase viie aasta jooksul on ELi eelarve aidanud päästa elusid ja tagada elatusvahendeid pandeemia ajal, võimaldanud liidul üle saada energiakriisist ja tarneahelakriisist ning aidanud hoida liidu vankumatut toetust Ukrainale. Nüüd on aeg muuta Euroopa sõltumatumaks, sest liit ei saa oma pikaajalise julgeoleku ja heaolu tagamisel toetuda ainult teistele. Venemaa agressioonisõda liidu piiride lähistel, suurem geopoliitiline ebastabiilsus ja häired üleilmsetes kaubandussuhetes on olnud Euroopa jaoks dramaatiline hoiatus. Need sündmused on sundinud meid oma strateegilisi prioriteete ümber hindama ja võtma kiireloomulisi meetmeid, et vähendada oma sõltuvusi ja kahandada oma vastuvõtlikkust mitmesugustele meie julgeolekut ja eluviisi ähvardavatele ohtudele. See on tinginud vajaduse keskenduda uuesti konkurentsivõimele, julgeolekule, kaitsele, rändele, toidujulgeolekule ja strateegilisele autonoomiale ning valmistuda liidu tulevaseks laienemiseks. Ühtlasi on see süvendanud meie pühendumust Euroopat ühendavatele põhimõtetele ja väärtustele, mis aitavad muuta liidu selles ebakindlas maailmas stabiilsuse ja edu tagajaks. Ühise tuleviku enda kätesse võtmine tähendab, et liidule tuleb selleks võimaldada eelarve, mis on pretensioonikas nii mahu kui ka ülesehituse poolest ning mille abil luua võimalusi praeguse ja järgmiste põlvkondade eurooplastele ning aidata abivajajaid; kaitsta meie strateegilisi huve ja väärtusi; võtta majanduskasvu ja innovatsiooni hoogustamiseks kasutusele uusi tehnoloogiaid, tuginedes ühtse turu potentsiaalile; saavutada seatud kliimaeesmärgid ning toetada ettevõtjaid, eriti väikeettevõtjaid, ja kodanikke üleminekul kliimaneutraalsele majandusele; kaitsta meie keskkonda, säilitada loodusvarasid, edendada ringluspõhisust ning tugevdada Euroopa konkurentsi- ja vastupanuvõimet, sealhulgas tema veesüsteemide kerksust; tagada meie ühine julgeolek, taastada Euroopa konkurentsieelis, tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning tulla toime demograafiliste trendide tagajärgedega; kindlustada ELi välispiire, hallata rännet ja tagada Schengeni ala hea toimimine; kasutada liidu tugevdamise eesmärgil ära ajalooline laienemise võimalus ning sõlmida strateegilisi üleilmseid partnerlusi, mis aitavad muuta liidu maailmaareenil tugevaks ja usaldusväärseks osalejaks, kes lähtub kindlalt reeglitel põhineva rahvusvahelise kaubanduse põhimõtetest. Euroopa peab hakkama tegutsema teisiti ja see puudutab ka ELi eelarvet. Suurema geopoliitilise ja majandusliku ebakindluse ajastul oodatakse liidult, et ta leiaks lahendused mitmesugustele põlvkondadevahelistele probleemidele. Nõudmised on suuremad kui varem ja ELi eelarve maht peab olema liidu kasvavate kohustuste täitmiseks kohane. Ressursid on aga piiratud. Liikmesriikide eelarved on surve all ja üksnes nende abil piiriüleseid probleeme lahendada ei saa. Taasterahastut „NextGenerationEU“ toetavad ühislaenud tuleb eelolevatel aastatel tagasi maksta. See tähendab, et peame täielikult ära kasutama iga euro ELi eelarves, investeerimaks suurima ELi lisaväärtusega valdkondadesse ning meelitamaks ligi era- ja avaliku sektori investeeringuid. Liidul on tarvis mahukamat eelarvet, mis on ühtlasi lihtsam, paindlikum ja strateegilisem. Eelkõige tuleb sellega aga tulemusi saavutada. See on peamine sõnum, mis 1 on saadud vastuseks komisjoni ulatuslikele avalikele konsultatsioonidele tulevase mitmeaastase finantsraamistiku teemal,1 mis kajastub spetsiaalsel Euroopa kodanike paneelarutelul2 saadud soovitustes ning mis on saadud Euroopa, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil toimunud laialdase teavitustegevuse käigus. Nüüd on aeg saadud sõnumid ja soovitused ellu viia ning anda liidule tänapäevane eelarve, mis aitab reageerida maailmas toimuvatele kiiretele muutustele. Kogemused näitavad, et äärmiselt oluline on olla paindlik. Mitmeaastane finantsraamistik tagab stabiilsuse ja võimaldab prognoosida. See teeb ELi eelarvest pikaajaliste investeeringute tõukejõu, kuid praeguses ebakindlas ja muutlikus maailmas peab ELi eelarve siiski olema struktuurselt hulga suutlikum, et ootamatutele sündmustele reageerida. Liiga sageli on kriisidele ja muutuvatele vajadustele reageeritud kiiruga ja improviseeritult. See ei ole pikaajalist poliitikat silmas pidades kindel alus. Seepärast paneb komisjon ette kohanemisvõimelisema eelarve, mis on nii teadaolevateks kui ka tundmatuteks katsumusteks paremini ette valmistatud. Eelarve täitmisse on kaasatud ka Euroopa Parlament ja nõukogu. See tagab igal ajal kõrgetasemelise poliitilise järelevalve, läbipaistvuse ja demokraatliku vastutuse. Komisjon teeb enneolematuid jõupingutusi, et muuta protsessid Euroopas lihtsamaks. Sama käib ELi eelarve kohta. Avalikud konsultatsioonid on kinnitanud, et ELi rahastamisprogrammid on väga killustunud, neis on lünki ja kattuvusi ning neil on erinevad reeglid. See tekitab segadust ning vähendab nende juurdepääsetavust, paindlikkust ja mõju. Komisjon teeb ettepaneku ELi rahastamisprogramme lihtsustada ja ühtlustada, et huvitatud isikud saaksid tunduvalt hõlpsamini leida rahastamisvõimalusi, samuti selleks, et vallandada programmide koostoime ning kujundada välja lihtne, läbipaistev ja sidus eelarve, mis on kõigi eurooplaste teenistuses. ELi järgmine pikaajaline eelarve annab võimaluse kinnitada uuesti Euroopa pühendumust ühistele eesmärkidele ja väärtustele. Komisjoni ettepanekute eesmärk on tagada, et ELi investeeringud juhinduksid meie poliitilistest prioriteetidest ja et nendega saavutataks paremaid tulemusi kui liikmesriigid üksi. Need põhinevad õigusriigi põhimõtete järgimisel ja kajastavad kindlat soovi tagada, et ELi raha kulutatakse hästi ja et seda tehes järgitakse rangeimaid usaldusväärse finantsjuhtimise nõudeid. Komisjoni ettepanekul tuleks ajavahemikuks 2028–2034 kehtestada 1,98 triljoni euro suurune ambitsioonikas eelarve, mis moodustab 1,26 % ELi kogurahvatulust. Liit saab oma eesmärke täita ainult siis, kui tal on selleks vajalik eelarve. Kavandatud eelarve võimaldab liidul tugineda taasterahastuga „NextGenerationEU“ loodud impulsile ning täita talle usaldatud ülesandeid ja kohustusi. Paketi olulise osana ajakohastatakse ELi eelarve rahastamist. See võimaldab liikmesriikidel teha hoolimata eelarve mahu suurenemisest stabiilseid osamakseid. Euroopa prioriteetidele keskenduv mahukas eelarve peaks põhinema ajakohasemal ja euroopalikumal tulusüsteemil. Selleks paneb komisjon ette uue täiustatud omavahendite paketi, mis sisaldab uusi omavahendeid käsitlevas 2023. aasta ettepanekus tehtud kohandusi ja soovitusi täiendavate omavahendite kohta. Sel viisil saadav tulu võimaldaks ELi eelarve 1 ELi järgmine pikaajaline eelarve – ELi rahaliste vahendite rakendamine koos liikmesriikide ja piirkondadega. 2 Euroopa kodanike paneelarutelu Euroopa uue eelarve üle – Euroopa Komisjon. 2 abil saavutada seatud eesmärke ning ühtlasi täita liidu kohustust maksta tagasi taasterahastu „NextGenerationEU“ laenud. Mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2028–2034 annab ainulaadse võimaluse kohandada meie pikaajalist eelarvet pidevalt muutuva maailmaga. ELi eelarve ja sellest toetatav ühine poliitika on osa liidu struktuurist. ELi eelarvet algusest peale kujundanud aluspõhimõtted ja eesmärgid ei muutu. Kuid liidu ees seisvad probleemid on nii suured, et paigalseis ei ole võimalik. Kui me muudame ELi eelarve ja selle programmid lihtsamaks ja paindlikumaks ning kohandame need strateegiliselt praegustele ja tulevastele prioriteetidele, tagame liidule tänapäevase eelarve, mida tal on tarvis, et kaitsta Euroopa kodanikke, toetada Euroopa ettevõtete õitsengut, tugevdada Euroopa sotsiaalset mudelit ning ärgitada kodanikke, teadlasi ja ettevõtjaid nii EList kui ka mujalt valima oma asukohaks Euroopa. Lühidalt öeldes saame me sellega luua sõltumatu Euroopa, mis on võimeline kujundama ise oma saatust. 2. ELi EELARVE: VIIME ELi PRIORITEEDID ELLU Uus ELi eelarve on poliitikapõhine. ELi järgmise põlvkonna rahastamisprogrammid peavad moodustama sidusa terviku ja toimima üheskoos, et viia Euroopa koostöö järgmisele tasemele sellistes prioriteetsetes valdkondades nagu konkurentsivõime, julgeolek, süsinikuheite vähendamine, kestlikkus ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. ELi ümberkorraldatud eelarve programmid on kavandatud nii, et need täiendaksid üksteist ja võimaldaksid kombineerida vahendeid Euroopa prioriteetide toetamiseks nii liidus kui ka kogu maailmas. I. Heaolu, kestlikkuse ja julgeoleku edendamine – kohandatud investeeringud ja reformid riiklike ja piirkondlike partnerluskavade kaudu 3 Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad koondavad liikmesriikide ja piirkondade rakendatavad ELi vahendid sidusasse ja sobilikuks kohandatud planeerimisprotsessi, mis on täielikult kooskõlas liidu ühiste prioriteetidega. Need aitavad suurendada iga euro mõju, võimaldavad rohkem paindlikkust, pidades silmas piirkondlikke ja kohalikke vajadusi, ning muudavad eeskirjad liikmesriikide ja piirkondade jaoks lihtsamaks. Uued riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, mille alusel tehakse investeeringuid ja reforme, tuginevad Euroopa ühise poliitikaga saavutatud märkimisväärsetele tulemustele ning muudavad selle poliitika veelgi tõhusamaks ja mõjukamaks. Need partnerlused suurendavad Euroopa prioriteete toetades praeguste poliitikavaldkondade vahelist koostoimet ning tugevdavad seeläbi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Samuti tõhustavad need ELi meetmeid, millega kõrvaldatakse ühtse turu tõkkeid. 865 miljardi euro suuruse rahastamispaketiga (mis sisaldab 50 miljardit eurot kliimameetmete sotsiaalfondist) tagavad kavad ajakohastatud lähenemisviisi rakendades jätkuva toe Euroopa ühisele poliitikale. 2028.