Leping nr 939

Digitaalne originaal TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 939 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud videosilla vahendusel Tallinna notar Liina Vaidla asendaja Aleksandr Šmidt, tegutsedes notari ülesannetes, notaribüroos Tallinnas, Maakri tn 23a kümnendal juunil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (10.06.2026) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Transpordiamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70001490 all, aadress Valge tn 4/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Kati Banhard, isikukood 48511196519, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, kes kinnitab, et tema asukoht kaugtõestamise hetkel on Elva vallas (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ja käesolevas lepingus viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Rakvere vald, mis tegutseb läbi Rakvere Vallavalitsuse, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 77000329 all, aadress Kooli tn 2, Sõmeru alevik, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Katri Koitver, isikukood 46404020258, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal ja isiku näotuvastuse kaudu, kes kinnitab, et tema asukoht kaugtõestamise hetkel on Rakvere vallas (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja digitaalse originaaleksemplari alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad käesoleva lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil 17157 Kunda mõis-Sämi tee, Uhtna alevik, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 8575450 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 77002:001:2220, pindala 112817,0 m², aadress 17157 Kunda mõis-Sämi tee, Uhtna alevik, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 02.05.2024 lepingu punktidele 3.7 kuni 3.9, 4.1 kuni 4.9 ning lepingu lisaks nr 3 olevale kahele plaanile, millele vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 51780. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 51780. 02.05.2024 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 07.05.2024. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (10.06.2026). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik 220537920 Lasnamäe-Iru 110 kV õhuliin nr L167 39348,0 olemas kinnisasi 220538794 Lasnamäe-Aruküla 110 kV õhuliin nr L165 52875,0 olemas vallasasi 220538803 Ida-Iru 110kV õhuliin nr L007 34038,0 olemas vallasasi 220538807 Lasnamäe-Aruküla 110 kV õhuliin nr L164 52875,0 olemas vallasasi 220555017 majandus-joogiveetorustik 104,0 olemas vallasasi Kohala küla vee- ja 220872938 582,5 olemas kinnisasi kanalisatsioonitorustikud 1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024). 1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, tee avalik kasutus, kaitseala piiranguvöönd, piiratud asjaõigusega ala, elektripaigaldise kaitsevöönd, maaparandushoiuala, gaasipaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd, maardla, muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevöönd, kaitsmata põhjaveega ala, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, maaparandushoiuala, veehaarde sanitaarkaitseala, planeeringu ala, ranna või kalda piiranguvöönd, nitraaditundlik ala, veekogu kallasrada), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud. 1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt asuvad lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus järgmiste mälestiste alal ja kaitsevööndites: 2 1.7.1. 02.12.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kalmistu "Kalmumännik" (registri nr 10432) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954); 1.7.2. 02.12.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kultusekivi (registri nr 10435) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954); 1.7.3. 02.12.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kultusekivi "Konnakõrtsi kivi" (registri nr 10493) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954); 1.7.4. 02.12.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Asulakoht (registri nr 10505) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954), „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 28. märts 2006 käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542); 1.7.5. 02.12.1997.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Kultusekivi (registri nr 10508) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954); 1.7.6. 03.08.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Uhtna mõisa peahoone (registri nr 15815) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558), „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 28. märts 2006 käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542); 1.7.7. 03.08.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Uhtna mõisa park (registri nr 15816) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558), „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 28. märts 2006 käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542); 1.7.8. 03.08.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Uhtna mõisa ait (registri nr 15817) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558), „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 28. märts 2006 käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542); 1.7.9. 03.08.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Uhtna mõisa tall-tõllakuur (registri nr 15818) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558), „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 28. märts 2006 käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542); 1.7.10. 03.08.1998.a. arvele võetud ehitismälestis: Uhtna mõisa kuivati (registri nr 15819) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 30.03.1998 määrus nr 8 (RTL 1998, 147/148, 558), „Kultuurimälestiseks tunnistamine ja kaitsevööndi määramine“ Kultuuriministri 28. märts 2006 käskkiri nr 120 (RTL, 07.04.2006, 30, 542); 1.7.11. 