Aruanne

KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Internet www.kpmg.ee Tallinn 10151 Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2024, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.  • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 1. aprill 2025 /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Margarita Vladimirskaja Vandeaudiitori number 171 Vandeaudiitori number 761 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Ahtri 4, 10151 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu m ajandusaasta aruanne 01.01.202 4 - 31.12.202 4 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 372 630 7 100 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rara.ee Peadirektor: Martin Öövel Audiitor: KPMG Baltics OÜ SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u Tegevusaruanne PAGEREF _Toc194080069 \h 3 1. Aasta lühiülevaade PAGEREF _Toc194080070 \h 3 2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine PAGEREF _Toc194080071 \h 5 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus PAGEREF _Toc194080072 \h 6 4. Raamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc194080073 \h 13 5. Kogud ja säilitamine PAGEREF _Toc194080074 \h 18 6. Humanitaarraamatukogu PAGEREF _Toc194080075 \h 22 7. Parlamendiraamatukogu PAGEREF _Toc194080076 \h 23 8. Pimedate raamatukogu PAGEREF _Toc194080077 \h 24 9. Hoiuraamatukogu PAGEREF _Toc194080078 \h 25 10. Hariduskeskus PAGEREF _Toc194080079 \h 26 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade PAGEREF _Toc194080080 \h 28 12. Organisatsioon ja personal PAGEREF _Toc194080081 \h 29 13. Rahvusvaheline koostöö PAGEREF _Toc194080082 \h 30 Raamatupidamise aastaaruanne PAGEREF _Toc194080083 \h 33 Bilanss PAGEREF _Toc194080084 \h 33 Tulemiaruanne PAGEREF _Toc194080085 \h 35 Rahavoogude aruanne PAGEREF _Toc194080086 \h 36 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted PAGEREF _Toc194080087 \h 38 Lisa 2 Raha PAGEREF _Toc194080088 \h 42 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed PAGEREF _Toc194080089 \h 42 Lisa 5 Maksud PAGEREF _Toc194080090 \h 43 Lisa 6 Materiaalne põhivara PAGEREF _Toc194080091 \h 44 Lisa 7 Immateriaalne põhivara PAGEREF _Toc194080092 \h 45 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed PAGEREF _Toc194080093 \h 46 Lisa 9 Kasutusrent PAGEREF _Toc194080094 \h 46 Lisa 10 Müügitulu PAGEREF _Toc194080095 \h 47 Lisa 11 Sihtfinantseerimine PAGEREF _Toc194080096 \h 47 Lisa 12 Majandamiskulud PAGEREF _Toc194080097 \h 49 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud PAGEREF _Toc194080098 \h 49 Lisa 14 Tööjõukulud PAGEREF _Toc194080099 \h 49 Lisa 15 Seotud osapoolte tehingud PAGEREF _Toc194080100 \h 50 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne PAGEREF _Toc194080101 \h 51 Majandusaasta aruande allkirjad PAGEREF _Toc194080102 \h 52 Tegevusaruanne 1. Aasta lühiülevaade • 2024. aasta oli Eesti Rahvusraamatukogule (RaRa) raamatukoguhoone rekonstrueerimise aasta. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO püsis graafikus ja hoone antakse RaRa- le üle 01.09.2025, sellest ajast taastub RaRa halduskulude katmise kohustus. • Riik kinnitas hoone sisustamiseks vajaliku rahastuse, mis jaguneb järgnevalt: sisustuseelarve 16 554 000 eurot , mis jaguneb RARA 11 594 964 eurot ja RA 4 959 036 eurot . Jätkusid hoone avamiseks vajalikud arendustegevused ja koostööprojektid. • Asendusruumide kulude katteallikate puudumise tõttu loobub RaRa neist ruumidest. Narva mnt hoone üürileping lõpetatakse 01.11.2025 ja teavikute laopindade üürileping lõppeb 01.04.2025. RaRa osutab kuni Tõnismäe hoone avamiseni 2027. a mais kõiki teenuseid e-kanalites, parlamendiraamatukogus, pimedate ja hoiuraamatukogus ning Solarises. • Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskusena käivitas RaRa laiapõhjalise rahvaraamatukogude reformi projekti, milles keskendutakse koostöö edendamisele, struktuursete eesmärkide seadmisele ning toime- ja koostöömudeli kujundamisele. • Algasid raamatukogureformi elluviimise eeltingimuse ‒ ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi arendamise eeltegevused. E-kataloogi hange kuulutati välja ja arendus algab 2025. a aprillis. • MIRKO platvormi täiendava teenusena arendati pimedate raamatukogu veebiraamatukogu lahendust, mis valmib 2025. a esimesel poolaastal. • MIRKO teenuse peamine probleem on litsentside vähesus, mille põhjuseks on üleriigilise teenuse rahastuse ebapiisavus. Probleem väljendub soovitusindeksi languses (2023. a 53%, 2024. a 30%). 2025. a on kavas jätkata lahenduse otsimist koostöös Kultuuriministeeriumi (KUM), kohalike omavalitsuste, kirjastuste liidu ja kirjastajatega. • Käivitus üleriigilise raamatukogude statistika ja tulemuste analüüsi keskkonna RAJU arendus. Lahendus valmib 2025. a juunis. • Avalikustati üleriigilise raamatukogusüsteemi e-kataloogi hange, arendus algab 2025. a aprillis ja valmib 2026. a esimesel poolaastal. • Laienes RaRa digihumanitaaria valdkonda ning andmete taas- ja ristkasutamist edendav tegevus. Algas innovatsiooniprojekti „Automaatne kataloogimine ja märksõnastamine“ arendus. Toimus laiapõhjaline koostöö Eestis ja välismaal ning valdkondlik tegevus sai üleriigilise tunnustuse: Andmepärli 2024. a konkursil saadi parima andmeloo auhind. • Hea meel on selle üle, et ka piiratud ruumide ja kogudega on RaRa kasutus püsinud üle ootuste kõrge: klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 85% (2023. a 88%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud. • 2024. a kasvas kojulaenutuste arv 7,1%; laenutusi oli 36 139, mis on 2408 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2023. a 33 731). Aasta sihttasemeks seatud 33 801 ületati 2338 laenutusega. • Teenuste turundamine suurendas otsinguportaali kasutamist ja Tippteadja konsultatsiooni reklaamikampaania tõi 2024. a selge sõnumi auhinna (parim tarbetekst koos tarbepildiga). Samal konkursil saime auhinnalise koha ka sisuka tegevuse eest RaRa Facebooki-lehel. • RaRa pälvis Eesti suurimal loovuskonkursil Kuldmuna integreeritud kommunikatsiooni kampaania kategoorias peaauhinna ehk Kuldmuna kampaania „Näitus otsib kunstnikku“ eest. • RaRa digikogude kasutus on endiselt kõrge. Otsinguportaali ja RaRa teadusandmebaaside kasutus kasvas võrreldes 2023. a-ga üle 44%, digitaalarhiivi DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 163,6%. • Kultuuriministeeriumi digipöörde projektide raames toimusid digiteenuste arendused: DIGARi kasutajakeskkonna uuendamise projekt viiakse ellu 2025. a ning jätkus digitaalarhiivi andmete migratsioon, mis viiakse lõpule 2025. a septembriks. • Raamatukoguhoidjate kutsekoolituses lõpetas 2023/2024. a lend. Koolituse protsesse analüüsiti põhjalikult ning muudatused viidi õppeprogrammi, seetõttu oli koolitus veelgi kvaliteetsem, mida kinnitab ka osalejate hinnang: soovitusindeks on 98,2%. • Kirjastajaportaali kaudu väljastatud raamatute standardnumbrite ( ISBNide ) arv ning sellega seoses ka digitaalsete säilituseksemplaride arv rohkem kui kahekordistus. Muutuse põhjustasid kolm kirjastust, kes kasutavad raamatute tootmiseks tehisintellekti. Standardnumbrite väljastamise tingimused ja protsess on kavas automatiseerida 2025. a. Suur osa teenuse tegevustest oli seotud Kirjastajaportaali arendusega. • Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel) on 32%. RaRa digiteeris kokku 742 140 lk ja eesmärk täideti 106%- lt ; segmenteeriti 408 473 lk, eesmärk täideti 102%- lt . • 2024. a õnnestumiste hulka kuuluvad RaRa traditsioonilised üritused, mis aitavad raamatukoguteenuseid ja kogusid sihtrühmadele tutvustada: emakeelepäeva konverents „Rikka eesti keele mur (d) ekohad “ ning XIX oskuskeelepäeva konverents „Meie, teie ja nende (oskus)keel“. Jätkusid ürituste sarjad „Räägime raamatutest“, „Kirjanikud keskpunktis“ ja „Põnevikusõprade klubi“. • Edukas oli meediapädevuse valdkonna arendamine ja koostöösuhete loomine. Käivitus neli aastat kestev meediahariduse projekt MeediaRadar , mis on suunatud raamatukogutöötajate ja vanemaealiste muukeelsete inimeste koolitamisele. • RaRa digipöörde eesmärk on pärandvara vähendamine ja kasutajasõbralike teenuste kujundamine. IT-portfellis oli aruandeaastal 11 projekti. Arenduste peamine probleem oli esialgselt määratud lõpptähtaegade pikenemine keskmiselt kolm kuud. RaRa võtmenäitajad Mõõdik Muutus 2023 (%) Tulemus 2024 Tulemus 2023 Tulemus 2022 Kasutajate rahulolu Soovitusindeks, RaRa (%) ‒3,4 85,00 88,00 82,99 Raamatukogu kasutamine Külastuste arv ‒5,7 65 175 69 095 60 475 Otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamine 44,9 460 618 329 044 301 580 DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 163,6 5 103 664 1 936 144 1 864 511 Kodulehe külastused 37 448 760 327 548 291 789 Digikogude maht Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel; %) 6,7 32 30 25 Üleriigiline laenutusteenus MIRKO „Raamatud liikuma“ soovitusindeks (%) ‒15,5 71 84 73,33 E-väljaannete soovitusindeks (%) ‒3,4 30 53 ‒ Üle-eestiline laenutuste arv 47,1 3468 2357 904 E-väljaannete laenutuste arv 34,3 141 365 105 254 ‒ 2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine Rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueerimine kulges ootuspäraselt. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO püsis graafikus. Ehitusfaasi lõppedes annavad RKAS ja Ehitus5Eco hoone RaRa- le üle 01.09.2025, sellest ajast taastub RaRa halduskulude katmise kohustus. 13.09.2024 andis Kultuuriministeerium teada, et Tõnismäe hoone sisustusraha katteallikas on olemas. Sisustusraha eraldamine jaguneb järgnevalt: RaRa (KUM) sisustuseelarve 16 554 000 eurot ja Rahvusarhiivi (HTM) sisustuseelarve 4 959 036; kokku on summa 22 713 036. Seoses investeeringute laekumise graafikuga ja asendusruumide kulude katteallikate puudumisega kinnitati üleminekuperiood, mis tähendab RaRa asendusruumidest loobumist. RaRa Narva mnt hoone üürileping lõpetatakse 01.11.2025 ja teavikute laopindade leping lõppeb 01.04.2025. Tõnismäe hoone kasutuselevõtu eeltingimuseks olevate summade eraldamise ajakavaga seoses otsustati sulgeda RaRa 19 kuuks (novembrist 2025 kuni maini 2027). RaRa osutab sel perioodil kõiki teenuseid e-kanalites, parlamendiraamatukogus, pimedate ja hoiuraamatukogus ning Solarises. Sisustuskulude kasutus jaguneb järgmiselt: 2026. a 9 020 886 eurot ja 2027. a 7 233 785 eurot. RaRa on sisustuseelarve kasutuse jaganud kaheks etapiks, arvestades projektide elluviimisel eesmärgiga avada hoone avalikkusele täielikult toimivana 2027. a mais. Rahastusotsusest tulenevalt toimusid koostöös partneritega kogude logistikakeskusest tagasikolimise plaani läbirääkimised. Kolimine algab 01.02.2025, täiendavalt kooskõlastati ehitajaga teavikute ajutised paigutuskohad Tõnismäe hoones. Teavikute hoidlatesse kolimise kava sõltub laoriiulite valmimisest, eeldatavalt saab sellega alustada 2025. a lõpus. Uuendatud hoones on RaRa eesmärk mitmekordistada külastajate arvu, sihiks on 3000 külastust päevas. Raamatukogu tegevusi planeerides tuginetakse neljale põhifunktsioonile: avalik raamatukoguteenus, hariduskeskkond, kultuurikeskkond ja sündmuskeskkond, mis ühiselt sünergias toimides võimaldab kujundada unikaalse kõigile avatud avaliku ruumi. 2024. a tegevusi saab iseloomustada märksõnaga planeerimine. Kinnitati Tõnismäe hoone teeninduskorralduse põhimõtted: planeeritult on raamatukogu tulevikus avatud E‒P 8.00‒22.00, täiendavalt on piiratud ala avatud 24/7 ajaraamis. Teenuste planeerimisel oli olulisel kohal iseteenindusliku raamatukogu ja ligipääsetavuse põhimõtete kinnitamine. Laiemas tähenduses moodustub iseteeninduslik raamatukogu füüsilise ja virtuaalse ruumi kooskõlas, kus teavikute laenamine ja tagastamine toimub kooskõlas majaplaani, avakogu juhi, iseteenindusautomaatide, broneerimissüsteemi ja kodulehega. Kaardistati teenuste pakkumiseks vajalikud IT-projektid, täpsustati eelnevalt planeeritud eelarveid ning kinnitati hangete ajakava. Vastavalt eelarve väljamaksetele on kavas hangete väljakuulutamisega alustada 2025. a sügisel. Töötati välja RaRa sündmus- ja konverentsiteenuse visioon, mille eesmärk on toimida isemajandavalt, teenida piisavalt tulu oma otseste tegevuskulude katmiseks ning toetada sellele lisaks ka RaRa üldist tegevust ja organisatsiooni teiste eesmärkide saavutamist. Aruandeaastal algas teenuse pakkumine piiratud mahus, mis võimaldab alustada suuremas mahus tegevusega 2025. a septembris. Kultuurikeskkonda ette valmistavad tööd toimusid vastavalt 2023. a valminud visioonile. 2024. a käivitati 10 alamteema projekti. Tegevused, mida finantseeritakse sisustuseelarvest, on vastavalt planeeritud 2026. ja 2027. a-sse, koostatud on kulude jaotus ning töökava. Lepingud ja hanked valmistatakse ette ning kuraatorid alustavad tööd 2025. a. Lisaks kultuurikeskkonna sisuprojektide käivitamisele võeti 2024. a fookusesse hariduskeskuse ning terve hoone kujundamine kõigile avatud haridus- ja innovatsioonikeskuseks. Selleks ühendati kultuurikeskkonna ja hariduskeskuse visiooniplaanid ning alustati koostööd Eesti haridustehnoloogia ettevõtete ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sõlmiti hea tahte koostöölepe Vivita/Lahenduste Laboratooriumiga, selle alusel hakkab ettevõte teenust pakkuma RaRa Tõnismäe hoones. Koos partneritega kavandatakse hariduskeskuse korruse esitlusala ning EdTech Estonia kogukonna sündmusprogramm seotakse RaRa plaanidega. Jätkus töö partnervõrgustiku kujundamisega ning koostöömudeli väljatöötamisega, alustati kohvikute kontseptuaalse lahenduse väljatöötamist. 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus 14.10.2023 kinnitati Kultuuriministeeriumi rotsusega rahvaraamatukogude riiklike ülesannete täitjaks rahvusraamatukogu. RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: • rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; • rahvaraamatukogude sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; • rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; • üleriigilise komplekteerimise korraldamine ja koordineerimine; • rahvaraamatukogude rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides osalemise koordineerimine. 2024. a tegevused olid seotud üleriigiliste raamatukoguteenuste õigusliku raamistiku kavandamise ning tegevuste toime- ja juhtimismudeli kooskõlastamisega, mis määratleb osapoolte, sh KUMi , RaRa, piirkondlike üksuste, keskraamatukogude ja kohalike omavalitsuste rollid ja vastutuse. Riiklike ülesannete edukamaks täitmiseks loodi raamatukogude esindajatest töörühmad, kes kokkulepitud regulaarsusega analüüsivad tegevusi ning planeerivad ja analüüsivad projektide tulemeid. Reformi tulemusena luuakse viis RaRa piirkondlikku üksust. Koostöös KUMi ja raamatukogudega analüüsiti üksuste sisutegevuste vajadust ja asukohtade kaardistamist eesmärgiga tagada teenuste kättesaadavus ja efektiivsus kogu riigis. Viidi läbi üleriigiliste teenuste riskianalüüs, mille raames kaardistati peamised riskid ning nende maandamistegevused. Kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks loodi spetsiaalne veebileht, mis jagab muudatustega kaasnevat informatsiooni https://www.rara.ee/raamatukogudele/tere-tulemast/. Loodi raamatukogusid kaasavad kommunikatsioonikanalid, kus planeeritud regulaarsusega (iga 2‒3 kuu tagant) infot jagatakse. Toimusid veebiseminarid kõikidele raamatukogudele ja kaasavad koostööseminarid keskraamatukogudele, 2024. a toimus kolm seminari üle Eesti (osalejaid kokku u 200). Toimunud on kohtumised teadus- ja erialaraamatukogude ja kohalike omavalitsustega, kus tutvustati raamatukogureformi ning üleriigilise raamatukogusüsteemi teenuse sisu ja mõju raamatukogude haldajatele. Koostöö tugevdamiseks toimus kolm koosloome töötuba, kus osalesid RaRa esindajad, rahvaraamatukogude juhid, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) esindajad. Loodi üleriigiliste programmide võrgustik, mille eesmärk on koondada programmide infot ja lihtsustada selle edastamist raamatukogudele. Rahvaraamatukogude kiirendi programmi raames viidi läbi taotlusvoor ja koostati selle kokkuvõte. Samuti tehti olulisi edusamme raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) arendamisel ‒ valmis andmete sisestusmoodul ning alustati avaliku vaate arendamist. Projekti lõpptulemusena valmib raamatukogude juhtimistöölaud, et parandada juhtimisotsuste tegemist ja tõhustada raamatukoguvõrgu haldust. Teenus valmib 2025. a juulis. Seoses raamatukogude reformiga oli vaja uuendada täienduskoolituste üleriigilist süsteemi ja kutsekoolituse koolituskava, et tulevikus üks koolitus teist täiendaks. Koostöös ERÜ ja kutsekoolituse mooduli juhtidega on 2025. a kavas kutsekoolituse koolituskava põhjalik uuendamine. Kõige olulisemaks tegevuseks raamatukogureformi elluviimisel on ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi loomine, mis ühendab praegused kolm raamatukogusüsteemi ning raamatukogud ja kasutajad. 2024. a toimus ressursside kaardistus koostöös KUMiga , koostati võimalike lahenduste analüüs, kaardistati teenuse funktsionaalsustele vastavad võimalikud partnerid ja alustati esmaseid arutelusid süsteemide pakkujatega. Raamatukogude esindajatest moodustati töörühm, mille ülesanne on lahenduse funktsionaalsuste analüüs ja teenuse aktiivne testimine arendusprotsessis. RaRa üleriigilisest MIRKO teenusest kujundatakse kõigile raamatukogudele mõeldud kasutajakeskkond ehk e-kataloog. 3.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO Teenuse arenduste eesmärk oli liidestada MIRKO teenusega pimedate raamatukogu veebiraamatukogu ja uus DIGARi kasutajakeskkond, viidi läbi UI/UX kasutajakeskkonna analüüs ja arenduste tegemisel arvestati standardi WCAG 2.1 AAA nõuetega. Lisaks hoiti ajakohasena süsteemid ja veebikeskkonnad ning nutirakendused. Veebiraamatukogu sidumine MIRKOga lükkus 2025. a algusesse. Avalikustamine toimub koos DIGARi uue kasutuskeskkonna avamisega. Kuna tegemist on terve MIRKO ökosüsteemi uuendamisega, kus arendatakse korraga nii veebikeskkonda kui nutirakendusi, kulus aega planeeritust kauem ning kasutajate vaates on otstarbekas pakkuda uue lahendusena juba tervikteenust. MIRKO raamatulaenutuse teenuse eesmärk oli kaasata keskkonda 100 raamatukogu, see sai täidetud 77%- liselt . Umbes 20 raamatukogus on protsess pooleli ja liitumine toimub 2025. a esimesel poolaastal. Kogude suurus liitumisel oli halvasti eesmärgistatud; raamatukogusid võib küll teenusega liituda arvuliselt palju, kuid nende kogud lisavad ainult kümneid tuhandeid teavikuid; aasta lõpus oli teenuses 2,2 miljonit väljaannet. Kasutaja on raamatute füüsilise laenutamise mugavusteenuse üles leidnud ja vaatamata sellele, et teisel poolaastal ei toimunud ühtegi turunduskampaaniat, on laenutuste arv võrreldes eelmise aastaga 47% tõusnud, aasta eesmärk on täidetud 115%. 2024. a tehti MIRKO kaudu 3468 paberraamatute laenutust, 2023. a 2357. Raamatukogudest laenutamise suurendamiseks arendasime kasutajatele välja võimaluse otsida teavikuid raamatukogu kataloogist ja tulla neile raamatukokku ise järele; lõime ka hindade diferentseerimise võimaluse postipaki saatmisel. Need võimalused on aluseks ka üleriigilise e-kataloogi arendamisel. MIRKO e-väljaandeid laenutati 141 365 korda (2023. a 105 254), eesmärk täideti 110%- liselt . Aruandeaastal komplekteeriti 89 570 kasutuskorda (2023. a 170 810, sh 2022 hangitud kasutuskorrad, mis läksid kasutusse alles 2023. a, kui e-laenutuse teenus avati), ülejäänud laenutused moodustasid vabakasutuses väljaanded ja eelmisel kahel aastal hangitud kasutuskorrad. Teenust kasutasid kõikide omavalitsuste lugejad, elaniku kohta oli enim laenutusi Tallinna ümbruse omavalitsustest (Saue, Saku, Rae, Kiili, Kuusalu ‒ vahemikus 4,1‒4,6% elanikkonnast) ja väikesaartelt (6% elanikkonnast). MIRKO paber- ja e-laenutused ning liitunud raamatukogud 2022‒2024 MÕÕDIK 2022 2023 2024 Üle-eestiline laenutus 904 2 357 3 468 E-väljaannete laenutus – 105 254 141 365 Liitunud raamatukogud 31 44 77 Teenuse rahuloluindeksi ja soovitusindeksiga ei saa rahul olla: 2024. a soovitusindeks (30%) oli võrreldes 2023. a-ga (53%) languses, põhjuseks eelkõige e-raamatute litsentside vähesus. Praegune rahastustrend osutab suurele riskile ka 2025. a rahuloluindeksi vaates ning risk laieneb ka teistele MIRKO keskkonda integreeritud ja integreeritavatele teenustele. Rahuloluindeksi langust võimendas Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU sulgemine juulis 2023. ELLU litsentside soetamist rahastas ulatuslikus mahus Tallinna linnavalitsus ning keskkonna sulgemisega kandus ka sealne litsentsikoormus MIRKOle . Lugeja seisukohast toimus mõistlik avaliku teenuse pakkumise konsolideerimine, kuid sisuliselt kahanes järjepidevalt tõusva nõudluse tingimustes pakkumise aluseks olev katteallikas. MIRKO teenuse üldine aastane laenutuste arv 2022‒2024 Üle-eestiline laenutus 2022‒2024 E-väljaannete laenutus 2023‒2024. Teenuse pakkumine algas 2023. a veebruaris 2024. a võimaldas MIRKO katteallika maht 235 000 eurot tagada 135 869 laenutust ( ca 1,7 eur /laenutus). Novembris 2024 täiendas KUM RaRa pöördumisele vastates katteallikat 2025. a-ks 50 000 euro võrra, kokku on see 242 000 eurot, mis suudab tagada ca 142 000 laenutust. Võttes arvesse lugejate kasvavat nõudlust sh kallimate audioraamatute litsentside osas ning laenutuste sisulist jagunemist teavikute liikide vahel prognoosib RaRa tegeliku nõudluse mahuks 2025. a ca 225 000 laenutust ehk katteallika vajadust ca 385 000 eurot, mistõttu olukorra lahendamiseni ei ole teenusele seatud tulemuseesmärgid saavutatavad. Litsentsiprobleemi vähendamiseks viis RaRa ellu mitu täiendavat arendust, mille tulemusena on minimeeritud oht litsentsi kulutamiseks n-ö kogemata: loodi võimalus e-raamatuid litsentsivabalt 10 lk proovilugeda ja audioraamatuid 5 min kuulata; koolidel on võimalik soetada oma kooli õpilastele ja õppejõududele mõeldud e-raamatuid; kasutuskorda on võimalik n-ö tagastada juhul, kui kasutaja luges e-raamatut vaid eelvaate ulatuses või ei jõudnud laenutusperioodi jooksul selle lugemiseni; kasutuskordade lõppemisel on võimalik liikuda selle e-raamatu ostmise lehele, et pakkuda täiendavat võimalust raamatu hankimiseks. 2025. a on kavas jätkata eelarve vähesusest tingitud litsentsiprobleemile lahenduse otsimist koostöös KUMi , kohalike omavalitsuste, kirjastuste liidu ja kirjastajatega. 3.2. Raamatukogude statistika Statistika kogumine kulges plaanipäraselt, andmed esitati Statistikaametile jt koostööpartneritele kokkulepitud tähtajaks. Aruandeaastal esitati ja menetleti raamatukogude statistilisi aruandeid veel vanas RSTAT-keskkonnas. Oluline osa tegevustest oli seotud uue, raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) keskkonna kavandamise ja loomisega. Statistikateenuse ja juhtimistöölaua projektile oli oluline ka töö rahvusvaheliste raamatukogustatistika standarditega, osaleti standardi ISO 11620 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatukogu tulemusindikaatorid“ eestikeelse tõlke kommenteerimisel. RaRa kodulehel avaldati kirjastamise ülevaade ( https://www.rara.ee/partnerile/kirjastajale/kirjastamise-ulevaade/ ), mis põhineb Eestis välja antud ja Eesti rahvusbibliograafias registreeritud raamatutel (trükised, e-raamatud, audioraamatud). 3.3. Andmehaldus Andmehalduse tarkvara juurutamine lõppes edukalt ja tähtajaliselt 2024. a aprillis. Tegevuse tulemusena on RaRa-l olemas tehniline võimekus viia andmebaasides läbi andmekvaliteedi kontrolle ja saada ülevaadet kogutud andmetest. Jätkati RaRa andmekogude küpsustaseme tõstmiseks vajalikke tegevusi eesmärgiga saavutada 2025. a 3. küpsustase kõigis andmekogudes. 3.4. Digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemine Kogu tegevuse eesmärk on laiendada RaRa andmete taas- ja ristkasutamist ning populariseerida digihumanitaariat ja andmete kasutust raamatukoguvõrgus ja Eesti mäluasutuste spetsialistide seas. 2024. a avaldati RaRa digilabori lehel (digilab.rara.ee) juhtumiuuringuid ja postitusi ning tutvustati tööriistu kord kvartalis. Planeeriti ja/või alustati koostööprojekte asutustega nii Eestist kui välismaalt. Valmis kureeritud Eesti rahvusbibliograafia (ERB) andmestik, mis oli enne digilabori tegevuse algust kättesaadav üksnes andmehuvilistele üldjuhul võõras raamatukoguspetsiifilises failiformaadis. Andmestiku alusel loodi uudne „kureeritud andmekogu“, mis põimib ühtsesse töövoogu asutusesisese ekspertiisi ning tüüpsammud andmestiku puhastamisel ja rikastamisel, võimaldades kultuurihuvilisel andmeanalüütikul keskenduda kasutusele. 2025. a ilmub ajakirja Journal of Open Humanities Data erikollektsioonis Amplifying GLAM Collections : Scalable and Inclusive Data Practices andmekogu tutvustav artikkel „ Curated Bibliographic Data : the Case of Estonian National Bibliography “. Lennart Meri 95. sünniaastapäeva tähistava näituse „Üks Meri kõik – rännumees ja riigimees Lennart Meri“ raames valmisid kaardirakendus HYPERLINK "https://lennartmeri95.rara.ee/kaart%20" https://lennartmeri95.rara.ee/kaart ja Lennart Meri kõnemaneeri matkiv juturobot MeriGPT . Alustati RaRa ainese põhjal tehtavate lõputööde kampaaniat ning Tartu Ülikooli ja TalTechi üliõpilastega on kokku lepitud kuue bakalaureuse- ja magistritöö teemad. Algas koostöö Eesti Keele Instituudiga projekti „Eesti keele toetus suurtes generatiivsetes vabavaralistes keelemudelites“ raames. Projekti käigus vahendatakse kvaliteetseid eestikeelseid tekstiandmeid. Koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega valmisid andmelugu „Eesti tõlkeajaloo digigalaktika toob ilmsiks kultuuri ja ühiskonna aluskoe“ ja tööriist „Eesti tõlkekirjanduse võrgustik“. 2024. a leidsid digihumanitaaria valdkonna tegevused tunnustamist: saadi konkursi Andmepärl 2024 parima andmeloo auhind ning ERÜ nominatsioon aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus. Hilise rahastusotsuse tõttu lükkus edasi projekti „Automaatse kataloogimise kratt“ algus, uus lõpptähtaeg on 2025. a juulis. Eraldi tegevustena planeeritud RaRa ajalehtede tärktuvastuse (OCR) kvaliteedi hindamine ning andmebaaside ISE ja DEA kattuvuse võrdlus viiakse läbi automaatse kataloogimise krati projekti raames. Andmete kättesaadavuse valdkonnas on kavas ühtlustada kogu digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise protsess ja kvaliteet olenemata selle kujust või meediumist. 2025. a suurimateks eesmärkideks on DIGARi esimese arendusetapi ehk uue kasutuskeskkonna arendamise edukas lõpetamine, ühtseks DIGARiks ühendatud digikogu kättesaadavaks tegemise platvormi avalikustamine ning krati integreerimine RaRa töövoogudesse. 2025. a teise poolde on planeeritud DIGARi teise arendusetapi alustamine. RaRa andmete kättesaadavaks tegemise tegevuste eesmärgid täideti täismahus, digilabori külastus ületas eesmärki 158%- lise tulemusega ja DIGARi esimene arendusetapp loob aluse teenuse rikastamiseks, koostööks ja mitmekesistamiseks. 3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus Raamatukoguhoidjatele üle Eesti jätkati erinevate temaatiliste täienduskoolituste korraldamist. Neis osales 229 raamatukoguhoidjat, s.o 10,6% Eesti raamatukoguhoidjatest (2023. a 218 raamatukoguhoidjat, s.o 12% Eesti raamatukoguhoidjatest). Raamatukoguhoidjate kutsekoolituse lõpetas 2023/2024. a lend, vastu võeti 22 raamatukoguhoidjat ja kevadel anti välja 21 tunnistust. Tegevuse soovitusindeks oli 96,23% (eelmisel aastal 96,08%) ja rahuloluindeks 92,45% (eelneval aastal 98,2%). RaRa korraldas maakonnaraamatukogude juhtidele 12.‒15.11.2024 kogemusreisi Göteborgi, osales 18 keskraamatukogu juhti ning 2 töötajat Kultuuriministeeriumist ja 2 RaRa-st. Õppereisi teema oli ligipääsetavus, külastati Göteborgi linnaraamatukogu ja Göteborgi ülikooli haridusraamatukogu. Koolitustel osalenud raamatukoguhoidjate osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust 2019‒2024 2019 2020 2021 2022 2023 2024 33% 21% 20% 10% 12% 10,6% 4. Raamatukogu kasutamine RaRa hoonete külastus vähenes aruandeaastal võrreldes 2023. a-ga 5,7%, kokku oli külastusi 65 175 (2023. a 69 095). Raamatukogu oli avatud 338 päeva (2023. a 339 päeva). 2024. a külastas lugemisalasid keskmiselt 193 inimest päevas. Solarise keskuse esinduse külastusi oli 21 026 (2023. a 21 850), mis moodustas 32,3% kõikidest külastustest. Külastustel ja teenuste kasutamisel on olulisel kohal lihtne ja mugav info leidmine teenuste kohta. RaRa veebilehe külastuste arv tõusis 2024. a tänu 2023. a aprillis avatud uuele veebilehele, mille kasutamine on tunduvalt lihtsam ning raamatukogu laiahaardelised tegevused seeläbi kergesti nähtavad. Aruandeaastal külastati RaRa kodulehte 448 760 korda, mis on võrreldes 2023. a-ga (327 548 külastust) 37% rohkem. 4.1. Külastused Lugemisala külastused 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 144 587 133 274 132 080 135 125 169 228 200 483 132 542 83 974 60 475 69 095 65 175 4.2. Soovitus- ja rahuloluindeks Klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 85% (2023. a 88%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud. Soovitus- ja rahuloluindeks 2018‒2024 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Soovitusindeks 73% 87% 90% 90% 83% 88% 85% Rahuloluindeks - - - 81% 75% 80% 80% Rahuloluindeksi mõõtmisega alustati 2021. a. Soovitusindeks peegeldab konkreetse kliendikontakti tulemust, rahuloluindeks väljendab üldist kliendirahulolu. Terviklik analüüs võimaldab koguda klientide arvamusi ja teha muudatusi, et suurendada rahulolu RaRa toodete ja teenustega. Positiivne näitaja on, et asendusruumides ja kogude piiratud kasutamise tingimustes on teenuste kvaliteediindeksid püsinud 80% raamides. 4.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine Vaatamata Narva mnt maja piiratud võimalustele ja füüsiliste kogude mahu vähenemisele on uute lugejate arv tõusnud 24,5%: lisandus 6723 uut RaRa teenuste kasutajat (2023. a 5400). 2024. a-ks seatud uute registreerujate arvuline eesmärk 5500 sai ületatud (tulemus: 6723). Kasutajaks registreerumist mõjutavad pakutav kirjandus, digiteenuste sisu ja andmebaaside valik. Uued registreeritud kasutajad 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 7585 6353 7433 8065 6732 7431 8830 6545 5139 5400 6723 Registreerunutest olid 58% naised ja 42% mehed, mis on olnud valdav trend ka varasematel aastatel. Huvivaldkondadest määratleti enim humanitaarteadusi (601 kasutajat) ning teisena sotsiaalteadusi (324 kasutajat). Järeldada võib, et RaRa peamine kasutaja on nii sel kui varasematel aastatel naisterahvas, kes on kõrgharitud spetsialist ning kelle peamine huvi on seotud humanitaarvaldkonnaga. Uute kasutajate jagunemine vanuse järgi 2024. a 4.4. Teavikute laenutamine 2024. a kasvas kojulaenutuste arv 7,1%. Laenutusi oli 36 139, mis on 2408 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2023. a 33 731). Kojulaenutuse aasta sihttasemeks seatud 33 801 ületati 2338 laenutusega. Kojulaenutused 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 44 661 40 384 44 295 46 309 33 701 40 982 49 265 47 339 27 549 33 731 36 139 Laenutuste osakaal on jagunenud järgmiselt: 34% Solarise lugemissaali kogu, 31% humanitaaria ja kunstide raamatukogu, 25% sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu. Sarnane laenutuste osakaal on püsinud kahel viimasel aastal. Aruandeaastal vähenes laenutuste arv pakiautomaatide vahendusel, veidi tõusis füüsiliste raamatute laenutuste arv MIRKO teenuse vahendusel. Kojulaenutused raamatukappide ja MIRKO teenuse vahendusel 2019‒2024 MÕÕDIK 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Laenutuste arv raamatukappide vahendusel 965 9625 10 278 1688 1725 1152 Laenutuste arv Omniva pakiautomaadi teenuse vahendusel 0 407 830 290 255 200 RaRa laenutuste arv MIRKO teenuse vahendusel - - - 241 533 551 Laenuteenus sõltub komplekteerimisest, turundusest, raamatukogu lahtiolekuaegadest ja välistest teguritest (meedia, suuline kommunikatsioon jne). RaRa on teenuse kättesaadavust parandanud erinevate asukohtade rohkusega ning iseteenindusvõimaluste pakkumisega. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse vahendusel telliti 2024. a teistest raamatukogudest 464 teavikut (2023. a 202) ning raamatukogudele saadeti laenutamiseks 268 teavikut (2023. a 308). Raamatukogudevaheline laenutus (RVL) 2013‒2024 4.5. Päringutele vastamine Raamatukogu üheks põhiteenuseks on kasutajate päringutele vastamine. 2024. a registreeriti 291 mahukat päringut (2022. a 239). Võtmenäitaja kajastab päringuid, millele vastamine nõuab infospetsialistilt üle poole tunni aega. Pärast mitmeaastast langust on näitaja taas tõusnud, põhjuseks võib olla infonõustamise teenuse populaarsuse kasv ‒ kasutajatele pakutakse juhiseid RaRa teenuste kasutamiseks. Aruandeaastal oli e-posti, veebivestluse ja telefoni teel pöördumisi kokku 8753 (2023. a 10 383). Pöördumiste arv on enamikus kanalites vähenenud, mis viitab kasutajate paremale iseseisvale toimetulekule RaRa teenuste kasutamisega. Enim, veidi üle kahe korra, vähenes aruandeaastal veebivestluste hulk ‒ vestlusi oli 421 (2023. a 1025). Selle põhjuseks võib osaliselt olla probleem Bürokrati teenusega RaRa kodulehel ‒ uus versioon ei ühildu RaRa kodulehega ja teenust ei õnnestunud liidestada otsinguportaaliga. 2025. a on kavas analüüsida alternatiivseid võimalusi, sest veebiteenuste osakaal ja kvaliteet on olulised perioodil, kui RaRa füüsilises ruumis pakutavad teenused on minimaalselt kättesaadavad. Päringud ja veebivestlused 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Päringute arv 430 363 414 394 319 239 291 Veebivestluste arv 750 1271 2566 2262 1301 1025 421 Aruandeaastal jätkus personaalse infonõustamise teenuse osutamine raamatukogus kohapeal ja video teel. Nõustamisi viidi läbi eesti (172), inglise (7) ja vene (1) keeles (2023. a 74 eestikeelset ja 4 ingliskeelset nõustamist, venekeelseid nõustamisi ei olnud). Uurimisküsimused jagunesid sotsiaal- ja humanitaarvaldkondade vahel üsna võrdselt. Samuti oli pöördumisi, mille käigus sooviti tutvuda üldiste infootsingumeetodite ja andmebaaside võimalustega. Viidi läbi ka laiapõhjaline kampaania teenuse tutvustamiseks (18.03.