Lennuamet · 18. aprill 2016
Sisu (failidest)
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/1
II
(Muud kui seadusandlikud aktid)
MÄÄRUSED
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2016/539,
6. aprill 2016,
millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011 seoses pilootide koolitamise, eksamineerimise ja
korrapärase kontrollimisega suutlikkusel põhineva navigatsiooni osas
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 7 lõiget 6,
ning arvestades järgmist:
(1) Komisjoni määrusega (EL) nr 1178/2011 (2) on kehtestatud tingimused teatavaid õhusõidukeid käitavate pilootide
ning kõnealuste pilootide koolitamise, eksamineerimise ja kontrollimisega seotud lennutreeningseadmete, isikute
ja organisatsioonide kohta.
(2) Seepärast on vaja kõnealusesse määrusesse lisada täiendavad nõuded selliste pilootide koolitamise, testimise ja
korrapärase kontrollimise kohta, kes lendavad suutlikkusel põhineva navigatsiooni (edaspidi „PBN”) protseduuride
kohaselt, mistõttu peab nende instrumentaallennupädevusmärge hõlmama PBN-õigusi. PBN-õiguste kinnitamine
ei tohiks tekitada pädeva asutuse jaoks täiendavat halduskoormust.
(3) Piloodid, kellel on instrumentaallennupädevusmärge ja kes on liikmesriigi õiguses kohaldavate nõuete alusel või
muud moodi omandanud PBN-lennu jaoks vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused enne käesoleva
määruse kohaldamise kuupäeva, tuleks lugeda nendele täiendavatele nõuetele vastavaks, kui nad suudavad
pädevat asutust rahuldaval viisil tõendada, et niimoodi omandatud teadmised ja oskused on samaväärsed
käesoleva määruse kohaselt nõutavatel kursustel ja koolitustel omandatuga. Pädevad asutused peaksid tegema
otsuseid selliste teadmiste ja oskuste samaväärsuse kohta objektiivse teabe ja objektiivsete kriteeriumide alusel.
(4) Kõik piloodid ei lenda PBN-protseduuride kohaselt, seda eelkõige üldlennunduses, kuna näiteks nende
õhusõidukil või kohalikul lennuväljal ei pruugi olla sellekohaseid nõutavaid sertifitseeritud seadmeid. Seepärast ei
pruugi need piloodid praegu vajada PBNiga seotud lisakoolitust ega kontrolli. Arvestades PBN-seadmete ja
-protseduuride kasutamise ulatust kogu liidus, tuleks käesoleva määrusega ette näha põhjendatud ajavahemik,
mille möödudes kohaldatakse kõnealuste pilootide suhtes täiendavaid nõudeid PBNi-alase pilootide koolitamise,
testimise ja korrapärase kontrollimise kohta.
(1) ELT L 79, 13.3.2008, lk 1.
(2) Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite
meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008
(ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).
L 91/2 ET Euroopa Liidu Teataja 7.4.2016
(5) Pikendada tuleks ajavahemikku, mille jooksul liikmesriigid võivad otsustada mitte kohaldada määruse (EL)
nr 1178/2011 sätteid oma territooriumil nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi
välja andnud kolmas riik, kuna liidu ja teatavate kolmandate riikide vahel käivad läbirääkimised, et lihtsustada
selliste lubade ja tervisetõendite ümbermuutmist. Tuleks täpsustada, et kui liikmesriik teeb või on teinud sellise
otsuse, peaks ta selle nõuetekohaselt avaldama, nii et kõik asjaosalised saaksid seda arvesse võtta ning tagada
läbipaistvus- ja õiguskindlusnõuete täitmise.
(6) Määrusesse (EL) nr 1178/2011 tuleks lisada ka täiendavad nõuded katselennupilootide õiguste kohta, et need
piloodid saaksid käitada õhusõidukit teatavatel lendudel, ilma et oleks vaja järgida vastava klassi- või
tüübipädevuse nõuet.
