Vastus

Heidy Purga Meie: nr 1-5-4 / 11.06.2025 Kultuuriministeerium Teie 1-11/563-1; 15.05.2025 [email protected] Arvamus rahvaraamatukogu seaduse eelnõust Lugupeetud kultuuriminister Täname teid võimaluse eest uue rahvaraamatukogu seaduse eelnõu kohta (esitatud teie allkirjastatud kirjaga 15.05.2025 nr 1- 11/563-1) arvamust avaldada. Meie hinnangul oleks Eesti raamatukogude arengule parem jätta see eelnõu praegu ja sellisel kujul Riigikogule esitamata. Või vähemasti teha see osa, mis loodava ’raamatukogude andmekogu’ kohta käib, põhjalikult ümber. Meie arvamust ei kujunda eelnõus kavandatud rahvaraamatukogude reform, selle aluseks on see osa eelnõust, mis puudutab ühist raamatukogusüsteemi (eelnõus raamatukogude andmekogu, edaspidi ÜÜRS) ning samme, mis juba praegu selle rakendamisel on tehtud, ettevalmistusi ning tulevikuperspektiive. Täpsemalt: 1) juba seaduse väljatöötamiskava (edaspidi VTK) kohta arvamust avaldades oli meie peamine väide, et planeeritud tööd ei võta arvesse raamatukogude pikaajalist kogemust ühise raamatukogusüsteemi arendamisel ja kasutamisel ning ei arvesta eri raamatukogude vajadusi. Mitmeid sisuliselt samasuguseid arvamusi esitasid ka teadusraamatukogude direktorid, Tallinna ja Tartu raamatukogude juhid. Eeldasime, et eelnõuga edasi liikudes nende ettepanekutega ka arvestatakse, aga seda ei ole toimunud. 2) järgmisena, isegi selline fundamentaalne küsimus, et kas üks ühtne raamatukogusüsteem on kõigile raamatukogude lugejatele (ja raamatukogudele ning raamatukogude omanikele) vajalik ja tarvilik, on jäetud tõenduspõhiselt ning järjekindlalt analüüsimata ja põhjendamata. Seda lahendust kirjeldatakse kui midagi enesestmõistetavat, aga argumendid, mis tuuakse, on läbivalt manipuleerivad ja eksitavad. 3) kuigi eelnõu polnud veel kooskõlastusringilegi saadetud, on Kultuuriministeerium sisuliselt juba tellinud Rahvusraamatukogult suure hulga ÜÜRSiga seotud töid, avaliku kataloogi riigihange on juba läbi viidud. Kultuuriministeeriumi ametnikega rääkides on MTÜ Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium Reg. nr. 80013459 Tõnismägi 2, Tallinn 10122 https://www.elnet.ee Telefon: 00 372 53402784 [email protected] küsimuste vastuseks „meie skoop on rahvaraamatukogud“ samas hange defineerib ühemõtteliselt: Eesti Rahvusraamatukogu on hankimas ühte üleriigilist raamatukogusüsteemi tervele Eestile. Käesolev riigihange raamlepingu sõlmimiseks on osa tervikprojektist, mille lõppeesmärgiks on kõikide Eesti raamatukogude kogude liitmine ühte ühisesse e-kataloogi ja seda toetavasse raamatukogusüsteemi. Käesoleva riigihanke tulemusel arendatakse välja e-kataloogi süsteem. Ja hankes on selgelt seatud ülesanded, mille läbiviimise eelduseks on seotus ELNET hallatud infosüsteemiga. Kogu projekti lähtekoht on, et mingi ajani kasutatakse arendamisel meie praegust raamatukogusüsteemi ESTER, aga ei ELNET-i, ELNET-i raamatukogudega ega raamatukogude omanikega, st infosüsteemi omanikega, pole neid plaane piisaval pädevustasemel kooskõlastatud. 