Kiri

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED Planeeritud Hoonete Lubatud suurim Lubatud suurim Planeeritud Planeeritud krundi Normatiivne krundi Hoonestusala suurim hoonete arv hoone Lubatud suurim Kitsendused Pos nr Aadressi ettepanek krundi sihtotstarve % parkimsikohtade sihtotstarve % pind (m²) ehitisealune krundil korruselisus hoonete kõrgus ssv* - servituudi seadmise vajadusega ala pindala (vast.kat.liigile) arv (vast. DP liigile) pind (m²) (elmu/abihoone) (elmu/abihoone) - Kambja valla üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku (K316 – Porijõe ala) koridor; - ssv* olemasolevale kaabelliinile kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; - ssv* planeeritud madalpingekaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses Liivamäe kinnistu kasuks; ELAMU - ssv* planeeritud puurkaevule hooldusalaga R=10m ulatus; 100% kuni 4 kuni 2 katusehari h=9,0m 1 LIIVAMETSA 6466 m² ML/EP 1293 m² 500m² 3 - ssv* planeeritud veetorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses Liivamäe kinnistu kasuks; maatulundusmaa (1 / 3) (2 / 1) ABIHOONE katusehari 6,0m - ssv* projekteeritud madalpingekaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses Kelluka (kü 28301:001:2209) kinnistu kasuks; - ssv* variantlahenduse realiseerumisel reoveekanalisatsioonitorule kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses ja imbtunnelile 40 Liivamäe kinnistu kasuks - SERVITUUDIALA MÄÄRATA EHITUSPROJEKTI STAADIUMIS. 39 .7 .9 40.8 40.59 .7 40 40 .8 39 40 4 7 .7 .2 0.5 40.9 39.9 40.7 41.04 39 - Kambja valla üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku (K316 – Porijõe ala) koridor; 40.75 40.6 40.57 41 5 .9 40.85 40 orient ELAMU - 22136 Kambja – Rebase tee kaitsvööndi ulatus 30m äärmise sõiuraja servast; 40 40.96 .9 40 .8 40 41 41.1 40 40 .1 100% kuni 4 kuni 2 katusehari h=9,0m - muinsuskaitsealuse arheoloogiamälestise (reg nr 12811 – kalmistu) kaitsevöönd; .7 .8 .8 2 5945 m² ML/EP 40.7 41 41.3 .2 41 .1 40 1 40 LIIVAMÄE 1189 m² 500m² (1 / 3) (2 / 1) ABIHOONE 3 - ssv* planeeritud puurkaevu hooldusala R=10m ulatus; 41.77 41.25 41.00 41 41 .2 40 .6 .3 404 maatulundusmaa katusehari 6,0m 7 41 41.4 .2 .60. 40.81 .3 .5 40 4 .0 - ssv* olemasolevale kaabelliinile kaitsevööndi (koridori laius 2+2 m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; 40.77 1 .3 4 4 41 41.6 . 41.53 4.400.5.7 4 0. 0 40.86 41.25 41.63 41.7 41.8 41 404 40 40 4400.10.4 9 - ssv* olemasolevale maakaablile kaitsevööndi (koridori laius1+1 m) ulatuses võrguvaldaja kasuks; 40.92 41 .1 41 40 .5 41.9 41.35 41 .0 Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“ kruntidele kasutamise sihtotstarbed: .9 42 0 orient 40.97 40 4 EP – ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa; 42.02 41.74 .2 41.14 41.56 41 .9 .2 0.5 41 40.97 42.24 41.67 ML – muu looduslik maa (põllumajanduslikust kasutusest väljas olev muu looduslik maa) ; 40 40.74 40.88 40.85 40.1 .3 .8 40 40.75 40.79 41 41.93 .1 422.2 .0 421 41 or . 41.6 6 40.1 8 41 .8 41. .4 .6 4 2.3 41.7 40 1.3 41.5 .8 ien t 4 2.4 42.5 41.82 41.1 41.241. 41 41 4 4 41.4 41 4141 .9 41 41.8 .6 40 42.6 42 40 41 41 .2 .5 . Trullimetsa 41.39 41.02 63 ARHITEKTUURITINGIMUSED: 41.6 .5 41 40 40.9 42.7 .7 41.84 41.9 41 41.85 404 .3 42.8 28204:004:0197 .40.5.7 7 42 41. 41 42.9 41 40 .60. 404 40 41 7 .3 4401.3 Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste hoonestus peab sobima ümbruskonna ehituslaadiga ning sobituma ümbritsevasse .0 41.50 41.07 41.88 42.88 42.96 42.75 42.28 42.1 .7 3 . 9 .8 41.7 42.32 42.03 40.92 41.07 4.21 0 4 La 41 41.04 40.95 40.96 43 43.1 42.2 .9 keskkonda. Hooned kavandada kas traditsioonilise või kaasaegse arhitektuurikeelega. Krundile kavandatavad abihooned ja 41 41.1 42 lli 4 41.1 4.22 43.2 4141.6 1.7 42.3 Im 41 1.8 41.47 43.3 41 41.8 41.2 41.17 4.23 43.31 .5 42.4 41.9 .947 42 42.67 42.36 4.16 41.2 9.121.4 41.3 42 42.10 01.1 41 aa piirded peavad sobituma elamuga. 4 43.4 .3 41.39 41.27 42.06 . 4 4 44 42.97 43.47 .4 .4 43 7 . 41.3 41 42 .8 41.4 41.32 .5 43.35 42.42 41 41 90 pa .5 42.9 .8 0 40 43 43.50 42.88 ra Katusekalle ja tüüp: tulenevalt välja kujunenud olukorrast ja lähipiikonna hoonete arhitektuurist on hoonete katusekalle 41.5 .5 40 41.57 .5 .7 .0 42 41.9 41.56 nd 42 .741. 41.4 41.6 41.56 41.54 41.57 41.67 41.45 8 42 us .5 43 lubatud vahemikus 300 – 450. Katusekujud: viil- või keplkatus. 42 41.92 41.6 41.7 .6 43.65 .7.8 51 42.59 4141 41 sü 42 42. 42. 2.9 43.36 st 43 42 42 .3 41 .7 41.79 41.8 42.1 .6 7 8 42.85 .7 41.74 .6 e 2 .7 41.6 41.5 41.45 em 43 43.1 .2 42.6842 41 1.9 41 41 Välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale, nt tellis või silikaatkivi, betoon, krohv, puit jms ja/või nende sobivaid 42 .6 41.47 41.89 .4 41.8 41 42.3 42.85 41.7 41.67 41.74 41.9 44 44.00 43.17 .2 .5 .7 4 42 .4 .5 .5 .3 43 .2 .2 42.4 43.85 42.64 2 42.8 43 43 43 .5 41.9 42 (2 43 42 5 kombinatsioone. 43 44.1 42.88 41 .1 4 42 .8 .8 41.95 42.02 41.86 42.12 La 41.482 10 .5 2.62.7 .8 .2 42.1 4 43 44.2 .6 7 43 3.9 .1 42. 43 43. 43 422..324 42 4 4 42 42.20 lli 44 41 42.1 .9 44.3 4 41.89 .2 4242 44.4 41 42 40 44422. 42.9 1.4 Välisviimistluses on keelatud kasutada profiilplekki, plastikut ning puitu imiteerivaid materjale. Lubatud ei ole ümarpalk 43.03 k .3 41.8 42.63 .3 4 42.442.5 42.3 43.78 42.67 ra .9 .4 03 .9 41.75 42.54 44.50 av 41 2 .5 42 42 42. 42.6 2.542.4 42.3 42 42.60 41 42.10 42.57 43.57 44 00 viimistlusega fassaadid. 43 44 416 43 42 42.86 . .9 42.6 44.7 42.46 .6 .1 41.88 42 42.4 44.79 43.46 .4 90 43 42.97 42.45 42.89 44.8 43 3.4 42 42 .1 42.7 42.43 7 ) 3.2 Hoonete välisviimistluses kasutada looduslikke värvitoone. Värvide valikul vältida kirkaid värvitoone. 4 .7.8 43.71 43.25 4 .3 4411 .2 41 42. 42 45 96 42.40 42.8 42.5 45.03 42 .6 1 .442. 444.2 4.3 44 43.21 Planeeritaval elamukrundil on lubatud rajada piirdeaed kõrgusega kuni 1,5 m planeeritud hoonestusalale. 4 4 44 44 3 43.3 43 42 42 441 .9 . .9 .7 7 42542 43.1 . 45.15 43 41 4343.6 4 . .5 .3 .4 42 4 42 42 2.9 42.9 45 1 422 7 .8 42.35 42.78 .2 .2 .6442.9 .624. 2 .5 42.75 44.99 43.40 2. 4 Piirded lahendada sobivas koosluses hoonestusega. Lubatud on lähipiirkonnas välja kujunenud läbipaistvad puitpiirded või 4 43.2 43 .6 43.02 42.97 42.57 42.6 43.06 43.86 45.34 72 .4 .4 54242.9 3.3 2 43.75 43.27 2...321 42. 4 44 .4 .1 42 .8 4 43 43 45.4 .5 W .1 44.63 44.50 9 44 4 43.47 2 45 42.85 42.71 45 2. 44 43 442 .4 4. metall-võrk või -paneelpiirded. Metall-piire on soovituslik peita haljastusse (puudegrupp, hekk vms). Lubatud ei ole tihe 42.7 43.25 .3 42 43.3 2 45 .5 2.6 .7 .8 3 1 99 7 . 4 94 4 .3 45.5 .8 3 .7 .2 .42 4. .1 43 3.9 .6 7 43.46 44 .3 42 42 42.8 43 43. 43 8 45.47 42.25 42.6442.92 .6 puidust lattaed või müüritis. W 4 43 .1 4 .8 2 45 3.3 43.31 .0 45 43 4 2 42.9 45.60 W 44 4 .7 43.3 44.50 43.89 43 . 43 3.1 0 43 4 .7 43 4 43 44 4 .4 43.92 45 .5 45.84 Piirdeaia joonised esitada hoonete ehitusprojektides ja kooskõlastada valla arhitektiga eskiislahenduses. 43 .2 .2 43.74 43.8 .8 3. 3 45.06 .1 43 04 43 44 . 43.9 43.4 43.07 45 43 43.31 43.43 43.03 43 43.60 44.82 .9 .2 . .5 42.42 43.49 7 .6 Juuritud, planeeritud ja tasandatud pinnas 45.61 2 43.67 W .2 42 43 9 44 45 .5 W 9 2 8 . 44 45.78 43.72 44.11 .86 45 43 43.3 44.97 44 43.5 44 43.00 44.09 .8 43.4 . 46 6 44 43.7 4343.5 45 8 43 2 44.71 .6 .7 43.25 46.03 2 43.5 W W 1228m 5 3.8 46.1 .1 45.64 2 43.6 43.61 44.04 43.7 3 44 4 43.6 43.28 43.61 4545 45 43.60 1 . .4 .8 . 44 .9 44 45.60 4.6 45 45 43 44.10 44 .843.9 43.57 44.64 43 .9 .5 .6 .7 45 .2 43 43.75 4444 4 45 4 46.2 44 .3 .2 .9 43.7 .1 46.20 44.60 43.75 44.40 43 4. 45 .3 42.85 44 4 45 44.2 43 2 .4 43.10 4 4. 43.7 .1 9 W ML 100% 6466 m² 4 .8 45.35 Kelluka 44.21 .2 5 43 .9 44 3 .3 44.2 43.8 44.07 44 .6 .5 1 6,0 .3 5. 94 .4 .7 28301:001:2209 45 45 45.11 4 44 1 43 44 4.0 43.9 46.07 9,0 / 6,0 43 45 44.4 .8 44 .3 45.06 45 43.39 44.00 46.32 44.78 46 5 .4 44 .3 44 .8 .7 4. 43.96 43.70 500 m²44.431 / 3 .1 74 44 44.06 44.25 .1 43 45 45 4 0,8 43.95 .4 44.50 43 44.22 43 45.71 44.07 5,0 .3 2/1 .2 45.89 45 .5 .9 44.1 46.39 45 .8 4.1 .5 44 46 45 44 4 .8 44.2 43 .7 44.09 45 43 46 44.2 43.63 43.43 45.46 44 4 .6 44 44.3 44.29 44.4 44.20 43 43.8 3.7 .6 4.3 .6 .1 .5 46.32 44.3 43.67 46 45.13 43 644.21 46.29 45.92 4 44 .9 .4 43.84 44.61 6 44.22 44.36 46.49 45 45 4. 46 2 44.5 46 44.64 44.4 43 4 4 44 .1 46.24 2 6. . .4 .7 44.49 4 44 1 .9 45.39 46.4 5. 44 .5 .7 44.75 45 45.6 45.7 44.57 45.03 1,8 44 44 .9 45 44.6 44.3 4 45.60 45 .9 44 44.8 43.57 6 .5 45 43.82 46 46.18 45 .1 46.32 44.57 44.61 .9 44.42 46.21 .4 45 .6 44 44 .3 50 28301:001:2128 44.42 .2 45 46.29 45.56 .5 44.9 44.7 .3 .8 .2 43.92 .7 .50 46 43 Liivametsa 44 44.7 44.2 44.1 44 45 .6 44.7 46.36 44 46 44.32 .8 44.8 .8 44.64 .3 46.34 44 reoveekanalisatsiooni variantlahendus: 45 46.24 8 45 44.75 45 45 45.3 44 44.79 .3 .7 44 44.89 5.2 45.17 43 .1 .6 45.70 .8 .9 45.1 .1 .5 45.2 60 4 45.89 45 .9 44 46.32 45.50 44.67 46 44 4 46.39 44 0 4 .4 R= 46.10 suletud (haisuvaba) aktiivpuhasti, mille 45.3 45 46 .5 45.4 45.35 44.4 44.3 46.22 46 45.35 44 .8 44.04 45.86 .65 .4 4 SEKTSIOONI IMBTUNNELIT 44 45.10 44.59 .9 45.4 44.07 .2 46.49 46.32 44 46 44 45.5 kaugus 45.43 hoonest min 5,0m 46 45 .9 .9 45 44 44.75 44.25 46.47 45 45.68 44.46 .4 45.6 .2 .4 Juuritud, planeeritud ja tasandatud pinnas 4 45 46.5 . 