Vastuskiri

Lääne-Harju Vallavalitsus Teie 27.04.2026 nr 6-2/824 [email protected] Meie 14.05.2026 nr 9.3-1/26/3415-2 Vasalemma alevikus Toomi katastriüksuse detailplaneeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise eelnõu seisukoht Lääne-Harju Vallavalitsus edastas Terviseametile (edaspidi amet) seisukoha saamiseks vastavalt planeerimisseaduse § 142 lõike 6 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 keskkonnamõju strateegiline hindamise (edaspidi KSH) mittealgatamise eelnõu Lääne-Harju vallas Vasalemma alevikus Toomi (katastritunnus 86801:001:0176) katastriüksuse detailplaneeringul. Planeeringu koostamise eesmärk on planeeritaval alal ühe elamumaa krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine üksikelamu, abihoonete ja juurdepääsu lahendamiseks. Samuti katastriüksuse sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks ja suurem osa jäetakse maatulundusmaaks. Planeeringuala ligikaudne pindala on 4,33 ha. Vasalemma valla üldplaneeringu kohaselt asub Toomi katastriüksus pargi ja üldkasutataval rohealal ning seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Lääne-Harju Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist lähtuvalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Amet on tutvunud esitatud materjalidega, ei esita vastuväited KSH algatamata jätmisele ning märgib järgmist: 1. Ametile esitatud jooniselt „hoonestusplaan“ nähtub, et planeeritav hoonestusala planeeritaks kinnistu ülaossa, mille läheduses asuvad erinevad potentsiaalsed müraallikad nagu tööstusalad ning Haapsalu maantee. Amet juhib tähelepanu, et planeeritaval alal levivad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 toodud normtasemeid. Maksimaalsed helirõhutasemed müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada KeM määrus nr 71 § 6 lg 2 ja lg 3 välja toodud normtasemeid. 2. Lääne-Harju valla mürauuringu järgi levib planeeritaval alal liiklusmüra päeval kuni 54 dB ja öösel kuni 44 dB, mis ei ületa KeM määruses nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Esitatud materjalidest ei selgu aga, kas ja millist mõju avaldab planeeritavale alale läheduses paiknev tööstusala. Amet palub edasises planeerimises kirjeldada tööstusalade mõju planeeritavale alale ning vajadusel teostada müratasemete (sh maksimaalsete müratasemete) mõõtmised. Juhul kui planeeritakse müratasemete mõõtmisi, siis on oluline, et välja oleks toodud, mida mõõdeti ja millised tegevused mõõtmiste hetkel aset leidsid. Müratasemed peavad olema Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574  hinnatud ja KeM määrusega nr 71 kõrvutatavad. Müratasemete mõõtmisi peab läbi viima akrediteeritud asutus. 3. Planeeritavast alast ca 2,5 km kaugusel asub Ämari lennuväli. Lääne-Harju valla mürahinnangus on välja toodud militaarlennuväljaga seonduvad üldised müraaspektid: a. Lennuvälja liikluskoormus on tavapäraselt (igapäevaselt) suhteliselt madal (üldjuhul suurusjärgus 10 või vähem lendu ööpäevas), seega ei esine ka lennuväljaga seonduvat pidevat kõrget mürataset ning pidevat häiringut; b. Konkreetse ülelennu ajal (sh start ja/või maandumine) esineb lühiajaliselt (reeglina vähem kui minuti jooksul) oluliselt piirkonna üldist mürafooni ületav müratase, mis võib põhjustada lühiajalisi häiringuid lennuvälja lähiümbruses ja ka kaugemal; c. Militaarlennukite poolt tekitatav müra on olulisel määral intensiivsem (valjem, suurema helirõhutasemega) kui tsiviillennukite müra. Seega on Ämari lennuväljalt lähtuvate lennuprotseduuridega kaasnev müra selgelt tajutav sisuliselt kogu valla ulatuses ja ka naaberomavalitsustes; d. Militaarlennuvälja puhul on küsitav, kas lennuliikluse müra mõju hindamisel on asjakohane tavapäraste liiklusmüra normväärtuste rakendamine, kuna tegemist on riigikaitselise objektiga. Lisaks on oma olemuselt lennuvälja poolt tekitatav müraolukord (lühiajalised mürasündmused mõned korrad päevas ning pidevat müra ei esine) selgelt erinev nt pidevast liiklusmürast, mille puhul lähtuvad regulatsioonid ööpäeva keskmisest liikluskoormusest (ja nn pidevast keskmisest mõjust); e. Militaarlennuvälja puhul on keeruline ka müra vähendavate meetmete rakendamine. Erinevad müra leviku piiramise meetmed (tõkked) ei ole lennuliikluse müra puhul efektiivsed, samuti ei ole riigikaitselise objekti puhul reeglina võimalik rangete ajaliste piirangute kehtestamine (nt ei pruugi riigikaitseliste eesmärkide täitmisel olla võimalik ellu viia öiste lendude minimiseerimise soovitust võimalike unehäiringute vähendamiseks). Lennukite ülelennud võivad põhjustada tulevastes elanikes häiringuid, mistõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata hoone heliisolatsioonile. Juhinduda tuleks muuhulgas standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra normväärtuste täitmine siseruumides vastavalt sotsiaalministri 12.11.2025 määrusele nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. 4. Esitatud materjalides tuuakse välja järgnev: „Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud radooniriski levilade kaardi alusel asub piirkond kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal. Vastavalt vajadusele teostada planeeringualal radoonitasemete mõõtmised, et oleks võimalik määrata vajadusel asjakohased leevendavaid meetmeid.“ Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, tuleks detailplaneeringu alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Seiton vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Kristiina Seiton 51966484 [email protected] 2/2