(7) Määruses (EL) nr 1178/2011 on sätestatud, et teise piloodi luba (MPL) käsitlevat koolituskursust korraldatakse
üksnes sellise sertifitseeritud koolitusorganisatsiooni heakskiidul, mis kuulub lennuettevõtja koosseisu. Lisaks on
selles määruses sätestatud, et kui MPLi omanik ei ole läbinud sama ettevõtja korraldatavat ümberõpet, ei ole tal
sellest loast tulenevaid õigusi. Esineb juhtumeid, kui ettevõtja veast tulenevalt ei ole MPLi omanikel võimalik
läbida ettevõtja korraldatavat ümberõpet ja seetõttu ei ole neil võimalik töötada ei selle ettevõtja ega ka ühegi
teise ettevõtja jaoks. Piirang, mille kohaselt ei või MPList tulenevaid õigusi kasutada kusagil mujal, seab MPLi
omanikud ebasoodsasse olukorda, mis ei ole põhjendatud ühegi ohutusaspektiga. Ettevõtjat vahetavad piloodid
peavad läbima uue ettevõtja korraldatava ümberõppe, kuigi nad on sellise ümberõppe endise ettevõtja juures
läbinud. Peale selle peab iga ettevõtja võtma ümberõppe korraldamisel igati arvesse temaga liituvate pilootide
kogemusi. Seepärast on vaja selline piirang kõrvaldada. Seega on MPLiga seotud nõudmised kooskõlas ka ICAO
standarditega.
(8) Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 1178/2011 vastavalt muuta.
(9) Käesolevas määruses sätestatud meetmed põhinevad Euroopa Lennundusohutusameti arvamusel, (1) mis on
esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 17 lõike 2 punktiga b ja artikli 19 lõikega 1.
(10) Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel asutatud
komitee arvamusega,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
Artikkel 1
Määrust (EL) nr 1178/2011 muudetakse järgmiselt:
1) lisatakse artikkel 4a:
„Artikkel 4a
Suutlikkusel põhineva navigatsiooni instrumentaallennupädevusmärkega kaasnevad õigused
1. Piloodid võivad lennata suutlikkusel põhineva navigatsiooni (edaspidi „PBN”) protseduuri kohaselt üksnes siis,
kui nende instrumentaallennupädevusmärge hõlmab ka PBN-õigusi (edaspidi „IR/PBN”).
2. Piloot saab IR/PBN-õigused, kui ta vastab kõikidele järgmistele tingimustele:
a) piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava teoreetiliste teadmiste kursuse kooskõlas I lisa (FCL-osa)
punktiga FCL.615;
b) piloot on edukalt läbinud PBNi hõlmava lennuõppe kooskõlas I lisa (FCL-osa) punktiga FCL.615;
c) piloot on edukalt läbinud kas lennueksami kooskõlas I lisa (FCL-osa) 7. liitega või lennueksami või
lennuoskustaseme kontrolli kooskõlas I lisa (FCL-osa) 9. liitega.
(1) Euroopa Lennundusohutusameti arvamus nr 03/2015, 31. märts 2015, komisjoni määruse kohta, millega vaadatakse läbi suutlikkusel
põhineva navigatsiooniga (PBN) lendude loa kriteeriumid.
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/3
3. Lõike 2 punktide a ja b nõuded loetakse täidetuks, kui pädev asutus leiab, et PBN-lendude alase koolituse käigus
või end selliste lendudega kurssi viies omandatud pädevus on samaväärne lõike 2 punktides a ja b osutatud kursustel
omandatud pädevusega ning kui piloot tõendab oma pädevust kontrollpilooti rahuldaval viisil lõike 2 punktis c
osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami käigus.
4. Pärast lõike 2 punktis c osutatud lennuoskustaseme kontrolli või lennueksami läbimist tehakse märge PBN-
pädevuse eduka tõendamise kohta piloodi lennuraamatusse või samaväärsesse dokumenti ja sellele kirjutab alla
eksami või kontrolli läbiviinud kontrollpiloot.
5. Kuni 25. augustini 2020 võivad ilma PBN-õigusteta instrumentaallennupädevusmärkega piloodid lennata
üksnes sellistel marsruutidel ja sooritada üksnes selliseid lähenemisi, mille puhul PBN-õigusi ei nõuta, samuti ei nõuta
neilt instrumentaallennupädevusmärke taastamise korral PBN-kandeid; pärast nimetatud kuupäeva nõutakse PBN-
õigusi kõikide instrumentaallennupädevusmärgete puhul.”;
2) artiklile 10a lisatakse lõige 5:
„5. Piloodikoolitusorganisatsioonid tagavad, et hiljemalt 25. augustiks 2020 hõlmavad nende pakutavad IR-
kursused I lisa (FCL-osa) nõuetele vastavat PBN-õigustega seotud koolitust.”;
3) artikli 12 lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Erandina lõikest 1 võivad liikmesriigid otsustada mitte kohaldada käesoleva määruse sätteid kuni 8. aprillini
2017 nende pilootide suhtes, kellele on loa ja sellega seotud tervisetõendi välja andnud kolmas riik, mis on seotud
määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 4 lõike 1 punktis b või c täpsustatud õhusõiduki mitteärilise lennutegevusega.
