Kiri

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 27.10.2020 16:39 Adressaat: VA_eva <[email protected]> Koopia: Liina Roosimägi <[email protected]> Teema: Ösel Offshore KMH programmi vastuskiri Manused: image001.jpg; Volikiri Lemma.asice; VTA Vastuskiri.asice Tere Palun leidke manusest vastuskiri oma kirjale 30.09.2020 nr 6-3-1/2360. Parimate soovidega, Piret Toonpere LEMMA OÜ keskkonnakonsultant +372 5059914 [email protected] Veeteede Amet [email protected] Teie: 30.09.2020 nr 6-3-1/2360 Meie: 2 7 .10.2020 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse rajamise KMH programmist Veeteede Amet esitas omapoolse d täiendusettepaneku d Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse rajamise KMH koostamiseks KMH programmi avaliku väljapaneku ajal kirjaga 30.09.2020 nr 6-3-1/2360 . Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele täiendati laekunud ettepaneku te alusel KMH programmi. Ettepanekute arvestamise koondtabel (KMH programmi tabel 8) koos täiendatud KMH programmiga on lisatud käesolevale kirjale. Parimate soovidega, /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Toonpere LEMMA OÜ keskkonnakonsultant +372 5059914 [email protected] Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Tallinn 2020 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Nimetus: Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellija: Ösel Offshore OÜ Reg nr 14207532 Kesknõmme kalakasvandus, Kehila küla, Saaremaa vald, Saare maakond 93437 Tel +372 5016588 E-post: [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 26.10.2020 2 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................................... 5 1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht .......................................................................................... 6 2 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus ......................................................................... 7 2.1 0-alternatiiv ......................................................................................................................................7 2.2 I-alternatiiv .......................................................................................................................................7 2.3 II-alternatiiv ......................................................................................................................................8 3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus............................................................................... 10 3.1 Piirkonna üldiseloomustus ............................................................................................................ 10 3.2 Saaremaa W .................................................................................................................................. 13 3.3 Hiiumaa N...................................................................................................................................... 15 3.4 Osmussaare W .............................................................................................................................. 16 4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega.......................................................................... 17 4.1 Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia ....................................................................................... 17 4.2 Eesti merestrateegia ..................................................................................................................... 17 4.3 Eesti mereala planeering .............................................................................................................. 17 4.4 Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering .................................................... 19 4.5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava ..................................................................................... 19 4.6 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-2020 ............................................... 20 4.7 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (koostamisel) ...................... 20 4.8 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala säästliku arengu programm 2014-2020 ............ 20 5 Asjakohaste mõjude selgitamine ........................................................................................................ 21 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele ................................................................................................................ 21 5.2 Natura eelhindamine .................................................................................................................... 22 5.2.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................................ 23 5.2.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega............... 24 5.2.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused ..................................................... 24 5.2.4 Natura eelhindamise järeldused ........................................................................................... 27 5.3 Mõju veekvaliteedile..................................................................................................................... 27 5.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra ..................................................................................................... 28 5.5 Mõju vibratsiooni tasemele .......................................................................................................... 28 5.6 Mõju maavarale ............................................................................................................................ 29 5.7 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele .............................................................................. 29 3 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 5.8 Mõju pinnasele ............................................................................................................................. 29 5.9 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ..... 29 5.10 Jäätmeteke .................................................................................................................................... 29 5.11 Jääkained....................................................................................................................................... 30 5.12 Võimalik mõju kultuuripärandile .................................................................................................. 30 5.13 Võimalik mõju kliimamuutustele .................................................................................................. 30 5.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ........................................................................ 30 5.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ............. 31 5.16 Mõju hädaolukordadest................................................................................................................ 31 5.17 Bioturvalisus .................................................................................................................................. 32 6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud ......................................................................................... 33 7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp......................................................................................... 35 8 Ajakava ................................................................................................................................................ 38 9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel .............................................................................. 39 Lisad ............................................................................................................................................................ 67 Lisa 1 Hoonestusloa menetluse algatamise otsus .................................................................................... 67 Lisa 2 KMH programmi avalikustamise dokumendid................................................................................ 68 Ametlikud Teadaanded 14.09.2020 ...................................................................................................... 68 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet .......................................................................................... 69 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 11.09.2020 nr 16-7/18-0549-453 .................................... 70 Avaliku arutelu protokoll ...................................................................................................................... 72 Avaliku arutelu osalejate leht ............................................................................................................... 73 4 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Sissejuhatus Ösel Offshore OÜ (edaspidi ka Arendaja) esitas 28.02.2017 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) hoonestusloa taotluse, mida täiendati hoonestusloa menetluse käigus 17.04.2017, 15.02.2018 ja 14.06.2018. TTJA on oma 31.12.2018 nr 16-7/18-0549-429 otsusega (Lisa 1) algatanud Ösel Offshore OÜ 14.06.2018 esitatud hoonestusloa taotluse põhjal hoonestusloa menetluse ning hoonestusloa menetluse raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH). Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Käesolev KMH on algatatud hoonestusloa menetlusele, aga kuna kavandatavale tegevusele on vaja ka keskkonnaluba vee erikasutuseks ehk veeluba (arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas ja võib toimuda veekogusse tahkete ainete paigutamine rohkem kui 100 m³), siis koostatakse KMH andmaks vajalikku infot ka veeloa menetluseks. Keskkonnamõju hindamisel tuvastatakse kavandatava tegevuse otsene ja kaudne oluline keskkonnamõju keskkonnaelementidele, nagu maa, pinnas, vesi, välisõhk, kliima, maastik ja looduslik mitmekesisus, elanikkonnale, inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile ja kaitstavatele loodusobjektidele ning nende omavahelistele seostele, samuti võimaliku suurõnnetuse või katastroofiga kaasnev oluline keskkonnamõju, ning kirjeldatakse ja hinnatakse neid. Hoonestusluba on vajalik, kui soovitakse koormata avaliku veekogu piiritletud osa selle põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega. Ösel Offshore OÜ taotleb hoonestusluba Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvatele merealadele kolme kalakasvanduse kompleksi rajamiseks. Igale merealale kavandatakse ühte kompleksi. Kasvatatavaks kalaks on forell (vikerforell) ja/või lõhe ning aastaseks juurdekasvuks on kavandatud kuni 73 500 tonni. Hoonestusluba on taotletud piirkondadele: − kus mere sügavus on enamasti rohkem kui 50 meetrit; − kus on tegemist väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealadega (vältimaks/vähendamaks negatiivset keskkonnamõju); − mis asuks väljaspool looduskaitsealasid (üks aladest asub osaliselt Vilsandi rahvuspargi võimaliku laienduse alal, kuid sellega arvestatakse edasises protsessis); − mis asuks väljaspool intensiivseid laevade poolt kasutatavaid alasid; − mis asuks töönduslikku kalapüüki mitte takistavalt. Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 3 piirkonda kokku) on 75,8 km2. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja hoonestusloa menetluse, keskkonnamõju hindamise, täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Keskkonnamõju hindamise koostamine on oma olemuselt kaheetapiline protsess. Esimeses etapis koostatakse KMH programm ehk lähteülesanne hindamiseks ning teises etapis KMH aruanne ehk hindamistulemusi kokkuvõttev dokument. Käesoleva dokumendi näol on tegu KMH programmiga, millega pannakse paika tegevuskava, mille alusel koostatakse keskkonnamõju hindamise aruanne. 5 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja asukoht Kavandatavaks tegevuseks on Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas/Osmussaarest läänes asuvatele merealadele kuni kolme kalakasvanduse kompleksi rajamine ning nendes kala kasvatamine. Tegevuse eesmärgiks on kala (vikerforelli ja/või lõhe) kasvatamine. Hoonestusloa asukoha valikus hõlmatud mereala piirkonna (st hoonestusloa piirkond) pindala kokku (st 3 piirkonda kokku) on 75,8 km2. Hoonestusluba võidakse väljastada ka väiksemale pindalale. Rajatiste täpne asukoht selgitatakse välja hoonestusloa menetluse, KMH, täpsustavate uuringute ja insener-tehniliste analüüside käigus. Kavandatavate asukohtade valikul on arvestatud ka muude olemasolevate ja kavandatavate tegevustega, mis nendes potentsiaalsetes kasvanduspiirkondades toimuvad või võivad lähitulevikus tekkida ja mis võivad kasvandusi mõjutada. Kõik alad paiknevad väljapool aktiivset veeliiklusala ning väljapool teadaolevaid tuuleenergia arendusalasid, samuti väljaspool riigikaitselisi alasid ning kaadamis- ja kaevandusalasid. Joonis 1. Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotluse piirkonnad Eesti merealal. 6 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 2 Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus KMH alternatiivide valik tuleneb kavandatava tegevuse eesmärgi täitmiseks. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on kala kasvatamine avamere kalakasvanduses mahus kuni 73 500 tonni forelli ja/või lõhe aastas. Kalakasvanduse väljaehitamine (mis mõjutab samuti kala ja sööda kogust) on võimalik teostada etapiviisilise arendusena. Kalakasvandus rajatakse pikaajalise perspektiiviga (täismahus väljaehitus kümmekond aastat) ning see võidakse realiseerida etappide kaupa. Võimalikku kalakasvandusüksuste arvu ja etapiviisilisust täpsustatakse edasises KMH protsessis (aruande koostamisel), sest see võib tuleneda täiendavatest uuringutest ja hinnangu tulemustest. Antud KMH kontekstis vaadeldakse võrreldavate alternatiividena kasvandusviisi alternatiive. KMH käigus on võimalik täiendavate alternatiivide ja all-alternatiivide (sh mahulised, tehnoloogilised ja paigutuslikud) käsitlemine vastavalt lisanduvale infole. Täiendavalt vähendatud mahus tegevust kaalutakse KMH käigus kui ilmneb selleks vajadus st ilmneb hindamise käigus oluline mõju. 2.1 0-alternatiiv Kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive hinnatakse KMH metoodikast lähtudes võrdluses 0- alternatiiviga. 0-alternatiiv on olukord kus kavandatavat tegevust ei realiseerita ehk kalakasvandust ei rajata. 2.2 I-alternatiiv Käesoleva KMH raames käsitletakse kavandatava tegevusena ehk I-alternatiivina (põhialternatiivina) Ösel Offshore OÜ poolt Saaremaast läänes, Hiiumaast põhjas ja Vormsist põhjas asuvale merealadele kolme kalakasvanduse kompleksi rajamist ning nendes kala kasvatamist sumpades1. Igale merealale kavandatakse ühte kompleksi, mis koosneb 5 - 8 rajatisest (Saaremaa W alal 8, Hiiumaa N alal 5 ja Osmussaare W alal 8, kokku 21 rajatist). Kalakasvandustes on kavas kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere kalakasvanduse tehnoloogiat. Kalakasvanduse rajatised on sumbaga sarnase põhilahendusega, kuid need on oluliselt kaasajastatud ja suuremamahulised. Ühe näidisrajatise kõrgus on 68 meetrit ning pindala u 1 hektar, kuid tehniliselt on võimalik rajada nii väiksemaid kui suuremõõtmelisi sumpasid. Tegemist on merepõhja ankurdatud ujuvusega rajatisega, mille põhistruktuuri moodustab (terasest) taladest/torudest koosnev karkass. Sumbal on mahuti kalatoidu hoidmiseks ning ruumid muude vahendite jaoks (sh päästevahendid, esmased hooldustööde seadmed ja varud jms). Samuti on kompleksis võimalik majutada meeskonda. Sumpasid on võimalik talvel jääkatte esinemise korral ning tormise ilma ajal uputada, et vältida ilmastikust tulenevaid kahjustusi. Sumbas olevate kalade asustustiheduseks kavandatakse orienteeruvalt 10 kg/m3. Igas sumbas on üldjuhul kuni 2500 – 3500 tonni kalu ja samas mahus toimub ka kalade aastane juurdekasv sumbas. Sumpasid hakatakse kasutama valdavalt kalade kasvatamiseks alates kaalust 0,5 kg kuni 2-8 kg. Kalakasvanduse maht on seega 3500 x 21 = 73 500 tonni. Kalakasvanduses sõltub kalade juurdekasv mitmetest muutujatest (kalade suurus, vee temperatuur, söötmise intensiivsus jm) ning ei ole seetõttu kogu aeg ühesugune. Keskmisena on asjakohane kasutada söödakoefitsienti ehk juurdekasvukoefitsienti ca 1,1 (st kasutatav söödakogus kala juurdekasvu kohta). Seega on 73 500 tonni forelli/lõhe kasvatamiseks aastas vajalik söödakogus u 80 000 tonni aastas. 1 Sump on vette paigutatav ese veeasukate kasvatamiseks, elusalt hoidmiseks ja veoks. 7 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Kala noorjärkude kasvatamine toimub juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvandustes, seejärel toimub kalade kasvatamine kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvanduses ning viimase etapina avamere sumpades. Ankurdatud sumba probleemiks võib kujuneda Läänemeres nii jää kui ka suured lained, mis võivad põhjustada kalade loodusesse pääsemist suurte tormidega või külma talvega. Joonis 2. Üks võimalikust sumba lahendustest. Kalakasvanduse rajatiste teenindamine toimub vastavate spetsiaalsete laevadega, mis saavad lähtesadamana kasutada piirkonnas olevaid mitmeid sadamaid. Käesolevas etapis ei ole konkreetseid sadamaid valitud ning vastavaid konkreetseid kokkuleppeid sõlmitud. Üldpõhimõttena on kavatsus võimalikult palju teha koostööd piirkonna kogukondade, kohalike omavalitsuste ning piirkonnas tegutsevate koostööst huvitatud ettevõtetega. 2.3 II-alternatiiv Teise kasvandusviisi alternatiivina käsitletakse KMHs nii Eestis kui maailmapraktikas võrdlemisi uudset laevale rajatud kalakasvanduse lahendust. Tegu on poolkinnise kalakasvandussüsteemiga, kus kalu kasvatatakse laeva rajatud basseinides. Süsteemis toimub pidev veevahetus. Lahendus võimaldab keskkonnamõjuliselt positiivse aspektina väljuva vee osas rakendada puhastussüsteeme ja seega vähendada heidet veekeskkonda. Tavapärase sumbakasvandusega võrreldes on fosfori osas reostuskoormus kuni 85% ja lämmastiku osas kuni 60% väiksem. Edasiarendusena on võimalik tekkivat kalasõnnikut kasutada kohapeal biogaasi tootmiseks, mida saab omakorda kasutada laeva energiaga varustamiseks. Allesjääv digestaat transporditakse maismaale ja käideldakse vastavalt nõuetele (kasutatakse näiteks väetisena põllumajanduses). Ühe laeva kasvandusmaht on u 4500 t kala aastas. Kokku kavandatakse Saaremaa ranniku äärsele alale 5 laeva ja teistele kahele asukohale mõlemale 2 laev. Seega on kavandatava laevadel kalakasvanduste maht 4500x9 = 40 500 tonni forelli/lõhet ja kasutatav söödakogus seega u 44 550 t/a. 8 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Joonis 3. Üks võimalikest laevale rajatud kalakasvanduse lahendustest. Kalakasvanduslaevade täpsem tehnoloogiline lahendus selgub edasise projekteerimise ja KMH käigus. Maailmapraktikas kasutusel olevad kalakasvanduslaevad on oma iseloomult sarnased teistele veesõidukitele st on võimalik, et otsese vette ehitamise vajadus puudub ning laev ankurdatakse sarnaselt veesõidukitele. Seega selgub sellise kalakasvanduslahenduse hoonestusloa vajadus edasise menetluse käigus. Küll aga vajab tegevus veeluba. Kalakasvanduslaevad on erinevatel tootjatel parameetritelt erinevad. Näidislaeva mõõtmed on u 40x200 m. Igas laevas on 6-7 basseini, millest 5-6 tk kala kasvatamiseks ja 1-2tk kalade sõnnikuhoidlaks. Sööda mahutid ja muud laopinnad ning teenindusruumid asuvad laeval eraldi tsoonis. Laevadel kalade kasvandusprotsess toimuks ainult hoonestusalade piirkondades. Laevade nt sadamasse transportimisel kasvandusprotsess peatatakse. 