VILJANDI LINN
LINNAVOLIKOGU
OTSUS
29. mai 2025 nr 251
Seisukoht Vabariigi Valitsuse korralduse
„Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõule
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja 3 punkti 2 alusel Viljandi Linnavolikogu
o t s u s t a b:
1. Saata Viljandi Linnavolikogu nimel Viljandi linna seisukoht (lisatud) Viljandi muinsuskaitseala
kaitsekorra eelnõu kohta Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Muinsuskaitseametile,
Kultuuriministeeriumile ja Eesti Vabariigi Valitsusele.
2. Käesoleva otsusega mittenõustumisel võib esitada 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest
arvates:
1) vaide Viljandi Linnavolikogule aadressil
[email protected] või Linnu tn 2, 71020
Viljandi;
2) kaebuse Tartu Halduskohtule aadressil
[email protected] või Veski tn 32, 50409
Tartu.
3. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Helmen Kütt
linnavolikogu esimees
Kultuuriministeerium Meie: 2.06 .20 2 5 nr Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord Kultuuriministeerium on saatnud kooskõlastusringile Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Viljandi linnale Muinsuskaitseamet i poolt koostat ud Viljandi muin suskaitseala kaitsekorra eelnõu. Viljandi linn on endiselt seisukohal, et Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra koostam ise protsess on puudulik ning seepärast ei ole ka tulemus Viljandi linnale vastuvõetav. Linna esindajate ettepanekuid ja arvamusi ei ole ka viimases, 06.05. kooskõlastusringile saadetud Vabariigi Valitsuse korralduse „Viljandi muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu s taotletud mahus arvesse võetud. Muinsuskaitseameti l e on teada, et V iljandi linn koo stab hetkel uut üldplaneeringut ja Muinsuskaitseametile on tehtud ettepanek koostada uus kaitsekord peale üldplaneeringu kehtestamist või teha kaitsekorda samal ajal üldplaneeringu koostamisega . Kuna M uinsuskaitseamet sellele taotlusele vastu ei tulnud, on Viljan di muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus endiselt sätted , mis Viljandi linna ü ldplaneeringusse kavandatavaga ei h aaku ja jäävad probleemseteks. Näiteks kasutab kõnealune kaitsekord Viljandi järveäärset luhata puudutavat reguleerides mitte asjakohast terminoloogiat ja väited, mis toetuvad puuduliku analüüsiga uuringu le (AB Artes Terrae OÜ 2022 koostatud Viljandi muinsuskaitseala haljasalade uuring). Pargiterminite seletussõnaraamat defineerib haljasala kujundatud reljeefi, veestiku ja taimestikuga alana linnas või asulas, mille peamised komponendid on rohttaimestik , puud-põõsad, veekogud, spetsiaalsed pargirajatised (arhitektuursed väikevormid, nt paviljonid ja lehtlad), pargiinventar ja teised vajalikud rajatised (teed, trepid, piirded). Haljasala tüüpidena eristatakse nt puiesteid, haljakuid (skvääre), aedu ja parke. Järveäärne luhaala ei ole pargiala vaid ajutiselt üleujutatav pool looduslik niiske luht, mida ei ole kunagi kujundatud (va kraavid), seal ei ole pargirajatisi, inventari ega muid rajatisi nagu teed. Luhaala on kasutatud eelmistel sajanditel heina tegemiseks, praegusel ajal niidetakse kord aastas, et ala võssa ei kasvak s ja säiliks vaade järvele (peamis elt Lossipargist ja Ranna puiesteelt). Pargiterm inite seletussõnaraamat ütleb , et looduslikke maastikke on õige nimetada haljasaladeks juhul, kui nende algne struktuur on ümber kujundatud (on rajatud ala avalikku kasutamist võimaldav infrastruktuur) ning neid hooldatakse rakendades järjepidevalt iluaianduslikke meetmeid . Viljandi järveluhale ei ole rajatud sellist infrastruktuuri