4) kordame veel kord, me ei sea kahtluse alla rahvaraamatukogudele raamatukogusüsteemi arendamise vajadust ega ka seda mitte, et piisava koostöö ja ühise töö korral ei võiks ÜÜRSiga liituda ka meie praegust süsteemi kasutavad raamatukogud (see on lõpuks iga raamatukogu ja tema omanike otsus). Aga praegu juba tehtud (ja tegemisel) tööde ja eelnõus näha olev ÜÜRS-i valitsemismudel ei ole meie hinnangul nii suure ja vastutusrikka koostööprojekti jaoks adekvaatne. ELNETi erinevate raamatukogude (ja totaalselt erinevate omanike) senise koostöö edukus annab meile kindluse väita, et asjaosalistel peab olema projektiga omandus-, mitte konsultatiivne suhe. 5) nagu juba nimetatud, on ÜÜRS-i arendustega alustatud ilma korralike põhjendusteta, miks selline arendus Eestile vajalik on. Samamoodi on jäetud põhjendamata, miks ei võiks ÜÜRSi loomiseks ja arendamiseks kasutada juba olemasolevaid koostöövorme või luua uusi, milles asjaosalistel, st vähemasti avalik- õiguslike isikute suurtel raamatukogudel, oleks lisaks kaasarääkimisvõimalusele ka selline otsustusõigus, mis oleks jätkuks senisele tööle ja võimaldaks aastatepikkuse eduka koostöö jätkumist. Lihtsalt on esitatud, et erinevad tööd, mille tsentraliseerimist planeeritakse, peavad olema administratiivselt ühised. Meie arvamus on, et ei pea. Ei ole mingit head sisulist põhjendust, miks ÜÜRSi haldamiseks ei võiks luua eraldi organisatsiooni, milles paljude erinevate raamatukogude ühistöö avaldub ka juriidilistes, st omandisuhetes. 6) Praegu on kujunenud, võiks öelda, naeruväärne olukord, kus avalik-õiguslikud ülikoolid, kelle teadusraamatukogude panus ESTER-isse ei ole kindlasti väiksem kui rahvusraamatukogul, ei ole isegi käesoleva eelnõu kooskõlastajad või arvamusavaldajad. Seetõttu peame vajalikuks kinnitada, et jagame teadusraamatukogude nõukogu vastavateemalise, haridus- ja teadusministrile saadetud kirja seisukohti ning lisame selle ka meie arvamusavaldusele. Lugupidamisega Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi liikmete esindajad 2 Haridus- ja Teadusministeerium Munga 18, 50088 Tartu [email protected] Meie: 1 0 .06.202 5 Kristina Kallas Haridus- ja teadusminister [email protected] Rahvaraamatukogu seaduse eelnõu kooskõlastamata jätmine Lugupeetud proua Kristina Kallas Palume Kultuuriministeeriumi 15.05.2025 kirjaga nr 1-11/563-1 esitatud r ahvaraamatukogu seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu ) jätta kooskõlastamata, arvestades järgmisi tähelepanekuid: Eesti avalik- õiguslike ülikoolide vajaduste eiramine Eelnõuga planeeritakse seadustada Kultuuriministeerium i ja Eesti Rahvusraamatukogu tegevus ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi (edaspidi ÜÜRS ) loomisel, mille keskse komponendina luuakse uus Raamatukogude andmekogu. Raamatukogude andmekogu kaas vastutavate töötlejatena sätestatakse Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu. ÜÜRS-iga liitumist nähakse ette kohustuslikuna rahvaraamatukogudele ja vabatahtlikkuse alusel teistele raamat ukogudele (sh avalik-õiguslike ülikoolide teadusraamatukogudele). Ehkki ÜÜRS-i eesmärgiks on korduvalt deklareeritud selle kasutuselevõtt kõikide Eesti raamatukogude poolt , siis seda on täna arendatud eelkõige vaid rahvaraamatukogude vajadustest lähtuvalt. Ka Kultuuriministeerium ja Eesti Rahvusraamatukogu on korduvalt kinnitanud, et ÜÜRS on osa Kultuuriministeeriumi valdkondliku digipöörde strateegiast ja rahvaraamatukogude reformist. Sellisel viisil arendatud raamatukogusüsteem ei saa vastata avalik-õiguslike ülikoolide vajadustele , kuna: - ülikoolid ja teadusraamatukogud võrrelduna rahvaraamatukogudega teenindavad