Liikmesriigid teevad need otsused üldsusele kättesaadavaks.”;
4) I ja VII lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.
Artikkel 2
Käesolev määrus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.
Seda kohaldatakse alates 8. aprillist 2016.
Artikli 1 punkte 1, 2 ja 4 kohaldatakse aga alates 25. augustist 2018, v.a lisa punkti 1 alapunkt g, mida kohaldatakse
alates 8. aprillist 2016.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
Brüssel, 6. aprill 2016
Komisjoni nimel
president
Jean-Claude JUNCKER
L 91/4 ET Euroopa Liidu Teataja 7.4.2016
LISA
Määruse (EL) nr 1178/2011 I ja VII lisa muudetakse järgmiselt:
1) I lisa muudetakse järgmiselt:
a) punkti FCL.010 lisatakse järgmised mõisted:
„„nurklähenemine“ – instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud viga/hälvet kavandatud
teekonnajoonest väljendatakse osuti näidu kõrvalekaldega indikaatoril (CDI) või samaväärsel näidikul
piloodikabiinis;
„joonlähenemine“ – instrumentaallähenemine, mille puhul maksimaalset lubatud horisontaalset külgsuunalist
viga/hälvet kavandatud teekonnajoonest väljendatakse pikkusühikutes, nt meremiilides;
„LNAV“ – rõhtsuunaline horisontaalne navigatsioon;
„LPV“ – vertikaalse juhendamisvõimekusega kursimajakas;
„suutlikkusel põhinev navigatsioon (PBN)“ – piirkondlik navigatsioon, mis põhineb ATS-marsruudil lendavale,
instrumentaallähenemist sooritavale või määratud õhuruumis lendavale õhusõidukile esitatavatel sooritusnõuetel;
„RNP APCH protseduur (nõutava navigatsioonitäpsusega lähenemisprotseduur)“ – instrumentaallähenemisel
kasutatavad PBN-nõuded;
„RNP APCH protseduur kuni LNAV-miinimumini“ – 2D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave
horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega;
„RNP APCH protseduur kuni LNAV-/VNAV-miinimumini“ – 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul
navigatsiooniteave horisontaalsuuna kohta saadakse GNSSi asukohamääramisega ja navigatsiooniteave
vertikaalsuuna kohta saadakse kas baromeetrilise püstsuunalise navigeerimise (BARO-VNAV) funktsiooniga või
satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi asukohamääramisega;
„RNP APCH protseduur kuni LPV-miinimumini“ – 3D-instrumentaallähenemine, mille puhul navigatsiooniteave
nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta saadakse satelliidipõhist tugisüsteemi (SBAS) hõlmava GNSSi
asukohamääramisega;
„eriloaga RNP APCH (RNP AR APCH)“ – eriluba vajaval instrumentaallähenemisel kasutatavad navigatsioo
ninõuded;
„kolmemõõtmeline (3D-) instrumentaallähenemine“ – instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse
navigatsiooniteavet nii horisontaal- kui ka vertikaalsuuna kohta;
„kahemõõtmeline (2D-) instrumentaallähenemine“ – instrumentaallähenemine, mille puhul kasutatakse
navigatsiooniteavet üksnes horisontaalsuuna kohta;
„VNAV“ – püstsuunaline e vertikaalne navigatsioon.“;
b) punkt FCL.600 (IR) asendatakse järgmisega:
„Kui punktis FCL.825 ei ole sätestatud teisiti, võivad instrumentaallennureeglite kohaseid lende lennuki, kopteri,
õhulaeva või vertikaalstardiga õhusõidukiga teha üksnes järgmiste lubade omanikud:
a) erapiloodiluba (PPL), ametipiloodiluba (CPL), teise piloodi luba (MPL) ja liinipiloodiluba (ATPL) ning
b) sellise instrumentaallennupädevusmärkega luba, millega kaasnevad kohaldatavatele õhuruuminõuetele ja
õhusõiduki kategooriale vastavad õigused, v.a lennueksamite ja lennuoskustaseme kontrollide ning
instruktoriga lennuõppe korral.“;
c) punkti FCL.605 (IR) alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Instrumentaallennupädevusmärke omanikul on õigus lennata õhusõidukiga instrumentaallennureeglite