9 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna iseloomustus 3.1 Piirkonna üldiseloomustus Kavandatavad kalakasvanduse kompleksid asuvad eelduslikult väga hea veevahetusega avamerelise iseloomuga merealadel, kus sügavus on keskmiselt üle 50 m. Kõik hoonestusloa taotluse alad paiknevad väljapool laevaliiklusteid. Kõik alad jäävad HELCOMi (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon) liigituse alusel Läänemere avaosa põhjabasseini alale. Läänemere suurimaks probleemiks on eutrofeerumine ehk fosfori ja lämmastiku rohkusest tulenev taimestiku kasv meres. See omakorda toob kaasa elupaikade ja liikide arvukuse vähenemise, halvendab veekvaliteeti ning tekitab hapnikupuudust meres. Detailne Läänemere seisundi koondaruanne on viimati koostatud 2018 aastal2. Hoolimata Läänemere äärsete riikide pingutustest on selge, et riikidevahelises kokkuleppes senini sihiks olnud Läänemere hea seisund jääb 2021 aastaks saavutamata. Koostamisel on uus Läänemere seisundi parandamise tegevuskava, mis sihib keskkonnaseisundi märkimisväärset parandamist 2030. aastaks. Tabel 1. Merekeskkonna seisundi indikaatorite trendid ajavahemike 2010–2014 ja 2015–2019 võrdluses. ↑ – paranev, ↓ – halvenev, ↔ – muutusteta. DIN – nitraadid + nitritid, DIP – fosfaadid, MSTS – Zooplanktoni keskmine suurus ja koguarvukus, NBP – Ava-Läänemere põhjaosa. Muutuseks loetakse indikaatori väärtuste vähemalt 15% erinevust. Allikas: Mereseire 2019 Fütop- Põhja- Põhja- Üldläm- Üld- DIN DIP Läbi- MSTS lankton taimes- loomas- mastik fosfor (talv) (talv) paist- tik tik vus NBP ↔ ↔ ↔ ↔ ↓ ↔ ↔ HELCOMi poolt on 2013. aasta Kopenhaageni deklaratsioonis on kokku lepitud toitainete kogused, mis Läänemere seisundi parandamiseks on aktsepteeritav merre suunata ning vähendamise vajadus. Kavandatava kalakasvanduse kõik kompleksid asuvad Läänemere avaosa põhjabasseini alal, kus aastaseks aktsepteeritavaks summaarseks lämmastiku (Nüld) koguseks on 325 000 tonni ja fosfori (Püld) koguseks 7360 tonni. Eesti vähendamiskohustuseks (CART) on lämmastiku osas (Nüld) 1800 tonni ja fosfori osas (Püld) 320 tonni. Samuti on välja töötatud toitainete sisendi lagiväärtused ehk NIC (national input ceilings) heitkogused Läänemere osade ning riikide kaupa. Tabel 2. Toitainete sisendi lagiväärtused Eestile. BOB3 BOS BAP GUF GUR DS KAT Fosfor 0 0 8 236 239 0 0 Lämmastik 95 317 1413 11265 13029 18 20 Kogu Eesti territoorium on jagatud vesikondadeks. Selline käsitlus võimaldab keskkonnakorralduses paremini lähtuda valgala loogikal toimivatel looduslikest sisulistest protsessidest, mitte 2 Keskkonnaministeerium. 2019. Eesti mereala keskkonnaseisund 2018. Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/2019.05.29_koondaruanne_msrd.pdf 3 BOB = Bothnian Bay = Botnia lath; BOS = Bothnian Sea = Botnia meri; BAP = Baltic Proper = Läänemere avaosa; GUF = Gulf of Finland = Soome lath; GUR = Gulf of Riga = Liivi lath; DS = Danish Straights = Taani väinad; KAT = Kattegat = Kattegat 10 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 administratiivpiiridest. Hoonestusloa piirkonnad asuvad Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks on koostatud Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (vt ptk 4.5). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava jaotab Läänemere rannikumere osa rannikuveekogumiteks. Kavandatud hoonestusalad jäävad valdavalt rannikuveekogumite alalt välja. Osmussaare W ala jääb Hiiu madala rannikuveekogumisse ning Hiiumaa N ala selle lähialale. Hiiu madala rannikuveekogumi hüdromorfoloogiline seisund on 2018 a seisundihinnangu alusel väga hea, ökoloogiline seisund (ÖSE) kesine (põhjuseks eutrofeerumine) ja keemiline seisund (KESE) halb (põhjuseks Hg kalas). Rannikuveekogumi koondseisund on halb. Saaremaa W alale lähimaks rannikuveekogumiks on Kihelkonna lahe rannikuveekogum. Rannikuveekogumi hüdromorfoloogiline seisund on 2018 a seisundihinnangu alusel väga hea, ökoloogiline seisund (ÖSE) on kesine (põhjuseks toitained) ja keemiline seisund (KESE) halb (põhjuseks Hg kalas). Rannikuveekogumi koondseisund on halb. Mõlema rannikuveekogumi puhul on eesmärgiks saavutada 2027 aastaks hea seisund. Joonis 4. Hoonestusloa taotluse alade paiknemine rannikuveekogumite suhtes. Veekvaliteedi hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal kasutatakse HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava näitaja ja mereosa kohta. Eesti merealal esineb jääkate igal aastal vähemalt Pärnu lahel ja Väinameres. Pehmetel talvedel esineb jää vaid Pärnu lahes ja Väinamere lahtedes. Karmidel talvedel on jääga kaetud kogu Eesti mereala. Seega jäävad hoonestusloa taotluse alad potentsiaalselt jää esinemise piirkonda. Aladest Saaremaa W ala paikneb 11 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 aladest kõige väiksema potentsiaalse jääkatte esinemisega piirkonnas. Kalakasvanduste kavandamisel tuleb arvestada jääoludest tuleneva riskiga. Rajatised peavad olema mõjudele vastupidavad või teisaldatavad4. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, avamerel on lainekõrgus tormi ajal 5–6 m, erakordse läänetormi ajal kuni 10 m. Iseloomulikuks hoovuse kiiruseks Eesti mereala pinnakihis on 10–20 cm/s. Samas on hoovused väga muutlikud ja sõltuvad suurel määral lokaalsest tuulest. Mere sügavamates kihtides (sh merepõhja lähedal) võib esineda hoovuseid kiirusega 40–50 cm/s. Merelist päritolu kalaliike leidub Läänemeres ligikaudu 30 liiki, siirdekalu 10 liiki ja rannikumeres elab ligi 20 liiki mageveekalu. Üldiselt on merealadest kaladele tähtsamad madalamad (kuni 15 m) rannikuveed ja meremadalikud. Madalamatel rannikualadel (kuni 5 m) paiknevad suurema osa kalaliikide koelmud ja noorkalade turgutusalad või läbivad neid vesi magevette kudema suunduvad liigid. Avatumad merealad, kus sügavust juba > 5 m, võivad olla koelmualadeks räimele ja Läänemere lestale. Eesti majandusvööndi sügavaimad piirkonnad üldjuhul kaladele kudemiseks ei sobi, kuna neis puuduvad merekaladele (tursk, Euroopa lest, kilu) kudemiseks sobivad tingimused: vajalik soolsuse- ja hapnikurežiim. Hoonestusalad jäävad seega eemale olulistest kudemisaladest. Euroopa Liidus on looduskaitseliselt oluliseks peetavad elupaigatüübid loendatud loodusdirektiivi (92/43/EEC direktiiv looduslike elupaikade ja loodusliku fauna ning floora kaitsest) I lisas, mis koondab endas elupaigatüüpe nii maismaalt, merest kui mageveekogudest. Kaitstavateks merepõhja elupaigatüüpideks on mereveega üleujutatud liivamadalad (1110) ja karid (1170). 2018. aastal teostati TÜ Eesti Mereinstituudi poolt olemasolevate materjalide põhjal karide ja liivamadalate elupaigatüüpide leviku modelleerimine kogu Eesti mereala kohta. Arvestades hoonestusloa taotlustega alade sügavust siis loodusdirektiivi elupaikade esinemine aladel ei ole tõenäoline. EL Komisjoni otsus 2017/848 3 kehtestab Merestrateegia raamdirektiivi (MSRD) merepõhja elupaikade põhitüübid. 2018. aastal on TÜ Eesti Mereinstituudi poolt läbi viidud MSRD-s merepõhja elupaikade põhitüüpide leviku modelleerimine, mis tugineb samadele algandmetele, millel ka eelnev loodusdirektiivi elupaikade modelleerimine. Antud andmete kohaselt jäävad kõik hoonestusloa taotluse alad tsirkalitoraali mudase põhjaga elupaigatüübile. Kuna kõigi alade puhul on tegu suure sügavusega aladega, siis on merepõhja elustik aladel eeldatavalt liigivaene. Eesti merealal on mereimetajatest levinud kaks hülgeliiki – hallhüljes (Halichoerus grypus) ja viigerhüljes (Pusa hispida). Hoonestusloa taotluse alad ei kattu viigerhülge talvitumis- ja sigimisaladega ega ka toitumisaladega. Osmussaare W ala kattub viigerhüljeste rändealaga. Eesti mereala planeeringu hülge uuringu kohaselt on ala hüljeste rändeaegseks arvukuseks 1-7 hüljest 5x5 km ruudu kohta. Hallhüljeste puhul on tegemist väga kohanemisvõimelise liigiga, kes sisemeres harjub inimtegevusega ning erinevalt viigrist isegi kasutab seda ära tulles saaki püüdma nt. sadamatesse, kalapüüniste ja vesiviljeluse ehitiste lähedusse. See asjaolu on kindlasti oluline vesiehitiste, seal hulgas kalakasvanduste planeerimisel, kuid seda võtmes, et need võivad hallhülgeid ligi meelitada ja põhjustada nn. hüljestest lähtuvat "survet", mis võib tegevust segada. 5 Mereala linnustiku andmed on koondatud mereala planeeringu alusuuringuna tehtud linnustiku uuringutesse6 7. Hoonestusloa taotluse alad ei jää lindude olulistesse rändekoridoridesse. Küll aga paiknevad alad Osmussaare W ja Hiiumaa N uuringu kohaselt linnustiku jaoks sensitiivsel alal. Mereala 4 https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/mrp_jaaolud_final.pdf 5 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Hu%CC%88lged_aruanne.pdf 6 http://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Uuringud/Lindude_peatumisalad.pdf 7 https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/eesti_mereala_lindude_randekoridor ide_ja_meretuuleparkide_analyys_parandustega.pdf 12 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 planeeringu KSH aruande kohaselt on sensitiivsed alad – tänaste teadmiste põhjal kõige olulisemad avamere piirkonnad peatuvatele ja/või mere kohal üle lendavatele lindudele. Sensitiivsetel aladel tuleks vältida pikaajalise mõjuga tegevusi: avamerel kõrgete tehisobjektide (tuulepargid, sillad) rajamist ning ulatusliku ruumilise mõjuga merepõhja ja selle elustikku mõjutavaid tegevusi (näiteks uute kaevanduste rajamist). Kavandatava tegevuse alad jäävad Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) Läänemere alarajoonidesse 28-2 (Saaremaast läänes asuv ala), 29 (Hiiumaast põhjas asuv ala) ja 32 (Vormsist põhjas asuv ala).8 Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse andmetel jääb Saaremaa W hoonestusala väljapoole rannapüügi piirkonda, Osmussaare W ala jääb väheolulisele rannapüügi alale (keskmine kalasaak alla 1 tonni aastas) ja Hiiumaa N jääb keskmiselt kuni väga olulisse rannapüügi alasse (saak 4 - 30 tonni aastas). Kõik alad jäävad piirkondadesse, kus toimub ka traalipüük. 3.2 Saaremaa W Ala Saaremaa W paikneb Saaremaast läänes u 11 km kaugusel maismaast. Ala on merepõhja lausmõõdistusega kaetud ainult põhjaosas. Olemasolevate andmete alusel on ala lõunaosas oluliselt väiksemad sügavused kui põhjaosas. Kagunurgas esineb ala, kus sügavused jäävad 23-40 m vahemikku. Ülejäänud alal on sügavused tunduvalt suuremad, ulatudes põhjaosas 77 meetrini. Saaremaa W hoonestusloa taotlusala kattub lõunast kavandatava Vilsandi rahvuspargi projekteeritava laiendusega. Laienduse alale jäävate kaitset vajavate väärtuste osas EELIS andmebaasis info puudub, kuid PlanWise4Blue rakenduse alusel võib ala kagunurgas esineda elupaigatüüpi karid. Piirkonnas ei ole registreeritud ühtegi kaitsealuse liigi elupaika. Laienduse ala ühtib hoonestusloa taotluse ala madaliku osaga. Eesti mereala planeeringu eelnõus on seatud tingimus, et kalakasvatust ei kavandata looduskaitselisele objektile. Arvestades aga hoonestusloa taotluse ala suurust, siis on võimalik kalakasvatusrajatised paigutada väljaspoole kavandatavat kaitsealust ala. 8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1221/1201/7013/VV_155m_lisa2.pdf# 13 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Joonis 5. Saaremaast läänes asuv hoonestusloa taotluse piirkond (Saaremaa W). Hoonestusloa piirkonna pindala on 43,6 km2. Ala kattub rahvusvahelise Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitsealaga (RAH0000611). Biosfääri programmiala (BPA) on maismaa-, mere- või rannikuökosüsteemide või nende kombinatsiooni piirkond, mida tunnustab rahvusvaheliselt UNESCO programm MAB (Man and Biosphere). Alad määratakse riikide valitsuste poolt. Iga ala peab vastama miinimumkriteeriumidele ja tingimustele, et õigustada selle arvamist biosfäärialade maailmavõrgustikku. Iga ala peab täitma kolme funktsiooni: loodusliku mitmekesisuse säilitamine, sotsiaalmajandusliku arengu tagamine ja logistilise tugifunktsiooni (teadusuuringud, haridus ja teavitus) pakkumine. Eestis on säästva arengu seaduse järgi kasutusele võetud biosfääri kaitseala asemel nimetus biosfääri programmiala, mis väljendab nende alade käsitluse muutust, kus varasemast enam tähtsustatakse looduskaitse kõrval säästliku looduskasutuse edendamist. Lääne-Eesti saarte biosfääriala kuulub UNESCO võrgustikku alates 1990. aastast ning alal on viis strateegilist eesmärki: 1) BPA on kujunenud kestliku majanduse ja looduskasutuse pilootpiirkonnaks; 2) looduslik mitmekesisus on säilitatud; 3) BPA on hoidnud ja eksponeerinud saarte kultuuripärandit; 4) BPA omab rohemajandust toetavat uuringu-, seire- ja koolitusprogrammi; 5) BPA eesmärkide saavutamisel toimib aktiivne koostöö. Iga biosfääri programmiala peab hõlmama kolme tsooni või vööndit: tuumala, kus on lubatud vaid nõrga ja mittekahjustava mõjuga looduskasutus (uuringud, hariduslik tegevus); puhverala, kus on lubatud ökoloogiliselt sobivad piiratud inimmõjuga tegevused; üleminekuala, kus toimub mitmekesine looduskasutus. Saaremaa W ala paikneb üleminekualal. 14 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Alale ei jää ühtegi registreeritud kultuurimälestist. Lähimateks kaitsealusteks kultuurimälestisteks on alast u 7 km kaugusel põhjas paiknev l Miinitraaleri HMS Gentian vrakk (reg nr 30725). Samas Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna kaardirakenduse andmetel jääb alale üks laevavrakk9. 3.3 Hiiumaa N Ala Hiiumaa N paikneb Hiiumaast põhja suunas umbes 6 km kaugusel saarest. Ala kirde ja edelanurgad on väikseima sügavusega. Edelanurga merepõhja sügavus jääb 37-50 m vahemikku ja kirdeosas 44-50 m. Ala keskosas jäävad sügavused 55-77 meetrini. Joonis 6. Hiiumaas põhjas asuv hoonestusloa taotluse piirkond (Hiiumaa N). Hoonestusloa piirkonna pindala on 6,7 km2. Ala kattub täies ulatuses Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialaga, mille kaitse-eesmärgid on kirjeldatud eelmises peatükis. Hiiumaa N ala paikneb programmiala üleminekualal. Piirkonnas ei ole registreeritud ühtegi kaitsealuse liigi elupaika. Lähim registreeritud kultuurimälestis jääb 3 km kaugusele kirde suunda ja selleks on Uusaegse purjelaeva vrakk (reg nr 30734). Alale ei jää Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna kaardirakenduse andmetel ühtegi laevavrakki. 9 https://his.vta.ee:8443/HIS/Avalik?REQUEST=Main&WIDTH=1280&HEIGHT=610 15 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 3.4 Osmussaare W Ala Osmussaare W paikneb Vormsi saarest põhjas u 23 km kaugusel saarest. Alale on lähimaks maismaaks 2,3 km kaugusel idas paiknev Osmussaar. Ala sügavus on väikseim edelanurgas, kus sügavused jäävad vahemikku 54-58 m. Ülejäänud alal on sügavused suuremad ulatudes kuni 92 meetrini. Alale ei jää looduskaitselisi kitsendusi. Piirkonnas ei ole registreeritud ühtegi kaitsealuse liigi elupaika. Lähimaks looduskaitseliseks alaks on Nõva-Osmussaare hoiuala (Läänemaa) (KLO2000166), mis jääb ala piirist u 1,4 km kaugusele. Nõva-Osmussaare hoiuala on moodustatud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201) ja loodusala (EE0040201) baasil. Joonis 7. Vormsist põhjas ja Osmussaarest läänes asuv hoonestusloa taotluse piirkond (Osmussaare W). Hoonestusloa piirkonna pindala on 25,5 km2. Kultuurimälestistest on alal registreeritud kultuurimälestis nr 30962 Kimolos vrakk. Tegu on 20. sajandi alguse kaubalaeva vrakiga koos arheoloogilise ja loodusliku kontekstiga. Laevavrakk asub ligikaudu 2 meremiili Osmussaare loodetipust edelas. Mere sügavus leiukohal on u 77-78 meetrit. Vraki asukoht ühtib Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna kaardirakenduse andmetel alal paikneva laevavrakiga. Alale jääb riikliku seire Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja ja setete näitel üks seirepunktidest (15SL-092). Seire raames määrati 2015 a meresetetes esinevate raskmetallide sisaldusi. Osmussaare W ala võib seega pidada praeguseks kõige rohkem uuritumaks alaks. 16 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 4 Seos teiste asjakohaste planeerimisdokumentidega 4.1 Euroopa Liidu sinimajanduse strateegia Sinimajandus (blue growth)10 on Euroopa Liidu pika-ajaline jätkusuutlik meremajandamine strateegia. Merede jätkusuutlik majandamine on Euroopa majanduse oluliseks osaks, mis aitab kaasa majanduskasvule ja innovatsioonile. Sinimajanduses on 5 peamist nn fookusvaldkonda: vesiviljelus, rannikuturism, mere biotehnoloogia, taastuvenergeetika, ja maavarad. EL sinimajanduse strateegia näeb vesiviljelust, sh kalakasvandust ühe võimalusena, kuidas vähendada maismaa ökosüsteemidele toidu ja erinevate bioloogilist päritolu toorainete tootmisest (nt biomass biokütuste tootmiseks) avaldatavat survet, mis tekib maa hõivamisest ja looduslike alade kasutuselevõtust inimese tooraine ja toiduvajaduste rahuldamiseks. Vesiviljeluse edendamine peab kaasa aitama ka põllumajandusest (looma- ja taimekasvandus) lähtuva saastekoormuse piiramisele ja vähendamisele ning looduslike kalapopulatsioonide elujõulisena säilimisele. Kalakasvanduse rajamine on kooskõlas sinimajanduse strateegia eesmärkidega. 4.2 Eesti merestrateegia EL merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ; MSRD) põhieesmärk on säilitada või saavutada hiljemalt aastaks 2020 oma mereala hea keskkonnaseisund (HKS = GES – good environmental status), mida saab saavutada riikides erinevate meetmete kasutuselevõtuga. Igal riigil tuleb välja töötada ja rakendada oma merealas merestrateegia, et edendada merede säästvat kasutamist ja säilitada mereökosüsteeme. Merestrateegia rakendamine toimub kuue aastaste tsüklitena, kus üks tsükkel koosneb mereala seisundi hindamisest, seireprogrammi väljatöötamisest ja hiljem täiendamisest ning vastava meetmekava loomisest ning selle rakendamisest, ajakohastamisest. Eesti merestrateegia meetmekava11 arvestab juba kehtestatud arengukavade ja nende rakenduskavadega ning uued meetmed on välja pakutud lisaks rakendatud ja rakendamisel olevatele meetmetele. Meetmena on ette nähtud nt merekaitsealade võrgustiku loomine Eesti majandusvööndis, vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamine võimaliku keskkonnasurve ohjamiseks, merereostustõrje võimekuse tõhustamine keskkonnahädaolukordadele reageerimiseks merel jm tegevused. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus merestrateegiaga, kuid sellega ka otseselt ei haaku. Merestrateegia näeb ette vesiviljeluse reguleerimiseks vesiviljeluse piirkondlike kavade koostamist, mis peaksid siis kalakasvanduste tegevust täpsemalt reguleerima. Seega tegu ei ole kavandatavale kalakasvandusele otsekohalduva dokumendiga. Eesti mereala strateegiakava alusel on koostatud mereala seisundihinnang12, mis on üheks alusdokumendiks KMH aruande koostamisel keskkonnaseisundi kirjeldamisel. 4.3 Eesti mereala planeering Eestis algatas Vabariigi Valitsus 25.05.2017 üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala, st sisemere, territoriaalmere ja majandusvööndi planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise. Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja 10 https://ec.europa.eu/maritimeaffairs/policy/blue_growth 11 https://www.envir.ee/sites/default/files/meetmekava_032017_f.pdf 12 https://www.envir.ee/sites/default/files/koondaruanne_mereala_seisund_2018.pdf 17 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Antud kalakasvanduste hoonestusloa menetlus toimub paralleelselt mereala planeeringu koostamisega. Mereriigina on Eestil suur potentsiaal kala tööstuslikuks kasvatamiseks merealal. Mereala planeering ei määra kalakasvanduseks sobilikke alasid, sest avamere kalakasvanduste tehnoloogia on arengujärgus ja seetõttu võib sobilike alade määramine põhjendamatult piirata keskkonnatingimustega arvestavat sinimajanduse arengut. Kalakasvanduste rajamist tuleb vältida ebasobivatele aladele. Kalakasvanduste arengut suunatakse suuniste ja tingimuste kaudu. Suunised on järgnevad: • Kalakasvanduste kattumisel veeliiklusalaga on soovitav eelistada arenduseks veeliiklusaladest väljaspool olevaid alasid. Vajalik on koostöö Veteede Ametiga veeliikluse ajakohaste andmete kasutamiseks. • Vesiviljeluses toetatakse n-ö klasterlahendusi: meres toimuva toiteaineid lisava kalakasvanduse kombineerimine toiteaineid eemaldava vetika ja/või karbikasvatusega samas asukohas või lähedalasuvas piirkonnas. Samas on võimalik vesiviljeluse eri liike arendada ka eraldi. Lisaks on soositud ka laiemad klasterlahendused läbi meri-maismaa seoste (nt ühise tööjõu kasutus, ühise taristu kasutus, ühiste laevade kasutus jne). Oluline on kalurite jt merekasutajate kaasamine vesiviljelusrajatiste hooldustöödesse, et leevendada merekasutusega seotud hõive sesoonsust. Tingimused on järgnevad: • Kalakasvanduste tasakaalustatud arengut soodustatakse väljaspool kalakasvanduste rajamist välistavaid alasid. • Kalakasvandused rajatakse sügavamatele (>5 m) ja avatumatele merealadele, et vähendada reostuse lokaalset mõju. Avatud merealal hajuvad toiteained vee intensiivse liikumise tõttu paremini, lisaks on sügavamatel merealadel enamasti vähem mõjutatavat elustikku (merepõhja elupaiku, kalade koelmualasid jm). • Kalakasvanduse rajamisega kaasnevad mõjud peavad olema merekeskkonna seisundi jaoks aktsepteeritava koormusega, vajadusel tuleb rakendada keskkonnameetmeid. • Kalakasvandust ei kavandata riigikaitselisele eripiirkonnale. • Kalakasvandust ei kavandata laevateele, sh rahvusvahelisele laevateele. • Kalakasvandust ei kavandata STS (laevalt-laevale) alale. • Kalakasvandust ei kavandata looduskaitselisele objektile. • Kalakasvandust ei kavandata kaadamisalale. • Kalakasvandust ei kavandata ankrualale. • Kalakasvandust ei kavandata laevade varjumispaika. • Kalakasvandust ei kavandata kultuurimälestisele ja veealuse mälestise säilitusalale. • Kalakasvanduse kavandamisel kaablikoridori tuleb tagada kaabli kahjustamisega seotud riskide vältimine. • Loamenetluse/KMH tasandil kalakasvanduse asukoha ja tehnoloogilise lahenduse otsustamisel tuleb: o hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda o vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Mõju Natura alade kaitseesmärkidele tuleb välistada. o hinnata kasvanduste vastasmõjuga seotud bioturvalisusega kaasnevaid riske, vajadusel määrata eri ettevõtete kasvanduste vahemaad bioturvalisuse riskide vältimiseks. o hinnata kasvanduste rajamisega kaasnevaid riske võõrliikide levitamise, kasvatatavate ja looduslike liikide geneetiline segunemise osas 18 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 o teha koostööd Kaitseministeeriumiga ajalooliste lõhkekehade ja muude ohtlike objektide leidumise tõenäosuse väljaselgitamiseks huvipakkuval alal. o teha koostööd kaabliomanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks. o kattumisel veeliiklusalaga täpsustada kalakasvanduse paiknemine ja veeliikluse toimimine koostöös Veeteede Ametiga põhinedes ajakohastele andmetele, hinnates mh mõju laevaliiklusele (mh nii teekonna pikenemisest tulenevat majanduslikku mõju kui ka liikluse piiramise ja tihenemisega kaasnevat riskitaseme tõusu). o kattumisel kultuurimälestise kaitsevööndi, arheoloogilise leiukoha ja vrakiga täpsustada koostoimimine koostöös Muinsuskaitseametiga. o kattumisel maardlaga täpsustada koostoimimine koostöös Maaametiga. Käesoleva KMH objektiks olevate kalakasvanduste kavandamisel järgitakse mereala planeeringu suuniseid ja tingimusi. 4.4 Hiiumaa maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering on kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk oli avaliku planeerimisprotsessi käigus määrata Hiiu maakonnaga piirneval merealal mereruumi üldised kasutustingimused. Mereala kasutatakse erinevatel traditsioonilistel viisidel, millest olulisemad on laevatransport, torujuhtmed ja kaablid, jääteed, maavarade kaevandamine, agarikupüük, kalapüük, rekreatsioon jne. Viimasel ajal on tõusnud huvi mereala kasutamiseks uutel otstarvetel, näiteks tuuleenergeetika, laineenergeetika ja vesiviljeluse arendamiseks. Mereala planeerimise eesmärk on uute ja traditsiooniliste kasutusviiside merealale paigutamine nii, et erinevad tegevused ei satuks omavahel konflikti ning ühtlasi oleks tagatud ka looduskeskkonna hea seisundi säilimine. Hiiumaast põhjasuunas paikneb kalakasvanduseks taotletav hoonestusala asub Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu alal. Taotletav ala asub aga väljaspool maakonnaplaneeringuga määratud vesiviljeluse alasid. Maakonnaplaneeringus on vesiviljeluse alade määramisel lähtutud teenindavate sadamate lähedusest ja mere sügavusest. Täiendavatest andmetest lähtuvalt vesiviljelusalade asukohtade muutmine või korrigeerimine ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga. Antud juhul on lisandunud andmeid, et kalakasvatus on merekeskkonda vähem kahjustavana võimalik sügavatel merealadel, kus veevahetus on parem. 4.5 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava (VMK) on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel lähtuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu veepoliitika raamdirektiivis (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest. Veemajanduskava toob välja muuhulgas rannikuveekogumite seisundi, mille põhjal on kavandatavate kalakasvanduse aladel rannikumere veekogumite koondhinnang halb või kesine ning ökoloogiline seisund hea või kesine. VMK kohaselt on seatud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2027. aastaks planeeritavate kalakasvanduse alade piirkonda jäävate rannikuvee kogumite (Hiiu madala ja Kihelkonna rannikuvee kogumid) hea seisund. Kavandatavate kalasumpade mõju rannikuvee kogumite seisundile selgitatakse KMH käigus. Kalakasvandus suunab veekogumisse täiendavat toiteainete voogu, kuid kavandatav tehnoloogia on võrreldes klassikalise sumbas kasvandusega oluliselt keskkonnasäästlikum. 19 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 4.6 Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegia aastateks 2014-2020 Sektori arengustrateegia seab eesmärgiks Eestis kalakasvanduse mahtude olulise suurendamise tänasega võrreldes, seda nii kohalike tarbijate nõudluse rahuldamiseks värske kohaliku kala järele, kalatöötlemisettevõtete tooraine nõudluse rahuldamiseks ja varustuskindluse tagamiseks kui ka kala ja kalatoodete ekspordimahtude suurendamiseks. Strateegias on öeldud, et Eesti Vesiviljelejate Liidu visioonide kohaselt võiks tootmise aastamahuks aastal 2020+ olla 20 000 tonni. Eesti turgu on hinnatud maksimaalselt 6500 tonnile kalasaadustele, millest 3000 tonni võiks olla kohalik toodang ja 3500 tonni import. Seega on arengustrateegia kohased kalakasvatuse mahu hinnangud tunduvalt väiksemad kui käesoleva KMH objektiks oleva projekti alternatiiv I (73 500 tonni forelli/lõhe aastas) või II (44 550 tonni forelli/lõhe aastas) puhul kavandatud tootmismahud. Samas tuleb arvestada, et projekt on kavandatud realiseeruma etapiliselt vastavalt turu nõudlusele ning projekti täiemahulise realiseerumise ajaplaan on kaugem kui arengustrateegia visioon seda ette nägi. Eelneva põhjal võib tegevust pidada kooskõlas arengustrateegia üldiste põhimõtetega, kuid kavandatud mahud ületavad strateegia visiooni. 4.7 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (koostamisel) Koostatava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 kohaselt on Eestis head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks. Kalandussektoris tegutsevad ettevõtted omavad pikaajalisi traditsioone, oskusteavet ja kogemusi ning on hakanud arendama ja kasutusele võtma uusi, kaasaegseimate tehnoloogiliste lahendustega varustatud töötlemisseadmeid ning keskkonnasõbralikke kasvatamise tehnoloogiaid. Kavandatav kalakasvandus toetab valdkonna arengukava eesmärke. 4.8 Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala säästliku arengu programm 2014-2020 Alad Saaremaa W ja Hiiumaa N kattuvad Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmialaga. Programmiala säästliku arengu programmi 2014-2020 kohaselt on üheks eesmärgiks kestliku kalanduse arendamine. See tähendab, et toetatakse projekte rannikumere kalavaru seisundi parandamiseks ja kalanduse kui elatusala ja saarte kultuuri komponendi püsimiseks, sh kalade kudealade säilitamiseks ja taastamiseks nii rannikumeres kui mageveekogudes, traditsioonilise rannapüügi järjepidevuse hoidmiseks vähemalt kõrval elatusalana, kalakasvanduse kohalikele oludele sobivate ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, kala ja vetikate jm vete bioloogilise ressursi kasutamist uute toodete valmistamiseks. Kavandatav tegevus on kooskõlas programmiala säästliku arengu programmi eesmärkidega. 20 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 5 Asjakohaste mõjude selgitamine Avamere kalakasvanduse mõjuallikateks on: - Sumbad või laevad koos kõige juurdekuuluvaga, sh neis kasutatud materjalid; - kasvatatavad kalad, nende sööt, ravimid ja väljutatavad jääkained; - liikuvad allikad, nagu teeninduslaev jm kalakasvanduste hoolduseks vajalikud alused; - kalakasvandusega seotud tegevused maismaal. Kalakasvanduse otsene mõjuala selgitatakse välja KMH käigus läbiviidavate modelleerimistega. Lisaks otsesele mõjule ulatub kasvanduse mõju sotsiaalselt ja majanduslikult ka kaldale nii positiivsete mõjude (nt lisanduvad töökohad) kui ka negatiivsete mõjude (nt lisanduv transpordikoormus) näol. Olulisemad kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud on: - mõju mere seisundile; - mõju looduslikule mitmekesisusele; - võimalike hädaolukordadega kaasnev keskkonnamõju. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse KMH aruandes. Mõju keskkonnale hinnatakse tegevuse erinevates etappides (rajamine, käitamine, likvideerimine), arvestades kavandatava tegevuse eripäradega. 5.1 Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele Vesiviljeluse arendamine avamerel ei ole tavapäraselt mereimetajate ega lindude jaoks olulise mõjuga tegevus. Kalakasvandused võivad pigem meelitada juurde hallhülgeid ja osasid linnuliike (kaladest toituvaid röövlinde) kuna võivad pakuvad täiendavat toidubaasi. Kasvatatavatele kaladele kui toidubaasile ligipääs võib mõjutada linnustikku ja hülgeid läbi käitusmustri muutmise. Tegu on pigem tehnilise probleemiga, mida tuleb arvestada sumpade või kalakasvanduslaevade projekteerimisel vältimaks hüljeste ja lindude tekitatavat kahju. Tänapäevased kalasumbad on reeglina lindude ja hüljest eest kaitstud vastavate kaitsevõrkudega vältimaks majanduslikku kahju ja haigustekitajate levikut kasvandusse. Alternatiivina II käsitletavad kalakasvanduslaevad on lindude ja hüljeste ligipääsu eest kaitstud. Seega üldjuhul otsene oluline mõju hülge- ja linnupopulatsioonidele puudub. Kaudsemalt võib kavandataval tegevusel olla mõju lindude toitumistingimustele (nt heljumi rikas vesi, veekvaliteedi muutus). KMH käigus hinnatakse tegevuse mõju linnustikule eksperthinnangu vormis. Vesiviljelusega kaasnevaks oluliseks mõjuks on toitainete koormuse suurenemine, mis omakorda mõjutab mere seisundit ja sealset elustikku. Kalakasvandusega kaasnevad ka võimalikud parasiidid, mis kanduvad edasi ja võivad nakatada ka looduses vabalt elavaid kalu. Kalakasvandustes kasutatavad antibiootikumid, ravimijäägid ja desinfitseerimisvahendid võivad mõjutada looduslikku ökosüsteemi. Kõik kalakasvanduse perspektiivsed alad on valitud asukohtadesse, kus oleksid head veevahetuse tingimused, mis tagab toitainete efektiivse lahjenemise. KMH käigus hinnatakse kasvandusega seotud toitainete koormuse ja võimalike jääkainete mõju mere elustikule. Toitainete koormuse leviku osas teostatakse modelleerimine ja selle alusel hinnatakse tegevuse mõju mere elustikule eksperthinnangu vormis. Kalakasvanduses kasvatatavate kalade valikust sõltub, kas kasvandusest väljasattuvad (võõr)liigid suudavad looduses iseseisvalt elada ja vabalt elavaid populatsioone rajada või muuta looduslike populatsioonide geneetilist struktuuri. KMH käigus hinnatakse vikerforellide ja lõhede võimalikku mõju, nende õnnetusjuhtumi korral merre sattumisel, kohalikele populatsioonidele, sh kisklussuhetele, eksperthinnangu vormis lähtudes erialakirjandusest. 21 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Saaremaa W hoonestusloa taotluse ala kattub osaliselt perspektiivse Vilsandi rahvuspargi laienduse alaga. Antud laienduse osas puudub täpsem selgus, millised on laienduse ala kaitseväärtused, kuna ala kohta puuduvad EELIS andmebaasis kaitsealuste liikide või elupaigatüüpide andmed. KMH käigus hinnatakse mõjusid Vilsandi rahvuspargi laienduse alale. Arvestades hoonestusloa taotluse ala suurust on võimalik sumbad või kasvanduslaevad paigutada väljapoole kaitseala laienduse ala. KMH aruandes käsiteltakse lisaks HELCOMi ohustatud liikide ja biotoopide (HELCOM Red List) võimalikku esinemist tegevuspiirkonnas ning hinnatakse neile avalduvaid mõjusid. Kalakasvanduste teenindamine toimub vastavate teeninduslaevadega. KMH programmi staadiumis pole täpselt teada kust ja kuidas teenindus hakkab toimuma. KMH käigus hinnatakse transpordi intensiivsust, võimalikke transpordikoridore ja sellega kaasnevat võimalikku mõju mere elustikule ja kaitsealadele. Ükski hoonestusloa taotluse ala ei kattu kalade koelmualadega – alade sügavus on selleks liiga suur. Koelmualadele saab mõju avaldada toitainete võimalik levik neile, mille võimalikkus selgub toitainete leviku modelleerimisel. Tegevus võib mõjutada looduslike kalade populatsioone ja rändeteid. Kalastiku andmete kogumine toimub KMH aruande koostamisel püügiandmete ja riiklike seireandmete põhjal. Mõju kalastikule hinnatakse eksperthinnangu vormis merebioloogi poolt. 5.2 Natura eelhindamine KMH menetluse osana tuleb läbi viia ka Natura hindamine. Natura hindamise esimeseks etapiks on eelhindamine. Natura-eelhindamise eesmärgiks on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib kaasneda negatiivne mõju Natura alale ning asjakohase hindamise vajadus. Natura hindamine viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. KMHs tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2020). Lisaks arvestatakse juhendmaterjaliga „Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis“ 13. Lähtutakse ka vesiviljeluse ja Natura 2000 võrgustiku teemalisest juhisest „Guidance document on aquaculture and Natura 2000“14. Otsene mõju Natura 2000 aladele terviklikkusele on välistatud, sest ühegi hoonestusloa taotluse alal ega nende vahetus läheduses ei paikne Natura alasid. Kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 aladele võib esineda kaudse mõjuna kui toitainete lisandumine merre mõjutab piirkonna Natura 2000 alasid. Enamik toitainete levikut käsitlevad uuringud on tuvastanud toitainete kontsentratsiooni muutusi kuni paarisaja meetri raadiuses kalakasvandusest. Suurim kirjandusallikates esitatud mõjuala on teadaolevalt kuni 18 kordne kasvanduse suurus15 ehk 200 m rajatise puhul on mõjuala 3.6 km. Kuna Läänemeri on toitainete leviku suhtes väga tundlik keskkond, siis on lähtuvalt ettevaatusprintsiibist kavandatava tegevuse võimalikuks mõjualaks võetud väga konservatiivselt 10 km taotletavate hoonestusloa alade piiridest. Juhul kui KMH käigus (nt toitainete leviku modelleerimisel või linnustiku mõjude hindamisel) ilmneb, et mõjuala võib olla suurem, siis seda suurendatakse KMH käigus. 13 Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. Peterson, K. Säästva Eesti Instituut. Tallinn 2006. http://www.seit.ee/failid/36.pdf 14 „Guidance document on aquaculture and Natura 2000“ European Commission, 2012. http://ec.europa.eu/environment/nature/natura2000/management/docs/Aqua-N2000%20guide.pdf 15 Verdegem, M. C. J. 2013. Nutrient discharge from aquaculture operations in function of system design and production environment. Reviews in Aquaculture (2013) 5, 158–171. 22 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 5.2.1 Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus 5.2.1.1 Nõva-Osmussaare loodusala (EE0040201) Ala jääb Osmussaare W ala piirist u 1,3 km kaugusele. Nõva-Osmussaare loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0); liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius). 5.2.1.2 Nõva-Osmussaare linnuala (EE0040201) Ala jääb Osmussaare W ala piirist u 1,3 km kaugusele. Nõva-Osmussaare linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on nõmmekiur (Anthus campestris), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), mustlagle (Branta bernicla), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima). 5.2.1.3 Vilsandi linnuala (EE0040496) Ala jääb Saaremaa W ala piirist u 9,6 km kaugusele (kavandatav laienduse ala kattub taotluse alaga). Vilsandi linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima). 5.2.1.4 Vilsandi loodusala (EE0040496) Ala jääb Saaremaa W ala piirist u 9,6 km kaugusele (kavandatav laienduse ala kattub taotluse alaga). Vilsandi loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020). Alal kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas 23 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis). 5.2.1.5 Tagamõisa linnuala (EE0040476) Ala jääb Saaremaa W ala piirist u 9 km kaugusele. Tagamõisa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on alk (Alca torda), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), nõmmekiur (Anthus campestris), sõtkas (Bucephala clangula), merirüdi e rüdi e meririsla (Calidris maritime), krüüsel (Cepphus gryille), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima). 5.2.1.6 Tagamõisa loodusala (EE0040476) Ala jääb Saaremaa W ala piirist u 9 km kaugusele. Tagamõisa loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Alal kaitstavad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja madal unilook (Sisymbrium supinum). 5.2.2 Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 võrgustiku alade kaitsekorraldusega Kavandatud tegevus ei ole vajalik ühegi Natura ala kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kavandatava tegevuse eeldatav mõjupiirkond on piiritletud taotletavate kalakasvandusalade ümbruse merealaga ning lähimate rannikualadega. 5.2.3 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävad väärtused Tabel 3. Mõjupiirkonda jäävate Natura alade kaitse-eesmärgid ja mõju võimalikkus neile. Väärtus Mõju võimalikkus Nõva-Osmussaare loodusala veealused liivamadalad (1110), liivased ja Tegu on mere- ja rannikuelupaigatüüpidega, mudased pagurannad (1140), laiad madalad millele tegevus võib teatud tingimustel mõju lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid avaldada. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele hindamise käigus. avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited 24 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), rannikulõukad (*1150) vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved Tegu on maismaal paiknevate elupaigatüüpidega, (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), millele tegevuse mõju puudub. kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0); saarmas (Lutra lutra) Elupaik võib jääda mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus. harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra Tegu on magevee ja maismaaga seotud liikidega – fluviatilis), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) mõju puudub. ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius). Nõva-Osmussaare linnuala merivart (Aythya marila), mustlagle (Branta Elu- ja toitumisala võib jääda mõjupiirkonda. Mõju bernicla), sõtkas (Bucephala clangula), aul olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus. (Clangula hyemalis), merikotkas (Haliaeetus albicilla), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), mustvaeras (Melanitta nigra), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator) ja hahk (Somateria mollissima) nõmmekiur (Anthus campestris), laanepüü Tegu on maismaal toituvate ja pesitsevate liikidega (Bonasa bonasia), kassikakk (Bubo bubo), öösorr – mõju puudub. (Caprimulgus europaeus), must-toonekurg (Ciconia nigra), soo-loorkull (Circus pygargus), nõmmelõoke (Lullula arborea) Vilsandi linnuala piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas Elu- ja toitumisala võib jääda mõjupiirkonda. Mõju platyrhynchos), hallhani e roohani (Anser anser), olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus. merivart (Aythya marila), valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), sõtkas (Bucephala clangula), liivatüll (Charadrius hiaticula), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima) Vilsandi loodusala veealused liivamadalad (1110), liivased ja Tegu on mere- ja rannikuelupaigatüüpidega, mudased pagurannad (1140), rannikulõukad millele tegevus võib teatud tingimustel mõju (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased avaldada. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad hindamise käigus. 