Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 18.12.2025 nr 75 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) teenust saavate isikute hügieenitarvete ja riiete ning nende soetamise ja hooldamisega seotud kulu;“; 2) paragrahvi 11 lõike 51 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) teenust saavate isikute hügieenitarvete ja nende soetamisega seotud kulu;“; 3) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „206“ arvuga „219“; 4) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1759“ arvuga „2058“; 5) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „75“ arvuga „80“; 6) paragrahvi 2 lõike 12 punkt 3 ja lõike 14 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3) isikule osutatakse teenust ööpäev läbi ning majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastab vähemalt sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ § 9 lõike 1 punktis 1 ja lõigetes 2–7 sätestatud nõuetele.“; 7) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „60“ arvuga „64“; 8) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „51“ arvuga „54“; 9) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „41“ arvuga „43“; 10) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „190“ arvuga „202“;  2 11) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „299“ arvuga „317“; 12) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „634“ arvuga „676“; 13) paragrahvi 2 lõikes 41 asendatakse arv „75“ arvuga „80“; 14) paragrahvi 2 lõikes 42 asendatakse arv „60“ arvuga „64“; 15) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „824“ arvuga „878“, arv „926“ arvuga „992“ ja arv „992“ arvuga „1122“; 16) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „5521“ arvuga „5983“; 17) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „1176“ arvuga „1258“, arv „1305“ arvuga „1404“ ja arv „1461“ arvuga „1574“; 18) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „1278“ arvuga „1372“, arv „1490“ arvuga „1603“ ja arv „1648“ arvuga „1775“; 19) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „2553“ arvuga „2737“; 20) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus uue teenusekoha loomise korral Autismispektriga täisealisel isikul on õigus saada § 2 lõikes 51 sätestatud ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 11 667 eurot kalendrikuus kuni kolm kuud, kui teenust osutatakse teenusekohal, millele on antud tegevusluba pärast 1. jaanuari 2026. a, ja Sotsiaalkindlustusamet ei ole sellel teenusekohal teenuse osutamise eest eelnevalt hüvitanud teenuse osutamise kulusid vähemalt kolm kuud käesoleva paragrahvi alusel.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a. (2) Määruse § 1 punkt 6 jõustub üldises korras. (3) Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. aprillil 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (edaspidi määrus nr 65) muudatustega kavandatakse suurendada erihoolekandeteenuste rahastamist ja muuta teenuste maksimaalse maksumuse määrasid alates 1. jaanuarist 2026. a olenevalt teenusest 4,9–17%. Määrusega luuakse täiendav toetusmeede eesmärgiga luua uued ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise kohad autismispektriga täisealistele isikutele. Meetme kohaselt kehtib kõrgem maksimaalne maksumus teenusekohale, millele on antud tegevusluba pärast 1. jaanuari 2026. a, ja seda makstakse kolm kuud alates inimese suunamisest teenust saama teenusekoha esmakordse täitmise korral. Määrusega tehakse muudatused, mille kohaselt ei sisaldu teenust saavate isikute voodipesu soetamise ja hooldamisega seotud kulu alates 1. aprillist 2026. a enam maksimaalses maksumuses – see kulu kaetakse edaspidi isiku omaosaluse arvelt. Lisaks asendatakse määruses olev viide kehtetule tervisekaitsenõuete määrusele viitega kehtivale elukeskkonna määrusele. Tegemist on tehnilise muudatusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitikajuht Maarika Tarum ([email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna hoolekandepoliitika juhtivanalüütik Marion Rummo ([email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) erivajadustega inimeste heaolu osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ([email protected]) ja SKA analüüsitalituse analüütik Kati Karelson ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud SoMi õigusosakonna õigusnõunik Reet Kodu ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud 2026. aasta riigieelarve seadusega, millega nähakse ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Määrusega muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 28.12.2024, 17. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Eelnõuga ei kaasne vahetut mõju halduskoormusele. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 SKA 2025. aasta erihoolekandeteenuste eelarve on 50 847 027 eurot (sh üle kantud 2024. aasta jääk summas 4,66 mln eurot). 2025. aasta jooksul riigieelarvest vahendeid ei lisandunud. Määruse muudatuse eesmärk on tagada erihoolekandeteenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet olukorras, kus teenuseosutajate kulud on kiiresti kasvanud ning praegune rahastus ei kata tegelikke vajadusi. Alates 1. jaanuarist 2026 suurendab riik erihoolekandeteenuste rahastust keskmiselt 7,6%, sõltuvalt teenusest jääb kasv vahemikku 4,9–17%. Kõige suurem tõus rakendub teenustele, mille kulud ja vajadus on kõige kiiremini kasvanud, näiteks igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga inimesele (17%) ja ööpäevaringsed teenused kuni kuueliikmelistes peresarnastes gruppides (13%). Rahastuse kasv aitab hoida ööpäevaringsed teenused avatuna, vähendada teenuste järjekordi ja luua eeldused uute teenusekohtade loomiseks. Teenuseosutajatele annab see võimaluse tulla toime kasvavate kuludega, vähendada teenuse maksumuse ja tegelike kulude vahelist lõhet ning hoida kvalifitseeritud töötajaid. Lisaks käivitatakse 2026. aastal uus toetusmeede suurema toe vajadusega inimestele, mille abil luuakse järgmisel kahel aastal kokku 12 uut ööpäevaringse teenuse osutamise kohta autismispektriga täiskasvanutele. 2026. aasta riigieelarve seadusega eraldatakse erihoolekandeteenuste baaseelarvesse lisavahendeid kokku 4,16 mln eurot, mis suunatakse erihoolekandeteenuste täiendavasse rahastamisesse. Eesmärk on viia teenuste maksumused tegelike kuludega paremini kooskõlla. Lisaks rahastatakse meetme „Erihoolekande teenuskohtade reorganiseerimine“ raames 96 reorganiseeritud teenusekohta, sest pärast ümberkorraldamist hakkavad need kohad toimima peresarnastes tegevuskohtades, kus teenust osutada on ressursimahukam. Peresarnaste üksuste puhul on vajalik väiksem teenusesaajate arv rühmas ja suurem personalitugi. Sellest tulenevalt on nende teenuste maksumus kõrgem ning vajab täiendavat rahastamist, et tagada teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet. Erihoolekandeteenuse osutamisel eelistatakse peresarnaseid väiksema mahuga teenuseüksusi, kuna need tagavad koduse ja turvalise keskkonna, võimaldavad individuaalset lähenemist ning toetavad teenusesaaja iseseisvuse arengut. Aastatel 2026–2027 toetatakse autismispektriga inimestele 12 uue ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise koha loomist ja täiendavalt suurendatakse ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade arvu rahastamist 12 võrra. Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse määrust nr 65. Paragrahvi 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse määruse § 11 lõike 4 punkti 3 ja lõike 51 punkti 2. Muudatusega jäetakse kogukonnas elamise teenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ning päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalse maksumusega kaetavate kulude hulgast välja kulu voodipesule ning selle soetamise ja hooldamisega seotud kulu. Edaspidi kaetakse see kulu teenust saava isiku makstava omaosaluse arvelt. Määruse nr 65 § 11 lõike 6 punkti 2 kohaselt kaetakse omaosaluse arvelt isiku majutamisega seotud kulud, mida ei ole loetletud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 51. Seega, kui eelnõu kohaselt jäävad kulutused voodipesule § 11 lõigetest 4 ja 51 välja, kuuluvad need kulud katmisele omaosaluse arvelt, sest tegemist on majutamisega seotud kuludega. Muudatus jõustub 1. aprillil 2026. a, sest sellest ajast suurendatakse riigieelarvega ka isiku poolt tasutava maksimaalse omaosaluse tasu piirmäära. Senine praktika on olnud suurendada teenusesaaja omaosalust 1. jaanuaril koos uue eelarveaasta algusega. Kuna teenusesaaja sissetulek (töövõimetoetuse päevamäär ja rahvapension) muutub 1. aprillil, on edaspidi mõistlik omaosalustasu korrigeerimine siduda nende muudatustega. Selline lähenemisviis tagab, et inimene ei pea oma sissetulekust rohkem tasuma. Samuti kehtib endiselt reegel, et inimesele peab peale omaosaluse tasumist alles jääma vähemalt 15% tema sissetulekust ning SKA hüvitab ka edaspidi teenuseosutajale omaosaluse puudujääva osa nende inimeste eest, kes seda täies mahus ise tasuda ei jõua. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 219 eurot kalendrikuus varasema 206 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 2058 eurot kalendrikuus varasema 1759 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 80 eurot ööpäevas varasema 75 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõike 12 punktis 3 ja lõike 14 punktis 3 nimetatud igapäevaelu toetamise teenuse osutamise tingimusi. Muudetakse viidet ministri määrusele, millele peab majutuseks kasutatav teenuse osutamise koht vastama. Määruses esitatud viide sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 75 „Tervisekaitsenõuded erihoolekandeteenustele ja eraldusruumile“ § 4 lõike 3 punktile 1 ja §-le 6 asendatakse viitega sotsiaalministri 12. novembri 2025. a määruse nr 62 „Nõuded elukeskkonnale sotsiaalteenuste osutamisel“ § 9 lõike 1 punktile 1 ja lõigetele 2–7. Sisulisi suuri muudatusi ei tehta, uue määruse sätted, millele viidatakse, on samasisulised varem kehtinud määrusega. Määruse § 2 lõike 12 punktis 3 ja lõike 14 punktis 3 nimetatud igapäevaelu osutamise teenuse osutamine lõpeb ajapikku seoses päeva- ja nädalahoiuteenuse loomisega alates 1. jaanuarist 2025. a. Vastavalt määruse §-le 45 tasutakse viidatud lõigetes reguleeritud igapäevaelu toetamise teenuse eest veel juhul, kui isikule on suunamisotsus väljastatud enne 1. jaanuari 2025. a. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 64 eurot päevas varasema 60 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 54 eurot ööpäevas varasema 51 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 43 eurot päevas varasema 41 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 202 eurot kalendrikuus varasema 190 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 317 eurot kalendrikuus varasema 299 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 676 eurot kalendrikuus varasema 634 euro asemel. 3 Paragrahvi 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 2 lõiget 41. Muudatuse tulemusena on päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 80 eurot ööpäevas varasema 75 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse määruse § 2 lõiget 42. Muudatuse tulemusena on päeva- ja nädalahoiuteenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 64 eurot päevas varasema 60 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 878 eurot kalendrikuus varasema 824 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 992 eurot kalendrikuus varasema 926 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 992 eurot kalendrikuus varasema 926 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1122 eurot kalendrikuus varasema 992 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 16 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 