FW: [VÄLJAST] Kuuuurija, TV3

Saatja: Sirje Põldma </O=JM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=SIRJE.POLDMA> Saaja: Sirje Põldma Teema: FW: [VÄLJAST] Kuuuurija, TV3 Tere Edastan Patendiameti vastused Teie küsimustele. Põhjalikud vastused on koostatud Patendiameti töötajate poolt, kooskõlastatud ja peegeldavad Patendiameti seisukohti. - Millist abi saab Euroopa ülese kaubamärgi vaidluse puhul Eesti Patendiamet osutada? Kas Eesti Patendiametnikel on üleüldse selgitus kohustus ja abistamis kohustus selliste vaidluste puhul? Kõigepealt soovin Teie tähelepanu juhtida asjaolule, et Patendiameti põhiülesanne on tööstusomandi esemetele (st patentidele, kaubamärkidele, kasulikele mudelitele, tööstusdisainilahendustele, geograafilistele tähistele ja mikrolülituste topoloogiatele) õiguskaitse andmine riigi nimel ning avalikkuse teavitamine õiguskaitse andmisest ja selle kehtivusest. Euroopa Liidu kaubamärki puudutava vaidluse puhul menetlusse sekkumise või juriidilise abi osutamise õigust Patendiametil ei ole. Patendiameti töötajad saavad abistada kaubamärgitaotlejat kaubamärgi registreeritavuse ja õiguskaitse küsimustes. Selleks on võimalik pöörduda tasuta konsultatsioonile. Täpsem info Patendiameti kodulehelt http://www.epa.ee/et/ettevotjale/tasuta-konsultatsioonid. - Kui ma pöördusin Eesti Patendiameti poole, siis mulle öeldi, et Euroopas Liidus saab kaubamärgi vaidlust esitada ainult koos patendivoliniku abiga. Täna olen ma selgeks saanud, et volinikku ei ole vaja ja vaidlustuse saab esitada iga puudutatud isik. Miks mulle anti alguses väära nõu? Ilmselt on siinkohal tegu vääriti mõistmisega. Kuna Euroopa Liidu kaubamärki puudutav vastulausemenetlus võib kujuneda keerukaks ning ajamahukaks, siis soovitas Patendiamet kasutada antud vaidluses professionaalset abi. - Samuti öeldi mulle, et seda kaebust saab esitada ainult inglise keeles. Ka see on täna selgunud mulle, et oli vale nõuanne, sest Euroopa Liidu põhiõiguste harta ütleb, et Euroopa Liidu kodanik peab saama suhelda EL institutsioonidega ühes 24-s ametlikus keeles, mille hulka kuulub ka eesti keel. Kas te olete sellega kursis? EL kaubamärgi taotluse esitamist, menetlust ja vaidlustamist reguleerivad EL õigusaktid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001, 14. juuni 2017, Euroopa Liidu kaubamärgi kohta, art 146 (5) kohaselt esitatakse vastulause ning tühistamise ja kehtetuks tunnistamise taotlused ühes Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti töökeeltest, milleks on kas inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel. Sellest on võimalik kõrvale kalduda ainult siis, kui vastulause, tühistamise, kehtetuks tunnistamise ja vaidlustamise pooled lepivad kokku, et menetluskeeleks on mõni muu liidu ametlik keel (art 146 (8)). Kui nimetatud kokkulepet sõlmitud ei ole ning vastulause või tühistamise või kehtetuks tunnistamise avaldus ei ole esitatud keeles, milles esitati EL kaubamärgi taotlus, ega taotluse esitamisel märgitud teises keeles (selgituseks: nimelt EL kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb taotluse esitamise keelele ka taotlejal märkida teine keel, millega taotleja nt vastulause menetluskeelena nõus on), peab vastuväite esitaja või tühistamist või kehtetuks tunnistamist sooviv isik esitama oma kuludega oma taotluse tõlke kas keelde, milles on esitatud kaubamärgi taotlus (kui see keel on ameti töökeel), või taotluse esitamisel märgitud teise keelde (art 146 (7)). Palun tutvuge ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis (EUIPO) EL kaubamärgi registreerimisele vastulause esitamise ja menetlemise üksikasjaliku korraga, mida reguleerib komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/625, 5. märts 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2017/1430. - Kuidas kaitseb Eesti Patendiamet üle Euroopaliste vaidluste puhul Eesti kaubamärgi omanike huve? Nagu eelnevalt mainitud, Patendiametil ei ole õigust ega kohustust kaubamärgitaotlejaid, -omanikke ega muid asjast huvitatuid isikuid juriidiliselt nõustada EL kaubamärgi vaidlust puudutavates küsimustes. Euroopa kaubamärki puudutavas vastulausemenetluses soovitame kasutada professionaalset juriidilist või vastava ala asjatundjate (patendivolinike) abi. - Olen esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse Eestis. Kas see on piisav põhjus, kuna mul on üldtuntud kaubamärk, et Eesti Patendiamet selgitaks EL Patendiametile kaubamärgi tegelikku kuuluvust? Patendiamet ei ole Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis EL kaubamärgi taotlemisel kuidagi asjasse puutuv menetlusosaline ja niisugust selgitamise võimalust Patendiametile ette nähtud ei ole. - Kas Eesti Patendiamet on jälginud hea halduse tava antud juhul? Patendiamet soovib veel kord märkida, et amet ei ole registreeritud EL kaubamärgi vastulausemenetluses menetlusosaline. Mis puudutab aga Patendiametile esitatud kaubamärgitaotlust nr M201800823, siis on Patendiamet igati järginud hea halduse põhimõtet ning andnud mõistliku aja jooksul taotlejale teavet teda puudutava asja menetlemise käigust ja selle asja lahendamist mõjutavatest haldusaktidest ning muud asjakohast teavet. - Vaatasin, et autorikaitse seadus kaitseb minu saate autoriõigusi nii sisu kui pealkirja osas. Kas saan aru, et kaubamärgina võib igaüks registreerida mingi üldtuntud raamatu või filmi pealkirja? Näiteks Maksim Greinoman registreerida kirjandusteoste klassis raamatu Tõde ja Õigus? Või filmide klassis Kevade ja hiljem kasseerida sisse nende raamatute ja filmide eest tasu? Tuleb selget vahet teha autoriõigustel ja kaubamärgiõigustel. Esimesel juhul tekivad õigused automaatselt, teisel juhul tuleb esitada kaubamärgi registreerimise taotlus. Kas kaubamärk on registreeritav või mitte, sõltub igal konkreetsel juhul taotluses esitatud asjaoludest. Ühest või üldistavat vastust kaubamärgi registreeritavuse/mitteregistreeritavuse osas on meelevaldne anda. Saan aru, et autorikaitse seadus kaitseb audiovisuaalset publitsistikat, mida meie Kuuuurija puhul just teeme. Milline on Patendiameti seisukoht antud asjas? Kas Greinoman saab registreerida advokaadibüroo Tõde ja Õigus? Patendiamet ei tegele autoriõigust puudutavate küsimustega, vaid vastavalt oma põhimäärusele tööstusomandi õiguskaitsega. Igale tööstusomandi esemele, sh kaubamärgile, tehakse ekspertiis, ja alles pärast seda tehakse otsus esemele tööstusomandi õiguskaitse andmise kohta. Lugupidamisega Eve Tang Kommunikatsioonijuht Patendiamet Tel: 627 7904 | Mob: 504 3573 | [email protected] <mailto:[email protected]> Toompuiestee 7, 15041 Tallinn | www.epa.ee <http://www.epa.ee/> From: Katrin-Linda Lust [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, August 22, 2018 11:35 AM To: EPA press <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Priit Leito <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: [VÄLJAST] Kuuuurija, TV3 Tere Olen tegemas lugu sellest, kuidas vandeadvokaat Maksim Greinoman üritab Euroopa Liidu Patendiametis registreerida Kuuuurija kaubamärki. Sellega seoses olen tegemas antud teemal Kuuuurija saadet ja sooviksin Eesti Patendiametilt saada intervjuud, kuna tekkinud on juba praegu väga suur avalik diskussioon. Minu küsimused teile oleksid: - Millist abi saab Euroopa ülese kaubamärgi vaidluse puhul Eesti Patendiamet osutada? - Kas Eesti Patendiametnikel on üleüldse selgitus kohustus ja abistamis kohustus selliste vaidluste puhul? - Kui ma pöördusin Eesti Patendiameti poole, siis mulle öeldi, et Euroopas Liidus saab kaubamärgi vaidlust esitada ainult koos patendivoliniku abiga. Täna olen ma selgeks saanud, et volinikku ei ole vaja ja vaidlustuse saab esitada iga puudutatud isik. Miks mulle anti alguses väära nõu? - Samuti öeldi mulle, et seda kaebust saab esitada ainult inglise keeles. Ka see on täna selgunud mulle, et oli vale nõuanne, sest Euroopa Liidu põhiõiguste harta ütleb, et Euroopa Liidu kodanik peab saama suhelda EL institutsioonidega ühes 24-s ametlikus keeles, mille hulka kuulub ka eesti keel. Kas te olete sellega kursis? - Kuidas kaitseb Eesti Patendiamet üle Euroopaliste vaidluste puhul Eesti kaubamärgi omanike huve? - Olen esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse Eestis. Kas see on piisav põhjus, kuna mul on üldtuntud kaubamärk, et Eesti Patendiamet selgitaks EL Patendiametile kaubamärgi tegelikku kuuluvust? - Kas Eesti Patendiamet on jälginud hea halduse tava antud juhul? - Vaatasin, et autorikaitse seadus kaitseb minu saate autoriõigusi nii sisu kui pealkirja osas. Kas saan aru, et kaubamärgina võib igaüks registreerida mingi üldtuntud raamatu või filmi pealkirja? Näiteks Maksim Greinoman registreerida kirjandusteoste klassis raamatu Tõde ja Õigus? Või filmide klassis Kevade ja hiljem kasseerida sisse nende raamatute ja filmide eest tasu? Saan aru, et autorikaitse seadus kaitseb audiovisuaalset publitsistikat, mida meie Kuuuurija puhul just teeme. Milline on Patendiameti seisukoht antud asjas? Kas Greinoman saab registreerida advokaadibüroo Tõde ja Õigus? Sooviksin nendele küsimustele vastuseid saada kaamera ees palun ja eriti hinnangut hea halduse tava järgimisele Eesti Patendiametis. Saade läheb eetrisse juba septembris ja loodan, et intervjuu saab toimuda sel nädalal või järgmise nädala alguses. Lugupidamisega vastust ootama jäädes, Katrin Lust Katrin Lust Kuuuurija, TV3 Esmaspäeviti kell 20.00 www.kuuuurija.ee <http://www.kuuuurija.ee> [email protected] <mailto:[email protected]> 150 000+ silmapaari Käesolev e-kiri ja selle lisad võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mis on mõeldud ainult adressaadile. Kui Teie ei ole käesoleva e-kirja adressaat, siis teavitame, et käesoleva informatsiooni kasutamine, levitamine ja kopeerimine ükskõik millisel viisil on rangelt keelatud ning võib olla seadusevastane. Kui Teie olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, siis palume sellest koheselt teavitada ja kustutada käesolev e-kiri, selle võimalikud koopiad ning lisad.