25 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood Tegu on maismaal paiknevate elupaigatüüpidega, (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja millele tegevuse mõju puudub. allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne- mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020); hallhüljes (Halichoerus grypus) Elu- ja toitumisala võib jääda mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus. kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), Tegu on magevee ja maismaaga seotud liikidega – soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi mõju puudub. (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis) Tagamõisa linnuala alk (Alca torda), piilpart (Anas crecca), sinikael- Elu- ja toitumisala võib jääda mõjupiirkonda. Mõju part (Anas platyrhynchos), hallhani e roohani olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus. (Anser anser), nõmmekiur (Anthus campestris), sõtkas (Bucephala clangula), merirüdi e rüdi e meririsla (Calidris maritime), krüüsel (Cepphus gryille), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo- loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väikekoskel (Mergus albellus), rohukoskel (Mergus serrator), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), kirjuhahk (Polysticta stelleri) ja hahk (Somateria mollissima) Tagamõisa loodusala rannikulõukad (*1150), karid (1170), esmased Tegu on mere- ja rannikuelupaigatüüpidega, rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad millele tegevus võib teatud tingimustel mõju (1220), merele avatud pankrannad (1230), avaldada. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad hindamise käigus. (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved Tegu on maismaal paiknevate elupaigatüüpidega, (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud millele tegevuse mõju puudub. lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), okasmetsad 26 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), puiskarjamaad (9070) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) hallhüljes (Halichoerus grypus) Elu- ja toitumisala võib jääda mõjupiirkonda. Mõju olulisus selgitatakse asjakohase hindamise käigus. kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), Tegu on magevee ja maismaaga seotud liikidega – soohiilakas (Liparis loeselii) ja madal unilook mõju puudub. (Sisymbrium supinum) 5.2.4 Natura eelhindamise järeldused Kavandatud tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Nõva-Osmussaare loodusalal, Vilsandi loodusalal ja Tagamõisa loodusalal kaitstavateks elupaigatüüpideks on ka ranna ja mere elupaigad. Samuti esineb alade kaitse-eesmärkide seas merega seotud liike. Olenevalt hoovuste liikumisest on võimalik, et kalakasvanduse jääkaineid kantakse madalates kontsentratsioonides antud elupaikadele ja seeläbi võib esineda mõju nende seisundile. Sellest lähtuvalt on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine antud loodusalade suhtes. Arvestades tegevuse iseloomu, siis tegevusega ei kaasne otseseid mõjusid, mis põhjustaks häiringuid Nõva- Osmussaare linnuala, Vilsandi linnuala ja Tagamõisa linnuala linnustikule. Samas ei saa välistada kaudsete mõjude (veekvaliteedi muutumisest tingitud toidubaasi muutus jms) esinemist linnustikule ja seega ei saa välistada mõju kaitse-eesmärkidele. Sellest lähtuvalt on vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine antud linnualade suhtes. 5.3 Mõju veekvaliteedile Veeseadusest ning mitmetest strateegilistest dokumentidest tulenevalt on Eesti eesmärgiks saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Kalakasvanduse peamine mõju seisneb toitainete ning teiste saasteainete lisandumises merevette. Toitainete lisandumine halvendab veekvaliteeti ja põhjustab eutrofeerumist. Arvestades veekogumi praegust seisundit, mis ei ole hea, keskendub KMH just meetmetele ning tehnoloogiatele, mis võimaldaksid kalakasvanduse rajamist nii, et mere seisund ei muutuks sellest halvemaks. Kalakasvanduse keskkonnamõjude hindamisel hinnatakse hoovuste liikumist piirkonnas ja sellega seotult kalakasvandusest pärineva saaste koormust ja levikusuunda, et kindlaks teha, millist rannikumere veekogumit ja/või avamere ala kavandatav kalakasvandus mõjutab, kui suur see mõju on, kas see seab ohtu keskkonnaeesmärkide saavutamise ning milliste meetmetega on negatiivsete mõjude ilmnemist võimalik vältida. Keskkonnaministri 02.04.2020 määruse nr 17 Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded kohaselt ei tohi meresumbakasvanduses toitainete heide ületada aastas keskmiselt 7 grammi üldfosforit ja 50 grammi üldlämmastikku ühe kilogrammi toodetud kala kohta. Kasvanduse kohta on tehtud esialgsed arvutused eralduvate reoainete koguste osas, mis on esitatud järgnevas tabelis. Toitainete prognoositav heide vastab määruse nr 17 nõuetele. Tabel 4. Reoainete esialgsed arvutuslikud kogused alternatiivide I ja II korral (arvutusi täpsustatakse KMH aruande koostamisel). Näitaja Alternatiiv I Alternatiiv II Ühik Nüld 2322.6 806.4 T Püld 183.8 41.4 T BHT7 2874.7 792 T 27 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Heljum 8983.3 990 T N 31.6 19.91 grammi/kilogrammi toodetud kala kohta P 2.5 1.02 grammi/kilogrammi toodetud kala kohta Kavandatavas kalakasvanduses hakatakse kasutama Läänemerest püütud kalast (eeskätt räim ja kilu) valmistatud kalasööta. Läänemere piirkonnas käsitletakse järjest laialdasemalt Läänemere päritoluga toorainest valmistatud kalasööda (nn Baltic Sea Fish Feed) temaatikat16. Kontseptsiooni sisuks on põhimõte, et Läänemerest püütud kaladest tehtud kalasööda kasutamisel on mõju Läänemerele väiksem kui mujalt pärit kalasööda kasutamisel. Kohalikku päritolu kalasööda kasutamise abil on võimalik fosfori reostuskoormust vältida kvantitatiivse meetodina sedavõrd, et see on teoreetiliselt arvutuslikult miinuses, st kalasööda kasutamisega viiakse merekeskkonnast fosforit välja. Lämmastiku heidet loetakse mitte Läänemerest pärineva võrreldes arvutuslikult ca 4 korda väiksem. Eelnevates reoainete arvutustes ei ole arvestatud kohaliku kalasööda kasutamise efekti. Lisaks on võimalik toitainete koormust vähendada alternatiiv II puhul ehk kalakasvanduslaevade kasutamisel. Kalakasvanduslaevade puhul on võimalik rakendada sette eemaldamist ning vajadusel ka täiendavaid puhastusmeetmeid (nt karpide või vetikate kooskasvatust laeval) toiteainete heitkoguste vähendamiseks. Käsitletava kalakasvanduse mõju suuremas skaalas (hindamisühikute-avamerealade või rannikuvee kogumite tasemel) on tõenäoliselt väga minimaalne, kuna tegevus on lokaalne ja mõjutab väga vähe toitainete voogusid suuremal skaalal. Lokaalsed mõjud on seotud toitainete kontsentratsiooni tõusust tingitud ebasoovitavate nähtustega. Siia kuuluvad näiteks kalasumpade all paikneva merepõhja orgaanilise aine sisalduse suurenemine, hapnikudefitsiidi teke, elustiku hävimine jne ning vee toitelisuse kasv, pelaagiliste mikrovetikate vohamine, suurvetikate- ja –selgrootute koosluste muutused ning oportunistlike liikide massarengud kalasumpade vahetus naabruses. KMH käigus määratakse vabanevate saasteainete hulk ning modelleeritakse nende levikut ja kontsentratsiooni ning võrreldakse neid kehtestatud kvaliteedinormidega (rannikumeres ja HELCOMi normid avameres). Hinnatakse ka toitainete sisalduse kasvu kasvanduse ümber (sh Natura aladel) ning selle mõju hapnikutingimustele ja põhjaelustikule (võimalikud vetikaõitsengute tekked, hapnikupuudus jne). Hinnatakse mõju veekvaliteedile ja eutrofeerumisele. Avamere kalakasvandusel puudub oluline mõju põhjaveele. 5.4 Mõju õhukvaliteedile, sh müra Kalakasvanduste rajamise ja tegutsemise mõju õhukvaliteedile on üldjuhul väheoluline. Eeskätt kalakasvanduslaevade alternatiivi puhul võib siiski esineda kohapealne kütuse (biogaasi või fossiilkütuste) põletamine laeval asuvate mehhanismide töös hoidmiseks. Samuti kasutavad kütust kalakasvatusi teenindavad alused. Mõju olulisus selgitatakse KMH käigus. Kalakasvanduse rajamise ja tegutsemisega ei kaasne olulist müraemissiooni. KMH aruandes hinnatakse siiski ehitusaegset ja toimimisaegset veealuse müra mõju (sh arvestades söödalaevade liikumisega). 5.5 Mõju vibratsiooni tasemele Kavandatava tegevusega seoses ei ole ette näha vibratsiooni taseme muutusi. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 16 http://www.svensktvattenbruk.se/download/18.482c7c2a16ea8be03b59677f/1574945578073/Baltic%20Sea%20Fis h%20Feed.pdf 28 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 5.6 Mõju maavarale Kavandatav tegevus ei mõjuta maavarade kasutamist või kaevandamisväärsena säilimist. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 5.7 Mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavasti olulisi muutusi valguse, soojuse või kiirguse tasemes. Valguse taset võib teatud määral mõjutada töövalgustite kasutamine kasvanduse hooldamisel, kuid vastavat mõju võib lugeda KeHJS mõistes mitteoluliseks. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 5.8 Mõju pinnasele Kavandatavate kalakasvatuste asukohad jäävad minimaalselt 2,3 km kaugusele rannast, valdavalt on vahemaa tunduvalt suurem. KMH käigus teostatakse veekvaliteedi muutuste modelleerimine (5.3). Seniste modelleerimistulemuste alusel17 ei ole oodata veekvaliteedi muutust ulatuses, mis võiks põhjustada rannikulähedase veekvaliteedi muutumist ja sellest tulenevalt ohustada kuidagi pinnast maismaal (sh saartel). Avamere kalakasvandusel puudub seega oluline mõju pinnasele. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 5.9 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, sh tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale Tegevuse positiivse mõjuna saab välja tuua töökohtade säilitamise ja loomise. Olulisi negatiivseid mõjusid tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. Kavandatud kalakasvanduste aladel toimub traalipüüki. Lisaks võib esineda „Osmussaare W“ kavandatava ala lähistel rannapüüki. Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel arvestatakse muuhulgas kalurkonna huvisid ning antakse hinnang kalapüügile avalduvale mõjule. Hinnatakse tegevuse mõju Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidele, sh Euroopa Liidu toetusvahendite jaotamisele ning juba toetusvahendite abil valminud objektidele. Kalakasvanduse alade valimisel on tehtud koostööd Veeteede Ametiga ning võib arvata, et valitud alad mõjutavad veeliiklust esialgselt välja pakutud aladega võrreldes vähem, on siiski oluline kalakasvanduse keskkonnamõju hindamisel hinnata ka kalakasvanduse võimalikku mõju veeliiklusele. Võimalik on teatav konflikt Hiiumaa põhjarannikule arendatava Loode-Eesti tuulepargiga ning vajalik on hinnata mainitud tuulepargi ja kalakasvanduse kumulatiivset mõju veeliiklusele. 5.10 Jäätmeteke Kalakasvanduse rajamise ja käitamisega ei kaasne olulist jäätmeteket. Merel tekkivad jäätmed (söödapakendid, olmejäätmed jms) transporditakse mandrile ja antakse üle jäätmekäitlejatele. Kuna ei ole oodata jäätmeteket suures mahus või ohtlike jäätmete teket, siis ei ole oodata jäätmetekkega kaasnevat olulist keskkonnamõju. KMH aruandes käsitletakse jäätmete äravedu merelt, sh amortiseerunud/lõhutud sumbaosade äraviimist merest või ka reostusjuhtude esinemisel (nt laevadelt või õlireostuse puhul). Lisaks käsitletakse hukkunud kalade käitlust. 17 TTÜ Meresüsteemide Instituut. Veevahetuse modelleerimine Soela väina veekogumis. Avamere kalakasvanduse mõjuhinnang. Töövõtuleping nr 1./20.8, 21.02.2018. 29 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 5.11 Jääkained Kalakasvanduse tegevusega kaasnevana tekivad kalade elutegevuse käigus tahked jääkained – kalasõnnik - mis mõjutab veekvaliteeti. Jääkainete tekke koguseid, nende edasist käitlust ja veekeskkonda sattumise vähendamisvõimalusi käsitletakse KMH käigus. Eeskätt on võimalik merre sattuvat jääkainete kogust vähendada kasvanduslaevade alternatiivi rakendamisel. Kasvanduslaevade puhul on tegu veevahetusega süsteemiga, mis võimaldab tekkivate jääkide tahke osa koguda ja transportida edasiseks käitlemiseks maismaale. Kalasõnniku edasise käitluse võimalust, sh kasutamist väetisena põllumajanduses, käsitletakse KMH käigus lähtudes kehtivate õigusaktide nõuetest. Aruandes hinnatakse kalasõnniku väetisena kasutusega kaasnevaid võimalikke mõjusid pinnasele ja veekeskkonnale. 5.12 Võimalik mõju kultuuripärandile Kalakasvanduse rajamisel kaasneb oluline mõju veealusele kultuuripärandile tegevuste käigus, mis toimuvad merepõhjas (näiteks sumpade või laevade ankurdamine). Merepõhja kaardistamine ei ole teostatud kogu Eesti mereala ulatuses. Hoonestusloa taotluse aladest on lauskaardistusega katmata Saaremaa W ala lõunaosa. Seega ei ole täielikult välistatud täiendavate kultuurimälestiste (laevavrakid) esinemine hoonestusala taotluste piirkondades. Osmussaare W alal on ka üks laevavraki asukoht registreeritud ja kultuurimälestisena kaitse alla võetud. Hiiumaa N ala puhul on samuti registreeritud ühe laevavraki esinemine, kuid seda ei ole kaitse alla võetud. Kalakasvanduse sumpade/laevade asukohtade määramisel (eeskätt ankurdamiskohtade määramisel) on oluline arvestada veealuste mälestistega ja välja selgitada kultuuripärandi olemasolu. Sellest tulenevalt on enne hoonestusloa andmist vajalik välja selgitada veealuse kultuuripärandi olemasolu planeeritava kalakasvanduse ja selle poolt mõjutataval alal allveearheoloogilise uuringu abil. Allveearheoloogilise uuringu eesmärk on veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimine ja tuvastamine, lokaliseerimine, dokumenteerimine ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamine. Eelnev allveearheoloogiline uuring kultuuriväärtusega objektide kindlakstegemiseks ennetab mainitud leidude kahjustamist või hävitamist kalakasvanduse rajamise käigus ning samuti tööde peatamist kultuuriväärtusliku leiu korral. KMH algatamiskorralduse alusel viiakse KMH käigus läbi allveearheoloogiline uuring veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimise ja tuvastamise, lokaliseerimise, dokumenteerimise ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamiseks (sh seni teadmata ajalooliste vrakkide leidmiseks). Allveearheoloogilist uuringut tohib läbi viia Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud uuringukava alusel, mille koostab pädev isik (MuKS § 46 lg 4-5). Allveearheoloogilise uuringu tegemisest tuleb Muinsuskaitseametit teavitada uuringuteatisega vähemalt kümme päeva enne uuringu alustamist. Koos uuringuteatisega esitatakse nõuetekohane uuringukava (MuKS § 47). 5.13 Võimalik mõju kliimamuutustele Alternatiiv II korral on võimalik, et kalakasvatuslaevade töötamisega kaasneb kütuse põletamisel heitgaaside teke ning nii alternatiiv I kui II korral kaasneb kalakasvatusi teenindava transpordi heitgaaside teke. Heitgaaside teke võib avaldada vähest mõju kliimamuutustele. Mõju olulisus selgitatakse KMH käigus. 5.14 Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus HELCOMi toitainete MAI/CART/NIC määrade ja Eestist lisanduvate reostuskoormuste kontekstis oleks teoreetiliselt võimalik kaudse piiriülese mõju esinemine - Eesti kalakasvandustest tuleneva suureneva reostuskoormuse tõttu peavad ka naaberriigid (Soome, Rootsi, Venemaa) oma reostuskoormusi rohkem vähendama hakkama. Samas tuleb kalakasvanduse projekteerimise ja KMH käigus leida lahendused, mis ei 30 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 halvenda Eestile kehtivate reostuskoormuse sihtide täitmist ja seega ei põhjusta mõjusid teistele Läänemereäärsetele riikidele. Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega oodata riigipiiriülese mõju teket. Teemat KMH aruandes ei käsitleta. 5.15 Kumulatiivse mõju võimalikkus, arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega KMH käigus käsitletakse kumulatiivseid mõjusid piirkonna teiste teadaolevate sarnaseid mõjusid omavate arendusprojektidega. Kumulatiivne mõju võib olla sealjuures nii positiivne (nt karbi- ja vetikakasvanduste rajamine aitaks vähendada Läänemere reostuskoormust) kui ka negatiivne (lähestikku paiknevate kalakasvanduste mõjud võivad kumuleeruda reostuskoormuse osas). Saaremaa W ala puhul on teadaolevad koosmõju omada võivad objektid Saaremere Kala AS Tagalahe suudmeala kavandatav kalakasvatus, Ösel Aquafarms OÜ Kesknõmme kalakasvatus ja RedStorm OÜ kalakasvatus. Saaremaa W ala puhul on võimalik lisaks koosmõju esinemine tuuleenergeetika arendustega, mis jäävad u 3 km põhja suunas ja 7,5 km lõuna suunas. Eesti mereala planeering näeb ette hoonestusloa taotluse ala läbivana ka tuuleenergeetika kaablikoridori võimalikku asukohta. Kaabli rajamisega võib kaasneda heljumi teke, mis kumuleerub kalakasvatuse põhjustatud heljumi tekkega. Hiiumaa N ala puhul on teadaolevad koosmõju omada võivad objektid Nordic Trout Ab kavandatavad kalakasvatused ja Saaremere Kala AS kavandatav kalakasvatus Hiiumaa mereala vesiviljelusalale PV2. Osmussaare W ala puhul teadaolevalt teisi kalakasvatusrajatisi piirkonda kavandamisel ei ole. Kumulatiivset mõju teiste piirkonna objektidega hinnatakse niivõrd, kui see informatsioon on keskkonnamõju hindajale kättesaadav st näiteks veekvaliteedi modelleeringusse saab hõlmata objekte, mille kohta on kättesaadavad vähemalt esialgsed kavandatava reostuskoormuse või tegevusmahu andmed. KMH koostaja ei näe enamikes mõjuvaldkondades ette olulise kumulatiivse mõju esinemise võimalikkust meretuulepargi arenduste ja kalakasvatuste koostoimes. Tegu on erinevates mõjuvaldkondades olulist mõju omavate tegevustega. Samuti ei kattu kalakasvatuse alad kavandatavate tuulepargi aladega, seega puudub ala kasutuse konflikt. Antud valdkonnavahelise olulise kumulatiivse mõju võimalikkust ei ole käsitletud ka mereala planeeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises. Saaremaa W ala puhul võib siiski teatav koosmõju esineda. Kalakasvatuse ala võib läbima hakata tuulepargi kaablikoridor ja seega võib esineda kumuleeruvana kaabli ehitusaegne heljumi teke. Võimalik on ka teatav kumulatiivne mõju veeliiklusohutusele. Samuti võib esineda teatav mõjude kumuleerumine mereelustikule, sh kalastikule, avalduvate mõjude osas. Koosmõjude hindamine viiakse läbi eksperthinnangu vormis (va veekvaliteet, mille osas teostatakse modelleering). Koosmõju hindamisel võetakse arvesse olemasolevat infot teiste projektide osas (nt tuleb arvestada, et tuuleparkide arendused merealal ei ole valdavalt hoonestusloa tasemele jõudnud). 5.16 Mõju hädaolukordadest Hädaolukorrad on sündmused, mille toimumine on prognoosimatu, kuid mille esinemist saab heade juhtimistavadega vähendada. Hädaolukorrad avamere kalakasvanduses võivad olla seotud ilmaga. Võrkude purunemisega seoses võib esineda kasvanduse kalade sattumist vabadusse, samuti võib esineda röövloomade kallaletunge või haiguspuhanguid. Võimalikke hädaolukordadest tulenevaid mõjusid hinnatakse KMH käigus. Rannikumeri võib sisaldada lõhkemata sõjamoona, mille esinemise tõenäosus selgitatakse arheoloogiliste uuringute käigus ning millega seotud riske ning nende vältimise võimalusi käsitletakse KMH aruandes. 31 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Võimaliku õnnetusena võib esineda ka laeva kokkupõrge kalakasvandusega. KMH käigus analüüsitakse laeva ja kalakasvatuse kokkupõrke tõenäosust, võimalikke tagajärgi ja leevendusmeetmeid. 5.17 Bioturvalisus Kalakasvandustes, kus kalad on tihedalt koos võivad kergemini levida kalaparasiidid ja –haigused. Vesiviljelusettevõtete bioturvalisuse risk tõuseb järsult, kui mitu kasvatajat asuvad ühel veealal ja/või kasutavad teise(te) kasvanduste poolt tarbitud vett. Antud juhul ei ole teada, et kavandatavate kasvanduste vahetusse naabrusse oleks kavandamisel teisi kalakasvandusi. Lähimad teised kavandatavad kasvandused jäävad Hiiumaa N alast 7,5 km kaugusele. Arvestades suuri vahemaid on ebatõenäoline haiguste ja parasiitide oluline levik kalakasvanduste vahel. Bioturvalisuse all käsitletakse riske (võõrliigid, ravimid, haigused jne) ka looduslikele liikidele. KMH aruandes siiski käsitletakse vesiviljeluse bioturvalisuse riske tuginedes erialakirjandusele ja -uuringutele. 