kohaselt, sh teha PBN-lende, minimaalsel otsusekõrgusel kuni 200 jalga (60 meetrit).“;
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/5
d) punkti FCL.700 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Piloodiloa omanikud ei tohi tegutseda õhusõiduki piloodina ilma kehtiva ja sellele õhusõidukile vastava
klassi- või tüübipädevusmärketa, välja arvatud järgmistel juhtudel:
i) kergõhusõiduki piloodi loa (LAPL), purilennuki piloodi loa (SPL) ja õhupalli piloodi loa (BPL) korral;
ii) lennueksami sooritamisel või lennuoskustaseme kontrollil klassi- või tüübipädevusmärke taastamiseks;
iii) piloteerimisõppe korral;
iv) kui neile on punkti FCL.820 kohaselt välja antud katselennupädevusmärge.“;
e) punkti FCL.700 alapunkt c jäetakse välja;
f) punkti FCL.820 alapunkti c alapunkt 3 asendatakse järgmisega:
„3) sooritada lende ilma H alajaos sätestatud tüübi- või klassipädevusmärketa, v.a juhul, kui katselennupäde
vusmärget ei kasutata ärilise lennutranspordi lendudeks.“;
g) 5. liite punkt 2 asendatakse järgmisega:
„2. Teise piloodi loa koolituse litsents antakse üksnes sertifitseeritud koolitusorganisatsioonile, mis kuulub ORO-
osa kohase tegevusloaga ärilise lennutranspordi ettevõtja koosseisu või on sõlminud nimetatud ettevõtjatega
erikokkuleppe.“;
h) 7. liidet muudetakse järgmiselt:
i) punkt 1 asendatakse järgmisega:
„1. Instrumentaallennupädevuse taotleja peab olema läbinud lennuõppe eksamil kasutataval õhusõidukiklassil
või -tüübil, mis on õppeks ja eksamiks nõuetekohaselt varustatud.“;
ii) punkt 11 asendatakse järgmisega:
„11. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava õhusõiduki
juhitavus- ja lennuomadustele:
Kõrgus
Üldjuhul ± 100 jalga
Otsusekõrgusel kordusringile minekul + 50 jalga / – 0 jalga
Minimaalne suhteline laskumiskõrgus + 50 jalga / – 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine
Raadionavigatsiooniseadmete abil ± 5°
Nurkhälbed Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS,
MLS, GLS)
2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarsed Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± ½ prot
horisontaalhälbed seduuri puhul nõutavast navigatsioonitäpsusest.
Lubatud on lühiajalised hälbed maksimaalselt
ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.
3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH Igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga allapoole
(LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi) vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui + 75 jalga
üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala kõrgusel len
nuvälja kohal
L 91/6 ET Euroopa Liidu Teataja 7.4.2016
Kurss
kõikide mootorite töötades ± 5°
imiteeritud mootoririkkega ± 10°
Kiirus
kõikide mootorite töötades ± 5 sõlme
imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme / – 5 sõlme
EKSAMI SISU
Lennukid
1. OSA – LENNUEELSED TOIMINGUD JA VÄLJUMINE
Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohalda
takse tabeli kõikide osade suhtes.
a Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki
suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel
b Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine
c Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik
d Väljumis-, saabumis- ja lähenemisprotseduuriks vajalike navigatsiooniseadmete kindlaksmäära
mine
e Lennueelne ülevaatus
f Ilmastikumiinimumid
g Ruleerimine
h PBN-väljumine (kui kohaldatakse):
— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ja
— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja väljumiskaardil.
