RIT direktori 08.02.2023 käskkirja nr 4 "Kontoritöötaja ohutusjuhendi kinnitamine" muutmine

KÄSKKIRI 23.05.2023 nr 11 RIT direktori 08.02.2023 käskkirja nr 4 "Kontoritöötaja ohutusjuhendi kinnitamine" muutmine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12.11.2021 käskkirjaga nr 225 kinnitatud „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus“ § 13 lg 1 punkti 7 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 14 alusel 1. Muudan 08.02.2023 käskkirja nr 4 pealkirjaks „Ohutusjuhendite kinnitamine“. 2. Muudan 08.02.2023 käskkirjaga nr 4 kinnitatud Lisa „Kontoritöötaja ohutusjuhend“ lisaks nr 1. 3. Kinnitan „Raskuste käsitsi teisaldamise ohutusjuhendi“ juhendi lisana nr 2. 4. Kinnitan „Kõrgustes töötamise ohutusjuhendi“ juhendi lisana nr 3. (allkirjastatud digitaalselt) Ergo Tars direktor  KINNITATUD direktori 23.05.2023 käskkirjaga nr 11 Lisa 2 Raskuste käsitsi teisaldamise ohutusjuhend 1. Eesmärk Raskuste käsitsi teisaldamise ohutusjuhendi eesmärk on • anda ülevaade õigetest raskuste teisaldamise võtetest, • teavitada töötajaid luu- ja lihaskonnahaiguste ennetamise võimalustest, • anda selged juhised tingimustest, mil käsitsi raskuste teisaldamine ei ole lubatud. 2. Kohaldusala Raskuste käsitsi teisaldamise ohutusjuhendiga tutvuvad kõik töötajad, kes puutuvad oma tööprotsessis kokku raskustega, mida peab tõstma, langetama, tõmbama, lükkama, kandma, liigutama või käe/kehaga toetama. Raskusteks loetakse esemed, mis kaaluvad vähemalt 5 kg. 3. Raskuste tõstmisega seotud ohud Raskuste käsitsi teisaldamine võib põhjustada • kroonilist seljavalu, • ülajäsemete (nt käsivarred, sõrmed, randmed, õlad) vaevusi, • luu- ja lihaskonna ülepinget, nihestusi ja venitusi, • kubeme- või nabasonga, • ägedaid traumasid, näiteks õnnetustes tekkinud nihestused, luumurrud. Enne raskuste käsitsi teisaldamist tuleb kaaluda abivahendite kasutamist – kärud, kahekesi tõstmine vms. 4. Põhireeglid raskuste teisaldamisel 4.1. Hinda, kas oled võimeline raskust üksi tõstma (vt pilt 1). 4.2. Seisa heas poosis – toetu jalgadega kindlalt vastu maad, hoia jalad veidi harkis ja keha tasakaalus. 4.3. Hoia selg sirge. 4.4. Kasuta raskuse teisaldamisel pigem jalalihaseid, sest need on tugevamad kui seljalihased. 4.5. Hoia raskus keha lähedal ja kasuta keha raskuse liigutamiseks. 4.6. Pärast raskuse hindamist kasuta jõudu järk-järgult ja tõsta pigem aeglaselt. 4.7. Oluline on kanda sobivat riietust ja madala tallaga jalanõusid. Riided, mis takistavad liikumist või takerduvad raskuse külge, muudavad õige asendi kasutamise keerulisemaks ja ülesande teostamise raskemaks.  Pilt 1. Raskuste soovituslikud maksimaalsed väärtused meestel ja naistel olenevalt kandami kaugusest kehast ning tõstmise vajalikust kõrgusest. Väärtuste suurused eeldavad, et töötaja saab võtta stabiilse asendi ja raskus on sobiva suurusega ning tõstetav mõlema käega.  Mida kõrgemale raskust tõstad, seda väiksem võib olla raskus!  Mida madalamalt pead raskust haarama, seda väiksem võib olla raskus!  Kui tõstad mitmes erinevas tsoonis (näiteks sõrmenukkidest kuni õlakõrguseni), siis võta aluseks madalaim raskuse väärtus! 