Käskkiri

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet EESTI AVALIKU SEKTORI DIGILIGIPÄÄSETAVUS 2023. AASTAL Aruande alus: Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 22. detsember 2023 SISUKORD 1. AASTAARUANDE KOKKUVÕTE......................................................................... 3 2. JÄRELEVALVETOIMINGUTE KIRJELDUS ........................................................ 4 2.1. Üldteave .............................................................................................................. 4 2.2. Ülevaade valimist ................................................................................................ 6 2.2.1. Veebide lihtsustatud seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus . 6 2.2.2 Veebide põhjaliku seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus ..... 9 2.2.3 Mobiilirakenduste valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus ............ 11 2.3. Ülevaade seiremetoodikast ................................................................................ 13 2.3.1. Veebide lihtsustatud seire metoodika ......................................................... 13 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm............................................................. 15 2.3.3 Veebide põhjaliku seire metoodika ............................................................. 20 2.3.4. Mitte-veebiliste dokumentide seire metoodika........................................... 22 2.3.5. Mobiilirakenduste seire metoodika............................................................. 23 3. JÄRELEVALVE TULEMUSED ........................................................................... 25 3.1. Veebide lihtsustatud seire tulemused ................................................................ 25 3.2. Veebide põhjaliku seire tulemused ................................................................... 28 3.3. Põhjaliku seire veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte-veebiliste dokumentide seire tulemused ................................................................................... 34 3.4. Mobiilirakenduste seire tulemused.................................................................... 35 4. JÄRELEVALVEMENETLUSED ........................................................................... 40 2  1. AASTAARUANDE KOKKUVÕTE Aruandes avaldatakse vastavalt Euroopa Komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1524 (eur-lex.europa.eu) ülevaade Eesti avaliku sektori digiligipääsetavusest 2023. aastal. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostas vahemikus 18. juuli-8. detsember 2023 seire 132 veebi ning 8 mobiilirakenduse digiligipääsetavuse üle. Seiret aitas teostada ettevõte Trinidad Wiseman OÜ. Seiret teostati avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõike 2 (riigiteataja.ee) alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ (riigiteataja.ee) osutatud ligipääsetavusnõuete (Euroopa digiligipääsetavuse standard EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org)) järgimise üle. Eelnimetatud õigusaktide aluseks on direktiivi (EL) 2016/2102 artikkel 6 (eur- lex.europa.eu) ning rakendusotsus (EL) 2021/1339 (eur-lex.europa.eu). Veebide lihtsustatud ja põhjaliku seire tulemusel tuvastati mitmesuguste ligipääsetavusnõuete puudujääke. Mitte-veebiliste dokumentide seires tuvastati kolm arvukat puudujääki (korrastamata teave ja seosed, puuduv või ebakorrektne pealkiri ning probleemid kasutajaliidese elementidega). Mobiilirakenduste seires tuvastati kõige rohkem tugitehnoloogiate kasutamisega seotud probleeme. 2022. ja 2023. aasta veebide põhjaliku seire ja mobiilirakenduste seire valimisse kuulus 5 veebi ja 2 mobiilirakendust. Kõigi nende ligipääsetavus paranes aasta jooksul (keskmiselt vähenes 5 veebi mittevastavuste protsent 3,5% ja 2 rakenduse protsent 2,7%). 2023. aasta jooksul toimus ka aktiivselt vihjepõhine järelevalve ja asutuste nõustamine. Suurema osa käesolevast aruandest koostas TTJA digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar. Aruande lihtsustatud seiret puudutavad peatükid ja lisad põhinevad TTJA digiteenuste peaspetsialisti Hanna Rattasepa sisendil ning osaliselt on käesolevas aruandes kasutatud tekste aruandest „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2022. aastal“. 3  2. JÄRELEVALVETOIMINGUTE KIRJELDUS 2.1. Üldteave Vastavalt avaliku teabe seaduse (AvTS) §-le 533 (riigiteataja.ee) teostab järelevalvet Eesti avaliku sektori digiligipääsetavuse üle TTJA. Veebide lihtsustatud seireks kasutati Lõuna-Soome Regionaalhaldusameti (soome keeles Etelä-Suomen aluehallintovirasto) poolt loodud ja 2022. aasta sügisel avaldatud vabavaralist automaattestimise tööriista nimega Salvia (TTJA on uuendanud algset versiooni vastavalt enda vajadustele). Kasutusele võetud tööriist võimaldas teha automaatseid teste lihtsustatud seiresse valitud veebidele ja luua tulemusi tutvustavad raportid. Lihtsustatud seire toimumist korraldas TTJA digiteenuste peaspetsialist Hanna Rattasepp. Veebide põhjalikuks seireks ja mobiilirakenduste seireks viidi läbi väikehange, mille käigus osutus edukaks pakkujaks Trinidad Wiseman OÜ, kellega sõlmiti teenuse osutamise leping. Teenus sisaldas vastavalt TTJA koostatud metoodikale digiligipääsetavuse testide teostamist kõikides valimisse kuuluvates veebidomeenides ja mobiilirakendustes, testi tulemustest lähtuva hinnangu andmist ning lühikeste oluliste tähelepanekute väljatoomist. Veebide ja mobiilirakenduste hindajad olid Trinidad Wiseman OÜ töötajad Getlyn Ojaste ja Mari-Ell Mets. Põhjalikku seiret koordineeris TTJA digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar ̶ seadis kokku testide metoodika; koostas alamlehtede, mitte-veebiliste dokumentide ja ekraanikuvade valimid ning valmistas hindamistulemused ette valimi kontaktisikutele saatmiseks. Lähtuvalt rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alampunktist 2.1.3 (valimi väikseim suurus lihtsustatud seires on 3 veebidomeeni 100 000 elaniku kohta pluss 75 veebidomeeni) oli veebide lihtsustatud seire valimis kokku 116 veebidomeeni. Selle arvu tuletamine on kajastatud alljärgnevas tabelis. 4 Tabel 1. Veebide lihtsustatud seire valimi suuruse tuletamine. Eesti rahvaarv (1. Elanike arvust (3 Veebide arv pärast 75 Veebide arv pärast jaanuar 2023) veebi 100 000 elaniku veebi lisamist. ümardamist kohta) tulenev ühelisteni. veebide arv 1 357 739 elanikku 40,7 115,7 116 Lähtuvalt rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alampunktist 2.1.4 (valimi väikseim suurus veebide põhjalikus seires on vähemalt 5 % lihtsustatud seire valimi suurusest pluss 10 veebidomeeni) oli veebide põhjaliku seire valimis kokku 16 veebidomeeni. Selle arvu tuletamine on kajastatud alljärgnevas tabelis. Tabel 2. Veebide põhjaliku seire valimi suuruse tuletamine. Veebide lihtsustatud 5% veebide Veebide arv pärast 10 Veebide arv pärast seire valimi suurus lihtsustatud seire veebi lisamist. ümardamist valimi suurusest ühelisteni. 116 5,8 15,8 16 Lähtuvalt rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alampunktidest 2.1.5. (valimi väikseim suurus mobiilirakenduste seires on 1 mobiilirakendus 1 000 000 elaniku kohta pluss 6 mobiilirakendust) ja 2.3.3. (valimi moodustamisel tuleb sama mobiilirakenduse eri operatsioonisüsteemide jaoks loodud versioone käsitada eraldiseisvate mobiilirakendustena) oli väikseim kohustuslik rakenduste valimi suurus 7 rakendust. See arv ümardati lähima suurema paarisarvuni ehk 8-ni, sest üldjuhul on ühele rakendusele loodud nii android- kui ka iOS-versioon. See võimaldas võtta valimisse 4 android- ja iOS-versiooni paari. Rakenduste valimi suuruse tuletamine on kajastatud alljärgnevas tabelis. 5 Tabel 3. Mobiilirakenduste seire valimi suuruse tuletamine. Eesti rahvaarv Elanike arvust (1 Rakenduste arv Rakenduste arv Rakenduste (1. jaanuar 2023) rakendus 1 000 pärast 6 pärast arv pärast 000 elaniku rakenduse ümardamist ümardamist kohta) tulenev lisamist. ühelisteni. lähima rakenduste arv suurema paarisarvuni 1 357 739 1,4 7,4 7 8 elanikku Seega oli 2023. aasta seire valimis kokku 132 veebi (116 lihtsustatud seire veebi ja 16 põhjaliku seire veebi) ning 8 mobiilirakendust. 2.2. Ülevaade valimist 2.2.1. Veebide lihtsustatud seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) punkt 2.2. järgi peab veebide valim olema mitmekülgne, representatiivne ja geograafiliselt tasakaalustatud ning arvestama sidusrühmade (eeskätt puuetega inimeste esindusorganisatsioonide) asjakohaste arvamustega. Valimi koostamise ajal, kevadel 2023, küsiti tagasisidet ka erinevatelt huvipooltelt ning selle esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Riigikantselei. Rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa punkt 2.4 näeb ette, et vähemalt 50% valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta ei testitud, ning vähemalt 10% valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta testiti (116-st veebist vähemalt 50% on 58 veebi ja vähemalt 10% on 12 veebi). Sellest tulenevalt valiti eelmise aasta lihtsustatud seire valimist selle aasta lihtsustatud seire valimisse 47 veebi (see moodustab valimist 41%). Need olid enamikus veebid, mille ligipääsetavuse skoor jäi eelmise aasta seires alla 77,3 (see oli 2022. aasta veebide lihtsustatud seire valimisse kuuluva 102 veebi keskmine ligipääsetavuse skoor; nähtub aruande „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2022. aastal“ tabelis 12). Järgnevalt 6 on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire valimi jagunemist haldustasemete lõikes. Tabel 4. Lihtsustatud seire veebidomeenide jagunemine haldustasemete lõikes. Haldustaseme nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent Riiklik 79 68% Piirkondlik (NUTS1, NUTS2, 3 3% NUTS3) Kohalik (LAU1, LAU2) 27 23% Avalik-õiguslik 7 6% Kokku 116 100% Valimis on esindatud kõige rohkem riikliku tasemega veebidomeene ning vähe on piirkondlikke ja avalik-õiguslikke domeene. Peamiselt on põhjus selles, et Eesti väiksuse tõttu on suurem osa avaliku sektori veebidomeenidest üleriigilised (näiteks ministeeriumid, riigiametid ja nende valdkondlikud veebilehed) ning Eestis puuduvad NUTS1 ja NUTS2 taseme regioonid. NUTS3 taseme regioonid on Eesti mõistes maakondade grupid, aga selle taseme veebidomeene on Eestis väga vähe. Käesolevas valimis oleme piirkondlikeks veebidomeenideks nimetanud üle-eestilise omavalitsuste liidu Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kahe maakonna (Harjumaa ja Ida-Virumaa) omavalitsuste liidu veebilehed. Need kaks maakonda on liigitatud käesolevas valimis piirkondlikuks seetõttu, et need on NUTS3 arvestuses eraldi piirkonnad. Ülejäänud maakondlikud ja kohalike omavalitsuste veebilehed on liigitatud käesolevas valimis kohaliku taseme veebilehtede sekka. Eesti jaotumisest NUTS piirkondadeks saab täpsemalt lugeda Eurostati vastavalt veebilehelt (ec.europa.eu). Ühtlasi on Eestis suhteliselt vähe avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid. Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire jagunemist valdkondade lõikes. 7 Tabel 5. Lihtsustatud seire veebidomeenide jagunemine valdkondade lõikes. Valdkonna nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent Sotsiaalkaitse 6 5% Tervishoid 15 13% Transport 2 2% Haridus 5 4% Tööhõive ja maksustamine 3 3% Keskkonnakaitse 3 3% Vabaajategevus ja kultuur 15 13% Elamu- ja kommunaalmajandus 3 3% Avalik kord ja julgeolek 12 10% Muu 52 45% Kokku 116 100% Peaaegu kõik valdkondlikud nimetused tulevad Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alapunktist 2.2.3. Ainus alapunkt, mis on TTJA poolt lisatud, on nimetus „muu“. Selle alla on liigitatud kõik sellised veebidomeenid, mille valdkonda ei ole alapunktis 2.2.3. välja toodud (näiteks omavalitsused). Seetõttu on valdkonnas „muu“ ka kõige rohkem veebidomeene. Mitmed asutused sobivad mitmesse alapunktis 2.2.3. nimetatud valdkonda, kuid valimi koostamisel otsustati määrata iga veebileht vaid ühte valdkonda. Üldjuhul on valdkondades vastavad ministeeriumid, riigiametid ning valdkondlikud veebilehed. Selle aasta lihtsustatud seires oli suurem tähelepanu tervishoiu, vabaajategevuse ja kultuuri ning avaliku korra ja julgeoleku valdkondadel. Aruande lisas 6 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel) on koos lihtsustatud seire mõõtmisandmetega välja toodud iga veebidomeeni haldustase ja valdkond. 8 2.2.2 Veebide põhjaliku seire valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) punkti 2.2. järgi peab veebide valim olema mitmekülgne, representatiivne ja geograafiliselt tasakaalustatud ning arvestama sidusrühmade (eeskätt puuetega inimeste esindusorganisatsioonide) asjakohaste arvamustega. Valimi koostamise ajal, kevadel 2023, küsiti tagasisidet ka erinevatelt huvipooltelt ning selle esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Riigikantselei. Rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa punkt 2.4 näeb ette, et vähemalt 50% valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta ei testitud, ning vähemalt 10% valimist peab olema selliseid veebe, mida eelmine aasta testiti (16 veebist vähemalt 50% on 8 veebi ja vähemalt 10% on 2 veebi). Sellest tulenevalt valiti eelmise aasta veebide põhjaliku seire valimist selle aasta veebide põhjalikku seire valimisse 5 veebi (see moodustab valimist 31%). Need olid e-Notar iseteenindus, Ipatsient, Politsei- ja Piirivalveamet, Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem ning Äriregister, sest nendes veebides esines protsentuaalselt standardiga mittevastavuses nõudeid rohkem kui oli eelmise aasta veebide põhjaliku seire standardiga mittevastavuses nõuete keskmine protsent (eelmisel aastal põhjaliku seire läbinud veebide tulemuste võrdlus nähtub „Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2022. aastal“ tabelist 16). Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide põhjaliku seire valimi jagunemist haldustasemete lõikes. Tabel 6. Põhjaliku seire veebidomeenide jagunemine haldustasemete lõikes. Haldustaseme nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent Riiklik 10 63% Piirkondlik (NUTS1, NUTS2, 1 6% NUTS3) Kohalik (LAU1, LAU2) 5 31% Avalik-õiguslik 0 0% 9  Kokku 16 100% Valim on kaldus riikliku taseme veebidomeenide suunas samal põhjusel, mis on kirjeldatud lihtsustatud seire valimi haldustasemete jagunemise kirjelduses (Eesti väiksuse tõttu on suurem osa avaliku sektori veebidomeenidest üleriigilised). Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide põhjaliku seire valimi jagunemist valdkondade lõikes. Tabel 7. Põhjaliku seire veebidomeenide jagunemine valdkondade lõikes. Valdkonna nimetus Veebidomeenide arv kokku Protsent Sotsiaalkaitse 2 13% Tervishoid 6 38% Transport 1 6% Haridus 0 0% Tööhõive ja maksustamine 1 6% Keskkonnakaitse 0 0% Vabaajategevus ja kultuur 0 0% Elamu- ja kommunaalmajandus 0 0% Avalik kord ja julgeolek 2 13% Muu 4 25% Kokku 16 100% Peaaegu kõik valdkondlikud nimetused tulevad Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alapunktist 2.2.3. Ainus alapunkt, mis on TTJA poolt lisatud, on nimetus „muu“. Selle alla on liigitatud kõik sellised veebidomeenid, mille valdkonda ei ole alapunktis 2.2.3. välja toodud (näiteks omavalitsused). Mitmed asutused sobivad mitmesse alapunktis 2.2.3. nimetatud valdkonda, kuid valimi koostamisel otsustati määrata iga veebileht vaid ühte valdkonda. Selle aasta põhjalikus seires oli suurem tähelepanu tervishoiu valdkonnal 10 (erinevate haiglate veebid). Valdkonna „muu“ alt leiab näiteks Tallinna ja Tartu omavalitsuste veebid. 2.2.3 Mobiilirakenduste valimi representatiivsuse ja jaotumise kirjeldus Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) punkti 2.3. järgi peab rakenduste valim olema mitmekülgne, representatiivne ning arvestama sidusrühmade (eeskätt puuetega inimeste esindusorganisatsioonide) asjakohaste arvamustega. Valimi koostamise ajal, kevadel 2023, küsiti tagasisidet ka erinevatelt huvipooltelt ning selle esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda ning Riigikantselei. Valimi moodustamisel tuleb sama mobiilirakenduse eri operatsioonisüsteemide jaoks loodud versioone käsitada eraldiseisvate mobiilirakendustena. Valimi kandidaatidena tuleb kaaluda sageli allalaaditavaid mobiilirakendusi ning valimisse tuleb kaasata üksnes mobiilirakenduse värskeim versioon. Rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa punkt 2.4 näeb ette, et vähemalt 50% valimist peab olema selliseid mobiilirakendusi, mida eelmine aasta ei testitud, ning vähemalt 10% valimist peab olema selliseid mobiilirakendusi, mida eelmine aasta testiti (8 rakendusest vähemalt 50% on 4 äppi ja vähemalt 10% on 1 äpp). Sellest tulenevalt valiti eelmise aasta mobiilirakenduste valimist selle aasta mobiilirakenduste valimisse 2 mobiilirakendust (see moodustab valimist 25%). Need olid RIA DigiDoc (Android) ja RIA DigiDoc (iOS), sest nende rakenduste pakutav funktsionaalsus (dokumentide allkirjastamine, valideerimine ja jagamine) on eluliselt oluline. Teist samalaadset rakenduste paari (Ole Valmis android- ja iOS-versioonid) valimisse ei võetud, sest see paar on 2023. aasta seisuga uuendamisel. Alljärgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab rakenduste jagunemist operatsioonisüsteemide lõikes. Lisatud on ka testitud rakenduse versioon ning android- operatsioonisüsteemi puhul ka Google Play umbkaudne hinnang allalaadimiste hulga kohta 14. detsembri 2023 seisuga (iOS puhul see hinnang puudub, sest App Store vastavat teavet ei avalikusta). 11 Tabel 8. Ülevaade valimisse kuuluvatest mobiilirakendustest. Mobiilirakendus Operatsioonisüsteem Testitud versioon Hinnanguline allalaadimiste hulk Elva vald Android 2.9.31 Rohkem kui 1000 Elva vald iOS 1.0.25 Teave puudub Ilm+ Android 1.0.5 Rohkem kui 50 000 Ilm+ iOS 1.0.6 Teave puudub Praamid.ee Android 1.4 Rohkem kui 10 000 Praamid.ee iOS 0.8 Teave puudub RIA DigiDoc Android 2.5.0.84 Rohkem kui 100 000 RIA DigiDoc iOS 2.5.0.1155 Teave puudub Eestis on väga vähe kohaliku taseme mobiilirakendusi ja Elva valla rakendused on ühed nende seast. Ühtlasi on enamikul kohaliku taseme mobiilirakendustel sama tehniline platvorm ning Elva vald on elanike arvult üks suurimaid omavalitsusi, mille rakendus antud platvormi kasutab. Ilm+ rakenduste eesmärk on jagada ilmainfot. Praamid.ee rakendustest saab osta mandri ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel liikuvate praamide pileteid. RIA DigiDoc võimaldab dokumente allkirjastada, valideerida ning jagada. Praamid.ee rakenduste pakkuja on eraõiguslik juriidiline isik TS Laevad OÜ ehk avaliku teabe seaduse § 5 lõike 1 punkti 3 (riigiteataja.ee) ja § 5 lõike 2 järgi kohalduvad sellele rakendusele avalikule sektorile kehtestatud ligipääsetavusnõuded ainult osaliselt: nõudeid tuleb järgida üksnes selles osas, mis hõlmab avalike ülesannete täitmist. TS Laevad OÜ avalikud ülesanded tulenevad 2014. aastal sõlmitud vastavast sõitjateveo avaliku teenindamise lepingust (riigiteataja.ee) (nt. piletimüük e-keskkonna vahendusel). Seetõttu ei testitud neid Praamid.ee ekraanikuvasid, millele ei kohaldu avalikule sektorile kohustuslikud ligipääsetavusnõuded. 12 2.3. Ülevaade seiremetoodikast 2.3.1. Veebide lihtsustatud seire metoodika Lihtsustatud seire käigus tehakse rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur- lex.europa.eu) punkti 1.3. järgi kindlaks mittevastavus mõnele Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 (aruanne on tehtud standardi versiooni 3.2.1 põhjal) nõudele. Lihtsustatud seires ei tehtud kasutatavusteste. Kui 2022. aastal kasutati lihtsustatud seire tegemiseks Siteimprove-i teenuseid, siis sel aastal viidi testid läbi Salviaga (vabavaraline automaattestimise tööriist). Salvia kasutab Lissaboni Ülikoolis välja arendatud veebilehtede digiligipääsetavust kontrollivat hindamismootorit nimega QualWeb, mis kasutab ACT reegleid ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks (ACT on lühend inglisekeelsest väljendist Accessibility Conformance Testing). ACT on World Wide Web Consortium-i ehk W3C loodud raamistik ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks (rohkem infot ACT teemal on ingliskeelsena w3.org vastaval alamlehel) ning veebilehel oleva olukorra vastavus ACT reeglile tähendab seda, et olukord on kooskõlas ligipääsetavusnõuetega. Käesolevas lihtsustatud seires kasutati 47 ACT reeglit kontrollimaks vastavust nendele WCAG versiooni 2.1 (WCAG on lühend ingliskeelsest nimest Web Content Accessibility Guidelines) nõuetele, mis on tehtud kohustuslikuks Eesti avalikule sektorile Euroopa digiligipääsetavuse standardiga EN 301 549. Aruande lisas 1 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, millisele WCAG 2.1 nõudele kontrolliti veebide lihtsustatud seires vastavust millise ACT reegliga. Aruande lisas 2 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel) on esitatud tabel veebide lihtsustatud seires testitud WCAG 2.1 nõuetele ekvivalentsed standardi EN 301 549 V3.2.1 nõuded ja nende nimed inglise keeles ning testitud nõuete seosed rakendusotsuse (EL) 2018/1524 esimese lisa (eur-lex.europa.eu) alapunktis 1.3.2 välja toodud erivajadustega (seosed on võetud standardi lisast B). 13 Salvia testib vastavust 24 avalikule sektorile kohustuslikule nõudele. Need nõuded tegelevad avalikule sektorile kohustusliku standardi EN 301 549 V3.2.1 lisa B järgi otseselt seitsme erivajaduse ligipääsetavusega üheksast alapunktis 1.3.2 nimetatud erivajadusest: kasutamine nägemisvõime puudumise korral; kasutamine piiratud nägemisvõime korral; kasutamine värvitaju puudumise korral; kasutamine kuulmisvõime puudumise korral; kasutamine piiratud kuulmisvõime korral; kasutamine piiratud käsitsemisvõime või jõu korral; kasutamine piiratud kognitiivsete võimete korral. Salvia robot testis seireperioodi jooksul lihtsustatud seire valimisse kuuluvat 116 veebidomeeni veebilehti kaks korda (esimene kord vahemikus 24. juuli-24. august ja teine kord vahemikus 30. november-8. detsember 2023). Käesolevasse raportisse on lisatud teise testimise tulemused (iga veebidomeeni testiti selle aja jooksul ühe korra). Veebidomeene testiti kaks korda eesmärgiga anda esimese testimise tulemusel veebihalduritele ülevaate nende veebilehe ligipääsetavuse kohta ning võimaldada tuvastatud puudused parandada enne teist testimist. Testide läbiviimisel edastab Salvia päringu hindamismootorile QualWeb, mis teostab testimisi. Lõpptulemusena koondab Salvia testimise tulemused raportisse ning sealjuures toob välja ka täpse parandamist vajava vea veebilehe koodis. Veebidomeeni testima hakates on võimalik valida alamlehtede koondarv, mida soovitakse testida ja sügavuse proportsioon ehk kui mitu korda klikib robot alamlehtedel leitud linkidele. Lihtsustatud seire käigus määrati iga veebidomeeni puhul eraldi need parameetrid, kuidas robot testima peab. Parameetrite seadistamisel lähtuti veebilehe ülesehitusest ja struktuurist, sest veebilehtede mahud on erinevad. Mida mahukam oli veebileht, seda kõrgemad parameetrid enne testimist seadistati. Alamlehtede valiku hulk jäi 35 ja 200 vahele ning sügavus varieerus 2 ja 4 vahel. Robot alustas testimist esilehelt ning koondas sealt kokku järgnevad alamlehed. Kahel eelneval aastal kasutusel olnud Siteimprove robot piiritles alamlehtede hulka 0 ja 2000 vahel, kuid Salvia kasutusele võtmisega otsustati testitavate alamlehtede arvu vähendada, sest veebilehe ligipääsetavuse hindamiseks pole vaja nii suurt hulka alamlehti hinnata. Tehtud testide põhjal kujundati igale domeenile ligipääsetavuse skoor. Salviale ei ole arendatud skoori arvutamise funktsiooni, mistõttu määrati skoor igale domeenile 14 testimisjärgselt. Kokku oli võimalik saada 100% skoor kõikide tehtud testide eest, kui ei leitud ühtegi mittevastavust. Iga tuvastatud mittevastavuse puhul langes skoor 3%. Näiteks kui Salvia leidis ühe mittevastavuse, oli skooriks 97%, kahe mittevastavuse puhul 94% jne. 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm Manuaalseteks testideks (st. veebide põhjalikuks seireks ning mitte-veebiliste dokumentide ja mobiilirakenduste seireks) oli ettevalmistatud Exceli formaadis hindamisvorm, mis koosnes 5 vahelehest: tiitelleht; vaheleht alamlehtede valimi ülevaate, kuvatõmmiste ja tulemuste kokkuvõtte jaoks; veebide testimise vorm; äppide testimise vorm; mitte-veebiliste dokumentide testimise vorm. Tiitellehele kanti veebidomeeni/mobiilirakenduse nimi; domeeni aadress/rakenduse versioon; alamlehtede valimi koostamise kuupäev; veebidomeeni/mobiilirakenduse hindajate nimed; kuupäevad, mil viidi läbi testid; hindamiseks kasutatud tööriistade info. Tiitellehel oli ka üldinfo hindamisvormi kohta. See on lisatud tsitaadina ka siia: • Käesolev audit hindab veebidomeeni või mobiilirakenduse vastavust Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) lisas A (standardi lk 89-104) viidatud avalikule sektorile kohustuslikele ligipääsetavusnõuetele. • Kõrvalsakkides asuvad veebide, äppide ja mitte-veebiliste dokumentide testimisjuhendid on koostatud erinevatele allikatele tuginedes. Kaks kõige autoriteetsemat allikat, millest ligipääsetavusnõuetele vastavuse kohta lisainfot otsida, on standard (nõuded lk 23-85 ja suunised nõuetele vastavuse hindamiseks lk 115-180) ning WCAG nõuete seletused (WCAG 2.1 Understanding Docs). • Auditi plangi koostaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti digiligipääsetavuse ekspert Harri Puskar (+372 667 2032; [email protected]). 15 Vahelehele alamlehtede valimi ülevaate, kuvatõmmiste ja tulemuste kokkuvõtte jaoks pandi kirja alamlehtede/ekraanikuvade/mitteveebiliste dokumentide (selles alapeatükis edaspidi „alamlehed“) nimetused ja URL-id (URL-i puudumisel sai lisada samale vahelehele kuvatõmmise). Vahelehel oli ka valimi koostamise juhis, mis põhineb Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/1524 I lisal ja TTJA alates 2021. aastast läbi viidud põhjalike seirete kogemusel. Juhis on lisatud tsitaadina ka siia: • Juhul kui järgmised alamlehed/ekraanikuvad/mitteveebilised dokumendid on veebidomeenis/mobiilirakenduses olemas, siis lisa need valimisse: o koduleht (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.2.a); o sisselogimisleht (alapunkt 3.2.a); o sisupuu leht (alapunkt 3.2.a.); o kontaktandmete leht (alapunkt 3.2.a.); o kasutajatoe leht, selle puudumisel üldine abi leht (alapunkt 3.2.a.); o õigusliku teabe leht (alapunkt 3.2.a.); o vähemalt üks asjakohane leht domeeni kaudu pakutava teenusetüübi või muu esmase ettenähtud kasutusviisi kohta, kaasa arvatud otsingufunktsioon (alapunkt 3.2.b.); o lehed, millel esitatud ligipääsetavuse teatis või põhimõtted (alapunkt 3.2.c.); o lehed, mis sisaldavad tagasiside mehhanismi (alapunkt 3.2.c.); o lehed, millel on oluliselt erinev välimus või millel esitatakse teist liiki sisu (alapunkt 3.2.d.); o asjakohased allalaaditavad dokumendid (alapunkt 3.2.e.); o mis tahes muud lehed, mida seire teostaja vajalikuks peab (alapunkt 3.2.f.); o juhuslikult valitud lehed, mille arv moodustab kokku vähemalt 10% eelnevate lehtede arvust (kui 10% on komakohtadega arv, siis tuleb 16  ümardada kõrgema täisarvuni, näiteks 12 eelneva lehe korral lisandub valimisse 2 uut lehte jne; alapunkt 3.2.g.); o 404 lehed (nt. ttja.ee/404), millel on elemente, mida mujal lehtedel ei ole. • Valimi koostamisel pea silmas järgmiseid asju: o Alamlehtede valikul tuleb eelistada alamlehti, millel on võimalikult palju interaktsioonivõimalusi (vormid, dialoogikastid jne; rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 1.2.3). o Üks alamleht/ekraanikuva võib olla korraga mitmes alapunkt 3.2 nimetatud kategoorias (näiteks ühel alamlehel/ekraanikuval võivad olla nii kasutajatugi kui ka kontaktandmed). o Juhul kui mõni valimisse kuuluv alamleht/ekraanikuva on osa mõnest konkreetsest kasutajateekonnast (nt. aja broneerimine) tuleb valimisse lisada kõik teekonda kuuluvad alamlehed ning testida neid samas järjekorras nagu teekonda läbitakse (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.3). Kui testija peab testima kasutajateekonda avalikus isikustatud keskkonnas, siis võib valimist jätta kasutajateekonna sammud, mis tekitavad testijale siduvaid tagajärgi (nt. avalduse esitamine jne). o Juhul kui mõni modaal muudab oluliselt veebilehe sisu, siis võib teda arvestada eraldi alamlehena. Näiteks modaalid, mis jätavad tagaplaanile kogu ülejäänud lehekülje sisu ning milles on mitu erinevat interaktiivset elementi (link, mitme väljaga vorm jne). o Juhul kui mõnda alamlehte/ekraanikuva saab alla laadida mitte- veebilise dokumendina (nt. saab sellest teha pdf-formaadi), siis on tegemist „asjakohase allalaaditava dokumendiga“, sest selle ligipääsetavust tuleb testida hindamaks kõnealuse alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 5.4. o Juhul kui domeeni kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe alamlehel on mõni pdf-formaadis dokument), siis on tegemist „asjakohase allalaetava dokumendiga“, sest selle 17  ligipääsetavust tuleb testida hindamaks domeeni/rakenduse iga alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 12.2.4. Hindamisvormid kujundati tabelitena, mille esimestes tulpades oli info testide läbi viimiseks. Järgnevatesse tulpadesse märgiti alamlehtede-põhiselt testide tulemusi. Igale alamlehele oli määratud kaks tulpa, esimesse tulpa kirjutati testitulemus ning teise tulpa lühiselgitus. Hindamisvormi viimaseks tulbaks oli „nõuded, millel esineb vähemalt üks mittevastavus“. Tiitellehele oli lisatud põhjalik tabel hindamisvormide tulpade ja hindamisvormiga testimise selgitustega. See tabel on esitatud järgnevalt. Tabel 9. Hindamisvormi tulpade ja hindamisvormiga testimise selgitused. Tulba nimi Selgitus Standardi vaade Kasutades sortimise funktsiooni, reastab standardi vaade vaade nõuded selles järjekorras nagu on nõuded esitatud standardi lisas A. Veebide tabelis on standardi tabel A.1 (standardi lk 90-95) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad nõuded (nõuded 82-126). Äppide tabelis on standardi tabel A.2 (standardi lk 96-104) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad nõuded (nõuded 39-83). Mitte-veebiliste dokumentide tabelis on nõuded standardi 10. peatükist, mis on esitatud identses järjekorras tabelites A.1 ja A.2. Sulgudes olev 1. arv on nõude järjekorranumber tabelis A.1; sulgudes olev 2. arv tabelis A.2. Testimisjuhendi vaade Kasutades sortimise funktsiooni, reastab testimisjuhendi vaade nõuded testide teostamise järjekorda. Ühtlasi on sellises järjekorras nõuete vahel VAHEPEALKIRJAD, mis grupeerivad üksikud nõuded üldiste tegevuste kaupa (näiteks ekraanilugeja testid) ning annavad lisainfot selle tegevuse kohta. Tähistus standardis Selles tulbas on esitatud number, millega on testitav nõue tähistatud standardis. Nõude nimi Selles tulbas on testitava nõude ingliskeelne nimi (inglise keeles on need seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge eesti keelde). Nõude rakendamise Selles tulbas on inglise keeles esitatud eeltingimus, mille olemasolul on eeltingimus nõude täitmine kohustuslik (inglise keeles on need seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge eesti keelde). Lühend ICT tähendab vastavalt hindamisvormile testitavat alamlehte või ekraanikuva või mitte- veebilist dokumenti. 18  Tulba nimi Selgitus Testimisjuhend Selles tulbas on kirjeldus, kuidas nõuetele vastavust testida. Testima ei pea nõudeid, mille rakendamise eeltingimus ei ole täidetud või mida ei saa testida vastava olukorra puudumisel testitaval alamlehel. Kuna ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks saab kasutada erinevaid metoodikaid, on mõne testi kirjelduse puhul täpsustatud nõude eesmärki ja toodud näiteid vastavustest või mittevastavustest. Veebide testimisjuhendis on 94 testi, mis testivad vastavust 92'le nõudele (2 nõude vastavuse testimiseks on testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav. Äppide testimisjuhendis on 118 testi, mis testivad vastavust 117'le nõudele (1 nõude vastavuse testimiseks on testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav. Mitte-veebiliste dokumentide testimisjuhendis on 45 testi, mis testivad vastavust 45'le nõudele. Juhul kui auditi planki kasutatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisa punktis 1.2 kirjeldatud põhjaliku seire läbi viimiseks, tuleb auditi tiitellehele märkida kõik tööriistad, mida testide käigus kasutatakse. Sealhulgas ka tööriistad, millele on testimisjuhendis viidatud. Hindamistulemus Siia tulpa märgitakse vastava alamlehe/ekraaanikuva/mitte-veebilise (V/MV/K) dokumendi hindamistulemus. Nõuded, mille rakendamise eeltingimus ei ole täidetud või mida ei saa testida (nt. seetõttu, et vastav olukord puudub testitaval alamlehel/ekraanikuvas/mitte-veebilises dokumendis) tuleb märkida hindamisvormis tähega K (ehk "kohaldamatu"). Kõik ülejäänud nõuded tuleb märkida vastavalt testi tulemusele V (ehk "vastav") või MV (ehk "mittevastav"). Vastav on tulemus siis, kui testi tulemusel ei tuvastata mitte ühtegi puudujääki. Mittevastav on tulemus siis, kui testi tulemusel tuvastatakse vähemalt üks puudujääk. Lühiselgitused Mittevastavate nõuete puhul tuleb lisada lühikirjeldus puudujäägist, mille tõttu testi hindamistulemus on mittevastav. Kindlasti on mõistlik ülesse märkida ka muud vajalikud tähelepanekud (nt. kui mõnda rakendamise eeltingimust, testi tulemust vms saab tõlgendada ühte- või teistmoodi, on oluline teada põhjust, miks selline tõlgendus valiti). Kuna mittevastavuse fikseerimiseks piisab ainult ühest puudujäägist, ei pruugi olla lühiselgitustesse märgitud kõiki nõuetele mittevastavaid juhtumeid. 19  Tulba nimi Selgitus Korduvad Siia tulpa märgitakse puudujäägid, mis on kordunud vähemalt 5'l alamlehel mittevastavused või ekraanikuval. Elementi, mis kordub erinevatel alamlehtedel ja ekraanikuvadel ning tekitab korduvat mittevastavust, ei pea pärast korduva mittevastavuse tuvastamist edaspidi testima. Korduva mittevastavuse puhul võib märkida testi hindamistulemuseks MV ilma testi tegemata, juhul kui alamlehel või ekraanikuval antud element esineb. Nõuded, millel esineb Tegemist on hindamisvormi kõige viimase tulbaga. Igas selle tulba lahtris vähemalt üks on valem, mis fikseerib ära kõik nõuded, millel esines vähemalt üks mittevastavus mittevastavus kõikide alamlehtede/ekraanikuvade/mitte-veebiliste dokumentide hindamistulemuste seas. Sellisel juhul on kuvatud vastavas lahtris tekst "Esineb mittevastavus". Juhul kui ei esine ühtegi mittevastavust, jääb lahter tühjaks. Pärast testide lõpetamist saab selle tulba abil filtreerida kõikidest nõuetest välja ainult need nõuded, millel esinevad ligipääsetavuse puudujäägid. Filtreerimise funktsioon hindamisvormides võimaldas kiirelt välja võtta iga alamlehe mittevastavate nõuete arvu. See arv iga alamlehe kohta kanti valimi ja tulemuste vahekaardile. Tulemuste kokkuvõte oli kujundatud nii, et see arvutas välja ka protsentuaalselt mittevastavuse osakaalu 100%-st nii iga alamlehe kohta kui ka terve veebidomeeni või mobiilirakenduse kohta (sh arvestati kogu veebidomeeni või mobiilirakenduse mittevastavuste statistikas ka selle alamlehtede valimisse kuuluvate mitte-veebiliste dokumentide mittevastavusi). 2.3.3 Veebide põhjaliku seire metoodika Testid põhjaliku seire valimisse kuuluvas 16 veebidomeenis toimusid vahemikus 18. juuli-18. september 2023. Põhjalikus seires ei korraldatud kasutatavusteste ning kogu veebide põhjalik seire piirdus vaid hindaja läbiviidud testidega veebidomeenide alamlehtedel. Aruande lisas 3 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, kuidas veebilehtede põhjalikus seires 20 kontrolliti vastavust direktiivi (EL) 2016/2102 artiklis 6 (eur-lex.europa.eu) osutatud standardis (EN 301 549 (etsi.org)) esitatud nõuetele. Lisas on esitatud hindamisvormi tulbad „Standardi vaade“, „Testimisjuhendi vaade“, „Tähistus standardis“, „Nõude nimi“, „Nõude rakendamise eeltingimus“ ja „Testimisjuhend“ (tulpade nimetused ja selgitused on esitatud alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm). Nõuded lisas on reastatud „standardi vaatesse“ (st. selles järjekorras nagu on nõuded esitatud standardi lisas A). Järgnevalt on esitatud nimekiri tööriistadest, mida kasutati testitud veebide alamlehtede ja mitte-veebiliste dokumentide põhjalikus testimises: • ekraanilugeja NVDA 2023.1 (2023.1.0.27913) koos Windows Firefox-iga • ekraanilugeja JAWS 2023.2306.38 koos Windows Chrome-iga • ekraanilugeja NVDA 2023.2 (2023.2.0.29051) koos Windows Firefox-iga • ekraanilugeja TalkBack 13.5 Chrome-iga (114.0.5735.196) Android • ekraanilugeja TalkBack 13.5 Chrome-iga (115.0.5790.168) Android • ekraanilugeja VoiceOver ekraanilugeja koos Safariga macOS • funktsioon WAVE Evaluation Tool • funktsioon Web Developer laiendus • funktsioon WebAIM Contrast Checker • seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.5.1 • seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.6 • seade Lenovo Ideapad 100-15IBD (Windows 10), 1366 x 768 • seade MacBook Pro (13-tolline, 2016, macOS Monterey 12.6.7), 2560 x 1600 • seade MacBook Pro (13-tolline, 2016, macOS Monterey 12.6.8), 2560 x 1600 • seade Samsung Galaxy A52s Android 13 • tarkvara Adobe Acrobat Pro • veebilehitseja Google Chrome 115.0.5790.171 • veebilehitseja Google Chrome 114.0.5735.198 • veebilehitseja Google Chrome 114.0.5735.248 • veebilehitseja Google Chrome 115.0.5790.170 • veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.110 21  • veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.111 • veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.180 • veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.96 • veebilehitseja Google Chrome 116.0.5845.97 • veebilehitseja Mozilla Firefox 115.0.2 • veebilehitseja Mozilla Firefox 116.0 • veebilehitseja Mozilla Firefox 116.0.1 • veebilehitseja Mozilla Firefox 116.0.3 • veebilehitseja Mozilla Firefox 117.0 • veebilehitseja Safari 16.5.2 • veebilehitseja Safari 16.6 2.3.4. Mitte-veebiliste dokumentide seire metoodika Mitte-veebiliste dokumentide testimine on osa veebidomeenide ja mobiilirakenduste testimisest. Juhul, kui veebidomeeni alamlehtede või mobiilirakenduse ekraanikuvade valimisse lisati ka mitte-veebiline dokument, siis seda testiti eraldi vahekaardile loodud vastavas vormis, sest mitte-veebiliste dokumentide testimismetoodika erineb veebide ja äppide testimismetoodikast. Samas ei moodusta mitte-veebilised dokumendid seires eraldi „ühikuid“ ning nende mittevastavuste statistika on osa vastavate veebide ja mobiilirakenduste statistikast. Samal põhjusel ei ole siinses alapeatükis eraldi ülevaadet tööriistadest, mida kasutati mitte-veebiliste dokumentide testimises. Mitte-veebiliste dokumentide seires ei korraldatud kasutatavusteste ning kogu mitte-veebiliste dokumentide seire piirdus vaid hindaja läbiviidud testidega dokumentides. Aruande lisas 4 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, kuidas mitte-veebiliste dokumentide seires kontrolliti vastavust direktiivi (EL) 2016/2102 artiklis 6 (eur-lex.europa.eu) osutatud standardis (EN 301 549 (etsi.org)) esitatud nõuetele. Lisas on esitatud hindamisvormi tulbad „Standardi vaade“, „Testimisjuhendi vaade“, „Tähistus standardis“, „Nõude nimi“, „Nõude rakendamise eeltingimus“ ja „Testimisjuhend“ 22 (tulpade nimetused ja selgitused on esitatud alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm). Nõuded lisas on reastatud „standardi vaatesse“ (st. selles järjekorras nagu on nõuded esitatud standardi lisas A). 