erinevaid sihtgruppe (sellest sõltuvad tarbitavad teenused ja teenuste tarbimise viisid) - nende kogude sisu on olemuslikult erinev (rahvaraamatukogude kogude sisu on universaalne, teadus- ja erialaraamatukogude kogude sisu on eelkõige spetsialiseeritud) - nende tegevuse eesmärgid on olemuslikult erinevad (teadusraamatukogud on eelkõige suunatud teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse toetamiseks, rahvaraamatukogu aga peab „rahuldama teeninduspiirkonna elanike põhivajadusi“ (vt eelnõu § 1 4 lõige 1). Avalik-õiguslike ülikoolide spetsiifilisteks arendusvajadusteks, mida ei ole otstarbekas teha raamatukogusüsteemi väliselt, on näiteks: - tekstikorpuste digiteerimine ja digitaalne andmekaeve (sh ka teavikute trükieelsete failide osas) ; - a rtiklitele jm tekstiosadele viidatavuse , identifitseeritavuse , tõendusväärtuse ja säilivuse omistamine (DOI ) ; - õppuri või teaduri „töölaua“ loomine erinevatest allikatest pärinevate teabematerjalide koondamiseks ; - raamatukogusüsteemi sidumine ainepakettide või uurimisvaldkondadega ; - kasutatud teavikute andmete ja teaduse toorandmete käideldavana säilitamine (kas või selleks, et teadustulemus oleks kontrollitav ja korratav) ; - võimaluste loomine teadusandmebaaside ja elektronkataloogi seostamiseks ; - erinevate lugejagruppide autentimise võimekuse rakendamine ; - avatud teadusandmete korpuste loomine ning teadusandmete taaskasutuse tagamine; - teadustööks vajalikud infopädevuse koolitused, mis lähtuvad teadus- ja arendustegevuse eesmärkidest jne. Eelnimetatud aspektidel ei ole palju pistmist rahvaraamatukogu tegevuse eesmärkidega, s est rahvaraamatukogud pole teadus- ja arendusasutused. S eega on ka ülimalt problemaatiline neid funktsionaalsusi toetada ja välja arendada olukorras, kus raamatukogusüsteemi arendatakse keskselt Kultuuriministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu poolt. Loomulikult osutavad ka teadusraamatukogud nö klassikalisi raamatukoguteenuseid, milleks on teavikute kojulaenutus ja kohalkasutus (mis on ka rahvaraamatukogude põhiteenusteks). Kuid raamatukogusüsteemi keerukuse määratlevad ikkagi eelnimetatud teadus- ja arendustegevuse ning õppetegevuse toetamise spetsiifilised aspektid, mida ei saa välja arendada ainult rahvaraamatukogude arendusraamistikus. Seniste koostöövormide lõhkumine ja ohu tekitamine avalik-õiguslike ülikoolide autonoomiale Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid on enda vajadusi seoses raamatukogusüsteemiga rohkem kui 20 aasta jooksul realiseerinud vabatahtliku koostöö kaudu mittetulundusühingus Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsium (edaspidi konsortsium ) . Konsortsium haldab e-kataloogi ESTER, mis on suurim Eesti suuremate raamatukogude ja teiste mäluasutuste ühiskataloog , kuhu on koondatud andmed rohkem, kui 3,6 miljoni väljaande nimetuse ja kirjed rohkem, kui 10,6 miljoni eksemplari kohta. Ka Eesti Rahvusraamatukogu ise on varasemalt olulisel määral panustanud e-kataloogi ESTER loomise sisu- ja arendustegevustesse. Täna Haridus- ja Teadusministeeriumi toel Eesti parimat keskset raamatukogusüsteemi ESTER haldava k onsortsiumiga aga kavandatavaid ümberkorraldusi arutatud pole, nende ümberkorralduste mõjude analüüsist ESTER’i pidamisele on selgelt mööda mindud . Samuti pole kavandatavaid ümberkorraldusi