22.04.1999.a. arvele võetud ajaloomälestis: Maareformi mälestuskivi (registri nr 22302) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 24.03.1999 määrus nr 12 (RTL 1999, 63, 843). 1.8. Lepingu eseme I koosseisu kuuluv maaüksus paikneb kaitseala piiranguvööndites ja EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister) andmete kohaselt on: 1.8.1. loodusobjekti tüüp: kaitsealune park, loodusobjekti nimetus: Kohala mõisa park, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: Rakvere Rajooni TSN TK otsus 27.11.1958 nr 300 „Looduskaitse organiseerimisest Rakvere rajoonis“; 1.8.2. loodusobjekti tüüp: kaitsealune park, loodusobjekti nimetus: Uhtna mõisa park, loodusobjekti valitseja: Keskkonnaamet, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus: Rakvere Rajooni TSN TK otsus 27.11.1958 nr 300 „Looduskaitse organiseerimisest Rakvere rajoonis“. 3 1.9. Lepingu esemeks II on aadressil 17157 Kunda mõis-Sämi tee, Muru küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega. 1.10. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 8588650 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 77002:003:0710, pindala 13585,0 m², aadress 17157 Kunda mõis-Sämi tee, Muru küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.10.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹ elektripaigaldise majandamiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 07.12.2023.a. lepingu punktidele 2.1 kuni 2.6, 3.1 ja 3.2 ning lisadeks nr 2.1 ja nr 2.2 olevatele plaanidele. 7.12.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 15.12.2023. 1.10.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (10.06.2026). 1.12. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitisealune pind m2 Staatus Liik 220537920 Lasnamäe-Iru 110 kV õhuliin nr L167 39348,0 olemas kinnisasi Lasnamäe-Aruküla 110 kV õhuliin nr 220538794 52875,0 olemas vallasasi L165 220538803 Ida-Iru 110kV õhuliin nr L007 34038,0 olemas vallasasi Lasnamäe-Aruküla 110 kV õhuliin nr 220538807 52875,0 olemas vallasasi L164 220555017 majandus-joogiveetorustik 104,0 olemas vallasasi Kohala küla vee- ja 220872938 582,5 olemas kinnisasi kanalisatsioonitorustikud 1.13. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. Lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksuse kohta on tehtud katastripidaja märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024). 1.14. Kultuurimälestiste riikliku elektroonilise andmebaasi kohaselt ei kuulu lepingu ese II arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.15. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel registreeritud suur hulk kitsendusi (sealhulgas avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, geodeetilise märgi kaitsevöönd, kaitsmata põhjaveega ala, maardla, nitraaditundlik ala, nitraaditundliku ala tegevuspiiranguvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd, ranna või kalda veekaitsevöönd, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, tee avalik kasutus, uuringu ala, 4  veekogu kallasrada, piiranguvöönd määratlemata (nähtus: Oluline karsti- või allikaala (Muru karstiala)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei kajastata, kuid millega on osalejad eelnevalt tutvunud ja on piirangutest teadlikud. Lepingu ese I ja lepingu ese II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest Omanik ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 2.1.3. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.4. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris. Lepingu eseme I (objekti kood KV74375) suhtes on riigi kinnisvararegistrisse kantud üks (1) kasutusleping. Lepingu eseme II (objekti kood KV7937) suhtes on riigi kinnisvararegistrisse kantud neli (4) kasutuslepingut. 2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist. 2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi. 2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 sätestatust ja kooskõlas riigivaraseaduse § 18 lõike 2 punktiga 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikega 1. Taristuministri 24.12.2024.a. käskkirjaga nr 1-2/24/533 on Transpordiameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist ning Transpordiameti peadirektori ülesannetes strateegilise planeerimise teenistuse direktori 02.01.2025.a. käskkirjaga nr 1.1-1/25/2 on Transpordiameti teenistujatele antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel maa kasutamiseks andmist. 2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu esemete isiklike kasutusõigustega koormamine on otsustatud Transpordiameti maade osakonna juhataja 21.01.2026.a. korraldusega nr 1.1-3/26/39. 2.1.11. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel vastavalt 5  õigusaktidele ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. Õigustatud isik võtab kasutusõiguse ala valduse vastu käesolevas lepingus märgitud ajal. 2.2.2. Kasutusõiguse ala I on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 1-4 olevatel plaanidel ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071306;1071309;1071314;1071315;1071323;1071325;1071326;1071328;1071330;1 071331;1071310;1071311;1071313;1071316;1071319;1071320. 2.2.3. Kasutusõiguse ala II on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 4-5 olevatel plaanidel ning sellele vastavad järgmised Õigustatud isiku poolt esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071332;1071333;1071335. 2.2.4. Õigustatud isik kasutab kasutusõiguse ala üksnes käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmisel, sealhulgas projekteerib ja ehitab kasutusõiguse alale kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee ning tänavavalgustuse kaabli ja mastid ja korraldab sellel teehoidu ja täidab muid Õigustatud isikule käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. 