45.8 46 45 45. KILLUSTIKU/SÕELUTUD 45.7 45.00 .3 45.8 46.52 45 46.45 Olemasolev elektrivarutuse 44 46 .7 6 46.04 46.02 45 .5 .8 46.49 46 45.9 45.14 45.64 46.07 45.3 5 45.28 46.22 44.63 44 .5 44 4.2 54.56 44 46 KRUUSA TAGASITÄIDE .7 46.1 jaotus- ja liitumiskilp .6 45.85 46.2 45.1 45 46.49 46.56 .1 46.49 4 46 46.17 45.6 46 .2 45.1 .1 45 45.74 44.9 46.06 46.2 46.1 .1 45.5 REOVEE IMMUTUSTUNNELI VÕIMALIK LAHENDUS 44.6 46.17 4444.8 44.10 44.40 44 44.97 46.38 45.4 44.88 46.50 46.60 45.9 44.81 46.5 .7 46.52 45.6 44 .3 45.11 46.3 46.39 46.36 45.67 45.20 46.02 PLANEERITUD PUURKAEV 46.4 45.8 .5 46 46 .6 46.56 46.21 46.1 45.35 45.7 44.7 46.25 46.5 .5 45 44.9 46.54 3 45.8 6. 45.3 45.89 46.59 46.25 .3 45 46.24 4 44 10 46.27 44.5 45. 45.9 .4 .2 44 .94 44.8 46.50 .78 45.53 45 46.60 45 45 .2 46.7 44.84 44.90 .9 44 45.32 79 46.35 OR 06 4456.8 5.2 46.71 46.53 46.85 46 .4 46 45.14 .5 44.8 W1 44 .6 46.4 46 .9 .00 44545.7 46.10 46.35 46.54 46.6 46.32 44.9 45.02 44.59 46.57 45 46 44.60 4 85 45.42 46.72 46.75 . 3 . 44,5 5 4 46.7 6. 46 45 46 45.53 V1 45.99 45 PK 4 .5 .4 4 6 – Porijõe ala) KORID 4,7 46 .6 W1 46.3 46.246 46 46.60 46.90 45 .96 46.75 44 46.50 .7 45 44.95 45.06 45.10 46.84 45.28 46.71 81 .7 46 5 .6.5 45.345.1 44 V46.22 . . 46.38 46.5 46 67 LEPPEMÄRGID 46 .8 1 46.74 .6 46.60 .8 6 2 P 45.2 46.71 .6 5.5 inn 46 46.63 46 4 .8 77 46.57 45 4 .1 45.60 46.84 46.4 46.6 45.1 4646..95 46.6 46 .68 46 .1 46.28 46.59 6.35 44. 45 4 46 5.1 47.14 .1 46.77 46.9 5 .7 46.68 .2 46 46 45 45.7 46 44.96 45.07 46.60 45.07 4 45 46.78 .4346.6 1 4 45.10 46.9 6 97 47.02 DETAILPLANEERINGU ALA PIIR .5 4 4466 .4.5 6 46.00 46.35 46.65 10 .4 0 47 .0 .6 6.7 45 44.85 45.2 45.21 47.1 45.61 .6 45 46.1 46.28.5 46 46 rkla ..23 46 45.49 .7 it.p .6 4646 .6 46.8 47 8 47 44.64 46.38 .9 7 4 45.82 .4 4 .5 45 46 47.02 reoveekanalisatsiooni variantlahendus: 4 Eh 46 KATASTRIÜKSUSE PIIR 9 6 6. 45 47 46.97 47.14 46 .8 46.86 .17 47.1 1 4 46.76 44.86 a 4 64 .5 4 46.6 .7 46 46.78 5. .7 7 46.14 46.56 .29 546. 8 78 4455.245.3.8 4545.4 45 46 46.8 44.8 4 .2.4 47.09 8 466.8 3 9 44 .7 45.3 6 .9046.84 46.7046.6 47.2 464.97.1 44.7 45.06 45 46 .7 66 47.31 47 46 44 .7 46.53 .6 .9 47.17 46.72 .10 47.10 KAMBJA VALLA ÜLDPLANEERINGU KOHANE 6 46 9 646.79 45.17 44 suletud (haisuvaba) aktiivpuhasti, mille .9 46 .9 46 47.2 .8 .7 0 Reinu 45.45 45.9 46.77 47.10 Juuritud, planeeritud ja tasandatud pinnas 47.56 .6746 47.1 46 45.82 .9 .3 45 28204:004:0008 46.95 ROHEVÕRGUSTIKU KORIDOR 44.8 47.22 45.4 46.57 Kr .89 4 46 4 .6 47 46.84min kaugus hoonest 5,0m 47.2 47.17 .4 46.8 46.93 4 6. .2 6.1 47 44.92 8 4689 46 47.25 8 45 47.1 46 .7 466.43 .3 .8 12,5 45.25 46.7 47.3 6. 44.71 9 46 47 46.81 .1 45.67 7 46 45 46 47 46.5 . 45 44.96 9 46 45 47.4 64 .7 44.9 .8 46.3 47.02 46.70 46.8 .6 7 . 47.1 45.36 5 29 4 445 6.46 44664.6. 47.28 6. KELLUKA KÜ HOONESTUSALA PIIR 47 2 4 47.67.5 5 .21 .1 4 47.28 .8 47.39 .9 .2 .2 45.5.76 24 .446. .98 7 46.71 4 7. 45 Liivametsa kü-se planeeritud 47.35 0.7 45.5 45 46 45.03 46.14 46.9 46 .8 4 47.7 39 .5 46.67 46 45 45 45 5. 47 1 5 4 .00 .6 4 47.8 .5 47 46 45.47 4 .9 .7 47.3 4 .6 7 .2 45 .5 46 4 92 47.32 47.49 46.64 .3 47.93 47.45 47.5 5. 447 .6 45 47 47.9 48 46.93 46 5 47 44.82 45.92 92 veevarustuse 48.39 liitumispunkt.82 47.61 .29 47.56 8 .1 47.4 5. PLANEERITUD HOONESTUSALA .3 0 6. 47 .7 6. 47 48.2 47.5 47.82 46.78 av .46 48.3 46 45 .9246 93 1 6. . 2 47 5 47.4 48.4 99 45.1 47 .1 K5r .47 .3 47.39 .6 47 48 .9 45.25 48.03 46 7.347.4.63 48 96 4 .9 7 .6 48.5 6. 47 44.85 .1 . 43 47 47.40 46 .9 6. 1 47 7 45 46.67 47.35 46.71 a 45 .8 46. . .8 4747.4 4 47 .6 44.85 44.97 48.85 4 45.75 46 48 .9 49 7 .67.5 46 .7 48 ROHEVÕRUSTIKU (K31 00 48.00 PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE) 45.2 46 .7 46 49.2 4 6. 47 488 6 48 .2.4 46.97.2 48 48 0 45.36 45.68 96 444664.6.456.4 .1 494.3 2 46 47.38 4.5 44 8. 48 .7 . 47.00 3 .5 .8.7.6 4 49.61 47.4 45 46.2 49 6.34 48 .024 76 0447. 46.72 . 4 46 .9 8. 47 49.5 44 4 .1 48 6. 45 5 44.75 49 48.64 47.68 .7 .8 48 46 .6 4 .8 .946 4 20 9 3 9 49.22 49.93 45.3 46.70 6 .4 5. 46.86 46 44 4 .7 48 .1 .6 .4 45. 46. 5 4466.9 49 44.97 50 0.2 47 66.7 OLEMASOLEV SÕIDUTEE .3 47.43 9 .9 4 4 .9 .8 4 .9 4 46.45 50 .3 . 48 4 .8 50 .49 95 49 49 47 48.14 50.5.4 46.8 8. 48.39 8 45 46.00 6. 45 9 499..345 5. 46 3 .4 47.27 50.6 .94 .1 46.88 45.4 47 49.75 466. 45 45.74 8 45.03 47 50.7 46.92 4647 47.3 449 .6 45.7 46.07 49 4 .2 5 .9 4 9..89 50 45.52 50.8 TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 48 49 4 4 .1 45.27 9. 7 50 9 .2 45.25 49.07 3 45 46.92 4 445 46 4 47.92 . 50.99 .2 50.1 5 46 45 46 . 45.5.76 .246.4 46. . 48.4 50.75 46.82 4 .5 47 3 454 46.85 4 5.9 47.5 .4 2 .7 45 .5 47.39 47.14 46.65 7.147 1 .6 7. .8 46.92 OLEMASOLEV JUURDEPÄÄSUTEE .2 .6 48.22 49.65 45.8 6 4 50.9 47.034 47 .4 4 6.5 4 45.5 46 46 50.59 .5 1 47 7.347.47.5 46.8 .1 45 47.71 45 6. 46.88 45.8 .2 4 46.72 46.92 46.74 45 51 .9 48 47.09 48.1 48.5 .3 1 .6 7 . 46 49 .9 475 51 45 .1 4 OLEMASOLEV AUTOBUSSIPEAUS 45.57 48.20 A 7 47 .4 47. .6 . 6.97 5 46.99 4 47 47 51.67 15,25 .7 45.79 6 51.28 .7 .8 .6 48 48.9 45.92 7.03 49.42 .8 46 47.6 47.7 47.8 9.2 45.34 51.1 47 46.68 .6 4 .8 024 49.42 46.85 48 45.31 46.86 46.86 50.2 46 45.6 4646 45.9 51 47 46.07 6 46.95 47.07 .7 .1 4 4949.3 .2.4 47.79 . 48 48.7 48. .3 5 .2 48 De300PP 50.51 47.14 66 50.3 51.2 45 47.93 2 46.9 47 46.88 .2 .4 .8 51.1 45.81-45.59 46.8 51.2 44 .3 44 .6 47 47 51.3 7.0 48.5 8 ARHELOOGIAMÄLESTISE KAITSEVÖÖNDI ALA 48 .9 5 47.46 46.96 46 48 49 48 46.75 46.2 46 46.3 9 2 .69 46.53 50.93 50.4 9.5 46.1 46.99 46.4 .6 46 .07 4 .00 47.03 50. 50 46.5 6 46 46.82 2 4 07 4 96466 48.4 48.3 .4 .99 0.5 51.3 50 9 46 47.20 47.02 50 51.57 50 . 49 50.7 46 45.86 48.28 .9 .3 .7 2 50.8 46 45.53 46.6 48.9 86 .4 50.74 49.1 5 .6 .5 2 .6 49.850 46.96 46 .96 5 49 6. 7.0 47 .8 48.3 50 7. 46. 4 49 46 46.93 46.8 48.99 46 .00 .9 46.7 45.97 45.42 47.00 47 2 100% 5945 m² 51.34 ML47.72 46.9 50.7 46.93 4 PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI ALA 51.5 46.9 .4 46.21 45.35 49.07 47.64 47.07 .9 6 45.4 47.82 47.14 47 49.9 47 4 0 7.07 47 1189m2 47 03 50.8 9 46 2 47 4 47.9 46.24 . 7 46.85 6.9 49 49 47 45.5 49.5 49 9,0 / 6,0 .1 49.7 49 49 99 3 4950 6. .03 51.67 46.89 47.03 50.1 47 47 48.2 46. .9 47.5 .7 .3 .2 .4 .8 .6 54 .9 47.03 500 m² 48.4 45.5 47.00 46.97 1 / 3 .8 45.79 45 46.77 50.1 .8 46 45 45.61 OLEMASOLEVA KAABELLIINI KAITSEVÖÖND/SERVITUUDIALA 45.9 51.5 47 47 9 4 2 / 1 49.03 50.71 47.1 46.60 47.97 9 46 46.96 .6 47.07 51.4 48.1 47.39 45.946 46 .7 46.81 .9 .9 47 45.8 .02 7.02 47.39 .9 46.31 45.64 45.56 47.07 47 .9 49 47 45.71 .9 4 5051 47.2 47.347.4 45 46.00 45.7 46 46.97 47 48.5 .8 45 .1 47.4 45.47 51.09 7 .1 46 12 46.50 51.81 47.6 45 .6 46 .8 .4 45.81 46.89 .1 .5 51.4 46.67 47.7848.96 50.53 47 48 47.7 45 47.00 47.32 . 47.8 51.7 45.47 51.24 51.70 46 0 47.5 47.09 46.96 .1 48.00 47 6 47 PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA 7 3 46 .9 ,95 .06 7.03 .2 .3 50.15 48.90 6. 47.90 48.8 48.9 45 47.2 48.6 .9 . 49.2 46 2 45.78 47.3 . .2 4 4 51.65 46.92 46.71 46.93 47.29 47 46 47.6 4 51.1 4 4 82 46.47 48.82 47.5 7.7 47.8 50.2 46.14 3 49.3 46.49 48 47 48.7 . 48.28 46.8 46 51.03 48 46 .043 48.81 47 49.50 46.85 4 47.8 51.32 49.1 07 466.436466.5. . .7 48.03 49.4 48.2 46.07 51.70 47.97 8 6 50.3 47.85 .06 46.6746.67 46.99 47 .4 51.2 Arheoloogiamälestis nr 12811 50.39 4466 4 45.99 46.2 47.81 6 0 45.89 50.95 47 .6 46.1 OLEMASOLEV KRAAV 46 46 46.42 47.31 47.00 46.3 4 46.7 47 47.07 49.5 50.4 45.61 .7 .9 .6 .9 8.5 46.4 .5 47.10 .6 46.9 46.75 45.70 47.95 46 .6 46 49.6 48.60 947 45.7 46.89 .5 50.5 .6 45.99 49.77 51.3 48.4 50.88 47.92 46.88 50 49.14 46 51 46.71 46.95 46 46.7 47 49.7 45.75 51.71 46.78 46.82 47 OLEMASOLEV MADALPINGEKAABEL 50.6 4 47 46.9 .06 47.4 8.7 47.56 48.3 48.28 .1 46.8 .4 51 47.75 .10 6 46.78 46.9 49.8 48 47 .5 50.7 48.3 6. .04 46.93 51.2 50.92 51 46 45.74 50.9 4 47.1 47.17 OLEMASOLEV ÕHULIIN 2 47.10 47.06 49.9 .7 .8 .8 50.8 47 47.25 .7 47.34 47.32 47.9 .2 45.70 47.53 46 47 45 50.15 .1 46.63 49.96 48.93 47.03 46.93 46.88 8 47.5 46.90 51.47 48.00 46.82 46 46 .5 48 49.9 50.7 OLEMASOLEV SIDEKAABEL .1 46.60 48.39 47 7 45 51.46 48.6 464646 47 5 46.99 48.4 .9 46 Liivamäe .5 47 46.9 47.75 47.81 .2.3.446 50.1 46 47 4 .2 46.57 47 47 47.1 46.03 .10 7.1 7. .8 49.54 46 50.6 .9 49.8 .3 46 46 46.28 28301:001:2127 48.64 47.97 48.21 PLANEERITUD PUURKAEV .1 51.4 PK 5 46.85 46.82 50.9 51 49 48.1 47.3 47 50.92 1 4 .03 48.1 .1 .5 47.32 47.8 .6 49.65 47.67 .24 6 51.50 47.18 46.95 2 47 48.5 .9 47 49.7 50.5 46 46.21 .7 46.4 46. 48 47.2 79 46 47.89 47.7 48.2 av 6.7.8 4 .9 4.78 51.47 47.32 46.90 46.92 PLANEERITUD PUURKAEVU HOOLDUSALA PIIR 46 .1 46.84 46 47 46.89 .347 477.6 47 46.96 48.88 6. .4 48.27 47.07 4 .7 47 47 47.53 46.92 46 .3 47.32 .2 47 .72 9.6 47.14 47 47 48.35 47.67 50 47.9 46.54 48.748.9 47 4 48 48.3 48.6 50.4 49.2 .4 .5 . 