Teie 10.12.2024 nr
Meie 12.12.2024 nr 14-3/241992/2407332
Käibemaks aktsiisilt
Austatud [ ]
Soovisite teada, kas ja miks maksustatakse aktsiisi käibemaksuga.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 1 järgi moodustavad käibe maksustatava väärtuse kauba või
teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav.
KMS § 12 lg 61 näeb ette, et maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas
kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd käibemaks on Euroopa
Liidus (EL) suurel määral ühtlustatud, peab seadusandja käibemaksuseaduse vastuvõtmisel
arvestama EL õigusega. Säte, mille järgi arvatakse maksustatava väärtuse hulka kõik maksud,
lõivud ja tasud, on vastu võetud kooskõlas EL õigusega.
Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 78 punkt a näeb ette, et maksustatava väärtuse hulka
arvatakse maksud, tollimaksud, lõivud ja tasud, välja arvatud käibemaks. Säte ei jäta liikmesriigile
kaalutlusruumi. Kui Riigikogu võtaks vastu seaduse, mille järgi aktsiisi või toote hinnale lisatavat
muud tasu käibemaksuga ei maksustata, oleks see vastuolus EL õigusega.
See, miks käibemaksuga maksustatakse ka maksud ja muud summad, mis sisalduvad kauba või
teenuse hinnas, on selgitatav mitme asjaoluga. Esiteks on aktsiis osa toote või teenuse müügihinnast
ning käibemaksuga tuleb maksustada kogu müügihind. Ehkki lõppastmes maksab tarbija toote eest
tasudes ka aktsiisi, on aktsiis tootja kulu, aktsiisi maksmise kohustus on reeglina tootjal.
Tootmiskuluks on ka teised tootja tasutavad maksud (nt tööliste palgad ja neilt palkadelt tasutavad
tööandja tööjõumaksud). Ka need maksud maksab tarbija toote hinna eest tasudes kinni. Kõigilt
toote hinnas sisalduvatelt maksudelt, tasudelt ja lõivudelt (st mitte ainult aktsiisilt, vaid ka tööandja
sotsiaalmaksult, dividendide tulumaksult, saastetasult, ettevõtlusega seotud lõivudelt jne)
arvestatakse käibemaksu.
Teine põhjus, miks maksustatava väärtuse hulka arvestatakse maksud, lõivud ja tasud, on
maksutehniline. Käibemaks on mitmetasandiline tarbimismaks, mida rakendatakse müügiahela igas
etapis ning ettevõtjad arvavad kumulatsiooni vältimiseks sisendkäibemaksu enda tasutavast
käibemaksust maha. Selle tulemusel jääb käibemaksukoormus lõppastmes tarbija kanda. Enamasti
kasutatakse ettevõtluses lisandväärtuse loomiseks (kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks)
aktsiisikaupa (kütus, elekter, gaas). Kui aktsiis ja taastuvenergia tasu tuleks arvetel kajastada eraldi
2
ning sellelt tootmissisendilt ei oleks ettevõtjatel enam õigus käibemaksu maha arvata, kaasneks
nende kohustuste arvetel eraldi kajastamisega palju lisatööd ja kulusid. Tõenäoliselt seadusandja
tõstaks sel juhul ka aktsiisi, et kompenseerida selle hinnakomponendi käibemaksuga maksustamata
jätmisest tulenevat eelarvetulu vähenemist. Mahaarvatav käibemaks moodustaks toote lõpphinnast
väiksema osa ja aktsiisi osatähtsus (ei ole mahaarvatav) toote lõpphinnas suureneks. Kokkuvõttes
kallineks toote või teenuse hind. See, et ühe maksu maksubaasis on kaudselt peidus ka teine maks,
ei ole ebatavaline. Nt ka sotsiaalmaksu arvutatakse brutopalgalt, seega maksustatakse sotsiaalmaksu
33 % määraga ka tulu sellist osa, mida makstakse tulumaksuna riigile.
Tänan pöördumise eest ja loodan, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Teie 10.12.2024 nr
Meie 12.12.2024 nr 14-3/241992/2407332
Käibemaks aktsiisilt
Austatud [ ]
Soovisite teada, kas ja miks maksustatakse aktsiisi käibemaksuga.
Käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 1 järgi moodustavad käibe maksustatava väärtuse kauba või
teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav.
KMS § 12 lg 61 näeb ette, et maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas
kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd käibemaks on Euroopa
Liidus (EL) suurel määral ühtlustatud, peab seadusandja käibemaksuseaduse vastuvõtmisel
arvestama EL õigusega. Säte, mille järgi arvatakse maksustatava väärtuse hulka kõik maksud,
lõivud ja tasud, on vastu võetud kooskõlas EL õigusega.
Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 78 punkt a näeb ette, et maksustatava väärtuse hulka
arvatakse maksud, tollimaksud, lõivud ja tasud, välja arvatud käibemaks. Säte ei jäta liikmesriigile
kaalutlusruumi. Kui Riigikogu võtaks vastu seaduse, mille järgi aktsiisi või toote hinnale lisatavat
muud tasu käibemaksuga ei maksustata, oleks see vastuolus EL õigusega.
See, miks käibemaksuga maksustatakse ka maksud ja muud summad, mis sisalduvad kauba või
teenuse hinnas, on selgitatav mitme asjaoluga. Esiteks on aktsiis osa toote või teenuse müügihinnast
ning käibemaksuga tuleb maksustada kogu müügihind. Ehkki lõppastmes maksab tarbija toote eest
tasudes ka aktsiisi, on aktsiis tootja kulu, aktsiisi maksmise kohustus on reeglina tootjal.
Tootmiskuluks on ka teised tootja tasutavad maksud (nt tööliste palgad ja neilt palkadelt tasutavad
tööandja tööjõumaksud). Ka need maksud maksab tarbija toote hinna eest tasudes kinni. Kõigilt
toote hinnas sisalduvatelt maksudelt, tasudelt ja lõivudelt (st mitte ainult aktsiisilt, vaid ka tööandja
sotsiaalmaksult, dividendide tulumaksult, saastetasult, ettevõtlusega seotud lõivudelt jne)
arvestatakse käibemaksu.
Teine põhjus, miks maksustatava väärtuse hulka arvestatakse maksud, lõivud ja tasud, on
maksutehniline. Käibemaks on mitmetasandiline tarbimismaks, mida rakendatakse müügiahela igas
etapis ning ettevõtjad arvavad kumulatsiooni vältimiseks sisendkäibemaksu enda tasutavast
käibemaksust maha. Selle tulemusel jääb käibemaksukoormus lõppastmes tarbija kanda. Enamasti
kasutatakse ettevõtluses lisandväärtuse loomiseks (kaupade tootmiseks, teenuste osutamiseks)
aktsiisikaupa (kütus, elekter, gaas). Kui aktsiis ja taastuvenergia tasu tuleks arvetel kajastada eraldi
2
ning sellelt tootmissisendilt ei oleks ettevõtjatel enam õigus käibemaksu maha arvata, kaasneks
nende kohustuste arvetel eraldi kajastamisega palju lisatööd ja kulusid. Tõenäoliselt seadusandja
tõstaks sel juhul ka aktsiisi, et kompenseerida selle hinnakomponendi käibemaksuga maksustamata
jätmisest tulenevat eelarvetulu vähenemist. Mahaarvatav käibemaks moodustaks toote lõpphinnast
väiksema osa ja aktsiisi osatähtsus (ei ole mahaarvatav) toote lõpphinnas suureneks. Kokkuvõttes
kallineks toote või teenuse hind. See, et ühe maksu maksubaasis on kaudselt peidus ka teine maks,
ei ole ebatavaline. Nt ka sotsiaalmaksu arvutatakse brutopalgalt, seega maksustatakse sotsiaalmaksu
33 % määraga ka tulu sellist osa, mida makstakse tulumaksuna riigile.
Tänan pöördumise eest ja loodan, et neist selgitustest on abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristi Lahesoo 693 8409
[email protected]
Kiti Kirt Teie 13.03.2026 nr
juhatuse liige
Kaarli pst 8 KÜ Meie 16.03.2026 nr 14-3/260638/2602254
[email protected]
Lugupeetud juhatuse liige
Küsisite õiguskantslerilt, kas on õiguspärane, et Enefit OÜ maksustab aktsiisi käibemaksuga.
Käibemaksuga maksustamise kohta on antud selgitusi Õiguskantsleri Kantselei 12.12.2024 kirjas.
Lisame selle kirjale, et saaksite sellega tutvuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Lisa: Õiguskantsleri Kantselei 12.12.2024 kiri nr 14-3/241992/2407332 (ilma isikuandmeteta)
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]
Kiti Kirt Teie 13.03.2026 nr
juhatuse liige
Kaarli pst 8 KÜ Meie 16.03.2026 nr 14-3/260638/2602254
[email protected]
Lugupeetud juhatuse liige
Küsisite õiguskantslerilt, kas on õiguspärane, et Enefit OÜ maksustab aktsiisi käibemaksuga.
Käibemaksuga maksustamise kohta on antud selgitusi Õiguskantsleri Kantselei 12.12.2024 kirjas.
Lisame selle kirjale, et saaksite sellega tutvuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Lisa: Õiguskantsleri Kantselei 12.12.2024 kiri nr 14-3/241992/2407332 (ilma isikuandmeteta)
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]