Teadusuuringu taotlus

Andmekaitse Inspektsioon Meie 16.04.2026 nr 1.2-2.1/2615-1 [email protected] Teadusuuringu loa taotlemine poliitikakujundamise uuringu läbiviimiseks Esitame taotluse isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks“ lisatud vormil, Päästeameti ja Tartu Ülikooli teadus- ja arendustöö lepingu 6.4-2.1/102ML 11.04.2024 alusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Lambing Peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks 2. Kuvatõmmis teaduseetika komitee otsusest Sama/Teadmiseks: Tartu Ülikool Tarvi Ojala +372 53661747 [email protected] Lõuna päästekeskus / Jaama 207 / 50705 Tartu / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / Registrikood 70000585  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 Martin Lambing, Päästeameti peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Kriisihaavatavuse kujunemine, tulevikukriisid ja sekkumised ühiskondliku valmisoleku suurendamiseks Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) või Jah uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik Jah eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti (sh Terje Mäesalu tema nimi ja kontaktandmed)? [email protected] Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Jah, kooskõlastus on taotluse lisas Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku alusel? Ei Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Päästeamet, registrikood 70000585 aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Kontaktisik: Tarvi Ojala, Päästeameti analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon arendusosakond, teenuste koordinaator, [email protected], 5366 1747 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, Tartu Ülikool, Ülikooli 18, 50090 Tartu 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks. aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) Registrikood: 74001073 Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja Kati Orru, riskisotsioloogia professor, telefoninumber [email protected], 515 8545 Kristi Nero, Sten Hansson, Mihkel Solvak, Taavi Unt, Annegrete Molloka, Gregor Nepste, Toomas Kangur 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Päästeseadus § 5 lg 1 sätestab Päästeameti alus? ülesandena päästesündmuse tagajärgede Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil tõrjumise, lg 4 päästesündmuse ennetamise. läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest Tagajärgede tõrjumiseks ja ennetamiseks on nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. vaja teada, millised on suuremahuliste Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ohusündmuste võimalikud mõjud inimestele ja arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. millised inimrühmad võivad suure tõenäosusega vajada abi ning kus nad paiknevad. Uuring selgitab abivajadust kahes Päästeametile olulise sündmuse puhul: pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Üldine eesmärk: Selgitada haavatavuse ja abivajaduse täpsem kvantitatiivne prognoos kahes prioriteetses hädaolukorras (pikaajaline elektrikatkestus ja ulatuslik evakuatsioon), põhinedes stsenaariumipõhistel simulatsioonharjutustel ja kasutades riiklikke andmekogusid. Töö hüpotees: Kombineerides hädaolukorra stsenaariumi alusel määratletud haavatavustegurite näitajaid registriandmetest, saame kõrge täpsusprotsendiga hinnangu võimalike abivajajate hulgale. Sealhulgas saame täpsustada erineva raskuskategooriaga (abivajaduse kiireloomulisusega) haavatavusteguritega koormatud inimeste hulgad erinevates Eesti piirkondades. Koostame haavatavusindeksi (komposiitindeksi), tuginedes Orru jt poolt välja töötatud dünaamilisele ja intersektsionaalsele kriisihaavatavuse raamistikule, et mõista, kui paljud inimesed võivad eri piirkondades konkreetsetes hädaolukordades abi vajada (nt evakuatsiooni või psühhosotsiaalset tuge). Indeksi koostamiseks ühendame mitmesugused andmekogud. Kasutame Statistikaameti (riigi ametliku statistika tootja) valduses olevaid andmekogusid ja teisi selle uurimistöö eesmärgil Statistikaametiga seondatud andmekogusid, et katta haavatavuse peamisi näitajad (nt hooldusvajadus). Haavatavustegurite valik tugineb põhjalikul teadustööl. Kontseptuaalse mudeli alusel oleme eelnevalt läbi viinud simulatsioonharjutusi (Orru et al, ilmumas 2026 Turvalisuskompassis) milles kogutud eksperthinnangute alusel on tehtud haavatavustegurite valik. Eri sündmuste simulatsioonharjutustes oleme saanud asjakohaste haavatavustegurite kaalukused, mis kujundavad indeksi komponente. Haavatavusindeksid koostatakse kahe stsenaariumi kontekstis: ulatuslik evakuatsioon ja pikaajaline elektrikatkestus. Et mõista, kuidas haavatavustegurid teatud indiviididel kuhjuvad, teeb registrite liitmise Statistikaamet, kasutades pseudo-ID-sid, mille võti ei ole uurijatele kättesaadav. Katsetame masinõppe mudeleid (otsustuspuu, random forest ja boosting models, TabNet) et prognoosida haavatavusi erinevates stsenaariumides. Erinevaid mudeleid tuleb katsetada, kuna nende toimivus ja andmevajadused varieeruvad. Püüame leida mudeli arvestades minimaalset andmevajadust. Proovime ka erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ruudustik või 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda kasutatavaid väljundeid, säilitades samal ajal andmesubjektide privaatsuse. Selle töö uurimisülesanded on järgmised: 1. Töötada välja Eesti registripõhiste andmete põhjal metoodika, mis võimaldaks hinnata võimalike abivajajate hulka hädaolukordade stsenaariumites. Töötada välja indikaatorite süsteem, millega mõõta inimeste abivajaduse suurust erinevates hädaolukordades ja erinevate haavatavusteguritega koormatud abivajajate hulka piirkonniti 2. Ühendada Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris inimeste eelnevalt pseudonümiseeritud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register; välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (LTR), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TKIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR). Ühendada teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta. 3. Hinnata statistiliste meetoditega peamiste haavatavusseisundite mõju abivajadusele piirkondade lõikes. Katsetada erinevaid masinõppemudeleid (otsustuspuu, random forest, boosting-mudelid ning närvivõrgupõhine TabNet), et prognoosida haavatavust eri hädaolukorra stsenaariumides. Võrrelda mudelite toimivust ja andmevajadusi ning leida lahendus, mis tagab võimalikult suure prognoositäpsuse minimaalse andmekasutusega. Hinnata erinevaid analüüsiüksuse agregatsioonitasemeid (nt 100 m × 100 m ja 1 km × 1 km ruudustik), et pakkuda praktiliselt rakendatavaid ja samal ajal isikuandmete kaitset tagavaid väljundeid. 6. Publitseerida valitud metoodika põhjal soovitused haavatavuse hindamiseks hädaolukordades. Avaldada tabelid/kaardid abivajadusest piirkonniti. 7. Publitseerida teadusartikkel valitud metoodika kohta ja illustreerida seda projekti juhtkomisjoni poolt valitud näidetega. Käesoleva uurimistöö tulemusena tekib võimalus hakata ühtse metoodika järgi Eestis hindama haavatavusi hädaolukordades. Uurimustöö tulemusena luuakse metoodika mille abil on võimalik valiidsel ja reliaabsel viisil hinnata individualiseeritud haavatavust hädaolukordades ja hinnata erinevate haavatavusteguritega koormatud inimeste hulka piirkonniti. Uurimistööd viiakse läbi projekti ajavahemikus: 01.03.2026-31.12.2028. Arvestatud on küllaltki pika võimaliku artiklite avaldamise viibega, kuna tippajakirjades avaldamise ambitsiooni korral tuleb arvestada paljude eitustega ning mitmete muudatuste tegemise ringidega. Samuti arvestatakse, et planeeritud metoodika arendamine nõuab muutmist ja kohandamist vastavalt tellijatelt saadud tagasisidele. Uurimistöö jaguneb kolmeks etapiks. Esimeseks etapiks on ettevalmistus, mille jooksul analüüsitakse varasemaid lahendusi, kooskõlastatakse uurimistöö eetilised aspektid ning kogutakse uuringuks vajalikud andmed. Teiseks etapiks on analüüsimeetodi implementeerimine, milles leitakse vastus hüpoteesile ning rakendatakse optimaalset mudelit uurimistöö läbiviimiseks. Kolmandaks etapiks on erinevad jätkutegevused vastavalt leitud tulemustele. Täpsemalt on uurimistöö ajaraam järgmine: I etapp 1.-3. kuu Esimese etapi põhitegevused: 1. Põhjaliku kirjandusülevaate loomine analoogse probleemi lahendamisest (registriandmete põhjal haavatavuse hindamine konkreetsetes hädaolukordades) 2. Eetikakomitee loa taotlemine. 3. Andmete taotlemine andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister, kinnistusraamat. 4. Statistikaametiga tegevuste kokku leppimine andmete ühendamiseks ja pseudonümiseerimiseks, andmete viimine Statistikaameti serverisse teadlaste turvalisele töökohale. Andmete kogumine, kvaliteedi hindamiskriteeriumite jm. reeglite süstematiseerimine ja ümbersõnastamine (nn Prompt Engineering) II etapp 4.-12. kuu Teise etapi põhitegevused:  1. Metoodika väljatöötamine 2. Metoodika kooskõlastamine teadlaste ja poliitikakujundajatega 3. Andmeanalüüsi läbiviimine, haavatavuste hindamine 4. Mudelite võimekuse võrdlemine erinevate statistiliste parameetrite alusel Loodud metoodika kohta Päästeametile raporti loomine III etapp 13.-36. kuu Kolmanda etapi põhitegevused 1. Teadusartiklite kirjutamine tulemuste alusel, teadusajakirja esitamine, sh saadud retsensioonide ja tagasiside põhjal analüüsi täpsustuste tegemine 2. Päästeametiga koostöös edasiste teadus- ja arendusvajaduste määratlemine Jätku-uuringu skoobi täpsustamine 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Registriandmete ristkasutamine hädaolukordade uurimisel on vajalik ühiskonnale laiemalt kui ka uuritavatele, kuna see võimaldab täpsemalt tuvastada haavatavaid inimesi ja leibkondi ning prognoosida abivajaduse ulatust ja ajastust. Andmete koosvaade isiku tuvastamist võimaldavate andmete kaudu aitab muuta nähtavaks seni varjatud haavatavused, toetada õiglasemat ja tõenduspõhisemat poliitikakujundust ning suunata ressursse ennetavalt sinna, kus neist on kõige rohkem kasu. Samuti vähendab registriandmete kasutamine inimeste koormust, kuna see piirab vajadust korduvate küsitluste ja enese tõendamise järele, eriti kriisiolukordades. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Inimeste andmete kasutamine käesolevas uuringus on kooskõlas avaliku huvi ja teadusuuringute eesmärgiga, milleks on inimeste elu, tervise ja heaolu parem kaitse hädaolukordades. Selline kasutus vastab mõistlikule eeldusele, et riiklikes registrites kogutud andmeid võidakse kasutada anonüümsel ja vastutustundlikul viisil avalikes huvides, sealhulgas kriisivalmiduse ja riskide vähendamise parandamiseks. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Käesolevas uuringus kasutatavad registriandmed on saadud riiklikest andmekogudest seaduslikul  alusel, kooskõlas kehtivate andmekaitsereeglitega. Andmete edastamine toimub vastavate registrite andmevaldajate loal ning kindlaksmääratud eesmärgil, kasutades turvalisi kanaleid ja piiratud ligipääsuga keskkondi. Andmed töödeldakse pseudonüümitult või agregeeritult viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist. Andmete ristkasutamine on piiratud üksnes nende tunnustega, mis on vajalikud uurimisküsimuste lahendamiseks ning hädaolukordadega seotud haavatavuse ja abivajaduse analüüsimiseks. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. Osasid registriandmeid haldab Statistikaamet juba eelnevalt ning need on tehtud pseudonümiseeritud kujul kättesaadavaks teadlastele turvalisel töökohal (Vt punkti 3). Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) ja küsitlusandmed edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. Erinevate pseudonümiseeritud registriandmete kokkupanek toimub uurimistöö liikmete poolt ja tehakse kättesaadavaks vaid uurimismeeskonna liikmetele vastavas projekti kaustas teadlaste serveris. Pseudonümiseeritud andmestik tehakse kättesaadavaks volitatud töötlejatele Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Andmete liikumise protsess on järgmine: • Uuringu läbiviija teeb andmepäringud Tervisekassale, Töötukassale ja sotsiaalkindlustusametile • Uuringu läbiviija teeb andmepäringu Statistikaametile • Teistest registritest (Tervisekassa andmekogu, Töötukassa andmekogu, Sotsiaalkindlustusameti andmekogud, Tervise infosüsteem, Politsei- ja Piirivalveameti andmekogud, Liiklusregister, Lemmikloomaregister, Kinnistusraamat, Rahvastikuregister, Ehitisregister) edastatakse isikukoodidega andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. • Statistikaamet pseudonümiseerib andmestikud • Statistikaamet teeb pseudonümiseeritud andmed kättesaadavaks uurimismeeskonnale teadlaste töökohal olevate andmekaustade kaudu • Andmeid analüüsitakse Statistikaameti teadlaste keskkonnas. Analüüsi tulemid (tabelid, joonised jms) läbivad enne konfidentsiaalsuse kontrolli, mille teeb Statistikaameti töötaja. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Eraldi uuritavaid ei värvata uuringusse, vaid selleks kasutatakse juba varasemalt kogutud registriandmeid. Kuivõrd uurimisülesanne haavatavuse hindamist inimeste registriandmete põhjal, siis on ka uuringu sihtrühmaks kõik Eesti elanikud. Et haavatavasse olukorda võivad sattuda ja abi võivad vajada inimesed olenemata vanusest, siis ei ole eelnevalt pandud vanuselist piirangut analüüsitavale sihtrühmale. Tabelis on toodud inimeste rühmad haavatavustega, mis mõjutavad nende hädaolukorras toimetulekut. Välja on toodud selgitus haavatavuse mehhanismi kohta ja andmeallikad, kust nende kohta infot saab. Inimese Näited Selgitus Andmeallikad Tunnused seisund haavatavustegurite andmestikest kohta Eelnevalt  Elektrilise Inimeste tervis võib olla Tervisekassa Elektrilise suurenenud meditsiinivahendi juba eelnevalt andmekogu meditsiiniseadme (nt toite- või kahjustatud, mistõttu nad Tervise hüvitamise andmed terviserisk vajavad pidevat ravi ja infosüsteem, hapnikuaparaadi) kasutajad hooldust. Nende Meditsiiniseadmet Koduõe teenuse  Kodust ravi või liikumisvõime võib olla e ja –abivahendite määramise saatekiri, hooldust vajav piiratud ning nad võivad andmekogu 65+ vanuses inimese raskelt haige (nt vajada eriravi ja - haiglast operatsioonidest vahendeid, nagu Tervise väljakirjutamine taastujad, elektrilised infosüsteem, viimase 2 nädala põetamist vajavad hapnikumasinad, Sotsiaalteenuste ja jooksul, puuduv või haiged) spetsiaalsed voodid, -toetuste osaline töövõime,  Piiratud transport ja ravimid, andmeregistri määratud puue, liikumisvõimega mille kättesaadavus ja STAR ning koduhooldusteenuse inimesed (nt toimimine võivad olla sotsiaalkaitse kasutamine, ratastooli või eluliselt olulised. infosüsteemi abivahendi kõnniabivahendi Kriisiolukorrast tingitud SKAIS. kasutamine, kasutajad) stress võib nende tuvastatud rasedus,  Rasedad naised seisundit veelgi Töötukassa suure hooldus- ja  Inimesed, kelle halvendada. andmekogu abivajadusega laste vaimse tervise Lisaks füüsilisele hoiu teenus, seisund takistab haprusele võivad olukorra eelnevad terviseriskid mõistmist ja hõlmata vaimse tervise reageerimist probleeme, mis  Kuulmis-, raskendavad olukorrale nägemis- või adekvaatselt kõnepuudega reageerimist – näiteks inimesed mäluprobleemid, vähenenud ajataju, enesetaju või ruumitaju. See võib põhjustada raskusi juhiste järgimisel  või abi vajaduse edastamisel. Kuulmis-, nägemis- või kõnehäiretega inimesed võivad olla eriti ohustatud, kuna neil võib olla raskusi käitumisjuhistele ligipääsuga, nende mõistmisega või oma vajaduste edastamisega kriisireageerijatele ja - haldajatele. Haavatavam  Üksikvanemad Üksikvanemaga Sotsiaalteenuste ja Rahvastikuregistri ad leibkonna- või ainsa hoolda- leibkonnad võivad -toetuste alusel üksi elavad jaga pered vajada erilist tähelepanu, andmeregistri inimesed