4 49.34 48 47 .3 46 5 47 4 46.5 50.96 Kelluka 49 .2 46 46. 4747.1 48 4 4 4 .1 .1 50.18 51.35 48.43 46 PLANEERITUD VEETORU .21 47.6 47.78 47.31 V1 V1 V1 V1 46 49.1 .3 50.2 51 .5 .88. 9 9. 51.3 47 28301:001:2209 46.6 .25 47.3 4 46.84 47.07 .6 49 .1 4 5 48.4 .1.2 47.06 /h) 2 48.2 7 7 1. 9. 0 46 49.4 .3 48.8 47 446 35 46.7 48 .9 9 50 551.20 50.59 4 4466.8 48.06 50 .2 .9 47.18 47.3247.00 46 48.06 . m PLANEERITUD REOVEE KOGUMISMAHUTI 10m3 .8 .5 5 4 .2 .3 48.75 .9 48.5 46.99 .4 47 48 8. Kr 46.82 (90k 47.14 .2 50.8 49 50 50 5 46.95 .4 7 .6 47.07 47.47 0. 47 48.71 45, 46.82 46.9 47 46.90 494 3 49.1 3 48.88 46 47.24 .2 .6 5 49.49 49 48 48.6 4477.1 8ra 48 .4 47 .19 50 47.85 47.10 51 47.93 .7 .9 47. 50.15 .7 50 473 47.36 47.4 0m 47 .8 47 .3 .2K 47 49 .4 .1 PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONITORU (VARIANTLAHENDUS) .3 0 .3 47.5 46 .8 5 .8 48.7 .35 47.31 .9 46.88 48.39 47 48 7.2 19 50 47 .6 47.7 48 .36 49 .4 7 .9 46 47.17 47 .85 48 47 47 47 k 3x .2 .1 50 50.93 49 .7 49 .5 47.21 48 47.84 .6 47.21 48 .67 .8 PLANEERITUD MADALPINGEKAABEL 47 .9 .9 47.04 W1 W1 W1 48.9 8 .4 49.60 47.46 47 46.95 46.99 4646 4 46 .8 50.02 48 47.5 .3 ur 5 47 49 .1 48.35 47 49 0. 49.92 50.81 47.20 46.96 48.03 47 .3 .46.5 47.46 46.95 48. 35 v 50 48 .8 lmn .4 47.36 7 .1 49 48.1847.81 5 49 47.82 50.57 48 47.5 50 .1 46 46 6 .9 PROJEKTEERITAV MADALPINGEKAABEL 48 .5 . a W2 W2 W2 47.1 48.15 47 48 Kra 49 .7 ko 47.57 9 47 .6 47 .1 46.97 47. 47.46 47.9 46 47.31 49 .17 466.5 .9 6. .3 .6 50.5 48 .6 47.4 vus 47.17 30 1 .6 4 47.3 47.38 .9 .50 48 47.60 48 .13 48.82 47.03 .5 46 47 46 4 48.24 .90 47.6 50 47.65 47.59 arheoloogiamälestis nr 12811 48 9. 50 48.1 494.8 46.96 48 48 .7 47.75 47.42 53 .4 ta .7 .2 47 .4 .2 8 5 4 6 47.14 8 4 48.3 50 478 . 48.1 48 46.99 8 4 .4 4 2 50.78 47.50 . 47 .9 9. näh .7 49.96 48 47 47 47.25 49 48 48 .8 48.07 49.64 3 .4 50.40 .7 .9 4 .2 2 7 47. 50 .9 42 PLANEERITUD KRUNDI EHITUSÕIGUS .6 .7 4488..2 .5 47.63 50.81 48.3 46 9. 488. .64 49.5 48 48 48 48.02 50 46 .3 47 49 .3 49 47 48 . 3 47.06 47.35 448 47. .1 43 0 4 47.7 .4 44 2 47 47 .4 50 47 49 9. 48.64 .3 4 .6 48.93 .79 .6 47.4 47.656 4 46 66.7.8 47 .4 .5 2 47 47.35 48 48 .5 494 1 . POS. NR .7 5 .8 .9 50 4 48 2 .6 48.96 47.04 .4 .2 3 .63 47. 48.00 .4 7.7 9 48 46.93 .6 .8 50 50.7 .7 .6 50 .2 4 47.8 48.42 47.75 8 .19. 49 50 50 4 .7 47 24 65 7.84 46.96 48 .5 47 17 48.4 46 49 46 48 47.02 .1 47.8 48 48 47.64 48. .2 48.46 49.82 47.35 49 47.07 KRUNDI SIHTOTSTARVE .6 .1 9. .47 51.2.1 49.96 47.03 .1 47 48.8.4 (90km/h) .8 DN400asb 48.93 .00 A 48 48.5 46 4 6 . 50.7 47 .9721 49 47 51 48.22 48 9. 71 .7 46.89 7 48 8.3 4 48 50.92 51.45 50.82 4 9 rk 3x190 m 47.46 9 46.9 4 .3 .8 47.89 .2 48.43-48.25 . 9 2 4 5 49 47.10 .7 .3 XX X% XXXX m² .2 48 KRUNDI PINDALA .9 48.06 48.79 48.9 49 49 9.3 54 .8 51 47.1 nähtavuskolmnu 4 48 49 49.3 47.86 48.28 9 46 4 2 46.92 2 3 17 49 .9 47.9 .9477 46.92 . 8 46 .3 0 . . X 84 47.50 5 8 3 .9 6457950 47.96 8 8 .8 47 5 48.21 47 47 48.97 50.06 50.39 49 46.86 . 3 4 4 4 4 9. 47 47.4 48 48.60 47.07 50 47.9 X 47 .2 49 50 51.9 .9 .2 47 .7 . .8 21 47 .3 4 .2 5 8 46 488.1 46 HOONETE ARV KRUNDIL (HOONE/ABIH.) .5 50.8 . Xm² .9 4 .6 48 50.53 50.89 48.03 47.40 7 .8 2 1 9 X/X 46 4 9.2 48.13 4 47.1 4 3 6 48.7 47 49.63 48.34 96 48. 48. 48.2 4 47.59 De650PP 47.34 X 49.7 49.6 50.2 5 50.22 50.5 46 46 .1 48.28 50.82 47. 21 48.85 49 48.29 48.00 46.9 46.53-46.32 015K07 48 .3 50 48 .5.4.3 2 .3 46.8 47.17 9.0 r 4 48.93 .71 7.85 8 1 9 50.4 49.85 48 .1 505500 50.1 Info .1 9 7 .4 .5 .4 7 7 . 499.1 49. 50.3 50.21 47.50 47.25 0 9 46. 47.0 4 4 4 4 8 . 4 8 4 HOONETE EHITISEALUNE PIND (HOONE/ABIH.) 47.6947.82 48 4 47 47.4 48 48.56 47.07 48. 49.00 46.35 46 48.82 447 8 .9 47.2 49.9 50.17 50 50.20 50.2 47.5 47 47.6 48.84 47.1 49.63 49.88 49 48.17 1 8246.90 .4 47. 47.3 47.8.7 48 48.5 48 47.64 .57 7 47.7 2 .10 74 48.4 4 47.5 0 .14 48.3248.18 5 56 48. HOONETE KORRUSELISUS (HOONE/ABIH.) 48 46.76.5 48.36 9.35 47.6 48.0 48 .02 0K 47.9 47.39 .5 .2 48.04 0 48.3 48. .2 4 49.7 49.649.5 49.4 494 49.8 .748 48.1 49.06 .149.2 49.25 .2 47.81 .8449 9.5 49.449.3 46.8 148.32 47.00 .6 49.63 48.5 8.60 9 47.36 67 48.10 8.2 48.3 .3 9.2 8.9 A 48.4 48.564498 .6 47.2 47.4 49 49.14 .8 4 .7 5 48.7 47 47.1 47 448.4 .7 4 8.6 4 4 .4 4 7 .2 4 3 .5 9 4 8 HOONETE KÕRGUS (HOONE/ABIH.) .3 4646.9 47.5 47.3 47. 47.6 47.9 47.85 1 47.8 7 48. 4 8 47 .18 48 48.4 6 48 0 47 8 49.02 48.8 48.79 48 . 47.71 48.1 3 48.6 48.5 47 Kraav .5 49 Kraav 0 4 48 48.50 .448.39 .2 47.75 7 48 48.6 7 4 48 .2 48.7 7. 47.5 47.747.6 47.4 48.8 48.32 48.6 48.35 48.4814 .79 .8 8 4 48 .0 48.5 48.4 48.17 48 9 .9 48 48.9 48.3 48.17 .75 47.7547 47 8 .1 2 8 .4 .6 47.9 484848.3 .1 48.2 474.8 48 47.8 47.9 .84 47 4 4 8Kr 8. 0 49 49 48 . 49.13 49.1 47 47 .9 2 48.6 0 84 8 .3 48.4 47.9 .2 49 0 .7 .8 48.5 3 49 .0 .1 49.06 49.00 48.24 .96 .1 4848 Kr 9 48.85 48.72 48.57 48.40 48.39 48.10 48.00 47 47.92 .9 9 48 48.2 48.36 7 48.03 47.96 48 4 7 49 93 48.92 49.2 49.28 9 48.09 48 48 49.34 49.29 49.27 49.18 49.14 48.85 48.71 48.57 48.50 48.40 48.28 48.17 5 .2 48.3 22136 Kambja – Rebase tee 0 4 4 4 .1 7 .2 48 48.09 48.28 5 48 49.3 49 48.6 48.1 .1 .4 49.1 48. 07 48.1 MÄRKUSED: 49 1 .5 48 48.0 7 48 .2 9 0 .7 .4 48.13 48 48.28 48.13 48.18 49 499.0 349. 49.45 49.38 49.32 49.21 49.10 48.86 48.67 A 48.60 48.53 48.35 48.97 49.45 49.00 5 48.14 - Joonisel kujutatud hoonete paiknemine on illutratiivne, täpsutada ehitusprojektis. Kambja-Rebase tee 48.10 .1 4 49 48 .13 . 4 .0 48.21 48.14 48.13 De450PP 49.03 49 96Kr 48 49.35 49.35 49.28 49.28 49.13 49.03 48.89 48.78 48.64 48.57 48.43 48.31 48.35-48.09 - Joonisel kujutatud tehnovõrkude ja -seadmete paiknemine on põhimõtteline, täpsutada ehitusprojektis. Bussipeatus Männiku 48.15 DN300asb - Planeeritud hoonete lubatud arv ja suurus on täpsustatud detailplaneeringu 9 47.67-47.46 28204:001:0096 .88 .3 49.43 49.25 A 6449 49.53 DN100PP seletuskirjas p 4.4. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted. 48 3 48.74-48.64 . .0 49.53 48 49. 48.9 - Piirded on lubatud ainult hoonestusala ulatuses. - Kõrghaljastatava ala osatähtsus hoonestatavast katastriüksusest on ette nähtud ca 50%. 49.78 JOONIS KEHTIB AINULT KOOS SELETUSKIRJAGA OBJEKT: JOONIS: LALLI KÜLA, KAMBJA VALD, TARTUMAA Koordinaadid L-EST97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Katastriüksuse piirid plaanile kantud Maa-ja Ruumiameti 10.11.2025 väljavõtte põhjal. PÕHIJOONIS Tellija LIIVAMETSA JA LIIVAMÄE MAAÜKSUSTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERNG Õnnemari Sule Töö nimetus DETAILPLANEERINGU TEHNILINE KOOSTAJA: REG NR 11647744 KOV PLAN NR: Geoweb OÜ Lutsu 16-17 51006 Tartu Kambja vald, Lalli küla, Liivamäe ja Liivametsa Tel. 5142612 MTR kood EEG000177 Ettevõtte vastutav spetsialist Casa Planeeringud OÜ TEL. 5072826 E-MAIL: [email protected] MÕÕTKAVA: 1:500 katastriüksuste geodeetiline alusplaan Helen Saal Joonise nimetus Vastutav geodeet PROJEKTIJUHT: S. ELME STAADIUM: DP Geodeetiline alusplaan Meelis Võsaste volitatud arhitekt tase 7 4 ARHITEKT: G. SARV JOONISE NR: Plaani koostamise aeg Mõõtkava Töö nr Leht Lehti Joonestaja November 2025 1:500 GA25036 1 1 Helen Saal KUUPÄEV: 01.05.2026  TARU MAAKOND KAMBJA VALD LALLI KÜLA LIIVAMÄE (KÜ TUNNUS 28301:001:2127) JA LIIVAMETSA (KÜ TUNNUS 28301:001:2128) MAAÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING DETAILPLANEERINGU KAMBJA VALLAVALITSUS KOOSTAMISE KORRALDAJA: Reg 77000275 Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald 61714 Tartumaa +372 750 2601 [email protected] DETAILPLANEERINGU Casa Planeeringud OÜ TEHNILINE KOOSTAJA: Reg 11647744 Telefon: +372 5072826 e-post: [email protected] ARHITEKT: Gert Sarv, volitatud arhitekt tase 7 PROJEKTIJUHT: Sirje Elme  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering 1. ÜLDOSA. 1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtealused ja -dokumendid:  Planeerimisseadus  Õnnemari Sule 17.06.2025 ettepanek Lalli küla Liivamäe ja Liivametsa katastriüksuste detailplaneeringu algatamiseks (reg 6-1/232, 17.06.2025)  Kambja Vallavolikogu 15.10.2025 otsus nr 79 „Lalli külas asuvate Liivametsa ja Liivamäe maaüksuste ja lähiala detailpla- neeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ - Lisa: Lalli külas asuvate Liivamäe (kü tunnus 28301:001:2127) ja Liivametsa (kü tunnus 28301:001:2128) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu LÄHTESEISUKOHAD  Leping nr 6-1/232-7 detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja tehnilise taristu rajamiseks  Ehitusseadustik  Maakatastriseadus  Muinsuskaitseseadus  Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadus  Asjaõigusseadus  Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“  Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 “Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“  Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojektile"  Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded”  Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.  Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“  Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabe- vahetuse nõuded, tingimused ning kord“  Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“  Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“  Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kait- sevööndi tähistusele esitatavad nõuded“  Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“  Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“  Eesti standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“  Standardisari EVS 812, sh -Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” -Eesti standard EVS 812-7:2008 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”  Eesti standard EVS_EN 17037:2019/ A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“  riigihaldusministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 kehtestatud Tartu maakonnaplaneering  Tartumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”;  Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud „Kambja valla üldplaneering“  Kambja Vallavolikogu 29.06.2022 määrus nr 12 „Kambja valla jäätmehoolduseeskiri“  Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023–2035 (Kambja Vallavolikogu 17.01.2024 II koosseisu istungi protokoll nr 1 p 1)  Kambja Vallavalituse 06.12.2024 Kelluka maaüksusele projekteerimistingimused nr. 2411802/03760  Transpordiameti 02.12.2024 kiri nr 7.1-2/24/20080-2  Transpordiameti 04.09.2025 kiri nr 7.2-2/25/13981-2  Muinsuskaitseameti 12.09.2025 kiri nr 5-10/2075-1  muud õigusaktid ja nendele tuginevad eritingimused 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:  Tartu maakond Kambja vald Lalli küla Liivamäe ja Liivametsa katastriüksuste geodeetiline alusplaan (Geoweb OÜ töö nr GA25036, november 2025). Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 2  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKUD JA FUNKTSIONAALSED SEOSED NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK. Käesolevas detailplaneeringus käsitletavad Liivametsa ja Liivamäe katastriüksused paiknevad Tartumaal Kambja vallas Lulli kü- las, 22136 Kambja – Rebase tee (teest põhjakaares) ja Porijõe/Reola jõe (jõest idasuunas) vahelisel alal, hajaasustusega piirkon- nas. Planeeringualale lähim bussipeatus „Männiku“ paikneb vahetult planeeringuala naabruses, piki22136 Kambja – Rebase teed ca 150m edelasuunas. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste lähiala on hajaasustusala, kus paiknevad põhiliselt erineva suurusega maatulundusmaa krundid, kagu- ja lõunasuunas on mõned uusaarendusalad, ida- ja läänesuunas vanemad eluasemed. Piirkonna elamukruntide hoonestus on üldjuhul traditsioonilse arhitektuuriga (kahepoolse kaldega viilkatustega hooned). Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste kontaktvööndis on Kambja Vallavalitsuse 26.02.2009 korraldusega nr 1307 kehtestatud „Lalli külas Trulli maaüksuse ja lähiümbruse (Trulli I ja Trulli II) detailplaneering“ DP 06-086 10-ne elamukrundi moodustamiseks. Detailplaneeringuala lähinaabruses menetluses olevaid detailplaneeringuid ei ole. Detailplaneeringu koostamise eesmärk. Kambja Vallavolikogu 15.10.2025 otsuse nr 79 „Lalli külas asuvate Liivametsa ja Liivamäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ Lisa „Lalli külas asuvate Liivamäe (kü tunnus 28301:001:2127) ja Liivametsa (kü tunnus 28301:001:2128) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu LÄHTESEISUKOHAD“ p 2 „Planeeringu eesmärk ja andmed pla- neeringualal olevate kruntide kohta“ kohaselt on käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk kaaluda 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Liivametsa ja Liivamäe maaüksustele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ning ehi- tamiseks. Detailplaneeringus antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljas- tuse ja heakorra kavandamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks. Planeeringuala suurus on u 1,8 ha. Käesoelvas detailplaneeringus on hoonestatavate katastriüksuste hoonestusalad kavandatud võimalikult lähestiku, arvestatud on kahe elamu õuealade piisava kaugusega privaatuse tagamiseks. Võimalikult lähestikku asetsevad hoonestused jätavad kaugemalt vaadates ühe tervikliku hoonetekopleksi (nn taluhoonestuse) mulje ega loo linnlikku miljööd. Tervikmiljöö saavutamiseks on käeso- levas detailplaneeringus seatud arhitektuuritingimused, et erinevatel katastriüksustele püstitatavad hooned oleksid omavalel sar- nase arhitektuuriga. Vastavus Kambja valla üldplaneeringule. Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneeringu põhikaardil paiknevad Liivametsa ja Liivamäe katastriüksused valge/rohelinelise värvitooniga märgitud alal. Kambja üldplaneeringu seletuskirja p 2.4.10. Olemasoleva kasutusotstarbega maa kohaselt on need alad, millel säilib olemasolev maatulundusmaa kasutusotstarve ja millele üldplaneerin- guga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneeringu põhikaardi kohaselt (endise Kambja valla maa-ala osas) paikneb planeeringuala säilitataval metsamaal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele uut võimalikku kasutusotstarvet ei ole kavandatud. Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.6. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud kohaselt võib vallavalitsus otsustada väljapool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid, et detailplaneering tuleb koostada muu hulgas maatulundus- maa sihtotstarbega maale ehitamissoovi korral - kui lähima hoonetekompleksini jääb vähem kui 100 m; - väärtuslikule põllumaale, metsamaale, väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustiku alale ehitamissoovi korral kui lähima hoonetekompleksini jääb vähem kui 250 m, va endisele talukohale ehitamisel. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste detailplaneering ei sisalda eelpool loetletud tingimuste kohaselt Kambja valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. Antud juhtumil paikneb lähim hoonestus Reinu katastriüksusel (28204:004:0008), Liivamäe katastriüksusest ca 80m kaugusel. Lii- vamäe katastriüksuse lääneserva ning Liivametsa edelanurka ulatub kohaliku rohevõrgustiku koridor. 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS. 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksused paiknevad Kambja vallas Lalli külas, 22136 Kambja – Rebase tee (teest põhjakaares) ja Porijõe/Reola jõe (jõestst idasuunas) vahelisel alal, hajaasutusega piirkonnas. Liivametsa ja ja Liivamäe katastriüksuste detailplaneeringuala piirneb põhjsuunast metsa-alaga, idasuunast metsa- ja rohumaaga, lõunakaarest riigiteega ja läänesuunast hoonestatud elamumaaga. Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 3  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus. pos nr lähiaadress katastritunnus sihtotstarve pindala 1 Liivametsa 28301:001:2128 100% maatulundusmaa 6466 m² 2 Liivamäe 28301:001:2127 100% maatulundusmaa 5945 m² Kokku 12414 m2 Liivametsa ja Liivamäe katastriüksused on hoonestamata. Vastavalt Kambja Vallavolikogu 15.10.2025 otsuse nr 79 Lisa p-le 2 on käesolevasse detailplaneeringusse kaastud Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustega piirneva Kelluka katastriüksusest (28301:001:2209, 100% maatulundusmaa, 14079m²) ca 3300m 2 ja 22136 Kambja - Rebase tee katastriüksusest (28204:001:0054, 100% transpordimaa) ca 1830m². 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus. Liivametsa ja ja Liivamäe katastriüksuste planeeringuala piirneb: - põhjasuunast Isimetsa hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (28301:001:2210), - idasuunast Kelluka hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (28301:001:2209), - lõunasuunast 22136 Kambja-Rebase tee 100% transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusega (28204:001:0054), - läänesuunast Reinu hoonestatud 100% elamumaa sihtotstarbega katastriüksusega (28204:004:0008), - loodenurgast Trullimetsa hoonestamata 100% maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusega (28204:004:0197). 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud. Käesoleval ajal on juurdepääs Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustele 22136 Kambja – Rebase teelt maha pöörava juurdepääsu- tee kaudu, mis läbib Kelluka katastriüksust (28301:001:2209). Nimetatud juurdedpääsuteele on Kelluka kinnistule (nr 25720650) 10.04.2025 seatud tähtajatu ja tasuta reaalservituut (teeservituut) Liivametsa ja Liivamäe kinnsitute kasuks. Mahasõit 22136 Kambja – Rebase teelt on rajatud vastavalt ehitusprojektile „KELLUKA KINNISTU MAHASÕIT RIIGITEELT NR 22136; PÕHIPROJEKT“ (OILS OÜ töö 2502,2025) ja Transpordiametiga 27.05.2025 sõlmitud ristumiskoha ehitamise lepingule nr 7.1-1/25/7223-2. Kergliiklusteed piirkonnas puuduvad. 3.5. Olemasolev tehnovarustus. Liivametsa ja ja Liivamäe katastriüksustel hoonestus puudub ja seetõttu pole ühendusi tehnovõrkudega. 