–2034. aasta riiklike ja piirkondlike partnerluskavade rahastamispakett Partnerluskavad põhinevad Euroopa prioriteetidel, kuid on kohandatud liikmesriikide ja piirkondade spetsiifilistele vajadustele. Kavadega täidetakse peamisi prioriteete ja reageeritakse põhilistele kindlakstehtud probleemidele. Seda tehakse muu hulgas Euroopa poolaasta kaudu. Need kavandatakse ja koostatakse koostöös riiklike ja piirkondlike ametiasutustega. Uus süsteem arvestab liikmesriikide mitmekesisust ja annab neile paindlikkuse töötada välja riiklikke, valdkondlikke ning vajaduse korral piirkondlikke ja territoriaalseid peatükke sõltuvalt iga liikmesriigi põhiseaduslikust struktuurist ja 4 traditsioonidest, nagu on sätestatud kehtivates eeskirjades. Kavadega pakutakse kõigis ELi poliitikavaldkondades sihipärast toetust kiireloomuliste vajaduste rahuldamiseks, näiteks probleemide korral, millega seisavad silmitsi Venemaa Ukraina-vastasest agressioonist kõige rohkem mõjutatud idapoolsed piirialad. Üldiselt ei kirjutata partnerluste raames ette, kuidas ühiseid eesmärke saavutada, vaid pigem, mida saavutada. Seejuures järgitakse täielikult subsidiaarsuse põhimõtet. Riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega ühendatakse 14 olemasolevat fondi ning tagatakse nende fondide vaheline sidusus ja ühine kavandamine, ent samas võetakse arvesse nende eripära. See aitab lihtsustada keerukaid kavandamisprotsesse, lühendada valideerimismenetluste kestust ja luua uusi võimalusi tekitada sünergiat. ➢ Põllumajandus ja maapiirkonnad on endiselt prioriteedid, mis aitavad tugevdada ELi strateegilist autonoomiat, toidujulgeolekut ja kestlikkust. Partnerlused võimaldavad ühisel põllumajanduspoliitikal liikuda lihtsama, sihipärasema ja mõjukama poliitikaraamistiku suunas, et leida õige tasakaal stiimulite, investeeringute ja eeskirjade vahel. Põllumajandustootjad saavad ELi eelarvest endiselt prognoositavat ja stabiilset sissetulekutoetust ning täiendavat kasu, mis tuleneb maapiirkondade jaoks ette nähtud investeeringutest ja ühismeetmetest. Liikmesriikidel on võimalik saavutada sünergia, mille abil paremini lahendada põllumajandustootjate ja maakogukondade probleeme, luua noortele põllumajandustootjatele uusi võimalusi ja soodustada põlvkonnavahetust, tagades samal ajal pikaajalise toidujulgeoleku. ELil on kavas veelgi rohkem edendada ELi põllumajandustooteid, et luua uusi turuvõimalusi. Kuna põllumajandusturgudel valitsev ebakindlus kasvab, kaitseb EL oma põllumajandustootjaid, stabiliseerides turge neil tekkivate häirete ajal ühtse turvavõrgu kaudu. ➢ Tõhustatakse ja ajakohastatakse ühtekuuluvuspoliitikat, mille keskmes on piirkonnad ning mille raames hoitakse jätkuvalt alal partnerluse, mitmetasandilise valitsemise ja kohapõhise tegevuse aluspõhimõtteid. Ühtekuuluvuspoliitika toimib koostoimes muude poliitikavaldkondadega, sellele tuleb kasuks sihipärastest investeeringutest ja reformidest tulenev suurem mõju ning sellega edendatakse sidusamat Euroopat, tagades, et kõik eurooplased olenemata nende elukohast saavad kasutada majanduslikke võimalusi ja neil on võimalik oma elukvaliteeti parandada. See aitab vähem arenenud piirkondadel järele jõuda ja õiglase ülemineku piirkondade puhul tagada, et kedagi ei jäeta kõrvale. Sellega pööratakse suurt tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele ning võetakse arvesse nende ainulaadseid probleeme ja potentsiaali. ➢ Euroopa saab olla ainult nii tugev, kui seda on tema kodanikud. Seetõttu keskendutakse kavades inimeste ja Euroopa sotsiaalse mudeli toetamisele. Riiklikel ja piirkondlikel partnerluskavadel on 14 % suurune sotsiaalne eesmärk, mille raames suunatakse märkimisväärses mahus investeeringuid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisse, et toetada kvaliteetsete töökohtade loomist, oskuste omandamist, sotsiaalset kaasamist ja eluaseme pakkumist kõigis liikmesriikides, piirkondades ja sektorites. ➢ Partnerlustega tagatakse, et rände-, piirihalduse ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks ette nähtud ELi toetus kohandatakse iga liikmesriigi ja selle piirkondade vajadustele. Reformide ja investeeringute vaheline seos annab liikmesriikidele tugevamad stiimulid rakendada rände- ja varjupaigalepet ning ELi 5  sisejulgeoleku strateegiat. ELi rahastu aitab tagada ELi ühise paindliku reaktsiooni pakiliste vajaduste ja uute probleemide korral. ➢ Kalandus hoiab meie rannikukogukonnad ja -majanduse endiselt elujõus. Partnerlused aitavad luua tihedama seose ELi kalandus- ja ookeanipõhise poliitika, ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika vahel, et pakkuda tugevamat toetust meie kaluritele ja aidata samas stimuleerida selliseid majandustegevusi nagu vesiviljelus, turism ja veetransport, luua töökohti ja parandada inimeste toimetulekut rannikualadel. Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad koos muude ELi programmidega aitavad liidul täita oma kohustust vähendada 2050. aastaks Euroopa süsinikuheidet. Kavadega toetatavad investeeringud ja reformid aitavad hoogustada innovatsiooni, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjule, parandada ühendatust ja kasvatada Euroopa energiasõltumatust. Nendega aidatakse ettevõtjatel ja kodanikel kõikjal liidus tulla toime katsumustega, mis on seotud rohemajandusele üleminekuga, ning haarata kinni sellega kaasnevatest võimalustest, ning tagatakse, et keegi ei jää kõrvale. Rände ja piirihalduse rahastamine 2028–2034. aasta eelarves Tulemustel põhinev rakendamine ning üksteist vastastikku tugevdavate investeeringute ja reformide kombineerimine aitab suurendada mõju ja kulutõhusust. Maksed tehakse sõltuvalt kokkulepitud prioriteetidega seotud investeeringute ja reformide vahe-eesmärkide ja 6 sihtide täitmisest. See peaks võimaldama anda kiiremini ja tõhusamalt rahalisi vahendeid ning saavutada kiiremini ja tõhusamalt tulemusi. Fookus on seega seal, kus see peakski olema: ELi rahaliste vahenditega saavutatud tulemustel. Usaldusväärne auditi- ja kontrollikord aitab tagada, et partnerluskavasid rakendatakse kooskõlas rangeimate usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetega. Õigusriigi põhimõte ja põhiõiguste harta on vaieldamatud. Õigusriigi tingimuslikkuse määrust3 kohaldatakse jätkuvalt kogu ELi eelarve suhtes (vt 5. jagu). Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad tugevdavad seost õigusriigi olukorda käsitlevas aruandes esitatud soovituste ja rahalise toetuse vahel. Kui liikmesriik jääb õigusriigi põhimõtte või põhiõiguste harta püsiva rikkumise tõttu ilma rahalistest vahenditest, on neid võimalik kasutada eelarve otsese või kaudne täitmise teel hallatavate programmide raames, eelkõige selliste programmide raames, millega toetatakse Euroopa demokraatiat, kodanikuühiskonda, liidu väärtusi või korruptsioonivastast võitlust. Rakendamist riiklikul ja piirkondlikul tasandil toetatakse ELi rahastust. Sellest rahastust toetatakse meetmeid, mida saab tõhusamalt ellu viia liidu tasandil ning mis täiendavad liikmesriikide ja piirkondade rakendatavaid projekte. Liidu ainupädevust rakendatakse sellistes valdkondades nagu mere bioloogiliste ressursside kaitse ühise kalanduspoliitika raames, maailmamerepoliitika toetamine, sotsiaalmeetmete ning sotsiaaltaristusse ja - majandusse tehtavate investeeringute edendamine ELi tasandil, muu hulgas tagatisvahendite kasutamise kaudu, ning piirkondade- või linnadevahelise koostöö edendamine. Rahastu aitab reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud õnnetustele ning luua sünergiat partnerlustega hõlmatud muude poliitikavaldkondade, näiteks põllumajandusega. Eraldamata reserv annab võimaluse reageerida liikmesriikides toimuvatele ootamatutele sündmustele ja katastroofidele, kui muud paindlikkusmeetmed riiklike ja piirkondlike eraldiste raames ei ole piisavad. EL toetab sihtotstarbelise vahendi kaudu ka edaspidi tugevalt Küprose türgi kogukonda. II. Suurendame Euroopa konkurentsivõimet: Euroopa Konkurentsivõime Fond ja programm „Euroopa horisont“ 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2020. aasta määrus (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks. 7  (*) Teadus- ja innovatsioonikoostöö, mis on kooskõlas konkurentsivõime fondi tegevusega Uus Euroopa Konkurentsivõime Fond, mis toimib sünergias programmiga „Euroopa horisont“, pakub Euroopa novaatoritele sujuvat tuge alates teadusuuringutest kuni tulemuste kasutuselevõtuni, alates idufirma loomise ideest kuni kasvufirmaks saamiseni. See aitab edasi minna konkurentsivõime kompassi rakendamisega ja aitab liidul saavutada konkurentsieelise strateegilistes sektorites. Muu hulgas hõlbustab see mitut riiki hõlmavaid ja piiriüleseid projekte, millel on suur ELi lisaväärtus. Sel viisil aitab see suurendada heaolu ja edendada kvaliteetsete töökohtade loomist. ELi järgmine pikaajaline eelarve peab tooma kaasa sügava muutuse konkurentsivõime toetamises Euroopas. Euroopa on innovatsiooni, teaduse arengu ja ettevõtluse häll ning tal on maailmatasemel tööstus. Tema konkurentsivõimet ja majanduslikku julgeolekut pärsivad aga ühtse turu tõkked, killustunud kapitaliturud, ebapiisav digitaliseerimine, kõlvatu rahvusvaheline konkurents, kõrged energiahinnad, oskuste ja tööjõu nappus, puudulik võimekus muuta teadusuuringute tulemused turukõlblikuks ning takistused projektide ja rahastuse kokkuviimisel. Nagu on rõhutatud Draghi4 ja Letta5 aruannetes ning konkurentsivõime kompassis6, peab Euroopa tegema palju enam, et luua oma parimate projektide ja ettevõtete jaoks edu saavutamise ja kasvu tingimused. Puhta tööstuse kokkuleppes on märgitud, et süsinikuheite vähendamine ja majanduskasv peavad käima käsikäes. Selleks tuleb tagada taskukohased energiahinnad, toetada ELis toodetud puhtaid tooteid (tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise õigusaktiga), luua kvaliteetseid töökohti ja pakkuda rohkem rahalist toetust, sealhulgas tööstuse süsinikuheite vähendamise rahastust. Üks põhieesmärk peab olema ka Euroopa majandusjulgeoleku tugevdamine, tagamaks, et peamised sektorid jäävad geopoliitilistest ja tehnoloogilistest muutustest hoolimata kerksaks ja konkurentsivõimeliseks. Samuti peab EL seadma prioriteediks investeeringud tulevikku kujundavasse tipptehnoloogiasse, nagu seda on tehisintellekt ning kosmose- ja kvanttehnoloogia. Konkurentsivõime, autonoomia ja julgeoleku säilitamiseks peab Euroopa ehitama välja 4 Draghi, M. (2024) „A competitiveness strategy for Europe“ (Euroopa konkurentsivõime strateegia). 5 Letta, E. (2024) „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg). 6 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“ (COM(2025) 30 final). 8 maailmatasemel ja turvalise digitaristu, sealhulgas suure läbilaskevõimega võrgud ja tehisintellekti gigatehased. Euroopa Konkurentsivõime Fondi rahastamispakett, mis hõlmab ka programmi „Euroopa horisont“, on kokku 409 miljardit eurot ning aitab enneolematul moel hoogustada ELi eelarvetoetuse andmist teadusuuringutele, innovatsioonile, arendustegevusele ja tulemuste kasutuselevõtule7. Uus Euroopa Konkurentsivõime Fond koondab kokku ELi tasandi investeerimisvõimekuse, et kiirendada strateegilise tehnoloogia arendamist, tootmist ja kasutuselevõttu Euroopas. Sellest saab peamine vahend Euroopa ettevõtete konkurentsivõime ning ELi tööstusliku baasi tugevdamiseks. Muu hulgas toetatakse sellest Euroopas valmistatud tehnoloogiat ja tooteid ning Euroopas pakutavaid teenuseid. Ühtse reeglistiku alusel toimiv fond asendab praegused kattuvad programmid ning lihtsustab ja kiirendab seega oluliselt ELi rahaliste vahendite andmist, ka väikeettevõtjatele. See võimaldab ELil investeerida sinna, kuhu vaja, ja teha seda mõjusalt. Sellel on lihtsustatud ja kiirendatud valiku-, hindamis- ja toetuse andmise menetlused ning lihtsustatud aruandlusnõuded ELi rahaliste vahendite saajatele – nii jõuavad rahalised vahendid kiiremini projektiarendajateni. Draghi aruandes esitatud soovitust järgides keskendub Euroopa Konkurentsivõime Fond ELi avalikele hüvedele. Fondist toetatakse ELi konkurentsivõime seisukohast olulisi valdkondi: üleminek puhtale energiale ja süsinikuheite vähendamine; digitaalne juhtpositsioon; kerksus ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos ning tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajandus. Ühtlasi pakutakse projektiarendajatele nõustamisteenuseid. Euroopa tasandil tehtavad avaliku sektori investeeringud mängivad olulist rolli erasektori investeeringute katalüsaatorina. Euroopa Konkurentsivõime Fond on terviklik vahend, mis aitab tõugata tagant erainvesteeringuid. See võimaldab igal valitud projektil saada kõige sobivamat rahastust kas toetuse või laenu vormis, hanke teel või rahastamisvahendist, sealhulgas omakapitaliinvesteeringuna. Oluline on see, et InvestEU tõendatud tõukejõud aitab võimendada avaliku ja erasektori investeeringuid ELi prioriteetsetesse sektoritesse tihedas koostöös rakenduspartnerite ehk Euroopa Investeerimispanga ja muude riiklike tugipankadega. Fondist toetatakse ka avaliku ja erasektori partnerlusi, sealhulgas üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte. 7 Koos innovatsioonifondist antava toetusega on Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja programmi „Euroopa horisont“ rahastamispaketi suurus kokku 450,8 miljardit eurot. 