i Stardieelne briifing, start
j (°) Üleminek instrumentaallennule
k (°) Instrumentaalväljumine, sh PBN-väljumised, ja kõrgusmõõturi seadmine
l (°) Side lennujuhtimisüksusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
2. OSA – ÜLDTEGEVUS ÕHUS (°)
a Lennuki juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas: horisontaallend erinevatel kii
rustel, trimmeerimine
b 1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel
c Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 45° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pööran
gutest laskumisel
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/7
d (*) Väljatulek varisemiseelsest olukorrast horisontaallennul, pöörangutes tõusul ja laskumisel ning
maandumisel – kohaldatav üksnes lennukite suhtes
e Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi: 1. järgu pöörangute sooritamine stabiilsel tõusul
ja laskumisel ette nähtud kurssidele, ebaharilikest asenditest väljatulek – kohaldatav üksnes len
nukitele
3. OSA – IFR-PROTSEDUURID MARSRUUDIL (°)
a Teekonnajoonel püsimine, sh teekonnajoonel olevate vahepunktide järgimine, nt NDB, VOR, või
teekond eri punktide vahel
b Navigatsioonisüsteemi ja raadiosidevahendite kasutamine
c Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine, trimmeerimis
tehnika
d Kõrgusmõõturi seadmine
e Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja (ETA) korrigeerimine (vajaduse korral marsruudil ootet
sooni kasutamine)
f Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine
g Jäätumisvastased protseduurid, vajaduse korral imiteeritud
h Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
3.a OSA – SAABUMISPROTSEDUURID
a Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll (vajaduse korral)
b Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine
c Kõrgus- ja kiiruspiirangud (kui kohaldatakse)
d PBN-saabumine (kui kohaldatakse):
— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning
— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja saabumiskaardil.
4. OSA (°) – 3D-LENNUD (++)
a Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll
Kontrollida vertikaalnurka
RNP APCH puhul:
— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning
— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.
b Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel,
k.a seadmete tunnistamine
c (+) Protseduurid ootetsoonis
L 91/8 ET Euroopa Liidu Teataja 7.4.2016
d Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine
e Lähenemise ajastus
f Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)
g (+) Tegevus kordusringile minekul
h (+) Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine
i Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
5. OSA (°) – 2D-LENNUD (++)
a Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll
RNP APCH puhul:
— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning
— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.
b Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel,
k.a seadmete tunnistamine
c (+) Protseduurid ootetsoonis
d Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine
e Lähenemise ajastus
f Kõrguse/vahemaa MAPTni (katkestatud lähenemise punkt), kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeri
tud lähenemine), laskumise või maandumise tähised (Stop Down Fixes – SDFid) (vajaduse kor
ral)
g (+) Tegevus kordusringile minekul
h (+) Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine
i Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
6. OSA – LEND ÜHE MITTETÖÖTAVA MOOTORIGA (üksnes mitme mootoriga lennukitel) (°)
a Imiteeritud mootoririke pärast starti või kordusringile minekul
b Lähenemine, kordusringile minek ja protseduuriline katkestatud lähenemine ühe mittetöötava
mootoriga
c Asümmeetriline lähenemine ja maandumine ühe mittetöötava mootoriga
d Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
(°) Üksnes mõõteriistade näitude järgi.
(*) Võib olla sooritatud lennu täisimitaatoril (FFS), 2./3. taseme lennuelementide imitaatoril (FTD 2/3) või II taseme
lennuimitaatoril (FNPT II).
(+) Võib sooritada 5. või 6. osa raames.
(++) PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur.
Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega.
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/9
Kopterid
1. OSA – VÄLJUMINE
Kontroll-lehe kasutamist, lennumeisterlikkust, jäätumisvastaseid ja jääeemaldusprotseduure jmt kohalda
takse tabeli kõikide osade suhtes.
a Õhusõiduki lennukäsiraamatu (või samaväärse dokumendi) kasutamine, eelkõige õhusõiduki
suutlikkusarvude ning massi ja balansseeringu määramisel
b Lennuliiklusteenistuse dokumentide ja meteoroloogiliste dokumentide kasutamine
c Lennujuhtimise nõuetele vastava lennuplaani koostamine, instrumentaallennuplaan/pardapäevik
d Väljumis-, saabumis- ja lähenemisprotseduuriks vajalike navigatsiooniseadmete kindlaksmäära
mine
e Lennueelne ülevaatus
f Ilmastikumiinimumid
g Ruleerimine / õhus ruleerimine vastavalt lennujuhtimisüksuse või instruktori juhistele
h PBN-väljumine (kui kohaldatakse):
— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning
— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja väljumiskaardil.