5983 eurot kalendrikuus varasema 5521 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 17 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1258 eurot kalendrikuus varasema 1176 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1404 eurot kalendrikuus varasema 1305 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1404 eurot kalendrikuus varasema 1305 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1574 eurot kalendrikuus varasema 1461 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 18 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne 4 maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1372 eurot kalendrikuus varasema 1278 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1603 eurot kalendrikuus varasema 1490 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1603 eurot kalendrikuus varasema 1490 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 1775 eurot kalendrikuus varasema 1648 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2737 eurot kalendrikuus varasema 2553 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 20 täiendatakse määrust §-ga 21. Lisatavas §-s 21 sätestatakse erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus autismispektriga täisealisele isikule ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamisel uue teenusekoha loomise korral. Autismispektriga täisealisel isikul on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 11 667 eurot kalendrikuus kuni kolm kuud, kui teenust osutatakse teenusekohal, millele on antud tegevusluba pärast 1. jaanuari 2026, ja SKA ei ole sellel teenusekohal teenuse osutamise eest eelnevalt hüvitanud teenuse osutamise kulusid vähemalt kolm kuud § 21 alusel. Teenuseosutajale hüvitatakse teenuse osutamise kulud viidatud ulatuses kolme kuu jooksul alates sellest, kui isik on hakanud teenust saama. Toetusmeede aitab katta personali koolitamise, keskkonna kohandamise ja vajalike tugisüsteemide loomise kulu. Teenuseosutaja peab tagama, et keskkond vastab sihtrühma vajadustele ning personalil on vajalik väljaõpe ja oskused äärmusliku kahjustava käitumisega inimeste toetamiseks. Toetus motiveerib uusi teenuseosutajaid looma teenusekohti suurema toetusvajadusega sihtrühma jaoks, tagab teenuse järjepidevuse ning vähendab olukordi, kus abivajajatel jäävad sobiva teenusekoha puudumise tõttu teenused saamata. Meetme rakendamine on ennetav samm, mis parandab kogu erihoolekandesüsteemi võimekust ja kvaliteeti. Tingimus, mille kohaselt ei ole SKA teenusekohal teenuse osutamise eest teenuse osutamise kulusid hüvitanud vähemalt kolm kuud, on vaja kehtestada seetõttu, et juhul, kui esimesena teenust saama suunatud isiku eest kulusid suurema maksimaalse maksumuse ulatuses kolm kuud ei hüvitata, jätkatakse järgmisena samale uuele teenusekohale teenust saama suunatud isiku eest kõrgemas maksimaalses määras tasumist, aga kokku kõige rohkem kolme kuu eest ühe teenusekoha kohta. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse jõustumine 1. jaanuaril 2026. a. Määruse § 1 punkt 6 jõustub üldises korras, sest tegemist on viitega määrusele, mis on juba jõustunud. Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. aprillil 2026. a, sest siis suureneb 2026. aasta riigieelarve seaduse kohaselt teenust saavate isikute omaosalus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 5 Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatused mõjutavad erihoolekandeteenuse osutajaid, teenuse saajaid, erihoolekande töötajaid ja SKA-d ning avaliku sektori kulusid ja tulusid. Mõju esineb peamiselt kolmes valdkonnas: sotsiaalne mõju, majanduslik mõju ning mõju riigiasutustele. 4.1. Erihoolekande maksimaalsed maksumused Erihoolekandeteenuse saajad Muudatused puudutavad kõiki erihoolekandeteenuse saajaid. 