9 Maailmas tuntud teadusuuringute ja innovatsiooni programmi „Euroopa horisont“ raames investeeritakse jätkuvalt murrangulistesse alusuuringutesse ja teaduskoostöösse ning lõhkuvasse innovatsiooni strateegilistes valdkondades. Tegemist on iseseisva programmiga, mis on integreeritud teaduskoostöö programmide ja ühise reeglistiku kaudu tihedalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Uut programmi „Euroopa horisont“ on kavas lihtsustada ja tõhustada, et selle selgemad reeglid ja läbipaistvamad menetlused taotlejate ja sidusrühmade jaoks võimaldaksid ELi vahendeid kiiremini ja strateegilisemalt kasutusele võtta. Programmist toetatakse valdkondadeüleseid alusuuringuid, tuginedes väljakujunenud lähenemisviisile, mis juhindub tippsaavutustest, ning valmistades ette tulevasi majanduskasvu ja tehnoloogilise juhtpositsiooni edasiviijaid. Programm „Euroopa horisont“ põhineb neljal sambal: tipptasemel teadus, konkurentsivõime ja ühiskond, innovatsioon ning Euroopa teadusruum. Laiendatud Euroopa Teadusnõukogu hakkab edendama alusuuringuid ja kavas on suurendada Euroopa Innovatsiooninõukogu toetust idufirmadele. Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammist rahastatakse tuumauuringuid ja vastavat koolitust ning antakse panus ITERi termotuumasünteesi projekti. III. Loome Euroopa kaitsekoostöö liidu 10 ELi uue pikaajalise eelarve abil viiakse Euroopa kaitsekoostöö liit järgmisele, kasvavate ohtude ja ebakindluse tingimustes hädavajalikule tasemele. Riiklikele kaitsekulutustele annavad enneolematut Euroopa lisaväärtust Euroopa Konkurentsivõime Fondi, riiklike ja piirkondlike partnerluskavade, Euroopa ühendamise rahastu ja välisrahastamise vahendid. Tulevane ELi eelarve peab andma tõelise Euroopa kaitsekoostöö liidu loomisele uut hoogu. Kuna Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda tõi sõja Euroopa pinnale tagasi, suurendati ELi praeguse pikaajalise eelarve raames liidu suutlikkust rahastada kaitsevalmidust. Selleks võeti vastu uus laskemoona tootmist toetav määrus ja kaitsevaldkonna ühishangete instrument ning täiendati Euroopa rahutagamisrahastut. Valges raamatus „Euroopa kaitsevalmidus 2030“ on kirjeldatud, mida liit saab teha, et toetada ja koordineerida liikmesriikide jõupingutusi kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi ning ELi üldise kaitsevalmiduse tugevdamisel. Selles raamistikus on liikmesriikidel oma kaitsekulutuste suurendamiseks täiendav eelarveline tegutsemisruum, sealhulgas täiendavate laenude kaudu, mida rahastatakse ühise laenuvõtmise teel (Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahend8). Kuid sellest ei piisa. Järgmine eelarve peab juhatama sisse uue, Euroopa kaitsevõimesse ja -valmidusse tehtavate strateegiliste investeeringute ning Euroopa kriitilise tähtsusega kaitsevõime ühise arendamise ajastu. Eriti suurt tähelepanu on ühiste projektide, näiteks „Idakilbi“ kaudu kavas pöörata probleemidele, millega seisavad silmitsi tavapärastest sõjalistest ohtudest enim mõjutatud liikmesriigid. Investeeringuid kaitse-, julgeoleku- ja kosmosesektorisse toetab märkimisväärselt Euroopa Konkurentsivõime Fond. Komisjon teeb ettepaneku rahalisi vahendeid võrreldes praeguse finantsraamistikuga tunduvalt suurendada. See on suur samm edasi ka kohaldatavas lähenemisviisis, sest ühe rahastamisvahendi raames hakatakse pakkuma toetust kogu investeerimistsükli jaoks alates teadusuuringutest kuni arendamise, tootmise ja kasutuselevõtuni. See aitab ka vähendada ühiste kaitseprojektidega seotud riske ning parandada koordineerimist kahesuguse kasutusega rakenduste ja küberturvalisuse toetamise kaudu. EL jätkab oma kosmosekomplekside, eelkõige Galileo, EGNOSe, Copernicuse ja IRIS² ajakohastamist ning arendab kahesuguse kasutusega seotud väljakutsetega 8 Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“. 11 toimetulekuks samal ajal uut suutlikkust, nagu Maa seire valitsustasandi teenus ning positsioneerimine, navigeerimine ja ajamääramine madalal geotsentrilisel orbiidil. Kaitse- ja kosmosesektori rahastamine Euroopa Konkurentsivõime Fondist annab mitmesuguseid eeliseid. Esiteks tagatakse sellega toetusesaajatele ühtsed eeskirjad ja hõlbustatakse nende juurdepääsu rahastamisele. Teiseks kasutatakse ära kaitsetööstuse ja kosmosetööstuse toetamise koostoime, kuna need valdkonnad pakuvad vastastikuse täiendavuse võimalusi. Samal ajal tagatakse jätkuv tugev toetus ELi investeeringutele, mida tehakse kosmosetaristusse ja Euroopa peamistesse kosmosevaradesse. Kolmandaks pakub see juurdepääsu kõigile Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames kättesaadavatele rahastamisvahenditele ja võimaldab seega paremini kohandatud lähenemisviisi. Liidu kaitsevõime ja julgeolekuprojektide valdkonna investeeringuid ja reforme saavad oma riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel toetada ka liikmesriigid ja piirkonnad – kooskõlas ELi prioriteetidega ja koostoimes ELi tasandi rahastamisvahenditega. Sellised meetmed aitavad suurendada Euroopa tööstusliku baasi konkurentsivõimet kaitse, julgeoleku ja tehnoloogia vallas ning toetada liidu valmisolekut ja tema võimet avastada ohtusid ja reageerida kriisidele. Ühtlasi aitavad need suurendada küberturvalisust ja tagada elutähtsa taristu vastupidavuse. Liikmesriigid saavad riiklike ja piirkondlike partnerluskavade alusel rahastada ka üleeuroopaliste transpordivõrkude riiklikke osi, riiklikke energia ülekande- ja jaotusvõrke ning üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte (sealhulgas kaitsevaldkonnas). Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on toonud esile selle, kui oluline on investeerida sõjaväelisse liikuvusse, tagamaks, et liikmesriikide relvajõud suudavad ELi välispiiridel ja kaugemalgi puhkevatele kriisidele kiiresti ja piisavalt jõuliselt reageerida. Täiendatud Euroopa ühendamise rahastu keskendub nüüd seega rohkem sõjaväelise liikuvuse koridoridele ja aitab maksimeerida koostoimet muude transpordivõrku tehtavate investeeringutega. 12 Investeeringutega toetatakse vägede ja varustuse transporti raudtee, maantee, lennujaamade, meresadamate, siseveeteede ja mitmeliigiliste terminalide kaudu. Euroopa rahutagamisrahastu toimib endiselt eelarvevälise vahendina, mis annab panuse liidu jõupingutustesse säilitada rahu, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut. Nõukogu kindlaksmääratud meetmeid rahastatakse rahastu kahest sambast: sõjaliste operatsioonide ja missioonide ühised kulud ning abimeetmed9. Kiiresti muutuvas geopoliitilises keskkonnas peaks rahastu suutma järgmise finantsraamistiku ajakava kestel jätkata kogu maailma partnerite, sealhulgas Ukraina toetamist. Selleks tuleks rahastu vahendeid suurendada 30,5 miljardi euroni. IV. Euroopa ühtse turu tugevdamine Liidu üks olulisi saavutusi on Euroopa ühtne turg. Samas on hiljutine ühtse turu strateegia10 taas kord näidanud, et ühtne turg ei ole kaugeltki valmis. ELi eelarvest tehtavate investeeringute lisaväärtus on suurim siis, kui need aitavad kõrvaldada tõkkeid ja luua sidemeid. ELi uus eelarve on koostatud seda silmas pidades. ELi eelarvest on alati toetatud Euroopa ühtse turu laiendamist ja süvendamist. Seda tehakse näiteks selliste ühiste poliitikavaldkondade kaudu nagu ühtekuuluvuspoliitika ja ühine põllumajanduspoliitika. Samuti aitavad seda teha investeeringud füüsilisse taristusse, mis muudab üleeuroopalised võrgud tegelikkuseks, ja haldustaristusse tehtavad investeeringud, mis loovad sobivad tingimused ühtse turu eduks. 9 Kooskõlas nõukogu otsusega (ÜVJP) 2021/509. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide 10 Komiteele – Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas (COM(2025) 500 final). 13 Uuest Euroopa ühendamise rahastust rahastatakse üleeuroopaliste võrkude lõpuleviimist ning edendatakse ELi üleminekut puhtale energiale ja transpordile. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ja vajadus loobuda Venemaa fossiilkütustest on näidanud, kui olulised on tõeline energialiit ja hästi integreeritud ELi taristuvõrgud. Edusammud olulise taristu, näiteks piiriüleste raudteeühenduste ja võrkudevaheliste ühenduste loomisel on olnud siiski liiga aeglased. Rahastu annab Euroopa vastupanuvõimesse ja julgeolekusse tehtavatele olulistele investeeringutele uue tõuke. Näiteks toetatakse projekte liidu kõige vähem ühendatud osades, nagu saared ja äärepoolseimad piirkonnad. Rahastust tehakse investeeringuid võrkudevahelistesse ühendustesse ja võrkudesse, piiriülestesse transpordiühendustesse, merevõrkudesse, taastuvatesse energiaallikatesse ja energia salvestamisse ning alternatiivkütuste taristusse, toetades seeläbi liidu kliimaeesmärke. Ühtlasi toetatakse rahastust kahesuguse kasutusega tsiviilotstarbelisi ja sõjalisi transpordiprojekte, et võimaldada kogu ELis sujuvat sõjaväelist liikuvust, mis on tugevama ja paremini ettevalmistatud Euroopa kaitsekoostöö liidu eeltingimus. Uue ühtse turu programmiga koondatakse ELi eelarvest toetatavad meetmed, et kõrvaldada piiriülesed ja riikidevahelised tõkked ning edendada koostööd riikide haldusasutuste vahel. See aitab jõustada ELi ühtse turu õigusakte ja konkurentsipoliitikat, standardimismeetmeid, tarbijakaitset ja statistikaasutuste vahelist koostööd kvaliteetse statistika valdkonnas, et toetada kõigi liidu poliitikavaldkondade kavandamist, järelevalvet ja hindamist. Lisaks kõrvaldatakse programmi abil selles valdkonnas ELi rahastamise allesjäänud killustatus, et toetada riikide haldusasutuste vahelist koostööd ning vähendada halduskoormust tolli, maksunduse ja pettusevastase võitluse alal, mis on kõik ühtse turu tõhusa toimimise jaoks üliolulised. Samuti aitab see ellu viia ELi tollireformi, kui see on vastu võetud, ning Euroopa hoiuste ja investeeringute liitu. 