Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 01.03.2024.a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 23278000392 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXX XXXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 01.09.2020.a-2022.a oktoober, 16.06.2021.a- 15.11.2023.a. Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 23278000392, milles menetlust alustati 29.11.2023.a Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel. 01.12.2023.a esitati XXXXX XXXXX´le kahtlustus enda alaealise poja XXXXXX XXXXX´i ja alaealise tütre XXXXXXX XXXXXXXX´a korduvas kehalises väärkohtlemises, mis seisneb selles, et XXXXX XXXXX: - ajavahemikul 01.09.2020.a kuni 2022.a oktoober, kohtueelse menetluse käigus kindlaks tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas Tartu vallas XXXXXXXX alevikus asuvas korteris, lõi korduvalt enda tütart XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga vastu keha ja jäsemeid, põhjustades kannatanutele füüsilist valu; - ajavahemikul 16.06.2021.a kuni 15.11.2023.a, kohtueelse menetluse käigus kindlaks tegemata kuupäevadel ja kellaaegadel, Tartu maakonnas Elva vallas XXXXXXXX külas XXXXXXXXX kinnistul, lõi korduvalt enda poega XXXXXX XXXXX´it ja enda tütart XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga vastu keha ja jäsemeid, põhjustades kannatanutele füüsilist valu. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: XXXXX Keskkooli esitatud süüteoteate, tunnistajate XXXXX XXXXXXX ja XXXX XXXX´i ütluste, alaealiste kannatanute XXXXXXX XXXXXXXX´a ja XXXXXX XXXXX´i ütluste, Elva Vallavalitsuse vastuskirja, MedAid OÜ ambulatoorse epikriisi, kriminaalasjas nr 23278051838 kahtlustatava XXXXXXX XXXXX´i ütluste ning XXXXX XXXXX poolt tunnistajana antud ütlustega, on tõendamist leidnud XXXXX XXXXX poolt vägivallategude toimepanemine XXXXXX XXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´a suhtes. Alaealised kannatanud XXXXXXX XXXXXXXX ja XXXXXX XXXXX on ülekuulamise käigus andnud ütlusi, millistest nähtub, et nii XXXXX XXXXX kui ka XXXXXXX XXXXX on mõlemat last korduvalt rihmaga löönud. XXXXXXX XXXXXXXX on selgitanud, et ülekuulamisega samal nädalal oli juhtum, kus kannatanu mängis ja jooksis koos XXXXXX XXXXX´iga tubades ringi ning XXXXXXX XXXXX hakkas kannatanut taga ajama ning lõi teda magamistoas mitu korda rihmaga vastu paremat jalga. XXXXXXX XXXXXXXX´a sõnul tundis ta valu ning tal läks löömisest katki ka jalg. Samuti on XXXXXXX XXXXXXXX selgitanud, et rihmaga löömisi on tema kasuisa XXXXXXX XXXXX´i ja ema XXXXX XXXXX poolt olnud ka varem. Esimest korda sai ta rihma nii ema kui ka kasuisa käest juba siis, kui elati XXXXXXXXX. Samuti on mõlemad löönud teda hüppenööriga XXXXX elades. XXXXXXX XXXXXXXX-a sõnul on rihmaga ja hüppenööriga löödud ka tema venda XXXXXX XXXXX´it. Alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i ütlustest nähtub, et kui tema õde XXXXXXX XXXXXXXX lollitab, siis annavad vanemad õele vahepeal rihma. Samuti, kui kannatanu ise teeb öösel pahandust, siis hoiatavad vanemad ka teda, et kui ta lärmi tegemist jätkab, siis toovad nad rihma. XXXXXX XXXXX´i sõnul on tema saanud emalt ja isalt rihma öösiti praeguses elukohas ning teda on rihmaga löödud vastu kätt või jalga. Ühe korra on isa teda rihmaga löönud ka XXXXXXXXX elades. Millegi muuga peale rihma XXXXXX XXXXX´it löödud ei ole. XXXXXX XXXXX´i sõnul ei anta XXXXXXX XXXXXXXX´le rihma koguaeg ning rihmaga on löödud neid ainult siis, kui nad ise pahandust teevad. XXXXXX XXXXX´i sõnade kohaselt lööb teda vahepeal