Teie: 23.04.2025 nr 17.1.1/25-0189/-2T
Justiits- ja Digiministeerium
Meie: 20.05.2025 nr 5-1/21-2
Siseministeeriumi arvamus uue EL-i
pilveandmetöötluse ja tehisintellekti
arendamise õigusakti avaliku konsultatsiooni
kohta
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-00758, edastab Siseministeerium oma
arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumile seoses uue Euroopa Liidu (edaspidi EL)
pilveandmetöötluse ja tehisintellekti arendamise õigusakti avaliku konsultatsiooniga. Ülevaate
koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete osakond, sisejulgeoleku osakond ning digi- ja
teabehaldusosakond. Valdkondade eest vastutab Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits
(
[email protected]).
Siseministeeriumi vaatest on Euroopa Komisjoni algatus pilvandmetöötluse ja tehisintellekti
arendamise õigusakti osas oluline samm EL-i digitaristu ja tehnoloogilise iseseisvuse
tugevdamisel. Rõhutame, et tehisintellekti rakendamine avalikus sektoris, sealhulgas
sisejulgeoleku valdkonnas, vajab turvalist ja usaldusväärset pilvandmetöötluse infrastruktuuri.
Planeeritava algatuse ulatus ja mõju vajab täiendavat analüüsi, eriti tehnoloogiliste lahenduste
arendamise ja kasutamise vaates siseturvalisuses. Oluline on, et tulevase õigusakti rakendamine
ei takistaks TAI võimekuse kasvu ja lahenduste arendamist ning kasutuselevõttu
siseturvalisuses, kus vajadus nende järgi pidevalt kasvab. Samuti on oluline tagada tasakaal
andmetega seotud turvalisuse ning privaatsuse teemades.
Andmekeskuste rajamise ja andmetöötlusvõimsuse suurendamine on kahtlemata vajalik, kuid
peab arvestama küberturvalisuse ja andmekaitse põhimõtetega. Kuigi riikidevahelise
koordineerimise tugevdamine võib aidata ühtlustada andmetöötluse lahendusi, on oluline, et
liikmesriikidel säiliks paindlikkus ja võimalus riiklike eripäradega arvestamisel. Avalikus
konsultatsioonis esitatud turvalisuse ja andmekaitse küsimused on käsitletud pigem
üldsõnaliselt, kuigi need on valdkonna arengu seisukohalt kriitilise tähtsusega, mille tõttu
soovime, et neile oleks pööratud suurem tähelepanu järgneva õigusakti väljatöötamisel. Samal
viisil tuleks käsitleda füüsilist julgeolekut, sabotaaživastast kaitset, hübriidohtudele vastupanu
ning andmete kättesaadavuse tagamist kriisiolukordades.
Kasutusjuhtumite turvakriitilisus vajab täpsemat edasist defineerimist ja riskihinnangut –
millised teenused on strateegilise tähtsusega ja nõuavad kõrgendatud turvameetmeid (nt
krüpteerimisstandardid, teenusekatkestuste taluvus, järelevalvemehhanismid). Avaliku ja
erasektori rollijaotus tuleks samuti paremini läbi mõelda: kuidas tagada, et riiklikud
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
julgeolekuhuvid ei jää erainvestorite ärihuvide varju, nt andmekeskuste asukoha valikul ja
arhitektuurilistel otsustel.
Esitatud poliitikavariantide mõjuanalüüs võiks olla selgem, tuues välja iga valiku võimalikud
mõjud näiteks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, suurtarbijatele, avalikule sektorile
või kodanikele. Samuti võiksid esineda riskide ja eeldatavate tulemuste võrdlused, et otsustajad
ja huvirühmad saaksid teadlikumalt hinnata valikute sobivust.
Dokumenti võiks täiendada konkreetsemate seoste esiletoomisega teiste ELi strateegiatega (nt
Euroopa roheleppe ja tehisintellekti määrusega), et tagada poliitikate omavaheline sidusus ja
vältida dubleerimist. Täiendavad viited ja seoste selgitused aitaksid kaasa ka sellele, et algatus
oleks läbipaistvam ning sidusrühmadele paremini mõistetav ja hinnatav.
Kokkuvõttes toetab Siseministeerium algatuse eesmärki, kuid rõhutab vajadust tasakaalustatud
ja paindliku regulatsiooni järele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Katarina Budrik 6125144
[email protected]
2 (2)