14  V. Tugev Euroopa ebakindlas maailmas: instrument „Globaalne Euroopa“ Instrumendiga „Globaalne Euroopa“ suunatakse ELi vahendeid strateegilisemalt peamistele prioriteetidele, kohandades toetust Euroopa partnerite vajadustele ja liidu huvidele ning kohandudes muutuvate kohalike, piirkondlike ja ülemaailmsete tingimustega. Sellega toetatakse tõhusalt kandidaatriike nende teel Euroopasse ja edendatakse stabiilsust liidu vahetus naabruses. Instrumendiga „Globaalne Euroopa“ jätkatakse liidu vankumatut toetust Ukrainale ja toetatakse ka liidu reageerimist sellistele probleemidele nagu konfliktid Lähis-Idas ja nende tagajärjed. Ülemaailmne poliitiline ja majanduslik maastik on üha muutlikum ja prognoosimatum. Konfliktid on käimas ja neid tekib juurde, valitseb ebaaus konkurents ning rahvusvaheliste 15 osalejate üldine majanduslik ja geopoliitiline hoiak on jõulisem. Muud tegurid, nagu kliimamuutused, rändesurve ja julgeolekuohud, tekitavad ELile ja tema partneritele kogu maailmas jätkuvalt märkimisväärseid probleeme. Seda arvesse võttes peab EL järgmises finantsraamistikus oma välistegevuse rahastamist ümber kujundama ja tõhustama. ELi välistegevus peab olema paremini suunatud meie partneritele ja pakkuma pakilistele vajadustele lahendusi kohapeal. Sellega tuleks toetada liidu strateegilisi huve ülemaailmsel tasandil, suunates rahalisi vahendeid peamistesse poliitilistesse prioriteetidesse ja kohandudes paindlikult muutuvate oludega. Selle meetme aluseks on tugevdatud 200 miljardi euro suurune instrument „Globaalne Euroopa“. Sellest summast tuleks soovituslikult 25 miljardit eurot eraldada humanitaarabile. Uue instrumendiga „Globaalne Euroopa“ optimeeritakse, konsolideeritakse ja ühtlustatakse ELi välistegevuse rahastamist järgmise pikaajalise eelarve raames. Igal makropiirkonnal on soovituslik rahaeraldis, millega tagatakse prognoositavus liidu partnerite jaoks, ning paindlikkus jaotada vahendeid rahastamispakettide vahel ümber ja võtta kasutusele üldine jaotamata reserv, et rahuldada tekkivaid vajadusi ja vastata uutele prioriteetidele. Instrument „Globaalne Euroopa“ sisaldab ka ülemaailmset sammast meetmetele, mis on oma olemuselt ülemaailmse ulatusega, näiteks selliste rahvusvaheliste organisatsioonide nagu ÜRO kaudu tehtavate algatuste rahastamine ning sellised teemad nagu terrorismivastane võitlus, ülemaailmne tervishoid, küberturvalisus, välisriigist lähtuvad infomanipulatsioonid ja sekkumised ning rahvusvaheline kliima ja ookeanide majandamine. Kõik välistegevuse poliitikavahendid on kättesaadavad selleks, et suunata ELi toetus igale makropiirkonnale. Instrument „Globaalne Euroopa“ hõlmab mitmeaastaseid koostööprogramme partneritega, samuti meetmeid, mis ei ole oma olemuselt prognoositavad, 16 nagu humanitaarabi11 ning kriisi, rahu ja välispoliitika vajadused. Lisaks antakse instrumendiga abi vastavalt poliitilistele tingimustele, tehes seda muu hulgas reformide ja investeeringute vormis. Instrument „Globaalne Euroopa“ võimaldab ELil kasutada õiget poliitikavahendite kombinatsiooni, mille eesmärk on kõige tõhusamalt reageerida muutuvatele välispoliitilistele eesmärkidele ja ELi partnerite konkreetsetele vajadustele. EL pakub välistegevuse tõhusamaks ja sihipärasemaks rahastamiseks laiahaardelisi vastastikku kasulikke partnerluspakette. Partnerluspaketid on kohandatud partneritele või piirkondadele ja nendes võetakse kasutusele asjakohased poliitikavahendid, et maksimeerida ELi mõju kohapeal, tegeleda ELi strateegiliste huvidega ning parandada ELi välistegevuse nähtavust ja selle mõistmist. Sellega edendatakse uut Euroopa välismajanduspoliitikat, tugevdades kooskõla ELi sisemiste prioriteetidega, nagu majandusjulgeolek, kaubandus ja konkurentsivõime, energiajulgeolek ja süsinikuheite vähendamine, toiduga kindlustatus, rände haldamine, transpordiühendused, kliima- ja keskkonnakaitse, taastuvenergia tootmine, usaldusväärsete tarnijate pakutav ühendatus ning juurdepääs kriitilistele toorainetele. Laienemine on poliitiliselt ja geostrateegiliselt hädavajalik. Kakskümmend aastat pärast ELi ajaloo suurimat laienemist on laienemine endiselt oluline investeering Euroopa pikaajalisse julgeolekusse, rahusse, stabiilsusesse ja kestlikku heaolusse. Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu on näidanud Euroopa integratsiooni tähtsust ning vajadust suurema ja tugevama liidu järele, mis võimaldaks tegeleda ülemaailmsete probleemidega. Liit teeb pühendunult koostööd kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikidega, et valmistada neid ühinemiseks ette, austades täielikult tulemustel põhinevat protsessi ja olles kindlalt veendunud, et nende riikide tulevik on Euroopa Liidus. Instrument „Globaalne Euroopa“ pakub olulist rahalist ja poliitilist toetust, et aidata kandidaatriikidel ja potentsiaalsetel kandidaatriikidel ühinemise suunas edasi liikuda. EL toetab Ukrainat nii kaua kui vaja. EL on Ukraina jaoks olemas, seda nii ühinemisprotsessi toetamisel kui ka pikemaajalise ülesehitamise juures. See toetus hõlmab laene, mida rahastatakse ELi ühiste laenude kaudu ELi eelarve nn manööverdamisruumi arvelt. Ukrainale antakse toetust instrumendi „Globaalne Euroopa“ geograafilise samba raames ja see hangitakse eelarve ülemmäärasid ületavast sihtotstarbelisest erireservist, võttes arvesse vajaduste ulatust ja ebakindlust. Instrumenti „Globaalne Euroopa“ täiendab muud liiki ELi välistegevus, mida õiguslikel põhjustel tuleb rahastada eraldi programmidest. ELi järgmises pikaajalises eelarves suurendatakse toetust ülemeremaadele ja -territooriumidele12 ning jätkatakse ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rahastamist. VI. Investeerimine haridusse, demokraatiasse ja Euroopa väärtustesse 11 Nõukogu 20. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 1257/96 humanitaarabi kohta. 12 Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764 ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT L 355, 7.10.2021, lk 6, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/1764/oj). 2021/1764. 17 Uuest pikaajalisest ELi eelarvest saab eelarve kõigi eurooplaste jaoks. Sellega suurendatakse investeeringuid haridusse ja oskustesse, et aidata ELi üliõpilastel ja töötajatel kasutada ära võimalused üle kogu ELi. See jätkab Euroopa rikkaliku kultuurilise mitmekesisuse, demokraatlike väärtuste ja vabaduste edendamist. Selle aluseks on nende õiguste ja väärtuste austamine, millel meie liit rajaneb. Hariduse, kultuuri, meedia ja demokraatlike väärtuste toetamine on investeering meie ühisesse tulevikku. ELi eelarve on olnud oma programmide kaudu selle toetuse esirinnas. See aitab tegeleda riikidevahelise koostööga oskuste arendamisel ning käsitleda ja edendada ELi kodakondsuse tunnetust ja vastastikust mõistmist, edendades ELi väärtusi, toetades demokraatlikku ja ühiskondlikku vastupanuvõimet, kultuurilist läbikäimist, finantskirjaoskust ja usaldusväärset teaberuumi. x1.5 Tugevdatakse programmi „Erasmus+“, ühendades praeguse programmi „Erasmus+“ Euroopa solidaarsuskorpusega, et kajastada selle staatust ühe kõige sümboolsema ELi programmina. Programmiga „Erasmus+“ toetatakse jätkuvalt kvaliteetset haridust ja koolitust ning edendatakse noorte õpirännet, et arendada oskusi ja luua ühiseid kogemusi. 18 Investeerides noortesse, vabatahtlikku tegevusse ja sporti, aitab programm „Erasmus+“ luua tugevamaid ja paremini ühendatud ühiskondi, soodustab kodanikuaktiivsust ja demokraatlikku kaasatust ning aitab kaasa sotsiaalsele ühtekuuluvusele kõigil tasanditel. Oskuste arendamist ja sellega seotud sotsiaaltaristut toetavaid reforme ja investeeringuid toetavad jõuliselt ka riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, mis on täielikus kooskõlas riigipõhiste soovitustega. Uue programmiga AgoraEU toetatakse tugeva demokraatia alustalasid, sealhulgas kultuuri, meediat ja kodanikuühiskonda. ELi kultuuri-, loome-, audiovisuaal- ja meediasektor on ELi majanduse ja ühiskonna oluline tugisammas. Audiovisuaalsektor seisab silmitsi tugeva konkurentsiga välismaalt ja probleemidega, mis on seotud platvormide suurema rolliga. Uudistemeedia valdkonnas on meedia mitmekesisuse vähenemine ja desinformatsioon muutumas ohuks Euroopa projektile ja demokraatiale. Euroopa seisab silmitsi ka demokraatliku osalemise, võrdsuse ja kultuurilise mitmekesisusega seotud väljakutsetega ning kunstilist vabadust ähvardavate ohtudega. Nende suundumuste tasakaalustamisel on oluline roll Euroopa tasandi hästi kavandatud ja tugevdatud rahalisel toetusel. Kultuuriline ja keeleline mitmekesisus, meie kultuuripärand ning ühised väärtused – võrdsus ja demokraatia – määravad Euroopa identiteedi ning neid toetatakse ka järgmises pikaajalises eelarves. Kultuuri, meedia ja kodanikuühiskonna toetamine programmi AgoraEU raames tagab toetusesaajatele ühiste eeskirjade ja rahastamiskorra kaudu lihtsama juurdepääsu. Õigusprogramm aitab arendada tõhusat, kaasavat ja vastupanuvõimelist Euroopa õigusruumi. Samuti toetab see õigusemõistmise digipööret ELi tasandil. VII. Inimeste kaitsmine ning valmisoleku ja vastupanuvõime suurendamine Uue pikaajalise ELi eelarvega pakutakse vahendeid kriisivalmiduse liidu ja Euroopa sisejulgeoleku strateegia rakendamiseks.1314 Hiljutised katastroofid ja kriisid, sealhulgas 13 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ELi kriisivalmiduse strateegia kohta (JOIN(2025) 130 final). 14 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa sisejulgeoleku strateegia ProtectEU“ (COM(2025) 148 (final)). 19 pandeemia, sõda Ukrainas ja energiakriisid, ja paljud julgeolekuohud on näidanud ELi ja liikmesriikide koordineeritud tegevuse lisaväärtust valmisoleku tugevdamisel ja meie sisejulgeoleku kaitsmisel. ELi järgmise pikaajalise eelarvega tugevdatakse ELi ennetus-, valmisoleku- ja reageerimissuutlikkust ning investeeritakse ohutusse ja turvalisse Euroopasse. Niinistö aruandes15 on toodud esile liidu ees seisvad arvukad ohud ja esitatud konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas ennetada ELi või mõnda selle liikmesriiki mõjutavaid suuri kriise ja neile reageerida. Tulevases pikaajalises eelarves käsitletakse kõiki kriisiohje aspekte: ennetamine, valmisolek, reageerimine ning ELi valmisolekuvahendite taastamine ja ajakohastamine märkimisväärse rahalise toetusega ELi eelarvest. Uus liidu elanikkonnakaitse mehhanism ning liidu toetus tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekule ja neile reageerimisele kasutavad ära sünergiat ELi elanikkonnakaitse ning tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise meetmete vahel. Mitmeaastase finantsraamistiku puhul, mis põhineb lõimitud valmisoleku põhimõttel, teeb komisjon ettepaneku suurendada selle valdkonna rahastamist viis korda – 10,7 miljardi euroni. Liidu elanikkonnakaitse mehhanism tagab reageerimisvõime, sealhulgas varude arendamise ja säilitamise kõigis asjaomastes sektorites ELi tasandil, täiendades riiklikke jõupingutusi. Oluliselt tugevdatud liidu elanikkonnakaitse mehhanism koos tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimisega tagab parema valdkondadevahelise koordineerimise ja kõrvaldab võimekuse puudujäägid hädaolukordades, mis tulenevad näiteks kliimamuutustest, muutuvast julgeolekuolukorrast, sealhulgas elutähtsa taristu puhul, ja muutuvast üleilmsest tervishoiuolukorrast. Järgmise finantsraamistiku struktuuri on integreeritud lõimitud valmisoleku põhimõte. Lisaks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi pakutavale kesksele ELi võimekusele toetatakse riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega investeeringuid ja reforme, et tõhustada kriiside ennetamist ja nendeks valmisolekut liikmesriikide ja piirkondade tasandil. ELi rahastust toetatakse katastroofidele ja ootamatutele sündmustele reageerimist, et täiendada riiklikke 15 Niinistö, S. (2024), „Safer together – Strengthening Europe’s Civilian and Military Preparedness and Readiness“ (Ühiselt turvalisem – Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku tugevdamine). 