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond. Liivamäe katastriüksuse keskosas on põhja-lõuna suunaline kõrgendik max abs 51.7, maatüki piires langusega kõrgusele abs 44.8 (edelanurgas), mapinna kõrguse vahe 6,9m); Liivametsa katastriükuse maapinna langus kõrguselt abs 47.1 on loodesuunas abs 41 ja kirdesuunas abs 43.5, kõrguste vahemik ca 7m. Liivametsa katastriüksuse metsamaa kõlviku suurus on 6466 m². Liivamäe katastriüksuse metsamaa kõlviku on 5945 m 2. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustele on hiljuti (ca 2 aastata tagasi) eelmise omaniku poolt tehtud raie, st enamus planeeritavast alast on raiesmik. Maa- ja Ruumiameti kaardiserveri geoloogilise baaskaardi 1:50 000 rakenduse andmetel on alal põhjavesi suhteliselt kaitstud, st reostusohtlikkuse tase madal. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustel ei paikne Eesti Vabariigi õigusaktidega kaitstud kaitsealused loodusobjekte. 3.7. Kehtivad kitsendused. Liivamäe katastriüksusel on järgmised kitsendused: - Kambja valla üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku (K316 – Porijõe ala) rohekoridori serv, - 22136 Kambja – Rebase tee kaitsvööndi ulatus 30m äärmise sõiuraja servast, - madalpinge kaabelliin kaitsevööndiga - koridori laius 2+2m, - madalpinge kaabli kaitsevöönd - koridori laius 1+1, - kinnismälestis ARHEOLOOGIAMÄLESTIS - kalmistu 12811. Muinsuskaitseameti info kohaselt ei ole seni Liivamäe kin- nistu põhjaosast arheoloogilisi leide ega kultuurkihti leitud. Liivametsa katastriüksusel on järgmised kitsendused: - Kambja valla üldplaneeringu kohane rohekoridori serv, - madalpinge kaabelliin kaitsevööndiga - koridori laius 2+2m. Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 4  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering 4. PLANEERINGUETTEPANEK. 4.1. Üldtingimused asumiruumi planeerimisel. Kambja valla üldplaneeringu seletuskirja p 2.4.7. Maatulundusmaa kohaselt loetakse maatulundusmaaks põllumajandussaaduste tootmiseks ja metsakasvatuseks ette nähtud maad, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vasta- valt eksplikatsioonile. Tingimused detailplaneeringu koostamiseks või projekteerimistingimuste väljastamiseks maatulundusmaal: • vallavalitsuse poolt väljastatavate projekteerimistingimuste alusel on ühele maatulundusmaa kasutusotstarbega katastriüksusele lubatud ehitada üks ühepereelamu kuni 3 abihoonega või üks põllumajandusliku tootmisega seotud kuni 4 ehitisega kompleks. Arvestada tuleb, et erinevatele kinnistutele kavandatavate hoonekomplekside vahekauguseks jääks vähemalt 100 m ja säiliks väl- jakujunenud asustusstruktuur, tee ja maapealne tehnovõrguliin ei tohi liigendada väärtuslikku põllumaad ega väärtuslikku maas- tikku. • juhul kui maatulundusmaale uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult säilitamisele kuulu- vate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks. 4.2. Krundijaotuskava. Käesolevas detailplaneeringus Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste pindala, piiride ja maa sihtotstarbe muutmist ei ole ette näh- tud. Maakatastriseaduse § 181. kohaselt on maatulundusmaa (detailplaneeringus tähistatud ka lühendiga M) põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. 4.3. Kruntide ehitusõigus. Käesolevas detailplaneeringu eskiisis on määratud planeeritud kruntidele ehitusõigus järgmiselt: Krunt pos nr 1, aadressi ettepanek Liivametsa - krundi pindala: 6466 m2 - maa sihtotstarve: 100% maatulundusmaa (M) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: ML/EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 500 m2, sh ühe hoone suurim ehitisealune pindala kuni 300 m 2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: elamu - kuni 2 maapealset korrust (teine korrus on lubatud katusekorrusena) abihoone 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: elamu kuni 9,0 m abihoone kuni 6,0 m - hoonestusala suurus 1228 m2 Kitsendused:  servituudi seadmise vajadus - olemasolevale madalpingeõhuliinile kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses võrguvaldaja kasuks - olemasolevale madalpinge maakaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks - projekteeritud madalpingemaakaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks Krunt pos nr 2, aadressi ettepanek Liivamäe - krundi pindala: 5945 m2 - maa sihtotstarve: 100% maatulundusmaa (M) - krundi kasutamise otstarve vastavalt DP-le: ML/EP - hoonete suurim ehitisealune pindala: kuni 500 m2, sh ühe hoone suurim ehitusalune pindala kuni 300 m 2 - hoonete suurim lubatud arv: kuni 4 (1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) - hoonete suurim lubatud korruselisus: elamu - kuni 2 maapealset korrust (teine korrus on lubatud katusekorrusena) abihoone 1 korrus - hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: elamu kuni 9,0 m abihoone kuni 6,0 m - hoonestusala suurus 1189 m2 Kitsendused:  kinnismälestis ARHEOLOOGIAMÄLESTIS - kalmistu 12811  Kambja valla üldplaneeringu kohase rohekoridori serva ulatus  22136 Kambja – Rebase tee kaitsvööndi ulatus 30m äärmise sõiuraja servast  servituudi seadmise vajadus - olemasolevale madalpingeõhuliinile kaitsevööndi (koridori laius 2+2m) ulatuses võrguvaldaja kasuks - olemasolevale madalpinge maakaablile kaitsevööndi (koridori laius 1+1m) ulatuses võrguvaldaja kasuks Detailplaneeringu alusel kruntide kasutamise sihtotstarvete (alus: Siseministeerium „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013“) seletused: Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 5  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering ML – muu looduslik maa (põllumajanduslikust kasutusest väljas olev muu looduslik maa) EP – üksikelamu maa (ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa) Kavandatava hoonestuse kasutamise otstarbed vastavalt majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusele nr 51 „Ehitiste kasuta- mise otstarvete loetelu“ on järgnevad: - üksikelamu (11101); - elamu, kooli vms abihoone (12744). 4.4. Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted. Käesolevas detailplaneeringus on hoonestatavate kruntide hoonestusalade paigutamisel arvestatud juurdepääsutee asukohaga, ala reljeefiga, eeldatavate asukohtadega metsa osaliseks taastamiseks, kehtivate kitsendustega, ilmakaartega, kinnistu omaniku soovidega jms. Hoonestusalad on kavandatud võimalikult lähestiku, arvestatud on kahe elamu õuealade piisava kaugusega privaa- tuse tagamiseks. Võimalikult lähestikku asetsevad hoonestused jätavad kaugemalt vaadates ühe tervikliku hoonetekopleksi (nn taluhoonestuse) mulje ega loo linnlikku miljööd. Kambja Vallavolikogu 15.10.2025 otsuse nr 79 „Lalli külas asuvate Liivametsa ja Liivamäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ Lisa „Lalli külas asuvate Liivamäe (kü tunnus 28301:001:2127) ja Liivametsa (kü tunnus 28301:001:2128) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu LÄHTESEISUKOHAD“ p-st 4.5.1.lähtuvalt on käesolevas detailp- laneeringus Liivamäe ja Liivametsa katastriüksutele määratud hoonestusalade pindalad 20% katastriüksuse pindalast. Kohustuslikku ehitusjoon ei ole ette nähtud, hoonete põhimahtude ja katuseharja suund on vaba. Vastavalt Kambja Vallavolikogu 15.10.2025 otsuse nr 79 Lisa p-le 4.4.2. on käesolevas detailplaneeringus lubatud lisaks ehitusloa või ehitusteatise kohustusega hoonetele (1 elamu ja kuni 2 abihoonet) rajada 1 kui 20m2 ehitsealuse pinnaga ja kõrgusega kuni 5m hoone, st 20m² ehitisealuse pinnaga hooned peavad jääma käesolevas detailplaneeringus määratud hoonestusalale, ehitisealuse pinna ja lubatud hoonete arvu sisse (krundil kokku kuni 4 hoonet). Ühe hoone ehitusalune suurim lubatud pindala on 300 m2. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. 4.5. Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded. 4.5.1. Hoonete arhitektuurinõuded. Planeeringuala lähipiirkonna hoonestus on üsna samailmeline - on nii vanemaid kui hilisminevikus püstitatud traditsioonilise arhi- tektuuriga kahepoolse ca 300…450 kaldega katustega hooned. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustele rajatav hoonestus peab sobima piirkonnas välja kujunenud arhitektuursesse miljöösse. Hooned kavandada traditsioonlise arhitektuuriga kuid kaasaegse arhitektuurikeelega. Mõlema katastriüksuse hooned peava koos moodustama terviku, st hoonete arhitektuur peab olema kavandatud sarnases laadis. Tulenevalt lähipiikonna hoonete arhitektuurist on kavandatud hoonete katusekalle lubatud vahemikus 30 0 – 450; katusekujud: viil- katus, kelpkatus; katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi, kaasaegne eterniit-plaat. Fassaadide välisviimistluses kasutada naturaalseid materjale, nt puit, kivi (tellis või silikaatkivi), betoon, krohv, klaas jms ja nende nende sobivaid kombinatsioone. Välisviimistluses on keelatud kasutada profiilplekki, plastikut jms. Hoonete välisviimistluses kasutada pastelseid looduslikke värvitoone. Värvide valikul vältida kirkaid värvitoone. 