ja alla 3 koosseisud kuna nende vaesusrisk STAR ning aastase lapsed pered,  Pered, kus on alla kolmeaastased on suurem kui peredel, sotsiaalkaitse lemmikloomaregistri lapsed kus on kaks või enam infosüsteemi sse ja  Üheliikmelised täiskasvanut. Väikeste SKAIS andmed põllumajanduslooma leibkonnad lastega pered võivad Rahvastikuregister, de registrisse kantud  Pered, kus muutuda haavatavaks, Kohalike loomade omanikud, hooldaja on ka kuna lapsed on omavalitsuste vastavate hädaolukorra vastuvõtlikud lemmikloomade sotsiaalteenuste ja – lahendamise vigastustele ja register (või Eesti toetuste saajad ülesannetes traumadele ning sõltuvad loomaarstide  Leibkonnad, kus vanemate toest. lemmikloomaregist on lemmikloomad Hädaolukorras võivad er) nad vajada suuremat tähelepanu ja kaitset. Üksi elavad inimesed kogevad suurema tõenäosusega sotsiaalset isolatsiooni, mis võib kaasa tuua kehvema füüsilise ja vaimse tervise ning raskendada reageerimist hädaolukorrale või sellest taastumist. Lemmikloomadega majapidamised võivad silmitsi seista suuremate raskustega, kuna omanikud viivitavad evakueerimisega või ei leia varjupaiku, kuhu loomi lubatakse, seades ohtu nii ennast kui ka oma lemmikud. Puudulik  Elukoht piir- Elamine piirkonnas, kus Euroopa sotsiaalne konnas, mida puudub sotsiaalne Sotsiaaluuringu iseloomustab suhtlus ja usaldus, võib andmed tugivõrgustik hädaolukorras tõsiselt diskrimineerituse vähene sotsiaalne suhtlus ja usal- takistada abi saamist ja kohta; piirkonna duslikkus koostööd. Sellistes elanike toetuse  Ühiskondlikult kogukondades tunnevad kohta. tõrjutud või stig- inimesed end sageli matiseeritud kul- eraldatuna, mis Päästeameti/Emori tuurilise, etnilise, raskendab evakueerimist Elanikkonna poliitilise, sek- hädaolukordadeks ja kriisiinfo levikut. suaalse või muu valmisoleku sättumuse tõttu Samuti võivad uuringust: kultuurilise, etnilise, Uskumus poliitilise või seksuaalse Kogukonnaga sättumuse tõttu tõrjutud koostöö inimesed vältida abi vajalikkusesse otsimist, kartes Uskumus riigi diskrimineerimist. võimekusse tagada Usaldamatus hädaolukordade institutsioonide ja lahendamine. kogukonna suhtes võib Riigikantselei viia viivitusteni ja küsitlusuuring suurendada haavatavust. (seire). Üldine usaldus inimeste suhtes Asutuse hoole  Koolis või Erinevate asutuste Hariduse Õppuri tegeliku või eelkoolis (näiteks koolide, infosüsteemi, elukoha ja  Hooldusasutustes lasteaedade ja Sotsiaalteenuste ja sideaadress, andmed järelevalve hooldekodude) hoole all -toetuste STAR andmestikust (vanemaealised, all erivajadusega) olevad inimesed andmeregistri väljaspool kodu sõltuvad personali STAR ning osutatav üldhooldus- võimest teha nende eest sotsiaalkaitse või erihooldusteenus vajalikke korraldusi, infosüsteemi sealhulgas SKAIS andmed. evakueerimise, ruumide soojana hoidmise ja hügieeni tagamise osas elektrikatkestuse korral (Bathi & Das, 2016). Hooldusasutustes viibivatel inimestel võivad olla piiratud füüsilised või kognitiivsed võimed, mistõttu võib juhiste järgimine või hädaolukorras evakueerumine olla keeruline. Lapsed, eriti väikelapsed, ei oma sageli vajalikke vahendeid ega oskusi, et  hädaolukorraks iseseisvalt valmistuda, ning sõltuvad täielikult täiskasvanute toest ja otsustest. Puuduvad  Kohalike oludega Inimesed, kes ei tunne Päästeameti/Emori Rahvusvahelise ja mittetuttav isik (nt kohalikke olusid – Elanikkonna ajutise kaitse saanute kriisis hädaolukordadeks tugiisku teenus ja turist, näiteks turistid, vajalikud sisserändajad või uued valmisoleku tõlketeenus, sisserändaja, uus toime- uuringust: lühiajaline elanik) elanikud – ei pruugi Kodu puudutavate töötamiseks Eestis tulekuoskuse  Vajalike hädaolukorras teada, riskide hindamine viibimine d ellujäämisoskuste kust saada viimase 3 aasta puudumine (nt usaldusväärset teavet või jooksul; ebasobiv kelle poole abi hädaolukorra toimetulekustratee saamiseks pöörduda. käitumisjuhendiga gia üleujutuse või Seetõttu võivad nad tutvumine; pika jääda kriisijuhistest hoiatuste ja elektrikatkestuse teadmatuks. Kui käitumisjuhiste korral) kriisiteavet ei jagata järgimine  Ei pääse teabele nende emakeeles, võib ligi ega saa abi neil olla raskusi juhiste Välismaalase küsida, kuna mõistmisega ning abi lühiajalise Eestis räägib keelt, küsimisega. Keelebarjäär töötamise milles kriisiteavet võib piirata ka registreerimise ei jagata kriisihaldajate ja andmekogu, esmareageerijate Sotsiaalteenuste- ja võimekust nende toetuste vajadusi mõista ja neile andmeregister reageerida. STAR Lisaks võib ellujäämise oskuste puudumine, näiteks teadmatus evakueerimisprotseduuri dest või esmaabi võtetest, suurendada nende haavatavust ja raskendada olukorrale adekvaatset reageerimist. Varasemad  Vahendite puudus Eluaseme puudumisel Töötukassa Toimetulekutoetuse materiaalsed kriisiga toimetu- puudub inimesel andmekogu või baasmääras lekuks hädaolukorras turvaline töötuskindlustushüvi raskused varjupaik ning Liiklusregister tise saamine,  Transpordivahendi või sõiduoskuste juurdepääs elutähtsatele (sõiduki omanikud registreeritud puudumine teenustele, nagu soe ning registreeritud elukoha puudumine,  Puudub alter- ruum, kasutajad) transpordivahendi natiivse elukoht pesemisvõimalused ja omaniku või kasutaja evakuatsiooniks