‒12.05.2024, nii eesti kui ka inglise keeles): Tippteadja konsultatsioon ‒ Eesti Rahvusraamatukogu / Mastermind consultation ‒ Eesti Rahvusraamatukogu. Lisaks tutvustati infonõustamise teenust üritustel terve aasta vältel, sh välkraamatukogud, Eesti Teadusagentuuri seminar koolide loov- ja uurimistööde juhendajatele, haridusprogrammid õpilastele jm. Info edastamisel on abiks kampaania jaoks kujundatud järjehoidjad. Tippteadja konsultatsiooni reklaamikampaania tõi 2024. a RaRa- le selge sõnumi auhinna (kategoorias parim tarbetekst koos tarbepildiga). 4.6. RaRa digiteenused: otsinguportaal ja DIGAR Otsinguportaal Aruandeaastal uuendati ja täiustati portaali tehnilisi komponente, rakendati uus RaRa autentimislahendus ning andmebaaside kättesaadavaks tegemise lahendus EZproxy viidi üle pilvelahendusele, et tagada teenuse kvaliteetne kättesaadavus. Teenuse laiemaks tutvustamiseks loodi infovideo ja lahendust tutvustati Tippteadja kampaania raames. Tulemusena kasvas andmebaaside kasutus: muusikaandmebaasi Medici.tv videoid oli vaadatud 2023. a 122 korda, 2024. a okt 1809 korda. Saame järeldada, et otsinguportaali ja andmebaaside võimalustest teavitamine on äärmiselt oluline. Otsinguportaali, PressReaderi ja Medici.tv tutvustamiskampaania mõju kasutusele samal perioodil võrdluses 2023. a-ga Portaalis oli 2024. a juurdepääs 401 võõrkeelsele andmekogule (2023. a 521; 2022. a 420), sealhulgas RaRa ostetud 32 teadusandmebaasile (2023. a 33). Eelmise perioodiga võrreldes on üks litsentsiandmebaas vähem, kuna OECD iLibrary muutus vabalt kasutatavaks. Andmekogude vähenemine on seotud pakkujate andmebaasikeskkondade liitmisega ning eemaldasime ka kasutusest andmebaase, mis ei ole seotud RaRa profiilsete teemadega ega paku avatud juurdepääsu täistekstidele. Kuigi andmebaaside arv on vähenenud, on portaali kaudu leitavate e-ajakirjade ja e-raamatute hulk kasvanud. E-ajakirju oli aruandeaasta lõpuks ligi 13% ning e-raamatuid veidi üle 4% enam kui 2023. a. Kokku on otsinguportaalis leitavad 161 219 võõrkeelset e-ajakirja (2023. a 140 458) ja 716 125 e-raamatut (2023. a 684 418). Portaali kasutati aruandeaastal 44 126 korda (2023. a 44 843). Portaali kaudu ligipääsetavaid RaRa ostetud litsentsiandmebaase (32) kasutati aruandeaastal 416 492 korda (2023. a 284 201). Kuigi otsingute arv portaalis on jäänud enam-vähem samaks, siis andmebaasides tehtud otsingute hulk on 31% kasvanud. Sellele on kaasa aidanud andmebaaside tutvustamine RaRa sotsiaalmeedias, infonõustamine ning infospetsialistide töö vahetus lugejateeninduses. Võtmemõõdikuna arvestame otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamise summat. 2024. a tehti otsinguportaalis ja litsentsiandmebaasides kokku 460 618 otsingut (2023. a 329 044). Otsinguportaali ja teadusandmebaaside kasutus 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Otsinguportaali kasutamine 103 462 78 077 80 987 86 363 61 457 44 843 44 126 Litsentsiandmebaaside kasutamine 87 987 117 664 169 692 152 345 240 123 284 201 416 492 Digitaalarhiiv DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaal Digitaalarhiivi DIGAR külastati 2024. a 5 103 664 korda (sh DIGAR 1 792 433 korda, DIGARi Eesti artiklid 3 311 231 korda). Võrreldes 2023. a-ga kasvas kasutus 163,6% (2023. a 1 936 144 korda). Kasutusstatistika kogumine muutus, kuna teenusepakkuja läks üle lahenduse uuele versioonile, seetõttu rakendati alates 1. oktoobrist 2023 GA4 lahendust (varem Google Analytics ). DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 DIGARi kasutamine 365 942 434 069 566 279 596 494 530 363 478 175 1 792 433 DIGARi Eesti artiklite kasutamine 1 326 232 1 669 371 1 991 494 1 664 597 1 334 148 1 457 969 3 311 231 5. Kogud ja säilitamine RaRa kogudega seotud tegevustes keskenduti kogude kujundamise arengukava eesmärkide täitmisele. Jätkati kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti kultuuripärandi koguja ja säilitajana ning sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele vastava kogu loomisel. RaRa kogude suurus 2013‒2024 MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Füüsilised kogud 3 417 458 3 419 273 3 389 471 3 381 072 3 370 285 3 383 363 3 234 366 3 230 589 3 269 807 3 281 591 3 848 395 3 920 008 E-kogud 158 319 164 775 179 975 380 445 426 519 460 287 603 775 664 666 718 760 875 860 1 179 773 1 271 173 5.1. Kogude komplekteerimine 2024. a jätkus teavikute komplekteerimine vastavalt kogude kujundamise poliitikale ning juhendmaterjalides sätestatule. Võõrkeelse perioodika hankimisel lähtuti suundumusest, mille kohaselt eelistatakse e-väljaandeid. Senised välismaiste paberajalehtede tellimused asendati e-väljaannetega, mis vähendas välisajalehtede maksumust 7000 euro võrra ning laiendas juurdepääsu e-väljaannetele. Tähtaegselt viidi läbi välisperioodika hange ning soetati teavikute arvelevõtmiseks vajalikud kulumaterjalid. Lõpetati Rahvusarhiivi annetatud patentide kogumi korrastamine ning täideti RaRa kogude arvestuse korrastamise aastaeesmärgid. Eestis puuduvatest rahvusteavikutest (ilmunud kuni 1860) telliti Hamburgi riigi- ja ülikooliraamatukogus asuva haruldase käsiraamatu „ Eesti-Ma Rahwa Koddo - ja Kirko-Ramat “ (1763) digikoopia. Kõige haruldasem ostetud eesti raamat oli RaRa kogudest puudunud esimene lambakasvatust tutvustav ja populariseeriv käsiraamat talupoegadele „Lammaste- karjusse Ramatokenne “ (1830). Jätkus väljaannete hankimine e-laenutuse keskkonda MIRKO vastavalt e-laenutuse nõukoja suunistele. Kasutuskordade keskmised hinnad eelmise aastaga võrreldes kasvasid: audioraamatul 19% ja e-raamatul 15%. 2024. a võeti kogudesse arvele tavapärases mahus teavikuid, kokku 11 241 eksemplari. Ostetud andmebaaside arv on nelja aasta jooksul püsinud üsna stabiilsena, vähenedes 2024. a ühe võrra. 2024. a kasvas komplekteerimiseelarve osakaal RaRa eelarves 5%- lt 6,5%- ni . Planeeritult on kasvanud humanitaarteaduste ning kahanenud sotsiaalteaduste väljaannete osakaal, jõudes aastast 2021 suhtarvult 34:66 suhtarvuni 36:64, arvestame siinjuures RaRa kasutajate huvivaldkondade jaotusega. Andmebaaside ühe kasutuskorra hind püsis suurusjärgus 2,8 eurot (2023. a 2,73; 2022. a 4,0; 2021. a 4,7 eurot), mis näitab jätkuvalt head tööd andmebaaside valikul, kättesaadavaks tegemisel ja turundamisel . Suures mahus vähenes viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavuse näitaja: 102% (2023. a) ja 57% (2024. a). Laenutuste puhul eelistati vanemaid raamatuid. Sisuanalüüsi ja kasutajate ootuste uuringut ei ole ühe aasta andmete alusel kavas teha, sest põhjus võib olla ka raamatukogu ajutises asukohas ja füüsilise ruumi piiratud võimalustes. 5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine 2024. a eesmärk oli tegeleda mängude säilituseksemplaride kogumise ja kirjeldamisega. Töötati välja mängude säilituseksemplaride pisitrükistena arvele võtmise kord ja hangiti puuduvaid Eestis välja antud ja meie kultuurile olulisi lauamänge. Koostati üks ettekirjutus, mis sai positiivse tulemuse ehk nõutud failid loovutati. Detsembris tuli kokku säilituseksemplari nõukoda, kus arutati säilituseksemplari seaduse muutmise ettepanekuid, anti ülevaade mängude kogumisest, arvele võtmisest ja kirjeldamisest ning digitaalsete videomängude kogumise võimalikkusest. Digitaalsete mängude teemaline tööprotsesside kaardistamine jätkub 2025. a. Standardnumbreid väljastati 2024. a 16 584 (2023. a 12 953), millest Kirjastajaportaali kaudu väljastati 13 912 ja käsitsi digikoopiatele 2672. Kuna massdigiteerimise projekt lõppes, siis digikoopiatele väljastatud ISBNide arv langes tuntavalt, kuid Kirjastajaportaalist väljastatud ISBNide arv ja sellega seoses ka digitaalsete säilituseksemplaride arv rohkem kui kahekordistus. Muutuse põhjustasid kolm kirjastust, kes kasutavad raamatute tootmiseks tehisintellekti. Sisemiste ressursside arvelt lisati 0,4 FTEd monograafiliste väljaannete digitaalsete säilituseksemplaride hankimise protsessi. Standardnumbrite väljastamise tingimused ja protsess on kavas 2025. a automatiseerida. Suur osa teenuse tegevustest oli seotud Kirjastajaportaali arendusega. 5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia 2024. a kataloogiti kokku 9985 teavikut, millest 7876 olid rahvusteavikud ja 2109 välisteavikud (2023. a 10 654 teavikut, neist 8829 rahvusteavikut ja 1825 välisteavikut ). Aruandeaastal suurenes välisteavikute kataloogimine auviste (332, 2023. a 142) ja nootide (81, 2023. a 43) osas. Korrastati pimedate raamatukogu bibliokirjete andmeid ja seoses uute Eesti märksõnastikus (EMS) kasutusele võetud identifikaatoritega toimus suuremahuline märksõnade korrastamine raamatukogusüsteemis Sierra. 2024. a toimus kaks raamatukogusüsteemi Sierra koolitust raamatukogutöötajatele ja märksõnastamise veebiseminar raamatukoguvõrgule. Kataloogimise arvud sõltuvad otseselt raamatukokku saabunud teavikute arvust ehk teavikute komplekteerimise teenusest. Näiteks MIRKO platvormi avamisega suurenes audioraamatute arv, mis on stabiilselt kasvanud: 294 (2023. a) ja 414 (2024. a). Koostati uus maakaartide kataloogimisjuhend. Kõikide teavikulaadide puhul on üle mindud uuele kataloogimisstandardile RDA. Kord nädalas toimus raamatukirjete andmekvaliteedi kontroll. Keskmine vigade protsent raamatukirjetes on 11; arvestades vananenud raamatukogusüsteemi, kus puuduvad automaatkontrolli võimalused, on see number rahuldav. 2024. a tõusetus uus teema: tehisintellekti abil Eestis kirjastatud väljaannete seos rahvusbibliograafiaga. Aruandeaasta lõpuks oli kujunenud eeldatav arusaam, et standardnumbrite taotluste mitmekordistumise ja seega ka teavikute Kirjastajaportaali loovutamise mahtude kasvu põhjustavad kolm kirjastust, kes ilmselt tehisintellekti abil raamatuid valmistavad. Otsus, kas sellised teavikud peaksid olema osa rahvusbibliograafiast, võetakse vastu peale analüüsi 2025. a alguses. 5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv 2024. a peamine eesmärk oli digitaalarhiivi objektide migratsioon uude arhiivikeskkonda Rosetta. Aasta lõpuks oli veebiarhiivi ja digar.ee migratsioon lõpusirgel, tegevus lõpetatakse 2025. a esimeses pooles. Digitaalarhiivi migratsioon on osutunud ka 20-aastasel käsitsi arhiveerimisel tehtud vigade suureks andmeparandustööks, kus kokku on nt programmeeritud üle 450 migratsioonireegli. Digitaalarhiivi lahutamatuks osaks on 2025. a alguses valminud uus digiainese massloovutuse lahendus, mis võimaldab objektide saatmist arhiivikeskkonda; seeläbi luuakse võimalus ka väiksemate mäluasutuste materjali hoiuks RaRa digitaalarhiivis. Digitaalarhiivi maht terabaitides on pidevalt kasvanud. 2024. a seisuga oli maht kokku 1426 terabaiti (2023. a 1024 terabaiti). Mahu andmed ei ole hetkel täpsed, sest sisuliselt on maht praegu dubleeritud, andmed asuvad vanas ja uues lahenduses. Vana digitaalarhiivi terviklik kustutamine on planeeritud 2025. a teise poolde. Digitaalarhiivi mahtude kasvu prognoos 2024‒2028 Digitaalarhiivi veebiarhiivi lisandus aruandeaastal 15,46 TB veebiainest: veebikorjeid 12,1 TB, videoid 2,97 TB ja ekraanipilte 0,39 TB. Uusi veebisaite lisandus aruandeaastal 22 299 ja nimetusi kokku oli 202 545 (2023. a 1521 saiti ja nimetusi kokku 180 246). Maht jäi oodatust väiksemaks, sest kõiki nimekirjas olnud veebisaite ei jõutud salvestada, kuna põhitähelepanu läks veebiarhiivi andmete migreerimisele Rosettasse. Ka videoid arhiveeriti vähem kui varasemal aastal (23 922 vs . 34 300), sest YouTube’i platvormil toimusid tehnilised muudatused, mis takistasid salvestustarkvara tööd. Uue töövahendina võeti kasutusele uus sotsiaalmeedia salvestamise lahendus, mis võimaldab salvestada Eesti Instagrami - ja Facebooki-kontode sisu. 14.11.2024 toimus koostöös Rahvusarhiiviga digitaalse kultuuripärandi säilitamisele ja kasutamisele keskenduv seminar „Digipärandi seminar: masin loeb“, osales 100 huvilist. Seminari eesmärk on valdkondliku võrgustiku töö edendamine ja aktuaalsete teemade analüüs. Pikaajalise säilitamise võrgustiku spetsialistidele korraldati koostöös Rahvusarhiiviga juba seitsmes digiarhiivinduse seminar, kus keskenduti eelkõige teadmiste jagamisele, keerukatele projektidele ning aktuaalsete probleemide lahendamisele. 5.5. Digiteerimine 2024. a jätkus digitaalselt kättesaadavate kogude täiendamine kultuurilooliselt oluliste materjalidega. Seadust täites (säilituseksemplari seadusest tulenevalt) oli eesmärk uutest Eesti väljaannetest digitaalsete tagatisfailide loomine ja nende arhiveerimine. Tulevikku vaatavalt oli 2024. a eesmärgiks digiainese sisu lõigustamise ehk segmenteerimise töövoo analüüs ja arendus, et 2025. a oleks võimalik kogu digitaalne materjal suunata segmenteerimisprotsessi. 2024. a eesmärkide nimekirjas oli ka mikrofilmide registri EMIFIR migreerimine e-kataloogi ESTER, mis viidi muude tegevuste kõrvalt edukalt ellu. 2024. a suurenes koopiatellimuste lehekülgede arv umbes kolm korda, põhjuseks olid eelkõige mahukad välis - ja sisetellimused . Koopiatellimuste arv oli 2024. a 1515 (2023. a 416 tellimust), tellimuste lehekülgede arv oli 2024. a 85 526, millest 76 682 lk (2023. a 24 663 lk) oli digitellimusi ja 10 844 lk (2023. a 3286 lk) valguskoopiate tellimusi. Suurimad välistellijad olid Stanfordi ülikool, Sooster Foundation ja Kuusiku lennuklubi. Suur huvi meie teenuse vastu oli kirjastustel Pegasus ja Postimees Kirjastus. Kokku digiteeriti 742 140 lk ja eesmärk täideti 106%- lt . Segmenteeriti 408 473 lk, eesmärk täideti 102%- lt . Kasutajate huvist lähtuvalt digiteeriti ja segmenteeriti üleminekuaja (1989‒1992) ajalehti ja erinevate ajastute pisitrükiseid . Digiainese kättesaadavuse suurendamiseks algas Kultuuriministeeriumi digipöörde raamistikus uus massdigiteerimise projekt. Projekti juht on RaRa ning partneriteks Tartu Ülikooli raamatukogu, Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseum. Projekti tulemusena tehakse lõppkasutajatele 2026. a-ks DIGARis kättesaadavaks 550 000 lk nõukogude perioodi päevalehti, väliseesti lehti ning taasiseseisvumisaja algusperioodil välja antud ajalehti. 5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine Autoriõigusega kaitstud teoste kättesaadavaks tegemist jätkati autoriõiguse seadusest tulenevalt hoolika otsingu alusel. Digitaalarhiivis DIGAR tehti kättesaadavaks 1329 autoriõigusega kaitstud teost, mida oli 800 teost enam kui planeeritud. Teoste valiku puhul arvestati lugejate ettepanekutega. Projekti EODOPEN raames tehti kättesaadavaks 100 teost ja sõlmiti 60 litsentsilepingut. Teoste kaubandusvõrgus kättesaadavuse manuaalse kontrollimise asemel laeti autoriõiguse madala kehtivusriskiga ja kaubanduskäibest väljas olevad teosed EUIPO andmebaasi masslaadimise teel. Tänu koolitustele on raamatukogudes järjest rohkem pädevaid töötajaid ja valdkonnas osatakse juba ise päringutele vastata. Raamatukoguhoidjate kutsekoolituse raames toimus õppuritele autoriõiguse koolitus, mille raames tutvustati raamatukogunduses vajalikke autoriõiguse valdkonna põhimõisteid ja regulatsioone. 5.7. Füüsiliste kogude säilitamine Füüsiliste kogude pikaajalise säilitamisega seotud eesmärgid lähtusid asendusruumide võimalustest. Peamine oli tagada arhiiv- ja harulduste kogudesse lisanduvate materjalide optimaalne hoiustamine ning kaasa võetud teavikute säilitustegevuste jätkamine. Isikuarhiivide ja tagatiskoopiate kogu pikaajalise säilitamise protsessid on peatatud kuni Tõnismäe hoonesse tagasikolimiseni. 2024. a lõpuks oli arhiivkogus arvel 747 956 eksemplari teavikuid (2023. a 740 227), haruldaste raamatute kogus 37 373 eksemplari (2023. a 37 314) ja tagatiskoopiate kogus 5812 eksemplari (2023. a-ga võrreldes arv ei muutunud). Isikuarhiivide kogus oli arvel 38 arhiivi, neist korrastatuid 23, kus oli arvel 8648 säilikut ja 410 eset (2023. a-ga võrreldes muutusi ei olnud). 6. Humanitaarraamatukogu 2024. a fookuses oli koostöö eri organisatsioonide ja õpetajatega. RaRa missioonist lähtuvalt korraldati aasta jooksul 27 eesti keele ja kirjanduse üritust, osalejaid oli kokku 1819. Toimus kaks suuremat traditsioonilist üritust: emakeelepäeva konverents „Rikka eesti keele mur (d) ekohad “ ning XIX oskuskeelepäeva konverents „Meie, teie ja nende (oskus)keel“. Esitleti kaht trükist: kaardialbumit „ Livoniae descriptio . Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel“ ja ACTA sarjas ilmunud kogumikku „Pildikeel kirjakultuuris“. Jätkus koostöö Austria saatkonnaga: toimus Stefan Zweigi kogumiku esitlus ja kohtumine kirjanik Karin Peschkaga . Jätkusid ürituste sarjad „Räägime raamatutest“, „Kirjanikud keskpunktis“ ja „Põnevikusõprade klubi“. Toimus üks uus prooviüritus ‒ „Kirjutaja värkstuba: tagasiside sinu loomingule“, kus RaRa kultuurinõunik andis kirjutise suhtes soovitusi. Vähese huvi tõttu otsustati, et kultuurinõunikuga saab soovi korral ühendust võtta kodulehe kaudu. Haridustegevustes alustati õpetajate infotunde ning emakeele ja kirjanduse õpetajatele ja muusikaõpetajatele viidi läbi tunniajaseid veebikoolitusi, kokku osales 90 õpetajat. Muusikaõpetajate infovajaduse väljaselgitamiseks viidi läbi küsitlus, millele vastas 170 õpetajat üle Eesti. Kogude uurimiseks ja tutvustamiseks kirjutati kaheksa blogiartiklit RaRa kodulehel ja 204 postitust sotsiaalmeedias, toimus kuus välkraamatukogu, sh Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmi raames ja uue sihtrühmana koostöös J-Tsooniga. Artiklite teemad olid nt Heinrich Stahl, Saksa okupatsiooni aegsed raamatukogud ning kaasaegne erialakeel. Konverentsiettekandeid oli aasta jooksul kaheksa, neist kaks rahvusvahelisel konverentsil. Räägiti ingerisoomlaste identiteedist, GIS-päeva traditsioonist, noodikaubandusest 18. sajandil, RaRa harulduste kogust ning raamatukogude ruumidest ja atmosfäärist. Uut eestikeelset kirjandust tutvustas Karl Martin Sinijärv sarjas „Jätku lugemis(t) ele “, tutvustamist leidis 136 raamatut. Koostöös ERÜga korraldati terminoloogiatoimkonna tööd, ajakirja Raamatukogu kolmes numbris tutvustati erialatermineid. Ekilexi terminibaasis vaadati üle 550 terminit ning lisati 56 uut. RILMi andmebaasi lisati 57 eestikeelse muusikakirjanduse kirjet. USA Kongressi raamatukoguga toimusid arutelud Eesti ajaloo avakogu paigutussüsteemi üle. Seoses eesti raamatu aasta ettevalmistamisega arutati ühise eksliibrisekonkursi korraldamist Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Kunstihariduse Ühingu ja Tallinna Õpetajate Majaga. Projekt jätkub 2025. a. Ilmuma hakkas uus infokiri RaRaKiri ‒ uudiskiri välismaal viibijatele, et jõuda nii eesti keele õppijate ja õpetajate kui ka tavaliste keelekasutajateni. 7. Parlamendiraamatukogu Parlamendiraamatukogu infoteenindus on olnud töömahukas ning päringute, pöördumiste ja laenutuste arv kõrge. Parlamendi lugemissaali pöördumiste arv tõusis 557-lt 1111-ni, ka raamatulaenutusi lugemissaalist oli rohkem – 781 (2023. a 562). Suuremahulisemate ja põhjalikumat infootsingut vajavate päringute arv kasvas 43-lt 76-ni. Uuendati raamatukogu infot Riigikogu siseveebis eesmärgiga teha info lihtsamini leitavaks. Õigusalase väliskirjanduse tutvustamisel toodi andmekogus Summaria Iuridica esile ühiskonnas aktuaalseid teemasid: loomad ja õigus; eutanaasia seadustamisest; valimisea langetamisest; uued peremudelid ja lapsed; mittekodanike valimisõigusest. Koostati veebinäitus „Üks Meri kõik – rännumees ja riigimees Lennart Meri“. Teenuste ja kogu tutvustamiseks korraldati 2024. a 10 välkraamatukogu (2023. a 6). Meediapädevuse valdkond on jätkuvalt kiiresti arenev. Toimus traditsiooniline õpetajatele ja raamatukogutöötajatele suunatud meediapädevuse aastakonverents „Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu!“, kus osales nii kohapeal kui veebis kokku 1000 huvilist. Hoo sai sisse muukeelsete täiskasvanute meedia- ja digipädevuse arendamise projekt MeediaRadar . Käivitus koostöö eri osapoolte ja partneritega ning algas koolituste jt haridustegevuste planeerimine. Suurim fookus on projektil MeediaRadar ja täiskasvanute meediapädevusega seotud tegevustel. Eesmärk on jätkuvalt hoida parlamenditeeninduse kvaliteeti, see hõlmab nii teenindust kohapeal kui ka mitmeid muid protsesse. Infoteeninduse ja üritustel osalejate näitajad on võrreldes eelneva aastaga kasvanud, samuti on tulemused kõrgemad kui 2024. a-ks prognoositud sihid. Aruandeaastal oli kokku 181 infopäringut (2023. a 113) ja üritustel osales 3196 inimest (2023. a 2045). Infotöö maht kasvas ja oli mitmeid püsiklientidest asutusi, kes pöördusid uuesti RaRa poole. Teenuste tutvustamiseks osaleti mitmetel üritustel, nt Riigikogu avatud uste päev, Euroopa päev Narvas, Ülemiste City üritused, Impact Day , ELiga ühinemise tähistamise üritused Viru Keskuses jne. Õigusspetsialistidele suunatud teadusandmebaase kasutati 22 832 korda (2023. a 17 149), mis ületas aastaks seatud eesmärgid. Ühiskonnauuringute andmebaasi kasutati 1284 korda (2023. a 20 023). Kasutuse langemine oli aluseks otsusele viia andmebaas uude DIGARi keskkonda, mis aitab sisu kasutajasõbralikumalt sihtrühmadeni viia. Parlamenditeeninduse puhul kasvasid seatud eesmärgist enam nii parlamendi lugemissaali laenutuste kui ka küsimuste/pöördumiste arv. Madalam oli Riigikogu liikmete veebilehe täiendamiskordade arv, kuid seda ongi keeruline prognoosida, kuna see sõltub avaldatud artiklite ja intervjuude arvust. Parlamendiväljaannete maht oli 702 lehekülge (2023. a 2149), mis on ootuspäraselt eelmisest aastast väiksem, kuna sõltub väljaannete kirjastamise soovidest ja plaanist, koosseisu vahetumise aastast jm, kuid siiski ületas seatud sihi. Parlamendiraamatukogu tegevus 2021‒2024 Parlamenditeenindus 2021 2022 2023 2024 Kogu suurus 7543 9200 9505 9757 Laenutused 655 594 562 781 Riigikogu veebilehele lisatud kirjed 1352 1498 2060 2007 pöördumised 507 523 557 1111 Parl.valjaannete maht (lk) 686 380 2149 702 8. Pimedate raamatukogu Pimedate raamatukogu uus tegevus oli koostöö algus kirjastustega, et teha raamatukogus toodetud heliraamatud üldsusele kättesaadavaks. Aasta jooksul anti kuuele kirjastusele (Tänapäev, Tulip , Hea Lugu, Eesti Digiraamatute Keskus, Eesti Raamat ja Pegasus) 358 raamatu failid. Tegevuse tulemusena laekunud summad suunab RaRa MIRKO teenuse audioraamatute hankimisse. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule saadeti 134 heliraamatut ja 1 punktkirjas raamat. Erinevatele asutustele (Eesti Meremuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, OÜ Joonprojekt, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei) valmistati tellimustööna punktkirjas ja kombatavaid materjale. Tartu Ülikooli raamatukogu rahastas projekti EODOPEN raames seitsme eesti autori heliraamatu loomist. Pimedate raamatukogu lugejate arv on iga aastaga kasvanud. 2023. a lisandus 104 lugejat ja 2024. a 73, 2024. a lõpus oli raamatukogul 1179 lugejat. Laenutuste üldarv (raamatukogus kohapeal ja posti teel) on viie aasta jooksul igal aastal vähenenud, seda just mittetagastatavate heliraamatute laenutuste osas. 2020. a oli laenutusi kokku 15 947, neist mittetagastatavate heliraamatute laenutusi 15 433, 2024. a olid näitajad 9417 ja 9151. Kasvanud on veebiraamatukogu kasutajate arv. 2020. a oli kasutajaid 536, 2022. a 626, 2024. a 802. Märgata on just düsleksiaga laste ja noorte lisandumist kasutajate hulka. 2025. a-l veebiraamatukogu praegusel kujul kaob ja selle sisu tehakse pimedate raamatukogu lugejatele kättesaadavaks MIRKO e-laenutuse keskkonna kaudu. Pimedate raamatukogu 2024. a toodetud raamatute hulk on viie aasta võrdluses kõige väiksem. 2020. a anti välja 206 heli- ja punktkirjas raamatut, 2022. a 188 raamatut ja 2024. a 164 raamatut. Heliraamatute tootmise eelarve maht on jäänud aastate lõikes samaks, toodetud raamatute arv sõltub raamatu mahust ja sisselugemisele kulunud ajast. Eestikeelseid punktkirjas raamatuid anti 2024. a välja kõige rohkem – 20 nimetust. 2021. a oli see arv väikseim – 7 nimetust. 9. Hoiuraamatukogu Hoiuraamatukogu eesmärk on säilitada Eestis ainueksemplarina võõrkeelseid ja vähekasutatavaid trükiseid ning teha need lugejatele kättesaadavaks. Hoiuraamatukogu kojulaenutus lisati e-kataloogis ESTER RaRa tellimisvõimaluste hulka ning lugejatele tekkis võimalus hoiukogu raamatute ja jätkväljaannete tellimiseks kõikidesse RaRa teeninduspunktidesse. Samuti said hoiukogu raamatud ja jätkväljaanded tellitavaks MIRKO kaudu. Korraldati kokku 13 raamatute kogumise ja teabe jagamise üritust „Anna raamatule uus elu!“. Kampaanianädalate toimumiskohad olid aruandeaastal Rae Valla Raamatukogu, Mõisaküla Raamatukogu, Kiviõli Linnaraamatukogu, Põltsamaa Raamatukogu, Vormsi Raamatukogu, Mustvee Raamatukogu, Märjamaa Valla Raamatukogu, Haapsalu Maakonna Keskraamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Aruküla Raamatukogu, Lasnamäe Gümnaasium ning Pirita Majandusgümnaasium. Kampaaniaüritustelt lisandus vahetuskogusse 71 244 teavikut. 2024. a laienes raamatute taaskasutuse ja vahetusteenuse võimaluste tutvustamine ja seeläbi kasvas avalikkuse teadlikkus vahetusteenuse võimalustest. Hoiuraamatukogule anti annetustena üle mitmete riigiasutuste ja seltside raamatukogud nii kodu- kui välismaalt. Vahetuskogusse võeti vastu 419 363 eksemplari teavikuid, s.o 43 092 eksemplari rohkem kui eelneval aastal. Kahekordistus raamatukogudelt vahetuskogusse üle antud teavikute hulk (124 051 teavikut), teisalt vähenes vahetuskogust sihtrühmadele üle antud teavikute koguarv (129 493 teavikut), seda eelkõige reisiraamatukogude arvelt. Oodatult kahanes ka sel aastal jäätmekäitlusesse saadetavate trükiste kogus, kuna annetused on järjest paremas seisukorras. Klientidele avati vahetusteenuste kasutamiseks e-registreerimisvõimalus veebis. Arendus lihtsustas ja kaasajastas teenuse kättesaadavust. Eraisikute annetused moodustavad 63% annetustest, kuid hüppeliselt suurenes raamatukogudest saabunud trükiste hulk: 2021. a 33%, 2022. a 22%, 2023. a 17% ja 2024. a 30% vastuvõetud teavikutest. Aktiivseimad kogude korrastajad olid Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Riigikontrolli raamatukogu. Seoses Tuglase Seltsi raamatukogu tegevuse lõpetamisega 2024. a kevadel saadeti Helsingist hoiuraamatukogusse 167 kasti eestikeelseid ja Eestit käsitlevaid trükiseid RaRa ja teiste raamatukogude kogude rikastamiseks. Kirjastuste jääkide osakaal moodustas vaid 5% annetustest, kahanedes 2023. a-ga võrreldes märgatavalt (14 704 eksemplari võrra). Samuti vähenes tuntavalt muude asutuste annetuste hulk (3% annetustest). Asutustest olid suurimad annetajad Rahvusarhiiv, Keskkonnaamet ja Statistikaamet. Kanadast, Väliseesti Muuseumist Torontos saadeti seoses ümberkorraldustega hoiuraamatukogusse 282 kasti eestikeelset kirjandust erakogudest. 2024. a anti taaskasutuseks sihtrühmadele üle 129 493 teavikut, s.o 33 670 eksemplari vähem kui eelneval aastal, sh raamatukogudele 54 700 teavikut (42% üleantud teavikutest). Trükistest 38% läks ühiskondlike organisatsioonide ning reisi- ja suveraamatukogude varustamiseks, 9% filmistuudiotele, teatritele ja muuseumitele, 1% taaskasutusse antud teavikutest viisid vahetuskogust kaasa kokku haiglad, kaitsevägi ja ministeeriumid, ülejäänud 10% jagunes muude asutuste vahel. Korraldati teabe- ja kogumispäevi kooliõpilastele ja õpetajatele, tulemusena kasvas huvi vahetusteenuse vastu. Läbiviidud tunnid osutusid populaarseteks ja andsid lastele väärtuslikke teadmisi keskkonnasäästlikkusest. Sõlmiti uus kaheaastane leping Justiitsministeeriumi ja vanglatega üle Eesti ühiskondliku töö tegijate kaasamiseks. 10. Hariduskeskus Hariduskeskuse fookus oli suunatud eelkõige RaRa hoone avamisele, eesmärgiks seati sisuliselt ja metoodiliselt kõrgekvaliteediliste haridusprogrammide arendamine, keeleõppe materjalide ja programmide ajakohastamine ning veebimaterjalide uuendamine. 2024. a viidi läbi 432 haridustegevust (2023. a 473). Erinevates haridusprogrammides, sh „RaRa ratastel“ pakettides, veebitundides ja Narva mnt majas toimuvates programmides oli kokku 8962 osalejat (2023. a 10 385). Kõige rohkem viidi läbi haridustegevusi alg- ja põhikoolile (276, 2023. a 387) ning gümnaasiumiõpilastele (83, 2023. a 62). Tudengitele viidi läbi 46 haridustegevust (2023. a 13), osalejaid oli 316 (2023. a 175). Täiskasvanutele toimus 14 haridustegevust (2023. a 22). Viidi läbi 12 perehommikut (2023. a 10), osalejaid oli 2024. a 803 (2023. a 697). E-materjale kasutati kokku 136 256 korda (2023. a 186 442), neist suurima kasutajate hulgaga mängud olid „Lennart Meri“ – 12 980 mängijat, „Lea Dali Lion “ – 11 398 mängijat ja „Taasiseseisvumispäev“ – 6586 mängijat. Haridustegevusi mõjutas 2024. a toimunud õpetajate streik, õpetajad ei tulnud õpilastega koolist välja streigi ajal ega ka pärast seda, põhjendades seda ohuga õppekavast maha jääda, osa koole keelas streigi järel õppekäigud. Haridustegevuste ja neis osalejate arv on väiksem ka hariduskeskuse väiksema töötajate arvu tõttu. Kuna Tõnismäe hoone avamine lükkus aastasse 2027, siis juhtkonna otsusel toimub täismahus tiimi moodustamine 2027. a alguses. RaRa tegevuste tutvustamiseks viidi läbi kohtumine Tallinna Õpetajate Majaga, mille tulemusel käivitus koostöö Tallinna ja Harjumaa õpetajate võrgustikega ning kokku lepiti infopäevad kogukonnajuhtide, muusikaõpetajate ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate võrgustikega. Teist aastat järjest osaleti Eesti Teadusagentuuri ( ETAGi ) loov- ja uurimistööde juhendajatele korraldatud infopäeval. ETAGiga jõuti kokkuleppele anda välja RaRa eripreemia õpilaste teadusfestivalil 2025 parimale meedia- või infopädevuse teemalisele tööle. Meediapädevuse kuu raames toimus konkurss „Tehisaru kahjustab keskkonda: tõde või vale?“. Osalejaid oli aga vähe ja võitjaid välja ei kuulutatud. Jätkus muuseumi LVLup ! koostöö Eesti Kunstiakadeemiaga: osa tudengite õppetööst toimus muuseumis ja nad osalesid Papertronicsi videomängulaua kokkupanekul. Muuseumis sooritas viis välistudengit Erasmus + praktika. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnaga ning Prantsuse Instituudi ja Kultuurkapitali toetusel viidi 11.–17.11.2024 läbi projekt, mille käigus valmis Prantsuse-Belgia ettevõtte Cosmodule asutaja Jérémie Cortiali juhendamisel interaktiivne videomängude loomise töölaud Papertronics . Projekt algas elektrooniliste mängude näituse „Piip-piip!“ avamisega 01.11.2024. Näitus oli avatud 23. novembrini ning leidis kajastamist nii ERRis kui ka Kanal 2-s. Nädala sissejuhatuseks toimus Prantsuse Instituudis avalik arutelu loomingulisuse ja kunstilise lähenemise üle videomängude maailmas Jérémie Cortiali , Hiroshi Yoshida , Roman Miletitchi , Yuka Tokuyama ja Camille Laurelli osalusel. Töölaua tutvustamiseks viidi läbi töötoad, milles osalesid lisaks lastele ka tudengid ja täiskasvanud (kokku 20 inimest). Papertronicsi laud asub muuseumis LVLup ! ja seda on edaspidi kavas kasutada töötubade ja sünnipäevade läbiviimiseks ning partneritele laenutamiseks. Alustati lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikat käsitlevat koolitust RaRa töötajatele. Koolituse tulemusena oskavad programmide autorid ja läbiviijad kohandada programme keeleõppija vajadustele vastavaks või ka luua uusi haridusprogramme. Haridustegevused, osalejad ja e-programmide kasutus 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Haridustegevuste arv 170 398 182 174 338 473 432 Haridusprogrammides osalejate arv 3226 7737 3145 3772 7786 10 385 8962 E-programmide kasutuste arv - - 17 324 24 166 195 685 128 907 136 256 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade RaRa arendused on koondatud IT-projektiportfelli, mis tagab süsteemse ja strateegilise lähenemise tehnoloogiliste arenduste ja äriprotsesside digitaliseerimisele. Arenduste peamised eesmärgid on vananenud süsteemide asendamine kasutajate ootustele vastavate kaasaegsete ja turvaliste süsteemidega ning üleriigiliste projektide ettevalmistamine ja arenduste algus. RaRa arendustegevused kuuluvad Kultuuriministeeriumi digipöörde tegevuskavasse ja nende rahastust toetavad ESF fondid. • Innovatsiooniprojektiks võib pidada projekti „Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise krati arendus“ (rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt), mis tegeleb tehisintellekti rakendamisega teavikute märksõnastamisel ja kataloogimisel. Projekt mõjutab digiainese säilitamise ja kasutamise teenuse ning kirjastajateenuse protsesse, oodatav lõpptähtaeg on 31.10.2025. • RaRa on ellu viimas mitut riikliku tähtsusega projekti. 