31.09.2025 seisuga sai erihoolekandeteenuseid 6249 inimest 7765 teenusekohal. Erihoolekandeteenuste järjekorras oli 06.10.2025 seisuga 2404 inimest.1 Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse saajaid kaudselt, kuid oluliselt. Teenuste rahastamise suurendamise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda kvaliteetset teenust seda nii piisava hulga ja kompetentsete töötajate kui ka teenuse saajate füüsilist ja vaimset heaolu säilitavate ja arendavate teenuste või vahendite abil. Kvalifitseeritud ja püsiva personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Erihoolekandeteenuse pakkujad Muudatus mõjutab kõiki erihoolekandeteenuse pakkujaid. 2024. aasta lõpu seisuga osutas erihoolekandeteenuseid 232 asutust.2 Kõigist Eesti ettevõtetest moodustavad need väikese osa. Erihoolekandeteenuste maksumuste muudatuste eesmärk on viia kehtivad teenuste maksumused lähemale tegelikele vajadustele, tagades teenuse jätkusuutlikkuse ja kvaliteedi. 2025. aastal moodustab teenuse maksumus tegelikest kuludest ligikaudu 76%. Kavandatud muudatused võimaldavad alates 2026. aastast tõsta teenuse rahastamise taset umbes 78%- ni tegelikest kuludest. Teenuste rahastamise korrigeerimine loob teenuseosutajatele võimaluse leevendada majanduskulude kasvu mõju, mis on viimastel aastatel oluliselt suurendanud teenuseosutajate kulukoormust. Muudatusel on oluline majanduslik mõju erihoolekandeteenuse pakkujatele, kuna see toetab teenuse kättesaadavust, kvaliteeti ja stabiilsust. Samuti loob muudatus võimaluse maksta töötajatele konkurentsivõimelisemat töötasu, mis on kriitiline kvalifitseeritud tööjõu hoidmiseks ja teenuse kvaliteedi parandamiseks. Tegevusjuhendajate tööjõukulu moodustab olulise osa teenuse maksumusest (tegelike kulude kohaselt 2025. aastal ligi 75%). 2024. aasta lõpu seisuga töötas erihoolekandes 2065 teenusesaajatega tegelevat põhitöötajat3. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (698,6 tuhat) moodustas see Eestis 2024. aastal umbes 0,3%.4 Seni on teenuseosutajatel õnnestunud tegevusjuhendajate palka igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate keskmine palk on perioodil 2019–2024 pidevalt kasvanud, seejuures aastate 2022 ja 2023 võrdluses kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk (vastavalt 1 SKA, 2025. 2 SKA, 2025. Sotsiaalministeeriumi arvutused riikliku statistika aruandeks. 3 Hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, abihooldustöötaja, õde, sotsiaaltöötaja, huvijuht, muu töötaja. 4 Statistikaamet, 2025. 6 tegevusjuhendajatel palga kasv 13%5 ja Eesti keskmine 11,4%6). Sellegipoolest ei saa tegevusjuhendajate palgaga rahul olla. 2023. aasta ja 2024. aasta võrdluses kasvas Eesti keskmine palk kiiremini kui tegevusjuhendajate palk (vastavalt 8,1%7 ja 6,4%8). Ka väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hooldustöötajate keskmine palk kasvas perioodil 2021– 2024 kiiremas tempos (3–8% enam) kui tegevusjuhendajate palk. Samuti kasvas erihoolekande põhitöötajate9 palk samal perioodil kiiremas tempos (1,8%)10. Joonis 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate* ja põhitöötajate, väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse hooldustöötajate ja Eesti keskmise palga kasvu võrdlus perioodil 2021–2024 (Allikas: S- ja H-veebi hoolekandestatistilised aruanded) 2 500 18,0% 1 981 16,0% 2 000 1 832 14,0% 1 645 1 5101 432 12,0% 1 500 1 3171 3591 324 1 401 1 1661 1681 177 10,0% 8,0% 1 000 6,0% 500 4,0% 2,0% 0 0,0% 2022 2023 2024 Erihoolekande tegevusjuhendajad Üldhoolduse hooldustöötajad Erihoolekande põhitöötajad Eesti keskmine Erihoolekande tegevusjuhendajate muutus, % Üldhoolduse hooldustöötajate muutus, % Erihoolekande põhitöötajate muutus, % Eesti keskmise muutus, % * 2024. aasta kohta kajastatakse tegevusjuhendajate, erihoolekande põhitöötajate ja hooldustöötajate oktoobrikuu keskmist palka, mis võib 2024. aasta tulemusi võrreldes varasemaga mõjutada. Varasematel aastatel kajastati aasta keskmist. Mõju riigiasutustele, avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatus mõjutab ka avaliku sektori kulusid. 