2.3.5. Mobiilirakenduste seire metoodika Testid järelevalve valimisse kuuluvas 8 mobiilirakenduses toimusid vahemikus 27. juuli-19. september 2023. Mobiilirakenduste seires ei korraldatud kasutatavusteste ning kogu mobiilirakenduste seire piirdus vaid hindaja läbiviidud testidega mobiilirakenduste ekraanikuvades. Aruande lisas 5 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel) on vastavustabel, mis näitab, kuidas mobiilirakenduste seires kontrolliti vastavust direktiivi (EL) 2016/2102 artiklis 6 (eur-lex.europa.eu) osutatud standardis (EN 301 549 (etsi.org)) esitatud nõuetele. Lisas on esitatud hindamisvormi tulbad „Standardi vaade“, „Testimisjuhendi vaade“, „Tähistus standardis“, „Nõude nimi“, „Nõude rakendamise eeltingimus“ ja „Testimisjuhend“ (tulpade nimetused ja selgitused on esitatud alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm). Nõuded lisas on reastatud „standardi vaatesse“ (st. selles järjekorras nagu on nõuded esitatud standardi lisas A). Järgnevalt on esitatud nimekiri tööriistadest, mida kasutati testitud mobiilirakenduste ekraanikuvade ja mitte-veebiliste dokumentide põhjalikus testimises: • ekraanilugeja TalkBack 13.5 • ekraanilugeja VoiceOver • funktsioon HTML Color Codes • funktsioon WebAIM Contrast Checker • häälkäskluste rakendus Voice Access • häälkäskluste rakendus VoiceControl • seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.5.1 • seade iPhone 14 Pro Max iOS version 16.6 23 • seade iPhone SE iOS version 15.4.1 • seade Samsung Galaxy A52s Android 13 • seade Samsung Galaxy Tab A Android 10 24  3. JÄRELEVALVE TULEMUSED 3.1. Veebide lihtsustatud seire tulemused Aruande lisas 6 (see on avaldatud käesoleva aruande põhifailist eraldiseisva failina TTJA kodulehel) on esitatud ajavahemikus 30. november-8. detsember 2023 lihtsustatud seire raames läbi viidud testide tulemused 116 veebidomeeni lõikes. Tabelis on kirjas domeeni nimetus; URL; haldustase; valdkond; Salvia ligipääsetavuse skoor; testitud alamlehtede arv; tuvastatud puudujääkide arv kõikidel alamlehtedel; ACT reegel, millel enim puudujääke; selle ACT reegli tähistus; selle reegli puudujääkide arv selles domeenis. Veebide lihtsustatud seire kokkuvõtlikud tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis. Tabel 10. Veebide lihtsustatud seire kokkuvõtlikud tulemused. Näitaja Tulemus Kõrgeim skoor 100 ühikut 116 valimisse kuuluva veebi keskmine ligipääsetavuse skoor 79 ühikut Madalaim skoor 61 ühikut Veebide arv, mille skoor on võrdne keskmisega või jääb üle selle 59 veebi Veebide arv, mille skoor jääb alla keskmise 57 veebi Tabeli 10 alusel võib öelda, et veebide ligipääsetavuse tase varieerub märgatavalt, sest ligipääsetavuse skoorid jäävad vahemikku 61-100 ning valimi keskmisest skoorist (79) jäävad kõrgemaks natuke üle poolte valimisse kuuluvate veebide skoorid. Ainus veeb, milles Salvia ligipääsetavuse puudujääki ei tuvastanud, on Tallinna Perearstikeskuse veeb (selle skoor on 100%). See ei tähenda, et Tallinna Perearstikeskuse veeb on täielikult ligipääsetav, vaid tähendab, et testitud ACT reeglite suhtes ei tuvastatud puudujääke. Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire keskmisi ligipääsetavuse skoore haldustasemete lõikes. 25 Tabel 11. Veebide lihtsustatud seire keskmised ligipääsetavuse skoorid haldustasemete lõikes. Veebide Haldustase Tulemus arv Avalik-õiguslik 7 82 Piirkondlik (NUTS1, NUTS2, NUTS3) 3 81 Riiklik 79 79 Lihtsustatud seire valimi keskmine 116 79 Kohalik (LAU1, LAU2) 27 77 Tabelist 11 selgub, et haldustasemete ligipääsetavuse skoorid on üpris sarnased lihtsustatud seire valimi keskmisega (79), sest haldustasemete skoorid jäävad vahemikku 77-82. Järgnevalt on esitatud tabel, mis kirjeldab veebide lihtsustatud seire keskmisi ligipääsetavuse skoore valdkondade lõikes. Tabel 12. Veebide lihtsustatud seire keskmised ligipääsetavuse skoorid valdkondade lõikes. Veebide Näitaja Tulemus arv Avalik kord ja julgeolek 12 83 Tervishoid 15 83 Keskkonnakaitse 3 82 Haridus 5 80 Muu 52 79 Valimi keskmine 116 79 Sotsiaalkaitse 6 76 Vabaajategevus ja kultuur 15 73 Elamu- ja kommunaalmajandus 3 71 Tööhõive ja maksustamine 3 71 Transport 2 69 26 Tabelist 12 selgub, et valdkondlikus vaates eristuvad keskmised ligipääsetavuse skoorid enam kui haldustasemete vaates, sest valdkondlikud skoorid jäävad vahemikku 69-83. Järgnevas tabelis on ülevaade ACT reeglitest, millele mittevastavusi esineb igas domeenis kõige enam, ning neile vastavad ligipääsetavusnõuded. Lisaks on esitatud veebidomeenide arv, milles selle kriteeriumi mittevastavust kõige enam tuvastati. Tabel on koostatud aruande lisade 1, 2 ja 6 põhjal. Kuna 116-st veebis ühes ei tuvastatud ühtegi puudujääki testitud ACT reeglite suhtes, on siin selles tabelis kajastatud 115 veebi andmed. Tabel 13. ACT reeglid, millele mittevastavusi esineb igas domeenis kõige enam, ning neile vastavad ligipääsetavusnõuded. Tulbas „Veebidomeenide arv“ on veebidomeenide arv, milles selle ACT reegli mittevastavust kõige enam tuvastati. ACT reegel (inglise keeles) Veebidomeenide arv EN 301 549 V3.2.1 nõuded Image has non-empty accessible 2 9.1.1.1 name ARIA required owned elements 2 9.1.3.1 Text has minimum contrast 20 9.1.4.3 Link has non-empty accessible 76 9.2.4.4; 9.4.1.2 name Id attribute value is unique 11 9.4.1.1 Button has non-empty 2 9.4.1.2 accessible name Iframe element has non-empty 2 9.4.1.2 accessible name Tabelis 13 on esindatud 7 ACT reeglit 47-st (ehk 14,9%), mille vastu Salvia testib, ning 6 nendega seotud ligipääsetavusnõuet 24-st (ehk 25%), mida Salvia testid katavad. Tabelist paistab silma ACT reegel „Link has non-empty accessible name“, mille mittevastavust tuvastati kõige enam 76 veebidomeenis, mis moodustab lihtsustatud seire valimist 66%. Sellest saab järeldada, et linkide ligipääsetavuse puudujääke esines lihtsustatud seire valimis väga rohkearvuliselt. 27 Kuna 2022. aastal kasutati lihtsustatud seires Siteimprove-i robotit ja seoses sellega teistsugust hindamissüsteemi, ei ole võimalik võrrelda 2022. aasta ja 2023. aasta lihtsustatud seirete tulemusi. 3.2. Veebide põhjaliku seire tulemused Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõtlikult põhjaliku seire läbinud veebidomeenide mõõtmistulemused. Tabelis on välja toodud domeeni nimetus; domeeni aadress; domeeni lõikes testitud alamlehtede/mitte-veebiliste dokumentide arv kokku; standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni testitud alamlehtedele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest; ülevaade TTJA-le tagasiside esitamisest mittevastavuste korrastamise kohta. Kuna Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org) vastavuse hindamise reeglid on üpris keerulised, on TTJA otsustanud efektiivsuse huvides keskenduda mittevastavuste välja selgitamisele ning seetõttu võrreldakse testitud veebide digiligipääsetavust vaid mittevastavuste statistikat vaadates. Kuna mittevastavuste arvu mõjutab ka testitud alamlehtede ja mitte-veebiliste dokumentide hulk (mida rohkem alamlehti ja mitte-veebilisi dokumente, seda rohkem tõenäoliselt ka mittevastavusi), siis on tabelis esitatud domeenide võrdlemiseks ainult standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni testitud alamlehtedele/mitte- veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest (ehk mittevastavate nõuete osakaal kohaldamatute, mittevastavate ja tegelikult vastavate nõuete summast). 28 Tabel 14. Põhjaliku seire läbinud veebide tulemuste võrdlus. Tulbas „Mittevastavuses nõuete protsent“ on põhjaliku seire käigus tuvastatud standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni testitud alamlehtedele/mitte- veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest. Tulbas „Tagasiside esitamine TTJA-le“ on kirjas 19. detsember 2023 seisuga, kas TTJA-le on esitatud tagasiside, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada. Domeeni nimetus Domeeni aadress Testitud alamlehtede ja Mittevastavuses Tagasiside esitamine TTJA-le mitte-veebiliste nõuete protsent dokumentide arv Maksu- ja Tolliamet emta.ee 18 19,40% Lubati esitada hiljem. Äriregister ariregister.rik.ee 15 18,45% On esitatud. Sotsiaalkindlustusamet sotsiaalkindlustusamet.ee 17 18,10% On esitatud. Ipatsient ipatsient.itk.ee 15 17,92% On esitatud. Tartu Ülikooli Kliinikumi epatsient.kliinikum.ee 12 17,03% On esitatud. Patsiendiportaal Tartu Ülikooli Kliinikum kliinikum.ee 12 16,93% On esitatud. Politsei- ja Piirivalveamet politsei.ee 17 16,88% On esitatud. Elron elron.ee 14 16,68% On esitatud. 16 domeeni keskmine - 13,8 16,43% - e-Notar iseteenindus iseteenindus.notar.ee 13 16,39% Lubati esitada hiljem. 29  Domeeni nimetus Domeeni aadress Testitud alamlehtede ja Mittevastavuses Tagasiside esitamine TTJA-le mitte-veebiliste nõuete protsent dokumentide arv PERH'i digiregistratuur teenused.regionaalhaigla.ee 9 16,26% Lubati esitada hiljem. Tartu linn tartu.ee 13 16,19% On esitatud. E-toimik etoimik.rik.ee 12 15,58% On esitatud. Ida-Viru Keskhaigla ivkh.ee 14 15,55% Lubati esitada hiljem. Tallinna linn tallinn.ee 17 14,35% On esitatud. Pärnu Haigla ph.ee 13 14,19% On esitatud. Tallinna Ligipääsetavuse lips.tallinn.ee 10 13,04% On esitatud. Infosüsteem 30 Kõige väiksem mittevastavuste protsent oli Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteemil (13,04%), kõige suurem protsent oli Maksu- ja Tolliametil (19,40%). 16 veebidomeeni keskmine oli 16,43%, sellest väiksem mittevastavuste protsent oli 8 veebil ja suurem mittevastavuste protsent oli 8 veebil. Kõige väiksem testitud alamlehtede/mitteveebiliste dokumentide arv oli Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) digiregistratuuril (9), kõige suurem arv oli Maksu- ja Tolliametil (18) ning 16 domeeni keskmiseks kujunes 13,8. Seisuga 19. detsember 2023 on TTJA-le esitatud enamike veebide kohta ka tagasiside, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada. Järgmisesse tabelisse on lisatud vaid need veebid, millele tehti põhjalik digiligipääsetavuse seire ka eelmisel ehk 2022. aastal ning võrreldud on nende veebide mittevastavuste protsenti mõlemal aastal. Tabel 15. 2022. ja 2023. aasta veebide põhjaliku seire valimisse kuulunud veebide tulemuste võrdlus. Nimetus Mittevastavuste Mittevastavuste Muutus protsent 2022. aastal protsent 2023. aastal Äriregister 19,5% 18,5% -1,0% Ipatsient 19,8% 17,9% -1,9% Politsei- ja 19,4% 16,9% -2,5% Piirivalveamet e-Notar iseteenindus 20,7% 16,4% -4,3% Tallinna 20,7% 13,0% -7,7% Ligipääsetavuse Infosüsteem 2022. ja 2023. aasta veebide põhjaliku seire valimites kattusid viis veebidomeeni (Äriregister, Ipatsient, Politsei- ja Piirivalveamet, e-Notar iseteenindus, Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem). Kõigi domeenide mittevastavuste protsent vähenes ehk nende domeenide ligipääsetavus paranes aastaga (keskmiselt vähenes 5 domeeni mittevastavuste protsent 3,5%). Kõige suurema muutuse paremuse suunas tegi Tallinna Ligipääsetavuse Infosüsteem. 31 Järgmises tabelis on esitatud ülevaade enim levinud mittevastavatest nõuetest põhjaliku seire läbinud 16 veebis. Kuna mitte-veebiliste dokumentide kitsaskohtade ülevaade on esitatud eraldi, siis on käesolevas tabelis käsitletud vaid testitud veebidomeenide alamlehtedel tuvastatud kitsaskohti. Tabelisse on lisatud vaid nõuded, mis olid mittevastavad vähemalt kolmel neljandikul põhjaliku seire läbinud veebidest (ehk vähemalt 12-l domeenil 16-st) sõltumata sellest, kas mittevastavus esines kõikidel või ainult mõnel domeeni alamlehel. Tabel 16. Enim levinud mittevastavad nõuded põhjaliku seire läbinud veebides. Tulbas „Nõude selgitus“ on ühe lausega kokku võetud nõude sisu. Selgitused tuginevad aruande alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm tutvustatud hindamisvormi sisule ja WCAG 2.1 nõuete seletustele (WCAG 2.1 Understanding Docs (w3.org)). EN 301 549 Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus V3.2.1 nõue 9.1.1.1 Non-text content Mittetekstiline teave on ligipääsetav tekstiliste alternatiivide kujul. 9.1.3.1 Info and relationships Teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, on esitatud ka tekstiliselt või tugitehnoloogiatele arusaadavalt. 9.1.3.3 Sensory characteristics Juhul kui kasutajale antakse tekstilisi juhendeid sisu kasutamiseks, ei viita antud tekst ainult vastavate elementide kujule, suurusele ja asukohale. 9.1.3.5 Identify input purpose Kasutaja kohta infot koguvate sisestusväljade eesmärgid on tugitehnoloogiatele arusaadavad. 9.1.4.1 Use of colour Värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse reaktsiooni või eristatakse visuaalselt elemente. 9.1.4.3 Contrast (minimum) Tekstil ja selle taustal on minimaalne kohustuslik kontrastsussuhe. 9.1.4.5 Images of text Juhul kui märgendkeel võimaldab teksti samalaadset visuaalset esitust nagu teksti esitlemine pildivormingus, siis esitatakse tekst pildivorminguta. 9.1.4.10 Reflow Sisu on suurendatav selliselt, et see paigutub ühte tulpa ning suurendamisel ei teki juurde teist kerimisriba. 9.2.4.1 Bypass blocks Ülehüppamislink on olemas ja toimiv (ülehüppamislink on üks esimesi linke päises, mis viib sellele kikkides fookuse otse põhisisuni). 32  EN 301 549 Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus V3.2.1 nõue 9.2.4.3 Focus Order Kasutajaliidese elementide fokusseerimise järjekord on loogiline ja intuitiivne. 9.2.4.4 Link purpose (in context) Linkide otstarve on kasutajale arusaadav. 9.2.4.5 Multiple ways Kasutaja saab määratleda alamlehe asukohta veebidomeenis mitmel viisil. 9.2.4.7 Focus visible Igal aktiveeritaval kasutajaliidese elemendil on fookusstiil, mis eristab seda teistest elementidest antud elemendi fookusesse võtmisel. 9.3.3.2 Labels or instructions Kohtades, kus oodatakse kasutaja sisendit, on sildid või selgitused, mille järgi saab kasutaja aru, millist sisendit temalt oodatakse. 9.4.1.2 Name, role, value Kasutajaliidese elemente saab kasutada tugitehnoloogiatega samamoodi nagu ilma tugitehnoloogiateta. 9.4.1.3 Status messages Kasutaja saab olekumuudatustest teada ilma neid fookusesse võtmata. 9.6 WCAG conformance Kui nõue on vastav, siis saab öelda, et veeb vastab requirements kõikidele WCAG'st standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) peatükki 9 üle võetud kohustuslike nõuetele. 11.7 User preferences Veebid alluvad veebilehitseja või kasutaja määratud seadistusele mõõtühikute, veebilehe värvi, kontrastsuse, kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori fookusstiili osas. Tabelis 16 on esindatud 18 nõuet 92-st (ehk 19,6%), millele vastavust testiti veebide põhjaliku seire raames. Tabelis on esindatud mitmesugused ligipääsetavusnõuded, mis tähendab seda, et põhjaliku seire läbinud veebides esines väga erinevaid digiligipääsetavuse puudujääke. 33 3.3. Põhjaliku seire veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte- veebiliste dokumentide seire tulemused Kuna mitte-veebilisi dokumente testiti veebidomeenide ja mobiilirakenduste testimise raames, siis ei esitata siin mitte-veebiliste dokumentide omavahelist võrdlust standardiga mittevastavuses nõuete protsendi alusel. Järgmises tabelis on esitatud ülevaade enim levinud mittevastavatest nõuetest seire läbinud 19 põhjaliku seire veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte-veebilistes dokumentides. Tabelisse on lisatud vaid nõuded, mis olid mittevastavad vähemalt kolmel neljandikul põhjaliku seire veebides ja mobiilirakendustes avaldatud mitte-veebiliste dokumentide seire läbinud dokumentidest (ehk vähemalt 15-s dokumendis 19-st). Tabel 17. Enim levinud mittevastavad nõuded seire läbinud mitte-veebilistes dokumentides. Tulbas „Nõude selgitus“ on ühe lausega kokku võetud nõude sisu. Selgitused tuginevad aruande alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm tutvustatud hindamisvormi sisule ja WCAG 2.1 nõuete seletustele (WCAG 2.1 Understanding Docs (w3.org)). EN 301 549 Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus V3.2.1 nõue 10.1.3.1 Info and relationships Teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, on esitatud ka tekstiliselt või tugitehnoloogiatele arusaadavalt (näiteks dokumendi pealkirjad on märgitud vastavalt). 10.2.4.2 Document titled Dokumendil on pealkiri (inglise keeles Title) ning see kirjeldab dokumendi teemat või otstarvet. 10.4.1.2 Name, role, value Kasutajaliidese elemente saab kasutada tugitehnoloogiatega samamoodi nagu ilma tugitehnoloogiateta (näiteks ekraanilugejad teatavad, kui nende lugemisjärg dokumendis on jõudnud lingini). Tabelis 17 on esindatud 3 nõuet 45-st (ehk 6,7%), millele vastavust testiti mitte- veebiliste dokumentide seire raames. Tabelis on esindatud kolm nõuet, mis tähendab seda, et seire läbinud dokumentides esines üldjuhul kolm puudujääki: korrastamata teave ja seosed, puuduv või ebakorrektne pealkiri ning probleemid kasutajaliidese elementidega. 34 3.4. Mobiilirakenduste seire tulemused Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõtlikult seire läbinud mobiilirakenduste mõõtmistulemused. Tabelis on välja toodud mobiilirakenduse nimetus; mobiilirakenduse operatsioonisüsteem; testitud ekraanikuvade/mitte-veebiliste dokumentide arv kokku; standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist rakenduse testitud ekraanikuvadele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest; ülevaade TTJA-le tagasiside esitamisest mittevastavustega korrastamise kohta. Kuna Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org) vastavuse hindamise reeglid on üpris keerulised, on TTJA otsustanud efektiivsuse huvides keskenduda mittevastavuste välja selgitamisele ning seetõttu võrreldakse testitud mobiilirakenduste digiligipääsetavust vaid mittevastavuste statistikat vaadates. Kuna mittevastavuste arvu mõjutab ka testitud ekraanikuvade ja mitte-veebiliste dokumentide hulk (mida rohkem ekraanikuvasid ja mitte-veebilisi dokumente, seda rohkem tõenäoliselt ka mittevastavusi), siis on tabelis esitatud mobiilirakenduste võrdlemiseks ainult standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist domeeni testitud ekraanikuvadele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest (ehk mittevastavate nõuete osakaal kohaldamatute, mittevastavate ja tegelikult vastavate nõuete summast). 35 Tabel 18. Seire läbinud mobiilirakenduste tulemuste võrdlus. Tulbas „Mittevastavuses nõuete protsent“ on seire käigus tuvastatud standardiga mittevastavuses nõuete protsent kõigist rakenduse testitud ekraanikuvadele/mitte-veebilistele dokumentidele kohustuslikest nõuetest. Tulbas „Tagasiside esitamine TTJA-le“ on kirjas 19. detsember 2023 seisuga, kas TTJA’le on esitatud tagasiside, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada. Rakenduse nimetus Rakenduse Testitud ekraanikuvade Mittevastavuses Tagasiside esitamine TTJA-le operatsioonisüsteem ja mitte-veebiliste nõuete protsent dokumentide arv Praamid.ee iOS 13 10,59% On esitatud. Elva vald iOS 16 10,36% On esitatud. Praamid.ee Android 13 10,19% On esitatud. Elva vald Android 18 9,16% On esitatud. Ilm+ iOS 16 8,71% On esitatud. Ilm+ Android 16 8,33% On esitatud. 8 rakenduse keskmine - 13,5 8,22% - RIA DigiDoc Android 8 4,59% On esitatud. RIA DigiDoc iOS 8 3,85% On esitatud. 36 Kõige väiksem mittevastavuste protsent oli RIA DigiDoc iOS-versioonil (3,85%), kõige suurem protsent oli Praamid.ee iOS-versioonil (10,59%). 8 mobiilirakenduse keskmine oli 8,22%, sellest väiksem mittevastavuste protsent oli 2 rakendusel ja suurem mittevastavuste protsent oli 6 rakendusel. Kõige väiksem testitud ekraanikuvade/mitte-veebiliste dokumentide arv oli RIA DigiDoc android- ja iOS-versioonidel (8), kõige suurem arv oli Elva valla android- versioonil (18) ning 8 rakenduse keskmiseks kujunes 13,5. Seisuga 19. detsember 2023 on TTJA-le esitatud kõikide rakenduste kohta ka tagasiside, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada. Järgmisesse tabelisse on lisatud vaid need mobiilirakendused, millele tehti digiligipääsetavuse seire ka eelmisel ehk 2022. aastal ning võrreldud on nende rakenduste mittevastavuste protsenti mõlemal aastal. Tabel 19. 2022. ja 2023. aasta rakenduste seire valimisse kuulunud rakenduste tulemuste võrdlus. Rakenduse nimetus ja Mittevastavuste Mittevastavuste Muutus operatsioonisüsteem protsent 2022. aastal protsent 2023. aastal RIA DigiDoc 5,6% 4,6% -1,0% (Android) RIA DigiDoc (iOS) 8,2% 3,9% -4,3% 2022. ja 2023. aasta mobiilirakenduste seire valimites olid RIA DigiDoc android- ja iOS-versioonid. Mõlema mittevastavuste protsent vähenes ehk mõlema rakenduse ligipääsetavus paranes aastaga (keskmiselt vähenes 2 mobiilirakenduse mittevastavuste protsent 2,7%). Järgmises tabelis on esitatud ülevaade enim levinud mittevastavatest nõuetest seire läbinud 8 mobiilirakenduses. Kuna mitte-veebiliste dokumentide kitsaskohtade ülevaade on esitatud eraldi, siis on käesolevas tabelis käsitletud vaid testitud mobiilirakenduste ekraanikuvades tuvastatud kitsaskohti. Tabelisse on lisatud vaid nõuded, mis olid mittevastavad vähemalt kolmel neljandikul seire läbinud 37 mobiilirakendustest (ehk vähemalt 6-l rakendusel 8-st) sõltumata sellest, kas mittevastavus esines kõikides või ainult mõnes rakenduse ekraanikuvas. Tabel 20. Enim levinud mittevastavad nõuded seire läbinud mobiilirakendustes. Tulbas „Nõude selgitus“ on ühe lausega kokku võetud nõude sisu. Selgitused tuginevad aruande alapeatükis 2.3.2. Manuaalsete testide hindamisvorm tutvustatud hindamisvormi sisule, WCAG 2.1 nõuete seletustele (WCAG 2.1 Understanding Docs (w3.org)) ning Euroopa digiligipääsetavuse standardile EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) (etsi.org). EN 301 549 Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus V3.2.1 nõue 11.1.1.1.1 Non-text content (open Mittetekstiline teave on ligipääsetav tekstiliste functionality) alternatiivide kujul. 11.1.3.1.1 Info and relationships (open Teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, on functionality) esitatud ka tekstiliselt või tugitehnoloogiatele arusaadavalt. 11.1.4.1 Use of colour Värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse reaktsiooni või eristatakse visuaalselt elemente. 11.1.4.3 Contrast (minimum) Tekstil ja selle taustal on minimaalne kohustuslik kontrastsussuhe. 11.1.4.4.1 Resize text (open Rakenduse tekste saab suurendada ilma functionality) tugitehnoloogiateta ning tekstid jäävad loetavaks ning kasutatavaks. 11.1.4.11 Non-text contrast Kasutajaliidese elemendil või graafilisel elemendil ja selle taustal on minimaalne kohustuslik kontrastsussuhe. 11.2.1.1.1 Keyboard (open Kõik ekraanikuva funktsioonid on kasutatavad functionality) üksnes klaviatuuriga. 11.2.4.3 Focus Order Kasutajaliidese elementide fokusseerimise järjekord on loogiline ja intuitiivne. 11.4.1.2.1 Name, role, value (open Kasutajaliidese elemente saab kasutada functionality) tugitehnoloogiatega samamoodi nagu ilma tugitehnoloogiateta. 11.5.2.3 Use of accessibility services Nõue on standardile vastav ainult siis, kui nõuded 11.5.2.5-11.5.2.17 on eranditult standardile vastavad. Nõude tegelik mõte on teine (rakendus kasutab operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t), aga standard ei selgita täpselt, kuidas hinnata sellele vastavust. 38  EN 301 549 Nõude nimi (inglise keeles) Nõude selgitus V3.2.1 nõue 11.5.2.5 Object information Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t teeb rakendus kasutajaliidese elementide rolli, oleku, piirid, nime ja kirjelduse arusaadavaks tugitehnoloogiatele. 11.5.2.8 Label relationships Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t teeb rakendus sildi ja selle poolt sildistatud elemendi omavahelise seose arusaadavaks tugitehnoloogiatele. 11.5.2.12 Execution of available Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse actions API-t võimaldab rakendus tugitehnoloogiatel kasutajaliidese elementidest algatatavaid tegevusi algatada. 11.5.2.15 Change notification Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse API-t teeb rakendus kasutajaliidese elementides toimunud muutused arusaadavaks tugitehnoloogiatele. 11.5.2.16 Modifications of states and Kasutades operatsioonisüsteemi ligipääsetavuse properties API-t võimaldab rakendus tugitehnoloogiatel muuta selliste kasutajaliidese elementide olekuid või omadusi, mida saab muuta ka ilma tugitehnoloogiateta. 11.7 User preferences Juhul kui rakendus on disainitud alluma nutitelefoni operatsioonisüsteemi seadistusele, siis allub rakendus kasutaja määratud seadistusele mõõtühikute, veebilehe värvi, kontrastsuse, kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori fookusstiili osas. Tabelis 20 on esindatud 16 nõuet 117-st (ehk 13,7%), millele vastavust testiti mobiilirakenduste seire raames. Nendest nõuetest 10 (Non-text content (open functionality); Info and relationships (open functionality); Keyboard (open functionality); Name, role, value (open functionality); Use of accessibility services; Object information; Label relationships; Execution of available actions; Change notification; Modifications of states and properties) on osaliselt või täielikult seotud rakenduste ühilduvuse ja koostöövõimega (inglise keeles interoperability) tugitehnoloogiate suhtes (näiteks ekraanilugejatele alt-tekstide tagamine, kasutatavus klaviatuuri ja häälkäsklustega jne). See tähendab seda, et seire läbinud rakendustes esines kõige rohkem tugitehnoloogiate kasutamisega seotud probleeme. 39  4. JÄRELEVALVEMENETLUSED Direktiivi (EL) 2016/2102 artiklitest 8 ja 9 (eur-lex.europa.eu) tulenev kohustus teha järelevalvet ligipääsetavusnõuete järgimise üle on sätestatud avaliku teabe seaduses (riigiteataja.ee) ja korrakaitseseaduses (KorS) (riigiteataja.ee). Järgnevalt on esitatud ülevaade järelevalvemenetluse õiguslikust raamistikust. Järelevalveorgan võib menetluse algatada, kui esineb kahtlus, et teabevaldaja ei täida veebilehtede ja mobiilirakenduste ligipääsetavuse nõudeid või kui järelevalveorgan on juba tuvastanud nõuete rikkumise. Kui järelevalveorganil esineb kahtlus, et nõuded ei ole täidetud, siis üldjuhul juhitakse tähelepanu nõuetele ning küsitakse rikkumise olemasolu tuvastamiseks teabevaldajalt vajalikke dokumente või küsimusi. Alus: AvTS § 533 lõige 3 ning KorS § 30 lõiked 1 ja 3. Kui järelevalveorgan tuvastab nõuete rikkumise, teavitab ta teabevaldajat rikkumise tuvastamisest ning annab võimaluse korrarikkumise kõrvaldamiseks või arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kui rikkumist ei lõpetata, siis kohustatakse teabevaldajat rikkumist lõpetama ettekirjutusega. Teabevaldaja peab võtma ettekirjutuse saamisest alates viie tööpäeva jooksul kasutusele abinõud ettekirjutuse täitmiseks ning teavitama sellest järelevalveorganit. Järelevalveorgan avalikustab teabevaldaja teate oma veebilehel. Alus: AvTS § 534. Kui teabevaldaja ettekirjutust ei täida, võib järelevalveorgan pöörduda teabevaldaja kõrgemalseisva asutuse, isiku või kogu poole teenistusliku järelevalve korraldamiseks või ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks. Alus: AvTS § 535 lõige 1. Järelevalveorgani pöördumine tuleb läbi vaadata ühe kuu jooksul, ning järelevalveorganit peab selle tulemustest teavitama. Alus: AvTS § 535 lõige 2. Järgnevalt on kirjeldatud 2023. aastal TTJA teostatud selliseid avaliku sektori digiligipääsetavuse järelevalvetegevusi, mis ei toimunud plaanilise järelevalve (ehk käesoleva aruande eelmistes peatükkides kirjeldatud tegevuste) raames. 40 2023. aastal nõustas TTJA teabevaldajaid järgmistel teemadel: digiligipääsetavuse kajastamine riigihangete dokumentides ja protsessis, avaliku sektori sisu erasektori veebis, tööriistad digiligipääsetavuse testimiseks, e-õppematerjalide digiligipääsetavus, digiligipääsetavuse testimine. 2023. aastal algatati 6 vihjepõhist järelevalvemenetlust. Kõik need menetlused on 20. detsember 2023 seisuga jätkuvalt pooleli. Ühtegi ettekirjutust TTJA 2023. aastal avaliku sektori digiligipääsetavuse nõuete valdkonnas ei teinud. Muuhulgas toimusid 2023. aastal 2022. aasta põhjaliku seire jätkutegevused (küsiti tagasisidet, kuidas kavatsetakse tuvastatud mittevastavused korrastada; suunati ligipääsetavuse teatiseid avaldama jne) ning mitmesugused teavitustegevused nii avalikule sektorile (näiteks esitlused teabevaldajatele teemadel „digiligipääsetavus arenduse vaatest“ ja „digiligipääsetavus sisutoimetajate vaatest“) kui ka laiemale avalikkusele (näiteks digiligipääsetavuse uudiskirja välja andmine, Eesti Puuetega Inimeste Koja teavitustegevustes osalemine jne). 41  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 1 / 24 MFN 2024 v1.0 Üldnõuded Dokument ja selle lisad määratlevad mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi (KeM) ja tema haldusala asutuste uutele infosüsteemidele ja nendega seotud dokumentatsioonile. Nõuded on kohustuslikud ka olemasolevate infosüsteemide lisaarendustele ja versiooniuuendustele mahus, mis on lisaarenduse ja versiooniuuenduste käigus võimalik. Nõuded on kohustuslikuks täitmiseks kõikidele tulemitele. Alternatiivsete, käesolevas mittefunktsionaalsete nõuete dokumendis puuduvate tehnoloogiate, vahendite ja metoodikate valikul rakendab hankija järgnevaid kriteeriume: sobivus olemasoleva infrastruktuuriga, platvormi tehnoloogilised omadused, kompetentsi olemasolu ja kättesaadavus tööjõuturul. Kui mõnda konkreetselt kohalduvat nõuet ei ole pakkuja arvates võimalik või otstarbekas täita, tuleb selle mittetäitmise fakt ja põhjendus pakkumuses välja tuua. Kõik erikokkulepped fikseeritakse tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. Nõude kirjeldus Märkus Vastavus standarditele ja seadusandlusele Lahendus peab vastama „Eesti avaliku teabe Dokument on leitav: masinloetava avalikustamise https://www.riha.ee/api/v1/systems/eaatv/files/cdbfa8bd-2594- roheline raamat“ sõnastatud 8ad3-6022-ff3d3dbf6781 põhimõtetele ja nõuetele. Lahendus peab vastama „Aadressiandmete süsteem“ Määrus on leitav https://www.riigiteataja.ee/akt/118062021032 määruses kehtestatud aadressiandmete nõuetele Lahenduses tuleb tegevusalade määramiseks Klassifikaator on leitav: kasutada Eesti Majanduse https://emtak.rik.ee/EMTAK/pages/klassifikaatorOtsing.jspx Tegevusalade Klassifikaatorit (EMTAK).  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 2 / 24 Lahendus peab vastama „Avaliku teabe seaduses“ kehtestatud teabe Seadus on leitav: avalikustamise ja https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011019?leiaKehtiv juurdepääsu võimaldamise nõuetele. Lahendus peab vastama „Riigi infosüsteemi Määrus on leitav: haldussüsteem“ (edaspidi https://www.riigiteataja.ee/akt/12933746?leiaKehtiv RIHA) esitatud nõuetele ja reeglitele. Lahendus peab vastama „Infosüsteemide Määrus on leitav: turvameetmete süsteem“ https://www.riigiteataja.ee/akt/13125331?leiaKehtiv esitatud nõuete alusel Täpne rakendamise ulatus lepitakse kokku lähtuvalt määratud turbeastmele M, konkreetsest infosüsteemist. kui ei ole nõutud teisiti. Loodav lahendus peab Isikuandmete kaitse üldmäärus ja direktiiv on leitavad: vastama isikuandmete kaitse http://eur-lex.europa.eu/legal- üldmäärusele ja direktiivile content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET andmete edastamisel http://eur-lex.europa.eu/legal- politseikoostöö ja õigusalase content/ET/TXT/?uri=CELEX:32016L0680 koostöö valdkonnas sätetele. Lahenduses peavad X-tee teenused olema realiseeritud Nõuded on leitavad: https://www.ria.ee/et/riigi- vastavalt RIA poolt infosusteem/andmevahetuskiht-x-tee.html kirjeldatud nõuetele. Lahendus peab vastama "Infosüsteemide Määrus on leitav: andmevahetuskiht" määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/127092016004?leiaKehtiv kirjeldatud põhimõtetele. ID-kaardi allkirjastamislahenduse kasutamisel eelistatakse SiGa veebiteenuse kasutamist.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 3 / 24 Kuupäeva ja aja (kuupäev, kellaaeg, ajaintervall) Põhimõtted on leitavad: talletamisel teksti kujul tuleb https://en.wikipedia.org/wiki/ISO_8601 või aluseks võtta ISO 8601 http://www.w3.org/TR/NOTE-datetime standardis kirjeldatud põhimõtted. Veebirakenduse kasutajaliides peab vastama Soovituste kogum on leitav: http://www.w3.org/TR/WCAG21 vähemalt WCAG 2.1 tasemele AA. Veebipõhine kasutajaliides Standardiseerimata HTML ja CSS kasutamine peab olema peab ühilduma HTML ja eelnevalt tellijaga kooskõlastatud. CSS standarditega. Arhitektuur Realiseeritud lahendus peab tellija poolt kinnitatud arhitektuurile vastavalt töötama tellija poolt nõutud funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete ulatuses. Kõik infosüsteemis kasutatavad komponendid peavad olema tuvastatavad, põhjendatud ja dokumenteeritud. Kõik lahenduses kasutatavad kolmanda osapoole komponendid (nt välised süsteemid, teegid) peavad olema tuvastatavad ja dokumenteeritud. Liidesed väliste süsteemidega peavad olema standardsed (allutatud sarnastele reeglitele) ja liidestamise detailid peavad olema dokumenteeritud.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 4 / 24 Lõppkasutaja peab saama jätkata rakenduse kasutamist ulatuses, mis on protsessiliselt võimalik. Rakenduse liidesed peavad olema tõrkekindlad. Süsteem peab tõrke korral võimalikult lühikese aja jooksul väljastama asjakohase veateate. Infosüsteemide platvormid (nt rakendusserver, andmebaas) ja topoloogia Detailne infrastruktuur on kirjeldatud KeM haldusala peavad olema tellijaga tehnoloogilses profiilis. kooskõlastatud enne reaalse tarkvaraarenduse algust. Kõik arendamisel kasutatud komponendid peavad vastuvõtmise hetkel olema viimased stabiilsed versioonid. Infosüsteemi ülesehituses peab kasutama kolmekihilist arhitektuuri: andmekiht, kontrollerkiht (äriloogika) ja esitluskiht. Infosüsteem peab olema üles ehitatud nii, et eessüsteemid (inglise k front end) ja tagasüsteemid (inglise k back end) on arhitektuuriliselt selgelt lahutatud. Andmebaasid ja rakendused peavad kasutama UTF-8 kodeeringut ja UTC aega. Andmebaasi objektide nimed peavad olema sisulised ja andma aimu nende otstarbest. Lahendused peavad olema projekteeritud laiendatavana ja edasi arendatavana.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 5 / 24 Tuleb kasutada KEMITi olemasolevaid komponente (nt Komponendid peavad olema RabbitMQ, GEOSERVER jne.). Detailne infrastruktuur ja sõltumatud ja komponendid on kirjeldatud: KeM haldusala tehnoloogilises taaskasutatavad. profiilis. Erandjuhud tuleb kooskõlastada tellijaga. Rakendust peab saama liigutada ilma ümberprogrammeerimiseta erinevate domeenide, domeenisaitide ja keskkondade vahel. Haldustoimingute tegemine otse andmebaasis peab olema Rakendusel peab olema viidud miinimumini. Peakasutajal peab olema selge ülevaade haldusliides. kasutajate õigustest. Kui rakendused saadavad e- kirju, siis peavad nad selleks kasutama välist e-posti serverit. Rakendus peab suutma kasutada keskkonnamuutujaid. Arhitektuur peab olema modulaarne, teenustepõhine. Ebaõnnestunud logimiste Muudatusi (logimiste arv, ajaühik) peab saama seadistada arvu peab saama piirata konfiguratsioonifailis. ajaühiku kohta. Klientrakendus ei tohi teostada otsepöördust Peab kasutama rakendusserverit või adapterit. andmebaasi poole. Rakenduse failid, mis ei tohi olla kasutajale nähtavad, peavad olema kaitstud (rakenduse kasutajale mittekättesaadavates) kaustades. Sorteerimisreeglistik peab vastama eesti tähestikule, tõstutundlikkus peab olema väljalülitatud.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 6 / 24 Lihtsamatele päringutele (nt ühe konkreetse andmeobjekti otsing) peab loodav lahendus vastama maksimaalselt 2 sekundi jooksul. Keerulisemate päringute (nt nimekirja filtreerimine) puhul on ajaline piirang 5 sekundit. Loodav lahendus peab võimaldama serveri poolt lõppkasutajale tagastatavate andmeobjektide arvu piirangut ja/või mahukate andmekomplektide lehekülgjaotust (inglise k pagination või lazy load). VM'i paigaldatava rakenduse Lisainfo on leitav: arendamisel tuleb arvestada, et KEMITis on vaikimisi • SELinux: https://en.wikipedia.org/wiki/Security- kasutusel järgmised Enhanced_Linux turbemoodulid: SELinux. Kui rakenduse toimimiseks https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/eid/partnerile.html on vajalik autentimine, tuleb selleks kasutada RIA TARA. https://e-gov.github.io/TARA-Doku/ Turvalisus, sh infoturve Arendatav rakendus peab vastama üle andmise hetkel OWASP ASVS 4, tase 2-le. Välistele kasutajatele mõeldud rakendustes ei ole kasutajanime ja parooliga autentimine lubatud. Rakenduse autentimise jõustamine peab toimuma serveri poolel.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 7 / 24 Ebaõnnestunud autentimine peab lõppema viisil, mis ei jäta ründajale võimalust rakendusse sisse tungida ega tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi toimimise informatsioonile. Rakendus (sh konteineris käitatav) ei tohi töötamiseks vajada root/administraatori õigusi. Autentimist võimaldav informatsioon (nt autentimissaladused, API võtmed, salasõnad) ei tohi sisalduda lähtekoodis. Rakenduse kasutajale kuvatavad URL-id ei tohi sisaldada isikuandmeid. Rakendusel peab olema konfigureeritav kasutajaseansi aegumise aeg. Süsteemist väljumine peab toimuma kasutajale üheselt arusaadaval ja turvalisel viisil. Seansist väljumine toimub kahel viisil: kasutaja seansi lõpetab süsteem, sest seanss on olnud pikem kui süsteemile seadistatud vaikimisi limiit või kasutaja lõpetab seansi omal soovil. Süsteem peab teavitama kasutajat sessiooni lõppemisest. Kasutajal peab olema igal süsteemi kasutamise ajahetkel võimalik seanss omal soovil lõpetada.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 8 / 24 Iga eduka süsteemi sisselogimise (autentimise) korral tuleb alati luua unikaalne seansi identifikaator (inglise k session ID) Seansi identifikaator ei tohi kajastuda ressursilokaatoris (URL-is), veateadetes ega logides. Seansi identifikaator peab olema piisava pikkusega, juhuslik ja unikaalne kogu aktiivse seansi jooksul. Rakendus ja selle komponendid peavad võimaldama keskkondade lahusust (nt arendus-, test- ja toodangu keskkond). Andmebaasis olevate rakenduste kontod peavad omama ainult minimaalselt rakenduse tööks vajalikke õigusi. Krüptoalgoritmide ja räsifunktsioonide kasutamisel tuleb järgida RIA veebilehel avaldatud krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringu värskeimas versioonis toodud soovitusi ja põhimõtteid. Andmebaasi ja rakenduse vaheline suhtlus peab olema krüpteeritud kui suhtlus toimub üle avaliku võrgu.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 9 / 24 Rakenduses peab olema tagatud võimekus välja vahetada aegunud ja ebaturvalisi krüptoalgoritme. Kõik paroolid ja salasõnad peab rakendus salvestama kas räsituna ja soolatuna või krüpteeritud kujul. Kõik võtmed ja salasõnad peavad olema asendatavad ning need tuleb toodangu keskkonna installatsiooni ajal luua või asendada. Võrguliikluse krüpteerimiseks peab olema TLS valmidus. Tarkvara iga versioon peab läbima koodikvaliteedikontrolli süsteemi SonarQube nii, et pole Security, Blocker ja Critical tüüpi vigu. Rakendusse ja andmetele tohib olla ligipääs ainult dokumenteeritud ning kirjeldatud teid mööda ja dokumenteeritud autentimisprotseduure kasutades. Kui rakendus kasutab brauseri küpsiseid (inglise k session cookie) või muid tehnoloogiaid (nt local storage jm), mis salvestavad kasutaja arvutisse informatsiooni, siis tuleb kasutajat sellest eelnevalt teavitada.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 10 / 24 Rakendus ei tohi teostada X- tee päringut otse kasutaja arvutist. Rakendusserver ja andmebaas peavad olema võimelised töötama eraldi serveritel või konteineritel. Veebirakenduse kõik viited failidele ja kataloogidele peavad olema ilma absoluutse failiteeta. Kui ei ole määratud teisiti, peab rakendus olema kasutatav ISKE Turvameetmetega tutvu ISKE portaalis, E-ITS rakendamisel klassile K2T2S2 (E-ITS - E-ITS portaalis. rakendamisel - samaväärsele turbetasemele) vastavate süsteemide loomise Turvaosaklasside S3 ja T3 korral peab rakendus logima ka administraatorite ja haldurite poolt tehtavaid andmete muudatusi (sh otse andmebaasis) ja vaatamisi. Välistele kasutajatele mõeldud veebilehega rakendused peavad olema kaitstud keelatud päringute eest. Kui rakendus võimaldab mitteautenditud kasutajal edastada andmeid, tuleb need andmed puhastada XSS filtriga. Kui on nõutud andmete jälgimise rakendamine tuleb selleks kasutada RIA poolt pakutavat andmejälgijat.