ka XXXXXXX XXXXXXXX ise. Seda, et XXXXX XXXXX ja XXXXXXX XXXXX on XXXXXXX XXXXXXXX´a rihmaga löönud, on XXXXXXX XXXXXXXX rääkinud ka XXXXX Keskkooli sotsiaalpedagoogile XXXX XXXX´ile ning kooliõele XXXXX XXXXXXX´le. Tunnistaja XXXX XXXX´i ütlustest nähtub, et 14.11.2023.a. suhtles ta kooli koridoris XXXXXXX XXXXXXXX´aga ning selle vestluse käigus märkas ta lapse randmel punetust. XXXXXXX XXXXXXXX ütles tunnistajale selle punetuse kohta, et tema kasuisa tõmbas ta narilt alla. 15.11.2023.a märkas tunnistaja kehalise kasvatuse tunnis XXXXXXX XXXXXXXX´a paremal õlal kahte sinist triipu, mille kohta viimane avaldas, et kasuisa oli teda rihmaga löönud, kuna ta ei kuulanud sõna. Tunnistaja XXXXX XXXXXXX ütluste kohaselt kutsus ta 16.11.2023.a kooli meditsiinikabinetti plaanilisse kontrolli XXXXXXX XXXXXXXX´a. Tervisekontrolli käigus näitas XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale põlve, kus oli pindmine haav ning paremat õlavart, millel olid kaks paralleelset verevalumit. Nende vigastuste kohta ütles XXXXXXX XXXXXXXX tunnistajale, et tema kasuisa lõi teda, kuna nad vennaga ei kuuletunud korraldusele müramine lõpetada. Tunnistaja lisas, et XXXXXXX XXXXXXXX ütles talle ka seda, et sellise asja pärast on teda löönud ka ema. Kahtlustatav XXXXX XXXXX enda süüd ülekuulamisel ei ole tunnistanud. Ta on andnud ütlusi, milliste kohaselt ei ole tema mitte kunagi XXXXXXX XXXXXXXX´a ega XXXXXX XXXXX´it rihmaga või hüppenööriga löönud. Kahtlustatav on enda sõnul üksnes küsinud lastelt, kui viimased liiga ülemeelikuks lähevad, kas ta peab võtma rihma ning andma neile rihma. Samas on XXXXX XXXXX kriminaalasja nr 23278051838 raames tunnistajana ülekuulamisel möönnud, et ta on XXXXXXX XXXXXXXX-a õlast nüginud ning teda sakutanud, temast kinni võtnud ja teda raputanud. Seda sellepärast, et XXXXXXX XXXXXXXX ei kuula teda. Ka on XXXXX XXXXX lastele öelnud, et ta annab vitsa või võtab rihma, kui nad kohe magama ei lähe ning on käskinud rihm käes lastel endale väljast vits tuua, kuid tema sõnul lapsed vaid naeravad selle peale. Samuti on XXXXX XXXXX tunnistajana ülekuulamisel tõdenud, et kunagi lõi XXXXXXX XXXXX kogemata XXXXXXX XXXXXXXX´a, mille tagajärjel oli lapsel punane käejälg parema kintsu peal. Tol korral XXXXXXX XXXXXXXX oli visanud XXXXXX XXXXX´ile mänguasjaga vastu pead ning XXXXXXX XXXXX tahtis XXXXXXX XXXXXXXX´a vaid ehmatada. Samuti on XXXXXXX XXXXXXXX saatnud XXXXXXX XXXXX´it roppude sõnadega igale poole ja löönud XXXXXX XXXXX´it, mispeale võttis XXXXXXX XXXXX rihma ning lõi sellega vastu narivoodi teist korrust, kuhu läks XXXXXXX XXXXXXXX. Kuna XXXXXXX XXXXXXXX tõstis käed liikuva rihma suunas, siis võis ta rihmaga vastu kätt saada. XXXXX XXXXX on avaldanud, et XXXXXXX XXXXXXXX dramatiseerib asju üle, keeldub tegemast koolitükke ja valetab löömiste kohta ning teeb haiget enda vendadele. Samuti on XXXXX XXXXX märkinud, et ka XXXXXXX XXXXX on lapsi ainult rihmaga 2 ähvardanud, kuid ei ole löönud. Kui on, siis on käega vaid tagumiku pihta plaksu andnud, kuid mitte kõvasti. Kriminaalasja nr 23278051838 raames on kahtlustatavana andud enda ütlused XXXXXXX XXXXX. XXXXXXX XXXXX ei ole eitanud täielikult rihma kasutamist laste suhtes. Ta on selgitanud, et ta on kasutanud rihma ähvardamiseks, ta on näidanud rihma ja öelnud, et laps saab rihma, kuid ei ole jõuga last kunagi löönud. Samuti on XXXXXXX XXXXX tunnistanud, et ta on rihmaga XXXXXXX XXXXXXXX´a pihta puutunud, aga mitte kunagi tugevasti ning see on tingitud olnud sellest, et laps ei kuula sõna ning jätkab pahanduste