4.5.2. Piirete asukoht ja arhitektuurinõuded. Hoonestatavatele katasriüksustele on lubatud rajada piirdeaed kõrgusega kuni 1,5m ainult planeeritud hoonestusala/õuela piirile või sellest sissepoole. Krundile kavandatavad piirded peavad sobituma antud keskkonda. Piirded lahendada sobivas koosluses hoonestusega. Piirdeaia pinnast min 25% peab olema läbipaistev. Lubatud on lähipiirkonnas välja kujunenud läbipaistvad puitpiir- ded või metall-võrk või -paneelpiirded. Metallpiire on soovituslik „peita“ vabakujulisse madalhaljastusse. Keelatud on läbipaistmatud piirded. Piirdeaia joonised esitada hoonete ehitusprojektides ja kooskõlastada valla arhitektiga eskiisi staadiumis. 4.6. Liikluskorraldus. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustele juurdepääs on kavandatud avaliklt kasutatavalt 22136 Kambja – Rebase teelt läbi hoo- nestatava (vastavalt Kambja Vallavalituse 06.12.2024 projekteerimistingimustele nr 2411802/03760) Kelluka katastriüksuse (28301:001:2209). Mahasõit 22136 Kambja – Rebase teelt on rajatud vastavalt ehitusprojektile „KELLUKA KINNISTU MAHASÕIT RIIGITEELT NR 22136; PÕHIPROJEKT“ (OILS OÜ töö 2502,2025) ja Transpordiametiga 27.05.2025 sõlmitud ristumiskoha ehitamise lepingule nr 7.1-1/25/7223-2. Käesoleva detailplaneeringu põhijoonisele on kantud eespoolnimetatud ehitusprojektis kajastatud nähtavuskolmnurgad. Nähtavu- salas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (Ehitus- seadustik § 72 lg 2). Liivamäe katastriüksusele ulatub 22136 Kambja – Rebase tee kaitsvöönd 30m äärmise sõiuraja servast. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 6  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg 3. Käesolevas detailplaneeringus on Liivamäe katastriüksusel igasugune ehitustegevus (sh sadme- või liigvee juhtimine) kavandatud nimetatud tee kaitsevööndist väljapoole. Riigiteel parkimine ei ole lubatud. Kelluka katastriüksust (28301:001:2209) läbiva Liivametsa ja Liivamäe katastriüksusi teenindava kahesuunalise liiklusega juurde- pääsutee (eratee) katend (minimaalse laiusega 3,5m) täpsustada tee-ehitusprojektis. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustele on kummalegi ette nähtud min 3 parkimiskohta (alus: „Linnatänavad“ EVS 843:2016, tabel 9.2 - elamute parkimisnormatiiv, parkimiskoht/elamu (korter), väike-elamute ala) selleks krundile rajataval parkimisplatsil, varika- tuse all ja/või garaažis. Konkreetne parkimislahendus anda hoonestuse ehitusprjekti(de)s. Krundisisesed teed ja platsid rajada miljöösse sobiva tolmuvaba kattega, nt graniitkillustik, looduslik kivi, tänavakivi jms. 4.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted. Kambja Vallavolikogu 04.09.2007 määrusega nr 40 kehtestatud Kambja valla üldplaneeringu põhikaardi kohaselt paiknevad Liiva- mäe ja Liivametsa katastriüksused säilitataval metsamaal. Kambja Vallavolikogu 15.10.2025 otsuse nr 79 „Lalli külas asuvate Liivametsa ja Liivamäe maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“ Lisa „Lalli külas asuvate Liivamäe (kü tunnus 28301:001:2127) ja Liivametsa (kü tunnus 28301:001:2128) maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu LÄHTESEISUKOHAD“ p 4.7. „Haljastuse ja heakorrastuse põhi- mõtted“ kohaselt on metsa raadamine lubatud ainult juurdepääsutee rajamise ulatuses ning planeeritava hoonestusala ulatuses. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksustel on varasemalt (ca 2 aastat tagasi) teostatud lageraie. Lähteseisukohtade p 4.7.2. kohaselt peab minimaalselt 10% käesolevas detailplaneeringus käsitletavate katastriüksuste pinnast olema kaetud kõrghaljastusega (arvestades võrade perspektiivsed täismõõtmeid). Lähteseisukohtade p 4.7.3 kohaselt õuealalt välja jääv ala (endine metsamaa) tuleb Metsaseaduse alusel uuendada. Vastavalt Metsaseaduse § 3. Mets ja metsamaa p-le 2) on metsamaa maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitu- sega vähemalt 30 protsenti. Käesoelvas detailplaneeringus on kavandatud metsalinna-tüüpi hoonestatav ala, st kõrghaljastust peab olema vähemalt 50% ula- tuses hoonestava krunidi pinnast. Kõrghaljastuse taastamisel liikide valikul arvestada pinnase iseärasustega ja kasutada alal loo- duslikult levinud sobivaid liike. Istutav madalhaljastus (põõsad) peab samuti sobima antud miljöösse. Lubatud ei ole elupuuhek- kide rajamine. Välisruumi kujundamisel hoonete vahetus ümbruses (õuealal/hoonestusalal) on lubatud olemasoleva pinnakatte muutmine, kuid väljaspool õueala/hoonestusala peab säilima looduslik pinnakate. Krundisiseste teede ja platside katetena kasutada nt kiviplaate, graniitsõelmeid, lubatud ka tänavakivi ja murukivi. Verikaalplaneeringu lahendusega ei tohi kahjustada naaberkinnistu huve. Kõrghaljastusega alale maakütte horisontaalkontuure ei ole lubatud rajada. Vertikaalplaneerimine, haljastuse ja heakorra osa tuleb lahendada hoonestuse ehitusprojekti(de)s (soovituslikult juba es- kiislahenduses), milles lahendada ka haljastuse paiknemine ja liigiline koosseis ning võimalikud väikevormid. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Jäätmete konteinerite paigu- tus määrata hoonestuse projektis. Olmejäätmete liigiti kogumine lahendadaa omal krundil. Krundi valdaja peab tagama regulaarse prügi äraveo. 4.8. Tuleohutusabinõud. Hoonete kavandamisel arvestada siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahe- tuse nõuded, tingimused ning kord“. Määratud hoonestusalad ja naaberkinnistutel paiknevate hoonete/hoonestusalade vahelised kaugused on suuremad kui 8m. Detailplaneeringus on hoonete lubatud min tulepüsivusklassiga TP3. Kavandatud hoonete kubatuurid on sellised, millele piisab nõutavast normvooluhulgast 10 l/s 3 tunni vältel. Tuletõrjetehnika juurdepääs hoonetele peab olema tagatud vähemalt kolmest küljest. Tulekustutusvesi saadakse piirkonna tulekustutusvee mahutitest/tiikidest. Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 7  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering Täpsemad tuleohutuse tagamise nõuded määrata hoonestuse ehitusprojektides. 5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS. 5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon. Liivametsa ja Liivamäe katastriüksused paiknevad hajaasustusalal (väljaspool reoveekogumisala) ning lähinaabruses olemasole- vad, piirkonda teenindavad ühisveevarustuse ja -reoveekanalisatsiooni torustikud puuduvad ning piirkonda ei ole lähemal ajal ühis- veevarutuse ja kanalisatsiooni rajamist ette näha. Hoonestatavate katastriüksuste veevarustus (a´0,5m3/ööp) on kavandatud Liivametsa katastriüksusele rajatava puurkaevu baasil. Hoonestatavate katastriüksuste reoveekanalisatsioon on ette nähtud kas omale krundile paigaldatava lekkekindla kogumismahuti (min 10m3) baasil või rajada nõuete- ja võimalustetekohane biopuhasti. Olulisi erinevusi nende keskkonnamõjudes ei ole, kui on täidetud seadusega ette nähtud nõuded. Üldjuhul on omavalitsuse territooriumil lubatav väljaspool reoveekogumisala asuvates piirkondades, kus ei ole ühiskanalisatsiooni ega ole ka selle rajamist kavandatud, reovee kohtkäitlus. Nendes piirkondades võib lisaks kogumismahutitele kasutada reovee koht-käitluseks omapuhasteid (kohtpuhasteid, mille projekteeritud reostuskoormus on alla 50 ie), kui keskkonnaalasel kaalutlusel on see lubatav, juhtides neist bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse. Omapuhastites tuleb reovesi enne suublasse juhtimist puhastada vastavalt asjassepuutuvatele õigusaktidele, so suublasse juhitav heitvesi peab vastama õigus- või haldusakti- dega määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja saasteainete heitkogustele. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutus- vee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on kehtestatud piirmäärad puhastist väljuvale puhastatud heitveele, mida võib immutada. Käesolevas detailplaneeringus käsitletavatele hoonestatavatele katastriüksustele on eeldatavalt võimalik rajada reoveepuhasti (biopuhasti) koormusega ca 2 x 0,5m³/d tekkiva reovee puhastamiseks. Puhasti hüdraulilise koormuse arvutamisel arvestada, et drenaaži- ja sademevett ei juhita reoveekanalisatsioonitorustikku. Puhasti asub pinnasesse paigaldatava(te)s mahuti(te)s ning sette äraviimiseks peab puhasti paiknema sarnaselt kogumismahutile paakautoga juurdepääsetavas kohas. Biopuhasti kuja hoonetest on maa-aluse omapuhasti korral ka 5 m, arvestades keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 „Ka- nalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” nõuetega. Reoveepuhasti asukohaks tuleb alati valida ala, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: 1) reoveepuhasti paikneb kohas, kus reoveepuhasti avarii korral reovesi ei ohusta põhjavett; 2) reoveepuhasti jääb asulast valdavate tuulte suhtes allatuult (välja arvatud kinniste süsteemide ja maa-aluste omapu- hastite korral); 3) reoveepuhasti paikneb kohas, mida ei ohusta üleujutused; 4) tuleb arvestada maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi; 5) tuleb arvestada kujadega. Omapuhasti(d) võib seega paigutada samasse asukohta, kuhu kavandatakse kogumismahutit kruntidel. Puhasti tüübi valikul tuleb arvestada: 1) heitvee kohta kehtestatud nõudeid; 2) reovee füüsikalisi ja keemilisi omadusi; 3) reovee tekkimise ja selle omaduste muutumise dünaamikat ajas; 4) reoveepuhastisse suunatava reovee reostus- ja hüdraulilise koormuse muutumist tulevikus; 5) reoveepuhasti maksumust selle toimimise kestel; 6) reoveepuhasti rajamise ja kasutamise majanduslikku otstarbekust; 7) heitvee pinnasesse immutamise korral põhjavee kaitstust; 8) heitvee suublaks oleva veekogu kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid. Konkreetne reovee ärajuhtimise lahendus anda hoonestuse ehitusprojektides. Täpseid nõudeid reguleerib Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise eeskiri ning kohaliku omavalitsuse kehtestatud reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri. Käesolevas detailplaneeringus on variantlahendusena kavandatud reovee puhasti ja imbtunnel. Biopuhasti ja imbsüsteemide pai- galdus peab toimuma vastavalt sedamete tootja paigaldusjuhendile. Süsteem peab olema paigutatud nii, et tühjendusauto pääseks sellele ligi. Hoonestatava krundi sisesed veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektid koostada elamute/abihoonete ehitusprojektide koos- seisus. 5.2. Sademevee- ja pinnasevee ärajuhtimine. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud lahenduse realiseerumisel ei muutu oluliselt ala sademe- ja drenaažvee hulk. Suure pindalaga kõvakattega teid ja platse kavandatakse vähesel määral, suurem osa detailplaneeringualast on haljasala. Sademevesi on ette nähtud hajutada omal krundil ja immutada pinnasesse naaberkinnistute huve kahjustamata. Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 8  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering 5.3. Elektrivarustus. Elektrienergia tarbijateks on 2 üksikelamutega hoonestatavat katastriüksust (peakaitse a´ 3x25A), arvutuslik amperaaž kokku on 50A. Olemasolev liitumis- ja jaotuskilp paikneb Liivametsa katastriüksusel oleval liinimastil. Välja kujunenud olukorda pole eeldatavalt vaja muuta. Elektritoide liitumiskilbist hooneni rajada maakaabliga. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav, st kinnistu omani peab tagama liitumiskilbile vaba juurdepääsu. Liituja esitab liitumistaotluse detailplaneeringu kohase võrguühenduste loomiseks, sõlmib liitumislepingu ja maksab liitumistasu. Elektrivarustuse ehitusprojekti koostamiseks taotleda võrguvaldajalt täpsustavad tehnilised tingimused. Peakaitse amperaaž, kaab- lite paiknemise asukoht ja kaablite ristlõiked täpsustada vastavas ehitusprojektis. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma liini vastava ehitusprojekti alusel. Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga (Elektrilevi OÜ). Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elekt-rie- nergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektri- levi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada kinnistute aadressid. 5.4. Tänavavalgustus. Käesolevas detailplaneeringus avaliku kasutusega 22136 Kambja – Rebase tee äärde tänavavalgustust ei ole ette nähtud. Hoo- nestavate kruntide ja juurdepääsutee võimalik rajatav välisvalgustus ei tohi häirida liiklust maanteel. 5.5. Telekommunikatsioonivarustus. Käesoelvas detailplaneeringus ei ole alale sidevarustuse kaablite paigaldamist ette nähtud. Telefoni- ja andmeside on kavandatud raadiolahenduse baasil. 5.6. Soojavarustus. Hoonete küte on kavandatud erinevate lokaalsete kütmisviisidega, nt maaküte, õhksoojuspump, puuküttel ahi ja/või kamin, päike- sepaneelid jms või erinevate kütteliikide kombinatsioonid. Kõrghaljastusega alale maakütte horisontaalkontuure ei ole lubatud rajada. Hoonete küttelahendus esitada hoone(te) ehitusprojekti(de) mahus. 6. KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATAVA ELLUVIIMISEKS Kambja Vallavolikogu jättis 15.10.2025 otsusega nr 70 algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise, kuna käesolev detailp- laneering ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi - KeHJS) § 33 lg 1 punktis 3 nimetatud planeering, so detailplaneering, mille alusel kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. Samuti pole kavandatav tegevus eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga, lähtudes KeHJS § 6 lõigetes 2 - 4 sätestatust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise va- jalikkust, täpsustatud loetelu“ alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks eelhinnangu koostamine, mistõttu pole võimalik ega ka vajalik KSH algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine. Planeeritud tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tege- vuse puhul minimaalne. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteemi) Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusob- jekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tege- vus võib mõjutada. Käesolevas detailplaneeringus kavandatud ala välisruumi tüübiks on metsalinn, st alal säilitatakse/taastatakse osaliselt looduslä- hedane metsamaastik. Tekkelooliselt on metsalinnana käsitatud asumeid, mis on tekkinud metsaste alade hoonestamisel – hoonete vahele jääb metsa-puid sel määral, et asumiruum näeb välja nagu mets. Haljastustingimused metsalinnas: • krundil on haljastusega alade osakaal vähemalt 50%. Nende hulka ei kuulu katuse- ja garaažipealne ega muu haljastus, mis ei ole rajatud maapinnale; • maksimaalselt tuleb säilitada olemasolevat kõrghaljastust; • kõrghaljastust asendada ja/või täiendada valdavas osas nende liikidega, mis on kodumaised ja sobivad just sellesse kasvukohatüüpi; • säilitada tuleb looduslikku pinnakatet (näiteks ei ole männimetsa alla mõtet rajada muru ja püüda seda iga hinna eest hooldada jms). • Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 9  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering Käesolevas detailplaneeringus käsitletav ala piirneb riigiteega 22136 Kambja – Rebase, mille liiklussagedus oli 2024 aastal 578 autot ööpäevas. Vastavalt Maa- ja Ruumiameti mürakaardi rakendusele jääb analoogse likklussagedusga teest elamuala normidele (II müra kategooria alas päeval piirväärtus 60 dBA ja öösel 55 dBA) vastava müra-ala tinglik piirjoon teest ca 50m kaugusele. Käesolevas detailplaneeringus on elamud kavandatud riigiteest ca 70m kaugusele. Lisaks vähendab liiklusmüra riigitee ja rajatavate elamute vahel paiknev kõrgendik ja kõrghaljastus. Liiklusmüra tõkestamise vajalikud ennetusmeetmed kavandada elamute ehitusprojektides, vt seletuskiri p 8 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks“. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringus kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esi- tatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega, et vältida töötajate eba- kompetentsusest või valedest töövõtetest tulenevat võimalikku ohtu keskkonnale. Ehitustööde organiseerimisel arvestada planeeringuala lähiümbruses reaalselt olemasolevate elamutega. Lühiajaliselt ehitustege- vusega kaasneva müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb vältida ehitustegevust öisel ajal (21.00-7.00). Ehitustegevusega kaas- nevad müratasemed ei tohi elamualadel kella 21.00 – 7.00 vahel ületada Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud II kategooria ala töös- tusmüra piirtaset - päeval 50dB ja öösel 40dB. Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piiväärtused elamutes ja ühikasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid. 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale. Detailplaneeringus kavandatud elamute rajamisega kaasneb positiivne sotsiaalne mõju uute kogukonnaelanike näol. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda mõningal määral ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest võib suure- neda müra- ja vibratsioonitase ning liiklussagedus, kuid ehitustegevus on lühiajalise iseloomuga ja pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Majanduslikud mõjud. Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju Vallale uute maksumaksjate lisandumise näol. Lisaks suu- reneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutajate arv. Rajatavad elamud tõstavad piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud. Liivamäe lõunapoolsel alal on kinnismälestis ARHEOLOOGIAMÄLESTIS - kalmistu 12811. Muinsuskaitseamet oma 12.09.2025 kirjas nr 5-10/2075-1 kavandatavale tegevusele tingimusi ei esitanud. Käesolevads detailplaneeringus on Liivamäe katastriüksusele määratud hoonestusla väljapoole mälestise kaitsevööndit, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Muinsuskaitseameti hinnangul on kultuurkihi paljandumise tõenäosus Liivamäe kinnistule hoone ehitamisel küll olemas, kuid väike. Sellegipoolest tuleb kaevetöödel olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tule- nevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskait- seametile. Detailplaneeringus on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete kavandamiseks. Tuginedes eeltoo- dule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Vastavuses kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga on käesolevas detailplaneeringus kavandatud kahe üksikelamu ja nende abi- hoonete püstitamine. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud. Kambja valla üldplaneeringus on maa- tulundusmaale lubatud kavandada eluasemkohti läbi detailplaneeringuprotsessi. Lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõningal määral mõjutatud keskkond. Arvestades planeeringuala lähiümbruses olemasolevate eluasemkohta- dega, siis lisanduvad 2 eluaset ei põhjusta antud asukohas olulist keskkonnamõju ning valla elanikkonna suurenemine kahe pere- konna võrra ei too eeldatavalt kaasa olulist mõju väljakujunenud infrastruktuurile. Kavandatud uued eluasemed sobivad antud asukohta; tagatud on üldplaneeringu soovitus eluasemete paiknemiseks liigendatud maastikul (lagedad alad vahelduvad metsa-aladega), millel on positiivne mõju elanike vaimsele ja füüsilisele tervisele ning kesk- konnatervise mõistes jääb toimima roheline võrgustik. 8. NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS.  Ehitusprojekt koostada Ehitusseadustiku mõistes pädeva isiku poolt.  Ehitusprojekti koostamisel lähtuda muu hulgas Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 10  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering -majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrusest nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ -majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusest nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ -majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusest nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded” -siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  Elamu ehitusprojekti koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 “Eluruumile esitatavad nõuded” ja Eesti standardiga EVS_EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“  Hoonete ehitusprojektis anda täpsed fassaadide lahendused.  Elamu ehitusprojektis esitada piirdeaia paikneine ja arhitektuurne lahendus.  Kuna planeeringuala on ehitusgeoloogiliselt uurimata ala, siis tuleb enne konkreetseid projekteerimistöid teostada ehitus- geoloogilised uuringud.  Elamute projekteerimisel tagada, et planeeritud hooned oleksid vastavuses Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56-58 nõue- tele.  Planeeritud ala võib lugeda II müra kategooria alaks. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lisa 1 kohaselt kehtib II müra kategooria alas päeval piirväärtus 60 dBA ja öösel 55 dBA (müratundliku hoone teepoolsel küljel päeval piirväärtus 65 dBA ja öösel 60 dBA). Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb elamute ehitusprojektides arvestada olemasolevast ja pers- pektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Autoliiklusest tuleneva müra ja õhusaaste mõjude leevendamiseks tuleb kavandatud eluhooned projekteerida ja ehitada võimalikult õhutihedad, müra- ja vibratsioo- nikindlad ning kasutada õhu kõrgendatud filtreerimissüsteeme.  Tagada elamute siseruumides sotsiaalministri 04.03. 2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamu- tes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 6 (1) punktides 2, 6 ja 8 sätestatud müratasemete mitte ületamine. Elamus vaikust nõudvad ruumid kavandada maanteest kaugemale  Elamute ehitusprojektides arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja Eesti standardi EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul raken- dada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt Eesti standardile EVS-EN ISO 717 „Akustika. Hoonete ja ehitu- selementide heliisolatsiooni hindamine. Osa 1: Õhuheli isolatsioon“.  Standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Tabelis 6.3 – „Välispiiretele esitatavad he- liisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest“ toodule tuleks projekteerida hoone välispiirete konstruktsioonid mini- maalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R’w + Ctr ≥ 30 dB, olenevalt planeeritud ruumide kasutusotstarbest ja asukohast. Akende valikul pöörata tähelepanu akende heliiso- latsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võtta akna nõutava heliisolatsiooni suu- ruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.  Hoone välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ette nähtud elemendid ei vähen- daks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud.  Arvestada sotsiaalministri 17.05.2002 määruse nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ nõudeid.  Kavandatavate tehnoseadmete (nt soojuspump) tekitatav müra ei tohi kinnistu piiril ületada normtasemeid. Keskkonnami- nistri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid" Lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväär- tust.  Elamu ehitusprojekti koostamisel arvestada majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 “Eluruumile esitata- vad nõuded” ja Eesti standardiga EVS_EN 17037:2019+A1:2021/AC:2022 „Päevavalgus hoonetes“  Hoonete kavandamisel arvestada siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja siseministri 18.082.2021 määrusega nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“  Hoone min tulepüsivusklassi täpsustada ehitusprojektis.  Hoone(te) ehitusprojekt(id) kooskõlastada Päästemetiga.  Planeeringuala sõiduteed ja parkimisplatsid projekteerida vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele vastava pädevusega spetsialisti poolt.  Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.  Hoonestuse ehitusprojektides anda sademevee ja liigvee ärajuhtimise konkreetne lahendus.  Ehitusprojektis lahendada vertikaalplaneerimine, vältida sademevee valgumine naaberkinnistutele.  Tehnovõrkude ehitusprojektide koostamiseks taotleda tehnovõrkude ja/või ressursivaldajatelt täpsustatud tehnilised tingi- mused. Tehnovõrkude ehitusprojektid kooskõlastada võrguvaldajatega ja/või ressursivaldajatega.  Puurkavu rajamiseks koostada eraldi ehitusprojekt vastavalt Ehitusseadustiku ja Veeseaduse nõuetele.  Välisvalgustuse projekteerimisel arvestada läheduses paiknevate elamukruntidega ning vältida nende ülemäärast valgus- tamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid. Vältida valgustuse suunamist riigiteel liikletjatele. Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 11  Lalli küla, Liivametsa ja Liivamäe katastriüksuste ja lähiala Kambja vald, Tartumaa detailplaneering  Ehitusprojektide koosseisus kajastada kavandatav haljastus. Kõrghaljastus ei tohi takistada päästetöid. 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA JA DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE KAHJUDE HÜVITAJA. Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualale edaspidi rajatavate ehitusprojektide koostamisel. Planeeritud alale koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. DP kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord: 1) planeeringukohaste servituutide seadmine; 2) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finant- seerimisel. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrval- dada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpor- diametile nõusoleku saamiseks. Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist, mis on planeeringus kavandatud kruntide ehitusõiguse realiseerimiseks va- jalik, on võimalik planeeritud hoonete ehitusõigus realiseerida, st hoonete püstitamiseks ehituslubade taotlemine. Planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud kahjud kolmandatele isikutele hüvitab krundi igakordne omanik. Rajatavad ehitised ei tohi kahjustada naaberkinnistute kasutamisvõimalusi (kaasa arvatud haljastust) ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Detailplaneeringu tehniline koostaja: Casa Planeeringud OÜ 12  Kambja Vallavalitsus Teie 15.05.2026 nr 6-1/232-11 [email protected] Pargi tn 2 Meie 05.06.2026 nr 7.2-2/26/13981-6 61714, Tartu maakond, Kambja vald, Ülenurme alevik Kambja vallas Liivamäe ja Liivametsa maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Tartu maakonnas Kambja vallas Lalli külas Liivamäe ja Liivametsa maaüksuste ja lähiala detailplaneeringule katastritunnused 28301:001:2127 ja 28301:001:2128, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused kahe elamu ja abihoonete rajamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Oleme 27.05.2025 sõlminud ristumiskoha ehitamise lepingu. Ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle antud hiljemalt enne hoonetele kasutusloa andmist. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Kuuse peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisad: 1. Liivamäe ja Liivametsa DP_SELETUSKIRI 2. Liivamäe ja Liivametsa DP_PÕHIJOONIS Kristi Kuuse 58603278, [email protected] 2 (2)