Vastuskiri

Teie 07.04.2026 nr 4-15/496-2 Tallinna Kesklinna Valitsus [email protected] Meie 22.05.2026 nr 9.3-2/26/2895-2 Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu ning KSH aruande avalik väljapanek Teavitasite Terviseametit (edaspidi amet) Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikust väljapanekust. Detailplaneering on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 19.03.2026 otsusega nr 37. Amet on varasemalt KSH aruande eelnõu osas edastatud seisukoha 14.12.2021 kirjaga nr 9.3-4/21/14565-2. Detailplaneeringu lahendust ametile kooskõlastamiseks esitatud ei ole. Detailplaneering hõlmab 1,06 ha suurust maa-ala. Detailplaneering on koostatud eesmärgiga hoonestada kinnistu kuni kuue mitmeotstarbelise hoonega ning määrata moodustatavale krundile ehitusõigus kuni 14 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega äri- ja eluhoonete ehitamiseks. Lisaks on detailplaneeringus määratud heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritud maa-ala asub kesklinna linnaosas Juhkentali asumis Tartu maantee, Peterburi maantee ja Järvevana tee vahelisel alal. Tartu mnt 84c kinnistu on ehitisregistri andmeil hoonestamata ning seal puudub olemasolev haljastus. Alal võib paikneda igasugune ettevõtlus v.a ulatuslikku sanitaartsooni vajav tootmine. Alal võib paikneda ka üksikuid elamuid ja asutusi. Detailplaneeringus on alale kavandatud kaks krunti – Tartu mnt 84c äri- ja elamumaa krunt (ärimaa ≥50% ja elamumaa ≤50%) ning eraldi transpordimaa krunt pos 2, mille saab liita Tartu mnt 80t transpordimaa krundiga. Kavandatud on kuni 238 korterit ning äriruumid kaubanduse, teenindusruumide, konverentsikeskuse ja bürooruumide tarbeks. Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu kohane maakasutuse juhtotstarve on ettevõtluse segahoonestusala. Kavandatu on üldplaneeringu kohase juhtotstarbega kooskõlas. Detailplaneeringu materjalid sisaldavad muuhulgas:  Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine detailplaneeringualal (Akukon Oy Eesti filiaal, töö nr 144190-1, 9.12.2014). Töö eesmärgiks oli hinnata auto-, rongi-, trammi- ja lennuliilusest tingitud müra. Käsitletavast alast möödub Tallinn- Narva suunaline raudteeliin. Tallinna Lennujaam asub ligikaudu 1,5 km kaugusel. Liiklusmüra taseme hindamisel on kasutatud Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2013.a ja 2035.a andmeid. Lähim lääne-ida suunaline maandusmiskoridor asub ligikaudu 1 km lõuna suunas. Lennuliiklus põhjustab päeval ja öösel kuni 45 dB müratasemeid. Üksiku lennuki maandumine/õhkutõus on olenevalt lennukitüübist kuni 75 dB. Planeeritava alani ulatuvad 2013. aasta liiklussageduse alusel päevasel ajal kuni 69 dB, öisel ajal kuni 64 dB liiklusmüra tase. Hoonete välispiirdel ulatuvad 2013. aasta andmete põhjal päeval kuni 72 dB, öösel kuni 64 dB müratase. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574   Liiklusmüra hinnang detailplaneeringu alal (Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 19364- 01.3, 10.10.2022). Hilisem mürahinnang käsitleb eelkõige perspektiivset müraolukorda, kuna Tartu mnt 84c planeeringuala realiseerumine eeldab kogu piirkonna liiklusskeemi muutumist, uut tänavavõrku ja Zelluloosi (Fahle) piirkonna arenduste realiseerumist. Seetõttu ei peetud üksnes olemasolevast olukorrast lähtumist piisavaks. Hinnangu aluseks oli K-Projekt AS koostatud Tallinnas Zelluloosi arenduse liiklusuuring 2018. aastast, mis arvestas piirkonna arenduste, uue tänavavõrgu ja lisanduva liikluskoormusega. Müraallikatena käsitleti Tartu maanteed, Järvevana teed, Peterburi teed, Suur-Sõjamäe tänavat, Tartu mnt 84c ja Tartu mnt 86 kinnistute vahelist teed ning Tallinn–Tapa–Narva raudteetrassi. Rongiliikluse müra modelleerimisel kasutatud andmed põhinevad AS Eesti