RAKVERE VALLA
ÜLDPLANEERING
Aprill 2026
Rakvere valla üldplaneering
Sisukord
1. ÜLDINFO ÜLDPLANEERINGU KOHTA .............................................................................................................. 5
1.1 ÜLDINFO ........................................................................................................................................................... 5
1.2 PLANEERINGUALA ULATUS JA ASUKOHT ................................................................................................................... 6
1.3 ÜLDPLANEERINGU KOOSSEIS JA VORMISTAMINE ........................................................................................................ 7
1.4 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ÜLESANDED ........................................................................................... 7
2. ÜLDPLANEERINGU LAHENDUS ....................................................................................................................... 8
2.1 RUUMILISE ARENGU ÜLDISED PÕHIMÕTTED.............................................................................................................. 8
2.2 AVALIK HUVI ...................................................................................................................................................... 9
2.3 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDMISE ALUSEKS OLEVAD TINGIMUSED ........................................................................ 10
2.3.1 Üldised tingimused .............................................................................................................................. 10
2.3.2 Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusega .................................................................... 10
2.3.3 Hoone või rajatise kasutamise otstarve............................................................................................... 11
2.3.4 Hoone või rajatise suurim lubatud arv maa-alal ................................................................................. 11
2.3.5 Hoone või rajatise asukoha määramine .............................................................................................. 11
2.3.6 Hoone või rajatise suurim lubatud ehitisealune pind .......................................................................... 12
2.3.7 Hoone või rajatise kõrgus ja vajaduse korral sügavus ......................................................................... 12
2.3.8 Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused .................................................................... 13
2.3.9 Ehitusuuringute tegemise vajadus ....................................................................................................... 13
2.3.10 Tingimused haljastusele, heakorrale ja maastikukujundusele ............................................................ 13
2.3.11 Tingimused radooniohtlikus piirkonnas ............................................................................................... 14
2.3.12 Tingimused veekogu kaldaalal ja üleujutusohuga aladel. Ehituskeeluvööndi muutmise ettepanekud.
15
2.3.13 Tingimused põhjavee kaitseks ............................................................................................................. 15
2.3.14 Tingimused olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamiseks (ORME) ........................................................ 17
2.3.15 Tingimused ja põhimõtted piirete rajamisel ........................................................................................ 18
2.3.16 Müra normtasemete kategooriate määramine .................................................................................. 19
2.3.17 Maaparandussüsteemide asukoha ja kitsenduste määramine ........................................................... 20
2.4 DETAILPLANEERIMINE ........................................................................................................................................ 21
2.4.1 Üldised tingimused detailplaneeringu koostamisel ............................................................................. 21
2.4.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud .............................................................................. 21
2.5 KATASTRIÜKSUSE MOODUSTAMINE ...................................................................................................................... 22
2.5.1 Katastriüksuse moodustamise üldised põhimõtted ............................................................................. 22
2.5.2 Katastriüksuse minimaalsuuruse määramine ..................................................................................... 23
2.6 TIHEASUSTUSEGA ALA JA LINNALISE ASUSTUSEGA ALA............................................................................................... 23
2.7 KOMPAKTSE ASUSTUSEGA ALA ............................................................................................................................. 26
2.8 HAJAASUSTUSEGA ALA ....................................................................................................................................... 29
2.9 MAAKASUTUSE JUHTOTSTARVE ........................................................................................................................... 29
2.9.1 Elamumaa-ala (E) ................................................................................................................................ 30
2.9.1.1 Väikeelamumaa (EV) ........................................................................................................................................ 31
2.9.1.2 Korterelamumaa (EK) ....................................................................................................................................... 33
2.9.2 Ärimaa-ala (Ä) ..................................................................................................................................... 34
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 2 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.9.3 Tootmismaa-ala (T) ............................................................................................................................. 36
2.9.3.1 Tehnoehitise maa-ala (OT) ............................................................................................................................... 37
2.9.3.2 Mäetööstuse maa (TM) .................................................................................................................................... 38
2.9.4 Põllumajandusmaa (MP) ..................................................................................................................... 42
2.9.4.1 Väärtuslik põllumajandusmaa (MPV) ............................................................................................................... 43
2.9.4.2 Aianduse maa-ala (MPA) .................................................................................................................................. 44
2.9.5 Metsamajandusmaa (MM) .................................................................................................................. 45
2.9.6 Ühiskondlike ehitiste maa-ala (Ü)........................................................................................................ 45
2.9.7 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala (P)............................................................................................. 47
2.9.8 Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP) .................................................................................................. 47
2.9.9 Kaitsehaljastuse maa-ala (HK) ............................................................................................................. 48
2.9.10 Kalmistu maa-ala (K) ........................................................................................................................... 48
2.9.11 Riigikaitsemaa-ala (R) .......................................................................................................................... 49
2.9.12 Teemaa-ala (LT) ................................................................................................................................... 49
2.9.13 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ) ............................................................................................................... 49
2.9.14 Segaotstarbega maa-alad (ÄT), (EÄ) ................................................................................................... 50
2.10 LOODUSKESKKOND JA KULTUURMAASTIK ............................................................................................................... 50
2.10.1 Väärtuslik maastik (VM) ...................................................................................................................... 50
2.10.2 Miljööväärtuslikud hoonestusalad (MH) ............................................................................................. 52
2.10.3 Rohevõrgustik (RV) .............................................................................................................................. 54
2.10.4 Vaated ................................................................................................................................................. 55
2.10.5 Kultuuripärand ..................................................................................................................................... 56
2.10.5.1 Kultuurimälestised ....................................................................................................................................... 56
2.10.5.2 Kohaliku tähtsusega kultuuripärand ............................................................................................................ 56
2.10.5.3 Arheoloogiapärandirikkad alad .................................................................................................................... 57
2.10.6 Vääriselupaigad ................................................................................................................................... 58
2.10.7 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................................... 58
2.10.7.1 Riiklik kaitse ................................................................................................................................................. 58
2.10.7.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavad loodusobjektid .............................................................. 59
2.10.8 Kogukonna-alad riigimetsas ................................................................................................................ 60
2.11 TEEDEVÕRGUSTIK. LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED .............................................................................................. 60
2.11.1 Raudtee................................................................................................................................................ 60
2.11.2 Riigiteed ............................................................................................................................................... 61
2.11.3 Kohalikud teed ..................................................................................................................................... 65
2.11.4 Erateed ................................................................................................................................................ 66
2.11.5 Parkimine ............................................................................................................................................. 66
2.11.6 Jalgratta- ja jalgteed ........................................................................................................................... 67
2.11.7 Matkarajad .......................................................................................................................................... 68
2.11.8 Juurdepääsud....................................................................................................................................... 69
2.12 TEHNOVÕRGUD JA RAJATISED.............................................................................................................................. 70
2.12.1 Elektrivõrk ............................................................................................................................................ 70
2.12.2 Gaasivõrk ............................................................................................................................................. 72
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 3 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.12.3 Taastuvenergia .................................................................................................................................... 73
2.12.3.1 Tuuleenergia ................................................................................................................................................ 73
2.12.3.2 Päikeseenergia ............................................................................................................................................. 76
2.12.3.3 Maasoojussüsteem ...................................................................................................................................... 77
2.12.4 Veevarustus ja reovee kanalisatsioon ................................................................................................. 77
2.12.5 Sademevesi .......................................................................................................................................... 79
2.12.6 Soojavarustus ...................................................................................................................................... 80
2.12.7 Tuletõrje veevõtukohad ....................................................................................................................... 81
3. ASUSTUSÜKSUSTE VAHELISE LAHKMEJOONE MUUTMISE ETTEPANEKUD .................................................... 81
4. ETTEPANEKUD LÄÄNE-VIRU MAAKONNAPLANEERINGU 2030+ MUUTMISEKS ............................................. 82
4.1 ROHEVÕRGUSTIKU MUUTMISE ETTEPANEK ............................................................................................................. 83
4.2 VÄÄRTUSLIKE MAASTIKE MUUTMISE ETTEPANEKUD.................................................................................................. 85
4.3 LINNALISE ASUSTUSEGA ALA SUURENDAMISE ETTEPANEK .......................................................................................... 87
4.4 MUUD ETTEPANEKUD ........................................................................................................................................ 88
5. RAKENDUSSÄTTED ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMISEL ................................................................................... 89
6. ÜLDPLANEERINGU JOONISTE JA LISADE NIMEKIRI ....................................................................................... 89
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 4 / 89
Rakvere valla üldplaneering
1. Üldinfo üldplaneeringu kohta
1.1 Üldinfo
Algatatud Rakvere Vallavolikogu 17.10.2018 otsusega nr 59
Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu __________ otsusega nr ___
Kehtestatud Rakvere Vallavolikogu __________ otsusega nr ___
Muudetud (siia sisestada üldplaneeringut muutva haldusakti info koos viitega muudetud seletuskirja
punktile)
Üldplaneeringu koostamise korraldaja: Rakvere Vallavalitsus.
Üldplaneeringu koostamise konsultant/koostajad:
Kobras OÜ, registrikood 10171636. Riia 35, 50410 Tartu. Tel 730 0310 http://www.kobras.ee
Erki Kõnd – juhataja
Töögrupp:
Teele Nigola – projektijuht/maastikuarhitekt-planeerija. Tel 730 0310, 518 7602.
[email protected]
Raivo Laidma – planeerija
Siiri Rist – kartograaf
Anneken Pipar – planeerija
Noeela Kulm – keskkonnaetaastuvenkspert, juhtekspert (KMH0159)
Margit Lillema – keskkonnaekspert
Urmas Uri - geoloog, keskkonnaekspert (KMH0046)
Marite Paat – keskkonnaekspert
Ene Kõnd – tehniline kontrollija
Rakvere valla ametnikud
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1) Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri;
KMH0159 Noeela Kulm.
2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri, Teele Nigola
3) Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 5 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
4) Kutsetunnistused:
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 222980 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola.
1.2 Planeeringuala ulatus ja asukoht
Planeeringuala1 on kogu kohaliku omavalitsuse territoorium. Planeeringuala asub Lääne-Viru maakonnas
ning piirneb Tapa, kadrina, Haljala, Viru-Nigula ja Vinni valdadega ning Rakvere linnaga (skeem 1).
Skeem 1. Planeeringuala asukoht
1 Digitaalsed ruumiandmed: Plan_ala
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 6 / 89
Rakvere valla üldplaneering
1.3 Üldplaneeringu koosseis ja vormistamine
Üldplaneering koosneb seletuskirjast, jooniste digitaalsetest kihtidest ja nende esitluskujudest ning
planeeringu juurde kuuluvatest lisadest.
Jooniste digitaalsed infokihid ja nende esitluskujud on koostatud ESRI ArcGIS tarkavaraga ArcPro L-
EST97 koordinaatsüsteemis, seletuskiri Microsoft Office kontoritarkvaraga. Planeeringu koostamisel
kasutatud digitaalsete alusandmete ja planeeringulahenduse kehtestatud kihtide info on esitatud
planeeringu seletuskirjas viidetena.
Jooniste esitluskujud on väljavõtted üldplaneeringu digitaalsetest kihtidest, andes üldistavat infot terve
valla kohta või väljavõtetena konkreetsetes piirkondades seatud maakasutustingimuste osas.
Üldplaneeringu seletuskirjas eristatakse planeeringuga määratavaid maakasutuse- ja ehitustingimusi,
põhjendusi ning selgitusi. Seletuskiri sisaldab viiteid vastava punkti juurde kuuluvate, planeeringuga
kehtestatavetele digitaalsetele ruumiandmetele. Seletuskiri, jooniste esitluskujud ja üldplaneeringu lisad on
*.pdf formaadis ja avatavad vabavaralise tarkvara abil.
1.4 Üldplaneeringu koostamise eesmärk ja ülesanded
Rakvere valla üldplaneeringu eesmärk on Rakvere valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja
üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste (sh projekteerimistingimuste
aluseks olevate tingimuste) seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Rakvere vallast atraktiivse elamis- ja
ettevõtluspiirkonna kujundamine.
Üldplaneeringu koostamise ülesanded on sätestatud planeerimisseaduses ja neid on täpsustatud
lähteseisukohtadega. Rakvere valla üldplaneeringu koostamisel lahendatakse planeerimisseaduses 2
sätestatud ülesanded, mis on valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt olulised 3
Üldplaneeringu koostamisega koos on läbi viidud planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja
määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat
territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses ning KSH aruanne on planeeringu
juurde kuuluv lahutamatu lisa (lisa 1).
2 Planeerimisseadus § 75 lõige 1
3 Planeerimisseadus § 75 lõige 2
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 7 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2. Üldplaneeringu lahendus
2.1 Ruumilise arengu üldised põhimõtted
Rakvere valla tulevikuvisioon vastavalt valla arengukavale on, et vald on kasvavat heaolu,
tasakaalustatud arengut ja turvalisust pakkuv elupaik, kus ollakse innovaatilised, hoitakse elu- ja
looduskeskkonda ning säilitatakse kohalikku identiteeti ja kultuuripärandit.
Ruumilise arengu üldiseid põhimõtteid tuleb käsitleda kui ühiskondlikku kokkulepet, kuidas Rakvere valla
territooriumi edasi arendada. Ruumilise aluse üldised põhimõtted on aluseks maa- ja veealade kasutamis-
ja ehitustingimuste määramisel. Valla ruumilise arengu üldised põhimõtted tuginevad sõnastatud
tulevikuvisioonile.
Ruumilise arengu kooskõla põhimõte üldisema taseme planeeringuga seisneb ruumilise arengu ning
suundumuste ja maakasutustingimuste määratlemises kooskõlas „Lääne-Viru maakonnaplaneering
2030+“ dokumendis sätestatuga. Üldplaneering teeb ühtlasi ettepanekuid maakonnaplaneeringu
täpsustamiseks ja muutmiseks (p 4).
Üldplaneeringu lahendus käsitleb maakasutustingimusi määrates eraldi tiheasustusega alasid (p 2.6),
kompaktse hoonestusega alasid (p 2.7) ja hajaasustusega ala (p 2.8), mis on kooskõlas
maakonnaplaneeringus määratletud vöönditega maakonnakeskuse suhtes (skeem 2). Põhimõtteks on
asukohapõhiselt arvestada nii ehituslikult tiheasustusega keskkonna laienemisega, kui ka kahanemisega.
Keskkonnahoiu ja tasakaalustatud arengu põhimõte seisneb kõikidel aladel ja kõikide tegevustega
seoses keskkonnaküsimuste integreerimist otsustusprotsessidesse. Keskkonna all tuleb üldplaneeringu
kontekstis mõista looduskkeskkonda, kultuurilist keskkonda, majanduskeskkonda ja sotsiaalset keskkonda
koos.
Skeem 2. Rakvere valla keskused (Allikas:
maakonnaplaneering).
Tasakaalustatud arengut silmas pidades on
üldplaneeringuga ette nähtud võimalikud
arengualad nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonna
arendamiseks. Rakvere valla omapäraks on
suurel territooriumil maardlate osakaal (p
2.9.3.2), aga ka maastiku suur nitraaditundlikkus
ja kaitsmata põhjavesi (p 2.3.13).
Tasakaalustatud arengupõhimõte rõhutab, et
seaduses sätestatud maavara kasutuselevõtu
õiguse kõrval on ka kohustus hoida ja luua
omavalitsuses kvaliteetset elukeskkonda muudel
eesmärkidel.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 8 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.2 Avalik huvi
Avalik huvi on defineerimata õigusmõiste. Selle määratlemine planeerimisprotsessis ja
üldplaneeringu elluviimisel on suurel määral kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
Üldised põhimõtted avaliku huvi üle otsustamisel:
1) Avalikule huvile toetumisel otsustusprotsessis tuleb otsuses alati kaalutleda ja selgitada, milles avalik
huvi seisneb. Tuleb kaalutleda, kuidas avalike ja üldiste huvide realiseerimine eraõigusliku isiku maal
võimalikult vähimal viisil koormaks maa omanikku. Kui eraomandis olevat kinnisasja soovitakse
avalikele huvidele viidates koormata, siis peab haldusakt sisaldama nii faktilist, kui ka õiguslikku
motivatsiooni.
2) Avaliku huvi tuvastamiseks tuleb analüüsida rajatisest tuleneva mõju suurust, ulatust, intensiivsust ja
kestust. Mõju pakub laiemale avalikkusele huvi eelkõige siis, kui mõju ulatub kinnistu piirist kaugemale
ehk rajatis mõjutab laiemat ümbrust. Olulist avalikku huvi ei saa eeldada, kui mõjutatud on ainult
asukoha kinnisasi või naaberkinnisasjad. Mõjud võivad olla nii otsesed kui kaudsed.
3) Konkreetsed tingimused avaliku huviga objektidele juurdepääsuks ja selle maa kasutamiseks avaliku
huvi tagamiseks tuleb kokku leppida maaomaniku ja omavalitsuse vahel sõlmitava lepinguga või
maaomaniku ja avalikku huvi esindava muu isiku vahel.
Üldplaneeringuga peetakse avaliku huvi objektiks:
4) juurdepääsu tagamist kultuurimälestistele ja kohaliku tähtsusega kultuuripärandile (p 2.10);
5) juurdepääsu tagamist kõigile avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kantud veekogudele,
looduskaitse üksikobjektidele (p 2.10.7) ja maastike väärtuslikele looduse üksikobjektidele, millele
juurdepääs üle eraomandis oleva kinnisaja puudub;
6) juurdepääsu tagamist kõigile omavalitsusele kuuluvatele hoonetele ja rajatistele, kus/millega
osutatakse avaliku teenuseid (näiteks haridusasutused, kultuuriasutused, aga ka puhastusseadmed
jms, kui juurdepääs avalikult teelt või asjaõiguslepinguga tagatud juurdepääs puudub;
7) planeeritavaid uusi teid ja olemasolevaid erateid, kui need on vajalikud optimaalse transpordivõrgustiku
väljaehitamise tagamiseks;4 (p 2.11)
8) juurdepääsu tagamist avalikele haljasaladele ja puhkealadele, matka- ja suusaradadele,
vaatetornidele;
9) kõrgendatud avaliku huviga metsaalasid /kogukonna-alad riigimetsas (p 2.10.9);
10) olulise avaliku huviga rajatiseks võib pidada muuhulgas selliseid rajatisi, mis pälvivad avalikkuse
tähelepanu oma erakordsusega, näiteks ei ole selliseid ehitisi varem ehitatud või just vastupidi, neid
on varem ehitatud ja on teada, et need on seetõttu avalikkuse huviorbiidis.
4 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_tee, yp_transp_tee_rajatis
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 9 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.3 Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused
Projekteerimistingimused on seaduse alusel ehitusõiguse saamiseks määratavad tingimused 5
ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui
puudub seadusest tulenev või üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustus.
Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste6 all tuleb mõista selliseid tingimusi,
mille alusel ja mida arvestades väljastab kohalik omavalitsus asjakohasel juhul tingimusi
ehitusseadustiku tähenduses7 ehitusprojekti koostamiseks või lähteseiskohtadena
detailplaneeringu koostamiseks.8
Käesolevas peatükis seatud tingimusi tuleb käsitleda koos teiste üldplaneeringus seatavate
maakasutustingimustega.
2.3.1 Üldised tingimused
1) Projekteerimistingimuste alusel projekti koostades tuleb asjakohasel juhul alati arvestada võimalike
kliimamuutuste mõjudega, sh tuulekiiruste kasv, suurenevad sajuhulgad, üleujutused ja põud;
2) Kõik koostatavad detailplaneeringud ja projektid peavad vajadusel käsitlema võimalike kaasnevate
keskkonnahäiringute ( nt müra-, vibratsioon, õhusaaste, põhjavee reostumise oht) leevendamise
meetmeid;
3) Kõik koostatavad detailplaneeringud ja projektid peavad asjakohasel juhul käsitlema sidusust avaliku
ruumiga (juurdepääsud avalikete teedele, puhkealadele jms)
2.3.2 Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusega
Projekteerimistingimused antakse avatud menetlusega seadusega määratud juhtudel 9 ja üldplaneeringuga
määratud juhtudel:
1) jalgratta- ja jalgteede ehitamiseks (p 2.11.7);
2) uue kohaliku tee kavandamisel tiheasustusega alal või kompaktse hoonestusega alal (2.11.3);
3) üle 28 m kõrguse tehnorajatise ehitamiseks, kui detailplaneeringu koostamise kohustus puudub;
4) linnu- ja loomafarmide kavandamisel, kui detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju hindamise
kohustus puudub
5) maaraamidel päikeseelektrijaama (PEJ) rajamiseks tiheasustusega alal või kompaktse hoonestusega
alal väljaspool tootmismaa (T) ( 2.9.3) või äri- ja tootmismaa (ÄT) (2.9.14) juhtotstarbega alal. Kohalikul
omavalitsusel on õigus kaalutleda PEJ asukoha sobivust. Avaliku menetluse võib asendada
5 Ehitusseadustik § 26
6 alus: planeerimisseadus § 75 lg 1 p 18
7 Alus: ehitusseadustik § 26 lg 4
8 Alus: planeerimisseadus § 6
9 Alus: ehitusseadustik § 27, planeerimisseadus § 125
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 10 / 89
Rakvere valla üldplaneering
naaberkatastriüksuse omaniku kaasamisega projekteerimistingimuste menetlusse, kui PEJ
kavandatakse katastriüksuse piirdeaiana ja see ei asu avalikult kasutatava tee kaitsevööndis;
6) projekteerimistingimuste avatud menetlust tuleb kaaluda kohaliku tähtsusega kultuuripärandi (p
2.10.5.2) objektide korral
2.3.3 Hoone või rajatise kasutamise otstarve
1) Hoone või rajatise kasutamise otstarve10 tuleb määrata:
kooskõlas maakasutuse juhtotstarbega ja/või lubatud kõrvalotstarbega;
sellele alale kehtestatud detailplaneeringuga, selle puudumisel kooskõlas krundi kehtiva
kasutamise sihtotstarbega;
Asjakohasel juhul määratakse hoone või rajatise kasutamise otstarve kooskõlas
katastriüksuse sihtotstarbega;
2) Haljasala- ja parkmetsa maal (p 2.9.8) on lubatud ainult ehitised, mis teenindavad haljasala üldist
puhkeala otstarvet (nt pingid, kiiged, lehtlad, välitreeningseadmed, laululava, lemmikloomade
harjutusväljaku rajatised jms);
3) Järgida maakasutuse juhtotstarvetele seatud erisusi (p 2.9)
2.3.4 Hoone või rajatise suurim lubatud arv maa-alal
1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse hoonete või rajatiste suurim lubatud arv
detailplaneeringuga11
2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel seatakse üldplaneeringuga hoonete suurim
lubatud arv krundil/katastriüksusel ainult elamumaadele tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega
aladel (p 2.6 ja 2.7).
3) Muudel juhtudel tuleb hoonete ja/või rajatiste suurima lubatud arvu määramisel lähtuda hoone
kasutamise otstarbest, kujade tagamise nõudest, piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadist,
kohustulikust haljastus osakaalust, jms;
2.3.5 Hoone või rajatise asukoha määramine
1) Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutamise aluseks.
2) Üldiseks tingimuseks on hoonete ja rajatiste (sh kuni 20 m2 ehitisealuse pinnaga hooned ja
maapealsed rajatised) lubatud kaugus 4m katastriüksuse piirist. Erandiks võivad naabritevahelisel
kokkuleppel olla ehitised, mis ei võimalda tule levikut, kui sellega on nõustunud ka kohalik omavalitsus
10 Loetelu lähtub Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusega nr 51 kehtestatud ehitise kasutamise otstarvete
loetelust
11 Alus: planeerimisseadus § 126 lg 4
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 11 / 89
Rakvere valla üldplaneering
ja asjakohane ametkond. Samuti juhud, kui hoonete ja rajatiste kaugus katastriüksuse piirist on
määratud detailplaneeringuga.
3) Tiheasustusega alal ja kompaktse hoonestusega alal määratakse hoonete asukoht
detailplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste
alusel;
4) Tunnetatud ehitusjoone olemasolul tuleb sellest lähtuda ehitiste asukoha määramisel. Ehitusjoone
puudumisel määratakse see projekteerimistingimustes või detailplaneeringu koostamise
lähteseisukohtadega. Kui olemasolev tajutav ehitusjoon asub kohaliku tee teekaitsevööndis, siis on
võimalike negatiivsete mõjude leevendamine neile ehitistele ehitise omaniku kohustus;
5) Karstialadel12 ei ole ehitusõiguse määramine lubatud;
6) Hoonete või rajatiste asukoha määramisel võib kohalik omavalitsus seada tingimusi lähtudes vaadete
tagamise vajadusest (p 2.10.4), rohevõrgustiku toimimise tagamiseks (p 2.10.3), väärtusliku
põllumajandusmaa massiivi terviklikkuse tagamiseks (p 2.9.4.1);
7) Üldplaneeringuga antakse tingimused tuulegeneraatorite asukoha määramiseks lähtudes kaugusest
teistest ehitistest ja aladest (p 2.12.3.1).
2.3.6 Hoone või rajatise suurim lubatud ehitisealune pind
1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral määratakse suurim lubatud ehitisealune pind
detailplaneeringuga;13
2) Detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel määratakse suurim lubatud ehitisealune pind
tiheasustusega ja kompaktse hoonestusega aladel ainult elamumaa juhtotstarbe korral (p 2.9.1).
2.3.7 Hoone või rajatise kõrgus ja vajaduse korral sügavus
1) Hoone suurima lubatud kõrguse määramisel tuleb lähtuda selle otstarbest, sobivusest maastikku ja
koosmõjust olemasolevate hoonete kõrgusega. Tingimused ehitise kõrgusele võivad olla seotud
maakasutuse juhtotstarbega (p 2.9).