arutatud mitte ühegi avalik-õigusliku ülikooliga, kelle teadusraamatukogu de tegevus põhineb suures osas seni arendatud ESTER’il . Väärib märkimist, et tegelikult ei ole ka käesolevat eelnõu ülikoolidele arvamuse andmiseks ametlikult saadetud. Eraldi vajab välja toomist, et ÜÜ RS-i arendamise esimestes etappides kavatseb Eesti Rahvusraamatukogu kasutada raamatukogusüsteemi aluskataloogina ka e-kataloogi ESTER (kust migreeritakse andmed) ning lisaks nähakse ette, et MTÜ Raamatukoguvõrgu Konsortsium edastab Raamatukogude andmekogu infosüsteemi E STER-i kaanepiltide k ataloogi (EPIK) väljaannete kaanepiltide, sisukokkuvõtete ja sisukordade andmed ( eelnõule seletuskirja Lisa 2 Kavand 4 „Raamatukogude andmekogu põhimäärus“ § 25 lõige 5 ) . Kumbki eelnimetatud tegevus ei ole kokku lepitud ei konsortsiumiga ega ka selle liikmeteks olevate avalik-õiguslike ülikoolidega. Eelnõuga sätestatakse Eesti Rahvusraamatukogu uue ülesandena infotehnoloogia arendamine üleriigiliste raamatukoguteenuste osutamiseks (§ 29 punkt 7) ning jäetakse võimalus Raamatukogude andmekoguga liitu mise ja selle kasutamise eest võtta raamatukogult, välja arvatud rahvaraamatukogult, kulupõhist tasu (§ 29 punkt 16). Sisuliselt planeeritakse Eesti Rahvusraamatukogu keskseks raamatukoguteenuste lahenduste pakkujaks , kellelt siis ülikoolid võivad soovi korral kulupõhise tasu eest teenust saada. Sellega seoses tekivad järgmised küsitavused: juhul, kui ülikoolid ÜÜRS-iga ei liitu (kas või seetõttu, et ÜÜRS ei kata ülikoolide spetsiifilisi vajadusi) , siis tuleks ülikoolide (ja ka teiste mitteliitunud raamatukogude haldajate) tarbeks välja arendada täies mahus teine raamatukogusüsteem, mis ei pruugi olla Eesti riigi tervikvaatest otstarbekas; juhul, kui ülikoolid siiski kavatsevad ÜÜRS-iga liituda, siis ei ole selge, millist lisandväärtust pakub neile Kultuuriministeerium või Eesti Rahvusraamatukogu arendusvajaduste vahendajana, kuna tegelike arendustegevus te te ostajaks on ju ikkagi IT-ettevõte; eelnõus nähakse Raamatukogude andmekoguga liitujana raamatukogu, mis aga on õiguslikult väär, kuna liitujaks ja selle kaudu teenuste saajateks on ennekõike Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid, mitte teadusraamatukogud. Tasumise või tasuta teenuste kontekstis tuleks aru saada, et selliste teenuste tellimisel ja nende eest tasumisel on ülikoolid hankijateks riigihangete seaduse kohaselt, mis tähendab seda, et lihtsalt niisama ei ole võimalik mitte ühelegi teenuse osutajale vahendeid üle kanda (ükskõik, kas teenuste hind on kulupõhine või mitte); isegi, kui teenuse hind on kulupõhine, puudub avalik-õiguslikel ülikoolidel sisuline võimalus rääkida kaasa teenuste planeerimise ning sisu ja hinna kujundamisel , kuivõrd seda ei näe ette ei eelnõu ega ka selle seletuskirja lisaks olevate rakendusaktide kavandid (sh Raamatukogude andmekogu põhimääruse eelnõu); Tekkinud olukord, kus ülikoole pole kaasatud neid otseselt mõjutavate üleriigiliste teenuste väljaarendamisse ja vastavate õigusaktide väljatöötamis se, loob otsese ohu ülikoolide autonoomiale, mille kohaselt peab olema ülikoolidel õigus kavandada oma ülesannete täitmiseks vajalikud tegevused ja osaleda neid puudutavate otsustuste tegemisel. Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamise käigus tehtud märkuste mittearvestamine Kooskõlastades rahvaraamatukogu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsust, tegi Haridus- ja Teadusministeerium oma 19.06.2020.a kirjaga nr 8-3/20/2373-3 muuhulgas järgmised märkused: „ 1. Väljatöötamiskavatsusest ei selgu koolipidajate, koolide ja teadusraamatukogude roll ja pidamine rahvaraamatukogude süsteemis . Soovime antud teemas kaasa rääkida ning leiame, et see vajab väljatöötamiskavatsuses täpsemat käsitlemist. “ … „3. Infotehnoloogia arendamise keskse vastutaja määramine (VTK p 1.6) Antud teema vajab Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelist läbirääkimist, kuidas tagada nii ülikoolide teadusraamatukogudele kui rahvaraamatukogudele vajalikud teenused ja kas üks raamatukogusüsteem on nende vajaduste tagamiseks kõige mõistlikum lahendus. Teadusraamatukogud erinevad nii lugejaprofiililt kui teenuste iseloomu poolest rahvaraamatukogudest oluliselt ja varasemates analüüsides ei ole need erinevused piisavalt käsitlemist leidnud.“ Kumbagi Haridus- ja Teadusministeeriumi märkust ei ole sisuliselt eelnõu ettevalmistamise staadiumis arvestatud ega märkus t es nimetatud tegevusi tehtud. Üldised tähelepanekud ja tähelepanekud üksikute sätete osas Kooskõlastamiseks esitatud seaduse eelnõu on kohati nõrgalt läbi kirjutatud ja laialivalguv. Kui seaduse tekst peaks olema üheselt tõlgendatav ja võimalikult selge, siis seda see kindlasti ei ole. Aeg-ajalt jääb arusaamatuks mitte ainult see, kuidas midagi on reguleeritud, vaid ka see, miks midagi üldse reguleeritakse – ehk siis pole selge regulatsiooni eesmärk tervikuna. Mõned näited: § 2. Rahvaraamatukogu ning selle põhieesmärgid ja ülesanded (1) Rahvaraamatukogu on kohaliku omavalitsuse üksuse kultuuri- ja haridusasutus , mille põhieesmärgid on: tagada kõigile võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, ideedele ning kultuurile; edendada lugemiskultuuri, info- ja digipädevust ning ühistarbimist ; toetada elukestvat õpet ja enesetäiendamist ning osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Kas ja kuivõrd ikka on rahvaraamatukogu haridusasutuseks, mis on defineeritud ju hoopis teiste õigusaktide kaudu? Ehkki eelnõu seletuskirjas viidatakse Eesti Vabariigi haridusseadus ele, siis viimane Kultuuriministeeriumile pädevust üldse ette ei näe. Kuidas semantiliselt tagatakse võrdne, vaba ja piiramatu juurdepääs ideedele ? Mida tähendab käesoleva seaduse kontekstis, et edendatakse ühistarbimist (mille ühistarbimist , kuidas see tegevus võiks üldse välja näha) ? Kas tõesti on rahvaraamatukogu põhieesmärgiks toetada osalemist riigielu küsimustes – kõigepealt tekib küsimus, et kelle osalemist toetatakse, ja siis, et kuidas seda veel tehakse täiendavalt siis demokraatlikele valimisprotsessidele, õigusega pöörduda otse riigiasutuste poole kirjalikult, osaleda rahvahääletustel jne, et milline täpselt siin veel rahvaraamatukogu roll on ja milline rahvaraamatukogu põhiülesanne (sama paragrahvi lõige 2) seda eesmärki toetab? (2) Rahvaraamatukogu põhiülesanded tulenevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärkidest on: trükiste, auviste , võrgu- ja muude väljaannete (edaspidi koos väljaanded) ning esemete kättesaadavaks tegemine ja valikule andmebaasidest juurdepääsu võimaldamine; kogukonna vajadustest lähtuvate mitmekülgsete ja pidevalt uuenevate kogude loomine ning