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 11 / 24 Loodava lahenduse realiseerimisel tuleb arvestada, et rakendus paigaldatakse Kubernetese klastrisse. See eeldab, et: • Rakendus peab toetama horisontaalset skaleerimist, võimaldades automaatset instantside arvu muutmist vastavalt vajadusele, tagades ressursside optimaalse kasutamise ja teenuse järjepidevuse. • Kasutaja autentimise sessioonid peavad olema hoiustatud pod'idest sõltumatult, tagamaks kasutajatele ühtlase kasutuskogemuse ja sessioonide säilimise läbi skaleerimis- ja tarneprotsesside. Juhul, kui rakendus loob faile või võimaldab failide üles laadimist tuleb failide salvestamiseks kasutada S3 tehnoloogiat. Lähtekood  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 12 / 24 Kõik rakenduse versioonid, alates arenduse algfaasist kuni toodangusse viimiseni, peavad olema salvestatud KEMIT-i koodihoidlasse. Lähtekood paigaldatakse avaliku koodivaramusse See tagab, et igal hetkel on võimalik juurdepääs rakenduse lähtekoodile, ka arendusprotsessi käigus. Koodihoidla failide vaikimisi kodeering on UTF-8 ilma Välja arvatud juhtudel, kui tehnilises kirjelduses on BOM signatuurita. tehnoloogiliste eripärade või muude piirangute tõttu sätestatud Koodihoidla failide realõpud teisiti. LF tüüpi. Koodihoidlasse üleslaaditud lähtekood peab olema kompileeritav ilma muudatusteta. Koodihoidlasse üleslaaditud lähtekood peab olema täielik ehk sellest saab koostada ja paigaldada täisfunktsionaalse rakenduse. Koodihoidlasse tuleb korraga laadida kõik iga Enne materjalide üleslaadimist tuleb koodihoidlast võtta muudatusega seotud viimane uuendatud koodi seis. materjalid. Materjalide üleslaadimisega peab kaasnema sisuline üleslaetavat materjali kirjeldav kommentaar. Rakenduse lähtekood peab olema kommenteeritud detailsusega, mis võimaldab erialast ettevalmistust omaval tarkvaraarendajal teostada süsteemi edasiarendust.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 13 / 24 Rakenduse lähtekood, kommentaarid, muutujate, tüüpide ja funktsioonide nimed peavad olema inglise keeles, sisulised ja andma aimu nende otstarbest. Koodis kasutatavad konstandid ja lühendid tuleb kirjutada suurtähtedega. Rakenduse lähtekood ei tohi sisaldada pöördumispunktide aadresse, paroole ega võtmeid (ka siis kui need on koodist väljakommenteeritud). Rakenduse lähtekoodis peab olema võimalik tuvastada muudatuse teinud konkreetne füüsiline isik. Lähtekood peab olema Tellija poolt aktsepteeritud Java kompilaatorid on ANT ja kompileeritav tellija poolt MAVEN. Alternatiivsete vahendite kasutamine on lubatud kui määratletud nende rakendamine on põhjendatud ja kooskõlastatud arenduskomplekti ja tellijaga. versioonidega. Kasutuses mitteolev kood tuleb rakendusest eemaldada. Andmebaas Andmebaasi tabelid ja väljad peavad olema kommenteeritud. Kommentaarid peavad olema inglise keeles ja sisulised. Andmebaasi väljapikkused peavad olema väljendatud sümbolites (tähemärkide arv).  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 14 / 24 Andmebaasi objektide nimetused peavad olema inglise keeles ning andma selget aimu otstarbest (va ajutised rakenduse poolt genereeritavad tabelid nn temp). Andmebaasi tabelite nimetused tohivad sisaldada ladina tähestiku väiketähti „a-z“, numbreid „0-9“, alakriipsu "_". Andmebaasi objekti nimetus ei tohi alata numbriga. Igas andmebaasi tabelis peab olema defineeritud primaarvõti (inglise k Primary Key). Andmebaasi objektide loomiseks tuleb kasutada KeMIT poolt heaks kiidetus migratsioonivahenditeks on andmebaasi Liquibase ja Flyway migratsioonivahendeid. Igas schema-põhises kataloogis peab olema ühine andmebaasi muudatuste paigaldamise skript, mis järjest käivitab vajalikke käske õiges järjekorras. Ühest andmetabelist teise viitamisel tuleb kasutada võõrvõtit (inglise k Foreign Key). Võõrvõtme nimi peab seostuma tabeli ja väljaga, millele see viitab. Kõik võõrvõtmed peavad olema indekseeritud.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 15 / 24 Kui andmebaasis olevate andmete ISKE tervikluse klass on 2 (E-ITS rakendamisel IS) või kõrgem, siis tuleb kõik klass 2 infot sisaldavad andmebaasi kirjed versioneerida. Kui rakenduse versioon nõuab andmebaasi muudatusi, peavad üleantava koodiga kaasas olema andmebaasi paigalduse migratsiooniskriptid. Logimine ja monitooring Süsteemi muudatused ja rakenduse ning kasutajate tegevused logitakse seostatuna muudatuse/tegevuse teostanud konkreetse füüsilise isiku ja tema rolliga. Logiteadete sisu peab olema kirjutatud inglise keeles. Logimine peab olema konfigureeritav ning kasutada tuleb standardseid logiformaate, et võimaldada hilisem logianalüsaatorite kasutamine. Andmebaasi logidest saadetakse reaalajas koopia failisüsteemi logisse, mis peab sisaldama ka logimisfunktsionaalsuse aktiveerimise ja deaktiveerimise infot (nt aeg, kasutaja jm).  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 16 / 24 Failisüsteemi logimisel peavad logid olema katalogiseeritud, üldlevinud faililaiendiga (nt .log, .txt, .xml) ja roteeruvad. Rakendus ei tohi väljastada kasutajale veateateid või aktiivsusjälgi, mis sisaldavad seansi identifikaatorit või isikuandmeid. Sisselogimise mehhanismid peavad olema võimelised logima nii õnnestunud, kui ka ebaõnnestunud sisselogimise katseid. Rakendus peab omama sisemist meetrikat ja infot sündmuste kohta ning Rakendus peab jagama meetrikat aadressil /health jagama seda vastavalt prometheus standardile. Rakenduse ärilogi(auditlog) andmebaas peab olema sõltumatu rakenduse tööbaasist. Kõik logid peavad olema kaitstud rakenduse kasutaja poolse lubamatu ligipääsu ja muutmise eest. Turvaosaklasside S3 ja T3 korral peab rakendus logima ka administraatorite ja haldurite poolt tehtavaid andmete muudatusi (sh otse andmebaasis) ja vaatamisi.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 17 / 24 Logimise tasandid on: • DEBUG – arendamise etapis süsteemi olekut kirjeldav informatsioon (kasutatakse ainult arenduskeskkonnas) • INFO – kasutaja päringute informatsioon, kasutaja infoteated (nt „Andmed salvestatud“, „Andmed muudetud“) • WARNING – kasutajale kuvatav valest sisendist tekkiv oodatud viga (nt „Vigaselt sisestatud andmed“) • ERROR – süsteemi vead, mis tekivad kasutaja sisendist (nt vigase andmebaasipäringu tekkimine) • FATAL – rakenduse toimimise kriitilised vead, mis takistavad rakenduse tavapärast toimimist (nt vigane konfiguratsioon) Konfiguratsioon Kõik komponendid peavad olema ajakohase turvakonfiguratsiooniga ja versiooniga.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 18 / 24 Komponentide vaheline (nt rakendusserveri ja andmebaasi serveri) suhtlus peab olema krüpteeritud. Komponentide vahelise ühenduse jaoks tuleb kasutada minimaalselt vajalike õigustega kontot. Rakenduste omavahelisel suhtlemisel tuvastatakse üksteist oAuth2 abil. Rakendus peab olema aedikkäideldud, konteinerdatud või muul viisil isoleeritud, et takistada ründajal rakenduse kasutamist teise rakenduse ründamiseks. Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid Eraldi konfiguratsioonifail võib olla kasutusel logimise ning ei tohi muutmisel vajada arendaja ja administraatori vastutusala parameetrite jaoks. uuesti kokku kompileerimist. Konfiguratsiooniparameetrite Kui sisulist nime ei ole võimalik kasutada, siis peab kasutatava nimed peavad olema inglise nime kõrval olema seletus. keelsed ja sisulised. Konfiguratsioonifailid peavad olema rakendusserveri tüübile vastavalt vaikimisi kaitstud. Samasisulisi konfiguratsiooni parameetreid ei tohi korduvalt kasutada, lubatud on kirjeldada ainult üks kord. Kasutajaliides Kasutajaliidese kõik disainiotsused peavad olema tellijaga kooskõlastatud.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 19 / 24 Kasutajaliideste realiseerimiseks kasutatavad UI raamistikud ja komponendid tuleb tellijaga eelnevalt kooskõlastada. Ühe veebirakenduse realiseerimiseks kasutatavate erinevate UI raamistikute ja komponentide arv peab olema minimaalne. Kasutajaliidese kõik osad ja teated peavad olema eestikeelsed. Peale kasutaja sisselogimist rakendusse kuvatakse sisseloginud kasutaja nimi ja rolliinfo. Kui ühele kasutajatunnusele on määratud mitu rolli, kuvatakse kasutajale rollivalik. Kasutajaliides peab alati küsima kinnitust andmete kustutamise ja massmuutmise kohta. Kasutajal peab olema võimalik rakenduses tegevus pooleli jätta ja hiljem jätkata samast kohast ilma kohustuseta algusesse liikuda. Kasutajaliides peab veatult eID poolt toetatav brauserite nimekiri on leitav: toimima brauseritega, mida http://www.id.ee/?id=33993 toetab eID baastarkvara, kui Lahendus peab toetama brauserite versioone, mille kasutus on hanke tehnilises kirjelduses vähemalt 5% Eestis ning mille kasutustrend on kasvav. ei ole nõutud teisiti.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 20 / 24 Kõikide eelnevast nõudest välja jäävate brauserite kasutamise puhul peab Kasutajat tuleb teavitada mittetoetatud brauseri kasutamisest. kasutaja saama tõrke korral vastavasisulise teavituse. Veebilehitseja navigatsiooninupud peavad käituma rakenduses analoogiliselt klassikalise veebilehitsemisega (nt veebilehitseja „Tagasi“ nupp navigeerib kasutaja eelmisele kuvatud lehele). Kasutajaliideses navigeerumine peab lähtuma äriloogikast ja võimaldama andmete sisestamist ning kasutamist ainult klaviatuuri kasutades. Kasutajaliidese toiminguni navigeerimiseks peab kehtima kolme klõpsu printsiip, väljalogimiseks ühe klõpsu printsiip. Interaktiivse vormi puhul ei tohi lehe värskendamisega tegevust korrata (nt faili teistkordselt laadida, saadetud andmeid uuesti saata). Kui vorm koosneb mahukatest andmeväljadest, peab kasutajaliides Mahukad andmeväljad täpsustatakse/lepitakse kokku eeldefineeritud ajavahemike detailanalüüsi käigus arenduse teostamisel. Salvestamine järel salvestama välja sisu, et puudutab vaid sisestamise vormi kohta. vältida sisestatud andmete kadumist.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 21 / 24 Vormide puhul peab tellija poolt nimetatud väljal olles kuvama kasutajale juhised, mis kujul informatsiooni väljale sisestada tuleb. Andmete sisestamisel peab rakendus kontrollima nii esitluskihis kui tagasüsteemis (backend), et sisestatud andmed vastavad välja tüübile. Rakendus peab võimalikult palju informatsiooni automaatselt eeltäitma (nt kirje sisestamise kuupäev). Kasutajaliides peab olema tõlgitav teise keelde ilma rakenduse lähtekoodi muutmata. Vältida tuleb kuvasid, mis eeldavad info lugemiseks kerimist paremale-vasakule. Kui rakenduses teostatav päring on pikem kui kolm sekundit, peab kasutajat sellest visuaalselt teavitama (nt ekraanil on liivakella kujutis; kuvatakse teade, et päringut teostatakse). Rakenduse esilehel peab olema võimalus halduri poolt lisada kasutajale mõeldud teavitusi ja informatsiooni. Kasutajaliides peab teavitama kasutajat ette seansi aegumisest.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 22 / 24 Veateade peab olema kirjutatud lühidalt, selges ja lõppkasutajale arusaadavas keeles. Süsteemi rikete tehnilisi üksikasju ei tohi välja näidata. Veateade peab sisaldama probleemi kirjeldust, vea koodi ja lahendust või infot, mis juhendab kasutajat edaspidiseks vea vältimiseks. Süsteem peab asendama vaikimisi veateate lehekülje, kuid säilitama algse HTTP vastuskoodi. Testimine Rakenduse kõik üleantavad versioonid peavad olema enne tellijale üleandmist täies mahus testitud: testitakse kõiki funktsionaalseid ja mittefunktsionaalseid nõudeid. Tellija nõudmisel tuleb arendajal koos rakenduse üleandmisega esitada testitulemuste raport. Rakenduse igakordsel versiooni üleandmisel tellijale, peab kaasas olema skript analüüsi käigus kokkulepitud jõudlustestide teostamiseks. Jõudlustestid peavad olema läbiviidud vähemalt kahekordse eeldatava koormuse varuga.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 23 / 24 Rakenduse koormuse testimiseks tuleb luua testandmete kogum. Loodav rakendus peab olema enne tellijale tarnimist Testimistulemuste raport tuleb esitada tellijale rakenduse testitud viimase kehtiva üleandmisel. OWASP Top 10 väljatoodud turvanõrkuste vastu. Dokumentatsioon Erandiks võib olla kolmanda osapoole komponentide Kogu rakenduse dokumentatsioon (dokumentatsioon, mis pole kirjutatud tellija dokumentatsioon peab olema jaoks). Erandina käsitletakse ka väliste partneritega seotud kirjeldatud korrektses eesti projektdokumentatsiooni. Kõik erandid tuleb kirjalikku keeles. taasesitamist võimaldaval viisil kooskõlastada tellijaga enne dokumentatsiooni koostamist. Dokumentatsioon peab olema eesti keeles ja sisaldama versiooni numbrit, muutmise kuupäeva, autori Iga dokumendi versiooni kõik uuendused (võrrelduna eelmise nime ja olema koostatud kehtinud versiooniga), peavad olema visuaalselt eristatavad. selge struktuuriga ja peab olema piisavalt selge, et Tellija iseseisvalt suudab selle järgi toimida. Lahenduse dokumentatsioon peab sisaldama RIHA RIHA määrus on leitav: määrusest tulenevat https://www.riigiteataja.ee/akt/13147268?leiaKehtiv kohustuslikku informatsiooni. Nõuded on leitavad (CON.8.M12 Detailne tarkvara Lahenduse dokumentatsioon dokumentatsioon): peab sisaldama E-ITS'is https://eits.ria.ee/et/versioon/2022/etalonturbe-kataloog/con- nõutud dokumente. kontseptsioonid-ja-metoodikad/con8-tarkvaraarendus/ Kõik dokumendis viidatud ja seotud teised dokumendid peavad olema tellijale edastatud enne dokumendi heakskiitmist tellija poolt.  Kliimaministeeriumi haldusala mittefunktsionaalsed nõuded Keskkonnaministeeriumi Koostaja:Martin Laussoo, Versioon 6 Infotehnoloogiakeskus tehnoloogiavaldkonna juht Jõustumise kuupäev: 18.06.2024 Lk. 24 / 24 Kõik tellijale esitatud dokumendid peavad olema redigeeritavad enamlevinud redaktoritega (nt Microsoft Office).  KÄSKKIRI 29.08.2024 nr 1-2/24-048 Riigihanke "Digiligipääsetavuse testimise tööriist" korraldamine Tulenevalt 02.03.2024 käskkirjaga nr 1-2/24-017 kinnitatud hankekorra punktist 17 ning arvestades riigihangete seaduses sätestatud põhimõtteid: kinnitan: 1. Riigihanke „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ läbiviimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse valimiseks komisjoni järgmises koosseisus: 1.1. komisjoni esimees: Helen Rohtla, infoühiskonna talituse juhataja; 1.2. komisjoni liige: Marju Seling, infoühiskonna talituse digiligipääsetavuse peaspetsialist; 1.3. komisjoni liige: Grete Leesmann, infoühiskonna talituse ekspert; 1.4. komisjoni liige: Melissa Liivak, õigusosakonna õigusnõunik. 2. Riigihanke „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ alusdokumendid (lisatud). määran: 3. Hanke eest vastutavaks isikuks Helen Rohtla. 4. Hanke eeldatavaks maksumuseks 100 000 eurot käibemaksuta. 5. Hankija hindab pakkumusi järgmiste kriteeriumide kohaselt: Kriteerium Osakaal (%) Pakkumuse kogumaksumus (arendustööde 40 maksumus kokku) Detailanalüüs 60 KOKKU: 100 5.1. Täpsemad kriteeriumidega seotud hinnatavad näitajad ja põhjendused punktide andmiseks sisalduvad hankedokumendi punktis 7. 5.2. Hankija tunnistab edukaks eeltoodud kriteeriumide alusel kokku enim väärtuspunkte kogunud pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 5.3. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija. Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures. Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid riigihangete registri vahendusel.  2 (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Melissa Liivak [email protected]  Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Riigihange „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ Riigihanke objekt: teenused Tallinn 2024 SISUKORD 1. Üldandmed ......................................................................................................................... 3 2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks ......................................................... 3 3. Teavitamine ja selgitused ................................................................................................... 3 4. Nõuded pakkumusele ......................................................................................................... 3 5. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine ........................................ 4 6. Kõrvaldamise aluste kontrollimine .................................................................................... 4 7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine ............................................................... 5 8. Pakkumuste tagasilükkamine ............................................................................................. 9 9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt ................................................... 10 10. Hankelepingu sõlmimine.................................................................................................. 10 11. Hankedokumendi lisad ..................................................................................................... 10 1. Üldandmed 1.1. Hankija andmed: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218 aadress Endla 10a, 10122 Tallinn telefon: 667 2000, e-post: [email protected] koduleht: http://www.ttja.ee 1.2. Hankija kontaktisik on infoühiskonna talituse juhataja Helen Rohtla, telefon 6201737, e-post: [email protected]. 1.3. Hanke eesmärk on hankelepingu sõlmimine, mille tulemusena edukas pakkuja arendab avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse testimise veebipõhise tööriista. 1.4. Täpsemad arendatavale tööriistale kohalduvad tingimused on kirjeldatud Lisas 1 - Tehniline kirjeldus ning selle lisades. 1.5. Edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga sõlmitakse hankeleping, mille projekt on esitatud Lisas 2 – Hankelepingu projekt. 1.6. Hange viiakse läbi elektroonilise hankena e-riigihangete keskkonnas aadressil https://riigihanked.riik.ee/. Hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu riigihanke alusdokumentidele (edaspidi ka HD) e-riigihangete keskkonnas. 1.7. Pakkuja peab arvestama pakkumuse koostamisel ja esitamisel e-riigihangete keskkonnast tulenevate nõuete ja piirangutega. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad e-riigihangete keskkonnas hankija kontrollile mitte alluvad asjaolud, nt force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara töös jne. Hankija ei vastuta e-riigihangete keskkonna kasutamisest või mittekasutamisest tekkinud kahjude või saamata jäänud tulu eest. 1.8. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas. 2. Ettepanek hankemenetluses pakkumuse esitamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb ettepaneku osaleda riigihankes „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ ning esitada pakkumus vastavalt hanketeates ja riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. 3. Teavitamine ja selgitused Riigihankega seotud teabevahetus hankija ja ettevõtja vahel toimub elektrooniliselt e- riigihangete keskkonna (https://riigihanked.riik.ee/) vahendusel, riigihangete seaduses sätestatud alustel. 4. Nõuded pakkumusele 4.1. Pakkumuse vormistamisel ja esitamisel tuleb järgida RHS §-des 110-111 sätestatud tingimusi, kui käesolevas dokumendis ei ole teisiti sätestatud. 4.2. Pakkumuse esitamine vastuseks hanketeatele ja hanke alusdokumentidele tähendab pakkuja nõustumist kõigi hanketingimuste ja reeglitega, millised on teatavaks tehtud hanketeates ja hankedokumentides. 4.3. Ühispakkumuse esitamise korral peavad ühispakkujad nimetama endi seast volitatud esindaja ning pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Kõikidel ühispakkujatel peavad puuduma kõrvaldamise alused, mille osas tuleb esitada kõikide ühispakkujate osas nõutud andmed. 4.4. Pakkuja peab hoidma oma pakkumuse jõus vähemalt 2 kuud (60 päeva). Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.  4.5. Pakkumus ja kõik pakkumuse juurde kuuluvad dokumendid peavad olema eesti keeles. Kui pakkumuse juurde kuuluvates dokumentides kuvatakse tööriista integreeritavate automaattestide tulemusi, siis need võivad olla esitatud inglise keeles. 4.6. Hankija aktsepteerib esitatavate pakkumuste dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .txt (Text), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning MS Office formaate. 4.7. Pakkumuse koosseisu kuuluvad dokumendid tuleb esitada e-riigihangete keskkonda. Pakkumust, mis ei ole esitatud läbi e-riigihangete keskkonna, ei võeta arvesse. 4.8. Pakkumuste esitamise tähtpäev avaldatakse e-riigihangete keskkonna üldandmete lehel. Pakkumuse tähtaegse esitamise eest vastutab pakkuja. 4.9. Pakkumuse maksumuse vorm sisaldub Lisas 3. Pakkuja peab koos pakkumusega esitama pakkuja poolt täidetud Lisa 3 ning e-riigihangete keskkonna maksumuse vormil märgitakse pakkumuse kogumaksumuse summa vastavalt Lisa 3 juhistele. 4.10. Pakkumuse maksumuse sisse arvestatakse kõigi hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalike tööde, toimingute, kohustuste täitmise, garantii maksumused. 4.11. Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, esitades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate läbi e-riigihangete keskkonna. 4.12. Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, muutub eelnevalt tema poolt esitatud pakkumus kehtetuks. 4.13. Alternatiivsed pakkumused ei ole lubatud. 4.14. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega esitada muid tingimusi, mis ei tulene hanke alusdokumentidest. 4.15. Pakkuja kannab kõik pakkumuse koostamise ning esitamisega seotud kulud. 4.16. Kui pakkumus sisaldab ärisaladust, siis peab pakkumuses märkima, milline teave on pakkuja ärisaladus (RHS § 461). 4.17. Erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. 4.18. Pakkumuses esinevad arvutusvead parandatakse RHS § 117 lg 3 kohaselt. 5. Pakkumuse vastavuse kontrollimine ja vastavaks tunnistamine 5.1. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja RHS § 114 alusel ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. 5.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui hankelepingu sõlmimine pakkumuse alusel rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. 5.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 5.4. Eduka pakkuja suhtes teostatakse kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimine. 6. Kõrvaldamise aluste kontrollimine 6.1. Riigihanke alusdokumentides sätestatud kõrvaldamise alused on kättesaadavad elektrooniliselt.  6.2. Hankija kontrollib RHS-s ja riigihanke alusdokumentides kehtestatud kõrvaldamise alustest lähtuvalt, et pakkujal (sh ühispakkujal) ei esineks riigihankest kõrvaldamise aluseid. 6.3. Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse RHS §-s 104 sätestatud korda (RHS § 96 lg 1). 6.4. Hankijal on õigus kontrollida pakkuja hankemenetluselt kõrvaldamise kogu hankemenetluse vältel ja nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. 6.5. Hankija ei nõua RHS § 96 lõikes 31 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja kõrvaldamise aluste puudumiste kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. 6.6. Hankija kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja (sh ühispakkuja), kellel esineb RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise alus. 6.7. Kui hankija tuvastab mis tahes ajal riigihanke menetluse käigus, et pakkujal esineb RHS § 95 lg 1 punktis 4 sätestatud alus, annab ta pakkujale vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks. Hankija võib mõjuvatel põhjustel pakkujale või taotlejale antud tähtaega pikendada. Kui pakkuja on hankija antud tähtpäevaks maksuvõla tasunud või ajatanud, ei kõrvalda hankija pakkujat hankemenetlusest. 6.8. Pärast eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimist teeb hankija otsuse eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise kohta. 7. Pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine 7.1. Hankija kohaldab pakkumuste hindamisel ja edukaks tunnistamisel RHS § 117 ja § 119 sätestatut. 7.2. Hankija hindab pakkumusi järgmiste kriteeriumide kohaselt: Kriteerium Osakaal (%) Pakkumuse kogumaksumus (arendustööde 40 maksumus kokku) Detailanalüüs 60 KOKKU: 100 7.3. Kriteeriumi hindamine toimub alljärgnevalt: 7.3.1. Pakkumuse maksumus. Maksimaalne pakkumuse maksumuse osas omistatav punktide arv on 40. Hankija hindab e-riigihangete keskkonna vormil esitatud kogumaksumust (vt punkt 4.9) järgmiselt: Ilma käibemaksuta madalaima maksumusega (väärtusega) pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 7.3.2. Detailanalüüs. Maksimaalne detailanalüüsi osas omistatav punktide arv on 60. Pakkuja pakkumuse detailanalüüsi hindamise viib läbi hankija poolt moodustatud hankekomisjon ühiselt. Punktide andmise alused ja põhjendus Väärtuspunktide arv 1.1.1. Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostuse vastavus tehnilise kirjelduse punktis 2 välja toodud hanke eesmärkidele. Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostus on põhjalik ja 12 täpne ning vastab hanke eesmärkidele. Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostuse kirjelduse 6 detailsuses esineb väheolulisi puudujääke, mistõttu ei ole võimalik täielikult hinnata teostuse vastavust hanke eesmärkidele. Detailanalüüsis kirjeldatud tööriista teostuse kirjelduses 0 esineb olulisi puudujääke, mistõttu ei ole võimalik hinnata teostuse vastavust hanke eesmärkidele või olulisi puudujääke ei esine, kuid teostus ei vasta hanke eesmärkidele. 1.1.2. Detailanalüüsis kirjeldatud optimaalne samaaegsete kasutajate arvu põhjendatus arvestades tööriista sihtrühma ja eesmärke. Optimaalne kasutajate arv on põhjendatud ja arvestades 12 tööriista sihtrühma hankekomisjoni hinnangul reaalne. Optimaalse kasutajate arvuga arvestav tööriista jõudlus ei saa sihtrühmale testide läbiviimisel takistuseks. Optimaalse kasutajate arvu põhjenduses on väheolulisi 6 puudujääke, mistõttu ei ole võimalik täielikult hinnata kas välja toodud optimaalse kasutajate arvuga arvestatav tööriista jõudlus võib saada sihtrühmale testide läbiviimisel takistuseks. Optimaalse kasutajate arvu põhjenduses esineb olulisi 0 puudujääke ja/või hankekomisjoni hinnangul on tõenäoline, et detailanalüüsis välja toodud optimaalne samaaegsete kasutajate arv saab sihtrühmale testide läbiviimisel takistuseks. 1.1.3. Detailanalüüsis kirjeldatava tööriistas täidetavate väljade (mis puudutab märkuste, tähemärkide ja piltide arvu ning piltide suurust) maksimaalse jõudluse sobivus mugavaks testimiste läbiviimiseks. Detailanalüüsis kirjeldatav tööriistas täidetavate väljade 12 maksimaalne jõudlus märkuste arvu, fotode arvu ja suuruse ning tähemärkide osas on piisav, et viia mugavalt läbi testimisi. Mugavaks testimiseks ei ole vajalik ekraani kuvatõmmiste suuruse muutmine. Mugavaks testimiseks saab kasutaja vastavalt oma vajadusele kirjutada piisavalt märkmeid ja lisada piisavas koguses pilte. Tööriistas täidetavate väljade (mis puudutab märkuste arvu, 6 fotode arvu ja suurust ning tähemärke) maksimaalse jõudluse kirjelduses esineb väheolulisi puudujääke, mistõttu ei ole võimalik täielikult hinnata kas jõudlus võib takistada mugavat testimise läbiviimist või kirjeldusest nähtuvalt on tõenäoline, et kasutajad peavad testimisel mõningal viisil lisatavaid märkusi ja/või piltide arvu piirama ja/või kuvatõmmiste suurust tööriistaväliselt muutma. Tööriistas täidetavate väljade (mis puudutab märkuste arvu, 0 fotode arvu ja suurust ning tähemärke) maksimaalse jõudluse kirjelduses esineb olulisi puudujääke ja/või hankekomisjoni hinnangul on tõenäoline, et kasutajad peavad testimisel oluliselt lisatavaid märkusi ja/või piltide arvu piirama ja/või kuvatõmmiste suurust tööriistaväliselt muutma. 1.1.4. Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna kirjelduste või prototüüpide vastavus kõikidele kohustuslikele funktsionaalsetele nõuetele ja hanke eesmärkidele. Kasutajateekonnast või prototüübist nähtuv tööriista mugavus ja lihtsus kasutajatele. Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna 12 kirjeldused või prototüübid vastavad kõikidele  kohustuslikele funktsionaalsetele nõuetele ja hanke eesmärkidele. Kasutajateekonna või prototüübi põhjal on tööriist kasutajale mugav ja lihtne kasutada. Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna 6 kirjeldustes või prototüüpides esineb väheolulisi puudujääke ja/või kasutajateekonna või prototüübi põhjal peab kasutaja tööriistas tegema vähesel määral ebamõistlikke toiminguid ja/või hankekomisjoni hinnangul võib tööriista kasutamine kasutajate jaoks olla mõneti keeruline. Detailanalüüsis esitatud tööriista kasutajateekonna 0 kirjeldustes või prototüüpides esineb olulisi puudujääke ja/või need ei vasta kõikidele kohustuslikele funktsionaalsetele nõuetele ja/või hanke eesmärkidele ja/või kasutajateekonna või prototüübi põhjal ei ole tööriist kasutajale mugav ja lihtne kasutada. 1.1.5. Detailanalüüsis esitatud esialgse tööriista arendamise aja- ja tegevuskava. Aja- ja tegevuskavas on välja toodud tööde etapid, 12 alametapid ja alametappides sisalduvad tööde kirjeldused koos tähtaegade, mõõdetavate tulemite ja ressursi kasutusega. Alametappides sisalduvatele töödele vastav ajakulu on eraldi välja toodud. Ühegi alametapis sisalduva töö maht ei ole üle 40 töötunni või on välja toodud selge, arusaadav ning mõistlik põhjendus, miks konkreetse töö maht ületab 40 töötundi. Aja- ja tegevuskava tööriista arendamiseks on hankekomisjoni hinnangul reaalselt teostatav ja tulemuslik. Aja- ja tegevuskavas esineb väheolulisi puudujääke. Aja- ja 6 tegevuskavas on välja toodud tööde etapid, alametapid ja alametappides sisalduvad tööde kirjeldused koos tähtaegade, mõõdetavate tulemite ja ressursi kasutusega. Alametappides sisalduvatele töödele vastav ajakulu on  eraldi välja toodud. Kuni kahe alametapis sisalduva töö ajakulu on üle 40 töötunni ning puudub mõistlik põhjendus, miks nimetatud töid ei ole võimalik välja tuua väiksema ajakuluga tööde kaupa. Esialgne aja- ja tegevuskava tööriista arendamiseks on hankekomisjoni hinnangul reaalselt teostatav ja tulemuslik. Aja- ja tegevuskavas esineb olulisi puudujääke. Aja- ja 0 tegevuskavas ei ole välja toodud tööde etappe, alametappe ja/või alametappides sisalduvad tööde kirjeldusi koos tähtaegade, töödele vastava ajakulu, mõõdetavate tulemite ja/või ressursi kasutusega JA/VÕI kolme või enama alametapis sisalduva töö ajakulu on üle 40 töötunni ning puudub mõistlik põhjendus, miks nimetatud töid ei ole võimalik välja tuua väiksema ajakuluga tööde kaupa JA/VÕI aja- ja tegevusplaanis esineb muid olulisi puudusi, mille tõttu ei ole võimalik hinnata eesmärkide tähtaegset teostatavust JA/VÕI hankekomisjoni hinnangul on ebatõenäoline, et aja- ja tegevuskava oleks reaalselt teostatav ja/või tulemuslik. Detailanalüüsi eest omistatavate väärtuspunktide arv kokku: 60 7.4. Hankija tunnistab edukaks eeltoodud kriteeriumide alusel kokku enim väärtuspunkte kogunud pakkumuse. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma. 7.5. Juhul, kui kaks või enam pakkumust on võrdsete punktisummadega, selgitatakse edukas pakkumus välja liisuheitmise teel. Liisuheitmise korra määrab hankija. Võrdväärse pakkumuse esitanud pakkujatel on õigus viibida liisuheitmise juures. Liisuheitmise korrast, ajast ja kohast teavitab hankija pakkujaid e-riigihangete keskkonna vahendusel seal esitatud kontaktandmetel. 8. Pakkumuste tagasilükkamine 8.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lg-s 1 sätestatule või kui: 8.1.1. riigihanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms) või 8.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast sõltumatutel põhjustel. 8.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. 9. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija poolt 9.1. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 9.1.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 9.1.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 9.1.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. Hankija ei ole vastutav võimaliku kahju eest, mis on seotud kõikide pakkumuste tagasilükkamise või hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega. 10. Hankelepingu sõlmimine 10.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkujaga, kelle pakkumus on vastavaks ja edukaks tunnistatud, kelle suhtes ei esine hankelepingu sõlmimise eelselt RHS § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid. 10.2. Hankija annab nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks hankija esindaja poolt hankelepingu allkirjastamisega ja selle edastamisega pakkujale allkirjastamiseks. 10.3. Hankeleping jõustub hankelepingu allkirjastamisest viimase lepingupoole poolt. 10.4. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta hankelepingut 10 tööpäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud hankelepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lg 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaim (RHS § 119 lg 1). 11. Hankedokumendi lisad Lisa 1 – Tehniline kirjeldus ja selle lisad Lisa 2 – Hankelepingu projekt Lisa 3 – Pakkumuse maksumuse vorm  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde TEHNILINE KIRJELDUS Hankija: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (70003218) Hange: Digiligipääsetavuse testimise tööriist Sisukord 1. Taustainfo ........................................................................................................................... 1 2. Tööde eesmärk .................................................................................................................... 2 3. Funktsionaalsed nõuded ...................................................................................................... 5 4. Pakkumus .......................................................................................................................... 11 5. Mittefunktsionaalsed nõuded ............................................................................................ 12 1. Taustainfo 1.1. Selleks, et veebilehed ja mobiilirakendused oleksid kasutatavad erivajadustega inimestele ja üldiselt mugavad kasutada kõikidele inimestele, on Euroopa Parlament ja Nõukogu võtnud vastu direktiivi (EL) 2016/21021 (edaspidi avalikule sektorile suunatud direktiiv), millega seatakse nõuded avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavuse tagamiseks ning direktiivi (EL) 2019/8822 (edaspidi toodete ja teenuste direktiiv), mis näeb ette ligipääsetavuse nõuded erasektori toodetele ja teenustele. Avalikule sektorile suunatud direktiiv (2016/2102) on Eesti õigusesse üle võetud avaliku teabe seadusega3 ning toodete ja teenuste direktiiv (2019/882) toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusega4 (edaspidi „digiligipääsetavuse nõuded“). 1 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26. oktoobri 2016 direktiiv (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust. Kättesaadav veebis: https://eur- lex.europa.eu/eli/dir/2016/2102/oj (Kasutamise kp: 05.08.2024) 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17. aprilli 2019 direktiiv (EL) 2019/882, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Kättesaadav veebis: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32019L0882 (Kasutamise kp: 05.08.2024) 3 Avaliku teabe seadus, RT I, 07.03.2023, 11. Kättesaadav veebis: https://riigiteataja.ee/akt/107032023011?leiaKehtiv (Kasutamise kp: 05.08.2024) 4 Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus, RT I, 15.06.2022, 1. Kättesaadav veebis: https://www.riigiteataja.ee/akt/115062022001 (Kasutamise kp: 05.08.2024)  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde 1.2. Õigusaktides nähakse ette digiligipääsetavuse nõudeid nii avaliku sektori asutuste kui erasektori ettevõtjate veebilehtedele, rakendustele ja mitte-veebilistele dokumentidele. Veebilehed, rakendused ja mitte-veebilised dokumendid peavad vastama kindlatele omadustele, et teha need kasutajatele tajutavaks, talitlusvõimeliseks, mõistetavaks ja töökindlaks. 1.3. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi „TTJA“) teostab digiligipääsetavuse nõuetele vastavuse üle riiklikku järelevalvet. Lisaks tuleb TTJA-l koostada korralisi aruandeid Euroopa Komisjonile (vt nt tehnilise kirjelduse lisa 1). Aruande koostamiseks tuleb Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2018/15245 ning Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03)6 alusel testida vastavust kõikidele kohustuslikele ligipääsetavusnõuetele. 1.4. Digiligipääsetavuse testimine on aeganõudev protsess ning testimine nõuab ressurssi nii eraettevõtetelt kui ka avaliku sektori asutustelt (sh TTJA-lt). Nõuetele vastavuse testimiseks on TTJA loonud hindamisvormi (tehnilise kirjelduse lisa 2). 1.5. Hanke objektiks on arendada avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse testimise veebipõhine tööriist (edaspidi „tööriist“), mis võimaldab lisaks TTJA-l avalikustada igaühele kasutamiseks juhendmaterjale digiligipääsetavuse nõuete testimiseks, TTJA ametnikel kasutada hangitavat rakendust järelevalve teostamisel ning statistika ja aruannete koostamisel ning igaühel interaktiivselt testida vastavust digiligipääsetavuse nõuetele. 2. Tööde eesmärk 2.1. Hangitava tööriista eesmärk on lihtsustada digiligipääsetavuse nõuetele vastavuse testimist kõikidele kasutajatele (vt Tabel 1 nõude jrk nr 1). 2.2. Tööriist on kõigile avalikult kättesaadav (vt Tabel 1 nõude jrk nr 1) ning selle eelduslikeks kasutajateks on digiligipääsetavuse nõuetele vastavuse testimise eest vastutavad isikud (eelkõige avaliku sektori asutused; IT-arendust ja -disaini pakkuvad ettevõtted; erasektori ettevõtted, kellele laieneb ligipääsetavusnõuete järgimise kohustus 2025. aastal). Tööriist 5 Komisjoni 11. oktoobri 2018 rakendusotsus (EL) 2018/1524, millega kehtestatakse järelevalvemetoodika ja liikmesriikide aruandluskord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/2102, mis käsitleb avaliku sektori asutuste veebisaitide ja mobiilirakenduste juurdepääsetavust. Kättesaadav veebis: https://eur- lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1524/oj (Kasutamise kp: 05.08.2024) 6 Accessibility requirements for ICT products and services EN 301 549 V3.2.1 (2021-03). Kättesaadav veebis: https://www.etsi.org/deliver/etsi_en/301500_301599/301549/03.02.01_60/en_301549v030201p.pdf (Kasutamise kp: 05.08.2024)  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde peab olema lihtsasti kasutatav nii algajale kui kogenud kasutajale (vt Tabel 1 nõude jrk nr 6). 2.3. Hangitav tööriist võimaldab kõikidel kasutajatel läbi viia testimisi digiligipääsetavuse nõuetele, võttes aluseks TTJA põhjaliku seire hindamisvormi (tehnilise kirjelduse lisa 2), mis sisaldab veebilehtedele (tehnilise kirjelduse lisa 2 tabeli leht „Veebid“), rakendustele (tehnilise kirjelduse lisa 2 tabeli leht „Äpid“) ja mitte-veebilistele dokumentidele (tehnilise kirjelduse lisa 2 tabeli leht „Mitte-veebilised dokumendid“) kehtivaid nõudeid ja testimisjuhiseid. Kasutajal on võimalik testida nii veebilehti, rakendusi kui ka mitteveebilisi dokumente (vt Tabel 1 nõude jrk nr 11). Testimise aluseks oleva hindamisvormi iga leht on omakorda grupeeritud vahepealkirjadena osadeks (edaspidi ka “osa”). Hangitavas tööriistas on kasutajal iga osa juures võimalik teha valik, kas vastav osa on talle kohalduv või mitte (nt kui kasutaja veebilehel ei esine audio- ja videosisu, siis on võimalik märkida kõik osa juurde kuuluvad nõuded kohaldamatuks). Täiendavalt on kasutajal iga (kohalduva) osa juurde kuuluvad nõuded võimalik eraldi märkida vastavaks, mittevastavaks või kohaldamatuks (vt Tabel 1 nõude jrk nr 12). 2.4. Tööriist võimaldab läbi viia automaattestimisi (nende veebilehtedele kehtestatud nõuete kohta, kus on sobivad automaattestid välja töötatud; vt p 2.5.; vt Tabel 1 nõude jrk nr 15, 21-27) ja manuaaltestimisi (kõikide nõuete kohta on olemas manuaaltestimise juhised ja vajalikud väljad tulemuste sisestamiseks, sh automaattestimist võimaldavate nõuete juures; vt Tabel 1 nõude jrk nr 14, 17-20). Testimise alguses saab kasutaja teha valiku, kas testimisel kasutatakse olemasolevaid automaatteste või viiakse testimine läbi täies ulatuses manuaalselt. Kui kasutaja otsustab viia läbi automaattestid, siis esineb siiski võimalus automaattesti tulemusega soovi korral mitte nõustuda ning viia läbi konkreetse nõude kohta manuaaltestimine. Ühtlasi ei hõlma integreeritavad automaattestid igal juhul kogu nõude testimist (vaid näiteks üht või mõnda elementi kogu nõudele vastavuse testimises) ning tööriista ülesehitus peab võimaldama kasutajatel aru saada, milliseid testimisi tuleb lisaks automaattestide kasutamisele ja nende tulemuste kontrollimisele täiendavalt läbi viia ka manuaalselt. 