2) Kõrgete rajatise asukoht tuleb kooskõlastada tee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus (tuulikute puhul
lisada labade pikkus) on suurem, kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Määratud juhtudel
antakse projekteerimistingimused kõrgetele ehitistele avatud menetlusega (p 2.3.2);
3) Üldplaneeringuga ei määrata projekteerimistingimuste andmise aluseks olevaid tingimusi
kavandatavate ehitiste sügavusele. Vajadusel määratakse see detailplaneeringuga või
projekteerimistingimustega.
12 Digitaalsed alusandmed: KR_karstiala_20250522
13 Alus: planeerimisseadus § 126
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 12 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.3.8 Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused
1) Arvestada tuleb ehitise otstarvet, arhitektuurilist sobivust, mahtu, korruselisust, materjale, katusekalded
jms nii lähiümbruses, kui kogu vaateväljas. Ehitis peab olema kestev, otstarbekas ja
hoonestuskompleksi vormikujunduslikult harmoneeritud. Täpsed arhitektuursed, ehituslikud ja
kujunduslikud tingimused määratakse asukohapõhiselt projekteerimistingimustega või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringuga;
2) Kohalikul omavalitsusel on õigus seada tingimusi reklaamplakatitele;
3) Miljööväärtuslikel aladel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda eskiisprojekti esitamist kavandatava
ehitise sobivuse hindamiseks miljööväärtuslikule hoonestusalale.
4) Arhitektuurivõistluse korraldamist tuleb arhitektuursete, ehituslike ja kujunduslike tingimuste
määramiseks kaaluda ühiskondlike ehitiste ja ärihoonete kavandamisel ja muud rajatiste korral, mis
kohaliku omavalitsuse hinnangul oluliselt mõjutavad avalikku ruumi.
2.3.9 Ehitusuuringute tegemise vajadus
1) Topo-geodeetilise alusplaani koostamine on nõutav uue ehitusloakohustusliku ehitise püstitamisel ja
olemasoleva ehitise laiendamisel ning varem koostatud plaan puudub või see ei ole enam
nõuetekohane;
2) Altkaevandatud aladel määratud tingimused vt p 2.9.3.2
3) Suletud prügilate ja jäätmete matmiskohtade 14 asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Vajadusel
tuleb läbi viia läbi maapinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jm asjaolude
hindamine;
4) Ehitustegevuse kavandamisel olemasolevatele jääkreostusobjektidele 15 tuleb uuringuga täpsustada
jääkreostuse esinemist ja ulatust ning ette näha meetmed jääkreostuse likvideerimiseks (p 2.3.13)
5) Kohalik omavalitsus võib määratud juhtudel nõuda radooniuuringu läbiviimist (p 2.3.11).
2.3.10 Tingimused haljastusele, heakorrale ja maastikukujundusele
1) Haljastuse, heakorra ja maastikukujunduse tingimused tuleb määrata kõigis detailplaneeringutes ja
asjakohasel juhul projekteerimistingimuste alusel koostatavates projektides;
2) Ehitusprojekti seletuskiri peab alati sisaldama juhiseid ehitamise käigus tekkiva ehitusprahi
käitlemiseks, samuti jäätmete käitlemisel edaspidise ekspluatatsiooni käigus;
3) Arvestades kavandatavate tegevuste iseloomu ja asukohta peavad asjakohasel juhul kõik projektid
käsitlema maastikukujundust, vertikaalplaneerimise lahendust ja erosiooni vältimise meetmeid;
4) Järgida tuleb maakasutuse juhtotstarvetele (p 2.9) seatud põhimõtteid ja tingimusi;
14 Digitaalsed alusandmed: prygila_suletud_p
15 Digitaalsed alusandmed: jaakreostusobjekt_p, jaakreostusobjekt_a
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 13 / 89
Rakvere valla üldplaneering
5) Tiheasustusaladel (p 2.6) tuleb kõrghaljastust säilitada võimalikult suures ulatuses. Kui kõrghaljastuse
likvideerimine ehitustegevuse käigus on vältimatu, siis on kohalikul omavalitsusel õigus määrata
samaväärses mahus asendusistutuse koht ja kohustus mujal avalikus ruumis;
6) Kohalik omavalitsus võib seada kaalutletud piiranguid haljastusele või nõuda haljastuse likvideerimist
vaatekoridorides nähtavuse tagamiseks (p 2.10.14), ristmike nõuetekohase nähtavuskolmnurga
tagamiseks, teekaitsevööndis nõuetekohase tee seisundi tagamiseks jms juhtudel;
7) Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu murukivikattega alad ja maapinnaga ühendamata haljastus, nt
katuse- või garaažipealne haljastus.
8) Kohtades, kus elamud, puhke- ja virgestustegevus või ühiskondlikud hooned paiknevad tootmisalade
läheduses, tuleb tootmisest lähtuvate võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalse mõju)
leevendamiseks ette näha meetmed, sh võimalusel (kõrg)haljastusega puhveralad. Sellise puhverala
loomine on üldjuhul selle isiku kohustus, kelle maalt negatiivne keskkonnamõju lähtub, kui käesolevast
üldplaneeringu lahendusest või maaomanike vahel sõlmitavast kokkuleppest ei tulene teisiti;
9) Ühiskondlike ehitistega aladel, ärimaal ning puhke- ja virgestusala juhtotstarbega aladel on üldine
eesmärk luua võimalikult palju avalikku ruumi loovat ja avalikult kasutatavat haljastust. Rajatav
haljastus peab rõhutama avaliku ruumi esteetilisust ja looma võimalusi selle ala mitmekülgseks
kasutamiseks. Täpsed haljastuse tingimused tuleb määrata detailplaneeringuga ja/või selle alusel
koostatavas ehitusprojektis.;
2.3.11 Tingimused radooniohtlikus piirkonnas
Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga radioaktiivne gaas. Radoon on värvitu, lõhnatu
ja maitsetu, õhust ligikaudu seitse korda raskem gaas. Pinnaseõhu radoonisisaldusel puudub
iseseisev tähendus kiirgusohutuse seisukohast. Oluline on hoonete siseõhu radoonisisaldus, mille
aasta keskväärtus hoone tavapärasel kasutamisel on õigusaktidega reguleeritud.
Eesti pinnase radooniriski kaardi kohaselt 16 asub Rakvere vald kõrge või väga kõrge radooniriskiga alal.
1) Ühiskondlike ehitiste ehitusprojektides tuleb alati käsitleda radooniohu vältimise meetmeid. Muudel
juhtudel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda ehitusprojekti koostamise alusena radooniuuringu
koostamist;
2) Asukoha radooniuuringu puudumisel peavad kõik ehitusprojektid käsitlema radooniohu vältimise
meetmeid lähtudes piirkonna kõrgemast teadaolevast väärtusest.
16 Digitaalsed alusandmed puuduvad. Allikas Eesti Geoloogiateenistus radooniriski veebikaart. Andmed 2023 seisuga
Eesti pinnase radooniriski kaart
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 14 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.3.12 Tingimused veekogu kaldaalal ja üleujutusohuga aladel. Ehituskeeluvööndi muutmise
ettepanekud.
Ranna ja kalda piirangu- ning ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud.
Vastavalt looduskaitseseadusele on ranna ja kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine
keelatud, välja arvatud seaduses toodud erisustel.
Üldplaneering käsitleb üleujutusohuga aladena üleujutuse tunnustega mullastikuga (lammimullad) alasid.17
Üleujutuse oht võib kaasneda ka paisude purunemisel.
Maakasutustingimused:
1) Üleujutusohuga aladel tuleb projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu
koostamist /ehitusgeoloogilise uuringu koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel
tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veekogu veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste
kohta ning taimestiku eripäradest.
Üldplaneeringu elluviimisel tuleb ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist käsitleda erandliku
võimalusena, kui kavandatud tegevuse elluviimine väljaspool ehituskeeluvööndit ei ole võimalik või
otstarbekas ning tagatud on seadusega sätestatud ranna ja kalda kaitse eesmärkide täitmine. Ranna ja
kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimub looduskaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.
Varasemalt on ehituskeeluvööndit vähendatud detailplaneeringu alusel Sõmeru jõe ääres18 ja Vaeküla oja
ääres19 Üldplaneeringuga ei tehta täiendavaid ettepanekuid ehituskeeluvööndi muutmiseks.
2.3.13 Tingimused põhjavee kaitseks
Rakvere vald asub Viru alamvesikonnas20 ja valdav osa omavalitsusest asub nitraaditundlikul alal 21 (skeem
3), st alasid, kus majandustegevus võib põhjustada pinnavee või põhjavee saastumist nitraatioonidega,
joogivee kvaliteedi halvenemist, pinnaveekogud võivad olla eutrofeerumisohus jms
17 Digitaalsed alusandmed: lammimullad
18 Detailplaneering nr 35-0309. Keskkonnaameti nõusolek 17.03.2010 nr V14-9/9531-4
19 Detailplaneering nr 174/1214. Keskkonnaameti nõusolek 24.07.2015 nr V 14-9/15/14694-2
20 Digitaalsed alusandmed: alamvesikond_merega_region. Allikas: EELIS
21 Digitaalsed alusandmed: KR_nitraaditundlik_region. Allikas: EELIS
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 15 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 3. Nitraaditundlik ala skeemil
punase viirutusega.
Skeem 4 Põhjavee kaitstus
Valdavas osas Rakvere valla
territooriumil on põhjavesi kaitsmata või
nõrgalt kaitstud (skeemil roosa ala). 22
Ala on eriti tundlik reostuse suhtes.
Õhukese pinnakatte ja karstinähtuste
tõttu liigub sademe- ja sulavesi kiiresti
põhjavette, jõudmata piisavalt
puhastuda. Reostunud põhjavesi võib
allikatena avanedes ka pinnavett
saastada.
Valla territooriumil asuvad järgmised jääkreostusobjektid: 23
22 Digitaalsed alusandmed: geol_hydrogeoloogia_pohjaveekaitstus_pvkhinnang. Allikas: Maa-ameti avaandmed
seisuga 12.09.2025
23 Digitaalsed alusandmed: jaakreostusobjekt_a. Allikas: EELIS 01.12.2025
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 16 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Tingimused ja põhimõtted põhjavee kaitseks:
1) Üldiseks põhimõtteks on teadaolevate/ilmnevate reostusohtlike objektide likvideerimine, kaitsmata ja
nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni eelisarendamine ja eelistamine
iseseisvatele lokaalsetele lahendustele, põllumajanduses väetiste täpne ja sihitud asukohapõhine
kasutamine jms
2) Üldplaneeringuga keelatakse ehitamine karstialadel24;
3) Üldplaneeringuga seatakse projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused lähtudes
alade nitraaditundlikkusest ja põhjavee kaitstusest (p 2.3.13)
4) Üldplaneeringuga seatakse projekteerimistingimuste andmise tingimused jääkreostusobjektide
asukohtades (p 2.9.13);
5) omapuhastite rajamine on lubatud üksnes juhul, kui on tõendatud pinnase ja hüdrogeoloogiliste
tingimuste sobivus ning välistatud põhjavee reostuse oht;
6) lubatud ei ole reovee imbsüsteemide rajamine karstialadele ning kaitsmata ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladele, samuti nitraaditundlikele aladele, kui see võib ohustada põhjavee seisundit;
2.3.14 Tingimused olulise ruumilise mõjuga ehitise rajamiseks (ORME)
Oluline ruumiline mõju on mõju, mille tõttu muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk,
külastajate arv, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine- või tööjõuvajadus ehitise kavandatavas
asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.
Üldplaneeringuga nähakse uute olulise ruumilise mõjuga ehitistena ette: 25
Planeeritud tuuleparkide alad (ORME3, ORME4),26
Aluvere ring (ORME5) (autokrossirada), kui hakatakse korraldama ringrajasõidu rahvusvahelisi
võistlusi;
24 Digitaalsed alusandmed: KR_karstiala. Andmed seisuga 22.05.2025 Allikas EELIS
25 Alus: Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri
26 kui rajatakse tuulepark Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, mis koosneb
vähemalt 30 m kõrgustest tuulegeneraatoritest.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 17 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Põhjakeskus (ORME6), kui peale laienduse valmimist on kaubanduskeskuse brutopind suurem
kui 20 000 m2;
Olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks tuleb koostada detailplaneering, kui seadusest ei tulene teisiti
(p 2.4.2); Asjakohaste uuringute vajadus määratakse detailplaneeringu koostamiseks väljastatavates
lähteseisukohtades.
2.3.15 Tingimused ja põhimõtted piirete rajamisel
Piirdena tuleb üldplaneeringus mõista piirdeaeda või muud maapinnast kõrgemat piirderajatist27 ja
haljaspiiret (nt hekk), mille eesmärgiks on eralduse loomine erinevat laadi ruumi vahel (nt omandi
vahel, erinevat tüüpi maakasutuse otstarvete vahel jms)
Olemuselt võib piirdeks olla ka nt kraav, millele kohaldatakse tingimusi vastavalt p 2.3.17.
Konkreetsed nõuded piiretele seatakse lähtudes maakasutuse otstarbest (p
2.9).
Piirde lubatud maksimaalset kõrgust võib vähendada, kui see on seotud näiteks
ühtse arhitektuurse üldpildi või miljööväärtuste tagamisega, liiklusohutusega,
parema nähtavuse tagamisega vms juhul.
Piirete lubatud maksimaalset kõrgust võib suurendada, kui see on eelkõige
vajalik turvalisuse kaalutlustel, liikluspinnast või krundilt lähtuvate
keskkonnahäiringute vähendamiseks, maapinna absoluutkõrguste suure vahe
tõttu vms juhul.
Kohalik omavalitsus võib määrata piirete läbipaistvusele piirkonnapõhiseid
Üldine tingimus kogu nõuded arvestades olemasolevat olukorda, piirde rajamise eesmärki ja selle
planeeringualal
ruumilist mõju ümbrusele.
Piire tohib täpselt kinnistu/krundi piiril asuda ainult juhul, kui see on
naaberkinnistu /krundi omanikuga kooskõlastatud. Tuleb arvestada, et täpselt
piiril asuv rajatis on naabrite ühiskasutuses sõltumata asja kuuluvusest 28.
Ristmikul või ristmiku lähialal paiknevad piirded ei tohi halvendada nähtavust
teel. Piirete asukohale võib seada nõudeid teede ristmikel nõuetekohase
nähtavuskolmnurga tagamiseks.
Tingimused ja põhimõtted piirete rajamiseks kehtivad nii
ehitusteatisekohustusliku piirde rajamise korral, kui ka selle kohustuse
puudumisel.
27 Ehitise kasutamise otstarvete loetelu kood 24212, 24232
28 Alus: asjaõigusseadus
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 18 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldiseks põhimõtteks on avatud maastiku hoidmine.
Hajaasustusega ala
Rohevõrgustiku alale rajatavad piirded ei tohi koridori läbi lõigata. Koridori
Rohevõrgustiku ala ristisuunas peab see jääma vähemalt 100 m ulatuses katkematult vabaks.
Kohalikul omavalitsusel on õigus määrata ehituslikke ja kujunduslikke tingimusi
piiretele, kui sellised piirded on piirkonnale ajalooliselt omased ja esindavad
Väärtuslik maastik osana neid väärtusi, mille pärast piirkonda väärtuslikuks maastikuks saab
pidada
Tiheasustusala ja Lähtuda tuleb üldistest tingimustest ja krundi kasutamise otstarbele kehtestatud
kompaktse tingimustest
asustusega ala
2.3.16 Müra normtasemete kategooriate määramine
Müra on inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Müra ei saa defineerida vaid
füüsikalise suuruse alusel (detsibell), sest müral ja helil pole füüsikalist erinevust. Seetõttu ei
määratle müra ainult helitase, vaid ka müra ajaline kestvus, ajaline muutus ning muud
individuaalsed ja sotsiaalsed tegurid.
Rakvere valla kohta puuduvad ulatuslikud andmed mürauuringute kohta. Vähesel määral on teada
strateegilise mürakaardi andmed29, mis kattuvad Tõrremäe kompaktse hoonestusega alaga (KO8) (p 2.7).
Eestis on keskkonnamüra normtasemed kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 vastu võetud
määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“.
Müra normtasemete kategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarvetele on järgmised:
Tabel 1. Müra kategooriate liigitus.
Müra kategooria Üldplaneeringu alusel
I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad Haljasala ja parkmetsa maa-ala, kalmistu maa-ala
ehk vaiksed alad
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala (sh supelranna
ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning maa), ühiskondlike ehitiste maa-ala30, elamumaa-ala,
elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, aianduse maa-ala
rohealad,
III kategooria – keskuse maa-alad Segaotstarbega maa-ala (EÄ), ärimaa-ala
IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa- Ühiskondlike ehitiste maa-ala31, ärimaa-ala, tootmismaa-
alad ala, segaotstarbega maa-ala (ÄT)
29 Digitaalsed alusandmed: MaRu_ strat_myra_2022. Allikas: Maa- ja ruumiamet. Avalikud andmed 2020 – 2021
andmete alusel.
30 haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalkandeasutuste puhul
31 v.a II kategooria all toodud
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 19 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra
sihtväärtus.
1) Uute müratundlike alade (I-IV kategooria, vt tabel 1) planeerimisel seni hoonestamata aladele
väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega aladel tuleb rakendada keskkonnaministri
16.12.2016 vastu võetud määrusega nr 71 sätestatud müra sihtväärtust. Sihtväärtuse rakendamise
nõue kehtib ka pärast 2002. aastat realiseeritud planeeringutele, mis on juba pidanud arvestama oma
tegevuse planeerimisel tollal kehtinud taotlustasemetega.
2) Põhimaantee äärde tuleb vajadusel paigaldada müratõkkeseinad;
3) Planeeringu koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel tuleb arvestada müraallikatega (sh
lasketiirud, krossirajad, ATV rajad jne). Müraallikaks ei loeta metsaraie vm metsamajandamisega
seotud töid ja tegevusi.
4) Planeeringu või projekti koostamisel, mille elluviimisega võib kaasneda müra normtaseme ületamine,
tuleb hinnata tekitatava müra suurust ja leviku ulatust (mürataseme modelleerimine spetsiaalse
tarkvara abil), arvestades koosmõju olemasoleva mürafooniga ning kavandada vajadusel mürataseme
vähendamise meetmed. See kehtib nii uute müra tekitavate objektide planeerimisel / projekteerimisel
kui ka hiljem võimaliku müraprobleemi ilmnemisel;
5) Elukondlike ja ühiskondlike hoonete ehitusõiguse määramisel tuulepargi piiranguvööndis 32 tuleb
arvestada, et keskkonnahäiringute vähendamise meetmed on arendaja kohustus (vt p 2.12.3.1).
2.3.17 Maaparandussüsteemide asukoha ja kitsenduste määramine
Maaparandussüsteem on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks
vajalike ehitiste kogum. Maaparandussüsteemi projekteerimise, ehitamise ja maaparandussüsteemi
nõuded sätestab maaparandusseadus 33.
Olemasolevaid maaparandussüsteemiga alasid 34 käsitletakse üldplaneeringus alusandmetena lähtudes
avaandmetest.
Üldplaneeringuga täiendavaid kitsendusi olemasolevatele maaparandussüsteemidele ei määrata.
Üldplaneeringuga uute maaparandussüsteemide asukohti ei määrata. Maaparandussüsteemide registrisse
mittekantavate kraavide kaevamisel tuleb igakordselt hinnata nende võimalikku mõju piirnevatele
kinnisasjadele, kaasates asjakohasel juhul piirinaabrid küsimuse menetlusse.
32 Yp_tingimus_tuulepark_PV
33 Maaparandusseadus–Riigi Teataja
34 Digitaalsed alusandmed: msr_eesvool_20250627, msr_riigieesvool_20250627, msr_vork_20250627. Allikas: Maa-
ja Ruumiameti geoportaal seisuga 27.06.2025
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 20 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.4 Detailplaneerimine
2.4.1 Üldised tingimused detailplaneeringu koostamisel
Detailplaneering on ruumilist terviklahendust loov ja ehitusõigust määrav dokument eelkõige
sellistel valla territooriumi aladel ja juhtudel, kus on rõhutatult otstarbekas avalikkuse kaasamine
otsustusprotsessidesse selle ruumi kujundamisel. Vajadus selliseks kaasamiseks võib tuleneda
näiteks kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava mõju suurest territoriaalsest ulatusest või
ajalisest kestvusest, aga ka võimalike puudutatud isikute arvust, kelle huvisid ja/ või õiguseid
kavandatav tegevus eeldatavalt võib riivata.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on peamiselt üldplaneeringus kavandatu elluviimine ning
planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
1) detailplaneeringu koostamise tellib ja finantseerib planeeringu koostamisest huvitatud isik. Erandid
sätestatakse seadusega. Planeeringu koostamise algatamine või mittealgatamine otsustatakse
vastavalt pädevusele vallavalitsuse või vallavolikogu poolt peale planeeringu koostamise ja
finantseerimise reguleerimiseks koostatava lepingu sõlmimist;35
2) kui detailplaneeringuga kavandatakse avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvad
rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised, siis sellist planeeringut ei kehtestata
omavalitsuse poolt enne, kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isiku
vahel on sõlmitud planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise leping; 36
3) terviklahenduse loomise eesmärgil on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda detailplaneeringu
koostamist piisavalt suurel alal, mis tähendab, et see võib olla ulatuslikum kui on detailplaneeringu
algatamise ettepaneku tegija soov;
4) kohalikul omavalitsusel on õigus enne detailplaneeringu algatamist nõuda planeeritava maa-ala
detailplaneeringu eskiislahenduse esitamist. Detailplaneeringu eskiislahendusena tuleb mõista
planeeringu lahendust mahus, mis peab andma selgituse kavandatava ehitusõiguse ja asendiplaanilise
lahenduse kohta. Eskiisis tuleb esitada kavandatav krundijaotus planeeringualal ja liikluskorralduse
põhimõtted. Tuleb käsitleda servituutide ja/või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadust,
võimaldamaks omavalitsusel hinnata planeeringu koostamisse kaasatavaid isikuid. Eskiislahenduse
eesmärk on tagada juba võimalikult varases planeeringu koostamise staadiumis piisav koostöö kõigi
huvitatud osapoolte vahel ja eeldatavalt lihtsustada detailplaneeringu lahenduse lõplikku
väljatöötamist.
2.4.2 Detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud
Planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustusega alad 37 Sõmeru alevik, Uhtna
alevik, Lepna alevik ja Näpi alevik, kus detailplaneering tuleb koostada seaduses sätestatud juhtudel ja
35 Õiguslik alus: planeerimisseadus § 130
36 Õiguslik alus: planeerimisseaduse § 131
37 Digitaalsed ruumiandmed: yp_DPkoko
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 21 / 89
Rakvere valla üldplaneering
korras. Kohalik omavalitsus võib olulise avaliku huvi olemasolul algatada detailplaneeringu ka alal või juhul,
mida üldplaneeringus ei ole ette nähtud. 38 Detailplaneering on üldplaneeringut muutev
planeerimisseaduses sätestatud juhtudel ning juhtudel, kui tegemist on muu kohaliku omavalitsuse üksuse
hinnangul ulatusliku üldplaneeringu muutmisega.
Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise kohustus:
1) kompaktse hoonestusega aladel (p 2.7) ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks ja olemasoleva
hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust;
2) kui kavandatavast tegevusest tulenevad keskkonnahäiringud39 võivad eeldatavalt oluliselt ületada
planeeringuala ulatust. Olulisuse hindajaks on kohalik omavalitsus;
3) suurõnnetuse ohuga ettevõtte planeerimine või muu arendustegevuse korral millega kaasneb
keskkonnamõju hindamise kohustus;
4) maakorraldustoiminguga kolme või enama katastriüksuse/krundi moodustamisel, kui selle
moodustamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine;
5) tuulepargi (p 2.12.3.1) või üksiku üle 50 m kõrguse tuulegeneraatori rajamisel;
Detailplaneeringu koostamise kohustust tuleb kaalutleda:
6) Hajaasustusega alal ärimaa-aladel;
7) Ehitamisel miljööväärtuslikel hoonestusaladel;
8) Korterelamu ja ridaelamu ehitamisel;
2.5 Katastriüksuse moodustamine
2.5.1 Katastriüksuse moodustamise üldised põhimõtted
1) Hoonestamiseks moodustatav katastriüksus/krunt peab selle otstarvet arvestades olema piisavalt suur,
et kehtivaid seadusjärgseid kitsendusi, üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet ja muid
maakasutustingimusi arvestades jääb ehitamiseks piisav kitsendustest vaba ala hoonestusala
määramiseks;
2) katastriüksusel paiknevatest hoonetest ja rajatistest tulenevad võimalikud kitsendused ei tohi üldjuhul
koormata naabermaaüksusi, või tuleb arvestada naabermaaüksuse omaniku kirjalik nõusoleku
vajadusega seatava koomatise osas.
3) Katastriüksuse jagamisel tuleb vajadusel teha koostööd kohaliku omavalitsusega, et selgitada välja
jagamise eesmärgi kooskõla üldplaneeringuga määratud juhtotstarbega ja katastriüksuse sobivus
soovitud katastriüksuse sihtotstarbega.