i Stardieelne briifing, protseduurid ja kontrollid
j Üleminek instrumentaallennule
k Instrumentaalväljumine, sh PBN-protseduurid
2. OSA – ÜLDTEGEVUS ÕHUS
a Kopteri juhtimine üksnes mõõteriistade näitude järgi, sealhulgas:
b 1. järgu pöörangud tõusul ja laskumisel
c Ebaharilikest asenditest väljatulek, sealhulgas 30° kallakuga pöörangutest ja sügavatest pööran
gutest laskumisel
3. OSA – PROTSEDUURID MARSRUUDIL
a Teekonnajoonel püsimine, sealhulgas välisandmete jälgimine, nt NDB, VOR, RNAV
b Raadiosidevahendite kasutamine
c Horisontaallend, kursi, kõrguse ja õhkkiiruse hoidmine, võimsuse reguleerimine
d Kõrgusmõõturi seadmine
e Aja arvestus ja arvestusliku saabumisaja korrigeerimine
L 91/10 ET Euroopa Liidu Teataja 7.4.2016
f Lennu monitooring, pardapäeviku täitmine, kütusekulu arvestus, süsteemide juhtimine
g Jäätumisvastased protseduurid, kui on kohaldatavad, vajaduse korral imiteeritud
h Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
3.a OSA – SAABUMISPROTSEDUURID
a Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll (vajaduse korral)
b Saabumisprotseduurid, kõrgusmõõturi seadmine
c Kõrgus- ja kiiruspiirangud (kui kohaldatakse)
d PBN-saabumine (kui kohaldatakse)
— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning
— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja saabumiskaardil.
4. OSA – 3D-LENNUD (+)
a Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll
Vertikaalnurga kontroll RNP APCH protseduuri korral:
a) kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning
b) ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.
b Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel
c (*) Protseduurid ootetsoonis
d Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine
e Lähenemise ajastus
f Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)
g (*) Tegevus kordusringile minekul
h (*) Katkestatud lähenemise protseduurid / maandumine
i Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
5. OSA – 2D-LENNUD (+)
a Navigatsioonivahendite seadmine ja kontroll
Nõutav navigatsioonitäpsus lähenemisel (RNP APCH):
— kontrollida, et navigatsioonisüsteemi oleks laaditud õige protseduur, ning
— ristkontrollida navigatsioonisüsteemikuvaril ja lähenemiskaardil.
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/11
b Lähenemis- ja maandumisbriifing, sealhulgas kontrollid laskumisel/lähenemisel/maandumisel,
ning seadmete tunnistamine
c (*) Protseduurid ootetsoonis
d Ettenähtud lähenemisprotseduuri järgimine
e Lähenemise ajastus
f Kõrguse, kiiruse, kursi hoidmine (stabiliseeritud lähenemine)
g (*) Tegevus kordusringile minekul
h (*) Katkestatud lähenemise protseduurid (*) / maandumine
i Side lennujuhtimiskeskusega – korralduste täitmine, raadiosideprotseduurid
6. OSA – PROTSEDUURID EBATAVALISES JA HÄDAOLUKORRAS
Seda osa võib kombineerida 1.–5. osaga. Eksamil tuleb käsitleda kontrolli kopteri üle, mootoririkke tuvas
tamist, viivitamatuid meetmeid (tegutsemine avarii korral), jätkumeetmeid ning kontrolle ja lennutäpsust
järgmistes olukordades.
a Imiteeritud mootoririke pärast starti ja lähenemisel (**) (ohutul kõrgusel, kui seda ei tehta lennu
täisimitaatoril (FFS), II või III taseme lennuimitaatoril (FNPT II/III) või 2./3. taseme lennuelemen
tide imitaatoril (FTD 2,3))
b Stabiilsuse suurendamise seadmete / hüdraulikasüsteemi rike (vajaduse korral)
c Piloteerimine piiratud arvu mõõteriistade järgi
d Autorotatsioon ja väljumine eelseatud kõrgusele
e 3D-lennud käsitsi, direktorsüsteemi abita (***)
3D-lennud käsitsi, direktorsüsteemi abiga (***)
(+) PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine 4. või 5. osa raames olema RNP APCH protseduur.
Kui RNP APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega
(FSTD).
(*) Teha 4. või 5. osa raames.
(**) Üksnes mitme mootoriga kopterite puhul.