2.5. Automaatseks testimiseks on vaja hangitavasse tööriista integreerida QualWebi7 tasuta kättesaadavad automaattestid, mis on loetletud dokumendis “Integreeritavad 7 QualWebi automaattestide vabavaralised koodid on kättesaadavad: https://github.com/qualweb (Kasutamise kp: 05.08.2024). Automaattestid on hetkel kasutusel ka tarkvaras Salvia. Salvia tarkvara vabavaralised koodid on kättesaadavad: https://github.com/accessibility-fi/salvia (Kasutamise kp: 05.08.2024).  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde automaattestid” (tehnilise kirjelduse lisa 3; vt Tabel 1 nõude jrk nr 22, 24). Automaattestide tegemiseks vajalike väljade täitmine toimub kasutaja jaoks tööriistas ning nende tulemusi kuvatakse samuti tööriistas. 2.6. Tööriista vahendusel automaattesti kasutamisel peab olema võimalik valida testimiseks korraga kuni 20 veebilehe alamlehte. Veebilehtede automaattestide läbiviimiseks sisestab kasutaja veebilehe URL-i tööriista ning määrab automaattestide poolt kraabitavate (crawler) alamlehtede koguse (valikus kuni 100 alamlehte) ja sügavuse (valikus kuni 3). Automaattest kraabib kasutajale sobivad alamlehed, mille hulgast on kasutajal tööriistas testimiseks võimalik valida kuni 20 alamlehte (vt Tabel 1 nõude jrk nr 23). Alamlehtede sügavuse all mõistetakse seda, mitme sammu kauguseid alamlehti alates veebilehe pealehest kasutajale kraabitakse ehk mitme kliki kaugusel asuvad kraabitavad alamlehed kõnealusest pealehest. 2.7. Manuaalsel testimisel on kasutajal võimalik testida erinevaid alamlehti, ekraanikuvasid ja mitte-veebilisi dokumente. Manuaalsel testimisel märgib kasutaja tuvastatud vigade märkmed ja viited (vajadusel piltidena) iga alamlehe, ekraanikuva või mitte-veebilise dokumendi kohta nõudepõhiselt tühjale väljale (vt Tabel 1 nõude jrk nr 19). 2.8. Testimise käigus saavad kõik kasutajad juhiseid (vt Tabel 1 nõude jrk nr 18, 20, 25), mis aitavad tuvastada veebilehtede, rakenduste ja mitte-veebiliste dokumentide digiligipääsetavuse nõuetele vastavust ning mis võimaldavad mugavalt läbi viia manuaaltestimisi ning kontrollida automaattestimiste tulemusi. Kõikide juhistega on võimalik tutvuda ka ilma teste läbi viimata. 2.9. Kuna ligipääsetavuse testimine on ajamahukas ning selleks võib kuluda mitu päeva, peab tööriist võimaldama jätkata testimist vähemalt kümne päeva jooksul pooleliolevalt kohalt. Testi jätkamiseks tuleb luua lahendus, mis ei põhine tavakasutajatele konto loomisel (vt Tabel 1 nõude jrk nr 9). Testimise järel on võimalik selle tulemused enamlevinud dokumendi formaadis (Excel, PDF ja Word) salvestada või e-maili teel edastada (vt Tabel 1 nõude jrk nr 29). Testimise tulemusi on võimalik dokumendi formaadis salvestada ka juhul, kui ei viida läbi kogu ettenähtud testi. Teiste kasutajate tehtud testimistulemused ei saa tööriista kaudu TTJA (ega teistele) kasutajatele nähtavaks. 2.10. Tööriista abil on TTJA kasutajatel (edaspidi ka “TTJA kasutaja”) võimalik läbi viia testimisi järelevalve teostamiseks ja aruannete tegemiseks ning tulemuste põhjal luua statistikat Euroopa Liidu raportite esitamiseks. Ühtlasi on TTJA kasutajatel võimalik olla tööriista sisuhaldajaks ning muuta, lisada ja kustutada tööriistas testimisjuhiseid ning muuta tööriistas avaldatud TTJA kontaktandmeid (vt Tabel 1 nõude jrk nr 2-4).  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde 3. Funktsionaalsed nõuded 3.1. Tööriist peab vastama tabelis (Tabel 1) välja toodud kohustuslikele nõuetele, arvestades käesoleva dokumendi punktis 2 kirjeldatud tööriista eesmärkidega. Kohustuslikud nõuded on arendamisprotsessi struktureerimiseks prioritiseeritud. 3.2. Arendajal on kohustus tagada üksnes Tabelis 1 nimetatud sellise sisu automaatne esitamine, mille juures ei esine märget, et TTJA nimetatud sisu tööriista lisab. Nende funktsioonide puhul, kus on märgitud TTJA sisu lisajaks, tuleb arendajal tagada, et TTJA saab sisuhaldamise vaates nimetatud sisu lisada, muuta ja eemaldada. 3.3. Kohustuslikele funktsionaalsetele nõuetele on antud prioriteetsuse hinnangud 1 ja 2 (vt Tabel 1). Kohustuslikud nõuded, mis on prioriteedihinnanguga 1, kuuluvad arendamisele esmajärgus. Prioriteedihinnanguga 1 märgitud kohustuslike nõuete arenduste üleandmise järgselt toimub lahenduse vastavustestimine tellija poolt ning TTJA kasutaja poolne sisu lisamine vastavalt funktsionaalsetes nõuetes väljatoodule. Tellija teostab testimise sisu lisamise mõistliku aja jooksul, andes täitjale tagasiside. Teises järgus kuuluvad arendamisele kohustuslikud nõuded prioriteedihinnanguga 2. Prioriteedihinnanguga 2 märgitud kohustuslike nõuete arenduste üleandmine toimub hiljemalt 01.09.2025, mille järgselt toimub lahenduse vastavustestimine tellija poolt mõistliku aja jooksul. Jrk nr Kategooria Funktsiooni lühikirjeldus Kohustuslikkus Priorite et Funktsiooni või nõude Funktsiooni või nõude lühikirjeldus ehk mida funktsioon Nõude täitmise Milline on kategooria teeb või millist nõuet peab täitma kohustuslikkus funktsiooni või nõude realiseerim ise prioriteetsu s 1. Avalikuks Tööriist on avalikult kättesaadav ja kasutatav Kohustuslik 1 kasutamiseks kõigile soovijatele. 2. Sisuhaldus TTJA on tööriistas sisuhaldajaks. Loodava Kohustuslik 1 sisuhalduse kasutamisega ei tohi kaasneda TTJA jaoks eraldi jooksvat püsikulu. Sisuhaldust saavad kasutada üksnes TTJA poolt määratud isikud. Sisuhalduse funktsiooniks ettenähtud isikuid peab TTJA- l olema võimalik üheaegselt määrata vähemalt kolm.  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde 3. Tööriist kuvab TTJA kontaktandmeid. TTJA Kohustuslik 1 saab vastavaid andmeid soovi korral muuta. 4. TTJA kasutajad saavad tööriistas sisu (sh Kohustuslik 1 nõudeid, juhiseid, veakirjeldusi, teavitusi) lisada, muuta ja eemaldada. 5. Kujundus Tööriist on kujundatud valitsusportaali 2.0 Kohustuslik 1 stiiliraamatu8 põhjal. 6. Kasutajakogemus Tööriist on kasutajasõbralik, selle kujundus Kohustuslik 1 toetab tööriista eesmärki. Tööriista on mugav kasutada nii algajal kui kogenud testijal. 7. Tööriist on interaktiivne, kasutaja saab Kohustuslik 1 märkida vigu ning lisada testimise jooksul omatarbeks märkuseid, linke ja pilte (kuvatõmmiseid). 8. Kasutaja saab vähemalt kümne päeva jooksul Kohustuslik 1 oma testimist pooleliolevalt kohalt jätkata. Testimise jätkamiseks ei ole vajalik kasutajakonto loomine. Kasutaja saab kümne päeva jooksul, mil testi on võimalik jätkata, vajadusel alustada uut testimist. 9. Kasutajatel on võimalik tagasisidestada oma Kohustuslik 2 kogemust tööriista kasutamisega. Tagasisidet saab anda numbrilise hinnangu ja vabas vormis kommentaariga. 10. Kasutajal on lihtne jälgida oma testimise Kohustuslik 2 progressi (sh automaattestide teostamisel). 11. Testi läbiviimise Tööriist võimaldab testida veebilehtede, Kohustuslik 1 üldnõuded rakenduste ja mitte-veebiliste dokumentide vastavust digiligipääsetavuse nõuetele (vt tehnilise kirjelduse lisa 2). Testimiseks vajalikku kuvatakse vastavalt valitud 8 Valitsusportaali 2.0 stiiliraamat. Kättesaadav veebis: https://pilv.riigikantselei.ee/index.php/s/DXZDTFZfksdriRP (Kasutamise kp 25.08.2024)  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde testimise objektile (veebileht, rakendus või mitte-veebiline dokument). 12. Testimisel on kasutajal võimalik märkida Kohustuslik 1 testi osad tema veebilehe, rakenduse või mitte-veebilise dokumendi puhul kohalduvaks või kohaldamatuks. Kohalduvate osade puhul on iga nõuet võimalik märkida vastavaks, mittevastavaks või kohaldamatuks. 13. Kasutajatel on võimalik kõigi juhistega Kohustuslik 1 tutvuda ka teste läbi viimata. 14. Tööriist võimaldab läbi viia Kohustuslik 1 manuaaltestimisi. 15. Tööriist võimaldab lisaks Kohustuslik 2 manuaaltestimistele läbi viia veebilehtede automaattestimisi. 16. Teste saab läbi viia testimisspetsiifikale Kohustuslik 1 vastavas järjestuses (nagu on esitatud tehnilise kirjelduse lisas 2) ning standardipunktide järjestuses. Vaikimisi (valikut tegemata) kuvatakse teste testimisspetsiifika järjestuses. 17. Manuaaltestimine Manuaaltestimine (koos selleks vajalike Kohustuslik 1 juhiste ja muude väljadega) peab olema võimalik kõigi nõuete puhul. Manuaaltestimisi on võimalik läbi viia vähemalt 20 alamlehe, ekraanikuva või mitte-veebilise dokumendi kohta paralleelselt. 18. Manuaaltestimiste juures kuvatakse Kohustuslik 1 kasutajatele TTJA kasutaja poolt lisatavat lühijuhist, kuidas vastavust manuaalselt testida ja viidet asjakohasele direktiivi või  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde standardi punktile. Lühijuhiste väljadele peab TTJA kasutajal olema võimalik lisada linke ning vormindada teksti. 19. Manuaaltestimiste juures kuvatakse Kohustuslik 1 kasutajatele järgmist: - valik märkida nõue vastavaks, mittevastavaks või kohaldamatuks; - kui kasutaja on vea olemasolu tuvastanud, on tal võimalus lisada endapooolsed kommentaarid ja pildilised viited veale; - vigade puhul, mis esinevad korduvatel elementidel (nt päis või jalus) on kasutajal võimalik määrata vea esinemine kõikidele testitavatele alamlehtedele, ekraanikuvadele või mitte-veebilistele dokumentidele, kus viga esineb; - tööriist määrab vea korduvuse vastavalt kasutaja esitatud andmetele. 20. Manuaaltestimise juures on võimalik avada Kohustuslik 1 detailne vaade, milles kuvatakse kasutajale täiendavaid juhiseid testimiseks. Detailse vaate sisu lisab TTJA kasutaja ja väljale peab olema võimalik lisada pilte ja linke ning vormindada teksti. 21. Automaattestimine Automaattestide kasutamine on valikuline. Kohustuslik 2 22. Automaattestimisi on võimalik tööriista Kohustuslik 2 kaudu läbi viia valitud nõuete puhul. Asjakohased nõuded ja nendele kohalduvad automaattestid on välja toodud tehnilise kirjelduse lisas 3. 23. Automaattestide kasutamisel on kasutajal Kohustuslik 2 esmalt võimalik lisada tööriista testitava veebilehe URL ning valida testimiseks kuni  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde 20 veebilehe alamlehte. Valiku tegemiseks määrab kasutaja tööriista poolt kogutava alamlehtede hulga (kuni 100 alamlehte) ja sügavuse (kuni 3) ning seejärel valib kogutud alamlehtedest testimiseks kuni 20 alamlehte. 24. Automaatseks testimiseks kasutatakse Kohustuslik 2 tehnilise kirjelduse lisas 3 loetletud QualWebi automaatteste9, mis tuleb integreerida hangitavasse tööriista selliselt, et automaattestide tegemiseks vajalike väljade täitmine toimub kasutaja jaoks tööriistas ning nende tulemusi kuvatakse samuti tööriistas. 25. Automaattestimiste juures kuvatakse TTJA Kohustuslik 2 kasutaja lisatud teavitust, mis selgitab automaattestide tulemuste kontrollimise vajadust. Selleks, et kasutajal oleks võimalus automaattestimiste tulemusi kontrollida, kuvatakse koos automaattestimiste tulemustega sama nõude manuaaltestimise juhiseid (lühijuhist ja detailse vaate juhist). 26. Kasutaja saab teha tööriistas valiku, kas Kohustuslik 2 nõustub automaattestimise tulemusega või mitte. Kui automaattest tuvastab mitu viga, on kasutajal võimalik teha valik nõustumiseks või mittenõustumiseks iga nõude kohta. Kasutajal on alati võimalik lisaks automaattestimistele viia tööriistas läbi sama nõude kohta manuaaltestimised (sh märkida nõudele vastavus, mittevastavus ning vea tuvastamisel sellest märkmeid teha). 9 QualWebi automaattestide vabavaralised koodid on kättesaadavad: https://github.com/qualweb (Kasutamise kp 05.08.2024).  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde 27. Automaattestimiste järgselt kuvatakse Kohustuslik 2 tööriista poolt (TTJA kasutaja järgmist sisu ei lisa) kasutajale järgnev teave: - automaattestimise käigus tuvastatud vea lühikirjeldus; - tuvastatud vea asukoha viide (ekraanipilt veaobjektist või koodirea täpsusega viide vea asukohale); - vea korduvus (mitu viga mitmel alamlehel leiti); - kui kasutaja on automaattestimise käigus tuvastatud veaga nõustunud, esineb kasutajal võimalus lisada endapooolsed kommentaarid ja pildilised viited veale. 28. Testitulemused Testitulemuste raportis kuvatakse tulemusi Kohustuslik 1 eraldi kategooriatena: nõuetele mittevastavad ehk leitud vead, nõuetele vastavad ehk korras ja kohaldamatud nõuded. Lisaks kuvatakse raportis kasutaja poolt lisatud pilte ja märkusi. 29. Kasutaja saab valida testitulemuste raporti Kohustuslik 1 sobiva formaadi (Excel, Word, PDF) ning selle dokumendi kujul salvestada või e- mailile edastada. Enne raporti salvestamist on kasutajal võimalik valida, kas ta soovib salvestada kogu testitulemuse või ainult valitud osa (valikus mittevastavad, vastavad, kohalduvad ja statistika). 30. Testitulemuste raportis kuvatakse kasutaja Kohustuslik 2 sellekohasel valikul täiendavalt järgmised statistilised andmed:  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde - nõuete arv, mis on testimisel oleva alamlehe, ekraanikuva, mitte-veebilise dokumendi lõikes standardiga mittevastavuses (MV); - kohaldatavate nõuete arv kokku (KOKKU); - standardiga mittevastavuses olevate nõuete protsentarvutus kõigist kohalduvatest nõuetest (MV%). Tabel 1. Tööriista kohustuslikud nõuded ja nende prioriteetsus. 4. Pakkumus 4.1. Ootame pakkumust ülalkirjeldatud tööriista arendamisele. 4.2. Pakkumuses tuleb esitada tööriista detailanalüüs, mille käigus kirjeldatakse tööriista arendamise äriprotsessi ja tehnilist lahendust ning luuakse prototüüp või koostatakse kasutajateekonna kirjeldus. Detailanalüüs koosneb järgmistest osadest: 4.2.1. Ärianalüüs. Kirjeldada automaattestide integreerimist tööriista (kuidas kasutaja tööriistas automaattestide tulemusi näeb). Kirjeldada kuidas sisendandmeid tööriistas esitada saab (nt dokumenti üles laadida). Kirjeldada päringutulemusi (milliseid päringuid tehakse ja mismoodi erinevate päringute väljundid omavahel seotakse). Kirjeldada pooleliolevate testandmete kontovälist talletamist testimise hilisemaks jätkamiseks vähemalt kümneks päevaks. Kirjeldada süsteemist testitulemuste raporti salvestamist või edastamist. Kirjeldada TTJA sisuhaldamise võimalusi. Kirjeldada tööriista kasutamist TTJA kasutaja poolt korraliste aruannete koostamiseks Euroopa Komisjonile (vt käesoleva dokumendi p 1.3 ja tehnilise kirjelduse lisa 1). Hinnang jõudlusele (sh optimaalne üheaegsete kasutajate arv, tööriista täidetavate väljade maksimaalne jõudlus märkuste arvu, piltide arvu ja suuruse ning tähemärkide osas; alamlehtede, ekraanikuvade või mitte-veebiliste dokumentide arv, mida võimaldatakse üheaegselt manuaalselt testida) koos põhjendusega. Kirjeldada kvaliteedi tagamiseks kasutatavaid tehnilisi seadmeid ja vahendeid. 4.2.2. Prototüüp kahe kasutajaloo (TTJA sisuhalduri kasutaja ja kontota tavakasutaja) kohta või nimetatud kahe kasutaja kasutajateekonna kirjeldus. 4.2.3. Pakutavate kohustuslike funktsionaalsete nõuete teostuse kirjeldus.  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde 4.2.4. Täidetavate mittefunktsionaalsete nõuete kirjeldus. Kui pakkuja arvates ei ole võimalik või otstarbekas mõnda mittefunktsionaalset nõuet täita, tuleb selle mittetäitmise fakt ja põhjendus välja tuua. 4.2.5. Esialgne aja- ja tegevuskava tööriista arendamiseks. Pakkuja peab tooma välja enda nägemuse iga etapi (vt Lisa 3 juhiseid) alametappidest ja neis sisalduvate tööde kirjeldusest, sh arendustööde tegevused ning neile vastav ajakulu. 4.3. Pakkumusega tuleb esitada pakkumuse maksumus vastavalt hankedokumendi punkti 4.9 ja Lisa 3 juhistele. 5. Mittefunktsionaalsed nõuded 5.1. Üldised nõuded 5.1.1. Tööriist on tervikuna korrektselt dokumenteeritud. 5.1.2. Asjaoludes, mida pole käesolevas dokumendis täpsustatud, tuginetakse tööriista arendamisel KeMIT-i mittefunktsionaalsetele nõuetele (tehnilise kirjelduse lisa 4). Kui mõnda konkreetselt kohalduvat nõuet ei ole pakkuja arvates võimalik või otstarbekas täita, tuleb selle mittetäitmise fakt ja põhjendus pakkumuses välja tuua. Kõik erikokkulepped fikseeritakse tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil. 5.1.3. Realiseeritud lahendus peab töötama tellija poolt nõutud funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete ulatuses. 5.1.4. Tööriist on kasutatav enamlevinud veebilehitsejate Edge, Google Chrome, Mozilla Firefox ja Safari viimaste stabiilsete versioonidega. 5.1.5. Tööriist peab olema kasutatav lauaarvutis, sülearvutis, tahvelarvutis, nutitelefonis ja nii Windows, iOS kui Androidi süsteemidel põhinevates seadmetes. Nutiseadmete jaoks on kohaldatud kasutajaliides. 5.1.6. Tööriist on kaasaegsel tehnoloogial põhinev ning vendor-locki ja litsentsitasudeta. Teostatavad arendustegevused ei tohi tellijale kaasa tuua täiendavaid jooksvaid kulusid. 5.1.7. Kasutatakse agiilset arendusmetoodikat. Tööriista arendamise protsessi kaasatakse vähemalt üks tellija poolt määratud isik. 5.2. Jõudlus 5.2.1. Tööriist on üheaegselt kasutatav optimaalsele kasutajate arvule (vt p 4.2.1.). 5.2.2. Tööriist on laiendatav sh andmete mahu, kasutajate arvu ja serverite jõudluse osas. 5.3. Kasutatavus  Lisa 1 - Tehniline kirjeldus Hankedokumendi “Digiligipääsetavuse testimise tööriist” juurde 5.3.1. Tööriist on eesti keeles. Tööriist võib kuvada automaattesti tulemusi inglise keeles. 5.3.2. Tööriist vastab avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ministri määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas standardile EN 301 549). Tehnilise kirjelduse lisad: Tehnilise kirjelduse lisa 1 – Aruanne: Eesti avaliku sektori digiligipääsetavus 2023. aastal; Tehnilise kirjelduse lisa 2 – Põhjaliku seire hindamisvorm; Tehnilise kirjelduse lisa 3 – Integreeritavad automaattestid; Tehnilise kirjelduse lisa 4 – KeMIT-i mittefunktsionaalsed nõuded.  DIGILIGIPÄÄSETAVUSE PÕHJALIK AUDIT Üldinfo hindamisvormist Hindamisvormi tulpade selgitused ja hindamisvormiga testimine *** Käesolev audit hindab veebidomeeni või Standardi vaade *** Kasutades sortimise funktsiooni, reastab standardi vaade nõuded selles järjekorras nagu on nõuded esitatud standardi Veebidomeeni/Mobiilirakenduse nimi: mobiilirakenduse vastavust Euroopa Liidu lisas A. Domeeni aadress/Rakenduse versioon: digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 V3.2.1 *** Veebide tabelis on standardi tabel A.1 (standardi lk 90-95) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad Hindaja/hindajad: (2021-03) lisas A (standardi lk 89-104) viidatud nõuded (nõuded 82-126). Hindamise kuupäev/kuupäevad: avalikule sektorile kohustuslikele *** Äppide tabelis on standardi tabel A.2 (standardi lk 96-104) nõuded, välja arvatud standardi 10. peatükile tuginevad ligipääsetavusnõuetele. nõuded (nõuded 39-83). Hindamiseks kasutatud tööriistade info (nimi, versioon jne). *** Kõrvalsakkides asuvad veebide, äppide ja mitte- *** Mitte-veebiliste dokumentide tabelis on nõuded standardi 10. peatükist, mis on esitatud identses järjekorras tabelites A.1 Juhul kui auditi planki kasutatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) veebiliste dokumentide testimisjuhendid on ja A.2. Sulgudes olev 1. arv on nõude järjekorranumber tabelis A.1; sulgudes olev 2. arv tabelis A.2. 2018/1524 I lisa punktis 1.2 kirjeldatud põhjaliku seire läbi viimiseks, tuleb siia koostatud erinevatele allikatele tuginedes. Kaks Testimisjuhendi *** Kasutades sortimise funktsiooni, reastab testimisjuhendi vaade nõuded testide teostamise järjekorda. märkida kõik tööriistad, mida testide käigus kasutatakse. Sealhulgas ka kõige autoriteetsemat allikat, millest vaade *** Ühtlasi on sellises järjekorras nõuete vahel VAHEPEALKIRJAD, mis grupeerivad üksikud nõuded üldiste tegevuste kaupa tööriistad, millele on testimisjuhendis viidatud. ligipääsetavusnõuetele vastavuse kohta lisainfot (näiteks ekraanilugeja testid) ning annavad lisainfot selle tegevuse kohta. otsida, on standard (nõuded lk 23-85 ja suunised Tähistus standardis Selles tulbas on esitatud number, millega on testitav nõue tähistatud standardis. nõuetele vastavuse hindamiseks lk 115-180) ning WCAG nõuete seletused (WCAG 2.1 Nõude nimi Selles tulbas on testitava nõude ingliskeelne nimi (inglise keeles on need seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge Understanding Docs ). eesti keelde). *** Auditi plangi koostaja on Tarbijakaitse ja Nõude Selles tulbas on inglise keeles esitatud eeltingimus, mille olemasolul on nõude täitmine kohustuslik (inglise keeles on need Tehnilise Järelevalve Ameti digiligipääsetavuse rakendamise seetõttu, et hetkel puudub standardi ametlik tõlge eesti keelde). Lühend ICT tähendab vastavalt hindamisvormile testitavat ekspert Harri Puskar (+372 667 2032; eeltingimus alamlehte või ekraanikuva või mitte-veebilist dokumenti. [email protected]). Testimisjuhend *** Selles tulbas on kirjeldus, kuidas nõuetele vastavust testida. Testima ei pea nõudeid, mille rakendamise eeltingimus ei ole täidetud või mida ei saa testida vastava olukorra puudumisel testitaval alamlehel. *** Kuna ligipääsetavusnõuetele vastavuse testimiseks saab kasutada erinevaid metoodikaid, on mõne testi kirjelduse puhul täpsustatud nõude eesmärki ja toodud näiteid vastavustest või mittevastavustest. *** Veebide testimisjuhendis on 94 testi, mis testivad vastavust 92'le nõudele (2 nõude vastavuse testimiseks on testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav. *** Äppide testimisjuhendis on 118 testi, mis testivad vastavust 117'le nõudele (1 nõude vastavuse testimiseks on testimisjuhendis kaks testi: vastavad testikirjeldused on testimisjuhendis ORANŽI TAUSTAGA). Juhul, kui ühe sellise nõude lõikes on vähemalt üks mittevastavus, on nõue tervikuna mittevastav. *** Mitte-veebiliste dokumentide testimisjuhendis on 45 testi, mis testivad vastavust 45'le nõudele. *** Juhul kui auditi planki kasutatakse Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisa punktis 1.2 kirjeldatud põhjaliku seire läbi viimiseks, tuleb auditi tiitellehele märkida kõik tööriistad, mida testide käigus kasutatakse. Sealhulgas ka tööriistad, millele on testimisjuhendis viidatud. Hindamistulemus *** Siia tulpa märgitakse vastava alamlehe/ekraaanikuva/mitte-veebilise dokumendi hindamistulemus. (V/MV/K) *** Nõuded, mille rakendamise eeltingimus ei ole täidetud või mida ei saa testida (nt. seetõttu, et vastav olukord puudub testitaval alamlehel/ekraanikuvas/mitte-veebilises dokumendis) tuleb märkida hindamisvormis tähega K (ehk "kohaldamatu"). *** Kõik ülejäänud nõuded tuleb märkida vastavalt testi tulemusele V (ehk "vastav") või MV (ehk "mittevastav"). Vastav on tulemus siis, kui testi tulemusel ei tuvastata mitte ühtegi puudujääki. Mittevastav on tulemus siis, kui testi tulemusel Lingid tiitellehel viidatud allikatele tuvastatakse vähemalt üks puudujääk. Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standard EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) Lühiselgitused *** Mittevastavate nõuete puhul tuleb lisada lühikirjeldus puudujäägist, mille tõttu testi hindamistulemus on mittevastav. WCAG 2.1 Understanding Docs Kindlasti on mõistlik ülesse märkida ka muud vajalikud tähelepanekud (nt. kui mõnda rakendamise eeltingimust, testi Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 tulemust vms saab tõlgendada ühte- või teistmoodi, on oluline teada põhjust, miks selline tõlgendus valiti). *** Kuna mittevastavuse fikseerimiseks piisab ainult ühest puudujäägist, ei pruugi olla lühiselgitustesse märgitud kõiki nõuetele mittevastavaid juhtumeid. Nõuded, millel *** Tegemist on hindamisvormi kõige viimase tulbaga. Igas selle tulba lahtris on valem, mis fikseerib ära kõik nõuded, millel esineb vähemalt esines vähemalt üks mittevastavus kõikide alamlehtede/ekraanikuvade/mitte-veebiliste dokumentide hindamistulemuste üks mittevastavus seas. Sellisel juhul on kuvatud vastavas lahtris tekst "Esineb mittevastavus". Juhul kui ei esine ühtegi mittevastavust, jääb lahter tühjaks. *** Pärast testide lõpetamist saab selle tulba abil filtreerida kõikidest nõuetest välja ainult need nõuded, millel esinevad ligipääsetavuse puudujäägid.  ALAMLEHTEDE/EKRAANIKUVADE/MITTEVEEBILISTE URL (selle puudumisel tuleb siia tulpa kirjutada "kuvatõmmis" ja lisada kuvatõmmis vastavasse DOMEENI TULEMUSED: Tulemuste kokkuvõtte parema poole sinistes lahtrites on valemid (liitmistehe ja protsendi võtmine). Horisontaa on standardiga mittevastavuses (MV); standardiga mittevastavuses nõuete protsenti kõigist kohustuslikest nõu veebidomeeni või mobiilirakenduse kohta. VALIMI KOOSTAMISE JUHIS (see põhineb Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisale Juhul kui järgmised alamlehed/ekraanikuvad/mitteveebilised dokumendid on veebidomeenis/mobiilirakenduses olemas, siis lisa need valimisse: *** koduleht (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.2.a); *** sisselogimisleht (alapunkt 3.2.a); *** sisupuu leht (alapunkt 3.2.a.); *** kontaktandmete leht (alapunkt 3.2.a.); *** kasutajatoe leht, selle puudumisel üldine abi leht (alapunkt 3.2.a.); *** õigusliku teabe leht (alapunkt 3.2.a.); *** vähemalt üks asjakohane leht domeeni kaudu pakutava teenusetüübi või muu esmase ettenähtud kasutusvi kohta, kaasa arvatud otsingufunktsioon (alapunkt 3.2.b.); *** lehed, millel esitatud ligipääsetavuse teatis või põhimõtted (alapunkt 3.2.c.); *** lehed, mis sisaldavad tagasiside mehhanismi (alapunkt 3.2.c.); *** lehed, millel on oluliselt erinev välimus või millel esitatakse teist liiki sisu (alapunkt 3.2.d.); *** asjakohased allalaaditavad dokumendid (alapunkt 3.2.e.); *** mis tahes muud lehed, mida seire teostaja vajalikuks peab (alapunkt 3.2.f.); *** juhuslikult valitud lehed, mille arv moodustab kokku vähemalt 10% eelnevate lehtede arvust (kui 10% on komakohtadega arv, siis tuleb ümardada kõrgema täisarvuni, näiteks 12 eelneva lehe korral lisandub valimisse uut lehte jne; alapunkt 3.2.g.); *** 404 lehed (nt. ttja.ee/404), millel on elemente, mida mujal lehtedel ei ole. HTEDE/EKRAANIKUVADE/MITTEVEEBILISTE DOKUMENTIDE VALIM JA HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE uvatõmmis" ja lisada kuvatõmmis vastavasse tabelisse) Alamlehe/ekraanikuva/mitte-veebilise dokumendi nimetus DOMEENI TULEMUSED: testitud alamlehte/ekraanikuva/mitte-veebilist dokumenti (liitmistehe ja protsendi võtmine). Horisontaalsed read (v.a kõige alumine) näitavad alamlehtede/ekraanikuvade/mitteveebiliste dokumentide s nõuete protsenti kõigist kohustuslikest nõuetest (MV%) ning kohustuslike nõuete arvu kokku (KOKKU). Kõige alumine horisontaalne rida n misjoni rakendusotsus (EL) 2018/1524 I lisale ja TTJA 2021. aastast läbi viidud põhjalike seirete kogemusele; link rakendusotsusele 2018/152 mendid on veebidomeenis/mobiilirakenduses Valimi koostamisel pea silmas järgmiseid asju: *** Alamlehtede valikul tuleb eelistada alamlehti, millel on võimalikult palju interaktsiooniv dialoogikastid jne; rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 1.2.3). *** Üks alamleht/ekraanikuva võib olla korraga mitmes alapunkt 3.2 nimetatud kategoorias alamlehel/ekraanikuval võivad olla nii kasutajatugi kui ka kontaktandmed). *** Juhul kui mõni valimisse kuuluv alamleht/ekraanikuva on osa mõnest konkreetsest kas a.); broneerimine) tuleb valimisse lisada kõik teekonda kuuluvad alamlehed ning testida neid s teekonda läbitakse (rakendusotsuse 2018/1524 I lisa alapunkt 3.3). Kui testija peab testima etüübi või muu esmase ettenähtud kasutusviisi avalikus isikustatud keskkonnas, siis võib valimist jätta kasutajateekonna sammud, mis te tagajärgi (nt. avalduse esitamine jne). punkt 3.2.c.); *** Juhul kui mõni modaal muudab oluliselt veebilehe sisu, siis võib teda arvestada eraldi modaalid, mis jätavad tagaplaanile kogu ülejäänud lehekülje sisu ning milles on mitu erine t liiki sisu (alapunkt 3.2.d.); elementi (link, mitme väljaga vorm jne). *** Juhul kui mõnda alamlehte/ekraanikuva saab alla laadida mitte-veebilise dokumendina punkt 3.2.f.); formaadi), siis on tegemist „asjakohase allalaaditava dokumendiga“, sest selle ligipääseta 10% eelnevate lehtede arvust (kui 10% on hindamaks kõnealuse alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 5.4. eks 12 eelneva lehe korral lisandub valimisse 2 *** Juhul kui domeeni kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe formaadis dokument), siis on tegemist „asjakohase allalaetava dokumendiga“, sest selle l el ei ole. testida hindamaks domeeni/rakenduse iga alamlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 12.2.4 KOKKUVÕTE KUVATÕMMISTE TABEL a/mitte-veebilise dokumendi nimetus MV MV% KOKKU Nimetus #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! #DIV/0! kraanikuva/mitte-veebilist dokumenti 0 #DIV/0! 0 /ekraanikuvade/mitteveebiliste dokumentide lõikes nõuete arvu, mis (KOKKU). Kõige alumine horisontaalne rida näitab sedasama terve kogemusele; link rakendusotsusele 2018/1524 on tiitellehel) u: hti, millel on võimalikult palju interaktsioonivõimalusi (vormid, 4 I lisa alapunkt 1.2.3). a mitmes alapunkt 3.2 nimetatud kategoorias (näiteks ühel atugi kui ka kontaktandmed). ekraanikuva on osa mõnest konkreetsest kasutajateekonnast (nt. aja konda kuuluvad alamlehed ning testida neid samas järjekorras nagu 24 I lisa alapunkt 3.3). Kui testija peab testima kasutajateekonda limist jätta kasutajateekonna sammud, mis tekitavad testijale siduvaid eebilehe sisu, siis võib teda arvestada eraldi alamlehena. Näiteks äänud lehekülje sisu ning milles on mitu erinevat interaktiivset aab alla laadida mitte-veebilise dokumendina (nt. saab sellest teha pdf- aaditava dokumendiga“, sest selle ligipääsetavust tuleb testida vastavust nõudele 5.4. dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe alamlehel on mõni pdf- kohase allalaetava dokumendiga“, sest selle ligipääsetavust tuleb amlehe/ekraanikuva vastavust nõudele 12.2.4. KUVATÕMMISTE TABEL Kuvatõmmis Stan- Testimis- Tähistus Nõude nimi Nõude dardi juhendi standardis rakendamise vaade vaade eeltingimus Vahep 1 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 72 2 9.3.2.3 Consistent Where ICT is a Navigation web page 73 3 9.3.2.4 Consistent Where ICT is a Identification web page 133 4 12.1.1 Accessibility and Unconditional compatibility features 127 5 11.7 User preferences Unconditional Vahep 6 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 1 7 5.2 Activation of Where web accessibility content has features documented accessibility features 32 8 9.1.1.1 Non-text content Where ICT is a web page 39 9 9.1.3.3 Sensory Where ICT is a characteristics web page 43 10 9.1.4.2 Audio control Where ICT is a web page 54 11 9.2.2.1 Timing adjustable Where ICT is a web page 55 12 9.2.2.2 Pause, stop, hide Where ICT is a web page 56 13 9.2.3.1 Three flashes or Where ICT is a below threshold web page 58 14 9.2.4.2 Page titled Where ICT is a web page 61 15 9.2.4.5 Multiple Ways Where ICT is a web page 62 16 9.2.4.6 Headings and Where ICT is a Labels web page 64 17 9.2.5.1 Pointer Gestures Where ICT is a web page 65 18 9.2.5.2 Pointer Where ICT is a cancellation web page 67 19 9.2.5.4 Motion actuation Where ICT is a web page 42 20 9.1.4.1 Use of Colour Where ICT is a web page 74 21 9.3.3.1 Error Where ICT is a Identification web page 76 22 9.3.3.3 Error Suggestion Where ICT is a web page 75 23 9.3.3.2 Labels or Where ICT is a Instructions web page 77 24 9.3.3.4 Error prevention Where ICT is a (legal, financial, web page data) Vahep 25 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 44 26 9.1.4.3 Contrast Where ICT is a (Minimum) web page 48 27 9.1.4.11 Non-text contrast Where ICT is a web page 49 28 9.1.4.12 Text spacing Where ICT is a web page 45 29 9.1.4.4 Resize text Where ICT is a web page 38 30 9.1.3.2 Meaningful Where ICT is a sequence web page 47 31 9.1.4.10 Reflow Where ICT is a web page 78 32 9.4.1.1 Parsing Where ICT is a web page 46 33 9.1.4.5 Images of text Where ICT is a web page 40 34 9.1.3.4 Orientation Where ICT is a web page 41 35 9.1.3.5 Identify Input Where ICT is a Purpose web page 68 36 9.3.1.1 Language of Where ICT is a page web page 69 37 9.3.1.2 Language of Where ICT is a parts web page Vahep 38 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 33 39 9.1.2.1 Audio-only and Where ICT is a video-only (pre- web page recorded) 34 40 9.1.2.2 Captions (pre- Where ICT is a recorded) web page 36 41 9.1.2.5 Audio description Where ICT is a (pre-recorded) web page 35 42 9.1.2.3 Audio description Where ICT is a or media web page alternative (pre- recorded) 31 43 7.3 User controls for Where web captions and pages primarily audio description display materials containing video with associated audio content Vahep 44 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 53 45 9.2.1.4 Character Key Where ICT is a shortcuts web page 51 46 9.2.1.1 Keyboard Where ICT is a web page 52 47 9.2.1.2 No keyboard trap Where ICT is a web page 57 48 9.2.4.1 Bypass blocks Where ICT is a web page 59 49 9.2.4.3 Focus Order Where ICT is a web page 63 50 9.2.4.7 Focus Visible Where ICT is a web page 70 51 9.3.2.1 On Focus Where ICT is a web page 71 52 9.3.2.2 On Input Where ICT is a web page 50 53 9.1.4.13 Content on hover Where ICT is a or focus web page Vahep 54 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 32 55 9.1.1.1 Non-text content Where ICT is a web page 37 56 9.1.3.1 Info and Where ICT is a relationships web page 57 57 9.2.4.1 Bypass blocks Where ICT is a web page 60 58 9.2.4.4 Link purpose (in Where ICT is a context) web page 66 59 9.2.5.3 Label in Name Where ICT is a web page 79 60 9.4.1.2 Name, Role, Where ICT is a Value web page 80 61 9.4.1.3 Status Messages Where ICT is a web page 136 62 12.2.3 Effective Unconditional communication Vahep 63 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 2 64 5.3 Biometrics Where web content uses biological characteristics Vahep 65 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 4 66 6.1 Audio bandwidth Where web for speech pages provide two-way voice communication 5 67 6.2.1.1 RTT Where web communication pages provide two-way voice communication 6 68 6.2.1.2 Concurrent voice Where web and text pages provide a means for two- way voice communication and for users to communicate by RTT 7 69 6.2.2.1 Visually Where web distinguishable pages have RTT display send and receive capabilities 8 70 6.2.2.2 Programmatically Where web determinable pages have RTT send and receive send and receive direction capabilities 9 71 6.2.2.3 Speaker Where web identification pages have RTT capabilities, and provide speaker identification for voice 10 72 6.2.2.4 Visual indicator of Where web Audio with RTT pages provide two-way voice communication, and have RTT capabilities 11 73 6.2.3 Interoperability Where web item a) pages with RTT functionality interoperate with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 12 74 6.2.3 Interoperability Where web item b) pages with RTT functionality interoperate with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 13 75 6.2.3 Interoperability Where web item c) pages with RTT functionality interoperate with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 14 76 6.2.3 Interoperability Where web item d) pages with RTT functionality interoperate with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 15 77 6.2.4 RTT Where web responsiveness pages utilise RTT input 16 78 6.3 Caller ID Where web pages provide provides caller identification or similar telecommunicatio ns functions 17 79 6.4 Alternatives to Where web voice-based pages provide services real-time voice- based communication and also provide voice mail, auto- attendant, or interactive voice response facilities 18 80 6.5.2 Resolution item Where web a) pages that provide two-way voice communication includes real-time video functionality 19 81 6.5.3 Frame rate item Where web a) pages that provide two-way voice communication includes real-time video functionality 20 82 6.5.4 Synchronization Where web between audio pages provide and video two-way voice communication include real-time video functionality 21 83 6.5.5 Visual indicator of Where web audio with video pages provide two-way voice communication, and include real- time video functionality 22 84 6.5.6 Speaker Where web identification with pages provide video (sign speaker language) identification for communication voice users Vahep 85 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 23 86 7.1.1 Captioning Where web playback content displays video with synchronized audio 24 87 7.1.2 Captioning Where web synchronization content displays captions 25 88 7.1.3 Preservation of Where web captioning pages transmit, convert or record video with synchronized audio 26 89 7.1.4 Captions Where web characteristics content displays captions 27 90 7.1.5 Spoken subtitles Where web content displays video with synchronized audio 28 91 7.2.1 Audio description Where web playback content displays video with synchronized audio 29 92 7.2.2 Audio description Where web synchronization content has a mechanism to play audio description 30 93 7.2.3 Preservation of Where web audio description pages transmit, convert, or record video with synchronized audio Vahep 94 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 129 95 11.8.2 Accessible Where web content creation content is an authoring tool 130 96 11.8.3 Preservation of Where web accessibility content is an information in authoring tool transformations 131 97 11.8.4 Repair assistance Where web content is an authoring tool 132 98 11.8.5 Templates Where web content is an authoring tool 128 99 11.8.1 Content Where web technology content is an authoring tool Vahep 100 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 81 101 9.6 WCAG Where ICT is a conformance web page requirements 3 102 5.4 Preservation of Where web accessibility content converts information during information or conversion communication 134 103 12.1.2 Accessible Unconditional documentation 137 104 12.2.4 Accessible Unconditional documentation 135 105 12.2.2 Information on Unconditional accessibility and compatibility features Testimisjuhend Alamlehtede-ülesed testid testimise algul. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb vaadata, kas mitut alamlehte korraga või ainult üht alamlehtede-ülest funktsiooni. Kontrolli, kas kõikidel alamlehtedel olevad navigatsioonielemendid (nt. alamlehtede-ülene veebidomeeni menüü) on läbivalt samasugused. Kontrolli visuaalselt, kas sama funktsiooniga nupud, ikoonid, lingid jne (nt. "laadi alla", "liigu edasi" jne) on kõikidel alamlehtedel läbivalt ühtsed. Juhul, kui on avaldatud domeeni tehniline info (näiteks abi alamleht) ning domeenil on sisse ehitatud digiligipääsetavuse funktsioonid (näiteks domeeni omaenda stiilivahetaja), siis tehnilises infos peab olema ülevaade sellest, kuidas neid funktsioone kasutada. Vaata üle, millised on domeeni omaenda digiligipääsetavuse funktsioonid ja kontrolli, kas avalikus domeeni tehnilises infos on ülevaade, kuidas digiligipääsetavuse funktsioone kasutada. Kuna see nõue on alamlehtede-ülene (nõue räägib domeeni digiligipääsetavuse funktsioonidest), siis selle nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele alamlehtedele. Testi käigus tuleb kontrollida, kas veebid alluvad veebilehitseja või kasutaja määratud seadistusele mõõtühikute, veebilehe värvi, kontrastsuse, kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori fookusstiili osas. Näiteks veebilehitseja Google Chrome seadetes (Settings ) - sinna saab veebilehitseja sulgemisnupu all oleva kolme nupu alt avaneva menüü kaudu - saab muuta kirjastiili suurust ning Windowsi operatsioonisüsteemi kasutava arvuti seadete alt leiab kõrgkontrastsuse (High contrast ) sektsiooni, mis võimaldab muuta kuva tavapärasest kontrastsemaks. Alamlehe lihtkontroll. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb alamleht üle vaadata ilma testimiseks mõeldud abivahendeid kasutamata. Juhul kui veebilehe avalikus tehnilises infos (näiteks veebidomeeni abi alamlehel) on kirjas ligipääsetavuse funktsioonid spetsiifiliste erivajaduste jaoks, siis kontrolli testitaval alamlehel, kas vastavad ligipääsetavuse funktsioonid on aktiveeritavad ka vastava erivajadusega inimesele. Nõude mõte seisneb selles, et juhul kui veebilehe sisse ehitatud erivajadusega inimestele mõeldud funktsioon on dokumenteeritud, siis funktsiooni aktiveerimiseks läbitav kasutajateekond peab arvestama selle erivajadusega (me testime siin ainult veebilehe funktsiooni aktiveerimiseks mõeldud kasutajateekondi ning selle nõude raames ei pea testima veebilehitseja funktsioone). Näiteks kui abi alamlehe järgi on võimalik vaegnägijal muuta veebileht kõrgkontrastseks, siis kõik nupud - mida tuleb Juhul selleks kui lehel vajutada -(captcha on robotilõks peavad olema kõrgkontrastsed. ), siis vaata visuaalselt, kas sellele on mõni alternatiiv (nt. tekstiline või heliline). See nõue kehtib olukordades, kus kasutajale antakse tekstilisi juhendeid veebilehe sisu kasutamiseks: tekstilised juhendid ei tohi viidata ainult vastavate elementide kujule, suurusele ja asukohale (näiteks värvilised nooled, ümarad nupud jne) ning kasutajale tuleb anda mõni muu viide lisaks (näiteks värvilisele edasiminekuks mõeldud noolele on kirjutatud "edasi" ja juhend suunab klikkima värvilisele noolele, mille peale on kirjutatud "edasi"). Teosta kontroll visuaalselt. Juhul kui alamlehel hakkab automaatselt mängima heli, mis kestab kauem kui 3 sekundit, siis kontrolli, kas seda on võimalik katkestada, kinni panna või selle helitugevust muuta. Juhul, kui lehel on lühem kui 20 tundi ajalimiit, peab kasutajat sellest hoiatama ning lubama limiidi välja lülitamist või pikendamist (selleks toiminguks peab andma vähemalt 20 sekundit aega). Kontrolli: *** kas on võimalus peatada, panna pausile või peita sisu, mis on automaatselt liikuv või sähviv (animatsioonid, karussellid jne) ja kestab kauem kui 5 sekundit. *** kas dünaamilist sisu (nt automaatne lehevärskendus) saab panna pausile, peatada, peita või on võimalus kohandada uuenduste tihedust. Kontrolli, et lehel ei ole sisu, mis sähviks rohkem kui 3 korda sekundis. Erandiks on piisavalt väike sisu, mille sähvatused on madala kontrastsusega ja ei sisalda liialt palju punast värvi. Kontrolli: *** kas alamlehel on tiitel (st. kas lehekülje koodis on title atribuut). Kontrollimiseks mine hiirega Google Chrome veebilehitseja ülemisel real vastava vahekaardi peale, misjärel ilmub tiitli olemasolul kast koos lehekülje tiitliga. *** kas alamlehe tiitel kirjeldab alamlehe teemat või otstarvet. Kontrolli, kas kasutajal on võimalik määratleda alamlehe asukohta mitmel viisil. Näiteks on nõue vastav juhul kui alamlehel olles leiab selle nii alamlehel olevast domeeni menüüst kui ka alamlehel olevast domeeni otsingust. Või on nõue vastav juhul kui alamlehel on link nii domeeni sisupuule (sitemap ) kui ka domeeni otsingu lehele. Nõue ei kohaldu alamlehtedele, mis on protsesside sammud või tulemused (näiteks alamlehed mitme- sammulisest taotluse esitamise, e-poes ostimise jne kasutajateekonnast). Kontrolli visuaalselt, kas lehe pealkirjad kirjeldavad järgnevat sisu; kas vormiväljade pealkirjad kirjeldavad täpselt, mida sinna kirjutada jne (nt. “Eesnimi” ja “Perekonnanimi”, mitte “Nimi” ja “Perekonnanimi”). Kontrolli, kas tegevusi, mille jaoks peab hiirt liigutama konkreetset trajektoori pidi (lohistamine (drag ), libistamine (slide ) jne), saab teha ka tavalise hiireklõpsuga. Kontrolli, kas on võimalik ühe puutega päästiksündmust nagu hiire allavajutus (onmousedown ) tagasi võtta. Nt. kui hiirega nupu peale vajutada, kuid lahti laskmata nupu pealt kursoriga ära liikuda, siis ei tohi seda lugeda nupu aktiveerimiseks. Kui mõni tegevus testitaval alamlehel eeldab seadme liigutamist (nt. raputamine) või kasutaja liigutamist (nt. lehvitamine kaamerasse), siis kontrolli, kas seda tegevust saab teha ka muud moodi (nt. vajutades nupule). Testi eesmärk on kontrollida, et värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse reaktsiooni (nt. täitmata jäänud kohustuslike vormiväljade markeerimine osutamaks, et need on jäänud täitmata) või eristatakse visuaalselt elemente. Seega kontrolli visuaalselt, et: *** teave, mida edastatakse omavahel eristatud värvidega, on olemas ka tekstiliselt. *** värvilistel vormi nuppudel on olemas tekst. *** värvilistel tekstidel, kus värv näitab selle teksti spetsiifilist tähendust, on tekstil juures veel mõni visuaalne tunnus, mis näitab selle teksti spetsiifilist tähendust. *** juhul, kui lingid või nupud on eristatud ainult värviga, siis kursorit selle peal liigutades tekib juurde veel mõni visuaalne eristav tunnus ja muutub lingi või nupu kontrastsus võrreldes ümbritseva tekstiga (kontrastsussuhe peab olema vähemalt 3:1’le; vajadusel testi seda olukorda koos kontrastsusnõuete 9.1.4.3 ja 9.1.4.11 vastavuse testimisega). *** juhul, kui mittetekstilist sisu eristatakse vaid värvidega, on seesama sisu eristatud ka mustriga (näiteks joondiagrammil on üks joon esitatud siniselt ja pidevjoonena ning teine joon roheliselt ja punktiirina). Vaata üle tekstid, lingid, diagrammid, sisestusväljad (otsingulahter, väljad sisselogimiseks, uudiskirjaga liitumiseks vms) jne. Juhul, Juhul, kui kui testitaval testitaval alamlehel alamlehel on on vorm, vorm, siis siis testi testi nõudeid nõudeid 9.1.4.1, 9.1.4.1, 9.3.3.1 9.3.3.1 ja ja 9.3.3.3 9.3.3.3 koos koos.(nõude 9.1.4.1 Kirjuta vormi sihilikult midagi valesti, püüa vorm ära saata ja kontrolli, kas vigane väli on teistest eristatud ning kas selle välja juurde tekkis tekstiline veateade. Juhul, kui testitaval alamlehel on vorm, siis testi nõudeid 9.1.4.1, 9.3.3.1 ja 9.3.3.3 koos. Kontrolli, kas veateates on soovitus selle parandamiseks. Juhul kui testitaval alamlehel on sisestusväljad, siis kontrolli visuaalselt: *** kas sisestusväljade juures on sildid ja/või selgitused, mille järgi kasutaja saab aru, millist sisendit temalt oodatakse (nt. vormiväljade sildid). *** juhul, kui osa sisestusväljadest on kohustuslikud ja osa vabatahtlikud, siis on need selgelt omavahel eristatud. Juhul kui testitaval alamlehel on vorm, mille ära saatmisel on õiguslikud või finantsilised tagajärjed, siis kontrolli, kas kasutajal on võimalik sisestatud info üle vaadata, seda parandada ning vajadusel vormi ärasaatmine tagasi võtta. Testid tööriistadega. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada vastavaid tööriistu (v.a klaviatuur ja ekraanilugeja). Üks tööriistadest, mida nüüd vaja läheb, on laiendus (extension ) Web Developer (loe siit lähemalt: https://chrispederick.com/work/web-developer/ ), mille saab lisada Google Chrome'i, Firefox'i ja Opera'le. Teksti ja tema tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad, et nende kontrastsus oleks minimaalselt 4,5:1 või suurte tekstide (st. tekstid mille tähemärgi suurus on vähemalt 18 või paksus kirjas 14 punkti) puhul 3:1. Tee kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color- codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/). Kui veebil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib tavavaates kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele. Kasutajaliidese elemendi (nt. sisestusväli) või graafilise elemendi (nt. ikoon) ja tema tausta värvide kontrastus peab olema vähemalt 3:1 erinevates olekutes (elemendil on fookus/ei ole ole fookust jne). Tee kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color-codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/). Kui veebil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib tavavaates kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele. Testi tegemiseks tuleb lisada järjehoidjaribale (bookmarks bar ) "Text spacing" link. Selle leiab https://a11y- guidelines.orange.com/en/web/develop/layout/ lehelt märksõna "Bookmarklet" alt. Liigu kursoriga sellel lehel alla joonitud "Text spacing" peale, klikk paremale klahvile ja siis valik "Copy link address". Liigu edasi BookMark manageri ning lisa link uue järjehoidjana. Näiteks Google Chromes saab seda teha minnes seadete (kolm täppi veebilehitseja sulgemisnupu all) alt Bookmark manager'i ning kleebi uue järjehoidja lisamisel kopeeritud link valikuga "Paste as plain text" vastavasse lahtrisse. Testitaval veebilehel tuleb sellele järjehoidjale klikkida ning seejärel suurenevad teksti vahekaugused nii kaugele nagu seda käesolev nõue näeb (reavahe 1,5 korda suurem kui font; lõikude vahe 2 korda suurem kui font; tähtede vahe 0,12 ühikut fondi suurusest; sõnade vahe 0,16 ühikut fondi suurusest). Kontrolli visuaalselt, kas kogu lehekülje tekst ja funktsionaalsus on loetav ja kasutatav. Enne testidega Seadista jätkamistsuurendus veebilehitseja tuleb algsätted 200%taastada peale ja (nt. lehtevisuaalselt, kontrolli värskendades). kas sisu on loetav ja funktsionaalne. Juhul kui sisu esitamise järjekord mõjutab selle tähendust, peab olema sisu õige lugemisjärg tarkvaraliselt määratletav. Sellele nõudele vastavuse testimiseks ava laiendus "Web Developer" ja siis selle vahekaart CSS . Järgmisena valik "Disable All CSS". Seejärel ava sama alamleht teises veebilehitsejas, pane mõlemad veebilehitsejad kõrvuti ja kontrolli, kas sisu järjestus on üldjoontes sama (kui on üldjoontes sama, siis on testi tulemus nõudele Ava laiendus vastav). ja siis selle ülemiselt ribalt vahekaart "Resize". Järgmisena valik "Resize "Web Developer" Windows" ning märgi laiuseks (Width ) 1280. Seejärel vii suurendus (zoom ) 400%'ndini (laius vastab 320'le CSS pikslile). Seejärel vähenda suurendust samm-sammult 100%'ndini. Veebileht peab olema kohanduv, st sisu peab olema kasutatav ning ei tohi tekkida teist ehk horisontaalset kerimisriba. Enamasti on veebilehed mõeldud vertikaalseks kasutamiseks, aga juhul kui veebileht on mõeldud horisontaalseks kasutamiseks, siis tuleb märkida kõrguseks (height ) 1024. Seejärel vii suurendus (zoom ) 400%'ndini (kõrgus vastab 256'le CSS pikslile). Seejärel vähenda suurendust samm-sammult 100%'ndini. Veebileht peab olema kohanduv, st sisu peab olema kasutatav ning ei tohi tekkida teist ehk vertikaalset kerimisriba. Kriteeriumi erandiks on pildid, kaardid, diagrammid, videod, mängud, presentatsioonid, tabelid ja kasutajaliidesed, kus peavad kerimisribad nähtaval olema. Testiga kontrollitakse alamlehte märgendkeele korrektsust ning kuna selleks kasutatakse kolmanda osapoole validaatorit, siis ei tohi isikuandmete kaitse tõttu valideerida alamlehti, millelt ei saa eemaldada isiklikku infot. Ava laiendus "Web Developer" ja siis selle vahekaart Tools . Järgmisena valik "Validate Local HTML". Seejärel avaneb eraldi vahekaardil Nu Html Checker, mis kuvab testi tulemust. Testi tulemus on vastav siis, kui ei tuvastatud ühtegi viga (error ). Vigade hulka näed, klikkides valikut "Message Filtering". Vigade korral pane lühiselgitusse kirja arv, mitu viga tuvastati. Täpsustus tulemuse tõlgendamise kohta. Nõude 9.4.1.1 aluseks on WCAG versioonide 2.0 ja 2.1 nõue 4.1.1, mis toob välja 4 konkreetset komponenti, mis peavad märgendkeeles korrektsed olema (väljavõte eestikeelsest WCAG 2.0'st: "peavad elementidel olema terviklikud algus- ja lõpumärgendid, elemendid peavad olema pesastatud vastavalt nende spetsifikatsioonidele, sama atribuuti ei tohi elemendile omistada mitu korda ning kõik identifikaatorid on unikaalsed, v.a juhtudel, kui spetsifikatsioonid eriomadusi lubavad."). Samas viitavad ka erinevad nõude mitteametlikud selgitused, et sõltumata komponendist tuleb märgendkeel kirjutada korrektselt (näiteks väljavõte https://www.w3.org/WAI/WCAG21/Understanding/parsing.html lehelt: "Therefore, the Success Criterion requires thatetthe Nõue ütleb, content juhul can be parsed kui märgendkeel using only võimaldab the samalaadset teksti rules of the formal grammar."). visuaalset Seetõttu esitust nagu vaadatakse teksti esitlemine pildivormingus, siis tuleb tekst esitada pildivorminguta. Teksti esitlemine pildivormingus on lubatud, kui kasutaja saab ise visuaali kohandada, ning juhul, kui pildivorming on vältimatu (näiteks logod, millele on kirjutatud tekst). Selliste erandite korral peab pildil olema alt-tekst, mis annab edasi sama informatsiooni nagu visuaal ise. Nõude kontrollimiseks ava laiendus "Web Developer" ja siis selle vahekaart Images . Vali "Display Alt Attributes" ja "Outline All Images" (kui on raske aru saada, kas tegemist on pildiga, siis võib ka valida "Make Images Invisible"). Kontrolli lähtekoodist, kas veebilehte on võimalik kasutada nii püstises kui ka külje peal olevas asendis. Selleks vajuta Google Chrome's hiire parem klikki (avaneb "Context menu") ning vali "Inspect". Seejärel avaneb DevTools paan. Paani kõige ülemisel real on vasakult poolt minnes "Select an element in the page to inspect it" ikoon ning seejärel "Toggle device toolbar" ikoon (mobiil ja tahvel). Avanenud vaates saab valiku "Dimensions" alt valida erinevate mobiilide mõõte testimiseks (vali väikeste mõõtudega mobiilid nagu näiteks "Galaxy S5" ja "iPhone SE"). Seejärel testi vastavust nõudele, klikkides valikule "Rotate" (vaate ülemise rea parempoolne ikoon, mis kujutab pööratavat mobiili) ning sirvides alamlehte. Kontrolli lähtekoodist (hiire parem klikk ehk "Context menu">valik "Inspect">valik "Select an element in the page to inspect it">kliki uuritavale elemendile või koodireale), kas kõikidel kasutaja kohta infot koguvatel vormiväljadel (näiteks meiliaadressi sisestusväli või nime sisestusväli, kuid mitte näiteks otsingukast) on korrektne aktiveeritud autocomplete atribuut (korrektsed on täpse väärtusega aktiveeritud atribuudid, näiteks autocomplete="email", autocomplete="name", autocomplete="tel" jne). Kontrolli lähtekoodist, kas alamlehe keel on fikseeritud vastava HTML'i atribuudiga (nt. html lang="et") ning kas keeletähis on korrektne (eesti keel - et; vajadusel saab siit vaadata teisi keeli: https://www.w3schools.com/tags/ref_language_codes.asp ). Selleks hiire parem klikk ehk "Context menu">valik "Inspect">alamlehe keele atribuut on ülemistel koodiridadel). Kontrolli lähtekoodist, kas osa alamlehe tekstist, mis on teises keeles kui alamlehel põhikeel, on fikseeritud vastava HTML'i atribuudiga (nt. blockquote lang="ru"; span lang="en") ning kas keeletähis on korrektne (inglise keel - en, vene keel - ru; vajadusel saab siit vaadata teisi keeli: https://www.w3schools.com/tags/ref_language_codes.asp ). Selleks hiire parem klikk ehk "Context menu">valik "Inspect">valik "Select an element in the page to inspect it">kliki uuritavale elemendile või koodireale). Audio- ja videosisu testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui alamlehel on audio- või videosisu. Kontrolli, kas eellindistatud helisalvestisele või ilma helita videole (nt. animatsioon või tummfilm) on lisatud selle sisu edasi andev alternatiiv. Helisalvestise puhul näiteks tekstiline sisukirjeldus (transcription ) nagu salvestise sisu käsikiri; helitu video puhul näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade veebis olevast Kontrolli, tekstist) ninghelile kas eellindistatud on vastavalt kavormis mistahes märgistatud. (nt. taskuhääling, helindatud video) on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andvad vaegkuuljate subtiitrid. Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud. Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev tekstiline sisukirjeldus (transcription ; nt. salvestise sisu käsikiri) või helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Juhul kui alamlehe peamine eesmärk on esitleda audio- ja videosisu, siis kontrolli, kas vaegkuuljate subtiitrite ja helikirjelduse aktiveerimiseks või sulgemiseks ei pea tegema rohkem klikke kui video mängima või pausile panekuks. Testid klaviatuuriga. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada klaviatuuri. Vajuta klaviatuuril ükshaaval läbi kõik tähed ja numbrid kontrollimaks, kas klaviatuuri kiirvalikud sel alamlehel koosnevad ainult üksikutest tähe- või numbriklahvidest (see funktsionaalsus sobib klaviatuuri kasutajatele, aga segab näiteks häälkäskluste kasutajaid). Juhul kui mõni ühe-klahviline kiirvalik aktiveerub (nt. otsingufunktsiooni saab vaikimisi aktiveerida vaid ainult tähega s), siis peab olema võimalik sellised kiirvalikud välja lülitada või ümber seadistada (nt. lisada kiirvalikusse muuteklahvi (modifier key ) nagu näiteks Shift. Nõude erandid on sellised ühe-klahvilised kiirvalikud, mida saab kasutada ainult siis, kui mõni konkreetne kasutajaliidese Nõue element ütleb, et kõik lehe on fookuses.peavad olema kasutatavad üksnes klaviatuuriga, sealhulgas ei tohi funktsioonid klahvile vajutamine olla seotud konkreetsete ajaliste limiitidega (näiteks klahvi all hoidmine pikema aja vältel). Nõue ei kohaldu olukordadele, kus klaviatuuri pole võimalik kasutada (näiteks hiirega joone tõmbamine). Nõude kontrolliks kasuta veebilehte klaviatuuriga: liigu Tab-nupuga veebilehel ringi (Shift+Tab saab tagasi liikuda); aktiveeri Enter-nupuga linke ja nuppe; märgi Space-nupuga märkeruute; navigeeri nooltega menüüdes; muuda nooltega raadionuppude (radio buttons ) olekuid; sulge Esc-nupuga modaale. Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et ei oleks nn klaviatuurilõksusid, kus klaviatuuri fookus jääks kinni kindla elemendi külge, kust ei saa edasi ega tagasi navigeerida. Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et on olemas nn ülehüppamislingid (tavaliselt tab-nupuga liikudes esimene link kodulehe päises, üldjuhul on see peidetud, aga tab-nupuga tuleb välja). Ühtlasi kontrolli, kas ülehüppamislink töötab (st. kliki sellele ja vaata, kas see viib sind lehekülje põhisisuni). Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, kas kasutajaliideste elementide fokusseerimise järjekord on loogiline ja intuitiivne. Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, kas igal aktiveeritaval kasutajaliidese elemendil - nagu näiteks nupp või link - on fookusstiil, mis seda eristab teistest elementidest antud elemendi fookusesse võtmisel. Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et elemendi fookussesse võtmisel ei toimu olulist ja ootamatut muutust. Näiteks nõue on mittevastav siis, kui liigutada klaviatuuriga fookus vormi saatmise nupule ning ilma seda nuppu vajutamata (st. ilma vormi ära saatmise käsklust andmata) saadab veebileht vormi automaatselt ära. Samaaegselt nõude 9.2.1.1 testimisega kontrolli, et vormi sisestamisel või kasutajaliidese elemendi muutmisel (nt. märkeruudu märkimine, raadionupu oleku muutmine) ei toimu olulist ja ootamatut muutust. Näiteks nõue on mittevastav siis, kui teha märkeruutu märge ning vahetult peale seda avaneb ootamatult uus veebileht eraldi aknas. Nõue käsitleb sellist sisu, mis ilmub välja alles siis, kui mingi elemendi peal kursorit nii-öelda hõljutada (hover ) või sellele elemendile klaviatuuriga fookust anda (nt. olukord, kus „hõljutades“ kursorit menüü ühe nupu peal, ilmub kursori alla lisatekst, mis varjab ära menüü mõne teise nupu). Kontrolli nii klaviatuuri kui hiirega, kas: *** tekkinud sisu on võimalik kinni panna ilma kursorit või fookust liigutamata (näiteks ESC klahviga) JA *** kursori saab liigutada tekkinud sisu peale ilma, et see ära kaoks JA *** tekkinud sisu ei kao ära enne, kui kasutaja selle tahtlikult kinni paneb, kursori või fookuse mujale liigutab või kui tekkinud sisu (näiteks veateade) pole enam aktuaalne. Erandid on veebilehitseja infomullid (tooltip ’id; näitavad HTML title atribuuti) ning veateated. Testid ekraanilugejaga. Kontrolli ekraanilugejaga, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette kirjelduse, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt ise (st. piltidele on korrektselt kirjutatud alt-atribuut / aria-label). Dekoratiivsete piltide (st. selliste, mis ei anna lisainformatsiooni) ei tohi ekraanilugeja midagi ette lugeda. Nõue ütleb, et teave ja seosed, mida esitatatakse visuaalselt, tuleb esitada ka tekstiliselt või tarkvaraliselt. Tarkvaraline esitamine tähendab teabe ja seoste kirjeldamist veebilehe lähtekoodis (see tagab teabe ja seoste arusaadavuse tugitehnoloogiatele, näiteks ekraanilugejad). Kontrolli ekraanilugejaga vastavate olukordade olemasolul, kas: *** ekraanilugeja ütleb välja, kui ta jõuab leheküljel uue osani (päis, menüü, põhisisu, jalus, külgriba, bänner, otsing jne). See test näitab, kas lehekülje struktuur on märgistatud semantilise HTML'i struktuurielementide või ARIA Landmark 'idega. *** ekraanilugeja loeb visuaalselt esitatud pealkirjad ette korrektselt (korrektselt ette loetud pealkiri koosneb vastavast fraasist ja elemendist, näiteks "Digiligipääsetavuse tagamine heading level 1") ning esitab pealkirjade struktuuri korrektselt (lehel on olemas üks 1. taseme pealkiri; pealkirja tasemed on korrastatud ehk näiteks 2. tasemest madalam tase ei ole 4. tase, vaid on 3. tase; ei esine pealkirja elementi ilma pealkirjata jne). See test näitab, kas pealkirjad on kirjeldatud lähtekoodis korrektse märgistusega. *** ekraanilugeja nimetab iga vormivälja juures sellega seotud sildi (label ; testimiseks tuleb liikuda tab- nupuga - see viib ekraanilugeja fookuse klikitavalt elemendilt klikitavale elemendile tekstil peatumata - ning vormiväljale jõudes peab ekraanilugeja sildi nimetama; korrektselt ette loetud märguanne koosneb vastavast sildist ja vormivälja elemendist, näiteks "Eesnimi edit"). See test näitab, kas sildid on seotud vastavate vormiväljadega. *** ekraanilugeja nimetab tabeli pealkirja ning seostab tabeli andmelahtri vastava veeru päiselahtriga (kõige ülemine rida) ja/või vastava rea päiselahtriga (kõige vasakpoolsem veerg). See test näitab, kas tabel on kirjeldatud lähtekoodis korrektse märgistusega. Kontrolli, kas ülehüppamislink tuleb välja ja töötab. Kontrolli ekraanilugejaga, et linkide otstarve on arusaadav ainuüksi lingi tekstist või koos seda ümbritseva ekraanilugeja poolt etteloetava kontekstiga. Liigu ekraanilugejaga läbi lehe ning kontrolli, et linkide, nuppude ja sisendite nähtav silt kattub nimega, mille loeb ette ekraanilugeja, või kattub nime algusega, mille loeb ette ekraanilugeja. Kontrolli, kas ekraanilugeja teatab iga kasutajaliidese elemendi (nt. link, vormiväli, nupp, ikoon, kalender kuupäeva valimiseks jne) nimetuse ja eesmärgi ning teatab ka sellest, kui selle väärtus muutub (nt. element on fookuses, valitud, märgitud jne: vajadusel tuleb ise lahtrisse teha linnuke vms). Nõude eesmärk on tagada, et kasutajaliidese elemendid on tugitehnoloogiatega sama kasutatatavad nagu need on ilma tugitehnoloogiateta. Kontrolli ekraanilugejaga, kas olekumuudatused (nagu veateated või “Otsin...“, “Leiti 12 vastet”, “Vasteid ei leitud”) loetakse ette ilma, et kasutaja selle ekraanilugejaga fookusesse võtab. Domeeni kasutajatugi (täpsemalt näiteks domeeni omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne) peab arvestama erivajadustega inimestega (st. erivajadustega inimesel on võimalik suhelda kasutajatoega otse või läbi tugiisiku) ning nõue on vastav ka siis, kui erivajadustega inimesele pakutakse kõikidest võimalikest variantidest kõige minimaalsemat tuge. Seega juhul kui domeenil on olemas kasutajatugi, siis testitakse siin seda, kas ekraanilugejaga on võimalik leida ja teada saada kasutajatoe kontaktandmed. Alamlehtedel, kus ei ole kasutajatoe kontaktandmeid, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga on võimalik liikuda ükskõik millisele kasutajatoe kontaktandmeid esitavale alamlehele. Alamlehtedel, kus on kasutajatoe kontaktandmed, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga on võimalik teada saada vähemalt üks kontaktviis (nt. telefoninumber, meiliaadress, domeeni omaniku postiaadress). Biomeetrilise identifitseerimise test. Sellele nõudele saab vastavust testida vaid juhul, kui alamlehel on vastavad funktsioonid (tegemist on vähetõenäolise olukorraga). Juhul kui kasutaja autentimiseks või alamlehe kontrollimiseks kasutatakse biomeetrilist identifikaatorit (sõrmejälg, näotuvastus jne), siis kontrolli, kas nendele on mitu erinevat biomeetrilist või mittebiomeetrilist alternatiivi. Kahepoolse häälsuhtluse võimalusega veebilehe testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui alamlehel on selle sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning reaalajas testi võimalused (tegemist on vähetõenäoliste olukordadega). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus, siis kontrolli, kas sagedusvahemiku ülemine piir on vähemalt 7000 Hz. Kahepoolse häälsuhtlusega peab kaasnema ka RTT (Real-Time Text ; sõnumite saatmine ilma "saada" nuppu vajutamata) võimalus. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus, võimalik on testida veebi RTT toimivust (st. testija näeb teisest seadmest saadetud sõnumit) ning testimises on võimalik kasutada RTT testseadet (RTT reference terminal ), siis kontrolli, kas suhtlus üle RTT toimib. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused, siis kontrolli, kas need toimivad samaaegselt. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus, testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt, siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas need on visuaalselt eristatavad (nt. erinevate osapoolte sõnumid erinevad värvi ja kirjatüüpi poolest). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus, testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt, siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas "saatja" ja "vastuvõtja" sõnumid on tarkvaraliselt eristatavad (nt. eristatavad ekraanilugeja abil). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus, testitav veeb tuvastab kõneleja tema hääle järgi ning testimises on võimalik kasutada RTT testseadet, siis saada testseadmest sõnum veebi ning kontrolli, kas veeb näitab, kes teksti kirjutab. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega IKT-seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) kuvab visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused, kahepoolne häälsuhtlus toimib üle Public Switched Telephone Network (PSTN) sidevõimaluse ning testimises on võimalik kasutada V.18 testseadet (V.18 reference terminal ), siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused, kahepoolne häälsuhtlus toimib üle VOIP with Session Initiation Protocol (SIP) sidevõimaluse ning testimises on võimalik kasutada RFC 4103 protokollile vastavat RTT testseadet, siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused, kahepoolne häälsuhtlus toimib üle mõne muu sidevõimaluse kui PSTN või VOIP with Session Initiation Protocol (SIP) sidevõimalused ning testimises on võimalik kasutada antud sidevõimalusele vastavat RTT testseadet, siis kontrolli: *** kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). *** kas kasutatava sidevõimaluse spetsifikatsioon on avaldatud ning sisaldab meetodit tähistamaks olukorda, kus infovahetuse käigus tekkisid moonutatud ja kaduma läinud tähemärgid. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused ning testimises on võimalik kasutada uuele RTT standardile vastavat RTT testseadet, siis kontrolli: *** kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). *** kas uue RTT standardi alusel saab kasutada kõiki senimaani veebis kasutatud sidevõimalusi. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus ja testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt, tuleb saata lühike sõnum ja kontrollida, kas "saatja" tekst jõuab "vastuvõtjani" maksimaalselt 500 millisekundi jooksul. Juhul kui testitav veeb kuvab helistaja identiteeti, siis kontrolli, kas seda esitletakse tekstiliselt ning see tekst on ka tarkvaraliselt kindlaks tehtav (näiteks kõnesüntesaator loeb selle ette). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud reaalajas häälsuhtluse ( real-time voice-based communication ), kõneposti (voice mail ), häälkonsultandi (auto-attendant ) ja interaktiivse häälvastuse (interactive voice response ) võimalused, siis kontrolli: *** kas veeb pakub kasutajale infole ligipääsuks meetodeid, mis ei vaja kuulmis- või kõnevõimet. *** kas veeb võimaldab täita kõiki süsteemi poolt kasutajale täitmiseks loodud ülesandeid ilma kuulmis- või kõnevõimeta. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis kontrolli, kas video resolutsioon on vähemalt QVGA ehk 320×240 pikslit. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis kontrolli, kas video kaadrit sekundis määr (frame rate ) on vähemalt 20 kaadrit sekundis (frames per second ). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis kontrolli, kas erinevus heli ja videopildi vahel on kuni 100 millisekundit. Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega IKT- seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) kuvab visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva video edastamise funktsionaalsusega IKT-seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolel tuleb viibelda ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) näitab, kes viipleb. Videoesitleja testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui alamlehel on selle sisse ehitatud videoesitleja või sellel saab videosid konverteerida (tegemist on vähetõenäoliste olukordadega). Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis pane video mängima ja kontrolli, kas kasutaja saab vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kuvada ja kuvamine lõpetada. Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas heli ja vaegkuuljate subtiitrid on omavahelises sünkroonis (lubatud vahe on kuni 100 millisekundit). Juhul kui veebilehel saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab nõuetele 7.1.1 ja 7.1.2. Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas kasutaja saab vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kohandada (nt. võimalus muuta subtiitrite kirjastiili, subtiitrite värvi jne). Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote subtiitrid ei ole osa videost (st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas videoesitlejal on heliväljund subtiitrite heliliselt esitamiseks (nt. selle jaoks aktiveeritav heliriba (audio track )). Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas videoesitlejal on funktsionaalsus, mis lubab mängida helikirjeldust põhilise heli asemel või mõlemat heliriba (audio track ) korraga. Juhul kui veebilehel on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas video ning helikirjeldus on omavahel sünkroonis. Juhul kui veebilehel saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab nõuetele 7.2.1 ja 7.2.2. Loomeinstrumentide (authoring tool ) testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine (tegemist on vähetõenäolise olukorraga). Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas selle tööriistad võimaldavad luua sisu, mis vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi 9. peatükile (juhul kui loodav sisu on veebiline) või 10. peatükile (juhul kui loodav sisu on mitte-veebiline). Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja see pakub võimalust sisu teisendada (sisu platvorm jääb samaks, aga sisu struktuur muutub, nt. dokument jagatakse eraldi failideks) või ümber kodeerida (sisu kodeerimise tehnoloogia muutub), siis kontrolli, kas ligipääsetavuse info jääb selles samaks. Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja sel on funktsionaalsus, mis tuvastab ligipääsetavuse puudujääke, siis kontrolli, kas loomeinstrument (authoring tool ) pakub soovitusi ligipääsetavuse puudujääkide parandamiseks. Juhul kui alamlehe põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas vähemalt üks digitaalse sisu loomise vormidest (template ) vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile ja on vastavalt märgistatud. Nõue on vastav ainult siis, kui nõuded 11.8.2, 11.8.3, 11.8.4 ja 11.8.5 on eranditult vastavad. Alamlehtede-ülesed testid testimise lõpus. Nende nõuete vastavuse saab kindlaks teha peale seda, kui kõik alamlehed on testitud. Kui nõue on vastav, siis saab öelda, et alamleht vastab kõikidele WCAG'st standardi EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) peatükki 9 üle võetud kohustuslike nõuetele (nõude eesmärk on tagada samasus WCAG ja peatükki 9 üle võetud kohustuslike nõuete vahel). WCAG'st on üle võetud kõik 9. peatüki nõuded, mille tähistus standardis algab arvudega 9.1, 9.2, 9.3 või 9.4. Nõudele vastavuse hindamiseks vaata üle testitud alamlehtede hindamisvormid. See nõue on vastav ainult sel juhul, kui täidetud kõik järgnevalt nimetatud tingimused (vastavusnõuded ehk conformance requirements ): *** Alamlehel ei tuvastatud ühtegi WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle võetud veebilehtedele kohustuslike nõuete puudujääki (või oli puudujääkide esinemise korral olemas nõuetele vastav alternatiivne versioon). *** Alamleht tervikuna (st. kõik alamlehe osad) on WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle võetud veebilehtedele kohustuslike nõuetele vastav. Erinevad alamlehelt kättesaadavad alamlehe sisu alternatiivid (nt. helisalvestise sisu edasi andev alternatiiv) ning erinevad alamlehe sisu esitlusviisid (nt. sisu paigutumine ühte tulpa) on ka alamlehe osad. *** Juhul kui alamleht kuulub protsessi (üksteisele järgnevad alamlehed, mis tuleb konkreetse tegevuse lõpule viimiseks läbida), siis on WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle võetud veebilehtedele kohustuslike nõuetele vastavad kõik protsessi kuuluvad alamlehed. *** WCAG'st standardisse EN 301 549 V3.2.1 (2021-03) üle võetud veebilehtedele kohustuslike nõuetele vastavuse saavutamiseks on veebisisu tehnoloogiaid kasutatud ainult ligipääsetavust tagavatel viisidel (nt. pimedatetele mõeldud tekstilised alternatiivid on leitavad ekraanilugejate poolt). Tavalisemad näited veebisisu tehnoloogiatest on HTML, CSS, SVG, PNG, PDF, Flash ja JavaScript. *** Juhul, kui veebisisu tehnoloogiaid on kasutatud nii, et need ei taga ligipääsetavust, või nii, et nende kasutamine on mittevastav ligipääsetavusnõuetele, siis need ei ei tohi need takistada kasutaja ligipääsu ülejäänud alamlehele. Ühtlasi peab alamleht tervikuna vastama jätkuvalt vastavusnõuetele ka kõigil kolmel järgneval juhul: kasutajaagendis on sisse lülitatud mistahes veebisisu tehnoloogia, mis ei ole mõeldud ligipääsetavuse Juhul kui testitavtagamiseks; alamleht onkasutajaagendis on välja lülitatud alla laaditav mitte-veebilise mistahes siis dokumendina, veebisisu hinda, tehnoloogia, mis ei ole kas konverteeritud versioon säilitas ligipääsetavuse info (alamlehtede valimi koostamise juhis suunas seda lisama valimisse kui „asjakohast allalaaditavat dokumenti“; st. kui vastavas dokumendis on vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi tulemus mittevastav). Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid asjakohase alamlehe kohta (ülejäänud alamlehtedel tuleb märkida Juhul, kuinõue kohaldamatuks). domeeni tehniline info on avaldatud elektrooniliselt (näiteks abi alamleht), siis kontrolli, kas see vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile (st. kui vastaval alamlehel on vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi tulemus mittevastav). Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid alamlehe kohta, kus on avaldatud tehniline info (ülejäänud alamlehtedel tuleb märkida nõue kohaldamatuks). Juhul kui domeeni kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe alamlehel on mõni pdf-formaadis dokument), siis kontrolli, kas see vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi peatükkidele 9 (digiligipääsetavuse reeglid veebidele) või 10 (digiligipääsetavuse reeglid mitte-veebilistele dokumentidele). St. kui vastavas dokumendis on vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi tulemus mittevastav Kuna see nõue on alamlehtede-ülene (nõue räägib domeeni kasutajatoe poolt väljastatavast dokumentatsioonist), siis selle nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele alamlehtedele. Juhul kui domeenil on kasutajatugi (näiteks domeeni omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne), siis peab see pakkuma infot domeeni sisseehitatud ligipääsetavuse funktsioonide (näiteks stiilivahetaja) kohta või tugitehnoloogiatega ühilduvate funktsioonide dokumenteeritud ülevaate (näiteks abi alamlehel olev selgitus, mis tutvustab ekraanilugeja kasutamist antud domeenis) kohta. Seega juhul kui domeenil on olemas kasutajatugi, siis helistab hindaja kasutajatukke ja uurib selle kohta (nt. "Ma tunnen huvi, mis võimalused on erivajadustega inimestel, näiteks pimedatel, kasutada (domeeni nimi)?"). Testi tulemus on vastav ka siis, kui kasutajatoe töötaja ise ei oska täpselt vastata, aga kasutab vastamisel sedasama ülevaadet või mainib selle olemasolu. Kui domeenil puudub kasutajatugi või puudub ülevaade, on nõue kohaldamatu.  Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri MV Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Alamlehe nimetus: Alamlehe nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Alamlehe nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Nõuded, millel esineb (V/MV/K) vähemalt üks mittevastavus Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Stan- Testimis- Tähistus Nõude nimi Nõude dardi juhendi standardis rakendamise vaade vaade eeltingimus Vahep 1 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 105 2 11.1.4.10 Reflow Where ICT is non- web software that provides a user interface 2 3 5.3 Biometrics Where ICT uses biological characteristics 158 4 12.1.1 Accessibility and Unconditional compatibility features 151 5 11.6.2 No disruption of Where ICT is non- accessibility web software that features provides a user interface 101 6 11.1.4.4.1 Resize text Where ICT is non- web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 152 7 11.7 User preferences Where ICT is non- web software that is not designed to be isolated from its platform, and that provides a user interface Vahep 8 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 1 9 5.2 Activation of Where ICT has accessibility documented features accessibility features 7 10 5.6.2 Visual status Where ICT has a locking or toggle control 94 11 11.1.3.3 Sensory Where ICT is non- characteristics web software that provides a user interface 99 12 11.1.4.2 Audio control Where ICT is non- web software that provides a user interface 114 13 11.2.2.1 Timing adjustable Where ICT is non- web software that provides a user interface 115 14 11.2.2.2 Pause, stop, hide Where ICT is non- web software that provides a user interface 116 15 11.2.3.1 Three flashes or Where ICT is non- below threshold web software that provides a user interface 119 16 11.2.4.6 Headings and Where ICT is non- Labels web software that provides a user interface Vahep 17 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 86 18 11.1.2.1.1 Audio-only and Where ICT is non- video-only (pre- web software that recorded) provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 88 19 11.1.2.2 Captions (pre- Where ICT is non- recorded) web software that provides a user interface 91 20 11.1.2.5 Audio description Where ICT is non- (pre-recorded) web software that provides a user interface 89 21 11.1.2.3.1 Audio description Where ICT is non- or media web software that alternative (pre- provides a user recorded) interface and that supports access to assistive technologies for screen reading Vahep 22 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 6 23 5.6.1 Tactile or auditory Where ICT has a status locking or toggle control 10 24 5.9 Simultaneous Where ICT uses user actions simultaneous user actions for its operation 121 25 11.2.5.1 Pointer Gestures Where ICT is non- web software that provides a user interface 122 26 11.2.5.2 Pointer Where ICT is non- cancellation web software that provides a user interface 4 27 5.5.1 Means of Where ICT has operation operable parts 124 28 11.2.5.4 Motion actuation Where ICT is non- web software that provides a user interface 95 29 11.1.3.4 Orientation Where ICT is non- web software that provides a user interface Vahep 30 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 98 31 11.1.4.1 Use of Colour Where ICT is non- web software that provides a user interface 129 32 11.3.3.1.1 Error Where ICT is non- Identification web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 132 33 11.3.3.3 Error Suggestion Where ICT is non- web software that provides a user interface 131 34 11.3.3.2 Labels or Where ICT is non- Instructions web software that provides a user interface 133 35 11.3.3.4 Error prevention Where ICT is non- (legal, financial, web software that data) provides a user interface Vahep 36 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 100 37 11.1.4.3 Contrast Where ICT is non- (Minimum) web software that provides a user interface 106 38 11.1.4.11 Non-text contrast Where ICT is non- web software that provides a user interface Vahep 39 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 10 40 5.9 Simultaneous Where ICT uses user actions simultaneous user actions for its operation 112 41 11.2.1.4.1 Character Key Where ICT is non- shortcuts web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 109 42 11.2.1.1.1 Keyboard Where ICT is non- web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 108 43 11.1.4.13 Content on hover Where ICT is non- or focus web software that provides a user interface 111 44 11.2.1.2 No keyboard trap Where ICT is non- web software that provides a user interface 117 45 11.2.4.3 Focus Order Where ICT is non- web software that provides a user interface 120 46 11.2.4.7 Focus Visible Where ICT is non- web software that provides a user interface 127 47 11.3.2.1 On Focus Where ICT is non- web software that provides a user interface 128 48 11.3.2.2 On Input Where ICT is non- web software that provides a user interface Vahep 49 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 84 50 11.1.1.1.1 Non-text content Where ICT is non- web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 96 51 11.1.3.5.1 Identify Input Where ICT is non- Purpose web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 103 52 11.1.4.5.1 Images of text Where ICT is non- web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 118 53 11.2.4.4 Link purpose (in Where ICT is non- context) web software that provides a user interface 123 54 11.2.5.3.1 Label in Name Where ICT is non- web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 125 55 11.3.1.1.1 Language of Where ICT is non- page web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 136 56 11.4.1.3.1 Status Messages Where ICT is non- web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 161 57 12.2.3 Effective Unconditional communication 93 58 11.1.3.2.1 Meaningful Where ICT is non- sequence web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 138 59 11.5.2.5 Object Where ICT is non- information web software that provides a user interface 140 60 11.5.2.7 Values Where ICT is non- web software that provides a user interface 135 61 11.4.1.2.1 Name, Role, Where ICT is non- Value web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 139 62 11.5.2.6 Row, column, and Where ICT is non- headers web software that provides a user interface 141 63 11.5.2.8 Label Where ICT is non- relationships web software that provides a user interface 142 64 11.5.2.9 Parent-child Where ICT is non- relationships web software that provides a user interface 92 65 11.1.3.1.1 Info and Where ICT is non- relationships web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading 143 66 11.5.2.10 Text Where ICT is non- web software that provides a user interface 144 67 11.5.2.11 List of available Where ICT is non- actions web software that provides a user interface 145 68 11.5.2.12 Execution of Where ICT is non- available actions web software that provides a user interface 146 69 11.5.2.13 Tracking of focus Where ICT is non- and selection web software that attributes provides a user interface 147 70 11.5.2.14 Modification of Where ICT is non- focus and web software that selection provides a user attributes interface 148 71 11.5.2.15 Change Where ICT is non- notification web software that provides a user interface 149 72 11.5.2.16 Modifications of Where ICT is non- states and web software that properties provides a user interface 150 73 11.5.2.17 Modifications of Where ICT is non- values and text web software that provides a user interface 137 74 11.5.2.3 Use of Where ICT is non- accessibility web software that services provides a user interface Vahep 75 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 11 76 6.1 Audio bandwidth Where ICT for speech provide two-way voice communication 12 77 6.2.1.1 RTT Where ICT communication provide two-way voice communication 13 78 6.2.1.2 Concurrent voice Where ICT and text provide a means for two-way voice communication and for users to communicate by RTT 14 79 6.2.2.1 Visually Where ICT have distinguishable RTT send and display receive capabilities 15 80 6.2.2.2 Programmatically Where ICT have determinable RTT send and send and receive receive direction capabilities 16 81 6.2.2.3 Speaker Where ICT have identification RTT capabilities, and provide speaker identification for voice 17 82 6.2.2.4 Visual indicator of Where ICT Audio with RTT provide two-way voice communication, and have RTT capabilities 18 83 6.2.3 Interoperability Where ICT with item a) RTT functionality interoperates with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 19 84 6.2.3 Interoperability Where ICT with item b) RTT functionality interoperates with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 20 85 6.2.3 Interoperability Where ICT with item c) RTT functionality interoperates with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 21 86 6.2.3 Interoperability Where ICT with item d) RTT functionality interoperates with other ICT with RTT functionality (as required by clause 6.2.1.1) 22 87 6.2.4 RTT Where ICT utilise responsiveness RTT input 23 88 6.3 Caller ID Where ICT provides caller identification, or similar telecommunicatio ns functions are provided 24 89 6.4 Alternatives to Where ICT voice-based provides real-time services voice-based communication and also provides voice mail, autoattendant, or interactive voice response facilities 25 90 6.5.2 Resolution item Where ICT that a) provides two-way voice communication includes realtime video functionality 26 91 6.5.3 Frame rate item Where ICT that a) provides two-way voice communication includes realtime video functionality 27 92 6.5.4 Synchronization Where ICT that between audio provides two-way and video voice communication includes realtime video functionality 28 93 6.5.5 Visual indicator of Where ICT audio with video provides two-way voice communication, and includes realtime video functionality 29 94 6.5.6 Speaker Where ICT identification with provides speaker video (sign identification for language) voice users communication Vahep 95 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 30 96 7.1.1 Captioning Where ICT playback displays video with synchronized audio 31 97 7.1.2 Captioning Where ICT synchronization displays captions 32 98 7.1.3 Preservation of Where ICT captioning transmits, converts or records video with synchronized audio 33 99 7.1.4 Captions Where ICT characteristics displays captions 34 100 7.1.5 Spoken subtitles Where ICT displays video with synchronized audio 35 101 7.2.1 Audio description Where ICT playback displays video with synchronized audio 36 102 7.2.2 Audio description Where ICT has a synchronization mechanism to play audio description 37 103 7.2.3 Preservation of Where ICT audio description transmit, convert, or record video with synchronized audio 38 104 7.3 User controls for Where ICT captions and primarily display audio description materials containing video with associated audio content Vahep 105 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 154 106 11.8.2 Accessible Where ICT is an content creation authoring tool 155 107 11.8.3 Preservation of Where ICT is an accessibility authoring tool that information in provides transformations restructuring transformations or re-coding transformations 156 108 11.8.4 Repair assistance Where ICT is an authoring tool 157 109 11.8.5 Templates Where ICT is an authoring tool that provides templates 153 110 11.8.1 Content Where ICT is an technology authoring tool Vahep 111 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 5 112 5.5.2 Operable parts Where ICT has discernibility operable parts 8 113 5.7 Key repeat Where ICT has a key repeat function that cannot be turned off 9 114 5.8 Double-strike key Where ICT has a acceptance keyboard or keypad 85 115 11.1.1.1.2 Non-text content Where ICT is non- (closed web software that functionality) provides a user interface which is closed to assistive technologies for screen reading 87 116 11.1.2.1.2 Audio-only and Where ICT is non- video only (pre- web software that recorded - closed provides a user functionality) interface which is closed to assistive technologies for screen reading 90 117 11.1.2.3.2 Audio description Where ICT is non- or media web software that alternative (pre- provides a user recorded - closed interface which is functionality) closed to assistive technologies for screen reading 97 118 11.1.3.5.2 Identify input Where ICT is non- purpose (closed web software that functionality) provides a user interface which is closed to assistive technologies for screen reading 102 119 11.1.4.4.2 Resize text Where ICT is non- (closed web software that functionality) provides a user interface which is closed to assistive technologies for screen reading 104 120 11.1.4.5.2 Images of text Where ICT is non- (closed web software that functionality) provides a user interface which is closed to assistive technologies for screen reading 107 121 11.1.4.12 Text spacing Where ICT is non- web software that provides a user interface 110 122 11.2.1.1.2 Keyboard (closed Where ICT is non- functionality) web software that provides a user interface which is closed to assistive technologies for screen reading 113 123 11.2.1.4.2 Character key Where ICT is non- shortcuts (closed web software that functionality) provides a user interface which is closed to assistive technologies for screen reading 126 124 11.3.1.1.2 Language of Where ICT is non- software (closed web software that functionality) provides a user interface which is closed to assistive technologies for screen reading 130 125 11.3.3.1.2 Error Where ICT is non- Identification web software that (closed provides a user functionality) interface which is closed to assistive technologies for screen reading 134 126 11.4.1.1.1 Parsing Where ICT is non- web software that provides a user interface and that supports access to assistive technologies for screen reading Vahep 127 Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri ealkiri 3 128 5.4 Preservation of Where ICT accessibility converts information during information or conversion communication 159 129 12.1.2 Accessible Unconditional documentation 162 130 12.2.4 Accessible Unconditional documentation 160 131 12.2.2 Information on Unconditional accessibility and compatibility features Testimisjuhend Ekraanikuvade-ülesed testid testimise algul. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb vaadata, kas mitut ekraanikuva korraga või ainult üht ekraanikuvade-ülest funktsiooni. Vaata rakendust erinevate mõõtudega seadmetes (nt. erinevad nutitelefonid või nutitelefon ja tahvelarvuti) ning kontrolli, kas rakendus on kohanduv, st sisu peab olema kasutatav ega tohi nõuda kerimist kahes suunas (erandid on tabelid, pildid vms). Juhul kui kasutaja autentimiseks rakenduses või rakenduse kontrollimiseks kasutatakse biomeetrilist identifikaatorit (sõrmejälg, näotuvastus jne), siis kontrolli, kas nendele on mitu erinevat biomeetrilist või mittebiomeetrilist alternatiivi. Juhul, kui on avaldatud rakenduse tehniline info (näiteks abi ekraanikuva) ning rakendusse on sisse ehitatud digiligipääsetavuse funktsioonid (näiteks rakenduse omaenda stiilivahetaja), siis tehnilises infos peab olema ülevaade sellest, kuidas digiligipääsetavuse funktsioone kasutada. Vaata üle, millised on rakenduse omaenda digiligipääsetavuse funktsioonid ja kontrolli, kas avalikus rakenduse tehnilises infos on ülevaade, kuidas digiligipääsetavuse funktsioone kasutada. Kuna see nõue on ekraanikuvade-ülene (nõue räägib rakenduse digiligipääsetavuse funktsioonidest), siis selle nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele ekraanikuvadele. Juhul kui rakenduses on funktsioonid, mis on märgitud avalikus rakenduse tehnilises infos (näiteks abi ekraanikuvas) kui ligipääsetavuse funktsioonid, siis kontrolli, kas nutitelefoni operatsioonisüsteem takistab nende toimimist (toimimise takistamine on lubatud ainult juhul, kui kasutaja on seda ise lubanud). Näiteks juhul kui rakenduse abi ekraanikuvas on välja toodud, et vaegnägijad saavad kasutada stiilivahetajat, siis kontrolli, kas stiilivahetaja toimib korrektselt. Seadista nutitelefoni operatsioonisüsteemi seadetes teksti suurendus 200% peale ja kontrolli visuaalselt, kas testitava rakenduse sisu on loetav ja kasutatav. Juhul kui rakendus on disainitud alluma nutitelefoni operatsioonisüsteemi seadistusele, siis kontrolli, kas see seadistus mõõtühikute, veebilehe värvi, kontrastsuse, kirjastiili, kirjastiili suuruse ning kursori fookusstiili osas toimib rakenduses. Testimiseks muuda nutitelefoni teksti suurust, kontrastust jne ning vaata, kas muutused toimuvad ka rakenduses. Ekraanikuva lihtkontroll. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb ekraanikuva üle vaadata ilma testimiseks mõeldud abivahendeid kasutamata. Juhul kui rakenduse avalikus tehnilises infos (näiteks rakenduse abi ekraanikuvas) on kirjas ligipääsetavuse funktsioonid spetsiifiliste erivajaduste jaoks, siis kontrolli testitavas ekraanikuvas, kas vastavad ligipääsetavuse funktsioonid on aktiveeritavad ka vastava erivajadusega inimesele. Nõude mõte seisneb selles, et juhul kui rakenduse sisse ehitatud erivajadusega inimestele mõeldud funktsioon on dokumenteeritud, siis funktsiooni aktiveerimiseks läbitav kasutajateekond peab arvestama selle erivajadusega (me testime siin ainult rakenduse funktsiooni aktiveerimiseks mõeldud kasutajateekondi ning selle nõude raames ei pea testima nutitelefoni operatsioonisüsteemi funktsioone). Näiteks kui abi ekraanikuva järgi on võimalik vaegnägijal muuta rakendus kõrgkontrastseks, siis kõik nupud - mida tuleb selleks vajutada - peavad olema kõrgkontrastsed. Juhul kui testitaval ekraanikuval on kasutajale nähtav lukusti või lüliti (locking or toggle control ), siis kontrolli, kas selle olek (avatud, suletud vms) on visuaalselt arusaadav. See nõue kehtib olukordades, kus kasutajale antakse tekstilisi juhendeid ekraanikuva sisu kasutamiseks: tekstilised juhendid ei tohi viidata ainult vastavate elementide kujule, suurusele ja asukohale (näiteks värvilised nooled, ümarad nupud jne) ning kasutajale tuleb anda mõni muu viide lisaks (näiteks värvilisele edasiminekuks mõeldud noolele on kirjutatud "edasi" ja juhend suunab klikkima värvilisele noolele, mille peale on kirjutatud "edasi"). Teosta kontroll visuaalselt. Juhul kui rakenduses hakkab automaatselt mängima heli, mis kestab kauem kui 3 sekundit, siis kontrolli, kas seda on võimalik katkestada, kinni panna või selle helitugevust muuta. Juhul, kui rakendusel on ajalimiit (lühem kui 20 tundi), peab kasutajat sellest hoiatama, lubama limiidi välja lülitamist või pikendamist (selleks peab andma vähemalt 20 sekundit aega). Kontrolli: *** kas on võimalus peatada, panna pausile või peita sisu, mis on automaatselt liikuv või sähviv (animatsioonid, karussellid jne) ja kestab kauem kui 5 sekundit. *** kas dünaamilist sisu (nt automaatne rakendusevärskendus) saab panna pausile, peatada, peita või on võimalus kohandada uuenduste tihedust. Kontrolli, et rakenduses ei ole sisu, mis sähviks rohkem kui 3 korda sekundis. Erandiks on piisavalt väike sisu, mille sähvatused on madala kontrastsusega ja ei sisalda liialt palju punast värvi. Kontrolli visuaalselt, kas rakenduse pealkirjad kirjeldavad järgnevat sisu; kas vormiväljade pealkirjad kirjeldavad täpselt, mida sinna kirjutada jne (nt. “Eesnimi” ja “Perekonnanimi”, mitte “Nimi” ja “Perekonnanimi”). Audio- ja videosisu testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui ekraanikuval on audio- või videosisu. Kontrolli, kas eellindistatud helisalvestisele või ilma helita videole (nt. animatsioon või tummfilm) on lisatud selle sisu edasi andev alternatiiv. Helisalvestise puhul näiteks tekstiline sisukirjeldus (transcription ) nagu salvestise sisu käsikiri; helitu video puhul näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud. Kontrolli, kas eellindistatud helile mistahes vormis (nt. taskuhääling, helindatud video) on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andvad vaegkuuljate subtiitrid. Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud. Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev tekstiline sisukirjeldus (transcription ; nt. salvestise sisu käsikiri) või helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Testid, mis eeldavad füüsilist liigutamist. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb teha kindlaid liigutusi sõrmede ja käega. Juhul kui testitaval ekraanikuval on kasutajale nähtav lukusti või lüliti (locking or toggle control ), siis kontrolli, kas selle staatust on võimalik teada saada puudutamise või kuulmise kaudu ilma lukusti või lüliti olekut (avatud, suletud vms) muutmata. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse sisse ehitatud mõni funktsioon, mis nõuab mitut samaaegset tegevust, siis kontrolli, kas seda funktsiooni saab kasutada ka ainult ühe tegevusega (nt. puutetundlikul ekraanil saab mitme sõrmega kaardi suurendamise asemel kaarti suurendada ka vastavale nupule vajutades). Kontrolli, kas tegevusi, mille jaoks peab kasutama mitut sõrme või liigutama sõrme mobiiliekraanil konkreetset trajektoori pidi (lohistamine (drag ), libistamine (slide ) jne), saab teha ka tavalise puudutusega. Testida tuleb vaid tegevusi, mis on rakenduse-sisesed (st. ei ole ehitatud operatsioonisüsteemi sisse). Kontrolli, kas on võimalik päästiksündmust nagu hiire allavajutus (onmousedown ) tagasi võtta. Nt. kui sõrmega nupu peale vajutada, kuid lahti laskmata nupu pealt ära liikuda, siis ei tohi seda lugeda nupu vajutuseks. Testida tuleb vaid tegevusi, mis on rakenduse-sisesed (st. ei ole ehitatud operatsioonisüsteemi sisse). Juhul kui mõni funktsioon testitaval ekraanikuval eeldab kätega millestki kinni võtmist (grasp ), mitme sõrme samaaegset kasutamist (pinch ) või randme pööramist (twisting of the wrist ), siis kontrolli, kas seda tegevust saab teha ka muud moodi (nt. vajutades nupule). Kui mõni tegevus testitaval rakendusel eeldab seadme liigutamist (nt. raputamine) või kasutaja liigutamist (nt. lehvitamine kaamerasse), siis kontrolli, kas seda tegevust saab teha ka muud moodi (nt. vajutades nupule). Testida tuleb vaid tegevusi, mis on rakenduse-sisesed (st. ei ole ehitatud operatsioonisüsteemi sisse). Keera vahendit, mida sa kasutad testimises, ja kontrolli, kas rakendust on võimalik kasutada nii püstises kui ka külje peal olevas asendis. Värvikasutuse ja sisestusväljade testid. Testi eesmärk on kontrollida, et värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse reaktsiooni (nt. täitmata jäänud kohustuslike vormiväljade markeerimine osutamaks, et need on jäänud täitmata) või eristatakse visuaalselt elemente. Seega kontrolli visuaalselt, et: *** teave, mida edastatakse omavahel eristatud värvidega, on olemas ka tekstiliselt. *** värvilistel vormi nuppudel on olemas tekst. *** värvilistel tekstidel, kus värv näitab selle teksti spetsiifilist tähendust, on tekstil juures veel mõni visuaalne tunnus, mis näitab selle teksti spetsiifilist tähendust. *** juhul, kui lingid või nupud on eristatud ainult värviga, siis kursorit selle peal liigutades tekib juurde veel mõni visuaalne eristav tunnus ja muutub lingi või nupu kontrastsus võrreldes ümbritseva tekstiga (kontrastsussuhe peab olema vähemalt 3:1’le; vajadusel testi seda olukorda koos kontrastsusnõuete 11.1.4.3 ja 11.1.4.11 vastavuse testimisega). *** juhul, kui mittetekstilist sisu eristatakse vaid värvidega, on seesama sisu eristatud ka mustriga (näiteks joondiagrammil on üks joon esitatud siniselt ja pidevjoonena ning teine joon roheliselt ja punktiirina). Vaata üle tekstid, lingid, diagrammid, sisestusväljad (otsingulahter, väljad sisselogimiseks, uudiskirjaga liitumiseks vms) jne. Juhul, kui testitavas ekraanikuvas on vorm, siis testi nõudeid 11.1.4.1, 11.3.3.1.1 ja 11.3.3.3 koos (nõude Juhul, kui testitavas ekraanikuvas on vorm, siis testi nõudeid 11.1.4.1, 11.3.3.1.1 ja 11.3.3.3 koos. Kirjuta vormi sihilikult midagi valesti, püüa vorm ära saata ja kontrolli, kas vigane väli on teistest eristatud ning kas selle välja juurde tekkis tekstiline veateade. Juhul, kui testitavas ekraanikuvas on vorm, siis testi nõudeid 11.1.4.1, 11.3.3.1.1 ja 11.3.3.3 koos. Kontrolli, kas veateates on soovitus selle parandamiseks. Juhul kui testitavas ekraanikuvas on sisestusväljad, siis kontrolli visuaalselt: *** kas sisestusväljade juures on sildid ja/või selgitused, mille järgi kasutaja saab aru, millist sisendit temalt oodatakse (nt. vormiväljade sildid). *** juhul, kui osa sisestusväljadest on kohustuslikud ja osa vabatahtlikud, siis on need selgelt omavahel eristatud. Juhul kui testitavas rakenduses on vorm, mille ära saatmisel on õiguslikud või finantsilised tagajärjed, siis kontrolli, kas kasutajal on võimalik sisestatud info üle vaadata, seda parandada ning vajadusel vormi ärasaatmine tagasi võtta. Testi kontrastsust. Need testid eeldavad kuvatõmmiste tegemist ning kasutada tuleb ka klaviatuuri (testida tuleb ka fookusstiili kontrastsust vastu tema tausta). Teksti ja tema tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad, et nende kontrastsus oleks minimaalselt 4,5:1 või suurte tekstide (st. tekstid mille tähemärgi suurus on vähemalt 18 või paksus kirjas 14 punkti) puhul 3:1. Tee ekraanikuvast kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color- codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/). Kui äpil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib tavavaates kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele. Kasutajaliidese elemendi (nt. sisestusväli) või graafilise elemendi (nt. ikoon) ja tema tausta värvide kontrastus peab olema vähemalt 3:1 erinevates olekutes (elemendil on fookus/ei ole ole fookust jne). Tee ekraanikuvast kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color- codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/). Kui äpil on stiilivahetaja (st. pakutakse võimalust sisse lülitada kõrgkontrastne vaade), siis võib tavavaates kontrastsusvigu olla, aga sellisel juhul peab kõrgkontrastne vaade vastama täielikult nõuetele. Testid klaviatuuriga. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada klaviatuuri. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse sisse ehitatud mõni funktsioon, mis nõuab mitut samaaegset tegevust, siis kontrolli, kas seda funktsiooni saab kasutada ka ainult ühe tegevusega (nt. mitme klahvi korraga vajutamise asemel saab funktsiooni aktiveerida ka ühe nupule vajutusega). Vajuta klaviatuuril ükshaaval läbi kõik tähed ja numbrid kontrollimaks, kas klaviatuuri kiirvalikud sel ekraanikuval koosnevad ainult üksikutest tähe- või numbriklahvidest (see funktsionaalsus sobib klaviatuuri kasutajatele, aga segab näiteks häälkäskluste kasutajaid). Juhul kui mõni ühe-klahviline kiirvalik aktiveerub (nt. otsingufunktsiooni saab vaikimisi aktiveerida vaid ainult tähega s), siis peab olema võimalik sellised kiirvalikud välja lülitada või ümber seadistada (nt. lisada kiirvalikusse muuteklahvi (modifier key ) nagu näiteks Shift). Nõude erandid on sellised ühe-klahvilised kiirvalikud, mida saab kasutada ainult siis, kui mõni konkreetne kasutajaliidese element on fookuses. Nõue ütleb, et kõik ekraanikuva funktsioonid peavad olema kasutatavad üksnes klaviatuuriga, sealhulgas ei tohi klahvile vajutamine olla seotud konkreetsete ajaliste limiitidega (näiteks klahvi all hoidmine pikema aja vältel). Nõue ei kohaldu olukordadele, kus klaviatuuri pole võimalik kasutada (näiteks sõrmega joone tõmbamine). Nõude kontrolliks kasuta ekraanikuva klaviatuuriga: liigu Tab-nupuga ekraanikuval ringi (Shift+Tab saab tagasi liikuda); aktiveeri Enter-nupuga linke ja nuppe; märgi Space-nupuga märkeruute; navigeeri nooltega menüüdes; muuda nooltega raadionuppude (radio buttons ) olekuid; sulge Esc-nupuga modaale. Nõue käsitleb sellist sisu, mis ilmub välja alles siis, kui mingile elemendile klaviatuuriga fookust anda (nt. olukord, kus jättes fookuse menüü ühe nupu peale, ilmub nupu alla lisatekst, mis varjab ära menüü mõne teise nupu). Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, kas: - tekkinud sisu on võimalik kinni panna ilma kursorit või fookust liigutamata (näiteks ESC klahviga) JA - kursori saab liigutada tekkinud sisu peale ilma, et see ära kaoks JA - tekkinud sisu ei kao ära enne, kui kasutaja selle tahtlikult kinni paneb, kursori või fookuse mujale liigutab või kui tekkinud sisu (näiteks veateade) pole enam aktuaalne. Erandid on veateated ning sisu, mis ei tulene rakendusest vaid kasutatavast nutiseadmest. Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, et ei oleks nn klaviatuurilõksusid, kus klaviatuuri fookus jääks kinni kindla elemendi külge, kust ei saa edasi ega tagasi navigeerida. Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, kas kasutajaliideste elementide fokusseerimise järjekord on loogiline ja intuitiivne. Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, kas igal aktiveeritaval kasutajaliidese elemendil - nagu näiteks nupp või link - on fookusstiil, mis seda eristab teistest elementidest antud elemendi fookusesse võtmisel. Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, et elemendi fookussesse võtmisel ei toimu olulist ja ootamatut muutust. Näiteks nõue on mittevastav siis, kui liigutada klaviatuuriga fookus vormi saatmise nupule ning ilma seda nuppu vajutamata (st. ilma vormi ära saatmise käsklust andmata) saadab veebileht vormi automaatselt ära. Samaaegselt nõude 11.2.1.1.1 testimisega kontrolli, et vormi sisestamisel või kasutajaliidese elemendi muutmisel (nt. märkeruudu märkimine, raadionupu oleku muutmine) ei toimu olulist ja ootamatut muutust. Näiteks nõue on mittevastav siis, kui teha märkeruutu märge ning vahetult peale seda avaneb ootamatult uus veebileht eraldi aknas. Testid ekraanilugejaga. Kontrolli ekraanilugejaga, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette kirjelduse, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt ise (st. piltidele on korrektselt kirjutatud alt-atribuut / aria-label). Dekoratiivsete piltide (st. selliste, mis ei anna lisainformatsiooni) ei tohi ekraanilugeja midagi ette lugeda. Kontrolli ekraanilugejaga, kas see teatab, mis eesmärk igal täidetaval vormiväljal on (st. ekraanilugeja ei ütle lihtsalt, et fookuses on vormiväli, vaid näiteks e-posti aadressi vormivälja puhul täpsustab, et tegemist on vormiväljaga, kuhu sisestada e-posti aadress). Nõue ütleb, et juhul kui märgendkeel võimaldab teksti samalaadset visuaalset esitust nagu teksti esitlemine pildivormingus, siis tuleb tekst esitada pildivorminguta. Teksti esitlemine pildivormingus on lubatud, kui kasutaja saab ise visuaali kohandada, ning juhul, kui pildivorming on vältimatu (näiteks logod, millele on kirjutatud tekst). Selliste erandite korral peab pildil olema alt-tekst, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt või ikoon ise. Nõude kontrollimiseks vaata, kas ekraanilugeja loeb ette kõik nähtavad tekstid. Kontrolli ekraanilugejaga, et linkide otstarve on arusaadav ainuüksi lingi tekstist või koos seda ümbritseva ekraanilugeja poolt etteloetava kontekstiga. Liigu ekraanilugejaga läbi lehe ning kontrolli, et linkide, nuppude ja sisendite nähtav silt kattub nimega, mille loeb ette ekraanilugeja, või kattub nime algusega, mille loeb ette ekraanilugeja. Juhul kui nutitelefoni operatsioonisüsteem pakub keele määratlemise seadistust ("locale / language" seadistus), siis enne testimist seadista see igaks juhuks samale keelele, milles on kirjutatud rakenduse tekstid. See on vajalik, sest nõuetele vastav rakendus võtab keele atribuudi eelnimetatud seadistusest või on rakendusel olemas vastav funktsionaalsus, mis selle atribuudi tarkvarale (ehk antud juhul ekraanlugejale) edastab. Nutitelefoni ekraanilugeja keele seadistusega midagi tegema ei pea, sest juhul kui ekraanilugeja täpse keele atribuudi kätte saab, siis ta hakkab tekste lugema selles keeles, mis atribuudis kirjas. Kontrolli, kas ekraanilugeja loeb rakenduse sisu samas keeles, milles on kirjutatud selle tekstid. Kontrolli ekraanilugejaga, kas olekumuudatused (nagu veateated või “Otsin...“, “Leiti 12 vastet”, “Vasteid ei leitud”) loetakse ette ilma, et kasutaja selle ekraanilugejaga fookusesse võtab. Rakenduse kasutajatugi (täpsemalt näiteks rakenduse omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne) peab arvestama erivajadustega inimestega (st. erivajadustega inimesel on võimalik suhelda kasutajatoega otse või läbi tugiisiku) ning nõue on vastav ka siis, kui erivajadustega inimesele pakutakse kõikidest võimalikest variantidest kõige minimaalsemat tuge. Seega juhul kui rakendusel on olemas kasutajatugi, siis testitakse siin seda, kas ekraanilugejaga on võimalik leida ja teada saada kasutajatoe kontaktandmed. Ekraanikuvadel, kus ei ole kasutajatoe kontaktandmeid, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga on võimalik liikuda ükskõik millisele kasutajatoe kontaktandmeid esitavale ekraanikuvale. Ekraanikuvadel, kus on kasutajatoe kontaktandmed, on testi tulemus vastav siis, kui ekraanilugejaga on võimalik teada saada vähemalt üks kontaktviis (nt. telefoninumber, meiliaadress, rakenduse omaniku postiaadress). Kontrolli ekraanilugejaga - juhul kui sisu esitamise järjekord mõjutab selle tähendust -, kas rakenduse sisu loetakse ette samas järjekorras nagu rakenduses näha (kui sisu esitamise järjekord on üldjoontes sama, siis on testi tulemus nõudele vastav). Kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi kasutajaliidese elementide rolli, oleku, piirid, nime ja kirjelduse. Juhul kui kasutajaliidese elemendil on väärtused, siis kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi hetkeväärtuse ja piirväärtused (st. miinimum- ja maksimumväärtuse). Juhul kui nõue 11.5.2.5 või 11.5.2.7 on mittevastav, siis märgi mittevastavaks ka 11.4.1.2.1. Juhul kui nõuded 11.5.2.5 ja 11.5.2.7 on vastavad, siis kontrolli, kas ekraanilugeja teatab iga kasutajaliidese elemendi (nt. link, vormiväli, nupp, ikoon, kalender kuupäeva valimiseks jne) nimetuse ja eesmärgi ning teatab ka sellest, kui selle väärtus muutub (nt. element on fookuses, valitud, märgitud jne: vajadusel tuleb ise lahtrisse teha linnuke vms). Nõude eesmärk on tagada, et kasutajaliidese elemendid on tugitehnoloogiatega sama kasutatatavad nagu need on ilma tugitehnoloogiateta. Juhul kui kasutajaliideses on tabelid, siis kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi tabelite iga rea ja veeru info (sh iga rea- ja veerupäised, juhul kui need olemas on). Juhul kui mõned kasutajaliidese elemendid on siltideks teistele kasutajaliidese elementidele, siis kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi vastavate kasutajaliideste omavahelise seose (näiteks, kas sisestusvälja fookusesse võttes loetakse ette sisestusvälja silt või silti fookusesse võttes mainitakse selle sisestusvälja). Juhul kui mõned kasutajaliidese elemendid on hierarhiline (põhielementidel on alamelemendid jne, näiteks laiendatav menüü), siis kontrolli ekraanilugejaga, kas elementide omavahelised seosed on mõistetavad. Juhul kui nõue 11.5.2.6, 11.5.2.8 või 11.5.2.9 on mittevastav, siis märgi mittevastavaks ka 11.1.3.1.1. Juhul kui nõuded 11.5.2.6, 11.5.2.8 ja 11.5.2.9 on vastavad, siis kontrolli, kas kogu visuaalselt esitatud informatsioon, struktuur ja seosed (näiteks mitte-klikitavad elemendid nagu loendid, pealkirjad, tabelid ja graafikud) ekraanilugejale mõistetavalt esitatud (st. see teave on tarkvaraliselt kindlaks tehtav). Juhul kui rakenduses on tekstid, siis kontrolli ekraanilugejaga, kas see annab edasi teksti sisu, omadused ja piirid. Juhul kui kasutajal on võimalik käivitada tegevusi kasutajaliidese elementidest (nt. nupule vajutus saadab vormi ära), siis kontrolli, kas ekraanilugeja loeb need tegevused ette. Juhul kui kasutajal on võimalik käivitada tegevusi kasutajaliidese elementidest (nt. nupule vajutus saadab vormi ära) ning turvaseadistus lubab tugitehnoloogiatel (nt. ekraanilugeja) käivitada neid tegevusi, siis kontrolli, kas need tegevused käivituvad häälkäskluste peale. Juhul kui mõni kasutajaliidese element võimaldab teksti muutmist, siis kontrolli, kas ekraanilugeja jagab infot fookuse asukoha (ehk kursori), teksti sisestamise koha ja teksti selekteerimise võimaluste kohta. Juhul kui mõni kasutajaliidese element võimaldab teksti muutmist ning turvaseadistus lubab tugitehnoloogiatel (nt. ekraanilugeja) muuta fookuse (ehk kursori) asukohta, teksti sisestamise kohta ja teksti selekteerida teksti, siis kontrolli ekraanilugeja ja häälkäsklusega, kas need tegevused on võimalikud. Kontrolli, kas ekraanilugeja mainib, kui toimub järgnevate elementide oleku või väärtuse muutus: *** roll, olek, piirid, nimi ja kirjeldus (nõue 11.5.2.5); *** read, veerud ning rea- ja veerupäised (nõue 11.5.2.6); *** kasutajaliidese elemendi hetkeväärtus, miinimum- ja maksimumväärtus (nõue 11.5.2.7); *** sildina toimivate ja sildistatud kasutajaliidese elementide omavahelised seosed (nõue 11.5.2.8); *** hierarhiliselt toimivate kasutajaliidese elementide omavahelised seosed (nõue 11.5.2.9); *** teksti sisu, omadused ja piirid (nõue 11.5.2.10); *** kasutajaliidese elementidest käivitavate tegevuste nimekiri (nõue 11.5.2.11); *** fookuse asukoht (ehk kursor), teksti sisestamise koht ja teksti selekteerimise võimalused (nõue 11.5.2.13). Juhul kui mõne kasutajaliidese elemendi olekut või omadusi saab muuta ilma tugitehnoloogiata (nt. ilma ekraanilugejata) ning turvaseadistus lubab tugitehnoloogiatel teha vastavaid muutuseid, siis kontrolli häälkäsklusega, kas elementide olekut või omadusi saab muuta ka tugitehnoloogiate abil. Juhul kui mõne kasutajaliidese elemendi väärtust või teksti saab muuta ilma tugitehnoloogiata (nt. ilma ekraanilugejata) ning turvaseadistus lubab tugitehnoloogiatel teha vastavaid muutuseid, siis kontrolli häälkäsklusega, kas elementide väärtust või teksti saab muuta ka tugitehnoloogiate abil. Nõue on vastav ainult siis, kui nõuded 11.5.2.5, 11.5.2.6, 11.5.2.7, 11.5.2.8, 11.5.2.9, 11.5.2.10, 11.5.2.11, 11.5.2.12, 11.5.2.13, 11.5.2.14, 11.5.2.15, 11.5.2.16 ja 11.5.2.17 on eranditult vastavad. Kahepoolse häälsuhtluse võimalusega rakenduse testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui rakendusse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning reaalajas testi võimalused (tegemist on vähetõenäoliste olukordadega). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus, siis kontrolli, kas sagedusvahemiku ülemine piir on vähemalt 7000 Hz. Kahepoolse häälsuhtlusega peab kaasnema ka RTT (Real-Time Text ; sõnumite saatmine ilma "saada" nuppu vajutamata) võimalus. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse võimalus, võimalik on testida veebi RTT toimivust (st. testija näeb teisest seadmest saadetud sõnumit) ning testimises on võimalik kasutada RTT testseadet (RTT reference terminal ), siis kontrolli, kas suhtlus üle RTT toimib. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused, siis kontrolli, kas need toimivad samaaegselt. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud RTT võimalus, testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt, siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas need on visuaalselt eristatavad (nt. erinevate osapoolte sõnumid erinevad värvi ja kirjatüüpi poolest). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud RTT võimalus, testimises on võimalik kasutada RTT testseadet ning testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt, siis tuleb saata mõlemalt poolelt sõnumid ja kontrollida, kas "saatja" ja "vastuvõtja" sõnumid on tarkvaraliselt eristatavad (nt. eristatavad ekraanilugeja abil). Juhul kui testitavasse veebi on sisse ehitatud RTT võimalus, testitav veeb tuvastab kõneleja tema hääle järgi ning testimises on võimalik kasutada RTT testseadet, siis saada testseadmest sõnum veebi ning kontrolli, kas veeb näitab, kes teksti kirjutab. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTT võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega IKT-seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) kuvab visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused, kahepoolne häälsuhtlus toimib üle Public Switched Telephone Network (PSTN) sidevõimaluse ning testimises on võimalik kasutada V.18 testseadet (V.18 reference terminal ), siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused, kahepoolne häälsuhtlus toimib üle VOIP with Session Initiation Protocol (SIP) sidevõimaluse ning testimises on võimalik kasutada RFC 4103 protokollile vastavat RTT testseadet (RTT reference terminal ), siis kontrolli, kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused, kahepoolne häälsuhtlus toimib üle mõne muu sidevõimaluse kui PSTN või VOIP with Session Initiation Protocol (SIP) sidevõimalused ning testimises on võimalik kasutada antud sidevõimalusele vastavat RTT testseadet, siis kontrolli: - kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). - kas kasutatava sidevõimaluse spetsifikatsioon on avaldatud ning sisaldab meetodit tähistamaks olukorda, kus infovahetuse käigus tekkisid moonutatud ja kaduma läinud tähemärgid. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ja RTT võimalused ning testimises on võimalik kasutada uuele RTT standardile vastavat RTT testseadet, siis kontrolli: *** kas veeb on testseadmega koostalitusvõimeline (interoperable ; st. võimeline vahetama ja kasutama infot). *** kas uue RTT standardi alusel saab kasutada kõiki senimaani veebis kasutatud sidevõimalusi. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud RTT võimalus ja testi saab läbi viia nii "saatja" kui "vastuvõtja" poolelt, tuleb saata lühike sõnum ja kontrollida, kas "saatja" tekst jõuab "vastuvõtjani" maksimaalselt 500 millisekundi jooksul. Juhul kui testitav ekraanikuva kuvab helistaja identiteeti, siis kontrolli, kas seda esitletakse tekstiliselt ning see tekst on ka tarkvaraliselt kindlaks tehtav (näiteks kõnesüntesaator loeb selle ette). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud reaalajas häälsuhtluse ( real-time voice-based communication ), kõneposti (voice mail ), häälkonsultandi (auto-attendant ) ja interaktiivse häälvastuse (interactive voice response ) võimalused, siis kontrolli: *** kas veeb pakub kasutajale infole ligipääsuks meetodeid, mis ei vaja kuulmis- või kõnevõimet. *** kas veeb võimaldab täita kõiki süsteemi poolt kasutajale täitmiseks loodud ülesandeid ilma kuulmis- või kõnevõimeta. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis kontrolli, kas video resolutsioon on vähemalt QVGA ehk 320×240 pikslit. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis kontrolli, kas video kaadrit sekundis määr (frame rate ) on vähemalt 20 kaadrit sekundis (frames per second ). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis kontrolli, kas erinevus heli ja videopildi vahel on kuni 100 millisekundit. Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva kahepoolse häälsuhtluse funktsionaalsusega IKT-seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolde tuleb rääkida ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) kuvab visuaalselt heli muutumist reaalajas (selline indikaator näitab kuulmispuudega inimesele, et keegi kõneleb). Juhul kui testitavasse ekraanikuvasse on sisse ehitatud kahepoolse häälsuhtluse ning RTV (Real-Time Video ) võimalused, siis tuleb seda testida sellega ühilduva video edastamise funktsionaalsusega IKT- seadme (ehk "saatja" poole) abil. "Saatja" poolel tuleb viibelda ning seejärel kontrollida, kas testitav veeb (ehk "vastuvõtja" pool) näitab, kes viipleb. Videoesitleja testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui rakenduses on selle sisse ehitatud videoesitleja või rakenduses saab videosid konverteerida (tegemist on vähetõenäoliste Juhul olukordadega). kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole osa videost (st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis pane video mängima ja kontrolli, kas kasutaja saab vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kuvada ja kuvamine lõpetada. Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote subtiitrid ei ole osa videost (st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas heli ja vaegkuuljate subtiitrid on omavahelises sünkroonis (lubatud vahe on kuni 100 millisekundit). Juhul kui ekraanikuvas saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab nõuetele 7.1.1 ja 7.1.2. Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote vaegkuuljate subtiitrid ei ole osa videost (st. vaegkuuljate subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas kasutaja saab vaegkuuljate subtiitreid oma eelistuse järgi kohandada (nt. võimalus muuta subtiitrite kirjastiili, subtiitrite värvi jne). Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning selles näidatavate videote subtiitrid ei ole osa videost (st. subtiitrid ei ole video peale "põletatud"), siis kontrolli, kas videoesitlejal on heliväljund subtiitrite heliliselt esitamiseks (nt. selle jaoks aktiveeritav heliriba (audio track )). Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas videoesitlejal on funktsionaalsus, mis lubab mängida helikirjeldust põhilise heli asemel või mõlemat heliriba (audio track ) korraga. Juhul kui ekraanikuvas on omaenda videoesitleja ning vähemalt ühel selles selles näidataval videol on helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat), siis kontrolli, kas video ning helikirjeldus on omavahel sünkroonis. Juhul kui ekraanikuvas saab videosid konverteerida, siis kontrolli, kas konverteeritud video vastab nõuetele 7.2.1 ja 7.2.2. Juhul kui ekraanikuvas on üleval videod, siis kontrolli, kas vaegkuuljate subtiitrite ja helikirjelduse aktiveerimiseks või sulgemiseks ei pea tegema rohkem klikke kui video mängima või pausile panekuks. Loomeinstrumentide (authoring tool ) testid. Nendele nõuetele vastavust saab testida vaid juhul, kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine (tegemist on vähetõenäolise olukorraga). Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas selle tööriistad võimaldavad luua sisu, mis vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi 9. peatükile (juhul kui loodav sisu on veebiline) või 10. peatükile (juhul kui loodav sisu on mitte-veebiline). Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja see pakub võimalust sisu teisendada (sisu platvorm jääb samaks, aga sisu struktuur muutub, nt. dokument jagatakse eraldi failideks) või ümber kodeerida (sisu kodeerimise tehnoloogia muutub), siis kontrolli, kas ligipääsetavuse info jääb selles samaks. Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine ja sel on funktsionaalsus, mis tuvastab ligipääsetavuse puudujääke, siis kontrolli, kas loomeinstrument (authoring tool ) pakub soovitusi ligipääsetavuse puudujääkide parandamiseks. Juhul kui rakenduse põhifunktsioon on digitaalse sisu arendamine, siis kontrolli, kas vähemalt üks digitaalse sisu loomise vormidest (template ) vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile ja on vastavalt märgistatud. Nõue on vastav ainult siis, kui nõuded 11.8.2, 11.8.3, 11.8.4 ja 11.8.5 on eranditult vastavad. Rakendustes vähetõenäoliselt esinevad olukorrad. Juhul kui mõni funktsioon testitaval ekraanikuval eeldab mõne füüsilise abivahendi kasutamist, siis kontrolli, kas neid abivahendeid on võimalik eristada ilma nägemisvõimeta ja ilma seda abivahendit kasutamata (nt. abivahendid on eristatavad kombatavuse tõttu (tactilely discernible )). Juhul kui rakendusse on ehitatud omaenda klaviatuuri element ja sellel on key repeat funktsioon (vajutades klaviatuuril klahvi ja jättes klahvi alla, kordub klahvivajutuse tagajärg), mis erineb operatsioonisüsteemi või brauseri vastavast funktsioonist ning seda ei saa deaktiveerida, siis kontrolli, kas viivitust enne key repeat 'i saab kohandada 2 sekundini ja key repeat määra saab kohandada 2 sekundini ühe tähemärgi kohta. Juhul kui rakendusse on ehitatud omaenda klaviatuuri element, siis seadista klahvivajutuse viide maksimumi peale ning vajuta mõnda (tähe)klahvi kaks korda 0,5 sekundilise vahega ning kontrolli, et tekib ainult üks täht. Kriteeriumi järgimine tagab, et kasutaja, kes vajutab klahve kogemata kiiresti mitu korda (nt käte värisemise tõttu), ei tekita iga kord mitu sümbolit korraga. Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendus on võimeline lugema heliliselt mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette kirjelduse, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt ise. Dekoratiivsete piltide puhul ei tohi ekraanilugeja midagi ette lugeda. Test eellindistatud helisalvestise korral. Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakenduses on eellindistatud helisalvestised ning rakenduse kasutamiseks on vaja neid helisalvestusi kuulata, siis kontrolli, kas rakendus pakub vastavatele helisalvestistele samaväärset visuaalset alternatiivi (näiteks vaegkuuljate subtiitrid või tekstiline sisukirjeldus (transcription ) nagu salvestise sisu käsikiri). Test eellindistatud helita video korral. Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakenduses on eellindistatud helita videod ning rakenduse kasutamiseks on vaja neid eellindistatud helita videosid vaadata ja rakendus on võimeline lugema heliliselt mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas rakendus pakub vastavatele videotele samaväärset helilist alternatiivi nagu näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav Juhul kirjeldus, kui rakendus ei kus toetadialoogide vahel kirjeldatakse ekraanilugejate kasutamist, agaka ekraanil nähtavat). rakenduses on eellindistatud videod ning rakendus on võimeline lugema heliliselt mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas rakendus pakub vastavatele videotele samaväärset helilist alternatiivi nagu näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendus on võimeline lugema heliliselt mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas see teatab, mis eesmärk igal täidetaval vormiväljal on (st. ekraanilugeja ei ütle lihtsalt, et fookuses on vormiväli, vaid näiteks e-posti aadressi vormivälja puhul täpsustab, et tegemist on vormiväljaga, kuhu sisestada e-posti aadress). Juhul kui rakendus ei toeta tugitehnoloogia kasutamist ning seadme tootja on määratlenud täpse ekraani vaatamise kauguse, siis mõõda suure "H" tähe kõrgus joonlauaga ja kontrolli, kas selle vaatenurk inimese silmadest (subtended angle ; https://www.mathsisfun.com/definitions/subtended-angle.html) on vähemalt 0,7° (0,7 kraadi). Kraadi saab välja arvutada selle valemi järgi: Ψ = (180 x H) / (π x D). ψ on vaatenurk kraadides, H on tähe kõrgus millimeetrites, D on vaatamise kaugus millimeetrites. Näiteks 250 mm vaatekauguse ja 3,1 mm kõrguse tähe korral on vaatenurk ((180 x 3,1) / (π x 250)=) 0,71 kraadi ehk testi tulemus vastab kriteeriumile. Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendus on võimeline lugema heliliselt mittetekstilist sisu, siis kontrolli selle võimalusega, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette kirjelduse, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt ise. Juhul kui rakendus seda võimaldab, siis suurenda teksti vahekaugused nii kaugele nagu seda käesolev nõue näeb (reavahe 1,5 korda suurem kui font; lõikude vahe 2 korda suurem kui font; tähtede vahe 0,12 ühikut fondi suurusest; sõnade vahe 0,16 ühikut fondi suurusest). Kontrolli visuaalselt, kas kogu lehekülje tekst ja funktsionaalsus on loetav ja kasutatav. Enne testidega jätkamist tuleb algsätted taastada (nt. lehte värskendades). Juhul kui klaviatuuriga navigeerimine pole võimalik, siis kontrolli, kas kogu funktsionaalsus on siiski kasutatav ilma nägemisvõimeta. Juhul kui klaviatuuriga navigeerimine pole võimalik, siis kontrolli, kas kogu funktsionaalsus on siiski kasutatav ilma nägemisvõimeta. Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist või selle sisu ei ole rakenduse pakkuja kontrolli all või rakenduse keelt ei saa ilma nägemisvõimeta valida, aga rakendusel on sisu korrektselt lugev heliväljund (vead on lubatud nimede, tehniliste terminite ja teistest keeltest pärit toorlaenude puhul), siis kontrolli, kas ekraanilugeja loeb rakenduse sisu samas keeles, milles on kirjutatud selle tekstid. Juhul kui rakendus ei toeta ekraanilugejate kasutamist, aga rakendusel on heliväljund ja rakendus tuvastab sisestusvead automaatselt, siis kontrolli, kas heliväljund tunneb vea ära ning kirjeldab seda viga. Juhul kui testitava rakenduse kood on kirjutatud tugitehnoloogiatele kättesaadavas märgendkeeles (näiteks HTML'is), siis kontrolli: *** kas elementidel on korrektsed algus- ja lõpumärgendid. *** kas elemendid on korrektselt pesastatud. *** kas elemendid on topeltatribuutideta. *** kas elemendid on unikaalsete identifikaatoritega (v.a juhtudel, kui eriomadused on lubatud). Ekraanikuvade-ülesed testid testimise lõpus. Nende nõuete vastavuse saab kindlaks teha peale seda, kui kõik ekraanikuvad on testitud. Juhul kui testitav ekraanikuva on alla laaditav mitte-veebilise dokumendina, siis hinda, kas konverteeritud versioon säilitas ligipääsetavuse info (alamlehtede valimi koostamise juhis suunas seda lisama valimisse kui „asjakohast allalaaditavat dokumenti“; st. kui vastavas dokumendis on vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi tulemus mittevastav). Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid asjakohase ekraanikuva kohta (ülejäänud ekraanikuvades tuleb märkida nõue kohaldamatuks). Juhul, kui domeeni tehniline info on avaldatud elektrooniliselt (näiteks abi alamleht), siis kontrolli, kas see vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardile (st. kui vastaval alamlehel on vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi tulemus mittevastav). Selle nõude testi tulemuse saab märkida vaid alamlehe kohta, kus on avaldatud tehniline info (ülejäänud alamlehtedel tuleb märkida nõue kohaldamatuks). Juhul kui rakenduse kasutajatugi väljastab dokumentatsiooni (näiteks nende kasutajatoe ekraanikuval on mõni pdf-formaadis dokument), siis kontrolli, kas see vastab Euroopa digiligipääsetavuse standardi peatükile 9 (juhul kui dokumendi näol on tegemist domeeni alamlehega) või peatükile 10 (juhul kui dokumendi näol on tegemist mitte-veebilise dokumendiga nagu pdf-fail). St. kui vastavas dokumendis on vähemalt üks mittevastavus, siis on selle nõude testi tulemus mittevastav. Kuna see nõue on ekraanikuvade-ülene (nõue räägib rakenduse kasutajatoe poolt väljastatavast dokumentatsioonist), siis selle nõude testi tulemus tuleb märkida kõikidele ekraanikuvadele. Juhul kui rakendusel on kasutajatugi (näiteks rakenduse omaniku kõnekeskus, tehniline teenindus jne), siis peab see pakkuma infot rakendusse sisseehitatud ligipääsetavuse funktsioonide (näiteks stiilivahetaja) kohta või tugitehnoloogiatega ühilduvate funktsioonide dokumenteeritud ülevaate (näiteks abi ekraanikuval olev selgitus, mis tutvustab ekraanilugeja kasutamist antud domeenis) kohta. Seega juhul kui rakenduses on olemas kasutajatugi, siis helistab hindaja kasutajatukke ja uurib selle kohta (nt. "Ma tunnen huvi, mis võimalused on erivajadustega inimestel, näiteks pimedatel, kasutada (rakenduse nimi)?"). Testi tulemus on vastav ka siis, kui kasutajatoe töötaja ise ei oska täpselt vastata, aga kasutab vastamisel sedasama ülevaadet või mainib selle olemasolu. Kui rakendusel puudub kasutajatugi või puudub ülevaade, on nõue kohaldamatu.  Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Ekraanikuva nimetus: Ekraanikuva nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Ekraanikuva nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Nõuded, millel esineb (V/MV/K) vähemalt üks mittevastavus Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Standardi Testimis- Tähistus Nõude nimi vaade juhendi vaade standardis Vahepealkiri 1 Vahepealkiri Vahepealkiri 36 (117; 74) 2 10.3.1.2 Language of parts Vahepealkiri 3 Vahepealkiri Vahepealkiri 43 (124; 81) 4 10.4.1.1 Parsing Vahepealkiri 5 Vahepealkiri Vahepealkiri 08 (89; 46) 6 10.1.3.3 Sensory characteristics 24 (105; 62) 7 10.2.2.2 Pause, stop, hide 25 (106; 63) 8 10.2.3.1 Three flashes or below threshold 29 (110; 67) 9 10.2.4.6 Headings and Labels 12 (93; 50) 10 10.1.4.2 Audio control 11 (92; 49) 11 10.1.4.1 Use of Colour 39 (120; 77) 12 10.3.3.1 Error Identification 41 (122; 79) 13 10.3.3.3 Error Suggestion 40 (121; 78) 14 10.3.3.2 Labels or Instructions 42 (123; 80) 15 10.3.3.4 Error prevention (legal, financial, data) Vahepealkiri 16 Vahepealkiri Vahepealkiri 13 (94; 51) 17 10.1.4.3 Contrast (Minimum) 17 (98; 55) 18 10.1.4.11 Non-text contrast 15 (96; 53) 19 10.1.4.5 Images of text 14 (95; 52) 20 10.1.4.4 Resize text 16 (97; 54) 21 10.1.4.10 Reflow 26 (107; 64) 22 10.2.4.2 Page titled 35 (116; 73) 23 10.3.1.1 Language of page Vahepealkiri 24 Vahepealkiri Vahepealkiri 20 (101; 58) 25 10.2.1.1 Keyboard 21 (102; 59) 26 10.2.1.2 No keyboard trap 27 (108; 65) 27 10.2.4.3 Focus Order 30 (111; 68) 28 10.2.4.7 Focus Visible 37 (118; 75) 29 10.3.2.1 On Focus 38 (119; 76) 30 10.3.2.2 On Input 19 (100; 57) 31 10.1.4.13 Content on hover or focus Vahepealkiri 32 Vahepealkiri Vahepealkiri 01 (82; 39) 33 10.1.1.1 Non-text content 06 (87; 44) 34 10.1.3.1 Info and relationships 07 (88; 45) 35 10.1.3.2 Meaningful sequence 28 (109; 66) 36 10.2.4.4 Link purpose (in context) 33 (114; 71) 37 10.2.5.3 Label in Name 44 (125; 82) 38 10.4.1.2 Name, Role, Value 45 (126; 83) 39 10.4.1.3 Status Messages Vahepealkiri 40 Vahepealkiri Vahepealkiri 09 (90; 47) 41 10.1.3.4 Orientation Vahepealkiri 42 Vahepealkiri Vahepealkiri 02 (83; 40) 43 10.1.2.1 Audio-only and video- only (pre-recorded) 03 (84; 41) 44 10.1.2.2 Captions (pre- recorded) 04 (85; 42) 45 10.1.2.3 Audio description or media alternative (pre- recorded) 05 (86; 43) 46 10.1.2.5 Audio description (pre- recorded) 10 (91; 48) 47 10.1.3.5 Identify Input Purpose 18 (99; 56) 48 10.1.4.12 Text spacing 22 (103; 60) 49 10.2.1.4 Character Key shortcuts 23 (104; 61) 50 10.2.2.1 Timing adjustable 31 (112; 69) 51 10.2.5.1 Pointer Gestures 32 (113; 70) 52 10.2.5.2 Pointer cancellation 34 (115; 72) 53 10.2.5.4 Motion actuation Nõude rakendamise eeltingimus Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Vahepealkiri VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications VEEBIS AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are downloadable from a web page MOBIILIRAKENDUSES AVALDATUD DOKUMENDID: Where the documents and forms are contained in or provided by the mobile applications Testimisjuhend Tee automaattest. Kontrolli Adobe Acrobat Pro accessibility check funktsiooni või PAC 2021 - PDF Accessibility Checker 2021'ga ( https://www.access-for-all.ch/en/pdf-accessibility-checker.html ), kas dokument on vastav sellekohasele WCAG kriteeriumile. Ava dokument mitmes programmis. Kontrolli, kas dokumenti saab avada mitme programmiga ja kas see on samasugune erinevates programmides. Näiteks kui dokument on hetkel avatud Adobe Acrobat Readeris, siis kliki hiire parema klahviga dokumendi ikoonil, järgmisena valik "open with" ning vali avanenud nimekirjast mõni teine programm (nt. Google Chrome). Dokumendi lihtkontroll. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb dokument üle vaadata ilma testimiseks mõeldud abivahendeid kasutamata. See nõue kehtib olukordades, kus kasutajale antakse tekstilisi juhendeid mitte-veebilise dokumendi sisu kasutamiseks: tekstilised juhendid ei tohi viidata ainult vastavate elementide kujule, suurusele ja asukohale (näiteks värvilised nooled, ümarad nupud jne) ning kasutajale tuleb anda mõni muu viide lisaks (näiteks värvilisele edasiminekuks mõeldud noolele on kirjutatud "edasi" ja juhend suunab klikkima värvilisele noolele, mille peale on kirjutatud "edasi"). Teosta kontroll visuaalselt. Kontrolli: *** kas on võimalus peatada, panna pausile või peita sisu, mis on automaatselt liikuv või sähviv (animatsioonid jne) ja kestab kauem kui 5 sekundit. *** kas dünaamilist sisu saab panna pausile, peatada, peita või on võimalus kohandada uuenduste tihedust. Kontrolli, et dokumendis ei ole sisu, mis sähviks rohkem kui 3 korda sekundis. Erandiks on piisavalt väike sisu, mille sähvatused on madala kontrastsusega ja ei sisalda liialt palju punast värvi. Kontrolli visuaalselt, kas dokumendi pealkirjad kirjeldavad järgnevat sisu. Juhul kui dokumendis hakkab automaatselt mängima heli, mis kestab kauem kui 3 sekundit, siis kontrolli, kas seda on võimalik katkestada, kinni panna või selle helitugevust muuta. Testi eesmärk on kontrollida, et värv ei ole ainus visuaalne vahend, millega edastatakse teavet, osutatakse tegevusele, küsitakse reaktsiooni (nt. täitmata jäänud kohustuslike vormiväljade markeerimine osutamaks, et need on jäänud täitmata) või eristatakse visuaalselt elemente. Seega kontrolli visuaalselt, et: *** teave, mida edastatakse omavahel eristatud värvidega, on olemas ka tekstiliselt. *** värvilistel vormi nuppudel on olemas tekst. *** värvilistel tekstidel, kus värv näitab selle teksti spetsiifilist tähendust, on tekstil juures veel mõni visuaalne tunnus, mis näitab selle teksti spetsiifilist tähendust. *** juhul, kui lingid või nupud on eristatud ainult värviga, siis kursorit selle peal liigutades tekib juurde veel mõni visuaalne eristav tunnus ja muutub lingi või nupu kontrastsus võrreldes ümbritseva tekstiga (kontrastsussuhe peab olema vähemalt 3:1’le; vajadusel testi seda olukorda koos kontrastsusnõuete 10.1.4.3 ja 10.1.4.11 vastavuse testimisega). *** juhul, kui mittetekstilist sisu eristatakse vaid värvidega, on seesama sisu eristatud ka mustriga (näiteks joondiagrammil on üks joon esitatud siniselt ja pidevjoonena ning teine joon roheliselt ja punktiirina). Vaata üle tekstid, lingid, diagrammid, sisestusväljad (otsingulahter, väljad sisselogimiseks, uudiskirjaga liitumiseks vms) jne. Juhul, kui testitavas mitte-veebilises dokumendis on vorm, siis testi nõudeid 10.1.4.1, 10.3.3.1 ja 10.3.3.3 koos (nõude 10.1.4.1 raames vaata üle, kas vigane väli on eristatud lisaks värvile veel mõne visuaalse tunnusega). Juhul, kui testitavas mitte-veebilises dokumendis on vorm, siis testi nõudeid 10.1.4.1, 10.3.3.1 ja 10.3.3.3 koos. Kirjuta vormi sihilikult midagi valesti, püüa vorm ära saata ja kontrolli, kas vigane väli on teistest eristatud ning kas selle välja juurde tekkis tekstiline veateade. Juhul, kui testitavas mitte-veebilises dokumendis on vorm, siis testi nõudeid 10.1.4.1, 10.3.3.1 ja 10.3.3.3 koos. Kontrolli, kas veateates on soovitus selle parandamiseks. Juhul kui testitavas mitte-veebilises dokumendis on sisestusväljad, siis kontrolli visuaalselt: *** kas sisestusväljade juures on sildid ja/või selgitused, mille järgi kasutaja saab aru, millist sisendit temalt oodatakse (nt. vormiväljade sildid). *** juhul, kui osa sisestusväljadest on kohustuslikud ja osa vabatahtlikud, siis on need selgelt omavahel eristatud. Juhul kui testitavas mitte-veebilises dokumendis on vorm, mille ära saatmisel on õiguslikud või finantsilised tagajärjed, siis kontrolli, kas kasutajal on võimalik sisestatud info üle vaadata, seda parandada ning vajadusel vormi ärasaatmine tagasi võtta. Testid tööriistadega. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada vastavaid tööriistu (v.a klaviatuur ja ekraanilugeja). Teksti ja tema tausta värvid peavad olema piisavalt erinevad, et nende kontrastsus oleks minimaalselt 4,5:1 või suurte tekstide (st. tekstid mille tähemärgi suurus on vähemalt 18 või paksus kirjas 14 punkti) puhul 3:1. Tee kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color- codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/). Mittetekstilise visuaalse elemendi (nt. ikoonid, diagrammid jne) ja tema tausta värvide kontrastus peab olema vähemalt 3:1 erinevates olekutes (elemendil on fookus/ei ole ole fookust jne). Tee kuvatõmmis, uuri välja värvikoodid (kasuta värvimäärajat: https://html-color-codes.info/colors-from-image/) ning värvide kontrastsust saab kontrollida värvikoodide järgi WEBAIM tööriistas (https://webaim.org/resources/contrastchecker/). Nõue ütleb, et dokument ei tohi üldjuhul sisaldada pildivormingus teksti. Teksti esitlemine pildivormingus on lubatud, kui kasutaja saab ise visuaali kohandada, ning juhul, kui pildivorming on vältimatu (näiteks logod, millele on kirjutatud tekst). Selliste erandite korral peab pildil olema alt-tekst, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt või ikoon ise. Nõude kontrollimiseks selekteeri dokumendi sisu, vajutades hiire vasaku klahvi alla ja liigutades hiirt üle sisu. Nõue on vastav juhul, kui teksti saab tähthaaval markeerida. Vii faili suurendus (zoom ) 200% peale ja kontrolli visuaalselt, kas dokumendi sisu on loetav ja funktsionaalne. Vii faili suurendus (zoom ) 400%'ndini ja vajuta klahvikombinatsiooni Ctrl+4. Fail peab olema kohanduv, st sisu peab olema kasutatav ning ei tohi tekkida teist kerimisriba. Kriteeriumi erandiks on pildid, kaardid, diagrammid, presentatsioonid ja tabelid. Enne testidega jätkamist tuleb algsätted taastada (nt. uuesti Ctrl+4 vajutades). Kontrolli, kas dokumendil on pealkiri ning kas see kirjeldab dokumendi teemat või otstarvet. Selleks vajuta vajuta klahvikombinatsiooni Ctrl+D ja vaata, mis on kirjas Title real. Kontrolli, kas dokumendile on määratud keel, mis vastab selles dokumendis kasutatavale põhilisele keelele (klahvikombinatsioon Ctrl+D>vahekaart "Advanced">vaata "Reading Options" peatükis olevat Language rida). Testid klaviatuuriga. Nendele nõuetele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb kasutada klaviatuuri. Nõue ütleb, et kõik dokumendi funktsioonid peavad olema kasutatavad üksnes klaviatuuriga, sealhulgas ei tohi klahvile vajutamine olla seotud konkreetsete ajaliste limiitidega (näiteks klahvi all hoidmine pikema aja vältel). Nõue ei kohaldu olukordadele, kus klaviatuuri pole võimalik kasutada (näiteks hiirega joone tõmbamine). Nõude kontrolliks kasuta dokumenti klaviatuuriga: liigu Tab-nupuga veebilehel ringi (Shift+Tab saab tagasi liikuda); aktiveeri Enter-nupuga linke ja nuppe; märgi Space-nupuga märkeruute; navigeeri nooltega menüüdes; muuda nooltega raadionuppude (radio buttons ) olekuid; sulge Esc-nupuga modaale. Samaaegselt nõude 10.2.1.1 testimisega kontrolli, et ei oleks nn klaviatuurilõksusid, kus klaviatuuri fookus jääks kinni kindla elemendi külge, kust ei saa edasi ega tagasi navigeerida. Samaaegselt nõude 10.2.1.1 testimisega kontrolli, kas elementide fokusseerimise järjekord on loogiline ja intuitiivne. Samaaegselt nõude 10.2.1.1 testimisega kontrolli, kas fookus on kogu dokumendi ulatuses alati nähtav ega kao kordagi ära. Samaaegselt nõude 10.2.1.1 testimisega kontrolli, et elemendi fookussesse võtmisel ei toimu olulist ja ootamatut muutust. Näiteks nõue on mittevastav siis, kui liigutada klaviatuuriga lingile ning ilma seda nuppu vajutamata (st. ilma lingi avamise käsklust andmata) avab dokument lingi. Juhul kui dokumendis on täidetav ja ärasaadetav vorm, siis samaaegselt nõude 10.2.1.1 testimisega kontrolli, kas on olemas ka nupp, mis vormi ära saadab. Ühtlasi kontrolli, et vorm ei saada end automaatselt ära peale väljade täitmist. Nõue käsitleb sellist sisu, mis ilmub välja alles siis, kui mingi elemendi peal kursorit nii-öelda hõljutada (hover ) või sellele elemendile klaviatuuriga fookust anda (nt. olukord, kus „hõljutades“ kursorit menüü ühe nupu peal, ilmub kursori alla lisatekst, mis varjab ära menüü mõne teise nupu). Kontrolli nii klaviatuuri kui hiirega, kas: *** tekkinud sisu on võimalik kinni panna ilma kursorit või fookust liigutamata (näiteks ESC klahviga) JA *** kursori saab liigutada tekkinud sisu peale ilma, et see ära kaoks JA *** tekkinud sisu ei kao ära enne, kui kasutaja selle tahtlikult kinni paneb, kursori või fookuse mujale liigutab või kui tekkinud sisu (näiteks veateade) pole enam aktuaalne. Testid ekraanilugejaga. Kontrolli ekraanilugejaga, kas see loeb kõigi informatiivsete piltide juures ette kirjelduse, mis annab edasi sama informatsiooni nagu pilt ise (st. piltidele on korrektselt kirjutatud alt-atribuut / aria-label). Dekoratiivsete piltide (st. selliste, mis ei anna lisainformatsiooni) ei tohi ekraanilugeja midagi ette lugeda. Kontrolli, kas kogu informatsioon, struktuur ja seosed, mida antakse visuaalselt edasi, on olemas tekstina ja ekraanilugejaga (st. tarkvaraliselt) kindlaks tehtav. Kontrolli ekraanilugejaga - juhul kui sisu esitamise järjekord mõjutab selle tähendust -, kas dokumendi sisu loetakse ette samas järjekorras nagu dokumendis näha (kui sisu esitamise järjekord on üldjoontes sama, siis on testi tulemus nõudele vastav). Kontrolli ekraanilugejaga, et linkide otstarve on arusaadav ainuüksi lingi tekstist või koos seda ümbritseva ekraanilugeja poolt etteloetava kontekstiga. Liigu ekraanilugejaga läbi dokumendi ning kontrolli, et linkide, nuppude ja sisendite nähtav silt kattub nimega, mille loeb ette ekraanilugeja, või kattub nime algusega, mille loeb ette ekraanilugeja. Kontrolli, kas ekraanilugeja teatab iga kasutajaliidese elemendi (nt. link, vormiväli, nupp, ikoon, kalender kuupäeva valimiseks jne) nimetuse ja eesmärgi ning teatab ka sellest, kui selle väärtus (nt. element on fookuses, valitud, märgitud jne) muutub. Nõude eesmärk on tagada, et kasutajaliidese elemendid on tugitehnoloogiatega sama kasutatatavad nagu need on ilma tugitehnoloogiateta. Kontrolli ekraanilugejaga, kas olekumuudatused (nagu veateated või “Otsin...“, “Leiti 12 vastet”, “Vasteid ei leitud”) loetakse ette ilma, et kasutaja selle ekraanilugejaga fookusesse võtab. Test nutitelefoniga. Sellele nõudele vastavuse kindlaks tegemiseks tuleb avada dokument nutitelefonis. Kontrolli nutitelefoniga, kas dokumenti on võimalik kasutada nii püstises kui ka külje peal olevas asendis (luba telefonis pöörata sisu vertikaalseks või horisontaalseks vastavalt telefoni asendile ning kontrolli dokumenti läbi telefoni veebibrauseri; kasutatud telefoni info tuleb märkida tiitellehele). Dokumentides vähetõenäoliselt esinevad olukorrad. Kontrolli, kas eellindistatud helisalvestisele või ilma helita videole (nt. animatsioon või tummfilm) on lisatud selle sisu edasi andev alternatiiv. Helisalvestise puhul näiteks tekstiline sisukirjeldus (transcription ) nagu salvestise sisu käsikiri; helitu video puhul näiteks helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud. Kontrolli, kas eellindistatud helile mistahes vormis (nt. taskuhääling, helindatud video) on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andvad vaegkuuljate subtiitrid. Erand on audio- ja videosisu, mis on ise alternatiiviks veebis olevale sisule (nt. helitu viipekeelne ülevaade veebis olevast tekstist) ning on vastavalt ka märgistatud. Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev tekstiline sisukirjeldus (transcription ; nt. salvestise sisu käsikiri) või helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Kontrolli, kas eellindistatud videole on lisatud selle sisu sünkroonselt edasi andev helikirjeldus (audio description ; helikirjeldus on pealeloetav kirjeldus, kus dialoogide vahel kirjeldatakse ka ekraanil nähtavat). Kontrolli, kas kõikidel kasutaja kohta infot koguvatel vormiväljadel (näiteks meiliaadressi sisestusväli või nime sisestusväli, kuid mitte näiteks otsingukast) on ekraanilugejaga (st. tarkvaraliselt) kindlaks tehtav aktiveeritud autocomplete atribuut (korrektsed on täpse väärtusega atribuudid; näiteks email, name, tel jne). Juhul kui dokument kasutab tehnoloogiat, mis muudab võimalikuks teksti vahekauguse muutmise, siis kontrolli, kas kogu dokumendi tekst ja funktsionaalsus on kättesaadav ja kasutatav, kui teksti vahekaugus on suurendatud nii kaugele nagu seda käesolev nõue näeb (reavahe 1,5 korda suurem kui font; lõikude vahe 2 korda suurem kui font; tähtede vahe 0,12 ühikut fondi suurusest; sõnade vahe 0,16 ühikut fondi suurusest). Vajuta klaviatuuril ükshaaval läbi kõik tähed ja numbrid kontrollimaks, kas klaviatuuri kiirvalikud selles dokumendis koosnevad ainult üksikutest tähe- või numbriklahvidest (see funktsionaalsus sobib klaviatuuri kasutajatele, aga segab näiteks häälkäskluste kasutajaid). Juhul kui mõni ühe-klahviline kiirvalik aktiveerub (nt. otsingufunktsiooni saab vaikimisi aktiveerida vaid ainult tähega s), siis peab olema võimalik sellised kiirvalikud välja lülitada või ümber seadistada (nt. lisada kiirvalikusse muuteklahvi (modifier key ) nagu näiteks Shift). Nõude erandid on sellised ühe-klahvilised kiirvalikud, mida saab kasutada ainult siis, kui mõni konkreetne kasutajaliidese element on fookuses. Juhul, kui dokumendil on lühem kui 20 tundi ajalimiit, peab kasutajat sellest hoiatama ning lubama limiidi välja lülitamist või pikendamist (selleks toiminguks peab andma vähemalt 20 sekundit aega). Kontrolli, kas tegevusi, mille jaoks peab hiirt liigutama konkreetset trajektoori pidi (lohistamine (drag ), libistamine (slide ) jne), saab teha ka tavalise hiireklõpsuga. Kontrolli, kas on võimalik ühe puutega päästiksündmust nagu hiire allavajutus (onmousedown ) tagasi võtta. Nt. kui hiirega nupu peale vajutada, kuid lahti laskmata nupu pealt kursoriga ära liikuda, siis ei tohi seda lugeda nupu aktiveerimiseks. Kui mõni tegevus testitavas dokumendis eeldab seadme liigutamist (nt. raputamine) või kasutaja liigutamist (nt. lehvitamine kaamerasse), siis kontrolli, kas seda tegevust saab teha ka muud moodi (nt. vajutades nupule).  Mitte-veebilise dokumendi nimetus: Mitte-veebilise dokumendi nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Hindamistulemused (V/MV/K) (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Mitte-veebilise dokumendi nimetus: Mitte-veebilise dokumendi nimetus: Lühiselgitused Hindamistulemused Lühiselgitused (V/MV/K) Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Mitte-veebilise dokumendi nimetus: Hindamistulemused Lühiselgitused Nõuded, millel esineb (V/MV/K) vähemalt üks mittevastavus Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri Vahepealkiri  Standardi nimetus Tähistus standardis Non-text content 9.1.1.1 Audio control 9.1.4.2 Timing adjustable 9.2.2.1 Page titled 9.2.4.2 Error Identification 9.3.3.1 Contrast (Minimum) 9.1.4.3 Text spacing 9.1.4.12 Resize text 9.1.4.4 Orientation 9.1.3.4 Identify Input Purpose 9.1.3.5 Language of page 9.3.1.1 Language of parts 9.3.1.2 Keyboard 9.2.1.1 Bypass blocks 9.2.4.1 Focus Visible 9.2.4.7 Info and relationships 9.1.3.1 Link purpose (in context) 9.2.4.4 Name, Role, Value 9.4.1.2 Label in Name 9.2.5.3 Name, Role, Value 9.4.1.2 Name, Role, Value 9.4.1.2 QualWebi testid QW-ACT-R17 - Image has non-empty accessible name QW-ACT-R21 - SVG element with explicit role has non-empty accessible name QW-ACT-R42 - Object element rendering non-text content has non-empty accessible name QW-ACT-R6 - Image button has non-empty accessible name QW-ACT-R15 - Audio or video element avoids automatically playing audio QW-ACT-R4 - Meta element has no refresh delay QW-ACT-R1 - HTML page has non-empty title QW-ACT-R41 - Error message describes invalid form field value QW-ACT-R37 - Text has minimum contrast QW-ACT-R67 - Letter spacing in style attributes is not !important QW-ACT-R68 - Line height in style attributes is not !important QW-ACT-R69 - Word spacing in style attributes is not !important QW-ACT-R14 - Meta viewport allows for zoom QW-ACT-R40 - Zoomed text node is not clipped with CSS overflow QW-ACT-R7 - Orientation of the page is not restricted using CSS transform property QW-ACT-R24 - autocomplete attribute has valid value QW-ACT-R2 - HTML page has lang attribute QW-ACT-R3 - HTML page lang and xml:lang attributes have matching values QW-ACT-R5 - HTML page lang attribute has valid language tag QW-ACT-R22 - Element with lang attribute has valid language tag QW-ACT-R43 - Scrollable element is keyboard accessible QW-ACT-R70 - Iframe with interactive elements is not excluded from tab-order QW-ACT-R75 - Bypass Blocks of Repeated Content QW-ACT-R62 - Element in sequential focus order has visible focus QW-ACT-R20 - Role attribute has valid value QW-ACT-R33 - ARIA required context role QW-ACT-R35 - Heading has non-empty accessible name QW-ACT-R36 - Headers attribute specified on a cell refers to cells in the same table element QW-ACT-R38 - ARIA required owned elements QW-ACT-R39 - Table header cell has assigned cells QW-ACT-R44 - Links with identical accessible names and same context serve equivalent purpose QW-ACT-R12 - Link has non-empty accessible name QW-ACT-R30 - Visible label is part of accessible name QW-ACT-R28 - Element with role attribute has required states and properties QW-ACT-R10 - Iframe elements with identical accessible names have equivalent purpose QW-ACT-R11 - Button has non-empty accessible name QW-ACT-R13 - Element with aria-hidden has no content in sequential focus navigation QW-ACT-R16 - Form field has non-empty accessible name QW-ACT-R19 - Iframe element has non-empty accessible name QW-ACT-R65 - Element with presentational children has no focusable content QW-ACT-R66 - Menuitem has non-empty accessible name  Lisa 2 – Hankelepingu kavand Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde Töövõtuleping nr .. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija) ja …, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool, võttes arvesse, et: - Tellija korraldas riigihanke „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“, viitenumber … (edaspidi hange); - Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Täitja pakkumuse, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad: 1.2.1. Lisa 1 – Hanke alusdokumendid; 1.2.2. Lisa 2 – Täitja pp.kk.aaaa pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu ese on avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse testimise veebipõhise tööriista (edaspidi Tööriist) arendamine (edaspidi nimetatud Töö). Täpsemad arendatavale Tööriistale kohalduvad tingimused on kirjeldatud Lisas 1 ning Töö maht ja ulatus on määratud Lisas 2. 2.2. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 2.3. Täitja on Lepingu esemeks olevate Tööde tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda Lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. 3. Töö tähtajad ja üleandmine-vastuvõtmine 3.1. Töö teostamise algus on pärast Lepingu jõustumist. 3.2. Töö maksumused ja üleandmise tähtajad vastavalt Lisale 2: Etapp ja töö Töötundide Töö Etapi nimi arv üleandmise maksumus tähtpäev kokku, eurodes, km-ta Etapp I ... h pp.kk.aaaa … Etapp II ... h 01.09.2025 … 3.3. Tööriist majutatakse Täitja poolt Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) hallatavasse keskkonda, millele ligipääsu korraldab Tellija. Töö (sh selle etapid) antakse üle Täitja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga punktis 3.2. märgitud tähtaegadeks.  Lisa 2 – Hankelepingu kavand Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde Koos aktiga annab Täitja üle dokumentatsiooni kõigi antud Töö suhtes läbiviidud testide tulemustega ning arendustöö juurde kuuluva tehnilise ja muu selle kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku e-posti teel või paigaldab selle Poolte vahel kokkulepitud keskkonda. 3.4. Tellija vaatab Täitja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö esitamisest Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu, allkirjastab vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest e-kirja teel Täitja kontaktisikut. Juhul, kui Tellija ei ole esitanud Täitjale kirjalikke pretensioone 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö Tellijale esitamise päevast, on Täitja õigustatud lugema Töö vastuvõetuks. 3.5. Juhul, kui Tellijal on pretensioone Töö kvaliteedi või Lepingu tingimustele vastavuse osas, teavitab ta sellest Täitjat e-kirja teel ning osutab konkreetsele puudusele Töös ja määrab mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt Poolte vahel vastavalt punktile 3.3. 3.6. Täitjal tekib õigus esitada Tellijale arve pärast Etapi II Tellija poolt vastuvõtmist. 3.7. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö täieliku üleandmiseni Tellijale. 3.8. Omandiõigus teostatud Tööle Täitjalt Tellijale läheb üle Töö vastuvõtmise hetkest Tellija poolt. 4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 4.1. Tellija tasub Täitjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest tasu summas … (summa sõnadega) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi Tasu). 4.2. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul Täitja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 4.3. Punktis 4.1 sätestatud Tasu on ainus Täitja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei aktsepteeri lisakulutusi, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. 5. Tööde järelevalve 5.1. Tööde järelevalveks toimuvad töökoosolekud. 5.2. Töökoosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, üldjuhul kord kahe nädala jooksul, kui Poolte vahel ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud teisiti. Koosoleku kutsub kokku Täitja. Vajadusel võib koosoleku kokku kutsuda ka Tellija. 5.3. Töökoosolekutel annab Täitja ülevaate vähemalt alljärgnevatel teemadel: 5.3.1. tööde teostamise hetkeseis; 5.3.2. eelnenud perioodi jooksul Täitja poolt teostatud ning järgnevasse perioodi planeeritud tööd; 5.3.3. Tellija tagasisidet ootavad tööd; 5.3.4. ilmnenud probleemid ja takistused; 5.3.5. muu Tellija poolt nõutud informatsioon. 6. Töö läbiviimise tingimused 6.1. Tellija: 6.1.1. esitab Täitjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldab neile juurdepääsu; 6.1.2. teavitab Täitjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise;  Lisa 2 – Hankelepingu kavand Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde 6.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö Lepingule vastavuse kohta; 6.1.4. tagab Töö tegemiseks vähemalt ühe tellijapoolse isiku kättesaadavuse. 6.2. Täitja: 6.2.1. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest; 6.2.2. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta teavet; 6.2.3. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 6.2.4. teavitab viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, Tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad Täitjat kohustuste kohast täitmist, muuhulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad Lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine Täitjale ilma Poolte kirjaliku kokkuleppeta automaatselt õigust ületada Tööde kogumaksumust, teostamise tähtaegu, mitte kinni pidada Lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms; 6.2.5. ei muuda ilma Tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta mistahes standardeid, Tööriistaga seonduvaid nõudeid, liideseid jms. 7. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 7.1. Pooled on kohustatud Lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte avaldama üksteist puudutavat ega Lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot. Konfidentsiaalse info all mõistavad Pooled teineteisele antud igasugust infot, sh ärisaladust, intellektuaalset omandit, isikuandmeid, mis ei ole kolmandatele isikutele üldises korras kättesaadav, samuti infot, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt, kui Pool teab või peaks teadma, et info on konfidentsiaalne. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 7.2. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik avalikustamist ära hoida. 7.3. Täitja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal ning vastavalt Lepingus sätestatule. 7.4. Pool tohib konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele, kellele konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on sõlmitud konfidentsiaalsusleping. 7.5. Pooled toimivad isikuandmete käsitlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamist. 