Saatja: "Gerli Baida - SOM" <
[email protected]>
Saaja: "Info - SOM" <
[email protected]>
Teema: Ed: 18.–19. detsembri Euroopa Ülemkogu: Eesti toetus vähivastastele meetmetele ELi 2028–2034 eelarves
Kuupäev: 2025-12-16 07:57
_____
Saatja: Rille Pihlak <
[email protected]>
Saadetud: esmaspäev, 15. detsember 2025 17:57
Adressaat: Karmen Joller - SOM <
[email protected]>; Gerli Baida - SOM
<
[email protected]>; Maarjo Mändmaa - SOM <
[email protected]>; Anniki
Lai - SOM <
[email protected]>
Koopia: Made Bambus - SOM <
[email protected]>; Mariken Ross - SOM
<
[email protected]>;
[email protected]
<
[email protected]>;
[email protected]
<
[email protected]>;
[email protected]
<
[email protected]>; Anni Lepland <
[email protected]>
Teema: 18.–19. detsembri Euroopa Ülemkogu: Eesti toetus vähivastastele
meetmetele ELi 2028–2034 eelarves
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Teema: 18.–19. detsembri Euroopa Ülemkogu: Eesti toetus vähivastastele
meetmetele ELi 2028–2034 eelarves
Lugupeetud minister Karmen Joller, nõunik Gerli Baida, kantsler Maarjo
Mändmaa ja terviseala asekantsler Anniki Lai.
Pöördume teie poole Eesti Vähitõrje Võrgustikust ESTCAN. 18. ja 19.
detsembril 2025 toimuva Euroopa Nõukogu kohtumise eel, kus arutatakse
järgmist Euroopa Liidu mitmeaastast finantsraamistikku, soovib ESTCAN
juhtida Eesti valitsuse tähelepanu järgmistele olulistele strateegilistele
kaalutlustele.
Vaatamata selgetele edusammudele vähi ennetuses ja ravis, on sellel
jätkuvalt oluline sotsiaalmajanduslik mõju, millel on omakorda
märkimisväärne mõju tööjõule, tervishoiusüsteemi suutlikkusele ja
pikaajalistele kulutustele avalikus sektoris. OECD
<https://www.oecd.org/en/publications/tackling-the-impact-of-cancer-on-health-the-economy-and-society_40335421-en/estonia_0e900af9-en.html>
2024. aasta raporti kohaselt:
*
on vähk Eestis surmapõhjuste seas teisel kohal ning prognooside kohaselt on
ajavahemikul 2023-2050 Eestis iga viies enneaegne surm põhjustatud vähist;
*
vähk põhjustab Eestis täiendavaid tervishoiukulusid ligikaudu 27 miljonit
eurot aastas;
*
igal aastal vähendab vähk Eestis tööjõu tootlikkust 77 miljoni euro võrra,
mis viitab märkimisväärsele majanduslikule koormisele.
Neil ja paljudel teistel kaalutlustel tuleb säilitada ja tugevdada toetust,
mis on kehtiva 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku raames loodud
Euroopa
<https://commission.europa.eu/topics/public-health/european-health-union/cancer-plan-europe_et>
vähitõrje tegevuskava (Europe’s Beating Cancer Plan – EBCP) ja ELi
<https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe/eu-mission-cancer_en?prefLang=et>
vähimissiooni kaudu ning seda ka järgmises ELi mitmeaastases
finantsraamistikus aastateks 2028–2034. Euroopa Komisjoni 2025. aasta juulis
esitatud ettepanek, mis ühendab tervise, vastupanuvõime, biotehnoloogia ja
põllumajanduse prioriteedid uue konkurentsivõime fondi alla, tõotab
lahjendada senist hoogu vähitõrjes. Ettepanek kaotada EU4Health eraldiseisva
eelarvereana ning vähimissiooni lõppemine pärast 2030. aastat nõrgestaks
veelgi tervise ja vähi prioriseerimist – murekoht, millega liikmesriigid
peavad kiiresti tegelema.
