Tagasiside väljatöötamiskavatusele.

Sotsiaalministeerium 1. detsember 2025 Eesti Apteekrite Liidu tagasiside Ravimiseaduse muutmise seaduse eeln õ u v ä ljat öö tamiskavatsus ele (iseteenindusapteegid ja ekstemporaalsete ravimite valmistamine) T ä name, et andsite meile v õ imaluse anda tagasisidet 20. novembril edastatud ravimiseaduse muutmise eeln õ u v ä ljat öö tamiskavatsusele. Ravimiautomaatide teemal oleme erinevates t öö r ü hmades ja kogudes osalenud v ä hemalt 2 viimast aastat sooviga uut s ü steemi muuta v õ imalikult heaks ja turvaliseks. Kurbusega peame t õ dema, et enamik sisulistest ja kasutajaturvalisust tagavatest ettepanekutest ei ole v ä ljat öö tamiskavatsuses kohta leidnud . J ää b mulje, et automaadi eesm ä rgiks on ravimeid v õ imalikult lihtsalt ja palju m üü a, mitte tagada, et inimesed saaksid oma terviseprobleemile sisulise lahenduse. Apteegiautomaadid (nn „ iseteenindusapteegi “ kontseptsioon) Eesti Apteekrite Liidu hinnangul ei ole apteegiautomaatide seadustamine VTK-s kirjeldatud viisil v õ imalik ega otstarbekas. On segane, kuhu ja kelle aitamiseks automaate planeeritakse. Eestis ei ole probleemi sellega, et inimesed ei saaks olemasolevatest apteekidest ravimeid k ä tte. Probleem on selles, et v ä ga h ä sti k ä ttesaadavate ravimite kasutamisega on v ä ga palju probleeme: inimestel puudub raha kalli ravimi ostmiseks kui riiklik soodustus on v ä ike, inimesed ei v õ ta ravimeid arsti ettekirjutuse j ä rgi, j ä tavad osad ravimid omaalgatuslikult v õ tmata, kasutavad osasid ravimeid (uinutid, rahustid, k ä sim üü gi valuvaigistid, lahtistid jmt) ennast kahjustavalt, ravim 1054100 721359 Eesti Apteekrite Liit Eesti Apteekrite Liit 1143000 1038860 Endla tn 31 Tallinn 10142 tel 6620323 HYPERLINK &quot;mailto:[email protected]&quot; [email protected] www.apteekriteliit.ee Endla tn 31 Tallinn 10142 tel 6620323 HYPERLINK &quot;mailto:[email protected]&quot; [email protected] www.apteekriteliit.ee 528319 740409 ikoormus on eakatel patsientidel suur (10 … 15 … 20 ravimit) ja sellega kaasnevad koos- ja k õ rvaltoimed mille leevendamiseks vajatakse veel t ä iendavaid ravimeid jmt. Apteeke on Eestis niigi 2 korda rohkem kui see oleks m õ istlik ja vajalik (nt Tallinnas on apteekide arv 30 aastaga suurenenud 37-lt 105-ni, elanike arv on sama). Linnades ei ole automaatide paigaldamine vajalik (apteeke on niigi igal pool), maal on need majanduslikult j ä tkusuutmatud. Tallinna ja Tartu öö valveapteekide pikaajaline kogemus n ä itab, et ka öö sel ostetakse ravimite asemel pigem lastem ä hkmeid ja kondoome, kuigi need on k õ ikides kauplustes vabalt k ä ttesaadavad. V ä ljapakutud kujul on automaat m õ eldud ravimite m üü gi edendamiseks, mitte ravimite otstarbeka kasutamise edendamiseks. Automaat ei suurenda ravimiturvalisust mitte ü heski probleemkohas : madal ravisoostumus pikaajalistel ravimitarvitajatel, probleemid sobiva ravimpreparaadi leidmisel (iga sama toimeainega ravim ei sobi patsiendile sobida - ravimvormi, ravimi kuju, pakendi avamise meetodi, manustamise viisi vmt t õ ttu, mist õ ttu tuleb sobivat preparaati hoolikat valida), suitsiidioht, v ä henenud n ä gemis-kuulmis-kognitiivsete v õ imetega patsiendid jpm Automaadid on m õ eldud noortele, tervetele autoinimestele, kellel niigi puuduvad probleemid ravimite k ä ttesaadavusega ja kelle ravimivajadus on v ä ike. T õ eliste ravimivajajate (kelle enamus on eakad, kuulmis- ja n ä gemisprobleemidega haiged inimesed) probleeme automaat ei lahenda. Pigem suurendab, kui apteekide asemele j ää vad automaadid. Idee, et automaadid t öö tavad v ä ikestes maakohtades (v õ i ka linnades) v ä ljaspool tavaapteekide