Teie 27.02.2025 nr 9-4.4/666-2
Valga Vallavalitsus
[email protected] Meie 03.04.2025 nr 1-11/120-5
Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga
linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamine“
eelnõu
Lugupeetud Monika Rogenbaum
Kirjutasite, et Valga Vallavalitsus ei kooskõlasta Vabariigi Valitsuse korralduse „Valga
linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise“ eelnõud ega nõustu Valga linnatuumiku
muinsuskaitsealaks olemise lõpetamisega. Tõite välja põhjendustena, et eelnõu ettevalmistamine
ei ole toimunud kooskõlas muinsuskaitseseadusega, huvitatud isikud on jäetud õigeaegselt
kaasamata ja nende huvid arvestamata ning riikliku kaitse eelduste hindamisel esineb puudusi.
Samuti tegite ettepaneku jätkata kaitsekorra koostamisega.
Kultuuriministeeriumi hinnangul vastab eelnõu menetlus muinsuskaitseseadusele ning
Muinsuskaitseamet (MKA) on huvitatud isikuid menetlusse kaasanud muinsuskaitseseaduses ja
haldusmenetluseseaduses ettenähtud mahus. Mõistame, et Valga linnatuumiku riikliku kaitse
lõpetamise menetlus on tekitanud küsimusi olukorras, kus teistele muinsuskaitsealadele on
koostatud uued kaitsekorrad. Samas on oluline mõista, et Valga muinsuskaitseala kehtestamise
protsess erines teistest ning kaitse kehtestati alles 1995. aastal. Muinsuskaitseameti pädevad
eksperdid on avalikul arutelul1 mitmel korral selgitanud, et kui 1995. aastal olnuks võimalik
linnatuumikut kaitsta miljööväärtusliku alana, ei oleks seda riikliku kaitse alla võetud. Põhjus,
miks riiklik kaitse just nüüd lõpetatakse, tuleneb 2019. aastal kehtima hakanud
muinsuskaitseseadusest, mille järgi sai MKA ülesandeks hinnata kõigi muinsuskaitsealade
riiklikule kaitsele vastavuse kriteeriume ning sellest lähtuvalt otsustada, kas koostada uus
kaitsekord või ala kaitse lõpetada.
MKA on ekspertorganisatsioon, kelle koostatud eksperthinnangus ei ole Kultuuriministeeriumil
alust kahelda. MKA on hinnangu koostamisel lähtunud kultuuriministri 15.05.2019 määrusest nr
23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning
muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“. Nii Valga Vallavalitsus kui mitmed teised on
eksperthinnangut üldsõnaliselt kritiseerinud, samas toomata välja vastukaaluks konkreetseid
asjaolusid, mis võimaldaks sisuliselt eksperthinnangut täiendada või ümber hinnata. Vald on
seisukohal, et sama määrust aluseks võttes oleks võimalik jõuda ka teistpidisele seisukohale, kui
1
Valga muinsuskaitseala eelnõude 04.04.2024 toimunud avaliku arutelu protokoll (punkt 3.4):
https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-
04/Protokoll_Valga%20muinsuskaitseala%20eelnoude%20avalik%20arutelu_04.04.2024_0.pdf
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 /
[email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
viia analüüs läbi õiglases ja optimistlikus vaates, keskendudes sellele, mis on olemas, mitte sellele,
mida enam säilinud ei ole. MKA ongi hinnangu koostamisel lähtunud sellest, mis on Valga
linnatuumiku muinsuskaitsealal tänaseks säilinud ning arvestanud ka seda, milline on olnud ala
lähimineviku suundumused. Samuti on MKA võtnud arvesse, et Valga linnatuumiku alal on eraldi
mälestisena kaitse all 25 mälestist.
Parandame eelnõu seletuskirjas teie poolt vastuskirjas välja toodud vea, et 18.10.2022 küsis
Muinsuskaitseamet enda koostatud hinnangule omavalitsuse arvamust. Täpsustame, et 18.10.2022
toimunud menetluskomisjonis otsustas Muinsuskaitseamet, et analüüsi tutvustatakse
omavalitsusele, kuid analüüsi tutvustati 08.11.2022, kui amet omavalitsusega kohtus.
Toote väga õigesti vastuskirjas välja, et vald on palju panustanud linnasüdame ja selle
kinnismälestiste säilimisse ja leiate, et alles nüüd on märgata, et sellesse hakkavad panustama ka
erasektori kinnisasjade omanikud. Ajalooline linnasüda on tõesti tänu mitme märgilise hoone
korrastamisele ja programmi „Hea avalik ruum“ raames valminud kvaliteetsele linnaruumile
järjest atraktiivsemaks muutunud. See areng saab jätkuda ka kohaliku omavalitsuse
koordineerimisel, kui vald jätkab senise muinsuskaitseala kaitset miljööväärtusliku
hoonestusalana. Muinsuskaitseamet panustab jätkuvalt kõigi linnas asuvate mälestistega
seonduvasse, samuti räägib kaasa nende kaitsevööndis toimuva osas. Samas on linnatuumiku
arengu suunamisel linnal edaspidi võimalik määrata, millises ulatuses nõudeid seada, et anda
sellega linnakeskuses tegutsemiseks rohkem vabadust. Ka uue üldplaneeringu koostamise käigus
läbi viidud arengustsenaariumite võrdluses2 on märgitud, et muinsuskaitse eritingimused võivad
vähendada potentsiaalsete arendajate huvi keskusala arendamise vastu. Lihtsam on arendada
väljaspool muinsuskaitseala piire (nt stsenaarium 1 korral linna äärealadele kavandatud elamu-
ning tootmis- ja ettevõtlusaladel), kus muinsuskaitse tingimused on leebemad või puuduvad. See
omakorda võib viia olukorrani, kus keskusalale võivad jääda korrastamata ja lagunevad
muinsuskaitse all olevad hooned. Muinsuskaitseala kaitse lõpetamisel ei eelda keskusala
arendamine enam kokkuleppeid Muinsuskaitseametiga (v. a mälestiste ja nende kaitsevööndi
puhul), vaid piirduda saab omavalitsusega kokkulepete tegemisega.