2024. a algas projekt „Raamatukogude juhtimistöölaud“ (arendaja: ADM Interactive, rahastus: ESF fondid ja KUMi digipöörde projekt). Eesmärk on välja töötada töövahend, mis raamatukogude statistikale tuginedes toetab juhtimisotsuste tegemist. Projekt algas 2024. a suvel. Arendaja ei suutnud lõpetada haldusliidese arendust tähtajaks 06.01.2025, seetõttu lükatakse edasi platvormi kasutamise algus statistika kogumiseks. Esimesena hakkavad uues süsteemis statistikat esitama kooliraamatukogud 2025. a sügisel. Platvormist kujundatakse raamatukogude juhtimisinstrument, statistika ja andmete töötlemise ning kuvamise keskkond raamatukogudele, RaRa- le , KUMile ja avalikkusele. Projekti oodatav lõpptähtaeg on 30.06.2025. • Ettevalmistusfaasis olid ülejäänud kaks riikliku mõjuga projekti „Uus raamatukogusüsteem: e-kataloogi hankimine“ ja „Uus raamatukogusüsteem: raamatukogusüsteemi tarkvara hankimine“ (rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt), mis valmistavad ette suuremaid muudatusi Eesti raamatukogude töös konsolideerimaks tänaseid süsteeme ühele üle-eestilisele lahendusele aastatel 2026‒2027. • Erivajadustega kasutajate ligipääsetavuse probleemiga tegeleti süvendatult projektis „Veebiraamatukogu.ee üleviimine MIRKO e-laenutuse keskkonda“ (arendaja: NetGroup, rahastus: RaRa eelarve), keskkond avatakse kasutajatele koos DIGARi kasutuskeskkonna avalikustamisega 2025. a septembris. • RaRa sisetöö tõhustamiseks viidi lõpule projekt „Andmehalduse tarkvara rakendamine“ (rahastus: RaRa eelarve). • RaRa kliendihalduse tõhustamiseks ja CRM-süsteemi kasutuselevõtuks kliendiandmebaasina algatatud projekti arendaja on BCS Itera (rahastus: RaRa eelarve), algselt planeeritud lõpptähtaeg detsember 2024 lükkus tehniliste probleemide ja arendaja esialgselt hinnatud töömahu suurenemise tõttu 2025. a juunisse. • RaRa jaoks olid olulised uue digitaalarhiiviga seotud projektid „Digitaalarhiivi juurutamine“ ( Clarivate’i platvorm Rosetta, rahastus: RaRa eelarve) ja „Digitaalarhiivi kasutuskeskkond (digar.ee)“ (arendaja: ADM Interactive, rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt). Arenduste eesmärk on tagada Eesti digitaalse kultuuripärandi nõuetekohane pikaajaline säilitamine. Kõige suuremaks väljakutseks oli kehv andmekvaliteet, mille põhjuseks on 20 aastat kestnud käsitöönduslik arhiveerimine nõrga järelkontrolliga; andmemigratsioon ja järelkontroll on kavas lõpetada 2025. a septembriks. Projekti „Digitaalarhiivi kasutuskeskkond (digar.ee)“ arendus algas veebruaris 2024. Uus keskkond liidab DIGARi , DEA ja veebiarhiivi üheks tervikuks. Detailanalüüsi käigus selgunud täiendavate tööde vajaduse ja oodatust suurema töömahu tõttu valmib projekt 31.03.2025. Kasutuskeskkonna viimine IIIFi standardile võimaldab RaRa kogusid kuvada ka IIIF-raamistikku toetavates väliskeskkondades ja teiste asutuste kollektsioonides, mis suurendab RaRa kogude kasutust kogu maailmas. • Kirjastajaportaali arendust (rahastus: RaRa eelarve) alustati 2023. a novembris (arendaja: OÜ Merada ), suur osa arendusest sai valmis 2024. a lõpuks. Täisfunktsionaalsust ei suutnud arendaja aasta lõpus siiski tagada, oodatav lõpptähtaeg on 07.04.2025. Projekti raames uueneb kirjastajateenust pakkuv platvorm, kus erinevalt praegusest toimub automaatne digikoopiate standardnumbrite kinnitamine ja väljastamine ning säilituseksemplaride kehastuste kaupa digitaalarhiivi edastamine. Probleemiks osutus projektide esialgsest planeeritud lõpptähtajast mittekinnipidamine. Keskmiselt lükkub tähtaeg edasi kolm kuud. Põhjuseks on liiga optimistlike tähtaegade määramine projektide ettevalmistamise faasis ja piisava ajapuhvri puudumine, aga ka töömahu alahindamine pakkujate poolt RaRa süsteemide keerukuse tõttu, mille tulemusena arendajad pidid ajakava edasi lükkama. Ka ITO koostööpartnerite (RIT, Proact , RMIT) töö aeglus oli tähtaegade edasilükkumise põhjuseks. Kolme projekti puhul suurenesid arenduskulud, üheks põhjuseks on detailanalüüsi käigus selgunud täiendavad ärivajadused ja sellega seoses lisatööde tellimine. Realiseerus ka RaRa töötajate töökoormuse risk, mille tulemusena võtsid testimise ja valideerimisega seotud tegevused planeeritust rohkem aega. Samas saame tõdeda, et RaRa tagab hästi arenduste kvaliteedi ja täidab targa tellija funktsiooni; arenduste kvaliteedi tagab eesmärgistatud projektijuhtimine, laiapõhjaline testimissüsteem RaRa-s, hea koostöötahe erinevate üksuste vahel ning konstruktiivne koostöö arendajatega. 12. Organisatsioon ja personal Seisuga 31.12.2024 oli meie töötajate keskmine arv 197,7 (2023. a 201,5) ning töötajate arv 191 (2023. a 200). 2024. a asus rahvusraamatukogus tööle 12 töötajat (2023. a 31) ja lahkus töölt 21 (2023. a 18). Värbamiskonkurssidel osales keskmiselt 29 kandidaati (2023. a 25), sh minimaalse kandidaatide arvuga konkursil 5 (2023. a 8) ja maksimaalse kandidaatide arvuga konkursil 74 (2023. a 71) inimest. Tunnetuslikult on võtmeametikohtade konkurssidel osalenud vähem kompetentseid kandidaate kui varasematel aastatel. Osaliselt on tegemist allajäämisega palgakonkurentsis, kuid suundumus viitab ka vajadusele tegeleda tööandja brändingu arendamisega. 2024. a oli töötajate koguvoolavus 11% (2023. a 8,9%) ning vabatahtlik personalivoolavus 7% (2023. a 2%). RaRa töötajate keskmine vanus oli 50,75 aastat (2023. a 50,25) ja keskmine staaž 15,6 aastat (2023. a 15,5). RaRa töötajatest 82% (2023. a 83%) on kõrgharidusega, sh teise taseme kõrgharidusega (magistri- ja doktorikraad) 58% (2023. a 76%). RaRa töötajate keskmine palk 2024. a oli 1977 eurot (2023. a 1904) ja mediaanpalk 1800 eurot (2023. a 1750). Rahvusraamatukogu peab väga oluliseks organisatsiooni head tööõhkkonda, kolleegide omavahelist head läbisaamist ja töökorraldust, mis aitab töötajatel parimal võimalikul moel ühitada töö- ja pereelu. Sellega seoses on oluline märkida, et uuendasime möödunud aastal edukalt juba 2022. a saadud peresõbraliku tööandja kuldmärgist. RaRa toetab oma inimesi tervise edendamisel, jätkasime töötajate sportimise toetamist ning samuti pakume soovijatele tööandja täiendavat tervisekindlustust. Peame väga oluliseks ka töötajate vaimset toetamist ning kasutame selleks pidevalt veebilehel peaasi.ee pakutavaid vahendeid. Möödunud aastal liitus RaRa tervist edendavate töökohtade programmiga. Töötajate koolitus ja arendamine on meie eesmärkide saavutamises jätkuvalt olulise tähtsusega, 2024. a oli keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 6 (2023. a 5,4). Töötajate rahulolu organisatsiooni ja juhtimise erinevate valdkondadega oli 83% (2023. a 86%). 2024. a peatati kokkuleppel peadirektoriga kõik personaliteenuse ja -juhtimise arendustööd, kuna soovisime, et kolleegidel oleks võimalik keskenduda rekonstrueerimise ja Tõnismäe maja teenuste ülesehitamisega seotud projektidele ja tegevustele. Organisatsiooni arendamisel keskenduti aasta jooksul teenusepõhise juhtimise protsesside digitaliseerimisele. Tegevuskava, projektide ja planeerimistegevused viidi Atlassiani tooteperekonna rakendustesse, seeläbi on terves organisatsioonis igal ajahetkel olemas tööde tähtaegade ja eesmärkide info. Läbi viidi laiapõhjaline teenuste analüüs, mille eesmärk oli dubleerivate protsesside ühendamine, juhtimis- ja protsessikulude optimeerimine ning teenuste portfelli korrastamine. Analüüsi tulemusena vähenes RaRa teenuste arv: 2023. a 44 teenust, 2024. a lõpus 35 teenust. 13. Rahvusvaheline koostöö • Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents ( Conference of Directors of National Libraries , CDNL); • Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents ( Conference of European National Librarians , CENL), CENLi juurde loodud tehisintellekti arendamise töögrupp (CENL AI in Libraries Working Group); • Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (International Federation of Library Associations and Institutions , IFLA): rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section ), statistika ja tulemuslikkuse hindamise sektsioon ( Statistics and Evaluation Section ); • kataloogimisstandardi RDA Euroopa huvigrupp ( European RDA Interest Group, EURIG ); • OCLC egiidi all tegutsev rahvusvahelise virtuaalse autoriteetfailiga tegelev VIAF Nõukogu ( VIAF Council ); • Euroopa riikide rahvaraamatukogusid kureerivate asutuste koostööfoorumi (NAPLE) e-raamatu töörühm; • Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonnad ‒ kogude komplekteerimine ja kultuurivahetus; • standardnumbrite rahvusvahelised keskused: Rahvusvaheline ISBN Agentuur (International ISBN Agency), Rahvusvaheline ISSN Keskus (ISSN International Centre ), ISMN Agentuur (International ISMN Agency); • Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Dokumentatsioonikeskus ( European Centre for Parliamentary Research and Documentation , ECPRD); • rahvusvaheline andmekogu RILM – muusikakirjanduse annoteeritud andmebaas; • Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organization , WIPO) ‒ kogude komplekteerimine ja pimedate raamatukogus toodetud venekeelsete heliraamatute kättesaadavaks tegemine; • Euroopa Teadusraamatukogude Ühing ( Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche , LIBER): LIBERi autoriõiguse töögrupp (LIBER Copyright & Legal Matters Working Group); • Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium (International Internet Preservation Consortium , IIPC); • IIIF Konsortsium (IIIF Consortium , IIIF-C); • Ex Librise toodete kasutajate koostöövõrgustik (International Group of Ex Libris Users , IGeLU ); • autoriõiguse koostöövõrgustik (Europeana Copyright Community). FINANTSNÄITAJAD (tuhandetes eurodes) 202 4 202 3 Bilansimaht 87 259 61 554 Käibevara 13 110 8 126 Põhivara 74 148 53 428 Lühiajalised kohustised 10 693 6 003 Netovara 76 566 55 552 Müügitulu 124 134 Eraldised riigieelarvest 10 144 10 257 Muud sihtfinantseeringud 26 705 31 194 Tegevuskulud 16 341 16 647 Tulem 21 014 25 051 SUHTARVUD 202 4 2023 Käibevara/lühiajalised kohustised 123% 135% Põhivara/bilansimaht 85% 87% Netovara/bilansimaht 88% 90% Müügitulu/ tegevustoetuste – ja sihtfinantseerimise tulu 0% 0% 2023. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 201 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 637 126 eurot. Peadirektori töötasu oli 98 728 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2023. aastal kokku 10 363 eurot. 202 4 . aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 198 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 641 617 eurot. Peadirektori töötasu oli 89 738 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 202 4 . aastal kokku 10 250 eurot. R aamatupidamise aastaaruanne Bilanss ( eurodes ) AKTIVA (vara) lisa 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Käibevara Raha 2 4 608 757 7 366 696 Finantsinvesteeringud 3 8 000 000 0 Nõuded ja ettemaksed 4 487 195 756 018 Varud 14 50 5 3 229 Käibevara kokku 13 110 457 8 125 943 Põhivara Materiaalne põhivara 6 72 405 336 52 258 061 Immateriaalne põhivara 7 1 742 983 1 170 050 Põhivara kokku 74 148 319 53 428 111 AKTIVA (vara) KOKKU 87 258 776 61 554 054 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 8 10 692 776 6 002 534 Lühiajalised kohustised kokku 10 692 776 6 002 534 Kohustised kokku 10 692 776 6 002 534 Netovara 76 566 000 55 551 520 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 87 258 776 61 554 054 Tulemiaruanne ( eurodes ) lisa 202 4 20 2 3 Müügitulu 10 124 015 134 309 Tegevustoetus 10 143 625 10 257 363 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 11 25 427 409 29 725 606 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 11 1 277 540 1 468 640 sh välisabi 120 739 112 578 Muud tegevustulud 10 436 17 760 Kokku tegevustulud 36 983 025 41 603 678 Kaubad, toore, materjal ja teenused (majandamiskulud ) 1 2 -4 144 244 -4 408 073 Mitmesugused tegevuskulud 1 3 -5 261 513 -5 543 499 Tööjõukulud 1 4 -6 267 364 -6 291 593 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 6 , 7 -668 019 -403 606 Kokku tegevuskulud -16 341 140 -16 646 771 Tegevustulem 20 641 885 24 956 907 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 372 59 5 93 561 Finantstulud ja –kulud kokku 372 59 5 93 651 Aruandeaasta tulem 21 014 48 0 25 050 558 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 202 4 202 3 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 20 641 885 24 956 907 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 , 7 668 019 403 606 Põhivara soetamiselt käibemaksukulu 4 677 412 4 952 983 Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 11 -25 427 409 -29 725 606 Kasum/kahjum põhivara müügist 0 0 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 266 807 901 501 Varude muutus -11 27 6 625 Põhitegevusega seotud võlgade ja ettemaksete muutus 620 352 163 435 Kokku rahavood põhitegevusest 1 435 79 0 1 653 451 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel tasutud -28 418 623 -26 752 767 müügist laekunud 0 0 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara soet amiseks 31 852 299 30 521 214 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -8 000 000 0 Laekunud intressid ja muu finantstulu 372 595 93 651 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 193 729 3 862 098 Rahavood kokku -2 757 939 5 515 549 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 7 366 696 1 851 147 Raha ja selle ekvivalentide muutus -2 757 939 5 515 549 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 4 608 757 7 366 696 Ne tovara muutuste aruanne (eurodes) Akumuleeritud tulem Netovara kokku 31.12.202 2 30 500 962 30 500 962 Aruandeaasta tulem 25 050 558 25 050 558 31.12.202 3 55 551 520 55 551 520 Aruandeaasta tulem 21 014 48 0 21 014 48 0 31.12.202 4 76 566 00 0 76 566 00 0 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke ning lühiajalisi deposiite . Rahavoogude a ruande põhitegevuse koostamisel on kasutatud kaudset meetodit, investeerimis ja finantseerimistegevuse rahavoogudel otsest meetodit . Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata nõudeid kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest , hinnates iga arve laekumise tõenäosust võimalusel eraldi . Leppetrahvide arvestus toimub bilansiväliselt. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 10 000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 10 000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: H ooned 2 - 5 % aastas M asinad ja seadmed 10 - 5 0% aastas Transpordivahendid 20% aastas Info- ja kommunikatsioonivahendid 20 - 50% aastas M uu inventar 10 - 25% aastas Teav ikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 10 000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 1 0 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina . Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Toetused , sh sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja põhivara soetuseks Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud e urodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha 31.12.202 4 31.12.202 3 Sularaha kassas 792 1 164 Raha arvelduskontodel 4 607 965 7 365 532 Kokku 4 608 757 7 366 696 Raha arvelduskontodel rida sisaldab järgmisi Coop Pan k AS-iga sõlmitud lühiajalisi tähtajalise hoiuse lepinguid : tähtajaline hoius summas 500 000,00 eurot, tähtajaga 28.02.2025, intressimääraga 2,70% aastas tähtajaline hoius summas 1 000 000,00 eurot, tähtajaga 31.03.2025, intressimääraga 3,18% aastas Lisa 3 Finantsinvesteeringud F inantsinvesteeringute all summas 8 000 000,00 eurot kajastab Ra hvusraamatukogu järgmisi Coop Pank AS-iga sõlmitud tähtajalise hoiuse lepingu id : tähtajaline hoius summas 3 000 000,00 eurot, tähtajaga 31.05.2025, intressimääraga 3,18% aastas tähtajaline hoius summas 2 000 000,00 eurot, tähtajaga 05.08.2025, intressimääraga 3,28% aastas tähtajaline hoius summas 3 000 000,00 eurot, tähtajaga 22.09.2025, intressimääraga 3,51% aastas Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Nõuded ostjate vastu 78 374 106 735 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -93 -62 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 14 451 12 564 Sihtfinantseerimise nõuded 11 25 791 309 855 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 352 0 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 368 320 326 894 Muud lühiajalised nõuded 0 32 Kokku 487 195 756 018 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 5 Maksud 31.12.202 4 31.12.20 2 3 lisa ettemaks võlg ettemaks võlg Ettemaksukonto 4 14 451 12 564 0 Käibemaks 21 884 0 38 025 Erisoodustuste tulumaks 3 780 0 2 497 Üksikisiku tulumaks 75 967 0 69 731 Sotsiaalmaks 140 801 0 130 636 Töötuskindlustusmaks 8 997 0 8 536 Kogumispensioni makse 5 409 0 5 365 Kokku ettemaksed 4 14 451 12 564 0 Kokku võlad 8 256 838 0 254 790 Lisa 6 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Infotehno-loogia ja muu inventar Kunsti-väärtused Teavikud Ette-maksed ja lõpetamata põhivara Kokku Soetusmaksumus 31.12.202 3 666 017 16 986 885 260 244 487 152 71 160 5 638 455 36 328 294 60 438 207 Akumuleeritud kulum 31.12.202 3 0 -7 522 792 -252 333 -405 021 0 0 0 -8 180 146 Jääkmaksumus 31.12.202 3 666 017 9 464 093 7 911 82 131 71 160 5 638 455 36 328 294 52 258 061 Ostud ja parendused 0 0 0 93 455 0 160 755 20 312 909 20 567 119 Arvestatud kulum 0 -358 628 -7 911 -81 650 0 0 0 -448 189 Mahakandmine 0 0 0 -2 413 0 -1 511 0 -3 924 Ümberklassifitseerimine 0 7 051 453 0 0 0 0 -7 051 453 0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 32 269 0 32 269 Soetusmaksumus 31.12.202 4 666 017 24 038 338 260 244 352 842 71 160 5 829 968 49 589 750 80 808 319 Akumuleeritud kulum 31.12.202 4 0 -7 881 420 -260 244 -261 319 0 0 0 -8 402 983 Jääkmaksumus 31.12.202 4 666 017 16 156 918 0 91 523 71 160 5 829 968 49 589 750 72 405 336 Rahvusraamatukogu hoone renoveerimisprojekti raames tehtud töödest lisandus lõpetamata põhivarasse 202 4 . aastal 20 312 909 eurot. Rahvusraamatukogu hoone maksumusse kapitaliseeriti 202 4 aastal lõpetamata põhivaradest: teed ja platsid maksumusega 192 266 eurot vundamen did ja aluspõrandad 1 116 279 eurot kandvad vaheseinad- ja postid ning vahe- ja katuselaed 2 502 861 eurot vee- ja kanalisatsioonitrassid 2 028 eurot välisseinad ja fassaad ning välisseinte sooja-, hüdro- ja heliisolatsioon 523 870 eurot rõdud ja terrassid 97 366 eurot sisemised mittekandvad vaheseinad ja vooderdused ning sisese i nte sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon 1 556 583 eurot hoonesisene veevarustus 477 500 eurot hoonesisene kanalisatsioon summas 582 700 eurot Kogumaksumusega 7 051 453 eurot. Teavikute ostmiseks kulus 2024 aastal 160 755 eurot . Rahvusraamatukogule annetati t eavikuid aruandeperioodil summas 32 269 eurot (lisa 11 ) . Teavikute ostmiseks kulus 2023 aastal 171 211 euro t ning samal aastal annetati teavikuid Rahvusraamatukogule summas 71 923 eurot (lisa 11 ). Lisa 7 Immateriaalne põhivara Tarkvara Muu immateriaalne põhivara Kasutusele võtmata tarkvara Kokku Soetusmaksumus 31.12.202 3 1 490 931 135 321 8 400 1 634 652 Akumuleeritud kulum 31.12.202 3 -446 025 -18 576 0 -464 601 Jääkmaksumus 31.12.202 3 1 044 906 116 745 8 400 1 170 051 Ostud ja parendused 0 0 788 838 788 838 Arvestatud kulum 202 4 -190 019 -25 887 0 -215 906 Soetusmaksumus 31.12.202 4 1 490 931 135 321 797 238 2 423 490 Akumuleeritud kulum 31.12.202 4 -636 044 -44 463 0 -680 507 Jääkmaksumus 31.12.202 4 854 887 90 858 797 238 1 742 983 Tarkvara kasutuselevõtt sõltub tema valmiduse astmest. Enamik 2024 aastal alustatud projektidest on finantseeritud ja planeeritud kestma 2024-2025 ning nende valmimine ja kasutuselevõtt toimub 2025 aasta jooksul L isa 8 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.202 4 31.12.202 3 Võlad tarnijatele 3 153 370 5 662 816 Võlad töövõtjatele 54 989 60 032 Maksuvõlad 5 256 838 254 790 Muud viitvõlad 223 135 Muud kohustised 97 285 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 11 7 227 259 24 476 Kokku 10 692 776 6 002 534 Lisa 9 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 20 2 4 202 3 Parkla 0 0 Ruumide rent ja majandamine 863 453 Kokku 10 863 453 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 202 4 202 3 Asenduspinna rent 1 100 931 1 085 714 Ruumide rent 278 130 274 712 Sõidukid 595 2 913 Kontoritehnika 420 420 Kokku 1 380 076 1 363 759 Järgmiste perioodide kasutusrendi kulu mittekatkestatavatest lepingutest lisa 202 4 202 3 Ruumide rent, 12 kuu jooksul 1 322 930 1 536 777 Ruumide rent, 1-5 aasta jooksul 2 570 589 2 017 619 Ruumide rent, 6 aastat ja enam 1 874 388 1 328 996 Kokku 5 767 907 4 883 392 Renoveerimistööde ajaks on Eesti Rahvusraamatukogu sõlminud lepingud asenduspindade rendiks : Narva mnt 1 1 - teeninduspin d ja kontoriruumid – tulevaste perioodide rent mittekatkestatavas osas summas 530 tuh eurot ; kogude hoidla 143 tuh euro t ning Solarise Keskuses oleva pinna rendi kohustus mittekatkestatavas osas 7 tuh eurot . L isa 10 Müügitulu 202 4 202 3 Müügitulu tululiikide lõikes Lisa summa summa Kirjastusteenused 42 306 34,1% 25 030 18,6% Koolitused 22 388 18,1% 21 809 16,2% Köitmine ja restaureerimine 18 150 14,6% 28 023 21,0% Digiteerimine, skaneerimine 12 356 10,0% 7 373 5,5% Konverentsiteenus 10 728 8,6% 7 977 5,9% Raamatute laenutusteenus 7 851 6,3% 36 728 27,4% Infoteenused 5 431 4,4% 6 219 4,6% Muud 3 942 3,2% 697 0,5% Üüritulu ja parkimisplatsi rent 9 863 0,7% 453 0,3% Kokku 124 015 100% 134 309 100% Lisa 11 S ihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine Lisa 202 4 202 3 Kultuuriministeerium 25 395 140 29 650 869 Annetatud teavikud 6 32 269 71 923 Koninklijke Bibliotheek 0 8 928 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 -6 114 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 25 427 409 29 725 606 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 202 4 202 3 Kultuuriministeerium 1 222 085 1 353 065 Euroopa Komisjon 45 552 25 882 Eesti Kultuurkapital 5 935 0 Tartu Ülikool 2 600 8 980 Haridus- ja Noorteamet 960 45 240 Muud 514 261 Koninklijke Bibliotheek -106 24 897 Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 0 12 500 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 0 -2 185 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 277 540 1 468 640 S aadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodusta b enamuse Kultuuriministeeriumi toetus ed . Ku ltuuriministeeriumilt saadi 202 4 . aastal sihtfinantseeringut Rahvusr aamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 31 866 572 eurot , sh 5 000 000 eurot innovatiivsete lahenduste arendamiseks ning 623 913 eurot tegevuskuludeks asenduspinnal . Massdigiteerimise projekti eest saadi toetust 1 305 000 eurot. E-raamatukogu arendamist toetati 235 867 euroga. Legacy süsteemi asendamise jaoks saadi toetust 140 100 eurot. Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimist toet ati 35 000 euro ga . Digiarhiivi toetus oli summas 175 000 eur ot. Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi projekti toet us oli 50 000 euro t . Lisaks väikse m sihtotstarbeli ne toetus. Kultuuriministeeriumilt saadi 2023. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 31 964 295 eurot, sh 1 767 609 eurot tegevuskuludeks asenduspinnal. E-raamatukogu arendamist toetati 232 000 euroga. Uue raamatukogusüsteemi detailianalüüsi jaoks saadi toetust 147 060 eurot. Digiteerimiskava 2.0 elluviimist toetati 192 712 euroga. Digiarhiivi toetus oli summas 175 000 eurot. URRAMi laenutusmasina funktsionaalsuse täiendarenduste teostamise toetus oli 34 680 eurot. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Sihtfinantseerimise nõuded 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Euroopa Komisjon 25 791 0 Kultuuriministeerium 0 281 900 Koninklijke Bibliotheek 0 19 067 Haridus- ja Noorteamet 0 8 888 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 25 791 309 855 Sihtfinantseerimise ettemakse d 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Kultuuriministeerium 7 193 014 0 Haridus- ja Noorteamet 28 245 0 Eesti Kultuurkapital 6 000 4 200 Euroopa Komisjon 0 19 762 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 0 514 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 7 227 259 24 476 Lisa 1 2 Majandamiskulud 202 4 202 3 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -1 847 995 -1 856 789 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 129 727 -1 231 269 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -728 758 -697 214 Administreerimiskulud -105 383 -152 264 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -78 446 -82 958 Tervise edendamise kulud -48 828 -46 193 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -45 323 -76 758 Koolitused -42 153 -80 091 Lähetused -29 462 -85 596 Inventar ja inventari remondikulud -21 796 -18 139 Sõidukite majandamiskulud -10 424 -18 254 Muud -55 949 -62 548 Kokku -4 144 244 -4 408 073 Lisa 1 3 Mitmesugused tegevuskulud 20 2 4 20 2 3 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -5 260 504 -5 536 843 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -93 -3 062 Muud tegevuskulud -916 -3 594 Kokku - 5 261 513 -5 543 499 Lisa 1 4 Tööjõukulud 20 2 4 20 2 3 Töötasud kokku -4 661 351 -4 672 003 Erisoodustused -21 455 -26 563 Sotsiaalkindlustusmaksed -1 584 558 -1 593 027 Kokku -6 267 364 -6 291 593 Kõrgharidusega kultuuritöötajad 117,51 120,94 Juhid 17 15,42 Keskastmespetsialistid 33,61 36,61 Nooremspetsialistid 3,08 4 Tippspetsialistid 25,46 23,48 Töölised 1 1 Keskmine töökohtade arv 197,66 201,45 202 4 20 2 3 Peadirektori tasud 89 738 98 728 Nõukogu liikmete tasud 10 250 10 363 Kokku 99 988 109 090 Lisa 1 5 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatuko gu ei ole seotud osapooltega 202 4 . aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud on avalikustatud lisas 1 4 . Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta arua nne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt . aprillil 202 5 . aastal. Peadirektor: ......................................... Martin Öövel Nõukogu esimees : .......................................... EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NÕUKOGU OTSUS Tallinn 29.04.2025 Nr 1-1/3 Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruande 2024 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõike 1 punktile 7, Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: kinnitada Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2024 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Vilja Toomast Nõukogu esimees Lisad: 1. Eesti Rahvusraamatukogu majandusaasta aruanne 2024  KPMG Baltics OÜ Telephone +372 6 268 700 Ahtri 4 Internet www.kpmg.ee Tallinn 10151 Estonia SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Eesti Rahvusraamatukogu nõukogule Arvamus Oleme auditeerinud Eesti Rahvusraamatukogu (asutus) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2024, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab eespool mainitud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon sisaldab tegevusaruannet, kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: KPMG Baltics OÜ, an Estonian limited liability company and a member firm of the KPMG network of independent member firms affiliated with KPMG International Cooperative (“KPMG International”), a Swiss entity. Reg no 10096082.  • teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; • omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; • teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; • hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mistahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. Tallinn, 1. aprill 2025 /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Andris Jegers Margarita Vladimirskaja Vandeaudiitori number 171 Vandeaudiitori number 761 KPMG Baltics OÜ Audiitorettevõtja tegevusluba nr 17 Ahtri 4, 10151 Tallinn 2  Eesti Rahvusraamatukogu m ajandusaasta aruanne 01.01.202 4 - 31.12.202 4 Registrikood: 74000139 Aadress: Tõnismägi 2 15189 Tallinn Telefon (info): 372 630 7 100 Elektronpost: [email protected] Kodulehekülg: www.rara.ee Peadirektor: Martin Öövel Audiitor: KPMG Baltics OÜ SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u Tegevusaruanne PAGEREF _Toc194080069 \h 3 1. Aasta lühiülevaade PAGEREF _Toc194080070 \h 3 2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine PAGEREF _Toc194080071 \h 5 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus PAGEREF _Toc194080072 \h 6 4. Raamatukogu kasutamine PAGEREF _Toc194080073 \h 13 5. Kogud ja säilitamine PAGEREF _Toc194080074 \h 18 6. Humanitaarraamatukogu PAGEREF _Toc194080075 \h 22 7. Parlamendiraamatukogu PAGEREF _Toc194080076 \h 23 8. Pimedate raamatukogu PAGEREF _Toc194080077 \h 24 9. Hoiuraamatukogu PAGEREF _Toc194080078 \h 25 10. Hariduskeskus PAGEREF _Toc194080079 \h 26 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade PAGEREF _Toc194080080 \h 28 12. Organisatsioon ja personal PAGEREF _Toc194080081 \h 29 13. Rahvusvaheline koostöö PAGEREF _Toc194080082 \h 30 Raamatupidamise aastaaruanne PAGEREF _Toc194080083 \h 33 Bilanss PAGEREF _Toc194080084 \h 33 Tulemiaruanne PAGEREF _Toc194080085 \h 35 Rahavoogude aruanne PAGEREF _Toc194080086 \h 36 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted PAGEREF _Toc194080087 \h 38 Lisa 2 Raha PAGEREF _Toc194080088 \h 42 Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed PAGEREF _Toc194080089 \h 42 Lisa 5 Maksud PAGEREF _Toc194080090 \h 43 Lisa 6 Materiaalne põhivara PAGEREF _Toc194080091 \h 44 Lisa 7 Immateriaalne põhivara PAGEREF _Toc194080092 \h 45 Lisa 8 Võlad ja ettemaksed PAGEREF _Toc194080093 \h 46 Lisa 9 Kasutusrent PAGEREF _Toc194080094 \h 46 Lisa 10 Müügitulu PAGEREF _Toc194080095 \h 47 Lisa 11 Sihtfinantseerimine PAGEREF _Toc194080096 \h 47 Lisa 12 Majandamiskulud PAGEREF _Toc194080097 \h 49 Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud PAGEREF _Toc194080098 \h 49 Lisa 14 Tööjõukulud PAGEREF _Toc194080099 \h 49 Lisa 15 Seotud osapoolte tehingud PAGEREF _Toc194080100 \h 50 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne PAGEREF _Toc194080101 \h 51 Majandusaasta aruande allkirjad PAGEREF _Toc194080102 \h 52 Tegevusaruanne 1. Aasta lühiülevaade • 2024. aasta oli Eesti Rahvusraamatukogule (RaRa) raamatukoguhoone rekonstrueerimise aasta. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO püsis graafikus ja hoone antakse RaRa- le üle 01.09.2025, sellest ajast taastub RaRa halduskulude katmise kohustus. • Riik kinnitas hoone sisustamiseks vajaliku rahastuse, mis jaguneb järgnevalt: sisustuseelarve 16 554 000 eurot , mis jaguneb RARA 11 594 964 eurot ja RA 4 959 036 eurot . Jätkusid hoone avamiseks vajalikud arendustegevused ja koostööprojektid. • Asendusruumide kulude katteallikate puudumise tõttu loobub RaRa neist ruumidest. Narva mnt hoone üürileping lõpetatakse 01.11.2025 ja teavikute laopindade üürileping lõppeb 01.04.2025. RaRa osutab kuni Tõnismäe hoone avamiseni 2027. a mais kõiki teenuseid e-kanalites, parlamendiraamatukogus, pimedate ja hoiuraamatukogus ning Solarises. • Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskusena käivitas RaRa laiapõhjalise rahvaraamatukogude reformi projekti, milles keskendutakse koostöö edendamisele, struktuursete eesmärkide seadmisele ning toime- ja koostöömudeli kujundamisele. • Algasid raamatukogureformi elluviimise eeltingimuse ‒ ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi arendamise eeltegevused. E-kataloogi hange kuulutati välja ja arendus algab 2025. a aprillis. • MIRKO platvormi täiendava teenusena arendati pimedate raamatukogu veebiraamatukogu lahendust, mis valmib 2025. a esimesel poolaastal. • MIRKO teenuse peamine probleem on litsentside vähesus, mille põhjuseks on üleriigilise teenuse rahastuse ebapiisavus. Probleem väljendub soovitusindeksi languses (2023. a 53%, 2024. a 30%). 2025. a on kavas jätkata lahenduse otsimist koostöös Kultuuriministeeriumi (KUM), kohalike omavalitsuste, kirjastuste liidu ja kirjastajatega. • Käivitus üleriigilise raamatukogude statistika ja tulemuste analüüsi keskkonna RAJU arendus. Lahendus valmib 2025. a juunis. • Avalikustati üleriigilise raamatukogusüsteemi e-kataloogi hange, arendus algab 2025. a aprillis ja valmib 2026. a esimesel poolaastal. • Laienes RaRa digihumanitaaria valdkonda ning andmete taas- ja ristkasutamist edendav tegevus. Algas innovatsiooniprojekti „Automaatne kataloogimine ja märksõnastamine“ arendus. Toimus laiapõhjaline koostöö Eestis ja välismaal ning valdkondlik tegevus sai üleriigilise tunnustuse: Andmepärli 2024. a konkursil saadi parima andmeloo auhind. • Hea meel on selle üle, et ka piiratud ruumide ja kogudega on RaRa kasutus püsinud üle ootuste kõrge: klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 85% (2023. a 88%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud. • 2024. a kasvas kojulaenutuste arv 7,1%; laenutusi oli 36 139, mis on 2408 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2023. a 33 731). Aasta sihttasemeks seatud 33 801 ületati 2338 laenutusega. • Teenuste turundamine suurendas otsinguportaali kasutamist ja Tippteadja konsultatsiooni reklaamikampaania tõi 2024. a selge sõnumi auhinna (parim tarbetekst koos tarbepildiga). Samal konkursil saime auhinnalise koha ka sisuka tegevuse eest RaRa Facebooki-lehel. • RaRa pälvis Eesti suurimal loovuskonkursil Kuldmuna integreeritud kommunikatsiooni kampaania kategoorias peaauhinna ehk Kuldmuna kampaania „Näitus otsib kunstnikku“ eest. • RaRa digikogude kasutus on endiselt kõrge. Otsinguportaali ja RaRa teadusandmebaaside kasutus kasvas võrreldes 2023. a-ga üle 44%, digitaalarhiivi DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 163,6%. • Kultuuriministeeriumi digipöörde projektide raames toimusid digiteenuste arendused: DIGARi kasutajakeskkonna uuendamise projekt viiakse ellu 2025. a ning jätkus digitaalarhiivi andmete migratsioon, mis viiakse lõpule 2025. a septembriks. • Raamatukoguhoidjate kutsekoolituses lõpetas 2023/2024. a lend. Koolituse protsesse analüüsiti põhjalikult ning muudatused viidi õppeprogrammi, seetõttu oli koolitus veelgi kvaliteetsem, mida kinnitab ka osalejate hinnang: soovitusindeks on 98,2%. • Kirjastajaportaali kaudu väljastatud raamatute standardnumbrite ( ISBNide ) arv ning sellega seoses ka digitaalsete säilituseksemplaride arv rohkem kui kahekordistus. Muutuse põhjustasid kolm kirjastust, kes kasutavad raamatute tootmiseks tehisintellekti. Standardnumbrite väljastamise tingimused ja protsess on kavas automatiseerida 2025. a. Suur osa teenuse tegevustest oli seotud Kirjastajaportaali arendusega. • Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel) on 32%. RaRa digiteeris kokku 742 140 lk ja eesmärk täideti 106%- lt ; segmenteeriti 408 473 lk, eesmärk täideti 102%- lt . • 2024. a õnnestumiste hulka kuuluvad RaRa traditsioonilised üritused, mis aitavad raamatukoguteenuseid ja kogusid sihtrühmadele tutvustada: emakeelepäeva konverents „Rikka eesti keele mur (d) ekohad “ ning XIX oskuskeelepäeva konverents „Meie, teie ja nende (oskus)keel“. Jätkusid ürituste sarjad „Räägime raamatutest“, „Kirjanikud keskpunktis“ ja „Põnevikusõprade klubi“. • Edukas oli meediapädevuse valdkonna arendamine ja koostöösuhete loomine. Käivitus neli aastat kestev meediahariduse projekt MeediaRadar , mis on suunatud raamatukogutöötajate ja vanemaealiste muukeelsete inimeste koolitamisele. • RaRa digipöörde eesmärk on pärandvara vähendamine ja kasutajasõbralike teenuste kujundamine. IT-portfellis oli aruandeaastal 11 projekti. Arenduste peamine probleem oli esialgselt määratud lõpptähtaegade pikenemine keskmiselt kolm kuud. RaRa võtmenäitajad Mõõdik Muutus 2023 (%) Tulemus 2024 Tulemus 2023 Tulemus 2022 Kasutajate rahulolu Soovitusindeks, RaRa (%) ‒3,4 85,00 88,00 82,99 Raamatukogu kasutamine Külastuste arv ‒5,7 65 175 69 095 60 475 Otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamine 44,9 460 618 329 044 301 580 DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 163,6 5 103 664 1 936 144 1 864 511 Kodulehe külastused 37 448 760 327 548 291 789 Digikogude maht Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel; %) 6,7 32 30 25 Üleriigiline laenutusteenus MIRKO „Raamatud liikuma“ soovitusindeks (%) ‒15,5 71 84 73,33 E-väljaannete soovitusindeks (%) ‒3,4 30 53 ‒ Üle-eestiline laenutuste arv 47,1 3468 2357 904 E-väljaannete laenutuste arv 34,3 141 365 105 254 ‒ 2. Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimine Rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueerimine kulges ootuspäraselt. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO püsis graafikus. Ehitusfaasi lõppedes annavad RKAS ja Ehitus5Eco hoone RaRa- le üle 01.09.2025, sellest ajast taastub RaRa halduskulude katmise kohustus. 13.09.2024 andis Kultuuriministeerium teada, et Tõnismäe hoone sisustusraha katteallikas on olemas. Sisustusraha eraldamine jaguneb järgnevalt: RaRa (KUM) sisustuseelarve 16 554 000 eurot ja Rahvusarhiivi (HTM) sisustuseelarve 4 959 036; kokku on summa 22 713 036. Seoses investeeringute laekumise graafikuga ja asendusruumide kulude katteallikate puudumisega kinnitati üleminekuperiood, mis tähendab RaRa asendusruumidest loobumist. RaRa Narva mnt hoone üürileping lõpetatakse 01.11.2025 ja teavikute laopindade leping lõppeb 01.04.2025. Tõnismäe hoone kasutuselevõtu eeltingimuseks olevate summade eraldamise ajakavaga seoses otsustati sulgeda RaRa 19 kuuks (novembrist 2025 kuni maini 2027). RaRa osutab sel perioodil kõiki teenuseid e-kanalites, parlamendiraamatukogus, pimedate ja hoiuraamatukogus ning Solarises. Sisustuskulude kasutus jaguneb järgmiselt: 2026. a 9 020 886 eurot ja 2027. a 7 233 785 eurot. RaRa on sisustuseelarve kasutuse jaganud kaheks etapiks, arvestades projektide elluviimisel eesmärgiga avada hoone avalikkusele täielikult toimivana 2027. a mais. Rahastusotsusest tulenevalt toimusid koostöös partneritega kogude logistikakeskusest tagasikolimise plaani läbirääkimised. Kolimine algab 01.02.2025, täiendavalt kooskõlastati ehitajaga teavikute ajutised paigutuskohad Tõnismäe hoones. Teavikute hoidlatesse kolimise kava sõltub laoriiulite valmimisest, eeldatavalt saab sellega alustada 2025. a lõpus. Uuendatud hoones on RaRa eesmärk mitmekordistada külastajate arvu, sihiks on 3000 külastust päevas. Raamatukogu tegevusi planeerides tuginetakse neljale põhifunktsioonile: avalik raamatukoguteenus, hariduskeskkond, kultuurikeskkond ja sündmuskeskkond, mis ühiselt sünergias toimides võimaldab kujundada unikaalse kõigile avatud avaliku ruumi. 2024. a tegevusi saab iseloomustada märksõnaga planeerimine. Kinnitati Tõnismäe hoone teeninduskorralduse põhimõtted: planeeritult on raamatukogu tulevikus avatud E‒P 8.00‒22.00, täiendavalt on piiratud ala avatud 24/7 ajaraamis. Teenuste planeerimisel oli olulisel kohal iseteenindusliku raamatukogu ja ligipääsetavuse põhimõtete kinnitamine. Laiemas tähenduses moodustub iseteeninduslik raamatukogu füüsilise ja virtuaalse ruumi kooskõlas, kus teavikute laenamine ja tagastamine toimub kooskõlas majaplaani, avakogu juhi, iseteenindusautomaatide, broneerimissüsteemi ja kodulehega. Kaardistati teenuste pakkumiseks vajalikud IT-projektid, täpsustati eelnevalt planeeritud eelarveid ning kinnitati hangete ajakava. Vastavalt eelarve väljamaksetele on kavas hangete väljakuulutamisega alustada 2025. a sügisel. Töötati välja RaRa sündmus- ja konverentsiteenuse visioon, mille eesmärk on toimida isemajandavalt, teenida piisavalt tulu oma otseste tegevuskulude katmiseks ning toetada sellele lisaks ka RaRa üldist tegevust ja organisatsiooni teiste eesmärkide saavutamist. Aruandeaastal algas teenuse pakkumine piiratud mahus, mis võimaldab alustada suuremas mahus tegevusega 2025. a septembris. Kultuurikeskkonda ette valmistavad tööd toimusid vastavalt 2023. a valminud visioonile. 2024. a käivitati 10 alamteema projekti. Tegevused, mida finantseeritakse sisustuseelarvest, on vastavalt planeeritud 2026. ja 2027. a-sse, koostatud on kulude jaotus ning töökava. Lepingud ja hanked valmistatakse ette ning kuraatorid alustavad tööd 2025. a. Lisaks kultuurikeskkonna sisuprojektide käivitamisele võeti 2024. a fookusesse hariduskeskuse ning terve hoone kujundamine kõigile avatud haridus- ja innovatsioonikeskuseks. Selleks ühendati kultuurikeskkonna ja hariduskeskuse visiooniplaanid ning alustati koostööd Eesti haridustehnoloogia ettevõtete ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sõlmiti hea tahte koostöölepe Vivita/Lahenduste Laboratooriumiga, selle alusel hakkab ettevõte teenust pakkuma RaRa Tõnismäe hoones. Koos partneritega kavandatakse hariduskeskuse korruse esitlusala ning EdTech Estonia kogukonna sündmusprogramm seotakse RaRa plaanidega. Jätkus töö partnervõrgustiku kujundamisega ning koostöömudeli väljatöötamisega, alustati kohvikute kontseptuaalse lahenduse väljatöötamist. 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus 14.10.2023 kinnitati Kultuuriministeeriumi rotsusega rahvaraamatukogude riiklike ülesannete täitjaks rahvusraamatukogu. RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: • rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; • rahvaraamatukogude sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; • rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogutöötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; • üleriigilise komplekteerimise korraldamine ja koordineerimine; • rahvaraamatukogude rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides osalemise koordineerimine. 2024. a tegevused olid seotud üleriigiliste raamatukoguteenuste õigusliku raamistiku kavandamise ning tegevuste toime- ja juhtimismudeli kooskõlastamisega, mis määratleb osapoolte, sh KUMi , RaRa, piirkondlike üksuste, keskraamatukogude ja kohalike omavalitsuste rollid ja vastutuse. Riiklike ülesannete edukamaks täitmiseks loodi raamatukogude esindajatest töörühmad, kes kokkulepitud regulaarsusega analüüsivad tegevusi ning planeerivad ja analüüsivad projektide tulemeid. Reformi tulemusena luuakse viis RaRa piirkondlikku üksust. Koostöös KUMi ja raamatukogudega analüüsiti üksuste sisutegevuste vajadust ja asukohtade kaardistamist eesmärgiga tagada teenuste kättesaadavus ja efektiivsus kogu riigis. Viidi läbi üleriigiliste teenuste riskianalüüs, mille raames kaardistati peamised riskid ning nende maandamistegevused. Kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks loodi spetsiaalne veebileht, mis jagab muudatustega kaasnevat informatsiooni https://www.rara.ee/raamatukogudele/tere-tulemast/. Loodi raamatukogusid kaasavad kommunikatsioonikanalid, kus planeeritud regulaarsusega (iga 2‒3 kuu tagant) infot jagatakse. Toimusid veebiseminarid kõikidele raamatukogudele ja kaasavad koostööseminarid keskraamatukogudele, 2024. a toimus kolm seminari üle Eesti (osalejaid kokku u 200). Toimunud on kohtumised teadus- ja erialaraamatukogude ja kohalike omavalitsustega, kus tutvustati raamatukogureformi ning üleriigilise raamatukogusüsteemi teenuse sisu ja mõju raamatukogude haldajatele. Koostöö tugevdamiseks toimus kolm koosloome töötuba, kus osalesid RaRa esindajad, rahvaraamatukogude juhid, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) esindajad. Loodi üleriigiliste programmide võrgustik, mille eesmärk on koondada programmide infot ja lihtsustada selle edastamist raamatukogudele. Rahvaraamatukogude kiirendi programmi raames viidi läbi taotlusvoor ja koostati selle kokkuvõte. Samuti tehti olulisi edusamme raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) arendamisel ‒ valmis andmete sisestusmoodul ning alustati avaliku vaate arendamist. Projekti lõpptulemusena valmib raamatukogude juhtimistöölaud, et parandada juhtimisotsuste tegemist ja tõhustada raamatukoguvõrgu haldust. Teenus valmib 2025. a juulis. Seoses raamatukogude reformiga oli vaja uuendada täienduskoolituste üleriigilist süsteemi ja kutsekoolituse koolituskava, et tulevikus üks koolitus teist täiendaks. Koostöös ERÜ ja kutsekoolituse mooduli juhtidega on 2025. a kavas kutsekoolituse koolituskava põhjalik uuendamine. Kõige olulisemaks tegevuseks raamatukogureformi elluviimisel on ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi loomine, mis ühendab praegused kolm raamatukogusüsteemi ning raamatukogud ja kasutajad. 2024. a toimus ressursside kaardistus koostöös KUMiga , koostati võimalike lahenduste analüüs, kaardistati teenuse funktsionaalsustele vastavad võimalikud partnerid ja alustati esmaseid arutelusid süsteemide pakkujatega. Raamatukogude esindajatest moodustati töörühm, mille ülesanne on lahenduse funktsionaalsuste analüüs ja teenuse aktiivne testimine arendusprotsessis. RaRa üleriigilisest MIRKO teenusest kujundatakse kõigile raamatukogudele mõeldud kasutajakeskkond ehk e-kataloog. 3.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO Teenuse arenduste eesmärk oli liidestada MIRKO teenusega pimedate raamatukogu veebiraamatukogu ja uus DIGARi kasutajakeskkond, viidi läbi UI/UX kasutajakeskkonna analüüs ja arenduste tegemisel arvestati standardi WCAG 2.1 AAA nõuetega. Lisaks hoiti ajakohasena süsteemid ja veebikeskkonnad ning nutirakendused. Veebiraamatukogu sidumine MIRKOga lükkus 2025. a algusesse. Avalikustamine toimub koos DIGARi uue kasutuskeskkonna avamisega. Kuna tegemist on terve MIRKO ökosüsteemi uuendamisega, kus arendatakse korraga nii veebikeskkonda kui nutirakendusi, kulus aega planeeritust kauem ning kasutajate vaates on otstarbekas pakkuda uue lahendusena juba tervikteenust. MIRKO raamatulaenutuse teenuse eesmärk oli kaasata keskkonda 100 raamatukogu, see sai täidetud 77%- liselt . Umbes 20 raamatukogus on protsess pooleli ja liitumine toimub 2025. a esimesel poolaastal. Kogude suurus liitumisel oli halvasti eesmärgistatud; raamatukogusid võib küll teenusega liituda arvuliselt palju, kuid nende kogud lisavad ainult kümneid tuhandeid teavikuid; aasta lõpus oli teenuses 2,2 miljonit väljaannet. Kasutaja on raamatute füüsilise laenutamise mugavusteenuse üles leidnud ja vaatamata sellele, et teisel poolaastal ei toimunud ühtegi turunduskampaaniat, on laenutuste arv võrreldes eelmise aastaga 47% tõusnud, aasta eesmärk on täidetud 115%. 2024. a tehti MIRKO kaudu 3468 paberraamatute laenutust, 2023. a 2357. Raamatukogudest laenutamise suurendamiseks arendasime kasutajatele välja võimaluse otsida teavikuid raamatukogu kataloogist ja tulla neile raamatukokku ise järele; lõime ka hindade diferentseerimise võimaluse postipaki saatmisel. Need võimalused on aluseks ka üleriigilise e-kataloogi arendamisel. MIRKO e-väljaandeid laenutati 141 365 korda (2023. a 105 254), eesmärk täideti 110%- liselt . Aruandeaastal komplekteeriti 89 570 kasutuskorda (2023. a 170 810, sh 2022 hangitud kasutuskorrad, mis läksid kasutusse alles 2023. a, kui e-laenutuse teenus avati), ülejäänud laenutused moodustasid vabakasutuses väljaanded ja eelmisel kahel aastal hangitud kasutuskorrad. Teenust kasutasid kõikide omavalitsuste lugejad, elaniku kohta oli enim laenutusi Tallinna ümbruse omavalitsustest (Saue, Saku, Rae, Kiili, Kuusalu ‒ vahemikus 4,1‒4,6% elanikkonnast) ja väikesaartelt (6% elanikkonnast). MIRKO paber- ja e-laenutused ning liitunud raamatukogud 2022‒2024 MÕÕDIK 2022 2023 2024 Üle-eestiline laenutus 904 2 357 3 468 E-väljaannete laenutus – 105 254 141 365 Liitunud raamatukogud 31 44 77 Teenuse rahuloluindeksi ja soovitusindeksiga ei saa rahul olla: 2024. a soovitusindeks (30%) oli võrreldes 2023. a-ga (53%) languses, põhjuseks eelkõige e-raamatute litsentside vähesus. Praegune rahastustrend osutab suurele riskile ka 2025. a rahuloluindeksi vaates ning risk laieneb ka teistele MIRKO keskkonda integreeritud ja integreeritavatele teenustele. Rahuloluindeksi langust võimendas Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU sulgemine juulis 2023. ELLU litsentside soetamist rahastas ulatuslikus mahus Tallinna linnavalitsus ning keskkonna sulgemisega kandus ka sealne litsentsikoormus MIRKOle . Lugeja seisukohast toimus mõistlik avaliku teenuse pakkumise konsolideerimine, kuid sisuliselt kahanes järjepidevalt tõusva nõudluse tingimustes pakkumise aluseks olev katteallikas. MIRKO teenuse üldine aastane laenutuste arv 2022‒2024 Üle-eestiline laenutus 2022‒2024 E-väljaannete laenutus 2023‒2024. Teenuse pakkumine algas 2023. a veebruaris 2024. a võimaldas MIRKO katteallika maht 235 000 eurot tagada 135 869 laenutust ( ca 1,7 eur /laenutus). Novembris 2024 täiendas KUM RaRa pöördumisele vastates katteallikat 2025. a-ks 50 000 euro võrra, kokku on see 242 000 eurot, mis suudab tagada ca 142 000 laenutust. Võttes arvesse lugejate kasvavat nõudlust sh kallimate audioraamatute litsentside osas ning laenutuste sisulist jagunemist teavikute liikide vahel prognoosib RaRa tegeliku nõudluse mahuks 2025. a ca 225 000 laenutust ehk katteallika vajadust ca 385 000 eurot, mistõttu olukorra lahendamiseni ei ole teenusele seatud tulemuseesmärgid saavutatavad. Litsentsiprobleemi vähendamiseks viis RaRa ellu mitu täiendavat arendust, mille tulemusena on minimeeritud oht litsentsi kulutamiseks n-ö kogemata: loodi võimalus e-raamatuid litsentsivabalt 10 lk proovilugeda ja audioraamatuid 5 min kuulata; koolidel on võimalik soetada oma kooli õpilastele ja õppejõududele mõeldud e-raamatuid; kasutuskorda on võimalik n-ö tagastada juhul, kui kasutaja luges e-raamatut vaid eelvaate ulatuses või ei jõudnud laenutusperioodi jooksul selle lugemiseni; kasutuskordade lõppemisel on võimalik liikuda selle e-raamatu ostmise lehele, et pakkuda täiendavat võimalust raamatu hankimiseks. 2025. a on kavas jätkata eelarve vähesusest tingitud litsentsiprobleemile lahenduse otsimist koostöös KUMi , kohalike omavalitsuste, kirjastuste liidu ja kirjastajatega. 3.2. Raamatukogude statistika Statistika kogumine kulges plaanipäraselt, andmed esitati Statistikaametile jt koostööpartneritele kokkulepitud tähtajaks. Aruandeaastal esitati ja menetleti raamatukogude statistilisi aruandeid veel vanas RSTAT-keskkonnas. Oluline osa tegevustest oli seotud uue, raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) keskkonna kavandamise ja loomisega. Statistikateenuse ja juhtimistöölaua projektile oli oluline ka töö rahvusvaheliste raamatukogustatistika standarditega, osaleti standardi ISO 11620 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatukogu tulemusindikaatorid“ eestikeelse tõlke kommenteerimisel. RaRa kodulehel avaldati kirjastamise ülevaade ( https://www.rara.ee/partnerile/kirjastajale/kirjastamise-ulevaade/ ), mis põhineb Eestis välja antud ja Eesti rahvusbibliograafias registreeritud raamatutel (trükised, e-raamatud, audioraamatud). 3.3. Andmehaldus Andmehalduse tarkvara juurutamine lõppes edukalt ja tähtajaliselt 2024. a aprillis. Tegevuse tulemusena on RaRa-l olemas tehniline võimekus viia andmebaasides läbi andmekvaliteedi kontrolle ja saada ülevaadet kogutud andmetest. Jätkati RaRa andmekogude küpsustaseme tõstmiseks vajalikke tegevusi eesmärgiga saavutada 2025. a 3. küpsustase kõigis andmekogudes. 3.4. Digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemine Kogu tegevuse eesmärk on laiendada RaRa andmete taas- ja ristkasutamist ning populariseerida digihumanitaariat ja andmete kasutust raamatukoguvõrgus ja Eesti mäluasutuste spetsialistide seas. 2024. a avaldati RaRa digilabori lehel (digilab.rara.ee) juhtumiuuringuid ja postitusi ning tutvustati tööriistu kord kvartalis. Planeeriti ja/või alustati koostööprojekte asutustega nii Eestist kui välismaalt. Valmis kureeritud Eesti rahvusbibliograafia (ERB) andmestik, mis oli enne digilabori tegevuse algust kättesaadav üksnes andmehuvilistele üldjuhul võõras raamatukoguspetsiifilises failiformaadis. Andmestiku alusel loodi uudne „kureeritud andmekogu“, mis põimib ühtsesse töövoogu asutusesisese ekspertiisi ning tüüpsammud andmestiku puhastamisel ja rikastamisel, võimaldades kultuurihuvilisel andmeanalüütikul keskenduda kasutusele. 2025. a ilmub ajakirja Journal of Open Humanities Data erikollektsioonis Amplifying GLAM Collections : Scalable and Inclusive Data Practices andmekogu tutvustav artikkel „ Curated Bibliographic Data : the Case of Estonian National Bibliography “. Lennart Meri 95. sünniaastapäeva tähistava näituse „Üks Meri kõik – rännumees ja riigimees Lennart Meri“ raames valmisid kaardirakendus HYPERLINK "https://lennartmeri95.rara.ee/kaart%20" https://lennartmeri95.rara.ee/kaart ja Lennart Meri kõnemaneeri matkiv juturobot MeriGPT . Alustati RaRa ainese põhjal tehtavate lõputööde kampaaniat ning Tartu Ülikooli ja TalTechi üliõpilastega on kokku lepitud kuue bakalaureuse- ja magistritöö teemad. Algas koostöö Eesti Keele Instituudiga projekti „Eesti keele toetus suurtes generatiivsetes vabavaralistes keelemudelites“ raames. Projekti käigus vahendatakse kvaliteetseid eestikeelseid tekstiandmeid. Koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega valmisid andmelugu „Eesti tõlkeajaloo digigalaktika toob ilmsiks kultuuri ja ühiskonna aluskoe“ ja tööriist „Eesti tõlkekirjanduse võrgustik“. 2024. a leidsid digihumanitaaria valdkonna tegevused tunnustamist: saadi konkursi Andmepärl 2024 parima andmeloo auhind ning ERÜ nominatsioon aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus. Hilise rahastusotsuse tõttu lükkus edasi projekti „Automaatse kataloogimise kratt“ algus, uus lõpptähtaeg on 2025. a juulis. Eraldi tegevustena planeeritud RaRa ajalehtede tärktuvastuse (OCR) kvaliteedi hindamine ning andmebaaside ISE ja DEA kattuvuse võrdlus viiakse läbi automaatse kataloogimise krati projekti raames. Andmete kättesaadavuse valdkonnas on kavas ühtlustada kogu digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise protsess ja kvaliteet olenemata selle kujust või meediumist. 2025. a suurimateks eesmärkideks on DIGARi esimese arendusetapi ehk uue kasutuskeskkonna arendamise edukas lõpetamine, ühtseks DIGARiks ühendatud digikogu kättesaadavaks tegemise platvormi avalikustamine ning krati integreerimine RaRa töövoogudesse. 2025. a teise poolde on planeeritud DIGARi teise arendusetapi alustamine. RaRa andmete kättesaadavaks tegemise tegevuste eesmärgid täideti täismahus, digilabori külastus ületas eesmärki 158%- lise tulemusega ja DIGARi esimene arendusetapp loob aluse teenuse rikastamiseks, koostööks ja mitmekesistamiseks. 3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus Raamatukoguhoidjatele üle Eesti jätkati erinevate temaatiliste täienduskoolituste korraldamist. Neis osales 229 raamatukoguhoidjat, s.o 10,6% Eesti raamatukoguhoidjatest (2023. a 218 raamatukoguhoidjat, s.o 12% Eesti raamatukoguhoidjatest). Raamatukoguhoidjate kutsekoolituse lõpetas 2023/2024. a lend, vastu võeti 22 raamatukoguhoidjat ja kevadel anti välja 21 tunnistust. Tegevuse soovitusindeks oli 96,23% (eelmisel aastal 96,08%) ja rahuloluindeks 92,45% (eelneval aastal 98,2%). RaRa korraldas maakonnaraamatukogude juhtidele 12.‒15.11.2024 kogemusreisi Göteborgi, osales 18 keskraamatukogu juhti ning 2 töötajat Kultuuriministeeriumist ja 2 RaRa-st. Õppereisi teema oli ligipääsetavus, külastati Göteborgi linnaraamatukogu ja Göteborgi ülikooli haridusraamatukogu. Koolitustel osalenud raamatukoguhoidjate osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust 2019‒2024 2019 2020 2021 2022 2023 2024 33% 21% 20% 10% 12% 10,6% 4. Raamatukogu kasutamine RaRa hoonete külastus vähenes aruandeaastal võrreldes 2023. a-ga 5,7%, kokku oli külastusi 65 175 (2023. a 69 095). Raamatukogu oli avatud 338 päeva (2023. a 339 päeva). 2024. a külastas lugemisalasid keskmiselt 193 inimest päevas. Solarise keskuse esinduse külastusi oli 21 026 (2023. a 21 850), mis moodustas 32,3% kõikidest külastustest. Külastustel ja teenuste kasutamisel on olulisel kohal lihtne ja mugav info leidmine teenuste kohta. RaRa veebilehe külastuste arv tõusis 2024. a tänu 2023. a aprillis avatud uuele veebilehele, mille kasutamine on tunduvalt lihtsam ning raamatukogu laiahaardelised tegevused seeläbi kergesti nähtavad. Aruandeaastal külastati RaRa kodulehte 448 760 korda, mis on võrreldes 2023. a-ga (327 548 külastust) 37% rohkem. 4.1. Külastused Lugemisala külastused 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 144 587 133 274 132 080 135 125 169 228 200 483 132 542 83 974 60 475 69 095 65 175 4.2. Soovitus- ja rahuloluindeks Klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 85% (2023. a 88%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud. Soovitus- ja rahuloluindeks 2018‒2024 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Soovitusindeks 73% 87% 90% 90% 83% 88% 85% Rahuloluindeks - - - 81% 75% 80% 80% Rahuloluindeksi mõõtmisega alustati 2021. a. Soovitusindeks peegeldab konkreetse kliendikontakti tulemust, rahuloluindeks väljendab üldist kliendirahulolu. Terviklik analüüs võimaldab koguda klientide arvamusi ja teha muudatusi, et suurendada rahulolu RaRa toodete ja teenustega. Positiivne näitaja on, et asendusruumides ja kogude piiratud kasutamise tingimustes on teenuste kvaliteediindeksid püsinud 80% raamides. 4.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine Vaatamata Narva mnt maja piiratud võimalustele ja füüsiliste kogude mahu vähenemisele on uute lugejate arv tõusnud 24,5%: lisandus 6723 uut RaRa teenuste kasutajat (2023. a 5400). 2024. a-ks seatud uute registreerujate arvuline eesmärk 5500 sai ületatud (tulemus: 6723). Kasutajaks registreerumist mõjutavad pakutav kirjandus, digiteenuste sisu ja andmebaaside valik. Uued registreeritud kasutajad 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 7585 6353 7433 8065 6732 7431 8830 6545 5139 5400 6723 Registreerunutest olid 58% naised ja 42% mehed, mis on olnud valdav trend ka varasematel aastatel. Huvivaldkondadest määratleti enim humanitaarteadusi (601 kasutajat) ning teisena sotsiaalteadusi (324 kasutajat). Järeldada võib, et RaRa peamine kasutaja on nii sel kui varasematel aastatel naisterahvas, kes on kõrgharitud spetsialist ning kelle peamine huvi on seotud humanitaarvaldkonnaga. Uute kasutajate jagunemine vanuse järgi 2024. a 4.4. Teavikute laenutamine 2024. a kasvas kojulaenutuste arv 7,1%. Laenutusi oli 36 139, mis on 2408 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2023. a 33 731). Kojulaenutuse aasta sihttasemeks seatud 33 801 ületati 2338 laenutusega. Kojulaenutused 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 44 661 40 384 44 295 46 309 33 701 40 982 49 265 47 339 27 549 33 731 36 139 Laenutuste osakaal on jagunenud järgmiselt: 34% Solarise lugemissaali kogu, 31% humanitaaria ja kunstide raamatukogu, 25% sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu. Sarnane laenutuste osakaal on püsinud kahel viimasel aastal. Aruandeaastal vähenes laenutuste arv pakiautomaatide vahendusel, veidi tõusis füüsiliste raamatute laenutuste arv MIRKO teenuse vahendusel. Kojulaenutused raamatukappide ja MIRKO teenuse vahendusel 2019‒2024 MÕÕDIK 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Laenutuste arv raamatukappide vahendusel 965 9625 10 278 1688 1725 1152 Laenutuste arv Omniva pakiautomaadi teenuse vahendusel 0 407 830 290 255 200 RaRa laenutuste arv MIRKO teenuse vahendusel - - - 241 533 551 Laenuteenus sõltub komplekteerimisest, turundusest, raamatukogu lahtiolekuaegadest ja välistest teguritest (meedia, suuline kommunikatsioon jne). RaRa on teenuse kättesaadavust parandanud erinevate asukohtade rohkusega ning iseteenindusvõimaluste pakkumisega. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse vahendusel telliti 2024. a teistest raamatukogudest 464 teavikut (2023. a 202) ning raamatukogudele saadeti laenutamiseks 268 teavikut (2023. a 308). Raamatukogudevaheline laenutus (RVL) 2013‒2024 4.5. Päringutele vastamine Raamatukogu üheks põhiteenuseks on kasutajate päringutele vastamine. 2024. a registreeriti 291 mahukat päringut (2022. a 239). Võtmenäitaja kajastab päringuid, millele vastamine nõuab infospetsialistilt üle poole tunni aega. Pärast mitmeaastast langust on näitaja taas tõusnud, põhjuseks võib olla infonõustamise teenuse populaarsuse kasv ‒ kasutajatele pakutakse juhiseid RaRa teenuste kasutamiseks. Aruandeaastal oli e-posti, veebivestluse ja telefoni teel pöördumisi kokku 8753 (2023. a 10 383). Pöördumiste arv on enamikus kanalites vähenenud, mis viitab kasutajate paremale iseseisvale toimetulekule RaRa teenuste kasutamisega. Enim, veidi üle kahe korra, vähenes aruandeaastal veebivestluste hulk ‒ vestlusi oli 421 (2023. a 1025). Selle põhjuseks võib osaliselt olla probleem Bürokrati teenusega RaRa kodulehel ‒ uus versioon ei ühildu RaRa kodulehega ja teenust ei õnnestunud liidestada otsinguportaaliga. 2025. a on kavas analüüsida alternatiivseid võimalusi, sest veebiteenuste osakaal ja kvaliteet on olulised perioodil, kui RaRa füüsilises ruumis pakutavad teenused on minimaalselt kättesaadavad. Päringud ja veebivestlused 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Päringute arv 430 363 414 394 319 239 291 Veebivestluste arv 750 1271 2566 2262 1301 1025 421 Aruandeaastal jätkus personaalse infonõustamise teenuse osutamine raamatukogus kohapeal ja video teel. Nõustamisi viidi läbi eesti (172), inglise (7) ja vene (1) keeles (2023. a 74 eestikeelset ja 4 ingliskeelset nõustamist, venekeelseid nõustamisi ei olnud). Uurimisküsimused jagunesid sotsiaal- ja humanitaarvaldkondade vahel üsna võrdselt. Samuti oli pöördumisi, mille käigus sooviti tutvuda üldiste infootsingumeetodite ja andmebaaside võimalustega. Viidi läbi ka laiapõhjaline kampaania teenuse tutvustamiseks (18.03.‒12.05.2024, nii eesti kui ka inglise keeles): Tippteadja konsultatsioon ‒ Eesti Rahvusraamatukogu / Mastermind consultation ‒ Eesti Rahvusraamatukogu. Lisaks tutvustati infonõustamise teenust üritustel terve aasta vältel, sh välkraamatukogud, Eesti Teadusagentuuri seminar koolide loov- ja uurimistööde juhendajatele, haridusprogrammid õpilastele jm. Info edastamisel on abiks kampaania jaoks kujundatud järjehoidjad. Tippteadja konsultatsiooni reklaamikampaania tõi 2024. a RaRa- le selge sõnumi auhinna (kategoorias parim tarbetekst koos tarbepildiga). 4.6. RaRa digiteenused: otsinguportaal ja DIGAR Otsinguportaal Aruandeaastal uuendati ja täiustati portaali tehnilisi komponente, rakendati uus RaRa autentimislahendus ning andmebaaside kättesaadavaks tegemise lahendus EZproxy viidi üle pilvelahendusele, et tagada teenuse kvaliteetne kättesaadavus. Teenuse laiemaks tutvustamiseks loodi infovideo ja lahendust tutvustati Tippteadja kampaania raames. Tulemusena kasvas andmebaaside kasutus: muusikaandmebaasi Medici.tv videoid oli vaadatud 2023. a 122 korda, 2024. a okt 1809 korda. Saame järeldada, et otsinguportaali ja andmebaaside võimalustest teavitamine on äärmiselt oluline. Otsinguportaali, PressReaderi ja Medici.tv tutvustamiskampaania mõju kasutusele samal perioodil võrdluses 2023. a-ga Portaalis oli 2024. a juurdepääs 401 võõrkeelsele andmekogule (2023. a 521; 2022. a 420), sealhulgas RaRa ostetud 32 teadusandmebaasile (2023. a 33). Eelmise perioodiga võrreldes on üks litsentsiandmebaas vähem, kuna OECD iLibrary muutus vabalt kasutatavaks. Andmekogude vähenemine on seotud pakkujate andmebaasikeskkondade liitmisega ning eemaldasime ka kasutusest andmebaase, mis ei ole seotud RaRa profiilsete teemadega ega paku avatud juurdepääsu täistekstidele. Kuigi andmebaaside arv on vähenenud, on portaali kaudu leitavate e-ajakirjade ja e-raamatute hulk kasvanud. E-ajakirju oli aruandeaasta lõpuks ligi 13% ning e-raamatuid veidi üle 4% enam kui 2023. a. Kokku on otsinguportaalis leitavad 161 219 võõrkeelset e-ajakirja (2023. a 140 458) ja 716 125 e-raamatut (2023. a 684 418). Portaali kasutati aruandeaastal 44 126 korda (2023. a 44 843). Portaali kaudu ligipääsetavaid RaRa ostetud litsentsiandmebaase (32) kasutati aruandeaastal 416 492 korda (2023. a 284 201). Kuigi otsingute arv portaalis on jäänud enam-vähem samaks, siis andmebaasides tehtud otsingute hulk on 31% kasvanud. Sellele on kaasa aidanud andmebaaside tutvustamine RaRa sotsiaalmeedias, infonõustamine ning infospetsialistide töö vahetus lugejateeninduses. Võtmemõõdikuna arvestame otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamise summat. 2024. a tehti otsinguportaalis ja litsentsiandmebaasides kokku 460 618 otsingut (2023. a 329 044). Otsinguportaali ja teadusandmebaaside kasutus 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Otsinguportaali kasutamine 103 462 78 077 80 987 86 363 61 457 44 843 44 126 Litsentsiandmebaaside kasutamine 87 987 117 664 169 692 152 345 240 123 284 201 416 492 Digitaalarhiiv DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaal Digitaalarhiivi DIGAR külastati 2024. a 5 103 664 korda (sh DIGAR 1 792 433 korda, DIGARi Eesti artiklid 3 311 231 korda). Võrreldes 2023. a-ga kasvas kasutus 163,6% (2023. a 1 936 144 korda). Kasutusstatistika kogumine muutus, kuna teenusepakkuja läks üle lahenduse uuele versioonile, seetõttu rakendati alates 1. oktoobrist 2023 GA4 lahendust (varem Google Analytics ). DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 DIGARi kasutamine 365 942 434 069 566 279 596 494 530 363 478 175 1 792 433 DIGARi Eesti artiklite kasutamine 1 326 232 1 669 371 1 991 494 1 664 597 1 334 148 1 457 969 3 311 231 5. Kogud ja säilitamine RaRa kogudega seotud tegevustes keskenduti kogude kujundamise arengukava eesmärkide täitmisele. Jätkati kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti kultuuripärandi koguja ja säilitajana ning sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele vastava kogu loomisel. RaRa kogude suurus 2013‒2024 MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Füüsilised kogud 3 417 458 3 419 273 3 389 471 3 381 072 3 370 285 3 383 363 3 234 366 3 230 589 3 269 807 3 281 591 3 848 395 3 920 008 E-kogud 158 319 164 775 179 975 380 445 426 519 460 287 603 775 664 666 718 760 875 860 1 179 773 1 271 173 5.1. Kogude komplekteerimine 2024. a jätkus teavikute komplekteerimine vastavalt kogude kujundamise poliitikale ning juhendmaterjalides sätestatule. Võõrkeelse perioodika hankimisel lähtuti suundumusest, mille kohaselt eelistatakse e-väljaandeid. Senised välismaiste paberajalehtede tellimused asendati e-väljaannetega, mis vähendas välisajalehtede maksumust 7000 euro võrra ning laiendas juurdepääsu e-väljaannetele. Tähtaegselt viidi läbi välisperioodika hange ning soetati teavikute arvelevõtmiseks vajalikud kulumaterjalid. Lõpetati Rahvusarhiivi annetatud patentide kogumi korrastamine ning täideti RaRa kogude arvestuse korrastamise aastaeesmärgid. Eestis puuduvatest rahvusteavikutest (ilmunud kuni 1860) telliti Hamburgi riigi- ja ülikooliraamatukogus asuva haruldase käsiraamatu „ Eesti-Ma Rahwa Koddo - ja Kirko-Ramat “ (1763) digikoopia. Kõige haruldasem ostetud eesti raamat oli RaRa kogudest puudunud esimene lambakasvatust tutvustav ja populariseeriv käsiraamat talupoegadele „Lammaste- karjusse Ramatokenne “ (1830). Jätkus väljaannete hankimine e-laenutuse keskkonda MIRKO vastavalt e-laenutuse nõukoja suunistele. Kasutuskordade keskmised hinnad eelmise aastaga võrreldes kasvasid: audioraamatul 19% ja e-raamatul 15%. 2024. a võeti kogudesse arvele tavapärases mahus teavikuid, kokku 11 241 eksemplari. Ostetud andmebaaside arv on nelja aasta jooksul püsinud üsna stabiilsena, vähenedes 2024. a ühe võrra. 2024. a kasvas komplekteerimiseelarve osakaal RaRa eelarves 5%- lt 6,5%- ni . Planeeritult on kasvanud humanitaarteaduste ning kahanenud sotsiaalteaduste väljaannete osakaal, jõudes aastast 2021 suhtarvult 34:66 suhtarvuni 36:64, arvestame siinjuures RaRa kasutajate huvivaldkondade jaotusega. Andmebaaside ühe kasutuskorra hind püsis suurusjärgus 2,8 eurot (2023. a 2,73; 2022. a 4,0; 2021. a 4,7 eurot), mis näitab jätkuvalt head tööd andmebaaside valikul, kättesaadavaks tegemisel ja turundamisel . Suures mahus vähenes viimasel kahel aastal hangitud välisraamatute kasutatavuse näitaja: 102% (2023. a) ja 57% (2024. a). Laenutuste puhul eelistati vanemaid raamatuid. Sisuanalüüsi ja kasutajate ootuste uuringut ei ole ühe aasta andmete alusel kavas teha, sest põhjus võib olla ka raamatukogu ajutises asukohas ja füüsilise ruumi piiratud võimalustes. 5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine 2024. a eesmärk oli tegeleda mängude säilituseksemplaride kogumise ja kirjeldamisega. Töötati välja mängude säilituseksemplaride pisitrükistena arvele võtmise kord ja hangiti puuduvaid Eestis välja antud ja meie kultuurile olulisi lauamänge. Koostati üks ettekirjutus, mis sai positiivse tulemuse ehk nõutud failid loovutati. Detsembris tuli kokku säilituseksemplari nõukoda, kus arutati säilituseksemplari seaduse muutmise ettepanekuid, anti ülevaade mängude kogumisest, arvele võtmisest ja kirjeldamisest ning digitaalsete videomängude kogumise võimalikkusest. Digitaalsete mängude teemaline tööprotsesside kaardistamine jätkub 2025. a. Standardnumbreid väljastati 2024. a 16 584 (2023. a 12 953), millest Kirjastajaportaali kaudu väljastati 13 912 ja käsitsi digikoopiatele 2672. Kuna massdigiteerimise projekt lõppes, siis digikoopiatele väljastatud ISBNide arv langes tuntavalt, kuid Kirjastajaportaalist väljastatud ISBNide arv ja sellega seoses ka digitaalsete säilituseksemplaride arv rohkem kui kahekordistus. Muutuse põhjustasid kolm kirjastust, kes kasutavad raamatute tootmiseks tehisintellekti. Sisemiste ressursside arvelt lisati 0,4 FTEd monograafiliste väljaannete digitaalsete säilituseksemplaride hankimise protsessi. Standardnumbrite väljastamise tingimused ja protsess on kavas 2025. a automatiseerida. Suur osa teenuse tegevustest oli seotud Kirjastajaportaali arendusega. 