lahtuolekuaegu, on utoopia. Mitmesajatuhande eurone automaat ei ole v ä ikeses kohas ega öö sel mitte mingil juhul majanduslikult m õ ttekas. Lisaks on ka öö sel apteegiteenust pakkuva automaadi k ä itamise kulud t õ en ä oliselt suuremad kui tavaapteegi ü lalpidamiskulud. M õ te, et 1 farmatseut teenindab korraga 5 … 10 automaati, on kas asjatundmatu v õ i kuritahtlik. Sama h ä sti v õ ib planeerida, et ü ks perearst teenindab automaadi abil korraga 10 patsienti. Ja see teenindamine on personaalne, p õ hjalik, patsiendi probleemi v ä ljaselgitav, patsiendile erinevaid alternatiive tutvustav, patsienti raviprotsessi kaasav ning igati turvaline. Samad n õ uded on ka apteegiteenusele ning need ei ole VTK-s kirjeldatud viisil m õ istlike kuludega mitte kuidagi v õ imalikud. Eraldi teema on teabe vahetus, selle kvaliteet ja turvalisus. Ü ks, lahendamata, teemadering seondub ü le veebi toimuva andmeliiklusega. Kui suhtlevad kaks inimest samas ruumis (nagu apteegis tavap ä rane), on teabe kaotsimineku v õ i moonde oht m ää ratult v ä iksem kui suhtlemisel tehniliste vahenditega ü le veebi. Ravimiautomaadi ja apteegi vahel liikuv teave on vaieldamatult eriliigiline delikaatne teave, mille terviklikkus, k ä ideldavus ja konfidentsiaalsus on esmat ä htis. Olukord, kus patsientide andmed on varastatud, on Eestis juba olnud. Andmelekke oht sellisel ü le veebi suhtlemisel on reaalne. Eraldi teema on patsiendiohutus: kas halvasti kuulev patsient suudab videos oleva apteekri suult lugeda (mis toimub tavaapteegis), kas tekst ekraanil on piisavalt suur, kas automaadi heli on piisavalt vali ja klavitatuur teksti kirjutamiseks on piisavalt mugav, kuidas aidatakse vaegn ä gijast patsiendil k õ ik v ä ljastatavad ravimid jm kaubad k ä ega kompides ä ra tunda jne jne. Ja selle k õ ige juures tuleb veel tagada suhtlemise/teabe konfidentsiaalsus. Tehniliselt on k õ ik v õ imalik. K õ ige k ü ljes aga ripub hinnasilt. VTK-st j ää b mulje, et automaadi vahendusel osutatavale apteegiteenusele ja tavaapteegiteenusele on erinevad n õ uded. Kui automaate „ uuendusliku tehnilise innovatsioonilise lahendusena “ ette n ä ha, siis peab ravimiturvalisus ja teenus olema tavaapteegiga v ä hemalt samal tasemel, kuid eelduslikult k õ rgem kui tavaapteegis. Vastasel juhul ei ole sellise automaadi juurutamisel ja juurutamisega n ä htaval vaeval (sh õ igusaktide v ä ljat öö tamisel) mingit m õ tet. Ravimite valmistamise ruumide n õ ude kaotamine (ehk ravimite valmistamiskohustuse ü leandmise v õ imaldamine) Eesti Apteekrite Liit on seni olnud ja on j ä tkuvalt seisukohal, et ravimite valmistamise kohustuse ü leandmine teisele isikule (kasv õ i apteegile) ei ole v õ imalik ning ravimite valmistamise ruumide kaotamine apteekides ei ole p õ hjendatud. Ka see ettepanek on kantud soovist uute apteekide asutamisel ravimite valmistamise ruumi (ruume) mitte teha, mitte soovist t öö stustlikult mittek ä ttesaadavaid, kuid patsientidele elut ä htsaid ravimeid k ä ttesaadavamaks muuta. Siin on k õ nelejaks ä ri-, mitte patsiendi huvid. Ravimite valmistamise ruumide (kokku 9 m2) kaotamise ü le on arutatud aastaid. Ruumin õ ude kaotamise pooldajate argumendid (m õ ttetud ruumid, apteegis valmistatavate ravimite hulk on v ä ga v ä ike, vabaneks tohutu rahaline ressurss „ paremate “ teenuste pakkumiseks jne, jne) on ka VTK-s oma koha leidnud. Fakt on, et raskelt haiged (s ü dameklapi rikkega vmt) imikud ja v ä ikelapsed, kelle jaoks t öö stuslikud ravimid puuduvad, on aastaid olnud kaasaegselt ravimata, r ää kimata teistest suurtest patsiendigruppidest, kellele sobivat ravimvormi enamasti ei ole (nt patsiendid, kes ei saa p ä rast insulti tabletti v õ i kapslit neelata, lamavad haiged jmt) ja kes on pidanud oma ravimiprobleemidega ise hakkama saama. Riik (SoM, TK, RA) tegelevad k õ iksuguste peente asjadega, erip ä raste ja kallite ravimite k ä ttesaadavuse parandamisega, innovatsiooniga jmt. See on k õ ik hea ja tore, kui imikute ja v ä ikelaste apteegis valmistatavate ravimite probleem ei oleks juba 25 aastat lahendamatuna nende samade ametnike t öö laual.. 