Vastuskiri

Saatja: Kaisa Suvi </o=Sotsiaalministeerium/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=df6f48595166408699ea5b3c8bcf37e3-Kai> Saaja: '[email protected]' Teema: Ed: Päringu edastamine Lugupeetud Geelia Grauen Edastame Tööinspektsiooni vastused Teie pöördumise küsimustele 1, 2, 7 ja 10 lepingute sõlmimise osas (allpool). Lugupidamisega Kaisa Suvi jurist õigusosakond +372 794 3500 [email protected] Terviseamet +372 794 3500 [email protected] <mailto:[email protected]> www.terviseamet.ee <http://www.terviseamet.ee/> Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. Saatja: Tööinspektsioon <[email protected]> Saatmisaeg: kolmapäev, 6. mai 2026 13:40 Adressaat: [email protected] Teema: Päringu edastamine Teie pöördumise kuupäev: 30.04.2026 Terviseamet Tööinspektsiooni vastused pöördumise küsimustele 1, 2, 7 ja 10 lepingute sõlmimise osas. Töö tegemiseks võib sõlmida erinevat liiki lepinguid, eelkõige: töölepingu, töövõtulepingu ja käsunduslepingu. Enne kindla lepingu väljavalimist ja allkirjastamist tuleks hoolega läbi mõelda, milline leping tekkiva õigussuhte jaoks kõige paremini sobib. Sellest peab nähtuma poolte tegelik tahe, milles nad läbirääkimisi pidades kokku leppisid. Seega ei sätesta õigusaktid ühte kohustuslikku lepinguliiki (nt ainult tööleping), vaid jätavad pooltele võimaluse valida suhte olemusele vastav vorm. Seejuures ei ole vahet, kas tegemist on tervishoiutöötajate või muud tööd tegevate töötajatega või töötajaga, kes töötab EMOs. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 ütleb, et, kui töötaja teeb tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile ning saades selle eest tasu, on tegemist töölepinguga. Kui isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev, ei kohaldata töölepingu seadust (TLS § 1 lg 4). Sel juhul võib tegemist olla käsunduslepinguga (võlaõigusseadus (VÕS) § 619) või töövõtulepinguga (VÕS § 635). Millist liiki leping sõlmida sõltub töö olemusest. Kui töö olemuseks on, et töö andja juhib töötegevust ning reguleerib tulemuse saavutamise protsessi (üks isik allub teise isiku juhtimisele ja kontrollile), siis on tegemist töösuhtega ning sõlmida tuleks tööleping. Kui töö olemuseks on konkreetne, tihti ühekordne ülesanne (nt kohtus esindamine, loengu pidamine jne), siis on tegemist käsundiga ning otstarbekas on sõlmida käsundusleping. Kui töö olemuseks on konkreetse tulemuse saavutamine konkreetseks kuupäevaks (nt ühe lae värvimine, kolme ukse paigaldamine), siis on tegemist töövõtuga ning otstarbekas on sõlmida töövõtuleping. Tööleping sõlmitakse olukordades, kus töötaja töötab tööandja ruumides, tööandja vahenditega, allub tööandja korraldustele ning töötab tööandja poolt ettenähtud aegadel. Tööleping sõlmitakse kestvussuhte korral, kus tööandja ja töötaja on omavahel selgemas alluvussuhtes, kui seda ollakse teenuse osutamise korral. Töölepingulise suhtega ei ole tegemist juhul, kui tööd tegev isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingule iseloomulikud tunnused, mis eristavad seda ülejäänud lepingutest on järgmised: - töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi (nt töö toimub ettevõtte ruumides vastavalt tööandja poolt sätestatud tööajakavale); - tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu (nt igakuist töötasu); - tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks (tööleping on üldjuhul tähtajatu - tähtajalise töölepingu sõlmimiseks on eriregulatsioon); - tööd tehakse üldjuhul isiklikult; - töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid; - töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms); - tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ettenähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses). Selleks, et tegemist oleks töölepinguga ei pea õigussuhtel esinema kõik eeltoodud iseloomulikud tunnused, vaid tunnuseid tuleb hinnata kogumis. Käsundusleping on teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse olukordades, kus isik osutab teenust ja on piisavalt vaba otsustamaks teenuse sisu ja oma aja üle. Näiteks sõlmitakse käsundusleping koolitajaga, kes ei allu ettevõtte sisekorrareeglitele, on oma eriala spetsialist ning on ette antud teema ulatuses vaba otsustamaks, millest ja kuidas ta räägib. Töövõtuleping on ka teenuse osutamise leping ja see sõlmitakse samuti oma ala spetsialistiga, kuid erinevalt käsunduslepingust on suunatud tulemusele, mida saavutada tahetakse. Juhul, kui pooltevahelisel kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu lepingu tunnused, nii et lepingulise suhte olemust ei ole võimalik üheselt määratleda, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte vahel sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Seega tuleb vaidluse korral tellijal või käsundiandjal tõendada, et töö olemus vastab teenuse osutamisele, mitte töölepingule, v.a kui on ilmne, et tegemist ei ole töölepinguga. -- Vastus on koostatud Teie poolt esitatud andmete põhjal. Kui tekib täiendavaid küsimusi, võtke palun meiega uuesti ühendust. Töösuhtes tekkinud erimeelsuste korral annab oma hinnangu kohus või töövaidluskomisjon, kes on oma otsustes sõltumatu. Tööinspektsioon annab nõu töösuhete ja töökeskkonna teemadel tööpäeviti kell 9.00-15.00 telefonil 640 6000 või e-kirja teel [email protected] <mailto:[email protected]> -- Lugupidamisega Nõustamisjurist Tööinspektsioon - asjatundlik, usaldusväärne ning lahendustele orienteeritud ___________________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> www.ti.ee <http://www.ti.ee> / www.tooelu.ee <http://www.tooelu.ee> / iseteenindus.ti.ee