Edastuskiri

Kaasatavad 11.05.2026 nr 8-4/9537-28 Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringust Vastavalt planeerimisseaduse § 85 lg 1 esitame Teile Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks. Detailplaneeringu eesmärgiks on anda 4,8 ha suurusele planeeringualale ehitusõigus kuni kaheksa korterelamu ja ühe ärihoone rajamiseks. Detailplaneering teeb ettepaneku muuta alal kehtivat Paikuse valla üldplaneeringut, asendades üksikelamute maa-ala segahoonestusalaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siim Orav linnaarhitekt Lisa: Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu materjalid Maia-Liisa Kasvandik 529 1225, [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee  5238750 10160 Töö nr 531 Pärnu maakond, Pärnu linn , Paikuse alev STAADIONI TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA : Pärnu Linnavalitsus , registrikood 75000064 Suur-Sepa tn 16, 80098 Pärnu HUVITATUD ISIK: Miston Capital O Ü, reg istrikood 14590844 j uhatuse liige Rivo Loginov e sindaja Reino Lõhmus [email protected] 5912 5466 P LAN EERIJA: Optimal Projekt OÜ , registrikood 11213515 MTR reg istrikood . nr EEP000601 Keemia tn 4, 10616 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger PROJEKTIJUHT: Arno Anton 56 983 389 [email protected] ARHITEKT- TEHNIK Keia Kuus DETAILPLANEERINGU koosseis: seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED PAGEREF _Toc213929579 \h 3 2. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED PAGEREF _Toc213929580 \h 3 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS PAGEREF _Toc213929581 \h 3 3.1. Planeeritava ala asukoht PAGEREF _Toc213929582 \h 3 3.2. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid PAGEREF _Toc213929583 \h 3 3.3. Maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc213929584 \h 4 3.4. Haljastus, liiklus PAGEREF _Toc213929585 \h 4 3.5. Tehnovarustus PAGEREF _Toc213929586 \h 4 4. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG PAGEREF _Toc213929587 \h 4 4.1. Pärnu maakonna planeering PAGEREF _Toc213929588 \h 4 4.2. Paikuse osavalla üldplaneering PAGEREF _Toc213929589 \h 5 5. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV PAGEREF _Toc213929590 \h 6 5.1. Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused PAGEREF _Toc213929591 \h 6 5.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine PAGEREF _Toc213929592 \h 6 5.3. Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused PAGEREF _Toc213929593 \h 6 5.4. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid PAGEREF _Toc213929594 \h 8 5.4.1. Haljastuse hinnang PAGEREF _Toc213929595 \h 9 5.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc213929596 \h 9 5.5.1. Liiklusuuring PAGEREF _Toc213929597 \h 10 5.6. Servituudi seadmise vajadus PAGEREF _Toc213929598 \h 11 5.7. Tehnovõrgud ja -rajatised PAGEREF _Toc213929599 \h 13 5.7.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc213929600 \h 13 5.7.2. Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine PAGEREF _Toc213929601 \h 13 5.7.3. Elektrivarustus PAGEREF _Toc213929602 \h 14 5.7.4. Sidevarustus PAGEREF _Toc213929603 \h 14 5.7.5. Soojavarustus PAGEREF _Toc213929604 \h 15 5.8. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc213929605 \h 15 5.9. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc213929606 \h 15 5.10. Keskkonnatingimused PAGEREF _Toc213929607 \h 15 5.11. Piirangud PAGEREF _Toc213929608 \h 16 5.12. Jäätmete käitlemine ja prognoos PAGEREF _Toc213929609 \h 16 5.13. Keskkonnalubade taotlemise vajadus PAGEREF _Toc213929610 \h 16 5.14. Detailplaneeringuga elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud PAGEREF _Toc213929611 \h 16 5.15. Detailplaneeringu rakendamise nõuded PAGEREF _Toc213929612 \h 17 joonised Situatsiooniskeem A S-01 M 1:~ Tugiplaan AS-02 M 1: 10 00 Planeeritava maa-ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs AS-03 M 1:~ Põhijoonis AS-0 4 M 1: 10 00 Tehnovõrkude koondplaan AS-05 M 1:1000 Tehnovõrkude ühinemise skeem AS-06 M 1:~ Etappide joonis AS-07 M 1:1000 LISAD Tehnilised tingimused: Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 02.01.2025 nr 487606 ; aktsiaselts PÄRNU VESI 06.01.2025. a tehnilise d tingimuse d nr TT-240796 ; Enefit AS tehnilised tingimused 06.01.2025 nr TT-E-20250301-069 ; SW Energia OÜ projekteerimistingimused kaugküttevõrkude ühendamise ja rekonstrueerimis - projekti koostamiseks . KOOSKÕLASTUS TE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri P LANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015); Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); siseministri 30 . märts i 201 7 . a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Arengukavad ja -strateegiad: Pärnu l inna 2035+ üldplaneering ( vastuvõetud Pärnu Linnavolikogu 18.09.2025 otsusega nr 28 ). Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud: geodeetiline alusplaan on mõõdistatud TIPPGEO Osaühing poolt 20.01.2023, töö nr 2022TG527; Staadioni tn 3 detailplaneeringu liiklusuuringu koostas Osaühing Stratum 2023. a, töö nr 2023-T115; Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023. a ; Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostas LEMMA OÜ 21.12.2023. Eelhinnangut ajakohastati mais 2024 lähtuvalt täpsustunud planeeringueskiisist ja täiendati augustis 2024 lähtudes asjaomaste asutuste ettepanekutest. Eesti standardid: Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”. Muud detailplaneeringu aluseks olevad dokumendid: Pärnu Linnavolikogu 16.09.2021 määrusega nr 12 kehtestatud Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri . DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ÜLESANDED Detailplaneeringu eesmärk on Pärnu maakonnas Pärnu linnas Paikuse alevis 4 , 57 ha suurusel maa-ala jagamine vii e ks elamumaa , üheks ärimaa ja vii eks transpordimaa sihtotstarbega krundiks korterelamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. P laneeringulah enduse koostamisel on arvestatud , maaomanike soovidega, naaberaladel kehtestatud ja menetluses olevate planeeringutega. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Planeer i tava ala asukoht Planeeritav maa-ala asub Paikuse alevis Staadioni tänava ääres . Planeeringuala on kaetud kõrghaljastusega ning asub väljakujunenud Paikuse alevi hoonestatud äärealal , kuhu on rajatud väikeelamud, korterelamud , tootmishooned ja ühiskondlikud hooned . Juurdepääs planeeritavale alale on Staadioni tänavalt. Planeeritava ala ja selle kontaktvööndi üldine iseloomustus ja olulised linnaehituslikud mõjutegurid Planeeritav maa-ala paikneb Pärnu maakonnas Paikuse alevis Pärnu jõe läheduses jäädes Pärnu linna asustusüksusest 1,1 km kaugusele. Pärnu linna kesklinn jääb ca 8 km kaugusele. Planeeri nguala piirneb idast ja läänest transpordimaa sihtotstarbelise katastriüksustega. Planeeringualast lõunasse ja põhja jäävad maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused. Põhjas asuvad kinnistud on hoonestatud üksikelamutega. Lõunasse jääv maatulundusmaa on kaetud metsaga. Kontaktvööndis olemasolevad korterelamud asuvad Paide mnt ääres , Pärnade puiesteel, Keraamika tänaval, Kastani tee ääres. Korterelamud on 2 – 3- korruselised . Staadioni tänava ääres asuvad mitmed laohooned, töökojad ja Paikuse kool ning spordikompleks. Paikuse kool on 3-korruseline ning 13 m kõrge . L aohooned ja töökojad on kuni 2-korruselised ja kuni 12 m kõrged. Piirkonna hoonestus on pärit peamiselt 80 – 90ndatest. Fassaadimaterjaliks on kasutatud krohvi ja plekki . Parkimine on lahendatud hoovialal. Piirkond on sobilik korterelamute ehitamiseks: on olemas hea infrastruktuur (kruntide vahetusläheduses on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid), on hea ühendus sotsiaalobjektidega, puhkamisvõimaluste olemasolu – puhke-virgestusala. Lähimad bussipeatused asuvad ~ 30 0 – 38 0 m kaugusel planeeringualast. Planeeri nguala paikneb Staadioni tänava ääres ning 160 m kaugusel Paide mnt . Riigi põhimaantee, 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, asub kavandatavast alast 2 ,9 km kaugusel. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Pärnu linna ga ning Pärnu linna teiste asustusüksustega. M aakasutus ja hoonestus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Planeeringuala maakasutus . MÜ nimetus Katastriüksuse nr Pindala Sihtotstarve Staadioni tn 3 62401:001:2059 457 45 m² Maatulundusmaa 100% Planeeringuala on hoonestamata. Haljastus, liiklus Juurdepääs planeeringualale on Staadioni tänavalt , kus asub asfaltkattega sõidutee ning jalgratta- ja jalg tee . Planeeringuala st läänes asub transpordimaa sihtotstarbega katastriüksus, millel ei asu olemasolevaid teid. Planeeringuala maapinna kõrguste erinevus on kuni 1,5 meetrit. Pinnas on niiske. Loodeossa on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Planeeritav ala on kaetud kõrghaljastusega. Liikidest on enim levinud harilik mänd, harilik kuusk, sookask, raagremmelgas, hall lepp, harilik toomingas, harilik pihlakas, harilik paakspuu. T ehnovarustus Plane eringuala lääne osa läbib keskpinge õhuliin, mille kaitsevöönd on kogulaiusega 20 m. Staadioni tänaval asuvad tehnovõrgud: m adalpinge kaabel; madalpinge õhuliin. Pööra tänaval asuvad tehnovõrgud: gaasitorustik. ÜLDPLANEERINGU JA ALAL KEHTIVA DETAILPLANEERINGU KOHANE PIIRKONNA ARENG Pärnu maakonna planeering Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74. Planeeringuala kattub ETAK ( Eesti topograafia andmekogu ) andmete kohase õuealaga, Pärnu maakonna planeeringu kohase muu tee, perspektiivse puhkete ja väärtusliku maastikuga Reiu jõe suudmeala. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja kohaselt tuleb väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga. Hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega. Pärnu maakonna planeering seab tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks: maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente; uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid kooskõlas olemasolevatega. Pärnu maakonna planeering ei keela otseselt hoonete rajamist väärtuslikule maastikule. Juhul kui järgida Pärnu maakonna planeeringus esitatud tingimusi, siis ei ole detailplaneeringuga kavandatu vastuolus Pärnu maakonna planeeringuga. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu kaardist . Paikuse osavalla üldplaneering Paikuse osavalla üldplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009. a määrusega nr 8. Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa sihtotstarbega alal E1, mille kohaselt on lubatud kuni 2-korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Planeeringu algatamise ettepanek sisaldab kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu (kehtestatud 2009) muutmist. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Väljavõte Paikuse osavalla üldplaneeringu kaardist . Kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu muutmise põhjendus : Planeeringuala kaguosale ulatub üldplaneeringu kohane kompensatsiooniala ääreala. Kompensatsioonialad on reserveeritud intensiivse kasutusega alade vahele. Eesmärk on mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid ne gatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Kompensatsiooni - alad toetavad rohelist võrgustikku ja toimivad selle osana. Määratud kompensatsioonialale ulatub osaliselt kolm planeeritud korterelamut (korterelamute täpne asetus krundil selgub ehitusprojekti koostamisel) . Planeeringulahendusega säilib avatud maastiku olemus, sest sõiduautode parkimine on enamjaolt viidud maa-alusele korrusele ning lubatud on ainult haljaspiirete rajamine. Samuti on ette nähtud olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine planeeringualal vähemalt 30% ulatuses. Seega võib järeldada, et planeeringulahendus ei avalda mõju kompensatsiooniala toimimist. Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale lubatud 2-korruselised eramud, paaris- ja ridaelamud. Kontaktvööndi analüüsist selgub, et piirkonnas asuvad mitmed 2 – 3-korruselised korterelamud üldplaneeringuga määratud E2, E3 ja E4 (lubatud eramud, paaris- ja ridaelamud) aladel. U ute korterelamute planeerimine on piirkonnale juba iseloomulik , arvestades ka naaberalale jäävat äri- ja tootmisala. Staadioni tn 3 kinnistu asub Paikuse keskuse ala l . Keskuse alal asuvad lasteaed, kool, tervisekeskus ja muud elukondliku teenused. Piirkonda on rajatud jalg- ja jalgrattateede võrgustik, mis annab võimaluse liikuda igapäevaselt jalgsi, jalgratta kui muu kergliikluse vahendiga seejuures autot kasutamata. Arvestades Paikuse keskuse osa arengut ei ole kehtiv üldplaneering aastast 2009 enam ajakohane. Vastuvõetud Pärnu linna üldplaneering arvestab kujunenud olukorda ja näeb ette võimaluse korterelamute rajamiseks, sh keskusala tihendamise võimaluse. Selle tulemusel elanike koondumisel keskusalale on otstarbekam, arvestades elanikele vajalike igapäevaste teenuste ja liikumisvõimaluste olemasolu. Staadioni tn 3 kinnistule kuni 4-korruseliste kortermajade planeerimisel on võimalik kavandada avaliku linnaruumi ning säilitada enam kõrghaljastud ala. Lähtudes eeltoodust on koostatud planeeringulahendus enam proportsionaalselt sobiv ning vajalik kui seda koostada kehtiva Paikuse osavalla üldplaneeringu kohaselt. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDA TAV Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused Koostatud detailplaneeringu sisald ab üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Planeeringuala koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistust Staadioni tn 3 suurusega 45 739 m². Planeeringulahenduses on ette nähtud kinnistu jagada viieks elamumaa sihtotstarbega krundiks, üheks äri maa, viieks transpordimaa sihtotstarbega krundiks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Krundijaotus . Pos nr Suurus (m²) Planeeritud k rundi kasutamise sihtotstarve Planeeritud üldplaneeringu juhtotstarve 1 4187 korterelamu maa elamua l a 2 8416 korterelamu maa elamua l a 3 7726 korterelamu maa elamuala 4 4484 korterelamu maa elamuala 5 12956 korterelamu maa elamuala 6 2120 kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ärimaa 7 2348 tee ja tänava maa liikluse maa-ala 8 104 tee ja tänava maa liikluse maa-ala 9 1666 tee ja tänava maa liikluse maa-ala 10 1054 tee ja tänava maa liikluse maa-ala 11 674 tee ja tänava maa liikluse maa-ala Kavandatav ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide suurusteks 4187 – 12 956 m 2 ning koormusindeks vahemikus 97 – 1 62 korter/m². Elamumaa kruntidele antakse ehitusõigus kuni 4 - korruseliste hoonete ehitamiseks kõrgusega 1 6,0 meetrit . Neljas korruse peab olema hoone eelmise täiskorruse mahust vähemalt 40% väiksem ja vähemalt kahest küljest min 2 m ulatuses perimeetrist tagasiastega. Krun tidele pos nr 1 ja 4 on lubatud rajada kuni 40 elamuühikut ja kruntidele pos nr 2 ,3 ja 4 on lubatud rajada kuni 8 0 elamuühikut. K rundile pos nr 6 on antud ärimaa, üldkasutatava maa ja ühiskondl ik e ehitiste maa sihtotstarbe võimalused. Krundile antakse ehitusõigus kuni 2 - korruselise hoone ehitamiseks. Kruntidele on näidatud hoonestusala, mis ulatub naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m kaugusele. Kõik hooned koos ehituslike / arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse. Kahe korterelamu vaheline kaugus soovitatavalt planeerida üksteisest kaugemale, kui minimaalne lubatud 8 meetrit. Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes ” nõuetega. Moodustatavate kruntide piirid ning ehitusõigus on kajastatud joonisel AS-0 3 Põhijoonis Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Krundi ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused . Positsiooni number Pos 1 Pos 2 Pos 3 Pos 4 Pos 5 Pos 6 Krundi suurus 4187 m² 8416 m² 7726 m² 4484 m² 12 956 m² 2120 m² Planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve EK 100% EK 100% EK 100% EK 100% EK 100% ÄK/HP/ÜK 100% Üldplaneeringu juhtotstarve E k E k E k E k E k Ä/Üm/Üh Krundi lubatud suurim ehitisealune pindala m² / täisehituse % Maapealne 1300 m² / 31%; maa-alune 1300 m² / 31% Maapealne 2600 m² / 31%; maa-alune 3000 m² / 36% Maapealne 2600 m² / 34 %; maa-alune 3000 m² / 3 9 % Maapealne 1300 m² / 29 %; maa-alune 1300 m² / 29 % Maapealne 2600 m² / 20%; maa-alune 3000 m² / 23% Maapealne 450 m² / 21%; maa-alune 540 m² / 25% Hoonestusala suurus m² 2455 m 2 4 729 m 2 6 090 m 2 2685 m 2 6655 m 2 725 m 2 Lubatud suurim hoonete arv krundil (põhihoone / abi(kõrval)hoone) 1 / 2 * 2 / 2* 2 / 2* 1 / 2* 2 / 2* 1 / - Hoonete maksimaalne kõrgus m (arvestatuna planeeritavast maapinnast) 16,0 m 16,0 m 16,0 m 16,0 m 16,0 m 8,0 m Maapinna kõrgus olemasolev 9,58 – 1 1 ,1 3 m abs 9, 61 – 1 1 , 51 m abs 10 , 44 – 11 , 41 m abs 10 , 54 – 1 1 , 50 m abs 9 , 65 – 10, 96 m abs 9 , 40 – 10,42 m abs Planeeritud maapinna kõrgus hoonestusala piires 11,2 m abs 11,5 m abs 11,5 m abs 11,2 m abs 11,2 m abs 11,0 m abs Hoonete suurim maapealne korruselisus / maa-aluseid korruseid 4** / -1 4** / -1 4** / -1 4** / -1 4** / -1 2 / -1 Planeeritud korterite arv 4 0 8 0 4 0 8 0 8 0 - Lubatud väikseim tulepüsivusklass Määratakse ehitusprojektiga Kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgused ehitised, mis on hooned Lubatud on rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või -varjualused vms) Olulisemad arhitektuurinõuded: välisviimistluse materjalid, piirded (materjal, kõrgus, tüüp) Hoonestusviis: lahtine Katusekalle: 0 – 10° Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat Katusekatte materjal: rullmaterjal, kivi, plekk Piirded: lubatud on kasutada haljaspiirdeid kõrgusega kuni 1,2 m Haljastus, osakaalu % Osakaal vähemalt 30% krundi pinnast, lahendada haljastusprojektiga. Parkimiskohtade arv (tk); jalgrataste parkimine 44; 80 88; 160 88; 160 44; 80 88; 160 10; 6 (jalgrataste parkimine arvutatud EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi) Piirangud Reovee - pumpla kuja r=20 m Õhuliini kaitsevöönd Reovee - pumpla kuja r= 20 m * a bihoone on lubatud rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või -varjualused vms). Ei ole lubatud muude eraldiseisvate abihoonete (kuurid, kaetud terrassid jms) rajamine, ka mitte kuni 20 m² ehitistena ; ** neljas korrus peab olema hoone eelmise täiskorruse mahust vähemalt 40% väiksem ja vähemalt kahest küljest min 2 m ulatuses perimeetrist tagasiastega . Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Kõik hooned koos ehituslike/arhitektuursete detailidega peavad jääma hoonestusala piiridesse. Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada Pärnu Linnavalitsuse arhitektiga. Korterelamu kavandamisel ette näha erineva suurusega kortereid. Arvestades peresõbraliku linnaruumi kavandamise põhimõtet on soositud suurte ja peresõbralike korterite kavandamine. Uute korterelamute kavandamisel tuleb ette näha mugavalt kasutatavad abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks, mis lahendatakse hoone mahus iga korteri kohta eraldi. Vajalik on tähelepanu pöörata korterelamute territooriumi üldisele heakorrale ning anda terviklik lahendus korterelamut teenindavatele funktsioonidele nagu prügikonteinerite ja jalgrataste varjualused, abihooned jms. Korterelamute kavandamisel tuleb enam arvestada vananeva ühiskonna vajadustega. Korterelamute ehitamisel tuleb tagada juurdepääs liikumis- ja nägemispuudega inimestele vähemalt esimese korruse ulatuses. Krundile pos nr 6 kavandatava hoone ja rajatiste projekteerimisel tuleb tagada vastavus ehitusseadustikule ning selle alusel kehtestatud ligipääsetavuse nõuetele. Haljastus, heakord, piirded ja väikevormid Lub atud on kasutada haljaspiireid kõrgusega kuni 1,2 meetrit . Keelatud on ehitada plank, kivi, võrk vms piirdeaedasid. Täpne lahendus an t a kse hoone ehitusprojekti staadiumis . Olemasolevat kõrghaljastust säilitada võimalikult palju. Planeeringualal tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust vähemalt 30% . T agada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Haljas t use täpne lahendus antakse ehitusprojektide staadiumis. Planeeritud hoonestusalad on paigutatud selliselt, et säiliksid enamjaolt II väärtusklassi kuuluv haljastus. Krundile on planeeritud kompakt sed haljasala d , mis on ette nähtud majaelanikele puhkealaks. Krundile on kavandatud kompaktsed ja funktsionaalsed haljasalad, mis on ette nähtud elanike puhke- ja rekreatsioonialadena. Välialade kujundamisel tuleb lähtuda terviklikust ja kvaliteetsest lahendusest, mis arvestab kõiki õuealale omaseid kasutusfunktsioone, sealhulgas juurdepääsude korraldust, puhkevõimalusi , laste mänguväljakute rajamist, jäätmemajanduse korraldust, parkimislahendust ning haljastuse paigutust ja liigivalikut. Korterelamute kruntidele tuleb kavandada laste mänguväljakud, mille projekteerimisel tuleb arvesse võtta erinevate vanusegruppide vajadusi ja turvalisuse nõudeid. Lisaks võib looduslikesse piirkondadesse, eelkõige olemasoleva metsa-alale, rajada looduskeskkonda sobituvaid aktiivse vaba aja veetmise võimalusi, näiteks madalseiklusrajad või looduslähedased mängualad. Avalikku ruumi on soovitatav rikastada istepinkide, varjualuste ja teiste sobivate väikevormidega. Avalike haljasalade ja väliruumi kujundus tuleb lahendada tervikprojektina, mis tagab ühtse visuaalse ja funktsionaalse kvaliteedi kogu planeeringualal. Olemasolev väärtuslik kõrghaljastus tuleb võimalusel säilitada ning integreerida uude lahendusse, et säilitada piirkonna looduskeskkonna omapära ja mitmekesisus ning tugevdada sidusust planeeritavate ja olemasolevate rohealade vahel . Parklad liigendada haljastusega, rajada/säilitada kõrghaljastust parkla ääres. Parklatest kogutud reostunud lund ei tohi ladustada haljasaladele, vaid tuleb paigutada kõvakattega alale. Kruntide haljastuse rajamiseks tuleb koostada haljastusprojekt hoonete ehitusprojekti eelprojekti staadiumis. Hoonete ehitusprojekti staadiumis selgub likvideeritava kõrghaljastuse vajadus. Puude likvideerimisel lähtuda Pärnu Linnavolikogu 10.01.2019 määrus nr 5 „Raieloa andmise kord ” . Raieloa taotlemisel selguvad raiutud puu käitlemise, puu asendusistutuse korraldamise, lõikamisaja vms tingimused. Hoonete ja teede planeerimisel/projekteerimisel ning ehitamisel tuleb arvestada puude juurestiku kaitsevööndiga. Meetmed, mida saab rakendada puude kaitsmiseks ehitustegevuse ajal on järgmised (vajadusel võib neid täpsustada ja täiendada projekti koostamisel ja rakendamisel): kui kaevetööde vältimine puude juurestiku kaitsevööndis ei ole võimalik, tuleb läbi viia kaevetöö tegemine käsitsi või läbipuurimist kasutades või kasutades juurte suruõhuga puhtaks puhumist vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist; puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümber kukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Vajadusel peab puujuurte läbilõikamine toimuma risti juurega; kui puude juured saavad siiski pinnasetöödel kahjustada, tuleb juurte hulga vähenemise kompenseerimiseks harvendada võrasid; puude juurekaelal tuleb säilitada pinnase endine kõrgus (nt kasutades tugimüüre, palissaade, peenrapiirdeid jne); pärast ehitustegevust on soovitav puude tervislikku seisundit jälgida vähemalt kahe aasta jooksul ning vajadusel läbi viia hoolduslõikus kuivanud okste eemaldamiseks. Puu hukkumisel on ehitajal või maaomanikul kohustus asendusistutuse rajamiseks. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standard EVS 843:2016 nõuetele. Haljastuse hinnang Staadioni tn 3 maaüksuse dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023. a. Väljavõte ekspertarvamusest: Uuritud alal kasvab en a m-vähem pooleks väärtuslik kuuse-männi segametsa kooslus ja vähemväärtuslik sookaasik. Töö käigus eristati kokku 6 erinevat puude rühma – kaks II väärtusklassi, kolm III väärtusklassi ja üks IV väärtusklassi rühm. Soovitused: s äilitada II väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed ; v õimalusel säilitada III väärtusklassi rühmadesse kuuluvad puittaimed ; v ajadusel eemaldada IV väärtusklassi rühma kuuluvad puittaimed ; p uude rühmas nr 1: v alida välja puutumatuna säilitatavad looduslikud metsaalad ja loodavad hoonete vahelised parkmetsa ilmelised alad; e elistada planeerimisel suurema pindalaga (ja väiksema arvuga) metsaalade säilitamist väikestele (ja suurema arvuga) aladele; s äilitada maksimaalselt jämedamad harilikud männid (d alates 40 cm), mille korp pakub elupaika mitmetele liikidele ; s äilitada võimalusel rühmas nr 1a kasvavad jämedad harilikud männid, harilikud kuused ja sanglepad; s äilitada võimalusel rühmas nr 1b kasvavad jämedad sookased ; p uude rühmas nr 2: s äilitada noor harilik tamm; v õimalusel säilitada rühmas nr 2a kasvav hariliku männi noor järelkasv, üksteise kõrval kasvavatest valida välja sirgete, tervete tüvedega kõige jämedamad puud (arvestada puude vahekauguseks min 1 – 1,5 m); v õimalusel säilitada rühmas nr 2b kasvavad harilikud haavad, sh seenmädanikuga puud, mille õõnsused sobivad mitmetele linnuliikidele, juhul kui need jäävad käidavatest kohtadest eemale ; v ältida raieid lindude peamisel pesitsusperioodil 15. aprillist kuni 15. juulini (Eesti Ornitoloogiaühingu soovitus); r akendada kaeve- ja ehitustöid planeerides ning teostades haljastuse kaitsemeetmeid vastavalt standardile EVS 939-3:2020 „Ehitusaegne puude kaitse ” . Planeeringualal tuleb arvestada pinnase niiskusrežiimi muutustest tuleneva võimaliku negatiivse mõjuga olemasolevatele puudele. Eriti tundlikud on vanemas eas sookased, mille kasvutingimused võivad kuivendus- või täitetööde tagajärjel kiiresti halveneda. Kuna sookask on niiskusrežiimi muutuste suhtes vähepaindlik ja tema elujõulisus võib seetõttu oluliselt langeda, tuleb ehitus- ja kujunduslahenduste koostamisel eeldada, et olemasolevad sookased ei pruugi pikas perspektiivis säilida. Juhul kui puude seisund halveneb või need ei ole võimalikud uues keskkonnas säilitada, nähakse planeeringus ette nende asendamine uue sobiva kõrghaljastusega, mis tagab ala maastikulise sidususe ja ökoloogilise väärtuse säilimise. Tänavate maa-alad , liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritava ala sisene liikluskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad ” järgi. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud Staadioni tänavalt (katastritunnus: 56801:001:1090 transpordimaa 100%). Planeeringualale on kavandatud viis transpordimaa sihtotstarbega krunt. Transpordimaa pos nr 7 , mis teenindab planeeritud korterelamuid, on kavandatud laiusega 14,0 meetrit, kuhu on ette nähtud tehnovõrgud, asfaldi kattega sõidutee ning tolmuvaba kattega jalgratta- ja jalgtee . Sõidutee teekatte laiuseks on planeeritud 6,0 meetrit ning jalgratta- ja jalgtee laiuseks 3,0 meetrit. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Planeeritud transpordimaa krunt pos nr 8 on moodustatud olemasoleva jalgratta- ja jalgtee kohale. Uued avalikult kasutatavad jalgratta- ja jalgteed tuleb kavandada tolmuvaba kõvakattega (nt asfalt, kivi). Lisaks on planeeritud jalg ratta- ja jalg tee planeeringualalt kuni Paide maanteeni läbi Pööra tänava. Planeeritud jalgratta- ja jalgteed tuleb varustada tänavavalgustusega. Transpordimaa lõppu on ette nähtud Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” nõuetele vastav ümberpööramis e koht. Transpordimaa krundid pos nr 9 ja 10 on moodustatud parklate ja korterite juurdepääsude tarbeks ning need jäävad eraomandisse. Korterelamute parkimiskohad on planeeritud enamasti elamute maa- alusel e korrusel e . Kuuel korterelamul on kavandatud kahe hoone peale ühised maa-alused parklad . Täpne parkimiskohtade arv täpsustub detailplaneeringu järgmises etapis. Parklatest kogutud lumi tuleb paigutada kõvakattega alale. Parklate kate peab võimaldama reovee kogumist ja suunamist vastavasse kanalisatsiooni või läbi puhasti. Parklaalade kavandamisel on vajalik arvestada keskkonnasäästliku sademevee juhtimisega. Parkimisplatside liigvesi tuleb puhastada kahjulikest ainetest, näiteks õlist ja bensiinist, enne pinnasesse infiltreerimist, veekogusse või sademeveesüsteemi juhtimist. Hoonete püstitamisel tuleb näha ette Ehitusseadustiku § 65 1 alusel Elektriauto laadimistaristu. Elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks lähtuda Ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusest (RT I, 30.06.2020, 9). Laadimispunktide arv täpsustatakse ehitusprojektiga. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Parkimiskohtade kontrollarvutus . Krundi pos nr Liik Normatiivne parkimiskohtade arv Planeeritud parkimiskohtade arv 1 korterelamu 40 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 44 33 2 korterelamu 8 0 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 88 78 3 korterelamu 80 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 88 78 4 korterelamu 40 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 44 28 5 korterelamu 80 × 1,1 (1 koht ühe elamuühiku kohta + 0,1 kohta ühe elamuühiku kohta külaliste tarbeks) = 88 78 6 Asutused 1/90 (EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi) 900 / 90 = 10 10 9 31 10 26 Planeeritaval maa-alal kokku 362 362 Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Jalgrataste parkimine Rattaparkla peaks olema paigutatud võimalikult peasissepääsu lähedal. Parkla on võimalik lahendada kahel viisil: hoonesiseselt ja hooneväliselt . Rattaparkla tuleb rajada piisava mahutavusega ja ilmastikukindlana. Hoones saab parkimisvõimaluse luua näiteks 1. korrusel panipaikadena või spetsiaalse rataste hoiuruumina. Vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” on krundil pos 1 ja 4 jalgrataste parkimiskohtade arv 80 tk, krundil pos 2 , 3 ja 5 16 0 tk ja krundil pos nr 3 6 tk . Liiklusuuring Planeeringulahendusele on Osaühing Stratum koostanud 2023. a liiklushinnangu. Planeeringuala väljaehitamisel prognoositakse Staadioni tänava liikluskoormuse kasvu. Liiklusuuringu tulemuste põhjal jääb Staadioni tänava ja 59 Pärnu-Tori tee ristmiku teenindustase perspektiivaastal 2043 heal tasemel ( Cube Base metoodika järgi B), kusjuures kõrvalharu ooteajad ei ületa 15 sekundit ning läbilaskevõime kasutustegur jääb alla 55%. Liikluskoormuse kasv ei too uuringu kohaselt kaasa ristmiku ülekoormust ega liiklusvoogude järsku suurenemist Staadioni tänaval. Planeering arvestab, et Staadioni tänav jääb olulise kergliikluskoridorina Paikuse kooli ja teiste sihtkohtade suunal ning kavandatav ehitustegevus ei halvendada jalgsi liiklejate ohutut liikumist. Ohutu liikumise tagamiseks näha ette ehitusprojektiga planeeringuala juurdepääsu tee ja olemasoleva jalgratta- ja jalgtee ristumisele tänavavalgustus ning liiklust rahustavad meetmed (nt tõstetud ülekäigurada) . Väljavõte liiklusuuringust: Staadioni tn 3 detailplaneeringu võib ellu viia olemasoleva teedevõrgu baasil. Olemasolev reguleerimata tee 59 – Staadioni tn ristmik suudab DP ala liikluse teenindada heal tasemel, perspektiivaastal 2043 on ristmiku teenindustase „B ” . Alternatiivse juurdepääsu planeerimine Pööra tn kaudu on raskendatud. Peamine põhjus on olemasoleva Staadioni tn ristmiku ja Pööra tn ristmiku vahekaugus – 280 meetrit. Nende kahe ristmiku vahel asuvad veel kaks ristmikku (Teeveere ja Sõmera tänavad) ning ristmike arv ühe kilomeetri kohta on juba olemasolevas olukorras üle normide. Pööra tn ja Teeveere tn vaheline kaugus on 100 meetrit. Juhul, kui kasutada 3 sõidurajaga ristlõiget, kus keskmine sõidurada on vasakpööreteks, jääb normide kohase 30 meetrise kiiluosa kasutamisel vasakpöörderadade täisosade pikkuseks maksimaalselt 35 + 35 meetrit. 3. Tee 59 – Staadioni tn ristmikul oleva teoreetilise probleemi korral (läbilaskevõime piirang, liiklusõnnetus vms) on DP ala juurdepääsuks võimalik kasutada alternatiivset marsruuti Raudtee tänava ja kõrvalmaantee 19278 (Sindi-Lodja-Silla) kaudu. Servituudi seadmise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-04, AS-05 ja kirjeldatud joonise AS-04 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Pos 2 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; juurdepääsu servituudi seadmise vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks Pärnu linna kasuks. Pos 3 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; juurdepääsu servituudi seadmise vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks Pärnu linna kasuks. Pos 4 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; juurdepääsu servituudi seadmise vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks Pärnu linna kasuks. Pos 5 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. Pos 6 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Pos 7 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile, kanalisatsiooni survetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 9 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Pos 10 Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 11 M aakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: Katastriüksus Paide mnt 15 (56801:001:0569): maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Pööra tänav L1 (56801:001:1064): sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks ; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus 59 Pärnu-Tori tee (56801:001:0541): sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks ; kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks . Katastriüksus 5680006 Kastani tee T1 (56801:001:1091): kanalisatsiooni survetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks . Katastriüksus Paide mnt 19 (56801:001:1122): kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus 5680021 Staadioni tänav (56801:001:1090): veetrassile, kanalisatsiooni survetrassile, sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Surju metskond (62401:001:0912): veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Tõnise (56801:001:1380): veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Raudtee tn 20 (56801:001:0620): veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Tehnovõrgud ja - rajatised Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan ja AS-06 Tehnovõrkude ühinemise skeem. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt aktsiaselts PÄRNU VESI 06.0 1 .202 5 . a tehnilistele tingimustele nr TT-240796 . Veevarustus Ühisveevärgi ühinemispunkt asub Raudtee tänaval (planeeringualast ca 210 meetri kaugusel) , kus asub olemasolev veetorustik. Planeeritud veetrass kuni ühinemispunktini rajatakse paralleelselt olemasoleva jalgratta- ja jalgteega. Peale veetrassi rajamist tuleb jalgratta- ja jalgtee (vajadusel) taastada. Kanalisatsioon Planeeringuala reoveed suunatakse isevoolselt krundile pos nr 2 planeeritud reoveepumplasse. Surve kanalisatsioonitrassiga suunatakse reoveed planeeritud pumplast Kastani teel asuvasse olemasolevasse reovee kanalisatsioonitorustikku . Ühinemispunk tini on planeeritud isevoolne torustik piki Kastani teed nii pikalt kui kõrguslikult võimalik. Ühinemise asukoht täpsustub ehitusprojekti staadiumis. Planeeritud reoveepumplale on ette nähtud kuja raadiusega 20,0 meetrit. Planeeritud reovee pumpla tarbeks on kavandatud teenindusala pikkusega 12 m ning elektriga liitumise jaoks liitumiskilp. Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-0 6 Tehnovõrkude ühinemise skeem . AS-05 Tehnovõrkude koondplaani joonisele on kanalisatsiooni - trassile peale märgitud maapinna planeeritud absoluutne kõrgus ning kaevu põhja absoluutne kõrgus. Planeeritud on perspektiivne veetrass naaberalade varustamiseks veega (vt joonised AS-05, AS-0 6 ). Vertikaalplaneerimine ja sademevee ärajuhtimine Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena või sademevee kasutamine wc-poti loputusveena. Planeeringuala läbiv lõuna-põhja suunaline kraav koos harukraavidega likvideeritakse ja sademevee äravooluks on planeeritud läänepiiril e uus kraav. Sademevee kraavidele (säilitatavad, planeeritavad) tuleb tagada vaba juurdepääs nende hooldamiseks. Kõvakattega pindadelt ja hoone katustelt kogunenud sademeveed juhitakse sademevee kanalisatsioonitorustikku. Parklast suunatakse sademeveed I klassi muda-õlipüüduritesse ning puhastatud vesi juhitakse sademevee kanalisatsioonitrassi. Planeeringuala sademeveed suunatakse sademevee kanalisatsioonitrassiga Staadioni tänaval asuvasse olemasolevasse kraavi. Planeeringualale on ette nähtud säilitatavad kõrghaljastatud ala. Liigvee lokaliseerimiseks suunata hoonestusaladelt sademeveed rohealadele seal kasvava taimestiku ja kõrghaljastuse veevajaduse tarbeks. Enne ehitusprojekti koostamist tuleb teostada hüdraulilised arvutused, millega tõendatakse vastuvõtva Staadioni tänava kraavi ning selle edasise eesvoolu piisav läbilaskevõime. Arvutused peavad arvestama kogu planeeringuala valgalaga ja prognoositavate sademete intensiivsusega . Juhul kui hüdraulilised arvutused näitavad, et olemasolev kuivendussüsteem ei ole kavandatava koormuse jaoks piisav, tuleb ehitusprojektis ette näha Staadioni tänava kraavi või eesvoolu vajalik rekonstrueerimine. Planeeringualal asuvate kraavide toimivuse tagamiseks on kinnistuomanike kohustus kraave ja nende nõlvu regulaarselt hooldada ning säilitada sellises seisukorras, mis tagab vee takistamatu ärajuhtimise. Kinnistuomanikud peavad tagama, et kraavid ja nende nõlvad ei jääks hoolduseta ega tooks kaasa kuivendussüsteemi toimimise halvenemist. Sademevee ärajuhtimine on toodud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 02.01.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 487606. Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×2000 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Paide mnt 19 kinnistul asuvast alajaamast 8552:(Pärnu M) . Planeeringuala keskossa krundile pos 1 on kavandatud uus alajaam. Alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaablist. Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeringualal asub olemasolev õhuliin PAIKUSE:PAI, mis on planeeritud likvideerida planeeringualal ning asendada see maakaabliga. Maakaabel paigutatakse paralleelselt kruntide piiriga. Planeeritud on teisaldada 228-meetrine õhuliini lõik. Õhuliini likvideerimine ja uue maakaabli asukoht on väljatoodud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Planeeritava jalgratta- ja jalgtee äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt. Täiendavad tingimused: kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga; elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga; tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS poolt 06.01.2025 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr TT-E-20250301-069 . Planeeringuala sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on olemasolev sidekaabel kuhu rajada uus sidekaev. Ühinemispunkt asub katastriüksusel 59 Pärnu-Tori tee . Uuest baasvõrgu sidekaevust rajada uus 4x14/10 maasisene multitoru uue jaotuskapini ja puhuda kappi 48 fiibriline optikakaabel. Staadioni tänavale planeeritud sidekaabel paigaldada 12 × 7/3,5+2 × 14/10 multitoru, 110 mm kaitsetorus, tee alla ning lõppu paigaldada marke r pall. Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid. Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale elamule ja ärihoonele . Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. Soojavarustus Kaugkütte lahenduse koostamise aluseks on SW Energia OÜ poolt koostatud projekteerimis - tingimused kaugküttevõrkude ühendamise ja rekonstrueerimisprojekti koostamiseks. Planeeringuala soojusvõrgu ühinemispunkt asub Paide mnt 19 ( 56801:001:1122 ) kinnistul või Tehnika tn 1 kinnistul (56801:001:0755) . Joonisel Tehnovõrkude ühinemise skeem AS-06 on kajastatud mõlemad ühinemispunktid. Täpne ühinemispunkt selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Ühendustorustik on Paikuse katlamaja Tehnika tn 1 soojustrassi magistraal DN200. Kaugküttevõrgus ringleva soojuskandja maksimaalsed arvutuslikud parameetrid on: küttehooajal: T1 / T2 = 75 / &lt; 55 o C ; kütteperioodi välisel ajal: T1 / T2 = 60 / ≤25 o C . Kaugküttevõrk dimensioneerida nii, et minimaalne kasutada olev arv rõhkude vahe tarbijate sisendil, enne soojusenergia mõõtesõlme, on 50 kPa ja maksimaalne rõhukadu torustikus ei ületa 100 Pa /jm. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Välise tuletõrjevesivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda siseministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” nõuetest. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Tuleohutusest tulenevalt on naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline minimaalne vahekaugus ette nähtud 8 m. Tuletõrjevesi saadakse tee maa-alale ette nähtud hüdrandist (vt joonis AS-05 Tehnovõrkude koondplaan). Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-04 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Planeeringualale on juurdepääs tagatud Staadioni tänavalt. K u r itegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: nähtavus; juurdepääsuvõimalus; territoriaalsus; atraktiivsus; vastupidavus; valgustatus. Käesolev planeering soovitab: krundid valgustada ja heakorrastada; tagada hea nähtavus; parkida sõidukid oma krundile; kasutada vastupidavaid materjale; paigaldada selged viidad; selgelt eristatavad juurdepääsud. Keskkonnatingimused Detailplaneeringu KSH vajaduse välja selgitamiseks koostati KeHJS § 33 lõigetes 3 – 5 esitatud kriteeriumitel põhinev eelhindamine (Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostaja LEMMA OÜ), mille kohaselt KSH läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eeldatavalt vajalik, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada; detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega olulist mõju piirkonna liiklusskeemile; planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Piirangud Maa-alale kehtivad järgnevad piirangud: k eskpinge õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m. Planeeritud piirangud : Pos 1, 5 , 7 planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m. Jäätmete käitlemine ja prognoos Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Pärnu Linnavolikogu 16 .0 9 .20 21 määrusele nr 1 2 kehtestatud „Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri”. Olmejäätmete kogumine toimub sorteeritult kinnistesse tühjendatavatesse konteineritesse. Prügikonteiner paigutatakse soovituslikult sõidutee lähedusse. Kogumismahutite asukohad määratakse konkreetse ehitusprojekti asendiplaanil. Tagatud on ligipääs teenindustranspordile ja -personalile. Olmejäätmed kogutakse pealt suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumine ja äravedu toimub kinnistu omaniku ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutisse või määratud kogumispunktidesse. Prügi jaoks kavandada mahutid elamumaa kruntidele juurdepääsu lähedusse. Jäätmete liigiti kogumine võib olla korraldatud ka hoone sees, näiteks selleks ettenähtud ruumis. Kui ehitustööde käigus selgub, et pinnas on reostunud, tuleb teostada reostusuuring määrates pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostuse tuvastamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 28.06.2019 määrusest nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”. Reostunud pinnas tuleb eemaldada ja anda utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ning jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele. Keskkonnalubade taotlemise vajadus Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee l uba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole keskkonnalubade taotlemine vajalik. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Veeluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt V eeS § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda veeluba. Õhusaasteluba ei ole vajalik, sest õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmis e territooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Detailplaneeringuga elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud Detailplaneeringuga elluviimisega kaasnevad sotsiaalsed mõjud võivad avaldu da eelkõige kui võiks toimuda oluline rahvaarv kasv sünd i muse suurenemis e tõttu, mis võiks seada surve alla piirkonna tervise-ja haridusvõrgu. Planeeringu kohaselt on kavandatud 320 korterit , s . t ca 990 uut elanikku. Kavandatud arendus on plaanis ellu viia etapiviisiliselt kuni 10 aasta jooksul, st rajada eluhooneid 1 või 2 kaupa, arvestades turuolukorda ning mitte võtta suurt riski kogu mahu rajamisel. Seega iga arendus tsükli , ehk ca 2 aasta jooksu l võib lisanduda kuni 200 uut elanikku, millest 50 – 70 võivad olla erinevates vanuseastmetes (0 – 1 5 ) lapsed. Seega prognooside kohaselt ei ole eeldada suurt mõju sotsiaalsele infrastruktuurile (lasteasutused, koolid) vaid on pigem tagatud selle normaalne toimimine. Hetkeandmete kohaselt on kuni 15 vanuseliste laste arv Paikuse piirkonnas viimaste aastate jooksul vähenenud 81 lapse võrra. Statistikaameti rahvastiku prognoosi kohaselt on Pärnumaa piirkonnas näha ette kuni 8% langust ja seda ka Paikuse piirkonnas. Olemasolev jalgratta- ja jalgtee võrgustik, kooli ja lasteaia lähedus planeeringualale on positiivne eeldus, et mitte suurendada liikluskoormust piirkonnas. Paikuse alevis on arenev kaubandusvõrk kuid puud on mõningatest esmateenustest, mis on tingitud teenuste pakkujate jaoks just elanikkonna vähesusest. Planeeringuga kavandatud äri- ühiskondlik hoone loob uue võimaluse teenusepakkujatele ja elanikele olukorra parendamiseks. Eelkõige u ute kogukonna liikmete lisandumine loob paremad eeldused teenuste kättesaadavusele antud piirkonnas. See asjaolu omakorda aitab vähendada pendelrännet Paikuse ja Pärnu kui lähima tugikeskuse vahel. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele põhiliselt suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Peale ehitusperioodi lõppu võib kaasneda elamute ja ärihoonete sihtotstarbepärase kasutamisega mõningast müra ning liiklussagedus võib tõusta, kuid kavandatud sidusad teed tagavad liikluse hajutamise. Lähtudes hetkeandmetest ja rahvastiku prognoosidest, ei ole Paikuse piirkonnas ette näha rahvaarvu olulist kasvu, mis tingiks olulist survet haridus- ja lasteaiakohtadele. Lisaks eeltoodule alevis tihedama hoonestuse rajamine jätab rohke m ruumi rohelisele elukeskkonnale kui kavandada antud elanikud hajusamale alale, mis ühtlasi võimaldab säilitada rohkem elurikkust. Paikuse piirkond on atraktiivne elukeskkond, arenenud taristuga ning Pärnu linna lähedus loob head eeldused elamiseks. Siiski ei anna olemasolevad trendid alust prognoosida piirkonna rahvaarvu olulist kasvu, mis võiks mõjutada tervise- ja haridusteenuste kättesaadavust. Detailplaneeringu rakendamise nõuded Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal maakorralduslike toimingute tegemisel ja teostatavatele ehitus- ja rajatiste projektidele. Ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks: h alduslepingu sõlmimine, millega linn annab huvitatud isikule üle avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega ; d etailplaneeringu kehtestamine ; planeeringujärgsete katastriüksuste ja kinnistute moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega . Maakorralduslikud toimingud teostab detailplaneeringust huvitatud isik omal kulul ; juurdepääsutee, tehnovõrkude ja tehniliste rajatiste projekteerimise tingimuste taotlemine, projekteerimine , nendele ehituslubade taotlemine , väljaehitamine ja kasutuslubade taotlemine ; transpordimaa sihtotstarbega krundi pos nr 4 koos nõuetele vastava taristuga tasuta võõrandamine linnale; hoonete tarbeks tehnovõrkude, -rajatiste ehitamine ning vastavate kasutuslubade väljastamine; planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine ; enne esimesele hoonele kasutusloa saamist tuleb detailplaneeringu arendajal ehitada välja avalikuks kasutuseks mõeldud mänguväljak, mis antakse kohalikule omavalitsusele tasuta üle ; a jaliselt nähakse ette p rojektdokumentatsioonid e esita mist kohalikule omavalitsusele 3 aasta jooksul ja kogu kompleksi valmimi st 10 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist . Planeering viiakse ellu etapiviisiliselt. Etapid on määratletud joonisel AS-07 Etappide joonis. Planeeringuala etapiviisili s e elluviimise tingimused sätestatakse valla ja huvitatud isiku poolt sõlmitavas lepingus. Planeeringu etapiviisiline elluviimine ei välista võimalust seda teostada üheaegselt kogu planeeringuala ulatuses. planeeringuala P P PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV T 3 DP P O P O STAADIONI TN 3 KINNISTU M A I P DETAILPLANEERING 3 P A A SITUATSIOONISKEEM AS T K K  TINGMÄRGID PLANEERINGUALA OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR OLEMASOLEV SÕIDUTEE OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE OLEMASOLEV HOONE TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND OLEMASOLEV KRAAV 1a HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER II VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 62401:001:2058 Paide mnt 17 21 530 m2 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED MAATULUNDUSMAA MADALPINGE MAAKAABEL MADALPINGE ÕHULIIK KESKPINGE ÕHULIIN DRENAAŽITORUSTIK 56801:001:0569 Paide mnt 15 10 747 m2 ELAMUMAA 56801:001:1090 5680021 Staadioni tänav 13 834 m2 TRANSPORDIMAA 1a 2a 2b 1b 62401:001:2059 1 Staadioni tn 3 45 745 m2 MAATULUNDUSMAA 56801:001:1064 5680019 Pööra tänav L1 2506 m2 TRANSPORDIMAA 62401:001:0912 Surju metskond 42 299 256 m2 MAATULUNDUSMAA Märkused: 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas TIPPGEO Osaühing, 20.01.2023, töö nr 2022TG527; topo-geodeetiline alusplaan on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; 2. Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023. P P PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV T 3 DP P O P O STAADIONI TN 3 KINNISTU A I P DETAILPLANEERING 3 P A A T K K TUGIPLAAN AS  av 3k n 3k 3k 1k a tä 2k 1k 2k 3 korteriga elamu 2k lak 3k 1k v 2k koormusindeks 1100 h 1k it äna 1k TINGMÄRGID 2k Pi 1k 18 korteriga elamu Ta tee Tiig 1k 2k 2k m 2k koormusindeks 275 2k ni PLANEERINGUALA PIIR 1k 17 2k 1k me 1k 3k 1k 2k sta 2k 18 korteriga elamu 2k KONTANTVÖÖNDIS PAIKNEV KEHTESTATUD DETAILPLANEERING kän v 12 korteriga elamu 2k 16 2k 1k na Ka koormusindeks 210 2k OLEMASOLEV KINNISTU PIIR koormusindeks 427 2k 2k 2k 1k tä 2k nu 1k 18 PLANEERITUD KINNISTU PIIR 8 llu 2k 1k tän 2k 2k av 27% 2k PLANEERITUD HOONESTUSALA Põ 1k 15 1k 2k 2k Ojakalda tän av 18 korteriga elamu 20 3k 11% 1k 1k PLANEERITUD HOONE koormusindeks 278 2k 2k 2k 2k OLEMASOLEV ÄRI- / TOOTMISHOONE / ÜHISKONDLIK EHITIS 2k 21 2k v 3k 8% 2k na OLEMASOLEV ÜKSIK- / KAKSIK- / RIDA- / KORTERELAMU 2k 11 22 tä 9 1k 2k 3k 14% PROJEKTEERITUD KORTERELAMU 12 korteriga elamu 7 ga 12% 2k 15% 1k 2k uiestee koormusindeks 391 2k in 2k HOONE KORRUSELISUS 19 n av 23 om 10 4k 2k 8% 2k 27% PLANEERINGUALA KESKMINE TÄISEHITUSE % 2k r a tä 1k To 2k 25 1k 1k 18 korteriga elamu 15% KRUNDI TÄISEHITUSE % 12% Pärnade p 13 2k ee 4k 2k 8% koormusindeks 118 it Sõme OLEMASOLEV / PLANEERITUD ELAMUMAA 2k 14 2k - To r 3k 19% 3 korteriga elamu OLEMASOLEV ÜLDKASUTATAV MAA Te u 50% 3k koormusindeks 673 12 rn 3k Pä ev PLANEERITUD ÄRIMAA / ÜLDKASUTATAV MAA / ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA Pärnu jõgi 2k 59 4k 18% 15% 11 korteriga elamu ee OLEMASOLEV MAATULUNDUSMAA koormusindeks 318 tänav re 3k ol. ol + 1k juurdeehitus 1k 13% OLEMASOLEV ÜHISKONDLIKE EHITISTE MAA 13% 28 tän 2k OLEMASOLEV ÄRIMAA 13% ka av 4 korteriga elamu OLEMASOLEV TOOTMISMAA Tehni 2k 24 koormusindeks 719 11% 2k 6% 6 korteriga elamu KONTAKTVÖÖNDIS PAIKNEVAD DETAILPLANEERINGUD: 2% 1k 2k koormusindeks 518 1. Kiviaja kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 03.02.2020; 56% 26 18 korteriga elamu 2. Kiviaja teemapargi detailplaneering. Kehtestatud 2010. a; 2k koormusindeks 205 11% 1k 18 korteriga elamu 2k 27 koormusindeks 205 3. Paide mnt. 12 elamukrundi detailplaneering. Kehtestatud 1999. a; 1k 2% 4. Keraamika tn 1 – veekeskuse maa-ala detailplaneering. Kehtestatud 2002. a; 3k 4k 3k 24% 5% 1k 5. Keraamika tn piirkonna detailplaneering. Kehtestatud 2007. a; 31% 1k 2k 6. Jõekalda tee ja Keraamika tn vahelise riigi tagavaramaa ja riigimetsa (Surju metskond) 2k 2k 4k 3k 2k 2k 19% 2k (Keraamika lasteaed) detailplaneering. Kehtestatud 2016. a; 3k 27% 3k 6% 2k 17% 3k 4k 1k 7. Mustika, Vaarika, Sinika, Muraka, Kuremarja ja Viinamarja maaüksuste detailplaneering. 4k Kehtestatud 2001. a; 3% 3k 3k 3k 1k 8. Sõmera maaüksuse detailplaneering (üks osa). Kehtestatud 1997. a; 3k 4k 12% 29 3k 3k 4k 3k 9. Teeveere 1 ja selle lähiümbruse detailplaneering. Kehtestatud 2004. a; 1k 10. Paide mnt 14a, 14c ja 14d korterelamute maa-ala detailplaneering. Kehtestatud 1999. a; St 4k 4k 3k 3k 11. Tammekännu tn 7 elamukrunt ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering. Kehtestatud a 3k 9% ad 2004. a; io 12. Sõmera maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud 2006. a; n 1k it 13. Toominga tn 8 ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering. Kehtestatud 2004. a; än 14. Toominga tn 4 krundi detailplaneering. Kehtestatud 2006. a; av 15. EPT 10 ja Paide mnt 19 katastriüksuste (lasteaed) maa-ala detailplaneering. Kehtestatud 1 2005. a; 2 14% v 2k täna 16. Paide mnt, Türgi oja ja EPT kvartali sissesõidutee vahelise maa-ala detailplaneering. 1k Kehtestatud 1996. a; 1k 1k v na 11% 17. Nirgi maaüksuse ühe osa detailplaneering. Kehtestatud 2003. a; iaja 3 tä 18. Ojakalda tn 6 detailplaneering. Kehtestatud 2008. a; e Kiv 19. Pärnade pst elamukvartali maa-ala detailplaneering (nr-d 2 – 14). Kehtestatud 1998. a; te ud 20. Paide mnt, Pärnade pst 2 ja 4 vahelise ala detailplaneering. Kehtestatud 2002. a; 30 Ra 8 korteriga elamu 21. Pärnade pst, Paide mnt, Tehnika tn ja Pärnade pst 9 vahelise ala detailplaneering. koormusindeks 465 Kehtestatud 2008. a; 2k 22. Pärnade pst 3 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 30.03.2020; 19 4 8 korteriga elamu 14% 23. Pärnade pst 7, Tehnika tn 6 ja 8 detailplaneering. Kehtestatud 2009. a; 27 koormusindeks 465 2k 24. Paide mnt, Pärnade pst ja raudteetammi vahelise kvartali detailplaneering. Kehtestatud 15% 8 Ke 2k 2k Si 7% 1997. a; ra 17% nd 12 korteriga elamu 25. Paide mnt 19a kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 18.03.2019; am 2k 21% 2k 2k 2k i-L koormusindeks 295 26. Paide mnt 19 detailplaneering. Kehtestatud 2008. a; 2k i od 2k ka 27. Staadioni tn 2 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 21.04.2022; 6 6% 2k 1k ja- 5 2k 28. Varsakabja ja selle lähiümbruse maa-ala detailplaneering. Kehtestatud 2005. a; tän Si 351k 1k 2k 31 29. Pärnade pst 17 krundi detailplaneering. Kehtestatud 2001. a; av lla 1k 36 2k 2k 2k 30. Raudtee tn 15 detailplaneering. Kehtestatud 2008. a; 331k te 1k 2k 7 korteriga elamu 15% 2k 31. Mägra maaüksuse detailplaneering. Kehtestatud 2003. a; 32 e koormusindeks 355 2k 32. Kodara kü III maatüki Käärasoo tee äärse osa detailplaneering. Kehtestatud 2004. a; 1k 2k 7%1k 2k 2k 1k 1k 2k 34 33. Vahtramäe maaüksuse detailplaneering (üks osa). Kehtestatud 2006. a; 2k 1k 1k 1k 34. Vahtramäe tee 10 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 02.12.2019; 35. Männiku tn 5 kinnistu detailplaneering. Kehtestatud 02.09.2019; VAADE PLANEERINGUALALE VÄLJAVÕTE PAIKUSE OSAVALLA ÜLDPLANEERINGUST 36. Männiku tn korterelamute maa-ala detailplaneering. Kehtestatud 1997. a. Planeeringuala P P PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV T 3 DP P STAADIONI TN 3 KINNISTU O P OÜ M I P DETAILPLANEERING A P A A PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI LINNAEHITUSLIK AS- 3 T K K ANALÜÜS  EHITUSÕIGUSE TABEL põhihoone kõrgus (m) põhihoone / abihoone PARKIMISKORRUSE VÕIMALIK LAHENDUS: ehitisealune pind m² ehitisealune pind m² sihtotstarvete kaupa sihtotstarvete kaupa hoonete maapealne hoonete maa-alune suurim korruselisus hoonete arv krundil korterite arv krundil TINGMÄRGID krundi kasutamise krundi planeeritud suletud maapealne maapinnast / abs suletud maa-alune parkimiskohtade arv: normatiivne üldplaneeringu katastriüksuse katastriüksuse ja kavandatud planeeritavast hoonestusala PLANEERINGUALA brutopind (m²) brutopind (m²) maapealne / juhtotstarve sihtotstarve planeeritud 3 täisehituse maa-alune