Käskkiri

KÄSKKIRI 14.03.2023 nr 44 Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava)“ poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” ja Eesti 2023–2026 aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ rakendamiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. 1.2. Käskkirjas (edaspidi TAT) sätestatud tegevusteks antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses ega vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. 1.3. TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kindlustada digiriigi alusbaas, hoogustada digiriigi arenguhüppeid ning tagada turvaline ja usaldusväärne küberruum, tagada inimeste põhiõiguste kaitse, tõsta teadlikkust ning pakkuda seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kvaliteetselt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a kinnitatud „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest. 2.2. Toetuse andmise tulemusena saavutatakse avalike digiteenuste kasutajate parim kogemus läbi digiriigi tulevikukindla alusbaasi kindlustamise ja uute arenguhüpete hoogustamise, ning tagades usaldusväärne küberruum, tõstes kasutajate teadlikkust. 2.3. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid  2 (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse, sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine“ ning Eesti 2035-st tuleneva „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkide saavutamisse. Sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja regionaalarengut toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ja „Rahulolu KOV-i teenustega“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetust antakse järgmistele tegevustele, mis panustavad punktis 2 nimetatud eesmärki, tulemustesse ja mõõdikutesse ning punktis 4 välja toodud näitajate saavutamisse: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine; 3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 3.1.3. teadlikkuse tõstmine punktides 3.1.1–3.1.2 nimetatud tegevuste osas; 3.1.4. rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud. 3.2. TATi alusel toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43) artikli 17 tähenduses. 4. Näitajad Näitajad koos vahe- ja sihttasemetega on järgmised: Näitaja nimetus Alg- Vahe- Sihttase ja mõõtühik tase sihttase (2029) Selgitav teave (2024) (2022) Meetmete Tulemus- Uute ja 0 ei 2 000 000 Rakenduskavas seatud nimekirja näitaja uuendatud kohaldu lõppkasutajate arvu näitajad avalike sihttase on 4 500 000, digiteenuste, - millesse antud TAT toodete ja - panustab 2 000 000 protsesside kasutajaga. kasutajad Raporteeritakse Mõõtühik: mitteunikaalsete lõppkasutajaid kasutajate arvu üks aastas aasta pärast toetatud digiteenuse, -toote või -protsessi kasutusele võtmist. Allikaks on elluviija aruanded.  3 Väljund- Uued või 0 5 45 Rakenduskavas seatud näitaja uuendatud digiteenuste, -toodete digiteenused, - ja -protsesside arvu tooted ja - sihttase on 90, millesse protsessid antud TAT panustab 45 Mõõtühik: arv digiteenuse, -toote ja - protsessiga. Uued ja täiendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid pannakse paika tegevuste nimekirja koostamisel. Näitaja täitmist raporteeritakse, kui toetatud digiteenus või selle uuendus on avaldatud ja on ettenähtud ulatuses kasutatav. Allikaks on elluviija aruanded. Väljund- Avaliku sektori 0 5 15 Rakenduskavas seatud näitaja asutused, keda unikaalsete asutuste toetatakse arvu sihttase on 50, digiteenuste, - millesse antud TAT toodete ja - panustab 15 unikaalse protsesside asutusega. väljatöötamiseks Arvestatakse asutusi, Mõõtühik: (elluviija + partnerid) Avaliku sektori kes selles TATis toetust asutused saavad. Toetatud asutuste andmed lisatakse SFOS andmekorje moodulisse. Näitaja täitmist raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutuse digiteenuse, -toote või -protsessiga seotud tegevused on lõppenud. Projekti Projekti Avalike 47% ei 90% Rahulolu mõõtmisel spetsiifilin spetsiifili digiteenustega (ette- kohaldu kasutatakse võimalusel e näitaja ne näitaja rahulolu võtjad soovitusindeksi Mõõtühik: % ) metoodikat (NPS). Nii soovitusindeksi kui mistahes muu  4 69% metoodika (koda- kasutamisel, nikud) teisendatakse rahulolu näitaja protsentideks. Tulemus saadakse väljavõttena avalike teenuste kataloogist vähemalt kord aastas. 5. Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid 5.1. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 5.2. Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus). 5.3. Tegevuste elluviimise eest vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiriigi arengu osakond (edaspidi elluviija). 5.4. Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Eesti Haigekassa, ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Üks partner võib osaleda mitme tegevuse elluviimises. 5.5. Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks punktis 5.4. nimetamata avaliku sektori asutusi, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste osutamisega ja kasutusele võtmisega ja kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse punktis 2 toodud tulemused. 6. Eelarve Tegevuste toetamise eelarve on 80 000 000 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus on 56 000 000 eurot (70 protsenti) ja riiklik kaasfinantseering 24 000 000 eurot (30 protsenti). 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. a ja lõppeb 31. augustil 2029. a. 8. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 8.1. Punktides 2. ja 4. nimetatud eesmärkide, tulemuste ning näitajate saavutamiseks vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga sätestatakse tegevuste nimekirjas, mille elluviija koostab koostöös partneritega „Eesti digiühiskonna arengukava 2030“ alusel ning arvestades 2030. aastaks lubatud tulemusi. Elluviija esitab kuni kahe eelarveaasta tegevuste nimekirja koos eelarve ning ajaraamiga kinnitamiseks rakendusasutuse vastava valdkonna asekantslerile (edaspidi asekantsler). Tegevuste nimekirjas on kirjeldatud tegevused Eesti 2035-s kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks. 8.2. Tegevuste nimekirja koostamisel lähtub elluviija ühendmääruse §-st 7. 8.3. Elluviija koos partneritega jälgib tulemuste ja eesmärkide saavutamist. 9. Elluviija õigused ja kohustused 9.1. Elluviija täidab järgmiseid kohustusi: 9.1.1. koostab kuni kahe järgmise eelarveaasta tegevuste nimekirja punktis 8 nimetatuga arvestades eelarve planeerimise ajakava;  5 9.1.2. esitab asekantsleri kinnitatud tegevuste nimekirja kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele teadmiseks; 9.1.3. esitab tegevuste nimekirja muudatused asekantslerile kinnitamiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse; 9.1.4. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav; 9.1.5. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusraami ning suundasid; 9.1.6. esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt iga aasta 15. jaanuaril, rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini; 9.1.7. esitab punktis 9.1.6. nimetatud asutustele ja nimetatud viisil TAT tegevuste lõpparuande hiljemalt 60 päeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu; 9.1.8. esitab rakendusasutuse või rakendusüksuse nõudmisel järelaruande ühe aasta jooksul pärast tegevuste lõppu; 9.1.9. korraldab teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 9.1.10. esitab eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. jaanuariks rakendusüksuse nõudmisel. 9.2. Elluviijal on õigus: 9.2.1. teha asekantslerile ettepanekuid tegevuste nimekirja muutmiseks, sealhulgas kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgi ja punktis 4 nimetatud tulemused saavutatakse; 9.2.2. küsida partneritelt tegevuste nimekirja tehtud ettepanekute kohta lisateavet, mis on vajalik tegevuste abikõlblikkuses, eesmärgipärasuses ja teostatavuses veendumiseks; 9.2.3. keelduda rakendusüksusele partneri esitatud kuludokumente väljamaksmiseks esitamisest, kui kulud ei ole abikõlblikud, partneri tehtud tegevused ja saavutatud tulemused ei ole kooskõlas õigusaktide, TAT-i või tegevuste nimekirjaga. 10. Partneri õigused ja kohustused 10.1. Partner täidab tema vastutusel olevate tegevustega seotud järgmiseid kohustusi: 10.1.1. annab elluviijale korrektse ning õigeaegse sisendi nõutud info kohta, sealhulgas vahearuannete või muu aruandlusega seotud info kohta; 10.1.2. vastutab, et toetatavad tegevused ja nende elluviimiseks tehtud kulud on abikõlblikud; 10.1.3. vastutab, et toetatavad tegevused viiakse ellu korrektselt, nende tulemused saavutatakse tähtaegselt ja toetust kasutatakse sihtotstarbeliselt; 10.1.4. esitab elluviijale maksetaotluste esitamiseks vajalikud dokumendid elluviija etteantud vormil ja viisil; 10.1.5. lisab võimalusel töö teostaja logo või viite töö teostajale, kui töö tulemus on kasutajale nähtav; 10.1.6. teavitab elluviijat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tegevuste muutumisest, tegevuste läbiviimiseks vajalike kulude odavnemisest või kallinemisest, tegevuse elluviimist või kestuse nõude täitmist takistavast asjaolust, tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele, pankrotimenetlusest ning likvideerimismenetlusest; 10.1.7. arvestab digiteenuste arendustegevuste rakendamisel digiriigi toimimise põhimõtteid, õigusakte ning suundasid. 10.2. Partneril on õigus teha elluviijale ettepanekuid tegevuste nimekirja muutmiseks, kinnitatud tegevuste elluviimise edasilükkamiseks või ära jätmiseks, tagades seejuures, et punktis 2 nimetatud eesmärgid ja tulemused ja punktis 4 nimetatud mõõdikud saavutatakse.  6 11. Kulude abikõlblikkus Abikõlbmatu on kulu, mis ei seondu punktis 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamisega ega punktis 4 nimetatud näitajate saavutamisega. 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 12.1. Toetust makstakse elluviijale ja partnerile tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. 