haldamine; avalikule teabele ja elektroonilistele avalikele teenustele juurdepääsu võimaldamine; kirjandust tutvustavate ning eriti laste ja noorte lugemisharjumuse kujunemist soodustavate tegevuste korraldamine; info- ja digipädevusalane juhendamine; formaalharidust toetavate koolituste ja muude harivate tegevuste korraldamine. Räägitakse esemete kättesaadavaks tegemist - mida see peaks tähendama? Mida tähendab üldse kättesaadavus esemete puhul? Või b aru saada, et tegemist on kohalikul initsiatiivil tekkinud vabatahtliku praktikaga, aga kas peab sellist vabatahtlikku tegevust hakkama reguleerima seadusega ja eriti rahvaraamatukogu põhiülesandena? Tegemist on tegelikult kohaliku omavalitsuse üksuse varaga, mille „kättesaadavaks tegemine“ toimub üldjuhul volikogu kehtestatud korras. Millist lisaväärtust annab sellise vara rahvaraamatukogu kogudesse arvamine ja selle üle arvestuse pidamine Raamatukogude andmekogus ? Väga ebaõnnestunud sõnastus on „valikule andmebaasidest“ juurdepääsu võimaldamine – mida täpsemalt see tähendab ? Õigusaktide tekstides tuleks vältida õpetlikku ja dotseerivat tooni – seetõttu on sõna „eriti“ neljandas punktis ilmselgelt üleliigne. Mida tähendab „muu hariv tegevus“ punktis 6 ? Kui tegemist on rahvaraamatukogu põhiülesandega, siis tuleks see täpsemalt lahti kirjutada. Küsimus on ka selles, et kuidas ja kas see kõik on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega , haridusseadusega ja teiste valdkonna õigusaktidega. (3) Arvestades kogukonna vajadusi ja rahvaraamatukogu võimalusi, pakub rahvaraamatukogu ruume õppimiseks, huvitegevuseks, töötamiseks ja ühiskondlikuks tegevuseks ning täidab muid ülesandeid, mis ei takista rahvaraamatukogu põhiülesannete täitmist ega ole nendega vastuolus. Pole selge, miks sellist regulatsiooni on vaja. Seaduses ei ole defineeritud, kes või mis on kogukond. Samuti on määratlemata, millised võimalikke vajadusi üldse silmas peetakse. Küll on aga selge, et raamatukogu ruumide omanikuks on üldjuhul kohaliku omavalitsuse üksus (või ka eraõiguslik juriidiline isik), kelle puhul on selge prerogatiiv kehtestada ise tingimused oma ruumide kasutusele andmiseks või nendes ruumides lubatavate tegevuste sihtotstarbele. See ei saa olla raamatukogu otsustada ja sellist regulatsiooni ei saa ka kehtestada ilma, et oluliselt rikutakse omavalitsuslikku majandusautonoomsust või ka lihtsamalt omaniku kõiki põhiseaduslikke varalisi õigusi oma vara suhtes. Eelnõu § 5 lõige 1: (1) Kohaliku omavalitsuse üksuses on üks rahvaraamatukogu, mille struktuur koosneb keskraamatukogust ja haruraamatukogudest. Kui kohaliku omavalitsuse üksus on väike, Sätte tekst on lõpetamata, mistõttu pole võimalik aru saada, mida soovitakse reguleerida. Eelnõu § 8 lõige 6 : (6) Kui rahvaraamatukogu juhil ei ole raamatukogunduse või infoteaduste kõrgharidust (edaspidi koos erialane kõrgharidus), peab tal olema: 1) muu kõrgharidus ja juhile vastav raamatukoguhoidja kutsekvalifikatsioon või 2) valmisolek omandada erialane kõrgharidus või nõutav kutsekvalifikatsioon nominaalse õppeaja jooksul. Infoteaduste erialale Eestis täna kõrgkoolides vastuvõttu ei toimu. Teadaolevalt a insana saab Eestis raamatukogundust kõrgharidusena omandada veel Tartu Ülikooli infokorralduse õppekava raames raamatukogunduse moodulit valides. See õpe toimub sessioonõppena