2014. aastal muudeti ravimiseadust ja v õ eti apteekidelt sisuline ravimite valmistamise kohustus. Apteek pidi vastu v õ tma retsepti, kuid sai tellida valmistatava ravimi m õ nest teisest apteegist. See pidi k õ ik probleemid lahendama ja nende ravimite k ä ttesaadavust tagama. Kuna riiklik j ä relevalve ravimite tellimise ü le puudus, soodustati seel ä bi ravimite mittevalmistamist ja patsientidele ei- ü tlemist (kuna see oli praktikas vastupidiste n ä idete puudumisel riiklikult t ä iesti aktsepteeritav teguviis). N üü d siis soovitakse seadustada olukord, kus need ravimid muutuvad t ä iesti k ä ttesaamatuks, kuna ü heski apteegis ei pea enam olema ravimite valmistamise ruume. Apteegiteenusel on 3 p õ hikomponenti: ravimi valmistamine, ravimi v ä ljastamine ja ravimialane n õ ustamine. P õ him õ tteliselt ei ole ü htegi neist v õ imalik anda ü le teisele isikule ilma, et see apteegiteenuse p õ hiolemust kahjustaks. Kui v õ imaldatakse anda ü le ravimi valmistamise kohustus (ja muu pole keelatud), siis v õ ib apteek anda teisele isikule ü le ka ravimi v ä ljastamise ja ravimialase n õ ustamise kohustuse. Ja mis alles j ää b? Riigiasutustes on ringlemas eeln õ ud, millega soovitakse ravimite valmistamise teenustasusid t õ sta (sisuliselt mittemillestki max 20 € -ni) ja alustada osade apteegis valmistatavate ravimite h ü vitamist patsiendile Tervisekassa poolt. Head ja vajalikud algatused (k ü ll 25 aastat juba „ riiklikul t öö laual “ ), kuid kui kaotada ravimite valmistamise v õ imalus apteegis (l ä bi ruumide kaotamise), siis on ka planeeritavad meetmed suhteliselt kasutud. Vajalikud, apteegis valmistamist vajavad ravimid, j ää vad patsiendile ikka k ä ttesaamatuks. Palume VTK koostajatel t õ siselt m õ elda, kuidas saaks praegust olukorda ravimite valdkonnas parandada, mitte t ä iendavate algatustega ja „ leevendustega “ halvendada. M õ lemad planeeritud muudatused ravimite k ä ttesaadavuse ja kasutamisega seotud probleeme paraku ei paranda, vaid loovad neid meile k õ igile juurde. Lugupidamisega, Kaidi Sarv, MScPharm Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor Saatja: "Eesti Apteekrite Liit" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Re: VTK Iseteenindusapteegid Kuupäev: 2025-12-01 13:13 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Austatud Sotsiaalministeerium Edastame Eesti Apteekrite Liidu tagasiside väljatöötamiskavatusele. Kui peate oluliseks, et tagasiside oleks ka digiallkirjastatud, palun andke siis teada. Lugupidamisega Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liidu peaproviisor On 20. Nov 2025, at 10:58, [email protected] wrote: Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsus. EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea67adf6-fbab-4c64-a423-06d9eac2c973 Teie arvamusi eelnõu kohta ootame hiljemalt 11.12.2025 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu. Pealkiri: Iseteenindusapteekide regulatsiooni loomise ja apteegis valmistatavate ravimite regulatsiooni muutmise väljatöötamiskavatsus Registreerimise kuupäev: 20.11.2025 Registreerimise number: 1.2-1/2922-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] <http://www.sm.ee/> www.sm.ee <1.2-12922-1 20.11.2025 Väljaminev kiri.asice>