Arvestades Euroopa vähitõrje tegevuskava ja ELi vähimissiooni mõju Eestis,
on nende algatuste praktilised tulemused muu hulgas järgmised:
*
Uue vähiennetusalase seadusandluse tagamine, et kaitsta kodanikke kõigis
riikides vähiriskide eest;
*
HPV-ga seotud vähkide elimineerimisele suunatud strateegia väljatöötamise
hoogustumine ühise ELi eesmärgi kaudu;
*
Vähi sõeluuringute arengu kiirendamine ELi toetatud pilootprogrammide ja
uute tõenduspõhiste soovituste abil;
*
Elanike kõrgeima kvaliteediga vähiravile ligipääsu parandamine Euroopa
kõikehõlmavate vähikeskuste võrgustiku, EUnetCCC <https://eunetccc.eu/> ,
kaudu;
*
Onkoloogiavaldkonna spetsialistide täiendkoolituste toetamine
üleeuroopaliste koolitusprogrammide kaudu;
*
Uute teadusuuringute suundade edendamine, näiteks ellujäämisega seotud
küsimustes ning tehisintellekti kasutamises kvaliteetse vähiravi
toetamiseks.
Ülaltoodud põhjustel palub ESTCAN 18.–19. detsembril 2025 Euroopa Nõukogu
kohtumise kontekstis Eesti valitsusel toetada Euroopa vähikogukonna
üleskutseid:
1.Tagada
Euroopa vähitõrje tegevuskava edu jätkumine ka tulevikus. Järgmises ELi
mitmeaastases finantsraamistikus tuleks kindlustada 2 miljardi euro suurune
Euroopa vähifond, et täita seniste EBCP/EL Vähimissiooni kaudu loodud uute
meetmete ja piiriülese vähikoostöö taristute täis-potentsiaal;
2.Tugevdada
ELi tasandil vähiteadusuuringute rahastamise koordineerimist. Selleks, et
konkureerida tõhusalt USA ja Hiina innovatsioonivõimekusega selles
valdkonnas, on hädavajalik luua terviklik koordineerimismehhanism, mis
tagaks ressursside tõhusa kasutamise ja strateegilise sidususe. Euroopa
Vähiinstituut võib olla üks võimalus suurema vastutuse, koordineerituse,
strateegilise fookuse ja pikaajalise lähenemise saavutamiseks. Lisateavet
Euroopa Vähiinstituudi konteksti ja vajalikkuse kohta saab siit
<https://www.europeancancer.org/green-paper-cancer-research.html> ;
3.Rakendada
riiklikke ja piirkondlikke partnerlusplaane, et vähendada süsteemseid
ebavõrdsusi vähiravis ja -uuringutes kogu Euroopas. Mitmeaastane
finantsraamistik peaks toetama kõiki riike onkoloogiliste andmesüsteemide,
laboritaristu ja tööjõu oskuste arendamisel, et olla valmis tulevikus
uuenduslikuks vähiraviks – Euroopa kui ülemaailmne liider. Euroopa
<https://www.europeancancer.org/> Vähiorganisatsioon soovitab
selgesõnaliselt tunnustada tervishoidu ja onkoloogilist ravi, kui
sotsiaalsete eesmärkidena, mida on võimalik saavutada riiklike ja
piirkondlike partnerlusplaanide investeeringute kaudu. Samuti suurendada
sotsiaalsete eesmärkide rahastamist 14%-lt 20%-le.
Kui teil on vaja lisateavet või täiendavaid materjale, on ESTCAN valmis need
edastama või korraldama teile sobival ajal kohtumise, et arutada meie
soovitusi seoses eelseisvate ELi eelarveläbirääkimistega ning tervishoiu ja
vähiravi keskse rolli tagamise vältimatusega.
Lugupidamisega
Rille Pihlak, MD, PhD
ESTCANi kliiniline juht ja onkoloog
---
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.estcan.ee <https://estcan.ee/et/>