ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Reet Treial Teie 25.03.2026
direktor
Võhma Kool Meie 08.04.2026 nr 2.2-9/26/1266-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses sellega, et Võhma Kool (Kool) sai
teabenõude, milles soovitakse Kooli töötajate esmaabisertifikaatide kehtivuse kohta andmeid
koosseisus: nimekiri töötajatest, kellel on kehtiv esmaabisertifikaat; iga sertifikaadi väljastamise
kuupäev ja kehtivusaja lõpp; kinnitust, et esmaabi andmise ettevalmistamine vastab esmaabi
hindamise vajaduste miinimumnõuetele.
Soovite AKI seisukohta, kas tegemist on teabenõudega avaliku teabe seaduse (AvTS) mõistes.
Selgitame, et Kool teabevaldajana saab teabenõude korras väljastada dokumendi/teabe sellisel
kujul nagu see asutuses olemas on. Kui teabenõudjal on kindlad kriteeriumid, mis kujul/milliseid
täpseid andmeid jms peab väljastatav dokument/teave sisaldama ning Koolil tuleb asutuses oleva
teabe alusel luua uus dokument, mis küsitud teavet sisaldab, siis sellele vastatakse kui
selgitustaotlusele vastavalt märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusele. Seega, kui
teabenõude puhul on sisuliselt tegemist selgitustaotlusega, siis võib teabevaldaja keelduda
teabenõude täitmisest AvTS § 23 lg 2 punkti 5 alusel teabenõudjat sellest nõuetekohaselt teavitades
(AvTS § 23 lg 3).
Küsite, et kuna tegemist ei ole valmis teabega, kas selline teabenõue on põhjendatud ja kas
tegemist ei ole ebamõistlikult suure halduskoormusega. AKI-le teadaolevalt hoitakse andmeid
õpetajate koolituste, sh esmaabikoolituste läbimise kohta Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS).
Nii nagu AKI olukorda mõistab, siis Koolil on EHIS-e põhjal esmaabikoolituse sertifikaatide
kohta andmed iga õpetaja osas olemas, kuid eraldisesivat koolitusepõhist otsingut EHIS-e
keskkonnas teha ei ole võimalik. Seega tuleb Koolil iga õpetaja kohta läbi vaadata kõik tema
läbitud koolitused, mille hulgast on vaja eraldi välja otsida esmaabikoolituse kohta käiv teave. Kui
koolis töötab palju õpetajaid ning läbitud koolitusi ühe õpetaja kohta on palju, siis AKI hinnangul
ei saa välistada, et sel juhul võib teabenõude täitmisel olla tegemist suure mahuga. AvTS § 23 lg
2 punkti 3 kohaselt, kui teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja
töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab
põhjendamatult suuri kulutusi, siis võib teabevaldaja keelduda teabenõude täitmisest. Kas ka
pöördumise aluseks oleval juhul võib olla tegemist suure mahuga, sellele AKI praeguse
pöördumise alusel hinnangut anda ei saa, seda saab otsustada üksnes Kool õpetajate arvu ning
läbivaatamist vajava teabe mahu pinnalt. Küll aga saab AKI juhtida tähelepanu sellele, et
teabenõude täitmisest keeldumisel AvTS § 23 lg 2 punkti 3 alusel peab teabevaldaja selgitama
teabenõudjale, milles see suur maht seisneb ehk milliseid toiminguid teabenõude täitmiseks tuleb
teha, kui palju see teenistujal aega võtab jms.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Soovite AKI hinnangut, kas küsitud koosseisus teabe väljastamisel ei rikuta isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) põhimõtteid. Märgime, et AvTS § 4 lõikest 3 tulenevalt peab teabele
juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu puutumatus. Seega saab avalikus teabes
sisalduvatele isikuandmetele kehtestada juurdepääsupiirangu ainult juhul, kui see riivab isikute
eraelu puutumatust. Samas ei ole alati põhjust kõigile isikuandmetele piirangut kehtestada, vaid
seda tuleb igal konkreetsel juhul eraldi hinnata. Ka IKÜM preambula punkt 4 sätestab, et õigus
isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele
ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele.
Ka Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-17-458 punkti 13 kohaselt juhul, kui teavet ei ole tunnistatud
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei ole isikuandmete avalikustamine lubatud
tingimusteta.
Antud juhul põrkuvad kaks põhiseadusest tulenevat õigust, nii õigus isikuandmete kaitsele ja isiku
eraelu puutumatusele kui ka õigus saada avalikku teavet. Seega tuleb teabevaldajal teabenõude
täitmisel, milles küsitakse kolmandate isikute andmeid, teabele juurdepääsu piirangute üle
otsustamisel kaaluda juurdepääsu soovinud isiku eesmärgi ja huvi kaalukust ühelt poolt ning
puudutatud isiku eraelu kaitse tähtsust teiselt poolt. Seega on Koolil teabevaldajana kohustus
hinnata, kas teabenõudega küsitud esmaabikoolituse sertifikaatides olevate õpetajate andmete
väljastamise puhul on kaalukam teabenõudja teabe küsimise eesmärk ja huvi või õpetajate eraelu
kaitse tähtsus. Kui viimati märgitu on kaalukam, siis tuleb teabenõudjale seda ka põhjendada.
Samas juhime tähelepanu sellele, et ei ole välistatud olukorrad, mil teabenõudjal on teabenõude
korras õigus saada juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Näiteks juhul, mil teabenõudja vajab neid
enda õiguste ja vabaduste kaitseks, mida tuleb teabe küsimisel teabevaldajale ka põhjendada
(AvTS § 14 lg 2). Küll aga ei tähenda see, et eelnevalt märgitud juhul on teabenõudjal absoluutne
õigus piiranguga isikuandmeid saada. Kas sel juhul tuleb teabevaldajal teha eelnevas lõigus
märgitud kaalumine.
Täiendavalt soovite AKI-lt teada, kuidas toimida juhul, kui teabenõudja kasutab meiliaadressi, mis
võib viidata pettusele. Kuna AKI ei hinda pöördumiste esitajate kontaktandmete õigsust, siis
sellekohase kontrolli osas ka suuniseid ei anna.
Loodetavasti saime Teile selgitustega abiks olla.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)