Raudtee 28.11.2019 käskkirjaga nr 1-5/30 „Rongide liiklusgraafiku ja kaubarongide koosteplaani kehtestamine“ kinnitatud Tallinn – Tapa – Narva raudteeliini liiklusgraafikust ning AS Eesti Liinirongid (Elron) idasuuna sõidugraafikust. Trammiteed eraldi müraallikana ei käsitletud, kuna see jääb alast kaugemale ning olemasolev hoonestus varjestab seda. Lennuliikluse müra hinnati 2020. aasta andmete ja Tallinna strateegilise mürakaardi põhjal. Lennuliikluse müratase ulatub alani päeval kuni 50 dB ja öösel kuni 45 dB. Üksiku lennuki õhkutõusu ajal võib helirõhutase olla siiski hinnanguliselt kuni 75 dB umbes 0,5–1 minuti jooksul. Perspektiivses olukorras (2018. aastal koostatud Tallinna Zelluloosi arenduse liiklusuuringu andmete alusel) võivad maa-alal müratasemed ulatuda päeval kohati kuni 75 dB, enamasti kuni 70 dB, ning öösel kuni 65 dB. Fassaadidel ulatuvad hinnatud liiklusmüra tasemed päeval kuni 70 dB ja öösel kuni 61 dB.  Tartu maantee 84c (Tallinna linn) aadressile kavandatava hoonestuse mõju analüüs Tartu manatee 84 (Fahle maja) eluruumide insolatsiooniolukorrale (Building numerics OÜ, 04.10.2020). Analüüsi eesmärk oli hinnata, kas Tartu mnt 84c kinnistule kavandatav hoonestus mõjutab kõrvalasuva Fahle maja eluruumide insolatsiooni. Analüüs keskendus Tartu mnt 84a hoone kagusuunalisele fassaadile, mis jääb kavandatava hoonestuse poole. Mudeli abil visualiseeriti kavandatavatest hoonetest langevate varjude ulatus ning arvutati insolatsiooni kestus vastavalt standardis EVS 894 „Loomulik valgustustus elu- ja bürooruumides“ toodud metoodikale. Analüüsiti 9. korruse eluruumide aknaid neljas vaatepunktis. Kõrgemate korruste puhul eeldati, et insolatsioon on sama või parem. 7. ja 8. korruse eluruumidel ei ole kavandatava hoonestuse poole jääval fassaadil aknaid ning alumistel korrustel asuvad büroopinnad, millele standardi eluruumide insolatsiooni miinimumnõuded ei kohaldu. Insolatsioonianalüüsi järgi ei halvenda Tartu mnt 84c kavandatav hoonestus Fahle maja analüüsitud eluruumide insolatsiooniolukorda. Analüüsitud vaatepunktides on piisav insolatsioon tagatud. Müra normtasemed on reguleeritud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71). Elamu- ja ärihoonete maa-ala käsitletakse III mürakategooria alana. Seetõttu rakenduvad planeeringualale KeM määruse nr 71 lisas 1 sätestatud III mürakategooria liiklusmüra piirväärtused, mis on päevasel ajal 65 dB ja öisel ajal 55 dB. Müratundliku hoone teepoolsel fassaadil on vastavad piirväärtused 70 dB päeval ja 60 dB öösel. Eelnevalt välja toodud mürahinnangute põhjal ületatakse lubatud müratasemeid. KSH aruandes (Kobras OÜ, töö nr 2019-042, september 2025) on muuhulgas välja toodud järgnev:  Detailplaneeringu täpsustatud lahendus (seisuga 19.09.2025) näeb ette, et hoonestus tuleb kavandada varieeruva kõrguse ja korruselisusega ning liigendusega ümbritsevat hoonestust arvestades ja asjaolu, et oleks tagatud krundisisese ala hea insolatsioon avatus läänepäikesele. Tagada tuleb olulisemad vaatesektorid Fahle majale. Vaatesektorisse ei ole lubatud rajada kõrgemaid hooneid kui 5 korrust (abs kõrgus 55,00 m). 2(6)  Detailplaneeringu täpsustatud lahendus (seisuga 19.09.2025) näeb vastavalt TLPA ja arendaja kokkuleppele ette, et hoonestuse paiknemise lahendus täpsustatakse arhitektuurivõistluse läbiviimisega.  Võimaliku reostusohu vältimiseks viiakse järgnevas etapis (projekteerimisel) läbi reostusuuring, et tuvastada planeeringualale jääv võimalik seni mitteavastatud lokaalne reostus ning kavandada vajadusel meetmed reostunud pinnase likvideerimiseks.  Ehitustegevusel kaasneb masinate kasutamise ning kaeve- ja ehitustöödega müra ja vibratsiooni teke. Ehitusega seotud müra ja vibratsioon võib kohati olla intensiivne, kuid tegemist on pöörduva mõjuga, mis lakkab tööde lõppemisel.  