12.2. Toetust makstakse tasutud kuludokumentide alusel kulude katmiseks, mis on tehtud punkti 8.1. alusel kinnitatud tegevuste nimekirjas sisalduvate tegevuste elluviimiseks ning kui abikõlbliku kulu eest on tasutud abikõlblikkuse perioodil, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. 12.3. Maksetaotluste menetlemine toimub vastavalt rakendusüksuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse alusel välja töötatud protseduuridele. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, millega nõutakse elluviijalt või partnerilt toetus osaliselt või täielikult tagasi ÜSS2021_2027 §-s 28 ning ühendmääruse § 34 lõikes 1 või 2 toodud alustel. Lisa: Tegevuste nimekiri (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister  23.02.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ eelnõu seletuskiri I SISSEJUHATUS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava “Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 alusel. Meetmete nimekiri on Euroopa Komisjonis kinnitatava rakenduskava detailsem siseriiklik juhtimistööriist, kus fikseeritakse, milline asutus millises rollis on, milliseid meetmeid rakendab, milline on eelarve, kaasrahastamise allikas ning oodatavad tulemused (väljund- ja tulemusnäitajatena). Euroopa Komisjon kinnitas rakenduskava 04. oktoobril 2022. Meetmete nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. detsembril 2022.a. Meetmete nimekirjas on poliitikaeesmärk 1 meetme 21.1.2.1 “Digiriik” rakendusasutuseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka rakendusasutus või MKM) ja rakendusüksuseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks. TAT eesmärk on kindlustada digiriigi alusbaas, hoogustada digiriigi arenguhüppeid ning tagada turvaline ja usaldusväärne küberruum, sh inimeste põhiõiguste kaitse, sealhulgas tõstes teadlikkust ning pakkudes seeläbi kasutajale avalikke digiteenuseid kasutajakeskselt, küberturvaliselt, andmepõhiselt, etteaimavalt ja kättesaadavalt igas piirkonnas, lähtudes „Eesti digiühiskonna arengukava 2030” eesmärkidest. Poliitikaeesmärk nr 1 „ Nutikam Eesti“ erieesmärgi „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ ning meetme nr 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ kogu eelarve on meetme nimekirjas 136 000 000 eurot (ERF), riiklik kaasfinantseering 58 285 714 eurot. Antud käskkiri hõlmab sellest 41% ehk 56 000 000 eurot (ERF) ja riiklik kaasfinantseering on 24 000 000 eurot. TAT toetavate tegevuste elluviimise tingimused on koostatud lähtuvalt “Digiühiskonna arengukava 2030”1 (edaspidi DA 2030) ning rakenduskava eesmärkidest ja prioriteetidest. TAT sisaldab toetavate tegevuste eesmärkide, tulemuste ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, näitajaid ning rakendamise tingimusi. Käskkirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (rakendusasutus ja selle üksus digiarengu osakond edaspidi elluviija). Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid digiarengu osakonna IT rahastamise valdkonna juht Kaire Kasearu (e-post: 1 „Digiühiskonna arengukava 2030“ https://www.mkm.ee/media/6791/download 1 [email protected], telefon: 625 6376) ja strateegilise planeerimise osakonna struktuurivahendite õiguse nõunik Nele Mals (e-post: [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected]). 1. Punkt “Reguleerimisala” Eelnõu punkt 1.1 kirjeldab toetatavate tegevuste seost aluseks oleva rakenduskavaga, nimetades asjakohase poliitikaeesmärgi ja meetme ning sekkumise. Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse TATi kehtima hakkamisel tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ alusel. Kulude tekkimisel liiguvad eelarved õigetesse programmidesse ja tegevustesse ning kehtib tavapärane tegevuspõhise eelarve rakendamise loogika. Punktis 1.2 sätestatakse, et toetavate tegevuste raames ei anta riigiabi ega vähese tähtsusega abi, sest ei toetata majandustegevust. Riigiabi mõiste tuleneb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikest 1, mille kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Toetuse saaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (TAT kohaselt ministeeriumi osakond). TAT raames elluviidavad tegevused kuuluvad MKM-i põhimääruse § 11 lg 2 järgi ministeeriumi valitsemisalasse ning ei ole majandustegevus. Järelikult ei ole Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ettevõtja ning antav toetus ei ole riigiabi. Toetuse saaja ja partner kohustuvad tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Avatud hankemenetluse läbiviimisel eeldatakse, et ettevõtjatele eelist ei anta. Järelikult on riigiabi andmine välistatud ka teisel tasandil. Punkti 1.3. järgi kohaldatakse TAT-s sätestatud kulude abikõlblikkusele, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, toetuse tagasinõudmisele ning elluviija ja partneri kohustuste osas kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). 2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“ Punktis 2.1 on sätestatud TAT eesmärk tulenevalt otseselt DA 2030 sisust, kus arengukava on üles ehitatud 3-ele alameesmärgile: 1. I alaeesmärk. Digiriik; 2. II alaeesmärk. Ühenduvus; 3. III alaeesmärk. Küberturvalisus. TATi rakendatakse I ja III alaeesmärkide saavutamiseks, sest II alaeesmärk ei puuduta digiriigi arenguhüppeid ja arendustega seotud baastaristut otseselt. Punktis 2.2 kirjeldatakse toetuse andmise oodatavat tulemust, mis on seotud DA 2030 peamise mõõdikuga, milleks on tagada digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%. Punktis 2.3 on välja toodud, et toetuse andmisel järgitakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) kohaseid horisontaalseid põhimõtetega ning kirjeldatud seoseid riigi pikaajalise 2 arengustrateegia Eesti 2035 riigivalitsemise sihi ja asjakohasemate näitajatega, mille saavutamisse toetuse andmisega panustatakse. Toetatavad tegevused arvestavad ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” saavutamisse. Toetuse andmise tingimused haakuvad eelkõige riigivalitsemise sihi teemakimpude järgmiste osadega: 1) Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil. Avalikud teenused on taustal toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on trende loov ja eeskujuks teistele riikidele; 2) Eesti on valvatud ja kaitstud, maailmas tuntakse meid hästi ja riigi rahvusvaheline positsioon on tugev; 3) avalikud teenused on kvaliteetsed ja kättesaadavad sõltumata elukohast ning suurendavad inimeste heaolu ja turvalisust. Eesti 2035 tegevuskavas olevate eesmärkide saavutamist regionaalset arengut, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse näitajatega (vt tabel 1). Tabel 1. „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist „Eesti Eesti 2035 näitajad 2035“ alasiht Sooline Võrdsed Ligipääsetavus Regionaalsed Keskkond/ Kliima võrd- võimalused erinevused õiguslikkus järgmistes näitajates „Eesti 2035“ siht „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine” Täpsustus näitajate kohta: Eesti 2035 horisontaalsete põhimõtete näitajatele sihttasemeid ei seata ja nende saavutamist ka meetme/projekti tasandil mõõtma ei pea. Need on mõjuindikaatorid, kuhu panustavad väga paljud meetmed oma tegevustega. Eesti on Soolise Hoolivuse ja Ligipääseta- Rahulolu KOV-i Keskkonna- uuendus- võrdõigus- koostöömeel- vuse mõõdik teenustega mõõdikud ei meelne, likkuse suse mõõdik Ligipääseta- KOV avalike kohaldu. teadmiste indeks vuse kohta on digiteenustega Kliimakindlus loomist esitatud rahulolu antud TAT ei ole ning eeltingimus, mõõdetakse, kui ta seotud ega kuulu kasutamist millele on seotud KOVi taristuprojektide väärtustav arendustege- teenusega. Kuna kategooriasse, mis riik vus peab antud TAT on on nimetatud vastama. riigiüleste ja Euroopa Komisjoni Eesti on kesksete lahenduste kliimakindluse usaldus- jaoks, siis hindamise juhendis väärne riik mõõdetakse ptk 3.2.1. (tabel 2). rahulolu kaudselt ja 3  Eesti on üldiselt kasutaja inimese- vaates, mitte keskne regioonipõhiselt. riik Kesksed või riigiülesed avalikud teenused on antud TATi skoop, mitte eraldi KOVi lahendused. TAT elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi testitakse võimalusel eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmade peal ning rakendatakse teenuse disaini standardi 10 käsku (https://medium.com/digiriik/digiteenuste-10-k%C3%A4sku-ehk-kuidas-luua- parimat-digiriigi-kogemust-8afeb0b31fd9 ). Digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada WCAG- ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija- oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine. Regionaalarengut puudutavas valdkonnas arvestatakse, et avalike e-teenuste kättesaadavus ning kvaliteet ei tohi sõltuda inimese elukohast. Väikses haldusüksuses elaval inimesel on õigus täpselt sama kvaliteetsetele ning lihtsasti kättesaadavale digiteenusele oma haldusüksuses kui näiteks pealinnas elaval inimesel. Käesoleva käskkirja skoop on riigiülesed, kesksed teenused, mis on kasutatavad kõikidele asutustele, sh KOVidele (nt digiallkirjastamine, eesti.ee portaal jne), mitte üksikute asutuste (üksikute KOVide) erilahenduste toetamine. Selleks on MKMil ja Rahandusministeeriumil planeeritud eraldi meetmed. Põhiõiguste harta kontroll-leht on lisatud seletuskirjale. 3. Punkt „Toetatavad tegevused” Arvestades infoühiskonna ja infotehnoloogia kiiret arengut ning vajadust läheneda infoühiskonna alaste teemade käsitlemise teravike seadmisele paindlikult, esitab TAT üldised tegevused eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Punktis 3.1 esitatud tegevusi viivad ellu toetuse elluviija ja/või partner omategevustena või ostetud tegevustena. Eesmärgi saavutamiseks töötatakse välja või arendatakse riigiüleseid ja keskseid teenuseid infotehnoloogilisi lahendusi andmekogude, elektrooniliste töövahendite või muude infotehnoloogiliste süsteemidena. Samuti kaardistatakse, töötatakse välja, arendatakse ning levitatakse ja tutvustatakse, sh juurutamise eesmärgil kasutajatele ja laiemale avalikkusele nii uusi kui juba olemasolevaid peamiselt infotehnoloogilisi riigiüleseid ning keskseid lahendusi. 1. Tegevused antud TATi raames on alljärgnevad ning on seotud detailsemalt DA 2030 suundadega: 3.1.1. infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine – DA 2030 suunad: avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine; andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutamine, tulevikukindlate digiriigi platvormide 4  arendamine ja juurutamine, keskselt osutatud IT-alusteenuste arendamine ja juurutamine; uute lähenemisviiside pidev katsetamine; avatud innovatsiooni ja digiriigi kogukonna arendamine; avaliku sektori digimuutuste võimendamine; sihitud väliskoostöö arendamine vastavalt digiriigi arengueesmärkidele ja -vajadustele, üleminemine sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele; krativäelise riigi arendamine ja juurutamine; inimkeskse digiriigi arendamine ja juurutamine; rohelise digiriigi arendamine ja juurutamine jne. 3.1.2. küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena (DA 2030 lk 39-43) – DA suunad: ajakohase küberturvalisuse riiklik korraldamine; suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine; suurema küberturvalisuse võimekuse tagamine jne. 3.1.3. teadlikkuse tõstmine eelnimetatud tegevuste osas, mis hõlmab standardite, raamistike, metoodiliste juhendite ja koolitusmaterjalide väljatöötamist ning levitamist; digiühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside korraldamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; koolituste, õppereiside, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja kursuste ettevalmistamist, läbiviimist ning tulemuste levitamist; kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate, teavitustegevuste ja esitluste kavandamist ning läbiviimist jne. 3.1.4. rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud– programmi juhtimise ja elluviimisega, hangete koostamisega ja rohedigi elluviimisega seotud kulud – DA suund: Roheline digiriik. Nimetatud tegevustes ei toetata avalikku info- ja kommunikatsioonitaristut, nt mobiilsidevõrke, andmetekaableid jms, kuivõrd TATiga ei panustata otseselt II alaeesmärgi „Ühenduvus“ saavutamisse. Punktis 3.2 sätestatakse, et lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk "ei kahjusta oluliselt)" analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetavate tegevuste puhul järgitakse läbivalt "ei kahjusta oluliselt" põhimõttega kooskõla. 4. Punkt „Näitajad“ Peatükis on esitatud tabel, milles on esitatud rakenduskava näitajad ning nende alg-, vahe- ja sihttasemed. Näitaja EK ühine tulemusnäitaja: “Uute ja uuendatud avalike digiteenuste, -toodete ja -protsesside kasutajad” (RCR11). Tasemed Algtase on 0 ning lõpptase 2 000 000. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TATi toetusena valminud uute või täiendatud avalike digiteenuste, toodete või protsesside kasutajad. Üleriiklikult on lõpptase 4 500 000 lõppkasutajat aastas. Selgitus Arendatud või täiendatud avalike digiteenuste, toodete ja protsesside kasutajate arv aastas. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused. Kasutajateks on uue või täiendatud avalike digiteenuste ja toodete kliendid ja avaliku sektori asutuste töötajad, kes uusi 5 või oluliselt täiendatud digiprotsesse kasutavad. Kõigi uute digiteenuste, toodete ja/või protsesside osas loetakse kasutamiskordi aastas kumulatiivselt ja arvesse ei võeta kasutaja unikaalsust. Autenditud ja unikaalne kasutaja ei näita teenuse kasutamise tegelikku seisu, sest kõikide teenuste jaoks ei pea ennast autentima. Lisaks on administratiivselt ebamõistlik hakata eristama autenditud ja mitteautenditud kasutajaid. Näitaja Meetmete nimekirja väljundnäitaja: “Uued või uuendatud digiteenused, -tooted ja -protsessid” Tasemed Algtase on 0, vahetase 5 ja lõpptase 45. Nende hulka loetakse üksnes käesoleva TAT toetusena valminud uusi või täiendatud digiteenuse, -toodete ja/või -protsesside arvu. Üleriiklikult on vahetase 25 ning lõpptase 90 teenust. Kuna rakenduskavas on 21.1.2.1 ja 21.1.2.2 on erineva suunitlusega, siis seetõttu on ka avaliku sektori mõõdikud eraldi arvestatud. Rakenduskavas esitatud 21.1.2.1 erasektori mõõdik on eraldi ning 21.1.2.2 eraldi. Antud üleriiklik avaliku sektori mõõdik on 90 teenust. Selgitus Tegemist on uute või täiendatud digiteenuste arvuga. Täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused või olemasolevate funktsionaalsuste märkimisväärsed uuendused. Iga teenust või uut funktsionaalsust loetakse eraldi. Ka uuele teenusele võib tekkida uus funktsionaalsus. Sellisel juhul on tegemist kahe erineva korraga. Näitaja EK ühine väljundnäitaja: “Avaliku sektori asutused, keda toetatakse digiteenuste, -toodete ja - protsesside väljatöötamiseks” (RCO14). Tasemed Algtase on 0, vahetase (2024 a.) 5 ning lõpptase (2029. a) 15. Nende hulka loetakse üksnes asutusi, kes käesoleva TATi kaudu toetust saavad, sh partnerid Riigiüleselt on algtase 0, vahetase 20 ning lõpptase 50 toetatud asutust. Selgitus Tegemist on TATiga toetavate avaliku sektori asutuste arvuga, keda toetatakse digiteenuste, toodete ja protsesside väljatöötamiseks või oluliseks täiendamiseks. Oluliste täienduste hulka kuuluvad üksnes uued lisandunud funktsionaalsused, sh ligipääsetavuse ja UX funktsionaalsused jmt. Avaliku sektori asutuste hulka kuuluvad riigiasutused ning nende poolt hallatavad asutused, avalik-õiguslikud asutused, kohalikud omavalitsused või muud avaliku võimu täideviijad. Topelt lugemise vältimiseks loetakse iga asutust, mida on toetatud erinevate tegevuste raames, näitajas ühe korra. Toetatud asutuste andmed lisab elluviija SFOS andmekorje moodulisse. Näitajat raporteeritakse, kui kõik konkreetse avaliku sektori asutusega seotud tegevused on lõppenud. Näitaja Projekti spetsiifiline näitaja: “Avalike digiteenustega rahulolu” Tasemed Mõõdiku lõpptase on tulenevalt DA 2030 sätestatud eesmärgile 90%. Selgitus Mõõdikuga mõõdetakse nii eraisikute kui ka ettevõtete rahulolu avalike teenustega, mida on tarbitud elektrooniliste kanalite kaudu (e-iseteenindus, veebileht, e-post, nutirakendus jmt). Mõõtmise metoodika pannakse paika TAT tegevuste koostamisel, Tegemist on projekti spetsiifilise näitajaga ning selle täitmist raporteeritakse järelaruandega. Perioodi 2021-2027 kohaste näitajate definitsioon ja raporteerimise reeglid on toodud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. 5. Punkt “Rakendusüksus, rakendusasutus, elluviija ja partnerid” Punkti 5.1 kohaselt on rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. 6 Punkti 5.2 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Rakendusasutuse ülesandeid täidab strateegilise planeerimise osakond (edaspidi SPO). SPO koordineerib ministeeriumi strateegia ja Euroopa Liidu struktuurivahendite strateegia ministeeriumi valdkondi käsitlevate osade väljatöötamist, tagab välisabi vahendite efektiivse kasutamise ministeeriumi valitsemisalas ning teostab välisvahendite kasutamise üle seiret ja järelevalvet. Elluviija on punkti 5.3 kohaselt MKM, täpsemalt on elluviija ülesannetes digiriigi arengu osakond, mis allub digiarengu asekantslerile. Kuna TAT sisaldab digiriigile lisaks ka küberruumi tegevusi, siis kaaskoordineerijaks on elluviijal riikliku küberturvalisuse osakond. Elluviijal on punkti 5.4 järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust sektorist, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste kasutusele võtmisega või arendamisega. Kuna käskkiri on suunatud DA 2030 ning nende 2030 tulemuste saavutamiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse nende pädevusest ja põhiülesannetest (näiteks, kas partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haigekassa ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA 2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Samas ei ole antud TAT skoobis iga üksiku KOVi IKT lahendused. Partneri roll on välja arendada kliendi ootustele vastavad digiteenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt avalike digiteenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas. Iga partner vastutab oma tegevuste eest. 5.5. Sätestatakse, et elluviija võib TATis esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks kaasata teisi avaliku sektori asutusi, kes on seotud konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms. Kuna pika aja jooksul on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha, siis on see võimalusena olemas. 6. Punkt “Eelarve” Peatükis kuus esitatakse toetavate tegevuste kogueelarve, milleks on 80 000 000 eurot ja mida rahastatakse ERF-ist 70% ulatuses. Seega ERF-i toetus on 56 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering 30% ehk 24 000 000 eurot. Kavandatav eelarve aastate lõikes on toodud käskkirja lisas 1. 7. Punkt “Tegevuste abikõlblikkuse periood” Seitsmendas peatükis esitatakse toetatavate tegevuste abikõlblikkuse periood, mis algab 1. jaanuaril 2023. a ja lõpeb 31. augustil 2029. a. Struktuuritoetuste periood kestab küll 31. detsembrini 2029. a, aga menetluslike tegevuste tähtaegseks sooritamiseks peavad tegevused lõpetatud olema 31. augustil 2029. a. 8. Punkt “Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks“ Punktis 8.1 sätestatakse, et arvestades pidevalt muutuvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate tegevuste, 7 eelarve ja ajaraami sätestamise tegevuste nimekirja. Tegevuste nimekiri on kuni kahe aastase detailsusega ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna asekantslerile. Samas tuleb tagada tegevuste süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud. Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2023. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT-ministri juhtimisel). Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi: programm), mis hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. Kuna antud TAT panustab detailsemalt DA 2030 ja ka digiühiskonna programmi, siis tegevuste valikul ka sellest lähtutakse. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna eest vastutavale asekantslerile. Tegevuste valik tehakse arvestades DA 2030 lubatud tulemusi. DA 2030 tulemuste edenemisest antakse ülevaateid erinevatel tasemetel ning vormides, sh antud TAT raames tehtud tegevustest. Samuti saadakse tagasisidet ja ettepanekuid arengukava, digiühiskonna programmi osas. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Arengukava juhtimiskorraldus on detailsemalt välja toodud DA 2030 dokumendis lk 48. Punktis 8.2 sätestatakse, et tegevuste valikul tegevuskavasse lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja kui see panustab DA 2030 arengukava valdkondadesse ja alaeesmärkidesse ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. DA 2030 valdkonnad ja alaeesmärgid on toodud alljärgnevalt: I Valdkond. Digiriik Digiriigi järgmised arenguhüpped 1. alaeesmärk: Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele 2. alaeesmärk: Krativäeline riik 3. alaeesmärk: Inimkeskne digiriik 4. alaeesmärk: Roheline digiriik Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 1. alaeesmärk: Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine 2. alaeesmärk: Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus 3. alaeesmärk: Tulevikukindlad digiriigi platvormid 4. alaeesmärk: Keskselt osutatud IT-alusteenused 5. alaeesmärk: Uute lähenemisviiside pidev katsetamine 6. alaeesmärk: Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine 7. alaeesmärk: Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 8. alaeesmärk: Sihitud väliskoostööIII Valdkond. Küberturvalisus. 1. Alaeesmärk: Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 2. Alaeesmärk: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime 3. Alaeesmärk: Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus 8 2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui tegevus aitab saavutada DA 2030 alaeesmärkide lubadused aastaks 2030 ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. Tuleb arvestada, et DA 2030 tulemuste saavutamiseks tuleb planeerida tegevusi juba varasemalt. Antud TATiga seotud tegevused algavad 2023. aastast, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgid. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel kõiki rahastamisallikaid. Antud TAT ei kata kõiki DA 2030 tulemuste saavutamist, vaid annab lisavõimekuse. Tegevus on põhjendatud, kui on selge, millise DA 2030 tulemusega tegevus on seotud ning millise rakenduskava poliitikaeesmärgis nimetatud kasusaajaga on seotud. DA 2030 erieesmärkide tulemused on toodud alljärgnevalt: 1. Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele - Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud. 2. Krativäeline riik - Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil. Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus tõhusushüpe. 3. Inimkeskne digiriik - digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada 4. Roheline digiriik - Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik 5. Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine - kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel 6. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus - kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil 6. Tulevikukindlad digiriigi platvormid - digiriigi ühislahendused on tulevikukindlad 7. Keskselt osutatud IT-alusteenused - digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed 8. Uute lähenemisviiside pidev katsetamine - Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja 9. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine - erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia 10. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine - julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas teadmised, oskused ning raha 11. Sihitud väliskoostöö - aina enam on piiriüleseid teenuseid 12. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus - paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik küberturvalisuse haldusmudel ning õigusraam on vastav. 13. Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime - küberturvalisus toetab innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust. 14. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus - Eesti on küberturbe juhtriik, sh kriisiolukordades. 3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks on arvestatud tavapärast praktika, nt info-ja tehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes kinnitatud hindasid või on võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis 9 hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuste nimekirjas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja. Näiteks on peamise partneri RIA peamised ülesanded välja toodud alljärgnevalt: RIA põhiülesanded on: 1) järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle; 2) riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine; 3) Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine; 4) järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle; 5) riigi infosüsteemi haldussüsteemi pidamine; 6) riigi infosüsteemi andmevahetuskihi pidamine (arendamine ja haldamine); 7) avaliku võtme infrastruktuuri toimimise koordineerimine; 8) Riigi infosüsteemi arendusprojektide koordineerimine ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamine ja osalemine; 9) teabevärav „eesti.ee” pidamine; 10) Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine; 11) baasinfrastruktuuri ja andmeside korraldamine; 12) osalemine oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises; 13) osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel. Kuna RIA pakub riigiüleseid ja keskseid teenuseid, siis on tal ka võimekus ning suutlikkus ülesanne täitmiseks, mis omakorda on seotud antud TAT tegevuste suutlikkusega neid allu viia. 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Näiteks näitaja „Rahulolu KOV teenusega“, kuna on teada, et KOV-i kompetents teenuste juhtimisel ja korraldamisel on sageli puudulik, siis antud TAT tegevuste planeerimisel riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse teenuse juhtimise kompetentse kõigile avatud Digiriigi Akadeemia (https://digiriigiakadeemia.ee/ ) online koolituste näol. Digiriigi Akadeemia on suunatud kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste juhtidele, misläbi on kaudselt võimalik ka KOV teenuste rahulolu tõsta. Antud TAT raames planeeritakse kursuste jätkamisega, mis on vajalikud, sh KOV-idele (nt rohedigi kursus). Kuna KOV-i töötajad arendavad avalikke teenuseid oma elanikele, siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada 10 teadmiste taset ka KOV-ides. Uute lisanduvate kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga kõikide KOVideni. Näiteks otsese seose puhul on ligipääsetavus seotud otseselt arendustega, sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada WCAG- ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija- oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavuse-tagamine. Tegevus nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. IT asekantsler kinnitab elluviija ja partnerite poolt kõikidele valikukriteeriumitele vastava tegevuste nimekirja. Punktis 8.3 sätestatakse, et TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute jälgimiseks võib moodustada eraldi mitte ametliku juhtrühma vms vormi, mis on kõige efektiivsem ja tulemuslikum TAT eesmärkide, tulemuste ja mõõdikute saavutamiseks. Elluviija peab tagama koos partneritega DA 2030 tulemuste ja eesmärkide saavutamise. 9. Punkt “Elluviija õigused ja kohustused” Punktis 9.1.1. sätestatakse, et elluviija koostab koostöös partneritega vastavalt DA 2030 alusel ja toetavate tegevuste eesmärke arvesse võttes kuni kaheaastase tegevuste kirjeldused. Tavapäraselt planeeritakse järgneva aasta eelarved eelneva aasta lõpus ning arvestatakse loogilist planeerimise ajakava (nt 2023-2024 tegevuste planeerimine algab 2022 aasta lõpus). Koostatud tegevuste nimekiri esitatakse elluviija poolt vastava valdkonna asekantslerile kinnitamiseks. Selleks, et tagada toetatavate tegevuste otsene ja selge panustamine arengukava strateegiliste suundade ja mõõdikute täitmisesse ning lihtsustada tulemuste saavutamist, peab tegevust nimekiri sisaldama vähemalt tegevuste loetelu aastate lõikes ning eelarvet. Samuti tuleb tegevuste seadmisel määrata, milline tegevus panustab TAT mõõdikutesse ning määrab metoodika. Punktis 9.1.2. sätestatakse, et kui elluviija on koostöös partneritega koostanud maksimaalselt kaheaastase tegevuste nimekirja ja vastava valdkonna asekantsler on selle kinnitanud, siis tuleb elluviijal kinnitatud tegevuste nimekiri esitada rakendusüksusele teadmiseks. Kinnitatud dokumendi edastamine rakendusüksusele võib toimuda kõige paindlikumal ja mõistlikumal moel, nt digiallkirjaga saadetud elektronpostiga. Punktis 9.1.3. sätestatakse, et kui tekib vajadus teha tegevuste nimekirja muudatusi kas elluviija või partneri poolt ning mis võivad olla muuhulgas tegevuste elluviimise edasilükkamine või ära jätmine, siis tuleb antud muudatused vastava valdkonna asekantsleriga kooskõlastada. Tegevuste nimekirja kinnitamine toimub kuni üks kord aastas, kuid muudatusi võib kooskõlastada vastavalt vajadusele. Nii partner kui elluviija peavad muudatuste tegemise käigus tagama, et TAT-s sätestatud eesmärgid saavutatakse. Punktis 9.1.4. sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama. Punktis 9.1.5 sätestab, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. 11 Peamised alused on toodud välja siin: 1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13–15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi ja/või valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava valdkonna arengukavaga; 7) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevuse tulemi jätkusuutlikkus tagada. 9.1.6. sätestab, et elluviija koordineerib aruandlust vastavalt rakendusasutuse või rakendusüksuse esitatud tähtaegadest ja vormidest lähtuvalt. 9.1.7 sätestab aruande esitamise tähtaja. 9.1.8 sätestab, et kuna projekt sisaldab tulemusarvu näitajat, mida raporteeritakse aasta pärast teenuse kasutusel võtmist, siis see annab võimaluse küsida andmeid veel ka pärast tegevuste lõppemist järelaruande vormis, kui selleks peaks vajadus tekkima. 9.1.9. sätestab, et tuleb korraldada teavitusüritus laiemale avalikkusele; 9.1.10. on välja toodud, et elluviija peab esitama eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 jaanuariks rakendusüksuse nõudmisel. Punktis 9.2 tuuakse välja elluviija õigused. Punktis 9.2.1 sätestatakse, et tegevuste nimekirja võib muuta, kui selleks tekib põhjendatud vajadus, kuid TAT-s sätestatud eesmärgid ja tulemused saavutatakse. Kooskõlastus käib läbi vastava valdkonna asekantsleri ning kõige lihtsamalt ning mõistlikumal viisil, mis osapooled on omavahel kokku leppinud. Punktis 9.2.2 sätestatakse, et elluviija vastutab tegevuste eest ning koostab aastate lõikes koos partneritega tegevuste nimekirja, siis on tal õigus partneri tegevuste kohta saada lisainfot. Lisainfot võib esitada elluviijale tegevuste nimekirja koostamise protsessi käigus ning elluviija etteantud vormidel või viisil. Punktis 9.2.3 sätestatakse, et elluviijal on õigus keelduda esitamast rakendusüksusele maksetaotlust väljamaksmiseks, kui tegevuste sisu ei vasta kokkulepitule, tegevused ei ole abikõlblikud või kahjustavad muul viisil kogu TAT elluviimist. Samuti kui partner ei ole arvestanud TAT-s seatud tingimusi ja teiste õigusraamistike nõudeid. 10. Punkt “Partneri õigused ja kohustused” Punktis 10.1.1 sätestatakse, et partner on kohustatud elluviija vormil või viisil andma tähtaegset ja korrektset infot. Punktis 10.1.2 sätestatakse, et partner peab vastutama oma tegevuste abikõlblikkuse eest, mis tuleneb TAT-st ja muudest õigusraamidest, mis reguleerivad antud TAT sisu. Punktis 10.1.3 sätestatakse, et partner on kohustatud kogu TATis olema kaasvastutaja temaga seotud tegevuste osas, et elluviijal oleks võimalik tagada kogu TAT eesmärkide elluviimine, sealhulgas peab partner vastutama, et temaga seotud tegevused oleksid teostatud tähtaegselt ja korrektselt ning oleks kooskõlas TAT eesmärkide ja tulemustega. Punktis 10.1.4 sätestatakse, et partner on kohustatud maksetaotlusi esitama vormis ja viisil, mida elluviija on ette andnud. 12 Punktis 10.1. 5 sätestatakse, et kui tegevuse raames tekib avalik vaade kliendile, siis võimalusel tuleb lisada tööde teostaja logo mõistlikus kujunduses ja suuruses või muul moel näidata (nt lisada ettevõtte nimi) antud töö teostaja, sh arenduspartner. Eesmärk on, et tekib läbipaistvus ja selgus konkreetse tegevuse teostaja üle. Samamoodi on kohustuslik näidata tegevuste lõikes rahastajat vastavalt “Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi avalikkuse teavitamise määrus) määrusele ning antud TAT alusel peab juures olema ka tööde teostaja. Avalikkuse teavitamise määrusele sarnaselt tuleb tööde teostaja info logo vms moel lisada, kui tulem on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või tegevuse sihtrühmale, ja veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse tegevusega seotud teavet. Kui teenust hangitakse, siis tuleb vastav nõue lisada ka hankelepingusse. Põhjendatud juhul ei pea antud sätet kohaldama ja seetõttu on lisatud punkti 10.1.5 antud kohustus võimalusena. Punktis 10.1.6 sätestatakse, et partner peab teavitama esimesel võimalusel, sh ennetavalt võimaliku probleemi realiseerimisest, elluviijat, et oleks võimalik võtta kasutusele vastavad meetmed TAT eesmärgi ja tulemuse õnnestumiseks. Teavitada võib lihtsalt ja mõistlikul vormi või viisil, kuid peab arvestama, et oleks kirjalikult fikseeritud. Punktis 10.1.7 sätestatakse, et digiriigi ehitamisel ning digiteenuste arendamisel tuleb lähtuda kogu riigis ühtsetest alustest. Peamised alused on: 1) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a nr 58 määruse „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ §-s 5 sätestatud riigi infosüsteemi haldamise põhimõtetega; 2) arendustegevus on kooskõlas valdkonna eest vastutava ministri poolt TAT-ga kehtestatud riigi infosüsteemi koostoimeraamistiku nõuetega ulatuses, milles see on arendustegevuse sisu ja olemust arvestades võimalik ja asjakohane; 3) arendustegevus on kooskõlas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asjaomase valdkonna arengukava suundadega ja panustab selle mõõdikutesse; 4) arendustegevus on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a nr 88 määruse „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“ §-des 6, 7, 9 ja 13-15 sätestatud nõuete ja põhimõtetega; 5) arendustegevus on kooskõlas ministeeriumi valitsemisala IKT strateegiaga ning vastava valdkonna arengukavaga; 7) asutusel on võimekus arendustegevuse eesmärke saavutada ja arendustegevusetulemi jätkusuutlikkus tagada. Punktis 10.2 on välja toodud partneri õigused, st et partneril on õigus teha ettepanekuid sobival vormil või viisil, kuid arvestades, et kogu TAT eesmärk ja tulemus saavutatakse. 11. Punkt “Kulude abikõlblikkus” Punktis 11.1. on välja toodud, et abikõlblike kulude osas ei ole muud piirangut, kui ühendmääruses abikõlbmatud kulud. Põhikategooriatena on kolm suuremat kululiiki arvestades riigieelarve loogikat – majandamiskulu (nt litsentsid, arendustega otseselt seotud hoolduskulud, koolituste, seminaride, õppereiside jms kulud jne), investeeringud (nt arenduskulud, arenduste vms otseselt seotud vajalikud seadmed jne) ja personalikulu (inimeste värbamine ja palgafond, konsultandi vms teenuse sisse ostmine jne). Tegevuste planeerimisel võib vaadata, et ei oleks personali värbamist sellises mahus, millele jätkusuutlikkuse kulusid edaspidi ei suudeta baaseelarvest tagada jne. Oluline on tagada, et kulud on heaperemehelikult arvestatud ja kasutatud ning panustavad otseselt TAT eesmärkidesse ning tulemustesse, sh mõõdikutesse. Eesmärk on tulemus parimal ning efektiivsemalt moel saavutada. 12. Punkt “Toetuse maksmise tingimused ja kord” Punktis 12.1. viidatakse dokumentide esitamise ning makse menetlemise korrale ühendmääruse vastavate paragrahvide alusel. 13 Punktis 12.2. tuuakse välja, et väljamakse aluseks on tegelikud kulud (tekkinud ja tasutud). Näiteks kui on tegemist palgakuludega, siis palgakulud makstakse, nii nagu ka muud kulud, esitatud kuludokumentide alusel, (nt palgaleht, palgalipik). Antud nõue kehtib nii elluviijale kui ka partnerile. Partner esitab korrektse ja abikõlbliku maksetaotluse elluviijale, kes omakorda esitab maksetaotluse RÜ-le makse menetlemiseks ja välja maksmiseks. Punktis 12.3. sätestatakse, et toetust makstakse arvestusega, et hiljemalt 31.08.2029.a. on abikõlblik kulu tehtud. Punkt 12.4. sätestab maksetaotluste menetlemise protseduurid. Punktis 12.5. viidatakse RÜ ja korraldusasutuse õigustele ja kohustustele makse menetlemise peatamisel ja maksetest keeldumisel vastavate ühendmääruste paragrahvide alusel. 13. Punkt “Finantskorrektsioonid” Kui ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks, teeb rakendusasutus otsuse nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi. Toetuse tagasinõudmisega tegeleb rakendusasutus vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 14. Vaidemenetlus Punktis 14.1 on sätestatud RA ja RÜ rollid vaidemenetluses. ÜSS2021_2027 § 32 lõikest 3 lähtuvalt on toetuse taotlemisega seotud vaide menetleja rakendusasutus. Punktis 14.2 on sätestatud vaide lahendamise korraldus. 2. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. 3. TATi mõjud Vananeva ja kahaneva rahvastiku tõttu peab suurenema riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid, et need oleksid kättesaadavad sõltumata elukohast. Küberohtude kasvu ja geopoliitiliste muutuste tõttu tuleb üha enam arendada ka eri valdkondades küberturvalisust ning parandada elutähtsate teenuste toimepidevust. Antud toetuse toel edendatakse Eestit digiriigina ning andmemajandust. Digiriigi küberturvalise tulevikukindla alusbaasi kindlustamise ning uute arenguhüpete hoogustamise mõjul paraneb avalike digiteenuste kasutajate kogemus ning tagatakse turvaline ning usaldusväärne küberruum. TAT toetab otseselt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ meetme „Digiriik” eesmärgi saavutamist. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. TAT on suunatud avalike teenuste osutamisele riigi ja kohalikul tasandi ning ei ole seotud konkreetse regiooniga, sest avalike teenuste osutamine toimub seal, kus on kodanik. TAT tegevused panustavad regionaalarengusse, sest eeldatavalt suurendab ligipääsu avalikele teenustele asukohast sõltumata. Kuna antud TAT on kaudselt suunatud KOV-i avalike teenuste parendamiseks, sh turvaliselt, siis TATi tegevuste planeerimisel arvestatakse KOVide olulisust, et aidata tõsta kaudselt KOVide kasutajate rahulolu avalike teenustega. Näiteks on välja toodud 14 KOV-ide poolt elanikele teenuste osutamiseks kasutatavate peamiste infosüsteemide analüüsis (https://www.elvl.ee/documents/21189341/35334914/Lopparuanne_final_kodulehele.pdf/5cd 040d1-e631-4950-9d8c-e6e66e59d4ca, et teadlikkuse tõstmise vallas võiks hakata edastama infoturbealast teavet KOV-i juhtkonnale, et tõsta juhtkonna teadlikkust, hoides juhtkonda jooksvalt küberruumis toimuvaga kursis, ning anda ennetavat infot võimalike intsidentide kohta. Antud TATi ühe tegevusena rahastatakse eelkõige läbi RIA tegevuste küberruumi hoidmist, arendamist ja juurutamist, sest RIA roll on küberturbe meetmete rakendamise kontrollimine kogu riigis ning ka kohaliku omavalitsuse asutuste infosüsteemides. Analüüsis on samuti välja toodud, et KOV-i kompetents teenuste juhtimisel ja korraldamisel on sageli puudulik. Antud TAT tegevuste planeerimisel riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse teenuse juhtimise kompetentse kõigile avatud Digiriigi Akadeemia (https://digiriigiakadeemia.ee/) online koolituste näol. Digiriigi Akadeemia on suunatud kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste juhtidele. Antud TAT raames planeeritakse kursuste jätkamisega, mis on vajalikud, sh KOV-idele (nt rohedigi kursus). Kuna KOV-i töötajad arendavad avalikke teenuseid oma elanikele, siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada teadmiste taset ka KOV-ides. Uute lisanduvate kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga kõikide KOVideni. TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest ja olulist positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. TAT ei sisalda tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Loodavaid uusi ja täiendatud lahendusi on kavas testida eri soost, vanuses, rahvusest ja erivajadusega kasutajarühmadega. TAT elluviimisel rakendatakse asjakohaseid meetmeid isikute põhiõiguste kaitse tagamiseks. Tehisintellekti süsteemide loomisel ja kasutamisel jälgitakse, et algoritmil põhinevad hinnangud ei oleks kallutatud ega süvendaks eelarvamusi ja soostereotüüpe. Digiteenuste arendamisel ja osutamisel võetakse võimalusel arvesse, et eri soost, vanuses, emakeelega, erivajadusega kasutajatel võivad olla erinevad oskused, vajadused ja võimalused digiteenuste kasutamiseks ja seatakse eesmärgiks inimestele võrdsete võimaluste loomine digiteenustele juurdepääsuks. 4. TAT kooskõla valikukriteeriumitega Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2. 5. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Riigikantseleile, Riigi Tugiteenuste Keskusele eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele ja Riigi Infosüsteemi Ametile. Kommentaarid esitasid Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning kõikide kommentaaridega on arvestatud. Seletuskirja Lisad: Lisa 1. Märkustega arvestamise ülevaade. Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht. 15  Projekti/tegevuse Digipöörde Digipöörde Digipöörde Kas töötaja on nimi elluviimisega seotud elluviimisega seotud elluviimisega seotud olemas või tuleb personal tööperede personal tööperede personal tööperede värvata? lõikes lõikes lõikes ("Eelarve" lehe L (Tööpere nimetus, (Tööpere taseme (Tööpere nimetuse (On olemas / veerg) iga töötaja eraldi number, täpsustav selgitus, Tuleb värvata) real, nimekiri tabeli nimekiri tabeli nimekiri tabeli lõpus) lõpus) lõpus) Andmeturve 1 Analüütik (teabe) Arvutigraafika 2 Andmeanalüüs Juhtimine 3 Andmeanalüüs ja -seire Konsultatsioon 4 Andmebaasiadministratsioon Projektijuhtimine Andmehaldur Süsteemiadministratsioon Andmeteadur (teabe) Süsteemianalüüs DEVOPS Süsteemiarhitektuur Haldus Tarkvara programmeerimine Helpdesk Teenuste tugi Infoturbe logianalüütik Testimine Infoturbespetsialist IS haldur IS ärianalüütik IT analüütik Klienditeenindus Küber pääsuhalduste spetsialist Küberinsener Küberintsidentide haldur Küberkaitse spetsialist Masinõpe Rakenduse administraator Registripidaja Tarneinsener Teenuseomanik Tootejuhtimine Mis aastal on plaanis värvata? Kui pikaks ajaks Aastane Milline on inimene palgakulu töötaja värvatakse? kokku koormus digipöördes? (märkida x-ga) (Kuuks ajaks, (Tööandja (% tööajast) 2023 2024 2025 2026 2027 aastaks, kogu kulu, digipöörde eurodes, ajaks, muu allikas 50 - tähtaeg) tööjõukulu) Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskirja "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhü Digiühiskonna arengukava 2030 suunad I: Digiriik 1. Krativäeline riik 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2. Roheline digiriik 4. Rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud 3. Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 3. Teadlikkuse tõstmine 4. Tulevikukindlad digiriigi platvormid 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 5. Keskselt osutatud IT-alusteenused 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 3. Teadlikkuse tõstmine 6. Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 3. Teadlikkuse tõstmine 7. Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 3. Teadlikkuse tõstmine 4. Rohedigi ja programmi juhtimisega seotud kulud 8. Avalike teenuste juhtimise kasutajakesksuse juurutamine 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 3. Teadlikkuse tõstmine III: Küberturvalisus 1. Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 2. Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; EELARVE KOKKU Tegevus 1. Infotehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja arendamine 2. Küberruumi hoidmine, arendamine ja juurutamine usaldusväärse ja turvalisena; 3. Teadlikkuse tõstmine 4. Muu digipöördega seotud otsene kulu KOKKU Eelarve 2023-2024 KOKKU Jaotamata eelarve 2024-2027 Eelarve KOKKU d digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks" lisa Panus Eesti 2035 Seos arengukavaga -peab näitajatesse: Sooline olema välja toodud, võrdõiguslikkus, hoolivus ja millisesse arengukava koostöömeelsus, suunda panustab 2023 2024 ligipääsevatus, KOV rahulolu teenusega 2 350 622 1 440 482 x x 174 470 307 846 x x 1 123 945 1 938 866 x x 95 000 104 500 x x 4 846 033 7 146 391 x x 1 445 000 2 473 550 x x 190 000 925 000 x x 63 000 78 700 x x 435 000 318 500 x x 115 000 110 000 x x 815 875 1 483 938 x x 307 090 407 678 x x 200 000 191 000 x x 175 000 - x x 75 000 155 000 x x 984 000 924 000 x x 13 395 035 18 005 451 2023 2024 10 400 600 13 508 789 1 249 000 2 004 000 1 263 875 1 777 138 481 560 715 524 13 395 035 18 005 451 31 400 486 48 599 514 80 000 000 agamise toetamiseks" lisa Tegevuse seos rakenduskava Tegevuse põhjendatus - Tegevuse kuluefektiivsus - poliitikaeesmärk 1 „Nutikam Eesti“ tegevus on seotud TAT tegevuse hinnastamisel on erieesmärgi „digitaliseerimisest kasu eesmärkide ja tulemuste arvestatud parimaid toomine kodanike, ettevõtjate, saavutamisega ning praktikaid ja üldist tava (nt teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste "Digiühiskonna arengukava hangete raamlepingu jaoks" kasusaajaga 2030" aastaks lubatud hindasid, personalil lubadusega aastaks 2030 Fontese uuringuid jms) x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x LISA. Tegevuste nimekiri Tegevuse elluviija suutlikkus tegevust ellu viia - arvestatud on elluviija või partneri varasemat kogemusi ja võimekust x x x x x x x x x x x x x x x x  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri "Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberturvalisuse tagamise toetamiseks" käskkirja seletuskirja lisa 2 LISA 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja täiendavad https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas jaotis artikkel põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine perekond PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Mõtte-, südametunnistuse- 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma ja usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 informatsioonile § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral; PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26)  Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; TAT tegevuste valikumetoodikas arvestatakse, et keeleline mitmekesisus tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste Naiste ja meeste nimekirja, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus strateegia näitajasse panustab, sh ligipääsetavus. Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; Näiteks ligipääsetavus on seotud otseselt arendustega, (h) austus puuetega laste arenevate võimete sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist säilitada oma identiteet. võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st Artikkel 3 - Üldpõhimõtted oluline on arendamisel rakendada WCAG-ga seotud Artikkel 4 - Üldkohustused nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus- Artikkel 9 – Juurdepääsetavus teenused/digiligipaasetavuse-tagamine. Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leia ettevõttes informeeritud 27 Riive puudub Kehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku ja ära kuulatud tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on „Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas (artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul.  § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta Analüüs ja maandamismeetmed on keskkonnale tekitanud. Keskkonnakaitse 37 DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 TAT Punkt 3.2 raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” (artiklid Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja Õigus tõhusale läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva õiguskaitsevahendile ja seaduse, muu õigusakti või toimingu 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub õiglasele kohtulikule põhiseadusevastaseks tunnistamist. § 20 arutamisele Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon ja 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmin PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes e” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks.  PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  SELETUSKIRJA LISA 1. Märkustega arvestamise ülevaade Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ koond kommentaarid Rahandusministeerium Preambul tuleb sõnastada järgnevalt: Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga kehtestan „Toetuse andmise tingimused digiriigi alusbaasi kindlustamise, digiriigi arenguhüpete hoogustumise ning küberruumi turvalisuse tagamise toetamiseks“ (lisatud). MKM: Arvestatud Punkt 1.1. tuleb sõnastada järgnevalt: Käskkirjaga reguleeritakse rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „Digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 “Digiriik” sekkumise 21.1.2.1 “Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris” tegevusi, mille elluviimiseks toetust antakse. MKM: Arvestatud Punkt 1.2. tuleb sõnastada järgnevalt: Käskkirjaga reguleeritakse Eesti 2023-2026 aasta eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimist. - Punktis 4 on kasutatud mõistet „TAT spetsiifilised näitajad“. Et tagada kooskõla ühendmääruse § 41 lg 1 punktiga 4, tuleb see asendada mõistega „Projekti spetsiifilised näitajad“. MKM: Arvestatud Punkt 5.4 tuleb sõnastada järgnevalt: Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Üks partner võib olla seotud mitme tegevuse elluviimisega. MKM: Arvestatud Lisada punkt 5.5. järgnevas sõnastuses: Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks teisi avaliku sektori partnereid, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste osutamisega ja kasutusele võtmisega ning kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse punktis 2 toodud tulemused. MKM: Arvestatud Punkt 8.1. tuleb sõnastada järgnevalt: Punktides 2 ja 4 nimetatud eesmärkide, tulemuste ning näitajate saavutamiseks vajalikud tegevused koos täpsema eelarve ning ajaraamiga sätestatakse tegevuste nimekirjas, mille elluviija koostab koostöös partneritega „Digiühiskonna Arengukava 2030“ (edaspidi DA 2030) alusel ning arvestades 2030. aastaks lubatud tulemusi. Elluviija esitatud kuni kahe eelarveaasta tegevuste nimekirja koos täpsema eelarve ning ajaraamiga kinnitab rakendusasutuse vastava valdkonna asekantsler (edaspidi asekantsler). Tegevuste nimekirjas on kirjeldatud tegevused riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks. MKM: Arvestatud Lisada punkt 8.2. järgnevas sõnastuses: Tegevuste nimekirja koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-st 7. MKM: Arvestatud Seletuskiri - Sissejuhatuses on kirjas: Meetmete nimekiri kinnitatakse valitsuse istungil eeldatavasti detsembris 2022.a., misjärel saab hakata ka heaks kiidetud toetuse tingimusi rakendama. Sissejuhatuses tuleb teha parandus ja lause asendada järgnevalt: Meetmete nimekiri kinnitati Vabariigi Valitsuse istungil 15. detsembril 2022. a. MKM: Arvestatud Sissejuhatuse 3. lõik tuleb sõnastada järgnevalt: Käesoleva käskkirjaga (edaspidi TAT) kehtestatakse poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi 2 „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“ raames toetatava meetme 21.1.2.1 „Digiriik“ sekkumise „Digilahenduste ja uuenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“ toetuse andmise tingimused vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ning rakenduskavas toodud eesmärkide saavutamiseks. MKM: Arvestatud Punkti 1.2. selgitav tekst tuleb asendada järgnevalt: 3 Eelnõu punkt 1.2 toob välja, et TATi rakendatakse TATi kehtima hakkamisel tulemusvaldkonna „Digiühiskond“ programmi „Digiühiskonna programm“ meetme „Digiriik“ ja programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ elluviimise raames. Kulude tekkimisel liiguvad eelarved vastavalt tavapärasele tegevuspõhise eelarve rakendamise loogikale õigetesse programmidesse ja tegevustesse. MKM: Arvestatud Punktis 4 tuleb asendada mõiste „TAT spetsiifilised näitajad“ mõistega „Projekti spetsiifilised näitajad“. MKM: Arvestatud Punkti 5.4. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Elluviijal on punkti 5.4. järgi õigus kaasata tegevuste elluviimiseks partnereid avalikust sektorist, kes on otseselt seotud riigiüleste ja kesksete teenuste kasutusele võtmisega või arendamisega. Kuna käskkiri on suunatud DA 2030 ning nende 2030 tulemuste saavutamiseks, siis partnerite kaasamisel lähtutakse nende pädevusest ja põhiülesannetest (näiteks, kas partner vastutab konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms eest). Partneriteks on riigiüleste ja kesksete teenustega seotud avaliku sektori asutused: Riigi Infosüsteemi Amet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Maksu- ja Tolliamet, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Haigekassa ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Avaliku sektori partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA 2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Samas ei ole antud TAT skoobis iga üksiku KOVi IKT lahendused vms. Partneri roll on välja arendada tellija ootustele vastavad e-teenused, samuti vastutada, et kasutatavad infotehnoloogilised lahendused on turvalised, kaasaaegsed, mugavad kasutada, liidestuvad riigi teiste registritega ning täidavad kõiki riigi poolt e-teenustele seatud tingimusi. Lisaks on partnerite koordineerida ja jälgida, et nende vastutatavad planeeritavad arendustegevused püsiksid kokkulepitud ajakavas. MKM: Arvestatud Punkti 5.5. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Sätestatakse, et elluviija võib TATis esitatud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks kaasata teisi avaliku sektori asutusi, kes on seotud konkreetse infosüsteemi, andmekogu vms. Kuna pika aja jooksul on keerukas kõiki võimalikke partnereid ette näha, siis on see võimalusena olemas. MKM: Arvestatud Punkti 8.1. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Punktis 8.1 sätestatakse, et arvestades pidevalt muutuvaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) alaseid vajadusi, jätab TAT täpsemate tegevuste, eelarve ja ajaraami sätestamise tegevuste nimekirja. Tegevuste nimekiri on kuni kahe aastase detailsusega ning järgnevad aastad planeeritakse ja täiendatakse igal järgneval aastal. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna asekantslerile. Samas tuleb tagada tegevuste süsteemne jälgimine, et eesmärgid ja tulemused oleksid vastavalt tegevuste nimekirjale saavutatud. 4 Arengukava elluviimise eest vastutab digiühiskonna arengu eestvedajana Majandusja Kommunikatsiooniministeerium (2023. aasta seisuga ettevõtlus- ja IT- ministri juhtimisel). Arengukava viiakse ellu digiühiskonna programmi kaudu (edaspidi programm), mis hõlmab digiriigi arengu, ühenduvuse ja küberturvalisuse valdkondi. Programmis pannakse paika konkreetsete aastate täpsemad eesmärgid ning nende saavutamiseks vajalikud tegevused koos vastutajate, rahaliste vahendite ja mõõdikutega. Programm koostatakse neljaks aastaks vastavalt riigi eelarvestrateegia kestusele ja seda uuendatakse iga aasta n-ö rulluvalt. Kuna antud TAT panustab detailsemalt DA 2030 ja ka digiühiskonna programmi, siis tegevuste valikul ka sellest lähtutakse. Tegevuste nimekirja koostab elluviija koos partneritega ning esitab selle kinnitamiseks vastava valdkonna eest vastutavale asekantslerile. Tegevuste valik tehakse vastavalt DA 2030 lubatud tulemustele. DA 2030 tulemuste edenemisest antakse ülevaateid erinevatel tasemetel ning vormides, sh antud TAT raames tehtud tegevustest. Samuti saadakse tagasisidet ja ettepanekuid arengukava, digiühiskonna programmi vms osas. Arengukava juhtimiskorralduses on peamine ülesanne tagada eri valdkondade ja asutuste eesmärkide ja tegevuste sünergia, sest digiühiskonna areng (sh eelkõige 2030. aasta visiooni elluviimine) sõltub paljude osaliste samasuunalisest pingutusest. Arengukava juhtimiskorraldus on detailsemalt välja toodud DA 2030 dokumendis lk 48. MKM: Arvestatud Punkti 8.2. selgitav tekst tuleb sõnastada järgnevalt: Punktis 8.2 sätestatakse, et tegevuste valikul tegevuskavasse lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. 1. Valikukriteerium – tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja kui see panustab DA 2030 arengukava valdkondadesse ja alaeesmärkidesse ning rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. DA 2030 valdkonnad ja alaeesmärgid on toodud alljärgnevalt: I Valdkond. Digiriik Digiriigi järgmised arenguhüpped 1) alaeesmärk: Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele 2) alaeesmärk: Krativäeline riik 3) alaeesmärk: Inimkeskne digiriik 4) alaeesmärk: Roheline digiriik Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse 1) alaeesmärk: Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine 2) alaeesmärk: Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus 3) alaeesmärk: Tulevikukindlad digiriigi platvormid 4) alaeesmärk: Keskselt osutatud IT-alusteenused 5) alaeesmärk: Uute lähenemisviiside pidev katsetamine 5 6) alaeesmärk: Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine 7) alaeesmärk: Avaliku sektori digimuutuste võimendamine 8) alaeesmärk: Sihitud väliskoostöö III Valdkond. Küberturvalisus. 1) alaeesmärk: Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus 2) alaeesmärk: Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime 3) alaeesmärk: Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus 2. Valikukriteerium – tegevuste põhjendatus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui tegevus aitab saavutada DA 2030 alaeesmärkide lubadused aastaks 2030 ning panustab rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki „digitaliseerimisest kasu toomine kodanike, ettevõtjate, teadusasutuste ja avaliku sektori asutuste jaoks“. Tuleb arvestada, et DA 2030 tulemuste saavutamiseks tuleb planeerida tegevusi juba varasemalt. Antud TATiga seotud tegevused algavad 2023. aastast, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärgid. Samuti arvestatakse tegevuste planeerimisel kõiki rahastamisallikaid. Antud TAT ei kata kõiki DA 2030 tulemuste saavutamist, vaid annab lisavõimekuse. Tegevus on põhjendatud, kui on selge, millise DA 2030 tulemusega tegevus on seotud ning millise rakenduskava poliitikaeesmärgis nimetatud kasusaajaga on seotud. DA 2030 erieesmärkide tulemused on toodud alljärgnevalt: - Üleminek sündmuspõhistele ja proaktiivsetele teenustele - Eestis tulevad avalikud teenused sinu juurde just siis, kui sul on neid vaja ja saad asjad korraga aetud. - Krativäeline riik – Eestis saab avaliku sektoriga asjad aetud vestluskrati abil. Krattide abil on tehtud avalikus sektoris uus tõhusushüpe. - Inimkeskne digiriik - Digiriigis on inimeste põhiõigused kaitstud ning inimesel ja ettevõtjal on kontroll oma andmete üle ja võimalus neid päriselt jagada - Roheline digiriik - Eesti on maailma kõige rohelisem digiriik - Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine - Kõik avalikud teenused on inimkesksed ja neid kujundatakse, juhitakse ja mõõdetakse ühtsetel alustel - Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus - Kõik riigi otsused tehakse kvaliteetsete andmete abil - Tulevikukindlad digiriigi platvormid - Digiriigi ühislahendused on tulevikukindlad - Keskselt osutatud IT-alusteenused - Digiriik on pilves ja baasteenused on kvaliteetsed - Uute lähenemisviiside pidev katsetamine - Eesti on rajaleidja ja agar katsetaja - Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine - Erasektor panustab tugevalt digiriigi innovatsiooni ja lahendused saab maailma viia - Avaliku sektori digimuutuste võimendamine - Julgete ja suurte digimuutuste jaoks on olemas teadmised, oskused ning raha - Sihitud väliskoostöö - Aina enam on piiriüleseid teenuseid - Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus - Paigas on selge, kõikehõlmav ja Eesti vajadustele (sh ohtudele ja suundumustele) vastav riiklik küberturvalisuse haldusmudel ning õigusraam on vastav. 6 - Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime - küberturvalisus toetab innovatsiooni ja innovatsioon küberturvalisust. - Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus - Eesti on küberturbe juhtriik, sh kriisiolukordades. 3. Valikukriteerium – tegevuse kuluefektiivsus Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partnerite poolt tegevuste nimekirja, kui tegevuste eelarvete kalkulatsioonide aluseks on arvestatud tavapärast praktika, nt info-ja tehnoloogiliste lahenduste puhul on arvestatud olemasolevates raamlepingutes pakutud hindasid või on võetud aluseks turu-uuring, varasem hankelepingu hinna kogemus või muu praktika, mis näitab kulu mõistlikkust. Samuti tuleb personalikulude puhul arvestada tavapärast praktikat ning lähtuda Fontese palgauuringust ning arvestades ka seejuures asutuse enda sisemist personalipoliitikat. Kuna tegevusi teevad ainult avaliku sektori asutused, siis hankemenetlus tagab kuluefektiivsuses tegevuste summade osas. Tegevuste nimekirjas on planeeritavad kulud, sest hinnad ja summad täpsustuvad läbi hankemenetluse. 4. Valikukriteerium – elluviija või partneri suutlikkus tegevusi ellu viia Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja ning eraldi suutlikkust ei hinnata. Avalikus sektoris on asutuste ja ministeeriumite põhimääruste alusel kinnitatud konkreetne asutuse või ministeeriumi roll. Antud rollid täitmiseks on ka loodud vastav võimekus ning suutlikkus. See puudutab nii elluviijat, kui ka avaliku sektori partnereid. Kuna elluviija ja partneri suutlikkus on juba läbi kohustuslike ülesannete ja rollide tagatud, siis eraldi suutlikkust hinnata ei ole vaja. Näiteks on peamise partneri RIA peamised ülesanded välja toodud alljärgnevalt. RIA põhiülesanded on: - järelevalve teostamine elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete alalise rakendamise üle; - riigi infosüsteemi ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine; - Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine; - järelevalve teostamine riigi infosüsteemi haldamist reguleerivatest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise üle; - riigi infosüsteemi haldussüsteemi pidamine; - riigi infosüsteemi andmevahetuskihi pidamine (arendamine ja haldamine); - avaliku võtme infrastruktuuri toimimise koordineerimine; - Riigi infosüsteemi arendusprojektide koordineerimine ning rahvusvaheliste projektide ettevalmistamine ja osalemine; - teabevärav „eesti.ee” pidamine; - Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine; - baasinfrastruktuuri ja andmeside korraldamine; - osalemine oma tegevusvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning nende õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine, samuti osalemine ameti tegevusvaldkondade eestikeelse terminoloogia korrastamises; - osalemine oma tegevusvaldkonnaga seotud poliitikate, strateegiate ja arengukavade väljatöötamisel. Kuna RIA pakub riigiüleseid ja keskseid teenuseid, siis on tal ka võimekus ning suutlikkus ülesanne täitmiseks, mis omakorda on seotud antud TAT tegevuste suutlikkusega neid allu viia. 7 5. Valikukriteerium – projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Valikumetoodika – tegevus lisatakse elluviija ja partneri poolt tegevuste nimekirja, kui on välja toodud, millisesse Eesti 2035 strateegia näitajasse panustab. Mõnel juhul on seos kaudne, samas võetakse ka see arvesse. Näiteks näitaja „Rahulolu KOV teenusega“, kuna on teada, et KOV-i kompetents teenuste juhtimisel ja korraldamisel on sageli puudulik, siis antud TAT tegevuste planeerimisel riigiüleselt, sh ka KOVides, tõstetakse teenuse juhtimise kompetentse kõigile avatud Digiriigi Akadeemia (https://digiriigiakadeemia.ee/) online-koolituste näol. Digiriigi Akadeemia on suunatud kõigile avalike teenuste arendajatele ja teenuste juhtidele, misläbi on kaudselt võimalik ka KOV teenuste rahulolu tõsta. Antud TAT raames planeeritakse kursuste jätkamisega, mis on vajalikud, sh KOV-idele (nt rohedigi kursus). Kuna KOV-i töötajad arendavad avalikke teenuseid oma elanikele, siis Digiriigi Akadeemia aitab ühtlustada teadmiste taset ka KOV-ides. Uute lisanduvate kursuste info viiakse ka koostöös ELVLiga kõikide KOVideni. Näiteks otsese seose puhul on ligipääsetavus seotud otseselt arendustega, sest digiteenused arendatakse jälgides ning sisse planeerides seda, et avalike teenuste pakkumist võimaldavad infosüsteemid on digiligipääsetavad, st oluline on arendamisel rakendada WCAG-ga seotud nõudeid. Nõuded on välja toodud siin: https://ttja.ee/eraklient/tarbija-oigused/kaubandus-teenused/digiligipaasetavusetagamine. Tegevus nimetatakse tegevuste nimekirja eeldusel, et kõik valikukriteeriumid on täidetud. IT asekantsler kinnitab elluviija ja partnerite poolt kõikidele valikukriteeriumitele vastava tegevuste nimekirja. MKM: Arvestatud Punkt 4. „TAT kooskõla valikukriteeriumitega“ selgitav tekst tuleb sõnastada järgmiselt: Kõigi käskkirja alusel rahastatavate tegevuste puhul lähtutakse seirekomisjoni poolt kinnitatud valikukriteeriumidest, mis on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2. MKM: Arvestatud Kustutada punktid 4.1. „TAT mõju meetme eesmärgi saavutamisele ja kooskõla Eesti 2035-ga“, 4.2. „TAT põhjendatus“, 4.3. „Kuluefektiivsus“ ja 4.4. „Elluviija ja partnerite suutlikkus tegevusi ellu viia“. Nimetatud punktid on lahti kirjutatud seletuskirja punktis 8.2. MKM: Arvestatud Sotsiaalministeerium Käskkirja eelnõu punkt 5.4. sätestab partneritest kinnise nimekirja. Käskkirja eelnõu seletuskirja kohaselt jääb mulje, et partnerite nimekiri on pigem lahtine, kuna partneriteks võivad olla ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kui viimati nimetatud ei ole partnerid perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus (ÜSS2021_2027) § 2 punkti 5 kohaselt (partner on isik, asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb projekti tegevustes ja kelle tegevusi rahastatakse toetusest), vaid on muus rollis, siis palume seletuskirjas vastavalt sõnastust muuta nii, et tegemist ei ole partneritega. MKM: Arvestatud Seletuskirjas (2. Punkt „Toetuse andmise eesmärk ja tulemus“) viidatakse Eesti digiühiskonna arengukavale 2030, kus peamise mõõdikuna on toodud digiteenuste kasutajate parim kogemus tasemega 90%. Eelnõu punktis 4 on mõõdikuks avalike digiteenustega rahulolu ning soovituslikuks mõõdikuks soovitusindeksi metoodika (NPS). Kas need kaks mõõdikut on ühetaolised ehk mõõdetakse ühte ja sama kasutajakogemust ühe ja sama mõõtmissüsteemi alusel või on need planeeritud erinema? MKM: Arvestatud ja vastav info edastatud SOMile täpsustuseks Meie teada on koostamisel ka teisi toetuse andmise tingimusi reguleerivaid käskkirju. Oleksime oodanud, et sarnastele teemadele, kuid erinevatele sihtrühmadele mõeldud toetuste tingimused sätestatakse samal ajal ning meil oleks võimalus võrrelda erinevate tingimuste sobivust oma eesmärkide täide viimiseks. Kuivõrd dokumendid liiguvad erinevas rütmis juhime tähelepanu, et käesoleva TAT sõnastus esitatud kujul ei taga piisava selgusega toetuse andmise tingimuste läbipaistvust ning toetuse jaotuse proportsionaalsust. MKM: Arvestatud ja vastav info edastatud SOMile täpsustuseks Vormistuslik kommentaar: TAT riskihindamise tabelis on märgitud koondhinnanguks 4, aga tabelis on numbrid 1, 0, 2, 1, 1. Kui need numbrid liita kokku, siis tulemus on viis ja mitte neli. Palun vaadata koondhinnang üle ning vajadusel parandada. MKM: Arvestatud Eesti Linnade ja Valdade Liit Käskkirja p. 2.3. viimane lause räägib sihi saavutamise mõõtmisest ja välja on toodud näitaja „Rahulolu KOV-i teenustega“. Seletuskirjas (Tabel 1) on viidatud, et KOV-i avalike digiteenuste rahulolu mõõdetakse ja täpsustatakse, et rahulolu mõõdetakse kesksete või riigiüleste lahenduste puhul, mitte eraldi KOVi lahenduste kohta. Jääb ebaselgeks, mis etapil KOV-i teenusega rahulolu mõõdetakse. Selline konstruktsioon lubab teha järelduse, et mõõdetakse näiteks ID kaardiga autentimise (keskne riigiülene lahendus) rahulolu, kuid digiteenuse puhul sellise aspekti mõõtmine ei anna ülevaadet digiteenuse kui terviku rahulolu kohta. Ettepanek – seletuskiri selliselt ümber sõnastada, et oleks aru saada, kas mõõdetakse lõppkasutaja rahulolu KOV-de poolt kasutatavate kesksete teenustega või mõõdetakse KOV-de rahulolu riigi kesksete digiteenustega. Kui viimane, tuleks näitaja sõnastada „KOV-ide rahulolu kesksete teenustega“. MKM: Arvestatud Käskkirja p. 5.4. on partnerite ring selgelt loetletud. Seevastu seletuskirjas on välja toodud, et partneriteks võivad olla „ka kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused, kohalike omavalitsuste liidud ning mittetulundusühingud ja sihtasutused, kui nad pakuvad otsest avalikku teenust ning on olulised vastavalt DA 2030 riigiüleste ja kesksete lahenduste eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks“. Teeme ettepaneku vastuolu käskkirja ja seletuskirja vahel eemaldada ning ka käskkirjas partnerite loetelu täiendada ja lisada teised avaliku sektori asutused, mida on seletuskirjas mainitud. Näiteks võib lisada käskkirja p. 5.4. viimaseks lauseks „Elluviija võib kaasata tegevuste elluviimiseks teisi avaliku sektori partnereid, kellega koostöös täidetakse punktis 2 toodud eesmärke ning saavutatakse punktis 2 toodud tulemused“. MKM: Arvestatud 3. Seletuskirja p. 2 eelviimases lõigus mainitakse, et „Selleks on MKMil ja Rahandusministeeriumil planeeritud eraldi meetmed“. Selguse huvides palume seletuskirjas vastavad meetmed ka välja tuua. MKM: Arvestatud ja info ELVLile edastatud