4) Kui katastriüksuse jagamisel kaob jagamise käigus tekkivalt maaüksuselt juurdepääs avalikule teele,
siis peab jagatava katastriüksuse omanik arvestama, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik
juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu
38 Planeerimisseaduse § 125
39 Keskkonnahäiringud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse tähenduses
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 22 / 89
Rakvere valla üldplaneering
üle võõra kinnisasja40. Juurdepääsuta katastriüksuse omanik ei saa eeldada, et juurdepääs sinna
tagatakse avalikult kasutatava teega;
5) Kui katastriüksus moodustatakse tervikuna ranna ja kalda ehituskeeluvööndis, siis ei saa selle omanik
eeldada ehitusõiguse saamise võimalust; 41
6) Olemasoleva katastriüksuse/krundi jagamisel peavad jagamise käigus tekkivad osad olema vähemalt
nii suured, kui vastava ala krundi miinimumnõuetega on kehtestanud 42 ja kooskõlas teiste krundi
moodustamise üldiste põhimõtetega. Kruntide jagamine miinimumnõuetest väiksemateks on lubatud
juhul, kui jagamise eesmärgiks on jagatavate osade liitmine naaberkruntidega, avalike liikluspindade
jaoks katastriüksuse moodustamine või maakorralduse nõuete arvestamine kinnisasja otstarbekamaks
kasutamiseks ja majandamiseks;
7) Krundi minimaalsuuruse nõuet võib ka vähendada, kui moodustatava krundi suurus vastab tegelikult
olemasolevale krundistruktuurile.
2.5.2 Katastriüksuse minimaalsuuruse määramine
Planeerimisseaduse kohaselt on üldplaneeringu ülesanne krundi minimaalsuuruse määramine. Tuleb
arvestada, et kõik katastriüksused ei ole krundid planeerimisseaduse tähenduses. Üldplaneering määrab
tingimused suurusele, millele peab vastama olemasolev või maakorraldustoimingu tulemusel moodustatav
katastriüksus selleks, et tekiks eeldus ehitusõiguse määramiseks detailplaneeringu või
projekteerimistingimuste alusel. Katastriüksuse suurus ei ole ainus kriteerium ehitusõiguse võimaluse
väljaselgitamisel. Moodustatava katastriüksuse suuruse määramisel tuleb lähtuda katastriüksuse
moodustamise üldistest põhimõtetest (p 2.5.1) ja krundi kasutamise otstarbele seatud tingimustest (p 2.9)
2.6 Tiheasustusega ala ja linnalise asustusega ala
Tiheasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista eelkõige ehituslikult linnalise iseloomuga ala, mida
iseloomustab olemasoleva hoonestuse kompaktsus, tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja
funktsioonide mitmekesisus. Tiheasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista samuti sellist ala,
mida üldplaneeringutega seatavate maakasutustingimuste kaudu kavandatakse sellistele
tunnustule vastavaks, ehituslikult tihedaks ja intensiivse kasutusega ruumiks muuta.
Üldplaneeringu lahendus on koostatud kooskõlas maakonnaplaneeringus sätestatuga 43, et väljaspool
linnalise asustusega alasid paiknevad tiheasustusalad säilivad, neid võib tihendada ja laiendada. Vastavad
laiendused on määratud ja käsitletud üldplaneeringus kompaktse hoonestusega aladena ( p 2.7).
40 Alus: asjõigusseadus § 156
41 Alus: looduskaitseseadus § 38
42 Väiksema krundi moodustamine on võimalik, kuid seda tuleb käsitleda üldplaneeringut muutva lahendusena. Alus:
planeerimisseadus § 142
43 Maakonnaplaneeringu seletuskiri p 3.6
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 23 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Tiheasustusalaks määratakse44 aleviku piirides Sõmeru alevik (TA1) ja Näpi alevik (TA4) (skeem 5), mis
on ka linnalise asustusega alad maakonnaplaneeringu tähenduses ning osa Uhtna alevikust (TA2) (skeem
6) ja Lepna alevikust (TA3) (skeem 7).
Skeem 5. Näpi ja Sõmeru tiheasustusega alad.
44 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tiheas
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 24 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 6. Uhtna tiheasustusega ala.
Skeem 7. Lepna tiheasustusega ala
Tiheasustusalasid ja kompaktse asustusega alasid (p 2.6 ja 2.7) loetakse tiheasustusaladeks
looduskaitseseaduseseaduse tähenduses ranna ja kalda piiranguvööndi ulatuses, kus selline vöönd
esineb.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 25 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Maakonnaplaneering käsitleb linnalise asustusega ala 45 ning annab üldplaneeringule ülesande sellised
alad määrata. Rakvere vallas on sellisteks aladeks vahetult rakvere linnaga piirnev Näpi alevik ja Sõmeru
alevik. Lähtudes maakonnaplaneeringus sätesatud kriteeriumist 46, kuidas linnalise asustusega alad leiti,
määratakse üldplaneeringuga täiendavalt linnalise asustusega alade hulka 47 linnaga piirnevad piirkonnad
Ussimäe külas (L1), Roodevälja külas (L2) ja Tõrremäe külas (L3), kus on ülekaalukalt elukeskkond.
Vastavalt nendele aladele tehakse ettepanek maakonnaplaneeringus linnalise asustusega alade
muutmiseks (p 4.3)
2.7 Kompaktse asustusega ala
Kompaktse asustusega aladena tuleb üldplaneeringus mõista väljaspool alevikku ehituslikult
tihedaid alasid või alasid, mida üldplaneeringuga seatavate maakasutustingimuste kaudu
kavandatakse selliseks muuta.
Reeglina on erinevate teenuste ja funktsioonide osakaal väiksem kui tiheasustusega alades, kuid oma
väiksema krundistruktuuriga, võimalike ühiste tehnovõrkudega varustatuse jms poolest eristuvad
ümbritsevast hajaasustusega alast.
Üldplaneeringuga määratakse kompaktse asustusega alad 48 Kohala külas (KO1), Ussimäe külas (KO2),
Roodevälja ja Aluvere külas (KO3), Ubja külas (KO4), Vaekülas (KO5), Lasila külas (KO6), Tõrma külas
(KO7), Tõrremäe ja Papiaru külas (KO8), Veltsi külas (KO9), Päide külas (KO10), Arkna külas (KO11),
45 Digitaalsed alusandmed: MP_linnaline
46 Maakonnaplaneeringu seletuskiri p 3.6
47 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_linnaline
48 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_kompaktala
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 26 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 8. Kompaktse asustusega alad
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 27 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 9. Kompaktse asustusega alad
Skeem 10. Kompaktse asustusega alad.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 28 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 11. Kompaktse asustusega ala.
2.8 Hajaasustusega ala
Hajaasustusalana tuleb üldplaneeringus mõista kogu omavalitsuse territooriumi, mida ei ole
määratud tiheasustusega alaks või kompaktse hoonestusega alaks.
Hajaasustusala iseloomustab hajus hoonete paiknemine ning metsa- ning põllumajandusmaastiku
(maatulundusmaa49) suur osakaal.
2.9 Maakasutuse juhtotstarve
Maakasutuse juhtotstarbe all tuleb mõista üldplaneeringuga määratavat maa-ala kasutamise
valdavat otstarvet, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuuna. 50
Maakasutuse juhtotstarve on siduv konkreetse maa-ala/krundi kasutamise otstarbe ja katastriüksuse
sihtotstarbe määramisel, kuid ei määra aega, mille jooksul maa planeeritud otstarbel kasutusele tuleb võtta.
Maa-alale võib anda lisaks juhtotstarbele muu kõrvalotstarbe või kõrvalotstarbed kokku kuni 45% ulatuses,
kui käesoleva üldplaneeringuga konkreetse juhtotstarbele määratud tingimused ei sätesta teisiti. Määratav
kõrvalotstarve ei tohi kaasa tuua olulisi keskkonnahäiringuid, mis juhtotstarbest enesest ei saa tuleneda.
Kõrvalotstarbe lubatud maksimaalne määr ei tähenda kohustust selles ulatuses kõrvalotstarvet lubada,
vaid igakordset õigust ja kohustust kaalutleda ning määrata kõrvalotstarve ka väiksemas määras, või üldse
määramata jätta, kui võib eeldada kõrvalotstarbest lähtuvat negatiivset kinnistupiiriülest mõju maakasutuse
juhtotstarbe enda suhtes. Olulisuse hindajaks on kohalik omavalitsus. Kõrvalotstarbe protsendi
49 Maatulundusmaa maakatastriseaduse tähenduses
50 Alus: planeerimisseadus § 6
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 29 / 89
Rakvere valla üldplaneering
arvutamiseks üheselt määratud alused puuduvad. Ka väikesel krundil planeeritaval tegevusel võivad olla
ulatuslikud kinnistupiiriülesed mõjud kogu piirkonnale, kuhu juhtotstarve on määratud. Üldjuhul tuleb
tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal arvutuse aluseks lähtuda kvartalist või mitmest külgnevast
kvartalist koos, kui neil on samasugune juhtotstarve või piirkonnast, mis muul tunnetataval viisil eristub
külgnevast alast. Hajaasustusega alal tuleb hinnata suuri maa-alasid koos. Üldjuhul üksikutele kruntidele
määratavad kasutuse sihtotstarbed ei oma hajaasustuse valdavalt suurtele põllumajandusmaa ja
metsamajandusmaa massiividele sees suurt mõju. Jälgida tuleb siin nn kontrastsete mõjudega otstarvete
kõrvuti määramisel tekkivaid probleeme (nt elamumaa vahetu piirnemine tootmismaaga). Üksik
katastriüksus ei ole hajaasustusega alal kõrvalotstarbe arvutamise aluseks (näiteks ei saa eeldada, et 100
ha põllumajandusmaast 45 ha muutmine tootmismaaks on kooskõlas üldplaneeringuga määratud
kõrvalotstarbe osakaalu kriteeriumiga). Kohalikul omavalitsusel on igakordne õigus kaaluda, kas
kavandatavat muutust tuleb pidada juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. 51
Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbed ning maakasutus- ja ehitustingimused on aluseks
detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja ehitusteatise kohustusega hoonete
ehitamisel ning maakorraldustoimingute tegemisel.52 Üldplaneeringuga määratud tingimused kehtivad ka
vaba ehitustegevuse (ehitusloakohustuseta ja ehitusteatise esitamise kohustuseta ehitiste ehitamise)
korral.
Tehnorajatiste juurde (nt pumplad, puurkaevud, alajaamad jms) katastriüksuste moodustamine ja
katastriüksuse sihtotstarbe määramine kooskõlas selle ehitise kasutamise otstarbega ei ole vastuolus
üldplaneeringuga, sõltumata sellele alale määratud maakasutuse juhtotstarbest.53
Maa-alad, kus üldplaneeringu joonisel maakasutuse juhtotstarve ei ole kajastatud (nn „valged alad“) ei
tähenda, et maakasutusel otstarve puudub. Sellistel aladel tuleb maakasutuse juhtotstarbe üle otsustamisel
lähtuda Eesti topograafilise andmekogu (ETAK) andmetest ja selles märgitud kõlvikulisest jaotusest. Tuleb
hinnata kogu piirkonna samalaadse tegeliku olemasoleva maakasutuse ulatust, samuti lähtuda õiguslikul
alusel sellele alale rajatud ehitiste kasutamise otstarvetest. Krundi kasutamise otstarbe /katastriüksuse
sihtotstarbe määramisel tuleb hinnata, kas see oma pindalalise suuruse või mõju ulatuse tõttu võib
eeldatavalt muuta või mõjutada kogu piirkonna maa juhtivat kasutusviisi. Juhtotstarbe ulatuslikku muutmist
tuleb käsitleda üldplaneeringu muutmisena.54 Ulatuslikkuse hindamine on kohaliku omavalitsuse
kaalutlusotsus.
2.9.1 Elamumaa-ala (E)
Elamumaa-alad on üldplaneeringuga määratud maa-alad väikeelamute, ridaelamute või
korterelamute ehitamiseks.
51 Alus: planeerimisseadus § 142
52 Maakorraldustoimingud maakorraldusseaduse § 2 tähenduses
53 St näiteks, et alajaama või puurkaevu juurde moodustatav tootmismaa katastriüksus võib asuda elamumaal ja see
ei ole vastuolus elamumaa juhtotstarbega sellel alal.
54 Alus: planeerimisseadus § 142
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 30 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Hajaasustusega aladel käsitletakse elamumaa juhtotstarbega alana elukondlike hoonetega õuemaa ning
elamumaa sihtotstarbega katastriüksuseid sõltumata selle katastriüksuse kõlvikulisest koosseisust
(põllumajandusmaana, metsamajandusmaana vms).
Elamumaa juhtotstarbega alal elamute teenindamiseks vajalike tehnorajatiste juurde eraldi kruntide
moodustamine ja nendele katastriüksuse sihtotstarbe määramine kooskõlas ehitise kasutamise otstarbega
ei ole vastuolus maakasutuse juhtotstarbega.
2.9.1.1 Väikeelamumaa (EV)
Väikeelamumaa on üksikelamute, kaksikelamute, suvilate ja aiamajade ja kuni 4 boksiga
ridaelamute ning nende juurde kuuluvate abihoonete ja rajatiste ( kuur, garaaž, saun, pumpla,
alajaam jms) ehitamiseks ettenähtud maa.
Lubatud Lubatud kõrvalotstarbed: ärimaa (Ä), ühiskondlike ehitiste maa (Ü).
kõrvalotstarbed
Kohalikul omavalitsusel on uute elamumaa-alade arendamisel õigus nõuda
kuni 10% planeeringuala ulatuses maa reserveerimist avaliku ruumi jaoks
kooskõlas otstarvetega haljasala maa-ala (HP), puhke- ja virgestustegevuse
maa (P)-ala või ühiskondlike ehitiste maa (Ü).
Üldised tingimused vt p 2.5
Katastriüksuse
lubatud minimaalne Tiheasustusega alal ja kompaktse hoonestusega alal:
suurus
üksikelamu, suvila ja aiamaja krundil 1200 m2,
kaksikelamu krundil 1500 m2;
kuni 4 boksiga ridaelamu krundil 500 m2 ühe ridaelamu boksi kohta
Hajaasustusega alal 5000 m2
Kaalutlusõiguse alusel võib teha erandeid krundi suuruse määramisel.
Kaalutluse üldised alused vt p 2.5
Hoonete suurim Tiheasustusega alal ja kompaktse asustusega alal:
lubatud arv
krundi minimaalsuuruse nõudest suuremal krundil lubatud kuni 4
hoonet (1 eluhoone ja kuni 3 abihoonet);
Olemasoleval minimaalsuuruse nõudest väiksemal krundil 3 hoonet
( 1 elamu ja kuni 2 abihoonet)
Hajaasustusega alal:
olemasoleva elamumaa katastriüksustele, mis on väiksem kui 1200
m2, võib püstitada kuni 3 hoonet ( 1 elamu ja kuni 2 abihoonet);
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 31 / 89
Rakvere valla üldplaneering
maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel asuva elamu
õuemaal abihoonete arvu üldplaneeringuga ei määrata.
Kuni 20 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga ilma kütteseadmeteta kasvuhoonet
ei arvestata lubatud hoonete hulka.
Hoonete ja rajatiste Üldiseks tingimuseks on hoonete ja rajatiste lubatud kaugus 4m
asukoht katastriüksuse piirist. Erandiks võivad olla naabrite vahel sõlmitava
kokkuleppel alusel juhud, mil nõuetekohane tuleohutuskuja on tagatud või
ehitised mis ei võimalda tule levikut, kui sellega on nõustunud ka kohalik
omavalitsus ja pädev asutus.
Tiheasustusega alal ja kompaktse hoonestusega alal on suurim lubatud
Suurim lubatud
hoonete ehitisealune pind 40% krundi pinnast.
hoonete ehitisealune
pind
Hajaasustusega alal on 40% krundi pinnast. Kohalik omavalitsus võib teha
kaalutletud piiranguid, kui kavandatud ehitis ei ole KOV hinnangul kooskõlas
üldiste hoonetele ja rajatistele seatud arhitektuursete, ehituslike ja
kujunduslike tingimustega (p 2.3.6)
Kõrgus ja vajaduse Maksimaalne lubatud kõrgus väikeelamumaa krundil on 9 m maapinnast.
korral sügavus
Arhitektuursed, Lähtuda üldistest tingimustest (p 2.3.8)
ehituslikud ja
Tiheasustusega aladel ja kompaktse hoonestusega aladel ei ole
kujunduslikud
fassaadiahenduses lubatud välisvoodrita palkmajad.
tingimused
Kohalikul omavalitsusel on õigus seada asukohapõhiseid tingimusi
üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikel aladel (p 2.10.2)
Liikluskorralduse Liikluskorralduse üldised tingimused vt p 2.11
põhimõtted
Parkimise planeerimisel peab üksikelamutele ette nägema minimaalselt 2
parkimiskohta, kaksikelamul 4 parkimiskohta oma krundil.
Uusi väikeelamumaa krunte planeerides tuleb alati lahendada tee sidusus
avaliku teedevõrguga, sh kergliiklusteedega.
Üldised tingimused vt p 2.3.10
Haljastuse ja
Tiheasustusega alal ja kompaktse hoonestusega alal krundi minimaalne
heakorra tingimused
lubatud haljastuse osakaal üldjuhul 30% krundi pinnast. Selle osakaalu hulka
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 32 / 89
Rakvere valla üldplaneering
ei kuulu murukivikattega alad ja maapinnaga ühendamata haljastus, nt
katuse- või garaažipealne haljastus.
Hajaasustusega alal on kuni 1200 m2 suuruse väikeelamumaa krundi
minimaalne haljastuse osakaal üldjuhul 30% katastriüksuse pinnast.
Suuremate kruntide puhul haljastuse kohustuslikku osakaalu
üldplaneeringuga ei määrata. Tuleb eeldada, et kogu krundi osa, mis ei ole
kasutusel ehitisealuse pinnana, teedena jms, on haljastatud ja
heakorrastatud
Tingimused Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.2.8).
piirdeaedadele ja
Tiheasustusega alal ja kompaktse asustusega alal väikeelamumaa kruntidel
hekkidele
tänavapoolses küljes ei tohi piirdeaed olla kõrgem kui 1,5 meetrit.
Muud tingimused
2.9.1.2 Korterelamumaa (EK)
Korterelamu maa-alana käsitletakse üldplaneeringus kolme või enama korteriga ühise
sissepääsuga ja trepikojaga elamu ning selle juurde kuuluvate majapidamis- ja abiehitise alust ning
ehitist teenindavat maad. Korterelamumaana käsitletakse ka viie või enama boksiga ridaelamu alust
maad.
Lubatud Lubatud kõrvalotstarbed: ärimaa (Ä), ühiskondlike ehitiste maa (Ü).
kõrvalotstarbed
Katastriüksuse minimaalne lubatud suurus 2000 m2. Arvestada tuleb krundi suurima
lubatud minimaalne ehitisealuse pinna osakaaluga.
suurus
Hoonete suurim Tiheasustusalal ja kompaktse asustusega aladel määratakse
lubatud arv ehitusloakohustuslike hoonete arv detailplaneeringuga. Abihooneteks võivad
olla ühiskasutuses kuurid, jalgrattamajad, prügimajad vms.
Hoonete ja rajatiste Üldised tingimused vt p 2.3.5
asukoht
Korterelamute asukoha valikul tuleb eriti hinnata juurdepääsetavuse
küsimusi ning kogukondliku ühise ruumi (nt jalgrattahoidlad,
jäätmekogumiskohad, mänguväljakute) vajadust ja piisavust.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 33 / 89
Rakvere valla üldplaneering
EK suurim lubatud ehitisealune pind 25% krundi pinnast, sh korterelamu
Suurim lubatud
maa-ala katastriüksuste koormusindeks (KKKI) uute korterelamute puhul on
ehitisealune pind
>=200 m2; KKKI=(katastriüksuse pind m²)/(maksimaalne korterite arv)
Kõrgus ja vajaduse Korterelamu lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast Ussimäe külas 17 m,
korral sügavus mujal 12 m.
Arhitektuursed, Üldised põhimõtted vt p 2.3.8
ehituslikud ja
Kortermaja linnaehitusliku sobivuse hindamiseks tuleb hoone projekti eskiis
kujunduslikud
kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
tingimused
Liikluskorralduse Üldised põhimõtted vt p 2.11
põhimõtted
Lähtuda tuleb kehtivatest standarditest. Omavalitsusel on õigus
parkimiskohtade arvu määramisel seada täiendavaid tingimusi (sh
külalisparkimiskohtade osas), arvestades olemasolevad avalikke
parkimisalasid ja kortermaja suurust.
Lubatud ei ole kavandada kõnniteele parkimist.
Üldised tingimused vt p 2.3.10
Haljastuse ja
Minimaalne haljastuse osakaal on 10% katastriüksuse pinnast.
heakorra tingimused
Tingimused Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.3.15)
piirdeaedadele ja
Tiheasustusega alal ja kompaktse asustusega alal ei tohi piirdeaed kruntide
hekkidele
tänavapoolses küljes olla kõrgem kui 1,5 meetrit.
Tõkkepuuga, väravaga vms moel piiratud juurdepääsu projekteerimisel tuleb
tagada, et värava avamise ajal vajalik ooteaeg ei takista liiklusvoogu avalikul
teel.
Muud tingimused
2.9.2 Ärimaa-ala (Ä)
Ärimaa-ala on üldplaneeringuga määratud kaubandus-, büroo-, majutus-, toitlustus või muu
teenindusotstarbeliste ehitiste jaoks kasutatav maa.
Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning põhimõtted ärimaal:
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 34 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Lubatud Väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ühiskondlike ehitiste maa (Ü)
kõrvalotstarbed
Katastriüksuse Üldplaneeringuga katastriüksusele/krundile minimaalsuuruse nõuet ei seata.
lubatud minimaalne Katastriüksuse suurus määratakse asjakohasel juhul detailplaneeringuga.
suurus Lähtuda tuleb piisavuse põhimõttest (p 2.5.1).
Hoonete suurim Määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega.
lubatud arv
Hoonete ja rajatiste Määratakse vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale
asukoht üldisele tingimusele (p 2.3.5) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud
tingimustele.
Suurim lubatud Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 60% katastriüksuse pindalast
hoonete ehitisealune
pind
Kõrgus ja vajaduse Ärihoonete maksimaalne lubatud kõrgus 14 m maapinnast.
korral sügavus
Arhitektuursed, Lähtuda detailplaneeringu ja projekteerimistingimuste andmise aluseks
ehituslikud ja olevatest üldistest tingimustest p 2.3
kujunduslikud
Üldplaneeringuga määratud juhtudel (p 2.4.7) on määrtakse tingimused
tingimused
arhitektuurikonkursi korraldamise kaudu.
Liikluskorralduse Lähtuda liikluskorralduse üldistest (p 2.11) ja parkimiskorraldusele määratud
põhimõtted (p 2.11.5) põhimõtetest ning arvestades kehtivaid EVS norme;
Haljastuse ja Minimaalne haljastuse osakaal on 20% katastriüksuse pinnast.
heakorra põhimõtted
Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu murukivikattega alad ja maapinnaga
ühendamata haljastus, nt katuse- või garaažipealne haljastus.
Tingimused Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.3.15)
piirdeaedadele ja
Piirete rajamine terve katastriüksuse ulatuses ei ole lubatud. Lubatud on
hekkidele
piirata konkreetsest tegevusest tingitud või vara kaitsmisega seotud ala
katastriüksusest. Üldiseks eesmärgiks peab olema ärimaa avatus ja
esteetilise vaate tagamine avaliku ruumi poole.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 35 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Muud tingimused
2.9.3 Tootmismaa-ala (T)
Tootmismaa-ala on üldplaneeringuga määratud tootva ja ümbertöötleva tootmisega seotud
hoonete ja rajatiste maa. Tootmise maa-ala hõlmab tootmis- ja tööstusmaid, laohoone maid ning
põllumajanduse, metsa-, jahi- ja kalamajandushoonete alust maad. Tootmismaa-ala on samuti
tehnorajatiste maa, mis on seotud kütte-, vee, gaasi-, ja elektrivarustusega, sh
päikeseelektrijaamade maa.
Üldplaneeringus eristatakse tootmismaa (T) alaliike tehnoehitise maa-ala (OT), mäetööstusmaa-ala (TM).
Tootmismaa ja ärimaa kooslubatavust ilma juhtotstarbe osakaalu määramata käsitletakse üldplaneeringus
segaotstarbega alana (ÄT) (vt p 2.9.14).
Üldised maakasutus- ja ehitustingimused ning põhimõtted tootmismaa-alal:
Lubatud Tehnoehitise maa (OT) ja ärimaa (Ä).
kõrvalotstarbed
Hajaasustusega alal asuva tootmismaa kasutamise lõppemist ja muul
otstarbel kasutuselevõttu ei loeta üldjuhul üldplaneeringu põhilahenduse
ulatuslikuks muutmiseks.55
Katastriüksuse Katastriüksuse suurus määratakse detailplaneeringuga. Detailplaneeringu
lubatud minimaalne koostamise kohustuse puudumisel tuleb lähtuda piisavuse põhimõttest (p
suurus 2.5).
Hoonete suurim Üldplaneeringuga tingimusi ei seata. Määratakse detailplaneeringuga või
lubatud arv detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel
projekteerimistingimustega.
Hoonete ja rajatiste Määratakse vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale
asukoht üldisele tingimusele (p 2.3.5) või detailplaneeringuga.
Ehitisi, millega kaasneb oluline keskkonnamõju56 ei tohi elukondlikele
hoonetele ehitada lähemale kui 500 m või ka kaugemale, kui vajadus selleks
nähtub läbiviidavast keskkonnamõju hindamise aruandest.
55 Planeerimisseaduse § 142 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogul võimalus igakordselt hinnata, kas tegemist
on üldplaneeringu põhilahenduse muutmisega.