Kasutusaegne müra tuleneb eelkõige piirkonna aktiivsemast kasutamisest ja sellega seotud liiklusest. Liiklusest tingitud müra ja vibratsioon on ka olemasoleva olukorra puhul probleemiks. Lisaks tuleb detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju hindamisel arvestada Sossi mäel kavandatud arendustegevuste mõju kumuleerumisega. Tartu mnt 84c kinnistu detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnev liiklus moodustab vaid väikese osa olemasolevast ja piirkonnas kavandatavast liikluskoormusest.  KSH koostamisel on hinnatud ühe võimaliku hoonestuse paiknemise lahenduse korral (detailplaneeringu lahendus seisuga 21.08.2021) kujunevat müraolukorda ja hoonete fassaadidele mõjuvaid müratasemeid. Hoonete teistsuguse paiknemise korral võivad alal kujunevad müratasemed olla mõnevõrra erinevad, kuid piirkonna müratase on paratamatult kõrge, seega on suunised ja tingimused nõuetele vastava müraolukorra tagamiseks nii rekreatsioonialal kui ka hoonete eluruumides siiski asjakohased (st kohalduvad).  Kavandatava hoonestuse varjutus ulatub ka Tartu mnt 84b (kü tunnus 78401:116:0200), Tartu mnt 84 (kü tunnus 78401:116:0080) ja Tartu mnt 84d (kü tunnus 78401:116:0220) katastriüksusele, kus olemasolev eluruumidega hoonestus puudub. Neist esimesele on kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud toitlustusvõi teenindusettevõtte ruumidega büroohoone.  Teistele katastriüksustele soovitakse Tartu mnt 84 ja 84d kinnistu detailplaneeringuga (algatatud 14.12.2016, koostamise etapis) ehitusõigust maapinnast kuni 45 m kõrguste kuni 14 maapealse ja kahe maa-aluse korrusega äriruumidega elamute rajamiseks. Detailplaneeringu menetlus on pooleli ning hoonestusmaht ja eluruumide paiknemine ei ole teada. Tartu mnt 84c detailplaneeringuga kavandatav hoonestus mõjutab Tartu mnt 84 ja 84d kinnistu insolatsiooniolukorda, kuid Tartu mnt 84d katastriüksusele kavandatav hoonestus mõjutab eeldatavalt omakorda Tartu mnt 84c katastriüksuse insolatsiooniolukorda. Mõlema detailplaneeringu realiseerumisel ei ole vastastikku kavandatud hoonete alumiste korruste ruumides tagatud eluruumide jaoks nõutud insolatsiooni kestus.  Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt kõrgendatud radooniriskiga maa-alal hoonestust äri- ja eluruumidega, kus võivad inimesed viibivad pikema aja jooksul. Detailplaneeringus on asjakohane viidata võimaliku radooniprobleemi käsitlemise vajadusele projekteerimisel. Soovituslik on projekteerimisel teha pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmised, kuna pinnaseõhu radoonisisaldus on üks olulistest sisendparameetritest, mille põhjal on võimalik arvutuslikult hinnata tulevase hoone siseõhu radoonisisaldust. Radoonikaitsemeetmeid võib rakendada ka ennetavalt piisava varuga, ilma pinnaseõhu radoonisisaldust mõõtmata. Radoonikaitsemeetmete rakendamine uute hoonete ehitamisel võib osutuda vähem kulukas kui maa-ala radooniuuring. Sellest tulenevalt peaks jääma hoonete projekteerijale võimalus otsustada, mil viisil ta garanteerib, et projekti kohaselt ehitatud hoone hilisema kasutuse käigus siseõhu radoonisisaldusele kehtestatud nõuetele vastab.  Detailplaneeringu täpsustatud lahendus (seisuga 19.09.2025) näeb vastavalt TLPA ja arendaja kokkuleppele ette, et hoonestuse (ja seega ka rekreatsiooniala paiknemise) lahendus täpsustatakse arhitektuurivõistluse läbiviimisega. Rekreatsiooniala täpse paiknemise lahendamisel on asjakohane kavandada istumiskohad ja muud 3(6)  väljakuelemendid ning ettevõtlustegevus (nagu välikohvikud vmt), tiheda liiklusega tänavatest kaugemale, kus on müratase madalam.  Detailplaneeringus tuleb juhtida tähelepanu, et projekteerimisel tuleb eluruumid ette näha asukohta, kus insolatsiooni kestuse nõuded on täidetud. Detailplaneeringu seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:  Hoonestusala planeerimisel lähtuda olemasolevast situatsioonist ning naabruses paiknevate hoonete asetsemisest. Tartu maantee ja Tartu mnt 80t kinnistul asuva tänava nurgale on kavandatud tänavate suunda jälgiv ja ristmikku tähistav kõrgem hoone. Hoonestusala Tartu maantee poolne piir on määratud Tartu mnt 84b hoone järgi, et Tartu maanteele kujuneks selles lõigus hoonete asukoha mõttes ühtlane tänavasein. Korrastatud linnaruumi kujundamiseks on Tartu mnt 84b kinnistu poolne hoonestusala piir määratud paralleelne Tartu mnt 84b hoonega.  Kuni 5-korruseliste hoonete või hooneosade katusele on lubatud rajada hooneid teenindavad puhke- ja mängualad, terrassid, haljastatud katuseaiad koos kasvuhoonete ja nende panipaikade, pergolate ning paviljonidega.  Hoonete 1. kuni 3. korrusele tuleb kavandada ainult äriruumid. Alates 4. korrusest võib kavandada lisaks äriruumidele ka eluruume tingimusel, et eluruume ei planeerita hooneosadesse, kus eluruumidele kohaldatavad välisõhus leviva müra normtasemed on ületatud. Tartu maantee ja Tartu mnt 80t kinnistul oleva tänava ristmiku äärde tohib kavandada ennekõike äriruume. Samas võib antud osas kavandada eluruume tingimusel, et eluruumide asukoha valikul hoones on tagatud kehtivatest müranormidest kinnipidamine. Eluruumide kavandamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 sätestatud III kategooria – keskuse maa-alad – normväärtustest.  Eluruumid tuleb kavandada hoonetes asukohta, kus on insolatsiooni kestuse nõuded täidetud.  Kajaja Acoustics OÜ koostatud uuringu alusel tuleb vastavalt Eesti standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule rakendada projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonidele välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele lähtudes järgmistest nõuetest: o bürooruumide ja nendega võrdsustatud tööruumide korral välispiirde ühisisolatsioon Tartu maantee ja Peterburi tee poolsetel fassaadidel R’tr,s,w = 35 dB, mujal R’tr,s,w = 30 dB. o eluruumide korral välispiirde ühisisolatsioon Tartu maantee ja Peterburi tee poolsetel fassaadidel R’tr,s,w = 45 dB, mujal R’tr,s,w = 40 dB. o Täpsed nõuded olenevad välismüra taseme suurusest, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4 „Parandustegurid indeksile R’tr,s,w sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest s/s0“. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on vajalik rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. Hoonete madalamatele korrustele on kavandatud äriruumid ja kõrgematele korrustele eluruumid. Mürahinnangute kohaselt on ehituslike lahendustega võimalik tagada vastavus eluruumide nõuetele, kuid ettevaatusprintsiibist lähtudes tuleks kõrgema müratasemega hooneosades eelkõige Tartu maantee ja Tartu mnt 80t kinnistul asuva tänava ristmiku ääres eelistada äriruume. o Ehituslike lahendustega tuleb tagada eluruumide nõuetekohased tingimused. Hoonete madalamatele korrustele tuleb kavandada äriruumid ja kõrgematele korrustele võib kavandada eluruumid. Kõrgema müratasemega hooneosades tohib kavandada ainult äriruume. Vältida müratundlike ruumide (näiteks magamistubade) paigutamist tänavapoolsele küljele ning soovituslik on mitte 4(6)  kavandada hoonete tänavapoolsetele külgedele avatavaid aknaid. Kui see ei ole võimalik, siis alternatiivselt on võimalik ehitise kavandamisel rakendada Tartu mnt ja Tartu mnt 80t kinnistul asuva tänava poolsete fassaadide puhul kõrgendatud heliisolatsiooni meetmeid müratundlike ruumide osas (näiteks kavandada akende ette heliisoleeriv topeltfassaad või klaasitud rõdud).  Eluruumide kavandamisel näha ette maapinnale rajatud haljastatud rekreatsiooniala elanikele ning määrata nõuded ehitusprojekti koostamiseks, millega tagatakse, et müra ei ületa normtaset eluruumides. Amet on tutvunud detailplaneeringu ja KSH materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:  Detailplaneeringu materjalide kohaselt täpsustatakse hoonestuse paiknemise lahendus arhitektuurivõistluse läbiviimisega. Amet juhib tähelepanu, et detailplaneeringu ala välisõhus levivad müratasemed ei tohi ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtasemeid. Detailplaneeringu materjalide koosseisus olevad mürahinnangud põhinevad 2013. aasta liiklusandmetel ning 2018. aastal koostatud Zelluloosi arenduse liiklusuuringul. Arvestades andmete vanust ja piirkonna võimalikke liikluskorralduslikke muutusi, on ameti hinnangul enne detailplaneeringu realiseerimist vajalik koostada ajakohastatud mürahinnang ning vajaduse korral täpsustada müraleevendusmeetmed.  Detailplaneeringu KSH aruandes on kirjutatud: „Linnaväljaku lahenduse edasisel kavandamisel tuleb näha ette meetmeid, mis kavandatava linnaväljaku juurdepääsude juures müra levikut alale vähendaksid. Istumiskohad ja muud linnaväljaku elemendid ning ettevõtlustegevus (nagu välikohvikud vmt), millega kaasneb inimeste pikemaajaline viibimine alal, tuleks kavandada linnaväljaku juurdepääsu juurest kaugemale, kus on müratase madalam.“ Tuleks täpsustada avalikuks kasutamiseks mõeldud alade funktsiooni ning müratasemete tagamiseks vajadusel rakendada täiendavaid müra leevendavaid meetmeid.  Igasuguse müra leevendava meetme rajamisega või kasutusele võtmisega peaks kaasnema selle leevendava mõju tõhususe hindamine, näiteks modelleerimise või müra mõõtmise kaudu.  Detailplaneeringu materjalides viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sisemüra normtasemete täitmiseks sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi SoM määrus nr 61). Projekteerimisel juhinduda standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“, tagamaks ehituslike võtetega müra normväärtuste täitmine siseruumides.  Detailplaneeringu KSH aruandes on kirjutatud: „Kui tegu on akendega, mis lahti ei käi, ei ole põhjendatud ka fassaadile mõjuvate müratasemete hindamine, vaid tähtis on ainult siseruumidesse mõjuv müra.“. Hoone teepoolsel fassaadil kehtib KeM määrus nr 71 järgi normtase, mida ei tohi ületada. Amet juhib tähelepanu, et fassaadile mõjuvate müratasemete hindamine on vajalik ka piisava heliisolatsiooni tagamiseks.  Tähelepanu tuleks pöörata, et äripindadelt levivad müratasemed ei ületaks eluruumides SoM määrus nr 61 välja toodud normtasemeid. Välisõhus levivate äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.  Amet juhib tähelepanu asjaolule, et tehnoseadmete müra ei tohi müratundlikel aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtusi.  Vibratsioonitasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (edaspidi SoM määrus nr 54) kehtestatud normtasemeid. 5(6)   Tähelepanu tuleks pöörata ka maksimaalsetele liiklusmüra tasemetele, et oleks võimalik paremini valida eluhoone heliisolatsiooni, arvestades, et sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisas 1 on magamistubades ööseks sätestatud liiklusmüra normtase tingimusel, et öö jooksul leiab aset vähemalt 5 liiklusjuhtumit, kus müra maksimaalne tase LpAmax on ületatud.  Amet juhib tähelepanu, et ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Tähelepanu tuleks pöörata ka ehitusaegsetele vibratsioonitasemetele.  Detailplaneeringu materjalides viidatud standard EVS 894:2008 on kehtetu. Edaspidi tuleks juhinduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi insolatsiooni kestuse arvutamise juhendist ning EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.  Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.  Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 6(6)