tegemist. XXXXXXX XXXXX´i sõnul on ta kasutanud rihma rohkem ehmatamise eesmärgil ning erandkorras, mil laps ei tee välja ja käitub sõnakuulmatult. Ta on rõhutanud, et ei ole mitte kunagi ühtegi last rihmaga nüpeldanud või valu põhjustamise eesmärgil rihma kasutanud. Kui rihm on last tabanud, siis mitte kõvasti ning need korrad ei ole valu põhjustanud. XXXXXXX XXXXX´i sõnul ei ole ta mitte kunagi ilma põhjuseta rihma kasutanud ning on püüdnud asju sõnadega selgeks teha. Elva Vallavalitsuse vastuskirja kohaselt on vallavalitsusel olnud perega kokkupuude alates 2023. aastast. Peres kasvab sügava puudega laps, kellele on kohaliku omavalitsuse poolt pere hoolduskoormuse vähendamiseks määratud lapsehoiuteenus ja tugiisikuteenus. Samuti on pakutud perele ka psühholoogilist nõustamist ja perenõustamist, kuid seniajani ei ole pere antud abi vastu võtnud. 19.10.2023.a toimus lastekaitsespetsialistil telefonivestlus XXXXX XXXXX´ga, kes avaldas, et XXXXXXX XXXXXXXX´aga on keeruline, lapse käitumine on halvenenud ning ta ei kuula sõna. Telefonivestlusele järgnenud kodukülastuse käigus selgitas XXXXX XXXXX, et neil on XXXXXXX XXXXXXXX´aga igapäevased tülid, sest XXXXXXX XXXXXXXX ei soovi õppida. Lastekaitsespetsialist suhtles ka 28.11.2023.a XXXXX XXXXX´ga, kes selgitas, et pere on endiselt mures XXXXXXX XXXXXXXX´a käitumise pärast, laps valetab ning seetõttu tekivad perel probleemid. 28.11.2023.a suhtles lastekaitsespetsialist ka XXXXXXX XXXXXXXX´aga, kes avaldas lastekaitsespetsialistile, et nii kasuisa kui ka ema on teda löönud. XXXXXXX XXXXXXXX selgitas, et ta võib vihastuda ja siis ei oska ta muud moodi kui karjub ning see ei meeldi perele. Lastekaitsespetsialisti hinnangul vajab XXXXXXX XXXXXXXX enda käitumisprobleemidest tulenevalt psühholoogilist nõustamist. XXXXX Keskkooli iseloomustusest nähtuvalt on XXXXXXX XXXXXXXX´al käitumisega probleeme ka koolis. XXXXXXX XXXXXXXX´a emotsioonid vahelduvad kiiresti, tema tähelepanu on hajuv, on esinenud valetamist töövahendite olemasolu kohta ning olukordi, kus XXXXXXX XXXXXXXX suhtleb klassikaaslastega ebaviisakalt ega soovi tunnis kaasa teha. 20.12.2023.a ja 27.02.2024.a suhtle prokurör telefoni teel Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga. Lastekaitsespetsialisti hinnangul on XXXXX XXXXX ja XXXXXXX XXXXX-i puhul tegemist eelkõige abivajavate isikutega, keda kriminaalkaristuse asemel oleks tarvis toetada vanemlike oskuste arendamise, hoolduskoormuse vähendamise ning peresuhete tugevdamist puudutavas osas. Lastekaitsespetsialist leidis, et kõige asjakohasemaks meetmeks oleks pere suunamine pereteraapiasse, kuivõrd see võimaldaks lisaks laste kasvatuslikele küsimustele lahendada ka muid võimalikke probleeme vanemate endi vahel. Samuti leidis lastekaitsespetsialist, et oluline on pere koostöö ka kohaliku omavalitusega, selleks et pere pöörduks lastekaitsespetsialisti suunamisel psühholoogilisele nõustamisele ning vajadusel ka peretöötaja teenusele. Ka on suhelnud prokurör kahtlustatava XXXXX XXXXX-ga. Kuigi ülekuulamisel on XXXXX XXXXX enda süüd eitanud, on ta prokuröriga suhtluses möönnud, et on siiski ka ise 3 valesti käitunud. XXXXX XXXXX on väljendanud prokurörile mõistmist enda käitumise keelatuse osas, sh selles osas, et ka laste rihmaga ähvardamine on lubamatu. XXXXX XXXXX on tunnistanud prokurörile ka enda oskamatust laste käitumisprobleemidega alati hakkama saada. Samuti avaldas XXXXX XXXXX, et tal on kahju kõige pärast, mida ta on ise valesti teinud ning ta tunnistas, et vajab abi vanemlike oskuste arendamiseks. 