56 Oluline keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 36 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Suurim lubatud Suurim lubatud hoonete ehitisealune pind 60% katastriüksuse pindalast
hoonete ehitisealune
pind
Kõrgus ja vajaduse Määratakse detailplaneeringuga või projekteerimistingimustega lähtudes
korral sügavus tehnoloogilistest vajadustest. Hinnata tuleb sobivust piirkonda.
Arhitektuursed, Määratakse detailplaneeringuga, lähtudes projekteerimistingimuste andmise
ehituslikud ja aluseks olevatest üldistest tingimustest p 2.3.8
kujunduslikud
tingimused
Liikluskorralduse Lähtuda liikluskorralduse üldistest (p 2.11) ja parkimiskorraldusele määratud
põhimõtted (p 2.11.5) põhimõtetest ning arvestades kehtivaid EVS norme;
Haljastuse ja Minimaalne nõutav haljastuse osakaal on 20% katastriüksuse pinnast.
heakorra põhimõtted Tingimus ei kehti tehnoehitise maal (OT) ja mäetööstusmaal (TM). Erandeid
haljastuse osakaalu määramisel võib kohalik omavalitsus teha
olemasolevate tootmismaade ehitusõiguse suurendamisel.
Haljastuse osakaalu hulka ei loeta murukivikattega alasid ja maapinnaga
ühendamata haljastust, nt katuse- või garaažipealne haljastus.
Kui tootmistegevusega kaasnevad tootmismaaga ümbritsevale alale
keskkonnahäiringud, võib kohalik omavalitsus lisaks
ehituslikele/tehnoloogilistele meetmetele nõuda kaitsehaljastuse rajamist
lähtudes kaitsehaljastusele määratud üldisest põhimõttest (p 2.9.9)
Tingimused Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.11.5).
piirdeaedadele ja
Tootmisalade piirded peavad välistama kõrvaliste isikute juhusliku või
hekkidele
pahatahtlikkus juurdepääsu tootmisaladele.
Muud tingimused
2.9.3.1 Tehnoehitise maa-ala (OT)
Tehnoehitise maa-ala all mõeldakse inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri
hoonete ja rajatiste juurde kuuluvat maad. Siia kuuluvad kanalisatsiooni ja reoveepuhasti ehitise,
vee tootmise ja jaotamise ehitise, gaasi- või biogaasi tootmise ja jaotamise ehitise, soojusenergia
tootmise ja jaotamise ehitise, elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa (sh
päikeseelektrijaamade maa) ning sideehitise maa-ala.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 37 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Inimeste elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri (v.a päikesepargi, biogaasi tootmiseehitis)
rajamine on lubatud maakasutuse juhtotstarbest sõltumata vastavalt vajadusele ja seda ei loeta
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks.
Tehnoehitise maa-ala planeerimise ja tehnilise taristu projekteerimise üldised põhimõtted ja tingimused vt
p 2.12.
2.9.3.2 Mäetööstuse maa (TM)
Mäetööstusmaa-alad on üldplaneeringuga määratud karjääride ja turbatootmise maa-alad, kus
mäeeraldise teenindusmaa piires võivad asuda ka muud seda tootmist teenindavad ehitised.
Maapõue ja maavara kaitse toimub maapõueseaduses57 ning selle alusel kehtestatud muudes õigusaktides
sätestatud alustel. Üldplaneeringu ülesanne on maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate
kitsenduste määramine.58 Arvestades olemasolevate maardlate ja prognoosivarude ulatust, siis tuleb terve
omavalitsuse territooriumit lugeda maardlatest ja/või kaevandamisest mõjutatud alaks.59
Maardlate kasutuselevõtt (muutumine mäetööstusmaaks) on võimalik pärast maavara kaevandamise loa
taotlemist ja selle saamist õigusaktides sätestatud korras. Kohalik omavalitsus annab sealjuures loa
andjale oma arvamuse uuringuloa ja kaevandamisloa andmise osas.60 61
57 https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025059?leiaKehtiv
58 Alus: planeerimisseadus § 75 lg 1 p 15
59 Tartu Ülikooli geoloogia osakond on teinud Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjude uuringu,
mille raames uuriti hüdrogeoloogilise modelleerimise abil näidisaladel paiknevate kaevandustega kaasnevat mõju
pinna- ja põhjaveele.
60 Alus: Maapõueseadus § 49,§ 55
61 Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi korral algatada ka detailplaneeringu koostamise. Alus:
planeerimisseadus § 125 lg 3
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 38 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 12. Rakvere vallas
asuvad maardlad,
graptoliitargilliidi leviala ja
fosforiidi prognoosvarud
(Andmed: Maa-amet,
29.09.2025).
Maavaravarudest leidub Rakvere
vallas kruusa, liiva, lubjakivi,
turvast, fosforiiti ja põlevkivi.
Olulisel osal vallas levib
graptoliitargilliiti (ehk
diktüoneemakilt) (skeem 12).
Valla territooriumile jäävad Aru-
Lõuna lubjakivikarjäär, Aru-Lõuna
II lubjakivikarjäär, Toolse-Lääne
lubjakivikarjäär, Pikametsa
liivakarjäär, Sämi liivakarjäär,
Veltsi liivakarjäär, Veltsi II
liivakarjäär ja Ubja
põlevkivikarjäär.
Üldplaneeringus alusandmetena kajastatud stratotüüpsete paljandite (stratotüübid)62 asukohti tuleb
käsitleda informatiivsena. Stratotüübi all tuleb mõista standardiks valitud kivimikihtide järjestust, mis aitab
määrata või iseloomustada mingit stratigraafilist üksust või piiri. Võimalusel tuleb tagada nende säilimine.
62 Digitaalsed alusandmed: MaRu_stratotüüp. Allikas: Maa- ja ruumiamet avaandmed seisuga 16.02.2026
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 39 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 13. Maavarad ja
väärtuslik maastik.
Maardlad võtavad enda alla
187,7 km2 ehk ca 60% vallast
on kaetud maardlatega.
Vastavalt
maapõueseadusele on ca
60% valla alast teoreetiliselt
püsiva iseloomuga
arendustegevus keelatud.
Kui võtta arvesse nii
maardlaid kui ka
prognoosvaru, siis on ca 80%
vallast nendega kaetud.
Tervikuna asuvad sellisel alal
maakonnaplaneeringuga
määratud Kohala väärtuslik
maastik (sellel omakorda
ligikaudu pooled kõikidest riiklikest kultuurimälestistest omavalitsuse territooriumil ) (skeem 13) ja Neeruti
– Jõepere – Lasila ning Aaspere – Haljala väärtuslikud maastikud Rakvere alla osas (p 2.10.1). Sellel alal
asuvad tervikuna ka Uhtna alevik (TA2), osaliselt Näpi (TA4) ja Sõmeru (TA1) alevikud (p 2.6) ning mitmed
kompaktse hoonestusega alad p 2.7). Arvestada tuleb, et ülekaalukas osa omavalitsuse territooriumist
asub ka kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (p 2.3.13). Praktiliselt kogu rohevõrgustiku ala (p
2.10.3) asub maardlatel. Omavalitsus on mõjutatud ka varasemalt altkaevandatud aladest vahetult
kompaktse asustusega alade KO4 ja KO13 (Ubja) läheduses (skeem 14). Uusi maakasutuse juhtotstarbeid
(p 2.9) sellele alale ei kavandata, kuid arvestada tuleb, et sellel alal asub olemasolevat hoonestust.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 40 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 14. Kaevandamisest mõjutatud
alad.
Üldplaneeringus kajastatakse
mäetööstuse maa-alana selliseid
alasid, kus on väljastatud
kaevandusluba/aktiivsed mäeeraldised
koos nende teenindusmaadega 63.
Tuginedes ruumilise arengu üldistele
põhimõtetele (p 2.1) ei kavandata
üldplaneeringuga täiendavaid
mäetööstusmaa juhtotstarbega alasid.
Ruumilise arengu üldine põhimõte
rõhutab, et seaduses sätestatud
maavara kasutuselevõtu õiguse kõrval
on ka kohustus hoida ja luua
omavalitsuses kvaliteetset
elukeskkonda muudel eesmärkidel.
Üldised põhimõtted maavarade kaevandamiseks: 64
1) Maavarade kasutuselevõtuks tehtavad eeltööd peavad sisaldama piisavalt avalikkuse informeerimist
kavandatava mäeeraldise ja sellest vahetult mõjutatud ala ulatuse kohta, võimalike kaasnevate mõjude
jms kohta65, millega võib kaasneda inimeste õiguste riive ja keskkonnahäiringud;
2) Kaevandamisest mõjutatud alaks tuleb lugeda ka mäeeraldise teenindamiseks vajalikke kohalikke teid
väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Kaevanduse kavandamisel hinnata ka selliste teede
koormustaluvust ja tee kasutamisest tulenevaid keskkonnahäiringuid ning rakendada meetmed nende
häiringute vähendamiseks;
3) kaevandamiseks kasutatav tehnoloogiline lahendus peab olema parim teadaolev võimalik, mis ei taga
ainult maavara võimalikult efektiivset kasutamist, vaid võimaldab ka maksimaalselt tagada
elukeskkonna ja üldplaneeringuga kirjeldatud muude väärtuste kaitsmist, nt rohevõrgustiku toimimist,
väärtusliku põllumajandusmaa jätkuvat kasutamist, väärtuslike maastike ning kohalike kaitsealade
kaitsmist jms;
4) uutes asukohtades maavara kasutusele võtmisel tuleb esmajärjekorras tuleb ammendada juba avatud
kaevandused;
63 Seisuga 29.09.2025. Maa- ja Ruumiamet. Avaandmed
64 Üldplaneeringu eesmärk ei ole dubleerida vahetult maapõueseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud maapõue
kasutamisega sätestatud põhikohustusi, keskkonnaohu vältimise või keskkonnahäiringute vähendamise põhimõtteid,
maavara kasutuselevõtuks ettevalmistamiseks tehtava töö nõudeid jms, mida tuleb arvestada sõltumata sellest, kas
üldplaneering seda kirjeldab või mitte.
65 Tartu Ülikool, 2018. "Virumaa maavarade võimaliku kaevandamise keskkonnamõjud põhja- ja pinnaveele ning
maastikule keskkonnageoloogiliste mudelitega analüüsituna koos alternatiivsete leevendusmeetmetega”.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 41 / 89
Rakvere valla üldplaneering
5) peale kaevandamise lõppemist tuleb selle ala muul otstarbel kasutuselevõtul arvestada valla
üldplaneeringu ja arengukavaga (vt ka p 2.9.7).
Maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine:
6) altkaevandatud aladel66 tuleb ehitussoovi korral välja selgitada varisemisohtlike alade ning tühikute ja
tervikute ohutus geotehnilise analüüsi kaudu. Kohalikul omavalitsusel on õigus nõuda
ehitusgeoloogiliste uuringute koostamist kaevandatud aladel enne projekteerimistingimuste
väljastamist ning vajadusel ka seada tingimusi ehitiste maapealsele mahule (sh kõrgusele);
7) altkaevandatud aladel koostatavate detailplaneeringute koosseisus tuleb vajadusel esitada
ehitusgeoloogiline uuring ja joonis, kus on määratud planeeritava ala maa püsivuse tüüp (tüübid).
Projekteerimise alustamiseks määrata tühikute ja tervikute asukohti näitav võimalikult täpne
kaardimaterjal. Hoonete ja rajatiste ehitusõiguse määramisel tuleb seada nõue vajalike
kaitsemeetmetega arvestamiseks, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ning
hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või
nihkumise, vibratsiooni tagajärjel.
8) Altkaevandatud aladel, kus olemasoleva ehitise kasutusluba puudub (sh kõik õigusliku aluseta
püstitatud ehitised), tuleb kasutusloa andmise otsustamisel lähtuda olemasolevast geotehnilisest
uuringust ja selles esitatud järeldustest, või selle koostamist nõuda; 67
Kohaliku omavalitsuse arvamuse kujundamisel tuleb kaaluda68:
9) Kas esineb asjaolusid, mis seaduse kohaselt võivad olla kaevandamisloa väljastamise keeldumise
aluseks;
10) Kuidas on kaevandamise loataotlus kooskõlas valla arengukava ja üldplaneeringuga seatud
maakasutustingimustega;
11) Kas ja kuidas on käsitletud kaevandamisega kaasnevaid keskkonnahäiringuid ning nende
leevendamise meetmeid (ohud põhjaveele, tolm, müra, vibratsioon, lõhnahäiringud jms);
12) Kas ja kuidas on käsitletud kaevandamisest tekkivaid mõjusid inimeste tervisele ja varale.
2.9.4 Põllumajandusmaa (MP)
Põllumajandusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav haritav maa ja looduslik
rohumaa. Põllumajandusmaa hulka arvestatakse ka tegevusetuse tulemusel sööti jäetud maad ja
võsastunud haritavat maad, kui võrade liituvus on väiksem kui 30%.
66 Digitaalsed alusandmed: altkaevandatud_a
67 Kasutusloa väljastamise keeldumise alused sätestab ehitusseadustik
68 Arvamused maapõueseadus § 49 ja 55 tähenduses
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 42 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldplaneeringus käsitletakse ja kujutatakse joonisel põllumajandusmaad ainult alaliikides väärtuslik
põllumajandusmaa (MPV) ja aiandusmaa (MPA) ning juhul, kui põllumajandusmaa juhtotstarve on
kavandatud tiheasustusega aladel (p 2.6) või kompaktse hoonestusega aladel (p 2.7).
2.9.4.1 Väärtuslik põllumajandusmaa (MPV)
Maakonnaplaneeringu kohaselt loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks küla ja aleviku
territooriumil paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa, püsirohumaa ja
püsikultuuride all oleva maa massiiv, mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa
kaalutud keskmisest boniteedist (40 hp).
Skeem 15. Väärtuslik
põllumajandusmaa.
Väärtusliku põllumajandusmaa
määratlemise ja maade
kasutustingimuste seadmise üldine
eesmärk on säilitada nende
sihipärane põllumajanduslik
kasutamine toidujulgeoleku
tagamiseks. Keskmisest kõrgema
mulla boniteediga
põllumajandusmaa, kui piiratud ja
taastumatu ressurss on väärtus,
mida tuleb kasutada eelkõige toidu
tootmise eesmärgil.
Väärtuslike põllumajandusmaade
määramisel on võetud aluseks maakonnaplaneeringu väärtuslike põllumajandusmaade informatiivne
kaardikiht 69 ja maakonnaplaneeringuga70 üldplaneeringule pandud ülesanded nende maade kaitse- ja
kasutamistingimuste määramiseks ning piiride täpsustamiseks. Arvestada tuleb, et põllumajandusmaa
massiivide kaalutud keskmine boniteet on määratud üldistatult ja ei pruugi objektiivselt kajastada
põllumajandusmaa konkreetset asukohapõhist väärtust (boniteeti). Vajadusel tuleb Eesti
põllumajandusmaa muldade kaalutud keskmise boniteediga võrdlemiseks asukohapõhiselt läbi viia
uuringud.
Rakvere vallas on väärtuslikul põllumajandusmaal suur osakaal. Ainult Toomla küla ja Varudi-Altküla
joonest põhja pool on selle osakaal väike. Kuna väga suur osa vallast asub maardlate aladel (p 2.9.6 ), siis
on väärtusliku põllumajandusmaa, kui taastumatu ressursi kasutamine suure majandusliku surve all. 71
69 Digitaalsed ruumiandmed: MP_vaartpollumaa
70 Maakonnaplaneeringu seletuskiri p 4.2
71 Üldplaneeringuga pole objektiivselt võimalik hinnata maapõueseaduse § 14 võimaliku mõju ulatust
põllumajandusmaa perspektiivsele kasutamisele.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 43 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldplaneeringu lahenduses on väärtusliku põllumajandusmaa osakaal ligikaudu 79% vastavast
maakonnaplaneeringu näitajast. Vähenemine on peamisel põhjustatud muude maakasutuse juhtotstarvete
kavandamisest tiheasustusega aladel (p 2.6) ja kompaktse hoonestusega aladel (p 2.7). Vähesel määral
ka sellest, et üldplaneering ei kajasta alla 1 ha suuruste väärtuslike põllumajandusmaade massiive.72
Üldplaneeringu lahendus ei pea siiski tõenäoliseks kiiret väärtusliku põllumajandusmaa vähenemist muude
maakasutuse juhtotstarvete kasutuselevõttu tiheasustusega aladel ja kompkatse asustusega aladel, sest
nende alade arendamine on väga pikaajaline protsess.
Väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse ja arendamise põhimõtted:
1) Lähtuda tuleb maakonnaplaneeringuga kehtestatud üldistest põhimõtetest väärtuslike
põllumajandusmaade säilitamiseks
2) väärtuslik põllumajandusmaa tuleb võimalikult suures ulatuses hoida põllumajanduslikus kasutuses.
3) Väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud rajada:
põllumajandussaaduste tootmiseks vajalikud ehitised;
üksikelamu koos abihoonete ja rajatistega, kui on tagatud hajaasustuse põhimõtted ja
ehitistega ei killustata põllumassiivi.
4) väärtuslikule põllumajandusmaale on lubatud rajada maaraamidel päikeseelektrijaam ainult oma
majapidamise energiavajaduse tagamiseks;
5) Liikluspindade rajamisel tuleb seda teha viisil, mis võimalikult vähe killustab väärtuslikku
põllumajandusmaad. Uute juurdepääsuteede rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole
lubatud, kui juurdepääs on võimalik tagada olemasolevaid teid kasutades.
6) Väärtuslikku põllumajandusmaad ei ole lubatud metsastada. Väärtusliku põllumajandusmaa
kasutamine kuni 3-aastase tsükliga metsaistikute ettekasvatamiseks ei ole vastuolus väärtusliku
põllumajandusmaa kasutamise põhimõtetega;
7) Piirdeaedade ja hekkide rajamisel väärtuslikule põllumajandusmaale on üldiseks põhimõtteks avatud
maastiku hoidmine. Asjakohasel juhul on lubatud funktsionaalselt põllumajandusmaa kasutamiseks
vajalikud piirded (nt loomade karjatamiseks). Lubatud on maastikupilti ilmestavad puuderivid, hekid,
kiviaiad jms;
2.9.4.2 Aianduse maa-ala (MPA)
Aiandusmaa on kogukondlikus kasutuses põllumajandusmaa, mida kasutatakse
taimekasvatuslikul eesmärgil põllumajandussaaduste kasvatamiseks oma tarbeks ning
hobiaianduseks.
Üldplaneering näeb aianduse maa-alad ette Sõmeru alevikus, Lepna alevikus ning Veltsi, Akna, Ubja ja
Vaekülas.
Aiandusmaal kehtivad üldised maakasutus- ja ehitustingimused:
72 Maakonnaplaneering ei määra väärtusliku põllumajandusmaa suurusele kriteeriumit.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 44 / 89
Rakvere valla üldplaneering
1) maa kasutamine on lubatud ainult taimekasvatuslikel eesmärkidel. Maa omanik/valdaja peab omama
ülevaadet kõikidest aiandusmaa kasutajatest ja tagama selle maa üldise hoolduse, kui konkreetse ala
maakasutus lõpeb;
2) aiandusmaal on lubatud kasvatada ühe- ja mitmeaastaseid taimi ning marjapõõsaid;
3) piirete73 rajamine on lubatud ainult aiandusmaa välispiirile, katastriüksuse piirile ning liikluspindadega
külgnevale alale arvestades piirete rajamiseks määratud üldiste tingimustega (p 2.3.15);
aiandusmaal on lubatud ainult aianduse otstarbeks vajaliku ehitusloakohustuseta ehitise püstitamine
(kasvuhoone, varjualune jms) ja tehnilise taristu rajamine;
4) aiandusmaa kasutuselevõttu muul otstarbel ei loeta üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, kui
see ühtib aiandusmaaga külgneva maa juhtotstarbega või sellele piirnevale maale lubatud
kõrvalotstarbega.
2.9.5 Metsamajandusmaa (MM)
Metsamajandusmaa-aladena tuleb üldplaneeringus mõista maakatastrisse metsamaa kõlvikuna
kantud maad ja Eesti topograafilises andmekogus puistuna defineeritud alasid, kui sellele alale
üldplaneeringu endaga ei ole määratud/kavandatud muud otstarvet.
Metsamaad kajastatakse üldplaneeringu joonistel ainult neil juhtudel, kus üldplaneeringuga omistatakse
avalik huvi nende maade vastu (p 2.2) või on tegemist tiheasustusega alal või kompaktse hoonestusega
alal oleva metsamajandusmaaga.
2.9.6 Ühiskondlike ehitiste maa-ala (Ü)
Ühiskondlike ehitiste maa-ala on avalikkusele suunatud ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning
ehitisi teenindav maa, sealhulgas riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuste, büroo- ja
administratiivhoonete maa, äriotstarbeta meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-,
hoolekande-, sakraal-, puhke- ja spordiehitiste maa, muuseumi-, arhiivi- ja raamatukoguehitiste maa
ning loomaaia ja botaanikaaia maa.
Lubatud Väikeelamumaa (EV), korterelamumaa (EK), ärimaa (Ä)
kõrvalotstarbed
Katastriüksuse Üldplaneeringuga minimaalsuuruse nõuet ei seata. Katastriüksuse suurus
lubatud minimaalne määratakse asjakohasel juhul detailplaneeringuga. Lähtuda tuleb piisavuse
suurus põhimõttest (p 2.5).
Hoonete suurim üldplaneeringuga tingimusi ei seata. Määratakse detailplaneeringuga või
lubatud arv projekteerimistingimustega.
73 Piiretena käsitletakse nii piirdeaedu kui ka hekke
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 45 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Hoonete ja rajatiste Vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale üldisele
asukoht tingimusele (p 2.3.1) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud
tingimustele.
Suurim lubatud Määratakse projekteerimistingimustega ja/või asjakohasel juhul
hoonete ehitisealune detailplaneeringuga asukohapõhiselt objekti iseloomu ja asukohta
pind arvestades.
Kõrgus ja vajaduse Määratakse detailplaneeringuga
korral sügavus
Arhitektuursed, Vastavalt projekteerimistingimuste andmise aluseks olevale üldisele
ehituslikud ja tingimusele (p 2.3.8) või vastavalt detailplaneeringuga sätestatud
kujunduslikud tingimustele.
tingimused
Üldplaneeringuga määratud juhtudel määrtakse tingimused
arhitektuurikonkursi korraldamise kaudu.
Liikluskorralduse Kehtivad liikluskorralduse üldised põhimõtted (p 2.11). Kõik ühiskondlikke
põhimõtted ehitiste rajamiseks koostatavad detailplaneeringud ja/või projektid peavad
käsitlema sidusust ühistranspordiga ning jalgratta- ja jalgteedega.
Haljastuse ja Minimaalne haljastuse osakaal on 20% katastriüksuse pindalast. Rajatav
heakorra põhimõtted haljastus peab rõhutama avaliku ruumi esteetilisust ja looma võimalusi selle
ala mitmekülgseks kasutamiseks.
Täpsed haljastuse tingimused tuleb määrata detailplaneeringuga ja/või
koostatavas ehitusprojektis. Haljastuse osakaalu hulka ei kuulu
murukivikattega alad ja maapinnaga ühendamata haljastus, nt katuse- või
garaažipealne haljastus.
Tingimused Järgida tuleb määratud üldisi põhimõtteid (p 2.3.15).
piirdeaedadele ja
Piirete rajamine terve katastriüksuse ulatuses ei ole lubatud. Lubatud on
hekkidele
piirata konkreetsest tegevusest tingitud või vara kaitsmisega seotud ala
katastriüksusest.
Muud tingimused
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 46 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.9.7 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala (P)
Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on puhke-, kultuuri- ja virgestusehitiste ning spordirajatiste
maa-ala.
Puhke- ja virgestusmaa-alade eesmärk on võimaldada vabaõhuürituste korraldamist, sportimist ja
lõõgastumist. Puhke- ja virgestusaladena toimivad ka nt kergliiklusteed, matkarajad ja supluskohad, kuid
need ei anna maakasutusele iseseisvat juhtotstarvet.
Supelrandasid74 üldplaneeringuga ei kavandata. Planeeritakse neli uut supluskohta75 – Sõmeru alevikus
Sõmeru jõe äärde ning Andja ja Sämi külas peale karjääri sulgemist ja korrastamist (tabel 2).
Tabel 2. Supluskohad
2.9.8 Haljasala ja parkmetsa maa-ala (HP)
Haljasala- ja parkmetsa maa-alad on looduslikud ja poollooduslikud kooslused (sh puistuga),
pargimaastikud, samuti püsivalt hooldatavad niidetavad murualad, mis täidavad üldises mõistes nii
vabaõhu puhkekoha kui ka puhvertsooni/kaitsehaljastuse funktsiooni erinevate maakasutuse
otstarvete vahel, liikluspindade ääres ja vahel olevad haljasribad jms.
Väga kitsad haljastusribad ei loo reeglina iseseisvat juhtotstarvet, kui need täidavad oma eesmärki
liikluspindade ääres, kaitsehaljastuse ribadena õhusaaste, müra, valgusreostuse vms häiriva mõju eest.
Haljasala maa-ala üldised kasutamise põhimõtted:
1) ehitustegevus ei ole lubatud, välja arvatud taristu või haljasalade sihipärase kasutamisega seonduvate
ehitiste rajamine;
2) rajamine ja hooldus peab lähtuma eelkõige selle ala olemusest, asukohast ja eesmärgist.