20 rahaeraldisi või rahastada meetmeid otse ELi tasandil. Euroopa Konkurentsivõime Fond suurendab ELi valmisolekut ja strateegilist autonoomiat peamistes sektorites, ka seoses tehnoloogiate ja taristutega. Sellega toetatakse tööstusvõimekuse ja tipptasemel tehnoloogiate arendamist (nt Copernicuse programmi, Galileo programmi ja IRIS² kriisitoetuse vahendid; tervishoiualane innovatsioon ja tootmine), aidates sel moel tugevdada ELi vastupanuvõimet, sealhulgas investeeringutega elutähtsa taristu kaitsesse. Instrument „Globaalne Euroopa“ pakub terviklikke vahendeid kolmandates riikides tegutsemiseks. Julgeolek on kõigi meie vabaduste tugisammas. ELi liikmesriikide suutlikkus tagada oma kodanikele julgeolek sõltub ühtsest Euroopa lähenemisviisist meie sisejulgeoleku kaitsmisele. ELi uue pikaajalise eelarvega aidatakse Euroopal täita oma pikaaegset lubadust tagada rahu ja stabiilsus. Euroopa sisejulgeoleku strateegias on sätestatud, et EL on pühendunud ohutuma ja turvalisema Euroopa tagamisele kõigi kodanike jaoks. Uus pikaajaline eelarve toetab pühendumist ohutumale ja turvalisemale Euroopale. Selleks toetatakse elutähtsa taristu vastupidavust, võimaldatakse liikmesriikide hädaabiteenistuste koostööd ELi sisejulgeolekut ähvardavatele ohtudele reageerimisel, ajakohastatakse teabevahetus- ja koostöösüsteeme ning edendatakse ühist reageerimist rasketele kuritegudele, sealhulgas terrorismile ja organiseeritud kuritegevusele. ELi uus pikaajaline eelarve võimaldab ka tihendada koostööd kolmandate riikidega, et toetada instrumendi „Globaalne Euroopa“ kaudu liidu sisejulgeolekut. Liit toetab jätkuvalt tuumaohutust. See hõlmab rahvusvahelist koostööd tuumaohutuse valdkonnas ning Leedu ja ELi enda tuumarajatiste dekomissioneerimist. Tuumarajatiste dekomissioneerimine ELi toel Bulgaarias ja Slovakkias peaks lõppema 2027. aastaks. ELi eelarvest toetatakse töötajate ja üldsuse tervise kaitset, tuumaohutust ja keskkonnaseisundi halvenemise vältimist. VIII. Tänapäevane ja tõhus avalik haldus Euroopas Töötajate arvu vähendamine 5 % võrra aastatel 2013–2017, millele järgnes pikaajaline stabiilse töötajate arvuga periood, on toonud kaasa halduskulude olulise kokkuhoiu, kuid tekitanud ka märkimisväärse suutlikkuse puudujäägi komisjonis ja talitluspidevusega seotud riske. Kiiresti arenev majanduslik ja ülemaailmne olukord on tekitanud uusi poliitilisi vajadusi ning komisjonile on antud uusi algatusõigusi ja ülesandeid, mis nõuavad lisavahendeid. Nende uute ülesannete täitmiseks peab komisjonil olema piisav arv sobivate oskustega töötajaid. See tähendab ka seda, et komisjon peab suutma ligi meelitada parimaid talente ja parandama oma töötajate geograafilist tasakaalu. 2021.–2027. aasta finantsraamistiku muutmise16 ajal hindas komisjon kõigi ELi institutsioonide vajadusi, mis tulenevad uutest ülesannetest, ning vajadust küberturvalisuse alaste eksperditeadmiste järele. Pärast mitmeaastase finantsraamistiku muutmisettepaneku esitamist on vastu võetud täiendavaid seadusandlikke algatusi, ilma et oleks suurendatud töötajate arvu. Ka teised ELi institutsioonid on seisnud silmitsi uute probleemidega, eelkõige seoses turvalisuse, tehisintellekti ja uute õiguslike kohustustega, mis 16 SWD(2023) 336 final. 21 on nende suutlikkuse proovile pannud. Märkimisväärne puudujääk valitseb ka küberturvalisuse valdkonnas, arvestades rünnete arvu ja tõsiduse suurenemist. Seepärast tehakse ettepanek näha kooskõlas seadusandlike ettepanekutega ette töötajate arvu suurendamine 2 500 ametikoha võrra halduskulude rubriigis uue perioodi esimese kolme aasta jooksul, et katta kindlakstehtud vajadusi ja olla valmis võimalikeks arenguteks kuni 2027. aastani. Kui töötajate arvu järgmise perioodi esimestel aastatel järk- järgult suurendataks, oleksid komisjonil vajalikud ressursid, et tagada praeguste programmide nõuetekohane rakendamine ja lõpetamine, kiirendada uue põlvkonna programmide käivitamist ja valmistada liit ette tulevasteks laienemisteks. Tulevikku vaadates peaks kavandatud lihtsustamine ja programmide arvu vähendamine suurendama tõhusust, mis aitab arvesse võtta järgmise pikaajalise eelarve raames tekkida võivaid uusi ülesandeid. Koos komisjoni ülesehituse ja tegevuse põhjaliku läbivaatamisega peaks see viima olukorrani, kus institutsioon suudab lahendada tulevasi probleeme parima võimaliku personalistruktuuri ja paindliku tegutsemisega. Töötasudega mitteseotud kulude puhul on järgmise finantsraamistiku jooksul võimalik säilitada iga-aastane 2 % suurune kasv, tingimusel et lähtepunktis võetakse arvesse tegelikke vajadusi. Mitmed institutsioonid kavandavad lähiaastatel suuri ehitustöid. Vaja on asjakohaseid investeeringuid infotehnoloogiasse, sealhulgas küberturvalisusse, mis lõppkokkuvõttes aitab tulevasi kulusid ratsionaliseerida. Ning lõpetuseks peab Euroopa välisteenistusel olema võimalik tagada delegatsioonide julgeolek. Järgmises pikaajalises eelarves tuleb arvesse võtta hinnamuutuste ebakindlust, mis mõjutab eelkõige püsikulusid ja muid juriidilisi kohustusi (vt 3. jagu). 3. PAINDLIKUM ELi EELARVE ELi järgmine pikaajaline eelarve on paindlikum, see ühendab stabiilsuse ja prognoositavuse struktuursema suutlikkusega kohaneda muutuvate vajaduste ja prioriteetidega. ELi järgmine pikaajaline eelarve peab sobima mitte ainult 1. jaanuaril 2028, vaid kogu selle täitmise ajal kuni 2034. aastani ja pärast seda: see peab olema tulevikukindel. Järgmise pikaajalise eelarve puhul on määrava tähtsusega paindlikkus. Paindlikkus on keskse tähtsusega selle tagamiseks, et ELi eelarve oleks tulevikukindel, reageerimisvõimeline ja asjakohane kogu selle kestuse jooksul. Järgmine pikaajaline eelarve vajab paremat tasakaalu investeeringute prognoositavuse ja paindlikkuse vahel, et kohandada kulutuste fookust ning reageerida ootamatutele vajadustele ja kriisidele. Prognoositavus tagatakse alati selliste investeeringute puhul nagu suured energia- ja transpordiinvesteeringud ning investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni, mis nõuavad toetusesaajatelt, projektiarendajatelt ja korraldusasutustelt pikaajalist planeerimist. Samal ajal lihtsustab rubriikide ja programmide arvu vähendamine ette ära planeerimata ressursside ümberpaigutamist programmide sees ja vahel. Suurenevad võimalused vahendite ülekandmiseks ELi eelarveprogrammide tegevussuundade või harude vahel. Lisaks tugevdatakse spetsiaalseid paindlikkusvahendeid ja -instrumente. 22 Järgmisel finantsraamistikul on lihtsam struktuur, milles on vähem programme, rohkem programmiväliseid summasid ning mehhanisme ja sisseehitatud reserve, mis võimaldavad muutuvatele vajadustele paremini, kiiremini ja vähem häirivalt reageerida. Ümberpaigutamist programmide sees ja vahel hõlbustatakse eelarvesisese jäikuse vähendamisega, säilitades samal ajal stabiilsed tingimused pikaajalisteks investeeringuteks. Katastroofidele reageerimist tõhustatakse, integreerides praegused vahendid finantsraamistiku ülemmääradesse ja programmidesse reservide ja puhvrite kujul ning luues lihtsustatud menetlused rahaliste vahendite ümbersuunamiseks. Erivahendeid, mis ületavad ülemmäärasid, ratsionaliseeritakse, ning paindlikkusinstrumendi kaudu toetatakse uusi või ootamatuid vajadusi, kui muud paindlikkusmeetmed ei ole kättesaadavad. Paindlikkusinstrument sisaldab lisaks kindlale aastasele summale summasid, mis on võrdsed eelmisel aastal vabastatud kulukohustustega ning eelmisel aastal eelarvesse kantud netotrahvidega17. Viimased aastad on samuti näidanud, et tõsiste kriiside, raskuste ja ohtude sagedus, tõsidus ja ulatus on suurenenud. Praeguse eelarvestruktuuri jäikus on piiranud liidu reageerimist sellistele kriisidele. See on toonud esile selle, kui oluline on tagada, et liidul oleksid paindlikud ja asjakohased vahendid kriisidele reageerimiseks. Luuakse uus erakorraline ja ajutine mehhanism, et reageerida liitu või selle liikmesriike mõjutavate ränkade kriiside või raskuste või nende tõsise ohu tagajärgedele. Selle erakorralise kriisivahendiga antakse liikmesriikidele üksnes tulevase pikaajalise eelarve perioodiks laene, mis on tagatud ELi võetud laenudega, kui peaks tekkima tõsine kriis. Kõnealuse erakorralise ja sihipärase kriisidele reageerimise vahendi kasutuselevõtmise otsustab nõukogu pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist ning võttes arvesse kriisi eripära ja vajadusi. Nõukogu annab komisjonile loa võtta vastavalt vajadusele ja sõltuvalt asjaoludest kapitaliturgudelt liikmesriikidele antavate laenude summa ulatuses laenu. Järgmine pikaajaline eelarve peab olema valmis suure kriisi korral kiiresti ja tõhusalt reageerima. Kriisidele reageerimise vahendi rakendamine tagab institutsioonilise tasakaalu, sealhulgas Euroopa Parlamendi nõuetekohase ja piisava kaasamise kaudu. Uus poliitiline juhtimismehhanism tagab paindlike vahendite eraldamisel tugeva institutsioonidevahelise juhtimise. Paindlikkust toetavad tugev juhtimine ja läbipaistev protsess, kus Euroopa Parlament ja nõukogu suunavad ELi programmide investeerimisprioriteete. Kuna eelarve on paindlikum, peavad Euroopa institutsioonid 17 Komisjon teeb õigeaegselt ettepaneku finantsmääruse muutmiseks, et pikendada selle artikli 48 lõikes 2 sätestatud negatiivse tulu käsitlemist pärast 2027. aastat. 23 määrama kindlaks peamised rahastatavad prioriteedid, mis on seejärel iga-aastase eelarvemenetluse aluseks. Juhtimismehhanism hoiab ELi eelarve tihedamalt kooskõlas liidu prioriteetidega ja võimaldab paindlikumalt reageerida kiiresti muutuvale reaalsusele. Seda toetab integreeritud strateegiaaruanne, mis tugineb olemasolevatele valdkondlikele protsessidele ja aruannetele, nagu Euroopa poolaasta, uus konkurentsivõime koordineerimise töövahend, energialiidu olukorda käsitlev aruanne, riiklikud energia- ja kliimakavad, keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamine ning ühtse turu ja konkurentsivõime aruanne. Aruandes määratakse peamiste poliitikavaldkondade kaupa kindlaks ELi tasandi prioriteedid, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peavad läbi arutama ja heaks kiitma. Eelarve suutlikkus ei tohiks sõltuda ootamatutest inflatsioonišokkidest. Viimastel aastatel on ELi eelarve ostujõudu oluliselt mõjutanud kiire inflatsioon18. See on toonud kaasa piirkondlike omavalitsuste, põllumajandustootjate või teadlaste eelarve vähenemise. Järgmise pikaajalise eelarve puhul teeb komisjon ettepaneku, et ülemmäärad põhineksid jätkuvalt kindlaksmääratud 2 % deflaatoril, kui ELi inflatsioon jääb vahemikku 1–3 %. Kui tegelik inflatsioon on alla 1 % või üle 3 %, tehakse kohandus tegeliku inflatsiooni alusel, tagades, et see ei mõjuta põhjendamatult ELi eelarve suutlikkust. Kuigi paindlikkus võimaldab kohaneda muutuvate oludega, on toetusesaajate ja liikmesriikide finantsplaneerimise jaoks vajalik prognoositavus. Komisjoni ettepanekute mitmed aspektid parandavad prognoositavust järgmise pikaajalise eelarve raames, alustades ülemmäärasid ületavate rahastamisvahendite vähendamisest ja ratsionaliseerimisest. Taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksed on prognoositavamad kui praegusel perioodil, kuna uusi netovõlakirju ei emiteerita. Refinantseerimistehingutest tulenev ülejäänud volatiilsus kaetakse täielikult taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksete kindlaksmääratud iga-aastase rahastamispaketiga, mis hõlmab nii intressi kui ka põhisummat. 