Toote kirjas välja, et eelnõu seletuskirjas on info, et amet analüüsib kultuurimälestiste nimekirjade
korrastamise protsessi raames Valga linnatuumiku muinsuskaitsealal asuvate väärtuslike hoonete,
mis ei ole riikliku kaitse all, vastavust ehitismälestise kriteeriumitele. See tekitas küsimuse, miks
ei tehtud analüüsi koos kaitse lõpetamise menetlusega. Lisaks Valga linnatuumiku
muinsuskaitseala väärtuslike hoonetele analüüsib MKA kogu Valga linna väärtuslikke hooneid
nimekirjade korrastamise raames, et selgitada välja, kas seal leidub hooneid, mis vastavad riikliku
kaitse kriteeriumitega. Seda teeb MKA nimekirjade korrastamise protsessi raames. Hetkel on töös
ehitismälestiste riikliku kaitse kriteeriumite hindamise metoodika koostamine, mille järel MKA
viib läbi hoonetüüpide põhised hindamised üle kogu Eesti. Seda tööd ei olnud võimalik teha
kaitsekorra menetluse käigus, kuna riikliku kaitse kriteeriumeid hinnatakse hoonetüüpide kaupa
eelpool mainitud veel valmimisel oleva metoodika alusel kogu Eesti konteksti silmas pidades.
Menetlusosalised saavad hinnangutega tutvuda ja oma sisendi anda, kui need on valminud. Sellest
võimalusest annab MKA aegsasti teada.
Endine Valga linnaarhitekt on öelnud, et muinsuskaitse ei täida Valgas oma eesmärki ja
muinsuskaitseamet peaks oma lähenemist muutma3, tuues näitena hoonetele seatud nõuete
2
Stsenaariumite võrdlustabel, koostaja Alkranel OÜ
https://www.valga.ee/documents/17893995/21673498/Arengustsenaariumite+vSrdlustabel.pdf/f9ceb515-2da4-
4d57-a129-9915c64c9715 (lk 8)
3
Jiri Tintera: muinsuskaitse kahanevas linnas Valga näitel: https://arvamus.postimees.ee/6424550/jiri-tintera-
muinsuskaitse-kahanevas-linnas-valga-naitel Postimees 09.10.2018
leevendamise. Muinsuskaitseamet peab muinsuskaitsealale kaitsekorra alusel tingimusi seades
lähtuma muinsuskaitseseadusest ega saa teha leevendusi, mis läheksid vastuollu riikliku kaitse
põhimõtetega (muinsuskaitseseadus § 3). Seega ei saa MKA lubada riikliku kaitse all olevatel
hoonetel ajastule mittesobivate materjalide kasutamist ega ka ajutise meetmena sobimatute akende
paigaldamist, mille linnaarhitekt ühe võimalusena välja on pakkunud. Küll aga on omavalitsusel
võimalik seada leevendatud tingimusi miljööväärtuslikele aladele, mistõttu ongi see sobiv viis ala
säilitamiseks samal ajal vajalikku paindlikkust pakkudes.
Olete arvamusel, et kehtiv üldplaneering ei taga linnatuumiku kaitset miljööalana ning kuni uue
üldplaneeringu kehtestamiseni jääb Valga linnatuumik kaitseta. Üldplaneeringus on
miljööväärtuslik ala määratud muinsuskaitseala piirides ning muinsuskaitse ala kaitse lõpetamine
ei lõpeta miljööväärtusliku ala kaitset. Üldplaneeringus ei ole sätestatud kaitse- ja kasutustingimusi
miljööalale, kuid on sõnastatud arhitektuursed piirangud, mis kehtivad kogu planeeringu alale.
Neid piiranguid rakendades on võimalik reguleerida ehitustegevust linnatuumiku alal kuni uue
üldplaneeringu ja sealsete miljööala kaitse- ja kasutustingimuste kehtestamiseni. MKA on valmis
Valga valda nõustama miljööväärtuslikule alale kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel. Vajalik
eeltöö selleks on tehtud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste näol4 – nimetatud dokumendis
on toodud ära hoonete väärtusklassid ja tehtud ettepanekud vastavate kaitse- ja kasutustingimuste
sõnastamiseks. Täiendame teie tagasisidest lähtuvalt eelnõu seletuskirja kohalikule omavalitsusele
kaasnevate mõjude ja kaasneda võivate kulude osas.
Soovime välja tuua, et seni ei ole kaitse lõpetamise ettepanekule vastu olnud linnatuumiku
elanikud ega sealse kinnisvara omanikud, kuna näevad ettepanekus võimalust piirangute
leevendamiseks.
Kultuuriministeerium soovib jätkata Valga linnatuumiku kaitse lõpetamise ettepaneku eelnõu
menetlusega ja esitada ettepanek Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
minister
Teadmiseks:
Muinsuskaitseamet
Reesi Sild 628 2381
[email protected]
4
Valga linna üldplaneeringu muinsuskaitseala hoonete uuring ja muinsuskaitse eritingimused, Kristo Kooskora
Joonis OÜ , 2016–2018