5. Raskuste tõstmisviisid Tõstmisliigutusteks on mitu võimalust: • ette kummardamine, mis nõuab vähem energiat kui kükitades tõstmine, • kükki laskumine ja sellest asendist tõstmine, mis kasutab enim suurte jalalihaste jõudu, olles ka kõige ohutum viis tõstmiseks. Samas on selline viis kõige energiakulukam. Vaatleme nelja erinevat tõstmisviisi. • Ettepoole kummardusega tõstmine – säilitades sirge selja, kummardatakse keha puusadest ettepoole, haaratakse raskusest kinni, tunnetades raskuse suurust ning selle tõstmiseks vajaminevat jõudu. Pingutades tuhara- ja korsetilihaseid, sooritatakse tõstmine. Sobilik kergekaaluliste raskuste tõstmiseks, kus ka pakend on sobiva suurusega (vt pilt 2). • Kükitades tõstmine – raskusele astutakse võimalikult lähedale ja laskutakse kükki. Hoides jalad harkis, kindlalt vastu maad ja keharaskus kandadel, haaratakse raskusest kinni. Pingutades korseti- ja jalalihaseid, sooritatakse tõstmine (vt pilt 3). • Väljaastega tõstmine – ühe jalaga astutakse tõstetava raskuse kõrvale ja teise jala põlv asetatakse maha. Sirge seljaga ettepoole kummardades haaratakse raskusest ja tunnetatakse selle tõstmiseks vajaminevat jõudu. Viies keharaskuse eesolevale jalale ja tõugates tagumist jalga, sooritatakse tõstmine (vt pilt 4). • Kahekesi tõstmine – leppides kokku tõstmisliigutuse ajastus ja suund, valitakse tõstmiseks sobiv asend. Tunnetades koos tõstmiseks vajaminevat jõudu, sooritatakse tõstmine (vt pilt 5). Pilt 2. Ettepoole kummardusega tõstmine 2/5 Pilt 3. Kükitades tõstmine Pilt 4. Väljaastega tõstmine Pilt 5. Kahekesi tõstmine 6. Raskuse tõmbamine ja lükkamine 6.1. Haara teisaldatava raskuse sangadest või käepidemetest tugevalt kinni. Sobiv käepideme kõrgus on õlgade ja talje vahel, et lükkamine või tõmbamine toimuks neutraalse kehaasendiga. 6.2. Lükka ja tõmba raskust kogu keharaskusega. Tõmbamisel kalluta keha tahapoole, lükkamisel ettepoole, kuid seejuures jälgi, et kallutamiseks oleks piisavalt ruumi. 6.3. Väldi kehapöördeid ja kummardamist. 3/5 7. Mööbli teisaldamine 7.1. Enne mööbli teisaldamist veendu, et kogu teisaldamise teekond oleks vaba muudest esemetest, mille otsa oleks oht komistada. 7.2. Kuna mööbel on tavaliselt suuremõõduline ja seetõttu keeruline üksinda teisaldada, siis kasuta abivahendeid või kahekesi tõstmise viisi. 7.3. Kahekesi tõstes kallutage mööbliese tahapoole. Üks inimene kannab ülaosa ja teine põhja. Nii on ese stabiilne ja selle teisaldamine ohutum. 7.4. Väldi toolide üksteise peale panekut, teisalda need pigem ükshaaval. 8. Tingimused, mil raskuste käsitsi teisaldamine ei ole lubatud Ära teisalda käsitsi raskust, kui • raskus on liiga suure massiga või mõõtmetelt kogukas, • raskus on kinnihaaramiseks ebamugava kujuga, • raskus on ebastabiilne või selle sisu võib liikuda, • raskus võib sind oma kuju või konsistentsi tõttu vigastada, eriti kokkupõrkel teise esemega, • nõutav füüsiline pingutus on sinu jaoks liiga suur, • raskuse teisaldamisega võib kaasneda raskuse äkiline liikuma hakkamine, • raskust saab teisaldada vaid ebakindla või -mugava kehaasendiga, • teisaldustööks ei ole piisavalt ruumi, • põrand on ebatasane või libe, põhjustades kukkumisohtu, • puhke- või taastusaeg on liiga lühike, • raskuse tõstmine-langetamine toimub ebamugavas kõrguses (nt õlavöötmest kõrgemal) või kauguses (nt kehast eemal), • raskust ei saa kandmisel toetada vastu keha või kandmise vahemaa on liiga pikk, • kannad ebasobivat riietust (nt lahtiste hõlmadega pluusi, laia pluusi) ja/või jalanõusid (nt kõrge kontsaga kingi). 