18 Seda rõhutas Euroopa Kontrollikoda oma 2022. aasta aruannetes ELi 2022. aasta eelarve täitmise ning 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) eelarveaastal 2022 rahastatud tegevuste kohta. 24  4. LIHTSAM JA MÕJUKAM ELi EELARVE ELi eelarve koostamisel peetakse eelkõige silmas vahendite lõppsaajaid. ELi rahalistele vahenditele juurdepääsu eeskirjade ja protsesside lihtsustamine ja ühtlustamine vähendab ELi vahendite saajate ja toetusesaajate, eelkõige väikeettevõtjate koormust. Lihtsustatud eeskirjade ja auditikorra puhul saavad projektiarendajad keskenduda tulemuste saavutamisele. Toetusesaajate juurdepääs ELi rahalistele vahenditele muutub lihtsamaks. Tuginedes rahastamis- ja hankeportaali ning STEPi portaali kogemustele, koondatakse ühte portaali teave rahastamisvõimaluste kohta. See pakub ELi projektiarendajatele ühtse juurdepääsu teabele. Ühtlustatakse nõustamis- ja ettevõtlusalaseid tugiteenuseid. See vähendab aega, mis kulub rahastamisvõimaluste kohta asjakohase teabe leidmiseks. Järgmisel finantsraamistikul on lihtsam ülesehitus ja vähem programme, mis vähendab halduskoormust. See vähendab kattuvusi, maksimeerib koostoimet ja mastaabisäästu ning suurendab eelarve selgust nii kodanike kui ka sidusrühmade jaoks. Lisaks vähendab halduskoormust stabiilsete õigusraamistike loomine eelarve jagatud, otsese ja kaudse täitmise raames. Riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega saavutame programmidokumentide märkimisväärse vähenemise võrreldes praeguse olukorraga, kus paljude eri fondide jaoks tuleb koostada arvukalt kavasid ja tööprogramme. See vähendab riiklike ja piirkondlike haldusasutuste koormust. Mõju suurendamiseks toetub ELi uus pikaajaline eelarve suures osas tulemuspõhisele rahastamisele. See suunab tähelepanu peamisele: selle tagamisele, et investeeringud annavad soovitud tulemusi. Tulemuspõhise rahastamisega, mille puhul saab raha välja maksta vaheetappide lõpuleviimiseks, tagatakse, et ELi rahalised vahendid jõuavad kiiremini reaalmajandusse. Lihtsustatud kuluvõimaluste ja kuludega sidumata rahastamise laiem kasutamine vähendab märkimisväärselt vahendite saajate aruandluskohustust, kuna keskendutakse pigem projektide tulemuste kui kulude kontrollimisele. Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste laiem kasutamine suurendab finantsvõimendust ja võimaldab ELi eelarvel mängida suuremat rolli erainvesteeringute riskide vähendamisel ja institutsionaalsete investorite poolse rahastamise võimaldamisel. Erasektori partnerid ja erasektori investeeringud on paljude poliitikavaldkondade ja programmide puhul üha olulisemad. Seetõttu muutuvad eelarvelised tagatised, rahastamisvahendid ja segarahastamistoimingud (tagasimakstava toetuse ja toetuskomponendi kombineerimine) rahastamisvahendite lahutamatuks osaks, et toetada selliseid tooteid nagu riskikapitalilaenud, laenud ja omakapitaliinvesteeringud. Rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste suurema kasutamisega kaasneb lihtsustatud juhtimine. Ühtlustatud tehnilised eeskirjad nii sise- kui ka välisprogrammide jaoks edendavad eelarve sidusust ja vähendavad rakenduspartnerite halduskoormust. Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames luuakse ühtne eelarvetagatis sisepoliitika jaoks, kuid see on kättesaadav ka teistele programmidele. Sellega kaasneb eraldi tagatis välispoliitika jaoks, mis kehtestatakse instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames. Avatud struktuur, mis võimaldab koostööd mitmesuguste rahvusvaheliste finantsasutustega, nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank, riiklikud tugipangad ja arengut rahastavad asutused, jääb ELi pikaajalise eelarve oluliseks tunnusjooneks. ELi järgmise pikaajalise eelarve mõju suurendab veelgi strateegiliste laenude andmine liikmesriikidele ja instrumendi „Globaalne Euroopa“ raames ka kolmandatele riikidele, 25 mis võimendab veelgi ELi finantsstruktuuri. See suurendab ELi eelarve mõju, tuues kaasa täiendavaid rahalisi vahendeid ELi poliitiliste eesmärkide toetamiseks edasilaenamise kaudu ning lahendades samal ajal riigipõhiseid probleeme. Selline lisatoetus tehakse liikmesriikidele kättesaadavaks nende esialgse kava koostamisel, et neil oleks juurdepääs rahastamisele, mis vastab nende vajadustele ja ambitsioonidele. Suurem kooskõla ELi ja riiklike investeerimisprioriteetide vahel suurendab rahastamise mõju ja tulemuslikkust. Tulevased riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad aitavad ELil, liikmesriikidel ja piirkondadel ühtlustada oma investeerimis- ja reformiprioriteete. Nendes partnerlustes on ühendatud ELi ja riiklik kaasrahastamine, et rahastada algatusi, mis teenivad ELi prioriteete ning vastavad samal ajal kohalikele vajadustele. Tõhustatud tulemusraamistik toetab ELi poliitiliste prioriteetide saavutamist ja parandab läbipaistvust. Sellega tagatakse, et horisontaalseid prioriteete kohaldatakse kogu ELi eelarves järjepidevalt, sealhulgas kliima ja elurikkuse, olulise kahju ärahoidmise põhimõtte, sotsiaalpoliitika ja soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas. Üldine kliima- ja keskkonnakulutuste eesmärk, milleks on vähemalt 35 % kogueelarvest, aitab suunata toetust Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamisele. Tulemusraamistikuga nähakse ette ka ühtsed ja proportsionaalsed eeskirjad põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ rakendamiseks kõigis ELi programmides. Tulemusraamistik kujutab endast olulist lihtsustamist, sest sellega vähendatakse järelevalve ja aruandlusega seotud halduskoormust. Kõigi asjaomaste programmide suhtes kohaldatakse ühtset kulude ja tulemuste järelevalve süsteemi, mis võimaldab saada põhjaliku ülevaate sellest, kuhu ELi vahendeid eraldatakse ja mis tulemusi need annavad. Raamistikuga asendatakse enam kui 5 000 näitajat ligikaudu 900st väljund- ja tulemusnäitajast koosneva ühtlustatud kogumiga, koondatakse 32 programmipõhist aruannet üheks iga-aastaseks haldus- ja tulemusaruandeks ning ühendatakse rohkem kui 30 eelarve kohta teavet pakkuvat veebiportaali üheks kasutajasõbralikuks kontaktpunktiks („Ühtne portaal“). Nõnda vähendatakse toetusesaajate koormust ja parandatakse üldsuse juurdepääsu eelarveteabele. Kooskõlas Euroopa Kontrollikoja soovitustega tagab see, et ELi eelarve tulemuslikkust ja tõhusust on võimalik järjepidevalt hinnata19. 5. ÕIGUSRIIK, PÕHIÕIGUSED JA LIIDU FINANTSHUVIDE KAITSE Õigusriigi põhimõtte järgimine on kõigi vahendite saamise vältimatu eeltingimus. On oluline, et ELi kulutustel oleksid õigusriigi põhimõtte järgimist kindlustavad tugevad kaitsemeetmed, et tagada ELi finantshuvide kaitse. Samal ajal näitavad kogemused praeguste rahastamisvahenditega, et ELi rahaline toetus õigusriiki tugevdavatele investeeringutele ja reformidele võib pakkuda tõelist lisaväärtust. Riiklike ja piirkondlike partnerluskavadega tagatakse tugev seos õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes esitatud soovituste ning sellistele sihipärastele reformidele ja meetmetele antava toetuse vahel, mis suurendavad institutsioonilist ja kodanikuühiskonna suutlikkust õigusriigi põhimõtte järgimisel. Õigusriigi reformidele antava rahalise toetuse kombineerimine kaitsemeetmete ja tingimuste range 19 Kontrollikoja ülevaade 03/2025 „Võimalused 2027. aasta järgseks mitmeaastaseks finantsraamistikuks“. 26 kohaldamisega tagab, et ELi eelarve on kaitstud ja seda kasutatakse demokraatial, õigusriiklusel ja põhiõigustel põhineva liidu eesmärkide saavutamiseks. Riiklike ja piirkondlike partnerluste jaoks on vaja, et liikmesriigid järgiksid õigusriigi põhimõtteid ja põhiõiguste hartat. Tuginedes ühissätete määruse ning taaste- ja vastupidavusrahastu omadustele, võimaldab see rahal liikuda, kui õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste harta järgimise põhitingimused on täidetud. Nagu praegu taasterahastu „NextGenerationEU“ puhul, peaks ka järgmises finantsraamistikus olema võimalus blokeerida maksed, kui esineb süsteemseid puudusi õigusriigi toimimises, näiteks peatades haridusasutuste rahastamise, kui on probleeme akadeemilise vabadusega seotud põhiõigusega. ELi eelarvest toetatakse ka reforme, mis tugevdavad õigusriiki liikmesriikides kooskõlas õigusriigi olukorda käsitlevas aastaaruandes esitatud soovitustega. See annab kõigile liikmesriikidele positiivse stiimuli tugevdada oma suutlikkust järgida õigusriigi põhimõtet, säilitades ja arendades edasi avatud, õigustel põhinevat, demokraatlikku, võrdõiguslikku ja kaasavat ühiskonda, ning edendada ja toetada õigusriigi põhimõtet kohtusüsteemide, korruptsioonivastaste raamistike, meedia mitmekesisuse ning tõhusa kontrolli- ja tasakaalustussüsteemi tugevdamise ning avaliku halduse ja institutsioonilise suutlikkuse tõhustamise kaudu. Finantsmäärusega tagatakse liidu finantshuvide kaitse ja nõutakse, et liikmesriigid tagaksid põhiõiguste harta järgimise ja austaksid ELi lepingu artiklis 2 sätestatud liidu väärtusi, mis on eelarve täitmisel asjakohased. Lisaks kaitseb õigusriigi tingimuslikkuse määrus, mis ei ole ajaliselt piiratud, jätkuvalt ELi eelarvet õigusriigi põhimõtete rikkumise eest. See on meie viimane kaitsemeede, mida kohaldatakse kõigi ELi programmide suhtes. Suurendatakse ELi eelarvest toetuse saajaid käsitleva teabe läbipaistvust. Alates 2028. aastast avaldatakse teave ELi vahendite saajate kohta keskses andmebaasis komisjoni veebisaidil. Selleks et kaitsta ELi eelarvet, eelkõige väärkasutuse eest, mille eesmärk on propageerida radikaalseid/äärmuslikke seisukohti liikmesriikides, on komisjon valmis kaaluma uusi protsesse või meetmeid, mille abil teha ELi rahaliste vahendite saajatele põhjalik riskipõhine kontroll, tegemaks kindlaks julgeolekuriskid ja ELi väärtustega kokkusobimatuse. Kooskõlas 2024. aastal muudetud finantsmäärusega on ELi rahastamisest ilmajätmise uue põhjusena lisatud süüdimõistmine diskrimineerimisele, vaenule või vägivallale õhutamise eest, ning seda hakatakse põhjalikult kohaldama. Varajase avastamise ja menetlusest kõrvalejätmise süsteemi, mis kaitseb ELi eelarvet pettuste ja õigusnormide rikkumiste eest, laiendatakse fondidele, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise raames. ELi eelarve peab tuginema usaldusväärsele auditi- ja kontrollistrateegiale, sealhulgas komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja tihedale koostööle, tagamaks, et ELi vahendeid kasutatakse kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Riiklike ja piirkondlike partnerluste puhul tugineb komisjon liikmesriikide tehtud kontrollidele ja täiendab neid oma kontrollidega, milles keskendutakse süsteemidele, mille liikmesriigid on kehtestanud ELi finantshuvide range kaitse tagamiseks. Samuti kombineeritakse selles maksete seaduslikkuse ja korrektsuse eel- ja järelkontrolle, st eesmärkide ja sihtide rahuldavat täitmist, alustades liikmesriikide esitatud kavade analüüsist ning kontrollides seejärel esitatud maksetaotlusi ja viies läbi järelauditeid. Pettustevastase võitluse struktuuri käimasolev läbivaatamine tagab, et kõik asjaosalised, sealhulgas OLAF, Euroopa Prokuratuur ja Europol, teevad tihedamat koostööd, et võidelda ELi eelarvet mõjutavate õigusnormide rikkumiste, pettuse ja korruptsiooni vastu See põhjalik 27 läbivaatamine, millesse on kaasatud kõik asjaomased osalejad ELi pettustevastase võitluse struktuuris, loob rohkem sünergiat ja tõhusust, vältides dubleerimist pettusevastase võitluse igas etapis: pettuste ennetamine, avastamine, uurimine ja kõrvaldamine ning asjaomaste summade, sealhulgas ELi eelarvega seotud summade sissenõudmine. 