2.2.5. Õigustatud isik omab piisavaid vahendeid kasutusõiguse alale kasutusõiguse eseme (jalgratta- ja jalgtee ning tänavavalgustuse kaabel ja mastid) rajamiseks, teehoiu korraldamiseks ja tagab vajalike vahendite olemasolu kogu käesoleva lepingu kehtivuse jooksul. 2.2.6. Rakvere Vallavalitsus on 18.02.2026.a. teinud korralduse nr 438 (digitaalselt allkirjastatud 19.02.2026), mille alusel seatakse Õigustatud isiku kasuks isiklikud kasutusõigused Omaniku omandis olevatele lepingu esemetele käesolevas lepingus toodud tingimustel. 2.2.7. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud, ning tal on kõik õigused ja piisavad kooskõlastused sõlmida käesolev leping Õigustatud isiku nimel ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Notariaalakti projekt oli neile eelnevalt notariaalakti tõestaja poolt kooskõlastamiseks saadetud ja nad on jõudnud notariaalakti projektiga põhjalikult tutvuda. 2.3.2. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemetele ei kahjustata neid koormavate, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguste ja punktis kaks üks neli (2.1.4) nimetatud kasutuslepingutega soodustatud isikute huve. 2.3.3. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt. 6 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele I tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I) lepingu eseme I koosseisu kuuluvale maaüksusele kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee ning tänavavalgustuse kaabli ja mastide (edaspidi nimetatud rajatis) ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest I tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal I (12 m² suurune osa (pos 30), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071306; 14 m² suurune osa (pos 31), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071309; 13 m² suurune osa (pos 35), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071314; 14 m² suurune osa (pos 36), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071315; 12 m² suurune osa (pos 40), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071323; 14 m² suurune osa (pos 41), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071325; 14 m² suurune osa (pos 42), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071326; 14 m² suurune osa (pos 43), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071328; 15 m² suurune osa (pos 44), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071330; 15 m² suurune osa (pos 45), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071331, jalgratta- ja jalgtee rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 1-4 olevatele plaanidele ja 3 m² suurune osa (pos 32), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071310; 3 m² suurune osa (pos 33), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071311; 3 m² suurune osa (pos 34), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071313; 4 m² suurune osa (pos 37), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071316; 5 m² suurune osa (pos 38), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071319; 4 m² suurune osa (pos 39), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071320, tänavavalgustuse kaabli ja mastide rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 olevale plaanile), mille paiknemine on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 1, 3 ja 4 olevatel plaanidel roosa viirutatud alana ja käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks nr 2 oleval plaanil roosa ja sinise viirutatud aladena (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I). 3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus I saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 8575450 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. 3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele II tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II) lepingu eseme II koosseisu kuuluvale maaüksusele kohaliku liikluse teenindamiseks avalikult kasutatava jalgratta- ja jalgtee (edaspidi nimetatud rajatis) ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil. 3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest II tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal II (17 m² suurune osa (pos 46), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071332; 12 m² suurune osa (pos 47), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071333; 7 m² suurune osa (pos 48), ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071335, jalgratta- ja jalgtee rajamiseks vastavalt käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 4-5 olevatele plaanidele), mille paiknemine on tähistatud käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks nr 4-5 olevatel 7  plaanidel roosa viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala II). 3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus II saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 8588650 sissekandmisel esimese vaba järjekoha. Isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala/kasutusõiguse alad. 4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED 4.1. Õigustatud isik kohustub: 4.1.1. tagama rajatise avaliku kasutamise; 4.1.2. kasutama rajatist vaid seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks; 4.1.3. teostama rajatise korrashoidu vastavalt õigusaktidele oma vahenditega ja omal kulul; 4.1.4. kasutama kasutusõiguse ala säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks lepingu eseme omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.5. korraldama kasutusõiguse alal riigitee teehoidu talitluse tagamise eesmärgil; 4.1.6. mitte halvendama liiklust riigiteel, mis piirneb kasutusõiguse alaga ja lubama