32 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 6 Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud Keskkonnamõju hindamisel, sh aruande koostamisel, lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest ning järgitakse keskkonnamõju hindamise häid tavasid ning ajakohaseid juhendmaterjale18. KMH läbiviimisel arvestatakse kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte. Keskkonnamõju hindamine toimub avaliku protsessina. KMH protsessi saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, arendaja kui keskkonnamõju hindaja poole. Hindamisel lähtutakse mõjude hindamise metoodilisest lähenemisest, mille korral hinnatakse muutusi keskkonnas ehk muutusi olemasoleva olukorra suhtes, mis toimuvad kavandatava tegevuse rakendumisel. Selleks prognoositakse mõjuhindamise käigus tagajärgi (nt saasteainete emissioon), mis võivad põhjustada muutusi keskkonnaelementides (pinnavesi, välisõhk, looduskooslus jms). Oluline on sealjuures vaadelda keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtjate (elanikkond, elusloodus) kontekstis. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KMH läbiviimise käigus Võrreldes maismaaga on avamere alade uuritus tunduvalt madalam. Antud alade puhul on Veeteede Ameti Hüdrograafiaosakonna andmetel on lausmõõdistusega täielikult kaetud Hiiumaa N ja Osmussaare W alad. Saaremaa W alast on mõõdistatud põhjapoolne osa. Osmussaare W ala lähedusse jääb riikliku avamere seire seirepunkte. Lisaks on hoonestusloa taotluste piirkondades ja laiemalt Eesti merealal on varasemalt läbi viidud mitmeid uuringuid, keskkonnamõju hindamisi ja eksperthinnanguid, mille käigus on kogunenud märkimisväärne informatsioon keskkonnatingimuste kohta ning nende baasil on võimalik paljusid kalakasvanduse võimalikke keskkonnamõjusid hinnata. Käesoleva KMH läbiviimisel arvestatakse varasemalt läbi viidud uuringute tulemustega. Arvestades uuritustasemeid kavandatakse KMH ja hoonestusloa taotlemise raames järgmiseid uuringuid: 1. Veekvaliteedi näitajate keemiliste ja füüsikaliste näitajate analüüsid. Selgitamaks veekvaliteeti ning selle võimalikku muutust kavandatava tegevuse tagajärjel on vaja fikseerida olemasolev olukord ning modelleerida võimalikku muutust. Veekvaliteedi olemasoleva olukorra fikseerimiseks kasutatakse võimalusel juba toimivat seiresüsteemi (nt riiklik seire ja teadusprojektide andmed) ning teostatakse vajadusel ka täiendavaid mõõdistusi. Lisaks veekvaliteedi seirele teostatakse modelleerimine veekvaliteedi muutuste prognoosimiseks ja mõjude hindamiseks. Modelleerimine teostatakse erinevate kalakasvanduse alternatiivsete lahenduste korral. Saaremaa W ala puhul on veekvaliteedi olemasoleva olukorra hindamine ja mõju modelleerimine osaliselt juba teostatud19. Antud uuringut võetakse arvesse KMH koostamisel. 2. Merepõhja uuringud setete ja elustiku kohta. 18 https://www.envir.ee/et/kmh-uuringud-ja-juhendid 19 TTÜ Meresüsteemide Instituut. Veevahetuse modelleerimine Soela väina veekogumis. Avamere kalakasvanduse mõjuhinnang. Töövõtuleping nr 1./20.8, 21.02.2018. 33 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Kaardistatakse põhjakooslused kalakasvandusüksuste vahetus läheduses (nende alusel alal). Lisaks teostatakse mõjualas (mõjuala ulatus selgub jääkainete leviku modelleerimisest) asuvate madala mere põhjakoosluste/elupaikade ühekordne kirjeldus (vajadus võib esineda Osmussaare W ala Osmussaare piirkonna puhul). 3. Allveearheoloogiline uuring. KMH algatamiskorralduse alusel viiakse KMH käigus läbi allveearheoloogiline uuring veealuste kultuuriväärtusega asjade ja kultuurikihi otsimise ja tuvastamise, lokaliseerimise, dokumenteerimise ja nende seisundi ja säilimise ulatuse väljaselgitamiseks (sh seni teadmata ajalooliste vrakkide leidmiseks). Allveearheoloogilist uuringut tohib läbi viia Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud uuringukava alusel, mille koostab pädev isik (MuKS § 46 lg 4-5). Allveearheoloogilise uuringu tegemisest tuleb Muinsuskaitseametit teavitada uuringuteatisega vähemalt kümme päeva enne uuringu alustamist. Koos uuringuteatisega esitatakse nõuetekohane uuringukava (MuKS § 47). Uuringu täpsem ulatus kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. Allveearheoloogiline uuring tuleb teha kõikidel aladel, kuhu kavandatakse kalakasvatusrajatisi. Kalakasvanduse rajamisel kaasneb oluline mõju veealusele kultuuripärandile tegevuste käigus, mis toimuvad merepõhjas (näiteks sumpade või laevade ankurdamine). 34 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 7 Osalised, huvitatud isikud ja ekspertgrupp Tegevuse arendajaks on Ösel Offshore OÜ (Kontaktisik: Andro Ots, e-post: [email protected], telefon: 5016588). Tegevusloa väljastajaks ehk otsustajaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (Kontaktisik: Liina Roosimägi, +3726672004, [email protected]). Keskkonnamõju hindamise viib läbi Lemma OÜ (reg nr: 11453673). KMH läbiviimiseks on moodustatud töögrupp, kuhu kuuluvad järgmised Lemma OÜ-ga seotud spetsialistid oma hariduse, erialaste teadmiste ning senise töökogemuse ja Lemma OÜ väljakujunenud sisemise tööjaotuse alusel: - Piret Toonpere – KMH juhtekspert (KMH0153), tehnikateaduste magister (keskkonnakorraldus) ja loodusteaduste bakalaureus (keskkonnatehnoloogia ökosüsteemide suund). Ekspert on olnud juhteksperdiks paljudes Lemma OÜ poolt koostatud KSH ja KMH-des, samuti osalenud erinevates keskkonnaprojektides ning omab KMH juhteksperdina vajalikku kvalifikatsiooni. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitsealadele, sh Natura aladele, kumulatiivsed mõjud, sotsiaalmajanduslikud mõjud. - Mihkel Vaarik – keskkonnaekspert, diplomeeritud veemajanduse insener. Hinnatavad mõjuvaldkonnad: tehnilise taristu küsimused, mõju veekvaliteedile, hädaolukordade mõju ja bioturvalisus. - Kaisa Aadna – keskkonnaspetsialist, tehnikateaduste magister (tööstusökoloogia) – Hinnatavad mõjuvaldkonnad ja ülesanded KMH juures: foonikirjelduse koostamine, kartograafilised tööd ja analüüsid, jäätmekäitlus ja jääkained. - Kerli Rästa – keskkonnaspetsialist – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: müra ja õhukvaliteet, mõju kliimamuutustele. Välisekspertidena kaasatakse: - Erki Lember – kalakasvanduste jääkainete tekkekoguste hinnangud ja tehnilised konsultatsioonid jääkainete eemaldamise osas. - Merebioloog - KMH ekspertgruppi kaasatakse merepõhja uuringut läbiviiv spetsialist, kelle isik selgub vastava uuringu hanke raames – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju vee-elustikule, sh põhjakooslustele (k.a. Natura elupaikadele) ja kalastikule. Merebioloogi pädevus peab hõlmama ka kalastikule mõju hindamist või kaasatakse täiendavalt kalastiku spetsialist. - Allveearheoloog – KMH ekspertgruppi kaasatakse allveearheoloogilist uuringut läbiviiv spetsialist, kelle isik selgub vastava uuringu hanke raames – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju kultuuripärandile. - Ornitoloog – KMH ekspertgruppi kaasatakse merelinnustiku ekspert, kelle isik selgub edasiste läbirääkimiste käigus – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju linnustikule, sh Natura alade linnustikule. - Veeliikluse ohutuse ekspert - KMH ekspertgruppi kaasatakse navigatsiooniohutuse ekspert, eksperdil peab olema veeliikluse korraldamise või laevajuhtimise alane kogemus või varasem riskide hindamise kogemus rahvusvaheliselt tunnustatud navigatsiooniriskide hindamise metoodika järgi – Hinnatavad mõjuvaldkonnad: mõju veeliiklusohutusele. 35 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 KMH käigus tehakse tihedat koostööd piirkonna mereuuringute läbiviijatega eeskätt TÜ Eesti Mereinstituudiga (Georg Martini töögrupp) ja TTÜ Meresüsteemide instituudiga. KMH läbiviimise käigus kaasatakse KMH protsessi vastavalt vajadusele veel täiendavaid eksperte. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KMH programmi koostamise ajal määratletud järgnevalt tabelis 2. KMH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri täieneda. Tabel 5. Huvitatud isikud või asjaomased asutused. Isik või asjaomane asutus Huvi põhjus Kaasamise/teavitamise viis Laiem avalikkus On huvitatud kõrge kvaliteediga Teavitatakse ajalehes, elukeskkonnast, keskkonnakaitsest, Ametlikes Teadaannetes majanduse arengust. ja TTJA kodulehel Tarbijakaitse- ja Tehnilise KMH algataja ja otsustaja Kirjaga ei teavitata, kuna Järelevalve Amet on korraldajana protsessiga kursis otsustajana. Ösel Offshore OÜ Otseselt asjast huvitatud isik Kirjaga ei teavitata, kuna on protsessiga kursis Keskkonnaamet Kuulub asjaomaste asutuste hulka lähtuvalt Teavitatakse e-kirjaga. KeHJS §23 lg (2) Keskkonnaministeerium Merealade kaitse planeerimine. Merestrateegia kavandamise ja täitmise korraldamise Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude organisatsioonid ja organisatsiooni suunitlusest tulenevate kodanikeühendused väärtuste arvestamise tagamine (esindusorganisatsioon kavandatava tegevuse realiseerimisel Eesti Keskkonnaühenduste Koda – EKO) Maaeluministeerium Kalanduse ning vesiviljeluse arengut suunav asutus; Veeteede Amet Laevaliiklust reguleeriv asutus Muinsuskaitseamet Veealuse kultuuripärandi ning muististe kaitsega tegelev asutus. Rahandusministeerium Mereala planeeringuga tegelev asutus. (Riigihaldusminister) – Saaremaa Vallavalitsus Kavandatava tegevuse alaga seotud kohalik Hiiumaa Vallavalitsus omavalitsus. Vormsi Vallavalitsus Keskkonnainspektsioon Asjaomase asutusena teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle Valitsusvälised Keskkonnaalaste või muude organisatsioonid ja organisatsiooni suunitlusest tulenevate kodanikeühendused 36 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 (esindusorganisatsioon väärtuste arvestamise tagamine Eesti kavandatava tegevuse realiseerimisel Keskkonnaühenduste Koda – EKO) Kalurite ühendused Kalapüük kavandatavatel kalakasvatuse Teavitatakse e-kirjaga. (Eesti Kalurite Liit, MTÜ aladel. Hiiukala, MTÜ Saarte Kalandus) Muud asjaomased KMH protsessi käigus lisanduda võivad asutused ja isikud isikud, kes edaspidi KMH programmi avalikustamise käigus avaldavad soovi olla kaasatud 37 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 8 Ajakava Tabel 6. KMH ajakava. Keskkonnamõju hindamise etapp Aeg KMH algatamine Algatatud Tehnilise Järelevalve Ameti 31.12.2018 otsusega nr 16- 7/18-0549-429 KMH programmi koostamine Mai 2020 KMH programmi kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha Juuni-juuli 2020 küsimine KMH programmi täiendamine September 2020 KMH programmi avalik väljapanek September-oktoober 2020 KMH programmi avalik arutelu Oktoober 2020 KMH programmi täiendamine avalikustamise käigus tehtud Oktoober 2020 ettepanekute alusel KMH programmi nõuetele vastavaks tunnistamine November 2020 KMH läbiviimine ja aruande koostamine, sh uuringute läbiviimine Detsember 2020 – august 2021 KMH aruande kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine August-oktoober 2021 KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu pärast asjaomaste November 2021 asutuste seisukohtade saamist KMH aruande täiendamine avalikustamise käigus tehtud Detsember 2021 ettepanekute alusel Täiendatud KMH aruande asjaomaste asutustega Jaanuar 2022 kooskõlastamine KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamine Märts 2022 Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav. 38 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 9 Laekunud ettepanekute arvestamise koondtabel Tabel 7. KMH programmile esitatud seisukohad. Ettepanek või märkus Ettepaneku või märkuse arvestamine Kaitseministeerium 13.07.2020 nr 12-3/20/2069 Kaitseministeerium nõustub Ösel Offshore OÜ - kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõuga ning ei esita sellele vastuväiteid ega ettepanekuid. Keskkonnaamet 01.07.2020 nr 6-3/20/10576-2 Keskkonnaamet on tutvunud esitatud - materjalidega. Kuna taotlus vajab erinevate spetsialistide põhjalikumat analüüsi, pikendame vastamistähtaega HMS § 41 alusel kuni 07.08.2020. Keskkonnaministeerium 09.07.2020 nr 7-12/20/2820-2 Lähtudes KeHJS-i § 24 ning asjaolust, et esitatud - programm vajab erinevate spetsialistide seisukohti ja arvestades ka puhkusteperioodi, pikendab Keskkonnaministeerium seisukoha esitamise tähtaega kuni 7. augustini 2020. Keskkonnainspektsioon 13.07.2020 nr 8-3/20/4138-2 Olles tutvunud KMH programmi dokumentidega, - ei ole Keskkonnainspektsioonil vastuväiteid hoonestusloa andmiseks. Maaeluministeerium 30.06.2020 nr 6.2-15/28-2 Maaeluministeerium on edastanud seisukoha - Ösel Offshore OÜ hoonestusloa taotlusele (03.06.2017 kiri nr 6.1-1/3882-1), mille kohaselt pooldab Maaeluministeerium planeeritud kolme kalakasvatuskompleksi rajamise hoonestusloa menetluse algatamist. Samas on Maaeluministeeriumile oluline, et kalakasvanduste planeerimisel ning nende võimalikul rajamisel säiliksid kalurkonnale ka edaspidiselt praegused kalapüügivõimalused. Seetõttu tuleb vältida konfliktolukordasid kalapüügi ja rajatavate kalakasvanduste vahel ning arvestada tehniliste lahenduste 39 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 väljatöötamisel loodusliku kalavaru mittekahjustamise vajadusega. Maaeluministeerium on seisukohal, et Eestis on vesiviljelus pikas perspektiivis jätkusuutlik tegevusala, ning nõustub KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja sisuga. Peatükis 7 esitatud ekspertrühma koosseis on maaeluministeeriumi hinnangul piisav. Muinsuskaitseamet 14.07.2020 digiallkirjas nr 1.1-7/1528-5 Alates 1.05.2019 jõustus uus KMH programmi ptk 5.12 täiendati vastavalt muinsuskaitseseadus, kus on muutunud uuringu ettepanekule. tegemise kord. Allveearheoloogilist uuringut tohib läbi viia Muinsuskaitseameti poolt heaks kiidetud uuringukava alusel, mille koostab pädev isik (MuKS § 46 lg 4-5). Allveearheoloogilise uuringu tegemisest tuleb Muinsuskaitseametit teavitada uuringuteatisega vähemalt kümme päeva enne uuringu alustamist. Koos uuringuteatisega esitatakse nõuetekohane uuringukava (MuKS § 47). KMH programmis tuleb arvestada uue muinsuskaitseseadusega ja täpsustada sõnastust viiendas peatükis (5.12) allveearheoloogilise uuringu tegemise osas. Samuti on asjakohane välja tuua kalakasvanduse eeldatav kaasnev oluline mõju veealusele kultuuripärandile. Kalakasvanduse rajamisel kaasneb oluline mõju veealusele kultuuripärandile tegevuste käigus, mis toimuvad merepõhjas (näiteks sumpade või laevade ankurdamine). Parandada kuuendas peatükis KMH programmi ptk 6 vastavat sõnastust allveearheoloogilise uuringu punktis uuringu parandati. tegemise korda vastavalt kehtivale muinsuskaitseseadusele ja uuringu kirjeldamisel lähtuda alljärgnevast. Allveearheoloogiline uuring tuleb teha kõikidel aladel, kus kavandatakse kalakasvatusrajatisi. Veeteede Ameti merepõhja mõõdistuste eesmärk on kaardistada takistused, mis on olulised meresõiduohutuse tagamiseks. Kasutatud metoodika ei ole piisav sellise veealuse kultuuripärandi välja selgitamiseks, mis merepõhjast ainult vähesel määral eristub. Veealuse kultuuripärandi väljaselgitamiseks tuleb teha nii kõrgresolutsiooniline sonariuuring kui 40 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 leitud inimtekkeliste anomaaliate allveearheoloogiline dokumentatsioon. Kalakasvatuse rajamine võib oluliselt mõjutada KMH ekspertgrupi koosseisu täiendati, KMH veealust kultuuripärandit. Kavandatavale ekspertgruppi kaasatakse allveearheoloogilist kalakasvatusalale Vormsi N jääb kultuurimälestis uuringut läbiviiv spetsialist, kelle isik selgub reg-nr 30962 ja selle kaitsevöönd. vastava uuringu hanke raames. Allveearheoloogi Keskkonnamõju hindamiseks nii teadaolevale kui roll on KMH käigus mõju hindamine allveearheoloogilise uuringu käigus ilmnevale kultuuripärandile. veealusele kultuuripärandile tuleb KMH koostamise eksperdirühma kaasata allveearheoloog. Politsei- ja Piirivalveamet 07.07.2020 nr 1.11-11/340-4 Politsei-ja Piirivalveametil poolt on läbi vaadatud - Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotlus keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu ning meie poolt puuduvad tähelepanekud, ettepanekud ning märkused. Merevägi 06.07.2020 Mereväe seisukohast planeeritavates aladel - piiranguid ei ole. Küll aga ei saa välistada ajalooliste lõhkekehade olemasolu planeeritavatel objektidel. Keskkonnaamet 06.08.2020 nr 6 3/20/10576-3 Sissejuhatuses (lk 5 on märgitud, et Täpsustus lisatud kavandatavale tegevusele on vaja ka veeluba (arendatakse vesiviljelust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas), siis koostatakse KMH andmaks vajalikku infot ka veeloa menetluseks. Juhime tähelepanu, et korrektne termin on keskkonnaluba vee erikasutuseks. Keskkonnaluba on vajalik ka veekogusse tahkete ainete paigutamiseks alates 100 st m³ st. Sumbad ankurdatakse mere põhja. Palume KMH käigus täpsustada ka seda aspekti. Peatükk 3.2 (lk 13 kohaselt kattub Saaremaa W Asjaolu täpsustati programmi ptk 3.2. Arvestades planeeritav kalakasvatusala osaliselt hoonestusloa taotluse ala suurust, siis on kavandatava Vilsandi rahvuspargi projekteeritava võimalik kalakasvatusrajatised paigutada laiendusega. Eesti mereala planeeringu eelnõu väljaspoole rahvuspargi laienduse ala. kohaselt on seatud tingimus, et kalakasvatust ei kavandata looduskaitselisele objektile. Vilsandi rahvuspargi laiendus on küll menetluses ja ei ole 41 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 veel ametlikult kaitstav objekt, kuid Eesti merealade planeeringus on sellega arvestatud. Peatükis 4.5 (lk 19) on käsitletud kavandatava Ptk 4.5. täiendati vastavalt ettepanekule. tegevuse seost Eesti vesiviljeluse sektori arengustrateegiaga aastateks 2014-2020 (edaspidi strateegia). Soovitame peatükki täiendada ja muu hulgas analüüsida kavandatavat tegevust strateegias seatud arvuliste väärtuste kontekstis. Strateegias on öeldud, et Eesti Vesiviljelejate Liidu visioonide kohaselt võiks tootmise aastamahuks aastal 2020+ olla 20 000 tonni, mis on kordades väiksem kavandatava kalakasvanduse kompleksi aastamahust. Eesti turgu on hinnatud maksimaalselt 6500 tonnile kalasaadustele, millest 3000 tonni võiks olla kohalik toodang ja 3500 tonni import. Peatükis 5.8 (lk 24) on jõutud järeldusele, et Ptk 5.8 mõju pinnasele täiendati. KSH juhtekspert oluline mõju pinnasele puudub. Palume KMH on jätkuvalt seisukohal, et mõju pinnasele on programmis selgitada kuidas sellisele tulemusele ebatõenäoline. Juhul kui KMH protsessi käigus on jõutud. Juhime tähelepanu, et kui ilmneb uut infot, mille põhjal võib eeldada mõju kavandatava tegevuse tulemusel veekvaliteet esinemist pinnasele, siis teemat käsitletakse KMH muutub, võib reostus jõuda ka rannikule ja aruandes. Käesoleval ajal olemasoleva info alusel sealset pinnast mõjutada. mõju pinnasele ei avaldata. Teoreetiliselt on võimalik, et kalasõnnikut Kalasõnniku kasutamise temaatika on nimetatud kasutatakse põldude väetamiseks seetõttu tuleb programmi ptk 5.11. KMH aruandes käsitletakse analüüsida, millest kalasõnnik koosneb ja selle kalasõnniku kasutusvõimalust põllumajanduses. võimalikku mõju pinnasele. Läbi põllumajanduse Sarnaselt teistele orgaanilistele väetistele tuleb võib osa toitainetest jõuda Läänemerre tagasi. järgida väetise hoiustamisel, käitlusel ja See peaks olema välistatud, sest muidu pakutud kasutamisel kehtivaid nõudeid, mis väldivad arvutused ei kehti. toitainete kannet veekeskkonda. Peatükis 5.15 (lk 25) on välja toodud kumulatiivse Peatükki 5.15. täiendati. mõju võimalikkuse hindamine. Nimetatud on võimalik kumulatiivne mõju karbikasvatuste ja teiste kalakasvatustega. Täiendavalt peab hindama ka tuulepargi ja kalakasvatuse võimalikku kumulatiivset mõju, arvestades näiteks Hiiumaa N piirkonnas planeeritavaid tuuleparke. Palume KMH programmis nimetada konkreetsed objektid, mille kumulatiivset mõju hinnatakse. Peatükis 5.13 (lk 25) on öeldud, et kavandatava Peatükki 5.13. täiendati. tegevusega ei ole oodata olulist mõju kliimale. Palume KMH programmis selgitada kuidas sellisele tulemusele on jõutud, sest kui rakendub 42 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 alternatiiv II, siis laeval töötavad mootorid ja tekivad heitgaasid (seda on mainitud ka peatükis 5.4). Peatükis 6 (lk 27) on välja toodud vajalikud Vastav teemavaldkond lisati programmi ptk 5.17. uuringud. Nimetamata on uuringuid hindamaks Eraldiseisva uuringu vajadust bioturvalisuse