6. AMBITSIOONIKAS ELi EELARVE, MIDA RAHASTATAKSE AJAKOHASTEST TULUDEST ELi eelarve finantssuutlikkus peab olema vastavuses liidu ambitsioonidega. Liidu mitmed siseprobleemid ning suurenenud geopoliitiline ebakindlus ja tihedam konkurents tähendab, et ELil peab olema piisav eelarve, et saavutada parimaid tulemusi käesolevas teatises kirjeldatud prioriteetsetes valdkondades. Samas tuleb arvestada kohustusi seoses taasterahastu „NextGenerationEU“ laenude tagasimaksmisega alates 2028. aastast. Komisjon teeb ettepaneku ELi pikaajalise eelarve kohta summas 1,98 triljonit eurot, mis vastab 1,26 %-le ELi kogurahvatulust. Eelarve kulu- ja tulupool on ühe mündi kaks külge. Kiireloomulised probleemid koos rangete finantspiirangutega annavad nüüd ainulaadse võimaluse eelarve kulu- ja tulupoolt ajakohastada, mida on hädasti vaja. Selleks et toetada ambitsioonikamat mitmeaastast finantsraamistikku, mis vastab tulemuslikult liidu strateegilistele prioriteetidele, ja tagada taasterahastu „NextGenerationEU“ tagasimaksed, on otsustava tähtsusega uued omavahendid. Vaja on ühiseid rahalisi jõupingutusi, mida ei saa katta üksnes liikmesriikide osamaksudega. Uute omavahendite kasutuselevõtt vähendab liikmesriikide koormust ja tagab ELi ühise poliitika kestliku rahastamise, hoides samas liikmesriikide osamaksud üldiselt stabiilsena. ELi eelarve peab looma Euroopa lisaväärtust kõigi jaoks, kuid nõuab ka ühiste prioriteetide ühist rahastamist. Seepärast teeb komisjon uue pikaajalise eelarve ettepaneku osana ettepaneku võtta vastu uus omavahendite otsus. Kõnealuse ettepanekuga ajakohastatakse ja mitmekesistatakse ELi eelarve tuluallikaid. Samal ajal teeb komisjon ettepaneku suurendada omavahendite ülemmäära maksete puhul 1,75 %-le EL 27 kogurahvatulust, et võtta arvesse suuremaid rahastamisvajadusi ja tagada eelarves piisav varu, et liit saaks igal juhul täita oma finantskohustusi. Institutsioonidevahelise kokkuleppega on püütud pidada läbirääkimisi uute omavahendite üle pärast 2020. aastat. Need läbirääkimised on jäänud soiku. Läbirääkimistele uue hoo andmiseks on komisjon läbi vaadanud kogu ELi eelarve tulude poole. See hõlmab uute omavahendite kategooriate kehtestamist ja olemasolevatesse omavahenditesse sihipäraste kohanduste tegemist. ELi eelarve rahastamist saab suurendada ka muude tuluallikate kasutuselevõtuga. Kavandatud pakett on kooskõlas ELi poliitiliste prioriteetidega ja põhineb kehtivatel õigusaktidel või omavahendite otsusel ning seda saab rakendada mõistliku halduskoormusega. Uued omavahendid ELi prioriteetide rahastamiseks Heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev omavahend on tihedalt seotud liidu kliimaeesmärkidega ja sellel on suur tulupotentsiaal. Võimalikul heitkogustega kauplemise süsteemi omavahendil on ainulaadsed eelised kohese kättesaadavuse ja piisava 28 ulatuse poolest. Kuigi 30 % tuludest läheks ELi eelarvesse, laekuks suurem osa saastekvootide enampakkumisest saadavast tulust jätkuvalt liikmesriikide eelarvesse. Süsiniku piirimeetme omavahendit võib käsitada heitkogustega kauplemise süsteemi välismõõtmena ning seetõttu on sellega seotud omavahend jätkuvalt paketi lahutamatu osa. Süsiniku piirimeetmega tagatakse, et ELi suunatud impordi suhtes kohaldatav impordi süsnikuhind on samaväärne liidusisese toodangu süsinikuhinnaga. Uus omavahend, mis põhineb kogumata elektroonikaromude kogusel, annaks positiivseid keskkonnatulemusi, toetades samas liidu strateegilist autonoomiat kriitiliste toormete valdkonnas. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud ehk elektroonikaromud on üks kiiremini kasvavaid jäätmevooge. Kuna elektroonikaromud sisaldavad olulisi kriitilisi toormeid, on ringlussevõtul ja korduskasutusel tähtis roll välismaistest tarnijatest sõltuvuse vähendamisel. Kuigi ringlussevõtu valdkonnas on tehtud märkimisväärseid edusamme, jääb kogumismäär liidu eesmärkidest oluliselt allapoole. Riiklik osalus, mis põhineb liikmesriikide esitatud andmetel kogumata jäätmete kohta, stimuleerib jäätmete vähendamist ja soodustab liigiti kogumist. Kavandatava Euroopa ettevõtluse omavahendi raames panustavad ettevõtjad ELi eelarve rahastamisse. Mitme ELi rahastamisprogrammiga toetatakse ettevõtete ajakohastamist, uuendamist ja laiendamist. ELi uus pikaajaline eelarve suurendab konkurentsivõimet ja majanduskasvu ning parandab ettevõtluskeskkonda eelkõige Euroopa Konkurentsivõime Fondi kaudu tehtavate pikaajaliste investeeringute abil. Kõnealune omavahend ei kehti põhimõtteliselt VKEde suhtes. Tubakaaktsiisi omavahend toetaks ELi tervishoiupoliitika eesmärke ja teeniks samas ELi eelarvesse tulu. Liidus kehtivad erinevad maksustamissüsteemid avaldavad negatiivset mõju liikmesriikide strateegiale vähendada tubakatoodete tarbimist maksustamise kaudu. Tubakaaktsiisi omavahendi ettepanek täiendab tubakaaktsiisi direktiivi eelseisvat uuestisõnastamist, mille eesmärk on kohandada ELi miinimumaktsiise ja teatavaid traditsiooniliste tubakatoodete kategooriaid, tagades ühtsel turul võrdsed tingimused. Olemasolevate omavahendite kohandamine Tehakse ettepanek olemasolevate omavahendite sihipäraseks kohandamiseks, et säilitada ELi eelarve tulubaas. Traditsioonilisi omavahendeid, mis koosnevad peamiselt tollimaksudest, koguvad liidu nimel liikmesriigid. Lisaks tehakse ettepanek suurendada praeguse finantsraamistiku kohaldamise alguses kehtestatud ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhineva omavahendi ühtset sissenõudmismäära, et võtta arvesse inflatsiooni arengut. Muud tulud ELi eelarvet saab rahastada ka muudest tuludest. Muud tulud täiendavad omavahendeid. Need suunatakse otse ELi eelarvesse ja need vähendavad survet liikmesriikide osamaksudele. Muu lisatulu saadakse näiteks kehtiva ETIASe tasu suurendamisest, et viia see kooskõlla teistes jurisdiktsioonides kohaldatava tasuga. Komisjon jätkab ka tööd selle nimel, et kehtestada uued tasud seoses liidu poliitikaga. 29  7. KOKKUVÕTE Läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle annavad liidule võimaluse kinnitada ühiseid püüdlusi ja anda liidule vahendid oma ühiste eesmärkide saavutamiseks. Komisjon teeb ettepaneku ambitsioonika, paindliku ja tulevikku suunatud ELi pikaajalise eelarve kohta. See tugineb praeguse raamistiku tugevatele külgedele ja aluspõhimõtetele, muutes selle samas lihtsamaks, paindlikumaks ja mõjukamaks. Kuna liidul on suured ootused saavutada oma eesmärgid ja täita taasterahastu „NextGenerationEU“ raames võetud finantskohustused, siis järkjärgulistest muudatustest ei piisa, et seda keerukat ülesannet lahendada. Seepärast tuleb asju teha teisiti ja tagada, et iga euro aitab Euroopat edasi arendada. Tugev juhtimine, läbipaistvus ja tugev poliitiline järelevalve on nende ettepanekute iga osa puhul määrava tähtsusega. Komisjon teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, et saavutada ambitsioonikas, tasakaalustatud ja õigeaegne kokkulepe järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ja valdkondlike programmide kohta. Eelarvepädeva institutsioonina aitavad Euroopa Parlament ja nõukogu juhtida pikaajalist eelarvet, tagades selle täieliku kooskõla meie ühiste prioriteetidega kogu selle kehtivusajal. Sõltumatum Euroopa peab olema valmis ise oma tulevikku kujundama. Liit ei saa oma huvide ja väärtuste kaitsmisel tugineda üksnes teistele. See tähendab, et peame kasutama kõiki olemasolevaid vahendeid oma ühise tegevuskava rakendamiseks ja ambitsioonide elluviimiseks. Tänu ELi eelarvele saab kaasata investeeringuid ja viia ellu reforme, mis on liidu tulevase heaolu, ühtekuuluvuse, julgeoleku ja kestlikkuse seisukohast keskse tähtsusega. Selle teostamiseks on nüüd vaja teha koostööd. 30  Lisa. 2028.–2034. aasta mitmeaastane finantsraamistik – tabelid MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 (KULUKOHUSTUSED) Kokku Nominaalsummad jooksevhindades, miljonites eurodes 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, 163 088 160 860 158 053 155 565 152 274 140 140 132 240 1 062 220 põllumajandus ja maaelu areng, merendus, jõukus ja julgeolek Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, millest: 135 571 133 134 130 130 127 411 123 879 111 535 103 415 865 075 Ühine põllumajanduspoliitik a (ÜPP) sissetulek utoetus ja k alandus 42 003 41 994 41 985 41 976 41 965 41 908 41 870 293 701 Ränne ja piirihaldus 5 847 5 633 5 407 5 170 4 922 3 945 3 291 34 215 Majanduslik , sotsiaalne ja territoriaalne ühtek uuluvus, sh k alandus, 75 768 73 334 70 769 68 074 65 240 53 715 46 065 452 965 maak oguk onnad ja turism p.m. k liimameetmete sotsiaalfond 10 500 10 300 10 100 9 800 9 400 - - 50 100 Interreg - 1 753 1 782 1 810 1 840 1 524 1 555 10 264 ELi rahastu - liidu meetmed 10 512 8 951 8 690 8 852 8 353 8 853 9 012 63 223 Unity Safety Net/ põllumajandusreserv 900 900 900 900 901 900 900 6 301 Euroopa Liidu Solidaarsusfond 2 706 2 760 2 815 2 872 2 929 2 988 3 047 20 117 HOME temaatiline rahastu 3 401 3 469 3 539 3 609 3 682 3 755 3 830 25 285 Muud (linnad, tööhõive ja sotsiaalne innovatsion...) 