3) haljasalade pindade vähendamine ja või likvideerimine tiheasustusega alal peab alati toimuma
kaalutlusotsuse alusel. Kohalikul omavalitsusel õigus määrata vähendamisega võrdsel määral
asenduspindade/asendusistutuse kohustust avalikus ruumis.
74 Supelrand veeseaduse tähenduses
75 Digitaalsed ruumiandmed: yp_rand_supluskoht, yp_tingimus_veekogu
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 47 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.9.9 Kaitsehaljastuse maa-ala (HK)
Kaitsehaljastuse maa-ala on kõrghaljastuse säilitamiseks ja rajamiseks ette nähtud ala, mille
eesmärk on luua piirneva ala vahele visuaalne barjäär ning kaitsev puhverala võimalike
inimtegevuse tulemusel tekkivate keskkonnahäiringute, tuule, tuleohu või muu häiriva mõju
vältimiseks või nende mõjude leevendamiseks.
Skeem 16 . Näide. Kaitsehaljastuse maa (KH)
raudtee maa ja väikeelamumaa (EV) vahel
Roodevälja külas.
Kaitsehaljastuse maal lubatud kõrvalotstarbeid ei
määrata. Kaitsehaljastust tuleb käsitleda kui
rõhutatud vajadust loodusliku rohepuhvri järele
kontrastsete maakasutuse otstarvete vahel ja
võimalike keskkonnahäiringute vastu.
Kaitsehaljastust on asjakohane kombineerida
muude meetmetega negatiivsete häiringute
leevendamiseks. Kaitsehaljastuse rajamisel tuleb
see rajada mitmerindelisena, sh igihaljaid liike
kasutades, tagamaks nende kaitsefunktsiooni aastaringselt.
2.9.10 Kalmistu maa-ala (K)
Kalmistu maa-ala on kalmistu ja matmisega seotud hoone (kabel, tavandihoone, krematoorium)
maa-ala.
Surnute ja tuha matmiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega maa-ala (edaspidi kalmistu) rajamise või
laiendamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu. 76 Asjakohasel juhul rakendatakse sõjahaudade
seadusest ja/või muinsuskaitseseadusest tulenevaid erisusi.
Rakvere vallas asub olemasolev kalmistu Tõrma külas.77 Üldplaneering ei anna lahendust kalmistu
vajadust laiendamiseks, teenindamiseks, parkimise korraldamiseks, milleks kasutatakse faktiliselt Rakvere
linna territooriumil olevat maad kalmistu põhjapiiril. Küsimus lahendatakse eraldi protsessina koos Rakvere
linnaga.
Üldplaneeringuga seatakse tingimus:
1) kalmistu rajamisel ja laiendamisel kehtib kalmistumaa ümber 50 meetri laiune vöönd 78, kus on keelatud
rajada ehitisi ja planeerida maakasutust, mis võib põhjustada kalmistul müra.
76 Alus: Kalmistuseadus § 4
77 Digitaalsed alusandmed: kalmistu_p
78 yp_tingimus_kalmistuKV
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 48 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2) kalmistumaal püstitatavad ehitusloakohustuseta ehitised peavad vastama kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatavatele arhitektuursetele ja nende asukohale seatavatele nõuetele.
2.9.11 Riigikaitsemaa-ala (R)
Riigikaitsemaa-ala on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa, sealhulgas:
tollipunkti-, riigikaitse-, kinnipidamiskoha-, päästeteenistuse- ja korrakaitseehitiste maa; sisekaitse-
ja kaitseväerajatiste maa; harjutusväljaku maa.
Rakvere vallas asub kolm riigikaitsemaa sihtotstarbega katastriüksust.79 Uusi riigikaitsemaa-ala
juhtotstarbega alasid üldplaneeringuga ette ei nähta.
Üldplaneeringu lahendus näeb Roodevälja külas Arkna tee 40 asuva riigikaitsemaa katastriüksusele ette
segaotstarbega maakasutuse (p 2.9.14)80 ja teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu seletuskirja sõnastuse
muutmiseks (p 4.4).
2.9.12 Teemaa-ala (LT)
Teemaa on liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle
teenindamiseks ning korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga.
Teedevõrgustiku planeerimise põhimõtted ja sellega seotud maakasutustingimused vt p 2.11
2.9.13 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)
Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete kogumise, taaskasutamise ja kõrvaldamise maa-ala ning
sellega seotud hoonete ja rajatiste maa-ala.
Jäätmekäitlus toimub jäätmeseaduse ja selle alusel vastuvõetud kohaliku omavalitsuse õigusaktide alusel.
Rakvere vallas ei paikne jäätmejaamasid. Üldplaneering käsitleb jäätmekäitluse maa juhtotstarbega alasid
vastavalt olemasolevate jäätmehoidla maa sihtotstarbega katastriüksustele.
Jäätmemajanduse arendamise põhimõtted:
1) jäätmekäitlus peab vastama säästva arengu, ringmajanduse ja jäätmehierarhia põhimõtetele;
2) arendustegevusel tuleb kavandada piisav ruum jäätmete liigiti kogumiseks. Korter- ja ridaelamutel
tuleb jäätmete liigiti kogumine korraldada ühiselt ühes kohas (jäätmemaja, aiaga piiratud ala vms);
3) ehitamisel endistele tööstusobjektidele, sh põllumajanduslike tööstusobjektide alale, tuleb täpsustada
jääkreostuse esinemist ning enne ehitustegevust näha ette tegevused, mis tagavad ehitusaluse
pinnase vastavuse kehtivatele piirnormidele;
79 Allikas: maakataster seisuga 23.04.2025
80 Kaitseliit on otsustanud kinnistu võõrandada.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 49 / 89
Rakvere valla üldplaneering
4) suletud prügilate (ka mitteametlike) asukohas on ehitamine üldjuhul keelatud. Ehitustegevuse
planeerimisel tuleb viia läbi maapinna püsivuse, inimese tervisele ja ohutusele avalduvate mõjude jm
asjaolude hindamine ning kaalutletud otsusena võib kohalik omavalitsus väljastada ehitusloa.
2.9.14 Segaotstarbega maa-alad (ÄT), (EÄ)
Segaotstarbega maa-ala all tuleb üldplaneeringus mõista sellist ala, kus olemasolevas või
planeeritavas maakasutusstruktuuris võivad esineda korraga ja kõrvuti mitmed/paljud
maakasutuse otstarbed. Selge juhtotstarve puudub. Nende otstarvete koosesinemine ja
omavaheline osakaal pole määratud.
Üldplaneering määrab järgmised segaotstarbega alad:
EÄ – segaotstarbega maa-ala, kus koos on lubatud elamumaa (E), ärimaa (Ä), ühiskondlike ehitiste maa
(Ü) juhtotstarbed nende omavahelist osakaalu üldplaneeringuga määratlemata. Ala võib esineda
tiheasustusaladel/keskustes ja kompaktse hoonestusega aladel, kus on eesmärgiks võimalikult
mitmekesise otstarbega ruumiloome.
ÄT – segaotstarbega maa-ala, kus on lubatud ainult ärimaa ja/või tootmismaa otstarbed nende
kohustuslikku osakaalu määramata. Ala eesmärgiks on ainult ettevõtluskeskkonna ruumiloome.
2.10 Looduskeskkond ja kultuurmaastik
2.10.1 Väärtuslik maastik (VM)
Ajalooliselt väljakujunenud asustussüsteem ja maastikustruktuur on kultuuri ja ajaloolise järjepidevuse üks
olulisi väljendusi, rahvuslikku identiteeti ning keskkonnakvaliteeti kindlustav tegur. Väärtusliku maastikuna
on käsitletud ja väärtustatud eelkõige kultuurmaastikku, kus maastiku muudab väärtuslikuks ümbritsevast
suurem kultuurilis-ajalooline, esteetiline, looduslik, identiteedi- või puhkeväärtus. Väärtuslike maastike
määratlemisel ei vaadata maastike tunnuseid ja väärtust selle üksikute kaitstavate elementide kaupa, vaid
oluline on kaitsta maastikke kui tervikuid.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ kohaselt asub erinevas ulatuses 9 väärtuslikku maastikku.81
Üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike osaliseks
kaotamises Rakvere valla ulatuses, nende piiride täpsustamiseks ja muutmiseks (p 4.2).
Üldplaneeringuga lisatakse kohaliku tähtsusega Järni väärtuslik maastik (VM8)82. Järni väärtusliku
maastiku näol on tegemist põllumajandusmaastiku ja külaga, millel on kõrge kultuurilis-ajalooline,
esteetiline ja looduslik väärtus. Enamuse väärtuslikust maastikust moodustab keerukal karstilehtritega
reljeefil laiuv tamme puisniit. Ala piirneb läänest Järni hoiuala piiriga, põhjast ja idast külgneva teega
81 Digitaalsed alusandmed : MP_vaartmaastik
82Maakonnaplaneering sätestab, et kohaliku tasandi väärtuslike maastike määramine on kohaliku omavalitsuse
pädevuses.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 50 / 89
Rakvere valla üldplaneering
(Vasivere tee, Järni tee), millelt avanevad laiuvad vaated ümbruskaudsetele põldudele. Ala koosseisu
kuulub Järni hoiuala.
Muudatuste tulemusel asub vallas osaliselt või tervikuna 8 väärtuslikku maastikku (tabel 3).
Tabel 3. Väärtuslikud maastikud
Skeem 17. Väärtuslikud maastikud.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 51 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Väärtuslike maastike säilimiseks seatud eesmärgid ja üldised kasutustingimused on seatud
maakonnaplaneeringuga.83 Samas sätestatakse, et täpsemad kasutustingimused määratakse
detailsemate kavade ja planeeringutega.
Üldplaneeringuga ei täpsustata maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslike maastike
maakasutustingimusi.
Üldplaneeringuga määratud kohaliku tasemega Järni väärtusliku maastiku säilimise eesmärke tuleb
käsitleda samasugustena, nagu need on seatud maakonnaplaneeringuga kõigi väärtuslike maastike osas:
säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;
säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele;
võimaluse korral taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud,
karjatatud metsad jms);
sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla
ning et ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti;
säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente;
hooldada ja korraldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate
suure arvu tõttu ei kannataks.
2.10.2 Miljööväärtuslikud hoonestusalad (MH)
Miljöö on tunnetus ümbritseva ruumi esteetilisest, kultuurilisest ja emotsionaalsest atmosfäärist.
Miljööväärtuslike hoonestusaladena käsitletakse käesoleva üldplaneeringuga määratletud alasid,
kus avalikes ja üldistes huvides soovitakse tagada ajalooliselt väljakujunenud maastiku ja
teedevõrgu säilimist, haljastust, hoonestusviisi, omanäolist arhitektuuri jms.
Üldplaneeringuga määratakse miljööväärtuslikud hoonestusalad: 84 (Vaata ka p 2.10.5.2)
Roodevälja mõisa allee ja mõisakompleks (MH1)
83 Maakonnaplaneeringu seletuskiri ptk 4.1
84 Digitaalsed ruumiandmed: yp_vaartmiljoo_ala
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 52 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 18. Roodevälja poolmõis loodi 1863.
aastal, mil ta eraldati naabruses asuvast Sõmeru
mõisast. Enne 1919. aasta võõrandamist kuulus
mõis Sõmeru mõisa omanikele von
Tiesenhausenitele, olles Sõmeru mõisa
kõrvalmõisaks. 1864. aastal valminud
tagasihoidliku historitsistliku puidust peahoone
ehteks on fassaadi viiluväljal asuvad
loheskulptuurid. Kaunid on ka hulktahksed
väravapostid, mis ääristavad peahoone ette viivat
teed. Balti mõisa jaoks kohustuslik ringtee ei
paiknenud mõisa väiksuse tõttu siis peahoone
ees, vaid tegi erandlikuna tiiru ümber peahoone.
Kloodi mõis (MH2)
Skeem 19. Kloodi mõis on 17. sajandist pärinev
rüütlimõis, mille omandasid alguses Clodt von
Jürgensburgid ning mis kulmineerus peahoonega
18. sajandil. Läbi aegade on peahoone mitmeid
arenguid ja muutusi kogunud – barokk-
klassitsistlikust stiilist modernsema vormini –,
millega kaasnesid ka kasutuse muutused (nt
mõisa-industriaalne kasutus 20. sajandil) ning
kaasaegsed renoveerimistööd.
Tingimused miljööväärtuslikel aladel:
1) Kehtivad üldised projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ( p 2.3). Kohalik
omavalitsus võib seada täiendavaid projekteerimistingimuse andmise aluseks olevaid tingimusi, mille
eesmärk on kohapõhiselt tagada just selle ala ajaloolisi ehitusõigust ja haljastust kujundanud
põhimõtteid;
2) Ehitiste rekonstrueerimisel tuleb esitada kooskõlastamiseks eskiislahendus, hindamaks võimalikult
varases staadiumis kavandatud ehitiste lahenduse sobivust;
3) Roodevälja mõisa allee tuleb säilitada. Vanade ja ohtlike puude väljalangemisel tuleb teha
asendusistutus.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 53 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.10.3 Rohevõrgustik (RV)
Rohevõrgustik (RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja
majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev
süsteem, mis koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest.
Rohevõrgustiku eesmärgiks on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine, säästlikkuse
printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, kliimamuutuste leevendamine
ja sellega kohanemine. Samuti stabiilse keskkonnaseisundi tagamine, asustuse ja majandustegevuse
mõjude tasakaalustamine.
Rohevõrgustik koosneb tugialadest85 ja neid ühendavatest koridoridest. Rohevõrgustik on
maakonnaplaneeringus klassifitseeritud kolmeks hierarhia tasemeks (tabel 4). Maakonnaplaneering
sätestab, et kohaliku tasemega koridoride määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.86
Tabel 4. Rohevõrgustiku hierarhia tasemed.
Rohevõrgustiku järk Tugiala indeks Koridori indeks
Riiklik T1 K1
Piirkondlik T2 K2
Kohalik T3 K3
Skeem 20. Rohevõrgustik
85 Maakonnaplaneeringus kasutusel mõistena “tuumala”
86 Maakonnaplaneeringu seletuskiri p 4.4
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 54 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Maakonnaplaneeringuga on kehtestatud rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks tingimused
alljärgnevalt:87
Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks tuumalade ja koridoride üldised
kasutustingimused;
Rohelise võrgustiku tuumala üldised kasutustingimused;
Rohelise võrgustiku koridori kasutustingimused;
Tingimused konfliktide vähendamiseks või pehmendamiseks rohelise võrgustiku aladel.
Üldplaneeringuga määratakse kohaliku tasemega rohevõrgustik (K3) kohtades, kus
maakonnaplaneeringuga rohevõrgustiku struktuurielemente määratud ei ole. Üldplaneeringuga tehakse
ettepanekud maakonnaplaneeringuga määratud riikliku/piirkondliku tasemega rohevõrgustiku muutmiseks
(p 4.1).
Üldplaneeringuga määratud kohaliku taseme koridorid (K3) teenivad eelkõige maakonnaplaneeringus
sõnastatud eesmärki - suurendada riigi ja maakonna tasandi rohevõrgustiku sidusust ja toimivust. Kohaliku
tasandi rohevõrgustiku koridor ei ole metsade majandamist reguleeriv tööriist. Raied88 (sh rohevõrgustiku
alal) reguleerib metsaseadus. Võimalikud piirangud raiete osas lähtuvad eelkõige seadusjärgsetest
kinnisomandi kitsendustest.
Tingimused kohaliku tasandi rohevõrgustiku (K3) alal:
1) Uushoonestuse rajamisel tuleb tagada rohevõrgustiku toimimine. Rohevõrgustikku ei tohi läbi lõigata
ulukite liikumist takistavate ehitiste püstitamisega. Koridori alaga ristisuunas peab jääma vähemalt 100
m katkematult vabaks. Erandina võib see ala olla väiksem kohtades, kus looduslik eeldus laiemaks
alaks puudub (nt vooluveekogu ümbritsevas rohekoridoris ja arvestades olemasolevate ehitiste
paiknemisega). Kui rohevõrgustiku koridor on väiksem kui 100 m, tuleb detailplaneeringute ja/või
ehitusprojektide koostamisel käsitleda rohevõrgustiku toimimise tagamise ulatust ja meetmeid;
2) rohevõrgustikus asuvatel mäeeraldiste aladel tuleb peale kaevandamise lõpetamist luua taas eeldused
rohevõrgustiku toimimiseks;
3) aladel, kus asuvad maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku konfliktalad89, tuleb
ehitusõiguse määramisel käsitleda rohevõrgustiku toimimist ja määrata leevendusmeetmed
rohevõrgustiku toimimise tagamiseks.
2.10.4 Vaated
Esteetilised vaated maastikule mõjutavad inimese emotsionaalset seisundit. Vaadete loojaks on loodus
oma piirkonnale omasel viisil ning inimene oma igapäevase tegevusega seda maastikku harides, seal
metsa majandades, hooneid ehitades jne. Hooldatud maastikus hakkavad hästi silma ajaloolised-
kultuurilised maamärgid. Hooldatud maastik toetab puhke- ja turismipotentsiaali ning keskkonnateadlikkust.
87 Maakonnaplaneeringu seletuskiri ptk 4.4. Üldplaneeringu seletuskirjas ei dubleerita maakonnaplaneeringuga
kehtestatud tingimusi. Üldplaneeringuga ei täpsustata maakonnaplaneeringuga kehtestatud tingimusi.
88 Raie metsaseaduse § 28 tähenduses
89 Digitaalsed alusandmed: MP_RVkonflikt
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 55 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Maakonnaplaneering käsitleb vaateid üldistatult, ilma konkreetseid vaatekohti määramata ja tuues esile
maaliste piirkondade arendamise ühe põhimõttena ajalooliste vaadete säilitamise (avamise) vajaduse.
Üldplaneering konkreetseid vaatekohti ei määra. See on igakordne kaalutlus. Vaadete üldise esteetika
tagamiseks toimib üldplaneering oma projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste ja
muude maakasutustingimuste kaudu. Detailseid tingimusi heakorra tagamiseks seatakse kohaliku
omavalitsuse heakorraeeskirjaga ja muude asjakohaste dokumentide alusel.
1) Vaadete tagamiseks avalikust ruumist võib kohalik omavalitsus seada põhjendatud tingimusi hoonete
ja rajatiste asukohale (p 2.4.5) ning nende arhitektuursetele, ehituslikele ja kujunduslikele tingimustele
(p 2.4.8);
2) Vaadete tagamiseks võib kohalik omavalitsus seada põhjendatud tingimusi võsa eemaldamiseks.
2.10.5 Kultuuripärand
2.10.5.1 Kultuurimälestised
Kultuurimälestiste riiklikus registris registreeritud mälestisi 90 ja nende kaitsevööndeid91 käsitletakse
üldplaneeringus alusandmetena ning nende osas kehtivad seadusjärgsed kinnisomandi kitsendused.
Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekuid kultuuripärandi objektide riikliku kaitse alla võtmiseks või riikliku
kaitse lõpetamiseks.
2.10.5.2 Kohaliku tähtsusega kultuuripärand
Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi all tuleb üldplaneeringus mõista selliseid objekte, mis ei ole
riikliku kaitse all ega võetud kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil, kuid on selged eelmiste
põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad ainelise ja vaimse pärandi märgid, mis on kujundanud
valla maakasutusmustrit.
Kohaliku tähtsusega kultuuripärandil on eelkõige teadvustav ja teavitav tähendus. Kultuurimälestiste
riiklikus registris registreeritud mälestisi ei käsitleta üldplaneeringus kohaliku tähtsusega kultuuripärandina.
Kohaliku tähtsusega kultuuripärandiobjektid 92 võivad olla arhitektuuriobjektid, maaehituspärandi objektid 93,
militaarpärandi objektid94, vallamajad95, looduslikud pühapaigad96, pärimused ja muistised97
90 Digitaalsed alusandmed: MKA_kultuurimälestis_p
91 Digitaalsed alusandmed: MKA_voondid_20260201. Allikas: MaRu avaandmed seisuga 01.02.2026
92 Digitaalsed ruumiandmed: yp_KOVkultparand, yp_KOVkultparand_pko, yp_KOVkultparand_j
93 Rehemajad • Maaehituspärandi andmekogu
94 Militaarpärand
95 vallamajad
96 Digitaalsed alusandmed: PK_obj_metsas_point. Pärandkultuuriobjektid metsas. Allikas: EELIS (Eesti looduse
infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Objekte joonise esitluskujul ei kuvata. Andmete väljavõte seisuga 03.07.2024
97 • Kohad • Muistised ja pärimuspaigad
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 56 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektidest tõstetakse üldplaneeringuga esile järgmised
objektid98 (lisa 2).
Tingimused kohaliku tähtsusega kultuuripärandi kaitseks:
1) Kõikide kohaliku tähtsusega kultuuripärarandi objektide juures projekteerimistingimuste väljastamisel
ja detailplaneeringuute koostamisel tuleb vastavalt objekti olemusele kaalutleda vajadust objektide
säilimise tagamiseks või hävimise aeglustamiseks, eksponeerimiseks, vaadete avamiseks või
säilitamiseks jms;
2) Kohaliku kultuuripärandi nimekirja kuuluvate hoonete ja rajatiste lammutamise soovi korral tuleb
menetlusse kaasata Muinsuskaitseamet. Kaasamise eesmärgiks on anda ametile võimalus kaaluda
objekti mälestiseks tunnistamise menetluse algatamist. Samuti tuleb kaasata amet juba mälestiseks
tunnistamise ettepaneku saanud objekti lammutamise ja ümberehitamise küsimustesse.
2.10.5.3 Arheoloogiapärandirikkad alad
Üldplaneeringuga määratakse arheoloogiapärandirikkad alad 99. Alade määramise eesmärgiks on
vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski. Alade määratlemise aluseks on Muinsuskaitseameti poolt
antud sisend üldplaneeringu koostamiseks 100. Arvestada tuleb, et seni avastamata ja prognoosimata
98 Digitaalsed ruumiandmed: yp_KOVkultuuriparand_p
99 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_arheo
100 Allikas: Muinsuskaitseamet, 15.06.2023, lisa
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 57 / 89
Rakvere valla üldplaneering
muistised võib välja tulla ka väljaspool mälestisi ja arheoloogiatundlikke alasid, millega arvestamine tagab
kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse säilimise. Arheoloogiapärandit kui inimtekkelisi või selge
inimmõjuga kohti võib olla kõikjal, kuid nende paiknemise tõenäosust on paljudel puhkudel võimalik
maastikku analüüsides prognoosida. Näiteks juba teada olevate muinas- või keskaegsete asustuskeskuste
lähedalt või samatüübilistelt maastikelt on tõenäosus avastada varasemate inimeste elu- ja matmispaiku
(nt mere, järvede ja jõgede rannamoodustistelt kiviaegseid asulakohti, vanade külade lähedal liivastelt
küngastelt külakalmistuid jne). Näiteks, tänapäeva Lääne-Virumaa, sealhulgas ka Rakvere vald, on tuntud
tiheda muinasaegse asustuse ja aktiivse kaubavahetuse poolest, mistõttu on maapõue jäänud mitmeid
juhuleide, kuid leidub ka maa-alalisi muistiseid, näiteks asulakohtasid, kalmeid või kultusekive. Seni
teadmata muististe paiknemist maastikul on väga keeruline ette ennustada.
Meetmed avastamata arheoloogiapärandi kaitseks:
1) KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (ka juhul kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt
Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus;
2) kohalikul omavalitsusel tuleb küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti
arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui algatatakse detailplaneeringut või
ehitiste alla kavandatava ala pind on suurem kui 500m2.
2.10.6 Vääriselupaigad
Vääriselupaiga all tuleb mõista metsas asuvat ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste
või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.
Vääriselupaik võib hõlmata väga laia spektrit erinevaid elupaiku – alates üksikust vanast puust kuni
hektarite suuruse metsani. Vääriselupaigad ei ole kohaliku kaitse all looduskaitseseaduse tähenduses.
Keskkonnaamet teeb vääriselupaikade inventuure, sõlmib nende säilimise tagamiseks lepinguid ja hindab
nende täitmist. Teadaolevate vääriselupaikade asukohti käsitletakse üldplaneeringus alusandmetena 101 ja
maakasutustingimusi nende osas ei seata. Üldplaneeringu eesmärgiks on eelkõige teadvustada selliste
elupaikade olemasolu ning asjakohasel juhul valida meetmeid ohustatud/ohualdiste ja haruldaste liikide
elupaikade säilitamiseks.
2.10.7 Kaitstavad loodusobjektid
2.10.7.1 Riiklik kaitse
Looduskaitseseaduse alusel riiklikult kaitstavaid loodusobjekte 102 käsitletakse üldplaneeringu
alusandmetena. Looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid üksikobjekte kajastab üldplaneeringu joonis ainult
ulatusest, mis objekti kaitsekategooriast sõltuvalt on lubatud avalikustada. I, II ja III kaitsekategooria liikide
101 Alusandmed: KR_vep_a_20250522
102 KR_kaitseala_a, KR_yksikobjekt
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 58 / 89
Rakvere valla üldplaneering
esinemise asukohtades tuleb kaitsealuse liigi elupaiga tagamiseks arvestada looduskaitseseadusest
tulenevate nõuetega sõltumata sellel alal määratud maakasutuse juhtotstarbest 103.
Üldplaneeringuga ei tehta ettepanekuid loodusobjektide riikliku kaitse alla võtmiseks.
2.10.7.2 Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil kaitstavad loodusobjektid
Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik
põllumajandusmaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või
haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse alla võetud riiklikult kaitstava looduse üksikobjektina ega
paikne kaitsealal.