9. Individuaalsed tegurid Individuaalsed tegurid mängivad suurt rolli sobivate tööasendite valimises ning raskuste käsitsi teisaldamise võimekuses. Kõige olulisemad on järgmised tegurid. • Töövõtted – on inimesi, kes omandavad mingi kindla töövõtte tehnika ning on selles osavad ja efektiivsed, ning inimesi, kes „rapsivad“ ja on energilised, kuid ei jõua sama tulemuseni. Ka inimeste töökiirus on erinev. Oluline on valida endale sobiv töökiirus, et oleks aega jälgida oma töövõtteid. • Vanus – kaebused on sagedasemad kõrgemaealistel, kuna kokkupuude kahjulike teguritega on olnud pikaaegsem. Alates 30ndast eluaastast hakkab vähenema lihasmass, kui lihastele koormust juurde ei anta, ja väheneb ka aeroobne võimekus. Raskusi tõstes tuleb veenduda, et ei ülehindaks oma võimeid ega kahjustaks oma tervist. • Sugu – naistel on lihasjõudu vähem kui meestel, mistõttu tuleb neil sama töö tegemiseks töötada oma maksimumile lähemal. Kui lisaks ei tehta jõutreeningut, on oht töökeskkonnast põhjustatud luu- ja lihaskonna probleemidele suurem. Kuna naistel ja meestel on raskuste maksimaalsed soovituslikud väärtused erinevad, tuleb veenduda, et nendest väärtustest peetaks kinni ja vajadusel pöördutaks abisaamiseks meesterahvast kolleegi poole. 4/5 • Kehaline vorm – füüsiline passiivsus kandub üle ka tööle. Kui kehaline aktiivsus on madal, on probleemide tekkimise risk suurem. Raskuseid tohib tõsta vaid juhul, kui füüsiline vorm on selleks sobiv. • Tervislik seisund – tervisehädad, eriti kroonilised haigused, võivad põhjustada luu- ja lihaskonna probleeme. Terviseprobleemidest, mille puhul raskuste käsitsi teisaldamine on vastunäidustatud või süvendab probleemi, tuleb anda teada tööandjale. Võimalik on leida erinevad lahendused ja abivahendid. 5/5  KINNITATUD direktori 23.05.2023 käskkirjaga nr 11 Lisa 3 Kõrgustes töötamise ohutusjuhend 1. Eesmärk Kõrgustes töötamise ohutusjuhendi eesmärk on • anda ülevaade redeliga kõrgustes töötamise ohutusnõuetest, • anda selged juhised tingimustest, mil redeliga töötamine on lubatud, • anda selged juhised tingimustest, mil redeliga töötamine ei ole lubatud. 2. Kohaldusala Kõrgustes töötamise ohutusjuhendiga tutvuvad kõik töötajad, kes puutuvad oma tööprotsessis kokku vajadusega töötada kõrgemal kui 2 meetrit aluspinnast. Asutuses kasutatakse sellisel juhul redelit. NB! Redel ei ole mõeldud pidevaks kõrgustes töötamiseks, redelil töötades on töötamisulatus piiratud ja pidev kukkumisoht. 3. Üldised nõuded 3.1. Redelit võib kasutada ainult kasutusjuhendis ettenähtud otstarbel ja viisil. 3.2. Kokkupandava redeli libisemist tuleb takistada redeli üla- või alaosa fikseerimisega, libisemist takistavate vahendite või muude lahenduste kasutamisega. Üksikredeleid ei tohi kokku siduda, liimida ega ühendada kruvide ega naelte abil, välja arvatud juhul, kui see on kasutusjuhendis ette nähtud. 3.3. Redelit tuleb kasutada, nii et sellest saaks kogu aeg kinni hoida ja sellele kindlalt toetuda. Redel peab võimaldama sellest kindlat kinnihoidmist ka siis, kui redelil olles kantakse kaasas mõnd tööriista või detaili. 3.4. Redelil seistes ei tohi töötada korraga kauem kui 30 minutit ega rohkem kui kolmandiku tööpäeva pikkusest (nõue: Vabariigi Valitsuse määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“, 11.01.2000). 3.5. Keelatud on seista kõrgemal kui ülevalt kolmandal pulgal või astmel. Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5 meetrit aluspinnast. 4. Enne redelil töö alustamist Otsustamaks redeli kasutusvõimalikkuse üle, esita endale järgmised küsimused. • Kas oleks võimalik mõnd ohutumat töömeetodit kasutada? • Kas redel on töökorras? • Kas redeli toetuspind on püsiv ja kindel, mitte habras ja kõikuv? • Kas redelit on võimalik toestada, nii et see ei kalduks tagasi ega libiseks külgsuunas? • Kas redeli ülemised otsad ulatuvad selle ülemisest astmest piisavalt kõrgele? Kui ei ulatu, siis kas on võimalik kä(t)ega mujalt kinni hoida? Kui mõnele küsimusele on vastus eitav, siis ära alusta tööd, vaid pöördu töökeskkonnaspetsialisti poole. Kui vastused on jaatavad, siis võid redeliga tööd alustada, tehes järgmised ettevalmistused. • Paigalda redel, nii et see seisaks kasutamise ajal kindlalt (vt pilt 1). Redel peab seisma tugeval sobiva suurusega liikumatul pinnal, nii et redelipulgad püsiksid horisontaalasendis.  X Pilt 1. Redelit ei tohi paigaldada ebatasasele pinnale • Kontrolli, et kõik redeli elemendid oleksid heas seisukorras ja kinnitatud. Redeliastmed peavad olema horisontaalasendis, ükski aste ei tohi vahelt puudu olla (vt pilt 2). Pilt 2. Redelid, millel ei ole lubatud töötada. Allikas: Tööinspektsioon • Kui toetuspind on libe (märg, õline, jäine, liivane, prahine, rasvane vms), siis puhasta see enne redeli püstitamist. 5. Redeli tõstmine töötamiskohale Redeli üksi tõstmiseks toimi järgmiselt: • aseta redel rõhtsalt maapinnale ja kontrolli, kas redeli jalad on nõuetekohaselt toestatud ega hakka püstiajamise ajal libisema, • tõsta üles redeli ülemine osa, • tõsta redel peast kõrgemale, selleks liigu redeli all aeglaselt edasi, lükates seda pulkadest ülespoole, kuni redel on vertikaalasendis, • pea meeles, et redel ei tohi kunagi toetuda vaid ühele külgpuule! 6. Kõrgustes töötamise ajal 6.1. Redelil töötades peavad jalas olema sobivad pehme libisemiskindla tallaga jalatsid. Jalatsid peavad kindlalt jalas püsima. 6.2. Redelil töötades ei tohi seista redeli ülemisele otsale lähemal kui ülevalt kolmandal astmel. Vt pilt 3. 2/4  Pilt 3. Ära seisa redeli ülemisele otsale lähemal kui ülevalt kolmandal astmel 6.3. Kui redelil teostatakse tööd suuremal alal, peab redeli paigutust muutma vastavalt töökäigule. Tööobjektini ulatumiseks ei tohi vahemaa olla suurem kui üks käepikkus. 6.4. Pea meeles, et reeglina ei tohi redelil teostada tööd kõrgemal kui 5 meetrit, mõõtes seda vahemaad pinnast selle astmeni, mille peal seistakse. Eriolukordades on lubatud teostada kerget ja lühiajalist tööd ka kõrgemal kõrgusel, näiteks kui on vaja vahetada valgusti pirn. Ära unusta kinnitust, kui redel on pikem kui 5 m. 6.5. Hoia väikeseid tööriistu või -vahendeid vöö küljes või õlakotis. 6.6. Ära roni redelil üles-alla kaks astet korraga. 6.7. Ära roni redelilt alla, ilma et hoiaksid redelist kahe käega kinni. Ära kunagi libista end alla piki redeli külgpuid. 6.8. Ole alati näoga redeli poole ja kontaktis kolme puutepunkti kaudu (1 käsi + 2 jalga või 2 kätt + 1 jalg), vt pilt 4 ja 5. Pilt 4 ja 5. Kolme puutepunkti reegel 3/4 7. Toimingud pärast kõrgustes tööd 7.1. Aseta redel tagasi oma hoiustuskohale. 7.2. Kui redel on saanud viga, anna sellest kohe teada töökeskkonnaspetsialistile. 8. Soovitused ergonoomikale Sageli on tööasend redelil töötades ebamugav, näiteks peab end külgsuunas sirutama, tuleb hoida käsi õlgadest kõrgemal või seista pikka aega kitsastel redelipulkadel. Jälgi, et ei jääks ühte ebamugavasse asendisse liiga kauaks. Tööd tuleks teha võimalikult loomulikus asendis. 4/4