2024. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku ligi 51,49 mln eurot.11 Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi suurendatakse 1. jaanuarist rakendatava muudatuse tulemusena olenevalt teenusest 4,9–17,0%, kasvab muudatuse jõustumise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Riigieelarves on kate selleks planeeritud. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. Täpsemalt on kulud välja toodud 5. peatükis. 4.2. Isiku omaosaluse kulud Alates 1. aprillist 2026. a katavad kogukonnas elamise teenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ning päeva- ja nädalahoiuteenuse saajad voodipesu soetamise ja hooldamisega seotud kulud omaosaluse arvelt ise. Varem kaeti need kulud teenuse 5 SKA, 2025. 6 Statistikaamet, 2025. 7 Samas. 8 SKA, 2025. 9 2024. aastal hooldustöötaja, tegevusjuhendaja, abihooldustöötaja, õde, sotsiaaltöötaja, huvijuht, muu töötaja. Varasematel aastatel lisaks logopeed, eripedagoog, psühholoog, kutsenõustaja, psühhoterapeut, füsioterapeut, tegevusterapeut, arst. 10 SKA, 2025. 11 SKA, 2025. 7 maksimaalsest maksumusest. Muudatusel on mõju teenusesaajate ja nende lähedaste toimetulekule, kuid vähesel määral, kuivõrd lisanduv kulu ei ole suur. Samuti arvestatakse, et omaosaluse suurenemine toimuks kooskõlas teenuse saaja sissetuleku (peamiselt töövõimetoetuse päevamäär ja rahvapension) kasvuga, et vähendada hinnakasvu mõju sihtrühmale. Ebasoovitavat mõju vähendab ka endiselt kehtiv reegel, et inimesele peab peale omaosaluse tasumist alles jääma vähemalt 15% tema sissetulekust ning SKA hüvitab omaosaluse puudujääva osa nende inimeste eest, kes seda täies mahus tasuda ei jõua. Muudatusel on vähene mõju ka riigieelarvele. Praegu moodustavad voodipesu soetamise ja hooldamisega seotud kulud SKA hinnangul umbes 0,8% teenusekoha kuumaksumusest. Edaspidi on võimalik voodipesu soetamise ja hooldamisega seotud kogukonnas elamise teenuse, ööpäevaringse erihooldusteenuse ning päeva- ja nädalahoiuteenuse maksimaalsete maksumuste eelarvest katta veidi suuremas osas teenusesaajatega seotud kulusid, millel on kaudne positiivne mõju ka teenusesaajatele endale. 4.3. Autismispektriga isiku ööpäevaringne erihooldusteenus Muudatusel on mõju teenusesaajatele, kuna toetusmeetme eesmärk on katta autismispektriga isiku teenusekoha ettevalmistamise kulud ja teenusevajajal on seeläbi suurem võimalus teenust saada. Aastatel 2026–2027 toetatakse 12 uue ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamise koha loomist autismispektriga inimestele. Kõigist praegustest teenusevajajatest moodustavad nad väikese, kuid olulise osa. 26.11.2025 seisuga on nimetatud teenuse järjekorras 32 inimest. Selleks, et teenusekohtade kasutus oleks efektiivsem, seatakse nõue, et juhul kui esimesena teenust saama suunatud isiku eest kulusid suurema maksimaalse maksumuse ulatuses kolm kuud ei hüvitata, jätkatakse järgmisena uuele teenusekohale suunatud isiku eest kõrgemas maksimaalses määras tasumist, kuid kokku kõige rohkem kolme kuu eest ühe teenusekoha kohta. Muudatusel on mõju ka neile teenusepakkujatele, kellel oleks huvi teenusekohti luua, kuid kes ei ole seda rahaliste võimaluste puudumise tõttu saanud teha. Toetusmeede aitab katta personali koolitamise, keskkonna kohandamise ja vajalike tugisüsteemide loomise kulu. Muudatusel on mõju ka riigieelarve kuludele ja tuludele. 2026. aastal kulub autismispektriga isikutele kuue täiendava teenuse osutamise koha loomiseks SKA hinnangul veidi üle 200 000 euro (kohad luuakse aasta keskel). 12 koha maksumus aastas koos lisanduva toetusmeetmega on 2028. aastast alates ligi 836 000 eurot. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste eesmärk on tagada erihoolekandeteenuste jätkusuutlik rahastamine, arvestades teenuseosutajate kasvavaid kulusid. Muudatused võimaldavad suurendada teenuste rahastust, luua eeldused täiendavate teenusekohtade loomiseks ja parandada teenuste kättesaadavust. Määruse rakendamiseks eraldatakse 2026. aasta riigieelarve seadusega lisavahendeid summas 4,16 mln eurot. Muudatused aitavad teenuseosutajatel tulla toime järjest suurenevate kuludega. Tabel 1. Erihoolekandeteenuste kehtivad ja alates 01.01.2026 kehtima hakkavad maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste kasvuprotsent (Allikas: SKA) Teenuse Kehtiv teenuse Maksumuse kasv maksimaalne Teenus maksimaalne (praegu vs. maksumus alates maksumus, € 01.01.2026), % 01.01.2026, € Igapäevaelu toetamise teenus 206 219 6,3 8  Teenuse Kehtiv teenuse Maksumuse kasv maksimaalne Teenus maksimaalne (praegu vs. maksumus alates maksumus, € 01.01.2026), % 01.01.2026, € Igapäevaelu toetamise teenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 1759 2058 17 Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi 75/ööpäev; 80/ööpäev; vajavale raske, sügava, muu 51/päev; kokku 54/päev; kokku 6,7 (arvestades täpsustatud või täpsustamata 1725 eurot 1840 eurot 23 ööpäeva intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) Igapäevaelu toetamise teenus 51/ööpäev; 54/ööpäev; 4,9; 5,9 suures mahus järelevalvet ja 41/päev; kokku 43/päev; kokku (arvestades 23 kõrvalabi vajavale mõõduka 1173 eurot 1242 eurot ööpäeva intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) 75/ööpäev; 80/ööpäev; 60/päev; kokku 64/päev; kokku Päeva- ja nädalahoiuteenus 1725 eurot 1840 eurot 23 ööpäeva eest 23 ööpäeva eest maksimaalselt maksimaalselt 6,7 Töötamise toetamise teenus 190 202 6,3 Toetatud elamise teenus 299 317 6,0 Kogukonnas elamise teenus 634 676 6,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus 824 878 6,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 926 992 7,1 Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 6 inimest üksuses) 992 1122 13,1 Ööpäevaringne erihooldusteenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 5521 5983 8,4 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule 1278 1372 7,4 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1490 1603 7,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1648 1775 7,7 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 1176 1258 7,0 9  Teenuse Kehtiv teenuse Maksumuse kasv maksimaalne Teenus maksimaalne (praegu vs. maksumus alates maksumus, € 01.01.2026), % 01.01.2026, € Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1305 1404 7,6 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1461 1574 7,7 Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 2553 2737 7,2 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a, kui algab uus eelarveaasta. Määruse § 1 punkt 6 jõustub üldises korras. Määruse § 1 punktid 1 ja 2 jõustuvad 1. aprillil 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (toimik nr 25-1347) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Tegevusjuhendajate Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Arvamuse esitasid MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda. Kooskõlastustabel on toodud seletuskirja lisas. 10  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmine seletuskirja juurde Lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek/märkus Vastus MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit: Vaadates läbi määruste eelnõu, ei nõustu liit antud 1. Mitte arvestatud. Oleme MTÜ EPLi lahendusega. esindajatega määrust ette valmistades Liidu liikmete hinnangul teenuste hindade tõstmine korduvalt kohtunud ning saime tagasiside, et protsentuaalselt ei taga erinevate teenusliikide ja hindade diferentseerimine on mõistlik. töötajate võrdset kohtlemist ega kata reaalseid Teenuste maksumuse tõstmist ei ole võimalik kulutõuse. teha kõigile erihoolekandeteenustele võrdses 1. Ettepanek Sotsiaalkindlustusametile ja summas, sest teenuste kulustruktuur on väga Sotsiaalministeeriumile on tõsta 2026. aastal erinev. Ööpäevaringne teenus on kõikide erihoolekandeteenuste maksumust võrdses tööjõumahukas ja nõuab pidevat personali summas, mitte protsentuaalselt. kohalolekut, samas kui päevakeskuse teenus 2. Ettepanek on kaasata sõltub rohkem ruumikuludest ja transpordist. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit edaspidi Protsentuaalne tõstmine on põhjendatud, sest erihoolekandeteenuste maksumuste kujundamise ja see lähtub teenuse tegelikust maksumusest. kehtestamise aruteludesse enne, kui otsused Arvestatud on tööjõukulude kasvu, avalikkusele esitletakse. sealhulgas palgaindeksi ja öötöö lisatasude mõju, samuti eluaseme- ja energiakulude muutust ning teenuse intensiivsust ja kvaliteedinõudeid. Kui rakendada ühtset tõusu, tekiks ebavõrdsus: madalama baashinnaga teenus saaks proportsionaalselt suurema lisaraha, kuigi selle kulusurve on väiksem. Seetõttu on lahendus jätkata maksumuse korrigeerimist protsentuaalselt, tuginedes teenuse tegelikule maksumusele ja tegelikele vajadustele. 2. Kaasasime MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu juhatust teadlikult enne määruse kinnitamist ja otsuste esitlemist avalikkusele. Peame koostööd EPLiga heaks ning kaasame teid kindlasti varakult ja sisuliselt ka edasistesse aruteludesse. Eesti Puuetega Inimeste Koda Tunnustame eelnõus ette nähtud täiendavat Täname tunnustuse ja tagasiside eest! toetusmeedet, mis on suunatud Oleme nõus, et valdkond vajab süsteemset autismispektrihäirega täisealistele – see näeb muutust ning ööpäevaringsete teenuste esimese kolme kuu jooksul alates teenuse kõrval suuremat tähelepanu ka ennetusele ja osutamise alustamisest ette kõrgema rahastuse toetavatele teenustele. Mitmed vajalikud uutele ööpäevaringse erihooldusteenuse muudatused on töös, kuid teenuste suuremat 1 teenuskohtadele. Selline meede aitab motiveerida ümberkorraldamist planeerime aastatesse teenuseosutajaid looma uusi teenuskohti väga 2026-2027. keeruka sihtrühma tarbeks. Samuti märgime Hindame teie panust lahenduste positiivsena, et järgneva kahe aasta jooksul on väljatöötamisse. Edasiste muudatuste plaanis luua ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti planeerimisel kaasamise EPIKoda jt osapooli autismispektrihäirega inimestele. See on selliselt, et see annaks rohkem aega sisuliselt hädavajalik algus, arvestades kui suur on vajadus kaasa rääkida. spetsiaalselt autismispektrihäirega inimestele kohandatud teenuskohtade järele. Siiski juhime tähelepanu, et sarnast tuge vajavad ka teised teenused, nt arvestada meetmete välja töötamisel igapäevaelu toetamise teenuse osutajatega, kes pakuvad teenuseid autismispektrihäirega täiskasvanutele. Nende teenuskohtade ettevalmistamine nõuab samuti erikoolitusega personali, füüsilise keskkonna kohandamist ja muid investeeringuid. Kui keskenduda ainult ööpäevaringsele teenusele, jäävad kergema toetusega teenused tahaplaanile, kuigi just nende arendamine aitaks ennetada raskemate juhtumite süvenemist. Toetusmeetmete kavandamisel palume võrdselt tähelepanu pöörata mõlemale – nii ööpäevaringsetele kui ka toetavatele teenustele. See tagab, et abi on järjepidev ning iga inimese vajadustele vastav teenusevorm on kättesaadav. On positiivne, et riik tõstab teenuste maksimaalseid maksumusi. Mõistetav, et kriisiolukorras suunatakse raha eelkõige suurema abivajadusega inimestele mõeldud teenustele, kuid riigil peab olema selge plaan, kuidas tagada, et inimesed ei jää seaduses ettenähtud abist ilma ega pea seda aastaid ootama. Valdkond vajab pikaajalist lahendust, kindlust ja visiooni ning partnerite – nii teenusesaajate kui teenuseosutajate – sisulist kaasamist, mitte ainult väikeseid parandusi kõige suurema surve all olevates teenustes. EPIKoda on ja on olnud igakülgselt valmis valdkonna arengusse panustama, kuid soovime, et kaasamine toimuks osapooli arvestavalt ja ühiselt lahendusi otsivalt. 2