Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudatusega täpsustatakse kindlasummaliste maksete puhul ettemakse kasutamise tõendamise korda, võimaldades vahearuandes kajastatud elluviidud tegevuste eelarvelise osa ulatuses ettemakse kinnikandmist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt loetakse kulud abikõlblikuks tulemuste tõendamisega alles pärast projekti lõpparuande kinnitamist. Mitmeaastaste projektide puhul tekitab see vajaduse eelarvevahendeid korduvalt järgmisse aastasse üle kanda, kuid riigieelarve seaduse kohaselt on selline ülekandmine lubatud vaid ühel korral. Muudatus aitab vältida vastuolu eelarvereeglitega ning tagab vabaühenduste toetamiseks eraldatud vahendite eesmärgipärase ja õigeaegse kasutamise. 1.2. Määruse ettevalmistajad Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Maris Mälzer ([email protected]), välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof ([email protected]) ja eelarveprotsessi juht Sirli Jurjev ([email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuid võrreldes kehtiva määrusega uusi andmete kogumise ja töötlemise võimalusi seoses tegevuste tõendamise ja sellele vastava eelarve osa märkimisega ette ei nähta, seega algses määruse seletuskirjas esitatud mõjuhinnangut ei korrata. Muudatus suurendab mõnevõrra toetuse saaja halduskoormust, kuna vahearuandes tuleb kajastada ka elluviidud tegevuste eelarveline osa. Samas on see riigieelarve reeglitest tulenevalt vajalik ning võimaldab erandina rahastada mitmeaastaseid projekte, andes toetuse saajale kindluse tegevuste jätkuvas riigipoolses rahastamises. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Punktiga 1 täpsustatakse § 7 lõike 3 teise lause sõnastust nii, et ettemakse tõendatuks lugemine toimub kinnitatud aruande alusel. Punktiga 2 täiendatakse § 44 lõiget 3, täpsustades, et kindlasummalise makse alusel rahastatavate projektide puhul loetakse saadud ettemakse tõendatuks vahearuandes toetuse saaja nimetatud summas, mis on tehtud tegevuste kulu summa vastavalt nende tegevuste eelarvelisele maksumusele esitatud taotluses ning mis ei või ületada saadud ettemakse summat. Muudatus ei välista § 7 ja § 49 lõike 2 alusel toetuse tagasinõudmist, kui selgub, et lubatud tulemust projekti lõpuks ei saavutata. Muudatus tagab riigieelarves vabaühenduste toetamiseks planeeritud vahendite korrapärase kasutamise. 3. Määruse muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusele  2 Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui toetuse andmine on käsitatav vähese tähtsusega abina. 4. Määruse mõjud Tegemist on tehnilise muudatusega, millel puuduvad olulised mõjud sotsiaalvaldkonnale, võrdsetele võimalustele, keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusel on positiivne mõju riigieelarvele, kuna aruandeperioodi ettemakse lugemine tõendatuks kinnitatud vahearuandes nimetatud summa ulatuses loob aluse ettemakse kajastamiseks riigieelarves kuluna. See lihtsustab ettemaksete kasutamise tõendamist ning säilitab samas võimaluse nõuda toetus tagasi, kui projekti tulemusi projekti lõpuks ei saavutata. Seetõttu ei suurene riigieelarve riskid, vaid paraneb toetuste kasutamise efektiivsus. Kehtiva korra kohaselt tehakse toetuse saajatele lepingujärgseid ettemakseid igal aastal, kuid kulud loetakse tekkepõhiselt abikõlblikuks alles toetusperioodi lõpus. See tekitab olukorra, kus väljamaksed (kassapõhiselt) ja kulude tekkimine on ajaliselt nihkes ning eelarvet tuleb planeerida kahel erineval alusel. Kuna ettemakse ja kuluarvestuse vaheline periood võib ulatuda kuni pooleteise aastani, tekib vajadus planeeritud vahendeid korduvalt järgmistesse aastatesse üle kanda. Riigieelarve reeglid piiravad aga ülekandmiste arvu, mis suurendab riski, et eraldatud vahendid aeguvad ja kulude katmiseks tuleb leida lisavahendeid jooksvast eelarvest. Muudatuse tulemusena saab kulu kajastada ettemaksega samas perioodis vahearuande alusel. Toetuse saaja ja toetuse andja aruandeperioodi tulud ja kulud kajastuvad muudatuse tulemusena samades summades vastavalt kinnitatud vahearuandes esitatule. See sünkroniseerib kassapõhise ja tekkepõhise eelarvestamise, kaotab vajaduse vahendite mitmekordseks ülekandmiseks ning maandab riski, et projektile ettenähtud vahendeid ei ole võimalik eelarveaasta lõppedes kasutada. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Tegemist on tehniliste muudatustega, mis ei too riigieelarvele kaasa lisakulusid. Toetuse saajate aruande sisu muutub, selles tuleb esitada ka tehtud tegevuste eelarveline maksumus, mis ei või ületada saadud ettemakse summat. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid. Rahandusministeerium esitas eelnõu kohta märkuse, millega arvestati (vt lisatud tabel).  Ettepanekutega arvestamine või mittearvestamine Määruse muudatus saadeti kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile ja Vabaühenduste Liidule. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas vaikimisi ja Rahandusministeeriumilt laekus allpool toodud ettepanek. Ülejäänud osapooled tagasisidet ei andnud. Asutus Ettepanek SoM vastus ja selgitus Rahandusministeerium Määruse muudatused ei ole selgesti mõistetavad. Palume selgemalt välja tuua, Arvestatud milliste asjaolude alusel toetuse saaja vahearuandes märgib ettemaksuna saadud toetusest kinnikantava summa ja tulemuse mõju on mõõdetav eesmärkide täitmisse. Leiame, et selleks tuleks määruse § 44 lõiget 3 täiendada vastava tingimusega (alla joonitud) ja sõnastada näiteks järgmiselt: (3) Aruandes kajastatakse vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele teave kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimise ja saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas näitajad ja nende saavutatud sihttasemed, samuti tehtud tegevuste kulu summa vastavalt taotluses esitatud tegevuste eelarvelisele maksumusele. Rahandusministeerium Lisaks tuleks § 7 lg 3 sõnastust muuta nii, et ettemakse tõendatuks lugemine Arvestatud toimuks kinnitatud aruande alusel, mitte pelgalt aruande esitamisega. Pakume välja järgmise sõnastuse: paragrahvi 7 lõige 3 teine sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse sihipäraselt kasutatuks, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine on tõendatud. Mitmeaastase projekti puhul loetakse saadud ettemakse kasutamine tõendatuks kinnitatud vahearuande alusel. Tulemuse osalisel saavutamisel makstakse toetust proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse.“  MINISTRI MÄÄRUS 23.12.2025 nr 76 Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruses nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse täielikult kättesaaduks, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine on tõendatud. Mitmeaastase projekti puhul loetakse saadud ettemakse kasutamine tõendatuks kinnitatud vahearuande alusel. Tulemuse osalisel saavutamisel makstakse toetust proportsionaalselt tulemuse mõjuga eesmärkide täitmisse.“; 2) paragrahvi 44 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Aruandes kajastatakse vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljadele teave kindlasummalise makse aluseks olevate tegevuste elluviimise ja saavutatud tulemuste kohta, sealhulgas näitajad ja nende saavutatud sihttasemed, samuti tehtud tegevuste kulu summa vastavalt nende tegevuste eelarvelisele maksumusele esitatud taotluses.“. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler