Kadri Lepikult Konkurentsiamet Tatari 39, Tallinn Edastatud e-postile:
[email protected] ,
[email protected] Teie: 27.11.2025 nr 11 1/2025 023 1 Meie: 22 .01.2026 EESTI KAUPMEESTE LIIDU SEISUKOHT HINNALÄBIRÄÄKIMISTE MÄRGUKIRJA OSAS Konkurentsiamet (edaspidi KonkA ) on 27.11.2025 avaldanud märgukirja põllumajandustoote ja toidu müüjate (edaspidi tootjad ) huvide kaitse ning konkurentsi kahjustava teabevahetuse keelu järgimisest hinnaläbirääkimiste korral. Eesti Kaupmeeste Liit (edaspidi KL ) peab vajalikuks esitada oma seisukoha ostjate vaatenurgast , kuna märgukirja käsitlus ei arvesta piisavalt hinnaläbirääkimiste ja turu tegelikku toimimist, ostjate rolli ega p õllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus est ( edaspidi PTEKS ) tulenevaid piire. Meie hinnangul on ostjal õigus küsida hinnatõusu põhjendusi ning teha ettevõtlusvabadusest tulenevaid ärilisi otsuseid, sealhulgas sortimendi ja tellitavate koguste osas , ilma et neid tegevusi loetaks kaubanduslikeks survemeetmeteks. Meie eesmärk on tagada, et edasised juhised oleksid kooskõlas seadusega ja turu toimimise põhimõtetega. Olukord, kus Konk urentsiamet seab piiranguid vabale turumajandusele ja taunib hinnatõusude pidurdamist, on vastuolus vaba turumajanduse reaalse praktika ja ka tänaste regulatsioonidega. Märgukirjas ei ole arvestatud hinnaläbirääkimiste tegelikku dünaamikat Hinnaläbirääkimised on protsess, kus tootja ja ostja arutavad ja lepivad kokku kauba hinna. Selle eesmärk on jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni, arvestades nii tootja , ostja kui ka tarbija huve. Seega ei ole läbirääkimiste eesmärk ostjate vaates kuidagi hinnatõusust alusetult keelduda või tootjat hinnamuudatuse kehtestamisel takistada, milline mulje kahjuks märgukirjast jääb . Veel enam, ostjal puuduvad selleks ka võimalused. KL-i kuuluvate suuremate jaekettide puhul on lepingutes enamasti fikseeritud tootja õigus esitada uus hinnakiri ühepoolselt, mis jõustub pärast kokku lepitud etteteatamisperioodi ning ostja nõusolekust sõltumatult. Ostja õigused hinnaläbirääkimistel piirduvad hinnamuudatuse mõju hindamisega ning otsusega, kas ja millistel tingimustel toodet edasi turustada. Praktikas alustab ostja peale hinnatõusuteate kättesaamist analüüsi läbiviimist hindamaks, kas vastav hinnam uudatus on objektiivselt põhjendatud (nt toorainehindade muutus) ja kas tarbija on valmis sellisel hinnatasemel toodet ostma ehk milline on tarbija hinnatundlikkus ja milline hinnapiir mõjutab müüki . Seega on antud ärilise riski- ja mõjuanalüüs i keskmes küsimus: kas tarbija on valmis seda toodet uue hinnaga ostma? Ostja on sisuliselt vahendaja ja riskikandja, sest kui hind tõuseb, kandub see teatud ajahetkel üle ka jae hinda ja puudutab seega otseselt tarbijat. Tarbijakäitumine omakorda puudutab ostjat ning ostja ettevõtlusvabadus annab talle õiguse teha ärilisi otsuseid võimaliku sortimendi muutmise või sisse ostetavate koguste osas. Ostjal on sortimendi kujundamisel iseseisev otsustusvõime ning ta ei pea võtma müüki toodet, mille hind või tingimused ei ole kooskõlas turu tegelikkuse ja tarbijate ootustega. Viimased kaks on oskusteave, mida ostjad omavad ning selle raames tehtud otsuseid ei tohi pidada survestamise meetodiks ega ebaausaks kaubandustavaks. Peame oluliseks rõhutada, et hinnaläbirääkimiste tegelik dünaamika ei ole seega vastasseis tootja ja ostja vahel , nagu seda võib välja lugeda märgukirjast , vaid tasakaalu otsimine tootja hinnasoovi ja tarbija maks e võime vahel. Poolte dialoog on loomulik osa lepingusuhtest ning mõlemal poolel on õigus lähtuda enda ärilistest huvidest. Ostjal peab säilima võimalus astuda enda äri säilitamiseks vajalikke ning otstarbekaid samme, kui on selge, et sellise hinnatasemega toode ei ole enam tarbijale atraktiivne. Märgukirja koostamisel ei näi seda loogikat aga arvesse olevat võetud, mis omakorda seletab ka mitut märgukirjas toodud , meie hinnangul põhjendamatut eeldust ostjate rolli kohta. Märgukirjas on jäänud tähelepanuta t arbijate huvide kaitse Kahetsusväärselt on märgukirjas tähelepanuta jäänud ka üks kesksemaid osapooli – tarbija. Peame oluliseks rõhutada, et just tarbija huvide kaitsmine on üks olulisi aspekte, mille eest ostjad seisavad. Ostjad puutuvad igapäevaselt kokku tarbijate ootuste, hinnatundlikkuse ja turu konkurentsiolukorraga – need tegurid ei ole aga märgukirjas tähelepanu saanud. Rõhutame, et jaekaubanduse turg Eestis on väga konkurentsitihe. Ostjad ei saa tegutseda täiesti sõltumatult ega „dikteerida“ hindu – vastupidi, igapäevaselt käib võitlus tarbija tähelepanu ja ostujõu pärast. Seetõttu on loomulik, et hinnamuudatuse teatise saamisel hindab ostja kõigepealt selle mõju tarbijale ja toote müügivõimele , tehes seda kriitiliselt ja kaalutletult ning planeerib seejärel ka oma edasised võimalikud sammud sortimendihalduses. Kui märgukiri käsitleb sellist tegevust potentsiaalse survemeetmena, on see vastuolus tegeliku turudünaamikaga. Tarbijate huvide kaitsmiseks sellistes olukordades otsivad ostjad s ageli koos tootjaga lahendust – näiteks võimalusel hinnatõusu ajastuse edasilükkamist või erisusi selliste toodete puhul, mis on tarbijale kriitilise tähtsusega. Positiivse näitena võib tuua olukorra, kus tootja kavatses majanduslikel põhjustel tootmise lõpetada, kuid ostjad tegid ise ettepaneku hinnatõusuks, et tootja saaks tegevust jätkata ja tarbijad ei kaotaks armastatud toodet. Sellised kokkulepped ei ole survemeetmed, vaid koostöö, mis aitab säilitada turu stabiilsust ja tarbijate valikuvõimalusi. See näitab, et pooled on omavahelises dialoog is , mis aitab hoida turul väärtuslikke tooteid , kaitsta seeläbi tarbijate huve ning tagada mõlema poole jätkusuutlikkuse. Tegem ist on paratamatu ja majanduslikult põhjendatud tegevusega konkurentsitihedal turul, kus ostjal on kohustus ja vastutus hoida tarbijahinnad mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt on oluline märkida , et märgukiri ei kajasta tarbijate huvide kaitset, mis on ostjate tegevuse keskne eesmärk ja turu toimimise alus. Märgukirjas toodud hinnaläbirääkimiste reeglite tõlgendus laiendab PTEKS regulatsiooni Hindame KonkA tööd ausa konkurentsi tagamisel ja püüdlusi aidata turuosalistel paremini mõista seadusest tulenevaid nõudeid , kuid leiame, et soovitused ei tohi luua täiendavaid kohustusi, mida seadus ette ei näe, piira tes põhjendamatult ettevõtlusvabadust . PTEKS sätestab konkreetse ja ammendava loetelu keelatud tegevustest, sätestades hinnaläbirääkimiste osas üksnes ühepoolse hinna muutmise keelu. PTEKS ei reguleeri hinnaläbirääkimiste protsessi ega kohusta ostjat tootja huve kaitsma. Kahetsusväärselt võivad märgukirjas toodud soovitused jätta eksliku mulje täiendavatest kohustustest, mida seadus ette ei näe. Märgukiri soovitab kehtestada reeglid hinnaläbirääkimisteks ja säilitada dokumentatsioon. Mõistame, et eesmärk on suurendada selgust, kuid PTEKS ei nõua selliste reeglite kehtestamist. Reeglite kehtestamine peab jääma vabatahtlikuks, mitte muutuma „de facto“ kohustuseks, sest liigne regulatsioon võib bürokraatiat suurendada ning osapooli nõrgestada. Samuti vajavad märgukirjas nimetatud tegevused – näiteks hinnatõusu taotluse ignoreerimine või sortimendi muutmine – konteksti. Ostjal on ettevõtlusvabadus otsustada sortimendi üle ning PTEKS ei kohusta kaupa igal juhul ja mistahes hinnaga ostma. Samuti ei piira PTEKS ostja ettevõtlusvabadust isegi tootja objektiivsete kulude kasvu korral. Ostja tegevus iseseisva äriettevõttena eeldab strateegilisi valikuid, mis on lubatud seni, kuni need ei muutu seadusega keelatud survemeetmeteks. Leiame, et märgukirjaga on laiendatud seadusandja mõtet järelevalveasutuse tõlgenduste kaudu viisil, mis ei ole olnud piisavalt ja igakülgselt läbi kaalutud ning mille koostamisel ei ole arvestatud ostja te seisukohtadega. L aiendatud tõlgendu s loob ebakindlust ja viib olukorrani, kus turuosalised ei tea, milline käitumine on lubatud. Konk urentsiameti roll peaks olema mitte esindada vaid tootjate huve, vaid lähtuda ennekõige tarbijate huvist ning sellest tulenevalt juhiste koostamisel küsima sisendit ja tausta ka teistelt tarneahela osapooltelt; seda juba dokumentide ettevalmistamise faasis. Tasakaalukas lähenemine eeldab analoogse kirja saatmist ka tootjatele Leiame , et märgukirja fookus on ebaproportsionaalselt suunatud ostjatele, jättes analüüsimata tootjate vastutuse ja rolli hinnaläbirääkimistes. See loob väärarusaama, nagu oleksid probleemid tingimata põhjustatud ostjate tegevusest, mis ei vasta tegelikkusele. Eriti oluline on see konkurentsikahjuliku teabevahetuse puhul. Tootjad suhtlevad samaaegselt mitme jaeketiga ning omavad sageli laiemat ülevaadet konkurentide hinnatasemetest ja turustrateegiatest. Tegelikkuses on jaeketid pidanud korduvalt suunama tootjaid hoiduma teatud tüüpi info jagamisest, mis võib konkurentsi kahjustada. Seetõttu on põhjendatud ootus, et kui KonkA peab vajalikuks anda ostjatele üksikasjalikke suuniseid, siis tuleb analoogne dokument esitada ka tootjatele – nii hinnaläbirääkimiste praktika kui teabevahetuse lubatavuse osas. *** Kokkuvõtteks rõhutame veelkord , et KonkA peab hinnaläbirääkimiste teemal arvestama ja ära kuulama ka ostja te seisukohad. Märgukirja koostamisel ei ole ostjate perspektiivi arvestatud ning see on viinud ühepoolse käsit l useni, mis ei kajasta turu tegelikku toimimist ega osapoolte võrdset positsiooni. Ostjad oleksid saanud neid sisulisi nüansse selgitada, kui meid oleks märgukirja koostamisse kaasatud. Ostjate roll i tootja hinnasoovi ning tarbija maksevõime tasakaalustamisel ei näi olevat dokumenti ette valmistades arvesse võetud. Seetõttu palume, et edaspidi kaasatakse ostjad juba juhiste koostamise faasis. Lisaks palume, et KonkA kohtleks turuosalisi võrdselt. Märgukiri on adresseeritud üksnes ostjatele, kuid potentsiaalsete probleemsete praktikate tekkimise eest vastutavad mõlemad pooled. Seetõttu ei ole põhjendatud, et juhiseid antakse ainult ostjatele. Palume KonkA’l kaaluda samasisulise märgukirja esitamist ka tootjatele, eriti hinnaläbirääkimiste ja teabevahetuse reeglite osas. See tagaks juhiste tasakaalu, vähendaks turuosaliste ebakindlust ning looks õigusselguse mõlemale lepingupoolele. Samuti on meie hinnangul Konk urentsiametil kohu s tus võtta taoliste märgukirjade koostamisel arvesse ka tarbijate huve , eriti olukorras, kus üle-eestiliste uuringute alusel hinnatõusud ja toimetulek on Eesti inimeste üks suurimaid väljakutseid ja murekohti. Lugupidamisega Nele Peil Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Allkirjastatud digitaalselt
Kadri Lepikult Konkurentsiamet Tatari 39, Tallinn Edastatud e-postile:
[email protected] ,
[email protected] Teie: 27.11.2025 nr 11 1/2025 023 1 Meie: 22 .01.2026 EESTI KAUPMEESTE LIIDU SEISUKOHT HINNALÄBIRÄÄKIMISTE MÄRGUKIRJA OSAS Konkurentsiamet (edaspidi KonkA ) on 27.11.2025 avaldanud märgukirja põllumajandustoote ja toidu müüjate (edaspidi tootjad ) huvide kaitse ning konkurentsi kahjustava teabevahetuse keelu järgimisest hinnaläbirääkimiste korral. Eesti Kaupmeeste Liit (edaspidi KL ) peab vajalikuks esitada oma seisukoha ostjate vaatenurgast , kuna märgukirja käsitlus ei arvesta piisavalt hinnaläbirääkimiste ja turu tegelikku toimimist, ostjate rolli ega p õllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus est ( edaspidi PTEKS ) tulenevaid piire. Meie hinnangul on ostjal õigus küsida hinnatõusu põhjendusi ning teha ettevõtlusvabadusest tulenevaid ärilisi otsuseid, sealhulgas sortimendi ja tellitavate koguste osas , ilma et neid tegevusi loetaks kaubanduslikeks survemeetmeteks. Meie eesmärk on tagada, et edasised juhised oleksid kooskõlas seadusega ja turu toimimise põhimõtetega. Olukord, kus Konk urentsiamet seab piiranguid vabale turumajandusele ja taunib hinnatõusude pidurdamist, on vastuolus vaba turumajanduse reaalse praktika ja ka tänaste regulatsioonidega. Märgukirjas ei ole arvestatud hinnaläbirääkimiste tegelikku dünaamikat Hinnaläbirääkimised on protsess, kus tootja ja ostja arutavad ja lepivad kokku kauba hinna. Selle eesmärk on jõuda mõlemaid osapooli rahuldava kokkuleppeni, arvestades nii tootja , ostja kui ka tarbija huve. Seega ei ole läbirääkimiste eesmärk ostjate vaates kuidagi hinnatõusust alusetult keelduda või tootjat hinnamuudatuse kehtestamisel takistada, milline mulje kahjuks märgukirjast jääb . Veel enam, ostjal puuduvad selleks ka võimalused. KL-i kuuluvate suuremate jaekettide puhul on lepingutes enamasti fikseeritud tootja õigus esitada uus hinnakiri ühepoolselt, mis jõustub pärast kokku lepitud etteteatamisperioodi ning ostja nõusolekust sõltumatult. Ostja õigused hinnaläbirääkimistel piirduvad hinnamuudatuse mõju hindamisega ning otsusega, kas ja millistel tingimustel toodet edasi turustada. Praktikas alustab ostja peale hinnatõusuteate kättesaamist analüüsi läbiviimist hindamaks, kas vastav hinnam uudatus on objektiivselt põhjendatud (nt toorainehindade muutus) ja kas tarbija on valmis sellisel hinnatasemel toodet ostma ehk milline on tarbija hinnatundlikkus ja milline hinnapiir mõjutab müüki . Seega on antud ärilise riski- ja mõjuanalüüs i keskmes küsimus: kas tarbija on valmis seda toodet uue hinnaga ostma? Ostja on sisuliselt vahendaja ja riskikandja, sest kui hind tõuseb, kandub see teatud ajahetkel üle ka jae hinda ja puudutab seega otseselt tarbijat. Tarbijakäitumine omakorda puudutab ostjat ning ostja ettevõtlusvabadus annab talle õiguse teha ärilisi otsuseid võimaliku sortimendi muutmise või sisse ostetavate koguste osas. Ostjal on sortimendi kujundamisel iseseisev otsustusvõime ning ta ei pea võtma müüki toodet, mille hind või tingimused ei ole kooskõlas turu tegelikkuse ja tarbijate ootustega. Viimased kaks on oskusteave, mida ostjad omavad ning selle raames tehtud otsuseid ei tohi pidada survestamise meetodiks ega ebaausaks kaubandustavaks. Peame oluliseks rõhutada, et hinnaläbirääkimiste tegelik dünaamika ei ole seega vastasseis tootja ja ostja vahel , nagu seda võib välja lugeda märgukirjast , vaid tasakaalu otsimine tootja hinnasoovi ja tarbija maks e võime vahel. Poolte dialoog on loomulik osa lepingusuhtest ning mõlemal poolel on õigus lähtuda enda ärilistest huvidest. Ostjal peab säilima võimalus astuda enda äri säilitamiseks vajalikke ning otstarbekaid samme, kui on selge, et sellise hinnatasemega toode ei ole enam tarbijale atraktiivne. Märgukirja koostamisel ei näi seda loogikat aga arvesse olevat võetud, mis omakorda seletab ka mitut märgukirjas toodud , meie hinnangul põhjendamatut eeldust ostjate rolli kohta. Märgukirjas on jäänud tähelepanuta t arbijate huvide kaitse Kahetsusväärselt on märgukirjas tähelepanuta jäänud ka üks kesksemaid osapooli – tarbija. Peame oluliseks rõhutada, et just tarbija huvide kaitsmine on üks olulisi aspekte, mille eest ostjad seisavad. Ostjad puutuvad igapäevaselt kokku tarbijate ootuste, hinnatundlikkuse ja turu konkurentsiolukorraga – need tegurid ei ole aga märgukirjas tähelepanu saanud. Rõhutame, et jaekaubanduse turg Eestis on väga konkurentsitihe. Ostjad ei saa tegutseda täiesti sõltumatult ega „dikteerida“ hindu – vastupidi, igapäevaselt käib võitlus tarbija tähelepanu ja ostujõu pärast. Seetõttu on loomulik, et hinnamuudatuse teatise saamisel hindab ostja kõigepealt selle mõju tarbijale ja toote müügivõimele , tehes seda kriitiliselt ja kaalutletult ning planeerib seejärel ka oma edasised võimalikud sammud sortimendihalduses. Kui märgukiri käsitleb sellist tegevust potentsiaalse survemeetmena, on see vastuolus tegeliku turudünaamikaga. Tarbijate huvide kaitsmiseks sellistes olukordades otsivad ostjad s ageli koos tootjaga lahendust – näiteks võimalusel hinnatõusu ajastuse edasilükkamist või erisusi selliste toodete puhul, mis on tarbijale kriitilise tähtsusega. Positiivse näitena võib tuua olukorra, kus tootja kavatses majanduslikel põhjustel tootmise lõpetada, kuid ostjad tegid ise ettepaneku hinnatõusuks, et tootja saaks tegevust jätkata ja tarbijad ei kaotaks armastatud toodet. Sellised kokkulepped ei ole survemeetmed, vaid koostöö, mis aitab säilitada turu stabiilsust ja tarbijate valikuvõimalusi. See näitab, et pooled on omavahelises dialoog is , mis aitab hoida turul väärtuslikke tooteid , kaitsta seeläbi tarbijate huve ning tagada mõlema poole jätkusuutlikkuse. Tegem ist on paratamatu ja majanduslikult põhjendatud tegevusega konkurentsitihedal turul, kus ostjal on kohustus ja vastutus hoida tarbijahinnad mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt on oluline märkida , et märgukiri ei kajasta tarbijate huvide kaitset, mis on ostjate tegevuse keskne eesmärk ja turu toimimise alus. Märgukirjas toodud hinnaläbirääkimiste reeglite tõlgendus laiendab PTEKS regulatsiooni Hindame KonkA tööd ausa konkurentsi tagamisel ja püüdlusi aidata turuosalistel paremini mõista seadusest tulenevaid nõudeid , kuid leiame, et soovitused ei tohi luua täiendavaid kohustusi, mida seadus ette ei näe, piira tes põhjendamatult ettevõtlusvabadust . PTEKS sätestab konkreetse ja ammendava loetelu keelatud tegevustest, sätestades hinnaläbirääkimiste osas üksnes ühepoolse hinna muutmise keelu. PTEKS ei reguleeri hinnaläbirääkimiste protsessi ega kohusta ostjat tootja huve kaitsma. Kahetsusväärselt võivad märgukirjas toodud soovitused jätta eksliku mulje täiendavatest kohustustest, mida seadus ette ei näe. Märgukiri soovitab kehtestada reeglid hinnaläbirääkimisteks ja säilitada dokumentatsioon. Mõistame, et eesmärk on suurendada selgust, kuid PTEKS ei nõua selliste reeglite kehtestamist. Reeglite kehtestamine peab jääma vabatahtlikuks, mitte muutuma „de facto“ kohustuseks, sest liigne regulatsioon võib bürokraatiat suurendada ning osapooli nõrgestada. Samuti vajavad märgukirjas nimetatud tegevused – näiteks hinnatõusu taotluse ignoreerimine või sortimendi muutmine – konteksti. Ostjal on ettevõtlusvabadus otsustada sortimendi üle ning PTEKS ei kohusta kaupa igal juhul ja mistahes hinnaga ostma. Samuti ei piira PTEKS ostja ettevõtlusvabadust isegi tootja objektiivsete kulude kasvu korral. Ostja tegevus iseseisva äriettevõttena eeldab strateegilisi valikuid, mis on lubatud seni, kuni need ei muutu seadusega keelatud survemeetmeteks. Leiame, et märgukirjaga on laiendatud seadusandja mõtet järelevalveasutuse tõlgenduste kaudu viisil, mis ei ole olnud piisavalt ja igakülgselt läbi kaalutud ning mille koostamisel ei ole arvestatud ostja te seisukohtadega. L aiendatud tõlgendu s loob ebakindlust ja viib olukorrani, kus turuosalised ei tea, milline käitumine on lubatud. Konk urentsiameti roll peaks olema mitte esindada vaid tootjate huve, vaid lähtuda ennekõige tarbijate huvist ning sellest tulenevalt juhiste koostamisel küsima sisendit ja tausta ka teistelt tarneahela osapooltelt; seda juba dokumentide ettevalmistamise faasis. Tasakaalukas lähenemine eeldab analoogse kirja saatmist ka tootjatele Leiame , et märgukirja fookus on ebaproportsionaalselt suunatud ostjatele, jättes analüüsimata tootjate vastutuse ja rolli hinnaläbirääkimistes. See loob väärarusaama, nagu oleksid probleemid tingimata põhjustatud ostjate tegevusest, mis ei vasta tegelikkusele. Eriti oluline on see konkurentsikahjuliku teabevahetuse puhul. Tootjad suhtlevad samaaegselt mitme jaeketiga ning omavad sageli laiemat ülevaadet konkurentide hinnatasemetest ja turustrateegiatest. Tegelikkuses on jaeketid pidanud korduvalt suunama tootjaid hoiduma teatud tüüpi info jagamisest, mis võib konkurentsi kahjustada. Seetõttu on põhjendatud ootus, et kui KonkA peab vajalikuks anda ostjatele üksikasjalikke suuniseid, siis tuleb analoogne dokument esitada ka tootjatele – nii hinnaläbirääkimiste praktika kui teabevahetuse lubatavuse osas. *** Kokkuvõtteks rõhutame veelkord , et KonkA peab hinnaläbirääkimiste teemal arvestama ja ära kuulama ka ostja te seisukohad. Märgukirja koostamisel ei ole ostjate perspektiivi arvestatud ning see on viinud ühepoolse käsit l useni, mis ei kajasta turu tegelikku toimimist ega osapoolte võrdset positsiooni. Ostjad oleksid saanud neid sisulisi nüansse selgitada, kui meid oleks märgukirja koostamisse kaasatud. Ostjate roll i tootja hinnasoovi ning tarbija maksevõime tasakaalustamisel ei näi olevat dokumenti ette valmistades arvesse võetud. Seetõttu palume, et edaspidi kaasatakse ostjad juba juhiste koostamise faasis. Lisaks palume, et KonkA kohtleks turuosalisi võrdselt. Märgukiri on adresseeritud üksnes ostjatele, kuid potentsiaalsete probleemsete praktikate tekkimise eest vastutavad mõlemad pooled. Seetõttu ei ole põhjendatud, et juhiseid antakse ainult ostjatele. Palume KonkA’l kaaluda samasisulise märgukirja esitamist ka tootjatele, eriti hinnaläbirääkimiste ja teabevahetuse reeglite osas. See tagaks juhiste tasakaalu, vähendaks turuosaliste ebakindlust ning looks õigusselguse mõlemale lepingupoolele. Samuti on meie hinnangul Konk urentsiametil kohu s tus võtta taoliste märgukirjade koostamisel arvesse ka tarbijate huve , eriti olukorras, kus üle-eestiliste uuringute alusel hinnatõusud ja toimetulek on Eesti inimeste üks suurimaid väljakutseid ja murekohti. Lugupidamisega Nele Peil Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Allkirjastatud digitaalselt
Saatja:
[email protected]
Saaja: "Konkurentsiamet Info - KA" <
[email protected]>, "Kristin Truus - KA"
Teema: RE: Märgukiri põllumajandustoote ja toidu hinnaläbirääkimiste kohta
Kuupäev: 2026-01-22 12:42
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Lugupeetud Kristin Truus
Konkurentsiamet saatis Kaupmeeste liidule ja kõigile jaekaupmeestele
27.11.2025 märgukirja põllumajandustoote ja toidu müüjate huvide kaitse
ning konkurentsi kahjustava teabevahetuse keelu järgimisest
hinnaläbirääkimiste korral. Eesti Kaupmeeste Liit peab vajalikuks esitada
oma seisukoha ostjate vaatenurgast, kuna märgukirja käsitlus ei arvesta
piisavalt hinnaläbirääkimiste ja turu tegelikku toimimist, ostjate rolli
ega põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava
tõkestamise seadusest tulenevaid piire. Meie hinnangul on ostjal õigus
küsida hinnatõusu põhjendusi ning teha ettevõtlusvabadusest tulenevaid
ärilisi otsuseid, sealhulgas sortimendi ja tellitavate koguste osas, ilma
et neid tegevusi loetaks kaubanduslikeks survemeetmeteks. Meie eesmärk on
tagada, et edasised juhised oleksid kooskõlas seadusega ja turu toimimise
põhimõtetega. Olukord, kus Konkurentsiamet seab piiranguid vabale
turumajandusele ja taunib hinnatõusude pidurdamist, on vastuolus vaba
turumajanduse reaalse praktika ja ka tänaste regulatsioonidega.
Leiate meie vastuse Konkurentsiameti märgukirjale manusest koos
ettepanekutega tulevaseks koostööks.
Lugupidamisega
Nele Peil
Tegevjuht
Eesti Kaupmeeste Liit
Kiriku 6, Tallinn 10130
E-mail: <mailto:
[email protected]>
[email protected]
Mob +37256 634 434
https:// <http://www.kaupmeesteliit.ee/> www.kaupmeesteliit.ee
From: Kristin Truus - KA <
[email protected]
<mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, November 28, 2025 10:54 AM
Subject: Märgukiri põllumajandustoote ja toidu hinnaläbirääkimiste kohta
Tere!
Konkurentsiamet edastab Teile manuses märgukirja „Põllumajandustoote ja
toidu müüjate huvide kaitse ning konkurentsi kahjustava teabevahetuse
keelu järgimine hinnaläbirääkimiste korral“.
Märgukirjale ei ole vaja vastata.
Lugupidamisega
Konkurentsiamet
[email protected] <mailto:
[email protected]>
+372 667 2400
Konkurentsiamet
Tatari 39, 10134 Tallinn
<https://urldefense.proofpoint.com/v2/url?u=https-3A__www.konkurentsiamet.
ee&d=DwMF_w&c=euGZstcaTDllvimEN8b7jXrwqOf-v5A_CdpgnVfiiMM&r=Kd3Vgd2B5hKx2i
IVoMjtqA&m=V-vtfym8wEKMdv4_VRdecK2zTIBfWyMINYs9HYT3GTSlW4sYm8jkC8ZTwnZzMD5
c&s=H48NpePJbvYf9OF9PuWBohsNHxCTN8lVrQIo7j0qPzU&e=> www.konkurentsiamet.ee