Lp Jaanika Eilat Teie: 27.03.2026
Eesti Olümpiakomitee Meie: 09.04.2026 nr 2.2-9/26/1309-2
Jalgpalli1
11312 TALLINN
E-post:
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute abi selgitamaks, kas Eesti
Olümpiakomitee (EOK) on avaliku teabe seaduse (AvTS) mõistes teabevaldaja ja kui on
teabevaldaja, siis kas täismahus või mingis osas.
Spordiseaduse § 2 kohaselt korraldavad ja edendavad sporti riik, kohaliku omavalitsuse
üksused ja spordiorganisatsioonid. Spordiseaduse § 4 p 5 kohaselt on spordiorganisatsiooniks
ka rahvuslik olümpiakomitee, kes ühendab maakonna spordiliite, spordialaliite, spordiühendusi
ja olümpiahartas sätestatud tingimustel füüsilisi isikud ning kes korraldab ühistegevust ja
arendab ja kaitseb spordi – ja olümpialiikumist Eestis. Eeltoodud ülesanded on EOK-le
seadusest tulenevad ülesanded ehk avalikud ülesanded.
Äriregistri kohaselt on EOK mittetulundusühing ehk siis eraõiguslik juriidiline isik. Tulenevalt
AvTS § 5 lg-st 2 laienevad eraõiguslikule juriidilisele teabevaldaja kohustused, kui isik täidab
seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh osutab haridus-, tervishoiu-,
sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, siis teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist.
Samuti võrdsustatakse mittetulundusühing teabevaldajaga teabe osas, mis puudutab riigi või
kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite
kasutamist (AvTS § 5 lg 3 p 2). Ehk siis kokkuvõtvalt on EOK teabevaldajaks teabe osas, mis
puudutab avalike ülesannete täitmist või riigilt või kohalikult omavalitsuselt saadud eelarveliste
vahendita kasutamist. Muus osas EOK-le teabevaldaja kohustused ei laiene
Kuna EOK täidab ka avalikke ülesandeid, siis on EOK kohustatud ka teabenõuetele vastama.
See ei tähenda siiski seda, et EOK peaks teabenõude korral igasugust teavet väljastama, vaid
väljastada tuleb üksnes selliseid dokumente ja teavet mis puudutavad avalike ülesannete
täitmist või avaliku raha kasutamist. Siinkohal peame vajalikuks ka selgitada, et teabenõude
korras saab nõuda dokumenteeritud teabe väljastamist (AvTS § 3 lg 1). Kui aga küsitakse
selgitusi EOK tegevuse kohta ja sellisele pöördumisele vastamiseks tuleb vastus alles koostada,
siis sellisel juhul on tegemist selgitustaotlusega, millele vastatakse märgkirjale ja
selgitustaotlusel vastamise seaduses sätestatud korras, mitte AvTS-i alusel.
Juhud, millal on teabevaldajal võimalik teabenõude täitmisest keelduda, on ära toodud AvTS
§ 23. Nii näiteks kui EOK-lt küsitud teave/dokumendid ei puuduta EOK avalike ülesannete
täitmist või avaliku raha kasutamist, on võimalik teabenõude täitmisest keelduda AvTS § 23 lg
2 p 2 alusel. Keeldumise korral tuleb keeldumist teabenõudjale ka arusaadavalt põhjendada
(AvTS § 23 lg 3).
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Loodame, et saime oma selgitustega Teile abiks olla. Täiendavate küsimuste korral oleme
meeleldi nõus neile vastama.
Lugupidamisega
Elve Adamson
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)