ja lõpetamisel omandatakse raamatukoguhoidja baastase ehk kutsetase 6. , mistõttu ei omandata juhile vastavat kutsekvalifikatsiooni. Seega peaks sellega seotud regulatsiooni eelnõus korrigeerima ja mitte jätma muljet, et piisab erialasest kõrgharidusest . Eelnõu § 10 lõige 1: (1) Kohalikule omavalitsusele raamatukoguteeninduse korraldamise kohta ettepanekute tegemiseks moodustatakse kohaliku kogukonna esindajatest ja teistest valdkonna asjatundjatest vähemalt kolmeliikmeline rahvaraamatukogu nõukogu, kes hindab rahvaraamatukogu tööd ning arutab muid rahvaraamatukogu tegevust puudutavaid olulisi küsimusi. Rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord , pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses. Sätte sõnastusest tuleneb, et kohaliku kogukonna esindajad on ka „valdkonna asjatundjad“ teiste valdkonna asjatundjate kõrval. Kas tõesti soovitakse sellisel viisil regulatsiooni kehtestada, sest alati ju ei pruugi kohaliku kogukonna esindajad olla raamatukogundusliku valdkonna asjatundjad. Kui rahvaraamatukogu nõukogu moodustamise kord, pädevus ja töökord sätestatakse rahvaraamatukogu põhimääruses , siis millisel viisil tuleks rakendada eelnõu § 4 lõiget 7 rahvaraamatukogu asutamise otsustamisel, kui põhimäärust veel kehtestatud ei ole, aga: „ (7) Selleks, et tagada rahvaraamatukogu teenuste kättesaadavus ja vastavus kohalike elanike vajadustele, kaasatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuste ettevalmistamisse kohalikud elanikud ning rahvaraamatukogu nõukogu. “ Eelnõu § 10 lõige 3 : (3) Raamatukogude Nõukogu on Kultuuriministeeriumi nõuandev kogu, kuhu kuuluvad raamatukogude ja nende asutajate esindajad ning muud raamatukogunduse ja sellega seotud valdkondade asjatundjad. Selle sättega muudetakse tänase Rahvaraamatukogude Nõukogu nimetust ning selline nimetuse muutmine on eksitav, kuna võib jääda mulje, et nõukogu tegevus puudutab ka teisi raamatukogusid peale rahvaraamatukogude. Selguse mõttes tuleks nimetuse muutmisest läbivalt loobuda. Eelnõu § 29 punkt 16: 16) seadust täiendatakse 1 1 . peatükiga järgmises sõnastuses: „1 1 . peatükk Raamatukogude andmekogu“ Andmekogu nimetus on sellisena eksitav, kuna tegelikult on tegemist eelkõige Rahvaraamatukogude andmekoguga, millega liitumine teiste raamatukogude poolt on vabatahtlik ning sellisena tuleks seda läbivalt nimetada ka nii eelnõus kui ka kõikides rakendusaktides. Eelnõuga kehtestatav Eesti Rahvusraamatukogu seaduse uus § 7 4 : § 7 4 . Raamatukogude andmekogu vastutav töötleja Raamatukogude andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Kultuuriministeerium ja Rahvusraamatukogu. Säte on tõenäoliselt vastuolus avaliku teabe seadus § 43 4 lõikega 1, mis sätestab järgmist: ( 1) Andmekogu vastutav töötleja (haldaja) on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, muu avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikke ülesandeid täitev eraõiguslik isik, kes korraldab andmekogu kasutusele võtmist, teenuste ja andmete haldamist. Andmekogu vastutav töötleja vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Nimetatud säte ei näe ette seda, et vastutavaid töötlejaid oleks rohkem kui üks. Samuti ei sätestata Eesti õigusaktides andmekogu kaasvastuta va töötleja institutsiooni. Eelnõus kehtestatav regulatsioon läheb vastuollu õigus e r akendamise