26.02.2024.a on alaealiste kannatanute XXXXXX XXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´a määratud esindaja vandeadvokaadi abi Merili Laansoo esitanud kriminaalasjas enda kirjaliku seisukoha, milles on ta toetanud kriminaalmenetluse lõpetamist XXXXX XXXXX suhtes KrMS § 202 alusel. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus XXXXX XXXXX suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Käesolevas kriminaalasjas on XXXXX XXXXX´le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuritegude toimepanemiseni. Nii XXXXX XXXXX kui ka XXXXXXX XXXXX on selgitanud, et konflikte lastega on esile kutsunud laste enda käitumisprobleemid ning sõnakuulmatus. Mõlemad vanematest on tunnistanud, et konfliktolukordades ei ole nad alati osanud muud moodi käituda ja lapsi korrale kutsuda, sest lapsed on jätkanud pahanduste tegemist ega kuuletu. Seda, et konfliktid vanematega on XXXXXXX XXXXXXXX´al ja XXXXXX XXXXX´il tekkinud seoses nende enda sõnakuulmatu käitumisega, on kinnitanud ka kannatanud ise. Seejuures nähtub ka Elva Vallavalitsuse vastuskirjast ning XXXXX Keskkooli iseloomustusest, et XXXXXXX XXXXXXXX´al esineb käitumisega probleeme. XXXXX XXXXX ei eita enda süüd täna enam täielikult. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning ta on prokuröri juuresolekul ka tunnistanud, et vajab abi vanemlike oskuste arendamiseks. XXXXX XXXXX on tunnistanud sedagi, et tema käitumist ning hakkamasaamist lastega on mõjutanud ka pidevad muremõtted ja stress, mis on tulenenud laste käitumisprobleemidest, suurest hoolduskoormusest ning peres kasvava sügava puudega lapse tervisest ning pere üldisest toimetulekust. XXXXX XXXXX on enda käitumisega soovinud lapsi eeskätt korrale kutsuda, milleks oskamatusest olukorraga muudi moodi toime tulla, on ta kasutanud rihma. XXXXX XXXXX poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pere eluga edasi läinud, lapsed elavad vanematega koos, on leppinud, ning XXXXX XXXXX ja XXXXXXX XXXXX teevad jõupingutusi selleks, et kodust olukorda parandada. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad XXXXX XXXXX tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud kahetsust. 4 Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. XXXXX XXXXX´t ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. XXXXX XXXXX on valmis tegelema aktiivselt enda ja pere abistamisega ning pöörduma pereterapeudi vastuvõtule. Kuigi XXXXX XXXXX´le on esitatud kahtlustus kahes vägivallaepisoodis enda alaealise poja ja alaealise tütre suhtes, ei ole etteheidetud tegude puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Tegemist on olnud eelkõige ebaõigete kasvatusvõtete kasutamisega. Tänaseks on pere leppinud ning jätkanud kooselu. Ka alaealiste kannatanute esindaja ei pea antud juhul mõistlikuks XXXXX XXXXX kriminaalkorras karistamist, vaid tema suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Peres kasvavate alaealiste laste huvides on see, et pere püsiks koos ka tulevikus ning suhted kodus paraneksid. Selle nimel on mõlemad vanemad valmis ka pingutama. Seejuures jääb pere ka lastekaitseteenistuse vaatevälja ning lastekaitsespetsialist jätkab laste heaolu jälgimist peres. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul XXXXX XXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad konfliktolukordades keeruliselt käituvate lastega toimetulekut. XXXXX XXXXX edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Prokuröri hinnangul on XXXXX XXXXX abivajav isik, kellele on vaja pakkuda tuge vanemlike oskuste arendamiseks. XXXXX XXXXX tahe olla hea lapsevanem, on prokuröri hinnangul siiras. Kahtlustatav XXXXX XXXXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel tasuma kriminaalmenetluse kulud ning võtma endale kohustuse osaleda XXXX Perekeskuses pereteraapias. Samuti on XXXXX XXXXX nõus tegema igakülgset koostööd Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga, kes saab suunata pere (sh alaealised lapsed) osalema psühholoogilisel nõustamisel vaimse tervise spetsialisti juures ning muudel asjakohastel teenustel (näiteks peretöötaja teenus). Nimetatud kohustused võimaldavad arendada XXXXX XXXXX vanemlikke oskusi ning toetada seeläbi ka terveid suhteid peres laste ja vanemate vahel. Samuti toetavad määratavad kohustused XXXXX XXXXX edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 5 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23278000392 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: a) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub XXXXX XXXXX hüvitama 6 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 01.03-01.09.2024.a, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 281,84 eurot (kakssada kaheksakümmend üks eurot ja kaheksakümmend neli senti). Makse tuleb teha määruse lisas – maksedokumendis märgitud arveldusarvele. b) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXX XXXXX osalema 1 aasta jooksul, s.o ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, XXXX Perekeskuses pereteraapias. Pereteraapiasse suunamine on korraldatud Elva Vallavalitsuse poolt. Pereteraapias osalemiseks peab XXXXX XXXXX käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul võtma ühendust XXXX Perekeskusega, et kokku leppida esmase kohtumise aeg. c) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXXXX XXXXX tegema 1 aasta jooksul, s.o ajavahemikul 01.03.2024-01.03.2025.a, igakülgset koostööd Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialisti XXXXX XXXXXX´iga ning osalema lastekaitsespetsialisti suunamisel asjakohastel teenustel. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid: 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXXX XXXXXXXX´a ülekuulamise videosalvestusega ja 1 DVD-R plaat alaealise kannatanu XXXXXX XXXXX´i ülekuulamise videosalvestusega, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 5. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus ei ole XXXXX XXXXX andmeid kantud andmekogusse ABIS ega riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. 6. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaadi abi Merili Laansoo poolt osutatud õigusabi teenus summas 281,84 eurot tasumine, on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega XXXXX XXXXX´le kohustuseks. 7.Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda kätte kahtlustatavale XXXXX XXXXX´le ning koopia määrusest saata alaealiste kannatanute XXXXXX XXXXX´i ja XXXXXXX XXXXXXXX´a määratud esindajale vandeadvokaadi abi Merili Laansoo´le. Määrus saata teadmiseks süüteoteate esitajale XXXXX Keskkoolile. 8. Koopia määrusest edastada teadmiseks ja XXXXX XXXXX´le teenuse osutamiseks Elva Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistile XXXXX XXXXXX-ile. Kohustada lastekaitsespetsialisti andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada XXXXX XXXXX´le määratud kohustuste (pereteraapia ja koostöö) täitmisest. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu linn). 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Kersti Kohal abiprokurör 6 Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev) 7