lepingu eseme omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada riigitee kaitsevööndis teehoiu teostamist, sh teha talihooldetöid, sildade- viaduktide hooldetöid, tee katte ja -peenarde remondi- ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 4.1.7. esitama Transpordiametile dokumendid rajatise teeregistrisse kandmiseks; 4.1.8. andma põhjendatud seisukohti kasutusõiguse alale kavandatavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude või -rajatiste ehitamise kohta; 4.1.9. säilitama rajatisega seotud dokumendid (nt projekt, teostusjoonised jm dokumendid) käesoleva lepingu kehtivuse perioodil; 4.1.10. tagama vara majandusliku säilimise. Muud kokkulepped 4.2. Isiklik kasutusõigus ei ole samal talituslikul eesmärgil üleantav kolmandale isikule ilma Transpordiameti nõusolekuta. Õigustatud isik võib anda riigivara kolmanda isiku kasutusse allkasutuslepingu alusel üksnes juhul, kui selleks on Transpordiameti nõusolek ja allkasutuslepingus lepitakse kokku käesoleva lepingu avalikustamises avaliku teabe seaduse kohaselt. 4.3. Õigustatud isik võib käesoleva lepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud. Lepingu eseme omanik jätab endale õiguse lõpetada käesolev leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 4.4. Lepingu eseme omanik saab käesoleva lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, teatades sellest teisele poolele ette kolmkümmend (30) päeva, kui Õigustatud isiku üle järelevalvet teostava asutuse ettekirjutus käesoleva lepingu täitmise kohta on jäetud korduvalt täitmata või see takistab käesoleva lepingu edasist täitmist või käesoleva lepingu edasine täitmine võib põhjustada kahju lepingu eseme omanikule või kolmandatele isikutele. 4.5. Käesoleva lepingu lõppemisel võib Õigustatud isik rajatise likvideerida ainult lepingu eseme omaniku kirjalikul nõusolekul. Kuus (6) kuud enne käesoleva lepingu 8  ülesütlemist peab Õigustatud isik pöörduma lepingu eseme omaniku poole, et selgitada välja lepingu eseme omaniku seisukoht rajatise säilitamiseks ja Õigustatud isiku teehoiu kohustuse ülevõtmiseks või rajatise likvideerimiseks. Juhul kui lepingu eseme omanik annab nõusoleku rajatise likvideerimiseks, kohustub Õigustatud isik rajatise likvideerima ja taastama kasutusõiguse alal käesoleva lepingu sõlmimisele eelnenud seisukorra omal kulul ilma lepingu eseme omanikult täiendavat hüvitist saamata. Juhul, kui lepingu eseme omanik ei anna nõusolekut rajatise likvideerimiseks, läheb rajatise omand ning kohustus teostada teehoidu üle lepingu eseme omanikule, kusjuures Õigustatud isikul ei ole õigust saada rajatise omandamise eest lepingu eseme omanikult hüvitist. 4.6. Käesoleva lepingu lõppemisel on Õigustatud isik kohustatud teehoiu korraldamise kohustuse järjepidevuse tagamiseks lepingu eseme omanikule üle andma kogu teehoiu korraldamisega seotud dokumentatsiooni. Rajatise ja dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 4.7. Transpordiametil on õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu rikkumise korral Õigustatud isikult leppetrahvi summas kuni viissada (500) eurot. Leppetrahvi määramine ei vabasta Õigustatud isikut isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 4.8. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ulatusega. 4.9. Rajatised tuleb ehitada vastavalt Transpordiameti 29.12.2025 kirjaga nr 7.1- 2/25/1654-7 kooskõlastatud ja TO Projekt OÜ koostatud projektile nr 25005 „Lääne- Viru maakonnas Rakvere vallas Uhtna alevikus, Kohala ja Muru külas riigitee 17157 Kunda mõisa -Sämi tee km 10,46-15,34 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine“ (valgustuse eriosa Estgrid OÜ töö nr E2512 „Kohala-Uhtna-Muru jalgratta- ja jalgtee. Välisvalgustuse põhiprojekt“). 4.10. Transpordiamet ja Õigustatud isik vormistavad riigivaraseaduse § 24 lõike 2 kohaselt digitaalselt allkirjastatud riigivara valduse üleandmise-vastuvõtmise akti viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. 4.11. Õigustatud isik vastutab esitatud maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmete õigsuse eest; vastuolu korral loetakse õigeks Transpordiameti poolt kooskõlastatud projekt ja käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud kasutusõiguse ala. 5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega I koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 8575450 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Rakvere vald kasuks jalgratta- ja jalgtee ning tänavavalgustuse kaabli ja mastide ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 10.06.2026.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9), mille alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071306;1071309;1071314;1071315;1071323;1071325;1071326;1071328;1071330; 1071331;1071310;1071311;1071313;1071316;1071319;1071320. 9 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega II koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 8588650 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Rakvere vald kasuks jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks ja teehoiu korraldamiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 10.06.2026.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6) ja neli üks (4.1) kuni neli üheksa (4.9), mille alale vastavad maakatastri PARI kaardirakenduse ruumikuju andmed: ruumiandmete tunnus (PARI kood) 1071332;1071333;1071335. 6. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Vajaduse korral väljastab osalejatele notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja, mis asendab originaali, paberkandjal. 6.2. Kaugtõestamise puhul säilitatakse digitaalset originaaldokumenti digitaalses notariaalarhiivis. Kaugtõestamise korral säilitatakse digitaalsest originaaldokumendist tehtud kinnitatud ärakirja paberkandjal, mille pealdis sisaldab kinnitust, et ärakiri asendab tõestamisseaduse § 47 lõikes 1 ettenähtud juhtudel notariaalakti originaali. 6.3. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele riigiportaalis www.eesti.ee (www.eesti.ee/est/teenused › ettevõtjale › õigusabi › notariaalsed dokumendid) juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 6.4. Notariaalakti tõestaja esitab käesoleva lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 7.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 7.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Osalejad loobusid notariaalakti lahutamatuks lisaks oleva dokumendi ettelugemisest, lisatud dokument on esitatud osalejatele läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks ekraanil, ning see on notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud koos notariaalaktiga selle lahutamatu lisana. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele ekraanil tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati digitaalselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). 10 Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu tõestamisel 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2.1). Notari tasu kokku 59,60 eurot. Käibemaks 14,30 eurot. Kokku 73,90 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv lepingu esemele I isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv lepingu esemele II isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Notariaalakt on tõestatud kaugtõestamise teel Omaniku esindaja Kati Banhard allkirjastatud digitaalselt Õigustatud isiku esindaja Katri Koitver allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Liina Vaidla asendaja Aleksandr Šmidt, allkirjastatud digitaalselt tegutsedes notari ülesannetes 11 NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kinnistusraamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped. 2. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse § 36 esitatakse kinnistusosakonnale viide kandega seotud õiguse ruumiandmetele maakatastris, kui see on vajalik kande mõistmiseks. Viite asemel võib esitada katastrikaardi skeemi, kui ruumiandmete määramine maakatastris ei ole tehniliselt võimalik või on oluliselt raskendatud. 3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasja osa võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. 5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 lõikele 4 isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] 8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju 12  tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 11. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või - rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis. 13. Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 14. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või - rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 15. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 kohaselt on talumistasu suurus aastas on 3,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. [jõust. 01.01.2024] (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud asjaõigusseaduse rakendamise seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus isiku omandis olevate kinnisasjade eest kokku on tehnovõrgu või -rajatise omaniku kohta alla viie euro. [jõust. 01.01.2024] (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa- ja Ruumiameti andmetest. [jõust. 01.01.2025] (9) Talumistasu võib 2024. aastal muutuda kuni 33 protsenti ja 2025. aastal kuni 66 protsenti 2022. aasta korralise hindamise ja 2001. aasta korralise hindamise tulemuste alusel määratud maa maksustamishindade alusel arvutatud talumistasude vahest. [jõust. 01.01.2024] 13 16. Ehitusseadustiku § 92 lg 7 kohaselt on kohalik tee – tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohalik tee võib olla avalikuks kasutamiseks määratud eratee, kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluv tee või kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse kohaselt kohaliku omavalitsuse hallatav kohaliku liikluse korraldamiseks vajalik muu tee. 17. Vastavalt ehitusseadustiku § 71 lõikele 1 on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult kasutatav. 18. Vastavalt ehitusseadustiku § 72 lg 1 on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd. (2) Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. (3) Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. (4) Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus. 19. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks. elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. 20. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites. 21. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 22. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 23. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 24. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või kaitstavat looduse üksikobjekti või püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: 1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 25. Maakatastriseaduse § 9 lg 23 ja lg 24 järgi teeb katastripidaja katastriüksuse kohta katastrisse märked: 1) „Vajadus piiri asukoht kindlaks teha” juhul, kui naaberkatastriüksuste piiriandmed on vastuolulised või kui on tuvastatud, et piiripunktide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega; 2) „Pindala on ebatäpne” juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel meetodil või kui katastripidaja 14  tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed. Nimetatud dokument on digitaalselt allkirjastatud kaugtõestuse teel tõestatud notariaalakti lahutamatu lisana 15  30 31 25005 KJ-30 1:500  32 33 34 35 36 37 38 39 40 25005 KJ-31 1:500  41 42 43 25005 KJ-32 1:500  44 45 46 25005 KJ-33 1:500  47 48 25005 KJ-34 1:500