Rakvere vallas on kohaliku kaitse all Pahnimäe maastikukaitseala (KLO5000025).104 Kaitseala kaitse-
eesmärgiks105 on kaitsta ja tutvustada piirkonnas erilist pinnavormi (Pahnimäe oosi), maastikuilmet ning
alaga seotud ajaloolis-kultuurilisi väärtusi; tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse.
Skeem 21. Kohaliku kaitseala
moodustamise ettepanek.
Kavandamisel on Tõrma – Karitsa -
Jupri kohaliku kaitseala (KKO1)
moodustamine (skeem 21).
Kavandatava kaitseala piir on kantud
informatiivsena planeeringu joonisele
106. Eesmärk on kaitsta tervet oosi, mis
jääb Rakvere valla territooriumile (koos
Jupri salaojaga). Kohaliku kaitse alla
võtmise otsustamine toimub eraldi
menetlusega looduskaitseseaduses
sätestatud alustel ja korras.
103 Alus: looduskaitseseadus § 55
104 Pahnimäe maastikukaitseala ekspertiis. Koostaja Hendrikson ja Ko 2023. Töö nr 2204428
105 Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri
106 Digitaalsed ruumiandmed: yp_KOVloodus_ala
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 59 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.10.8 Kogukonna-alad riigimetsas
Kogukonna-alad on Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusalas olevad riigimetsaalad,
mille majandamisega kaasneb kõrgendatud avalik huvi.
Üldplaneering lähtub olemasolevatest avaliku huviga metsaaladest.107
Kloodi-Raketibaasi ring Kloodi külas (KAH1);
Sooaluse soo Sooaluse külas (KAH2);
Sõmeru mets Ussimäe külas (KAH3);
Riigimetsas asuvatele kogukonna-aladele seatakse tingimused:
1) kohalikku omavalitsust ja piirinaabreid tuleb teavitada planeeritavast metsaraiest enne metsateatise
esitamist;
2) metsade majandamiseks ja uuendamiseks tuleb teha koostööd kohaliku omavalitsusega, kaitsmaks
neid huvisid ja eesmärke, miks ala kogukonna-alaks on määratud;
3) eriolukordade, tormi- ja muude oluliste metsakahjustuste tõttu tekkivatest töödest teavitab RMK
omavalitsust eraldi ning need võivad tuua kavandatud töödesse muudatusi, eelnevate kokkulepete
korral teavitatakse ka avalikkust muudatustest.
2.11 Teedevõrgustik. Liikluskorralduse põhimõtted
Tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee
osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud
rajatised. Teedevõrgustikuna tuleb üldplaneeringus mõista erinevatest teedest, sh matkaradadest
ja juurdepääsudest koosnevat terviklikku ja erinevat liikumisviisi võimaldavat sidusat süsteemi, mis
ühendab meie elukeskkonna, ettevõtluskeskkonna ja puhkekeskkonna.
Üldplaneering eristab olemasolevat teede võrgustikku, planeeritavaid uusi teedevõrgu osasid ja
liikluskorralduse põhimõtteid käesoleva peatüki alajaotuse alusel. Uusi teid, mille asukoht ei tulene vahetult
ehitusprojektist või kehtestatud detailplaneeringust, tuleb käsitleda põhimõttelise lahendusena sidusa
süsteemi loomisel. Nende asukohti võib menetluse käigus muuta ja seda ei loeta üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks. Üldjuhul ei kajastata üldplaneeringu joonisel selliseid uusi teedevõrgu osasid,
mille juures planeeringu koostamisel ei ole eeldatud avalikku huvi nende avalikuks kasutamiseks.
2.11.1 Raudtee
Rakvere valda läbib Eesti Raudtee hallatav Tallinn–Narva raudteeliin108. Raudteepeatusi vallas ei asu.
Lähim peatus asub Rakvere linnas. Lisaks asub vallas Rakvere–Kunda raudteeharu, mida kasutatakse
107 Digitaalsed ruumiandmed: RMK_kah_alad_20250902. Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik geoportaal seisuga
02.09.2025
108 Digitaalsed alusandmed : E_601_roobastee_j
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 60 / 89
Rakvere valla üldplaneering
tööstuse toorme ja toodangu transpordiks. Raudteel opereerib Kunda Trans AS ja raudteelõik teenindab
peamiselt Kunda tsemenditehast.
Raudtee arendamiseks on kavandatud selle elektrifitseerimine.109 Ehitatakse välja kontaktvõrk ja nende
teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, nendevahelised toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised.
Raudteemaale lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi. Võib selguda väljaspool
raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute elektriliinidega.
Kinnistute koormamise vajadus nende rajatiste teenindamiseks selgub projekteerimise käigus.
Tingimused ja põhimõtted rööbasteede arendamisel. Maakasutustingimised rööbasteede ääres
1) uute hoonestusalade rajamise korral raudteega piirnevatel aladel ei võta AS Eesti Raudtee endale
kohustusi keskkonnahäiringute leevendamiseks. Vajalikud meetmed tuleb ette näha
detailplaneeringus/ehitusprojektis ja välja ehitada hoonestusala arendaja poolt. Planeeritavad
lahendused ei tohi takistada raudteerajatiste, sh raudtee elektripaigaldiste hoolduse ja remondi
teostamist;
2) rajatised, mis ei ole raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ning mille kogukõrgus on 30 m
ja enam (nt tuulegeneraatorid, mobiilimastid jne), tuleb kavandada selliselt, et nende kaugus raudtee
kaitsevööndi piirist on võrdne või suurem rajatise kogukõrgusest. Tuulegeneraatori puhul tuleb masti
kõrgusele lisada tiiviku laba pikkus.
3) tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal koostatavates detailplaneeringutes ja projektides tuleb
ohutuse tagamiseks raudteega piirnevatel aladel ette näha meetmed, mis välistavad jalakäijate ja
sõidukite sattumise raudteele väljaspool nõuetekohaseid ülekäigu ja ülesõidukohti;
4) kergliiklusteid ei ole lubatud planeerida ja projekteerida raudteemaale (va ülesõidukohad);
2.11.2 Riigiteed
Riigitee on riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Transpordiamet. 110
Olemasolevaid riigiteid käsitletakse joonisel üldplaneeringu alusandmetena 111. Neist riigitee nr 1 (Tallinna
- Narva tee), riigitee nr 5 (Pärnu – Rakvere – Sõmeru tee), riigitee nr 23 (Rakvere – Haljala tee) on osaliselt
olulise liikluskoormusega (OLT).112 (skeem 22)
109 Sisendinfo: Eesti Raudtee 17.12.2019
110 Ehitusseadustik § 92
111 Digitaalsed alusandmed: E_501_riigitee_j
112 Üldplaneeringus on käsitletud olulise liiklussagedusega teedena (OLT) riigiteid liiklussagedusega (AKÖL)>6 000
autot/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Digitaalsed ruumiandmed: TRAM_liiklussagedus_20250902. Allikas: Maa- ja
ruumiameti avalik kaardirakendus seisuga 12.09.2025
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 61 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 22. Olulise liikluskoormusega teed.
Üldplaneeringuga kavandatakse uue riigiteena Rakvere linna põhjapoolne ümbersõit. 113 algusega
Tõrremäe külas asuvast Rakvere - Haljala tugimaanteest nr 23 ning kulgeb läbi Papiaru ja Roodevälja küla
ning Rakvere linna kuni riigimaanteeni nr 5 Pärnu–Rakvere–Sõmeru (Rakvere linna lõunapoolse
ümbersõidutee pikenduseni) Ussimäe külas. Võimalik alternatiivne lõik liitumisega riigiteega 17208 (skeem
23). Ümbersõidu rajamise peamine eesmärk on läbi Rakvere linna suunatava liikluskoormuse
vähendamine ning kavandatud tootmis- ja elukeskkonna väljaarendamine linna põhjapiiril, ühendades
olulise liiklussagedusega teelõike riigimaanteede nr 23 ja 5 vahel
Skeem 23. Planeeritav ümbersõit
Üldplaneering kajastab oluliselt muudetava teelõiguna põhimaanteed nr 1 (Tallinn-Narva).114 vastavalt
kehtestatud maakonnaplaneeringule.115 Oluliselt muudetava teelõiguna tuleb mõista pikemat teelõiku, mille
osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni
tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine,
113 Digitaalsed ruumiandmed: ymbersoit
114 Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu 2+2
ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). Riigi eriplaneeringu ja KSH
algatamise eesmärk on kavandada riigiteel 1 Tallinn–Narva asuva Haljala ja Kukruse vahelise teelõigu kiirusele 120
km/h vastava 2+2 ristlõikega maantee rajamist. Riigi eriplaneeringu koostamist ja KSH läbiviimist korraldab
Rahandusministeerium.
115 Digitaalsed alusandmed: MP_olul_muudetav_tee
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 62 / 89
Rakvere valla üldplaneering
sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate
ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava
teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega
piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Täpne lahendus antakse tee projektiga.
Üldplaneering teeb ettepaneku mitte kavandada oluliselt muudetava teelõiguna riigitee 23 viimist uude
koridori ja eemaldada see maakonnaplaneeringu seletuskirja punktist 5.2 (vt p 4.4)
Liikluskorralduse põhimõtted riigiteedega külgnevatel aladel:
1) Kohalikku liiklust teenindab eelkõige kohalik tee. Võimalusel tuleb vältida OLT-ga külgnevalt krundilt
liikluse vahetut suunamist olulise liiklussagedusega teele;
2) OLT-le ei ole üldjuhul lubatud kavandada samatasandilisi ristumiskohti;
3) riigiteega külgneva ehitustegevuse kavandamisel detailplaneeringu koostamise kohustuseta alal tuleb
reeglina kasutada juurdepääsuks kohalikke teid, kogujateid ja olemasolevaid ristumisi riigiteega.
Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede
ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub;
4) katastriüksuste maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni katastriüksust teenindanud
juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi
juurdepääsu saamiseks riigiteelt;
5) ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine tee kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse
mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone
pikendamisel;
6) arvestada tuleb liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga
ja vajadusel tagada leevendavate meetmetega (nt hekid, haljasalad vms) nõuetele vastavad
keskkonnatingimused. Meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja kohustus;
7) üldjuhul ei ole võimalik juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid
põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga;
8) riigiteede puhul tuleb vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on
riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul annab Transpordiamet nõusoleku seda
maad kasutada. Samuti teeb Transpordiamet erandeid asula keskkonnas. Tehnovõrgu paigaldust tuleb
hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas
läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
9) rajatise asukoht tuleb kooskõlastada riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus
äärmise sõiduraja välimisest servast. Tuulegeneraatorite kavandamisel arvestada, et tuulegeneraator
ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 63 / 89
Rakvere valla üldplaneering
sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuulegeneraatori masti kõrgus ja D =
rootori e tiiviku diameeter);
Riigitee teekaitsevööndiks määratakse:116
10) riigitee nr 5 Pärnu – Rakvere – Sõmeru km 182,94-184,591 teekaitsevööndiks 30 m äärmise sõiduraja
välimisest servast. Kaitsevöönd ei laiene enne üldplaneeringu kehtestamist antud ehitusõigusele
(skeem 24)
11) riigitee nr 17157 Kunda mõis – Sämi km 11,08-14,80 teekaitsevööndiks 30 m äärmise sõiduraja
välimisest servast (skeem 25)
12) Lepna alevikus riigitee nr 17149 Rakvere – Jõepere km 3,60-5,60 teekaitsevööndiks 30 m äärmise
sõiduraja välimisest servast (skeem 25)
13) Näpi alevikus riigitee nr 17208 Näpi tee km 0,0-1,46 teekaitsevööndiks 30 m äärmise sõiduraja
välimisest servast (skeem 24)
14) riigitee nr 1 Tallinn – Narva (rahvusvaheline põhimaantee) alevikku läbivas lõigus km 100,74-101,23
teekaitsevööndiks 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast (skeem 24)
Skeem 24. Teekaitsevööndi määramine
116 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_teeKV
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 64 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 25. Teekaitsevööndi määramine
2.11.3 Kohalikud teed
Kohalik tee117 on tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik
tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee
või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku
liikluse korraldamiseks vajalik muu tee.118
Oluliste uute kohalike teedena näeb üldplaneering ette:
Aluvere - Näpi külade tootmistsooni kogujatee, mis on planeeritud ühendada üle raudtee
kulgeva ühetasandilise ristmiku abil Teravilja tee ning Terminali teega, mille tulemusena
välditakse riigimaanteelt uue mahasõidu rajamist.
Sõmeru alevikus on ette nähtud tootmistsoonist ehitada uus tee läbi Kaarli küla Tallinn–Narva
maanteele pikkusega ca 1,8 km, et vältida veoautodega ja rasketehnikaga Sõmeru aleviku
keskosa läbimist.
117 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_tee. Kihil käsitletakse ainult uusi planeeritavaid teid. Olemasolevat teedevõrku
käsitletakse joonisel ETAK andmete ja Transpordimeti teeregistri avalike andmete (seisuga 09.05.2024) alusel.
118 Ehitusseadustik § 92
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 65 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Kohalikele teedele määratakse üldplaneeringuga tee kaitsevöönd 10 m mõlemal pool sõidurea välimisest
servast.
Kohalike teede rajamise, hoolduse ja liikluskorralduse üldised põhimõtted:
1) kohalike teede, sh parklate rajamine ja teehooldustööde korraldamine toimub kohaliku omavalitsuse
arengukava (teehoiukava) alusel;
2) uute kohalike teede kavandamisel tuleb analüüsida olemasolevat teedevõrku. Kohalikud teed peavad
moodustama ühendatud võrgustiku, umbtee korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus.
3) teemaa planeerimisel kohaliku tee rajamiseks tuleb alati kaaluda jalgratta- ja jalgteede rajamise
vajadust;
4) kohaliku tee rajamisel peavad tehnovõrgud üldjuhul mahtuma transpordi maa-alale, mitte sõidutee
alla. Tehnovõrkude rajamine avalike teede sõidutee alla on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse
nõusolekul.
5) vajadusel tuleb rakendada liikluse rahustamise meetmeid;
6) teemaa-alale ei tohi tee omaniku nõusolekuta rajada hooldustehnikat ja sademevee ärajuhtimist
takistavaid rajatisi (nt vallid, tee pinnast kõrgemad betoon äärised, aiad jne);
2.11.4 Erateed
Erateed on maaomanike eraomandis olevad teed, kus avalikkusele suunatud funktsioon üldjuhul
puudub.
Eratee kasutamine toimub maaomaniku poolt määratud viisil. Eratee võib seaduses määratud juhtudel ja
lähtudes avalikust huvist määrata avalikuks kasutamiseks119 (p 2.2). Sellisel juhul käsitletakse neid teid
kohalike teedena120 (p 2.11.4). Rakvere vallas on vastu võetud erateede avalikuks kasutamiseks
määramise tingimused.121
1) Olemasoleva eratee määramisel avalikuks kasutamiseks tuleb eelnevalt koostada hinnang/ekspertiis
üle antava tee seisundi kohta;
2) Uue avalikuks kasutamiseks määratava eratee rajamisel teostab tee ehituse üle järelevalvet
omavalitsus ise või tema poolt volitatud isik.
2.11.5 Parkimine
Parkla on sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala,
mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad 122
119 Õiguslik alus: Ehitusseadustik § 94. Üldplaneeringu koostamisel on puudunud objektiivne ülevaade erateedest, mille
suhtes on eratee avalikuks kasutamiseks määramise leping EhS alusel sõlmitud, või millise osas saab jätkuvalt avaliku
kasutamist pidada seaduslikusk enne ehitusseadustikku kehtinud Teeseaduse alusel sõlmitud lepingu põhjal.
120 Kohalik tee ehitusseadustiku § 92 tähenduses
121 Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 27.09.2023 määrusega nr 31
122 Alus: Liiklusseadus
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 66 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldplaneering käsitleb lähteandmetena olemasolevaid parkimisalasid 123 ja näeb ette täiendavaid
võimalikke uusi parklate asukohti.124
Parkimisalade arendamise ja parkimiskorralduse üldised põhimõtted ja tingimused:
1) eraomandis oleval maal tuleb parkimine lahendada oma krundil. Parkimise täpne lahendus tuleb anda
projektiga või asjakohasel juhul detailplaneeringuga. Parkimiskohtade minimaalne nõutud arv võib olla
seotud maakasutuse juhtotstarbega / krundi kasutamise otstarbega;
2) parkimise planeerimine riigiteel ei ole lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega alade,
planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) tuleb kavandada lahendus, kus parkimine toimub väljapool
riigiteed ja planeeritava alaga samal teepoolel (p 2.10.1);
3) avalike parklate ruumimõju vähendamiseks tuleb parklad liigendada haljastusega (põõsad, puud,
hekid). Kahekümne ja enama kohaga parkla kavandamisel tuleb parkla rajamisel ette näha vähemalt
üks puu iga kaheksa parkimiskoha kohta;
4) avalike parklate rajamisel tuleb lahendada ka kergliikurite (jalgrattad, elektritõukerattas) parkimine ja
ette näha taristu elektriautode laadimiseks;
5) autokaravani parklad tuleb kavandada vajaliku infrastruktuuriga (vesi, elekter, WC tühjendamise
võimalus).
2.11.6 Jalgratta- ja jalgteed
Jalgratta- ja jalgteed on jalgrattaga, tasakaaluliikuri, robotliikuri ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud
eraldi tee või teeosa, mis on asjakohaste liiklusmärkidega tähistatud. Sõiduteega teede ristmikul on
jalgratta- ja jalgtee tee osa.125
123 Digitaalsed alusandmed: parkla Allikas: Maa- ja Ruumiameti Avaandmed ning KOV
124 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_parkla
125 Alus: liiklusseadus
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 67 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldplaneering näeb liiklusohutuse suurendamiseks ja tervisliku liikumisviisi harrastamiseks
olemasolevate126 jalgratta- ja jalgteedega sidusalt ette uute jalgratta- ja jalgteede rajamise kõige tihedama
liikluskoormusega teede äärde. Teede planeerimislahenduse aluseks on valdavalt
maakonnaplaneeringuga kavandatud jalgratta- ja jalgteed.127 Maakonnaplaneeringus kavandatud
rahvusvahelist jalgrattateed128 käsitletakse üldplaneeringus alusandmetena, kus valda läbivas lõigus
tervikuna üldplaneeringu lahendus jalgrattateed ette ei näe.
Üldplaneeringuga ei määrata üldjuhul kavandatavate uute jalgratta- ja jalgteede129 täpset paiknemist ja
asukohta, st üldplaneering üldjuhul ei määratle, millisel pool sõiduteed jalgratta- ja jalgtee peab paiknema.
Üldplaneeringus kajastatud lahendust tee asukoha osas tuleb käsitleda illustratiivsena, kui need ei tulene
detailplaneeringust või koostatud projektist. Asukohad täpsustatakse määratud menetluse alusel
ehitusseadustiku kohaselt. Riigitee nr 1 ääres planeeritava jalgratta- ja jalgtee asukoht täpsustatakse
riigitee rekonstrueerimise projektis.
Jalgratta- ja jalgteede arendamise põhimõtted:
1) jalgratta- ja jalgteede kavandamisel antakse projekteerimistingimused tee rajamiseks läbi avatud
menetluse (p 2.4.1);
2) tee planeerimisel ja projekteerimisel tuleb igakordselt hinnata raja välisvalgustuse vajalikust lähtudes
kasutusintensiivsusest, ohutusest ja funktsioonist (nt kooliteed, aastaringselt kasutatavad terviserajad
ja rulluisu- või rullsuusarajad jms)
3) tee rajamine kavandada tuleb kavandada võimalikult pikkadel lõikudel ühel pool maanteed / tänavat.
Tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus ning vältida põhjendamatuid ristumisi maanteega;
4) üldjuhul tuleb jalgratta- ja jalgtee paigutada väljapoole riigi põhi-, tugi-, või kõrvalmaantee teemaad ja
eraldada sõiduteest eraldusribaga. Kitsastes oludes, kus ei ole võimalik jalgratta- ja jalgtee vahele
kavandada eraldusriba, tuleb liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab
võimalikku mootorsõidukite liiklusest tulenevat ohtu;
2.11.7 Matkarajad
Matkaradade all tuleb üldplaneeringus mõista jalgsi matkamiseks ja sportimiseks ettenähtud,
looduses tähistatud radasid.
Olemasolevad ja planeeritavad matkarajad Rakvere vallas130:
126 Digitaalsed alusandmed: E_501_tee_j_KLT
127 Digitaalsed alusandmed: MP_KLT_prioriteet
128 Digitaalsed alusandmed: MP_rahvusvah_jalgrattatee
129 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_KLT
130 Digitaalsed ruumiandmed: yp_transp_Mrada
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 68 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldplaneeringus alusandmetena käsitletavad ja joonistel kajastatavad marsruudid131 ei ole üldplaneeringu
definitsiooni tähenduses matkarajad, vaid eelkõige informatiivse sisuga ja pärandkultuuri objektidega
sidustatud võimalikud liikumisteed. Nendega ei kaasne üldplaneeringuga matkaradadele seatavaid
maakasutustingimusi.
Matkaradade arendamise põhimõtted:
1) radade rajamine on võimalik ainult maaomaniku nõusolekul ja temaga sõlmitava lepingu alusel.
Lepingus peavad olema minimaalselt määratud raja asukoht ning tingimused raja kasutamise ja
hooldamise kohta;
2) kõikidel juhtudel tuleb matkaraja rajamise kavatsusest teavitada kohalikku omavalitsust ja esitada selle
raja asukohaplaan. Kavandatavad tingimused tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, kui
kavandatav rada asub üldplaneeringuga määratud rohevõrgustiku alal ja/või väärtuslikul maastikul. Kui
kavandatav matkarada asub looduskaitsealal, tuleb kavandatav rada ja selle kasutamise tingimused
kooskõlastada ka kaitseala valitsejaga;
3) matkaradade tähistamine looduses on kohustuslik. Raja algus- ja/või lõpus peab olema avalikult
kättesaadav info raja hooldamise eest vastutava isiku kohta;
2.11.8 Juurdepääsud
Lähtudes avalikust huvist näeb üldplaneering ette juurdepääsude vajaduse kallasrajale132 ja muudele
avaliku huviga objektidele (p 2.2),133 kuhu vahetu juurdepääs riigiteede ja kohalike teede kaudu puudub.
Üldplaneeringus määratud juurdepääsude asukohti ei saa pidada lõplikuks. Selliseid asukohti võib lisada
või muuta lähtuvalt maaomanikega sõlmitavatest kokkulepetest ning seda ei peeta üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks. Üldplaneeringuga mäetööstusmaa juhtotstarbega alale planeeritud
supluskohtade juurdepääsud lahendatakse peale maavara kaevandamise lõpetamist ala korrastusprojekti
kooseisus.
131 Digitaalsed alusandmed: marsruut
132 Kallasrada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38 tähenduses
133 Digitaalsed ruumiandmed: yp_juurdep.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 69 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldplaneeringuga nähakse ette järgmised juurdepääsud:
Juurdepääs kallasrajale või muule avaliku huvi objektile ei tähenda tingimata tee, kui rajatise olemasolu.
See võib tähendada ka jalgrada ning juurdepääsu kasutamise aeg võib olla piiratud.
Tingimused juurdepääsude tagamisel:
1) juurdepääsude tagamisel tuleb lähtuda p 2.2 sätestatud avaliku huvi tagamise põhimõtetest.
Konkreetsed tingimused avaliku huviga objektidele juurdepääsuks ja selle maa kasutamiseks avaliku
huvi tagamiseks tuleb kokku leppida maaomaniku ja omavalitsuse vahel sõlmitava lepinguga või
määratakse sundvalduse seadmisel;
2) juurdepääsuks looduskaitse üksikobjektidele, kultuurimälestistele, kohaliku tähtsusega
kultuuripärandile, kus avalik juurdepääs puudub, tuleb lähtuda igaüheõigusest, kui üldplaneeringuga ei
ole ette nähtud teisiti või üldplaneeringus sätestatud põhimõtete alusel maaomanikuga sõlmitud
lepinguga ei nähta ette teisiti;
2.12 Tehnovõrgud ja rajatised
2.12.1 Elektrivõrk
Üldplaneering käsitleb planeeringu alusandmetena elektriliine nimipingega 35 või rohkem 134, samuti Elering
AS esitatud sisendi135 alusel. Üldplaneering ei käsitle valla ruumilist arengut ja elektrivõrgu arendamist
võimaliku tuumajaama rajamise seisukohalt, mille kohta on algatatud riigi eriplaneeringu koostamine.136
Planeeritavad võrguarengud:137
L506 Rakvere-Kiisa 330 kV liiniga viiakse ühistele mastidele 110 kV Rakvere-Tapa L102, kuid
liini sisestus Rakvere alajaama jääb olemasolevasse koridori mastist 3 kuni Rakvere
alajaamani;
134 Digitaalsed alusandmed. ETAK 2025
135 Digitaalsed alusandmed: ER_liinid, ER_aj. Andmed seisuga 16.12.2019
136 Riigi eriplaneering algatatud Vabariigi Valitsuse 22.05.2025 korralduse nr 102 alusel., kus planeeringuala hõlmab
osaliselt ka Rakvere valda.