suurus m² suurus m² OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR osakaal hoone Pos nr Kitsendused PLANEERITUD KRUNDI PIIR Arhitektuurinõuded P28 OLEMASOLEV SÕIDUTEE 1 4187 1300 1300 2455 31% 4* / -1 16,0 m / 1 / 2** E 100% EK 100% 4680 1300 44;33 40 planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; Hoonestusviis: lahtine 27,2 m Katusekalle: 0 – 10° PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, tellis, ilmastikukindel ehitusplaat 2 8416 2600 3000 4730 31% 4* / -1 16,0 m / 2 / 2** E 100% EK 100% 9360 3000 88;78 80 OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE 27,5 m Katusekatte materjal: rullmaterjal, kivi, plekk P78 Piirded: lubatud on kasutada haljaspiirdeid kõrgusega kuni 1,2 m PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE 3 7726 2600 3000 6090 34% 4* / -1 16,0 m / 2 / 2** E 100% EK 100% 9360 3000 88;78 80 Haljastus: planeeringualal tuleb säilitada olemasolevat 27,5 m PERSPEKTIIVNE JALGRATTA- JA JALGTEE kõrghaljastust vähemalt 30% 1 4 4484 1300 4* / -1 4680 1300 44;28 õhuliini kaitsevöönd laiusega 20 m; OLEMASOLEV HOONE 1300 2685 29% 16,0 m / 1 / 2** E 100% EK 100% 40 27,2 m 2 PLANEERITUD HOONESTUSALA 5 12956 2600 3000 6655 20% 4* / -1 16,0 m / 2 / 2** E 100% EK 100% 9360 300 88;78 80 planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; P78 27,2 m PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT P78 6 2120 450 540 725 21% 2 / -1 8,0 m / 1/- Ä/Üm/Üh ÄK/HP/ÜK 100% 100% 900 540 10 ; 10 - JUURDEPÄÄS KRUNDILE 19,0 m TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 7 2348 - - - - - - - L 100% LT 100% - - - - planeeritud reoveepumpla kuja r=20 m; P28 OLEMASOLEV KRAAV 8 104 - - - - - - - L 100% LT 100% - - - - LIKVIDEERITAV KRAAV PLANEERITUD KRAAV 9 1666 - - - - - - - L 100% LT 100% - - - ; 31 - PLANEERITUD TRUUP 10 1054 - - - - - - - L 100% LT 100% - - - ; 26 - PLANEERITUD SILD MV PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU / PALLIVÄLJAKU VMS VÕIMALIK ASUKOHT 11 674 - - - - - - - L 100% LT 100% - - - - PLANEERITUD PANDUS * neljas korrus peab olema hoone eelmise täiskorruse mahust vähemalt 40% väiksem ja vähemalt kahest küljest min 2 m ulatuses perimeetrist tagasiastega; ** abihoone on lubatud rajada teenindava ehitisena (prügimajad, jalgrattaparklad või -varjualused vms). Ei ole lubatud muude eraldiseisvate abihoonete (kuurid, kaetud terrassid jms) rajamine, ka mitte kuni 20 m² ehitistena. PLANEERITAV MAA-ALUNE PARKLA HOONETE VAHEL ÄK/HP/ÜK 2120 m2 100% Pos TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS 8,9 2 nr 6 450 m 1 21 8,0 m Servituudi seadmise vajadus: SERVITUUDI VAJADUSKRAAVI JUURDEPÄÄSUKS 8,0 Pos 1 · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber 6 1a perimeetri võrguvaldaja kasuks; HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER 8,9 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja LT 100% 2348 m 2 kasuks; II VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. 4,0 Pos 11,0 nr 7 - - Pos 2 · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS perimeetri võrguvaldaja kasuks; - - · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; P10 · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja 1666 m2 EK 100% 4187 m2 kasuks; LT 100% IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS Pos Pos · juurdepääsu servituudi seadmise vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks Pärnu linna kasuks. - - 1300 m 2 1 nr 9 nr 1 Pos 3 SÄILITATAVA KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT 10,0 · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber - - 31 16,0 m perimeetri võrguvaldaja kasuks; (täpne asukoht täpsustatake ehitusprojekti koostamisel. Tagada piisav insolatsioon) 4,0 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja P28 4k kasuks; 7 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT 4,0 · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 3k 3k 10,0 · juurdepääsu servituudi seadmise vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks Pärnu linna kasuks. Pos 4 REOVEEPUMPLA HOOLDUSPLATS ,0 ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 4,0 4 9,8 4,0 30,0 · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja 1 ALAJAAM MUDA-ÕLIPÜÜDUR kasuks; · juurdepääsu servituudi seadmise vajadus planeeritud kraavi teenindamiseks Pärnu linna kasuks. 4k REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA Pos 5 · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber P78 14 1a perimeetri võrguvaldaja kasuks; P5 ,0 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 3k 4,0 · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks. 3k MADALPINGE MAAKAABEL 43,7 Pos 6 4,0 P31 3k · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; MADALPINGE ÕHULIIN · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 2 12, 10 · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja 0 8,0 ,2 kasuks; EK 100% 8416 m2 KESKPINGE ÕHULIIN · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. 3k r=20 ,0 Pos 7 · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber Pos nr 2 2600 m 2 2 9 P78 perimeetri võrguvaldaja kasuks; DRENAAŽITORUSTIK 31 16,0 m 1 4,0 · veetrassile, kanalisatsiooni survetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 2b 4k · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 2a P 3 LIKVIDEERITAVAD TEHNORAJATISED · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; 5 · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja 4k 1 8 KESKPINGE ÕHULIIN 5,0 kasuks; · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 4,0 10 1b · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. 4,0 3k 3k 4,0 3,0 3k PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED Pos 9 4,0 · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 4,0 PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS: 43,0 · veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi 14, 0 võrguvaldaja kasuks; P78 4k P26 12 956 m2 0 EK 100% 2 5 12, · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; 3k 4k Pos 2 1 3 6 nr 5 2600 m 3 4 7 · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja 20 16,0 m kasuks; 3k 1 - POSITSIOONI NUMBER 4,0 · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Pos 10 EK 100% 7726 m2 3k 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE DP LIIKIDES, OSAKAALU % · Veetrassi, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; ,0 3k Pos nr 3 2600 m2 2 3 - LUBATUD MAKSIMAALNE HOONETE EHITISEALUNE PINDALA · veetrassile, sademevee ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi 10 võrguvaldaja kasuks; · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 34 16,0 m 4 4 - TÄISEHITUS % · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; 5 - PLANEERITUD KRUNDI SUURUS · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; 6 - HOONETE ARV KRUNDIL · planeeritud soojustrassi liitumispunktile 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja LT 100% 104 m2 kasuks; 4,0 7 - PÕHIHOONE KÕRGUS PLANEERITAVAST MAAPINNAST (m) P28 Pos · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 4k MV 4,0 nr 8 - - · planeeritud alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. 4k 4,0 Pos 11 4,0 - - · Maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; 6,0 4,0 · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. 3k Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: Katastriüksus Paide mnt 15 (56801:001:0569): 3k · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus Pööra tänav L1 (56801:001:1064): · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. 3k 4,0 Katastriüksus 59 Pärnu-Tori tee (56801:001:0541): LT 100% 1054 m2 · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; 3,0 EK 100% 4484 m2 Pos Märkused: - - · kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. Katastriüksus 5680006 Kastani tee T1 (56801:001:1091): Pos nr 4 1300 m2 1 nr 10 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas TIPPGEO Osaühing, 20.01.2023, töö nr 2022TG527; ,0 topo-geodeetiline alusplaan on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; 10 · kanalisatsiooni survetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole - - trassi võrguvaldaja kasuks. 29 16,0 m 12,0 Katastriüksus Paide mnt 19 (56801:001:1122): LT 100% 674 m 2 11 2. Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023; · kanalisatsiooni survetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; 6 3. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; Pos 43, · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. nr 11 - - võimalikud asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. Katastriüksus 5680021 Staadioni tänav (56801:001:1090): - - · veetrassile, kanalisatsiooni survetrassile, sademevee kanalisatsioonitrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; PLANEERITUD ÜLDPLANEERINGU JUHTOTSTARVE: PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV · soojustrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; P P T 3 E - elamuala EK - korterelamu maa · sidekaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks; DP · maakaabli trassile äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. L - liikluse maa-ala LT - tee ja tänava maa STAADIONI TN 3 KINNISTU Katastriüksus Surju metskond (62401:001:0912): P O P O Ä - ärimaa ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. A I P DETAILPLANEERING Katastriüksus Tõnise (56801:001:1380): P - puhkeala hoonete ehitamise õigusega HP - haljasala maa · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. P A A A - üldkasutatav ala ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa Katastriüksus Raudtee tn 20 (56801:001:0620): PÕHIJOONIS AS · veetrassile 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks. T K K  TINGMÄRGID LÕIGE 1-1 PLANEERINGUALA KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR ELEKTRIVÕRGU ÜHINEMISPUNKT OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR alajaamast 8552:(Pärnu M) HOONESTUSALA PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEV SÕIDUTEE KANALISATISOONI JA KAUGKÜTTE ÜHINEMISPUNKT PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA Vaata joonis AS-06 TEHNOVÕRKUDE ÜHINEMISE SKEEM OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE W1 W2 V1 KS1 S1 K2 K1 T2 W1.1 PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE 0,25m 0,25m 0,25m 0,75m 0,75m 0,5m 0,5m 0,5m 0,5m 2,0m 2,0m 1,25m 3,0m 5,0m 1,0m PERSPEKTIIVNE JALGRATTA- JA JALGTEE 1,5m 3,0m 4,0m 5,0m 1,0m OLEMASOLEV HOONE 16,0m T2 Planeeritud küttetorustik PLANEERITUD HOONESTUSALA W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel POS 6 LP W2 Planeeritud 10 kV maakaabel W1, S1 PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT W1 Planeeritud madalpinge maakaabel S1 Planeeritud sidekaabli trass V1 Planeeritud veetrass K2 Planeeritud sademevee kanalisatsioonitrass POS 6 LP JUURDEPÄÄS KRUNDILE K1 Planeeritud reovee kanalisatsioonitrass T1 KS1 Planeeritud kanalisatsiooni survetrass TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND ÄK/HP/ÜK POS 6 LP 2120 m2 100% V1, K1, K2 Pos 8,9 450 m2 1 OLEMASOLEV KRAAV nr 6 POS 1 LP 21 8,0 m LIKVIDEERITAV KRAAV W1 8,0 6 PLANEERITUD KRAAV S1 8,9 SIDEVÕRGU ÜHINEMISPUNKT PLANEERITUD TRUUP LT 100% 2348 m2 uus ELA SA baasvõrgu sidekaev 4,0 10.00 Pos S1 PLANEERITUD SILD 11,0 09.00 nr 7 - - - - MV PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU / PALLIVÄLJAKU VMS VÕIMALIK ASUKOHT S1 P10 LT 100% 1666 m2 EK 100% 4187 m2 W1 PLANEERINGUALA LIITUMINE PLANEERITUD ÜVK TRASSIGA S1 Pos Pos S1 W1 PLANEERITUD PANDUS - - nr 1 1300 m2 1 W1 nr 9 S1 SADEMEVEED JUHITAKSE OLEMASOLEVASSE KRAAVI 10,0 W1 S1 - - 31 16,0 m W1 POS 1 LP S1 S1 W1 4,0 W1 PLANEERITAV MAA-ALUNE PARKLA HOONETE VAHEL V1, K1, K2 P28 W1 PLANEERINGUALA LIITUMINE PLANEERITUD ÜVK TRASSIGA 4k W1 S1 7 4,0 POS 1 LP 3k 3k W1 S1 1 W1 S 10,0 W1 TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS S1 W1 11.00 4,0 S1W W S1 4,0 1 1 POS 2 LP W 09.40 SERVITUUDI VAJADUSKRAAVI JUURDEPÄÄSUKS 9,8 1 4,0 30,0 T1 ÜLEMINEK OLEMASOLEVALT ÕHULIINILT PLANEERITUD MAAKAABLILE 1 W 1a 1 7‰ HALJASTUSLIKU OBJEKTI NUMBER S1 Planeeringualas olemasolev õhuliin likvideeritakse ja asendatakse maakaabliga POS 2 LP SW1 SIDEVÕRK 1 S1 4k multitoru lõppu paigaldada markerpall W II VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 1 S1 POS 9 LP 1a S1 P78 POS 2 LP 14 ,0 W1 P5 K2 III VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS V1, K1, K2 3k S1 4,0 S1 W1 3k 43,7 4,0 11.00 3k IV VÄÄRTUSKLASSI HALJASTUS 1 W P31 09.00 S1 1 S1 W1 2 S1 12, SÄILITATAVA KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT W1 10 S1 0 8,0 (täpne asukoht täpsustatake ehitusprojekti koostamisel. Tagada piisav insolatsioon) S1 S1 ,2 2 EK 100% 8416 m PLAN RV 1 W 3k r=20 ,0 Pos W 9 1 W1 2600 m2 2 1 P78 nr 2 W S1 PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT S1 1 PLAN RV LP S1 W1 POS 2&3 LP REOVEEPUMPLA HOOLDUSPLATS S1 31 16,0 m 1 W 4,0 1 W1 W 2b S1 W1 4k REOVEEPUMPLA HOOLDUSPLATS 1 1 W 2a P W 3 1 11.00 5 W1 W 1 09.60 POS 10 LP W 1 1 8 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED 1 S1 W 4k POS 3 LP W 1 K2 5,0 10 TV LP MADALPINGE MAAKAABEL 1 S1 4,0 W 1b S1 3k 3k 4,0 3,0 PLAN AJ 3k 1 11.00 S1 W 4,0 POS 3 LP 09.30 MADALPINGE ÕHULIIN 4,0 W1 S1 V1, K1, K2 4,0 1 43,0 S1 W 14, KESKPINGE ÕHULIIN P78 4k 0 POS 5 LP W1 P26 12 956 m2 0 EK 100% S1 TVV HÜDRANT 12, 3k V1, K1, K2 S1 S1 W1 S1 W1 4k Pos nr 5 2600 m2 3 DRENAAŽITORUSTIK PLAN. SIDEVÕRGU JAOTUSKAPP S1 W1 S1 POS 5 LP 20 16,0 m S1 W1 3k T1 4,0 W1 LIKVIDEERITAVAD TEHNORAJATISED S1 S1W1 EK 100% 7726 m2 3k S1 3k POS 4 LP S1 Pos S1 KESKPINGE ÕHULIIN ,0 nr 3 2600 m2 2 10 S1 S1 34 16,0 m 4 PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED S1 POS 4 & 5LP S1 W1 VEETRASS LT 100% 104 m2 S1 4,0 S1 P28 Pos ÜVK VEETRASS 4k MV 4,0 nr 8 - - 4k 4,0 S1 POS 5 LP 4,0 - - PERSPEKTIIVNE ÜVK VEETRASS 6,0 V1, K1, K2 4,0 S1 3k REOVEE KANALISATSIOONITRASS 3k S1 POS 4 LP S1 POS 4 LP KANALISATSIOONI SURVETRASS S1 S1 3k T1 ÜVK KANALISATSIOONI SURVETRASS S1 4,0 LT 100% 1054 m2 S1 2 EK 100% 4484 m 3,0 Pos SADEMEVEE KANALISATSIOONITRASS S1 Pos nr 10 - - nr 4 1300 m2 1 ,0 KAUGKÜTTE TRASS 10 - - 16,0 m S1 29 12,0 LT 100% 674 m2 11 S1 S1 SIDEKAABEL 6 Pos S1 43, VEETRASSI ÜHINEMISPUNKT 10 kV MAAKAABEL S1 nr 11 - - S1 Vaata joonis AS-06 TEHNOVÕRKUDE ÜHINEMISE SKEEM - - W1 MADALPINGE MAAKAABEL TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL JA POST ÕHULIINI POST ÜLEMINEK OLEMASOLEVALT ÕHULIINILT PLANEERITUD MAAKAABLILE ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP Planeeringualas olemasolev õhuliin likvideeritakse ja asendatakse maakaabliga ALAJAAM TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT KANALISATSIOONI KAEV MUDA-ÕLIPÜÜDUR PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS: EK - korterelamu maa REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA 2 5 1 3 6 LT - tee ja tänava maa 4 7 ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa 11.00 MAAPINNA ABS 09.20 KAEVU PÕHJA ABS HP - haljasala maa 1 - POSITSIOONI NUMBER Märkused: ÜK - kultuuri- ja spordiasutuse maa 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE DP LIIKIDES, OSAKAALU % 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas TIPPGEO Osaühing, 20.01.2023, töö nr 2022TG527; 3 - LUBATUD MAKSIMAALNE HOONETE EHITISEALUNE PINDALA topo-geodeetiline alusplaan on L-Est 97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis; Planeeringu koostamise Pärnu linn P LI PAIK SE ALE Töö nr 531 korraldaja 4 - TÄISEHITUS % 2. Staadioni tn 3 dendroloogilise inventeerimise koostas Delaila OÜ 06.04.2023; STAADIO I T 3 KI IST DP Planeerija Optimal Projekt OÜ M 1:1000 5 - PLANEERITUD KRUNDI SUURUS 3. planeeringulahenduses on kruntidel näidatud hoonete paiknemise, parklate asukohtade, sissepääsude Arhitekt Ive Punger DETAILPLA EE I G 04.05.2026 6 - HOONETE ARV KRUNDIL võimalikud asukohad, mis täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis; Projektijuht Arno Anton 7 - PÕHIHOONE KÕRGUS PLANEERITAVAST MAAPINNAST (m) 4. planeeringulahenduses näidatud tehnovõrgud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. AS-05 Tehnik Keia Kuus TE O Õ K DE KOO DPLAA  TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PLANEERITUD KRUNDI PIIR ÜHINEMISPUNKT ISEVOOLSE KANALISATSIOONITRASSIGA KASTANI TEEL ühinemise asukoht täpsustub ehitusprojekti staadiumis PLANEERITAVAD TEHNORAJATISED VEETRASS ÜVK VEETRASS PERSPEKTIIVNE ÜVK VEETRASS REOVEE KANALISATSIOONITRASS KAUGKÜTTE ÜHINEMISPUNKTI VÕIMALIK VARIANT 1 KANALISATSIOONI SURVETRASS ÜVK KANALISATSIOONI SURVETRASS KAUGKÜTTE TRASS (VÕIMALIK ÜHINEMINE 1) KAUGKÜTTE ÜHINEMISPUNKTI VÕIMALIK VARIANT 2 KAUGKÜTTE TRASS (VÕIMALIK ÜHINEMINE 2) S1 SIDEKAABEL 10 kV MAAKAABEL ELEKTRIVÕRGU ÜHINEMISPUNKT ALAJAAM REOVEEPUMPLA SIDEVÕRGU ÜHINEMISPUNKT 6 PLANEERINGUALA LIITUMINE PLANEERITUD ÜVK TRASSIGA S1 PLANEERINGUALA LIITUMINE PLANEERITUD ÜVK TRASSIGA 1 S1 2 S1 S1 PLAN. AJ 5 S1 3 PLAN. RV S1 S1 4 S1 VEETRASSI ÜHINEMISPUNKT Märkused: 1. planeeringulahenduses näidatud tehnovõrgud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. P P PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV T 3 DP P O P OÜ STAADIONI TN 3 KINNISTU M A I P DETAILPLANEERING P A A TEHNOVÕRKUDE ÜHINEMISE SKEEM AS T K K  TINGMÄRGID I ETAPP II ETAPP III ETAPP IV ETAPP V ETAPP PLANEERINGUALA 6 OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR OLEMASOLEV SÕIDUTEE P10 PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE PLANEERITUD KERGLIIKLUSTEE P28 4k PLANEERITUD HOONESTUSALA 3k 3k 7 PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT JUURDEPÄÄS KRUNDILE 1 OLEMASOLEV KRAAV 4k LIKVIDEERITAV KRAAV P78 P5 3k PLANEERITUD KRAAV 3k P31 3k PLANEERITUD TRUUP 2 PLANEERITUD SILD 3k MV PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAKU / PALLIVÄLJAKU VMS VÕIMALIK ASUKOHT 9 P78 4k PLANEERITAV MAA-ALUNE PARKLA HOONETE VAHEL 3 5 4k 8 10 3k 3k 3k P78 4k P26 3k 4k 3k 3k 3k 4 P28 4k MV 4k 3k 3k 3k 11 P P PÄRNU LINN, PAIKUSE ALEV T 3 DP P O P O STAADIONI TN 3 KINNISTU A I P DETAILPLANEERING P A A ETAPPIDE JOONIS AS T K K Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: 8-4/9537/2023-28 Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringust Kuupäev: 2026-05-12 06:16 Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Paikuse alevi Staadioni tn 3 kinnistu detailplaneeringust 8-4/9537/2023-28. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/ Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected] <mailto:[email protected]> <http://email.mg.parnu.ee/o/eJxEzj1OAzEQQOHT2B3W_HnsLVxEQJGWG3jxOFkJJ9GuyfkRoqB_evpO43G97_XDvuq0dp42zm-FmCJF8K104RW9FUwpR9WY2F8LctdlhaoCMUpvzIDAoFqNhPvqt0JAChEJFBU5cM9NDRE4r7pIcgLjEh51v30HMz_sOOrFXrZWHL9SAGmY1azX1AnjZ84UnUD9s4aFxPG738t263cnMG1_bofVYfP3NsvpP_TPQj8BAAD__27NQUI>