3 505 1 822 1 436 1 471 841 1 210 1 235 11 520 ELi rahastu - reserv 1 172 1 195 1 219 1 243 1 268 1 294 1 319 8 710 Toetus Küprose türgi kogukonnale 58 63 61 62 64 64 66 438 Detsentraliseeritud asutused, millest: 2 677 2 866 3 048 3 261 3 483 3 676 3 877 22 888 Frontex 1 309 1 421 1 561 1 694 1 827 1 963 2 113 11 888 Europol 320 361 395 430 464 498 531 2 999 NGEU võla tagasimaksmine 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 24 000 168 000 Varu 782 798 814 831 847 864 881 5 817 Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek 66 875 81 300 83 176 87 312 88 611 90 706 91 614 589 594 Euroopa Konkurentsivõime Fond 42 703 56 663 58 374 70 978 72 286 74 158 75 346 450 508 Euroopa Konkurentsivõime Fond (v.a innovatsioonifond) 42 653 56 613 58 324 61 925 62 343 63 498 63 945 409 301 Programm „Euroopa horisont“ 16 243 25 183 26 265 26 891 26 607 27 048 26 765 175 002 Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinik uheite vähendamine 3 004 3 566 3 636 12 971 13 940 14 737 15 560 67 416 MFFi k omponent 2 954 3 516 3 586 3 919 3 997 4 077 4 159 26 210 p.m. innovatsioonifond 50 50 50 9 052 9 943 10 660 11 401 41 206 Vastupanuvõime ja julgeolek , k aitsetööstus ning k osmos 14 733 17 534 17 884 19 544 19 935 20 334 20 741 130 704 Digitaalne juhtpositsioon 6 176 7 350 7 497 8 194 8 358 8 525 8 695 54 793 Tervis, biotehnoloogia, põllu- ja biomajandus 2 547 3 031 3 092 3 378 3 446 3 515 3 585 22 593 Miinimumsumma Euroopa Konk urentsivõime Fond, InvestEU rahastamisvahend & nõustamisteenused, soovituslik toetus rahastamispak etist 1 143 1 643 1 642 1 643 1 643 1 643 1 643 11 000 (osa k ogu Euroopa Konk urentsivõime Fondist) Erasmus+ 5 261 5 440 5 625 5 819 6 019 6 224 6 439 40 827 Euroopa ühendamise rahastu 10 906 11 290 11 342 11 569 11 982 12 045 12 294 81 428 Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - transport, millest: 7 124 7 354 7 246 7 308 7 550 7 434 7 499 51 515 Sõjaväeline liik uvus 2 842 2 899 2 609 2 483 2 533 2 214 2 071 17 651 Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - energia 3 782 3 936 4 096 4 261 4 432 4 610 4 795 29 912 Liidu elanikkonnakaitse mehhanism + (UCPM+) 1 316 1 437 1 477 1 535 1 569 1 644 1 697 10 675 AgoraEU 1 099 1 139 1 180 1 223 1 268 1 313 1 360 8 582 Programm „Loov Euroopa“ - k ultuur 230 238 247 256 265 275 285 1 796 Media+ 409 424 439 455 472 489 506 3 194 Demok raatia, k odanik e, võrdõiguslik k use, õiguste ja väärtuste programm 460 477 494 512 531 550 569 3 593 Ühtse turu programm 833 916 860 885 904 915 925 6 238 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm, millest: 1 599 1 434 1 287 1 143 1 219 1 653 1 459 9 794 ITERi-panus 946 848 762 676 721 978 863 5 794 Erakorralise toetuse rahastamisvahend (ESI) - - - - - - - - Euro kaitsmine võltsimise eest (progamm „Perikles V“) 1 1 1 1 1 1 1 7 Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu) 91 124 87 84 94 94 104 678 Tuumaohutusalane koostöö ja tuumarajatiste dekomisjoneerimine 135 103 121 128 144 158 177 966 Õiglus 101 105 109 114 118 123 128 798 Detsentraliseeritud asutused 1 271 1 319 1 354 1 397 1 441 1 486 1 530 9 798 Muu (muud meetmed, õigused) 699 273 277 302 306 320 316 2 493 Varu 908 1 104 1 129 1 185 1 203 1 231 1 239 7 999 Globaalne Euroopa 24 555 25 127 25 578 30 603 35 761 36 442 37 137 215 203 Instrument „Globaalne Euroopa“ (*) 22 787 23 243 23 708 28 448 33 369 34 037 34 717 200 309 Laienemine, idanaabrus ning ülejäänud Euroopa 4 843 4 940 5 039 6 046 7 093 7 235 7 380 42 576 Sahara-tagune Aafrik a 6 795 6 931 7 069 8 482 9 950 10 149 10 352 59 728 Aasia ja Vaik se ook eani piirk ond 1 900 1 938 1 976 2 372 2 782 2 838 2 895 16 701 Põhja- ja Lõuna-Ameerik a ning Kariibi mere piirk ond 1 024 1 045 1 065 1 278 1 499 1 529 1 560 9 000 Lähis-Ida, Põhja-Aafrik a ja Pärsia lahe piirk ond 4 835 4 932 5 030 6 036 7 080 7 222 7 367 42 502 Globaalsed k üsimused 1 706 1 741 1 775 2 131 2 498 2 548 2 599 14 998 Reserv 1 684 1 718 1 752 2 103 2 467 2 517 2 567 14 808 Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) 443 454 467 483 494 507 521 3 369 Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) (sh Gröönimaa) 94 144 147 199 153 156 106 999 Muu (muud meetmed, õigused) 310 344 297 325 404 376 400 2 456 Varu 920 942 958 1 147 1 340 1 366 1 392 8 065 Haldus 14 945 15 584 16 281 16 870 17 466 18 062 18 669 117 877 - - - - - - - Varu kokku 2 714 1 196 1 229 1 463 1 663 2 051 2 074 12 390 - - - - - - - KOKKU 269 463 282 871 283 088 290 350 294 112 285 350 279 660 1 984 894 % kogurahvatulust (EL 27) 1,31% 1,33% 1,29% 1,29% 1,27% 1,19% 1,13% 1,26% Ülemmäärasid ületav osa, millest: Paindlikkusinstrument 2 122 2 165 2 208 2 252 2 297 2 343 2 390 15 777 Ukraina 14 286 14 286 14 286 14 286 14 286 14 286 14 286 100 002 Catalyst Europe (poliitilised laenud, riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad) (150 miljardit eurot) Kriisimehhanism (0,25 % kogurahvatulust - 395 miljardit eurot) Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku Euroopa rahutagamisrahastu 4 357 4 357 4 357 4 357 4 357 4 357 4 357 30 499 31  MITMEAASTANE FINANTSRAAMISTIK 2028–2034 (KULUKOHUSTUSED) Kokku Nominaalsummad 2025. aasta hindades, miljonites eurodes 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034 2028–2034 Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, 153 681 148 610 143 153 138 137 132 563 119 607 110 652 946 404 põllumajandus ja maaelu areng, merendus, jõukus ja julgeolek Riiklikud ja piirkondlikud partnerluskavad, millest: 127 751 122 995 117 863 113 137 107 844 95 194 86 533 771 317 Ühine põllumajanduspoliitik a (ÜPP) sissetulek utoetus ja k alandus 39 580 38 796 38 027 37 274 36 533 35 768 35 035 261 013 Ränne ja piirihaldus 5 510 5 204 4 897 4 591 4 285 3 367 2 754 30 608 Majanduslik , sotsiaalne ja territoriaalne ühtek uuluvus, sh k alandus, 71 398 67 749 64 097 60 447 56 796 45 845 38 545 404 877 maak oguk onnad ja turism p.m. k liimameetmete sotsiaalfond 9 894 9 516 9 148 8 702 8 183 - - 45 443 Interreg - 1 620 1 614 1 607 1 601 1 301 1 301 9 044 ELi rahastu - liidu meetmed 9 906 8 269 7 870 7 861 7 272 7 556 7 541 56 275 Unity Safety Net/ põllumajandusreserv 848 831 815 799 784 768 753 5 598 Euroopa Liidu Solidaarsusfond 2 550 2 550 2 550 2 550 2 550 2 550 2 550 17 850 HOME temaatiline rahastu 3 205 3 205 3 205 3 205 3 205 3 205 3 205 22 435 Muud (linnad, tööhõive ja sotsiaalne innovatsion...) 3 303 1 683 1 300 1 307 733 1 033 1 033 10 392 ELi rahastu - reserv 1 104 1 104 1 104 1 104 1 104 1 104 1 104 7 728 Toetus Küprose türgi kogukonnale 55 58 55 55 56 55 55 389 Detsentraliseeritud asutused, millest: 2 522 2 648 2 761 2 896 3 032 3 137 3 244 20 240 Frontex 1 233 1 313 1 414 1 504 1 591 1 675 1 768 10 498 Europol 302 333 358 382 404 425 444 2 649 NGEU võla tagasimaksmine 22 616 22 172 21 738 21 311 20 893 20 484 20 082 149 296 Varu 737 737 738 738 737 738 737 5 161 Konkurentsivõime, jõukus ja julgeolek 63 017 75 108 75 335 77 530 77 141 77 416 76 658 522 205 Euroopa Konkurentsivõime Fond 40 240 52 348 52 871 63 026 62 929 63 293 63 046 397 753 Euroopa Konkurentsivõime Fond (v.a innovatsioonifond) 40 193 52 302 52 826 54 988 54 273 54 195 53 506 362 283 Programm „Euroopa horisont“ 15 306 23 265 23 789 23 878 23 163 23 085 22 396 154 882 Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinik uheite vähendamine 2 831 3 294 3 293 11 518 12 136 12 578 13 020 58 670 MFFi k omponent 2 784 3 248 3 248 3 480 3 480 3 480 3 480 23 200 p.m. innovatsioonifond 47 46 45 8 038 8 656 9 098 9 540 35 470 Vastupanuvõime ja julgeolek , k aitsetööstus ning k osmos 13 883 16 198 16 198 17 355 17 355 17 355 17 355 115 699 Digitaalne juhtpositsioon 5 820 6 790 6 790 7 276 7 276 7 276 7 276 48 504 Tervis, biotehnoloogia, põllu- ja biomajandus 2 400 2 800 2 800 3 000 3 000 3 000 3 000 20 000 Miinimumsumma Euroopa Konk urentsivõime Fond, InvestEU rahastamisvahend & nõustamisteenused, soovituslik toetus rahastamispak etist 1 077 1 518 1 488 1 459 1 430 1 402 1 375 9 749 (osa k ogu Euroopa Konk urentsivõime Fondist) Erasmus+ 4 958 5 026 5 095 5 167 5 240 5 312 5 388 36 186 Euroopa ühendamise rahastu 10 277 10 430 10 273 10 273 10 431 10 280 10 287 72 251 Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - transport, millest: 6 713 6 794 6 563 6 489 6 573 6 345 6 275 45 752 Sõjaväeline liik uvus 2 678 2 678 2 363 2 205 2 205 1 890 1 733 15 752 Euroopa ühendamise rahastu (CEF) - energia 3 564 3 636 3 710 3 784 3 858 3 935 4 012 26 499 Liidu elanikkonnakaitse mehhanism + (UCPM+) 1 240 1 328 1 338 1 363 1 366 1 403 1 420 9 458 AgoraEU 1 036 1 052 1 069 1 086 1 104 1 121 1 138 7 606 Programm „Loov Euroopa“ - k ultuur 217 220 224 227 231 235 238 1 592 Media+ 385 391 398 404 411 417 423 2 830 Demok raatia, k odanik e, võrdõiguslik k use, õiguste ja väärtuste programm 434 440 447 455 462 469 476 3 184 Ühtse turu programm 785 846 779 786 787 781 774 5 538 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm, millest: 1 507 1 325 1 166 1 015 1 061 1 411 1 221 8 706 ITERi panus 892 784 690 600 628 835 722 5 150 Erakorralise toetuse rahastamisvahend (ESI) - - - - - - - - Euro kaitsmine võltsimise eest (progamm „Perikles V“) 1 1 1 1 1 1 1 7 Tuumarajatiste dekomisjoneerimine (Leedu) 86 115 79 75 82 80 87 604 Tuumaohutusalane koostöö ja tuumarajatiste dekomisjoneerimine 127 95 110 114 125 135 148 854 Õiglus 95 97 99 101 103 105 107 707 Detsentraliseeritud asutused 1 198 1 219 1 226 1 240 1 254 1 268 1 280 8 687 Muu (muud meetmed, õigused) 659 252 251 268 266 273 264 2 233 Varu 855 1 020 1 023 1 053 1 048 1 051 1 037 7 085 Globaalne Euroopa 23 138 23 213 23 166 27 174 31 132 31 103 31 074 190 000 Instrument „Globaalne Euroopa“ (*) 21 473 21 473 21 473 25 261 29 050 29 050 29 050 176 830 Laienemine, idanaabrus ning ülejäänud Euroopa 4 564 4 564 4 564 5 369 6 175 6 175 6 175 37 586 Sahara-tagune Aafrik a 6 403 6 403 6 403 7 532 8 662 8 662 8 662 52 727 Aasia ja Vaik se ook eani piirk ond 1 790 1 790 1 790 2 106 2 422 2 422 2 422 14 742 Põhja- ja Lõuna-Ameerik a ning Kariibi mere piirk ond 965 965 965 1 135 1 305 1 305 1 305 7 945 Lähis-Ida, Põhja-Aafrik a ja Pärsia lahe piirk ond 4 556 4 556 4 556 5 360 6 164 6 164 6 164 37 520 Globaalsed k üsimused 1 608 1 608 1 608 1 892 2 175 2 175 2 175 13 241 Reserv 1 587 1 587 1 587 1 867 2 148 2 148 2 148 13 072 Ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) 417 419 423 429 430 433 436 2 987 Ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) (sh Gröönimaa) 89 133 133 177 133 133 89 887 Muu (muud meetmed, õigused) 292 318 269 289 352 321 335 2 176 Varu 867 870 868 1 018 1 167 1 166 1 164 7 120 Haldus 14 083 14 397 14 746 14 980 15 205 15 415 15 621 104 447 Varu kokku 2 557 1 105 1 113 1 299 1 448 1 751 1 735 11 008 KOKKU 253 919 261 328 256 400 257 822 256 041 243 541 234 005 1 763 056 % kogurahvatulust (EL 27) 1,31% 1,33% 1,29% 1,29% 1,27% 1,19% 1,13% 1,26% (*) 25 miljardit eurot 2028.–2034. aasta rahastamispak etist humanitaarabi andmisek s. Ülemmäärasid ületav osa, millest: Paindlikkusinstrument 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 2 000 14 000 Ukraina 13 462 13 198 12 939 12 685 12 437 12 193 11 954 88 867 Catalyst Europe (poliitilised laenud, riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad) (150 miljardit eurot jooksevhindades) Kriisimehhanism (0,25 % kogurahvatulust - 350 miljardit eurot) Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku Euroopa rahutagamisrahastu 4 106 4 025 3 946 3 869 3 793 3 719 3 646 27 104 32