ning seda ala ei ole kunagi hoold atud iluaianduslike meetmetega. Seda, et järveluht on poollooduslik kooslus, mida on vaid kasutatud heina tegemiseks ja karjamaana, ütleb ka eelnimetatud haljasalade uuring. Samuti ütleb uuring , et kuigi tegemist on pika ajalooga alaga, ei ole see tihendalt seotud linnakeskusega, mille kaitse on muinsuskaitseala peamine eesmärk. Uuring ei tee ajalooliste haljasalade ( laias plaanis nende alla rohealasid silmas pidades ) puhul vahet haljasaladel ja poollooduslikel aladel, kuid nimetab kõnealust luhta siiski poollo oduslikuks alaks ja heinamaaks. Asjaolu, et nõukogudeaegsetel plaanidel on kavandatud alale suurejoonelisi rajatisi, ei anna alust järveluha kui poolloodusliku koosluse haljasalaks arvamisele, kuna valdav osa tolleaegseid suuri plaane (mitte ainult kõnealusel alal ja Viljandis) ei ole kunagi teostunud. Viljandi Linnavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et nimetatud hoonestamata pool loodusliku kooslusega järveluht tuleb eemaldada ajalooliste haljasalade kaardilt . Lisaks on kaitsekorras probleemsed teemakäsitlused , mis reguleerivad kõrghaljastust, parkimist ja tänav ate rekonstrueerimist ehk siis teemad , mi da tõime välja volikogu pöördumises 03.07.2023 on enamuses jäänud muutmata . Jätkuvalt lahendab Muinsuskaitseamet k õrghaljastusega seonduvaid teemasid Viljandi kaitsekorra eelnõus mahus, mida muinsuskaitse seadus ette ei näe. Pakutavas kaitsekorra eelnõus on selle teema osakaal ebaproportsionaalselt suur. Samuti ei peaks Muinsuskaitseamet korraldama ja/või keelama autoliik lust ja parkimist linnas, ning tänavate hooldust ega sademevee är ajuhtimist. Muinsuskaitseametit ei kohusta selleks ka muinsuskaitseseadus . Selle käsitlemine tuleks kaitsekorrast välja jätta. Viljandi linn on seisukohal, et Viljandi muin suskaitseala kaitsekorra eelnõuga on soov muinsuskaitsealana määratleda liiga suur t osa linnast. See võib tuleneda asjaolust, et ka hoonete kaitsekategooriate m ääratlemine on toimunud subjektiivsetel kaalutlustel (uuringute metoodika t ei ole linnavõimudele piisavalt ja arusaadavalt serlgitatud jääb linnale ebaselgeks) , mis omakorda võib tekitada põhjendamatu vajaduse laiendada muinsuskaitseala. Samuti on d efineerimata määratlus „järsk üleminek“ hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses võrreldes külgneva muinsuskaitsealaga punktis 27. Linna arengu seisukohalt võib säärane meelevaldne määratlus hakata kaitsekorra rakendumisel muinsuskaitseala kaitsevööndi arendustöödel erinevaid probleeme tekitama. Samuti oli linna esialgne taotlus , et käesoleva kaitsekorra pealkiri oleks „Viljandi vanalinna muinsu s kaitseala kaitsekord“, mis otseselt selgitab ala piiritlemisest vaid vanalinnaga . Linnale o n vastuvõetav, kui ala nr 3 ja ala nr 2 Ranna puiesteest Viljandi järve poole jääv osa määratletakse võimalike arheoloogiliste leiukohtadena, aga mitte muinsuskaitsealana . Lisaks soovib Viljandi linn, et ala 1 koosseisust arvatakse välja ehitismälestis Viljandi ordulinnuse varemed vallikraaviga, kuna tegu on juba kinnismälestisega, mille kuulumisel Viljandi muinsuskaitseala kooss eisu rakendub alale põhjendamatult topeltkaitse . Soovime, et Kultuuriministeerium katkestaks menetlustoimingud käesoleva kaitsekorra kooskõlastamiseks ja saadaks selle Muinsuskaitseametile tagasi korrektuuride tegemiseks, mis arvestaks Viljandi linna ettepanekutega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helmen Kütt linnavolikogu esimees Koostaja : Kristi Kangilaski +372 518 7355 , kristi.kangilaski @ viljandi.ee