üldprintsiibiga , mille kohaselt avalik-õiguslik isik võib teha seda, mida õigusaktid sõnaselgelt ette kirjutavad, erinevalt eraõiguslikust isikust, kes võib teha kõike, mida õigusaktid otseselt ei keela. Lisaks on ka materiaalõiguslikult ebaselge, kes siis ikka konkreetselt vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Eelnõu seletuskirja lisana esitatud eelnõule seletuskirja Lisa 2 Kavand 4 „Raamatukogude andmekogu põhimäärus“ § 7 lõi k e d 3 ja 5 : (3) Avalik-õigusliku isiku raamatukogu, ülikooli-, eriala- või kooliraamatukogu või muu asutuse raamatukogu vabatahtliku liitumise andmekoguga otsustab Eesti Rahvusraamatukogu tingimusel, et raamatukogu tegevus vastab Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 3 lõikes 2 nimetatud eesmärkidele. (5) Raamatukogu andmekoguga liitumine ja andmekogu kasutamine käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raamatukogudele toimub halduslepingu sõlmimisega raamatukogu pidaja ja Rahvusraamatukogu vahel. Omakorda uus kehtestatav Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 7 3 lõi g e 2 sätestab järgmist: (2) Raamatukogude andmekogu pidamise eesmärk on: 1) raamatukogude kogudesse kuuluvate väljaannete ja esemete üle arvestuse pidamine ning kogude üldkättesaadavaks tegemise toetamine; 2) raamatukogude infovara säilitamine ja üldkättesaadavaks tegemine; 3) lugejate ja laenutuste üle arvestuse pidamine; 4) andmete kogumine ja töötlemine raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks; 5) andmete kogumine ja töötlemine riikliku statistika tegemiseks; 6) raamatukogude muude ülesannete elektrooniline täitmine. Koostoimes on t egemist äärmiselt eba õnnestunu d õigusliku konstruktsiooniga, kuna pole selge, kas haldusmenetluse seadus või halduskoostöö seadus sellise l puhu l üldse näe b ette halduslepingu sõlmimis e . Ka materiaal-õigusliku sisu osas ei saaks ükski lõikes 3 nimetatud raamatukogu tegelikult andmekoguga liituda, kuna mitte keegi neis t ei tegele andmete kogumi s e ja töötlemi s e ga raamatukogude valdkonna korraldamise ja juhtimise tõhustamiseks ning poliitika kujundamiseks või andmete kogumi s e ja töötlemi s e ga riikliku statistika tegemiseks . Tegevuste vastavus nimetatud eesmärkidele on aga andmekogu põhimääruse kavandi § 7 lõike 3 sõnastuse kohaselt andmekoguga vabatahtliku liitumise eeltingimuseks. Kõigest eeltoodust tulenevalt palume eelnõu jätta kooskõlastamata, sest selle seadusena kehtestamine võib tekitada olulist kahju avalik-õiguslikele ülikoolidele ja nende teadusraamatukogudele , aga ka haridus- ja teaduselule tervikuna . Lugupidamisega allkirjastatud digitaalsel t Jaanika Anderson Tartu Ülikooli r aamatukogu direktor allkirjastatud digitaalselt Andres Kollist Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor Teadusraamatukogude Nõukogu esimees Rektorite Nõukogu volitatud esindaja allkirjastatud digitaalsel t Tõnis Liibek Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu d irektor Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi juhatuse esimees allkirjastatud digitaalselt Tiina Tohvre Eesti Maaülikooli Raamatukogu juhataja allkirjastatud digitaalsel t Karin Oolu Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu juhataja allkirjastatud digitaalsel t Ilvi Rauna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia R aamatukogu juhataja