(***) Eksamil kasutada ainult ühte neist.“;
i) 8. liidet muudetakse järgmiselt:
i) A osa tabeli joonealune märkus asendatakse järgmisega:
„(*) Tingimusel, et taotleja on eelnenud 12 kuu jooksul teinud PBN-õigusi kasutades vähemalt kolm
instrumentaallennureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a üks RNP APCH protseduur ühepiloodi
klassi või tüüpi lennukil ühepiloodilendudel; mitme mootoriga mitte-kõrgtehnilise mittekeeruka lennuki
puhul peab taotleja olema sooritanud lennueksami 6. osa mitte-kõrgtehnilisel mittekeerukal ühepiloodi
lennukil ühepiloodilennuna üksnes mõõteriistade näitude järgi.“;
ii) B osa tabeli joonealune märkus asendatakse järgmisega:
„(*) Tingimusel, et eelnenud 12 kuu jooksul on PBN-õigusi kasutades tehtud vähemalt kolm instrumentaallen
nureeglite kohast väljumist ja lähenemist, k.a üks RNP APCH protseduur (võiks olla punktlähenemine
(PinS-lähenemine)), ühepiloodi tüüpi kopteril ühepiloodilendudel.“;
L 91/12 ET Euroopa Liidu Teataja 7.4.2016
j) 9. liidet muudetakse järgmiselt:
i) B osa punkt 4 asendatakse järgmisega:
„4. Kehtivad järgmised piirhälbed, mida korrigeeritakse vastavalt turbulentsile ning kasutatava lennuki
juhitavus- ja lennuomadustele.
Kõrgus
Üldjuhul ± 100 jalga
Otsusekõrgusel kordusringile minekul + 50 jalga / – 0 jalga
Minimaalne suhteline laskumiskõrgus + 50 jalga / – 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine
Raadionavigatsiooniseadmete abil ± 5°
Nurkhälbed Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS,
MLS, GLS)
2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarhäl Külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± ½
bed protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäp
susest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksi
maalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.
3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH Igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga alla
(LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi) poole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui
+ 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala
kõrgusel lennuvälja kohal
Kurss
kõikide mootorite töötades ± 5°
imiteeritud mootoririkkega ± 10°
Kiirus
kõikide mootorite töötades ± 5 sõlme
imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme / – 5 sõlme“;
ii) B osa punkti 5 lisatakse järgmine alapunkt h:
„h) PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP
APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega
(FSTD).“;
iii) B osa punkti 5 tabeli read 3B.4 ja 3B.5 asendatakse järgmistega:
„3B.4.* 3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga P—> —> M
(60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni,
kui lähenemisprotseduur seda nõuab (autopilooti
võib kasutada kuni lõpplähenemissegmendi verti
kaalse liitumispunktini)
3B.5.* 2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumis P—> —> M“
kõrguseni MDH/A
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/13
iv) B osa punkti 6 lisatakse järgmine alapunkt:
„j) PBN-õiguste saamiseks või säilitamiseks peab üks lähenemine olema RNP APCH protseduur. Kui RNP
APCH protseduur ei ole võimalik, tehakse seda nõuetekohaselt varustatud lennutreeningseadmega
(FSTD).“;
v) B osa punkti 6 tabeli rida 3.9.3 asendatakse järgmisega:
„3.9.3.* 3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A
200 jalga (60 m) või kuni kõrgema miini
mumkõrguseni, kui lähenemisprotseduur
seda nõuab
Märkus. Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule võib RNP APCH protseduuridel olla vaja kasutada autopilooti või direk
torsüsteemi. Käsitsi tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse selliseid piiranguid (nt tuleb lennukäsiraa
matu sellise piirangu korral valida punkti 3.9.3.1 puhul ILS).”
vi) B osa punkti 6 tabeli read 3.9.3.4 ja 3.9.4 asendatakse järgmisega:
„3.9.3.4.* Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; P—–> —–> M
mootoririket tuleb imiteerida lõpplähene
mise ajal vahemikus 1 000 jala kõrgusel
lennuvälja kohal kuni raja puudutamiseni
või kogu katkestatud lähenemise kestel.
Lennukitel, mis sertifikaadi kohaselt ei ole
transpordilennukid (JAR/FAR 25) või lähi
liinilennukid (SFAR 23), alustatakse imitee
ritud mootoririkkega lähenemist ja kordus
ringile minekut sarnaselt mitte-täppislähe
nemisprotseduuriga, nagu on kirjeldatud
punktis 3.9.4. Kordusringile minekut alus
tatakse, kui on jõutud avaldatud kõrguseni
merepinnast või maapinnast takistuste ko
hal (OCH/A), kuid mitte madalamal mini
maalsest suhtelisest laskumiskõrgusest
(MDH/A), mis on 500 jalga raja läve
kohal. Lennukitel, mille lennuomadused
(stardimass ja manööverduskõrgus) on
samad kui transpordilennukitel, võib ins
truktor imiteerida mootoririket vastavalt
punktile 3.9.3.4.