137 Allikas: Elering AS 19.12.2025 kiri nr 11-4/2025/1088-2
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 70 / 89
Rakvere valla üldplaneering
110 kV Rakvere-Püssi L103 õhuliin rajatakse ühistele mastidele 330 kV Rakvere-Püssi L360
õhuliiniga. Lisaks viiakse L360 ja L103-ga osaliselt ühistele mastidele ka 110 kV liin Rakvere-
Kunda L115 (joonisel L360 mastist 135 kuni L060 mastini 8). Mastist 8 kuni Rakvere alajaamani
rajatakse olemasolevasse Rakvere-Püssi L060 liinikoridori L060 ja Rakvere-Kunda L115 jaoks
uus kaheahelaline 110kV õhuliinilõik. L103 Rakvere alajaama sisestuse jaoks kasutatakse
L102 olemasolevat liinilahtrit. L102 Rakvere alajaama sisestus viiakse L066 lahtrisse, L066
viiakse L065 lahtrisse ja L065 tõstetakse vabanevasse L103 lahtrisse;
Uhtna alajaam ehitatakse H-skeemiga alajaamaks uues asukohas Uhtna haru L103B ja L360
ristumiskoha lähedal. Liini L103 Rakvere-Püssi asemel tekivad Rakvere-Uhtna L103 ja Uhtna-
Püssi L079. Olemasoleva Uhtna haruliini L103B demonteeritakse koos vana Uhtna
alajaamaga. L360 ja sellega seotud 110 kV liinide tööd on plaanis valmis saada aastaks 2035,
L506 tööd aastaks 2037;
demonteeritakse Rakvere-Põhja alajaama 110 kV haruliin L103A. Rakvere-Põhja alajaam jääb
ühendatuks Rakvere alajaamaga olemasoleva L066 liini kaudu. L066 jaoks kasutatakse vana
L103 trassi mastist 305A kuni mastini 181 (ehk olemasolev L066 demonteeritakse mastist 29
kuni 39). Rakvere-Põhja alajaama teine toide tagatakse uuelt L103 liinilt haruna (skeemil
_roosaga).
Perspektiivsetest investeeringutest on võimalik, et koostöös Elektrileviga rekonstrueeritakse
olemasolev Haljala alajaam H-skeemiga alajaamaks. Sellest tingituna tuleb rajada
olemasoleva haru kõrvale paralleelselt uus 110 kV õhuliin, mis ühendatakse Rakvere-Kunda
L115 liinile ehk tekivad liinid Haljala-Kunda ja Haljala-Rakvere. Samuti on koostöös
Elektrileviga plaanis Pajusti 35 kV alajaama rekonstrueerimine 110 kV H-skeemiga alajaamaks
ja Rakvere-Pajusti 35 kV õhuliini rekonstrueerimine 110 kV pingele. Mõlemad investeeringud
on planeeritud 2030+ perspektiivis.
Skeem_
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 71 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 26.
Skeem 27.
Tingimused lähtuvalt elektriliinidest:
1) Lisaks seadusjärgsetele elektripaigaldiste kaitsevööndist tulenevatele kinnisomandi kitsendustele peab
uute ehitiste kavandamisel arvestama olemasolevate ehitiste ohutuse tagamiseks vajalike
meetmetega. Ehitisi, hooneid ja rajatisi ei või ehitada õhuliini sihialasse. Sihiala laius:
110 kV liini teljest – 16 m;
330 kV liini teljest – 22 m;
2) tingimused tuulepargi elektrivõrgule vt p 2.12.3.1
2.12.2 Gaasivõrk
Üldplaneering käsitleb gaasivõrgu rajatisi Elering AS alusandmete alusel. 138
Üldplaneeringuga ei kavandata Elering AS gaasivõrgu laiendamist.
Tingimused gaasivõrguga arvestamiseks:
1) gaasitorustiku lähipiirkonnas toimuvate planeeringute menetlemisel tuleb arvestada asjaoluga, et
gaasitorustikku ümbritseval maa-alal projekteerimisel ja ehitamisel tuleb ette näha vastavad meetmed
projekteeritava ehitise kaitseks leevendamaks ohtusid, mis lähtuvad gaasipaigaldisest. Sellisteks
gaasipaigaldisest lähtuvateks ohtudeks, millega tuleks arvestada, on näiteks süttimata gaasilekkest,
gaasipilve plahvatusest, põleva gaasi soojuskiirgusest ja torustiku rebenemisega kaasnev plahvatus
138 Digitaalsed alusandmed: ER_gaas_torustik, ER_gaas_side, ER_gaas_AKK, ER_gaas_JS. Andmed seisuga
16.12.2019
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 72 / 89
Rakvere valla üldplaneering
ning jugatuli. Üheks oluliseks leevendusmeetmeks saab olla gaasitorustiku ohutuskujasse ehitamise
keeld;
2) gaasitorustiku ohutuskuja ja gaasitorustiku asukoha lähipiirkonnas rakendatavad kaitsemeetmed
peavad olema piisavad, et kaitsta inimeste tervist ja elu gaasitorustike tekitatud müra, vibratsiooni,
õhusaaste ja lõhnade ning ohuolukorra tekkimisel gaasitorustiku käitamisel.
2.12.3 Taastuvenergia
Taastuvenergia all tuleb üldplaneeringus mõista energiaressurssi, mida saab kasutada lakkamatult
ja/või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus ilma, et selle kogus inimtegevuse mõjul
väheneks. Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral, kui neid juurde
tekib.
2.12.3.1 Tuuleenergia
Tuulegeneraatori all tuleb mõista seadet, mis muudab tuule kineetilise energia elektrienergiaks.
Tuulepargina tuleb üldplaneeringus mõista kahte või enamat vähemalt 30m kõrgust omavahel
üheks süsteemiks ühendatavat tuulegeneraatorit.
Üldplaneeringuga seatud maakasutustingimused kogumis loovad vähe asukohaeeldusi tuulegeneraatori/te
rajamiseks. Olemasolev asustusstruktuur, tiheasustusega ja kompaktse asustusega alade paiknemine,
määratud kaugusnõuded ja muud väärtused ei välista siiski täielikult võimalust tuulegeneraatori
püstitamiseks. Eriti juhul, kui Euroopa standardi mõttes oleks tegemist väikegeneraatoritega.
Skeem 28.1 Veltsi-Hulja tuulepargiala
Üldplaneeringu lahendus näeb ruumilise mõjuga
ehitisena (ORME) (p 2.3.14) ette Veltsi - Hulja
tuulepargiala.139 (skeem 28). Alale on lubatud
tuulepargi rajamine tähtajaga 35 aastat. Ala
asukohavalikul on lähtutud paljudest erinevatest
139 yp_tingimus_tuulepark. Potentsiaalsete tuulepargialade leidmine ja kujunemine on kirjeldatud üldplaneeringu KSH
aruandes.
Rakvere Vallavalitsus on 12.03.2025 korraldusega nr 72 tunnistanud kehtetuks ja lõpetanud hankemenetluse „Rakvere
valla tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine" (viitenumber 291398).
Tuuleparkide eriplaneeringu koostamisest huvitatud isikud korraldavad perioodil 2025 a. II kvartal – 2026.a. IV kvartal
spetsialiste kaasates ekspertuuringud seoses ilmnenud täiendavate looduskaitseliste (väike-konnakotka elupaika
puudutavate) puhvrite rakendumisega, mille tulemusena selgub projekti majanduslik otstarbekus, riskid ja
eriplaneeringuga jätkamise mõttekus.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 73 / 89
Rakvere valla üldplaneering
kriteeriumitest, sh tingimusest, et ala kaugus lähimatest elamutest oleks vähemalt 1000 m. 140
Üldplaneeringu protsessi käigus on käsitletud võimaliku eelvalikualana ka Varudi-Altküla tuulepargiala (Lisa
1. KSH aruanne p 5). Tuulepargi rajamise võimalikkus seal tuleb välja selgitada seadusega määratud
planeerimisprotsessi käigus. Vastavat ala üldplaneeringu joonisel141 tuleb käsitleda informatiivsena, millest
ei tulene õigustatud ootust tuulepargi rajamiseks.
Skeem 28.2 Varudi – Altküla tuulepargi
eeluuringuala.
Tingimused tuulepargi arendamisel:
1) Tuulepargi rajamiseks tuleb koostada detailplaneering (p 2.4.2);
2) Rajatava tuulepargi vähim lubatud kaugus elu- ja ühiskondlikest ehitistest on 1000 m;
3) Detailplaneeringu koostamisel võib üldplaneeringuga planeeritud tuulepargialade piire täpsustada.
Täpsustamist ei peeta üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks, kui kohaliku omavalitsuse hinnangul
ei ole tegemist olulise muutusega ala ulatuses;
4) tuulepargialal on vajalik läbi viia täpsustavad elupaigakasutuse uuringud kõikide nende linnuliikide
osas, kes MLA tsoneeringu kohaselt alal esinevad. Uuringu eesmärgiks on saada sisend selle kohta,
kas vaadeldav isend/liik potentsiaalset tuulepargiala kasutab. Kui kasutab, siis missuguses ulatuses
ning millisel otstarbel (mängualana, toitumisalana jne) ning missuguseid leevendusmeetmeid on vaja
rakendada, et leevendada tuulikutest tulenevat võimalikku negatiivset mõju. Detailsete uuringute
koostamisel tuleb lähtuda Mägi, M., Saag, P., Eesti Mereinstituut (2025) koostatud juhendist
„Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“. 142;
5) tuulepargi detailplaneeringule koostatavas KSH-s tuleb käsitleda kogu tuulepargi jaoks vajaliku taristu
mõju üldplaneeringuga määratud rohevõrgustikule. Vajadusel tuleb ette näha meetmed rohevõrgustiku
sidususe säilitamiseks;
140 Kasutatud juhendmatejal: Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Koostajad Estonian,
Latvian & Lithuanian Environment OÜ, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment SIA. 2025
141 Digitaalsed alusandmed: varudiala_vestman
142 Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi, 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihange nr 239156.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 74 / 89
Rakvere valla üldplaneering
6) Veltsi-Hulja tuulepargi arendamisel vältida uute kraavide rajamisel nende suunamist otse Selja jõkke.
Juhul, kui alternatiivsed võimalused puuduvad, tuleb Selja jõkke suubuvate uute kuivenduskraavide
rajamisel või vanade taastamisel kraavide suudmetesse rajada spetsiaalsed settebasseinid või
kasutada muid setitamise võtteid;
7) Elektrituulikute osas tohib vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja olemasoleva 110 kV
ja 330kV õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) olla tuuliku masti kahekordne kõrgus;143
8) Tuulepargi ühendusliini kaitsevöönd võib kattuda Eleringi õhuliini kaitsevööndiga. Õhuliini planeerimisel
on nõutav telje kaugus Eleringi õhuliini teljest:
kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 40m;
330 kV ja 110 kV õhuliin telgede vaheline kaugus - 35m;
kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 20m.
9) Tuulepargi õhuliini ja Eleringi õhuliini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud;
10) Tuulepargi ühendusliini kaitsevöönd võib kattuda Eleringi õhuliini kaitsevööndiga. Õhuliini planeerimisel
on nõutav telje kaugus Eleringi õhuliini teljest:
kahe 330 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 40m;
330 kV ja 110 kV õhuliin telgede vaheline kaugus - 35m;
kahe 110 kV õhuliini telgede vaheline kaugus - 20m.
Tingimused üksiku tuulegeneraatori püstitamisel:
11) Kuni 10 kW võimsusega väiketuulegeneraatorite püstitamiseks antakse kohaliku omavalitsuse poolt
projekteerimistingimused;
12) kuni 30 m kogukõrguse või kuni ≤ 200 m² rootori pindalaga väiketuulegeneraatori püstitamise
võimaluse väljaselgitamiseks tuleb läbida projekteerimistingimuste andmise avalik menetlus (p
2.3.2)144;
13) üle 30 m kõrguste tuulegeneraatorite püstitamiseks sõltumata generaatori võimsusest peab kohalik
omavalitsus kaaluma detailplaneeringu koostamise vajadust. Detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel väljastatakse projekteerimistingimused avatud menetlusega;
14) üle 50 m kõrguse tuulegeneraator rajamiseks tuleb koostada detailplaneering (p 2.4.2).
Tuulegeneraator on lubatud rajada asukohta, kus minimaalne kaugus järgmise samasuguse
generaatorini on vähemalt 1000 m 145;
15) tuulegeneraatorit ei tohi kavandada elu- ja ühiskondlikele ehitistele lähemale kui 1,5x(H+D) (sealjuures
H = tuulegeneraatori masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter), välja arvatud kirjalikul
kokkuleppel maaomanikuga;
143 EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud
erinõuded (SEN) alusel.
144 Väiketuulegeneraatori määratluse piirina käsitleb üldplaneering Euroopa standardit EN 61400-2, mille kohaselt
väiketuulegeneraatori rootori pindala ei ületa 200 m2.
145 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_tuulepark_PV. Ala, mille sees ei saa tuulepargi realiseerimise
tagamiseks püstitada üle 50 m kõrgust tuulegeneraatorit
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 75 / 89
Rakvere valla üldplaneering
16) tuulegeneraator ei tohi avalikult kasutatavatest teedest sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja
lubatud sõidukiirusest paikneda lähemal kui L = (H + 0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte
servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter
meetrites146;
2.12.3.2 Päikeseenergia
Päikeseenergia alla tuleb mõista päikesekiirgusest pärinevat energiat, mida saab kasutada elektri
ja/või soojuse tootmiseks. Päikeseelektrijaama (PEJ) alla tuleb üldplaneeringus mõista
päikesekiirguse muundamiseks elektrienergiaks põhinevat tootmisseadet, mis koosneb
fotogalvaanilistest paneelidest, inverterist ja vajalikust elektrisüsteemist.
PEJ-d sõltuvalt nende asukohast ja suurusest võivad omada visuaalselt olulist ruumilist mõju, mille tõttu
seatakse nende rajamiseks üldplaneeringuga tingimused.
Üldised maakasutuse tingimused ja põhimõtted päikeseelektrijaamade rajamisel:
1) Määratud juhtudel (p 2.3.2) antakse projekteerimistingimused PEJ rajamiseks avatud menetlusega
2) tiheasustusega ala ja kompaktse hoonestusega alal ei tohi elamumaa juhtotstarbega maal rajada
maaraamidel päikeseelektrijaama. Erandiks võivad olla maaraamidel päikeseenergiat tootvad
vertikaalsed piirdeaiad (vt ka p 2.3.15)
3) kui elamumaal asuv päikeseelektrijaam ei ole hoone tehnosüsteemi osa, vaid iseseisev rajatis, siis
väljastatakse PEJ ehitusluba peale hoone kasutusloa saamist;
4) maapinnale/maaraamidele paigaldatud päikeseelektrijaama aluse maa hooldamisel on keelatud
kasutada taimemürke. Haljastustingimused ja PEJ aluse hooldus tuleb lahendada ehitusprojektis või
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringus;
5) korterelamute rõdudele päikeseelektrijaama paigaldamisel tuleb lahendus anda kogu kortermaja jaoks
ja selle arhitektuuriga sobivalt;
6) PEJ ega akupargi rajamiseks ei ole lubatud metsamaa raadamine;
7) PEJ rajamine ei ole lubatud väärtuslikul põllumajandusmaal (p 2.9.4.1) ja väärtuslikul maastikul (p
2.10.1). Erandina on lubatud päikeseelektrijaamad hoonete fassaadilahendustes ja katustel ning
maaraamidel päikeseelektrijaamad olemasolevate ja rajatavate hoonete elektriga omavarustuse
vajaduse katmiseks.
146 Tingimus tuleneb Kliimaministeeriumi 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (RT I, 22.11.2023,
9).
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 76 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.12.3.3 Maasoojussüsteem
Maasoojussüsteemina tuleb üldplaneeringus mõista kütte- ja jahutussüsteemi, mis kasutab
pinnases, kivimites, põhjavees salvestunud soojusenergiat hoone temperatuuri reguleerimiseks.
Maasoojussüsteemi rajamine toimub ehitusseadustikus ja veeseaduses sätestatud alustel. Arvestades
ulatuslikult kaitsmata põhjaveega alasid, on Rakvere vallas maasoojussüsteemi rajamisel eriline tähtsus
keskkonnakaitse /veevarude kaitsega seotud küsimustel.
Tingimused ja põhimõtted maasoojussüsteemi rajamisel:
1) Lubatud on ainult kinnised maasoojussüsteemid;
2) Soojuspuuraugu kaugus kinnistu piirist peab olema vähemalt 5 m;
3) Karstialadel ei ole maasoojussüsteemi rajamine lubatud (p 2.3.5);
2.12.4 Veevarustus ja reovee kanalisatsioon
Reoveekogumisala on piirkond, kus elanikkond ja/või majanduslik tegevus on piisav asula reovee
kogumiseks ja reoveepuhastisse juhtimiseks või keskkonda heitmiseks.
ÜVK arengualana tuleb mõista üldplaneeringus sellist ala, kus arendustegevuse käigus tuleb
igakordselt hinnata tehnilist võimalust ja majanduslikku otstarbekust tarbijate liitmiseks alal
olemasoleva ühisveevärgi- ja/või kanalisatsiooniga või selle rajamiseks, kui seda seni pole.
Reoveekogumisala moodustamisel147 lähtutakse põhjaveekihi kaitstusest ja reoveekogumisala
koormusest, arvestades sotsiaal-majanduslikku kriteeriumit, pinnaveekogumite seisundit ning veekaitse
eesmärke.
Rakvere vallas asub 9 reoveekogumisala 148. Neist ainult Rakvere ala (RKA0590247) on üle 2000 ie.
Skeem_ Reoveekogumisalad Rakvere vallas
147 Reoveekogumisala määratakse kliimaministri käskkirjaga.
148 Digitaalsed alusandmed: KR_reveekogumisala. Allikas: EELIS seisuga 22.05.2025
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 77 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Üldplaneering teeb ettepaneku Rakvere reoveekogumisala (RKA0590247) laiendamiseks149 Ussimäe
külas (ala RKE1) ja Taaravainu külas (ala RKE2) (skeem 29) olemasoleva ja kavandatud elukeskkonna
liitmiseks.
Üldplaneering näeb ette perspektiivsed ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengualad: (ÜVK arengualad). ,
milleks on üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alad (p 2.6) ja kompaktse hoonestusega alad ( p
2.7).
Skeem 29. Reoveekogumisala ettepanekud
Tingimused ÜVK arengualal:
1) ÜVK alal moodustataval uuel krundil, mille ehitusõigus eeldab vee- ja reoveekanalisatsiooni lahendust,
on kohustus liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga, arvestades lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud erisusi;
2) ÜVK alal peab taotleja selgitama välja vee-ettevõtja tehnilised tingimused ühisveevärgiga ja
kanalisatsiooniga liitumiseks ning arendusmeetme hinnangulise maksumuse, kui see ei sisaldu
ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seaduse alusel koostatud kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooni arengukavas;
3) kui olemasoleva ühisveevärgiga ja/või – kanalisatsiooniga liitumine on ebamõistlikult kallis ja/või selle
arendamise eeldatav ajakava kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukavas ei
ole määratud, siis määrab kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise lähteseisukohti andes
149 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tehno_RKA
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 78 / 89
Rakvere valla üldplaneering
piirkonna/kvartali, mille piires tuleb ühisveevärk ja kanalisatsioon lahendada moodustatavatel kruntidel
ühiselt. Seejuures tuleb arvestada üldiseid tingimusi detailplaneeringu koostamiseks (p 2.4.1) ning
sellise ühise piirkonna liitumispunktide määramisel tuleb lähtuda ühisveevärgi – ja kanalisatsiooni
seaduses liitumispunkti asukohale määratud tingimustest;
4) ÜVK alal asuval olemasoleva üksiku elamu juures on lubatud lokaalne reovee- ja kanalisatsiooni
käitlemise lahendus, kui ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitumine on ebamõistlikult kallis ja
arvestatakse väljaspool ÜVK ala kohta määratud lõigete 2 ja 3 tingimusi;
5) kui ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga liitumise eeldused on loodud, peab vee-ettevõtja lubama
liituda ja tarbimiskoha omanik seaduses määratud juhtudel kohustatud liituma ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooniga. Seni kasutuses olnud puurkaevud ning kogumismahutid tuleb vastavalt nõuetele
likvideerida.
Tingimused väljaspool ÜVK arenguala:
6) lubatud on lokaalsed reovee ja heitvee käitlemise lahendused vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud korrale;
7) veevarustuse tagamiseks tuleb projekteerimistingimuste andmisel või detailplaneeringu koostamise
koosseisus igakordselt hinnata, kas veevarustust on võimalik tagada mõne naaberkinnisasja maal
olemasoleva puurkaevu baasil. Kui see ei ole võimalik, võib kohalik omavalitsus anda nõusoleku uue
puurkaevu rajamiseks. Puurkaevu rajamise korral tuleb hinnata, kas rajatava puurkaevu baasil on
võimalik varustada mõnda teist lähedalasuvat majavaldust. Sellega tuleb soodustada ühiskasutatavate
veehaarete rajamist.
2.12.5 Sademevesi
Sõmeru ja Näpi alevikus on välja ehitatud osaline lahkvoolne sademevee kanalisatsioon. Sademevee
kanalisatsiooni eesvooluks on olemasolevad vooluveekogud. Asulates esineb ka restkaeve, mis on
ühendatud reoveekanalisatsiooni torustikku. Asulate sademevee süsteemide omandikuuluvus on enamasti
ebaselge, mis on takistanud sademevee süsteemide hooldust ning arendamist.
Sademevee ärajuhtimise tingimused ja põhimõtted:
1) üldiseks põhimõtteks on sademevee maksimaalne võimalik immutamine selle tekkekohal, kasutades
säästlikke lahendusi (immutusplokid, taimekatteribad, viibetiigid, vihmaaiad, haljaskatused jms).
Eesmärk on vähendada sademevee löökkoormust eesvooludele ja ühiskanalisatsioonile ning
üleujutusohtu. Asjakohasel juhul tuleb kasutusele võtta meetmed sademevee puhastamiseks (rasva ja
õlipüüdurid).
2) detailplaneeringu koostamisel ja ehitusprojektides tuleb lahendada sademevee kogumine ja
ärajuhtimine. Enne ala väljaarendamist on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda vastavat ehitusprojekti
ning detailplaneeringus eraldi skeemi, mis selgitab lahenduse toimimist ning vastavalt sellele määrata
kaasatavad isikud, kellega projekt kooskõlastatakse;
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 79 / 89
Rakvere valla üldplaneering
3) projektides ja planeeringutes tuleb asjakohasel juhul käsitleda lahendusi sademevee kogumiseks
põuaperioodidel kastmisveena kasutamiseks ja sellega koormuse vähendamiseks ühisveevärgile;
4) riigitee püsivuse tagamiseks ei tohi sademevett üldjuhul juhtida riigitee muldesse ja veeviimaritesse.
See on võimalik vaid Transpordiameti nõusolekul ja tingimustel. Sademevee suunamine
munitsipaalomandis oleva tee kraavi tuleb see igakordselt kohaliku omavalitsusega kooskõlastada.
Tehnilised tingimused selleks väljastab kohalik omavalitsus.
2.12.6 Soojavarustus
Omavalitsuse territooriumil tagatakse soojavarustus valdavalt lokaalselt/individuaalkütte baasil.
Olemasolevates korterelamutes on valdavalt ühistule kuuluvad vedel-, gaasikatlamajad või individuaalsed
elektri- või ahikütted.
Vallas on kolm kaugküttepiirkonda150: Sõmeru alevikus (KK1, KK2)151 ja Näpi alevikus (KK3).152
Skeem 30. Perspektiivne kaugküttepiirkond
Üldplaneeringuga määratakse perspektiivse
kaugküttepiirkonnana Lepna alevikus
kortermajade piirkond (KK4).153
Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel
kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate
tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega
kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel,
usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud
hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate
vajadustele vastav soojusvarustus.154
Soojamajanduse arendamise aluseks on
kohaliku omavalitsuse volikogu poolt
kehtestatav soojamajanduse arengukava.
Vastavalt otstarbekusele ja kooskõlas soojamajanduse arengukavaga võib kaugküttepiirkonna piire muuta
kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega ning sellist muudatust ei käsitleta üldplaneeringu põhilahenduse
muutmisena.
150 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tehno_kyte
151 Sõmeru vallavolikogu 27.06.2016 määrus nr 56
152 Rakvere vallavolikogu 29.06.2022 määrus nr 9
153 Alus: Lepna alaevikus tihedalt paiknevate kortermajade soojavarustuseks perspektiivse kaugkütte võrgupiikonna
analüüs. Koostaja: Aare Vabamägi 2017. Rakvere vallavolikogu 24.01.2018 otsus nr 23
154 Kaugkütteseadus § 5
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 80 / 89
Rakvere valla üldplaneering
2.12.7 Tuletõrje veevõtukohad
Tuletõrje veevõtukoht on veeallika juures olev aasta ringi kasutatav rajatis, mille kaudu võetakse
vett pääste- ja demineerimistöödeks ning veekahuri täitmiseks. Ehitisel, millele on kehtestatud
tuleohutusnõuded, peab olema nõuetele vastav veevõtukoht. 155 Veevõtukoha olemasolu peab
seaduse kohaselt tagama ehitise omanik, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud teisiti. 156
Tuletõrje veevarustus vallas on lahendatud hüdrantide, looduslike veevõtukohtade ja mahutite baasil. 157
Objektiivne ülevaade omavalitsuse territooriumil asuvatest olemasolevatest mahutitest puudub.
Veevõtukohtasid, millega tagatakse mitme/paljude kinnisasjade tuletõrje veevõtukoha nõue, peetakse
üldplaneeringus avaliku huviga objektiks (p 2.2).