toiduvalmistamine – eriti Kinnistusraamat puudumine juhul, kui varjupaigad ja (kinnisvara registreeritud muud omanikud ning elukohas sotsiaalhoolekandeasutus isikliku ed on sunnitud oma kasutusõiguse tegevuse katkestama. alusel kinnisvara  Vajalikest ressurssidest kasutajad – “nn ilma jäämine, näiteks alternatiivse või 2. toidu, küünalde, kodu omajad”). patareide või transpordivahendite Päästeameti/Emori puudumine, vähendab Elanikkonna inimese võimet hädaolukordadeks valmisoleku kriisiolukorras uuringust: kodused iseseisvalt toime tulla. vahendid Inimesed, kellel puudub iseseisvaks teine elukoht, ei saa toimetulekuks; hädaolukorras mujale teise eluaseme liikuda, mis suurendab olemasolu; nende haavatavust ja uskumus riigi võimekusest piirab võimalusi tagada taastumiseks. hädaolukordade lahendamine. Ohtlikud  Omavad Väärarusaamad ohu Riigikantselei väärarusaam väärarusaamu ohu allika, ulatuse või mõju küsitlusuuring allika, ulatuse või kohta on ohtlikud, sest (seire): küsimused ad ja hoiakud need võivad inimese inimestevahelisest mõju kohta  Ei usalda silmis vähendada ohu usaldusest; kriisihaldusasutusi tõsidust ja seeläbi uskumus Eesti riigi  Ei usalda amet- vähendada tema toimetulekust likke meediaka- valmisolekut riske elutähtsate teenuste naleid maandada. Inimesed, kes katkemisel; ei usalda usaldatavatest kriisihaldusasutusi ja meediakanalistest nende töötajaid, ei pruugi järgida nende juhiseid ning võivad seeläbi seada ohtu oma elu või tervise. Inimesed, kes ei usalda ametlikke meediakanaleid, võivad pöörduda alternatiivsete allikate poole, mis jagavad eksitavat või väärinfot kriisi kohta. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. 01.01.2024-31.12.2025 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Statistikaameti enda poolt juba teadlaste töökohal kättesaadavaks tehtud andmed on koostatud järgmiste registrite põhjal: töötamise register (TÖR), maksukohuslaste register (MKR), Eesti rahvastikuregister (RR). Lisaks on kasutusel uurimistöö jaoks järgmised registrid: Töötukassa andmekogu, sotsiaalkaitse infosüsteemi andmed (SKAIS), sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR), Tervisekassa andmekogu, Tervise infosüsteem. Eesti rahvastikuregister (Siseministeerium) - Isikukood - Sugu - Emakeel - Elukoha andmed - Viibimiskoha aadress - Ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta - Andmed selle kohta, et isik on piiratud teovõimega - Eestkoste andmed (eestkoste alguse ja lõppemise aeg ning eestkostja) - ema, isa, abikaasa ja lapse rahvastikuregistrisse kantud isikukoodid Tervise infosüsteem Digilugu (Sotsiaalministeerium) - Isikukood - Elukoha aadress - Tegelik elukoht - Puude raskusaste - Puude raskusastme kehtivuse alguskuupäev - Puude raskusastme kehtivuse lõpukuupäev - Eestkoste andmed - Töövõimekaotuse protsent - Töövõimekaotuse kestuse alguskuupäev - Töövõimekaotuse kestuse lõpukuupäev - Töövõime ulatus - Osalise või puuduva töövõime kestuse alguskuupäev - Osalise või puuduva töövõime kestuse lõpukuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja alguskuupäev - Koduõendusteenuse saatekirja lõpukuupäev - Retseptide andmed (siin eraldi loetelu oleks nt isikukood, retsepti id, väljastamise kuupäev, realiseerimise kuupäev, diagnoosi kood, ravimi rhm jne) - Väljastatud meditsiiniseadme ja selle väljastamise aluseks oleva meditsiiniseadme kaardi andmed - Haigus- ja hoolduslehe andmed? - Põhidiagnoos raviarvel? - - Hoolekandeasutuses viibiva isiku viibimiskoha andmed (isikukood, viibimiskoha aadress) - Puude raskusastme tuvastamise otsuse andmed (puude liik, raskusaste, Puude alguskuupäev, puude lõpukuupäev - Kutse tervishoiuteenusele (Tervishoiuteenuse nimetus) - Ambulatoorne epikriis (patsiendi isikukood, diagnooside jms kirjeldused?, erinevate abivahendite vajadused) - Statsionaarne epikriis (diagnoos?, väljakirjutamise kuupäev) - Tervisedeklaratsioon (psüühikat puudutavad andmed jne) - Raseduse esinemine Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu MSA (Ravimiamet) - Tavakasutaja isikukood - Vastavate meditsiiniseadmete eestikeelne nimetus Tervisekassa andmekogu (Tervisekassa) Terviseteenuse hüvitamise andmed: - isikukood või selle puudumise korral muu isikut identifitseeriv kood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - raviarve number - teenuse tüübi kood - põhidiagnoosi kood (RHK 10) - kaasuva diagnoosi kood (RHK 10) - haiguse kliinilise raskusastme või staadiumi tunnus - osutatud tervishoiuteenuse kood (sh NCSP kood) ja hulk - tervishoiuteenuse osutamise kuupäev Ajutise töövõimetuse hüvitise andmed - isikukood - rahvastikuregistrijärgne elukoht (aadress) - töövõimetuslehe number ja liik - tööst vabastamise põhjus ja põhjuste identifikaatori number - tööst vabastamise algus- ja lõppkuupäev - diagnoosi kood (RHK 10) - ajutiselt teisele tööle üleviimise algus- ja lõppkuupäev - info tööandjale töötingimuste terviseseisundile vastavaks kohandamiseks - lapse olemasolu, kui emal on alla üheaastane laps - Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister STAR (Sotsiaalkindlustusamet) Määruse tekstist sõnastus: - isikukood - elukoha- ja viibimisandmed - erivajaduse, puude ja töövõime andmed ning terviseseisundiga seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, erihoolekandeteenuse ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse puhul isiku psüühikahäire diagnoos - eestkoste andmed - hindamiste andmed - isikule makstud toetuste andmed - teenust saama suunamise otsuste andmed - isikule osutatud teenuste andmed - toiduabi andmed;  - välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse kohaselt vastu võetud rahvusvahelist kaitset taotleva ja rahvusvahelise kaitse saanud isiku kohta sotsiaalhoolekande seaduse § 1421 lõikes 2 nimetatud andmed Sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS (Sotsiaalkindlustusamet) - isikukood - elukoha andmed - välismaalase elamisloa või -õiguse olemasolu ja tähtaeg - eestkoste andmetena eestkostja isiku- või registrikood, elukoha andmed ning eestkoste alguse ja lõppemise aeg; - hooldusõiguse andmetena selle isiku isikukood, kelle suhtes on õigus määratud, ning hooldusõiguse jõustumise ja kehtivuse aeg - Eesti Vabariiki saabumise andmed – millal ja mis riigist saabus Eestisse elama Alusandmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise ja maksmise kohta - puudega inimese sotsiaaltoetuse taotluse andmed - tuumakatastroofi tagajärgede likvideerija sotsiaaltoetuse, olümpiavõitja riikliku toetuse, represseeritu toetuse, välisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodaniku või eesti rahvusest isiku ning tema abikaasa, laste ja vanemate sotsiaaltoetuse taotlemise andmed - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed ja osalise või puuduva töövõime tuvastamise otsuse andmed - andmed isikule riikliku toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi ja teenuse määramise, maksmise, peatamise, lõpetamise või sellest keeldumise ja kinnipidamise kohta - andmed isiku terviseseisundi ja puude kohta - represseeritu tunnistuse, puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse väljastamise andmed - lapsetoetuse, üksikvanema lapse toetuse, eestkostetava lapse toetuse taotluse andmed - Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud kahju hüvitamise alusandmed: töövõime kaotuse tuvastamise andmed tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusest tingitud varalise kahju hüvitamiseks - Üksi elava pensionäri toetuse saamise andmed - sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise andmed - erihoolekandeteenust saama suunamise otsuse andmed - abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotluse andmed - abivahendikaardi andmed - toetuse, pensioni, hüvitise, elatisabi või teenuse liik - toetuse, pensioni, hüvitise ja elatisabi määramise alg- ja lõpptähtaeg Abivahendi-, sotsiaalse rehabilitatsiooni, erihoolekande- ja ohvriabiteenuse osutajaga sõlmitud lepingu andmed: - lepingu liik, kehtivuse aeg ja teenuse osutamise koha kontaktandmed Andmed isiku terviseseisundi ja puude raskusastme tuvastamise kohta - diagnoositud haiguste nimetused ja koodid, diagnooside liigid - hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangud, organismi funktsioonide kõrvalekalded ja struktuuride kahjustused, keskkonnategurid, RFK koodid  - lapse ja vanaduspensioniealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed - tööealise isiku puude raskusastme tuvastamise taotluse andmed - tuvastatud puude raskusaste ja puude raskusastme tuvastamise kuupäev - funktsioonid, mille kõrvalekalle vastab vähemalt keskmisele puude raskusastmele - puude raskusastme kestus ja korduvekspertiisi taotlemise aeg - püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse andmed – püsiva töövõimetuse tekkimise aeg, kestus ja ulatus väljendatuna töövõime kaotuse protsentides - kuriteo tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus - tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel tekkinud püsiva töövõimetuse või töövõime vähenemise ulatus - töövõime hindamise otsuse andmed – töövõime ulatus ja vähenenud töövõime kestus - puudega isiku kaardi väljastamise andmed: kehtivuse algus- ja lõppkuupäev Töötukassa andmekogu (Töötukassa) - isikukood - elukoha aadress - elamisloa või elamisõiguse kehtivuse aeg - töövõime hindamise taotluse andmed: töövõimet välistava seisundi esinemine ning abivahendite, kõrvalise abi, rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuste kasutamine - eksperdiarvamuse andmed: - töövõimet välistava seisundi esinemine; - diagnoosid ja seisundid, millele eksperdiarvamus tugineb; - piirangu raskusaste; kokkuvõttev kirjeldus piirangu avaldumise, - põhjuste ja raskusastmete koosmõjust taotleja tegutsemisvõimele; - taotleja töövõime ulatus ja kestus koos põhjendusega; - hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta - liikumisvõime, käeline tegevus, suhtlemine (meelepuuded), enesehooldus, vaimupuue (psüühika ja käitumishäired) – kerge, raske ja täieliku piiranguga - voodihaiged - igal juhul - välistavad seisundid - dialüüsihaiged, dementsed, vaimse alaarenguga Mingitel juhtudel oleks vaja diagnoosi täienduseks – meelepuuete puhul ja psüühikahäirete puhul – kombineerida diagnoos juurde. - töövõime hindamise otsuse andmed: määratud töövõime ulatus; osalise või puuduva töövõime kestus Ehitisregister (Kliimaministeerium) - ehitise andmed: ehitisregistri kood - ehitise asukoha andmed: ehitise ja selle asukoha maaüksuse koha-aadress - ehitisega seotud isikute andmed: omaniku isikukood - registreeritavate soojus- ja jahutusseadmete andmed - andmed veevarustuse, pesemisvõimaluste, elektrisüsteemi, kanalisatsiooni, soojusvarustuse, energiaallika, tualettruumi olemasolu ja liikide ning päikesepaneelide  olemasolu kohta kantakse registrisse registriparanduskande automaatkandega juhul, kui tehnosüsteemi olemasolu nähtub võrguvaldajaga sõlmitud teenuse osutamise lepingust Elamislubade ja töölubade register (Politsei- ja Piirivalveamet) Tähtajalise elamisloa taotlemisel andmekogusse kantavad andmed - eesnimi või -nimed - perekonnanimi või -nimed - Eesti isikukood, kui see on taotlejal olemas - Sünniaeg - Rahvus - Emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress Eestis ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis - taotluse esitamise kuupäev Tähtajalise elamisloa pikendamise taotlemisel kogutavad andmed: - Eesti isikukood - emakeel - kontaktandmed, sealhulgas kontaktaadress ja elukoha aadress Eestis, kui elukoha aadress erineb kontaktaadressist Eestis Välismaalase kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme kohanemisprogrammis osalema suunamise kohta andmekogusse kantavad andmed - kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg - uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (Politsei- ja Piirivalveamet) - isikukood - kontaktaadress - töötamise asukoha aadress - töötamise planeeritav algus- ja lõppkuupäev Liiklusregister (Transpordiamet) - sõidukile riiklikul registreerimisel antud ja sõiduki riiklikule registreerimismärgile kantud tähtede ja numbrite kombinatsioon ning riikliku registreerimismärgi tüüp - sõiduki omaniku või omanike isiku- või äriregistrikood, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki vastutava kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval - sõiduki kasutaja isiku- või äriregistrikood, nimi, elu- või asukoht registreerimistunnistuse väljastamise kuupäeval Kinnistusraamat (maa- ja linnakohtute kinnistusosakonnad) - kinnisasja asukoht - füüsilisest isikust omaniku puhul isikukood (selle puudumisel sünniaeg) 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Haavatavustegurite koondumisest ülevaate saamiseks on vajalik siduda erinevate registrite andmed. Registripõhiste andmete kasutamine võimaldab võtta arvesse ka selliste haavatavusteguritega rühmasid, kelle osa küsitlusandmetes (nt Eesti Terviseuuring) oleks väike, kuid registriandmetes on piisavalt suur, et viia läbi analüüs ja teha andmepõhiseid hinnanguid. Haavatavuse tunnused on pärit erinevatest registritest, mistõttu on vajalik erinevate registrite kokkupanemine üheks andmestikuks Statistikaameti teadlaste serveris. Uuringu käigus ei koguta uusi andmeid, vaid kasutatakse juba olemasolevaid registriandmeid. Enamus sotsiaalmajanduslikest registriandmetest on Statistikaameti poolt juba kokku pandud ja turvaliselt serveris laiemaks kasutamiseks olemas. Näiteks, rahvastikuregister, rahvaloenduse andmed, inimeste sissetulekute andmed, hariduse infosüsteemi andmed, toimetuleku- laste- ja üksi elava eaka toetuste andmed, töövõime andmed, andmed määratud puude kohta, andmed kasutatavate sotsiaalteenuste kohta, välismaalaste Eestis töötamise kohta. Statistikaametil on ka olemas Euroopa Sotsiaaluuringu küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja hädaolukordadeks valmisoleku praktikate kohta. Eesti Statistikaameti teadlaste töökoha serveris ühendatakse eelnevalt inimeste pseudonümiseeritud andmed Tervisekassast, Sotsiaalkindlustusametist (STAR, SKAIS), Sotsiaalministeeriumist (TIS), Haridus- ja Teadusministeeriumist (EHIS), Politsei- ja Piirivalveametist (elamislubade ja töölubade register), Transpordiametist (Liiklusregister), Töötukassast (TETRIS), rahvastikuregistrist, Eesti Loomaarstide Lemmikloomaregistrist (LLR), jt (vt täpset loetelu lisas). Lisaks ühendatakse teadlaste töökoha serveris küsitlusandmed hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta Euroopa Sotsiaaluuringu, Päästeameti ja Riigikantselei küsitlusuuringutest. Selleks taotletakse andmed andmeallikatelt: Tervisekassa andmekogu, tervise infosüsteem, sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister STAR, sotsiaalkaitse infosüsteem SKAIS, töövõime hindamise ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS, rahvastikuregister, lemmikloomaregister, hariduse infosüsteem, elamislubade ja töölubade register, liiklusregister, kinnistusraamat. Küsitlusuuringu andmed taotletakse Päästeametilt ja Riigikantseleilt. Tervisekassa ja retseptikeskkonna andmekogud on juba eelnevalt kogutud Tervisekassa poolt oma põhitegevuse raames. Tervise infosüsteemi omanik on sotsiaalministeerium ning andmed on eelnevalt kogutud põhitegevuse raames süsteemi haldaja ja arendaja TEHIK poolt. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR ning sotsiaalkaitse infosüsteemi SKAIS andmed on eelnevalt kogutud Sotsiaalkindlustusameti poolt. Eesti loomaarstid on eelnevalt kogunud andmed Lemmikloomaregistrisse. Haridus- ja Teadusministeeriumi andmed on kogutud hariduse infosüsteemi, Transpordiameti kogutud andmed liiklusregistrisse. Sotsiaalmajanduslike näitajate andmestik (inimeste töötamine (töövõime hindamine ja töövõimetuse toetuse andmekogu TETRIS), toimetulekutoetuse andmekogu, elamislubade ja töölubade register, haridustase, sugu, vanus, elukoha maakond, emakeel jmt) hariduse infosüsteem (õpilaste elukoha andmed), liiklusregister (sõiduki omanikud ning registreeritud kasutajad), kinnistusraamat (kinnisvara omanikud ning isikliku kasutusõiguse alusel kinnisvara kasutajad – “nn alternatiivse või 2. kodu omajad”) on teiste projektide raames juba Statistikaameti poolt koostatud, pseudonümiseeritud ja Statistikaameti teadlaste keskkonda viidud (sh laiemaks kasutuseks muudes uuringutes ja analüüsides). Andmed küsitlustest (Euroopa Sotsiaaluuring, Päästeameti/Emori küsitlusuuring hädaolukordadeks valmisolekust, Riigikantselei seire) ühendatakse andmekoguga agregeeritult rühmapõhiselt piirkondliku keskmise jaotusena. Euroopa Sotsiaaluuringu puhul on teada vald, Päästeameti ja Riigikantselei uuringute puhul piirkond. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Statistikaametil. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Pseudonümiseeritakse otsesed identifikaatorid, isikukoodid ja unikaalsed registrikoodid. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Uuringus kasutatakse Statistikaameti poolt pseudonümiseeritud andmeid, mille võti on ainult Statistikaametil. Teistest registritest (Tervisekassa, Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet) edastatakse andmed Statistikaametile turvalist kanalit pidi. Statistikaamet pseudonümiseerib andmed ja tõstab juba pseudonümiseeritud andmed teadlaste serverisse. Koodivõtit hoitakse ainult Statistikaametis ja see ei ole kättesaadav teistele osapooltele. Pseudonüümid on andmestikus loodud isikukoodide põhjal. Pseudonümiseerimiseks kasutatakse koodivõtit, mida Statistikaamet säilitab tähtajatult. Uurimismeeskonnal kaob ligipääs Statistikaameti keskkonnale vastavalt lepingule pärast projekti lõppu. Uuringu jaoks loodud analüüsikaustu säilitatakse kuni kaks kuud pärast projekti lõppu. Töös kasutatavate teiste sisendandmestike (Tervisekassa andmed, Töötukassa andmed) säilitamine ei sõltu antud uuringust, kuna sisendandmestikku võidakse kasutada ka teiste projektide raames.  Säilitamise kuupäev puudutab seega vaid käesoleva uuringu raames loodud analüüsitabeleid ja muid kokkuvõtvaid andmeid. Projektikaustade säilitamise periood lepitakse Statistikaameti ja töö tegijate vahel kokku andmete kasutuslepingus. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Ei isikuandmete töötlemisest? Jah/ei 11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Käesolevas uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid registritest teadusuuringu ja olulise avaliku huvi eesmärgil kooskõlas IKÜM artikli 9 lõike 2 (ohusündmusteks valmisolek). Individuaalset nõusolekut ei küsita, kuna andmete kasutamine toimub pseudonüümitult ja agregeeritult ning üksikisikute tuvastamine ei ole võimalik. Töötlemisel rakendatakse andmete pseudonüümimist, agregeerimine ja ligipääsupiirangud ning andmeid kasutatakse viisil, mis ei võimalda üksikisikute tuvastamist väljundtasandil. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas - teavitatakse. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused tehakse andmekaitsetingimused6? kättesaadavaks vastutava töötleja kodulehel. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid Isikuandmete töötlemise läbipaistvus kasutatakse? tagatakse sellega, et on selgelt arusaadav, milliseid andmeid, mis eesmärgil ja kuidas 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. kasutatakse. See tähendab, et andmetöötluse eesmärgid, õiguslik alus, andmete liigid, säilitamistähtajad ja vastutavad osapooled on dokumenteeritud ning vajadusel avalikult kättesaadavad uuringukirjelduses, hilisemates publikatsioonides. Andmeid kasutatakse ainult selles taotluses kirjeldatud eesmärgil ja metoodilisi võtteid kasutades. Andmete saamine, ristkasutamine, töötlemine ja tulemuste avaldamine on dokumenteeritud ja kirjeldatud publikatsioonides. Tulemused agregeeritakse ja üldistatakse ruumiliselt selliselt, et vältida väikeste või haruldaste rühmade tuvastatavust. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna kõik uuringu lõpptulemused avaldatakse üldistatud kujul. Analüüsi tulemusena valminud jooniste ja tabelite vormistamisel lähtutakse põhimõttest, et kui mingis kategoorias on tulemusi vaid väheste indiviidide kohta (alla 20), siis agregeeritakse tunnused. Uuringu tulemusi üldistatakse analüüsitavate rühmade tasandil, st ei analüüsita ühtegi indiviidid individuaalselt ega eraldi. Uuringu tulemuste avaldamisel jälgitakse, et registriandmete analüüsis ei oleks üheski lõikes vähem kui 20 andmesubjekti (juhul kui mõnes lõikes on inimeste arv väiksem, jäetakse andmed avaldamata või agregeeritakse vastavalt suurematesse rühmadesse). Enne tulemuste avaldamist kontrollitakse väljundeid. Statistikaameti teadlaste keskkonnast väljastatakse analüüsi tulemusena valminud tulemid (tabelid ja joonised) alles pärast Statistikaameti töötaja üle kontrollimist (tabelid on kõrge agregeerituse tasemega ning ei sisalda konfidentsiaalseid andmeid). Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Martin Lambing (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad9: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on olemas) 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada.