Kontoritöötaja ohutusjuhendi kinnitamine

KÄSKKIRI 08.02.2023 nr 4 Kontoritöötaja ohutusjuhendi kinnitamine Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12.11.2021 käskkirjaga nr 225 kinnitatud „Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse põhimäärus“ § 13 lg 1 punkti 7 ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 14 alusel 1. Kinnitan Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse kontoritöötajate ohutusjuhendi (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Ergo Tars direktor  KINNITATUD direktori 08.02.2023 käskkirjaga nr 4 Lisa 1. Üldsätted 1.1. Juhendi eesmärk on tutvustada töötajatele kontoritöös valitsevaid ohte ja selgitada välja kahjulikud mõjurid töötamisel kontoritehnikaga. 1.2. Ohutusjuhend on kohustuslik täitmiseks kõigile Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi nimetatud tööandja) töötajatele ja praktikantidele (edaspidi nimetatud töötaja). 1.3. Töötaja on kohustatud jälgima, et tema töötegemine või selle tagajärjed ei ohustaks tema või teiste elu ega tervist ning keskkonda. 1.4. Juhul kui töötaja avastab, et arvutiga töötamise koht on projekteeritud või kujundatud mittenõuetekohaselt ja tal ei ole võimalik juhendis toodud kohustusi täita, peab ta sellest kohe informeerima töökeskkonnaspetsialisti, kes kontrollib saabunud kaebust ja edastab selle tööandjale koos vastavate meetmete rakendamise ettepanekuga. 1.5. Ohutusjuhendi koostamisel on võetud aluseks töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrus nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ ja tööandja läbi viidud riskianalüüsi tulemused. Ohutusjuhendi koostamiseks on kasutatud ka Tööinspektsiooni Tööelu portaalis avaldatud informatsiooni ja juhendmaterjali, mh on abimaterjalina kasutatud: „Juhend hea töökoha loomiseks kontoris“, „Kontoritöö ABC“, näidisharjutused jm. 2. Arvutiga töötamise ohud 2.1. Üldjuhul ei põhjusta terviseprobleeme mitte arvuti ise, vaid see, kuidas töökoht kujundatud on ja kuidas töötaja arvutiga töötab. Terviseprobleeme saab vältida hea töökoha kujunduse ja töökorraldusega ning õigete asenditega. 2.2. Terviseprobleeme põhjustavad peamiselt sundasendid. Täpsemalt näiteks: 2.2.1. tasakaalustamata keharaskuse jaotus, 2.2.2. selja mittetoetamine, 2.2.3. pea kallutamine laua suhtes ettepoole, 2.2.4. küünarnuki vale kõrgus, 2.2.5. jalgade vale asend, 2.2.6. käte ja randmete asend, 2.2.7. arvuti, hiire, klaviatuuri, laua, tooli vm vale asukoht ja kõrgus, 2.2.8. arvuti ebaõige paigutamine, 2.2.9. pauside mittetegemine. 2.3. Nägemisprobleemid võivad tekkida, kui ruumis on ebasobiv valgustus, heleduste suhted vaate- ja nägemisväljas on ebaõiged, valguse langemisnurk arvutile ei ole õige, valgus väreleb, ekraani tausta ja märkide heleduste suhe on valesti valitud. 3. Üldised nõuded arvutiga töötamisele 3.1. Arvutiga töötamise koha moodustavad lisaks arvutile ka selle juurde kuuluv riist- ja tarkvara (hiir, klaviatuur jms), töötool, töölaud, muud abivahendid ning neid ümbritsev töökeskkond. 2/7 3.2. Tööandja peab kujundama töötamiskoha selliselt, et valgusallikad ei asetse töötaja otseses vaateväljas ega halvenda kuva kvaliteeti. Akendel peab olema valgust reguleeriv kate. 3.3. Seadmetest lähtuv müra ja taustmüra peavad olema viidud nii madalale tasemele, et müra ei häiriks keskendumist ega suhtlemist. 3.4. Töötamiskoht peab olema projekteeritud ja kujundatud ergonoomiliselt – töötajal peab olema võimalik saavutada sobiv ja mugav tööasend. 3.5. Töölaud peab olema piisavalt suur, et võimaldada kõikide vajalike seadmete ja tarvete sobivat paigutamist. 3.6. Töötool peab olema püsikindel, istme kõrgus ja seljatoe asend reguleeritavad, vajadusel peab töötaja saama kasutada jalatuge. 3.7. Klaviatuur peab olema eraldiasetsev, kaldega ja mati pinnaga. 3.8. Märgid arvutiekraanil peavad olema selged, mh peab ekraanipilt olema püsiv ja vaba virvendustest, ekraani kõrgus ja kaldenurk peavad olema muudetavad. 4. Töötaja kohustused arvutiga töötamisel Enne arvutiga töötamise alustamist veendub töötaja, et: 4.1. üld- ja kohtvalgustid tagavad töökoha piisava valgustuse; 4.2. kasutatavate seadmete elektrijuhtmete isolatsioon on rikkumata ning pistikupesad korras; 4.3. töövahendid on paigutatud nii, et valgus ei peegelduks ega pimestaks. Vajadusel saab kasutada aknakatet (rulood); 4.4. töötool on püsikindel ning reguleerib tooli kõrguse ja seljatoe asendisse, kus tal on mugav töötada, st alaselg on toetatud, õlad ei ole tõstetud, õlavarred on kehaga paralleelsed, käsivarred toetuvad lauale ning arvuti ülemine serv on silmade kõrgusel; 4.5. laua all on piisavalt ruumi ja jalgu saab vabalt liigutada. Kõik mittevajalikud esemed tuleb laua alt kõrvaldada; 4.6. arvutiekraan asub laual nõuetekohaselt: 4.6.1. ekraani keskosa asub umbes 15° madalamal silmade horisontaaltasapinnast ning kuva tasapind on risti vaatega (ekraan on taha veidi kaldu); 4.6.2. ekraani kaugus silmadest jääb umbes 50–70 cm kaugusele (või käe haardeulatuse kaugusele); 4.6.3. kahe ekraaniga töötamisel asetsevad ekraanid laual nii, et pead tuleb võimalikult vähe pöörata. Kui töötaja kasutab suurema osa tööajast ühte ekraani, siis tuleb see paigutada enda ette, teine aga oma eelistuse järgi paremale või vasakule peamisele ekraanile võimalikult lähedale. Kui mõlemat ekraani kasutatakse umbes sama palju, tuleb ekraanide külgnemisservad paigutada enda ette keskele; 4.6.4. sülearvutiga töötamisel kasutab lisaseadmeid (eraldi monitor, hiir, klaviatuur) või alternatiivina tõstab sülearvuti kõrgemale, nii et selle ekraan oleks silmadele sobival kõrgusel (ekraani keskosa asub umbes 15° madalamal silmade horisontaaltasapinnast). 4.7. klaviatuur on paigutatud töölaual nii, et ei tekiks vaevusi kätes ega käsivartes, st klaviatuuri ees ja kõrval on piisavalt vaba ruumi käte ja käsivarte toetamiseks ning hiire kasutamiseks. Klaviatuur ja hiir peavad võimalusel asetsema samal tasapinnal. 3/7 Tööajal töötaja: 4.8. istub lauale piisavalt lähedal ja õiges kehaasendis: 4.8.1. selg on sirge; 4.8.2. tooli seljatugi toetab alaselga; 4.8.3. istme kõrgus on sobiv; 4.8.4. jalatallad toetuvad põrandale või jalatoele; 4.8.5. põlveõndlast moodustub täis- või nürinurk; 4.8.6. küünarnukid on klaviatuuri ja töötasapinna kõrgusel; 4.8.7. õlad ei ole tõstetud; 4.8.8. õlavarred on kehaga paralleelsed; 4.8.9. käsivarred toetuvad lauale; 4.8.10. randmed on võimalikult neutraalses asendis; 4.8.11. arvuti ülaserv on silmade kõrgusel. 4.9. jälgib, et ekraani pind oleks puhas ja teksti suurus lugemiseks mugav; 4.10. reguleerib märkide nähtavuse ja kontrastsuse ekraanipildi tausta suhtes enda nägemisele sobivaks; 4.11. püüab klaviatuuril trükkides ja hiirt kasutades hoida randmed otse; 4.12. teeb regulaarseid pause, mille ajal teeb arvutit mittevajavat tööd ning silmadele ja lihaspingete vähendamiseks mõeldud harjutusi (vt punkte 7 ja 8); 4.13. muudab tööpäeva jooksul asendeid nii sageli kui vaja, et ennetada vaevusi; 4.14. kontrollib pärast tööaega, et kõik elektriseadmed oleksid välja lülitatud. Joonis 1 - Good News (2020) 5. Kukkumine, elektrišokk, lõikehaavad jm ohud kontoris 5.1. Kui töötaja liigub kontoris, siis vaatab ette, on tähelepanelik ümbruse suhtes ega vaata kõndimise ajal telefoni. 4/7 5.2. Tööandja on hoolitsenud selle eest, et põrandatel ei vedeleks lahtisi juhtmeid, kuhu taha on oht komistada. Kui töötaja näeb, et mõni juhe on ripakil või lahtine, paigutab selle eemale ning teavitab sellest büroojuhti. 5.3. Kui töötaja märkab katkist elektrijuhet vms, pöördub kohe büroojuhi poole, ei hakka seda ise puudutama või parandama. 5.4. Väiksemate olmehaavade puhastamiseks saab abi iga korruse köögist esmaabikapist (märgistus: valge rist rohelisel taustal). 5.5. Kui töötajal või kolleegil tekib esmaabi vajadus, siis igal korrusel on olemas kolleeg, kes on läbinud esmaabikoolituse. Esmaabiandjate nimed on igal korrusel köögi seinal. Kui töötaja enda või kellegi teise elu, tervis, vara või keskkond on ohus või on alust arvata, et midagi ohtlikku on juhtumas, siis helistab töötaja häirekeskusesse (112). 6. Psühhosotsiaalsed ohutegurid nii kontoris kui ka kaugtööl töötades Kontoris töötades peab töötaja meeles 6.1. Kui töötajat vaevab mõni füüsilise või vaimse töökeskkonnaga seotud mure, räägib oma murest kas otsesele või personalijuhile, töökeskkonnavolinikule või töökeskkonnaspetsialistile. Parimad lahendused sünnivad koostöös töötaja ja tööandja vahel. 6.2. Töötaja võiks endale igaks päevaks tööplaani teha, alustades prioriteetsematest tööülesannetest, ja pidada plaanist kinni nii palju, kui see vähegi võimalik on. Kui töötaja tunneb, et tööülesandeid on nii palju, et ei ole võimalik neid õigeaegselt täita, annab sellest teada oma juhile. Juht aitab ülesandeid prioritiseerida, võimalusel tööprotsessi ümber korraldada. 6.3. Töötamise vahepeal tuleb töötajal teha puhkepause. Silmi võiks arvutiga töötades puhata vähemalt kuus minutit ühe tunni jooksul. Hea on vaadata kaugusesse või aknast välja, tõusta püsti, teha mõned sirutus- ja venitusharjutused. 6.4. Töötaja võiks leida endale kaaslase, kellega lõunapausi ajal koos süüa ja vestelda. Lõunapausi ajal tuleks vältida tööjutte ja -mõtteid, lülitada ennast töölainelt välja, rääkida millestki, mis pakub rõõmu ega tekita pingeid. 6.5. Süüa tuleks tervislikult ja magada piisavalt! 6.6. Hea meeleolu ja tugeva vaimse tervise võti on ka füüsilises aktiivsuses. Võimalusel tuleks käia trepist, tööle tulla jalgsi või jalgrattaga, lõunapausi ajal lähiümbruses jalutuskäik teha. 6.7. Hoolitseda tuleb oma vedelikutarbimise eest – kontoris on filtreeritud vesi kogu aeg saadaval. Päevane veetarbimine võiks olla keskmiselt 1,5 liitrit. 6.8. Töötaja sätib oma töökoha võimalikult mugavaks ja ergonoomiliseks – reguleerida tuleb laud ja tool. Mõelda läbi, mis aitab keskenduda – vaikne muusika kõrvaklappidest, keskendumisharjutused vms. 6.9. Kui esineb konflikt kolleegi või juhiga ja seda ei ole võimalik omavahel lahendada, tuleb pöörduda personaliosakonna poole. Kui tegemist võib olla töökiusuga, pöörduda kas töökeskkonnavoliniku või personaliosakonna poole. Kui kiusatakse kolleegi, siis mitte minna kiusajatega kaasa, vaid teavitada sellest personaliosakonda. Samuti tasub olla julge ja astuda kolleegi kaitseks välja. 5/7 Kaugtööl töötades peab töötaja meeles 6.10. Töökoht tuleb seada võimalikult mugavaks, aga seejuures arvestada, et enamasti istutaks õiges asendis. Pole midagi hullu, kui lühiajaliselt teha tööd diivanil pikutades, kuid põhiline töökoht peaks olema laua taga istudes, nagu tavaline kontoritöökoht on. 6.11. Veenduda, et töökoht on hästi valgustatud. Töötamisel ei ole mõistlik kasutada sülearvuti kuvarit, vaid paigaldada suurem eraldi kuvar, et vältida silmade väsimist ja hoida õiget tööasendit. 6.12. Järgida rutiini, isegi kui see on kontorirutiinist erinev. Võimalusel teha päevaplaan: alustada keerulisematest tööülesannetest ja päeva lõppu jätta lihtsamad/rutiinsemad tööülesanded. 6.13. Suhelda kolleegidega – kirjutada ja rääkida Skype'is, helistada, pidada regulaarseid virtuaalseid nõupidamisi. Mitte jääda üksi! 6.14. Pidada tuleb pause: ligi tunniajase töötamise järel puhata kuus minutit silmi. Minna akna alla ja vaadata kaugusesse. Teha paar korda päevas silmaharjutusi. Kui õlad ja kael jäävad istumisest kangeks, tuleks teha väike jalutuskäik õues või sooritada istudes lihtsaid lõõgastavaid harjutusi. 6.15. Mitte süüa lõunat arvuti ees, teise käega meili kirjutades. 6.16. Kui kodus on väikesed lapsed, tuleb töö- ja eraelu vahel tasakaal leida. Hea on panna paika päevakava, milles on kindlad ajad töötamiseks ning laste ja koduse majapidamisega tegelemiseks. 6.17. Pidada piiri töö- ja vaba aja vahel. Tööajal mitte tegeleda kõrvaliste asjadega. Samuti mitte hoida arvutit lahti pärast tööpäeva lõppu. Kodukontori suurimaks riskikohaks ongi see, et töö- ja eraelu vahelt kaob piir. Piir tuleks tekitada teadlikult ja seda hoida. 7. Harjutused silmadele Väga oluline on anda silmadele regulaarselt puhkust. Selleks et ära hoida silmade ülekoormust, tuleb eelkõige silmi rohkem pilgutada. Lisaks on oluline teha erinevaid silmadele mõeldud harjutusi. 7.1. Pilgu uitamine. Valida vähemalt kolm keskset punkti ruumis ja mõned õues (näiteks pilt seinal või valgustilüliti, puu akna ees või hoone teisel pool teed). Aeg-ajalt lasta pilgul hüpata ühelt keskselt punktilt ruumis teisele õues. See ennetab ühepoolset pinget silmalihastes. 7.2. Lühikesed pausid. Vaadata väga aeglaselt kaugusesse ja liigutada silmi ülespoole pead liigutamata. Hingata sügavalt ja vaadata allapoole nii kaugele kui võimalik. Hingata veel kord sügavalt ja korrata kogu harjutust viis korda. Seejärel teha sama harjutust veel viis korda, pöörates silmi paremale ja vasakule. 7.3. Silmade pööritamine. Kõigepealt pööritada silmi päripäeva üks minut. Seejärel sulgeda silmad kümneks sekundiks ja järgmisena pööritada silmi vastupäeva üks minut. 7.4. Silmade sulgemine kümneks sekundiks. 6/7 8. Harjutused kehale Selleks et vähendada istumisest tekkinud lihaspingeid, tuleks töötajal teha istumisele vahelduseks järgmisi harjutusi (rahulikus tempos). 8.1. Sirutamine. Tõusta töölaua tagant püsti ning sirutada aeglaselt käed enda kõrvale välja. Seejärel tõsta käed üles ning sirutada ennast võimalikult pikaks – piltlikult öeldes püüda puudutada lage. 8.2. Seljalihaste venitamine. Kummarduda ette ning võtta kükkasendis kätega jalgade ümbert kinni. Hoida seda poosi mõned sekundid, hingata rahulikult ning tunnetada seljalihaste venitust. Seejärel tõusta rahulikult taas püstiasendisse. 8.3. Õlgade lõdvestamine. Viia õlad aeglaselt taha ning seda poosi veidi aega hoida. Seejärel tuua õlad tagasi keskele, lõdvestada ning siis tuua õlad ettepoole. Tuua õlad tagasi keskele ning raputada end veidi. See harjutus aitab õlavöötme piirkonda lõdvestada ja seeläbi ka peavalusid ning lihaspingete tekkimist vältida. 8.4. Randmete ja sõrmede lõdvestamine. Tuua käsi ette ning painutada sõrmed enese poole. Hoida seda asendit mõned sekundid, seejärel lõdvestada kätt. Korrata sama teise käega. 8.5. Jalgade lõdvestamine. Sirutada vähemalt paar korda päevas jalad istudes välja, seejuures painutada ning sirutada jalalabasid ja varbaid vaheldumisi enda poole. 7/7