3. Asustusüksuste vahelise lahkmejoone muutmise ettepanekud
Üldplaneeringuga tehakse ettepanek muuta asustusüksuste piire alljärgnevalt158. Piiride muutmise
peamisteks eesmärkideks on maakorralduslikult arusaadavamate ja lihtsamate piiride määramine Rakvere
valla ja linna vahel (AY1 – AY4) ning Uhtna ja Lepna alevike sees asuvate olemuslikult hajaasustusega
maa-alade eraldamine (AY5 – AY11), kuhu üldplaneeringuga ei planeerita tiheasustusale omast
maakasutust. Selliseid alasid saab arendada hajaasustusele omasel viisil.
1) Lepna alevikust maa-ala eraldamine ja liitmine Kõrgemäe külaga (AY5), Mädapea külaga (AY6) ja
Eeskülaga (AY7). Skeem 31
2) Uhtna alevikust maa-ala eraldamine ja liitmine Muru külaga või Kohala külaga (AY8). Skeem 32
3) Uhtna alevikust maa-ala eraldamine ja liitmine Kohala külaga (AY9). Skeem 32
4) Uhtna alevikust maa-ala eraldamine ja liitmine Muru külaga (AY10). Skeem 32
5) Uhtna alevikust maa-ala eraldamine ja liitmine Muru külaga (AY11). Skeem 32
155 Alus: tuleohutuse seadus
156 Alus: tuleohutusseadus § 23
157 Digitaalsed alusandmed: hydrant_MaRu_20250522, veevotukoht_MaRu_20250522. Allikas: Maa- ja Ruumiameti
geoportal seisuga 22.05.2025 ja KOV
158 Digitaalsed ruumiandmed: yp_tingimus_AYksus
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 81 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 31. Asustusüksuse piiri muutmise ettepanek.
Skeem 32. Asustusüksuse piiri muutmise ettepanek.
4. Ettepanekud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ muutmiseks
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 82 / 89
Rakvere valla üldplaneering
4.1 Rohevõrgustiku muutmise ettepanek
Rohevõrgustiku muutmise ettepanekud lähtuvad eelkõige looduslike ja poollooduslike maastike ja tegelike
piiride arvestamisest ning eesmärgist tagada maakonnaplaneeringuga määratud tugialade parem sidusus
(skeem 33).
1) Üldplaneeringuga tehakse ettepanek kanda maakonnaplaneeringusse kohaliku tasemega
rohevõrgustiku koridorid (K3) (p 2.10.3) seal, kus maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustiku
struktuurielemendid puuduvad. Nendest suuremad on Lasila külas maakondliku tähtsusega tugiala
(T2) sidususe loomine põhja suunas Paatna külas maakondliku tähtsusega koridoriga (K2) ning Arkna
küla ja Sämi küla liinil kohaliku tasemega rohevõrgustiku koridori loomine maakondliku tasemega
rohekoridori vahele (skeem 33 );
2) Üldplaneering käsitleb maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku täpsustamisena kohti, kus
maakonnaplaneeringus on rohevõrgustiku struktuurielement määratud, kuid üldplaneeringuga
muudetakse nende piire vastavalt tegelikule looduslikule keskkonnale;
3) Üldplaneering käsitleb rohevõrgustiku täpsustamisena kohti, kus maakonnaplaneeringus on
rohevõrgustiku koridor määratud kompaktse hoonestusega aladele (p 2.7), milliste tegelik olemasolev
krundistruktuur ja maakasutuse juhtotstarve ei toeta rohevõrgustiku tegelikku toimimist.
Rohevõrgustiku piire on selle alusel muudetud Uhtna tiheasustusega alal (TA2)
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 83 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 33. Rohevõrgustik
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 84 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 34. Rohevõrgustik.
4.2 Väärtuslike maastike muutmise ettepanekud
Üldplaneeringuga tehakse järgnevad ettepanekud:
1) muuta Aaspere – Haljala maakondliku tähtsusega (II klass) väärtusliku maastiku piire, et paremini
vastata kaitseväärtustes toodule. Korrigeeritud piiri sisse hõlmati täiendavalt Veltsi mõisakompleks,
puukool (Veltsi viljapuuaed) ja kohaliku tähtsusega kaitseala (Skeem 35);
2) vähendada Kiviküla maakondliku tähtsusega (II klass) väärtusliku maastiku piire Rakvere valla osas,
kus valla territooriumile ei jää ühtegi väärtusliku maastiku kaitseväärtust (skeem 36);
3) suurendada Lavi – Põlula – Miila – Mõedaka – Võlumäe – Linnamäe maakondliku tähtsusega (II klass)
väärtusliku maastiku piire, et paremini vastata kaitseväärtustes toodule. Suurendatud ala hõlmab
mõisakompleksi lisadena Rägavere mõisa tuuleveskit ja kabelit. Samuti on väärtusliku maastiku
piiridesse hõlmatud Rägavere tee, mis on peamine teelõik Rägavere mõisani ja Vabadussõja Rägavere
lahingu mälestussammas (Skeem 36);
4) muuta Kohala maakondliku tähtsusega maastiku piire, suurendades ja vähendades seda lähtudes ala
kirjeldusest (lisa 2, skeem 35);
5) suurendada Neeruti – Jõepere – Lasila maakondliku tähtsusega (II klass) väärtusliku maastiku piire, et
paremini vastata kaitseväärtustes toodule. Väärtusliku maastiku piire on laiendatud, et hõlmata Lasila
küla lähedal Assamalla-Kadrina teest idasse jäävad kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid.
(Skeem 37);
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 85 / 89
Rakvere valla üldplaneering
6) vähendada Porkuni – Võhmetu – Lemmüla – Assamalla maakondliku tähtsusega (II klass) väärtusliku
maastiku piire Rakvere vallas paikenva ala osas. Rakvere valla territooriumile ei jää ühtegi väärtusliku
maastiku kaitseväärtust.
7) Lisada maakonnaplaneeringusse kohaliku tähtsusega (III klass) Järni väärtuslik maastik (Skeem 37).
Ala asub rohelise võrgustiku alal, sellele jääb ulatuslik karstiala, Natura 2000 elupaigatüübid,
vääriselupaigad, Järni hoiuala.
Skeem 35. Väärtusliku maastiku muutmise ettepanekud.
Skeem 36. Väärtusliku maastiku muutmise ettepanekud.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 86 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 37. Väärtusliku maastiku muutmise ettepanekud.
4.3 Linnalise asustusega ala suurendamise ettepanek
Maakonnaplaneering käsitleb linnalise asustusega aladena nii elamualasid, äri- ja tootmisalasid kui ka
linnasiseseid puhkealasid, mis moodustavad kompaktse terviku. 159 Üldplaneering teeb ettepaneku liita
maakonnaplaneeringus linnalise asustusega ala hulka linnaga piirnevad piirkonnad Ussimäe külas (L1),
Roodevälja külas (L2), Tõrremäe külas (L3) ja Tõrma külas (L4), kus on aktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond
(skeem 38 ). Üldplaneering teeb ühtlasi ettepaneku muuta arusaadavuse parandamiseks
maakonnaplaneeringu seletuskirja p 3.6 kolmanda lõigu sõnastust.160
159 Digitaalsed alusandmed: MP_linnaline
160 Selles lõigus on kõrvuti kirjeldus, millised need alad on ja kus need asuvad (sh digitaalsed ruumiandmed) koos
väitega, et maakonnaplaneeringus ei ole määratud linnalise asustusega ala piire.
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 87 / 89
Rakvere valla üldplaneering
Skeem 38. Linnalise asustusega ala muutmise ettepanek.
4.4 Muud ettepanekud
Üldplaneering teeb ettepaneku eemaldada maakonnaplaneeringu seletuskirjast (p 5.8 Riigikaitse) viide
Roodevälja külas Viru maleva perspektiivsele tagalakeskusele ja selle piiranguvööndile (Arkna tee 40) (vt
p 2.9.11). Nimetatud maa juhtotstarbeks on üldplaneeringuga määratud segaotstarve (p 2.9.14).
Skeem 39.
Üldplaneering teeb ettepaneku mitte kavandada oluliselt
muudetava teelõiguna riigitee 23 viimist uude koridori ja
eemaldada see maakonnaplaneeringu seletuskirja
punktist 5.2 (vt p 4.4).
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 88 / 89
Rakvere valla üldplaneering
5. Rakendussätted üldplaneeringu elluviimisel
1) võimalike vastuolude korral enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringute ja
üldplaneeringu vahel tuleb lähtuda detailplaneeringust, kui seadusest ei tulene teisiti.
Detailplaneeringute osas, mille suhtes enne üldplaneeringu kehtestamist on vastu võetud KOV
seisukoht detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise kohta, tuleb lähtuda üldplaneeringust;
2) võimalike vastuolude korral kehtestatud üldplaneeringu ja enne üldplaneeringu kehtestamist
väljastatud projekteerimistingimuste vahel lähtutakse üldjuhul projekteerimistingimustest, kui
seadusest ei tulene teisti. KOV-l on igakordne õigus ja kohustus hinnata enne üldplaneeringu
kehtestamist väljastatud projekteerimistingimuste muutmise vajadust, lähtudes üldplaneeringuga
seatud maakasutustingimustest;
3) KOV-l on igakordne õigus ja kohustus hinnata enne üldplaneeringu kehtestamist väljastatud
detailplaneeringu lähteseisukohtade muutmise vajadust, lähtudes üldplaneeringuga seatud
maakasutustingimustest;
4) Kui üldplaneeringu seletuskirja ja jooniseid tõlgendatakse erinevalt, siis tuleb lähtuda üldplaneeringu
seletuskirjas määratud põhimõtetest ja maakasutustingimustest;
5) Üldplaneeringus kajastatud kohalikke teid käsitletakse tervikteedena avalikes huvides. Nendel teedel
asuvate mitteavalike teelõikude osas viiakse läbi eraldiseisvad menetlused.
6. Üldplaneeringu jooniste ja lisade nimekiri
Joonis 1. Maakasutus
Joonis 2. Loodus
Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
Lisa 2. Üldplaneeringuga määratud KOV kultuuripärandi objektid
Kobras OÜ töö nr 2019-213 Planeeringuala: Lääne-Virumaa, Rakvere vald 89 / 89
KATELA KÜLA
ANDJA
TM KÜLA
TM
TM
RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING ¯ TOOMLA KÜLA
MAAKASUTUS
1: 20 000 OT
ARESI KÜLA
T
KO13
EV
RKA0590575
EÄ
EV EÄ
UBJA KÜLA T
ÜP KO4
EÄ
P
EK
PMPA
TM
SOOALUSE
KÜLA
TM
TM
NURME KÜLA
Ü ÄT
EV P
RKA0590246 Ü ARKNA KÜLA
ÄT ÄT EK
KO9 MPA RKA0590245
KH
EÄ T KO11
OT OT T
EK ÄT MPA OJ
OT
VELTSI KÜLA EK
EV
MH2
EV
KO10
OT
RKA0600578 ORME5
PÄIDE KÜLA
KOOVÄLJA KÜLA
KLOODI KÜLA ORME7
PAPIARU KÜLA
ROODEVÄLJA ALUVERE KÜLA
KÜLA
ORME2
T KO3
EÄ EÄ OT
ORME4
ÄT Ä
ÄT
HP EÄ
KO8 ÄT
PAATNA KÜLA ÄT MPA ÄT
TÕRREMÄE KÜLA
OJ ÄT
ÄT EV EÄ P
MH1 KK3 EÄ Ü
KH EV S
ORME6
EÄ KH
Ä EV EÄP EV EV
T KH Ü
EV HP EV
EV TA4 KK1 OT
NÄPI ALEVIK Ü Ü KAARLI KÜLA
EÄ ÜÜ
Ä Ä EÄ KH P TA1
EV KH
EK SÕMERU ALEVIK EV
OT KK2
EÄ
HP P ÄT
EÄ
ÄT
KARIVÄRAVA MPA MPV
KÜLA KULLAARU KÜLA
RAUDVERE
Ä KÜLA
RKE1 EV
Ä USSIMÄE KÜLA
HP
KO2
ÄT
P EK
OT
Ü
RKA0590247 T
ÄT
EV
HP
TOBIA KÜLA EV
KÕRGEMÄE KÜLA
RKE2
KO12
T
TAARAVAINU
KÜLA EÄ Ä
AY5
T
RKA0590244 EV EÄ
MPA
KK4 EV
P
Ü EP
EV EÄ
TA3
EÄ EÄ
AY6 ÄT
LEPNA ALEVIK
T
P
P
K
T AY7 Ü
EV
EV KO7
P
EÄ
EÄ
TÕRMA KÜLA
MÄDAPEA KÜLA
T
EESKÜLA
TM
KARITSA KÜLA
TM
JÄRNI KÜLA
OJ
LEVALA KÜLA
Leppemärgid
KARUNGA KÜLA
P Olemasolev parkla* Gaasitorustik* Asustusüksuse ühiskondlike ehitiste
lahkmejoone maa (Ü)
muudatuse ettepanek
P Planeeritav parkla Elektiliin*
LASILA KÜLA Teekaitsevööndi
kalmistumaa (K)
Jääkreostusobjekt* Rööbastee* muutmise ettepanekud
aiandusmaa (MPA)
Jääkreostusobjekt*
Suletud prügila* Planeeritav uus tee puhke- ja virgestusmaa
Oluliselt muudetav (P)
Olulise ruumilise Tee* teelõik* haljasala- ja parkmetsa
mõjuga ehitis
Tuulepargi maa (HP)
Tuletõrje veevõtukoht* Riigitee* piiranguvöönd kaitsehaljastuse maa
(KH)
Avaliku huviga tee Tuulepargi ala
Hüdrant* põllumajandusmaa
Olemasolev (MP)
Karst* Katastriüksuse piir* reoveekogumisala*
ärimaa (Ä)
Tiheasustusala Planeeritav
Juurdepääs reoveekogumisala segaotstarbega maa
Kompaktse asustusega Olemasolev (EÄ)
Olemasolev matkarada* ala
EV kaugküttepiirkond*
OJ EK äri- ja tootmismaa (ÄT)
EÄ Planeeritav matkarada Asustusüksuse piir* Planeeritav
Ü Ü kaugküttepiirkond tootmismaa (T)
Planeeritav
KO6 RKA0590243 kergliiklustee
Planeeringuala
Miljööväärtuslik ala
Ü tehnoehitise maa (OT)
ÄT HP Olemasolev Veekogu
Altkaevandatud
KH kergliiklustee* ehituskeeluvöönd*
maavarad* mäetööstusmaa (TM)
Rattamarsruut Eesvoolu
(maakonnaplaneering)* ehituskeeluvöönd* Järv* jäätmekäitluse maa
(OJ)
Vooluveekogu* Hoone* Väärtuslik põllumaa
(MPV) teemaa (LT)
Planeeritav Rakvere Vare / vundament* Maakasutuse juhtotstarve
linna põhjapoolne
ümbersõit* Karstiala* väikeelamumaa (EV)
Olulise
liiklussagedusega teed* Arheoloogiatundlik ala korterelamumaa (EK)
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026
Kataster Maa- ja Ruumiamet 29.05.2025
* on märgitud tausta- ja alusandmed
RAKVERE VALLAVALITSUS
0 0.8 1.5 2.3 3 3.8 4.5 5.3 6 Km RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING
Maastikuarhitekt,
Teele Nigola
planeerija
MAAKASUTUS
Planeerija, Raivo Laidma,
kartograaf
Siiri Rist
Kontrollija Teele Nigola 24.04.2026 1-1 2 1: 20 000 2019-213 A0
RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING ¯
MAAKASUTUS
1: 20 000
ÄT
TM
TM
ORME1
TM
KATELA KÜLA
TM
ANDJA KÜLA
TM
TM
TM
JÄÄTMA KÜLA
TOOMLA KÜLA
VARUDI-ALTKÜLA
ORME3
OT ARESI KÜLA T
T
T
KO13
ÄT OJ
MM
KH
EÄ
EV
RKA0590575
EÄ KOHALA KÜLA
EV EÄ KO1
UBJA KÜLA T
EV
ÜP KO4
EÄ
P HP
EK
PMPA
VARUDI-VANAKÜLA
TM
AY9
SOOALUSE KÜLA
EÄ
OT
OJ
EÄ EÄ
Ü Ü
TA2 Ü
AY8 Ü EK
NURME KÜLA
RKA0590241
ARKNA KÜLA
KOHALA-EESKÜLA
KH UHTNA ALEVIK
KO11
MPA OJ
RKA0590245
OT
EK
ÄT
AY11
SÄMI-TAGAKÜLA
AY10
SÄMI KÜLA
EV
ORME5
MURU KÜLA
TM
PAPIARU KÜLA KOOVÄLJA KÜLA
ORME7
KATKU KÜLA
ROODEVÄLJA
KÜLA ALUVERE KÜLA
ORME2
T KO3
EÄ OT
ÄT Ä
EÄ
ÄT
ÄT
EV EÄ P VÕHMA KÜLA
KK3 EÄ Ü
KH EV S
EÄ KH
RKA0590247 EV EÄP EV EV
T Ü RAHKLA KÜLA
KO8 TA4 HP KH EV
KK1
EV OT
NÄPI ALEVIK Ü Ü RAUDLEPA KÜLA
KH P TA1 ÜÜ
KH EV KAARLI KÜLA
SÕMERU ALEVIK
EÄ KK2
P ÄT
ÄT
MPA MPV
Ä
RKE1 EV
Ä USSIMÄE KÜLA
HP
EV
ÄT ÄT
P KO2 RKA0590238
OT KO5 HP
EK Ü
T OJ
RAUDVERE KÜLA EV P MPA
ÜP T
EK
T
HP T
EV
VAEKÜLA
RÄGAVERE KÜLA
TM Leppemärgid
haljasala- ja parkmetsa
P Olemasolev parkla* Vooluveekogu* Tiheasustusala Tuulepargi eelvalikuala*
maa (HP)
Planeeritav Rakvere Kompaktse asustusega Olemasolev
P Planeeritav parkla
linna põhjapoolne ala reoveekogumisala*
kaitsehaljastuse maa
(KH)
ümbersõit* Planeeritav
Suletud prügila* Asustusüksuse piir* metsamajandusmaa
Olulise reoveekogumisala (MM)
Olulise ruumilise liiklussagedusega teed* Asustusüksuse Olemasolev põllumajandusmaa
mõjuga ehitis lahkmejoone kaugküttepiirkond*
Gaasitorustik* (MP)
muudatuse ettepanek
Tuletõrje veevõtukoht* Altkaevandatud
maavarad* ärimaa (Ä)
Elektiliin* Planeeringuala
Hüdrant* segaotstarbega maa
Veekogu Järv*
Rööbastee* (EÄ)
ehituskeeluvöönd*
Karst* Väärtuslik põllumaa
Planeeritav uus tee Eesvoolu (MPV) äri- ja tootmismaa (ÄT)
Juurdepääs ehituskeeluvöönd*
Maakasutuse juhtotstarve tootmismaa (T)
Tee*
Karstiala*
Olemasolev matkarada* väikeelamumaa (EV)
Riigitee* tehnoehitise maa (OT)
Arheoloogiatundlik ala
Planeeritav matkarada korterelamumaa (EK)
Avaliku huviga tee Teekaitsevööndi mäetööstusmaa (TM)
Planeeritav muutmise ettepanekud ühiskondlike ehitiste
kergliiklustee maa (Ü) jäätmekäitluse maa
Hoone* (OJ)
Olemasolev Jääkreostusobjekt*
aiandusmaa (MPA)
kergliiklustee* Vare / vundament* teemaa (LT)
Oluliselt muudetav
Rattamarsruut teelõik* puhke- ja virgestusmaa
(maakonnaplaneering)* Katastriüksuse piir* (P)
Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026
Kataster Maa- ja Ruumiamet 29.05.2025
* on märgitud tausta- ja alusandmed
RAKVERE VALLAVALITSUS
0 0.8 1.5 2.3 3 3.8 4.5 5.3 6 Km RAKVERE VALLA ÜLDPLANEERING
Maastikuarhitekt,
Teele Nigola
planeerija
MAAKASUTUS
Planeerija, Raivo Laidma,
kartograaf
Siiri Rist
Kontrollija Teele Nigola 24.04.2026 1-2 2 1: 20 000 2019-213 A0
Rakvere Vallavalitsus Teie 30.04.2026 nr 7-1/4-2
[email protected]
Kooli tn 2 Meie 10.06.2026 nr 7.2-2/26/11709-7
44305, Lääne-Viru maakond,
Rakvere vald, Sõmeru alevik
Rakvere valla üldplaneeringu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Rakvere valla üldplaneeringu (edaspidi
planeering).
Maanteeamet Transpordiameti õiguseellasena on väljastanud ettepanekud Rakvere valla
üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsusele 21.10.2019 kirjaga nr 15-
2/18/50924-4 (edaspidi ettepanekud); edastasime märkused planeeringu korrigeerimiseks
10.02.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/3609-1 (edaspidi märkused) ning jätsime planeeringu
kooskõlastamata 13.07.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/11709-4 (edaspidi kooskõlastamata jätmise kiri).
Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Rakvere
valla üldplaneeringu järgmiste märkustega.
1. Oma märkuste p 9 juhtisime tähelepanu, et planeeringu Joonisel nr 1-2 näidatud planeeritava
kohaliku tee (nr 7700067, Suurfarmi tee) ühendus riigiteega nr 1 ei ole võimalik pärast riigitee
nr 1 2+2 ristlõikele viimist. Korduvale kooskõlastamisele esitatud planeeringu versioonis ei
ole antud lahendust muudetud ning ei ole lisatud ka märkust, et nimetatud lahendus võib
muutuda pärast riigitee nr 1 2+2 ristlõikele viimist (siis on võimalik ühendus riigitee nr 1-ga
kogujatee kaudu).
Sama märkuse edastasime ka kooskõlastamata jätmise kirja p 5.
Hetkel on nimetatud tee planeeringus markeeritud kui „planeeritav uus tee“ ning „avaliku
huviga tee“ (joonised 1 ja 2). Lisada planeeringusse sobivasse kohta täpsustus, et nimetatud
teelt juurdepääs riigiteele nr 1 on kasutatav seni, kuni realiseeritakse riigitee 1 Haljala ja
Kukruse vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu lahendus. Kui seda
täpsustust seletuskirja ei lisata, võib Joonisel 1 punase ringiga kujutatud teelõiguga piirnevate
kinnistute praegustel või tulevastel omanikel tekkida ootus, et selles piirkonnas on alaliselt
tagatud otseühendus põhimaanteega.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Joonis 1. Väljavõte planeeringu maakasutuse joonisest 1-2
Joonis 2 . Väljavõte planeeringu maakasutuse joonise 1-2 leppemärkide loetelust
2. Joonistel 1-1 ja 1-2 on riigitee nr 1 oluliselt muudetava teelõigu tingmärk jätkuvalt riigitee
suhtes lõuna poole nihkes (Joonis 3). Palume korrigeerida jooniseid nii, et oluliselt muudetava
teelõigu tingmärk on oluliselt muudetava tee suhtes keskel.
Muuhulgas juhime tähelepanu, et tegemist on oluliselt muudetava teelõigu graafiliselt
kujutamisega, tingmärgi laius / ulatus joonistel ei markeeri olemasoleva või kavandatava tee
mis tahes parameetreid. Soovitame lisada vastav täpsustus ka jooniste leppemärkide loetellu.
Vastasel korral võib teega piirnevate kinnistute omanikel tekkida väär arusaam teelõigu olulise
muutmise ruumilisest mõjust.
2 (4)
Joonis 3. Väljavõte planeeringu maakasutuse joonisest 1-1
Joonis 4 . Väljavõte planeeringu maakasutuse joonise 1-1 leppemärkide loetelust
3. Seletuskirja p 2.11.2 „Riigiteed“ lk 62/89 on lause: Üldplaneeringuga kavandatakse uue
riigiteena Rakvere linna põhjapoolne ümbersõit (Joonised 5 ja 6).
Omandiküsimusi ei lahendata üldplaneeringuga. Sellest tulenevalt palume käsitleda antud teed
avaliku huviga planeeritava teena (vt Joonis 2 vastavad tingmärgid).
Joonis 5. Väljavõte planeeringu maakasutuse joonisest 1-1
Joonis 6 . Väljavõte planeeringu maakasutuse joonise 1-1 leppemärkide loetelust
3 (4)
4. Ettepanekute punktis 2.2. taotlesime riigitee kaitsevööndi suurendamist riigiteede nr 5, 17157,
17149 ning 17208 lõikudes ning planeeringus on meie ettepanekuga arvestatud.
Tulenevalt sellest, et planeeringu koostamise perioodil on rekonstrueeritud riigiteid ja/või
muudetud haldusüksuse piire, palume planeeringus korrigeerida riigitee kaitsevööndi
suurendamist järgmistel teelõikudel:
- riigitee nr 17149 km 3,60-5,60 asemel on korrektne vahemik km 2,70-4,23 (st tee
kaitsevööndit suurendatakse Lepna aleviku piires);
- riigitee nr 1 km 100,74-101,23 asemel on korrektne vahemik km 100,82-101,31 (st tee
kaitsevööndit suurendatakse Sõmeru aleviku piires).
Vastavalt korrigeerida planeeringu seletuskirjas ka Skeemid nr 24 ja 25.
Peale planeeringu kehtestamist palume esitada meile riigitee kaitsevööndite andmed digitaalsel
(.dwg vms) kujul. Oleme kitsendusega ehitise omanikuna kohustatud ehitusseadustiku § 70 lõike 7
alusel edastama need andmed lisainfoga varustatult Maa- ja Ruumiametile kitsenduste
kaardi uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. Seletuskiri_Rakvere valla ÜP_v30_kooskolastamiseks
2. joonis_1.1_maakasutus
3. joonis_1.2_maakasutus
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
4 (4)