5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia 2024. a kataloogiti kokku 9985 teavikut, millest 7876 olid rahvusteavikud ja 2109 välisteavikud (2023. a 10 654 teavikut, neist 8829 rahvusteavikut ja 1825 välisteavikut ). Aruandeaastal suurenes välisteavikute kataloogimine auviste (332, 2023. a 142) ja nootide (81, 2023. a 43) osas. Korrastati pimedate raamatukogu bibliokirjete andmeid ja seoses uute Eesti märksõnastikus (EMS) kasutusele võetud identifikaatoritega toimus suuremahuline märksõnade korrastamine raamatukogusüsteemis Sierra. 2024. a toimus kaks raamatukogusüsteemi Sierra koolitust raamatukogutöötajatele ja märksõnastamise veebiseminar raamatukoguvõrgule. Kataloogimise arvud sõltuvad otseselt raamatukokku saabunud teavikute arvust ehk teavikute komplekteerimise teenusest. Näiteks MIRKO platvormi avamisega suurenes audioraamatute arv, mis on stabiilselt kasvanud: 294 (2023. a) ja 414 (2024. a). Koostati uus maakaartide kataloogimisjuhend. Kõikide teavikulaadide puhul on üle mindud uuele kataloogimisstandardile RDA. Kord nädalas toimus raamatukirjete andmekvaliteedi kontroll. Keskmine vigade protsent raamatukirjetes on 11; arvestades vananenud raamatukogusüsteemi, kus puuduvad automaatkontrolli võimalused, on see number rahuldav. 2024. a tõusetus uus teema: tehisintellekti abil Eestis kirjastatud väljaannete seos rahvusbibliograafiaga. Aruandeaasta lõpuks oli kujunenud eeldatav arusaam, et standardnumbrite taotluste mitmekordistumise ja seega ka teavikute Kirjastajaportaali loovutamise mahtude kasvu põhjustavad kolm kirjastust, kes ilmselt tehisintellekti abil raamatuid valmistavad. Otsus, kas sellised teavikud peaksid olema osa rahvusbibliograafiast, võetakse vastu peale analüüsi 2025. a alguses. 5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv 2024. a peamine eesmärk oli digitaalarhiivi objektide migratsioon uude arhiivikeskkonda Rosetta. Aasta lõpuks oli veebiarhiivi ja digar.ee migratsioon lõpusirgel, tegevus lõpetatakse 2025. a esimeses pooles. Digitaalarhiivi migratsioon on osutunud ka 20-aastasel käsitsi arhiveerimisel tehtud vigade suureks andmeparandustööks, kus kokku on nt programmeeritud üle 450 migratsioonireegli. Digitaalarhiivi lahutamatuks osaks on 2025. a alguses valminud uus digiainese massloovutuse lahendus, mis võimaldab objektide saatmist arhiivikeskkonda; seeläbi luuakse võimalus ka väiksemate mäluasutuste materjali hoiuks RaRa digitaalarhiivis. Digitaalarhiivi maht terabaitides on pidevalt kasvanud. 2024. a seisuga oli maht kokku 1426 terabaiti (2023. a 1024 terabaiti). Mahu andmed ei ole hetkel täpsed, sest sisuliselt on maht praegu dubleeritud, andmed asuvad vanas ja uues lahenduses. Vana digitaalarhiivi terviklik kustutamine on planeeritud 2025. a teise poolde. Digitaalarhiivi mahtude kasvu prognoos 2024‒2028 Digitaalarhiivi veebiarhiivi lisandus aruandeaastal 15,46 TB veebiainest: veebikorjeid 12,1 TB, videoid 2,97 TB ja ekraanipilte 0,39 TB. Uusi veebisaite lisandus aruandeaastal 22 299 ja nimetusi kokku oli 202 545 (2023. a 1521 saiti ja nimetusi kokku 180 246). Maht jäi oodatust väiksemaks, sest kõiki nimekirjas olnud veebisaite ei jõutud salvestada, kuna põhitähelepanu läks veebiarhiivi andmete migreerimisele Rosettasse. Ka videoid arhiveeriti vähem kui varasemal aastal (23 922 vs . 34 300), sest YouTube’i platvormil toimusid tehnilised muudatused, mis takistasid salvestustarkvara tööd. Uue töövahendina võeti kasutusele uus sotsiaalmeedia salvestamise lahendus, mis võimaldab salvestada Eesti Instagrami - ja Facebooki-kontode sisu. 14.11.2024 toimus koostöös Rahvusarhiiviga digitaalse kultuuripärandi säilitamisele ja kasutamisele keskenduv seminar „Digipärandi seminar: masin loeb“, osales 100 huvilist. Seminari eesmärk on valdkondliku võrgustiku töö edendamine ja aktuaalsete teemade analüüs. Pikaajalise säilitamise võrgustiku spetsialistidele korraldati koostöös Rahvusarhiiviga juba seitsmes digiarhiivinduse seminar, kus keskenduti eelkõige teadmiste jagamisele, keerukatele projektidele ning aktuaalsete probleemide lahendamisele. 5.5. Digiteerimine 2024. a jätkus digitaalselt kättesaadavate kogude täiendamine kultuurilooliselt oluliste materjalidega. Seadust täites (säilituseksemplari seadusest tulenevalt) oli eesmärk uutest Eesti väljaannetest digitaalsete tagatisfailide loomine ja nende arhiveerimine. Tulevikku vaatavalt oli 2024. a eesmärgiks digiainese sisu lõigustamise ehk segmenteerimise töövoo analüüs ja arendus, et 2025. a oleks võimalik kogu digitaalne materjal suunata segmenteerimisprotsessi. 2024. a eesmärkide nimekirjas oli ka mikrofilmide registri EMIFIR migreerimine e-kataloogi ESTER, mis viidi muude tegevuste kõrvalt edukalt ellu. 2024. a suurenes koopiatellimuste lehekülgede arv umbes kolm korda, põhjuseks olid eelkõige mahukad välis - ja sisetellimused . Koopiatellimuste arv oli 2024. a 1515 (2023. a 416 tellimust), tellimuste lehekülgede arv oli 2024. a 85 526, millest 76 682 lk (2023. a 24 663 lk) oli digitellimusi ja 10 844 lk (2023. a 3286 lk) valguskoopiate tellimusi. Suurimad välistellijad olid Stanfordi ülikool, Sooster Foundation ja Kuusiku lennuklubi. Suur huvi meie teenuse vastu oli kirjastustel Pegasus ja Postimees Kirjastus. Kokku digiteeriti 742 140 lk ja eesmärk täideti 106%- lt . Segmenteeriti 408 473 lk, eesmärk täideti 102%- lt . Kasutajate huvist lähtuvalt digiteeriti ja segmenteeriti üleminekuaja (1989‒1992) ajalehti ja erinevate ajastute pisitrükiseid . Digiainese kättesaadavuse suurendamiseks algas Kultuuriministeeriumi digipöörde raamistikus uus massdigiteerimise projekt. Projekti juht on RaRa ning partneriteks Tartu Ülikooli raamatukogu, Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseum. Projekti tulemusena tehakse lõppkasutajatele 2026. a-ks DIGARis kättesaadavaks 550 000 lk nõukogude perioodi päevalehti, väliseesti lehti ning taasiseseisvumisaja algusperioodil välja antud ajalehti. 5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine Autoriõigusega kaitstud teoste kättesaadavaks tegemist jätkati autoriõiguse seadusest tulenevalt hoolika otsingu alusel. Digitaalarhiivis DIGAR tehti kättesaadavaks 1329 autoriõigusega kaitstud teost, mida oli 800 teost enam kui planeeritud. Teoste valiku puhul arvestati lugejate ettepanekutega. Projekti EODOPEN raames tehti kättesaadavaks 100 teost ja sõlmiti 60 litsentsilepingut. Teoste kaubandusvõrgus kättesaadavuse manuaalse kontrollimise asemel laeti autoriõiguse madala kehtivusriskiga ja kaubanduskäibest väljas olevad teosed EUIPO andmebaasi masslaadimise teel. Tänu koolitustele on raamatukogudes järjest rohkem pädevaid töötajaid ja valdkonnas osatakse juba ise päringutele vastata. Raamatukoguhoidjate kutsekoolituse raames toimus õppuritele autoriõiguse koolitus, mille raames tutvustati raamatukogunduses vajalikke autoriõiguse valdkonna põhimõisteid ja regulatsioone. 5.7. Füüsiliste kogude säilitamine Füüsiliste kogude pikaajalise säilitamisega seotud eesmärgid lähtusid asendusruumide võimalustest. Peamine oli tagada arhiiv- ja harulduste kogudesse lisanduvate materjalide optimaalne hoiustamine ning kaasa võetud teavikute säilitustegevuste jätkamine. Isikuarhiivide ja tagatiskoopiate kogu pikaajalise säilitamise protsessid on peatatud kuni Tõnismäe hoonesse tagasikolimiseni. 2024. a lõpuks oli arhiivkogus arvel 747 956 eksemplari teavikuid (2023. a 740 227), haruldaste raamatute kogus 37 373 eksemplari (2023. a 37 314) ja tagatiskoopiate kogus 5812 eksemplari (2023. a-ga võrreldes arv ei muutunud). Isikuarhiivide kogus oli arvel 38 arhiivi, neist korrastatuid 23, kus oli arvel 8648 säilikut ja 410 eset (2023. a-ga võrreldes muutusi ei olnud). 6. Humanitaarraamatukogu 2024. a fookuses oli koostöö eri organisatsioonide ja õpetajatega. RaRa missioonist lähtuvalt korraldati aasta jooksul 27 eesti keele ja kirjanduse üritust, osalejaid oli kokku 1819. Toimus kaks suuremat traditsioonilist üritust: emakeelepäeva konverents „Rikka eesti keele mur (d) ekohad “ ning XIX oskuskeelepäeva konverents „Meie, teie ja nende (oskus)keel“. Esitleti kaht trükist: kaardialbumit „ Livoniae descriptio . Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel“ ja ACTA sarjas ilmunud kogumikku „Pildikeel kirjakultuuris“. Jätkus koostöö Austria saatkonnaga: toimus Stefan Zweigi kogumiku esitlus ja kohtumine kirjanik Karin Peschkaga . Jätkusid ürituste sarjad „Räägime raamatutest“, „Kirjanikud keskpunktis“ ja „Põnevikusõprade klubi“. Toimus üks uus prooviüritus ‒ „Kirjutaja värkstuba: tagasiside sinu loomingule“, kus RaRa kultuurinõunik andis kirjutise suhtes soovitusi. Vähese huvi tõttu otsustati, et kultuurinõunikuga saab soovi korral ühendust võtta kodulehe kaudu. Haridustegevustes alustati õpetajate infotunde ning emakeele ja kirjanduse õpetajatele ja muusikaõpetajatele viidi läbi tunniajaseid veebikoolitusi, kokku osales 90 õpetajat. Muusikaõpetajate infovajaduse väljaselgitamiseks viidi läbi küsitlus, millele vastas 170 õpetajat üle Eesti. Kogude uurimiseks ja tutvustamiseks kirjutati kaheksa blogiartiklit RaRa kodulehel ja 204 postitust sotsiaalmeedias, toimus kuus välkraamatukogu, sh Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmi raames ja uue sihtrühmana koostöös J-Tsooniga. Artiklite teemad olid nt Heinrich Stahl, Saksa okupatsiooni aegsed raamatukogud ning kaasaegne erialakeel. Konverentsiettekandeid oli aasta jooksul kaheksa, neist kaks rahvusvahelisel konverentsil. Räägiti ingerisoomlaste identiteedist, GIS-päeva traditsioonist, noodikaubandusest 18. sajandil, RaRa harulduste kogust ning raamatukogude ruumidest ja atmosfäärist. Uut eestikeelset kirjandust tutvustas Karl Martin Sinijärv sarjas „Jätku lugemis(t) ele “, tutvustamist leidis 136 raamatut. Koostöös ERÜga korraldati terminoloogiatoimkonna tööd, ajakirja Raamatukogu kolmes numbris tutvustati erialatermineid. Ekilexi terminibaasis vaadati üle 550 terminit ning lisati 56 uut. RILMi andmebaasi lisati 57 eestikeelse muusikakirjanduse kirjet. USA Kongressi raamatukoguga toimusid arutelud Eesti ajaloo avakogu paigutussüsteemi üle. Seoses eesti raamatu aasta ettevalmistamisega arutati ühise eksliibrisekonkursi korraldamist Eesti Ajaloomuuseumi, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Kunstihariduse Ühingu ja Tallinna Õpetajate Majaga. Projekt jätkub 2025. a. Ilmuma hakkas uus infokiri RaRaKiri ‒ uudiskiri välismaal viibijatele, et jõuda nii eesti keele õppijate ja õpetajate kui ka tavaliste keelekasutajateni. 7. Parlamendiraamatukogu Parlamendiraamatukogu infoteenindus on olnud töömahukas ning päringute, pöördumiste ja laenutuste arv kõrge. Parlamendi lugemissaali pöördumiste arv tõusis 557-lt 1111-ni, ka raamatulaenutusi lugemissaalist oli rohkem – 781 (2023. a 562). Suuremahulisemate ja põhjalikumat infootsingut vajavate päringute arv kasvas 43-lt 76-ni. Uuendati raamatukogu infot Riigikogu siseveebis eesmärgiga teha info lihtsamini leitavaks. Õigusalase väliskirjanduse tutvustamisel toodi andmekogus Summaria Iuridica esile ühiskonnas aktuaalseid teemasid: loomad ja õigus; eutanaasia seadustamisest; valimisea langetamisest; uued peremudelid ja lapsed; mittekodanike valimisõigusest. Koostati veebinäitus „Üks Meri kõik – rännumees ja riigimees Lennart Meri“. Teenuste ja kogu tutvustamiseks korraldati 2024. a 10 välkraamatukogu (2023. a 6). Meediapädevuse valdkond on jätkuvalt kiiresti arenev. Toimus traditsiooniline õpetajatele ja raamatukogutöötajatele suunatud meediapädevuse aastakonverents „Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu!“, kus osales nii kohapeal kui veebis kokku 1000 huvilist. Hoo sai sisse muukeelsete täiskasvanute meedia- ja digipädevuse arendamise projekt MeediaRadar . Käivitus koostöö eri osapoolte ja partneritega ning algas koolituste jt haridustegevuste planeerimine. Suurim fookus on projektil MeediaRadar ja täiskasvanute meediapädevusega seotud tegevustel. Eesmärk on jätkuvalt hoida parlamenditeeninduse kvaliteeti, see hõlmab nii teenindust kohapeal kui ka mitmeid muid protsesse. Infoteeninduse ja üritustel osalejate näitajad on võrreldes eelneva aastaga kasvanud, samuti on tulemused kõrgemad kui 2024. a-ks prognoositud sihid. Aruandeaastal oli kokku 181 infopäringut (2023. a 113) ja üritustel osales 3196 inimest (2023. a 2045). Infotöö maht kasvas ja oli mitmeid püsiklientidest asutusi, kes pöördusid uuesti RaRa poole. Teenuste tutvustamiseks osaleti mitmetel üritustel, nt Riigikogu avatud uste päev, Euroopa päev Narvas, Ülemiste City üritused, Impact Day , ELiga ühinemise tähistamise üritused Viru Keskuses jne. Õigusspetsialistidele suunatud teadusandmebaase kasutati 22 832 korda (2023. a 17 149), mis ületas aastaks seatud eesmärgid. Ühiskonnauuringute andmebaasi kasutati 1284 korda (2023. a 20 023). Kasutuse langemine oli aluseks otsusele viia andmebaas uude DIGARi keskkonda, mis aitab sisu kasutajasõbralikumalt sihtrühmadeni viia. Parlamenditeeninduse puhul kasvasid seatud eesmärgist enam nii parlamendi lugemissaali laenutuste kui ka küsimuste/pöördumiste arv. Madalam oli Riigikogu liikmete veebilehe täiendamiskordade arv, kuid seda ongi keeruline prognoosida, kuna see sõltub avaldatud artiklite ja intervjuude arvust. Parlamendiväljaannete maht oli 702 lehekülge (2023. a 2149), mis on ootuspäraselt eelmisest aastast väiksem, kuna sõltub väljaannete kirjastamise soovidest ja plaanist, koosseisu vahetumise aastast jm, kuid siiski ületas seatud sihi. Parlamendiraamatukogu tegevus 2021‒2024 Parlamenditeenindus 2021 2022 2023 2024 Kogu suurus 7543 9200 9505 9757 Laenutused 655 594 562 781 Riigikogu veebilehele lisatud kirjed 1352 1498 2060 2007 pöördumised 507 523 557 1111 Parl.valjaannete maht (lk) 686 380 2149 702 8. Pimedate raamatukogu Pimedate raamatukogu uus tegevus oli koostöö algus kirjastustega, et teha raamatukogus toodetud heliraamatud üldsusele kättesaadavaks. Aasta jooksul anti kuuele kirjastusele (Tänapäev, Tulip , Hea Lugu, Eesti Digiraamatute Keskus, Eesti Raamat ja Pegasus) 358 raamatu failid. Tegevuse tulemusena laekunud summad suunab RaRa MIRKO teenuse audioraamatute hankimisse. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule saadeti 134 heliraamatut ja 1 punktkirjas raamat. Erinevatele asutustele (Eesti Meremuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, OÜ Joonprojekt, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei) valmistati tellimustööna punktkirjas ja kombatavaid materjale. Tartu Ülikooli raamatukogu rahastas projekti EODOPEN raames seitsme eesti autori heliraamatu loomist. Pimedate raamatukogu lugejate arv on iga aastaga kasvanud. 2023. a lisandus 104 lugejat ja 2024. a 73, 2024. a lõpus oli raamatukogul 1179 lugejat. Laenutuste üldarv (raamatukogus kohapeal ja posti teel) on viie aasta jooksul igal aastal vähenenud, seda just mittetagastatavate heliraamatute laenutuste osas. 2020. a oli laenutusi kokku 15 947, neist mittetagastatavate heliraamatute laenutusi 15 433, 2024. a olid näitajad 9417 ja 9151. Kasvanud on veebiraamatukogu kasutajate arv. 2020. a oli kasutajaid 536, 2022. a 626, 2024. a 802. Märgata on just düsleksiaga laste ja noorte lisandumist kasutajate hulka. 2025. a-l veebiraamatukogu praegusel kujul kaob ja selle sisu tehakse pimedate raamatukogu lugejatele kättesaadavaks MIRKO e-laenutuse keskkonna kaudu. Pimedate raamatukogu 2024. a toodetud raamatute hulk on viie aasta võrdluses kõige väiksem. 2020. a anti välja 206 heli- ja punktkirjas raamatut, 2022. a 188 raamatut ja 2024. a 164 raamatut. Heliraamatute tootmise eelarve maht on jäänud aastate lõikes samaks, toodetud raamatute arv sõltub raamatu mahust ja sisselugemisele kulunud ajast. Eestikeelseid punktkirjas raamatuid anti 2024. a välja kõige rohkem – 20 nimetust. 2021. a oli see arv väikseim – 7 nimetust. 9. Hoiuraamatukogu Hoiuraamatukogu eesmärk on säilitada Eestis ainueksemplarina võõrkeelseid ja vähekasutatavaid trükiseid ning teha need lugejatele kättesaadavaks. Hoiuraamatukogu kojulaenutus lisati e-kataloogis ESTER RaRa tellimisvõimaluste hulka ning lugejatele tekkis võimalus hoiukogu raamatute ja jätkväljaannete tellimiseks kõikidesse RaRa teeninduspunktidesse. Samuti said hoiukogu raamatud ja jätkväljaanded tellitavaks MIRKO kaudu. Korraldati kokku 13 raamatute kogumise ja teabe jagamise üritust „Anna raamatule uus elu!“. Kampaanianädalate toimumiskohad olid aruandeaastal Rae Valla Raamatukogu, Mõisaküla Raamatukogu, Kiviõli Linnaraamatukogu, Põltsamaa Raamatukogu, Vormsi Raamatukogu, Mustvee Raamatukogu, Märjamaa Valla Raamatukogu, Haapsalu Maakonna Keskraamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Aruküla Raamatukogu, Lasnamäe Gümnaasium ning Pirita Majandusgümnaasium. Kampaaniaüritustelt lisandus vahetuskogusse 71 244 teavikut. 2024. a laienes raamatute taaskasutuse ja vahetusteenuse võimaluste tutvustamine ja seeläbi kasvas avalikkuse teadlikkus vahetusteenuse võimalustest. Hoiuraamatukogule anti annetustena üle mitmete riigiasutuste ja seltside raamatukogud nii kodu- kui välismaalt. Vahetuskogusse võeti vastu 419 363 eksemplari teavikuid, s.o 43 092 eksemplari rohkem kui eelneval aastal. Kahekordistus raamatukogudelt vahetuskogusse üle antud teavikute hulk (124 051 teavikut), teisalt vähenes vahetuskogust sihtrühmadele üle antud teavikute koguarv (129 493 teavikut), seda eelkõige reisiraamatukogude arvelt. Oodatult kahanes ka sel aastal jäätmekäitlusesse saadetavate trükiste kogus, kuna annetused on järjest paremas seisukorras. Klientidele avati vahetusteenuste kasutamiseks e-registreerimisvõimalus veebis. Arendus lihtsustas ja kaasajastas teenuse kättesaadavust. Eraisikute annetused moodustavad 63% annetustest, kuid hüppeliselt suurenes raamatukogudest saabunud trükiste hulk: 2021. a 33%, 2022. a 22%, 2023. a 17% ja 2024. a 30% vastuvõetud teavikutest. Aktiivseimad kogude korrastajad olid Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Riigikontrolli raamatukogu. Seoses Tuglase Seltsi raamatukogu tegevuse lõpetamisega 2024. a kevadel saadeti Helsingist hoiuraamatukogusse 167 kasti eestikeelseid ja Eestit käsitlevaid trükiseid RaRa ja teiste raamatukogude kogude rikastamiseks. Kirjastuste jääkide osakaal moodustas vaid 5% annetustest, kahanedes 2023. a-ga võrreldes märgatavalt (14 704 eksemplari võrra). Samuti vähenes tuntavalt muude asutuste annetuste hulk (3% annetustest). Asutustest olid suurimad annetajad Rahvusarhiiv, Keskkonnaamet ja Statistikaamet. Kanadast, Väliseesti Muuseumist Torontos saadeti seoses ümberkorraldustega hoiuraamatukogusse 282 kasti eestikeelset kirjandust erakogudest. 2024. a anti taaskasutuseks sihtrühmadele üle 129 493 teavikut, s.o 33 670 eksemplari vähem kui eelneval aastal, sh raamatukogudele 54 700 teavikut (42% üleantud teavikutest). Trükistest 38% läks ühiskondlike organisatsioonide ning reisi- ja suveraamatukogude varustamiseks, 9% filmistuudiotele, teatritele ja muuseumitele, 1% taaskasutusse antud teavikutest viisid vahetuskogust kaasa kokku haiglad, kaitsevägi ja ministeeriumid, ülejäänud 10% jagunes muude asutuste vahel. Korraldati teabe- ja kogumispäevi kooliõpilastele ja õpetajatele, tulemusena kasvas huvi vahetusteenuse vastu. Läbiviidud tunnid osutusid populaarseteks ja andsid lastele väärtuslikke teadmisi keskkonnasäästlikkusest. Sõlmiti uus kaheaastane leping Justiitsministeeriumi ja vanglatega üle Eesti ühiskondliku töö tegijate kaasamiseks. 10. Hariduskeskus Hariduskeskuse fookus oli suunatud eelkõige RaRa hoone avamisele, eesmärgiks seati sisuliselt ja metoodiliselt kõrgekvaliteediliste haridusprogrammide arendamine, keeleõppe materjalide ja programmide ajakohastamine ning veebimaterjalide uuendamine. 2024. a viidi läbi 432 haridustegevust (2023. a 473). Erinevates haridusprogrammides, sh „RaRa ratastel“ pakettides, veebitundides ja Narva mnt majas toimuvates programmides oli kokku 8962 osalejat (2023. a 10 385). Kõige rohkem viidi läbi haridustegevusi alg- ja põhikoolile (276, 2023. a 387) ning gümnaasiumiõpilastele (83, 2023. a 62). Tudengitele viidi läbi 46 haridustegevust (2023. a 13), osalejaid oli 316 (2023. a 175). Täiskasvanutele toimus 14 haridustegevust (2023. a 22). Viidi läbi 12 perehommikut (2023. a 10), osalejaid oli 2024. a 803 (2023. a 697). E-materjale kasutati kokku 136 256 korda (2023. a 186 442), neist suurima kasutajate hulgaga mängud olid „Lennart Meri“ – 12 980 mängijat, „Lea Dali Lion “ – 11 398 mängijat ja „Taasiseseisvumispäev“ – 6586 mängijat. Haridustegevusi mõjutas 2024. a toimunud õpetajate streik, õpetajad ei tulnud õpilastega koolist välja streigi ajal ega ka pärast seda, põhjendades seda ohuga õppekavast maha jääda, osa koole keelas streigi järel õppekäigud. Haridustegevuste ja neis osalejate arv on väiksem ka hariduskeskuse väiksema töötajate arvu tõttu. Kuna Tõnismäe hoone avamine lükkus aastasse 2027, siis juhtkonna otsusel toimub täismahus tiimi moodustamine 2027. a alguses. RaRa tegevuste tutvustamiseks viidi läbi kohtumine Tallinna Õpetajate Majaga, mille tulemusel käivitus koostöö Tallinna ja Harjumaa õpetajate võrgustikega ning kokku lepiti infopäevad kogukonnajuhtide, muusikaõpetajate ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate võrgustikega. Teist aastat järjest osaleti Eesti Teadusagentuuri ( ETAGi ) loov- ja uurimistööde juhendajatele korraldatud infopäeval. ETAGiga jõuti kokkuleppele anda välja RaRa eripreemia õpilaste teadusfestivalil 2025 parimale meedia- või infopädevuse teemalisele tööle. Meediapädevuse kuu raames toimus konkurss „Tehisaru kahjustab keskkonda: tõde või vale?“. Osalejaid oli aga vähe ja võitjaid välja ei kuulutatud. Jätkus muuseumi LVLup ! koostöö Eesti Kunstiakadeemiaga: osa tudengite õppetööst toimus muuseumis ja nad osalesid Papertronicsi videomängulaua kokkupanekul. Muuseumis sooritas viis välistudengit Erasmus + praktika. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnaga ning Prantsuse Instituudi ja Kultuurkapitali toetusel viidi 11.–17.11.2024 läbi projekt, mille käigus valmis Prantsuse-Belgia ettevõtte Cosmodule asutaja Jérémie Cortiali juhendamisel interaktiivne videomängude loomise töölaud Papertronics . Projekt algas elektrooniliste mängude näituse „Piip-piip!“ avamisega 01.11.2024. Näitus oli avatud 23. novembrini ning leidis kajastamist nii ERRis kui ka Kanal 2-s. Nädala sissejuhatuseks toimus Prantsuse Instituudis avalik arutelu loomingulisuse ja kunstilise lähenemise üle videomängude maailmas Jérémie Cortiali , Hiroshi Yoshida , Roman Miletitchi , Yuka Tokuyama ja Camille Laurelli osalusel. Töölaua tutvustamiseks viidi läbi töötoad, milles osalesid lisaks lastele ka tudengid ja täiskasvanud (kokku 20 inimest). Papertronicsi laud asub muuseumis LVLup ! ja seda on edaspidi kavas kasutada töötubade ja sünnipäevade läbiviimiseks ning partneritele laenutamiseks. Alustati lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikat käsitlevat koolitust RaRa töötajatele. Koolituse tulemusena oskavad programmide autorid ja läbiviijad kohandada programme keeleõppija vajadustele vastavaks või ka luua uusi haridusprogramme. Haridustegevused, osalejad ja e-programmide kasutus 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Haridustegevuste arv 170 398 182 174 338 473 432 Haridusprogrammides osalejate arv 3226 7737 3145 3772 7786 10 385 8962 E-programmide kasutuste arv - - 17 324 24 166 195 685 128 907 136 256 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade RaRa arendused on koondatud IT-projektiportfelli, mis tagab süsteemse ja strateegilise lähenemise tehnoloogiliste arenduste ja äriprotsesside digitaliseerimisele. Arenduste peamised eesmärgid on vananenud süsteemide asendamine kasutajate ootustele vastavate kaasaegsete ja turvaliste süsteemidega ning üleriigiliste projektide ettevalmistamine ja arenduste algus. RaRa arendustegevused kuuluvad Kultuuriministeeriumi digipöörde tegevuskavasse ja nende rahastust toetavad ESF fondid. • Innovatsiooniprojektiks võib pidada projekti „Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise krati arendus“ (rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt), mis tegeleb tehisintellekti rakendamisega teavikute märksõnastamisel ja kataloogimisel. Projekt mõjutab digiainese säilitamise ja kasutamise teenuse ning kirjastajateenuse protsesse, oodatav lõpptähtaeg on 31.10.2025. • RaRa on ellu viimas mitut riikliku tähtsusega projekti. 2024. a algas projekt „Raamatukogude juhtimistöölaud“ (arendaja: ADM Interactive, rahastus: ESF fondid ja KUMi digipöörde projekt). Eesmärk on välja töötada töövahend, mis raamatukogude statistikale tuginedes toetab juhtimisotsuste tegemist. Projekt algas 2024. a suvel. Arendaja ei suutnud lõpetada haldusliidese arendust tähtajaks 06.01.2025, seetõttu lükatakse edasi platvormi kasutamise algus statistika kogumiseks. Esimesena hakkavad uues süsteemis statistikat esitama kooliraamatukogud 2025. a sügisel. Platvormist kujundatakse raamatukogude juhtimisinstrument, statistika ja andmete töötlemise ning kuvamise keskkond raamatukogudele, RaRa- le , KUMile ja avalikkusele. Projekti oodatav lõpptähtaeg on 30.06.2025. • Ettevalmistusfaasis olid ülejäänud kaks riikliku mõjuga projekti „Uus raamatukogusüsteem: e-kataloogi hankimine“ ja „Uus raamatukogusüsteem: raamatukogusüsteemi tarkvara hankimine“ (rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt), mis valmistavad ette suuremaid muudatusi Eesti raamatukogude töös konsolideerimaks tänaseid süsteeme ühele üle-eestilisele lahendusele aastatel 2026‒2027. • Erivajadustega kasutajate ligipääsetavuse probleemiga tegeleti süvendatult projektis „Veebiraamatukogu.ee üleviimine MIRKO e-laenutuse keskkonda“ (arendaja: NetGroup, rahastus: RaRa eelarve), keskkond avatakse kasutajatele koos DIGARi kasutuskeskkonna avalikustamisega 2025. a septembris. • RaRa sisetöö tõhustamiseks viidi lõpule projekt „Andmehalduse tarkvara rakendamine“ (rahastus: RaRa eelarve). • RaRa kliendihalduse tõhustamiseks ja CRM-süsteemi kasutuselevõtuks kliendiandmebaasina algatatud projekti arendaja on BCS Itera (rahastus: RaRa eelarve), algselt planeeritud lõpptähtaeg detsember 2024 lükkus tehniliste probleemide ja arendaja esialgselt hinnatud töömahu suurenemise tõttu 2025. a juunisse. • RaRa jaoks olid olulised uue digitaalarhiiviga seotud projektid „Digitaalarhiivi juurutamine“ ( Clarivate’i platvorm Rosetta, rahastus: RaRa eelarve) ja „Digitaalarhiivi kasutuskeskkond (digar.ee)“ (arendaja: ADM Interactive, rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt). Arenduste eesmärk on tagada Eesti digitaalse kultuuripärandi nõuetekohane pikaajaline säilitamine. Kõige suuremaks väljakutseks oli kehv andmekvaliteet, mille põhjuseks on 20 aastat kestnud käsitöönduslik arhiveerimine nõrga järelkontrolliga; andmemigratsioon ja järelkontroll on kavas lõpetada 2025. a septembriks. Projekti „Digitaalarhiivi kasutuskeskkond (digar.ee)“ arendus algas veebruaris 2024. Uus keskkond liidab DIGARi , DEA ja veebiarhiivi üheks tervikuks. Detailanalüüsi käigus selgunud täiendavate tööde vajaduse ja oodatust suurema töömahu tõttu valmib projekt 31.03.2025. Kasutuskeskkonna viimine IIIFi standardile võimaldab RaRa kogusid kuvada ka IIIF-raamistikku toetavates väliskeskkondades ja teiste asutuste kollektsioonides, mis suurendab RaRa kogude kasutust kogu maailmas. • Kirjastajaportaali arendust (rahastus: RaRa eelarve) alustati 2023. a novembris (arendaja: OÜ Merada ), suur osa arendusest sai valmis 2024. a lõpuks. Täisfunktsionaalsust ei suutnud arendaja aasta lõpus siiski tagada, oodatav lõpptähtaeg on 07.04.2025. Projekti raames uueneb kirjastajateenust pakkuv platvorm, kus erinevalt praegusest toimub automaatne digikoopiate standardnumbrite kinnitamine ja väljastamine ning säilituseksemplaride kehastuste kaupa digitaalarhiivi edastamine. Probleemiks osutus projektide esialgsest planeeritud lõpptähtajast mittekinnipidamine. Keskmiselt lükkub tähtaeg edasi kolm kuud. Põhjuseks on liiga optimistlike tähtaegade määramine projektide ettevalmistamise faasis ja piisava ajapuhvri puudumine, aga ka töömahu alahindamine pakkujate poolt RaRa süsteemide keerukuse tõttu, mille tulemusena arendajad pidid ajakava edasi lükkama. Ka ITO koostööpartnerite (RIT, Proact , RMIT) töö aeglus oli tähtaegade edasilükkumise põhjuseks. Kolme projekti puhul suurenesid arenduskulud, üheks põhjuseks on detailanalüüsi käigus selgunud täiendavad ärivajadused ja sellega seoses lisatööde tellimine. Realiseerus ka RaRa töötajate töökoormuse risk, mille tulemusena võtsid testimise ja valideerimisega seotud tegevused planeeritust rohkem aega. Samas saame tõdeda, et RaRa tagab hästi arenduste kvaliteedi ja täidab targa tellija funktsiooni; arenduste kvaliteedi tagab eesmärgistatud projektijuhtimine, laiapõhjaline testimissüsteem RaRa-s, hea koostöötahe erinevate üksuste vahel ning konstruktiivne koostöö arendajatega. 12. Organisatsioon ja personal Seisuga 31.12.2024 oli meie töötajate keskmine arv 197,7 (2023. a 201,5) ning töötajate arv 191 (2023. a 200). 2024. a asus rahvusraamatukogus tööle 12 töötajat (2023. a 31) ja lahkus töölt 21 (2023. a 18). Värbamiskonkurssidel osales keskmiselt 29 kandidaati (2023. a 25), sh minimaalse kandidaatide arvuga konkursil 5 (2023. a 8) ja maksimaalse kandidaatide arvuga konkursil 74 (2023. a 71) inimest. Tunnetuslikult on võtmeametikohtade konkurssidel osalenud vähem kompetentseid kandidaate kui varasematel aastatel. Osaliselt on tegemist allajäämisega palgakonkurentsis, kuid suundumus viitab ka vajadusele tegeleda tööandja brändingu arendamisega. 2024. a oli töötajate koguvoolavus 11% (2023. a 8,9%) ning vabatahtlik personalivoolavus 7% (2023. a 2%). RaRa töötajate keskmine vanus oli 50,75 aastat (2023. a 50,25) ja keskmine staaž 15,6 aastat (2023. a 15,5). RaRa töötajatest 82% (2023. a 83%) on kõrgharidusega, sh teise taseme kõrgharidusega (magistri- ja doktorikraad) 58% (2023. a 76%). RaRa töötajate keskmine palk 2024. a oli 1977 eurot (2023. a 1904) ja mediaanpalk 1800 eurot (2023. a 1750). Rahvusraamatukogu peab väga oluliseks organisatsiooni head tööõhkkonda, kolleegide omavahelist head läbisaamist ja töökorraldust, mis aitab töötajatel parimal võimalikul moel ühitada töö- ja pereelu. Sellega seoses on oluline märkida, et uuendasime möödunud aastal edukalt juba 2022. a saadud peresõbraliku tööandja kuldmärgist. RaRa toetab oma inimesi tervise edendamisel, jätkasime töötajate sportimise toetamist ning samuti pakume soovijatele tööandja täiendavat tervisekindlustust. Peame väga oluliseks ka töötajate vaimset toetamist ning kasutame selleks pidevalt veebilehel peaasi.ee pakutavaid vahendeid. Möödunud aastal liitus RaRa tervist edendavate töökohtade programmiga. Töötajate koolitus ja arendamine on meie eesmärkide saavutamises jätkuvalt olulise tähtsusega, 2024. a oli keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 6 (2023. a 5,4). Töötajate rahulolu organisatsiooni ja juhtimise erinevate valdkondadega oli 83% (2023. a 86%). 2024. a peatati kokkuleppel peadirektoriga kõik personaliteenuse ja -juhtimise arendustööd, kuna soovisime, et kolleegidel oleks võimalik keskenduda rekonstrueerimise ja Tõnismäe maja teenuste ülesehitamisega seotud projektidele ja tegevustele. Organisatsiooni arendamisel keskenduti aasta jooksul teenusepõhise juhtimise protsesside digitaliseerimisele. Tegevuskava, projektide ja planeerimistegevused viidi Atlassiani tooteperekonna rakendustesse, seeläbi on terves organisatsioonis igal ajahetkel olemas tööde tähtaegade ja eesmärkide info. Läbi viidi laiapõhjaline teenuste analüüs, mille eesmärk oli dubleerivate protsesside ühendamine, juhtimis- ja protsessikulude optimeerimine ning teenuste portfelli korrastamine. Analüüsi tulemusena vähenes RaRa teenuste arv: 2023. a 44 teenust, 2024. a lõpus 35 teenust. 13. Rahvusvaheline koostöö • Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents ( Conference of Directors of National Libraries , CDNL); • Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents ( Conference of European National Librarians , CENL), CENLi juurde loodud tehisintellekti arendamise töögrupp (CENL AI in Libraries Working Group); • Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (International Federation of Library Associations and Institutions , IFLA): rahvusraamatukogude sektsioon (National Libraries Section ), statistika ja tulemuslikkuse hindamise sektsioon ( Statistics and Evaluation Section ); • kataloogimisstandardi RDA Euroopa huvigrupp ( European RDA Interest Group, EURIG ); • OCLC egiidi all tegutsev rahvusvahelise virtuaalse autoriteetfailiga tegelev VIAF Nõukogu ( VIAF Council ); • Euroopa riikide rahvaraamatukogusid kureerivate asutuste koostööfoorumi (NAPLE) e-raamatu töörühm; • Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonnad ‒ kogude komplekteerimine ja kultuurivahetus; • standardnumbrite rahvusvahelised keskused: Rahvusvaheline ISBN Agentuur (International ISBN Agency), Rahvusvaheline ISSN Keskus (ISSN International Centre ), ISMN Agentuur (International ISMN Agency); • Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Dokumentatsioonikeskus ( European Centre for Parliamentary Research and Documentation , ECPRD); • rahvusvaheline andmekogu RILM – muusikakirjanduse annoteeritud andmebaas; • Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organization , WIPO) ‒ kogude komplekteerimine ja pimedate raamatukogus toodetud venekeelsete heliraamatute kättesaadavaks tegemine; • Euroopa Teadusraamatukogude Ühing ( Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche , LIBER): LIBERi autoriõiguse töögrupp (LIBER Copyright & Legal Matters Working Group); • Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium (International Internet Preservation Consortium , IIPC); • IIIF Konsortsium (IIIF Consortium , IIIF-C); • Ex Librise toodete kasutajate koostöövõrgustik (International Group of Ex Libris Users , IGeLU ); • autoriõiguse koostöövõrgustik (Europeana Copyright Community). FINANTSNÄITAJAD (tuhandetes eurodes) 202 4 202 3 Bilansimaht 87 259 61 554 Käibevara 13 110 8 126 Põhivara 74 148 53 428 Lühiajalised kohustised 10 693 6 003 Netovara 76 566 55 552 Müügitulu 124 134 Eraldised riigieelarvest 10 144 10 257 Muud sihtfinantseeringud 26 705 31 194 Tegevuskulud 16 341 16 647 Tulem 21 014 25 051 SUHTARVUD 202 4 2023 Käibevara/lühiajalised kohustised 123% 135% Põhivara/bilansimaht 85% 87% Netovara/bilansimaht 88% 90% Müügitulu/ tegevustoetuste – ja sihtfinantseerimise tulu 0% 0% 2023. aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 201 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 637 126 eurot. Peadirektori töötasu oli 98 728 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 2023. aastal kokku 10 363 eurot. 202 4 . aastal töötas Eesti Rahvusraamatukogus keskmiselt 198 töötajat; töölepingu alusel töötavatele isikutele arvestatud töötasude üldsumma oli 4 641 617 eurot. Peadirektori töötasu oli 89 738 eurot. Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu koosneb seitsmest liikmest. Nõukogu liikmetele maksti tasu 202 4 . aastal kokku 10 250 eurot. R aamatupidamise aastaaruanne Bilanss ( eurodes ) AKTIVA (vara) lisa 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Käibevara Raha 2 4 608 757 7 366 696 Finantsinvesteeringud 3 8 000 000 0 Nõuded ja ettemaksed 4 487 195 756 018 Varud 14 50 5 3 229 Käibevara kokku 13 110 457 8 125 943 Põhivara Materiaalne põhivara 6 72 405 336 52 258 061 Immateriaalne põhivara 7 1 742 983 1 170 050 Põhivara kokku 74 148 319 53 428 111 AKTIVA (vara) KOKKU 87 258 776 61 554 054 PASSIVA (kohustised ja netovara ) Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 8 10 692 776 6 002 534 Lühiajalised kohustised kokku 10 692 776 6 002 534 Kohustised kokku 10 692 776 6 002 534 Netovara 76 566 000 55 551 520 PASSIVA (kohustised ja netovara) KOKKU 87 258 776 61 554 054 Tulemiaruanne ( eurodes ) lisa 202 4 20 2 3 Müügitulu 10 124 015 134 309 Tegevustoetus 10 143 625 10 257 363 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 11 25 427 409 29 725 606 Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 11 1 277 540 1 468 640 sh välisabi 120 739 112 578 Muud tegevustulud 10 436 17 760 Kokku tegevustulud 36 983 025 41 603 678 Kaubad, toore, materjal ja teenused (majandamiskulud ) 1 2 -4 144 244 -4 408 073 Mitmesugused tegevuskulud 1 3 -5 261 513 -5 543 499 Tööjõukulud 1 4 -6 267 364 -6 291 593 Põhivara kulum ja väärtuse langus kokku 6 , 7 -668 019 -403 606 Kokku tegevuskulud -16 341 140 -16 646 771 Tegevustulem 20 641 885 24 956 907 Finantstulud ja –kulud Intressitulu 372 59 5 93 561 Finantstulud ja –kulud kokku 372 59 5 93 651 Aruandeaasta tulem 21 014 48 0 25 050 558 Rahavoogude aruanne (eurodes) lisa 202 4 202 3 Rahavood põhitegevusest Tegevustulem 20 641 885 24 956 907 Korrigeerimised: Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 , 7 668 019 403 606 Põhivara soetamiselt käibemaksukulu 4 677 412 4 952 983 Sihtfinantseerimise tulud põhivara soetamiseks 11 -25 427 409 -29 725 606 Kasum/kahjum põhivara müügist 0 0 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 266 807 901 501 Varude muutus -11 27 6 625 Põhitegevusega seotud võlgade ja ettemaksete muutus 620 352 163 435 Kokku rahavood põhitegevusest 1 435 79 0 1 653 451 Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel tasutud -28 418 623 -26 752 767 müügist laekunud 0 0 Laekunud sihtfinantseerimised põhivara soet amiseks 31 852 299 30 521 214 Tasutud muude finantsinvesteeringute soetamisel -8 000 000 0 Laekunud intressid ja muu finantstulu 372 595 93 651 Kokku rahavood investeerimistegevusest -4 193 729 3 862 098 Rahavood kokku -2 757 939 5 515 549 Raha ja selle ekvivalendid perioodi algul 7 366 696 1 851 147 Raha ja selle ekvivalentide muutus -2 757 939 5 515 549 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpul 4 608 757 7 366 696 Ne tovara muutuste aruanne (eurodes) Akumuleeritud tulem Netovara kokku 31.12.202 2 30 500 962 30 500 962 Aruandeaasta tulem 25 050 558 25 050 558 31.12.202 3 55 551 520 55 551 520 Aruandeaasta tulem 21 014 48 0 21 014 48 0 31.12.202 4 76 566 00 0 76 566 00 0 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Eesti finantsaruandluse standard tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Lisaks eeltoodule on Eesti Rahvusraamatukogu kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise aastaaruande koostamisel arvestatud avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud nõuete ja arvestuspõhimõtetega. Juhul, kui Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud arvestuspõhimõtted erinevad avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendis sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse avaliku sektori juhendis sätestatud põhimõtetest. Vara ja kohustised on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajaliste varadena on näidatud varad, mis eeldatavasti realiseeritakse järgmisel majandusaastal. Lühiajaliste kohustistena on näidatud kohustised, mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Ülejäänud varad ja kohustised on näidatud pikaajalistena. Tulemiaruande koostamisel on lähtutud Raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemist nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raha ja rahavoogude aruanne Raha ja raha ekvivalentidena rahavoogude aruandes näidatakse raha kassas ja arvelduskontode jääke ning lühiajalisi deposiite . Rahavoogude a ruande põhitegevuse koostamisel on kasutatud kaudset meetodit, investeerimis ja finantseerimistegevuse rahavoogudel otsest meetodit . Finantsvarad ja -kohustised Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustisteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi kohustisi. Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Algne soetusmaksumus sisaldab kõiki finantsvara või -kohustisega otseselt seotud tehingukulutusi. Finantskohustised kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses. Finantsvara eemaldatakse bilansist siis, kui Rahvusraamatukogu kaotab õiguse finantsvarast tulenevatele rahavoogudele või ta annab kolmandale osapoolele üle varast tulenevad rahavood ning enamiku finantsvaraga seotud riskidest ja hüvedest. Finantskohustis eemaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata nõudeid kajastatakse lähtudes tõenäoliselt laekuvatest summadest , hinnates iga arve laekumise tõenäosust võimalusel eraldi . Leppetrahvide arvestus toimub bilansiväliselt. Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud otsestest kuludest. Varude arvestuses kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, kumb on madam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mille kasutusiga on pikem kui üks aasta ja mille maksumus ületab 10 000 eurot. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhendile ei lisata põhivara soetusmaksumusele tagastamisele mittekuuluvat käibemaksu, käibemaks kantakse aruandeperioodi kuludesse. Vara, mille maksumus ei ületa 10 000 eurot, loetakse väheolulise maksumusega varaks ja kantakse soetamisel kuludesse. Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele (sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel). Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Juhul kui materiaalse põhivara objektil vahetatakse välja mõni komponent, lisatakse uue komponendi soetusmaksumus objekti soetusmaksumusele juhul, kui see vastab materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele. Asendatav komponent kantakse bilansist maha isegi juhul, kui see ei olnud eelnevalt eraldi komponendina arvel. Juhul kui asendatava komponendi algne soetusmaksumus (ja sellest tulenevalt tänane bilansiline jääkmaksumus) ei ole teada, siis seda hinnatakse, lähtudes antud komponendi tänasest soetusmaksumusest, arvestades maha hinnangulise kulumi. Materiaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Põhivaragruppide amortisatsiooninormid on järgmised: H ooned 2 - 5 % aastas M asinad ja seadmed 10 - 5 0% aastas Transpordivahendid 20% aastas Info- ja kommunikatsioonivahendid 20 - 50% aastas M uu inventar 10 - 25% aastas Teav ikud ja kunstiväärtused võetakse arvele soetusmaksumuses, nende puhul piirväärtust ei rakendata. Maad, teavikud ja kunstiväärtusi ei amortiseerita. Teavikud ja kunstiväärtused kantakse bilansist maha siis, kui need on kasutamiskõlbmatud või hävinenud. Rahvusraamatukogu ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (so kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalsete põhivarade objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele. Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu- (renoveerimis-) plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt. Juhul, kui põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad. Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mille kasutusiga on pikem, kui üks aasta ja mille maksumus ületab 10 000 eurot. Immateriaalset vara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Kulumit arvestatakse lineaarselt lähtudes vara kasulikust tööeast. Tarkvara amortiseeritakse 1 0 - 25% aastas. Rendid Kapitalirendina kajastatakse rendilepinguid, mille puhul kõik olulised vara omandiga seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina . Kapitalirendi kohustist vähendatakse põhiosa tagasimaksetega, intressikulu kajastatakse kasumiaruandes finantskuluna. Kasutusrendimaksed kajastatakse kasumiaruandes rentnikuna kuluna ja rendileandjana tuluna lineaarselt rendiperioodi jooksul. Tulu Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt. Toetused , sh sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks ja põhivara soetuseks Tegevustoetused, mis antakse saajale lähtudes tema põhikirjalistest ülesannetest ja arengudokumentides määratud eesmärkidest, kajastatakse raha laekumisel tulemiaruandes tuluna. Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustiste, tulude ja kulude arvele võtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks kajastatakse lähtuvalt tulude-kulude vastavuse printsiibist. Selliseid laekunud sihtfinantseerimise summasid, millele vastavad kulud tekivad järgmisel perioodil, näidatakse bilansi real „Võlad ja ettemaksed“. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna põhivara soetamise perioodil. Tasuta saadud teenused Teistelt avaliku sektori üksuselt saadud tasuta teenuseid kajastatakse lähtuvalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendi § 32 lg 6 tegevuskuluna ja sihtfinantseerimise tuluna. Välisvaluutas toimuvate tehingute kajastamine Välisvaluutas toimuvad tehingud kajatatakse tehingu toimumise päeval kehtiva Euroopa Keskpanga valuutakursiga. Välisvaluuta tehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kajastatud kasumiaruandes. Välisvaluutas fikseeritud vara ja kohustised on ümber hinnatud e urodesse bilansipäeva valuutakursside alusel. Seotud osapoolte tehingud Rahvusraamatukogus loetakse seotud osapoolteks peadirektor ja töötajad, kellel on õigus sõlmida Rahvusraamatukogu nimel lepinguid ning nõukogu liikmed, nende lähedased pereliikmed (sh elukaaslased ja lapsed) ning kõigi eelpool nimetatud isikute poolt kontrollitavad või nende olulise mõju all olevad ettevõtted. Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatakse tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja olulised soodustused. Muude seotud osapooltega tehtud tehingute osas avalikustatakse raamatupidamise aastaruandes informatsioon vaid nende tehingute kohta, mis ei vasta õigusaktidele või aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele. Bilansipäevajärgsed sündmused Raamatupidamise aastaaruanne kajastab olulisi vara ja kohustiste hindamist mõjutavaid asjaolusid, mis ilmnesid bilansipäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul ning on seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega. Olulisi bilansipäevajärgseid sündmusi, mis ei ole seotud aruandeperioodi või eelnevate perioodide tehingutega, ei kajastata bilansis, nende olemasolul on nende sisu avalikustatud aastaaruande lisades. Lisa 2 Raha 31.12.202 4 31.12.202 3 Sularaha kassas 792 1 164 Raha arvelduskontodel 4 607 965 7 365 532 Kokku 4 608 757 7 366 696 Raha arvelduskontodel rida sisaldab järgmisi Coop Pan k AS-iga sõlmitud lühiajalisi tähtajalise hoiuse lepinguid : tähtajaline hoius summas 500 000,00 eurot, tähtajaga 28.02.2025, intressimääraga 2,70% aastas tähtajaline hoius summas 1 000 000,00 eurot, tähtajaga 31.03.2025, intressimääraga 3,18% aastas Lisa 3 Finantsinvesteeringud F inantsinvesteeringute all summas 8 000 000,00 eurot kajastab Ra hvusraamatukogu järgmisi Coop Pank AS-iga sõlmitud tähtajalise hoiuse lepingu id : tähtajaline hoius summas 3 000 000,00 eurot, tähtajaga 31.05.2025, intressimääraga 3,18% aastas tähtajaline hoius summas 2 000 000,00 eurot, tähtajaga 05.08.2025, intressimääraga 3,28% aastas tähtajaline hoius summas 3 000 000,00 eurot, tähtajaga 22.09.2025, intressimääraga 3,51% aastas Lisa 4 Nõuded ja ettemaksed lisa 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Nõuded ostjate vastu 78 374 106 735 Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded -93 -62 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 5 14 451 12 564 Sihtfinantseerimise nõuded 11 25 791 309 855 Saamata seadusandlusest tulenevad toetused 352 0 Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud 368 320 326 894 Muud lühiajalised nõuded 0 32 Kokku 487 195 756 018 Muude ettemakstud tulevaste perioodide kuludena on kajastatud järgnevateks perioodideks tellitud perioodika, andmebaaside kasutamise litsentside jms eest tehtud ettemaksed. Lisa 5 Maksud 31.12.202 4 31.12.20 2 3 lisa ettemaks võlg ettemaks võlg Ettemaksukonto 4 14 451 12 564 0 Käibemaks 21 884 0 38 025 Erisoodustuste tulumaks 3 780 0 2 497 Üksikisiku tulumaks 75 967 0 69 731 Sotsiaalmaks 140 801 0 130 636 Töötuskindlustusmaks 8 997 0 8 536 Kogumispensioni makse 5 409 0 5 365 Kokku ettemaksed 4 14 451 12 564 0 Kokku võlad 8 256 838 0 254 790 Lisa 6 Materiaalne põhivara Maa Ehitised Masinad ja seadmed Infotehno-loogia ja muu inventar Kunsti-väärtused Teavikud Ette-maksed ja lõpetamata põhivara Kokku Soetusmaksumus 31.12.202 3 666 017 16 986 885 260 244 487 152 71 160 5 638 455 36 328 294 60 438 207 Akumuleeritud kulum 31.12.202 3 0 -7 522 792 -252 333 -405 021 0 0 0 -8 180 146 Jääkmaksumus 31.12.202 3 666 017 9 464 093 7 911 82 131 71 160 5 638 455 36 328 294 52 258 061 Ostud ja parendused 0 0 0 93 455 0 160 755 20 312 909 20 567 119 Arvestatud kulum 0 -358 628 -7 911 -81 650 0 0 0 -448 189 Mahakandmine 0 0 0 -2 413 0 -1 511 0 -3 924 Ümberklassifitseerimine 0 7 051 453 0 0 0 0 -7 051 453 0 Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 0 0 0 0 0 32 269 0 32 269 Soetusmaksumus 31.12.202 4 666 017 24 038 338 260 244 352 842 71 160 5 829 968 49 589 750 80 808 319 Akumuleeritud kulum 31.12.202 4 0 -7 881 420 -260 244 -261 319 0 0 0 -8 402 983 Jääkmaksumus 31.12.202 4 666 017 16 156 918 0 91 523 71 160 5 829 968 49 589 750 72 405 336 Rahvusraamatukogu hoone renoveerimisprojekti raames tehtud töödest lisandus lõpetamata põhivarasse 202 4 . aastal 20 312 909 eurot. Rahvusraamatukogu hoone maksumusse kapitaliseeriti 202 4 aastal lõpetamata põhivaradest: teed ja platsid maksumusega 192 266 eurot vundamen did ja aluspõrandad 1 116 279 eurot kandvad vaheseinad- ja postid ning vahe- ja katuselaed 2 502 861 eurot vee- ja kanalisatsioonitrassid 2 028 eurot välisseinad ja fassaad ning välisseinte sooja-, hüdro- ja heliisolatsioon 523 870 eurot rõdud ja terrassid 97 366 eurot sisemised mittekandvad vaheseinad ja vooderdused ning sisese i nte sooja-, heli- ja hüdroisolatsioon 1 556 583 eurot hoonesisene veevarustus 477 500 eurot hoonesisene kanalisatsioon summas 582 700 eurot Kogumaksumusega 7 051 453 eurot. Teavikute ostmiseks kulus 2024 aastal 160 755 eurot . Rahvusraamatukogule annetati t eavikuid aruandeperioodil summas 32 269 eurot (lisa 11 ) . Teavikute ostmiseks kulus 2023 aastal 171 211 euro t ning samal aastal annetati teavikuid Rahvusraamatukogule summas 71 923 eurot (lisa 11 ). Lisa 7 Immateriaalne põhivara Tarkvara Muu immateriaalne põhivara Kasutusele võtmata tarkvara Kokku Soetusmaksumus 31.12.202 3 1 490 931 135 321 8 400 1 634 652 Akumuleeritud kulum 31.12.202 3 -446 025 -18 576 0 -464 601 Jääkmaksumus 31.12.202 3 1 044 906 116 745 8 400 1 170 051 Ostud ja parendused 0 0 788 838 788 838 Arvestatud kulum 202 4 -190 019 -25 887 0 -215 906 Soetusmaksumus 31.12.202 4 1 490 931 135 321 797 238 2 423 490 Akumuleeritud kulum 31.12.202 4 -636 044 -44 463 0 -680 507 Jääkmaksumus 31.12.202 4 854 887 90 858 797 238 1 742 983 Tarkvara kasutuselevõtt sõltub tema valmiduse astmest. Enamik 2024 aastal alustatud projektidest on finantseeritud ja planeeritud kestma 2024-2025 ning nende valmimine ja kasutuselevõtt toimub 2025 aasta jooksul L isa 8 Võlad ja ettemaksed lisa 31.12.202 4 31.12.202 3 Võlad tarnijatele 3 153 370 5 662 816 Võlad töövõtjatele 54 989 60 032 Maksuvõlad 5 256 838 254 790 Muud viitvõlad 223 135 Muud kohustised 97 285 Sihtfinantseerimiseks saadud ettemaksed 11 7 227 259 24 476 Kokku 10 692 776 6 002 534 Lisa 9 Kasutusrent Kasutusrendi tulu aruandeaastal lisa 20 2 4 202 3 Parkla 0 0 Ruumide rent ja majandamine 863 453 Kokku 10 863 453 Kasutusrendi kulu aruandeaastal lisa 202 4 202 3 Asenduspinna rent 1 100 931 1 085 714 Ruumide rent 278 130 274 712 Sõidukid 595 2 913 Kontoritehnika 420 420 Kokku 1 380 076 1 363 759 Järgmiste perioodide kasutusrendi kulu mittekatkestatavatest lepingutest lisa 202 4 202 3 Ruumide rent, 12 kuu jooksul 1 322 930 1 536 777 Ruumide rent, 1-5 aasta jooksul 2 570 589 2 017 619 Ruumide rent, 6 aastat ja enam 1 874 388 1 328 996 Kokku 5 767 907 4 883 392 Renoveerimistööde ajaks on Eesti Rahvusraamatukogu sõlminud lepingud asenduspindade rendiks : Narva mnt 1 1 - teeninduspin d ja kontoriruumid – tulevaste perioodide rent mittekatkestatavas osas summas 530 tuh eurot ; kogude hoidla 143 tuh euro t ning Solarise Keskuses oleva pinna rendi kohustus mittekatkestatavas osas 7 tuh eurot . L isa 10 Müügitulu 202 4 202 3 Müügitulu tululiikide lõikes Lisa summa summa Kirjastusteenused 42 306 34,1% 25 030 18,6% Koolitused 22 388 18,1% 21 809 16,2% Köitmine ja restaureerimine 18 150 14,6% 28 023 21,0% Digiteerimine, skaneerimine 12 356 10,0% 7 373 5,5% Konverentsiteenus 10 728 8,6% 7 977 5,9% Raamatute laenutusteenus 7 851 6,3% 36 728 27,4% Infoteenused 5 431 4,4% 6 219 4,6% Muud 3 942 3,2% 697 0,5% Üüritulu ja parkimisplatsi rent 9 863 0,7% 453 0,3% Kokku 124 015 100% 134 309 100% Lisa 11 S ihtfinantseerimine Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine Lisa 202 4 202 3 Kultuuriministeerium 25 395 140 29 650 869 Annetatud teavikud 6 32 269 71 923 Koninklijke Bibliotheek 0 8 928 Riigi Infosüsteemide Amet, struktuuritoetus 2014-2020 0 -6 114 Põhivara soetuseks saadud sihtfinantseerimine kokku 25 427 409 29 725 606 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 202 4 202 3 Kultuuriministeerium 1 222 085 1 353 065 Euroopa Komisjon 45 552 25 882 Eesti Kultuurkapital 5 935 0 Tartu Ülikool 2 600 8 980 Haridus- ja Noorteamet 960 45 240 Muud 514 261 Koninklijke Bibliotheek -106 24 897 Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond 0 12 500 Ettevõtluse Arendamise SA, struktuuritoetus 2014-2020 0 -2 185 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks kokku 1 277 540 1 468 640 S aadud rahalisest sihtfinantseerimisest moodusta b enamuse Kultuuriministeeriumi toetus ed . Ku ltuuriministeeriumilt saadi 202 4 . aastal sihtfinantseeringut Rahvusr aamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 31 866 572 eurot , sh 5 000 000 eurot innovatiivsete lahenduste arendamiseks ning 623 913 eurot tegevuskuludeks asenduspinnal . Massdigiteerimise projekti eest saadi toetust 1 305 000 eurot. E-raamatukogu arendamist toetati 235 867 euroga. Legacy süsteemi asendamise jaoks saadi toetust 140 100 eurot. Riiklike raamatukoguteeninduse koordineerimist toet ati 35 000 euro ga . Digiarhiivi toetus oli summas 175 000 eur ot. Ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi projekti toet us oli 50 000 euro t . Lisaks väikse m sihtotstarbeli ne toetus. Kultuuriministeeriumilt saadi 2023. aastal sihtfinantseeringut Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimiseks summas 31 964 295 eurot, sh 1 767 609 eurot tegevuskuludeks asenduspinnal. E-raamatukogu arendamist toetati 232 000 euroga. Uue raamatukogusüsteemi detailianalüüsi jaoks saadi toetust 147 060 eurot. Digiteerimiskava 2.0 elluviimist toetati 192 712 euroga. Digiarhiivi toetus oli summas 175 000 eurot. URRAMi laenutusmasina funktsionaalsuse täiendarenduste teostamise toetus oli 34 680 eurot. Lisaks väiksemad sihtotstarbelised toetused. Sihtfinantseerimise nõuded 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Euroopa Komisjon 25 791 0 Kultuuriministeerium 0 281 900 Koninklijke Bibliotheek 0 19 067 Haridus- ja Noorteamet 0 8 888 Nõuded sihtfinantseerimise osas kokku 25 791 309 855 Sihtfinantseerimise ettemakse d 31.12.202 4 31.12.20 2 3 Kultuuriministeerium 7 193 014 0 Haridus- ja Noorteamet 28 245 0 Eesti Kultuurkapital 6 000 4 200 Euroopa Komisjon 0 19 762 Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA 0 514 Kohustused sihtfinantseerimise osas kokku 7 227 259 24 476 Lisa 1 2 Majandamiskulud 202 4 202 3 Kinnistute ja hoonete majandamiskulud ja remont -1 847 995 -1 856 789 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -1 129 727 -1 231 269 Teavikute ja perioodikaga seotud kulud -728 758 -697 214 Administreerimiskulud -105 383 -152 264 Ürituste ja näituste korraldamise kulud -78 446 -82 958 Tervise edendamise kulud -48 828 -46 193 Reklaami ja kommunikatsiooni kulud -45 323 -76 758 Koolitused -42 153 -80 091 Lähetused -29 462 -85 596 Inventar ja inventari remondikulud -21 796 -18 139 Sõidukite majandamiskulud -10 424 -18 254 Muud -55 949 -62 548 Kokku -4 144 244 -4 408 073 Lisa 1 3 Mitmesugused tegevuskulud 20 2 4 20 2 3 Maksud, lõivud (käibe-, maa-, ettevõttetulumaks jms) -5 260 504 -5 536 843 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded (sh leppetrahvid ) -93 -3 062 Muud tegevuskulud -916 -3 594 Kokku - 5 261 513 -5 543 499 Lisa 1 4 Tööjõukulud 20 2 4 20 2 3 Töötasud kokku -4 661 351 -4 672 003 Erisoodustused -21 455 -26 563 Sotsiaalkindlustusmaksed -1 584 558 -1 593 027 Kokku -6 267 364 -6 291 593 Kõrgharidusega kultuuritöötajad 117,51 120,94 Juhid 17 15,42 Keskastmespetsialistid 33,61 36,61 Nooremspetsialistid 3,08 4 Tippspetsialistid 25,46 23,48 Töölised 1 1 Keskmine töökohtade arv 197,66 201,45 202 4 20 2 3 Peadirektori tasud 89 738 98 728 Nõukogu liikmete tasud 10 250 10 363 Kokku 99 988 109 090 Lisa 1 5 Seotud osapoolte tehingud Eesti Rahvusraamatuko gu ei ole seotud osapooltega 202 4 . aastal teinud avalikustamisele kuuluvaid õigusaktidele, aruandekohustuslase sisedokumentide üldistele nõuetele või turutingimustele mittevastavaid tehinguid. Nõukogu ja juhatuse liikmete tasud on avalikustatud lisas 1 4 . Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Majandusaasta aruande allkirjad Majandusaasta arua nne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aastaaruandest. Majandusaasta aruanne on kinnitanud nõukogu poolt . aprillil 202 5 . aastal. Peadirektor: ......................................... Martin Öövel Nõukogu esimees : .......................................... EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU NÕUKOGU OTSUS Tallinn 29.04.2025 Nr 1-1/1 Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruande 2024 kinnitamine Tuginedes Eesti Rahvusraamatukogu seaduse § 10 lõike 1 punktile 2, Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu otsustab: kinnitada Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruanne 2024 (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Vilja Toomast Nõukogu esimees Lisa: 1. Eesti Rahvusraamatukogu tegevusaruanne 2024  Eesti Rahvus- KINNITATUD Eesti Rahvus- raamatukogu raamatukogu nõukogu 29.04.2025 otsusega nr 1-1/1 tegevusaruanne 2024 1 Sisukord 1. Aasta lühiülevaade 6. Humanitaarraamatukogu 2. Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone 7. Parlamendiraamatukogu rekonstrueerimine 8. Pimedate raamatukogu 3. Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskus 9. Hoiuraamatukogu 3.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO 10. Hariduskeskus 3.2. Raamatukogude statistika 11. Digipööre, RaRa arendusportfelli ülevaade 3.3. Andmehaldus 12. Organisatsioon ja personal 3.4. Digihumanitaaria ja andmete 13. Rahvusvaheline koostöö kättesaadavaks tegemine 3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus 4. Raamatukogu kasutamine 4.1. Külastused 4.2. Soovitus- ja rahuloluindeks 4.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine 4.4. Teavikute laenutamine 4.5. Päringutele vastamine 4.6. RaRa digiteenused: otsinguportaal ja DIGAR 5. Kogud ja säilitamine 5.1. Kogude komplekteerimine 5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine 5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia 5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv 5.5. Digiteerimine 5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine 5.7. Füüsiliste kogude säilitamine 2 1. Aasta lühiülevaade • 2024. aasta oli Eesti Rahvusraamatukogule (RaRa) raamatukoguhoone rekonstrueerimise aasta. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO püsis graafikus ja hoone antakse RaRa-le üle 01.09.2025, sellest ajast taastub RaRa halduskulude katmise kohustus. • Riik kinnitas hoone sisustamiseks vajaliku rahastuse, mis jaguneb järgnevalt: RaRa (KUM) sisustuseelarve 16 554 000 eurot ja Rahvusarhiivi (HTM) sisustus- eelarve 4 959 036 eurot; kokku on summa 22 713 036 eurot. Jätkusid hoone avamiseks vajalikud arendustegevused ja koostööprojektid. • Asendusruumide kulude katteallikate puudumise tõttu loobub RaRa neist ruumidest. Narva mnt hoone üürileping lõpetatakse 01.11.2025 ja teavikute laopindade üürileping lõppeb 01.04.2025. RaRa osutab kuni Tõnismäe hoone avamiseni 2027. a mais kõiki teenuseid e-kanalites, parlamendi- raamatukogus, pimedate ja hoiuraamatukogus ning Solarises. • Raamatukoguvõrgu arendus- ja kompetentsikeskusena käivitas RaRa laiapõhjalise rahvaraamatukogude reformi projekti, milles keskendutakse koostöö edendamisele, struktuursete eesmärkide seadmisele ning toime- ja koostöömudeli kujundamisele. • Algasid raamatukogureformi elluviimise eeltingimuse ‒ ühtse üleriigilise raamatukogusüsteemi arendamise eeltegevused. E-kataloogi hange kuulutati välja ja arendus algab 2025. a aprillis. • MIRKO platvormi täiendava teenusena arendati pimedate raamatukogu veebiraamatukogu lahendust, mis valmib 2025. a esimesel poolaastal. • MIRKO teenuse peamine probleem on litsentside vähesus, mille põhjuseks on üleriigilise teenuse rahastuse ebapiisavus. Probleem väljendub soovitus- indeksi languses (2023. a 53%, 2024. a 30%). 2025. a on kavas jätkata lahenduse otsimist koostöös Kultuuriministeeriumi (KUM), kohalike omavalitsuste, kirjastuste liidu ja kirjastajatega. • Käivitus üleriigilise raamatukogude statistika ja tulemuste analüüsi keskkonna RAJU arendus. Lahendus valmib 2025. a juunis. • Avalikustati üleriigilise raamatukogusüsteemi e-kataloogi hange, arendus algab 2025. a aprillis ja valmib 2026. a esimesel poolaastal. • Laienes RaRa digihumanitaaria valdkonda ning andmete taas- ja rist- kasutamist edendav tegevus. Algas innovatsiooniprojekti „Automaatne kataloogimine ja märksõnastamine“ arendus. Toimus laiapõhjaline koos- töö Eestis ja välismaal ning valdkondlik tegevus sai üleriigilise tunnustuse: Andmepärli 2024. a konkursil saadi parima andmeloo auhind. • Hea meel on selle üle, et ka piiratud ruumide ja kogudega on RaRa kasutus püsinud üle ootuste kõrge: klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 85% (2023. a 88%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud. 3 • 2024. a kasvas kojulaenutuste arv 7,1%; laenutusi oli 36 139, mis on 2408 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2023. a 33 731). Aasta sihttasemeks seatud 33 801 ületati 2338 laenutusega. • Teenuste turundamine suurendas otsinguportaali kasutamist ja Tippteadja konsultatsiooni reklaamikampaania tõi 2024. a selge sõnumi auhinna (parim tarbetekst koos tarbepildiga). Samal konkursil saime auhinnalise koha ka sisuka tegevuse eest RaRa Facebooki-lehel. • RaRa pälvis Eesti suurimal loovuskonkursil Kuldmuna integreeritud kommunikatsiooni kampaania kategoorias peaauhinna ehk Kuldmuna kampaania „Näitus otsib kunstnikku“ eest. • RaRa digikogude kasutus on endiselt kõrge. Otsinguportaali ja RaRa teadusandmebaaside kasutus kasvas võrreldes 2023. a-ga üle 44%, digitaalarhiivi DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 163,6%. • Kultuuriministeeriumi digipöörde projektide raames toimusid digiteenuste arendused: DIGARi kasutajakeskkonna uuendamise projekt viiakse ellu 2025. a ning jätkus digitaalarhiivi andmete migratsioon, mis viiakse lõpule 2025. a septembriks. • Raamatukoguhoidjate kutsekoolituses lõpetas 2023/2024. a lend. Koolituse protsesse analüüsiti põhjalikult ning muudatused viidi õppe- programmi, seetõttu oli koolitus veelgi kvaliteetsem, mida kinnitab ka osalejate hinnang: soovitusindeks on 98,2%. • Kirjastajaportaali kaudu väljastatud raamatute standardnumbrite (ISBNide) arv ning sellega seoses ka digitaalsete säilituseksemplaride arv rohkem kui kahekordistus. Muutuse põhjustasid kolm kirjastust, kes kasutavad raamatute tootmiseks tehisintellekti. Standardnumbrite väljastamise tingimused ja protsess on kavas automatiseerida 2025. a. Suur osa teenuse tegevustest oli seotud Kirjastajaportaali arendusega. • Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andmebaasi ERB alusel) on 32%. RaRa digiteeris kokku 742 140 lk ja eesmärk täideti 106%-lt; segmenteeriti 408 473 lk, eesmärk täideti 102%-lt. • 2024. a õnnestumiste hulka kuuluvad RaRa traditsioonilised üritused, mis aitavad raamatukoguteenuseid ja kogusid sihtrühmadele tutvustada: emakeelepäeva konverents „Rikka eesti keele mur(d)ekohad“ ning XIX oskuskeelepäeva konverents „Meie, teie ja nende (oskus)keel“. Jätkusid ürituste sarjad „Räägime raamatutest“, „Kirjanikud keskpunktis“ ja „Põnevikusõprade klubi“. • Edukas oli meediapädevuse valdkonna arendamine ja koostöösuhete loomine. Käivitus neli aastat kestev meediahariduse projekt MeediaRadar, mis on suunatud raamatukogutöötajate ja vanemaealiste muukeelsete inimeste koolitamisele. • RaRa digipöörde eesmärk on pärandvara vähendamine ja kasutajasõbralike teenuste kujundamine. IT-portfellis oli aruandeaastal 11 projekti. Arenduste peamine probleem oli esialgselt määratud lõpptähtaegade pikenemine keskmiselt kolm kuud. 4 RaRa võtmenäitajad Mõõdik Muutus Tulemus Tulemus Tulemus 2023 (%) 2024 2023 2022 Kasutajate rahulolu Soovitusindeks, RaRa (%) –3,4 85,00 88,00 82,99 Raamatukogu kasutamine Külastuste arv –5,7 65 175 69 095 60 475 Otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamine 44,9 460 618 329 044 301 580 DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 163,6 5 103 664 1 936 144 1 864 511 Kodulehe külastused 37 448 760 327 548 291 789 Digikogude maht Digitaalsete trükiste osakaal eesti väljaannetest (andme- 6,7 32 30 25 baasi ERB alusel; %) Üleriigiline laenutusteenus MIRKO „Raamatud liikuma” soovitusindeks (%) –15,5 71 84 73,33 E-väljaannete soovitusindeks (%) –3,4 30 53 ‒ Üle-eestiline laenutuste arv 47,1 3 468 2 357 904 E-väljaannete laenutuste arv 34,3 141 365 105 254 ‒ 5 Ehitusjärg Tõnismäe hoone avamise 31. aastapäeval Foto: Aron Urb 2. Rahvusraamatukogu (RaRa) hoone rekonstrueerimine Rahvusraamatukogu Tõnismäe hoone rekonstrueerimine kulges ootuspäraselt. Ehitaja OÜ Ehitus5ECO püsis graafikus. Ehitusfaasi lõppedes annavad RKAS ja Ehitus5Eco hoone RaRa-le üle 01.09.2025, sellest ajast taastub RaRa halduskulude katmise kohustus. 13.09.2024 andis Kultuuriministeerium teada, et Tõnismäe hoone sisustusraha katteallikas on olemas. Sisustusraha eraldamine jaguneb järgnevalt: RaRa (KUM) sisustuseelarve 16 554 000 eurot ja Rahvusarhiivi (HTM) sisustus- eelarve 4 959 036; kokku on summa 22 713 036. Seoses investeeringute laekumise graafikuga ja asendusruumide kulude katteallikate puudumisega kinnitati üleminekuperiood, mis tähendab RaRa asendusruumidest loobumist. RaRa Narva mnt hoone üürileping lõpetatakse 01.11.2025 ja teavikute laopindade leping lõppeb 01.04.2025. Tõnismäe hoone kasutuselevõtu eeltingimuseks olevate summade eraldamise aja- kavaga seoses otsustati sulgeda RaRa 19 kuuks (novembrist 2025 kuni maini 2027). RaRa osutab sel perioodil kõiki teenuseid e-kanalites, parlamendiraamatukogus, pimedate ja hoiuraamatukogus ning Solarises. Sisustuskulude kasutus jaguneb järgmiselt: 2026. a 9 020 886 eurot ja 2027. a 7 233 785 eurot. RaRa on sisustuseelarve kasutuse jaganud kaheks etapiks, arvestades projektide elluviimisel eesmärgiga avada hoone avalikkusele täie- likult toimivana 2027. a mais. Rahastusotsusest tulenevalt toimusid koostöös partneritega kogude logistikakeskusest tagasikolimise plaani läbirääkimised. Kolimine algab 01.02.2025, täiendavalt kooskõlastati ehitajaga teavikute ajutised paigutuskohad Tõnismäe hoones. Teavikute hoidlatesse kolimise kava sõltub laoriiulite valmimisest, eeldatavalt saab sellega alustada 2025. a lõpus. Uuendatud hoones on RaRa eesmärk mitmekordistada külastajate arvu, sihiks on 3000 külastust päevas. Raamatukogu tegevusi planeerides tuginetakse neljale põhifunktsioonile: avalik raamatukoguteenus, hariduskeskkond, kultuurikeskkond ja sündmuskeskkond, mis ühiselt sünergias toimides võimaldab kujundada unikaalse kõigile avatud avaliku ruumi. 2024. a tegevusi saab iseloomustada märksõnaga planeerimine. Kinnitati Tõnismäe hoone teeninduskorralduse põhimõtted: planeeritult on raamatu- kogu tulevikus avatud E‒P 8.00‒22.00, täiendavalt on piiratud ala avatud 24/7 ajaraamis. Teenuste planeerimisel oli olulisel kohal iseteenindusliku raamatu- kogu ja ligipääsetavuse põhimõtete kinnitamine. Laiemas tähenduses moo- dustub iseteeninduslik raamatukogu füüsilise ja virtuaalse ruumi kooskõlas, kus teavikute laenamine ja tagastamine toimub kooskõlas majaplaani, avakogu juhi, iseteenindusautomaatide, broneerimissüsteemi ja kodulehega. Kaardistati teenuste pakkumiseks vajalikud IT-projektid, täpsustati eelnevalt planeeritud eelarveid ning kinnitati hangete ajakava. Vastavalt eelarve välja- maksetele on kavas hangete väljakuulutamisega alustada 2025. a sügisel. 7 Töötati välja RaRa sündmus- ja konverentsiteenuse visioon, mille eesmärk on toimida isemajandavalt, teenida piisavalt tulu oma otseste tegevuskulude katmiseks ning toetada sellele lisaks ka RaRa üldist tegevust ja organisat- siooni teiste eesmärkide saavutamist. Aruandeaastal algas teenuse pakku- mine piiratud mahus, mis võimaldab alustada suuremas mahus tegevusega 2025. a septembris. Kultuurikeskkonda ette valmistavad tööd toimusid vastavalt 2023. a valminud visioonile. 2024. a käivitati 10 alamteema projekti. Tegevused, mida finant- seeritakse sisustuseelarvest, on vastavalt planeeritud 2026. ja 2027. a-sse, koostatud on kulude jaotus ning töökava. Lepingud ja hanked valmistatakse ette ning kuraatorid alustavad tööd 2025. a. Lisaks kultuurikeskkonna sisuprojektide käivitamisele võeti 2024. a fookusesse hariduskeskuse ning terve hoone kujundamine kõigile avatud haridus- ja inno- vatsioonikeskuseks. Selleks ühendati kultuurikeskkonna ja hariduskeskuse visiooniplaanid ning alustati koostööd Eesti haridustehnoloogia ettevõtete ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Sõlmiti hea tahte koostöölepe Vivita/ Lahenduste Laboratooriumiga, selle alusel hakkab ettevõte teenust pakkuma RaRa Tõnismäe hoones. Koos partneritega kavandatakse hariduskeskuse korruse esitlusala ning EdTech Estonia kogukonna sündmusprogramm seotakse RaRa plaanidega. Jätkus töö partnervõrgustiku kujundamisega ning koostöömudeli väljatöötamisega, alustati kohvikute kontseptuaalse lahenduse väljatöötamist. Sõlmiti hea tahte koostöölepe Vivita/Lahenduste Laboratooriumiga, selle alusel hakkab ettevõte teenust pakkuma RaRa Tõnismäe hoones Foto: Eiko Lainjärv 8 3. Raamatukogu- võrgu arendus- ja kompetentsikeskus 14.10.2023 kinnitati Kultuuriministeeriumi rahvaraamatukogude nõukogu otsusega rahvaraamatukogude riiklike ülesannete täitjaks rahvusraamatu- kogu. RaRa täidab rahvaraamatukogude valdkonnas järgmiseid riigi haldusülesandeid: • rahvaraamatukogude üleriigiliste teenuste loomine, haldamine ja arendamine; • rahvaraamatukogude sisulise töö aruannete kogumine ja analüüsimine; • rahvaraamatukogude piirkondlik erialane nõustamine ning raamatukogu- töötajate koolitusvajaduste iga-aastane kaardistamine ja koordineerimine; • üleriigilise komplekteerimise korraldamine ja koordineerimine; • rahvaraamatukogude rahvusvahelistes, riiklikes ja piirkondlikes programmides osalemise koordineerimine. 2024. a tegevused olid seotud üleriigiliste raamatukoguteenuste õigusliku raamistiku kavandamise ning tegevuste toime- ja juhtimismudeli kooskõlas- tamisega, mis määratleb osapoolte, sh KUMi, RaRa, piirkondlike üksuste, keskraamatukogude ja kohalike omavalitsuste rollid ja vastutuse. Riiklike ülesannete edukamaks täitmiseks loodi raamatukogude esindajatest töörühmad, kes kokkulepitud regulaarsusega analüüsivad tegevusi ning planeerivad ja analüüsivad projektide tulemeid. Reformi tulemusena luuakse viis RaRa piirkondlikku üksust. Koostöös KUMi ja raamatukogudega analüüsiti üksuste sisutegevuste vajadust ja asukohtade kaardistamist eesmärgiga tagada teenuste kättesaadavus ja efektiivsus kogu riigis. Viidi läbi üleriigiliste teenuste riskianalüüs, mille raames kaardis- tati peamised riskid ning nende maandamistegevused. Kommunikatsiooni ja koostöö edendamiseks loodi spetsiaalne veebileht, mis jagab muudatustega kaasnevat informatsiooni: https://www.rara.ee/raamatukogudele/tere-tule- mast/. Loodi raamatukogusid kaasavad kommunikatsioonikanalid, kus planeeritud regulaarsusega (iga 2‒3 kuu tagant) infot jagatakse. Toimusid veebiseminarid kõikidele raamatukogudele ja kaasavad koostööseminarid keskraamatu- kogudele, 2024. a toimus kolm seminari üle Eesti (osalejaid kokku u 200). Toimunud on kohtumised teadus- ja erialaraamatukogude ja kohalike oma- valitsustega, kus tutvustati raamatukogureformi ning üleriigilise raamatu- kogusüsteemi teenuse sisu ja mõju raamatukogude haldajatele. Koostöö 9 tugevdamiseks toimus kolm koosloome töötuba, kus osalesid RaRa esinda- jad, rahvaraamatukogude juhid, Kultuuriministeeriumi ja Eesti Raamatukogu- hoidjate Ühingu (ERÜ) esindajad. Loodi üleriigiliste programmide võrgustik, mille eesmärk on koondada programmide infot ja lihtsustada selle edastamist raamatukogudele. Rahvaraamatukogude kiirendi programmi raames viidi läbi taotlusvoor ja koostati selle kokkuvõte. Samuti tehti olulisi edusamme raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) arendamisel ‒ valmis andmete sisestusmoodul ning alustati avaliku vaate arendamist. Projekti lõpptulemusena valmib raamatu- kogude juhtimistöölaud, et parandada juhtimisotsuste tegemist ja tõhustada raamatukoguvõrgu haldust. Teenus valmib 2025. a juulis. Seoses raamatukogude reformiga oli vaja uuendada täienduskoolituste üle- riigilist süsteemi ja kutsekoolituse koolituskava, et tulevikus üks koolitus teist täiendaks. Koostöös ERÜ ja kutsekoolituse mooduli juhtidega on 2025. a ka- vas kutsekoolituse koolituskava põhjalik uuendamine. Kõige olulisemaks tegevuseks raamatukogureformi elluviimisel on ühtse üle- riigilise raamatukogusüsteemi loomine, mis ühendab praegused kolm raama- tukogusüsteemi ning raamatukogud ja kasutajad. 2024. a toimus ressursside kaardistus koostöös KUMiga, koostati võimalike lahenduste analüüs, kaar- distati teenuse funktsionaalsustele vastavad võimalikud partnerid ja alustati esmaseid arutelusid süsteemide pakkujatega. Raamatukogude esindajatest moodustati töörühm, mille ülesanne on lahenduse funktsionaalsuste analüüs ja teenuse aktiivne testimine arendusprotsessis. RaRa üleriigilisest MIRKO teenusest kujundatakse kõigile raamatukogudele mõeldud kasutajakeskkond ehk e-kataloog. 3.1. Üleriigiline laenutusteenus MIRKO Teenuse arenduste eesmärk oli liidestada MIRKO teenusega pimedate raamatukogu veebiraamatukogu ja uus DIGARi kasutajakeskkond, viidi läbi UI/UX kasutajakeskkonna analüüs ja arenduste tegemisel arvestati standardi WCAG 2.1 AAA nõuetega. Lisaks hoiti ajakohasena süsteemid ja veebikesk- konnad ning nutirakendused. Veebiraamatukogu sidumine MIRKOga lükkus 2025. a algusesse. Avalikustamine toimub koos DIGARi uue kasutuskesk- konna avamisega. Kuna tegemist on terve MIRKO ökosüsteemi uuendamisega, kus arendatakse korraga nii veebikeskkonda kui nutirakendusi, kulus aega planeeritust kauem ning kasutajate vaates on otstarbekas pakkuda uue lahendusena juba tervikteenust. MIRKO raamatulaenutuse teenuse eesmärk oli kaasata keskkonda 100 raamatu- kogu, see sai täidetud 77%-liselt. Umbes 20 raamatukogus on protsess pooleli ja liitumine toimub 2025. a esimesel poolaastal. Kogude suurus liitumisel oli halvasti eesmärgistatud; raamatukogusid võib küll teenusega liituda arvuliselt palju, kuid nende kogud lisavad ainult kümneid tuhandeid teavikuid; aasta lõpus oli teenuses 2,2 miljonit väljaannet. Kasutaja on raamatute füüsilise laenutamise mugavusteenuse üles leidnud ja vaatamata sellele, et teisel poolaastal ei toimunud ühtegi turunduskampaaniat, on laenutuste arv võrrel- des eelmise aastaga 47% tõusnud, aasta eesmärk on täidetud 115%. 2024. a 10 tehti MIRKO kaudu 3468 paberraamatute laenutust, 2023. a 2357. Raamatu- kogudest laenutamise suurendamiseks arendasime kasutajatele välja võima- luse otsida teavikuid raamatukogu kataloogist ja tulla neile raamatukokku ise järele; lõime ka hindade diferentseerimise võimaluse postipaki saatmisel. Need võimalused on aluseks ka üleriigilise e-kataloogi arendamisel. MIRKO e-väljaandeid laenutati 141 365 korda (2023. a 105 254), eesmärk täideti 110%-liselt. Aruandeaastal komplekteeriti 89 570 kasutuskorda (2023. a 170 810, sh 2022 hangitud kasutuskorrad, mis läksid kasutusse alles 2023. a, kui e-laenutuse teenus avati), ülejäänud laenutused moodus- tasid vabakasutuses väljaanded ja eelmisel kahel aastal hangitud kasutus- korrad. Teenust kasutasid kõikide omavalitsuste lugejad, elaniku kohta oli enim laenutusi Tallinna ümbruse omavalitsustest (Saue, Saku, Rae, Kiili, Kuusalu ‒ vahemikus 4,1‒4,6% elanikkonnast) ja väikesaartelt (6% elanik- konnast). MIRKO paber- ja e-laenutused ning liitunud raamatukogud 2022‒2024 Mõõdik 2022 2023 2024 Üle-eestiline laenutus (MIRKO) 904 2 357 3 468 E-väljaannete laenutus (MIRKO) – 105 254 141 365 Liitunud raamatukogud 31 44 77 Teenuse rahuloluindeksi ja soovitusindeksiga ei saa rahul olla: 2024. a soovitus- indeks (30%) oli võrreldes 2023. a-ga (53%) languses, põhjuseks eelkõige e-raamatute litsentside vähesus. Praegune rahastustrend osutab suurele riskile ka 2025. a rahuloluindeksi vaates ning risk laieneb ka teistele MIRKO keskkonda integreeritud ja integreeritavatele teenustele. Rahuloluindeksi langust võimendas Tallinna Keskraamatukogu e-raamatukogu ELLU sulgemine juulis 2023. ELLU litsentside soetamist rahastas ulatuslikus mahus Tallinna linnavalitsus ning keskkonna sulgemisega kandus ka sealne litsentsikoormus MIRKOle. Lugeja seisukohast toimus mõistlik avaliku teenuse pakkumise konsolideerimine, kuid sisuliselt kahanes järjepidevalt tõusva nõudluse tingimustes pakkumise aluseks olev katteallikas. 20000 18000 MIRKO teenuse 16000 14000 üldine aastane 12000 laenutuste arv 10000 8000 2022‒2024 6000 4000 2000 0 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2022 135 335 215 219 2023 7494 7278 5846 6867 8806 11764 11184 11702 12149 12511 11800 2024 14343 16980 18230 13176 13817 11957 10313 7767 12426 11541 7852 6431 2022 2023 2024 11  450 400 Üle-eestiline laenutus 350 2022‒2024 300 250 200 150 100 50 0 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2022 135 335 215 219 2023 210 200 206 165 150 123 152 156 289 341 204 161 2024 401 232 237 195 137 258 300 407 427 320 305 249 2022 2023 2024 E-väljaannete 20000 18000 16000 laenutus 2023‒2024. 14000 Teenuse pakkumine algas 2023. a 12000 10000 2023 8000 2024 veebruaris 6000 4000 2000 0 jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 2023 7294 7072 5681 6717 8683 11612 11028 11413 11808 12307 11639 2024 13942 16748 17993 12981 13680 11699 10013 7360 11999 11221 7547 6182 2024. a võimaldas MIRKO katteallika maht 235 000 eurot tagada 135 869 laenutust (ca 1,7 eur/laenutus). Novembris 2024 täiendas KUM RaRa pöör- dumisele vastates katteallikat 2025. a-ks 50 000 euro võrra, kokku on see 242 000 eurot, mis suudab tagada ca 142 000 laenutust. Võttes arvesse lugejate kasvavat nõudlust sh kallimate audioraamatute litsentside osas ning laenutuste sisulist jagunemist teavikute liikide vahel prognoosib RaRa tegeliku nõudluse mahuks 2025. a ca 225 000 laenutust ehk katteallika vajadust ca 385 000 eurot, mistõttu olukorra lahendamiseni ei ole teenusele seatud tulemuseesmärgid saavutatavad. Litsentsiprobleemi vähendamiseks viis RaRa ellu mitu täiendavat arendust, mille tulemusena on minimeeritud oht litsentsi kulutamiseks n-ö kogemata: loodi võimalus e-raamatuid litsentsivabalt 10 lk proovilugeda ja audioraamatuid 5 min kuulata; koolidel on võimalik soetada oma kooli õpilastele ja õppe- jõududele mõeldud e-raamatuid; kasutuskorda on võimalik n-ö tagastada juhul, kui kasutaja luges e-raamatut vaid eelvaate ulatuses või ei jõudnud laenutusperioodi jooksul selle lugemiseni; kasutuskordade lõppemisel on võimalik liikuda selle e-raamatu ostmise lehele, et pakkuda täiendavat võimalust raamatu hankimiseks. 2025. a on kavas jätkata eelarve vähesusest tingitud litsentsiprobleemile lahenduse otsimist koostöös KUMi, kohalike omavalitsuste, kirjastuste liidu ja kirjastajatega. 12 3.2. Raamatukogude statistika Statistika kogumine kulges plaanipäraselt, andmed esitati Statistikaametile jt koostööpartneritele kokkulepitud tähtajaks. Aruandeaastal esitati ja menetleti raamatukogude statistilisi aruandeid veel vanas RSTAT-keskkonnas. Oluline osa tegevustest oli seotud uue, raamatukogude juhtimistöölaua (RAJU) keskkonna kavandamise ja loomisega. Statistikateenuse ja juhtimistöölaua projektile oli oluline ka töö rahvusvaheliste raamatukogustatistika standar- ditega, osaleti standardi ISO 11620 „Informatsioon ja dokumentatsioon. Raamatukogu tulemusindikaatorid“ eestikeelse tõlke kommenteerimisel. RaRa kodulehel avaldati kirjastamise ülevaade (https://www.rara.ee/part- nerile/kirjastajale/kirjastamise-ulevaade/), mis põhineb Eestis välja antud ja Eesti rahvusbibliograafias registreeritud raamatutel (trükised, e-raamatud, audioraamatud). 3.3. Andmehaldus Andmehalduse tarkvara juurutamine lõppes edukalt ja tähtajaliselt 2024. a aprillis. Tegevuse tulemusena on RaRa-l olemas tehniline võimekus viia andmebaasides läbi andmekvaliteedi kontrolle ja saada ülevaadet kogutud andmetest. Jätkati RaRa andmekogude küpsustaseme tõstmiseks vajalikke tegevusi eesmärgiga saavutada 2025. a 3. küpsustase kõigis andmekogudes. 3.4. Digihumanitaaria ja andmete kättesaadavaks tegemine Kogu tegevuse eesmärk on laiendada RaRa andmete taas- ja ristkasutamist ning populariseerida digihumanitaariat ja andmete kasutust raamatukogu- võrgus ja Eesti mäluasutuste spetsialistide seas. 2024. a avaldati RaRa digilabori lehel (digilab.rara.ee) juhtumiuuringuid ja postitusi ning tutvustati tööriistu kord kvartalis. Planeeriti ja/või alustati koostööprojekte asutustega nii Eestist kui välismaalt. Valmis kureeritud Eesti rahvusbibliograafia (ERB) andmestik, mis oli enne digilabori tegevuse algust kättesaadav üksnes andmehuvilistele üldjuhul võõras raamatukoguspetsiifi- lises failiformaadis. Andmestiku alusel loodi uudne „kureeritud andmekogu“, mis põimib ühtsesse töövoogu asutusesisese ekspertiisi ning tüüpsammud andmestiku puhastamisel ja rikastamisel, võimaldades kultuurihuvilisel andmeanalüütikul keskenduda kasutusele. 2025. a ilmub ajakirja Journal of Open Humanities Data erikollektsioonis Amplifying GLAM Collections: Scalable and Inclusive Data Practices andmekogu tutvustav artikkel „Curated Bibliographic Data: the Case of Estonian National Bibliography“. 13 Lennart Meri 95. sünniaastapäeva tähistava näituse „Üks Meri kõik – rännu- mees ja riigimees Lennart Meri“ raames valmisid kaardirakendus https:// lennartmeri95.rara.ee/kaart ja Lennart Meri kõnemaneeri matkiv juturobot MeriGPT. Alustati RaRa ainese põhjal tehtavate lõputööde kampaaniat ning Tartu Ülikooli ja TalTechi üliõpilastega on kokku lepitud kuue bakalaureuse- ja magistritöö teemad. Algas koostöö Eesti Keele Instituudiga projekti „Eesti keele toetus suurtes generatiivsetes vabavaralistes keelemudelites“ raames. Projekti käigus vahendatakse kvaliteetseid eestikeelseid tekstiandmeid. Koostöös Tallinna Ülikooli teadlastega valmisid andmelugu „Eesti tõlkeajaloo digigalaktika toob ilmsiks kultuuri ja ühiskonna aluskoe“ ja tööriist „Eesti tõlkekirjanduse võrgustik“. 2024. a leidsid digihumanitaaria valdkonna tegevused tunnustamist: saadi konkursi Andmepärl 2024 parima andmeloo auhind ning ERÜ nominatsioon aasta tegu teadus- ja erialaraamatukogus. Hilise rahastusotsuse tõttu lükkus edasi projekti „Automaatse kataloogimise kratt“ algus, uus lõpptähtaeg on 2025. a juulis. Eraldi tegevustena planeeritud RaRa ajalehtede tärktuvastuse (OCR) kvaliteedi hindamine ning andmebaaside ISE ja DEA kattuvuse võrdlus viiakse läbi automaatse kataloogimise krati projekti raames. Andmete kättesaadavuse valdkonnas on kavas ühtlustada kogu digitaalse kultuuripärandi kättesaadavaks tegemise protsess ja kvaliteet olenemata selle kujust või meediumist. 2025. a suurimateks eesmärkideks on DIGARi esimese arendusetapi ehk uue kasutuskeskkonna arendamise edukas lõpetamine, ühtseks DIGARiks ühendatud digikogu kättesaadavaks tegemise platvormi avalikustamine ning krati integreerimine RaRa töövoogudesse. 2025. a teise poolde on planeeritud DIGARi teise arendusetapi alustamine. RaRa andmete kättesaadavaks tegemise tegevuste eesmärgid täideti täis- mahus, digilabori külastus ületas eesmärki 158%-lise tulemusega ja DIGARi esimene arendusetapp loob aluse teenuse rikastamiseks, koostööks ja mitmekesistamiseks. 14 3.5. Raamatukoguvõrgu täiend- ja kutsekoolitus Raamatukoguhoidjatele üle Eesti jätkati erinevate temaatiliste täienduskooli- tuste korraldamist. Neis osales 229 raamatukoguhoidjat, s.o 10,6% Eesti raamatukoguhoidjatest (2023. a 218 raamatukoguhoidjat, s.o 12% Eesti raamatukoguhoidjatest). Raamatukoguhoidjate kutsekoolituse lõpetas 2023/2024. a lend, vastu võeti 22 raamatukoguhoidjat ja kevadel anti välja 21 tunnistust. Tegevuse soovitusindeks oli 96,23% (eelmisel aastal 96,08%) ja rahuloluindeks 92,45% (eelneval aastal 98,2%). RaRa korraldas maakonna- raamatukogude juhtidele 12.‒15.11.2024 kogemusreisi Göteborgi, osales 18 keskraamatukogu juhti ning 2 töötajat Kultuuriministeeriumist ja 2 RaRa-st. Õppereisi teema oli ligipääsetavus, külastati Göteborgi linnaraamatukogu ja Göteborgi ülikooli haridusraamatukogu. Koolitustel osalenud raamatukoguhoidjate osakaal Eesti raamatukoguhoidjate koguarvust 2019‒2024 2019 2020 2021 2022 2023 2024 33% 21% 20% 10% 12% 10,6% Kogemusreisil Göteborgis Foto: Signe Heiberg 15 Esitleti raamatut „Livoniae descriptio. Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel” Foto: Aron Urb 4. Raamatukogu kasutamine RaRa hoonete külastus vähenes aruandeaastal võrreldes 2023. a-ga 5,7%, kokku oli külastusi 65 175 (2023. a 69 095). Raamatukogu oli avatud 338 päeva (2023. a 339 päeva). 2024. a külastas lugemisalasid keskmiselt 193 inimest päevas. Solarise keskuse esinduse külastusi oli 21 026 (2023. a 21 850), mis moodustas 32,3% kõikidest külastustest. Külastustel ja teenuste kasutamisel on olulisel kohal lihtne ja mugav info leidmine teenuste kohta. RaRa veebilehe külastuste arv tõusis 2024. a tänu 2023. a aprillis avatud uuele veebilehele, mille kasutamine on tunduvalt lihtsam ning raamatukogu laiahaardelised tegevused seeläbi kergesti nähtavad. Aruandeaastal külastati RaRa kodulehte 448 760 korda, mis on võrreldes 2023. a-ga (327 548 külastust) 37% rohkem. 4.1. Külastused Lugemisala külastused 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 144 587 133 274 132 080 135 125 169 228 200 483 132 542 83 974 60 475 69 095 65 175 4.2. Soovitus- ja rahuloluindeks Klientide usaldusest ja lojaalsusest ning teeninduse kõrgest kvaliteedist annab tunnistust kõrgena püsiv soovitusindeks 85% (2023. a 88%), seda vaatamata keskkonna muutumisele ning tõsiasjale, et 90% kogudest on lugejatele suletud. Soovitus- ja rahuloluindeks 2018‒2024 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Soovitusindeks 73% 87% 90% 90% 83% 88% 85% Rahuloluindeks - - - 81% 75% 80% 80% 17 Rahuloluindeksi mõõtmisega alustati 2021. a. Soovitusindeks peegeldab konkreetse kliendikontakti tulemust, rahuloluindeks väljendab üldist kliendi- rahulolu. Terviklik analüüs võimaldab koguda klientide arvamusi ja teha muudatusi, et suurendada rahulolu RaRa toodete ja teenustega. Positiivne näitaja on, et asendusruumides ja kogude piiratud kasutamise tingimustes on teenuste kvaliteediindeksid püsinud 80% raamides. 4.3. Raamatukoguteenuste kasutajaks registreerumine Vaatamata Narva mnt maja piiratud võimalustele ja füüsiliste kogude mahu vähenemisele on uute lugejate arv tõusnud 24,5%: lisandus 6723 uut RaRa teenuste kasutajat (2023. a 5400). 2024. a-ks seatud uute registreerujate arvuline eesmärk 5500 sai ületatud (tulemus: 6723). Kasutajaks registreeru- mist mõjutavad pakutav kirjandus, digiteenuste sisu ja andmebaaside valik. Uued registreeritud kasutajad 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 7585 6353 7433 8065 6732 7431 8830 6545 5139 5400 6723 Registreerunutest olid 58% naised ja 42% mehed, mis on olnud valdav trend ka varasematel aastatel. Huvivaldkondadest määratleti enim humanitaar- teadusi (601 kasutajat) ning teisena sotsiaalteadusi (324 kasutajat). Järeldada võib, et RaRa peamine kasutaja on nii sel kui varasematel aastatel naisterahvas, kes on kõrgharitud spetsialist ning kelle peamine huvi on seotud humanitaar- valdkonnaga. 120,00% Uute kasutajate 100,00% jagunemine 80,00% 32,42% 33,22% 31,52% 34,12% 41,59% vanuse järgi 54,55% 2024. a 60,00% 40,00% 67,58% 66,78% 68,48% 65,88% 58,41% 20,00% 45,45% 0,00% alla 16 16‒20 21‒30 31‒50 51‒65 üle 65 Mehed 54,55% 32,42% 33,22% 31,52% 34,12% 41,59% Naised 45,45% 67,58% 66,78% 68,48% 65,88% 58,41% Naised Mehed 18 4.4. Teavikute laenutamine 2024. a kasvas kojulaenutuste arv 7,1%. Laenutusi oli 36 139, mis on 2408 laenutust rohkem kui eelmisel aastal (2023. a 33 731). Kojulaenutuse aasta sihttasemeks seatud 33 801 ületati 2338 laenutusega. Kojulaenutused 2014‒2024 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 44 661 40 384 44 295 46 309 33 701 40 982 49 265 47 339 27 549 33 731 36 139 Laenutuste osakaal on jagunenud järgmiselt: 34% Solarise lugemissaali kogu, 31% humanitaaria ja kunstide raamatukogu, 25% sotsiaalia ja parlamendi- raamatukogu. Sarnane laenutuste osakaal on püsinud kahel viimasel aastal. Aruandeaastal vähenes laenutuste arv pakiautomaatide vahendusel, veidi tõusis füüsiliste raamatute laenutuste arv MIRKO teenuse vahendusel. Kojulaenutused raamatukappide ja MIRKO teenuse vahendusel 2019‒2024 MÕÕDIK 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Laenutuste arv raamatukappide 965 9625 10 278 1688 1725 1152 vahendusel Laenutuste arv Omniva paki- 0 407 830 290 255 200 automaadi teenuse vahendusel RaRa laenutuste arv MIRKO - - - 241 533 551 teenuse vahendusel Laenuteenus sõltub komplekteerimisest, turundusest, raamatukogu lahti- olekuaegadest ja välistest teguritest (meedia, suuline kommunikatsioon jne). RaRa on teenuse kättesaadavust parandanud erinevate asukohtade rohkusega ning iseteenindusvõimaluste pakkumisega. Raamatukogudevahelise laenutuse (RVL) teenuse vahendusel telliti 2024. a teistest raamatukogudest 464 teavikut (2023. a 202) ning raamatukogudele saadeti laenutamiseks 268 teavikut (2023. a 308). Raamatukogude- vaheline laenutus (RVL) 2013‒2024 1000 791 789 800 729 712 621587 600 465 464 444394 352352 347 363351 327353 400 283293 308 268 181 202 200 73 0 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Tellimuste arv (sissetulev RVL) Tellimuste arv (väljaminev RVL) 19 4.5. Päringutele vastamine Raamatukogu üheks põhiteenuseks on kasutajate päringutele vastamine. 2024. a registreeriti 291 mahukat päringut (2022. a 239). Võtmenäitaja kajastab päringuid, millele vastamine nõuab infospetsialistilt üle poole tunni aega. Pärast mitmeaastast langust on näitaja taas tõusnud, põhjuseks võib olla infonõustamise teenuse populaarsuse kasv ‒ kasutajatele pakutakse juhiseid RaRa teenuste kasutamiseks. Aruandeaastal oli e-posti, veebivestluse ja telefoni teel pöördumisi kokku 8753 (2023. a 10 383). Pöördumiste arv on enamikus kanalites vähenenud, mis viitab kasutajate paremale iseseisvale toimetulekule RaRa teenuste kasutamisega. Enim, veidi üle kahe korra, vähenes aruandeaastal veebi- vestluste hulk ‒ vestlusi oli 421 (2023. a 1025). Selle põhjuseks võib osaliselt olla probleem Bürokrati teenusega RaRa kodulehel ‒ uus versioon ei ühildu RaRa kodulehega ja teenust ei õnnestunud liidestada otsinguportaaliga. 2025. a on kavas analüüsida alternatiivseid võimalusi, sest veebiteenuste osakaal ja kvaliteet on olulised perioodil, kui RaRa füüsilises ruumis pakutavad teenused on minimaalselt kättesaadavad. Päringud ja veebivestlused 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Päringute arv 430 363 414 394 319 239 291 Veebivestluste arv 750 1271 2566 2262 1301 1025 421 Aruandeaastal jätkus personaalse infonõustamise teenuse osutamine raamatu- kogus kohapeal ja video teel. Nõustamisi viidi läbi eesti (172), inglise (7) ja vene (1) keeles (2023. a 74 eestikeelset ja 4 ingliskeelset nõustamist, vene- keelseid nõustamisi ei olnud). Uurimisküsimused jagunesid sotsiaal- ja humani- taarvaldkondade vahel üsna võrdselt. Samuti oli pöördumisi, mille käigus sooviti tutvuda üldiste infootsingumeetodite ja andmebaaside võimalustega. Viidi läbi ka laiapõhjaline kampaania teenuse tutvustamiseks (18.03.‒12.05.2024, nii eesti kui ka inglise keeles): Tippteadja konsultatsioon ‒ Eesti Rahvusraamatukogu / Mastermind consultation ‒ Eesti Rahvusraamatu- kogu. Lisaks tutvustati infonõustamise teenust üritustel terve aasta vältel, sh välkraamatukogud, Eesti Teadusagentuuri seminar koolide loov- ja uurimis- tööde juhendajatele, haridusprogrammid õpilastele jm. Info edastamisel on abiks kampaania jaoks kujundatud järjehoidjad. Tippteadja konsultatsiooni reklaamikampaania tõi 2024. a RaRa-le selge sõnumi auhinna (kategoorias parim tarbetekst koos tarbepildiga). 20 4.6. RaRa digiteenused: otsinguportaal ja DIGAR Otsinguportaal Aruandeaastal uuendati ja täiustati portaali tehnilisi komponente, rakendati uus RaRa autentimislahendus ning andmebaaside kättesaadavaks tegemise lahendus EZproxy viidi üle pilvelahendusele, et tagada teenuse kvaliteetne kättesaadavus. Teenuse laiemaks tutvustamiseks loodi infovideo ja lahendust tutvustati Tippteadja kampaania raames. Tulemusena kasvas andmebaaside kasutus: muusikaandmebaasi Medici.tv videoid oli vaadatud 2023. a 122 korda, 2024. a okt 1809 korda. Saame järeldada, et otsinguportaali ja andmebaaside võimalustest teavitamine on äärmiselt oluline. 40000 37415 Otsinguportaali, 35000 PressReaderi ja Medici.tv 30000 tutvustamiskampaania 25000 mõju kasutusele samal 17177 perioodil võrdluses 20000 2023. a-ga 15000 10000 4321 5000 1809 2609 122 0 2024. a okt 2023. a okt Otsinguportaal PressReader Medici.tv Portaalis oli 2024. a juurdepääs 401 võõrkeelsele andmekogule (2023. a 521; 2022. a 420), sealhulgas RaRa ostetud 32 teadusandmebaasile (2023. a 33). Eelmise perioodiga võrreldes on üks litsentsiandmebaas vähem, kuna OECD iLibrary muutus vabalt kasutatavaks. Andmekogude vähenemine on seotud pakkujate andmebaasikeskkondade liitmisega ning eemaldasime ka kasutusest andmebaase, mis ei ole seotud RaRa profiilsete teemadega ega paku avatud juurdepääsu täistekstidele. Kuigi andmebaaside arv on vähenenud, on portaali kaudu leitavate e-ajakirjade ja e-raamatute hulk kasvanud. E-ajakirju oli aruandeaasta lõpuks ligi 13% ning e-raamatuid veidi üle 4% enam kui 2023. a. Kokku on otsinguportaalis leitavad 161 219 võõrkeelset e-ajakirja (2023. a 140 458) ja 716 125 e-raamatut (2023. a 684 418). Portaali kasutati aruandeaastal 44 126 korda (2023. a 44 843). Portaali kaudu ligipääsetavaid RaRa ostetud litsentsiandmebaase (32) kasutati aruandeaastal 416 492 korda (2023. a 284 201). Kuigi otsingute arv portaalis on jäänud enam-vähem samaks, siis andmebaasides tehtud otsingute hulk on 31% kasvanud. Sellele on kaasa aidanud andmebaaside tutvustamine RaRa sotsiaalmeedias, infonõustamine ning infospetsialistide töö vahetus lugejateeninduses. Võtmemõõdikuna arvestame otsinguportaali ja litsentsiandmebaaside kasutamise summat. 2024. a tehti otsinguportaalis ja litsentsiandmebaasides kokku 460 618 otsingut (2023. a 329 044). 21 Otsinguportaali ja teadusandmebaaside kasutus 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Otsinguportaali kasutamine 103 462 78 077 80 987 86 363 61 457 44 843 44 126 Litsentsiandmebaaside kasutamine 87 987 117 664 169 692 152 345 240 123 284 201 416 492 Digitaalarhiiv DIGAR ja DIGARi Eesti artiklite portaal Digitaalarhiivi DIGAR külastati 2024. a 5 103 664 korda (sh DIGAR 1 792 433 korda, DIGARi Eesti artiklid 3 311 231 korda). Võrreldes 2023. a-ga kasvas kasutus 163,6% (2023. a 1 936 144 korda). Kasutusstatistika kogumine muutus, kuna teenusepakkuja läks üle lahenduse uuele versioonile, seetõttu rakendati alates 1. oktoobrist 2023 GA4 lahendust (varem Google Analytics). DIGARi ja DIGARi Eesti artiklite portaali kasutamine 2018‒2024 MÕÕDIK 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 DIGARi kasutamine 365 942 434 069 566 279 596 494 530 363 478 175 1 792 433 DIGARi Eesti artiklite 1 326 232 1 669 371 1 991 494 1 664 597 1 334 148 1 457 969 3 311 231 kasutamine 22 RaRa korraldatud autoriõiguse seminar kandis pealkirja „Ai-ai-AI, mis siis autoritest sai?” Foto: Eiko Lainjärv 5. Kogud ja säilitamine RaRa kogudega seotud tegevustes jätkati kogude kujundamist vastavalt rahvusraamatukogu ülesannetele eesti kultuuripärandi koguja ja säilitajana ning sotsiaalia ja parlamendiraamatukogu kasutajate vajadustele vastava kogu loomisel. RaRa kogude suurus 2013‒2024 MÕÕDIK 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Füüsilised 3 417 458 3 419 273 3 389 471 3 381 072 3 370 285 3 383 363 3 234 366 3 230 589 3 269 807 3 281 591 3 848 395 3 920 008 kogud E-kogud 158 319 164 775 179 975 380 445 426 519 460 287 603 775 664 666 718 760 875 860 1 179 773 1 271 173 5.1. Kogude komplekteerimine 2024. a jätkus teavikute komplekteerimine vastavalt kogude kujundamise poliitikale ning juhendmaterjalides sätestatule. Võõrkeelse perioodika hankimisel lähtuti suundumusest, mille kohaselt eelistatakse e-väljaandeid. Senised välismaiste paberajalehtede tellimused asendati e-väljaannetega, mis vähendas välisajalehtede maksumust 7000 euro võrra ning laiendas juurdepääsu e-väljaannetele. Tähtaegselt viidi läbi välisperioodika hange ning soetati teavikute arvelevõtmiseks vajalikud kulumaterjalid. Lõpetati Rahvusarhiivi annetatud patentide kogumi korrastamine ning täideti RaRa kogude arvestuse korrastamise aastaeesmärgid. Eestis puuduvatest rahvusteavikutest (ilmunud kuni 1860) telliti Hamburgi riigi- ja ülikooliraamatukogus asuva haruldase käsiraamatu „Eesti-Ma Rahwa Koddo- ja Kirko-Ramat“ (1763) digikoopia. Kõige haruldasem ostetud eesti raamat oli RaRa kogudest puudunud esimene lambakasvatust tutvustav ja populariseeriv käsiraamat talupoegadele „Lammaste-karjusse Ramatokenne“ (1830). Jätkus väljaannete hankimine e-laenutuse keskkonda MIRKO vastavalt e-laenutuse nõukoja suunistele. Kasutuskordade keskmised hinnad eelmise aastaga võrreldes kasvasid: audioraamatul 19% ja e-raamatul 15%. 2024. a võeti kogudesse arvele tavapärases mahus teavikuid, kokku 11 241 eksemplari. Ostetud andmebaaside arv on nelja aasta jooksul püsinud üsna stabiilsena, vähenedes 2024. a ühe võrra. 2024. a kasvas komplekteerimiseelarve osakaal RaRa eelarves 5%-lt 6,5%-ni. Planeeritult on kasvanud humanitaarteaduste 24 ning kahanenud sotsiaalteaduste väljaannete osakaal, jõudes aastast 2021 suhtarvult 34:66 suhtarvuni 36:64, arvestame siinjuures RaRa kasutajate huvivaldkondade jaotusega. Andmebaaside ühe kasutuskorra hind püsis suurusjärgus 2,8 eurot (2023. a 2,73; 2022. a 4,0; 2021. a 4,7 eurot), mis näitab jätkuvalt head tööd andmebaaside valikul, kättesaadavaks tegemisel ja turundamisel. Suures mahus vähenes viimasel kahel aastal hangitud välis- raamatute kasutatavuse näitaja: 102% (2023. a) ja 57% (2024. a). Laenutuste puhul eelistati vanemaid raamatuid. Sisuanalüüsi ja kasutajate ootuste uuringut ei ole ühe aasta andmete alusel kavas teha, sest põhjus võib olla ka raamatu- kogu ajutises asukohas ja füüsilise ruumi piiratud võimalustes. 5.2. Teenused kirjastajatele: säilituseksemplaride keskus ja standardnumbrite väljastamine 2024. a eesmärk oli tegeleda mängude säilituseksemplaride kogumise ja kirjeldamisega. Töötati välja mängude säilituseksemplaride pisitrükistena arvele võtmise kord ja hangiti puuduvaid Eestis välja antud ja meie kultuurile olulisi lauamänge. Koostati üks ettekirjutus, mis sai positiivse tulemuse ehk nõutud failid loovutati. Detsembris tuli kokku säilituseksemplari nõukoda, kus arutati säilitus- eksemplari seaduse muutmise ettepanekuid, anti ülevaade mängude kogumisest, arvele võtmisest ja kirjeldamisest ning digitaalsete video- mängude kogumise võimalikkusest. Digitaalsete mängude teemaline tööprotsesside kaardistamine jätkub 2025. a. Standardnumbreid väljastati 2024. a 16 584 (2023. a 12 953), millest Kirjastajaportaali kaudu väljastati 13 912 ja käsitsi digikoopiatele 2672. Kuna massdigiteerimise projekt lõppes, siis digikoopiatele väljastatud ISBNide arv langes tuntavalt, kuid Kirjastajaportaalist väljastatud ISBNide arv ja sellega seoses ka digitaalsete säilituseksemplaride arv rohkem kui kahekordistus. Muutuse põhjustasid kolm kirjastust, kes kasutavad raamatute tootmiseks tehisintellekti. Sisemiste ressursside arvelt lisati 0,4 FTEd mono- graafiliste väljaannete digitaalsete säilituseksemplaride hankimise protsessi. Standardnumbrite väljastamise tingimused ja protsess on kavas 2025. a automatiseerida. Suur osa teenuse tegevustest oli seotud Kirjastajaportaali arendusega. 25 5.3. Kataloogimine ja rahvusbibliograafia 2024. a kataloogiti kokku 9985 teavikut, millest 7876 olid rahvusteavikud ja 2109 välisteavikud (2023. a 10 654 teavikut, neist 8829 rahvusteavikut ja 1825 välisteavikut). Aruandeaastal suurenes välisteavikute kataloogimine auviste (332, 2023. a 142) ja nootide (81, 2023. a 43) osas. Korrastati pimedate raamatukogu bibliokirjete andmeid ja seoses uute Eesti märksõnastikus (EMS) kasutusele võetud identifikaatoritega toimus suuremahuline märksõnade korrastamine raamatukogusüsteemis Sierra. 2024. a toimus kaks raamatu- kogusüsteemi Sierra koolitust raamatukogutöötajatele ja märksõnastamise veebiseminar raamatukoguvõrgule. Kataloogimise arvud sõltuvad otseselt raamatukokku saabunud teavikute arvust ehk teavikute komplekteerimise teenusest. Näiteks MIRKO platvormi avamisega suurenes audioraamatute arv, mis on stabiilselt kasvanud: 294 (2023. a) ja 414 (2024. a). Koostati uus maakaartide kataloogimisjuhend. Kõikide teavikulaadide puhul on üle mindud uuele kataloogimisstandardile RDA. Kord nädalas toimus raamatukirjete andmekvaliteedi kontroll. Keskmine vigade protsent raamatu- kirjetes on 11; arvestades vananenud raamatukogusüsteemi, kus puuduvad automaatkontrolli võimalused, on see number rahuldav. 2024. a tõusetus uus teema: tehisintellekti abil Eestis kirjastatud väljaannete seos rahvusbibliograafiaga. Aruandeaasta lõpuks oli kujunenud eeldatav arusaam, et standardnumbrite taotluste mitmekordistumise ja seega ka teavikute Kirjastajaportaali loovutamise mahtude kasvu põhjustavad kolm kirjastust, kes ilmselt tehisintellekti abil raamatuid valmistavad. Otsus, kas sellised teavikud peaksid olema osa rahvusbibliograafiast, võetakse vastu peale analüüsi 2025. a alguses. 26 5.4. Digitaalarhiiv DIGAR ja veebiarhiiv 2024. a peamine eesmärk oli digitaalarhiivi objektide migratsioon uude arhiivikeskkonda Rosetta. Aasta lõpuks oli veebiarhiivi ja digar.ee migratsioon lõpusirgel, tegevus lõpetatakse 2025. a esimeses pooles. Digitaalarhiivi migratsioon on osutunud ka 20-aastasel käsitsi arhiveerimisel tehtud vigade suureks andmeparandustööks, kus kokku on nt programmeeritud üle 450 migratsioonireegli. Digitaalarhiivi lahutamatuks osaks on 2025. a alguses valminud uus digiainese massloovutuse lahendus, mis võimaldab objektide saatmist arhiivikeskkonda; seeläbi luuakse võimalus ka väiksemate mäluasutuste materjali hoiuks RaRa digitaalarhiivis. Digitaalarhiivi maht terabaitides on pidevalt kasvanud. 2024. a seisuga oli maht kokku 1426 terabaiti (2023. a 1024 terabaiti). Mahu andmed ei ole hetkel täpsed, sest sisuliselt on maht praegu dubleeritud, andmed asuvad vanas ja uues lahenduses. Vana digitaalarhiivi terviklik kustutamine on planee- ritud 2025. a teise poolde. Digitaalarhiivi mahtude kasvu prognoos 2024‒2028 Server 11.01.2024 15.05.2024 23.09.2024 13.01.2025 30.04.2025 31.08.2025 31.12.2025 01.01.2026 01.01.2027 01.01.2028 Minio 422,6 435,9 446,42 460,9 Rosetta kettad 116,7 255,8 326 526,9 606,9 616,2 625,5 644,5 682,1 719,7 DIGAR digitaalne 343 358 373 388 433 478 kultuuriruum DEA kasutus- 40,3 53,6 54,7 57,7 keskkond DIGAR kasutus- 115,7 120,8 122,69 124,9 keskkond Operaator 35,43 35,9 44,25 34,15 server Veebiarhiiv 133,2 135,4 138,72 146 Fedora 68 1,8 3 2,04 Toru FTP 93 79 76 73 73 73 73 73 73 73 Massdigi2 25 50 75 100 100 100 KOKKU 1024,93 1118,2 1211,78 1425,59 1047,9 1097,2 1146,5 1205,5 1288,1 1370,7 tegelik prognoos Digitaalarhiivi veebiarhiivi lisandus aruandeaastal 15,46 TB veebiainest: veebikorjeid 12,1 TB, videoid 2,97 TB ja ekraanipilte 0,39 TB. Uusi veebisaite lisandus aruandeaastal 22 299 ja nimetusi kokku oli 202 545 (2023. a 1521 saiti ja nimetusi kokku 180 246). Maht jäi oodatust väiksemaks, sest kõiki nimekirjas olnud veebisaite ei jõutud salvestada, kuna põhitähelepanu läks veebiarhiivi andmete migreerimisele Rosettasse. Ka videoid arhiveeriti vähem kui varasemal aastal (23 922 vs. 34 300), sest YouTube’i platvormil toimusid tehnilised muudatused, mis takistasid salvestustarkvara tööd. Uue töövahendina võeti kasutusele uus sotsiaalmeedia salvestamise lahendus, mis võimaldab salvestada Eesti Instagrami- ja Facebooki-kontode sisu. 27 14.11.2024 toimus koostöös Rahvusarhiiviga digitaalse kultuuripärandi säilitamisele ja kasutamisele keskenduv seminar „Digipärandi seminar: masin loeb“, osales 100 huvilist. Seminari eesmärk on valdkondliku võrgustiku töö edendamine ja aktuaalsete teemade analüüs. Pikaajalise säilitamise võrgustiku spetsialistidele korraldati koostöös Rahvusarhiiviga juba seitsmes digiarhiivinduse seminar, kus keskenduti eelkõige teadmiste jagamisele, keerukatele projektidele ning aktuaalsete probleemide lahendamisele. 5.5. Digiteerimine 2024. a jätkus digitaalselt kättesaadavate kogude täiendamine kultuuri- looliselt oluliste materjalidega. Seadust täites (säilituseksemplari seadusest tulenevalt) oli eesmärk uutest Eesti väljaannetest digitaalsete tagatisfailide loomine ja nende arhiveerimine. Tulevikku vaatavalt oli 2024. a eesmärgiks digiainese sisu lõigustamise ehk segmenteerimise töövoo analüüs ja arendus, et 2025. a oleks võimalik kogu digitaalne materjal suunata segmenteerimis- protsessi. 2024. a eesmärkide nimekirjas oli ka mikrofilmide registri EMIFIR migreerimine e-kataloogi ESTER, mis viidi muude tegevuste kõrvalt edukalt ellu. 2024. a suurenes koopiatellimuste lehekülgede arv umbes kolm korda, põhjuseks olid eelkõige mahukad välis- ja sisetellimused. Koopiatellimuste arv oli 2024. a 1515 (2023. a 416 tellimust), tellimuste lehekülgede arv oli 2024. a 85 526, millest 76 682 lk (2023. a 24 663 lk) oli digitellimusi ja 10 844 lk (2023. a 3286 lk) valguskoopiate tellimusi. Suurimad välistellijad olid Stanfordi ülikool, Sooster Foundation ja Kuusiku lennuklubi. Suur huvi meie teenuse vastu oli kirjastustel Pegasus ja Postimees Kirjastus. Kokku digiteeriti 742 140 lk ja eesmärk täideti 106%-lt. Segmenteeriti 408 473 lk, eesmärk täideti 102%-lt. Kasutajate huvist lähtuvalt digiteeriti ja segmenteeriti üleminekuaja (1989‒1992) ajalehti ja erinevate ajastute pisitrükiseid. 28 Digiainese kättesaadavuse suurendamiseks algas Kultuuriministeeriumi digipöörde raamistikus uus massdigiteerimise projekt. Projekti juht on RaRa ning partneriteks Tartu Ülikooli raamatukogu, Tallinna Ülikooli akadeemiline raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseum. Projekti tulemusena tehakse lõpp- kasutajatele 2026. a-ks DIGARis kättesaadavaks 550 000 lk nõukogude perioodi päevalehti, väliseesti lehti ning taasiseseisvumisaja algusperioodil välja antud ajalehti. 5.6. Autoriõiguste tuvastamine, kogude kättesaadavuse suurendamine Autoriõigusega kaitstud teoste kättesaadavaks tegemist jätkati autoriõiguse seadusest tulenevalt hoolika otsingu alusel. Digitaalarhiivis DIGAR tehti kätte- saadavaks 1329 autoriõigusega kaitstud teost, mida oli 800 teost enam kui planeeritud. Teoste valiku puhul arvestati lugejate ettepanekutega. Projekti EODOPEN raames tehti kättesaadavaks 100 teost ja sõlmiti 60 litsentsi- lepingut. Teoste kaubandusvõrgus kättesaadavuse manuaalse kontrollimise asemel laeti autoriõiguse madala kehtivusriskiga ja kaubanduskäibest väljas olevad teosed EUIPO andmebaasi masslaadimise teel. Tänu koolitustele on raamatukogudes järjest rohkem pädevaid töötajaid ja valdkonnas osatakse juba ise päringutele vastata. Raamatukoguhoidjate kutsekoolituse raames toimus õppuritele autoriõiguse koolitus, mille raames tutvustati raamatu- kogunduses vajalikke autoriõiguse valdkonna põhimõisteid ja regulatsioone. 5.7. Füüsiliste kogude säilitamine Füüsiliste kogude pikaajalise säilitamisega seotud eesmärgid lähtusid asendusruumide võimalustest. Peamine oli tagada arhiiv- ja harulduste kogudesse lisanduvate materjalide optimaalne hoiustamine ning kaasa võetud teavikute säilitustegevuste jätkamine. Isikuarhiivide ja tagatiskoopiate kogu pikaajalise säilitamise protsessid on peatatud kuni Tõnismäe hoonesse tagasikolimiseni. 2024. a lõpuks oli arhiivkogus arvel 747 956 eksemplari teavikuid (2023. a 740 227), haruldaste raamatute kogus 37 373 eksemplari (2023. a 37 314) ja tagatiskoopiate kogus 5812 eksemplari (2023. a-ga võrreldes arv ei muutunud). Isikuarhiivide kogus oli arvel 38 arhiivi, neist korrastatuid 23, kus oli arvel 8648 säilikut ja 410 eset (2023. a-ga võrreldes muutusi ei olnud). 29 Eesti kirjanduse päeval oli külas Värske Rõhk Foto: Eiko Lainjärv 6. Humanitaarraamatukogu 2024. a fookuses oli koostöö eri organisatsioonide ja õpetajatega. RaRa missioonist lähtuvalt korraldati aasta jooksul 27 eesti keele ja kirjanduse üritust, osalejaid oli kokku 1819. Toimus kaks suuremat traditsioonilist üritust: ema- keelepäeva konverents „Rikka eesti keele mur(d)ekohad“ ning XIX oskus- keelepäeva konverents „Meie, teie ja nende (oskus)keel“. Esitleti kaht trükist: kaardialbumit „Livoniae descriptio. Eesti- ja Liivimaa vanadel kaartidel“ ja ACTA sarjas ilmunud kogumikku „Pildikeel kirjakultuuris“. Jätkus koostöö Austria saatkonnaga: toimus Stefan Zweigi kogumiku esitlus ja kohtumine kirjanik Karin Peschkaga. Jätkusid ürituste sarjad „Räägime raamatutest“, „Kirjanikud keskpunktis“ ja „Põnevikusõprade klubi“. Toimus üks uus prooviüritus ‒ „Kirjutaja värkstuba: tagasiside sinu loomingule“, kus RaRa kultuurinõunik andis kirjutise suhtes soovitusi. Vähese huvi tõttu otsustati, et kultuurinõunikuga saab soovi korral ühendust võtta kodulehe kaudu. Haridustegevustes alustati õpetajate infotunde ning emakeele ja kirjanduse õpetajatele ja muusikaõpetajatele viidi läbi tunniajaseid veebikoolitusi, kokku osales 90 õpetajat. Muusikaõpetajate infovajaduse väljaselgitamiseks viidi läbi küsitlus, millele vastas 170 õpetajat üle Eesti. Kogude uurimiseks ja tutvustamiseks kirjutati kaheksa blogiartiklit RaRa kodulehel ja 204 postitust sotsiaalmeedias, toimus kuus välkraamatukogu, sh Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 programmi raames ja uue sihtrühmana koostöös J-Tsooniga. Artiklite teemad olid nt Heinrich Stahl, Saksa okupat- siooni aegsed raamatukogud ning kaasaegne erialakeel. Konverentsiette- kandeid oli aasta jooksul kaheksa, neist kaks rahvusvahelisel konverentsil. Räägiti ingerisoomlaste identiteedist, GIS-päeva traditsioonist, noodikauban- dusest 18. sajandil, RaRa harulduste kogust ning raamatukogude ruumidest ja atmosfäärist. Uut eestikeelset kirjandust tutvustas Karl Martin Sinijärv sarjas „Jätku lugemis(t)ele“, tutvustamist leidis 136 raamatut. Koostöös ERÜga korraldati terminoloogiatoimkonna tööd, ajakirja Raamatu- kogu kolmes numbris tutvustati erialatermineid. Ekilexi terminibaasis vaadati üle 550 terminit ning lisati 56 uut. RILMi andmebaasi lisati 57 eestikeelse muusikakirjanduse kirjet. USA Kongressi raamatukoguga toimusid arutelud Eesti ajaloo avakogu paigutussüsteemi üle. Seoses eesti raamatu aasta et- tevalmistamisega arutati ühise eksliibrisekonkursi korraldamist Eesti Ajaloo- muuseumi, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi, Kunstihariduse Ühingu ja Tallinna Õpetajate Majaga. Projekt jätkub 2025. a. Ilmuma hakkas uus info- kiri RaRaKiri ‒ uudiskiri välismaal viibijatele, et jõuda nii eesti keele õppijate ja õpetajate kui ka tavaliste keelekasutajateni. 31 7. Parlamendiraamatukogu Parlamendiraamatukogu infoteenindus on olnud töömahukas ning päringute, pöördumiste ja laenutuste arv kõrge. Parlamendi lugemissaali pöördumiste arv tõusis 557-lt 1111-ni, ka raamatulaenutusi lugemissaalist oli rohkem – 781 (2023. a 562). Suuremahulisemate ja põhjalikumat infootsingut vajavate päringute arv kasvas 43-lt 76-ni. Uuendati raamatukogu infot Riigikogu siseveebis eesmärgiga teha info lihtsamini leitavaks. Õigusalase väliskirjan- duse tutvustamisel toodi andmekogus Summaria Iuridica esile ühiskonnas aktuaalseid teemasid: loomad ja õigus; eutanaasia seadustamisest; valimisea langetamisest; uued peremudelid ja lapsed; mittekodanike valimisõigusest. Koostati veebinäitus „Üks Meri kõik – rännumees ja riigimees Lennart Meri“. Teenuste ja kogu tutvustamiseks korraldati 2024. a 10 välkraamatukogu (2023. a 6). Meediapädevuse valdkond on jätkuvalt kiiresti arenev. Toimus traditsiooniline õpetajatele ja raamatukogutöötajatele suunatud meediapädevuse aasta- konverents „Meediaharidus 2.0: ära usu hundijuttu!“, kus osales nii kohapeal kui veebis kokku 1000 huvilist. Hoo sai sisse muukeelsete täiskasvanute meedia- ja digipädevuse arendamise projekt MeediaRadar. Käivitus koostöö eri osapoolte ja partneritega ning algas koolituste jt haridustegevuste planee- rimine. Suurim fookus on projektil MeediaRadar ja täiskasvanute meedia- pädevusega seotud tegevustel. Eesmärk on jätkuvalt hoida parlamenditeeninduse kvaliteeti, see hõlmab nii teenindust kohapeal kui ka mitmeid muid protsesse. Infoteeninduse ja üritustel osalejate näitajad on võrreldes eelneva aastaga kasvanud, samuti on tulemused kõrgemad kui 2024. a-ks prognoositud sihid. Aruandeaastal oli kokku 181 infopäringut (2023. a 113) ja üritustel osales 3196 inimest (2023. a 2045). Infotöö maht kasvas ja oli mitmeid püsiklien- tidest asutusi, kes pöördusid uuesti RaRa poole. Teenuste tutvustamiseks osaleti mitmetel üritustel, nt Riigikogu avatud uste päev, Euroopa päev Narvas, Ülemiste City üritused, Impact Day, ELiga ühinemise tähistamise üritused Viru Keskuses jne. Õigusspetsialistidele suunatud teadusandmebaase kasutati 22 832 korda (2023. a 17 149), mis ületas aastaks seatud eesmärgid. Ühiskonnauuringute andmebaasi kasutati 1284 korda (2023. a 20 023). Kasutuse langemine oli aluseks otsusele viia andmebaas uude DIGARi keskkonda, mis aitab sisu kasutajasõbralikumalt sihtrühmadeni viia. 32 Parlamenditeeninduse puhul kasvasid seatud eesmärgist enam nii parlamendi lugemissaali laenutuste kui ka küsimuste/pöördumiste arv. Madalam oli Riigi- kogu liikmete veebilehe täiendamiskordade arv, kuid seda ongi keeruline prognoosida, kuna see sõltub avaldatud artiklite ja intervjuude arvust. Parlamendiväljaannete maht oli 702 lehekülge (2023. a 2149), mis on ootus- päraselt eelmisest aastast väiksem, kuna sõltub väljaannete kirjastamise soovidest ja plaanist, koosseisu vahetumise aastast jm, kuid siiski ületas seatud sihi. 14000 Parlamendiraamatu- 12000 kogu tegevus 10000 2021‒2024 8000 6000 4000 2000 0 Päringud Riigiraamatuk Laenutused – Pöördumised – Üritustel (sotsiaalteadu kogu päringud 1. korrus 1. korrus osalejate arv sed) 2021 75 5919 159 3816 2022 64 7262 12430 140 6644 2023 53 8388 12194 113 2045 2024 108 8587 12194 181 3196 2021 2022 2023 2024 33 8. Pimedate raamatukogu Pimedate raamatukogu uus tegevus oli koostöö algus kirjastustega, et teha raamatukogus toodetud heliraamatud üldsusele kättesaadavaks. Aasta jooksul anti kuuele kirjastusele (Tänapäev, Tulip, Hea Lugu, Eesti Digiraamatute Keskus, Eesti Raamat ja Pegasus) 358 raamatu failid. Tegevuse tulemusena laekunud summad suunab RaRa MIRKO teenuse audioraamatute hankimisse. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingu raamatukogule saadeti 134 heliraamatut ja 1 punktkirjas raamat. Erinevatele asutustele (Eesti Meremuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, OÜ Joonprojekt, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei) valmistati tellimustööna punktkirjas ja kombatavaid materjale. Tartu Ülikooli raamatukogu rahastas projekti EODOPEN raames seitsme eesti autori heliraamatu loomist. Pimedate raamatukogu lugejate arv on iga aastaga kasvanud. 2023. a lisandus 104 lugejat ja 2024. a 73, 2024. a lõpus oli raamatukogul 1179 lugejat. Laenutuste üldarv (raamatukogus kohapeal ja posti teel) on viie aasta jooksul igal aastal vähenenud, seda just mittetagastatavate heli- raamatute laenutuste osas. 2020. a oli laenutusi kokku 15 947, neist mitte- tagastatavate heliraamatute laenutusi 15 433, 2024. a olid näitajad 9417 ja 9151. Kasvanud on veebiraamatukogu kasutajate arv. 2020. a oli kasutajaid 536, 2022. a 626, 2024. a 802. Märgata on just düsleksiaga laste ja noorte lisandumist kasutajate hulka. 2025. a-l veebiraamatukogu praegusel kujul kaob ja selle sisu tehakse pimedate raamatukogu lugejatele kättesaadavaks MIRKO e-laenutuse keskkonna kaudu. Pimedate raamatukogu 2024. a toodetud raamatute hulk on viie aasta võrd- luses kõige väiksem. 2020. a anti välja 206 heli- ja punktkirjas raamatut, 2022. a 188 raamatut ja 2024. a 164 raamatut. Heliraamatute tootmise eel- arve maht on jäänud aastate lõikes samaks, toodetud raamatute arv sõltub raamatu mahust ja sisselugemisele kulunud ajast. Eestikeelseid punktkirjas raamatuid anti 2024. a välja kõige rohkem – 20 nimetust. 2021. a oli see arv väikseim – 7 nimetust. 34 Näitus „Ex Libris. Hüljatud raamatute üldine teooria” Solarise klaasmajas Foto: Eiko Lainjärv 35 9. Hoiuraamatukogu Hoiuraamatukogu eesmärk on säilitada Eestis ainueksemplarina võõrkeelseid ja vähekasutatavaid trükiseid ning teha need lugejatele kättesaadavaks. Hoiu- raamatukogu kojulaenutus lisati e-kataloogis ESTER RaRa tellimisvõimaluste hulka ning lugejatele tekkis võimalus hoiukogu raamatute ja jätkväljaannete tellimiseks kõikidesse RaRa teeninduspunktidesse. Samuti said hoiukogu raamatud ja jätkväljaanded tellitavaks MIRKO kaudu. Korraldati kokku 13 raamatute kogumise ja teabe jagamise üritust „Anna raamatule uus elu!”. Kampaanianädalate toimumiskohad olid aruandeaastal Rae Valla Raamatukogu, Mõisaküla Raamatukogu, Kiviõli Linnaraamatukogu, Põltsamaa Raamatukogu, Vormsi Raamatukogu, Mustvee Raamatukogu, Märjamaa Valla Raamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatukogu, Harju Maakonnaraamatukogu, Pärnu Keskraamatukogu, Aruküla Raamatukogu, Lasnamäe Gümnaasium ning Pirita Majandusgümnaasium. Kampaaniaüritustelt lisandus vahetuskogusse 71 244 teavikut. 2024. a laienes raamatute taaskasutuse ja vahetusteenuse võimaluste tutvustamine ja seeläbi kasvas avalikkuse teadlikkus vahetusteenuse võimalustest. Hoiuraamatukogule anti annetustena üle mitmete riigiasutuste ja seltside raamatukogud nii kodu- kui välismaalt. Vahetuskogusse võeti vastu 419 363 eksemplari teavikuid, s.o 43 092 eksemplari rohkem kui eelneval aastal. Kahekordistus raamatukogudelt vahetuskogusse üle antud teavikute hulk (124 051 teavikut), teisalt vähenes vahetuskogust sihtrühmadele üle antud teavikute koguarv (129 493 teavikut), seda eelkõige reisiraamatu- kogude arvelt. Oodatult kahanes ka sel aastal jäätmekäitlusesse saadetavate trükiste kogus, kuna annetused on järjest paremas seisukorras. Klientidele avati vahetusteenuste kasutamiseks e-registreerimisvõimalus veebis. Arendus lihtsustas ja kaasajastas teenuse kättesaadavust. Eraisikute annetused moodustavad 63% annetustest, kuid hüppeliselt suurenes raamatu- kogudest saabunud trükiste hulk: 2021. a 33%, 2022. a 22%, 2023. a 17% ja 2024. a 30% vastuvõetud teavikutest. Aktiivseimad kogude korrastajad olid Tartu Oskar Lutsu nim Linnaraamatukogu, Lääne Maakonna Keskraamatu- kogu ja Riigikontrolli raamatukogu. Seoses Tuglase Seltsi raamatukogu tege- vuse lõpetamisega 2024. a kevadel saadeti Helsingist hoiuraamatukogusse 167 kasti eestikeelseid ja Eestit käsitlevaid trükiseid RaRa ja teiste raamatu- kogude kogude rikastamiseks. Kirjastuste jääkide osakaal moodustas vaid 5% annetustest, kahanedes 2023. a-ga võrreldes märgatavalt (14 704 eksemplari võrra). Samuti vähenes tuntavalt muude asutuste annetuste hulk (3% annetustest). Asutustest olid suurimad annetajad Rahvusarhiiv, Keskkonnaamet ja Statistikaamet. Kana- dast, Väliseesti Muuseumist Torontos saadeti seoses ümberkorraldustega hoiuraamatukogusse 282 kasti eestikeelset kirjandust erakogudest. 36 2024. a anti taaskasutuseks sihtrühmadele üle 129 493 teavikut, s.o 33 670 eksemplari vähem kui eelneval aastal, sh raamatukogudele 54 700 teavikut (42% üleantud teavikutest). Trükistest 38% läks ühiskondlike organisatsioo- nide ning reisi- ja suveraamatukogude varustamiseks, 9% filmistuudiotele, teatritele ja muuseumitele, 1% taaskasutusse antud teavikutest viisid vahe- tuskogust kaasa kokku haiglad, kaitsevägi ja ministeeriumid, ülejäänud 10% jagunes muude asutuste vahel. Korraldati teabe- ja kogumispäevi kooliõpilastele ja õpetajatele, tulemusena kasvas huvi vahetusteenuse vastu. Läbiviidud tunnid osutusid populaarse- teks ja andsid lastele väärtuslikke teadmisi keskkonnasäästlikkusest. Sõlmiti uus kaheaastane leping Justiitsministeeriumi ja vanglatega üle Eesti ühis- kondliku töö tegijate kaasamiseks. Detsembrikuine raamatusadu Foto: Eiko Lainjärv 37 Maikuisel Muuseumiöö pereõhtul olid ka putukad ja mutukad raamatukogus Foto: Aron Urb 10. Hariduskeskus Hariduskeskuse fookus oli suunatud eelkõige RaRa hoone avamisele, eesmärgiks seati sisuliselt ja metoodiliselt kõrgekvaliteediliste haridus- programmide arendamine, keeleõppe materjalide ja programmide ajakohastamine ning veebimaterjalide uuendamine. 2024. a viidi läbi 432 haridustegevust (2023. a 473). Erinevates haridus- programmides, sh „RaRa ratastel“ pakettides, veebitundides ja Narva mnt majas toimuvates programmides oli kokku 8962 osalejat (2023. a 10 385). Kõige rohkem viidi läbi haridustegevusi alg- ja põhikoolile (276, 2023. a 387) ning gümnaasiumiõpilastele (83, 2023. a 62). Tudengitele viidi läbi 46 haridus- tegevust (2023. a 13), osalejaid oli 316 (2023. a 175). Täiskasvanutele toimus 14 haridustegevust (2023. a 22). Viidi läbi 12 perehommikut (2023. a 10), osalejaid oli 2024. a 803 (2023. a 697). E-materjale kasutati kokku 136 256 korda (2023. a 186 442), neist suurima kasutajate hulgaga mängud olid „Lennart Meri“ – 12 980 mängijat, „Lea Dali Lion“ – 11 398 mängijat ja „Taasiseseisvumispäev“ – 6586 mängijat. Haridustegevusi mõjutas 2024. a toimunud õpetajate streik, õpetajad ei tulnud õpilastega koolist välja streigi ajal ega ka pärast seda, põhjendades seda ohuga õppekavast maha jääda, osa koole keelas streigi järel õppekäigud. Haridustegevuste ja neis osalejate arv on väiksem ka hariduskeskuse väiksema töötajate arvu tõttu. Kuna Tõnismäe hoone avamine lükkus aastasse 2027, siis juhtkonna otsusel toimub täismahus tiimi moodustamine 2027. a alguses. RaRa tegevuste tutvustamiseks viidi läbi kohtumine Tallinna Õpetajate Majaga, mille tulemusel käivitus koostöö Tallinna ja Harjumaa õpetajate võrgustikega ning kokku lepiti infopäevad kogukonnajuhtide, muusikaõpetajate ning aja- loo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajate võrgustikega. Teist aastat järjest osaleti Eesti Teadusagentuuri (ETAGi) loov- ja uurimistööde juhendajatele korral- datud infopäeval. ETAGiga jõuti kokkuleppele anda välja RaRa eripreemia õpilaste teadusfestivalil 2025 parimale meedia- või infopädevuse teemalisele tööle. Meediapädevuse kuu raames toimus konkurss „Tehisaru kahjustab keskkonda: tõde või vale?“. Osalejaid oli aga vähe ja võitjaid välja ei kuulutatud. Jätkus muuseumi LVLup! koostöö Eesti Kunstiakadeemiaga: osa tudengite õppetööst toimus muuseumis ja nad osalesid Papertronicsi videomängulaua kokkupanekul. Muuseumis sooritas viis välistudengit Erasmus+ praktika. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnaga ning Prantsuse Instituudi ja Kultuurkapitali toetusel viidi 11.–17.11.2024 läbi projekt, mille käigus valmis Prantsuse-Belgia ettevõtte Cosmodule asutaja Jérémie Cortiali juhendamisel interaktiivne videomängude loomise töölaud Papertronics. 39 Projekt algas elektrooniliste mängude näituse „Piip-piip!“ avamisega 01.11.2024. Näitus oli avatud 23. novembrini ning leidis kajastamist nii ERRis kui ka Kanal 2-s. Nädala sissejuhatuseks toimus Prantsuse Instituudis avalik arutelu loomingulisuse ja kunstilise lähenemise üle videomängude maailmas Jérémie Cortiali, Hiroshi Yoshida, Roman Miletitchi, Yuka Tokuyama ja Camille Laurelli osalusel. Töölaua tutvustamiseks viidi läbi töötoad, milles osalesid lisaks lastele ka tudengid ja täiskasvanud (kokku 20 inimest). Papertronicsi laud asub muuseumis LVLup! ja seda on edaspidi kavas kasutada töötubade ja sünnipäevade läbiviimiseks ning partneritele laenutamiseks. Alustati lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) metoodikat käsitlevat koolitust RaRa töötajatele. Koolituse tulemusena oskavad programmide autorid ja läbi- viijad kohandada programme keeleõppija vajadustele vastavaks või ka luua uusi haridusprogramme. Haridustegevused, osalejad ja e-programmide kasutus 2018‒2024 Mõõdik 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 Haridus- 170 398 182 174 338 473 432 tegevuste arv Haridus- 3 226 7 737 3 145 3 772 7 786 10 385 8 962 programmides osalejate arv E-programmide - - 17 324 24 166 195 685 128 907 136 256 kasutuste arv 40 Eesti kirjastamisvõrgustik vahemikus 1855—1885 rahvusbibliograafia raamatute andmestiku põhjal Allikas: ajakiri Raamatukogu 1/2024 41 11. Digipööre, RaRa arendus- portfelli ülevaade RaRa arendused on koondatud IT-projektiportfelli, mis tagab süsteemse ja strateegilise lähenemise tehnoloogiliste arenduste ja äriprotsesside digi- taliseerimisele. Arenduste peamised eesmärgid on vananenud süsteemide asendamine kasutajate ootustele vastavate kaasaegsete ja turvaliste süsteemidega ning üleriigiliste projektide ettevalmistamine ja arenduste algus. RaRa arendustegevused kuuluvad Kultuuriministeeriumi digipöörde tegevuskavasse ja nende rahastust toetavad ESF fondid. • Innovatsiooniprojektiks võib pidada projekti „Automaatse kataloogimise ja märksõnastamise krati arendus“ (rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt), mis tegeleb tehisintellekti rakendamisega teavikute märksõnas- tamisel ja kataloogimisel. Projekt mõjutab digiainese säilitamise ja kasu- tamise teenuse ning kirjastajateenuse protsesse, oodatav lõpptähtaeg on 31.10.2025. • RaRa on ellu viimas mitut riikliku tähtsusega projekti. 2024. a algas projekt „Raamatukogude juhtimistöölaud“ (arendaja: ADM Interactive, rahastus: ESF fondid ja KUMi digipöörde projekt). Eesmärk on välja töötada töö- vahend, mis raamatukogude statistikale tuginedes toetab juhtimisotsuste tegemist. Projekt algas 2024. a suvel. Arendaja ei suutnud lõpetada haldus- liidese arendust tähtajaks 06.01.2025, seetõttu lükatakse edasi platvormi kasutamise algus statistika kogumiseks. Esimesena hakkavad uues süs- teemis statistikat esitama kooliraamatukogud 2025. a sügisel. Platvormist kujundatakse raamatukogude juhtimisinstrument, statistika ja andmete töötlemise ning kuvamise keskkond raamatukogudele, RaRa-le, KUMile ja avalikkusele. Projekti oodatav lõpptähtaeg on 30.06.2025. • Ettevalmistusfaasis olid ülejäänud kaks riikliku mõjuga projekti „Uus raamatu- kogusüsteem: e-kataloogi hankimine“ ja „Uus raamatukogusüsteem: raamatukogusüsteemi tarkvara hankimine“ (rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt), mis valmistavad ette suuremaid muudatusi Eesti raamatukogude töös konsolideerimaks tänaseid süsteeme ühele üle- eestilisele lahendusele aastatel 2026‒2027. • Erivajadustega kasutajate ligipääsetavuse probleemiga tegeleti süvendatult projektis „Veebiraamatukogu.ee üleviimine MIRKO e-laenutuse keskkonda“ (arendaja: NetGroup, rahastus: RaRa eelarve), keskkond avatakse kasutaja- tele koos DIGARi kasutuskeskkonna avalikustamisega 2025. a septembris. • RaRa sisetöö tõhustamiseks viidi lõpule projekt „Andmehalduse tarkvara rakendamine“ (rahastus: RaRa eelarve). 42 • RaRa kliendihalduse tõhustamiseks ja CRM-süsteemi kasutuselevõtuks kliendiandmebaasina algatatud projekti arendaja on BCS Itera (rahastus: RaRa eelarve), algselt planeeritud lõpptähtaeg detsember 2024 lükkus tehniliste probleemide ja arendaja esialgselt hinnatud töömahu suurenemise tõttu 2025. a juunisse. • RaRa jaoks olid olulised uue digitaalarhiiviga seotud projektid „Digitaalarhiivi juurutamine“ (Clarivate’i platvorm Rosetta, rahastus: RaRa eelarve) ja „Digi- taalarhiivi kasutuskeskkond (digar.ee)“ (arendaja: ADM Interactive, rahastus: ESF fondid, KUMi digipöörde projekt). Arenduste eesmärk on tagada Eesti digitaalse kultuuripärandi nõuetekohane pikaajaline säilitamine. Kõige suu- remaks väljakutseks oli kehv andmekvaliteet, mille põhjuseks on 20 aastat kestnud käsitöönduslik arhiveerimine nõrga järelkontrolliga; andmemigrat- sioon ja järelkontroll on kavas lõpetada 2025. a septembriks. Projekti „Digi- taalarhiivi kasutuskeskkond (digar.ee)“ arendus algas veebruaris 2024. Uus keskkond liidab DIGARi, DEA ja veebiarhiivi üheks tervikuks. Detail- analüüsi käigus selgunud täiendavate tööde vajaduse ja oodatust suurema töömahu tõttu valmib projekt 31.03.2025. Kasutuskeskkonna viimine IIIFi standardile võimaldab RaRa kogusid kuvada ka IIIF-raamistikku toetavates väliskeskkondades ja teiste asutuste kollektsioonides, mis suurendab RaRa kogude kasutust kogu maailmas. • Kirjastajaportaali arendust (rahastus: RaRa eelarve) alustati 2023. a novemb- ris (arendaja: OÜ Merada), suur osa arendusest sai valmis 2024. a lõpuks. Täisfunktsionaalsust ei suutnud arendaja aasta lõpus siiski tagada, oodatav lõpptähtaeg on 07.04.2025. Projekti raames uueneb kirjastajateenust pakkuv platvorm, kus erinevalt praegusest toimub automaatne digikoopiate standardnumbrite kinnitamine ja väljastamine ning säilituseksemplaride kehastuste kaupa digitaalarhiivi edastamine. Probleemiks osutus projektide esialgsest planeeritud lõpptähtajast mittekinni- pidamine. Keskmiselt lükkub tähtaeg edasi kolm kuud. Põhjuseks on liiga optimistlike tähtaegade määramine projektide ettevalmistamise faasis ja piisava ajapuhvri puudumine, aga ka töömahu alahindamine pakkujate poolt RaRa süsteemide keerukuse tõttu, mille tulemusena arendajad pidid ajakava edasi lükkama. Ka ITO koostööpartnerite (RIT, Proact, RMIT) töö aeglus oli tähtaegade edasilükkumise põhjuseks. Kolme projekti puhul suurenesid arenduskulud, üheks põhjuseks on detailanalüüsi käigus selgunud täiendavad ärivajadused ja sellega seoses lisatööde tellimine. Realiseerus ka RaRa töötajate töökoormuse risk, mille tulemusena võtsid testimise ja valideerimisega seotud tegevused planeeritust rohkem aega. Samas saame tõdeda, et RaRa tagab hästi arenduste kvaliteedi ja täidab targa tellija funktsiooni; arenduste kvaliteedi tagab eesmärgistatud projekti- juhtimine, laiapõhjaline testimissüsteem RaRa-s, hea koostöötahe erinevate üksuste vahel ning konstruktiivne koostöö arendajatega. 43 12. Organisatsioon ja personal Seisuga 31.12.2024 oli meie töötajate keskmine arv 197,7 (2023. a 201,5) ning töötajate arv 191 (2023. a 200). 2024. a asus rahvusraamatukogus tööle 12 töötajat (2023. a 31) ja lahkus töölt 21 (2023. a 18). Värbamiskonkurssidel osales keskmiselt 29 kandidaati (2023. a 25), sh minimaalse kandidaatide arvuga konkursil 5 (2023. a 8) ja maksimaalse kandidaatide arvuga konkursil 74 (2023. a 71) inimest. Tunnetuslikult on võtmeametikohtade konkurssidel osalenud vähem kompetent- seid kandidaate kui varasematel aastatel. Osaliselt on tegemist allajäämisega palgakonkurentsis, kuid suundumus viitab ka vajadusele tegeleda tööandja brändingu arendamisega. 2024. a oli töötajate koguvoolavus 11% (2023. a 8,9%) ning vabatahtlik personalivoolavus 7% (2023. a 2%). RaRa töötajate keskmine vanus oli 50,75 aastat (2023. a 50,25) ja keskmine staaž 15,6 aastat (2023. a 15,5). RaRa töötajatest 82% (2023. a 83%) on kõrgharidusega, sh teise taseme kõrgharidusega (magistri- ja doktorikraad) 58% (2023. a 76%). RaRa töötajate keskmine palk 2024. a oli 1977 eurot (2023. a 1904) ja mediaanpalk 1800 eurot (2023. a 1750). Rahvusraamatukogu peab väga oluliseks organisatsiooni head tööõhkkonda, kolleegide omavahelist head läbisaamist ja töökorraldust, mis aitab töötajatel parimal võimalikul moel ühitada töö- ja pereelu. Sellega seoses on oluline märkida, et uuendasime möödunud aastal edukalt juba 2022. a saadud pere- sõbraliku tööandja kuldmärgist. RaRa toetab oma inimesi tervise edendamisel, jätkasime töötajate sportimise toetamist ning samuti pakume soovijatele töö- andja täiendavat tervisekindlustust. Peame väga oluliseks ka töötajate vaimset toetamist ning kasutame selleks pidevalt veebilehel peaasi.ee pakutavaid vahendeid. Möödunud aastal liitus RaRa tervist edendavate töökohtade programmiga. Töötajate koolitus ja arendamine on meie eesmärkide saavutamises jätkuvalt olulise tähtsusega, 2024. a oli keskmine koolituspäevade arv töötaja kohta 6 (2023. a 5,4). Töötajate rahulolu organisatsiooni ja juhtimise erinevate vald- kondadega oli 83% (2023. a 86%). 2024. a peatati kokkuleppel peadirektoriga kõik personaliteenuse ja -juhtimise arendustööd, kuna soovisime, et kolleegi- del oleks võimalik keskenduda rekonstrueerimise ja Tõnismäe maja teenuste ülesehitamisega seotud projektidele ja tegevustele. Organisatsiooni arendamisel keskenduti aasta jooksul teenusepõhise juhtimise protsesside digitaliseerimisele. Tegevuskava, projektide ja planeerimistege- vused viidi Atlassiani tooteperekonna rakendustesse, seeläbi on terves orga- nisatsioonis igal ajahetkel olemas tööde tähtaegade ja eesmärkide info. Läbi viidi laiapõhjaline teenuste analüüs, mille eesmärk oli dubleerivate protses- side ühendamine, juhtimis- ja protsessikulude optimeerimine ning teenuste portfelli korrastamine. Analüüsi tulemusena vähenes RaRa teenuste arv: 2023. a 44 teenust, 2024. a lõpus 35 teenust. 44 13. Rahvusvaheline koostöö • Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents • Euroopa Parlamentide Uurimis- ja Dokumen- (Conference of Directors of National Libraries, tatsioonikeskus (European Centre for CDNL); Parliamentary Research and Documentation, ECPRD); • Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents (Conference of European National • rahvusvaheline andmekogu RILM – muusika- Librarians, CENL), CENLi juurde loodud kirjanduse annoteeritud andmebaas; tehisintellekti arendamise töögrupp • Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (CENL AI in Libraries Working Group); (World Intellectual Property Organization, • Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja WIPO) ‒ kogude komplekteerimine ja pimedate -institutsioonide Liit (International Federation raamatukogus toodetud venekeelsete heli- of Library Associations and Institutions, IFLA): raamatute kättesaadavaks tegemine; rahvusraamatukogude sektsioon (National • Euroopa Teadusraamatukogude Ühing (Ligue Libraries Section), statistika ja tulemuslikkuse des Bibliothèques Européennes de Recherche, hindamise sektsioon (Statistics and Evaluation LIBER): LIBERi autoriõiguse töögrupp (LIBER Section); Copyright & Legal Matters Working Group); • kataloogimisstandardi RDA Euroopa huvigrupp • Rahvusvaheline Veebiarhiveerimise Konsortsium (European RDA Interest Group, EURIG); (International Internet Preservation Consortium, • OCLC egiidi all tegutsev rahvusvahelise IIPC); virtuaalse autoriteetfailiga tegelev VIAF • IIIF Konsortsium (IIIF Consortium, IIIF-C); Nõukogu (VIAF Council); • Ex Librise toodete kasutajate koostöövõrgustik • Euroopa riikide rahvaraamatukogusid (International Group of Ex Libris Users, IGeLU); kureerivate asutuste koostööfoorumi (NAPLE) e-raamatu töörühm; • autoriõiguse koostöövõrgustik (Europeana Copyright Community). • Saksa, Austria ja Šveitsi saatkonnad ‒ kogude komplekteerimine ja kultuurivahetus; • standardnumbrite rahvusvahelised keskused: Rahvusvaheline ISBN Agentuur (International ISBN Agency), Rahvusvaheline ISSN Keskus (ISSN International Centre), ISMN Agentuur (International ISMN Agency); 45 Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu Esimees: Vilja Toomast Riigikogu liige Liikmed: Antero Habicht Riigikogu Kantselei direktor Monika Kuntsel Kultuuriministeeriumi varahaldusnõunik Helmen Kütt Riigikogu liige Priit Pirsko Riigiarhivaar Anti Poolamets Riigikogu liige Raivo Ruusalepp Ernst & Young Baltic ASi juhtivkonsultant Esikaane foto: Aron Urb