7.6. Täitja kinnitab, et Lepingu lõppemise järgselt kohustub ta viivitamatult kustutama/hävitama Töö teostamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni ning Täitja ei tohi neid üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud kui informatsiooni talletamise kohustus tuleneb seadusest. 8. Intellektuaalse omandi õigused  Lisa 2 – Hankelepingu kavand Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde 8.1. Täitja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale. 8.2. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad varalised õigused ning annab Tellijale tagasivõetamatu ainulitsentsi Töö teostamise käigus loodu kasutamiseks all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks, kasutusvajaduse ära langemiseni ning ilma territoriaalsete piiranguteta. Töö või selle etapi autori varalised õigused lähevad Tellijale üle Töö või selle etapi vastuvõtmise hetkest Tellija poolt. 8.3. Tellija võib vastuvõetud Töö autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 8.4. Pooled annavad üle ja võtavad vastu Lepingus nimetatud intellektuaalse omandi õigused ilma, et selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, isegi juhul, kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus. Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku kinnituse Tellijale eelnimetatud õiguse üleandmise või litsentsimise kohta 7 kalendripäeva jooksul alates Tellijalt vastava nõude saamisest. 8.5. Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et kasutab Töö teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too Tellijale kaasa litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. 8.6. Täitja kohustub õiguseid, mida ei saa üle anda ja litsentsida, teostama viisil, mis ei takistaks Tellijal tema varaliste õiguste teostamist. 8.7. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Täitja tagab, et Tööde autor ei kasuta oma isiklikke õigusi mitte mingil kujul Lepinguga Tellijale üle antud autori varaliste õiguste piiramiseks, nende teostamise takistamiseks, ega Tööde tulemite õiguspärase kasutamise takistamiseks. Juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega seonduvaid nõudmisi, tasub Täitja kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud omal kulul kolmandatele isikutele. 8.8. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 4.1 nimetatud Tasus. 9. Garantii 9.1. Täitja täidab lepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni parimas praktikas rakendatavatele tehnilistele kvaliteedinõuetele, normidele ja standarditele. 9.2. Töö antakse üle etapiti ning Täitja poolt antav garantii kehtib alates vastava etapi vastuvõtmisest kuni 6 kuud viimase etapi töö vastuvõtmisest. 9.3. Garantii ajal ilmnenud vigadest teavitab Tellija Täitjat e-kirja teel või Täitja poolt pakutava keskkonna teel. 9.4. Täitja kohustub garantiiajal tekkinud veal omal kulul likvideerima mõistliku aja jooksul. 9.5. Garantii ei hõlma sellise vea parandamist, mis on tingitud Töö kasutamiseks koostatud juhiste järgimata jätmisest. 9.6. Juhul, kui Täitja ei suuda viga ettenähtud tähtajaks kõrvaldada, võib Tellija korraldada vea kõrvaldamise kolmanda isiku abil. Tellijal on õigus nõuda, et Täitja katab mõistlikud kulud, mis tekkisid seoses kolmanda poole kaasamisega vea kõrvaldamisse. 9.7. Kui viga ei kuulu garantii korras kõrvaldamisele, esitab Täitja Tellijale viivitamatult pärast sellise asjaolu tuvastamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavasisulised põhjendused. 9.8. Kui Poolte vahel tekib vaidlus vea üle, on kummalgi Poolel õigus tellida sõltumatu ekspertiis, teatades sellest eelnevalt teisele Poolele. Pooled on kohustatud tagama eksperdi nõudmisel ligipääsu vajalikele andmetele ja informatsioonile. Ekspertiisikulud kannab Pool, kes ekspertiisiakti kohaselt eksis vea määratlemisel. 9.9. Juhul, kui Täitja parandab garantiiaja jooksul vea või annab üle uue, Lepingule vastava Töö (või  Lisa 2 – Hankelepingu kavand Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde selle etapi), kohaldatakse parandatud vea või asendatud Töö suhtes arvates vea parandamisest või asendamisest punktis 9.2. nimetatud garantiiaega. 10. Vastutus 10.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel. 10.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast 0,05% päevas. 10.3. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Täitja Tööd ja/või Töö osaks olevat etappi tähtaegselt, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 1% lepingu p-s 4.1 nimetatud tasust iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% Tasust. 10.4. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punkti 3.5. kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 10.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele öelda Leping erakorraliselt üles. 10.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on teiste mitterahaliste kohustuste rikkumise korral teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi summas 500 eurot. 10.6. Kui Pool rikub Lepingu punktist 7 ja/või 8 tulenevat kohustust, on teisel Poolel õigus nõuda temalt leppetrahvi summas 2000 eurot iga rikkumise kohta. 10.7. Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi maksmine ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. 10.8. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 2 nädala jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. 10.9. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus. 11. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine 11.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: Helen Rohtla, telefon 6201737, e-post: [email protected]. 11.2. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö, on: …, telefon …, e-post: …. 11.3. Punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. 11.4. Punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a. juhul, kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja. 11.5. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile. 11.6. Lepingu Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama 3 tööpäeva jooksul selle saatmisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat tähtaega.  Lisa 2 – Hankelepingu kavand Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde 11.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt: 11.7.1. samal päeval kätte saaduks, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval enne kella 16.00; 11.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval pärast kella 16.00. 12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 12.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. 12.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud tingimusi. 12.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul. Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 12.2 mõistes. 12.4. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul. 12.5. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 11.5. kirjaliku Lepingu ülesütlemise avalduse. 12.6. Kui Tellija on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, kuid Täitja ütleb Lepingu üles enne Töö läbiviimise lõpuleviimist, ei ole Täitja õigustatud nõudma Lepinguga kokkulepitud Tasu. 13. Lõppsätted 13.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 13.2. Pooled kooskõlastavad omavahel Lepingut puudutavad kommunikatsioonitegevused (näiteks pressiteated, kliendireferentsid jms) enne nende avalikkuseni jõudmist. 13.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. Pooled ei kahjusta Lepingust tekkinud erimeelsuste või vaidluste lahendamisel üksteise mainet meedia kaudu. 13.4. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.5. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 13.6. Lepingu sisu on avalik teave. Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving …. peadirektor ….  HD Lisa 3 Pakkumuse maksumuse vorm Nr. Etapi kirjeldus Maksumus 1. I etapp 2. II etapp Arendustööde maksumus kokku 0 Tellitav arendustöö teostatakse mitmes etapis: I etapis realiseeritakse tehnilise kirjelduse Tabelis 1 toodud funktsionaalsed nõuded, millele on antud prioriteedihinnang 1. II etapis realiseeritakse tehnilise kirjelduse Tabelis 1 toodud funktsionaalsed nõuded, millele on antud prioriteedihinnang 2. Kõik summad on käibemaksuta. Maksumused tuleb esitada eurodes ja ühe sendi täpsusega. Pakkuja täidab rohelise taustaga lahtrid. Eeltäidetud valem on halli taustaga lahtris (C7), mille Excel ise arvutab. Arendustööde maksumus kokku = liidetakse kokku C5 ja C6. Riigihangete registris hinnatavate näitajate lehel esitab Pakkuja lahtri C7 "Arendustööde maksumus kokku" summa. Pakkuja poolt täidetud Lisa 3 esitatakse eraldi dokumendina pakkumuse osana. Ilma maksumuseta hindasid (sh nii 0 kui negatiivse väärtusega arvud) ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused  antud prioriteedihinnang 1. n antud prioriteedihinnang 2. e maksumus kokku" summa. sutada ja sellised pakkumused loetakse mittevastavaks. Töövõtuleping nr .. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija ) ja …, registrikood … , asukoht … , mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi Täitja ), keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool , võttes arvesse, et: Tellija korraldas riigi hanke „ Digiligipääsetavuse testimise tööriist “, viitenumber … (edaspidi h ange ); Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Täitja pakkumuse, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu dokumendid Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad: Lisa 1 – Hanke alusdokumendid; Lisa 2 – Täitja pp.kk.aaaa pakkumus . Lepingu ese Lepingu ese on avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse testimise veebipõhise tööriista (edaspidi Tööriist ) arendamine (edaspidi nimetatud Töö ). Täpsemad arendatavale Tööriistale kohalduvad tingimused on kirjeldatud Lisas 1 ning Töö maht ja ulatus on määratud Lisas 2 . Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Täitja on L epingu esemeks olevate T ööde tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda L epingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. Töö tähta jad ja üleandmine-vastuvõtmine Töö teostamise algus on pärast Lepingu jõustumist. Töö maksumused ja üleandmise tähtajad vastavalt Lisale 2: Etapp ja töö nimi Töötundide arv Töö üleandmise tähtpäev E tapi maksumus kokku , eurodes , km-ta Etapp I ... h pp. kk.aaaa … Etapp II ... h 01.09.2025 … Tööriist majutatakse Täitja poolt Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ( KeMIT ) hallatavasse keskkonda , mil le le ligipääsu korraldab Tellija. Töö (sh selle etapid) antakse üle Täitja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga punktis 3.2. märgitud tähtaegadeks . Koos aktiga annab Täitja üle dokumentatsiooni kõigi antud T öö suhtes läbiviidud testide tulemustega ning arendustöö juurde kuuluva tehnilise ja muu selle kasutamiseks ja haldamis eks vajaliku e-posti teel või paigaldab selle Poolte vahel kokkulepitud keskkonda . Tellija vaatab Täitja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö esitamisest Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu, allkirjastab vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest e-kirja teel Täitja kontaktisikut. Juhul, kui Tellija ei ole esitanud Täitjale kirjalikke pretensioone 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö Tellijale esitamise päevast, on Täitja õigustatud lugema Töö vastuvõetuks. Juhul, kui Tellijal on pretensioone Töö kvaliteedi või Lepingu tingimustele vastavuse osas, teavitab ta sellest Täitjat e-kirja teel ning osutab konkreetsele puudusele Töös ja määrab mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt Poolte vahel vastavalt punktile 3. 3 . Täitjal tekib õigus esitada Tellijale arve pärast Etap i II Tellija poolt vastuvõtmist . Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö täieliku üleandmiseni T ellijale. Omandiõigus teostatud T ööle T äitjalt T ellijale läheb üle T öö vastuvõtmise hetkest Tellija poolt. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub Täitja le Lepingu tingimustele vasta va Töö eest tasu summas … (summa sõnadega) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi Tasu ). Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul Täitja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. Punktis 4.1 sätestatud Ta su on ainus Täitja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei aktsepteeri lisakulutusi, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. Tööde järelevalve Tööde järelevalveks toimuvad töökoosolekud. Töökoosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, üldjuhul kord kahe nädala jooksul, kui P oolte vahel ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud teisiti. Koosoleku kutsub kokku T äitja. Vajadusel võib koosoleku kokku kutsuda ka T ellija. Töökoosolekutel annab T äitja ülevaate vähemalt alljärgnevatel teemadel: tööde teostamise hetkeseis; eelnenud perioodi jooksul T äitja poolt teostatud ning järgnevasse perioodi planeeritud tööd; T ellija tagasisidet ootavad tööd; ilmnenud probleemid ja takistused; muu T ellija poolt nõutud informatsioon. Töö läbiviimise tingimused Tellija: esitab Täitja le Töö teostamiseks vajalik ud andmed ja informatsiooni või korraldab neile juurdepääsu ; teavitab Täitja t viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise; võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö Lepingule vastavuse kohta ; tagab T öö tegemiseks vähemalt ühe tellijapoolse isiku kättesa adavuse . Täitja : teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest; lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta teavet; kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; teavitab viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, Tellija t kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad Täitjat kohustuste kohast täitmist, muuhulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad Lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine Täitjale ilma Poolte kirjaliku kokkuleppeta automaatselt õigust ületada Tööde kogumaksumust, teostamise tähtaegu, mitte kinni pidada Lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms ; ei muuda ilma Tellija eelneva kirjalik k u taasesitamist võimaldavas vo r mis antud nõusolekuta mistahes standardeid, Tööriistaga seonduvaid nõudeid, liideseid jms. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine Pooled on kohustatud Lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte avaldama üksteist puudutavat ega Lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot. Konfidentsiaalse info all mõistavad Pooled teineteisele antud igasugust infot, sh ärisaladust, intellektuaalset omandit, isikuandmeid, mis ei ole kolmandatele isikutele üldises korras kättesaadav, samuti infot, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt, kui Pool teab või peaks teadma, et info on konfidentsiaalne. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik avalikustamist ära hoida. Täitja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal ning vastavalt Lepingus sätestatule. Pool tohib konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele, kellele konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on sõlmitud konfidentsiaalsusleping. Pooled toimivad isikuandmete käsitlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamist. Täitja kinnitab, et Lepingu lõppemise järgselt kohustub ta viivitamatult kustutama/hävitama Töö teostamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni ning Täitja ei tohi neid üle anda kolmandatele isikutele, v ä lja arvatud kui informatsiooni talletamise kohustus tuleneb seadusest. Intellektuaalse omandi õigused Täitja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad varalised õigused ning annab Tellijale tagasivõetamatu ainulitsentsi Töö teostamise käigus loodu kasutamiseks all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks, kasutusvajaduse ära langemiseni ning ilma territoriaalsete piiranguteta. Töö või selle etapi autori varalised õigused lähevad Tellijale üle Töö või selle etapi vastuvõtmise hetkest Tellija poolt. Tellija võib vastuvõetud T öö autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. Pooled annavad üle ja võtavad vastu Lepingus nimetatud intellektuaalse omandi õigused ilma, et selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, isegi juhul, kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus. Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku kinnituse T ellijale eelnimetatud õiguse üleandmise või litsentsimise kohta 7 kalendripäeva jooksul alates T ellijalt vastava nõude saamisest. Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad P ooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et kasutab T öö teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too T ellijale kaasa litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel . Täitja kohustub õiguseid, mida ei saa üle anda ja litsentsida, teostama viisil, mis ei takistaks T ellijal tema varaliste õiguste teostamist. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Täitja tagab, et Tö öde autor ei kasuta oma isiklikke õigusi mitte mingil kujul Lepinguga T ellijale üle antud autori varaliste õiguste piiramiseks, nende teostamise takistamiseks, ega T ööde tulemite õiguspärase kasutamise takistamiseks . Juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega seonduvaid nõudmisi, tasub Täitja kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud omal kulul kolmandatele isikutele . Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 4 .1 nimetatud T asus. Garantii Täitja täidab lepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni parimas praktikas rakendatavatele tehnilistele kvaliteedinõuetele, normidele ja standarditele . T öö antakse üle etapiti ning Täitja poolt antav garantii kehtib alates vastava etapi vastuvõtmisest kuni 6 kuud viimase etapi töö vastuvõtmisest. Garantii ajal ilmnenud vigadest teavitab T ellija T äitjat e-kirja teel või Täitja poolt pakutava keskkonna teel . Täitja kohustub garantiiajal tekkinud veal omal kulul likvideerima mõistliku aja jooksul . Garantii ei hõlma sellise vea parandamist, mis on tingitud T öö kasutamiseks koostatud juhiste järgimata jätmisest. Juhul, kui T äitja ei suuda viga ettenähtud tähtajaks kõrvaldada, võib T ellija korraldada vea kõrvaldamise kolmanda isiku abil. Tellijal on õigus nõuda, et T äitja katab mõistlikud kulud, mis tekkisid seoses kolmanda poole kaasamisega vea kõrvaldamisse. Kui viga ei kuulu garantii korras kõrvaldamisele, esitab T äitja T ellijale viivitamatult pärast sellise asjaolu tuvastamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavasisulised põhjendused. Kui Po olte vahel tekib vaidlus vea üle, on kummalgi P oolel õigus tellida sõltumatu ekspertiis, teatades sellest eelnevalt teisele P oolele. Pooled on kohustatud tagama eksperdi nõudmisel ligipääsu vajalikele andmetele ja informatsioonile. Ekspertiisikulud kannab P ool, kes ekspertiisiakti kohaselt eksis vea määratlemisel. Juhul, kui Täitja parandab garantiiaja jooksul vea või annab üle uue, Lepingule vastava Töö (või selle etapi) , kohaldatakse parandatud vea või asendatud Töö suhtes arvates vea parandamisest või asendamisest punktis 9 . 2 . nimetatud garantiiaega. Vastutus Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast 0,05% päevas. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Täitja Tööd ja/või Töö osaks olevat etappi tähtaegselt, on Tellijal õigus nõuda Täitja lt leppetrahvi 1 % lepingu p-s 4 .1 nimetatud tasust iga viivitatud kalendripäeva eest , kuid kokku mitte rohkem kui 20% Tasust . Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punkti 3.5. kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 10 .3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele öelda Leping erakorraliselt üles. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on teiste mitterahaliste kohustuste rikkumise korral teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi summas 500 eurot. Kui Pool rikub Lepingu punktist 7 ja/või 8 tulenevat kohustust, on teisel Poolel õigus nõuda temalt leppetrahvi summas 2000 eurot iga rikkumise kohta . Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi maksmine ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 2 nädala jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus. Poole rahaline koguvastutus käesoleva L epingu täitmisest tekkivate kõigi nõuete eest kokku ei tohi ületada L epingu punktis 4.1 nimetatud summat , v.a. tahtliku rikkumise korral. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine T ellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: Helen Rohtla , telefon 6201737 , e-post: [email protected] . Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö, on: …, telefon …, e-post: …. Punktides 1 1 .1 ja 1 1 .2 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Punktides 1 1 .1 ja 1 1 .2 nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a. juhul, kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile. Lepingu Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama 3 tööpäeva jooksul selle saatmisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat tähtaega. Poole teade loetakse teise Poole poolt: samal päeval kätte saaduks, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval enne kella 16.00; järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval pärast kella 16.00. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud tingimusi. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul. Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 1 2 .2 mõistes . Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 11 .5. kirjaliku Lepingu ülesütlemise avalduse. Kui Tellija on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, kuid Täitja ütleb Lepingu üles enne Töö läbiviimise lõpuleviimist, ei ole Täitja õigustatud nõudma Lepinguga kokkulepitud Tasu. Lõppsätted Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Pooled kooskõlastavad omavahel Lepingut puudutavad kommunikatsiooni tegevused (näiteks pressiteated, kliendireferentsid jms) enne nende avalikkuseni jõudmist. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. Pooled ei kahjusta Lepingust tekkinud erimeelsuste või vaidluste lahendamisel üksteise mainet meedia kaudu. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Lepingu sisu on avalik teave. Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving …. peadirektor …. Lisa 2 – Hankelepingu kavand (09.09.2024) Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde Töövõtuleping nr .. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, Tallinn 10122, mida esindab peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija) ja …, registrikood …, asukoht …, mida põhikirja/volikirja alusel esindab juhatuse liige/… … (edaspidi Täitja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool, võttes arvesse, et: - Tellija korraldas riigihanke „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“, viitenumber … (edaspidi hange); - Tellija tunnistas hankemenetluses pp.kk.aaaa käskkirjaga nr … edukaks Täitja pakkumuse, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu dokumendid 1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast Lepingust, Lepingu lisadest ning Lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast Lepingu allkirjastamist. 1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad: 1.2.1. Lisa 1 – Hanke alusdokumendid; 1.2.2. Lisa 2 – Täitja pp.kk.aaaa pakkumus. 2. Lepingu ese 2.1. Lepingu ese on avalikkusele kasutamiseks mõeldud digiligipääsetavuse testimise veebipõhise tööriista (edaspidi Tööriist) arendamine (edaspidi nimetatud Töö). Täpsemad arendatavale Tööriistale kohalduvad tingimused on kirjeldatud Lisas 1 ning Töö maht ja ulatus on määratud Lisas 2. 2.2. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. 2.3. Täitja on Lepingu esemeks olevate Tööde tarkvaraarenduse valdkonna professionaal, kes saab aru ning võtab teadlikult enda kanda Lepingu funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete täidetavuse ja tulemuse saavutatavuse riski. 3. Töö tähtajad ja üleandmine-vastuvõtmine 3.1. Töö teostamise algus on pärast Lepingu jõustumist. 3.2. Töö maksumused ja üleandmise tähtajad vastavalt Lisale 2: Etapp ja töö Töötundide Töö Etapi nimi arv üleandmise maksumus tähtpäev kokku, eurodes, km-ta Etapp I ... h pp.kk.aaaa … Etapp II ... h 01.09.2025 … 3.3. Tööriist majutatakse Täitja poolt Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse (KeMIT) hallatavasse keskkonda, millele ligipääsu korraldab Tellija. Töö (sh selle etapid) antakse üle Täitja poolt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga punktis 3.2. märgitud tähtaegadeks. Koos aktiga annab Täitja üle dokumentatsiooni kõigi antud Töö suhtes läbiviidud testide  Lisa 2 – Hankelepingu kavand (09.09.2024) Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde tulemustega ning arendustöö juurde kuuluva tehnilise ja muu selle kasutamiseks ja haldamiseks vajaliku e-posti teel või paigaldab selle Poolte vahel kokkulepitud keskkonda. 3.4. Tellija vaatab Täitja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö esitamisest Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu, allkirjastab vastavasisulise üleandmis-vastuvõtmise akti ning teavitab sellest e-kirja teel Täitja kontaktisikut. Juhul, kui Tellija ei ole esitanud Täitjale kirjalikke pretensioone 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö Tellijale esitamise päevast, on Täitja õigustatud lugema Töö vastuvõetuks. 3.5. Juhul, kui Tellijal on pretensioone Töö kvaliteedi või Lepingu tingimustele vastavuse osas, teavitab ta sellest Täitjat e-kirja teel ning osutab konkreetsele puudusele Töös ja määrab mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks. Pärast puuduste ja vigade likvideerimist koostatakse üleandmise-vastuvõtmise akt Poolte vahel vastavalt punktile 3.3. 3.6. Täitjal tekib õigus esitada Tellijale arve pärast Etapi II Tellija poolt vastuvõtmist. 3.7. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö täieliku üleandmiseni Tellijale. 3.8. Omandiõigus teostatud Tööle Täitjalt Tellijale läheb üle Töö vastuvõtmise hetkest Tellija poolt. 4. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 4.1. Tellija tasub Täitjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest tasu summas … (summa sõnadega) eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi Tasu). 4.2. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul Täitja esitatud e-arve kättesaamisest arvates. Täitja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik. 4.3. Punktis 4.1 sätestatud Tasu on ainus Täitja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei aktsepteeri lisakulutusi, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud. 5. Tööde järelevalve 5.1. Tööde järelevalveks toimuvad töökoosolekud. 5.2. Töökoosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, üldjuhul kord kahe nädala jooksul, kui Poolte vahel ei ole kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud teisiti. Koosoleku kutsub kokku Täitja. Vajadusel võib koosoleku kokku kutsuda ka Tellija. 5.3. Töökoosolekutel annab Täitja ülevaate vähemalt alljärgnevatel teemadel: 5.3.1. tööde teostamise hetkeseis; 5.3.2. eelnenud perioodi jooksul Täitja poolt teostatud ning järgnevasse perioodi planeeritud tööd; 5.3.3. Tellija tagasisidet ootavad tööd; 5.3.4. ilmnenud probleemid ja takistused; 5.3.5. muu Tellija poolt nõutud informatsioon. 6. Töö läbiviimise tingimused 6.1. Tellija: 6.1.1. esitab Täitjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldab neile juurdepääsu; 6.1.2. teavitab Täitjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise; 6.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö Lepingule vastavuse kohta;  Lisa 2 – Hankelepingu kavand (09.09.2024) Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde 6.1.4. tagab Töö tegemiseks vähemalt ühe tellijapoolse isiku kättesaadavuse. 6.2. Täitja: 6.2.1. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest; 6.2.2. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta teavet; 6.2.3. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 6.2.4. teavitab viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul alates vastavate asjaolude ilmnemisest, Tellijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad Täitjat kohustuste kohast täitmist, muuhulgas mõjutavad kvaliteedi saavutamist, maksumust või omavad Lepingu täitmisele muud ebasoodsat mõju. Seejuures ei anna eelnimetatud juhtumeil informeerimiskohustuse täitmine Täitjale ilma Poolte kirjaliku kokkuleppeta automaatselt õigust ületada Tööde kogumaksumust, teostamise tähtaegu, mitte kinni pidada Lepinguga tööde suhtes kehtestatud kvaliteedinõuetest vms; 6.2.5. ei muuda ilma Tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta mistahes standardeid, Tööriistaga seonduvaid nõudeid, liideseid jms. 7. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 7.1. Pooled on kohustatud Lepingu kehtivuse ajal ning tähtajatult pärast Lepingu lõppemist mitte avaldama üksteist puudutavat ega Lepingu täitmise käigus saadud konfidentsiaalset infot. Konfidentsiaalse info all mõistavad Pooled teineteisele antud igasugust infot, sh ärisaladust, intellektuaalset omandit, isikuandmeid, mis ei ole kolmandatele isikutele üldises korras kättesaadav, samuti infot, mida nad on saanud kolmandatelt isikutelt, kui Pool teab või peaks teadma, et info on konfidentsiaalne. Kahtluse korral eeldatakse informatsiooni konfidentsiaalsust. 7.2. Pooled ei loe konfidentsiaalseks infot, mis on avalikustatud juba enne selle andmist teisele Poolele või mis avalikustatakse Pooltest sõltumatult, välja arvatud juhul, kui Poolel on võimalik avalikustamist ära hoida. 7.3. Täitja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni üksnes Lepingu kehtivuse ajal ning vastavalt Lepingus sätestatule. 7.4. Pool tohib konfidentsiaalse informatsiooniga tutvumist võimaldada ainult sellistele isikutele, kellele konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine on vajalik Lepingu täitmiseks ja kellega on sõlmitud konfidentsiaalsusleping. 7.5. Pooled toimivad isikuandmete käsitlemisel vastavalt isikuandmete kaitse üldmäärusele ja isikuandmete kaitse seadusele. Pooled loevad isikuandmeteks mistahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Pooled kohustuvad kohaldama asjakohaseid infoturbe meetmeid, sh isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 32 sätestatud isikuandmete turvalisuse tagamise meetmeid, tagamaks konfidentsiaalse info kaitse. Vastavasisulise nõude saamisel teeb Pool mõistliku aja jooksul teisele Poolele kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik tõendamaks asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamist. 7.6. Täitja kinnitab, et Lepingu lõppemise järgselt kohustub ta viivitamatult kustutama/hävitama Töö teostamise käigus teatavaks saanud konfidentsiaalse informatsiooni ning Täitja ei tohi neid üle anda kolmandatele isikutele, välja arvatud kui informatsiooni talletamise kohustus tuleneb seadusest. 8. Intellektuaalse omandi õigused 8.1. Täitja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale. 8.2. Täitja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad varalised õigused ning annab Tellijale tagasivõetamatu ainulitsentsi Töö teostamise käigus loodu kasutamiseks all-litsentsi andmise  Lisa 2 – Hankelepingu kavand (09.09.2024) Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks, kasutusvajaduse ära langemiseni ning ilma territoriaalsete piiranguteta. Töö või selle etapi autori varalised õigused lähevad Tellijale üle Töö või selle etapi vastuvõtmise hetkest Tellija poolt. 8.3. Tellija võib vastuvõetud Töö autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 8.4. Pooled annavad üle ja võtavad vastu Lepingus nimetatud intellektuaalse omandi õigused ilma, et selleks oleks vaja teha täiendavaid tahteavaldusi või sõlmida täiendavaid lepinguid, isegi juhul, kui vastavad õigused tekivad või lähevad üle tulevikus. Täitja on kohustatud väljastama kirjaliku kinnituse Tellijale eelnimetatud õiguse üleandmise või litsentsimise kohta 7 kalendripäeva jooksul alates Tellijalt vastava nõude saamisest. 8.5. Lepingu täitmisel kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et kasutab Töö teostamisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine ei too Tellijale kaasa litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. 8.6. Täitja kohustub õiguseid, mida ei saa üle anda ja litsentsida, teostama viisil, mis ei takistaks Tellijal tema varaliste õiguste teostamist. 8.7. Täitja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Täitja tagab, et Tööde autor ei kasuta oma isiklikke õigusi mitte mingil kujul Lepinguga Tellijale üle antud autori varaliste õiguste piiramiseks, nende teostamise takistamiseks, ega Tööde tulemite õiguspärase kasutamise takistamiseks. Juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega seonduvaid nõudmisi, tasub Täitja kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud omal kulul kolmandatele isikutele. 8.8. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 4.1 nimetatud Tasus. 9. Garantii 9.1. Täitja täidab lepingujärgsed kohustused vastavalt lepingus sätestatud tingimustele, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni parimas praktikas rakendatavatele tehnilistele kvaliteedinõuetele, normidele ja standarditele. 9.2. Töö antakse üle etapiti ning Täitja poolt antav garantii kehtib alates vastava etapi vastuvõtmisest kuni 6 kuud viimase etapi töö vastuvõtmisest. 9.3. Garantii ajal ilmnenud vigadest teavitab Tellija Täitjat e-kirja teel või Täitja poolt pakutava keskkonna teel. 9.4. Täitja kohustub garantiiajal tekkinud veal omal kulul likvideerima mõistliku aja jooksul. 9.5. Garantii ei hõlma sellise vea parandamist, mis on tingitud Töö kasutamiseks koostatud juhiste järgimata jätmisest. 9.6. Juhul, kui Täitja ei suuda viga ettenähtud tähtajaks kõrvaldada, võib Tellija korraldada vea kõrvaldamise kolmanda isiku abil. Tellijal on õigus nõuda, et Täitja katab mõistlikud kulud, mis tekkisid seoses kolmanda poole kaasamisega vea kõrvaldamisse. 9.7. Kui viga ei kuulu garantii korras kõrvaldamisele, esitab Täitja Tellijale viivitamatult pärast sellise asjaolu tuvastamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastavasisulised põhjendused. 9.8. Kui Poolte vahel tekib vaidlus vea üle, on kummalgi Poolel õigus tellida sõltumatu ekspertiis, teatades sellest eelnevalt teisele Poolele. Pooled on kohustatud tagama eksperdi nõudmisel ligipääsu vajalikele andmetele ja informatsioonile. Ekspertiisikulud kannab Pool, kes ekspertiisiakti kohaselt eksis vea määratlemisel. 9.9. Juhul, kui Täitja parandab garantiiaja jooksul vea või annab üle uue, Lepingule vastava Töö (või selle etapi), kohaldatakse parandatud vea või asendatud Töö suhtes arvates vea parandamisest või asendamisest punktis 9.2. nimetatud garantiiaega.  Lisa 2 – Hankelepingu kavand (09.09.2024) Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde 10. Vastutus 10.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel. 10.2. Lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda kohustust rikkunud Poolelt viivist iga viivitatud päeva eest tähtaegselt tasumata summast 0,05% päevas. 10.3. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Täitja Tööd ja/või Töö osaks olevat etappi tähtaegselt, on Tellijal õigus nõuda Täitjalt leppetrahvi 1% lepingu p-s 4.1 nimetatud tasust iga viivitatud kalendripäeva eest, kuid kokku mitte rohkem kui 20% Tasust. 10.4. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Täitja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punkti 3.5. kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 10.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele öelda Leping erakorraliselt üles. 10.5. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, on teiste mitterahaliste kohustuste rikkumise korral teisel Poolel õigus nõuda leppetrahvi summas 500 eurot. 10.6. Kui Pool rikub Lepingu punktist 7 ja/või 8 tulenevat kohustust, on teisel Poolel õigus nõuda temalt leppetrahvi summas 2000 eurot iga rikkumise kohta. 10.7. Leppetrahvi nõudmine ei välista Poole õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on Poolel õigus nõuda teiselt Poolelt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. Leppetrahvi maksmine ja kahju hüvitamine ei vabasta Lepingut rikkunud Poolt oma lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. 10.8. Leppetrahvinõue või teade leppetrahvinõude esitamise kavatsuse kohta tuleb esitada 2 nädala jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul arvates vastava nõude saamisest. 10.9. Pooltel on vastastikuse tasaarveldamise võimalus. 10.10. Poole rahaline koguvastutus käesoleva Lepingu täitmisest tekkivate kõigi nõuete eest kokku ei tohi ületada Lepingu punktis 4.1 nimetatud summat, v.a. tahtliku rikkumise korral. 11. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine 11.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: Helen Rohtla, telefon 6201737, e-post: [email protected]. 11.2. Täitja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö, on: …, telefon …, e-post: …. 11.3. Punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud Poolte esindajatel on Lepingu täitmise käigus õigus esitada vastastikku järelepärimisi, edastada Lepingu täitmisega seotud vajalikku informatsiooni ja dokumentatsiooni, kontrollida Lepingu täitmise käiku ja ajakavast kinnipidamist, küsida juhiseid, vastu võtta Lepingu täitmise käigus koostatavaid kokkuvõtteid ja muid kirjalikke dokumente, samuti teha muid Lepingus sätestamata toiminguid, mis on vajalikud Lepingu eesmärgi saavutamiseks. 11.4. Punktides 11.1 ja 11.2 nimetatud Poolte kontaktisikutel ei ole õigust Lepingu muutmiseks, v.a. juhul, kui Pool on andnud oma kontaktisikule eraldi sellekohase volikirja. 11.5. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile. 11.6. Lepingu Pool on kohustatud kätte saadud ning vastust eeldavale teatele vastama 3 tööpäeva jooksul selle saatmisest arvates, kui teates ei ole vastamiseks ette nähtud pikemat tähtaega. 11.7. Poole teade loetakse teise Poole poolt:  Lisa 2 – Hankelepingu kavand (09.09.2024) Hankedokumendi „Digiligipääsetavuse testimise tööriist“ juurde 11.7.1. samal päeval kätte saaduks, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval enne kella 16.00; 11.7.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval pärast kella 16.00. 12. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 12.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni. 12.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud tingimusi. 12.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul. Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 12.2 mõistes. 12.4. Kumbki Pool võib Lepingu erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja Poolte huve arvestades ei või oodata, et Lepingut üles öelda sooviv Pool jätkaks Lepingu täitmist, eelkõige kui Pool on jätnud Lepingust tuleneva kohustuse täitmata ega ole täitnud vastavat kohustust temale antud täiendava tähtaja jooksul. 12.5. Lepingu ülesütlemise kohta edastab Pool teisele Poolele vastavalt punktile 11.5. kirjaliku Lepingu ülesütlemise avalduse. 12.6. Kui Tellija on Lepingust tulenevad kohustused kohaselt täitnud, kuid Täitja ütleb Lepingu üles enne Töö läbiviimise lõpuleviimist, ei ole Täitja õigustatud nõudma Lepinguga kokkulepitud Tasu. 13. Lõppsätted 13.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 13.2. Pooled kooskõlastavad omavahel Lepingut puudutavad kommunikatsioonitegevused (näiteks pressiteated, kliendireferentsid jms) enne nende avalikkuseni jõudmist. 13.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras. Pooled ei kahjusta Lepingust tekkinud erimeelsuste või vaidluste lahendamisel üksteise mainet meedia kaudu. 13.4. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 13.5. Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida Leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja neile teadaolevalt ei esine ühtegi takistust Lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 13.6. Lepingu sisu on avalik teave. Tellija Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving …. peadirektor ….