bioturvalisusega kaasnevaid riske (võõrliigid, teemal ei nähta, valdkonda on võimalik hinnata ravimid jne). KMH käigus palume täpsustada ka erialakirjanduse ja -uuringute alusel. seda aspekti. KMH käigus on vajalik teha koostööd Arvestatakse KMH läbiviimisel. kaabliomanikega veealuste kaablite ja torujuhtmete asukohtade ja koostoimimise võimalikkuse väljaselgitamiseks. Kuna tegevusel võib olla suur mõju (arvestades Natura eelhindamise osa KMH programmis kalakasvanduse mahtu), siis tuleb mõju hinnata täiendati. Teaduskirjanduse andmetel on kõikidele läheduses asuvatele kaitstavatele kalakasvanduste mõjualaks (alaks kus on aladele, sh ka Natura 2000 võrgustiku aladele. tuvastatav toitainete kontsentratsiooni muutus) Nendeks aladeks on: Vilsandi rahvuspark, sh ka tavapäraselt u 200 m. Kauglevi on Natura 2000 võrgustiku aladele Vilsandi linnu ja kirjandusallikate alusel võimalik kuni u 3-4 km loodusala ning Tagamõisa linnu ja loodusala, Hiiu raadiuses. Sellest lähtuvalt on Natura madala hoiuala, sh Hiiu madala loodusala, Apollo eelhindamises väga konservatiivselt mõjualaks meremadaliku looduskaitseala, Väinamere võetud 10 km hoonestusloa taotluse alade hoiuala (Väinamere linnu ja loodusala), Nõva piiridest. Alade suhtes, mis jäävad kaugemale kui Osmussaare hoiuala (Nõva Osmussaare linnu ja 10 km (nagu Väinamere hoiuala, Hiiu madala loodusala). Palume KMH programmis lisaks hoiuala, Apollo meremadaliku looduskaitseala) täpsustada ja selgitada, kas tegevuse on mõju avaldamine ebatõenäoline. Juhul kui mõjupiirkonda jääb lisaks juba KMH programmis KMH käigus (nt toitainete leviku modelleerimisel nimetatud Nõva Osmussaare hoiualale (Nõva või linnustiku mõjude hindamisel) ilmneb, et Osmussaare linnu ja loodusala) ning Vilsandi mõjuala võib olla suurem, siis seda rahvuspargile ka teisi eelnevalt nimetatud suurendatakse KMH käigus. läheduses asuvaid kaitstavaid alasid. Juhime tähelepanu, et kavandatav tegevus võib Täiendati KMH programmi ptk 5.1. mõjutada linnustikku ka läbi käitusmustri muutmise (kui lindudel on ligipääs kalale) ning lindude toitumistingimusi (nt heljumi rikas vesi, veekvaliteedi muutus). Seega tuleb hinnata mõjusid ka lindudele ja Natura linnualadele. KMHs peab lisaks käsitlema kalakasvatust Täiendati KMH programmi ptk 5.1. teenindava transpordi mõju, näiteks kust sadamatest hakkab teenindus toimuma ja kas läbitakse kaitstavaid alasid (mõju nendele) Palume KMH programmis täpsustada Täiendati ekspertrühma puudutavat. eksperdirühma koosseisu, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama lähtuvalt 43 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 programmis nimetatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnevast keskkonnamõjust. Muu hulgas on nimetamata kalakasvatuse, eluslooduse ja Natura hindamise eksperdid. KMH programmis ei ole esitatud keskkonnamõju Täiendati KMH programmi ptk 6. hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldust. Keskkonnaministeerium 12.08.2020 nr 7-12/20/2820-3 Käsitleda programmis ptk 1, kas kavandatavate Täpsustatud programmi ptk 1. Alade asukoht on asukohtade valikul on arvestatud ka muude valitud väljaspoole aktiivse liiklusega veeteid, olemasolevate ja kavandatavate tegevustega, tuuleenergeetika arendusalasid ja riigikaitselisi mis nendes potentsiaalsetes alasid. kasvanduspiirkondades toimuvad või võivad lähitulevikus tekkida ja mis võivad kasvandusi mõjutada. Kasvatada soovitatav vikerforell ei ole oma olemuselt müratundlik liik20. Teadaolevalt ei Käsitleda programmis (ptk 5.15) ja KMH aruandes mõjuta kõrgendatud müratase kasvanduse kumulatiivsete mõjude hindamisel teisi toodangut ja seega laevaliikluse ja hoonestusloa kasvanduste piirkonna olemasolevaid või taotluse alast teisele poole Osmussaart, üle 5 km kavandavaid tegevusi, nt Osmussaarest itta kaugusele, jääva harjutusala müra ei kujuta endas jäävat mereväe harjutusala (vt Eesti mereala kaladele olulist häiringut. planeeringu eelnõu), kus lõhkekehad võivad kasvatatavaid kalu mõjutada (lõhkekehade Ei ole teada, et meretuulepargid mõjutaksid plahvatuste mõju võib vees väga kaugele kalakasvandusi. Märgime, et Eesti mereala ulatuda). planeeringu eelnõu ja selle KSH aruanne toetavad näiteks tuuleparkide ja kalakasvanduste osas Lisaks võivad kasvatatavaid kalu mõjutada merealade kooskasutust. Antud juhul jääb lähim kavandatavad meretuulepargid või kavandatav tuulepargi ala üle 3 km kaugusele rahvusvaheline laevatee (nt veealuse müra ja hoonestusloa taotluse ala servast. elektrivälja kaudu, aga ka võimalikud reostusjuhud). Märgime, et kavandava ala nimetus „Vormsi N“ Asendatud läbivalt nimetusega Osmussaare W. on eksitav, sest kasvanduspiirkond asub pigem Osmussaare kõrval (u 2 km) ning Vormsi asub üle 20 km kaugusel. Programmi ptk 2 on alternatiividena käsitletud Programmi ptk 2 on nii alternatiiv I kui ka II juures vaid kasvandusviise (sumbad ja laevad). Palume välja toodud kasvatatavad kala kogused (need on lisada programmi alternatiivi(de)na ka alternatiivide vahel erinevad). Täiendavalt kasvatatavad kalakogused ning kaaluda vähendatud mahus tegevust kaalutakse KMH täiendava alternatiivina kavandatavat tegevust 20 Wysockia, L.E., Davidson, J.W., Smitha M. E., Frankelc, A.S., Ellisond, W.T., Mazike, P.M., Poppera, A.N., Bebakb, J. 2007. Effects of aquaculture production noise on hearing, growth, and disease resistance of rainbow trout Oncorhynchus mykiss. Aquaculture. Volume 272, Issues 1–4, 26 November 2007, Pages 687-697 44 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 vähendatud mahus (st väiksemad kasvatatavad käigus kui ilmneb selleks vajadus st ilmneb oluline kalakogused). Tõenäoliselt pole Läänemere ja mõju. Eesti mereala halva keskkonnaseisundi tõttu võimalik realiseerida või loastada plaanitud toodangukogust 73 500 tonni forelli aastas, mistõttu on vajalik lisada ka alternatiivid kasvatatavate kalakoguste kohta (sh koguste jaotus 3 kasvandusala vahel). Programmi ptk 2 (lk 7) on kirjas, et KMH aruandes antakse tegevuse kohta täpsem kalakasvandustes on kavas kasutada kaasaegset tehniline kirjeldus. ja innovatiivset avamere kalakasvanduse tehnoloogiat ning rajatised on sumbaga sarnase põhilahendusega, kuid oluliselt kaasajastatud. Palume KMH aruandes välja tuua, mille poolest on plaanitav kasutatav tehnoloogia olemasolevast oluliselt kaasaegsem. Lisaks on samas lk 7 öeldud, et ühe näidisrajatise KMH aruandes tuuakse asjaolu välja. kõrgus on 68 meetrit. Kuna valitud merealadel on sügavused väga kõikuvad, siis on oluline kindlaks teha, kas igal alal on piisavalt sügavat mereala, et sinna paigutada 5-8 sumpa, mille pindala võib olla kuni 1 hektar. Palume ka see KMH aruande koostamisel välja tuua. Ptk 2.2 (lk 8) on kirjas, et kala noorjärkude KMH aruandes käsitletakse teemat. kasvatamine toimub juba olemasolevates maismaal paiknevates vee retsirkulatsiooni kasutavates kalakasvandustes, seejärel toimub kalade kasvatamine kuni kaaluni 0,5 kg arendatavas Kesknõmme kalakasvanduses ning viimase etapina avamere sumpades. Tuua KMH aruandes välja arvutused, mis näitab, et olemasolev RAS süsteem ja planeeritav kalakasvandus suudab toota Ösel Offshore OÜ jaoks piisavalt asustusmaterjali. Ptk 3.1 on toodud HELCOMi Läänemere Vastavalt ettepanekule lisati programmi põhjabasseini kohta toitainete lubatud aastase vastavate indikaatorite väärtused. kogukoormuse (MAI, maximum allowable input) väärtused, mis kehtivad mitme riigi heidete peale kokku. Palume programmi peatükki lisada ka 2013. a HELCOMi ministrite deklaratsioonis toodud toitainete vähendamiskohustused (CART), mis on kehtestatud riikidele, sh Eestile, ning hiljuti välja töötatud toitainete NIC (national input ceilings) heitkogused (samuti riikidele). Vastava info leiab Helcomi kodulehelt ja indikaatorite aruannetest. 45 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Ühtlasi palume KMH aruandes selgitada, kuidas plaanitud kalakasvandused aitavad täita Eesti Teemat käsitletakse KMH aruandes, kuid on kohustust vähendada Läänemerre juhitavaid selge, et kalakasvandus ei saa täita Eesti toitainekoguseid. kohustust vähendada Läänemerre juhitavaid toitainekoguseid. Toitainetekohustuste vähendamise meetmed ja tegevused tuleb paika panna riiklikes dokumentides. Ptk 3.1 eemaldada viited alamvesikondadele, Eemaldatud. kuna neid ei ole juriidiliselt juba ammu olemas ning veemajanduskavu tehakse kolmele vesikonnale. Ptk 3.1 räägitakse rannikumere veekogumite Viide merestrateegia seisundihinnangule lisatud seisunditest, samas kui planeeritavad ptk 3.1. kasvandused jäävad territoriaalmerre (v.a Osmussaare juures asuv piirkond). Palume lisada KMH programmi viide merestrateegia seisundihinnangule (2018. a aruanne, mis katab kogu Eesti mereala, st lisaks rannikumerele ka territoriaalmere ja majandusvööndi). Ühtlasi juhime tähelepanu, et veekvaliteedi Võetakse arvesse KMH aruande koostamisel. hindamisel rannikumerest väljapoole jääval merealal kasutatakse HELCOMi tuumindikaatoreid ja HELCOMis kokkulepitud hea keskkonnaseisundi väärtusi vastava näitaja ja mereosa kohta. Palume seda arvestada nii KMH programmis kui aruandes. Ptk 3.1 joonisel 4 on näidatud hoonestusloa Korrigeeritud. taotluse alade paiknemine rannikuveekogumite suhtes. Märkida joonise tingmärkides ainult nende kogumite nimetused, mis on näidatud joonisel (praegu on joonisel nimetatud ka muud rannikuveekogumid, mida joonisel ei kajastu). Lisada ptk 4 eraldi alapeatükina Eesti Lisati Eesti merestrateegiat käsitlev alapeatükk. merestrateegia ja selle asjakohased dokumendid Mereala seisundihinnang on üheks (eelkõige Eesti mereala seisundihinnang ja alusdokumendiks KMH aruande koostamisel. merestrateegia meetmekava, aga ka kinnitatud sihid) ning veeseadusest tulenev mereala hea keskkonnaseisundi saavutamise nõue. KMH aruande üheks osaks on tegevuse võrdlus PVT nõuetega. Seega viiakse tegevuse võrdlus Lisaks viidata HELCOMi rahvusvahelises koostöös vesiviljelust puudutavate juhenddokumentidega kokku lepitud asjakohastele dokumentidele (sh HELCOMI soovitused säästlikuks (soovitused jm), mis ka vesiviljelust puudutavad, vesiviljeluseks) läbi KMH aruandes. sh nt Läänemere tegevuskavale. Ptk 5 kohta täpsustame, et lisaks mere seisundile Lisatud ptk 5.3. on kalakasvandustel oluline mõju ka 46 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 eutrofeerumisele (merestrateegia raamdirektiivi tunnus D5). Samuti mõjutab kalakasvanduste rajamine Lisatud ptk 5.9. tõenäoliselt traditsioonilist kalapüüki ja laevaliiklust, kuna kasvanduspiirkonnas muud merekasutust toimuda ei saa. Ptk 5.1 käsitleda ka kiskluse mõju, st kui nt Täiendatud ptk 5.1. hüljeste või lindude tõttu satub kasvatav võõrliik vikerforell loodusesse. KMH käigus hinnata ka „Vormsi N“ ala mõju Teema on nimetatud KMH programmi ptk 5.2, Nõva-Osmussaare loodusala elustikule ja programmi täiendamise vajadus puudub. merepõhjakooslustele. Ühtlasi juhime tähelepanu, et mõju hindamisel Täiendatud ptk 5.1. elustikule tuleb lisaks Natura nimestikele arvestada ka HELCOMi ohustatud liikide ja biotoopide (HELCOM Red List) võimaliku esinemisega tegevuspiirkonnas. Natura eelhindamise käigus on KMH programmis Natura eelhindamise osa KMH programmis ptk 5.2 jõutud järeldusele, et Natura asjakohane täiendati. Teaduskirjanduse andmetel on hindamine on vajalik läbi viia ainult Nõva- kalakasvanduste mõjualaks (alaks kus on Osmussaare loodusalale avalduvate mõjude tuvastatav toitainete kontsentratsiooni muutus) selgitamiseks. Palume täiendada Natura tavapäraselt u 200 m. Kauglevi on eelhindamist ja lisada analüüs, kui jõutakse kirjandusallikate alusel võimalik kuni u 3-4 km järeldusele, et mõju Nõva-Osmussaare linnuala raadiuses. Sellest lähtuvalt on Natura kaitse-eesmärkidele on välistatud. Leiame, et eelhindamises väga konservatiivselt mõjualaks asjakohane hindamine tuleb läbi viia ka Nõva- võetud 10 km hoonestusloa taotluse alade Osmussaare linnualale, sest kalakasvandusest piiridest. Alade suhtes, mis jäävad kaugemale kui pärinevad võimalike jääkainete kanded võivad 10 km (nagu Väinamere hoiuala, Hiiu madala mõjutada näiteks ka merelindude käitumist jms. hoiuala, Apollo meremadaliku looduskaitseala) Täiendada programmi, lisades samuti nii on mõju avaldamine ebatõenäoline. Juhul kui Tagamõisa kui ka Vilsandi linnu- ja loodusalad KMH käigus (nt toitainete leviku modelleerimisel ning teha eelhindamine ka nende alade koha. või linnustiku mõjude hindamisel) ilmneb, et Vajadusel tuleb KMH aruandes nende kohta läbi mõjuala võib olla suurem, siis seda viia ka asjakohane Natura hindamine. Arvestada suurendatakse KMH käigus. seejuures asjaolu, et Vilsandi rahvuspargi laienedes laiendatakse samades piirides ka vastavat Natura loodus- ja linnuala. Samuti tuleb hinnata kalakasvandusega kaasnevat võimalikku mõju Hiiu madala loodusalale, Väinamere linnu- ja loodusalale ning Apollo meremadaliku kaitsealale. Viimast tuleb käsitleda ka programmi ptk 5.1. Lisada kõik nimetatud kaitstavad alad KMH programmi, näidates neid ka joonisel kavandatavate kalakasvanduste alade suhtes. 47 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Programmi ptk 3.2 Saaremaa W on kirjas: EELIS ei näita antud alal elupaigatüüpide „Saaremaa W hoonestusloa taotlusala kattub liivamadalad ja karide esinemist. Samas täiendati lõunast kavandatava Vilsandi rahvuspargi aruannet infoga, et vastavalt rakendusele projekteeritava laiendusega. Laienduse alale http://www.sea.ee/planwise4blue/map/nv_map jäävate kaitset vajavate väärtuste osas EELIS võib Saaremaa W ala kagunurgas esineda andmebaasis info puudub. Piirkonnas ei ole elupaigatüüpi karid. registreeritud ühtegi kaitsealuse liigi elupaika. Laienduse ala ühtib hoonestusloa taotluse ala madaliku osaga.“ Palume KMH programmi täiendada, sest info mereelupaikade esinemise kohta on toodud EELISes, kus on olemas eraldi kihid liivamadalate ja karide kohta. Nimetatud kihid ei ole küll väljaspool haldusala olevatele EELISe kasutajatele automaatselt kättesaadavad, kuid neid on võimalik küsida Keskkonnaagentuurist, saates neile vastava päringu. Kui olemasolev info on ebapiisav, siis tuleb ptk 6 nimetatud vajalike merepõhja uuringute juurde lisada kavandatava tegevusega kattuva Vilsandi projekteeritava kaitseala piires tehtav loodusdirektiivi I lisa mereelupaikade täpsem inventuur. Koostamisel oleva Eesti mereala planeeringu Kalakasvandusrajatised on võimalik paigutada seletuskirja ptk 5.3.1 kohaselt, milles on Saaremaa W hoonestusloa taotluse ala sees nii, sätestatud tingimused ka kalakasvandustele, ei et need paikneksid väljaspool kavandatavat tohiks kavandada kalakasvandusi kaitsealust ala, sest ala on piisavalt suur. Samas ei looduskaitselistele objektidele. Praegusel juhul näe KMH programmi koostaja võimalust jääb Saaremaast läänes asuv hoonestusloa programmi etapis ala ruumikuju korrigeerida, taotluse piirkond (Saaremaa W) osaliselt sest programmi aluseks on hoonestusloa taotlus, projekteeritava Vilsandi rahvuspargi laienduse millest antud ruumikujud tulevad. Hoonestusloa alale. Teeme ettepaneku juba programmi etapis menetlus on algatatud just sellele alale. Küll aga nimetatud ala ruumikuju korrigeerida ja mitte saab KMH aruanne teha ettepaneku teatavate kavandada seda projekteeritavale kaitsealale. alade ebasobivuse osas. Ühtlasi informeerime, et Saaremaast läände jääv Eesti mereala planeering soovitab tuuleparkide mereala on 2019-2020 läbiviidud uuringu alade ja kalakasvatuste osas võimalusel mereala andmetel osutunud sobivaks meretuulepargi kooskasutust. Sama praktikat pooldavad ka rajamiseks. Seetõttu kaaluda, kas kalakasvandust mitmed välisriigid21. Seega on väga on võimalik rajada tuulepargiala lähedusse või on ebatõenäoline, et üle 3 km kaugusele jääv tuulikutel (ja nende ehitustöödel) mõju ka tuulepargi ala kalakasvandust oluliselt mõjutaks. kalakasvandusele või vastupidi. Samuti puudub kalakasvandusel oluline mõju tuulepargile. Mõju hindamisel veekvaliteedile (ptk 5.3) tuleb Täiendati ptk 5.3. lisaks saasteainete leviku modelleerimisele hinnata ka toitainete sisalduse kasvu kasvanduse 21 https://www.seafish.org/media/Publications/10517_Seafish_aquaculture_windfarms.pdf 48 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 ümber (sh Natura aladel) ning selle mõju hapnikutingimustele ja põhjaelustikule (võimalikud vetikaõitsengute tekked, hapnikupuudus jne). Veekvaliteedi puhul tuleb lisaks hinnata ka muutusi kontsentratsioonides (mitte ainult koguseid ega levikut) ja võrrelda neid kehtestatud kvaliteedinormidega (rannikumeres ja HELCOMi normid avameres). Lisaks on programmis praegu katmata süvaveekergete mõju, mis on eriti oluline Soome lahes ja võib kasvanduste kalu tugevalt mõjutada (järsk temperatuurimuutus, toitainete, hapnikutingimuste ja soolsuse muutus). Ei saa nõustuda KMH programmi ptk 3.1 lk 10 Korrigeerisime mõnevõrra sõnastust, kuid juhime toodud väidetega: „Kavandatav kalakasvandus tähelepanu, et sama lähenemist kasutab ka Eesti vähendab (Läänemere päritolu kalasööda mereala planeeringu KSH aruanne, mis toob kasutamisel) fosforit Läänemeres, kuid kohalikku päritolu kalasööda kasutamist välja kui suurendab lämmastiku emissiooni. Võrreldes ühte võimalikku leevendavat meedet22. Samuti merre suunatava toitaine kogust on põhimõtet juurutamas näiteks Soome23. kalakasvandusest saadava kvaliteetse inimtoidu Kohaliku kalasööda efekti ei arvestata käesoleval kogusega (1 t Nüld = 100 tonni forelli), on ajal toitainetekoormuse arvutustes (sest selleks tegemist efektiivse keskkonnakasutusega.“ puudub õigusaktidest tulenev alus), kuid tegu ole Samuti on ptk 5.3 lk 23 väidetud: „Kohalikku järjest levinuma kontseptsiooniga, mida on igati päritolu kalasööda kasutamise abil on võimalik korrektne täiendava meetmena rakendada. fosfori reostuskoormust vältida kvantitatiivse meetodina sedavõrd, et see on arvutuslikult miinuses, st kalasööda kasutamisega viiakse merekeskkonnast fosforit välja.“ Ei saa aktsepteerida Läänemere looduslikust kalast tehtud kalasööta leevendusmeetmena ega demagoogilisi arvutuskäike, mis näitavad tegelikku reostuskoormust fiktiivselt väiksemana (tulenevalt kasutatavast kalasöödast). Kuna Läänemere kala püütakse juba praegu välja, siis selle tagasiviimine kalasöödana ei saa kuidagi fosforit vähendada. Seda oleks võimalik käsitleda selliselt juhul, kui tegemist oleks konkreetsel merealal tehtud täiendavast kalapüügist (nt seni kasutamata liikide püük) toodetud söödaga. Ptk 5.3 (lk 23) on märgitud, et Peatükki täiendati. Täpsem käsitlus antakse KMH kalakasvatuslaevade puhul on lisaks sette aruandes. 22 https://mereala.hendrikson.ee/dokumendid/Planeeringulahendus/2020-07-10_MSP_MH_aruanne_portaali.pdf 23 http://www.svensktvattenbruk.se/download/18.482c7c2a16ea8be03b59677f/1574945578073/Baltic%20Sea%20Fis h%20Feed.pdf 49 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 eemaldamisele võimalik rakendada ka täiendavaid puhastusmeetmeid toitainete heitkoguste vähendamiseks. Tuua KMH aruandes näiteid, missuguseid puhastusmeetmeid on kalakasvatuslaevadel võimalik rakendada, et toitainete heitekogust vähendada. Ptk 5.4 on märgitud, et kalakasvanduse rajamise PTK 5.4. täiendati. ja tegutsemisega ei kaasne olulist müraemissiooni. Hinnata siiski ehitusaegset ja toimimisaegset veealuse müra mõju (sh arvestades söödalaevade liikumisega). Lisaks võib läheduses oleva rahvusvahelise Kasvatada soovitatav vikerforell ei ole oma laevatee tekitatav müra olla häiriv olemuselt müratundlik liik24. Teadaolevalt ei kasvatatavatele kaladele, st arvestada mõjuta kõrgendatud müratase kasvanduse olemasoleva olukorra mõjuga kavandatavale toodangut. tegevusele. Ptk 5.10 on kirjas, et jäätmetekke teemat KMH Ptk 5.10 täiendatud vastavalt ettepanekule. aruandes ei käsitleta. Palume siiski programmis ja aruandes ka jäätmeteket käsitleda ja hinnata. Jäätmeteke peab olema käsitletud, et oleks tagatud jäätmete äravedu merelt, sh amortiseerunud/lõhutud sumbaosade äraviimine merest või ka reostusjuhtude esinemisel (nt laevadelt või õlireostuse puhul). Lisaks, kuhu viiakse või kuidas käideldakse kasvanduses hukkunud kalasid? Ptk 5.13 kohaselt mõju kliimamuutustele KMH-s Arvestades mere sügavust antud aladel on ei käsitleta. Kui sumba all on merepõhja elupaiku, ülimalt ebatõenäoline, et seal esineks millel on oluline roll süsiniku sidujana (meriheina- elupaigatüüpe, millel on oluline roll süsiniku aasad jmt), siis võib kalakasvandustel ka sidujana (nagu meriheina-aasad). Juhul kui KMH kliimamuutuste kontekstis mõju olla, kui alusuuringute läbiviimisel leitakse vastavaid sumbaalused elupaigad reostuskoormuse tõttu elupaiku, siis kaalutakse teema lisamist KMH kaovad. aruandesse. Ptk 5.14 kohaselt ei ole kavandatava tegevusega Täiendatud ptk 5.14. Tegu ei ole riigipiiriülese kaasnevana oodata riigipiirülese mõju teket. mõjuga KMH menetlusega. Palume piiriülest mõju käsitleda HELCOMi toitainete MAI/CART/NIC määrade ja Eestist lisanduvate reostuskoormuste kontekstis (vt ka punktis 7 viidatud dokumente). Eesti kalakasvandustest tuleneva suureneva reostuskoormuse tõttu peavad ka naaberriigid 24 Wysockia, L.E., Davidson, J.W., Smitha M. E., Frankelc, A.S., Ellisond, W.T., Mazike, P.M., Poppera, A.N., Bebakb, J. 2007. Effects of aquaculture production noise on hearing, growth, and disease resistance of rainbow trout Oncorhynchus mykiss. Aquaculture. Volume 272, Issues 1–4, 26 November 2007, Pages 687-697 50 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 (Soome, Rootsi, Venemaa) oma reostuskoormusi rohkem vähendama hakkama kui ilma nende kalakasvandusteta, kuna MAI väärtused on HELCOMi poolt paika pandud ja need on praegugi ületatud. Täiendada ptk 6 Vajalikud uuringud. Peame KMH programm näeb vastava uuringu tegemist vajalikuks teha merepõhja täiendavad ette, programmi täiendamise vajadus puudub. inventuurid, et selgitada kaitsealuste või ohustatud liikide ja biotoopide esinemist arendatavates piirkondades. Alternatiiv I ja II on toitainete koguselt oluliselt erinevad. Täiendavate (vähendatud) toitainete Vaja on modelleerida vee toitainete sisalduse koormuste modelleerimise vajadus selgub KMH tõusu erinevate toodangumahtude juures ja käigus, seda tehakse juhul kui esialgsete selgitada nende võimalik mõju Natura aladele. toitainete koguste korral ilmneb oluline keskkonnamõju. Samuti hinnata võimalike leevendusmeetmetega KMH aruande üheks osaks on kaetavat reostuskoormuste mahtu. leevendusmeetmete väljatöötamine. Enne kalakasvanduse rajamist tuleb viia läbi Kalastiku seire (kasvanduse rajamise eelne ja ehituseelne kalastiku seire. Ehitusjärgne järgne) on otstarbekas ette näha KMH aruande korduvuuring tuleks läbi viia teatud aja seiretingimustes juhul kui KMH tuvastab selle möödumisel, et teha kindlaks, kas ja millised vajaduse. Tegu ei ole KMH läbiviimiseks vajaliku muutused on toimunud kalastikus (liigilised alusuuringuga, vaid hilisema võimaliku muutused, nakatumine parasiitidega jms). seiretingimusega, selgitamaks kalastikus Kalakasvanduste rajamisel sügavatele aladele ei toimuvaid muudatusi. ole vajalik rajamise eelne ihtüoloogiline välisuuring, kuid lõplik hinnang selle kohta selgub peale kalastiku seiret. Täiendavalt tuleb arvesse võtta, et kavandatud kalakasvatuse aladel toimub nii traalimist kui ka läbisõitmist. Lisaks võib esineda „Vormsi N“ kavandatava ala lähistel rannapüüki. Seetõttu Kalurite organisatsioonid lisati KMH programmi informeerida ja kaasata osapoolena KMH kaasamistabelisse. protsessis ka kohalikke kalurite organisatsioone. Lisaks on soovitav teha kavandatavates Soovitus teadmiseks võetud, seda arvestatakse piirkondades vee füüsikalis-keemilisi juhul kui vastava uuringu läbiviija peab pidevmõõdistusi ja hoovuste mõõtmisi, mis pidevmõõdistusi vajalikuks. võimaldaks hinnata ka süvaveekergete esinemist ja nende võimalikku mõju kasvatatavatele kaladele. Samuti tuleks eelnevalt mõõta veealuse müra taset (mai-september ehk aktiivsel Kasvatada soovitatav vikerforell ei ole oma olemuselt müratundlik liik25. Teadaolevalt ei 25 Wysockia, L.E., Davidson, J.W., Smitha M. E., Frankelc, A.S., Ellisond, W.T., Mazike, P.M., Poppera, A.N., Bebakb, J. 51 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 laevaliiklusajal), et selgitada piirkonna sobivus mõjuta kõrgendatud müratase kasvanduse kalakasvanduseks. toodangut, seega ei ole otstarbekas veealuse müra mõõdistuste kavandamine. Olemasolevatest riikliku seire andmetest tõenäoliselt ei piisa, kuna seire toimub suhteliselt harva sammuga ja seirejaamad on kaugemal, kuid teatud taustainfo riikliku seire andmetest kahtlemata saab. Täiendada programmi ptk 7 KMH ekspertrühma Programmi täiendati. koosseisu, nimetades kõikide KMH-s hinnatavate asjakohaste valdkondade eksperdid. Näiteks ei ole nimetatud, kes hindab mõju bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele loodusobjektidele või kes viib läbi Natura hindamise. Programmis on nimetatud keskkonnaspetsialistid, kelle hinnatavaks mõju valdkonnaks on märgitud jäätmekäitlus või müra ja õhukvaliteet, kuigi ptk 5 on kirjas, et need valdkonnad ei ole olulise mõjuga ning pikemalt neid ei käsitleta. Rõhutame, et mõju hindamist Natura elupaikadele ja põhjakooslustele ning toitainete sisalduse kasvu modelleerimist peavad tegema pädevad mereeksperdid (nimetada ptk 7), kellel on sellealane varasem töökogemus just mereprotsesside ja mere keskkonnaseisundi hindamisel. Ptk 7 tabelis 3 palume Keskkonnaministeeriumi Lisatud programmi. juurde lisada kaasamise põhjusena ka merestrateegia kavandamise ja täitmise korraldamise (see sisaldab ka mereala seisundi hindamist). Muudest isikutest kaasata lisaks kalurite esindajad, kuna nende püügitegevust mõjutavad rajatavad kasvandused kõige enam. Hiiumaa Vallavalitsus 19.06.2020 nr 16-7/18-0549-436 Hiiumaa Vallavalitsus on tutvunud Ösel Offshore - OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõuga ning praeguses etapis puuduvad ettepanekud KMH programmi eelnõu kohta. Veeteede Amet 27.07.2020 nr 6-3-1/1632 2007. Effects of aquaculture production noise on hearing, growth, and disease resistance of rainbow trout Oncorhynchus mykiss. Aquaculture. Volume 272, Issues 1–4, 26 November 2007, Pages 687-697 52 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Kuigi kalakasvanduse alade valimisel on tehtud Ettepanekuga arvestatakse KMH aruande koostööd Veeteede Ametiga ning võib arvata, et koostamisel, täiendati VTK ptk 5.9. Ekspert valitud alad mõjutavad veeliiklust esialgselt välja täpsustatakse edasise tööprotsessi käigus pakutud aladega võrreldes vähem, on siiski arvestades VTA pädevusnõudmisi. oluline kalakasvanduse keskkonnamõju hindamisel hinnata ka kalakasvanduse võimalikku mõju veeliiklusele. Selleks peab ekspertgruppi olema kaasatud ekspert, kellel on teadmised ja kogemused tehisrajatiste merre paigaldamisest tulenevate veeliiklusega seotud ohtude ja ohustsenaariumite tuvastamiseks, nendest tulenevate riskide taseme hindamiseks ning vajadusel riske leevendavate meetmete välja töötamiseks. Leiame, et selleks peab eksperdil olema veeliikluse korraldamise või laevajuhtimise alane kogemus või varasem riskide hindamise kogemus rahvusvaheliselt tunnustatud navigatsiooniriskide hindamise metoodika järgi. Lähtudes Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi 1 seaduse § 15 lg 4 palume kaasata keskkonnamõjude hindamisse nimetatud pädevusega spetsialist. Palume KMH programmi lisada vajadus hinnata Ettepanekuga arvestatakse KMH aruande KMH käigus kalakasvanduse veeliiklusele koostamisel, täiendati VTK ptk 5.9. Ekspert avaldatav mõju ning sellest tulenevaid täpsustatakse edasise tööprotsessi käigus navigatsiooniriske. Selleks selgitada, milliseid arvestades VTA pädevusnõudmisi. navigatsiooniriske kalakasvanduse paigaldamine võib tekitada ja kuidas neid KMH aruandes käsitletakse. Navigatsiooniriskide hindamisel kasutatavat metoodikat tutvustada eelnevalt Veeteede Ametile. Palume KMH programmis välja tuua võimlik Ettepanekuga arvestatakse KMH aruande konflikt Hiiumaa põhjarannikule arendatava koostamisel, täiendati VTK ptk 5.9. Loode-Eesti tuulepargiga ning hinnata mainitud tuulepargi ja kalakasvanduse kumulatiivset mõju veeliiklusele ning vajadust kumulatiivse mõju täiendavaks analüüsiks KMH aruandes. KMH käigus tuleb analüüsida kõiki võimalike Võetakse arvesse edasisel KMH koostamisel ja kalakasvanduse ja veeliikluse vastastikmõjust projekteerimisel. tekkivaid ohte ning olulistele neist tuua välja ka võimalikud leevendusmeetmed. Juhime tähelepanu, et üheks, kuid mitte tingimata ainsaks navigatsiooniriske leevendavaks meetmeks on kalakasvanduse tähistamine navigatsioonimärkidega, lähtudes IALA 53 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 (International Association of Marine Aids to Navigation and Lighthouse Authorities) juhendist „Recommendation O-139 on The Marking of Man-Made Offshore Structures". Kalakasvanduse tehnilise lahenduse ja asukoha täpsustumisel järgmistes arendusetappides tuleb kavandada kalakasvanduse navigatsioonimärgistus ning kooskõlastada see Veeteede Ametiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.07.2020 nr 1.10-17/20-0026/4162-3 MKM küsis arvamust ministeeriumi haldusala VTA ettepanekutega arvestamine kajastatud asutuselt Veeteede Ametilt, kes on 27.07.2020 tabelis. kirjaga nr 6-3-1/1632 oma arvamuse saatnud otse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Palume arvestada Veeteede Ameti arvamusega ning teha edaspidigi koostööd kalakasvanduse ja veeliikluse vastastikuse mõju ohtude analüüsimisel ning leevendusmeetmete leidmisel, sh võtta vajalikud kooskõlastused Veeteede Ametilt. Rahandusministeerium 21.07.2020 nr 15-1/4608-2 Kaladele avalduva mõju kirjeldus baseerub Eesti Mõju mereelustikule (sh kalastikule) hinnatakse mereala planeeringu mõjude hindamisele ning KMH käigus, asjaolu täpsustati ptk 5.1. selle põhjal on KMH programmis järeldatud, et Koelmualadele saab mõju avaldada toitainete seega jäävad taotluste alad eemale olulistest võimalik levik neile. Konkreetsed alad ise ei ole kudemisaladest. Juhime tähelepanu, et Eesti kalade koelmualad, sest on selleks ebasobivalt mereala planeeringu mõjude hindamises on ka sügavad. välja toodud, et valdavat osa merealast ei ole seal elavate kalaliikide ja koelmualade suhtes uuritud ning seetõttu on kavandatavate tegevuste (eeskätt tuuleenergeetika ja vesiviljeluse arendamine) rakendamisel tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik mõjude täpsustamine ja vajadusel kaladele leevendavate meetmete rakendamine. Sellest lähtuvalt on Eesti mereala planeeringus ka eraldi tingimus määratud: hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt, määratleda vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Lähtuvalt eeltoodust palume KMH programmi täiendada, kaasata kalastiku ekspert ja täpsustada, et KMH aruandes hinnatakse kalakasvatuse mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt. See aitab tulevikus vältida võimalikke vastuolusid kehtiva planeeringuga. 54 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 KMH programmis on välja toodud, et taotletav Täiendati ptk 4.4. Täiendavatest andmetest ala asub väljaspool Hiiu maakonnaga piirneva lähtuvalt vesiviljelusalade asukohtade muutmine mereala planeeringuga määratud vesiviljeluse või korrigeerimine ei ole vastuolus alasid. Lisatud on, et täiendavatest andmetest maakonnaplaneeringuga. Antud juhul on lähtuvalt vesiviljelusalade asukohtade muutmine lisandunud andmeid, et kalakasvatus on või korrigeerimine ei ole vastuolus merekeskkonda vähem kahjustavana võimalik maakonnaplaneeringuga. Juhime tähelepanu, et sügavatel merealadel, kus veevahetus on parem. Hiiu mereala planeeringus on määratud võimalikud vesiviljeluse arendamise alad ja kirjeldatud, et reaalse arendussoovi korral on võimalik vesiviljelusala asukohta muuta või korrigeerida täiendavatest andmetest lähtuvalt. Seega palume täpsustada, millistest andmetest lähtuvalt on ala asukoht valitud ja lisada põhjendused, miks on ala muutmine vajalik. Palume asjaomaste asutuste nimekirja lisada ka Kaitseministeerium on lisatud asjaomaste Kaitseministeerium ajalooliste lõhkekehade ja asutuste nimekirja. Kaitseministeerium nõustus muude ohtlike objektide leidumise tõenäosuse 13.07.2020 kirjaga nr 12-3/20/2069 Ösel väljaselgitamiseks. Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi eelnõuga ning ei esitanud sellele vastuväiteid ega ettepanekuid. Tabel 8. KMH programmile avalikustamise käigus laekunud ettepanekud. Ettepanek Arvestamine/vastus Keskkonnaamet 01.10.2020 nr 6-3/20/10576-5 KMH programmis on arvestatud Keskkonnaameti Täiendati ptk 5.17. 06.08.2020 kirjas nr 6 3/20/10576 3 toodud märkustega. Muu hulgas on KMH programmi täiendatud peatükiga 5.17 Bioturvalisus ( lk 31 ). Juhime tähelepanu, et bioturvalisuse all tuleb käsitleda riske (võõrliigid, ravimid, haigused jne) ka looduslikele liikidele. Palume KMH käigus täpsustada seda aspekti. Veeteede Amet 30.09.2020 nr 6-3-1/2360 Veeteede Amet esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Vabandame, tegu oli tehnilise veaga. Teie Järelevalve Ametile veeliikluse ohutust ettepanekud kanti tabelisse ja nendega puudutavad ettepanekud 27.07.2020 kirjaga nr arvestatakse KMH läbiviimisel. 6-3-1/1632 (lisatud), mille kohta KMH programmi laekunud ettepanekute arvestamise koondtabelis märge puudub. Palume arvestada eelnevalt mainitud kirjaga saadetud ettepanekutega KMH programmi koostamisel ja 55 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 lisada need laekunud ettepanekute arvestamise koondtabelisse. Peatükis 5.15 „Kumulatiivse mõju võimalikkus, Täiendati ptk 5.15. arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega“ on öeldud, et KMH koostaja ei näe ette olulise kumulatiivse mõju esinemise võimalikkust meretuulepargi arenduste ja kalakasvatuste koostoimes, sest tegu on erinevates mõjuvaldkondades olulist mõju omavate tegevustega ning kavandatavad kalakasvatuse ja tuulepargi alad ei kattu. Arvame, et nii meretuulepargid kui ka kalakasvatused võivad omada olulist mõju veeliikluse ohutusele ja, kui ühes piirkonnas asuvad lähestikku meretuulepargi ja kalakasvatuse arendused (alad Saaremaast läänes või Hiiumaast põhjas) ning intensiivne veeliiklus, tuleb sellisele situatsioonile anda hinnang koos põhjendusega. Seega palume käsitleda meretuulepargi arenduste ja kalakasvatuste võimalikku koosmõju ka veeliikluse ohutuse seisukohalt. Seoses peatükiga 5.16 „Mõju hädaolukordades“ Täiendati ptk 5.16. palume lisada peatükki võimaliku suurõnnetusena ka laeva kokkupõrge kalakasvandusega ning palume KMH aruandes analüüsida teiste võimalike navigatsiooniriskide hulgas ka laeva ja kalakasvatuse kokkupõrke tõenäosust, võimalikke tagajärgi ja leevendusmeetmeid. Eesti Kalurite Liit 6.10.2020 Käesolev KMH programm ei vasta KehjS nõutele. KMH programmis on KMH käigus teostatavad alusuuringud määratud ptk 6. Uuringukava näeb Nimelt ei nähtu KMH programmist see, et kas ja ette merepõhja setete ja elustiku uuringuid kuidas täpsemalt kogutakse infot ja hinnatakse kavandatavate kalakasvandusrajatiste alusel alal järgnevalt kalandusega seotud mõjusid. ning mõjualas. Mõjuala ulatus selgub samuti Täpsemalt puudub kalakasvanduste mõjude uuringukavas ette nähtud toitainete leviku hindamiseks kas üldse või piisavalt selge hajuvusmudeldamise käigus. programm järgmistes aspektides: Mõju hindamisvaldkonnad on kirjeldatud ptk 5, 1. mereelustik, sh nähakse ette mõju hindamist mereelustikule, 2. kalade ränded, sh kalastikule (ptk 5.1), kalapüügile (ptk 5.9) ja 3. koelmud, kumulatiivsete mõjude hindamist (ptk 5.15). 4. rannakalurid, 5. traalpüük, KMH programm on KMH koostamise esimene 6. kumulatiivsed mõjud (sh kumulatiivsed etapp, mis kaardistab olulised mõjud ja annab mõjud koos meretuulepargi mõjudega). ülevaate kuidas neid hindama hakatakse. KMH programmis endas mõjude hindamist ei toimu. 56 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Samuti ei esitata tavapäraselt KMH programmis KMH programm tugineb üldistatud andmetele, kavandatud tegevuse detailset kirjeldust. oletustele ja arvamustele, mis ei ole Kavandatud tegevuse detailne lahendus kontrollitavad. töötataksegi välja paralleelselt KMH Veelgi enam - KMH ei uuri ega analüüsigi täpselt teostamisega võttes arvesse mõjuhindamise kindlaks määratud kasvanduste lahenduste mõju soovitusi. Tehnilise lahenduse täpsem kirjeldus ning selle mõjudest tulenevaid valikuid. esitatakse KMH aruandes ning see pannakse Täpsemad kasvanduste arvnäitajad ja detailselt paika vastava ehitusprojektiga vms parameetrid on KMH-s kindlaks määramata. projekteerimisdokumendiga. KMH programmi KMH programmi tekst räägib tehnoloogiast ptk 2 on esitatud erinevate tegevusalternatiivide järgmiselt – „Kalakasvandustes on kavas korral kavandatavad kasvanduste mahud, mis on kasutada kaasaegset ja innovatiivset avamere edaspidises töös aluseks saasteainete koormuse kalakasvanduse tehnoloogiat. Kalakasvanduse arvutamisel. rajatised on sumbaga sarnase põhilahendusega, kuid need on oluliselt kaasajastatud ja suuremamahulised.“ Sedavõrd üldistatud kirjelduse pinnalt ei ole võimalik läbi viia uurimist, mille käigus kogutakse konkreetsete tegevuste ja nende mõjude kohta andmeid ning viidaks läbi asjakohane analüüs. Üldiselt tasandil millegi uurimine ja abstraktne hindamine ei anna piisava kvaliteediga infot, mille pinnalt oleks võimalik hiljem võtta vastu õiguspäraseid otsuseid. Kokkuvõttes on kõik kasvanduste tehnoloogilised lahendused jäetud KMH programmis täpsustamata. Seetõttu jääb selgusetuks ka see, et kes ja millal ning kuidas määratleb vastavad tehnoloogilised lahendused? Samal ajal sõltub aga väga palju kasvanduste mõjudest sellest, et millised täpselt on vastavad tehnoloogilised lahendused kasvanduste enda näol ja jääkainete kogumisel ning töötlemisel. Seetõttu ei vasta käesolev KMH programm KehjS nõuetetele, sest sellest ei nähtu see, millise tegevuse mõjusid hakatakse üldse uurima. Eesti mereala planeeringu kaardirakenduse Kavandatud tegevuse asukohtade osas lähtub andmetel jääb Saaremaa W hoonestusala KMH hoonestusloa taotlusest, mille menetlus on väljapoole rannapüügi piirkonda, Osmussaare W algatatud KMH programmis kirjeldatud aladele. ala jääb väheolulisele rannapüügi alale (keskmine Alade eelvalik on toimunud arendaja poolt kalasaak alla 1 tonni aastas) ja Hiiumaa N jääb koostöös eri ametkondadega. keskmiselt kuni väga olulisse rannapüügi alasse KMH käigus on võimalik antud hoonestusõiguse (saak 4 - 30 tonni aastas). Kõik alad jäävad taotluse alade sees soovitada sobilikke asukohti piirkondadesse, kus toimub ka traalipüük. kalakasvandusrajatistele. Samuti on võimalik, et Kalakasvanduste rajamine mõjutab mõju hindamine näiteks välistab mõne ala traditsioonilist kalapüüki ja laevaliiklust, kuna sobivuse kalakasvandusrajatiste jaoks. Antud kasvanduspiirkonnas muud merekasutust KMHs ei ole asjakohane hinnata väljaspool 57 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 toimuda ei saa. Seega on kasvanduste piirkonnas hoonestusloa taotluse alasid paiknevaid kalapüük (sh traalpüük) välistatud. asukohti. Vastuväited: 1. kavandatav tegevus ei tohi jääda Vastused: rannapüügi alale. 1) KMH lähtub aladest millele on algatatud 2. kavandatav tegevus ei tohi jääda hoonestusloa taotluse menetlus. Alad on traalpüügi alale. kujunenud arendaja ja erinevate ametkondade koostöö tulemusena. Küsimused: 2) KMH programmi ptk 5.9. määrab 1. miks ei ole kaalutud ja analüüsitud „Kavandatud kalakasvanduste aladel toimub võimalike kasvanduste asukohti aladel, mis traalipüüki. Lisaks võib esineda „Osmussaare jäävad väljapoole kalapüügi (sh traalpüük) alasid? W“ kavandatava ala lähistel rannapüüki. 2. miks on jäetud KMH programmist välja Sotsiaalmajanduslike mõjude hindamisel kasvanduste mõjude analüüs seoses traalpüügi ja arvestatakse muuhulgas kalurkonna huvisid rannapüügiga? ning antakse hinnang kalapüügile avalduvale mõjule.“ 3. kui suure saagikusega alad on 3) Mõjude analüüs esitatakse KMH aruandes. kasvanduste poolt mõjutatud? 4) Rahalise kahju hindamine ehk majanduslike 4. mis summas kahju tekib vastavate mõjude hindamine ei ole KMH ülesanne. püügipiirkondade välistamisega? 5) KMH programmi staadiumis ei ole teada kalakasvandusi teenindava meretranspordi 5. miks on jäetud täpsustamata ja liikumiskoridorid. Liikumiskoridorid hindamata kalakasvandusi teenindava määratakse edasise projekteerimistegevuse meretranspordi võimalikud liikumiskoridorid ja mõjuhindamise käigus. ning sellest lähtuvad mõjud? Mõjuvaldkondades, kus teeninduslaevade mõju on asjakohane, hinnatakse seda KMH aruande koostamisel. KMH programm ei näe ette kalandusteadlase KMH programmi täiendati ptk 5.1 ning toodi kaasamist. Selline otsustus jääb arusaamatuks selgemalt välja, et mereelustikule mõjude ning samuti seab see juba etteulutavalt kahtluse hindamise raames vaadeldakse mõju ka alla KMH aruande teaduspõhisuse ning ka kalastikule. Antud teemavaldkonna hindamiseks õiguspärasuse. on ette nähtud merebioloogi kaasamine ekspertgruppi. Programmis täpsustati, et KMH programm räägib (lk 18) küll selles, et KMH merebioloog peab olema pädev kalastikule mõju tasandil tuleb hinnata mõju kalakoelmutele ja hindamises või kaasatakse eraldi kalastiku kalastikule laiemalt ja määratleda vajalikud spetsialist. Hindamine toimub eksperthinnangu leevendavad keskkonnameetmed. Samas ei vormis arvestades mereala kohta olemasolevaid sisalda KMH programm isegi mitte kalastikuga püügiandmeid, eelnevaid uuringuid ja riiklike seotud uuringute peatükki. KMH programmis seirete andmeid. puudub igasugune info selle kohta, et kas, kuidas ja mis uurimisküsimustega hakatakse uurima Mõju hindamine kalastikule toimub KMH ning hindama kasvanduste mõju kalastikule. aruande koostamisel, seega teie püstitatud küsimustele 2-12 saab vastuse anda KMH Rõhutame, et KMH programm ei saa olla aruande avalikustamisel. üldsõnaline ja ebamäärane küsimustes, mis puudutavad kalandust, kui ühte olulist tööhõivesektorit Saaremaal ja Lääne-Eestis. Ja seda eriti veel olukorras, kus KMH enda teksti 58 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 kohaselt tuleks hinnata kasvanduste mõjusid kalastikule ning koelmutele KMH programm ei täpsusta seda, kui suure saagikusega piirkonnad on kasvanduste poolt mõjutatud. KMH programm ei näe ette uuringud selle kohta, milline on kasvanduste alade poolt mõjutatav kalastik ning kas kasvanduste mõjutavad koelmualasid. Samuti puuduvad uuringud selle kohta, kuidas võib kavandatav tegevus mõjutada nii kalade, sh pelaagiliste kalade (nagu nt kilu ja räim) asustustiheduse, arvukuse, liigikuse, kõigi kalaliikide rändeteede kui ka koelmualade osas. KMH koostamise käigus ei saa jätta uurimata ja hindamata kasvanduste mõjusid mereelustikule (sh kalade koelmualadele, rändeteedele, liigikusele). Vastasel juhul ei toimub KMH käigus valikute tegemist või erinevate alternatiivide hindamist. Seega tuleb KMH-d täiendada merekeskkonna uuringuga, milles hinnatakse nii ala planeeringul asuvat kalastikku, kui ka võimalikku mõju kalastikule. Lisaks on vajalik hinnata võimalike negatiivsete mõjude tuvastamisel kalastikule ka selle mõju kaluritele ja muudele kalandusest sõltuvatele asutustele (tööstused jm ettevõtted) ning ka mereimetajatele, kelle toiduahela osaks on kalad. 1. miks ei kaasata kasvanduste mõjusid hindama ihtüoloog? 2. milline on kasvanduste poolt mõjutatav kalastik? 3. milline on kasvanduste mõju kalastikule liigiti (nii ehitusfaasis kui ka püsivalt)? 4. milline on kasvanduste mõju kalade liigikusele? 5. millised on planeeringuala poolt mõjutatavad saagikaimad alad ning kas need on ajas muutuvad? 6. kas planeeringualal asuvad kalastiku ja sh pelaagilise kala rändeteed ning ligipääsud koelmualadele? 7. milline on kasvanduste mõju kalade rändeteedele? 59 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 8. juhul, kui esineb mõju kalastikule, siis kas ja kuidas toetab planeering kalastiku taastumist? 9. kui esineb mõju kalastikule, milline on mõju sellega seoses mereimetajatele? 10. kui esineb mõju kalastikule, millised mõjud toob see kaasa huvigruppidele (kalurid, tööstused, turism jms)? 11. milline on kasvanduste mõju traalpüügile? 12. milline on kasvanduste mõju rannapüügile? KMH programmi kohaselt mõjutab kasvandus KMH programm näeb ette toitainete leviku mere seisundit ja elustikku – samas ei näe KMH modelleerimist konkreetsete alade ja programm ette merekeskkonna uuringuid ega heitkoguste alusel. Samuti näeb programm ette sõnasta sellega seoses täpsemaid merepõhja uuringuid kasvandusrajatiste alusel uurimisküsimusi. alal (vt ptk 6). KMH programm räägib küll Ravimijääkide ja parasiitide leviku osas antakse kalakasvanduste ravimjääkidest ja nende hinnang KMH aruandes tuginedes levikust keskkonnas, kuid selliste mõjude teaduskirjandusele ja uuringutele hindamiseks ei ole ette nähtud mitte ühtegi olemasolevates teistes kalakasvandustes. uuringut. KMH läbiviimise üheks eesmärgiks on soovitada KMH programmi kohaselt võivad kasvandustest tegevuse mõjusid leevendavaid meetmeid. pääseda välja võimalikud parasiidid ja kanduda Mõjude leevendusmeetmete ülevaade esitatakse edasi looduses vabalt elavatele kaladele – KMH KMH aruandes. programm ei näe selliste probleemidega seoses Jääkainete tekke koguste, käitluse ja kaasnevate ette vähimaidki uuringuid. mõjude hindamist näeb ette KMH programmi ptk KMH programm ei saa lähtuda oletusest, et ühe 5.11. kirjandusallika järeldus toitainete leviku osas kehtib täpselt samal viisil ka planeeringualal. Selline seisukoht peab leidma kinnitust Vastused: konkreetses asukohas. 1. KMH programm näeb ette toitainete KMH programmi kohaselt seisneb leviku modelleerimist (ptk 6). kalakasvanduse peamine mõju saasteainete 2. KMH programm näeb ette toitainete lisandumises merevette ja seda püütakse justkui leviku modelleerimist. leevendada erinevate tehnoloogiatega, millele 3. KMH käigus hinnatakse kasvandusega on KMH keskendunud. Paraku ei nähtu KMH seotud toitainete koormuse ja võimalike programmist mitte ühtegi konkreetset jääkainete (sh ravimijäägid) mõju mere tehnoloogiat, mille abil toimuks nende mõjude elustikule (ptk 5.1 ja 5.17). leevendamine. 4. KMH käigus hinnatakse kasvandusega seotud parasiitide mõju mere elustikule KMH järgi mõjutab kalasõnnik vee kvaliteeti, kuid (ptk 5.1 ja 5.17). KMH programm ei täpsusta jääkainete tekke 5. Mõju leevendusmeetmed leitakse KMH koguseid, nende edasist käitlust ja veekeskkonda koostamise käigus, seega ei ole neid sattumise vähendamisvõimalusi. võimalik esitada KMH programmis. Küsimused: 60 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 1. miks ei näe KMH programm ette 6. Kasutada soovitava tehnoloogia otsustab kalakasvanduste mõjude uuringuid toitainete arendaja. KMH hindab selle leviku mõttes konkreetsetes planeeringuala kasutamisega kaasnevaid mõjusid ja piirkondades? vajadusel soovitab leevendavaid meetmeid. 2. millistel juhtudel „ilmneb“ vajadus viia 7. Mõju veekvaliteedile selgub KMH läbi uuringud toitainete leviku uurimise osas? läbiviimise käigus, hinnang esitatakse 3. miks ei uurita kasvanduste ravimijääkide KMH aruandes. levikuala ning nende mõjusid keskkonnale (sh 8. Esialgne jääkainete koguse arvutus on kalastik, mereelustik, kalad, taimed jne)? esitatud ptk 5.3. Jääkainete kogust ja 4. miks ei uurita kasvandustest levivate mõju hinnatakse KMH käigus. parasiitide levikuala ning nende mõjusid 9. KMH programm on lähteülesanne kalastikule? hindamiseks. Jääkainete koguse ja sellega kaasnevate mõjude hinnang 5. miks ei sisalda KMH programm mitte esitatakse KMH aruandes. ühegi konkreetse tehnoloogia täpsemat ja 10. Uuringud on määratud KMH programmi identifitseerimist võimaldavat kirjeldust, mille ptk 6. Mõju hindamise valdkonnad on abil toimub kasvanduste peamise negatiivse määratud KMH programmi ptk 5. mõju leevendamine? 11. Heljumi mõjusid ei ole jäätud 6. kes, millal ja kuidas otsustab ja määrab hindamisest välja. selle tehnoloogia, mida hakatakse hindama KMH uuringute käigus? 7. kuidas täpsemalt ja kui laias ulatuses mõjutab kalasõnnik veekvaliteeti ja keskkonda arengualade läheduses? 8. kui palju tekib jääkkaineid ja kuidas need edaspidi käituvad merekeskkonnas? 9. miks on jääkkainetega seotud küsimused jäetud täiesti reguleerimata KMH programmis? 10. kes, millal, kuidas määratleb jääkainetega seotud uuringud ja tegevused KMH käigus? 11. miks on jäetud kalakasvanduste poolt toodetava heljumi mõjud hindamisest välja? KMH programm nimetab kasutajagruppe Vastused: (rannakalurid, traalpüügiga tegelevad kalurid), 1. KMH lähtub aladest millele on algatatud keda sotsiaalsed ja muud kasvandustest hoonestusloa taotluse menetlus. Alad on lähtuvad otsesed või kaudsed mõjud võivad kujunenud arendaja ja erinevate puudutada. Samas ei ole KMH programmis ametkondade koostöö tulemusena. täpsustatud vähimalgi määra seda, et kuidas 2. Võimalik mõju ranna- ja traalpüügile on täpselt hakatakse uurima kasvanduste mõjusid märgitud ptk 5.9 ja seda käsiteltakse kaluritele ja kalandussektorile. KMH aruandes. Küsimused: 3. Leevendusmeetmed selguvad KMH 1. miks ei ole kaalutud ja analüüsitud käigus ja need esitatakse KMH aruandes. võimalike kasvanduste asukohti aladel, mis 61 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 jäävad väljapoole kalapüügi (sh traalpüük)KMH käigus toimub hoonestusloa taotluse alade alasid? sees kalakasvandusrajatistele sobiva asukoha 2. miks on jäetud KMH programmist välja otsimine ja mõjude hindamine. Vaadates aladel kasvanduste mõjude analüüs seoses toimunud traalpüügi andmeid on võimalik ka traalpüügi ja rannapüügiga? alade sees ühe sobivuskriteeriumina arvestada 3. mis on võimalikud leevendusmeetmed? senist püügiintensiivsust. Selgitame, et hoonestusloa taotluse alad on määratud Seega tuleb KMH programmi täpsustada selles tunduvalt ulatuslikumalt kui hakkab reaalselt oas, kuidas viiakse läbi kalakasvandustest olema kalakasvandusrajatiste paiknemine. lähtuvata negatiivsete mõjude Kasvandusrajatiste vahelistel aladel on kalapüük sotsiaalmajanduslik uuring. ka edaspidi võimalik. KMH programmi koostaja lihtsustab erinevate Programmi ptk 5.15 täiendati, KMH käigus projektide omavahelisi seoseid või on need käsitletakse võimalikke koosmõjusid teadlikult jätnud tähelepanuta. tuuleparkidega Saaremaa W ala puhul. Nimelt ei ole vaidlust selle üle, et tuulepargid Küsimuste 1-8 teemavaldkondi käsitletakse KMH mõjutavad tuulepargi alade läheduses tuule läbiviimise käigus ning neile ei ole võimalik tugevust ja hoovusi. Sellest tulenevalt on vastuseid anda KMH programmi etapis. tuuleparkidest lähtuvatest mõjudest otseselt mõjutatud tuuleparkide läheduses (kaugus ca 3 km) planeeritavad kalakasvandused. Seega tuleb kumulatiivsete mõjude raames uurida kalakasvanduste ning tuuleparkide kumulatiivseid mõjusid keskkonnale. Samuti ei tohi jätta tähelepanuta seda, et nii kalakasvandusi kui tuuleparke on vaja teenindada. Seega tekib vastavasse piirkonda oluline tähendav liikluskoormus teenindava meretranspordi näol. Küsimused: 1. milline on Saaremaa lähedusse planeeritavate tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne mõju kalastikule (sh kalade ränne)? 2. milline on Saaremaa lähedusse planeeritavate tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne mõju koelmualadele? 3. milline on Saaremaa lähedusse planeeritavate tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne mõju majanduslikult olulisematele kalaliikidele (kilu, räim)? 4. milline on Saaremaa lähedusse planeeritavate 62 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne mõju traalpüügile? 5. milline on Saaremaa lähedusse planeeritavate tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne mõju rannapüügile? 6. milline on Saaremaa lähedusse planeeritavate tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne sotsiaalmajanduslik mõju kalandussektorile? 7. millised on Saaremaa lähedusse planeeritavate tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne mõjud ehitusperioodil kalastikule ja kalandussektorile? 8. millised on Saaremaa lähedusse planeeritavate tuuleparkide ning kalakasvanduste kumulatiivne müra mõju (nii ehitus kui käitlusperioodil) kalastikule? 9. miks on eeltoodud küsimuste analüüs jäetud KMH programmist välja? KMH programmi kohaselt jäetakse hindamata Teemavaldkond lisati KMH programmi ptk 5.9 ja kavandatava tegevuse mõju Euroopa Merendus- KMH aruandes käsitletakse tegevuse võimalikku ja Kalandusfondi eesmärkidele, sh Euroopa Liidu mõju Euroopa Liidu toetusvahendite abil toetusvahendite jaotamisele ning juba valminud objektidele. toetusvahendite abil valminud objektidele. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärgiks on toetada mere bioloogiliste ressursside säilitamist, kalavarude majandamist ning nimetatud ressursse kasutavaid laevastikke ning magevee bioloogilisi ressursse ja vesiviljelust, samuti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist ning turustamist, kui nimetatud tegevused toimuvad liikmesriikide territooriumil, liidu vetes, liidu kalalaevadel või lipuriigi esmavastutust piiramata liikmesriikide kodanike poolt. Selleks eraldab Euroopa Liit, aga ka liikmesriigid ise märkimisväärsel hulgal vahendeid merendus- ja kalandusvaldkonna arenguks. Eestis on ajaperioodil 2014-2020 merenduse- ja kalandusevaldkonna arengu eelarve kõikide meetmete peale kokku 128 515 018 eurot. Toetuste eesmärgiks on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus oleks pikaajaliselt jätkusuutlik, aga ka keskkonnasõbralik, tagades 63 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 selle kaudu vajalikud majandusliku- ja sotsiaalse arengu. Samuti on vahendite kasutamise eesmärgiks toetada tootlikkuse kasvu, et tagada kalandussektoris tegutsejate rahuldav elatustase, stabiilsed turud, ressursside kättesaadavuse ja tarbijate jaoks mõistlikud hinnad. Toetusobjektide valmimisega kaasnevad erinevad tähtajad, sh kasutustähtajad, mille jooksul on toetuse saajad kohustatud oma tegevusi teostama ja eesmärke saavutama. Eesmärkide luhtumisel võib see tuua kaasa erinevad negatiivsed tagajärjed toetuse saajatele, sh toetuse tagasimaksmine. KMH programmi kohaselt jäetakse hindamata ja uurimata kasvanduste mõjutused kalandussektorile. Seega ei ole võimalik anda hinnangut ka selles osas, kas ja millises ulatuses võib olla planeeringul mõju Euroopa Liidu vahendile abil loodud toetusobjektide kasutusele. KMH programmi tuleb täiendada uuringuga, milles hinnatakse planeeringuga kaasnevaid tagajärgi Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidele ning juba rahastatud ja tulevikus rahastatavate toetusobjektide elluviimisel kaasnevate kohustuste nõuetekohasele täitmisele. Küsimused: 1. kas kasvandustega kaasnevad mõjud lähevad konflikti Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidega? 2. milline on kasvanduste alade mõju toetusmeetmete elluviimisele ja eesmärkide saavutamisele? Täpsustus: „Eilse arutelu käigus lubasin saata täpsustava kommentaari viimase küsimuse meie positsioonipaberis, mis puudutab EMKF vahendite kasutamist ja varasemaid investeeringuid. Mõte on selles, et uued tegevused ja nende isoleeritud või kumuleeruvad mõjud ei tohi minna vastuollu, kahjustada või õõnestada varaseimaid tegevusi/kulutusi/seatud eesmärke. 64 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Ka antud KMH-s räägitakse vaid positiivsetetest mõjudest ja jäetakse varasemad muude valdkondade investeeringud enamjaolt tähelepanuta. Kuigi KMH riivab selgelt antud juhul traalpüük. Ühesõnaga et EMKF vahenditest on nii traali kui rannakalanduses tehtud palju ja küsimus selles kas need võimalikud hoonestusalad seavad need mingilgi viisil ohtu või kuidas mõjutavad?“ Muinsuskaitseamet 7.10.2020 nr 1.1-7/1528-7 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on Allveearheoloogilise uuringu osas võetakse küsinud Muinsuskaitseameti arvamust Ösel Muinsuskaitseametiga ühendust KMH aruande Offshore OÜ rajatava kalakasvanduse KMH etapis. programmile. Muinsuskaitseameti saadetud märkused on KMH programmis arvesse võetud ja rohkem märkusi ei ole. Palume allveearheoloogilise uuringu mahu ja ulatuse osas Muinsuskaitseametiga ühendust võtta. Rahandusministeerium 09.10.2020 nr 15-1/6237-2 1. Kaladele avalduva mõju kirjeldus Mõju mereelustikule (sh kalastikule) hinnatakse baseerub Eesti mereala planeeringu mõjude KMH käigus, asjaolu täpsustati ptk 5.1. hindamisel, mille põhjal on KMH programmis Koelmualadele saab mõju avaldada toitainete järeldatud, et kavandatavad kalakasvanduse võimalik levik neile. Konkreetsed alad ise ei ole kompleksid jäävad eemale olulistest kalade koelmualad, sest on selleks ebasobivalt kudemisaladest. Juhime tähelepanu, et Eesti sügavad. mereala planeeringu mõjude hindamises on ekspertteadmistele ja seni läbi viidud uuringutele tuginedes kaardistatud kalastiku jaoks tundlikud alad. Peale selle on ka välja toodud, et valdavat osa merealast ei ole seal elavate kalaliikide ja koelmualade suhtes detailselt uuritud. Kuna spetsiaalseid uuringuid kohapeal ei ole läbi viidud, siis ei ole võimalik öelda, kui suures mahus need või mõned teised liigid vastavates piirkondades ka tegelikult koevad või kui suure tähtsusega on planeeringualasse jäävad koelmud ning kalade rändeteed. Seetõttu on kavandatavate tegevuste (eeskätt tuuleenergeetika ja vesiviljeluse arendamine) rakendamisel tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik mõjude täpsustamine ja vajadusel kaladele leevendavate meetmete rakendamine. Sellest lähtuvalt on Eesti mereala planeeringus ka 65 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 määratud tingimus hinnata mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt ning määratleda vajalikud leevendavad keskkonnameetmed. Antud juhul ei ole Eesti mereala planeeringus määratud tingimusega arvestatud. Lähtuvalt eeltoodust palume KMH programmi täiendada, kaasata kalastiku ekspert ja täpsustada, et KMH aruandes hinnatakse kalakasvanduse mõju kalakoelmutele ja kalastikule laiemalt. Lisame, et seonduvalt Eesti mereala planeeringu Teadmiseks võetud avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutega on kalakasvatustele määratud tingimused täpsustunud. Täiendatud materjalid on kättesaadavad Eesti mereala planeeringu portaalist. Samuti teavitame, et augustis toimunud avalikel aruteludel tehtud ettepanekutest tulenevalt mereala planeeringu protsess pikeneb. 2. KMH programmis on välja toodud, et Täiendati ptk 4.4. Täiendavatest andmetest Hiiumaast põhjapool asuv taotletav hoonestusala lähtuvalt vesiviljelusalade asukohtade muutmine paikneb väljaspool Hiiu maakonnaga piirneva või korrigeerimine ei ole vastuolus mereala maakonnaplaneeringuga määratud maakonnaplaneeringuga. Antud juhul on vesiviljeluse alasid. Lisatud on, et täiendavatest lisandunud andmeid, et kalakasvatus on andmetest lähtuvalt vesiviljelusalade asukohtade merekeskkonda vähem kahjustavana võimalik muutmine või korrigeerimine ei ole vastuolus sügavatel merealadel, kus veevahetus on parem. maakonnaplaneeringuga. Hiiu mereala maakonnaplaneeringus on määratud võimalikud vesiviljeluse arendamise alad ja kirjeldatud, et reaalse arendussoovi korral on võimalik vesiviljelusala asukohta muuta või korrigeerida täiendavatest andmetest lähtuvalt. Palume lisada põhjendused, millistest täiendavatest andmetest lähtuvalt on olnud vajalik vesiviljelusala asukohta muuta ja miks ei taotleta hoonestusluba merealade planeeringus määratud aladele. Tulevikus aitab see vältida võimalikke vastuolusid kehtiva maakonnaplaneeringuga. 66 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Lisad Lisa 1 Hoonestusloa menetluse algatamise otsus https://adr.mkm.ee/?id=TJA-JVIS-15712 67 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Lisa 2 KMH programmi avalikustamise dokumendid Ametlikud Teadaanded 14.09.2020 68 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 69 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 11.09.2020 nr 16-7/18-0549-453 70 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 71 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Avaliku arutelu protokoll 72 Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programm. Versioon: 26.10.2020 Avaliku arutelu osalejate leht 73 09.06.2020 Volikiri Käesolevaga volitab Ösel Offshore OÜ ( 14207532 ) LEMMA OÜ-d ( 11453673 ) teostama Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tulenevaid arendajal lasuvaid menetluskohustusi Ösel Offshore OÜ kolme mereala kalakasvanduse kompleksi hoonestusloa taotluse keskkonnamõju hindamise läbiviimisel. Volitus kehtib kuni keskkonnamõju hindamise aruande vastavaks tunnistamiseni . /allkirjastatud digitaalselt/ Andro Ots Juhatuse liige Ösel Offshore OÜ