3.9.4.* 2D-lennud kuni minimaalse suhtelise lasku P*—> —–> M“
miskõrguseni (MDH/A)
vii) B osa punkti 6 tabeli rida 4.1 asendatakse järgmisega:
„4.1. kordusringile minek kõikide töötavate P*—> —–>“
mootoritega* 3D-lennul otsusekõrgusele
jõudmisel
viii) B osa punkti 6 tabeli rida 5.1 asendatakse järgmisega:
„5.1. Maandumine tavatingimustes* visuaalsete P“
orientiiride abil otsusekõrguse saavutades
pärast instrumentaallähenemist
L 91/14 ET Euroopa Liidu Teataja 7.4.2016
ix) B osa punkti 6 tabeli reas 6.2 asendatakse mõiste „ILS-lähenemine“ mõistega „II/III kategooria lähenemine“;
x) C osa punkti 4 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Instrumentaallennureeglite (IFR) piirhälbed.
Kõrgus
Üldjuhul ± 100 jalga
Otsusekõrgusel kordusringile minekul + 50 jalga / – 0 jalga
Minimaalne suhteline laskumiskõrgus + 50 jalga / – 0 jalga
Teekonnajoonel püsimine
Raadionavigatsiooniseadmete abil ± 5°
3D-nurkhälbed Pool skaalat, asimuut ja glissaad (nt LPV, ILS,
MLS, GLS)
2D (LNAV) ja 3D (LNAV/VNAV) nn lineaarhäl külgsuunaline viga/hälve on tavaliselt ± ½
bed: protseduuri puhul nõutavast navigatsioonitäp
susest. Lubatud on lühiajalised hälbed maksi
maalselt ühekordse navigatsioonitäpsuse piires.
3D lineaarsed vertikaalhälbed (nt RNP APCH igal juhul mitte rohkem kui – 75 jalga alla
(LNAV/VNAV), mis kasutavad BARO-VNAVi): poole vertikaalprofiili ja mitte rohkem kui
+ 75 jalga üle vertikaalprofiili kuni 1 000 jala
kõrgusel lennuvälja kohal
Kurss
Lend normaaltingimustes ± 5°
Lend ebatavalises/hädaolukorras ± 10°
Kiirus
Üldjuhul ± 10 sõlme
Imiteeritud mootoririkkega + 10 sõlme / – 5 sõlme“;
xi) C osa punkti 12 tabeli read 5.4, 5.4.1 ja 5.4.2 asendatakse järgmisega:
„5.4. 3D-lennud kuni otsusekõrguseni DH/A 200 jalga P* —>* —>*
(60 m) või kuni kõrgema miinimumkõrguseni,
kui lähenemisprotseduur seda nõuab
5.4.1. Käsitsijuhtimine, ilma direktorsüsteemita P* —>* —>* M*
Märkus. Vastavalt õhusõiduki lennukäsiraamatule
(AFM) võib RNP APCH protseduuridel olla vaja
kasutada autopilooti või direktorsüsteemi. Käsitsi
tehtavate protseduuride valimisel võetakse arvesse
selliseid piiranguid (nt tuleb õhusõiduki lennukäsi
raamatu sellise piirangu korral valida punkti 5.4.1
puhul ILS).
5.4.2. Käsitsijuhtimine, koos direktorsüsteemiga P* —>* —>* M*“
7.4.2016 ET Euroopa Liidu Teataja L 91/15
xii) C osa punkti 12 tabeli read 5.4.4 ja 5.5 asendatakse järgmisega:
„5.4.4. Käsitsi, ühe mootori imiteeritud rikkega; mootori P* —>* —>* M*
riket tuleb imiteerida lõpplähenemise ajal vahemi
kus 1 000 jala kõrgusel lennuvälja kohal kuni raja
puudutamiseni või kuni katkestatud lähenemise
lõpuleviimiseni.
5.5. 2D-lennud kuni minimaalse suhtelise laskumis P* —>* —>* M*“
kõrguseni (MDA/H)
2) VII lisa punkti ORA.ATO.135 alapunkt a asendatakse järgmisega:
„a) Sertifitseeritud koolitusorganisatsioonil peab olema juurdepääs pakutavaks koolituseks nõuetekohaselt
varustatud õppeõhusõidukipargile või lennutreeningseadmetele (FSTD).“